8.8.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 185/1

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nentis oma eelnevas arvamuses (1) nanoteaduste ja nanotehnoloogiate kohta, et sinna on kasulik kaasata peamiste kasutatud terminite lühikesed definitsioonid, arvestades asjaolu, et arvamuses käsitletakse osaliselt uut teemat, mille sõnavara on vähetuntud või harva kasutusel. Seega oleks otstarbekas mainitud definitsioonid samuti kõnealuse arvamuse alguses ära tuua.

1.1.1

Paljud teised 2000. aastal alustatud Euroopa programmid jätkuvad 2006. aastal, kaasaarvatud kuues raamprogramm. Seega tasub allmärkustes viidata sellele, millised peamised programmid avaldavad mõju naoteadustele ja –tehnoloogiatele, iseäranis nende programmide puhul, millel on eriline tähtsus uute liikmesriikide jaoks, kellel polnud võimalust jälgida kõnealuste programmide alustamist ja nende eesmärke käsitlevat arutelu enne 2004. aastat.

1.2.1

Nano tähendab üht miljardikku tervikust. Kõnealusel juhul mõeldakse nano all üht miljardikku meetrist.

1.2.2

Mikro tähendab üht miljondikku tervikust. Kõnealusel juhul mõeldakse üht miljondikku meetrist.

1.2.3

Nanoteadused — Nanoteadused kujutavad endast uut lähenemisviisi traditsioonilisele teadusele (keemia, füüsika, elektrooniline bioloogia, jne.) ja tegelevad materjalide põhistruktuuri ja käitumisega aatomite ja molekulide tasandil. Õigupoolest uurivad kõnealused teadused aatomite potentsiaali erinevates teadusvaldkondades (3).

1.2.4

Nanoteadused — Kõnealuste tehnoloogiate abil on võimalik aatomeid ja molekule kasutada selliste uute pindade ja objektide loomiseks, millel aatomite erineva koostise ja paigutuse tõttu igapäevaelus kasutatavad omadused (4). Kõnealused tehnoloogiad tegelevad miljardikosadega meetrist.

1.2.5

Lisaks ülaltoodud definitsioonile tasub mainida teist, teaduslikust vaatepunktist olulisemat definitsiooni. Termini “nanotehnoloogia” all mõistetakse multidistsiplinaarset lähenemisviisi materjalide, mehhanismide ja süsteemide loomisele ainete kontrollimise abil nanomeetrilisel skaalal. Vastavalt kõnealusele multidistsiplinaarsele lähenemisviisile on nanotehnoloogilise pädevuse saavutamiseks vaja ulatuslikku teadmistebaasi elektroonikas, füüsikas ja keemias.

1.2.6

Nanomehhaanika — Objekti mõõtmed muutuvad selle omaduste määratlemisel oluliseks siis, kui objekti mõõtmete skaala on üks või kümmekond nanomeetrit (kümmekonnast või paarist tuhandest aatomist koosnevad objektid). Kõnealuste mõõtmete ulatuses on 100 raua aatomist koosneval objektil füüsilised ja keemilised omadused, mis erinevad radikaalselt 200 aatomist koosnevast objektist, isegi kui mõlemad objektid koosnevad samadest aatomitest. Samamoodi erinevad nanoosakestest koosneva tahke materjali mehhaanilised ja elektromagnetilised omadused radikaalselt samasuguse keemilise koostisega traditsioonilise tahke materjali vastavatest omadustest ja sõltuvad individuaalsete koostisosade omadustest.

1.2.7

Mikroelektroonika — Tegu on elektroonika haruga, mis tegeleb individuaalsetesse pooljuhtaladesse sisseehitatud integreeritud, väga väikeste mõõtmetega vooluringide arendamisega. Mikroelektroonika abil on hetkel võimalik luua individuaalseid koostisosi, mille mõõtmed jäävad 0,1 mikromeetri või 100 nanomeetri piiresse (5).

1.2.8

Nanoelektroonika — Kõnealune teadus uurib ja toodab vooluringe, mis valmistatakse muid kui silikoonitehnoloogiad ja -materjale kasutades ja mis toimuvad praegustest põhimõtetest oluliselt erineval viisil (6).

1.2.9

Nanoelektroonika on muutumas nanotehnoloogia nurgakiviks, nii nagu tänapäeval kasutatakse elektroonikat kõikides teadussektorites ja tööstusprotsessides (7).

1.2.10

Biomimeetika  (8)– Kõnealune teadus uurib seaduspärasusi, millel põhinevad looduses esinevad molekulaarstruktuurid. Mainitud seaduspärasuste tundmine võimaldab kunstlike nanomootorite loomist, mis toetuvad looduses esinevatele põhimõtetele (9).

1.3.1

Komitee tervitab komisjoni esitatud ettepanekuid nanoteaduste ja nanotehnoloogiate tegevuskava rakendamiseks ajavahemikul 2005-2009, eriti selles osas, mis puudutab:

1.3.1.1

Kõnealuse keskuse personalil peavad olema põhjalikud ja tõestatud teadusalased ja juhtimisoskused ning nad peavad olema väga hästi kursis nanoteaduste ja –tehnoloogiate arengu üldise kontekstiga.

1.3.1.2

Nanoteaduste ja –tehnoloogiate puhul annab ühenduse rahastatud uurimis- ja arendustegevus samuti märkimisväärse euroopaliku lisaväärtuse. Nanoteaduste ja –tehnoloogiate abil avanevad võimalused ületavad selgesti üksikute liikmesriikide võimalusi ning need on juba hõlbustanud ülemaailmse tähtsusega euroopalikke arenguid (10). Eeltoodu selgitab ühenduse edendamis- ja koordineerimiskeskuse tähtsust, kuna mainitud keskus suudab kõnealust valdkonda juhtida selgelt jaotatud kohustustega.

1.3.2

Komitee on nanoteaduste ja –tehnoloogiate revolutsiooni taustal veendunud, et Euroopa võimalused olla juhtpositsioonil keskkonnas, kus uued tegijad pidevalt ja agressiivselt maailmaturule ilmuvad, sõltuvad kooskõlastamisvõimest ja turvalisusel põhineva nanotehnoloogia kriitilise massi loomisest Euroopas.

1.3.3

Komitee arvates on väga tähtis, et Euroopa Liidul õnnestuks luua nanoteaduste ja –tehnoloogiate tegevuskava, mille abil suudetaks mobiliseerida ühist juhtimist ja subsidiaarsuspõhimõtet järgides ühendada ühenduse, riiklik ja piirkondlik tasand. Kõnealuses tegevuskavas peaks erilist tähelepanu pöörama järgmistele asjaoludele:

1.3.4

Komitee kutsub ühendust üles koostama lisaks kõnealusele tegevuskavale ka riiklikud tegevuskavad, mis võimaldaksid pidevat kooskõlastamist ning ühtluse ja koostoime võrdlusuuringuid järgmistes valdkondades: infrastruktuur, haridus ja kutseõpe, riskihindamine, standardite ja patentide kooskõlastamine ja viimaks dialoog kodanikuühiskonnaga, iseäranis tarbijatega.

1.3.5

Komitee usub, et Euroopa tööstus peab laienema ja intensiivistama nanoteaduste ja — tehnoloogiate alast uurimistööd ja rakendamise pingutusi, suurendades investeeringuid nendel tasanditel, mis on vähemalt võrdsed edukamate konkurentide tasanditega. Seda on võimalik saavutada järgmiste meetmete abil: Euroopa tehnoloogiaplatvormide areng, nanoteaduste ja –tehnoloogiate kaitse ja tööstusliku rakendamise algatused; väikeettevõtjate sihtotstarbelise väljaõppe õhutamine; Euroopa nanoteaduste- ja- tehnoloogiate alase uuendustöö ja rakendusvõrgustike arendamine; multidistsiplinaarse väljaõppe toetamine töötajatele ja tehnilisele personalile; “ettevõttete nanotehnoloogiate” ja prototüüpide valmistamise ning sertifitseerimisega tegelevate laborite loomine; ühise võrgustiku loomine tehnilise standardimise ning intellektuaalse ja tööstusomandi jaoks.

1.3.6

Komitee arvates peab kaheaastasele järelevalvearuandele ühenduse tegevuskava rakendamise ja selle vastavuse kohta Euroopa Liidu muude poliitikavaldkondadega lisama iga-aastase tulemustabeli, kus oleks ära toodud vastuvõetud ajakavast kinnipidamine ja liikmesriikide riiklike tegevuskavade rakendusaruanded.

1.3.7

Kõnealune aruanne tuleb esitada Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning samuti Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2.1

Nanoteadused ja nanotehnoloogiad esindavad kiiresti laienevat valdkonda, mis on väga paljutõotav esialgse teadustöö muutmisel edukaks uuendustegevuseks. Sektor on ülimalt oluline nii Euroopa tööstuse üldise konkurentsivõime tõstmisel kui ka uute toodete ja teenuste loomisel, mille abil on võimalik parandada ühiskonna ja kodanike heaolu ning elukvaliteeti.

2.2

Enamik analüütikuid on veendunud, et nanoteadustel ja nanotehnoloogiatel põhinevad materjalid, tooted ja teenused võivad 2015. aastaks tuua igal aastal sisse globaalse turu väärtusega sadu miljardeid eurosid (11)– tingimusel, et i) teaduslikku tipp-pädevust saab edukalt üle kanda kaubanduslikult tasuvatesse toodetesse, protsessidesse ja teenustesse ning, ii) nagu komisjon ise (12) on rõhutanud, hoidutakse “muude tehnoloogiate puhul nähtud Euroopa “paradoksi” kordamisest”.

2.3

Selle saavutamiseks on komitee arvates vajalik:

2.4

Komitee on kõnealust teemat käsitlenud varasemas arvamuses (13), milles avaldati järgmised soovitused:

2.5.1

Enam kui viie viimase aasta jooksul on Euroopa Komisjon ühenduse rahadega toetanud ca 30 tippkeskust seoses erinevate temaatiliste prioriteetidega ühenduse teadusuuringute raamprogrammi raames. Paljud kõnealustest keskustest (14), mis on tegevad nanoteaduste ja nanotehnoloogiate valdkonnas, on seotud uute liikmesriikide ülikoolide, teaduskeskuste ja ettevõtetega.

2.5.2

Komitee peab oluliseks seda, et Euroopa Teadusuuringute Ühiskeskus toetaks ja julgustaks jätkuvalt tippkeskusi uutes liikmesriikides ja kandidaatriikides, eelkõige nanoteaduste ja nanotehnoloogiate sektoris, kaasates kõnealuse temaatika tööprogrammidesse.

2.5.3

Komitee arvates peaks komisjon siiski toetama Euroopa nanoteaduste ja nanotehnoloogiate innovatsiooni, rakenduse ja prototüübiks muutmise võrgustike kasvu, eriti väikeste ettevõtete puhul, mis moodustavad suurema osa Euroopa tööstuse struktuurist.

2.5.4

More specifically, specific service packages should be provided to help entrepreneurs to identify opportunities and links in N&N applications, and multiply successful initiatives such as Gate2Growth (15) and Minanet (16); Seetõttu tuleb leida uusi võimalusi riskirahastamiseks ning tuvastada lisaks olemasolevatele süsteemidele täiendavaid kaitsesüsteeme.

2.5.5

Komitee usub samuti, et ühenduse algatus PHANTOMS (nanotehnoloogiate tippvõrgustik ühenduse programmi IST/FET raames) infoühiskonnaga seotud tehnoloogiate heaks väärib edasist arendamist ja suuremat tähtsustamist.

2.5.6

Lisaks leiab komitee, et uurimis- ja uuendustegevust uutes liikmesriikides ja kandidaatriikides tuleb aktiivsemalt toetada, ning et tuleks luua suuremad sünergiad algatustega EUREKA ja COST, mis hõlmavad paljudes kõnealustes riikides läbiviidavaid nanoteaduste ja nanotehnoloogiatega seonduvaid tegevusi.

2.6.1

Valitsuste, ettevõtete ja finantsmaailma ühised ülemaailmsed kulutused nanoteaduste ja nanotehnoloogiate uurimise ja arendamise valdkonnas hinnati 2005. aasta jaanuaris ca 7 miljardile eurole aastas (17) (enam kui pool sellest on pärit riiklikest vahenditest), millest 35 % kulutati Põhja-Ameerikas, 35 Aasias, 28 % Euroopas ja 2 % mujal maailmas.

2.6.1.1

Kuigi 90nendate aastate lõpus olid erinevused avalikes investeeringutes inimese kohta arvestades väga väikesed (umbes 1 euro USAs ja Jaapanis, 50 senti Euroopa Liidus), investeeris 2005. aastal USA 5 eurot, Jaapan 6,5 eurot ja Euroopa Liit 3,5 eurot inimese kohta. Vastavalt prognoosidele 2011. aastaks arvestatakse 9 eurot USAs ja Jaapanis ning 6,5 eurot Euroopa Liidus inimese kohta (18).

2.6.2

Tööstuse kulutused moodustavad kogu maailmas üle 3 miljardi euro aastas, sellest 46 % tuleb USA, 36 % Aasia, 17 % Euroopa ning alla 1 % muu maailma ettevõtetelt. Umbes 1500 ettevõtet soovivad aktiivselt osaleda nanoteaduste ja nanotehnoloogiatega seonduvas uurimis- ja arendustegevuses, neist 80 % moodustavad uued ettevõtted, millest üle poole asuvad USAs. Meedias on nanotehnoloogiate valdkonda käsitlevate artiklite arv suurenenud 7000-lt praegusele 12 000-le aastas (19).

2.6.3

USA valitsus on viie aasta jooksul alates 2000. aasta lõpust kuni tänaseni investeerinud nanotehnoloogiatesse üle 4 miljardi dollari. Ainuüksi 2006. aasta tarvis on Bushi valitsus taotlenud ühte miljardid dollarit nanoteaduste ja nanotehnoloogiatega seonduvale uurimis- ja arendustegevuse tarvis 11 föderaalse uurimisasutuse raames. 2005. aasta aruandes riikliku nanotehnoloogia viie aasta algatuse (The National Nanotechnology Initiative at Five Years) kohta tuuakse välja, et USA-l on ülemaailmselt juhtiv positsioon nanotehnoloogia uurimis- ja arendustegevuses. Avaliku ja erasektori iga-aastased investeeringud ulatuvad 3 miljardi dollarini, mis moodustab umbes kolmandiku vastavatest kulutustest kogu maailmas.

2.6.3.1

USA-l on juhtiv positsioon ka uute ettevõtete rajamise, publikatsioonide ja patentide valdkonnas. Osariikide tasandil on kulutused uutele teadmistele ja uutele infrastruktuuridele sobivad ja piisavad, et võimaldada olulist majanduslikku kasumit pikaajalises perspektiivis.

2.6.4

2003. aastal ulatusid Jaapani iga-aastased kulutused umbes 630 miljoni euroni, millest 73 % eraldas haridusministeerium ning 21 % majandus-, kaubandus- ja tööstusministeerium. Teadustegevus on suunatud eelkõige nanomaterjalidele. Mis puudutab nanotehnoloogiate riskikapitali, otsustas Mitsui järgneva nelja aasta jooksul investeerida umbes 700 miljonit eurot; vastavat tehnoloogiat puudutava fondi raames kavatsetakse nanoteaduste ja nanotehnoloogiate uurimistegevuseks eraldada umbes 30 miljonit eurot (20).

2.6.5

Jätkates Aasiaga, nimetame Taiwanit, kus 2008. aastani kavatsetakse investeerida 600 miljonit eurot, kusjuures nanoteaduste ja nanotehnoloogiate valdkonnas on tegevad umbes 800 ettevõtet. Arvestatakse sellega, et 2006. aastal suureneb tootmine 7,5 miljoni euroni, seejuures suureneb ettevõtete arv 2012. aastaks 1500ni ning toodete koguväärtus kuni 25 miljardi euroni — seda eelkõige erinevates nanoelektroonika valdkondades.

2.6.5.1

Kõnealuse arengu eelduseks on probleemide lahendamine intellektuaal- ja tööstusomandi valdkonnas.

2.6.6

Lõuna-Korea on üks esimesi riike, kelle ettevõtted on edukalt turustanud nanoteaduste ja nanotehnoloogiatega seonduvaid tooteid (21). Riik, mille siseriikliku nanotehnoloogiate turu potentsiaali hinnatakse umbes 2 miljardile eurole, on vastu võtnud nanoteaduste ja nanotehnoloogiate programmi (Next Generation Core Development Program) eelarvega 168 miljonit eurot. Kõnealuse programmi prioriteetide hulka kuuluvad nanomaterjalid, nanokomopsiitmaterjalid ja bionanotehnoloogiad.

2.6.7

Enam kui 30 nanoteaduste ja nanotehnoloogiate valdkonnas tegutsevat ettevõtet on viimastel aastatel rajatud Austraalias, ning nende arv kasvab jätkuvalt umbes 50 % aastas. Avaliku ja erasektori investeeringud nanoteaduste ja nanotehnoloogiatega seonduvasse uurimistegevusse ulatuvad 60 miljoni euroni aastas ning need on suunatud eelkõige uutele materjalidele, bionanotehnoloogiale ning meditsiinilistele ja terapeutilistele rakendamisvõimalustele.

2.6.8

Vastavalt Pekingis hiljuti avaldatud aruandele, milles käsitletakse nanotehnoloogiate arengut Hiinas ajavahemikus 2005–2010 ja prognoosi aastaks 2015 (22), on tegemist maailma ühe juhtiva riigiga, mis puudutab uute ettevõtete registreerimist, publikatsioone ja patente nanoteaduste ja nanotehnoloogiate valdkonnas. Hiina nanoteaduste ja nanotehnoloogiaga seonduvate toodete ja süsteemide siseturgu hinnatakse juba praegu enam kui 4,5 miljardile eurole, 2010. aastaks võib see ulatuda 27 miljardi euroni ning 2015. aastaks rohkem kui 120 miljardi euroni (23).

2.6.9

Komitee leiab, et rahvusvahelisest olukorrast nähtub, kui oluline on tagada innustav keskkond, mis edendab teadus- ja uuendustegevust kõigis liikmesriikides, et oleks võimalik edukalt osaleda uurimis- ja arendustegevuse investeeringutes kõnealuses valdkonnas.

3.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on korduvalt rõhutanud, et Euroopas tuleb suurendada investeeringuid uurimis- ja arendustegevusse (nii absoluutsetes kui relatiivsetes arvudes), et saavutada Barcelonas võetud 3 %-eesmärk. Arvestades rahvusvahelisi suundumusi, leiab komitee, et seejuures tuleb prioriteet anda nanoteaduste ja nanotehnoloogiate valdkonnale.

3.1.1

Komitee on arvamusel, et kõnealused jõupingutused jäävad nõrgaks, kui neid ei teostata nanoteadusi ja nanotehnoloogiaid käsitlevate riiklike ja piirkondlike uurimisprogrammide tugeva üle-euroopalise koordineerimise raames (nt ERA-NET ja ERA-NET PLUS süsteemide (24) abil). Selle toetuseks tuleks võtta meetmeid ülikoolide, teaduskeskuste ja ettevõtete teadlikkuse tõstmiseks ning nende toetamiseks COSTi (25), ESFi (26) ja EUREKA (27) programmide ning Euroopa Investeerimispanga laenude abil.

3.1.2

Komitee arvates peaks kõnealune üle-euroopaline koordineerimine ja koostöö hõlmama ka liikmesriikide meetmeid interdistsiplinaarsete infrastruktuuride ning nanoteaduste ja naotehnoloogiate tippkeskuste arendamiseks, et luua üle-euroopaline võrgustik sünergiate suurendamiseks ja mõttetu topelttöö vältimiseks.

3.2.1

Komitee on veendunud, et ühenduse tegevuskava tõhususe ja usaldusväärsuse tagamiseks tuleb koostada kalender ja üksikasjalik ajakava, mis kergendaks saavutatud edu rangemat kontrolli järgmistes valdkondades:

3.2.2

EMSK toetab väga nanoteaduste ja -tehnoloogia uurimis-, uuendus- ja koolitustegevusse tehtavate investeerimise märkimisväärset suurendamist ühenduse tasandil samaaegselt ja tihedas koostöös liikmesriigi ja piirkondliku tasandiga.

3.2.2.1

Sellega seoses rõhutab komitee, et vastupidiselt teistel teadusaladel valitsevale olukorrale on nanoteaduste ja –tehnoloogia arendamisse suunatud ühenduse vahendite ulatus võrdne liikmesriikidepoolse rahastamisega (võrdluseks on üldiseks teadustegevuseks suunatud ühenduse vahendite osakaal Euroopa teadustegevuse kogukulutustest 4–5 %, samas kui liikmesriikide osakaal on 87 %).

3.2.3

Komitee on seisukohal, et vähemalt 10 % uurimis- ja arendustegevuse 7. raamprogrammi (2007–2013) raames “Koostöö” eriprogrammile eraldatud ressurssidest tuleks reserveerida nanoteaduste ja nanotehnoloogiate temaatilistele prioriteetidele.

3.2.3.1

Programmi “Suutlikkus” raames tuleks anda väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele vääriline koht nanoteaduste ja nanotehnoloogiate uurimis- ja uuendustegevuses, eelkõige “nanotehnoloogia piirkondi”, tippinfrastruktuure ning nanoteaduste ja -tehnoloogia eeltööd puutuavates tegevustes.

3.2.3.2

“Inimeste” eriprogrammi raames tuleks asjakohaselt panustada nanoteaduste ja nanotehnoloogia teadurite koolitusse ja liikuvusse. Sama kehtib Teadusuuringute Ühiskeskuse turvalisust ja metroloogiat puudutava töö ning tulevaste tehnoloogiaarengute kohta.

3.2.4

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammis peaks olema alates 2007. aastast võimalik– hoolimata käsutuses olevate ressursside piiratusest — suunata osa meetmetest nanoteaduste ja nanotehnoloogia uurimistegevuse organisatoorsest rakendust puudutava ettevõtluskultuuri loomisse.

3.2.5

Komitee väljendab tugevat toetust Euroopa tehnoloogiaplatvormide rajamisele, mille eeskujuks on nanoelektroonikas ja nanomeditsiinis juba olemasolevad platvormid. Kõnealused platvormid on ideaalsed vahendid erinevate sektorite (teadus, koolitus, tehnoloogia, tööstus, rahandus) kõigi riiklike ja eraosalejate mobiliseerimiseks ühenduses, riiklikes/piirkondlikes või ühisprojektides ja algatustes, mida toetab ühine ja proaktiivne tulevikunägemus.

3.2.6

Komitee peab ülioluliseks investeerimist kõrgharidusse ja koolitusse. Uued ühenduse programmid 2006. aasta järgseks perioodiks peaksid ette nägema erisätted tegevusvaldkondadele, mis pakuvad nanoteadustele ja nanotehnoloogiatele teadusharuülest toetust.

3.2.7

Komisjon peaks kergendama tööstuslikku rakendamist, juurutades 7. raamprogrammi nanoteadusi ja –tehnoloogiat puudutava tööprogrammi raames 2007 aastaks:

3.2.8

Komisjon peaks viivitamatult tugevdama eetilist järelevalvesüsteemi tagamaks, et kõigi eetiliste probleemide määratlemise, mis võivad tekkida seoses nanoteaduste- ja tehnoloogiatega, eelkõige meditsiini valdkonnas, põllumajandus- ja toiduainesektoris ning kosmeetikas.

3.3.1

Komitee rõhutab, kui oluline on, et ühenduse tegevuskavad oleksid kooskõlas riiklike tegevuskavadega, mis tuleb esitada Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile 2006. aasta esimese poolaasta lõpuks. Sellega üritatakse tagada ühtsus ja sünergia infrastruktuuri, koolituse ja hariduse valdkonnas, samuti standardite ja patentide ühtlustamisel, riskide analüüsimisel ning dialoogi pidamisel kodanikuühiskonna, tarbijate ja meediaga.

3.3.2

Komitee on seisukohal, et liikmesriigid peaksid eraldama suurema osa oma olemasolevatest riiklikest ja erainvesteeringutest nanoteadustele ja –tehnoloogiatele; samuti peaksid nad korrapäraselt koostama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruandeid, mis käsitlevad edusamme investeeringute tegemisel ning riiklike kavade rakendamisel.

3.3.3

Kõnealused aruanded tuleks lisada ühenduse iga kaheaastasesse aruandesse ning neis tuleks erilist tähelepanu pöörata järgmistele aspektidele:

3.3.4

Komitee on seisukohal, et liikmesriigid peaksid tegutsema, säilitamaks vajaliku tasakaalu kahe nõudmise vahel: ühelt poolt koostöö ja uurimistulemuste levitamise vajadus teaduslikel ja praktilistel kaalutlustel tervise- ja keskkonnakaitseks, ning teiselt poolt vajadus tagada leiutiste ning intellektuaalse ja tööstusomandi konfidentsiaalsus.

3.3.5

Komitee arvates rõhutab eeltoodu uuesti ühenduse patendi ja ühise ühenduse patendialase seadusandluse puudumisest tingitud kitsaskohti. See puudutab mitte üksnes küsimust, mida on liikmesriikides võimalik patentida nanobiotehnoloogiliste leiutiste osas, vaid samuti sidusrühmade juurdepääsu kergendamist uute leiutiste ja patentide alasele teabele.

3.4.1

Komitee toetab täielikult tegevuskavas toodud suuniseid koostöö ja struktureeritud dialoogi väljaarendamiseks rahvusvahelisel tasandil, kuid teeb siiski järgmised ettepanekud nende täiendamiseks:

3.5.1

Komitee arvates võivad ettevõtted, eelkõige väike- ja keskmise suurusega ettevõtted, nanoteaduste ja nanotehnoloogiate alasest uurimistegevusest ja nende levikust tehnosiirde alale suurt kasu saada, seda eriti energiatõhususe ja keskkonnatehnoloogiate, informaatika valdkonna nanotehnoloogiate ning meetodite, toodete ja teenuste osas rakendatavate uute materjalide, samuti lähedaste tehnoloogiate (nano-, bio- ja infotehnoloogiate) kasutuselevõtmise kaudu.

3.5.2

Komitee usub, et Euroopa tööstus peab laienema ja intensiivistama nanoteaduste ja — tehnoloogiate alast uurimistööd ja rakendamise pingutusi, suurendades investeeringuid nendel tasanditel, mis on vähemalt võrdsed edukamate konkurentide tasanditega. Selleks tuleb asjaomaste eeskirjade ja õigusaktidega luua soodsad tingimused nii ühenduse tasandil kui ka riiklikul ja piirkondlikul tasandil.

3.5.3

Komitee on veendunud, et selline ulatuslikult ettevõtteid kaasav lähenemine on nanoteaduste ja nanotehnoloogiate uurimiseks, arendamiseks ja rakendamiseks äärmiselt oluline, eeldusel, et nii Euroopa kui ka riiklikul ja piirkondlikul tasandil ning eelkõige ühisel tasandil võetakse toetavaid meetmeid järgmistel eesmärkidel:

3.5.4

Komitee rõhutab, et just nanoteaduste ja nanotehnoloogia valdkonnas on töötajad ja tehnilised ja teaduseksperdid Euroopa sotsiaalselt vastutustundlike ettevõtete peamine jõud.

3.5.4.1

Komitee rõhutab tootmistingimuste ja –protsesside turvalisust tagavate meetmete tähtsus ja samuti inimressursside väljaõppele suunatud meetmete tähtsust, eelkõige diagnostika ja meditsiini sektoris. Tähelepanu tuleks pöörata eelkõige riskide ennetusele ja eelhindamisele, milleks võib kasutada Euroopa tasandil kinnitatud tehniliste tegevusjuhiste abi.

3.5.4.2

Dublinis asuv Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond peaks põhjalikult hindama ja uurima, missugust mõju avaldavad töötajatele uus töökorraldus, mis on vajalik nanoteaduste ja nanotehnoloogia tootmises rakendamiseks, ja uued väljaõppe-, ohutus- ja tervisekaitse nõuded.

3.5.5

Euroopa nanoteaduste ja nanotehnoloogiate alane dialoog kõigi huvirühmadega peaks saama formaalse kuju 2007. aastaks asjaomase nõuandeasutuse või -foorumi loomisega, mis peaks olema piisavalt avalikkusele nähtav ja läbipaistev, et olla meedia ja kodanikuühiskonna seisukohalt tunnustatud ja pädev partner.

3.5.6

2007. aastaks tuleks kindlustada edukad teadlikkust tõstvad katsealgatused. Need peavad olema kättesaadavad Euroopa veebiportaalis ja neid tuleb tutvustada teistele ELi institutsioonidele, eelkõige Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Rahvusvahelise kõlapinda aitab leida alates 2008. aastast igal aastal Euroopa nanoteaduste ja nanotehnoloogia nädala raames väljaantav valdkondadevaheline nanotehnoloogia auhind.

3.5.7

Komisjon peaks 2007. aastaks välja töötama kindlad meetodid nanoteaduste ja nanotehnoloogia rakendamisega kaasnevate riskide ennetamiseks ja esitama 2008. aasta I poolaastaks sellekohaste Euroopa suuniste ettepaneku.

8.8.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 185/10

1.1

Komisjoni ettepanekud käsitlevad nende komitee poolt juba kommenteeritud komisjoni ettepanekute uurimise sisu ja teemasid, mis puudutavad teadus- ja arendustegevuse seitsmendat raaprogrammi (2007-2013) ja Euratomi seitsmendat raamprogrammi (2007-2011). Käesolev komitee arvamus täiendab seega juba esitatud arvamust mõlema nimetatud raamprogrammi kohta.

1.2

Eelnimetatud arvamuses soovitas komitee anda täies ulatuses kasutamiseks komisjoni poolt esitatud tungivalt vajalikud investeeringud teadus- ja arendustegevusse ja mitte lasta neil muutuda ELi tulevase eelarve üle peetavate läbirääkimiste mängukanniks või ohvriks.

1.3

Lissaboni strateegia raames formuleeritud eesmärk muuta Euroopa maailma juhtivaks majandusruumiks eeldab teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute olulist suurendamist. Selles osas konkureerib Euroopa ülemaailmselt mitte ainult USA, Jaapani ja Koreaga, vaid ka Hiina, India ja Brasiiliaga. Just USA ja Jaapan seadsid riiklikuks prioriteediks investeeringud teadus- ja arendustegevusse eesmärgiga tugevdada oma rahvusvahelist konkurentsivõimet ning eraldasid selleks ka vastavad vahendid. Lissaboni strateegia toel Barcelonas nõukogu määratletud ja veel saavutamata eesmärk investeerida 3 % Euroopa Liidu SKTst teadus- ja arendustegevusse on jätkuvate globaalsete arengute kontekstis “liikuv märklaud”. Kes selle liiga hilja saavutab, ei kuulu ikkagi esimeste hulka.

1.4

Pidades silmas vahepeal nõukogu poolt tehtud otsust ELi kogueelarve kohta ja selle mõjusid teadusuuringute valdkonnale, kinnitab komitee oma soovitust, mille kohaselt tuleks vastuvõetud Euroopa Liidu kogueelarvest teadus- ja arendustegevusele eraldada senisest märgtavalt suurem — umbes 8 % suurune — osa. Samuti tuleks nõukogu otsusega ettenähtud rahastamise suurendamist alustada juba varakult ja mitte alles seitsme aasta möödudes.

1.5

Komisjoni ettepaneku keskne osa on eriprogramm “Koostöö”. Komitee toetab seal sisalduvate oluliste uurimisteemade — energeetika, tervishoid, infotehnoloogia, nanotehnoloogia, keskkond, transport ning sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused, samuti uute teemade kosmos ja julgeolek — edendamist Seda kommenteeritakse põhjalikult 4. peatükis, kusjuures üksikjuhtudel soovitatakse ka suuremat rõhuasetust.

1.6

Komitee soovitab üldiselt mitte jagada erinevaid teemasid rangelt erinevate eelarveridade alla, vaid toimida võimalikult paindlikult. Nii saaks tagada, et komisjonil oleks võimalik programmi elluviimise ajal reageerida rõhuasetuste muutustele, uutele probleemidele või vajalikule ümberkujundamisele, mida tingib paljude programmiteemade valdkonnaülene iseloom, koheselt ja ilma poliitilisi lisameetmeid võtmata.

1.7

Komitee kordab oma toetusavaldust eriprogrammile “Ideed”. Ta näeb selle väljakutset –lisaks asjakohasele varustatusele — ka valikumenetluses ja programmi juhtimises. Komitee tervitab seda, et kõnealune vastutusrikas ülesanne on kavas anda autonoomsele Euroopa Teadunõukogule (European Research Council).

1.8

Komitee on korduvalt rõhutanud, et eduka ja konkurentsivõimelise Euroopa teadusuuringute ja arendustöö võtmeks on kõrgekvaliteediliste seadmete, rahalise toetuse ja adekvaatsete raamtingimuste kõrval piisav hulk kvalifitseeritud loomingulisi teadlasi. Eriprogramm “Inimesed” käsitleb meetmeid, mille abil komisjon soovib kõnealuse eesmärgi poole liikuda. Komitee toetab kõnealuseid meetmeid täiel määral. Peale selle viitab komitee oma varasematele märkustele komisjoni avaldatud Euroopa teadlaste harta kohta.

1.9

Eriprogramm “Võimekus” on eriti ilmekas näide ühenduse subsidiaarsete ülesannete kohta. See puudutab eelkõige neid teadusuuringute infrastruktuure (suuremahulised seadmed, teadusuuringute instrumendid, arvutid jne), mille kulu ja kasutatavus ületaks üksiku liikmesriigi võimalused. Kuid ka selle alla kuuluv osaprogramm “Teadusuuringud VKEde jaoks” vastab komitee varasematele soovitustele kaasata VKEsid tihedamalt uuendusprotsessi.

1.10

Komitee viitab lõpetuseks oma varasemale soovitusele vähendada olulisel määral taotlejate administratiivset tööd, lihtsustada menetlusi ning tagada samaaegselt maksimaalne järjepidevus toetusvahendite ja nende eraldamise menetlustes.

2.1

Komisjoni esitatud seitsmes eraldiseisvas dokumendis sisalduvad ettepanekud täiendavad komisjoni ettepanekut (1) teadus- ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) ja Euratomi seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) rakendamiseks ning annavad üksikasjalikku teavet ettenähtud toetusmeetmete uurimise sisu ja teemade kohta.

2.1.1

Seetõttu on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee käesoleva arvamuse puhul tegemist juba teadus- ja arendustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) ja Euratomi programmi (2007–2011) puudutava otsuse kohta esitatud arvamuse  (2) täiendava kompaktse esitlusega, mis sisaldab ka tähelepanekuid ja soovitusi.

2.1.2

Seega on käesoleva arvamuse keskmes eelkõige uurimise sisu, mitte ülesehitus ja vahendid. Seega ei minda uuesti süvitsi innovatsioonikolmnurga (alusuuring, rakendusuuring ja areng) optimeerimise küsimusega, samuti ei kajastata soovitust, et projekti haldavad komisjoni ametnikud peavad ka edaspidi olema uurimiskogemusega ja asjaomase eriteemaga põhjalikult kursis olevad eksperdid, mis eeldab personalipoliitika piisavat järjepidevust. Kõnealuseid aspekte käsitleti põhjalikult juba eelnevates arvamustes (3).

2.1.3

Siiski tuleb kohe algul mainida üht olulist aspekti, mis puudutab eelarve jaotust üksikute programmiosade vahel või nende alajaotust. Komitee on juba teinud ettepaneku rakendada siin võimalikult suurt paindlikkust, et komisjonil oleks võimalik programmi elluviimise ajal reageerida rõhuasetuste muutustele, uutele probleemidele või vajalikule ümberkujundamisele, mida tingib paljude programmiteemade valdkonnaülene iseloom, koheselt ja ilma poliitilisi lisameetmeid võtmata.

2.2

Mõlema raamprogrammi eelarve osas tegi komisjon ettepaneku suurendada seda kokku 72,7 miljardi (4) euroni. See oleks jätkuvalt alla 8 % Euroopa Liidu pakutud 1 025 miljardi suurusest kogueelarvest aastateks 2007–2013. Eelnimetatud arvamuses teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi kohta soovitas komitee anda komisjoni poolt esitatud tungivalt vajalikud investeeringud teadus- ja arendustegevuse täies ulatuses nende valdkondade käsutusse ja mitte lasta neil muutuda ELi tulevase eelarve üle peetavate läbirääkimiste mängukanniks või ohvriks.

2.2.1

Siiski otsustas Euroopa Ülemkogu 19. detsembril 2005 vaid 862,4 (5) miljardi euro suuruse Euroopa Liidu kogueelarve kasuks. Selle tulemusena võib ka Euroopa Liidu teadusuuringute eelarve olla Euroopa Komisjoni pakutust märkimisväärselt väiksem (6). Euroopa Ülemkogu on siiski seisukohal (7), et ELi teadusuuringuteks eraldatavaid vahendeid tuleks suurendada sellises ulatuses, et 2013. aastal oleks asjaomaseid vahendeid reaalselt 75 % rohkem 2006. aastal. Komisjon koostab kõnealusele otsusele vastava muudetud ettepaneku. Mõlemat raamprogrammi puudutav poliitiline otsustusprotsess ei ole seega veel lõpule jõudnud.

2.2.2

Lissaboni strateegia raames formuleeritud eesmärk muuta Euroopa maailma juhtivaks majandusruumiks eeldab teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute olulist suurendamist. Selles osas konkureerib Euroopa ülemaailmselt mitte ainult USA, Jaapani ja Koreaga, vaid ka Hiina, India ja Brasiiliaga. Just USA ja Jaapan seadsid riiklikuks prioriteediks investeeringud teadus- ja arendustegevusse eesmärgiga tugevdada oma rahvusvahelist konkurentsivõimet ning eraldasid selleks ka vastavad vahendid. Lissaboni strateegia toel Barcelonas nõukogu määratletud ja veel saavutamata eesmärk investeerida 3 % Euroopa Liidu SKTst teadus- ja arendustegevuss, on jätkuvate globaalsete arengute kontekstis “liikuv märklaud”. Kes selle liiga hilja saavutab, ei kuulu ikkagi esimeste hulka.

2.3

Arvestades hetkeolukorda peab komitee vajalikuks veelkord korrata ülalmainitud arvamuses öeldut ning juhtida tähelepanu sellele, et 1) piisavalt toetatav, tõhus ja kõrgetasemeline teadus- ja arendustegevus on uuendustegevuse, konkurentsivõime ja heaolu ning seega ka kultuurielu ja sotsiaalteenuste otsustav alus ja eeldus; 2) komisjoni ettepaneku puhul on tegu minimaalse rahastamisega, mis pikemaajalises perspektiivis vajab suurendamist, et mitte kaotada Euroopa positsiooni kaasaegses teaduses ja tehnikas, vaid seda säilitada ning tugevdada; ja et 3) ilma käesoleva panuseta ei ole võimalik Lissaboni eesmärke täita isegi pikemaajalises perspektiivis.

2.4

Lisaks kordab komitee, et koostöö teadus- ja arendustegevuses on Euroopa integratsiooni ja ühtekuuluvuse mõjus katalüsaator. Arvestades, et Euroopa Liit on hetkel tegemas jõupingutusi kodanike toetuse saamiseks põhiseadusele, on tegu eriti olulise vaatepunktiga. Piisav teadus- ja arendustegevus ei ole otsustava tähtsusega mitte ainult Lissaboni eesmärkide täitmise seisukohast, vaid ka olemasolevate küsimuste ja probleemide käsitlemisel näiteks tervishoiu, energiavarustuse, keskkonnakaitse valdkonnas.

2.5

Komitee kinnitab oma soovitust, mille kohaselt tuleks vastuvõetud Euroopa Liidu kogueelarvest teadus- ja arendustegevusele eraldada senisest märgtavalt suurem — umbes 8 % suurune — osa. Samuti tuleks nõukogu otsusega ettenähtud rahastamise suurendamist alustada juba varakult ja mitte alles seitsme aasta möödudes.

2.6

Komitee võttis teadmiseks komisjoni ettepaneku (8) rajada Euroopa tehnoloogiainstituut. Ilma et komitee võtaks siinkohal sisulise seisukoha kõnealuse ettepaneku suhtes, märgib komitee, et instituudi rajamisega seotud kulud ei tohi kaasa tuua siin käsitlevate eriprogrammide rahastamise vähenemist.

2.7

Komitee viitab samas oma varasemale soovitusele vähendada olulisel määral taotlejate administratiivset tööd, lihtsustada menetlusi ning tagada samaaegselt maksimaalne järjepidevus toetusvahendite ja nende eraldamise menetlustes. Komitee käsitleb kõnealust teemat põhjalikumalt, kui ta väljendab oma arvamust komisjoni osalemiseeskirju (9) puudutavate ettepanekute kohta.

3.1

Komisjoni ettepanekud hõlmavad ja määratlevad täpselt kogu selle valdkonna, mida uuritakse ja arendatakse seitsmenda raamprogrammi ja Euratomi programmi raames, st uurimisteemade, sisu, meetodite ja abivahendite koguhulga. Lisaks tehakse ettepanek Teadusuuringute Ühiskeskus võimaliku panuse kohta. Kirjeldatakse ka meetmeid, mille abil tagatakse vajalik inimpotentsiaal ja selle tugevdamine. Kokku on tegemist seitsme komisjoni dokumendiga, mis kirjeldavad väga põhjalikult ka üksikuid osaprogramme.

3.2

Kokkuvõtlikult võiks nende programmide struktuuri kujutada alljärgnevalt, kusjuures äratoodud protsendid näitavad osa kogueelarvest:

A — teadus-ja arendustegevuse raamprogrammile (kogueelarve 72 726 mln eurot) 2007 — 2013

B — Euratomi raamprogrammile (kogueelarve 3 092 mln eurot) 2007 — 2011

3.3

Komisjoni ettepanekud on üksikasjalikult ära toodud teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi kohta esitatud arvamuse 3. peatükis (CESE 1484/2005).

4.1

Alljärgnevad märkused põhinevad eelnimetatud teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi kohta esitatud arvamuse 4.–6. peatükis avaldatul ega ole neid tundmata mõistetavad.

4.1.1

Komitee toetab komisjoni kavatsust arvestada paljude programmielementide valdkonnaülese iseloomuga ning toetada teemaüleste algatustega multidistsiplinaarsust.

4.1.2

Antud kontekstis käsitles komitee ka küsimust, kas sellistel läbilõikelistel teemadel tehtava uurimistöö alavaldkondi, näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia meditsiinis, tuleks vaadelda info- ja kommunikatsioonitehnoloogia raames või tervishoiu erialase osaprogrammina. Nii soovitab komitee teatava osa info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tegevustest ulatuslikumalt ühendada erialaste osaprogrammidega, nagu tervishoid, energia, transport või ka sotsiaalteadused, kuna seeläbi asetatakse tähelepanu keskpunkti erialased probleemid.

4.1.3

Siiski ei ole võimalik leida kõigile sobivat lahendust; lahendus peaks üksikjuhul sõltuma sellest, kus on võimalik oodata kõige enam metoodilisi sünergiaid ning sellest, kus on võimalik tagada parim seos asjaomase konkreetse probleemiasetusega. Komitee kordab oma soovitust, mille kohaselt tuleks sellisel juhul alati tagada üldine kooskõlastamine ja vajalikud vastastikused seosed.

4.1.4

Komitee tervitab ka komisjoni tahet paindlikult tegeleda tekkivate vajaduste, uute teadussaavutuste ja ettepanekute ning ettenägematute poliitiliste nõuetega. Teadus- ja arendustegevuse konkurentsieelne edendamine ja koordineerimine komisjoni poolt aitab kaasa ELi konkurentsipositsiooni tugevdamisele.

4.2.1

Tervishoid. Komitee toonitab lähenemisviisi vajalikku ulatuslikkust alates ettevalmistumisest epideemiateks ja pandeemiateks või nende ärahoidmisest kuni demograafilise arengu kõikide sotsiaalsete ja tervishoiualaste kõrvalnähtuste ja pikaajaliste tagajärgedega arvestamiseni. See hõlmab ka vananemise ja puudealast uurimistegevust (kusjuures viimatinimetatul on oma sotsiaalsed ja tehnilised aspektid, mis lähevad kaugemale tervishoiuga seotud küsimustest). Komitee toetab komisjoni kavatsust osutada tähelepanu ka harvaesinevate haiguste uurimisele. Programm peaks hõlmama kõiki asjakohaseid teaduslik-tehnilisi valdkondi (k.a biotehnoloogia, genoomika, tüvirakkude uuringud ja muud multidistsiplinaarsed algatused) samuti nõutavate kvaliteedi- ja sotsiaalsete standardite küsimust. See puudutab nii bioloogilis-meditsiinilist uurimistegevust ülikoolides, haiglates ja riiklikult rahastatavates uurimisasutustes, kui ka Euroopa meditsiini- ja farmaatsiatööstuse konkurentsivõime tugevdamist. Sellest tulenevalt soovitab komitee nõustuda pakutud programmiraamistikuga. Tervishoiualane uurimis- ja arendustegevus on Euroopa ja isegi maailma huvi keskpunktis.

4.2.2

Toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia (kusjuures biotehnoloogia on oluline ka tervishoiu teema seisukohalt (punkt 4.2.1)). Komitee näeb selles programmis õiget püüdlust Euroopa teaduspõhise biomajanduse ülesehitamiseks ja säilitamiseks. Eesmärk on bioloogiateaduste ja -tehnoloogiate rakendamine põllumajandus-, kalandus-, veekultuuri-, toiduainete-, tervishoiu- ja metsamajandustööstuse ning naabertööstusharude keskkonnasõbralike ja konkurentsivõimeliste toodete ja protsesside valmistamiseks. Arvestades põllumajandussektoris valitsevat eriti karmi konkurentsi selliste riikidega nagu näiteks Brasiilia, on see samuti väga oluline sektor. Võimalik uus arendustegevuse haru on selliste taimede aretamine, mis aitavad puhastada saastatud pinnast, kogudes endasse saasteaineid, või mis vastupidiselt ei võta saastatud pinnasest saasteaineid vastu ning mille kasutamine on sellest tulenevalt ohutu.

4.2.3

Info- ja sidetehnoloogia. Info- ja sidetehnoloogia sektori tooted ja teenused on revolutsiooniliselt rikastanud ja muutnud teadust, tehnikat, haldust ning isegi inimeste igapäevast elu. Info- ja sidetehnoloogia on nii rahastamise suhtelise osakaalu kui ülesannete mitmekesisuse poolest programmi “Koostöö” kõige ulatuslikum element, sekkudes või olles võimeline sekkuma kõikidesse teistesse valdkondadesse. Eesmärk on uuenduslike, info- ja sidetehnoloogial põhinevate toodete ja teenuste kasutamine teaduses, tehnikas, halduses ja logistikas. Info- ja sidetehnoloogia programm hõlmab seega uue riistvara arendust (näiteks kiipide arendamine kattub üsnagi selgelt nanotehnoloogia programmiga), riistvarasüsteemide ja võrkude ja isegi uute programmeerimistööriistade arendamist, kusjuures tähelepanu tuleks pöörata ka info- ja sidetehnoloogia kättesaadavusele kõigile elanikkonnarühmadele. Komitee viitab siinkohal oma sellekohasele märkusele punktis 4.1.2. Seetõttu sõltub just nende ülesannete täitmisest, mil määral aitab info- ja sidetehnoloogia programm ka tulevikus kaasa teiste programmide elluviimisele ning õigustab oma märkimisväärset osa.

4.2.4

Nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad. Ka siin on tegu uue ja erakordselt uuendusliku valdkonnaga (11), mis on tekkinud põhialuste uurimise ja rakendamise vastasmõju osana füüsika- ja keemialaste teadusuuringute ja tehnoloogia erinevatest juurtest ja harudest. Selle potentsiaal on luua paljudes tehnikavaldkondades uusi või parendatud tooteid ja menetlusi. Samas on see siiski nii mitmekesine ja -haruline, et aatomifüüsikast plasmatehnoloogiani ja nanomehaanikast tekstiilitöötlemiseni ulatuva distsipliini ühiste joonte ja ühenduspunktide äratundmiseks ja kasutamiseks on vaja laiaulatuslikku ülevaadet. Kuna nanoprotsessid leiavad aset mikroskoopilises mõõtmes, millest inimeste kujutlusvõimel on raske aru saada, nõuab see valdkond algusest peale konstruktiivset dialoogi tarbijatega, et ühelt poolt ära tunda ning välistada ohtusid, ning teiselt poolt hajutada põhjendamatuid kartusi. Seetõttu tervitatakse ja toetatakse väga komisjoni laiaulatuslikku algatust, mis hõlmab ka püüdlusi teadmiste vahendamiseks.

4.2.5

Energia Komitee on korduvalt viidanud energia võtmeteemale ja seda juba arvukates varasemates arvamustes käsitlenud, toonitades sealjuures ka ulatuslikku teadusuuringute vajadust. (12) Keskpikas kuni pikas perspektiivis seisame väga tõsise energiaprobleemi ees (13). See puudutab nii oodatavat ressursinappust ning “klassikaliste” energiakandjate nagu nafta ja maagaasi kallinemist, kui ka Euroopa kriitilist varustuskindlust energiaallikatega, samuti energiakasutuse enamasti lausa ülemaailmset mõju keskkonnale, eelkõige kliimale. Energiaprobleemi lahendus saab tulla ainult parendatud või uutest, kuid siiski võimalikult soodsa hinnaga tehnoloogiatest. Selle võtmeks on energiauuringud. Energia uurimine peab hõlmama kõiki teemasid (14) alates keskkonnasõbralike energiaallikate paremast hõlmamisest ja salvestamisest (!) kuni energia säästmise ja efektiivsema energiakasutuse tehnikateni, kaasa arvatud menetlused kliimagaaside osaliseks või täielikuks eraldamiseks ja salvestamiseks. Samuti on eriti oluline kõrge efektiivsusega aatomielektrijaamadele üleminek elektrienergia tootmiseks. Komitee peab komisjoni vastavaid ettepanekuid õigeteks ja kaalutletuteks, kuid on siiski mures, et selleks ettenähtud osa eelarvest on lahendust ootava ülesande elulist tähtsust arvestades liiga väike. Komitee soovitab kõnealuse osa suhtelist suurendamist.

4.2.6

Keskkond (sealhulgas kliimamuutused). Tänaste ja tulevaste põlvkondade elukvaliteedi ja elamise eelduste seisukohalt on keskkonnakaitsel fundamentaalne tähendus. Sellega seotud probleemide — olgu nende põhjused antropogeensed või looduslikud — äratundmine ja lahendamine on eriti ambitsioonikas ja ilmselt elutähtis eesmärk. See ülesanne on tihedalt seotud erinevate teadusuuringute ja poliitikavaldkondade küsimustega: majanduspoliitika, energiapoliitika, tervishoiupoliitika ja põllumajanduspoliitika, kaasa arvatud järelevalve ja ülemaailmsete aspektide tõttu rahvusvahelised kokkulepped. Kui keskkonnauuringute põhiline eesmärk on ära tunda või muuta äratuntavaks erinevad probleemid ja nende põhjused, otsitakse lahendusi rohkem teistest teemavaldkondadest, eelkõige ka energia valdkonnast. Sellega tuleks arvestada eelarvelise paindlikkuse suurendamise teel.

4.2.7

Transport (kaasa arvatud õhutransport). Euroopa transpordisüsteemid on Euroopas majandusliku ja sotsiaalse heaolu ja ühtekuuluvuse oluliseks elemendiks. Transpordi osaprogrammi eesmärgiks on integreeritud, keskkonnasõbralike, intelligentsete ja turvaliste kogu Euroopat hõlmavate transpordisüsteemide ja transpordivahendite arendamine. See seab erinevatele transpordivahenditele ja transpordisüsteemidele konkreetsed tehnilised ja logistilised arengueesmärgid. Energiasäästlike ja vähesaastavate transpordivahendite (lennukid, autod jne) arendamine/täiustamine on üks osaprogrammiga “Energia ja keskkond” kaetud teaduslik-tehniline ülesanne, mille lahendamisse saab kaasata ka VKEd. Olulised vahendid on vastavad tehnoloogiaplatvormid (ACARE õhuliikluse ja õhutranspordi jaoks, ERRAC raudteetranspordi jaoks, ERTRAC maanteetranspordi jaoks, WATERBONE laevatranspordi, vesiniku ja kütteelementide jaoks). Arvestades hästitoimiva Euroopa transpordivõrgu tähtsust — ka uutele liikmesriikidele — ja ikka veel kasvavat liikluse kogumahtu — siinkohal on ka liiklusummikute vältimine väga aktuaalne ja tähtis ülesanne –, ning selle tähtsust kogu Euroopa konkurentsivõimele (ning selle mõju keskkonnale), on selle osaprojekti eesmärk samuti väga oluline ning seda toetatakse vastavalt.

4.2.8.1

Komitee arvates peaks selle programmi eesmärk olema ulatusliku arusaamise loomine Euroopa ees seisvatest komplekssetest, üksteisega seotud sotsiaalmajanduslikest, õiguslikest ja kultuurilistest väljakutsetest, kaasa arvatud küsimus tema ajaloolistest juurtest, ühisosast, piiridest ja naabritest. Üks ühenduse intellektuaalsete aluste ja identiteedi seisukohalt eriti oluline ülesanne, mis puudutab ka liikmesriikide ja Euroopa kodanike omavahelisi suhteid, on jõuda ühise, kõigi liikmesriikide jaoks sarnase Euroopa ajaloo kirjelduse ja hindamiseni ning muuta see tulemus liikmesriikides ajaloo õpetamisel alusmaterjaliks või kinnitada sellekohaseid juba olemasolevaid aluseid.

4.2.8.2

Kõnealune temaatika puudutab muu hulgas selliseid aspekte nagu majandus-, rahandus- ja maksupoliitika, teaduspoliitika, majanduskasv, tööhõive ja konkurentsivõime, sotsiaalne ühtekuuluvus ja jätkusuutlikkus, elukvaliteet, haridus, kultuurilised ja õiguspoliitilised küsimused, samuti üleilmne põimumine. Selles sisalduvad tänapäeva ühiskonna niisugused erilised väljakutsed nagu demograafiline areng (faktid, tagajärjed, meetmed), ränne, sotsiaalne tõrjutus, kultuuriline lõhestatus ning kujunemine teadmistepõhiseks ühiskonnaks. Osaprogrammi järjepidevuse tugevdamiseks ja profileerimiseks soovitab komitee võtta “Võimekuse” programmi liidetud programmist “Teadus ja ühiskond” see osa välja ning ühendada osaprogrammiga “Sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused”, mille eesmärk ei ole teaduse vahendamine ega parem teineteisemõistmine teaduse ja ühiskonna vahel (vt ka punkt 4.5.3), vaid teaduse ja ühiskonna vaheliste suhete uurimine Üldiselt peab komitee osaprogrammi “Sotsiaal-majandus- ja humanitaarteadused” väga oluliseks, sest sellel on oluline roll ka poliitilise nõustamise seisukohalt; seda tuleks täiendada eelnimetatud teemadega ning seetõttu vajadusel ka rahaliselt suhteliselt tugevdada.

4.2.9.1

Piisava julgeoleku küsimus on läänemaailma kodanikele üha enam teadvustunud viimastel aastatel toime pandud terrorirünnakute tõttu ning see nõuab laiaulatuslikku õiguslikku, sotsiaalset, kultuurilist ning ka teaduslik-tehnilist lähenemist. Julgeolek ja julgeoleku uurimine ei piirdu siiski ainult ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, vaid puudutab ka selliseid valdkondi nagu transport, tervishoid (nt ELi terviseohutuse kava), kodanikukaitse (nt loodus- ja tööstuskatastroofid), energeetika ja keskkond.

4.2.9.2

Märkimisväärsed edusammud kosmoseuuringute ja kosmosetehnoloogia vallas on seni jõudnud ainult osaliselt kodanike üldisesse teadvusesse. Nende tähendus on nii geostrateegiline kui ka maailma selgitav. Olid ju taeva jälgimine ja sellest tekkinud arusaamad (nt planeetide liikumine) otsustavaks lähtepunktiks tänapäeva loodusteadusele. Peale selle on kosmoseuuringud ja kosmosetehnoloogia uuendusliku tehnika arengu esirinnas. Kosmoseuuringute puhul peab komitee oluliseks ettenähtud programmide raames tehtavat tasakaalustatud koostööd selliste suurte juba eksisteerivate organisatsioonidega nagu ESA ja ESO.

4.3

Ideed Siin astub komisjon oma teadusuuringute toetamisega viljakale uudismaale. Ka seda on komitee korduvalt tervitanud (15). Üleeuroopalises konkurentsis tekkinud teadusuuringute ettepanekute toetamisega, loobudes seni tavaks olnud piiriülese koostöö tingimusest, saab tipptasemel oskusteave võimalikuks, nähtavaks ja seega kohe ka tõmbepunktiks Euroopas ja rahvusvaheliselt tunnustatud teadlastele: nii luuakse eriti viljakas pinnas uuendustele. Sellega seoses toonitab komitee uuesti, et keskpärasuse ületamiseks tuleb arvestada ka mitteõnnestumise riskiga. Lisaks programmi asjakohasele varustatusele seisneb raskus seega esmalt valikumenetluses ja programmi juhtimises. Seetõttu peab komitee õigeks, et selline raske ülesanne antaks eriti edukatest ja tunnustatud, ad personam kutsutud teadlastest koosneva autonoomse komisjoni kätesse, kelleks on Euroopa Teadusnõukogu (European Reasearch Council).

4.4

Inimesed Komitee on korduvalt rõhutanud (16), et eduka ja konkurentsivõimelise Euroopa teadusuuringute ja arendustöö võtmeks on kõrgekvaliteediliste seadmete ja rahalise toetuse kõrval piisav hulk kvalifitseeritud loomingulisi teadlasi. Seega tuleb huvi teaduse ja tehnika vastu äratada juba lapsepõlves ja noorukieas, et piisav arv andekamaid alustaks — väga raskeid ja pühendumist nõudvaid — ülikooliõpinguid ja need ka lõpule viiks.

4.4.1

Ülikoolide võtmefunktsiooni kohta teadus- ja haridusasutustena ja nende ebarahuldavale olukorra kohta Euroopas avaldas komitee oma seisukohad juba teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi kohta koostatud arvamuses (17) Sealjuures tuleb hoolitseda ka selle eest, et doktoritööd, mille koostamine on teadlasekarjääri jaoks vajalik, saaks kirjutada mõistlikes erialastes ja isiklikes raamtingimustes (18). Pärast suurepärase hariduse omandamist on neil vaja rahvusvahelist kogemust, atraktiivset teadusuuringute keskkonda, mis pakub ka piisavalt vabadust, ning rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi lepingu- ja karjääriplaneerimise tingimusi. (Kõnealuse teemaga seonduval teema “Euroopa teadlaste harta” kohta avaldas komitee juba oma seiskohad, osalt tunnustavad ja osalt kriitilised) (19).

4.4.2

Arvestades teadus- ja uurimistegevuse seisukohalt olulist teadlaste rahvusvahelist liikuvust, eelkõige kõnealuses valdkonnas eriti edukate riikide vahel, tuleb kõigepealt hoolitseda selle eest, et see ei muutuks ühesuunaliseks “ajude äravooluks”; seega peavad ka sissetulekud olema niisugused, et oleks võimalik ka nt Ameerika tippteadlasi Euroopasse kutsuda, mis praegusel ajal ei ole eriti võimalik. Komitee toetab seetõttu komisjoni korduvalt rõhutatud eesmärki võtta kasutusele vajalikud vahendid ja raamtingimused, samuti mõjutada liikmesriike kasutama programmis “Inimesed” esitatud ja osaliselt ka juba praegu saadaolevaid vahendeid. Lisaks on Euroopa teadusruumi seisukohalt eriti oluline luua atraktiivseid liikumistingimusi ning kõrvaldada takistused. Väga tervitatav on, et komisjon järgib jõuliselt seda eesmärki.

4.5

Võimekus. Kõnealune programm on hea näide ühenduse subsidiaarsetest ülesannetest.

4.5.1

Ta puudutab eelkõige eesmärki töötada välja/installeerida, kasutada ühiselt ja optimeerida selliseid teadusuuringute infrastruktuure nagu suuremahulised seadmed, teadusuuringute instrumendid, arvutid jne, mille kulu ja kasutatavus ületaks üksiku liikmesriigi võimalused. Sealjuures tervitab komitee asjaolu, et vastavalt tema varasemale soovitusele on asjaomaste projektide ettepanekus eelistatud alt-üles-lähenemisviisi.

4.5.2

Kuid ka teised “Võimekuse” all toodud ülesanded, nt “Teadusuuringud VKEde jaoks” ja “VKEde assotsiatsioonid” või “Teadmiste piirkonnad” ja “ELi ühtlus- ja äärepoolseimate piirkondade teadusuuringute potentsiaali vabastamine ja arendamine” on väga olulised ülesanded, mis omavad tähtsust eriti uute liikmesriikide ja VKEde jaoks

4.5.3

Osaprogrammiga “Teadus ja ühiskond” tahetakse soodustada teadus-ja tehnoloogiatööd ning sellega seotud teaduspoliitika harmoonilist integreerimist Euroopa sotsiaalvõrku. Sealjuures on tegemist suutlikkusega teadmisi luua, kasutada, levitada ja uuendustegevust arendada. Kõnealuse osaprogrammi rõhuasetuseks on ühelt poolt seega luua Euroopa kodanikele pilt teadusest, teadlastest ja nende uurimistulemustest. Komitee tervitab neid eesmärke ja näeb eelkõige teadmiste levitamises tähtsat kultuurilist ja uuendustegevust soodustavat ülesannet. Teisest poolt tuleb aga uurida, miks osa kodanikke suhtub teadusesse (või selle osadesse), metoodikasse ja võimalikesse mõjudesse skeptiliselt. Komitee arvates tuleks kõnealune, peamiselt sotsioloogiline teadustegevus lülitada eriprogrammi “Koostöö” osaprogrammi “Sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused” ja käsitleda seda olemasolevas Euroopa koostöö laiemas kontekstis.

4.6.1

Tuumasünteesi  (20) uurimise osas tuleb praegu (i) valmistada ette ITERi ehitus ja see läbi viia; (ii) teha kõik ettevalmistused selle kasutamiseks, kaasa arvatud teaduspersonali väljaõpe ja koolitus, liikmesriikide nn assotsieeritud laborite teadusuuringute potentsiaali sidumine ja mobiliseerimine, samuti rahvusvaheline tööjaotus; (iii) edendada tehnoloogilisi (eelkõige materjalid ja kütuseringlus) arenguid DEMO suunas; (iv) uurida ja optimeerida erinevaid (magnetilisi) suletiskontseptsioone. ITER ja edasine areng peavad olema integreeritud uurimisasutuste tegevusse ning viimased peavad neid toetama. Komisjoni ettepanekud vastavad nendele ülesannetele ja võetud rahvusvahelistele kohustustele, komitee toetab neid täiel määral.

4.6.2

Aatomituuma lõhustamise  (21) osas tuleb praegu (i) edasi uurida olemasolevate aatomielektrijaamade ohutust ja seda suurendada (see on eelkõige tööstustootjate ja -käitlejate ülesanne); (ii) arendada uusi, veel paremate ohutus-, kütusekasutus- ja kõrvaldamisnäitajatega reaktorite kontseptsioone. Siia on kaasatud ka teadusuuringud kasutatud kütuste muundamiseks (transmutatsioon, taaskasutus). Lisaks tuleb (iii) lahendada lõpliku ladustamise küsimus ja saada sellele nõusolek poliitilisel tasandil; (iv) toetada aatomirelvade materjali mittelevitamise püüdlusi ja (v) saada edasist teavet (madalate) kiirgusannuste bioloogilise toime kohta (22) ning töötada välja vastavad mõõtmistehnikad (eelkõige isikudosimeetria). Kõige selle jaoks on oluline osaülesanne sobivate spetsialistide ehk siis piisava järelkasvu väljaõpetamine. Komitee on väga mures arengute pärast mõnedes liikmesriikides (järelkasvu puudumine, kahanev ekspertiis) ning palub kaaluda, kas tuumaenergia kasutamise pikaajalise üleilmse tähenduse tõttu ei tuleks nendele väga olulistele küsimustele veelgi suuremat rõhku pöörata.

4.7.1

Teadusuuringute ühiskeskus on õigustatult kaasatud nii teadus- ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) kui ka Euratomi seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) tegevustesse. Just nimelt seetõttu, et ta kuulub selles rollis otseselt komisjoni alla, ning just sellepärast, et selles peitub ka tema poliitilise nõustamise ja paindliku rakendatavuse tugevus, tuleb tagada, et ta alluks liikmesriikide kõikide teadusuuringute asutuste nõutud kõrgetele ja läbipaistvatele standarditele, mis puudutavad rahvusvahelist peer-review'd, konkurentsi, ametisse määramise menetlust või personalipoliitikat ja seiret ning on kaasatud rahvusvahelisse teadusühisusse. Komitee peab sellist kaasamist ka eelnimetatud sotsiaalmajandus- ja humanitaarteaduste seisukohalt oluliseks.

4.7.2

Teadus- ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) raames kuulub siia ka ühenduse jaoks oluline peateema “jätkusuutlik areng” (näiteks kliimakaitse, toiduained, energia, transport, kemikaalid, dekontaminatsioon). See sisaldab ka teaduslik-tehnoloogiliste viiteandmete väljatöötamist erinevate keskkonna- ja toidujärelevalve valdkondade jaoks; selles peitub ka väärtuslik panus ühenduse õigusaktide väljatöötamisse. Teine ühenduse ülesanne seisneb rahvusvaheliselt tunnustatud võrdlusmaterjali väljatöötamises ja Euroopa ühise mõõtesüsteemi edendamises. See võib hõlmata ka riiklike metroloogia (mõõteteadus) ja standardimise institutsioonide tööjaotuse koordineerimist ja samaaegset osalemist nendes programmides. Euroopa ühtse turu ja Euroopa integratsiooni seisukohalt üldiselt tuleks kaaluda ideed luua vastavate riiklike laboratooriumide ja institutsioonide nagu CEN ja CELENEC, samuti vastavate tööstuste ja Teadusuuringute Ühiskeskuse kaasamisel European Bureau of Standards (Euroopa Standardiamet).

4.7.3

On õige, et Teadusuuringute Ühiskeskus toetab Euratomi seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) raames poliitilise otsuse tegemist tuumavaldkonnas, kaasa arvatud olemasolevate strateegiate elluviimine ja järelevalve ning reageerimine uutele nõuetele. Komitee peab ka Teadusuuringute Ühiskeskuse “tuumaprogrammi” raskuspunkti asetamist kõrvaldamisele, ohutusele ja järelevalvele igati loogiliseks jätkuks (kusjuures ka need tegevused on ühises võrgustikus liikmesriikide vastavate tegevustega ning neid koordineeritakse); just siin peituvad ühelt poolt kodanike mured, teisalt vajadus usaldusväärsete lahenduste järele. Komitee arvamuse kohaselt on eriti oluline arendada (edasi) menetlusi, mis võimaldavad veelgi paremat järelevalvet tuumarelvade materjali või tuumarelvatehnika mittelevitamise üle.

8.8.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 185/17

1.1

Liikmesriikidel tuleks riskianalüüsi alusel lubada sätestatutest rangemate meetmete kohaldamist tingimusel, et nende rahastamine toimub riigieelarve kaudu.

1.2

Iga liikmesriik peaks määrama ühe ametiasutuse, kes vastutab julgestusstandardite rakendamise kooskõlastamise ja järelevalve eest.

1.3

Iga liikmesriik peaks koostama riikliku tsiviillennundusjulgestuse kava.

1.4

Liikmesriikides uue õigusakti kohaldamise kontrollimiseks ja lennundusjulgestuse puuduste kindlakstegemiseks peaks komisjon korraldama kontrolle, sealhulgas ette teatamata kontrolle.

1.5

Et lubada nii kolmandast riigist saabuva lennuga transiitreisijate ja transiitpagasi läbivaatusest vabastamist, mis on tuntud mõiste all “ühekordne julgestus”, kui ka lubada sellise lennuga saabuvatel reisijatel kokku saada läbivaadatud lahkuvate reisijatega, on asjakohane toetada ühenduse ja kolmandate riikide vahelisi kokkuleppeid, milles tunnustatakse, et kolmandas riigis kohaldatud julgestusstandardid on ühenduse standarditega samaväärsed.

1.6

Komitee tervitab komisjoni algatust ja toetab täielikult ettepaneku aluseks olevaid põhimõtteid.

1.7

Samuti tervitab ta ühiseeskirjade juurutamist, kuna lennujaama julgestus ja menetlused erinevad kogu Euroopas väga suurel määral ja nende ühtlustamine on oluline.

1.8

Arvestades lisa 1. osa lõike 1.2 punkti 5 ja 11. osa, võttes arvesse tööjõu vaba liikumist ühenduses ning kolmandatest riikidest pärit tööjõu kättesaadavust, võib komisjon pakkuda riigi ametiasutustele, lennujaamadele, lennuettevõtjatele jne potentsiaalsete töötajate isikuandmete kinnitamiseks abi, et täita taustakontrolli nõudeid.

1.9

Esimese artikli lõikes 1 osutatud eesmärki tuleks muuta, selgitamaks, et asjaomased turvameetmed on välja töötatud tsiviillennunduse kaitsmiseks ebaseadusliku sekkumise eest, mis ohustab tsiviillennunduse ohutust. Asjaomased meetmed ei ole mõeldud muud liiki ebaseaduslike sekkumiste, näiteks varguste ja salakaubaveo tõkestamiseks.

1.10

Euroopa Komisjon peaks koostama ja rakendama tervikliku poliitika lennuohutusmeetmete rahastamiseks, mis moodustavad osa liikmesriikide riiklikust julgeolekukohustusest kaitsta oma kodanikke terrorismiohu eest.

1.11

Kõnealusesse määrusesse tuleks lisada mehhanism iga tulevase turvameetme ettepaneku mõjude hindamise kohta tööstusele. Sel viisil tagatakse, et asjaomase meetme tõhusus oleks proportsioonis kaasnevate kulude ja mõjuga.

2.1

Euroopa Komisjoni õigusloomega seotud ettepaneku eesmärk on selgitada Euroopa Liidu õigusraamistikku (mis kehtestati kehtiva määrusega 2320/2002), et näha ette alus Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni sätestatud rahvusvaheliste nõuete ühiseks tõlgendamiseks, eesmärgiga eemaldada tundlik teave üldsuse eest ja panna veelgi enam rõhku tsiviillennundusjulgestuse nõuete arendamisele rakendusmääruse kaudu, st kasutades komiteemenetlust käsitlevat otsust 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse ELi liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni esindajaid kaasav õigusloomega seotud otsustusmenetlus.

2.2

Ettepanekuga taotletakse kehtiva määruse asendamist parema õigusliku reguleerimise edendamiseks, mis tugineb neljale põhimõttele: lihtsustamine, ühtlustamine, selgitamine ja julgestustaseme tõstmine.

3.1

Käesoleva ettepaneku eesmärk on juriidilisi nõudeid täiendavalt selgitada, lihtsustada ja ühtlustada, et tugevdada üldist julgeolekut tsiviillennunduses.

3.2

Aja jooksul saadud kogemused on näidanud, et määrus on liiga üksikasjalik ja vajab lihtsustamist.

3.3

Komisjon tunnustab subsidiaarsuspõhimõtet, kuid on arvamusel, et soovitatav on praegusest suuremal määral ühtlustada julgestusmeetmeid ja -protseduure.

3.4

Selle tulemusel on loodud 25 riiklikku süsteemi ning sellega kaasneb võimaliku konkurentsimoonutuse oht ja majandusharu ei saa ära kasutada ühtse turu vabadusi.

3.5

Laialdasem ühtlustamine on ka “ühekordse julgestuse” (one-stop security) lahutamatu osa — mõiste, mille kohaselt ümberistuvad ja transiitreisijad, -pagas ja -last ei vaja uuesti läbivalgustamist, kuna on olemas usaldus, et esialgsed julgestusnõuded täideti lähtekoha lennujaamas. See on veel üks element, mis tuleb kasuks tiheda konkurentsiga turul tegutsevatele ettevõtjatele, aga ka reisijatele.

3.6

Komisjon on arvamusel, et aja jooksul pidevalt arenevate riskide suhtes kiiresti reageerimise võime on üldise julgestustaseme parandamiseks äärmiselt oluline.

3.7

Komisjoni arvates ei ole soovitatav teha üksikasjalikke julgestusmeetmeid ja -protsesse üldsusele kättesaadavaks. Operatiivsete üksikasjade käsitlemisega rakendusaktides on seda probleemi võimalik lahendada. Komitee soovib rõhutada, et kõnealustes uutes eeskirjades on oluline võtta arvesse liikumispuudega inimeste eripärasid kooskõlas komitee hiljutises teemakohases arvamuses esitatud soovitustega. Julgestuskontroll ja muud julgestusega seotud meetmed — ehkki õiguspärased ja vajalikud — võivad tekitada lisatõkkeid ja piirata liikumispuudega inimeste õigusi, mis oleks vastuolus komisjoni hiljutiste jõupingutustega tagada puuetega inimestele ja liikumispuudega inimestele lennureisidel ülejäänud elanikkonnaga võrreldes võrdsed võimalused.

3.8

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2320/2002 kehtestatakse ühiseeskirjad tsiviillennundusjulgestuse valdkonnas. Ettepanekuga taotletakse selle õigusakti asendamist.

3.9

Seega asendataks määrus (EÜ) nr 2320/2002 lihtsama ja arusaadavama määrusega, millega nähakse ette üldpõhimõtted.

3.10

Ainus taotletav lisapädevus seondub lennu ajal kehtivaid julgestusmeetmeid käsitlevate eeskirjadega. See hõlmab selliseid teemasid nagu pääs lennuki kabiini, rahutud reisijad ja parda-julgestustöötajad. Komitee ei soovita parda-julgestustöötajaid kasutada, välja arvatud erakorralistes tingimustes.

3.11

Julgestuskavade nõue peegeldab praegust parimat tava lennundussektoris ega kujuta endast seega märkimisväärset koormust majandusharule või haldusasutustele. Ühenduse vedajate puhul peaks neil olema vedaja riigiasutuste tunnustus ning liikmesriigid peaksid ja seadusandjad neid vastastikku tunnustama.

3.12

Artiklis 13 kehtestatakse igale liikmesriigile kohustus teostada nõuetele vastavuse järelevalvet riikliku kvaliteedikontrolli kava abil.

3.13

Artikliga 14 lubatakse komisjonil teostada muuhulgas ühenduse lennujaamade ülevaatusi.

3.14

Artikkel 17 asendab olemasoleva artikli 10 julgestuse kohta kolmandatest riikidest väljuvatel lendudel. Sellega nähakse ette ühenduse ja kolmandate riikide vahelised kokkulepped, millega luuakse võimalus, et ühenduse lennujaamades ümberistuvaid reisijaid ning neid lennujaamu läbivat pagasit ja lasti ei ole vaja uuesti läbi vaadata ja/või nende suhtes kohaldada täiendavat turvakontrolli.

3.15

Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks kehtestada lennundusjulgestuse ühiseeskirjad ja põhistandardid ning luua täitmise järelevalve süsteemid.

3.16

Määruse (EÜ) nr 2320/2002 sisu tuleks saadud kogemusi silmas pidades läbi vaadata ja kõnealune määrus tuleks asendada uue õigusaktiga, mille eesmärk on olemasolevate eeskirjade lihtsustamine, ühtlustamine ja selgitamine ning julgestustaseme parandamine.

3.17

Suurema paindlikkuse tõttu selliste julgestusmeetmete ja menetluste vastuvõtmisel, mille eesmärk on vastata riskianalüüside arengule ja võimaldada uue tehnoloogia kasutuselevõttu, tuleks uues õigusaktis sätestada põhimõtted meetmete kohta, mis tuleks võtta tsiviillennunduse kaitsmiseks õigusvastaste tegude eest.

3.18

Uus õigusakt peaks hõlmama julgestusmeetmeid, mida kohaldatakse ühenduse lennuettevõtjate õhusõiduki pardal või lennu ajal.

4.1

On oluline kehtestada ühised normid seoses keelatud esemetega, et vältida läbiotsimisel segadust ja vaidlusi.

4.2

Terminit “korduv pisteline” kasutatakse väljapakutud määruse lisas, kuid see ei ole määratletud. “Korduva pistelise” määratluse lisamine on hädavajalik, et tagada julgestuskontrollile kohaldamisel selle põhimõtte ühtne tõlgendamine kogu Euroopas.

4.3

Rangemaid meetmeid tuleks võtta ainult vastukaaluks konkreetsele terroriohule, mille liikmesriigi ametiasutus on riskianalüüsi kaudu tuvastanud. Rangemate meetmete võtmine on vastuolus lennuohutusmeetmete ühtlustamisega Euroopa Liidus ning ühekordse julgestusala loomisega. Kõik edaspidi liikmesriigi poolt nõutavad täiendavad tõkestavad või ennetavad julgeolekumeetmed tuleb põhjalikult läbi arutada lennujaama käitajaga ning asjaomane liikmesriik peab tasuma täiendavate ohutusmeetmete eest osana valitsuse riiklikust julgeolekukohustusest kaitsta oma kodanikke terroristlike aktide eest.

4.4

Mõned lennuliinid ei luba terasest söögiriistu, nt nuge ja kahvleid, samas kui teised nagu näiteks Swiss Air ja Lufthansa lubavad; lennuettevõtjate hulgas tuleks julgustada ühtlustamist.

4.5

Samal ajal kui käärid, küüneviilid jms on keelatud esemed, lubatakse endiselt klaaspudeleid. Eelkõige katkisena on need surmavad relvad. Tehakse ettepanek, et kõik õhusõiduki pardal olevad tollimaksuvabad kaubad ja pudelid oleksid plastist. Vastasel juhul tuleks neid hoida õhusõiduki lastiruumis koos ülejäänud pagasiga. Kõnealust ettepanekut tuleks enne rakendamist rahvusvahelisel tasandil arutada.

4.6

On oluline, et päästevahendid nagu tulekustuti ja kirves oleksid lukustatud meeskonna kappi ning et reisijatel ei oleks neile otsest juurdepääsu.

4.7

Lennuettevõtjad peaksid kasutama pagasi jaoks võimaluse korral turvakonteinereid, et kaitsta pagasit pommiplahvatusel nagu lennuettevõtja El Al puhul.

4.8

Ohutuse huvides peaksid riigi ametiasutused hoolikalt jälgima reisijatele serveeritavate selliste jookide kogust, millest tekkinud joove võib olla ohtlike vahejuhtumite põhjustajaks.

4.9

Ehkki juurdepääs piloodikabiini on kaitstud turvauksega, võib kaaperdaja sinna pääseda õhukese tualetiseina kaudu, mis asub sageli piloodikabiini kõrval. See tuleb kindlustada.

4.10

Artiklisse 11 tuleks lisada lennuettevõtja ja käitlusagent, kes tegeleb sageli ohutusvahendite hankimisega.

4.11

Arvestades lisa 11. osa, tuleks kõiki ohutusinstruktoreid koolitada tunnustatud koolituskeskustes, näiteks Euroopa Ohutuskoolituse Instituudis (EASTI), et ühtlustada ICAO ohutuskoolituse moodulite esitust. Tuleks nõuda, et riigi ametiasutused seaksid koos EASTIs välja õpetatud instruktoritega sisse riiklikud koolitusprogrammid.

4.12

Arvestades lisa 4. osa lõiget 4.3 (deporteeritute arvu kasv jne), tuleks panna riigi ametiasutusele kohustus kehtestada lennuettevõtjatele/lennujaamadele/lennukimeeskondadele minimaalse etteteatamise tähtaeg, et teha ettevalmistusi potentsiaalset ohutu kujutavate reisijate võimalikuks transpordiks, kui see hõlmab regulaarset ärilendu.

8.8.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 185/20

1.1

EMSK hindab merekeskkonna kaitsmise ja säilitamise temaatilise strateegia raames esitatud direktiivi ettepanekut, sest kõnealune direktiiv võimaldab integreerida ja kooskõlastada olemasolevaid õiguslikke vahendeid, seda eriti merekeskkonda sekkumise meetodite osas, mis sarnanevad veepoliitika raamdirektiivis kehtestatud meetoditega.

1.2

Komitee on siiski kriitilisel seisukohal ja leiab, et kõnealune direktiivi ettepanek on küll vajalik, kuid mitte piisav. Euroopa merede ja ookeanide olukord on niivõrd halb, et olemasolevate meetmete elluviimiseks ja nende täitmise kontrollimiseks oleks vaja tõhusamaid vahendeid. Lisaks sellele sekkutakse ettepanekuga merekeskkonna seisundisse ainult osaliselt, mistõttu leiab komitee, et kõnealust ülesannet täidaks paremini raamdirektiiv, mis võimaldaks järgnevalt integreerida ja täiendada aspekte, mida praeguses ettepanekus ei ole arendatud piisavalt sügavuti.

1.3

Kuna uute instrumentide loomise asemel kasutatakse olemasolevaid õigus- ja haldusinstrumente, ei pea liikmesriigid kandma täiendavaid kulusid ega — mis eriti tähtis — suurendata bürokraatiat. Samas nähakse ette avalikkuse ja huvirühmade osaluse ja nendega konsulteerimise skeemid, mis on äärmiselt olulised kodanike keskkonnaküsimustesse kaasamiseks.

1.4

EMSK soovib esitada mõned soovitused kõnealuse õigusakti sisu parandamiseks, et komisjon võiks hinnata komitee panust osana kodanikuühiskonnast, mida õigusakt puudutab.

1.4.1

Esiteks tuleb täpsustada ja tugevdada komisjoni kooskõlastavat ja kontrolliülesannet piirkondlike omavalitsuste üle, mis peavad hindama ja kavandama oma vastutusalasse kuuluvat merekeskkonda puudutavaid eesmärke ja meetmeid, et tagada meetmete ühtsus ja tasakaal kõigis rannikupiirkondades, sest mered ja ookeanid ulatuvad üle riigipiiride. Tsentraliseeritud kooskõlastamise abil oleks võimalik mõjutada ka kolmandaid riike, kus ühenduse meetmeid on võimalik kohaldada, eelkõige neid riike, millega EL on sõlminud rahvusvahelised kokkulepped.

1.4.2

Komitee peab vajalikuks, et hea keskkonnaseisundi määratluse ja muude määratluste puhul võetaks lisaks üldistele kvalitatiivsetele tunnustele kasutusele ka kvantitatiivsed tunnused, nagu vee raamdirektiivis siseveekogude puhul, sest mere hea keskkonnaseisund sõltub suurel määral ka kvantiteedist. Keskkonnaalased sihid peaksid minimaalselt hõlmama komisjoni teatises sõnastatud sihte, nagu on märgitud punktis 5.5. Direktiivi ettepanek jääb selles osas liiga üldiseks ega ole seetõttu piisavalt tõhus.

1.4.3

Sõnastus, mille kohaselt võivad liikmesriigid valida eripiirkonnad, kus ei ole võimalik keskkonnaeesmärke saavutada, on nii ebamäärane, et seda võidakse kuritarvitada. Seetõttu teeb komitee ettepaneku määratleda selgelt ja rangelt eripiirkonna kehtestamise põhjused ning määrata kindlaks komisjonipoolse heakskiitmise menetlus.

1.5

Tuleb rõhutada kaht aspekti, mis on väga olulised kõnealuste eesmärkide saavutamiseks. Esimene on seotud kõigi eelnevalt kehtestatud merekeskkonda puudutavate meetmete kohese kohaldamisega. Nendeks on Erika I, II ja III pakettide meetmed, eelkõige meetmed, mis puudutavad sadamaid merehätta sattunud laevade vastuvõtmiseks, üleeuroopalist mereliikluse seiresüsteemi, liikmesriikide kontrollisüsteemi laevade registreerimiseks, heitmete uurimist ja inventeerimist (sealhulgas lõhkekehad, konteinerid radioaktiivse ainega) jne.

1.5.1

Teine aspekt, millele tuleb tähelepanu pöörata, on merekeskkonna uurimine, et põhjalikumad teadmised võimaldaksid seada selgemaid eesmärke ja koostada tõhusamaid meetmekavasid hea keskkonnaseisundi taastamiseks. Seetõttu on vajalik suurem osalus Euroopa teadusuuringute raamprogrammis.

2.1

Kõnealune direktiivi ettepanek põhineb komisjoni 2002. aasta teatisel (1) ja sellega kehtestatakse merekeskkonna ökoloogilise kaitsmise ja säilitamise strateegia, eesmärgiga edendada merede säästvat kasutamist ning säilitada mereökosüsteeme. ELi kuues keskkonnaalane tegevusprogramm viitas juba vajadusele määratleda merekeskkonna kaitsmise ja säilitamise vahendid ning oli selge, et Euroopa merede ja ookeanide säästliku kasutamise eesmärki ei saa saavutada üksikute poliitikameetmete abil. Tegutsemine on muutunud hädavajalikuks, sest mitmed kuuendas tegevusprogrammis ennustatud ohud on reaalsuseks saanud ulatuses, mis ületab ka kõige pessimistlikumaid ennustusi (2).

2.2

Nimetatud teatises esitatud strateegia lähtub Euroopa merekeskkonna olukorrast, mis on märkimisväärselt halvenenud ja mida mõjutavad kliimamuutused, merede saastamine toksiliste ainetega, kutseline kalapüük, merede eutrofeerumine ja lisaohuna võõrliikide sissetoomine. Kui lisame siia institutsioonilist laadi takistused, nagu liikmesriikide ainupädevus oma territoriaalvete suhtes, rahvusvahelised konventsioonid, mis mõjutavad ka kolmandaid riike, ning arvukad globaalsed kokkulepped (3), mida on raske rakendada ja kontrollida, siis näeme, kui väga on vaja kõnealust strateegiat kohaldada, hoolimata kõigist teadaolevatest takistustest.

2.3

Samaaegselt käsitletava direktiivi ettepanekuga esitati veel teinegi teatis (4), mille osas ei ole EMSKga konsulteeritud ja milles teatatakse merekeskkonna strateegia rohelise raamatu väljatöötamisest. Komitee on arvamusel, et komisjon peaks EMSK arvamuste sisu ja märkusi arvesse võtma. Selleks tuleks läbi viia uus konsulteerimine, kuhu hõlmataks EMSK ekspertteadmised ja arvamused merekeskkonda puudutava poliitika kohta (kalandus, transport, süsivesinikud jne). Kodanikuühiskonna esindajana peab EMSK oluliseks oma seisukohta avaldada.

3.1

Direktiivi ettepanek sisaldab merekeskkonna kaitsmise ja säilitamise strateegia rakendamise vahendit. Samuti võetakse ettepanekus arvesse rahvusvahelisi konventsioone, eriti neid, mille komisjon ja liikmesriigid on allkirjastanud ÜRO raames (5), ning piirkondlikke kokkuleppeid (6), mille eesmärke peaks kõnealune direktiiv aitama saavutada.

3.2

Direktiivi ettepanekus on viis peatükki. Esimeses peatükis kehtestatakse üldsätted, täpsemalt sisu (artikkel 1), kohaldamisala (artikkel 2), merepiirkonnad ja allpiirkonnad (artikkel 3), merestrateegiad (artikkel 4), liikmesriikidevahelise kooskõlastamise ja koostöö eeskirjad (artikkel 5) ning pädevad asutused (artikkel 6).

3.3

Esimese peatüki puhul tuleks rõhutada artiklit 4, milles käsitletakse merestrateegiaid, mille liikmesriigid peavad välja töötama iga asjaomase merepiirkonna kohta ning milles peab minimaalselt sisalduma alljärgnev:

Strateegiatega peab kaasnema merede ja ookeanide hea keskkonnaseisundi saavutamiseks mõeldud meetmeprogrammi väljatöötamine hiljemalt 2016. aastaks.

3.4

II ja III peatükis esitatakse merekeskkonna strateegiad: II peatükis sätestatakse strateegiate ettevalmistamise eeskirjad ja III peatükis meetmeprogrammid.

3.4.1

Merekeskkonna strateegiate ettevalmistamise eeskirjad põhinevad liikmesriikide kohustusel viia läbi oma Euroopa mereakvatooriumi esialgne hindamine (artikkel 7), mis sisaldab erinevaid elemente, millest tähtsamad on merekeskkonna kasutamise majanduslik ja sotsiaalne analüüs ning merekeskkonna olukorra halvenemisega kaasnevate kulude analüüs. Kõnealuses peatükis määratletakse hea keskkonnaseisund (artikkel 8 ja II lisa), keskkonnaalased sihid (artikkel 9 ja III lisa) ning lõpuks sätestatakse seireprogrammide kehtestamise viis (artikkel 10 ja II ja IV lisa) ja heakskiitmise meetod (artikkel 11).

3.4.2

III peatükis sätestatakse meetmeprogrammid, mille liikmesriigid peavad välja töötama iga asjaomase merepiirkonna kohta (artikkel 12 ja V lisa), et saavutada hea keskkonnaseisund, ja vastavalt esialgsele hindamisele teatatakse neist komisjonile (artikkel 14) heakskiidu saamiseks (artikkel 15). Eripiirkondade jaoks on ette nähtud ajutised meetmed (artikkel 13).

3.5

IV peatükis sätestatakse iga asjaomase merepiirkonna merestrateegiate ajakohastamine (artikkel 16), samuti nõue esitada iga kolme aasta tagant vahearuanne (artikkel 17). Rõhutada tuleb artiklit 18, milles sätestatakse kooskõlas direktiiviga 2003/35/EÜ avaliku arutelu ja avalikkusele antava teabega seotud eeskirjad. Kõnealuses peatükis kehtestatakse ka komisjoni kohustus avaldada hindamisaruanded kõnealuse direktiivi rakendamise kohta (artikkel 19) ja direktiivi ülevaatamise kohustus hiljemalt 15 aastat pärast direktiivi jõustumise kuupäeva.

3.6

Viimases peatükis (V peatükk) nähakse ette tehnilised sätted, viidates direktiiviga kaasnevatele lisadele (artikkel 21) ja komisjoni abistavale komiteele (artikkel 22).

4.1

Kõnealust direktiivi ettepanekut tuleb vaadelda koos komisjoni eespool nimetatud teatisega nõukogule ja Euroopa Parlamendile “Merekeskkonna kaitsmise ja säilitamise strateegia suunas” ja EMSK arvamusega kõnealuse teatise kohta (CESE/578/2003). Teatise põhipunktid on järgmised:

4.2

Oma arvamuses leiab EMSK, et:

4.3

Direktiivi ettepanekus võetakse arvesse EMSK arvamuse olulisi aspekte ja nähakse ette sekkumismeetodid, mis sarnanevad veepoliitika raamdirektiivis sisalduvate meetoditega, kuid märkimisväärsed erinevused esinevad komisjoni ja liikmesriikide rolli ning meetodite mitmete elementide osas. Erinevusi ei ole piisavalt põhjendatud ega nende kasulikkust selgitatud ning ettepanekus esineb olulisi vasturääkivusi. Näiteks:

4.4

EMSK on arvamusel, et kõnealune direktiivi ettepanek:

4.5

Direktiivi rakendamine on peaaegu täielikult liikmesriikide pädevuses. Komisjon annab erinevate tegevuste suunised, saab liikmesriikidelt teavet ja kiidab heaks või lükkab mutatis mutandis tagasi keskkonnaseisundi, keskkonnasihtide ja -näitajate määratlused, samuti seireprogrammid ja eripiirkondade meetmeprogrammid.

4.6

Direktiivis ei kehtestata uusi õigus- ega haldusinstrumente, vaid kasutatakse ühenduse tasandil või Euroopa Liidu poolt allkirjastatud rahvusvaheliste kokkulepete näol olemasolevaid instrumente.

4.7

Direktiiviga täpsustatakse avalikkuse ja huvirühmade osalemise viisi liikmesriikide kaudu.

5.1

Euroopa kõige ambitsioonikamate meetmete (vee raamdirektiiv, IPPC direktiiv) juurutamise ja rakendamisega liikmesriikides omandatud kogemus näitab, et komisjonil peab olema aktiivne roll mitte ainult järelevalve osas, vaid ka liikmesriike toetava kooskõlastaja ja tsentraliseerijana vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele. Selleks peaks komisjon korraldama ja juhtima merepiirkondade ja allpiirkondade pädevate asutuste foorumit, kus osaleksid huvitatud osapooled valdkonna tunnustatud teadusasutustest ning kalandus- ja radionukliidide poliitika eest vastutavad asutused.

5.2

Samuti peaks direktiivi ettepanek lisaks vajaliku teabe, esialgse hindamise, hea keskkonnaseisundi, keskkonnaalaste sihtide, seireprogrammi ja meetmeprogrammi (sealhulgas eripiirkondade ajutised meetmed) määratlemisele kehtestama menetluse ja ajavahemiku võimalike tagasilöökidega tegelemiseks. Kõnealune menetlus peaks kaasama huvirühmi ja avalikkust ning olema piisavalt stimuleeriv.

5.3

Esialgse hindamise sisu on üksikasjalikult esitatud II lisas. Tabelis “Survetegurid ja mõjud” tuleks vastavalt direktiivi ettepanekule eelnenud teatisele määratleda inimtegevusega seotud põhjused ja nende seos survetegurite ja mõjudega ning merekeskkonna kaitsmise kriteeriumide ja eesmärkidega, et seostada need vastavalt strateegia meetmete ja poliitikatega.

5.4

“Hea keskkonnaseisund” ja “merekeskkonna ökoloogiline seisund” määratletakse “üldiste kvalitatiivsete tunnuste, kriteeriumide ja standardite” alusel. Kasutusele tuleks võtta ka kvantitatiivsed tunnused, sest need on vajalikud teatud muutujate puhul nii esialgsel hindamisel kui hea keskkonnaseisundi määramisel. Samuti vajab seireprogrammi muutujate jälgimine kvantitatiivseid võrdluspunkte (näiteks fütoplanktoni tihedus).

5.5

Artiklis 9 ja III lisas esitatud keskkonnaalased sihid on määratletud liiga üldiste kriteeriumide alusel. Tuleks määrata miinimumkriteeriumid ja sihid. Arvesse peaks võtma vähemalt need, mis on olemas 2002. aasta teatises, täpsemalt:

5.6

Meetmeprogramm (artikkel 12, IV lisa) peab miinimumina sisaldama Euroopa Liidu õigusnormidest tulenevaid kohustuslikke meetmeid, eelkõige meetmeid, mis on sätestatud rannikualasid puudutavate õigusnormidega, mille tegevuskava eesmärk on vältida mitmesuguste eelmises punktis nimetatud saasteallikate tekitatavat kahju. Lisaks sisaldaks meetmeprogramm rahvusvahelistest konventsioonidest ja kokkulepetest tulenevaid kohustuslikke meetmeid ja ajutisi meetmeid, mille eesmärk on leevendada merekeskkonna halvenemist nn eripiirkondades. Sellise koondamise eelis on see, et ühte vahendisse ühendatakse meetmed ja tegevused, mis praegu on erinevates sätetes ja eeskirjades, hõlbustades seega rakendamist.

5.6.1

Siiski tuleks vältida asjaolu, et meetmeprogrammide koostamine piirdubki eelmainituga, sest nagu juba tõdetud — kui sellest ei ole piisanud keskkonna edasise halvenemise vältimiseks, siis ei piisa sellest ka mere hea ökoloogilise seisundi saavutamiseks. Seetõttu oleks kasulik levitada rannikuriikides perioodiliselt ökotehnoloogia häid tavasid (ökoloogilised tualetid, fosfaatideta puhastusained, puhveralad, rannikupiirkondades kohaldatavad piirangud jne).

5.7

Direktiivi ettepanek võimaldab liikmesriikidel valida eripiirkonnad, kus ei saa alljärgnevatel põhjustel keskkonnaalaseid sihte saavutada:

5.7.1

Ülaltoodud sõnastus on nii ebamäärane, et seda võidakse kohaldamisel kuritarvitada. Seetõttu tuleks:

5.8

Koostöö ja kooskõlastamise huvides tuleb heade keskkonnatulemuste saavutamiseks silmas pidada ka Euroopa merede rannikul asuvaid kolmandaid riike — ja mitte ainult neid, kellega on sõlmitud rahvusvahelised lepingud — ning innustada neid koostööle.

5.9

Direktiivi ettepanek näeb ette, et huvirühmade ja avalikkuse osalemine toimub olemasolevate riiklike süsteemide kaudu. Viimased on aga paljudes riikides küsitavusi tekitanud, seda kas läbipaistvuse puudumise, esitatud taotlustele vastamisega viivitamise, organisatsioonide huvirühmaks lugemise ebamäärasuse vms tõttu. Komisjon peaks kehtestama tõhusa menetluse, mis võimaldaks võtta vastu kaebusi huvirühmadelt ja avalikkuselt, neid hallata ning tagada avalikkuse ja huvirühmade õigus teabele, osalusele ja nendega konsulteerimisele. Seega tuleks eespool nimetatud heakskiitmissüsteemis tühistada mutatis mutandis kriteerium.

8.8.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 185/24

1.1

Vahetult enne eesistujariigiks saamist esitas Austria valitsus tööstuse muutuste nõuandekomisjonile (CCMI) ametliku taotluse koostada ettevalmistav arvamus teemal “Tööstuse muutus ja Euroopa Liidu laienemine: mõju piiriäärsetele aladele”. Tulenevalt selle olemusest esitatakse ettevalmistav arvamus enne ettepaneku või poliitilise otsuse vastuvõtmist vastava ELi otsustusorgani poolt.

1.2

Üleminek turumajandusele ning ELi siseturu- ja konkurentsieeskirjade ülevõtmine on paljudes Kesk- ja Ida-Euroopa piirkondades tekitanud uue dünaamika. Uute Kesk- ja Ida-Euroopa riikide liitumine ELiga on piirialasid üksteisele lähendanud, elavdades mitmelgi juhul varasemaid kaubandus- ja ärisidemeid. Kahjuks on uus dünaamika põhjustanud ka probleeme, seda eelkõige tööturupoliitika valdkonnas, ning toonud esile koostööd tegevate piirialade infrastruktuuri puudusi.

1.3

Et uurida lähemalt laienenud Euroopa Liidu piirialade tööstuses toimuvaid muutusi ja koguda arvamuse koostamiseks vajalikke andmeid, korraldasid CCMI ja Euroopa Muutuste Seirekeskus (EMCC) Bratislavas 17. ja 18. oktoobril 2005. aastal seminari. CENTROPE-nimelisel piirialal toimunud seminaril osalesid CCMI liikmed, Austria, Slovakkia ja Ungari sotsiaalpartnerite esindajad ning eksperdid.

2.1

Käesoleval ajal elab 33 % ELi rahvastikust piirialadel, mis kokku moodustavad 40 % Euroopa kogupindalast (1).

2.2

ELi piirid on olnud pidevas muutumises pärast ESTÜ asutamislepingu allakirjutamist. Protsess näib keskpikal perioodil jätkuvat. Võttes arvesse sellega kaasnevaid muutusi, tuleb ELil süstemaatiliselt ajakohastada oma piirialade poliitikat.

2.2.1

ELiga piirnevate kandidaatriikide piirkonnad teevad koostööd ELi kaugemate piirialadega juba enne ühinemist, ühtlustades selle käigus oma seadusandlust ja sotsiaalmajanduslikke struktuure.

2.2.2

Raudne eesriie oli üsna eriline piir. Suur osa kõnealusest piirist paikneb nüüd 25-liikmelises ELis. Berliini müüri langemise järel 1989. aastal — üheksa aastat pärast Solidaarsuse revolutsiooni (1980), puudusid piiriäärsetes piirkondades, mis kunagi eraldasid endist idablokki ülejäänud Euroopast, eelkõige nn eikellegimaal, infrastruktuurid peaaegu täielikult. Vaatamata märkimisväärsele edule kõnealuse olukorra tinginud poliitiliste otsuste tagajärgedega tegelemisel, pole probleem veel kaugeltki lahendatud.

2.2.3

Teiseks eriliseks piiriks on ELi Vahemere äärne piir. Kuigi koostööpoliitika ELi ja Vahemere maade vahel on toiminud juba aastaid, ei ole rahvusvahelistest arengutest tulenevalt kõnealune piirkond olnud ELi jaoks prioriteetne.

2.3

Enne uute liikmesriikide ühinemist ELiga viidi nende riikide piirialadel ellu mitmeid piiriüleseid algatusi (näiteks “Euroregioonid”), mille näol oli tegu piiriülese koostöö uue vormiga, põhinedes piiriäärsete naaberpiirkondade vahel sõlmitud kokkulepetel. Nõuet reguleerida Euroregioonide toimimist valitsustevaheliste kokkulepetega ei kehtestatud. Need algatused põhinesid kohalike omavalitsusasutuste ja sidusrühmade vaba valiku põhimõttel. Euroregioonide kaudu toimunud koostöö eesmärgiks oli lahendada probleeme ühiselt, vaatamata poliitilistele piiridele, ning panna paika majanduskoostöö teabevahetus- ja keskkonnameetmete valdkonnas.

2.4

Tegelikkuses on ELi regioonidevaheline koostöö alates 1990. aastatest peamiselt aset leidnud järjestikuste INTERREG programmide raames. EMSK on olnud kaasatud ka nimetatud koostöö teatud aspektidesse ning koostanud arvamused piirkondadevahelise koostöö kohta, toetudes muuhulgas Vahemere ja Läänemere piirkonna kogemustele (2), (3), (4).

2.4.1

EMSK arvates võib ühenduse poolt edendatavat piirkondadevahelist koostööd määratleda alljärgnevalt:

2.4.2

Oma arvamustes INTERREGi kohta on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee osutanud, et 1990. aastatel olid seosed erinevate koostöökategooriate vahel mõnevõrra valikulised. Näiteks toimis koostöö ainult teatud tasanditel ning piirdus teatud ruumiliste kategooriate ja geograafiliste piirkondadega.

2.4.3

ELi üheks tähtsaks saavutuseks Prantsusmaa, Belgia, Saksamaa ja Luksemburgi piirialadel, mis kõik läbisid ulatuslikke ümberstruktureerimisi, olid meetmed võitlemaks elanikkonna äravoolu ja nende piirkondade tööstuslikuks jäätmaaks muutumise vastu. Määrav mõju ümberstruktureerimise käigule oli ESTÜ asutamislepingust tulenevatel ressurssidel ja tegevustel.

2.5

Käesoleval ajal viiakse kogu Euroopas ellu umbes 180 piiriülest algatust. Enamik neist algatustest on mõeldud piiridega kaasnevate negatiivsete mõjude leevendamiseks. 32 Euroregiooni asuvad uute liikmesriikide territooriumidel; seega on ilmne, et uued ELi liikmesriigid on olnud väga aktiivsed oma toetuses piiriülese koostöö põhimõttele.

2.6

Suurema osa “uusi” ja “vanu” ELi liikmesriike hõlmava 32 piiriülese regiooni ees seisavad veel kõikvõimalikud tööstuspoliitikaga otseselt seotud ühisalgatused, ehkki mitmed ühisettevõtmised on selle poliitikavaldkonnaga kaudselt seotud.

2.7

Reeglina on tööstuspoliitika valdkonnas ellu viidud uued algatused aset leidnud nendes piirialades, mis asuvad pealinnade läheduses (näiteks Viini, Budapesti ja Bratislava kolmnurgas) või kus asuvad tööstuskeskused või suurte linnade rühmad, mis ei ole pealinnad (Katowice, Ostrava piirkond Tšehhi ja Poola piiri ääres).

2.7.1

Huviavaks näiteks tööstuse muutuste kohta on Friuli Venezia-Giulia piirkond Itaalia-Sloveenia piiril, milles tööstuse elavnemine leidis aset nii enne kui ka pärast ELi laienemist, esmajoones mööblitootmises.

3.1.1

Käesolevas arvamuses välja toodud areneva tööstuspoliitikaga piirialade omadused on määratletud peamiselt CENTROPE (5) piirkonnas tehtud tähelepanekute alusel.

3.1.1.1

Kõnealune ala hõlmab kolme uue liikmesriigi ja ühe 15-liikmelise ELi piirkondi (Austrias Viini provintsi, Alam-Austriat ja Burgenlandi, Tšehhi Vabariigis Lõuna-Moraavia piirkonda, Slovakkias Bratislava ja Trnava piirkonda ning Ungaris Győr-Moson-Soproni ja Vasi maakondi. Piirkonnas on esindatud nii sellised tsoonid, mis kannatavad tüüpiliste ääremaade probleemide käes kui ka majanduslikult dünaamilised keskused.

3.1.1.2

Siin viidi 1990. aastatel läbi intensiivne restruktureerimine, mille otseseks tulemuseks oli investeeringute sissevool teatud piirkondadesse, põhjustades nihkeid tööturul, sest lahkus märkimisväärne arv peamiselt vanemaid töötajaid, tuues kaasa kasvanud nõudluse tööjõu järele — samaaegselt tehtud investeeringutega — kuigi mitte alati samas paikkonnas

3.1.1.3

ELi laienemine on kokku viinud erinevad tööturud piirkonna, mis võtab enda alla Austria, Tšehhi Vabariigi, Slovakkia ja Ungari piirialad, integreerides nende turgusid ja esitades sel viisil tõelise väljakutse. Ettevõtete ümberpaigutumine ja tööjõu väljavool linnapiirkondadesse, samuti (transpordi)infrastruktuuri puudulikkus koormab jätkuvalt tööturu struktuuri, millele lisandub märkimisväärne palgavahe Austria ning uute liikmesriikide vahel ja oskustööjõu prognoositud puudus.

3.1.1.4

Ilmnenud on piiriüleste tööstusvõrgustike tekkimise esimesed märgid. Oma osa selles on protsessis olnud transpordiinfrastruktuuri arendamisel, mis nõuab suuri investeeringuid. See on omakorda aidanud kaasa olemasolevate lünkade täitmisele ja endiste sidemete taasloomisele.

3.1.2

Kodu- ja välismaised investeeringud annavad peamise tõuke tööstuse muutustele sellistes piirkondades, samuti väikestes ning keskmise suurusega ettevõtetes. Riikides, kus laienemise eel loodi erimajandustsoonid või tööstustsoonid, suunati enamus investeeringuid tsoonidesse, mis harva kattusid piirialadega (vt EMSK arvamust CCMI/025). Nimetatud asjaolu aitab selgitada selliste piiriülest koostööd arendavate piirkondade väikest arvu, kus on välja töötatud uus tööstuspoliitika.

3.1.2.1

Arengu peamiseks tõukejõuks on olnud investeeringud olemasolevasse ja uude infrastruktuuri ning ettevõtete ümberpaigutumine. Nimetatud investeeringute põhjuseks oli muuhulgas ka uute turgude määratlemine, erinevused ettevõtete tulumaksus, märkimisväärsed palgaerinevused ja riigiabi. Need tegurid on toetanud restruktureerimisprotsessi ja aidanud kaasa majanduskasvule.

3.1.2.2

Samuti on kõnealused protsessid aidanud kaasa kõrge kvalifikatsiooniga töötajate ja kesktasemespetsialistide palkamisele ning tööjõu- ja muude kulude vähendamisele. Tunduvalt on suurenenud nõudlus masinistide, lukkseppade, masinatööstusspetsialistide, keevitajate, masinaehitusinseneride ja IT spetsialistide järele, ning suundumus muutub veelgi märgatavamaks kõigis ELi tootmissektorites.

3.1.2.3

Selliste meetmete tulemusena on õnnestunud parandada juhtimisoskusi, panna paika inimressursside poliitika ja seada sisse toimivad tööstussuhted. Samuti on need meetmed võimaldanud hankida rahalisi vahendeid investeeringuteks ning tugevdada seoseid tarnijate ja klientide turgudega.

3.1.2.4

Kõnealused investeeringud ei hõlmanud mitte ainult suuri ELi ettevõtteid, vaid ka väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid väljaspool Euroopa Liitu. Need ettevõtted on koondanud investeeringuid, tekitanud mitmekordistava mõju ning loonud sidemeid kodumaiste ettevõtete ja välismaiste filiaalidega.

3.1.3

Vaadeldavatel piirialadel toimuvate strukturaalsete tööstuse muutuste analüüs näitab, et reeglina on seal kasutusel n-ö etapiviisilise tegevuse meetod.

3.1.3.1

Esimeseks etapiks on olnud töömahukas tootmistegevus, mis tugineb madala kvalifikatsiooniga tööjõule; teises etapis on kasutatud parema kvalifikatsiooniga töötajaid ja keerulisemaid teenuseid. Kui esimene etapp osutus edukaks, tehti jõupingutusi teatud teenuste sisseostmiseks piirkonna muudelt ettevõtetelt, et tööjõukulusid vähendada.

3.1.3.2

Taoliste muutustega kaasnevatele struktuuriprobleemidele on märkimisväärset mõju avaldanud kahesuunalised strukturaalsed ühinemised. Nende ülespoole suunatud ühinemiste (välisfirmad piirkonnas ja väljaspool seda) ja allapoole suunatud ühinemiste (kohalikus piirkonnas) eesmärk oli saavutada konkurentsieeliseid võrgustikus või piirkonnas.

3.1.3.3

Kasutati ka riskantsemaid lähenemisviise (põhinevad nn lumepalliefektil), mille tulemusena on sidemeid veelgi tugevdatud. Sellise protsessi tulemusena loodud laieneva ettevõtte “enklaavide” tunnuseks oli lihtsus, millega neid üle võeti uutes ettevõtetes.

3.1.3.4

Piirialadel, ka uutes liikmesriikides, on üha levinumaks suundumuseks ettevõtete uute filiaalide asutamine sel teel, et dünaamilised investorid asuvad antud piirkonda arendustegevuse teises etapis. Nendes piirkondades stimuleerivad tööstuspoliitika arengut ka ettevõtete võrgustikud, mis sageli on olemuselt rahvusvahelised ja mis tegelevad näiteks vastastikuse piiriülese inimressursside haldamisega.

3.2.1

Üheks taoliseks tööstuspoliitikaga kaasnevaks probleemiks on otseste soodustuste rakendamine ja ettevõtete vahel asümmeetria tekitamine. Sellist asümmeetriat tekitavate ettevõtete ees, mis kaasavad oma võrgustikku väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid, seisavad tulevikus suuremadki probleemid.

3.2.1.1

Nagu hr Pedersini väidab on ettekandes (vt 5. allmärkust), võib lähitulevikus ilmneda ettevõtete planeeritud tegevusperioodide lühenemist keskpikale perioodile, millega kindlasti kaasnevad teatud sotsiaalsed tagajärjed ning mille elluviimisel tuleks kasutada kohaseid sotsiaal- ja majandusdialoogi mehhanisme.

3.2.2

Üheks väga oluliseks väljakutseks seoses ELi kui terviku arengu ja tööstuspoliitika tulevikuga kogu tema territooriumil, aga esmajoones piirialadel, on erinevused ettevõtete maksustamisel, eriti ettevõtete tulumaksu küsimus (6).

3.2.2.1

Ülitähtis on langetada otsus selle kohta, kas ettevõtte tulumaksu peaks ühtlustama ja kehtestada maksubaas määramise kord — st kas registrijärgse asukoha alusel (koduriigipõhine maksustamine) või ettevõtete ühtset konsolideeritud tulumaksubaasi alusel.

3.2.2.2

Koduriigipõhise maksustamise süsteem välistab ELi piirialadel erinevate maksubaasi sätestavate seaduste rakendamise. Siiski on kõnealuse süsteemiga seotud rohkem ohte (7)

3.2.2.3

Ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi kasutamine tähendab seda, et kõik piiriüleselt tegutsevad ettevõtted rakendavad maksubaasi määramisel (8) ühtset põhimõtet, sõltumata registrijärgsest asukohast. Lisaks ei kaasne ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi kasutamisega vajadus muuta olemasolevaid riiklikke eeskirju — piisab nõustumisest uue, üleeuroopalise lisamääruse kehtestamisega ettevõtetele, kes tegutsevad mitmes riigis.

3.2.2.4

Üheks ühtse tulumaksubaasi kasutamise puuduseks on oht, et kaks konkreetse riigi ettevõtet, millel on sarnased võimalused ja sarnane kogemus kodumaisel turul, kasutavad oma maksubaasi määramisel erinevaid meetodeid.

3.2.3

Üheks tähtsaimaks tööstuspoliitika arengut mõjutavaks teguriks kõnealustes piirkondades on transpordi infrastruktuuri hetkeseis ja arengukiirus neis piirkondades ja sissepääsukoridorides. Lisaks mahukatele investeeringutele piirkonna transpordivõrgu ehitamisse ja ajakohastamisse on seepärast vaja kaasaegsel viisil luua ja korraldada ühiseid transpordiprojekte, kaasates neisse ka uuendustegevust ja teadusuuringuid.

4.1

Uue toimiva tööstuspoliitikaga piiriala kontseptsioon on oma olemuselt väga keerukas, seda nii üldiselt kui konkreetsete juhtumite ja asukohtade osas. Selletõttu on komitee arvamusel, et järgmisel eesistumisperioodil on väga oluline esitada mõiste “PIIRKOND” täpne ja selge määratlus, võttes arvesse selle kasutamist seoses piirialade ja tööstusega. Määratluses peaks selgelt eristama ELi mittekuuluvate riikidega piirnevaid piirkondi ja võtma arvesse asjaolu, kas naaberriigiks on kandidaatriik või mitte.

4.1.1

Uutes liikmesriikides asuvate piirkondade ja “vana” ELi riikidega piirnevate piirkondade puhul tuleb selgeks teha, kuidas eristada neis piirkondades 1990. aastatel toimunud muutuste tagajärgi mõjust, mida on avaldanud liitumine ELiga, ning määratleda kõnealustes piirkondades liitumise eel ja järel rakendatud ühenduse vahendite edu.

4.1.2

Uue eesistujariigi töö käigus tuleks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega koostöös anda vastused ka järgmistele küsimustele:

4.2

Arvestades laienenud ELi piirialadele omast olukorda, mida iseloomustavad:

leiab EMSK, et on äärmiselt oluline tagada sotsiaalne ühtekuuluvus ja takistada tööseaduse ja sotsiaalsete standardite halvenemist. EMSK arvates äärmiselt oluline tagada, et nende protsesside puhul kasutataks ELis paika pandud kaasaegsete töösuhete vahendeid, iseäranis sotsiaaldialoogi ja sidusrühmade vahelise dialoogi valdkonnas.

4.2.1

Võttes arvesse tööturu raskusi, mis on tüüpilised piirialadele ja tulenevad mineviku möödalaskmistest, ümberstruktureerimisest ja kõnealuste piirkondade eristrateegiate rakendamise põhjustatud dünaamilistest muutustest, teeb EMSK ettepaneku kehtestada teatud ajaks tööhõive edendamise mehhanismid, mida EL varem laialdaselt kasutas ja mis hõlmavad ettevõtete subsideerimist eesmärgiga luua püsivaid töökohti.

4.2.2

Kõnealust lähenemist peaksid toetama ametlikud garantiid välistamaks riigiraha igasugust väärkasutust ja tagamaks, et sel viisil loodud töökohad on tõepoolest uued püsivad. Nimetatud tagatiste üksikasjad on esitatud ELi muudetud direktiivides riigihangete kohta.

4.2.3

Eelkõige tuleks jälgida, et riiklikke toetusi ega struktuurifondide abivahendeid ei eraldataks ettevõtetele, kes varasema toetamise järel paigutasid töökohad ümber või vallandasid töötajad oma algses asukohas seoses ettevõtte ümberpaiknemisega, eirates riiklikke ja rahvusvahelisi õigusesätteid.

4.3

Komitee märgib, et üheks oluliseks ja ehk isegi otsustavaks teguriks, mis on mõjutanud tööstuspoliitika elluviimist ja arendamist laienenud Euroopa piirialadel nii käesoleval ajal kui ka minevikus, on nende piirkondade sidusrühmade suutlikkus kasutada ELi struktuurifondide ressursse. Struktuurifondide rolli suurendamine neis piirkondades on äärmiselt oluline nii intensiivse üleminekuprotsessi mõjude leevendamiseks kui ka aitamaks piirkondadel kohaneda kasutatud strateegiate dünaamilise loomuga.

4.3.1

Sellest tulenevalt ja viidates oma arvamusele (9) teemal “Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa piiriülese koostöö rühmitus (EGCC)”, paneb EMSK erilist rõhku vajadusele laiendada määruse neid sätteid, mis on seotud Euroopa piiriülese koostöö rühmituse eesmärgi ja koosseisuga, lisades sõnad “ning majanduslikud ja sotsiaalsed sidusrühmad, aga ka teised asjast huvitatud kodanikuühiskonna organisatsioonid…”.

4.3.1.1

EGCC ja struktuurifondide alusel asutatud juriidilised isikud peaksid vastutama erinevate finantseerimisallikate koostöö korraldamise ning konkreetses piirkonnas tööstuspoliitikat toetavate, fondidest rahastatavate projektide ettevalmistamise ja elluviimise eest. Juurdepääs rahastamisele peaks olema kõnealuste piirkondade erinevate osapoolte esindajatele. Nimetatud juriidiliste isikute loomine võiks äratada huvi piiriülese koostöö vastu ning anda kõnealustele piirkondadele tugevama identiteeditunde ja suurendada nende tahet oma eeskirju ühtlustada.

4.3.2

Struktuurifondide toel tegutsevate projektide loomisel ja elluviimisel peaks kasutama võimalust kombineerida avaliku sektori finantsvahendeid erainvestorite omadega, liigitamata avaliku sektori panust keelatud abi hulka. Kõnealune kriteerium oleks kasulik mitte niivõrd ettevõttele kui piirkonnale — luuakse ju töökohti, arendatakse infrastruktuuri ja kasvab majanduse tootlikkus.

4.4

Komitee on arvamusel, et tööturgude arendamine kõnealustes piirkondades on tööstuse muutuse teguriks, mida ei tohi alahinnata. Käesoleval ajal säilivad ELis ajutised tööjõu piiriülese liikumise takistused. Komitee kutsub liikmesriike üles tõsiselt kaaluma, kas poleks mõistlik üleminekuperioode varem tühistada. Selleks on vaja sotsiaalpartnerite kohast kaasamist ja asjakohasel tasandil nõupidamisi sotsiaalpartneritega.

4.4.1

Innustades paremate tingimuste loomist piirialade töötajate liikuvusele, ei tohi unustada võimalikke esilekerkivaid rahvuslikke ja etnilisi pingeid. Selliste piirkondade eripära ja kogemus, kus erinevad kultuurid ja rahvused on üksteist juba pikka aega mõjutanud, peaks aitama kõnealustest probleemidest kergemini võitu saada ja neid tõhusamalt leevendada. Sotsiaaldialoog ja kodanikuühiskonna panus võivad samuti etendada märkimisväärselt olulist osa erinevate rahvuste, etniliste rühmade ja kultuuride vastastikustes suhetes esinevate probleemide ületamisel (10).

4.5

Piirialade dünaamiliste struktuurimuutustega seotud tegevuse osas peaks koostama eksperthinnangu ja akadeemilise uurimuse, mis tuleks teostada ELi järjestikuste eesistumisperioodide eestvõttel, kuna spontaansed initsiatiivid võivad osutuda ebatõhusateks või isegi destabiliseerivateks.

8.8.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 185/31

1.1

1999. aastal jõustus Amsterdami leping. Kõnealuse lepingu üks eesmärke on “säilitada ja arendada liitu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alana, kus isikute vaba liikumine on tagatud üheskoos nii välispiirikontrolli, varjupaiga ja sisserändega kui ka kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemisega seotud asjakohaste meetmete võtmisega.” (1)

1.2

See oli pöördepunkt, millega viidi rändepoliitika valitsustevahelisel koostööl põhinevast Euroopa Liidu kolmandast sambast üle esimesse sambasse, kus poliitika algataja on Euroopa Komisjon. Ka 1. mai 2004 märkis rändepoliitika uue etapi algust 25 liikmesriigis, kuna veelgi laiendati järkjärgulist üleminekut riiklikult poliitikalt ühisele poliitikale.

1.3

17. detsembril 2005 õnnestus Ühendkuningriigil ELi eesistujariigina sõlmida kokkulepe 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi ehk Euroopa Liidu järgmise perioodi raamistiku osas (2).

1.4

Rubriigis “Kodakondsus, vabadus, turvalisus ja õiglus” nähakse 25 liikmesriigi kodanike turvalisuse tagamiseks ette kulutused mitmesugustele algatustele valdkondades, nagu näiteks piirikontroll. Eeldatakse, et nimetatud rubriiki kuuluvad kulutused suurenevad järgmise kaheksa aasta jooksul märgatavalt. Siiski on sotsiaalpoliitika valdkonnas algatusi, mis kajastuvad sotsiaalsetes programmides, nagu Euroopa pagulaste fond ja integratsioonifond, mille eesmärk on parandada teenuste osutamist liikmesriikide sisserännanud rahvastikule.

1.5

2003. aastal Thessalonikis toimunud Euroopa Ülemkogul nõuti ka tungivalt nende seaduslike meetmete uurimist, mis võimaldavad kolmandate riikide kodanikel asuda Euroopa Liitu elama, arvestades liikmesriikide vastuvõtuvõimet (3).

1.6

Selles kontekstis peetavate arutelude käigus, iseäranis üksikute liikmesriikide vastuvõtuvõime hindamise puhul, tuleb arvesse võtta mitte ainult asjaomase liikmesriigi rahvastiku ja territooriumi suurust ning majanduslikku suurust, vaid ka olemasolevate sisserännanute arvu ja antud ajahetkel aset leidvaid rändelaineid. Eelnimetatuid ei ole aga võimalik õigesti hinnata, kui puuduvad kogu Euroopa Liitu hõlmava statistika kooskõlalisuse tagamiseks vajalikud liikmesriikide lõikes ühtlustatud statistilised metaandmed (andmete kogumise eeskirjad).

1.7

Statistika ühtlustamise puudulikkus on osaliselt tulenenud rände määratluste erinevustest, mida võib omakorda seostada rännet käsitlevate õigusaktide erinevustega. Ka andmete kogumisel esineb ebatõhusust ja puudujääke, mis takistab järgjärgulise ühtlustamise sisseseadmist ja arendamist.

1.8

Lisaks kujutavad ebaseaduslik sisseränne ja töötamisest teatamatajätmine endast tavapärast ja laienevat nähtust, mille üks põhjus on seaduslike rändekanalite vähesus. Sellise registreerimata rände puhul on statistilised mõõtmised tõenäoliselt ebatäpsemad. Asjaolu, et just sellistel juhtudel on statistiliste arvutuste ulatus ja metoodika tõenäoliselt riiklike statistikaametite lõikes erinev, muudab metaandmete ühtlustamise liikmesriikide vahel veelgi olulisemaks. Näiteks USAs kerkis ebaseaduslike sisserändajate puuduliku registreerimise küsimus esile arutelu käigus, milles käsitleti seda, kas rahvaloenduse tulemusi tuleks korrigeerida registreerimata elanike kohta valikuuringute kaudu kogutud andmetega. Statistiliste andmete kogumiseks võib kasutada ka muid meetodeid peale valikuuringute. Näiteks Prantsusmaal on andmete kogumise valdkonda kaasatud kohalikud omavalitsused.

1.9

Põhiseaduse lepingu eelnõus tunnustatakse liikmesriikide õigust “… otsustada seda, kui palju lubada oma territooriumile kolmandate riikide kodanikke, kes saabuvad riiki töö otsimise eemärgil kas palgatud töötajana või füüsilisest isikust ettevõtjana.” (4) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on avaldanud arvamust, et kõnealune põhiseaduslik piirang ei takista Euroopa Liidul saavutamast õigusaktide märkimisväärset ühtlustamist rändajate vastuvõtmiseks. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on rõhutanud vajadust majandusrännet käsitleva aktiivse ELi poliitika ja ühtlustatud õigusaktide järele (5).

1.10

Sisserände õigusliku raamistiku edasiarendamise vajadus tuleneb osaliselt demograafilisest olukorrast ja Lissaboni strateegia rakendamisest. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on märkinud, et “… seoses ELi demograafilise olukorra ja Lissaboni strateegiaga tuleb Euroopal majanduslikel põhjustel sisserännanute […] vastuvõtmise suhtes hakata järgima aktiivset poliitikat. Kuigi igal riigil on oma vajadused ja eripärad, on kõigi liikmesriikide puhul ühine see, et majandusrände kanaleid hakatakse järjest enam avama.” (6). Euroopa Liit ja liikmesriigid vajavad õigusakte, mis võimaldavad töötamise eesmärgil toimuvat rännet õiguspäraste ja läbipaistvate kanalite kaudu. Komitee tunnistab, et rõhk on siinkohal majandusrändel, kuid see on lihtsustatud lähenemine ning leiab, et liikmesriigid peavad rakendama aktiivset poliitikat mitte-majanduslike rändajate vastuvõtmiseks.

1.11

Samuti kaasnevad suurte sisserändevoogudega vastuvõtvate riikide kohanemisraskused, mille üheks põhjuseks on surve avalikele teenustele ja ka võimalikud tagajärjed tööturutingimustele. Nimetatud tagajärgede olemus sõltub vastuvõtva riigi kohandumisvõimest. Teadmistel põhinev avalik arvamus rändevoogude tagajärgede kohta eeldab täpset statistilist teavet, mis on liikmesriikide lõikes ühilduv. Statistiliste andmete ebatäpsus võib anda hoogu ksenofoobia ilmingutele, mis võivad olla avaliku arvamuse osana, nagu näiteks suhtumine, et “sisserändajad võtavad kohalikele töökohad ära” ja “nad on sissetungijad”.

1.12

Usaldusväärne statistiline teave võib aidata kaasa ühtse õigusliku raamistiku edendamisele, mis oleks panus rändajate õiguste kaitsesse. Komitee julgustab komisjoni panema rohkem rõhku korrektse andmete kogumise ning statistilise teabe täpse tõlgendamise olulisusele, selleks et vältida andmete valestitõlgendamist.

1.13

Kuna võõrtöötajad moodustavad tööjõust niivõrd märkimisväärse osa, tuleb Euroopa Liidus tööturu liikuvuse eesmärgi poole liikumisel arvestada mõju, mida avaldavad liidusisese liikumise piirangud ja väljastpoolt Euroopa Liitu pärinevate võõrtöötajate ümberpaigutamine. Lisaks leevendaksid sellised liidusisesed rändelained nende sisserändajaid vastu võtvate kogukondade kohanemisraskusi, mida iseloomustab madal kohandumisvõime.

1.14

Komitee lähtub seisukohast, et iga üksikisiku inimõiguste austamise tagamiseks ja inimväärikuse kaitsmiseks peab igasugune isiklike andmete töötlemine ja kogumine statistilistel eesmärkidel ja/või sel viisil kogutud isikuandmete muul ametlikul kasutamisel olema hästi kaitstud menetluse igasuguse kuritarvitamise või muude rikkumiste eest.

2.1

Poliitilist, sotsiaalset ja majanduslikku olukorda kajastav statistiline teave ning Euroopa Liidu riikide riiklik hoiak rände teema suhtes võivad nimetatud riikides mõjutada rändepoliitika väljatöötamist, analüüsi ning läbivaatamist ja sellele kaasa aidata.

2.2

Täpsed statistilised andmed on väga olulised Euroopa Liidu riikide sisserändajate rühmade kaardistamisel, sealhulgas suurus ning muud demograafilised näitajad. Komitee nõuab, et komisjon rõhutaks vajadust täpsete statistiliste andmete järele kõnealuses valdkonnas, nii et liikmesriigid tunneksid ära teema olulisuse ning suunaksid sellesse rohkem vahendeid.

3.1

Silmas tuleb pidada rändestsenaariumi erijooni. Esiteks seda, et ida-läänesuunaline liikumine on valdav paremate elutingimuste leidmise eesmärgil. Teiseks asjaolu, et uutesse ELi liikmesriikidesse saabub rohkem sisserändajaid väljastpoolt Euroopa Liitu; neid ahvatlevad ilmselt asjaomaste riikide ELi liikmelisusest tulenevad potentsiaalsed eelised, aga ka võimalus kasutada neid riike vaheetapina edasi läände liikumiseks. Statistiline teave nende rändemudelitemudelite kohta on liikmesriikide jaoks väga oluline endiste ja praeguste rändevoogude analüüsimiseks ning tulevaste rändevoogude prognoosimiseks, samuti rändevoogude mõju ja potentsiaali analüüsimiseks demograafilistele, sotsiaalsetele ja majanduslikele aspektidele, mis omakorda mõjutavad kõnealuste valdkondade poliitikat.

4.1

Enamik ELi liikmesriike on koostanud põhjaliku statistika varjupaigataotlejate päritoluriikide kohta. Sellele vaatamata on tulevikus riikidevaheliste võrdluste tegemiseks väga vaja veelgi põhjalikumat statistikat, mille koostamise aluseks on ühtsed kriteeriumid.

4.2

Kavandatud statistika kogumise ja koostamise ühtset raamistikku käsitlev määrus on iseäranis vajalik neis riikides, kus ei peeta isegi mitte tsentraliseeritud andmebaasi sisserändajate ja varjupaigataotlejate kohta, st erinevates ametiasutustes on kasutusel omad andmebaasid.

4.3

Statistika üks olulisemaid rolle seisneb tema mõjus poliitika väljatöötamisele ja läbivaatamisele. Näiteks kui riigi statistikast ilmnes, et ebaseaduslike sisserändajate seas oli lapsi, saatjata alaealisi, rasedaid naisi ja puuetega inimesi, töötati välja riiklik poliitika “saatjata alaealiste” kohta ning “vähekaitstud rühmade” kinnipidamisasutustest vabastamise kohta. Seega mõjutab poliitikat põhjalikum statistika, mille eesmärk sisserändajate arvu kindlakstegemise kõrval on koguda rohkem demograafilist ja sotsiaalmajanduslikku teavet, sealhulgas räägitava keele kohta. See võib omakorda avaldada mõju sisserändajate integreerimisele tööturule.

4.4

Täpsem ja igakülgsem statistika võimaldab teha paremaid prognoose ja seeläbi luua platvormi, mis on aluseks näiteks vahendite planeerimisele tulevikus. Statistika annab ka usaldusväärse vahendi ressursside jaotamise toetamiseks. Näiteks kui aastastatistika näitab, et riiki siseneb stabiilne arv saatjata alaealistest ebaseaduslikke sisserändajaid, tuleb kavandada/suurendada vahendeid selle rühma jaoks spetsiaalsete majutusvõimaluste ja tugiteenuste loomiseks.

4.5

Korralik statistika aitab tagada, et osutatavad teenused vastavad teenuste kasutajate vajadustele ning et vahendeid jaotatakse liikmesriikide vahel õiglaselt ja proportsionaalselt.

4.6

Ka aitaks 25-liikmelises ELis rakendatavate sisserännet käsitlevate õigusaktide võrdlev uuring Euroopa Komisjonil sisserändepoliitikat ELi tasandil paremini koordineerida. Ehkki sisseränne kuulub justiits- ja siseküsimuste sambasse, nõuavad Euroopa kodanikud, eriti riikides, mida käesolevas arvamuses käsitletav inimlik nähtus puudutab, üha enam, et sisserännet käsitletaks ELi tasandil. Sellise uuringu eesmärk on aidata kaasa statistilisele ühtlustamisele, et Euroopa Liidu rändepoliitika muutuks ühtsemaks.

4.7

Usaldusväärne statistiline teave ja uuringud ebaseaduslike sisserändajate kohta aitaksid ELi liikmesriikidel analüüsida ebaseadusliku sisserände põhjuseid. Need andmed võiksid hõlmata kõnealuste sisserändajate sotsiaalmajanduslikku tausta, nende oskusi, püüdlusi ja väljarändamise põhjuseid. Kõnealuste uuringute tulemusena võiks paraneda sisserändajate kohta hoitava teabe standard ning ressursside, nagu haridusprogrammid ja koolitused, korraldamine. Sisserändajate kaitset puudutava poliitika määratlemiseks on hädavajalik ka niisuguste statistiliste andmete kogumine, nagu rahvusvahelise kaitse taotlemisest teadlike sisserändajate arv, erinevat liiki seisundite (artikkel 4) taotlemiseks esitatud, heakskiidetud ja tagasilükatud taotluste arv. Kõnealuste andmete kogumist ja töötlemist peaksid kontrollima liikmesriikide ametkonnad. Nimetatud ametkondade käsutuses peaksid olema uued ressursid personali, kvalifikatsiooni ja vahendite osas ning nad oleksid nõutavate isikuandmete suhtes kohustatud konfidentsiaalsuseks, samuti peaksid nad koostama aastaaruandeid asjaomase riigi parlamendile. Nimetatud teabe ja statistiliste andmete kogumine ja süstematiseerimine eeldab liikmesriikide ühiseid jõupingutusi professionaalsete tõlkide värbamisel, kes suhtleksid sisserännanutega, et saada neilt kõik tõhusa ülevaate koostamiseks vajalikud andmed. Nimetatud andemete kogumine aitaks liikmesriike sobiva poliitika rakendamisel. Ülalmainitud programmid aitavad kaasa sisserändajate integreerimisele liikmesriikide ühiskondadesse. Muuhulgas sisserändajate sotsiaalse tausta kohta andmete kogumiseks on vahendid kättesaadavad. Niisugune statistiline vahend oleks abiks ka organisatsioonidele, nagu Euroopa inimõiguste kaitse vaatluskeskus.

4.8

Samuti on vaja statistikat kinnipidamiskeskuste ja ebaseaduslikke sisserändajaid majutavate avatud keskuste kohta, et Euroopa Komisjonil oleks võimalik kõnealuses küsimuses välja pakkuda ühtne poliitika.

4.9

Liikmesriigid peaksid tegema koostööd, et koguda ja süstematiseerida andmed töökohtade (seaduslike ja ebaseaduslike) ning sisserändajaid puudutava elamumajanduse kohta. Sellised andmed annaksid 25-liikmelisele ELile ülevaate suundumuste kohta, mille alusel oleks võimalik välja töötada poliitika võõrtöötajate elu ja tingimuste parandamiseks. Seega oleks liikmesriikide ülesanne rakendada konfidentsiaalsust isikuandmete suhtes ning asjaomaste teenistuste ülesanne koostada parlamendile aastaaruandeid.

4.10

Ka saaks statistikat kasutada teadlikkuse tõstmise kampaaniate ja integreerimiskampaaniate korraldamisel. Statistilised andmed, eriti sisserändajate sotsiaalset ja haridustausta käsitlevad andmed, võiksid olla ELi kodanikele abiks sisserännanute. Sellest tulenevalt julgustab komitee komisjoni tunnustama sotsiaalsete ja haridusalaste andmete olulisust.

4.11

Statistika vastuvõtva riigi kantud kulude kohta sisserändajate kontrollimisel, kinnipidamisel, kodumaale tagasisaatmisel ja integreerimisel on äärmiselt oluline selleks, et 25-liikmelise ELi liikmesriigid aitaksid kaasa solidaarsusel põhineva ühise sisserändefondi ja -poliitika loomisele. Statistika aitab kaasa ka rahastamise vajaduste paremale hindamisele.

4.12

Komitee soovitab komisjonil tarvitusele võtta uus saabumise kriteerium õhu-, maa- ja veeteid pidi saabunute hõlmamiseks, selleks et statistika ebaseadusliku riiki sisenemise ja riigis elamise ennetamiseks oleks ulatuslikum (artikkel 5) ning et parandada andmeallikaid ja kvaliteedistandardeid (artikkel 9).

5.1

Viimastel aastatel on Euroopasse tulnud palju ebaseaduslikke sisserändajaid Aafrika Alam-Saharast ja teistest Aafrika riikidest. Ebaseaduslikud sisserändajad ja varjupaigataotlejad on sageli isikud, kes on oma päritoluriigist lahkunud selleks, et põgeneda usul, rassil ja poliitilistel tõekspidamistel põhineva tagakiusamise eest, aga ka kodusõja, nälja, vaesuse, loodusõnnetuste eest ning majanduslikel põhjustel. Paljud neist on näinud oma pereliikmete tapmist, piinamist ja teisi metsikusi ja/või on oma pereliikmetest eraldatud. Nende üleelamiste tagajärjel on sisserändajad traumeeritud, haavatavad ning nad vajavad kaitset. Kvaliteetne statistiline teave väljarändamise põhjuste kohta võib aidata määratleda sisserände põhjuseid ning aidata kaasa varjupaigapoliitika ja inimkaubitsemist käsitleva poliitika edasisele arengule ja hindamisele.

5.2

Et pakkuda sellistele inimestele kaitset, peavad ebaseaduslike sisserändajate sihtkohaks olevad riigid ja kõik nendega töötavad isikud tunnustama rahvusvahelisi inimõigustega seonduvaid kohustusi ning sisserännet ja pagulasi käsitlevaid riigisiseseid õigusakte. Rände sihtkohaks olevate riikide julgeolekujõud (sõjavägi ja politsei) on kõigepealt kohustatud läbi viima päästeoperatsioonid ja täitma vastuvõtutoimingute ELi minimaalsed nõudmised. Lõpuks pakutakse abivajajatele vajadusel arstiabi ning tehakse võimaluse korral kindlaks ebaseaduslike sisserändajate päritolumaa ja muud demograafilised andmed. Sisserändajate üks põhiõigus on õigus saada teavet varjupaiga taotlemise võimaluste kohta. Sisserändajate kaitset puudutava poliitika määratlemiseks on hädavajalik ka niisuguste statistiliste andmete kogumine, nagu rahvusvahelise kaitse taotlusest teadlike sisserändajate arv, esitatud taotluste arv, erinevat liiki seisundite vastuvõtmiste ja tagasilükkamiste arv (artikkel 4).

5.3

Sisserändajaid vastu võtvad riigid peavad järgima rahvusvahelisi inimõigustega kaasnevaid kohustusi, mille nad on enestele võtnud rahvusvaheliste ja/või piirkondlike konventsioonide, deklaratsioonide ja lepingute allkirjastamisega. Ühenduse õigustiku põhinõuete ühe osana kohustab Euroopa Liit liikmesriike ühinema 1951. aasta pagulaste konventsiooniga, 1967. aasta protokolliga ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga (ECHR). Kõnealuste konventsioonide aluseks olev põhidokument on 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsioon, milles sätestatakse õigus taotleda varjupaika. Pagulaste konventsioon on rahvusvaheliste inimõiguste raamistiku üks olulisemaid osi. Nimetatud konventsioonile järgnesid teised konventsioonid, sealhulgas 1984. aasta piinamisvastane konventsioon ning lapse õiguste konventsioon (7). Liikmesriigid peavad järgima ka Euroopa Liidu direktiive, eriti 2003/9/EÜ vastuvõtmise miinimumnõuete kohta (8), 2004/83/EÜ kaitset vajavateks isikuteks kvalifitseerimise ja vastava seisundi miinimumnõuete kohta (9) ning 2005/85/EÜ liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja äravõtmise menetluse miinimumnõuete kohta (10).

5.4

Seega on oluline, et sisserändajaid vastu võtvad riigid täidaksid neid konventsioone, et tagada varjupaigataotlejatele esmase kaitse pakkumine ning et varjupaigataotlejaid ei saadetaks tagasi enne, kui nende varjupaigataotlused on läbi vaadatud ning nende humanitaar-, pagulas- või muu seisund on kindlaks tehtud.

5.5

Kui seisund on kinnitatud, peavad kõnealused riigid tagama, et pagulastele antakse võimalus nende põhiõiguste ja -hüvitiste kasutamiseks. Võrdlevad uuringud selle kohta, kuidas liikmesriigid rakendavad artiklis 2 sätestatud sisserännet puudutavaid määratlusi ning ülalmainitud artiklit 4 (mõlemad artiklid eelpoolmainitud allikast), annavad olulise panuse sisserändajate rahvusvahelise kaitse tagamisse.

8.8.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 185/35

1.1

Määruse ettepanekus käsitletud valdkonnad on reguleeritud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikliga 65 ning ettepaneku õiguslik alus on nimetatud lepingu artikli 61 punktis c. Arvestades elatusrahade eripära ja nende piiriülest sissenõudmist, on ettepanek täielikult kooskõlas proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõttega nii kohtu ja riikliku õiguse kui ka õigussubjektide suhtes.

1.2

Teema puudutab nii perekonnaõigust kui elatusrahade sissenõudmist. Sotsiaalsest küljest kaasneb sellega vaesumise oht, millega tuleks samuti arvestada.

1.3

Eelnõu vastab ka selguse ja õiguskindluse nõuetele, nii asjaosaliste, kolmandate osapoolte kui ka ametiasutuste suhtes. Eelnõuga kaitstakse isikuandmeid vaidlusesse mitte puutuva kasutuse eest ning tagatakse ülalpidamiskohustuse täitmine.

1.4

Komitee kiidab mõningate märkustega heaks komisjoni seadusandliku algatuse ja tervitab hea seadusandluse suunas tehtavaid pingutusi, eriti kõrgetasemelisele õigusloomele eelnenud konsultatsiooni ja mõjuhinnangut. Samuti kiidab komitee heaks, et vahendiks valiti määrus ning toetab õiguslikku alust, mis suudab valdkonda paremini ühtlustada Euroopa tasandil, hoolimata sellest, et jätkuvalt valitsevad liikmesriikide seaduste vahel olulised erinevused.

1.5

Haagi konventsiooni ülalpidamiskohustuste õiguse kohta on ratifitseerinud vähesed riigid, kuid enamus (25st 17) on ratifitseerinud käesoleva valdkonna otsuste täitmise konventsiooni. Siiski, arvestades kahtlusi ja võimalust a priori jätta tunnustamata teises liikmesriigis langetatud otsus, tuues põhjuseks oma riigi sätted avaliku korra kohta, võib sellise otsuse jõustamine osutuda võimatuks isegi juhul, kui see pärineb mõnest teisest konventsiooni ratifitseerinud riigist. Selline olukord loob ühenduses takistusi otsuste vabale liikumisele, mis tuleks kõrvaldada.

1.6

Komitee kutsub nõukogu üles määruse heaks kiitma, kuna see looks õiguskindluse ja pakuks piiriüleses kontekstis eurooplaste huvides välja praktilised meetmed elatusrahade sissenõudmiseks.

1.7

Samuti kutsub komitee Ühendkuningriigi ja Iiri Vabariigi valitsusi üles kaaluma võimalust käesoleva määrusega ühineda ning Taani valitsust lihtsustama elatusrahade alaste otsuste elluviimist, tehes seda kooskõlas Haagi konventsiooniga ülalpidamiskohustuste täitmise kohta, mille Taani on ratifitseerinud. Samuti võiks vastava palve esitamisel kaaluda konkreetses küsimuses koostöö tegemist teiste liikmesriikidega.

2.1.1

30. novembril 2000 vastu võetud vastastikuse tunnustamise programmis kutsutakse üles kaotama välisriigi kohtuotsuse tunnustamise nõue ülalpidamist saama õigustatud isiku puhul, kes on juba hõlmatud “Brüssel I” määrusega kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (1) Programm näeb ka ette, et mõnikord on vaja kehtestada Euroopa tasandil menetluste ühtlustamise raames teatav hulk ühiseid menetluseeskirju, tõhustada teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuste täitmist taotluse saanud liikmesriigis, võimaldades eelkõige määrata kindlaks kohustatud isiku varad.

2.1.2

Vastastikune tunnustamine peab toimuma parema koostöö raames liikmesriikide õigusasutuste vahel, ning sellega kaasnevad meetmed kollisiooninormide ühtlustamise kohta.

2.1.3

Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsil valmistati ette kehtivate konventsioonide ajakohastamist. Komisjoni kohaselt on ühenduses tehtav töö ja rahvusvahelised läbirääkimised teineteist täiendavad. Haagi konverentsi raames on ühendusel võimalik töötada välja koostööpoliitika kolmandate riikidega ning Euroopa Liit võiks saavutatud tulemused hiljem üle võtta.

2.2.1

Ettepaneku eesmärk on kõrvaldada takistused, mis praegu veel esinevad elatusraha sissenõudmisel kohustatud isikult, kes elab teises liikmesriigis.

2.2.2

Õigustatud isikul peab olema võimalik saada kuludeta täitekorraldus, mis oleks otse kohaldatav kogu Euroopa õigusruumis ja mille abil väljamõistetud summa makstaks korrapäraselt välja

2.2.3

Ühtse süsteemi puudumise tõttu on vaja ambitsioonikat ühenduse määrust, mis hõlmaks kogu tsiviilasjades tehtavat õigusalast koostööd. Elatise ja õigustatud isiku mõiste määratlemisel on liikmesriikides erinevusi; erimeelsused otsuse täitmisel tulenevad reservatsioonidest Haagi 1973. aasta konventsioonis (artikkel 26), mis on praegu ühenduse õiguse suhtes ülimuslik. Tehakse ettepanek Brüssel I määruse artiklis 71 ette nähtud erand elatusraha sissenõudmiseks ettenähtud ajutise õigusakti abil välja jätta.

2.3.1

Kollisiooninormide ühtlustamine. Kui kohaldatav õigus määratakse kindlaks õigusnormide alusel, saab pädev kohus teha oma otsuse selle õiguse alusel, millel on tugevad ja vaieldamatud sidemed õigustatud ja kohustatud isiku perekonnaseisuga.

2.3.2

Vastastikune tunnustamine ja otsuse otsene täitmine kogu Euroopa Liidu territooriumil.

2.3.3

Kohustatud isiku suhtes konkreetsete meetmete kasutusele võtmine elukohariigis, kaasa arvatud juurdepääs teabele kohustatud isiku olukorra kohta ja õigusvahendite loomine, mille abil oleks võimalik pidada kinni summasid palgast ja pangakontolt.

2.3.4

Elatusraha eesõigusnõude staatuse tugevdamine. Tsiviilasjades tehtava õiguslase koostöö tõhustamine: selleks on määrusele juurde lisatud ühtsed dokumentide mudelid

3.1

Komitee tunnustab vajadust teha ettepanek määruse koostamiseks elatusraha piiriülese sissenõudmise kohta. Kuna tegemist on lex specialisega, siis on ta ülimuslik teiste üldiste tsiviilasjades tehtava koostöö sätete suhtes. Ta taastab ühenduse õiguse ülimuslikkuse valdkonnas, mida liikmesriigid on siiani tahtnud välja jätta, jättes samas liikmesriikide riiklikud õigusnormid muutmata.

3.2

Ettenähtud meetmed võimaldavad kindlaks määrata kohustatud isiku varad, samuti tagatakse sissenõudmisel eraelu austamine ja isikuandmete kaitstus. Kohustatud isik peab aga õigustatud isikut ja kohut teavitama töökoha või pangakonto muutusest.

3.3

Määrus pakub õigustatud isikule lahendusi, arvestades samas ka kohustatud isiku õigust otsuse teinud kohtus elatusraha vaidlustada või paluda summa muutmist. Ülevaatuse taotlus peatab otsuse täitmise meetmed.

3.4

Kohtuotsus viiakse täide vastavalt täideviiva riigi menetlusele, hoolimata sellest, millises riigis algselt otsus tehti.

3.5

Rohelise raamatu avaldamine (2), ekspertidega konsulteerimine ja koosolekute korraldamine ning olukorra uuring liikmesriikides on võimaldanud koostada ühtse, selge, praktilise ettepaneku, mis peaks võimaldama kõrvaldada takistused, mis püsivad elatusrahade piiriülesel sissenõudmisel.

8.8.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 185/37

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee hinnangul on komisjoni välja pakutud direktiivi ettepaneku eesmärgid positiivsed, kuigi komitee hindab erinevalt meetmeid eesmärkide saavutamiseks.

1.2

Eelkõige on küsitav, kas erandid aitavad kaasa sellele, mida komisjon tegelikult saavutada üritab. Ühelt poolt puudutab see kaasaskantavuse erandeid, teisalt pikki katseaegu (liikmeksoleku aeg, mille järel töötaja omandab pensioniõigused) puudutavate nõudmiste vähendamisel.

1.3

Eesmärki lihtsustada liikuvust ja täiendavalt kindlustada tõhus sissetulek vanaduses on võimalik saavutada vaid siis, kui kohandatakse ka liikmesriikide erinevad maksusüsteemid.

1.4

Seetõttu peaks tulevases töös direktiivi ettepanekuga arvestama järgnevate aspektidega:

2.1

Komisjon nimetab seejärel kõrvaldamisele kuuluvad takistused:

Lisaks sellele on komisjoni arvates võimalik liikuvust suurendada, kui töötajaid teavitatakse (paremini) tööandja vahetamise tagajärgedest täiendavatele pensioniõigustele.

2.2

Komisjon vaatleb ettepanekut Euroopa tasandil mitu aastat peetud teabe- ja kogemustevahetuse tulemusena. Tööturu osapooltega ei alustatud läbirääkimisi omaette kokkuleppe sõlmimiseks, sest ettekujutused meetmete eesmärkidest ja nende saavutamise vahenditest olid erinevad.

2.3

EÜ asutamislepingu artiklite 42 ja 94 alusel soovib komisjon ettepanekuga kehtestada ühised põhimõtted asjakohaste õigusaktide loomiseks liikmesriikides. Eesmärk on ka, et ettevõtete asutamist teises liikmesriigis ei takistaks asjaolu, et raske on leida kvalifitseeritud tööjõudu, kuna täiendavate pensioniskeemide eeskirjade tõttu on nimetatud tööjõud seotud teiste ettevõtetega.

2.4

Komisjon põhjendab direktiivi kui vahendi valikut sellega, et vaid nii on võimalik saavutada tasakaalustatud suhe töötajate nõutavate õiguste vahel vaba liikumist silmas pidades ning riiklike õigusaktide koostajate vajaliku paindlikkuse vahel direktiivi rakendamisel, arvestades asjaomase riigi täiendavate pensioniskeemide eripärasid.

3.1

Direktiiv määratleb reguleeritava valdkonna puhul kasutatavad mõisted kooskõlas direktiivi 98/49/EÜ mõistetega.

3.2

Ettepanek määrab esialgu kindlaks põhimõtte, et tööandja või töötaja poolt töötaja jaoks tehtud sissemaksed täiendavatesse pensioniskeemidesse ei tohi töösuhte lõppemise korral kaduma minna, ka siis, kui nimetatud sissemaksetest ei ole omandatud hilisema pensioni õigust. Niisiis tuleb tagada, et sissemakseid oleks võimalik välja maksta või üle kanda.

3.3

Saavutamaks seda, et just noored töötajad ei kaotaks tööandja vahetuse korral oma pensioniõigusi, ei tohi komisjoni arvates liikmesriikides ületada vanuse alampiiri 21. aastat, alates millest omandatakse täiendavad pensioniõigused.

Lisaks sellele võib ooteaeg, st aeg, mille vältel peab töösuhe kestma, enne kui töötaja saab täiendava pensioniskeemi liikmeks, olla maksimaalselt üks aasta.

Samuti ei tohiks sissemaksete tegemisega algav periood, pärast mille lõppemist annavad sissemaksed õiguse pensionile, olla pikem kui kaks aastat.

3.4

Komisjoni arvates oleks vajalik ette näha pensioniõiguste õiglane ühtlustamine, kusjuures tuleks jätta liikmesriikide otsustada, millises vormis ja milliste vahenditega seda saavutada. Lisaks sellele saab tööandja vahetuse korral lisada vähese pensioniõiguse puhul täiendavasse pensioniskeemi peale pensioniõiguse ülekandmise võimaluse ka võimaluse pensioniõigust hüvitada, kui pensioniõigus ei ületa teatud (liikmesriikide poolt kindlaks määratud) ülempiiri.

3.5

Liikuvuse parandamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks tööandja vahetuse korral tuleb hõlbustada omandatud pensioniõiguste ülekandmist ühe tööandja täiendavast pensioniskeemist uue tööandja täiendavasse pensioniskeemi. Seejuures ei tohi ülekandmine erinevate arvutuste tõttu või ebaproportsionaalsete kulutuste kehtestamise tõttu põhjustada rahalist kahju.

3.6

Töötajale jäetakse õigus otsustada, kas ta soovib oma õigused üle kanda või jätta need eelmisele pensioniasutusele.

3.7

Ettepaneku kohaselt tuleks töövõtjaid lisaks sellele teavitada nende soovi korral ja mõistliku aja jooksul sellest, missugused tagajärjed on töökohavahetusel täiendavast vanaduspensioniskeemist tulenevatele pensioniõigustele.

3.9

Peale selle võib ülekantavuse võimalusest välja jätta abikassad, ettevõtted, kes kasutavad eelarve reserve pensionide maksmiseks, ning põlvkondadevahelise ümberjaotuse põhimõttel töötavad täiendavad pensioniskeemid. Komisjoni tuleb konkreetsetest põhjustest teavitada. Vastav liikmesriik peab teatama, milliseid meetmeid on ülekantavuse võimaldamiseks rakendatud või kavandatud. Hiljemalt 2018. aastal kontrollitakse, kas täiendavad meetmed on vajalikud, et parandada ülekantavust ka nimetatud skeemides.

4.1

Kuna tööturu osapoolte arvamused Euroopa õigusakti ulatuse ja sisu kohta on liiga erinevad, ei kasutatud tööturu osapoolte vahel kokkuleppele jõudmise võimalust, mis on ette nähtud EÜ asutamislepingu artiklis 139.

4.2

Peale selle tunnustasid ETUC, UNICE ja CEEP tähtajalise töö raamlepingu preambulis, et “Ettevõtete sotsiaalkindlustussüsteemides on vajalikud uuendused, et kohaldada neid tänapäeva tingimustele ja eelkõige võimaldada pensioniõiguste ülekantavust.”

4.3

Sellest nähtub üksmeelne eesmärk, mille kohaselt tuleb üksikasjalikult käsitleda õigusnormide ühtlustamise vajadust täiendavate pensioniõiguste omandamiseks ja säilitamiseks. Ka siis, kui tähtajaliste töösuhete kontekst on muu kui töötajate vaba liikumise õigus, tunnustavad pooled kokkulepet, et töötingimused muutuvad ning et see tekitab vajaduse kohandada ettevõtete sotsiaalkindlustussüsteeme.

4.4

See vastab muuseas ka olulisele rollile, mida sotsiaalpartnerid enamikes liikmesriikides täiendava pensioniskeemi kujundamisel etendavad. Kuna aga sotsiaalpartnerite meetmed peavad piirduma riikliku tasandiga, siis on komisjoni ettevõtmine seoses direktiivi kujundamisega otstarbekas.

4.4.1

Täiendavate pensioniskeemide üksikasjalikus sisus tuleks kokku leppida liikmesriikide tasandil ning seejuures tuleks kasutada ulatuslikke kollektiivkokkuleppeid sotsiaalpartneritega. Euroopa tasandil peaks pensioniõiguste omandamise tingimuste kord seega keskenduma põhimõtetele ja andma suuniseid riikliku tasandi meetmete jaoks, jättes sotsiaalpartneritele nii piisavalt manööverdamisruumi kollektiivläbirääkimiste pidamiseks.

4.4.2

Direktiivi artikkel 4 tuleks asendada järgmiselt: “Kui pensioniõiguste omandamiseks on ette nähtud tingimused, nagu näiteks vanuse alampiir, ooteaeg ja/või õiguste omandamise perioodi kestus, peavad need olema õiglased ja põhjendatud (ning mittediskrimineerivad).”

4.5

Tööandja vahetus võib täiendavate pensioniõiguste omandamisele ja suurusele negatiivset mõju avaldada.

Nimetatud negatiivsed mõjud võivad omakorda mõjutada töötajaid otsustama tööandja vahetuse poolt või vastu, kuigi nimetatud otsused sõltuvad loomulikult tervest reast teguritest.

4.6

Eelkõige demograafilise arengu tõttu ei ole tulevikus ka neis liikmesriikides, kus seadusjärgne pensionikindlustussüsteem on eakate olulisim sissetulekuallikas, nimetatud pensionikindlustussüsteemist saadavad maksed enam piisavad, et tagada elatustaseme säilimist. Seetõttu muutuvad täiendavad pensioniskeemid järjest olulisemaks, isegi kui demograafiline areng avaldab ka neile skeemidele negatiivset mõju.

4.7

Tunnustades Euroopa siseturu põhimõttelist eesmärki tagada inimeste vaba liikumine, kuid ka seoses vajadusega parandada täiendavate pensioniskeemide raamtingimusi tuleb hinnata positiivselt komisjoni lähenemisviisi, mille eesmärk on täiendavate pensioniskeemide puhul takistuste kõrvaldamine liikuvuselt.

4.8

Lisaks kohustab EÜ asutamislepingu artikkel 40 nõukogu välja andma “…direktiivid või määrused, milles nähakse ette … töötajate liikumisvabaduse saavutamiseks vajalikud meetmed.” Selles osas tugevdatakse ettepaneku jaoks artiklist 42 tulenevat alust artikli 40 abil veelgi.

4.9

Ka Lissaboni strateegia põhimõttelise eesmärgi saavutamiseks, kus teadmistepõhise ühiskonna loomise abil tugevdatakse Euroopa Majanduspiirkonda, on olulise tähtsusega takistuste kõrvaldamine liikuvuselt. Teadmistepõhine ühiskond on eelduseks ühiskonna arengule ning on samal ajal tähtsaim tootmisjõud. See põhineb uuendustel ja kodanike ideederikkusel. Et neid tugevdada, peab pidevalt toimuma teadmiste ja kogemuste vahetamine. Töötajate liikuvus võib siia olulise panuse anda. Peale selle on ka sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamine osa Lissaboni strateegiast. Seetõttu toetab komitee komisjoni direktiivi ettepaneku eesmärke ka nimetatud seisukohast.

4.10

Muuhulgas tuleb märkida, et juba nõukogu 14. juuni 1971. aasta määruses nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes käsitleti üksikasjalikult puuduste vältimise küsimust (ka) vanaduspensioni puhul. Ühe esimese sotsiaalpoliitilise vahendina seati eesmärgiks kõrvaldada takistused või negatiivsed mõjud vaba liikumise õiguselt. Selles osas on komisjoni ettepanek nimetatud poliitika sihikindel järgimine, võttes eelkõige arvesse, et seoses täiendavate pensionikindlustusskeemidega eksisteerib õigusaktides lünk, mis tuleb täita selle kasvava osatähtsuse tõttu elustandardi tagamisel vanuse lisandudes.

4.11

Euroopa Komisjoni poolt 2006. aastaks välja kuulutatud Euroopa “töötajate liikuvuse aasta” näitab praeguseid tegevusi liikuvuse takistuste kõrvaldamiseks.

4.12

Liikmesriikides on erinevad täiendavad pensioniskeemid, seega on loomulik, et nimetatud erinevaid skeeme on võimalik järk-järgult ühtlustada vaid Euroopa raamistiku abil, eesmärgiga hõlbustada ühe täiendava pensioniskeemi vahetamist teise täiendava pensioniskeemi vastu.

4.13

Kui seda on võimalik Euroopa tasandil kindlaks määrata, siis võib elu- ja töötingimustega seoses juhtuda, et ühelt poolt parandatakse riigiülese vahetuse ühtlustamist, teiselt poolt aga jäetakse tähelepanuta vahetus liikmesriigis endas. Seetõttu tundub olevat kohane järgida komisjoni püüdu kõrvaldada töötajate liikuvuse piiriülesed ning riiklikud takistused.

4.14

Siiski jätab direktiivi ettepanek katmata ühe olulise reguleerimisala, nimelt täiendavate pensioniskeemide maksustamise küsimuse. Seejuures kujutab erinev maksustamine liikmesriikides endast liikuvuse olulist takistust, kuna töötajaid võidakse maksete ja hüvitiste pealt topelt maksustada. Põhjuseks on see, et maksustamise teema kaasamine eeldaks nõukogu ühehäälset heakskiitu, seega tekib siin direktiivi blokeerimise oht. Komisjon on seetõttu püüdnud tegeleda maksustamise teemaga oma 19.aprilli 2001. aasta teatises ja on praeguseks hetkeks algatanud menetlusi mitmete liikmesriikide rikkumiste suhtes. Komitee usub, et ilma kõnealuste meetmeteta ei ole võimalik saavutada täiendavate pensioniõiguste kaasaskantavuse parandamise eesmärki

5.1

Paljugi räägib selle kasuks, et pikad ooteajad, pikk tähtaeg vaieldamatu pensioniõiguse omandamisel ning kõrge vanusepiir võivad tõepoolest mõjutada töökoha vahetamise üle otsustamist negatiivses suunas.

Seetõttu tegutseb komisjon seoses ooteaegade lühendamise ja pensioniõiguse omandamise vanusepiiri alandamise ning katseaja tähtaegade lühendamisega õiges suunas. Mõeldav oleks valitud meetmete käsitlemine esimese sammuna kõneluste pensioniõiguste omandamise takistuste täieliku ärakaotamise suunas.

5.2

Siiski tuleb arvestada ka seda, millist mõju ettepanekus sisalduvad regulatsioonid võivad avaldada eelkõige vabatahtlikele tööandjate poolt finantseeritavatele täiendavatele pensioniskeemidele. Sest arvestama peab ka kaalutlusega, et kõnealused meetmed võivad põhjustada suuremat rahalist koormust. See võib vähendada soovi sedalaadi süsteeme säilitada.

5.3

Vabatahtlikud tööandja poolt tehtavad sissemaksed on oluline vahend personalipoliitikas. Seoses aspektiga “konkurents parimate töötajate pärast”, võib juhtuda, et muutuva demograafilise olukorra ja suureneva vajaduse tõttu spetsialistide järele on tööandja huvides varakult ja pärast lühikest töötamisaega oma nõusolek anda. Peale sellel on täiendav pensioniskeem ainult üks personalipoliitika vahend paljude hulgas, mille puhul on hoolekandeaspekt esiplaanile seatud. Teiselt poolt on pikemad ooteajad ja pensioniõiguse katseajad töötajale tasuks truuduse eest ettevõttele ning pikendavad seega töötajate töötamise perioodi ettevõttes.

5.4

Tuleb ka arvestada, et (ainult) tööandja poolt finantseeritavate ning tööandja sissemaksete kaudu finantseeritavate täiendavate pensioniskeemide vaheline suhe on erinevates liikmesriikides kujunenud erinevalt. Neid erinevusi arvesse võttes oleks mõeldav diferentseerimisvõimaluste loomine liikmesriikides vastavalt süsteemide finantseerimisele.

5.5

Komisjoni püüdu kõrvaldada konkurentsitakistused ettevõtetele, kes soovivad avada filiaale mõnes teises ELi liikmesriigis, tuleb antud kontekstis selgelt esile tõsta, sest pikad tähtajad ja kõrge vanusepiir seovad töötajaid ning takistavad seega liikuvust.

5.6

Lisaks võtab komisjon arvesse järk-järgulise kohandamise vajadust seeläbi, et katseaega kohandatakse alles pärast pikendatud rakendamistähtaega.

5.7

Mis aga puutub seisvate pensioniõiguste säilitamisse, ei saa eitada, et kohandamise kohustus võib suurendada täiendavate pensioniskeemide rahalist koormust.

Teisest küljest on see esmajoones seotud siiski sissemakse vormiga. Kui tegu on sissemaksetega määratud pensioniskeemiga, ei ole seisvate pensioniõiguste kohandamine mõttekas, kuna suurenenud kapitali väärtus sõltub kapitalituru ja tulude arengust. See võib aga avaldada negatiivseid tagajärgi sissemaksetega määratud pensioniskeemile, kuna ei tehta enam sissemakseid.

5.8

Teisest küljest tundub aga kohandamine olevat vajalik seoses täiendava pensioniskeemi funktsiooniga täiendada riiklikest pensioniskeemidest tulenevaid pensioniõigusi. Seni ettepanekus sisaldunud sõnastus on liikmesriikide vastavate meetmete puhul vaid vähesel määral siduv, ning ka põhjendusest 7 tulenevaid näiteid tuleb võtta üksnes soovitusena. Peale selle on ebaselge, kas ettevõttele osutatud lojaalsuse hindamine diferentseeritud kohandamise motiivina ja kohustus kohandada väljamakseid ja mitte pensionõigusi vastab komisjoni ettekujutusele “õiglasest” kohandamisest.

5.9

Asjakohane näib võimalus mitte üle kanda pensioniõigusi, mis on alla teatud konkreetset, vastavalt riigi tavadele kehtestatavat alampiiri, vaid selle asemel neid hüvitada.

5.10

Samuti peaks otsus pensioniõiguse väljamaksmise või säilitamise kohta jääma täiendavate penisoniskeemide pädevusse. Kuid ka üldise eeskirja järgi väheväärtuslik pensioniõigus võib individuaalsete töötajate jaoks olla oluline regulaarne täiendav sissetulek. Seetõttu võib töötaja tahte vastane hüvitamine takistada teda töökoha vahetamisel.

5.11

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab komisjoni ettepaneku eesmärke täiendavate pensioniõiguste kaasaskandmiseks. Eelkõige tervitab komitee asjaolu, et komisjon ei piirdu ettepanekute esitamisega täiendavate pensioniõiguste kaasaskantavuse parandamiseks, vaid soovib ulatusliku lähenemisviisiga kõrvaldada täiendavate pensioniskeemide takistused liikuvusele.

5.12

Ülekandmise eeskirjade eriti positiivne aspekt on see, et komisjoni kava kohaselt ei kaasne ülekandmisega töötajatele rahalisi kahjusid. See on kooskõlas direktiivi eesmärgiga, sest kahtluse korral otsustab töötaja ülekandmise ja seega tööandja vahetuse kasuks vaid siis, kui ülekandmine õnnestub talle rahalisi kahjusid põhjustamata.

5.13

Ka konkreetsed ettepanekud piisava teabe edastamise kohta aitavad kaasa direktiivi eesmärgile, kuigi meeles tuleb pidada, et kõnealust kohustused peavad olema kooskõlas reaalsete võimalustega, seda eriti väiksemate ettevõtete puhul.

5.14

Kriitiliselt tuleb märkida, et artikli 6 lõiget 1 koos artikli 3 (f) määratlusega võib tõlgendada nii, et õigus täiendavate penisoniõiguste ülekandmisele on vaid nendel töötajatel, kes vahetavad töökohta omal soovil. See oleks väga ebaõiglane töötajate suhtes, kes vallandatakse. Seetõttu oleks ka vanemas eas vaesuse vältimise vajalikku eesmärki silmas pidades asjakohane lisada artikli 3 lõikesse 1 kõik töökoha vahetamise vormid.

5.15

Direktiivi põhimõttelise eesmärgiga võib vastuolus olla ka see, et teatud täiendavaid pensioniskeeme võib kaasaskantavusest põhimõtteliselt vabastada. Kuigi liikmesriigid peavad komisjoni teavitama meetmetest, mida nad rakendavad nimetatud skeemide kaasaskantavuse laiendamiseks, ei ole see piisav, arvestades mitmeid aastaid kestnud arutelusid ja tungivat vajadust luua stabiilne teine pensionisammas. Kuid arvestades liikmesriikide pensioniskeemide erinevust on tõenäoline, et komisjoni ettepanekuid aktsepteeritakse vaid piisavate üleminekuaegade korral. Seetõttu tuleks sätestada konkreetsed tähtajad ja tingimused.

8.8.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 185/42

—

Kultuuridevahelist dialoogi tuleb edendada kui vahendit, mis võimaldab Euroopa kodanikel ning kõigil ajutiselt või püsivalt Euroopa Liidus elavatel inimestel omandada teadmisi, kvalifikatsiooni ja oskusi, mis võimaldavad neil kohaneda avatuma, kuid samas keerulisema keskkonnaga, ületamaks raskusi, mis takistavad neil kasutada võimalusi, mida pakub dünaamiline ja pluralistlik ühiskond Euroopas ja kõikjal maailmas.

—

Lisaks sellele kavatsetakse ettepanekuga tõsta Euroopa kodanike ja kõigi Euroopa Liidus elavate inimeste teadlikkust sellest, et oluline on edendada aktiivset Euroopa kodakondsust, mis on maailmale avatud, austab kultuurilist mitmekesisust ning tugineb sellistele ühistele väärtustele Euroopa Liidus, nagu inimväärikuse, vabaduse, võrdsuse, mittediskrimineerimise, solidaarsuse, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete ning inimõiguste, sh vähemustesse kuuluvate isikute õiguste austamine.

—

suurendada kõigi kultuuridevahelist dialoogi toetavate ühenduse programmide ja meetmete nähtavust;

—

rõhutada eri kultuuride panust meie eluviisi; tõsta Euroopa kodanike ja kõigi Euroopa Liidus elavate inimeste, eriti noorte, teadlikkust sellest, et on oluline leida vahendid, mille abil kultuuridevaheline dialoog edendaks aktiivset Euroopa kodakondsust, mis on maailmale avatud, austab kultuurilist mitmekesistust ning põhineb Euroopa Liidu ühistel väärtustel;

—

panustada uuendustegevusse ja (eriti noorte hulgas) kultuuridevahelist dialoogi edendavate lähenemisviiside horisontaalsesse ja valdkonnaülesesse mõõtmesse.

2.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab tõsiasja, et otsuse ettepanekus ei puuduta mõiste “aktiivne Euroopa kodakondsus” üksnes Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 17 määratletud Euroopa Liidu kodanikke, vaid kõiki alaliselt või ajutiselt Euroopa Liidus elavaid isikuid.

2.2

EMSK tunneb heameelt, et otsuse ettepanekus kavatsetakse kultuuridevahelise dialoogi abil tugevdada ka koostööd kolmandate riikidega.

2.3

EMSK pooldab tõsiasja, et kultuuridevahelist dialoogi käsitletakse kui koostöövahendit stabiilsuse ja demokraatia tugevdamiseks mitte ainult Euroopa Liidus, vaid partnerluse abil ka väljaspool Euroopa Liitu.

2.4

EMSK tunnustab, et otsuse ettepanekus soodustatakse ELi institutsioonide ühiste strateegiate elluviimiseks ettenähtud programmide ja tegevuste kooskõlastamist ja ühtlustamist. Kultuuriliste erinevuste tõttu iseloomustab Euroopa institutsioonide tegevust ja koostööd ühenduse, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ühtsuse puudumine ning erinevused tõhususes ja tulemustes. Kui Euroopa kultuurid peaksid tõelist alalist dialoogi, kus igaühel võimaldatakse oma identiteeti väljendada, muutuks ühenduse erinevate institutsioonide töö, tõhusus ja tulemused nii riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil paremaks ja dünaamilisemaks.

2.5

EMSK tunneb heameelt selle üle, et Euroopa kultuuripärandit saab mitte ainult tunnustada, vaid ka kasutada, ning et see muutub käegakatsutavaks tänu hariduse, uuendustegevuse ja võrdsete võimaluste arengule, kultuuridevahelise dialoogi edendamisele ühenduse tasandil ja selle dialoogi kooskõlastamisele liikmesriikide tasandil.

2.6

EMSK on rahul, et liikmesriikidevaheline koostöö kultuuridevahelise dialoogi aasta raames soodustab ühenduse eesmärkide elluviimist ja toetab seega 2008. aasta nimetamist kultuuridevahelise dialoogi aastaks.

2.7

EMSK teeb ettepaneku, et kultuuridevahelise dialoogi aastat kaustataks selleks, et majanduslikel, sotsiaalsetel, ökoloogilistel või poliitilistel põhjustel tekkinud erinevusi, ebavõrdsust, vastuolulisust või konflikte ei käsitletaks etnilise või kultuurilise probleemina, vaid üritataks põhjuseid kindlaks tehes, kultuuride erinevust aktsepteerides ja kultuuridevahelist dialoogi pidades konflikte vältida.

2.8

Seetõttu ja kooskõlas komitee arvamuse ja täiendava arvamusega kultuuri ühiskondliku mõõtme kohta “rõhutab komitee […], et Euroopa Liit oleks iga liikmesriigi jaoks kultuuripoliitika üle järelemõtlemise ja arutelu koht — uudse järelemõtlemise koht. Kultuuridevahelise dialoogi aasta (2008) ettevalmistamine annab komisjonile võimaluse/ üksikasjaliku aruande esitamiseks kõnealuse dialoogi tegeliku ulatuse ja selle püsivate ja uute takistuste kohta, ning selle kohta, kuidas dialoogi uute lähekohtade abil süvendada. EMSK on valmis andma panuse kõnealuse aruande, eriti aruande kultuuri ühiskondlikku mõõdet käsitleva osa koostamisse.” (1)

3.1

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni nõuandva organina on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee loonud Euroopa kultuuride vahel erilised sidemed. Selle liikmed on tõelised eurooplased, sest nad austavad ja arvestavad arvamuste väljatöötamisel võrdväärselt erinevate sotsiaalpartnerite väärtusi ja kultuure ning võtavad konsensuslikult vastu otsuseid kõigi Euroopa kodanike huvides.

3.2

Tänu nende aktiivsele koostööle ja tegevusele nii ühenduse kui ka riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, esindavad, edendavad ja peavad Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed kultuuridevahelist dialoogi.

3.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee juhib Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni tähelepanu sellele, et komisjoni ettepanek ei maini selgelt kolmandate riikide kultuuride austamist ja nende kultuuride mitmekesisust, sest komisjoni ettepanek viitab eesmärkides asutamiselepingu artiklile 151 (liikmesriikide vastastikuse austamise kohustus). Kuigi Euroopa Liit ei peaks siin õiguslikult sekkuma, peaksid Euroopa Komisjon ja teised institutsioonid liikmesriike siiski üles kutsuma kultuurilisi erinevusi austama ja erinevate kultuuride vahel rahumeelset dialoogi soodustama.

3.4

Kaasaega iseloomustavad kahjuks järjest rohkem erinevate kultuuride ja religioonide vahelistest konfliktidest tulenevad pinged, mille ilmnemine nõuab erinevate kultuuride vastastikuse austamise lisamist lepingutesse. Kõnealused konfliktid ja pinged juhivad tähelepanu sellele, et Euroopa Liit peab järjekindlaks eesmärgiks seadma erinevate kultuuride vastastikuse austamise olulisuste. Praegusel Euroopa usalduskriisi ja kultuuridevaheliste konfliktide ajastul võib Euroopa kultuuriliste väärtuste edendamist tõlgendada kui märki optimismist ja usaldusest Euroopa Liidu tulevikku. Seetõttu peaks Euroopa Liit olema kaasatud kultuurilise ja religioosse dialoogi pidamisse teiste rahvastega, näiteks läbi kultuuriturismi edendamise.  (2)

3.5

Kultuuridevaheline dialoog peab peaasjalikult põhinema erinevate ELi territooriumil elavate inimeste kultuuride, tavade ja traditsioonide austamisel.

3.6

Euroopa Liidu kodanike üha suurem liikuvus ning sisserändajatest töötajate ja neile sageli järgnevate pereliikmete või sugulaste arvu kasv viitavad vajadusele edendada austust teiste kultuuride ja traditsioonide vastu, mis erinevad Euroopa omadest. Seda peaksid läbi viima Euroopa Liidu institutsioonid ja liikmesriigid ning see peaks olema osa nende koordineerimisülesannetest.

3.7

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee teeb ettepaneku luua eelnimetatud Unesco dokumentidele alusel ühenduse tasandil koordineeriv organ, mis soodustaks kümnete miljonite sisserändajate kultuurilist integreerimist erinevate kultuuride vastastikuse tunnistamise ja tunnustamise huvides.

3.8

EMSK väljendab kahetsust, et ettepanekus määratletud eesmärkide elluviimise meetmete seas ei ole ette nähtud ühenduse tasandil tegutsevat meediavahendit, raadio- või televisioonikanalit, mis edastaks saateid kõigis Euroopa kodanike keeltes Komisjon on vahepeal teabevahetuse parandamise tegevuskava ning demokraatia, dialoogi ja diskussiooni D-kava järgselt avaldanud valge raamatu Euroopa teabevahetuspoliitika kohta. Mõlemad dokumendid rõhutavad dialoogi vajadust Euroopa kodanikega. Erateabekandjatest, olgu need siis elektroonilised või trükitud, ühenduse eesmärkide täielikuks elluviimiseks ei piisa.

3.9

EMSK on mitmes arvamuses juba väljendanud muret seoses projektide rahastamise, Euroopa aasta raames kindlaksmääratud eesmärkide järgimise (mis on väga kasulik) ja tasakaalustatud jätkamisega (3).

Juba Euroopa aasta projekt nõuab muu hulgas vahendite hindamist, kuidas äratada ja tagada sihtgrupi tähelepanu ning kuidas saavutada ja tagada tasakaal jätkusuutlikkuse nõuete vahel. Aastaprogramme ei ole võimalik jälgida iga-aastaselt, kuna programmile eraldatud rahalised vahendid ei ole tagatud järgmistel aastatel ning märgata on ka erinevusi eesmärkide elluviimisel. Küsimus on selles, kuidas käesolev ettepanek võib tagada kõigile kodanikele ja institutsioonidele kultuuride vastastikuse tunnistamise ja tunnustamise, kui eesmärgid on kindlaks määratud ainult üheks aastaks.

3.10

Ei ole kahtlust, et võrdsete võimaluste aasta ja kultuuridevahelise dialoogi aasta eesmärke ning Euroopa Komisjoni teabevahetusstrateegias sätestatud aktiivset Euroopa kodakondsust ja osalusdemokraatiat, ei saa ellu viia aastaprogrammide abil, vaid need nõuavad alalisi programme. Programme ja vahendite kasutamist peaks seega ühtlustama, et eesmärke saaks ellu viia pikaajalisemalt või lausa alaliselt.

3.11

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kahtleb, kas prioriteetseid eesmärke on võimalik ellu viia pakutud eelarveraamistikus. Suurem osa eelarvest on eraldatud tegevuse toetamiseks ühenduse tasandil. Võib küsida, kas kaheksa sündmust ei võta eelarvest liiga palju vahendeid, võrreldes määratletud eesmärkide elluviimisega. Seega muutub kodanike kohalike algatuste toetus juhuslikuks.

3.12

Arvestades kultuuridevahelise dialoogi mitmete vormidega, teeb Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee komisjonile ettepaneku Euroopa aasta eesmärkide elluviimise hindamisel arvestada mitte ainult kvantitatiivsete, vaid ka kvalitatiivsete näitajatega. Kodanikuühiskonna esindajana võtab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ülesandeks nendest töödest osa võtta.

3.13

EMSK teeb ettepaneku koostada Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aasta (2008) ürituste ja tegevuse raames Euroopa kultuuri entsüklopeedia, mis oleks omakorda Euroopa kultuuride käsiraamatu alus, mis võiks olla Euroopa kodakondsuse arendamise aluseks. Koos parimate tavade kogumikuga oleks käsiraamat sisserändajatest töötajate ja nende perekonnaliikmete integreerimise abistamisel hädavajalik.

4.1

EMSK toetab UNESCO ülddeklaratsiooni kultuurilise mitmekesisuse kohta (“Maailma kultuuriline rikkus seisneb mitmekülgses dialoogis” (4)ja tulevikukonvendis seatud eesmärke kultuuriväljenduste (5) mitmekesisuse kaitseks ja edendamiseks, rõhutades eelkõige eesmärki, mis seisneb “kultuuridevahelise suhtlemise stimuleerimises, et arendada kultuuridevahelist läbikäimist rahvastevahelise silla ehitamise vaimus”.

4.2

Kultuuridevahelise dialoogi aasta eesmärkide seas on inimlike tunnete avaldamine erinevate kunstiharude teostes kui üks enim rõhutatud Euroopa kultuuripärandi väärtus. Erinevate kultuuride tundmine ja tunnustamine on teise inimese tunnete tundmise, vastuvõtmise ja tunnustamise lahutamatu osa. Kui peamine sihtrühm on noored, on eriti tähtis emotsionaalsele arengule rõhku panna ja seetõttu tuleb toetada neid algatusi, mis aitavad kaasa mitmekultuurilise teadlikkuse arengule

4.3

EMSK toetab ettepanekut luua kultuuridevahelise dialoogi päev, mis võiks aset leida 21.mail — UNESCO on kõnealuse kuupäeva kuulutanud juba ülemaailmseks kultuurilise mitmekesisuse päevaks dialoogi ja rahu edendamiseks. Sel puhul võiksid Euroopa institutsioonid välja anda sümboolse auhinna neile haridusasutustele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kes on algatanud ja ellu rakendanud kultuuridevahelist dialoogi (vt punkt 4.4). Kõnealusel päeval võiks korraldada pidulikke üritusi.

4.4

Kodanikuühiskonna institutsioonide, haridusasutuste ja Euroopa kodanike kaasatus on määrava tähtsusega kultuuridevahelise dialoogi edendamisel. Seetõttu tervitaks EMSK auhinna ideed, isegi kui tegemist oleks sümboolse auhinnaga (võitjatel oleks võimalus kasutada kultuuridevahelise dialoogi päeva logot). Sellega tunnustataks kultuuridevahelise dialoogi edendamisel silma paistnud Euroopa kodanikke, kodanikuühiskonna organisatsioone ja haridusasutusi, kes on eelkõige noortele suunatud algatuste kaudu näidanud, kui oluline on ühiskonnaliikmete vastastikune austus teiste traditsioonide ja kultuuriliste väärtushinnangute vastu nii kohalikul, piirkondlikul, riiklikul kui ka ühenduse tasandil.

4.5

EMSK jagab komisjoni ja Euroopa Parlamendi arvamust, mille kohaselt on noored kultuuridevahelise dialoogi edendamise huvides võetud algatuste peamine sihtrühm. Siiski juhib EMSK Euroopa institutsioonide tähelepanu sellele, et ka vanemaid põlvkondi ei tohi unustada.

5.1

Kõnealuse otsuse ettepanekus sätestatud eesmärkide tõhusamaks elluviimiseks oleks asjakohane Euroopa võrdsuse ja võrdsete võimaluste aasta (2007) eesmärke ja vahendeid ühtlustada ja ühtsustada.

5.2

Kuna kultuuridevahelise dialoogi edendamiseks tehtud algatused liikmesriikide lõikes on väga erinevad, leiab EMSK, et Euroopa institutsioonid peaksid looma kooskõlastava organi, mille ülesanne on algatuste ühtlustamine, edendamine ja levitamine.

5.3

Edukate kultuuridevaheliste algatuste hulgast võiks välja tuua programmi Leonardo, mis edendab euroopalikku mõõdet hariduse vallas, toetades uuenduslike algatuste arendamist ja rahvusvahelise partnerluse raames ellu viidud projekte (6), Anna Lindh'i fondi (7) ja algatust EuromedCafé (8), mis edendab kultuuridevahelist dialoogi Vahemeremaade vahel.

5.4

Võttes arvesse majanduselu mõjutavat globaliseerumist, on otsuse ettepaneku eesmärk kultuurilise mitmekesisuse kooskõlastamine ja ühtlustamine; sellega luuakse lisaväärtust ning antakse vajalikku energiat täiendatud Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamiseks.

5.5

EMSK soovib osaleda järgmises koostöös VVOdega:

Komitee esitab ülaltoodu põhjal ettepaneku omaalgatuslikus arvamuses.

8.8.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 185/46

1.1

EMSK toetab Euroopa Komisjoni meetmeid Euroopa puuetega inimeste tegevuskava (Disability Action Plan — DAP) raames aastateks 2006–2007.

1.2

EMSK on seisukohal, et võrdset kohtlemist tööhõives ja elukutsetes käsitleva direktiivi järelevalve peaks jätkuvalt olema prioriteet DAP kaetaval ajavahemikul.

1.3

EMSK kutsub komisjoni üles koostama ettepaneku spetsiaalseks puudeteemaliseks direktiiviks, mis oleks jätk teostatavusuuringule mittediskrimineerimisalaste õigusaktide väljatöötamise kohta Euroopa tasandil.

1.4

Konkreetsete meetmete tajutav puudus Euroopa tööhõivestrateegias on oluline märk Euroopa Liidu ebapiisavast pühendumisest. Euroopa tööhõivestrateegia oli üks oluline pöördepunkt, kontrollimaks Euroopa Liidu ja liikmesriikide valmisolekut DAP elluviimiseks. Nad kõik põrusid testil. Euroopa tööhõivestrateegia muudetud eesmärgid peaksid suurendama puudeteema süvalaiendamist tööhõive suunistes ja riiklikes reformikavades.

1.5

Euroopa Liit peab pühenduma süvalaiendamise põhimõttele muuhulgas järgmistes algatustes:

1.6

EMSK avaldab kahetsust, et ELi liikmesriikide jõupingutustes puudub huvi puudeteema süvalaiendamise vastu riiklikus poliitikaloomes. DAP tugevus peitub riikide huvis võtta omaks tegevuskava põhimõtted.

1.7

Samuti julgustab EMSK Euroopa Liidu institutsioone arvestama DAP eesmärke Euroopa tasandil ning need omaks võtma. Jõupingutused sisesuhtluses ja teadlikkuse tõstmisel peaksid kaasa tooma puudeküsimuse suurema nähtavuse Euroopa poliitikaloomes.

1.8

Euroopa tasandi organisatsioonid nagu Euroopa puuetega inimeste foorum ja teised asjaomased valitsusvälised organisatsioonid peaksid jätkama oma tööd, mida toetatakse uue eduprogrammi raames.

1.9

Tulevase tegevuse seisukohalt innustab EMSK komisjoni pöörama tähelepanu järgmistele küsimustele:

2.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võtab suure huviga teadmiseks komisjoni teatise (2).

2.2

2003. aastal mitmeaastase tegevuskavana aastateks 2004–2010 vastuvõetud Euroopa tegevuskava (DAP) (3) eesmärk on süvalaiendada puudeküsimust Euroopa Liidu kõigis asjaomastes poliitikavaldkondades ning töötada välja konkreetsed meetmed puuetega inimeste paremaks integreerimiseks Euroopa ühiskonda.

2.2.1

DAP esimeses etapis oli tähelepanu keskmes puuetega inimeste juurdepääs tööturule, infotehnoloogia kasutamine ning juurdepääs avalikele hoonetele.

2.2.2

DAP teise etapi prioriteetsed meetmed keskenduvad puuetega inimeste aktiivsele osalemisele ühiskonnas, nende juurdepääsule kvaliteetsetele tugi-, hooldus- ja tervishoiuteenustele, kaupade ja teenuste kättesaadavuse parandamisele ning ELi analüüsivõime suurendamisele.

2.3

DAP-s nähakse ette, et iga kahe aasta tagant koostatakse aruanne puuetega inimeste olukorra kohta, mille raames vaadatakse läbi eesmärgid ning analüüsitakse puuetega inimeste olukorda vaatlusalusel perioodil.

2.4

EMSK avaldab kahetsust selle üle, et lõpuks muudeti kaheaastane aruanne lühikeseks komisjoni teatiseks; teatise esimene osa on kaheaastase perioodi 2004–2005 aruanne, teises osas on toodud tegevuskava teiseks etapiks ajavahemikul 2006–2007.

2.4.1

Teatise lisades toodud teave on hindamise seisukohalt äärmiselt huvitav. Sellest hoolimata avaldab EMSK kahetsust, et edastatud teave on piiratud, kuivõrd analüüs ei arvesta kõiki Euroopa Liidus läbiviidavaid algatusi. Riigid oleks pidanud Euroopa Komisjoni aruande jaoks koostatud küsitluses edastama rohkem teavet.

2.4.2

EMSK väljendab kahetsust, et lisades toodud teavet ei ole veel tõlgitud kõikidesse Euroopa Liidu ametlikesse keeltesse peale inglise keele.

2.5

Puuetega inimesed moodustavad 10 % rahvastikust ja nende osakaal suureneb ühiskonna vananedes. See tähendab, et laienenud Euroopa Liidus on enam kui 50 miljonit puuetega inimest (4).

2.6

Puuetega inimesed — mehed ja naised, poisid ja tüdrukud — moodustavad mitmekesise ja mittehomogeense rühma. Kõnealust mitmekesisust tuleks arvestada poliitika väljatöötamise kõigil tasanditel.

2.7

EMSK on korrapäraselt väljendanud kindlat toetust puuetega inimeste täielikuks integreerimiseks ja on kutsunud üles koostama spetsiaalse puudedirektiivi (5).

2.8

Komitee andis 2004–2006. aasta tegevuskava käsitlevas arvamuses mõned erisoovitused (6). EMSK tunnistab, et mõningaid avaldatud soovitusi võeti arvesse, kahjuks jäid aga mitmed tähelepanuta, eelkõige üleskutse spetsiaalse puudedirektiivi koostamiseks ning puudeteema süvalaiendamine Euroopa tööhõivestrateegias.

2.9

EMSK analüüsib kõnealust tegevuskava käimasolevate läbirääkimiste kontekstis puuetega inimeste õiguste ÜRO konventsiooni üle (7).

3.1

EMSK nõustub DAP teise etapi jaoks valitud eesmärkide olulisusega.

3.2

EMSK on seisukohal, et Euroopa Komisjon peaks puudeteema käsitlemisel erinevates komisjoni dokumentides rakendama sotsiaalset lähenemist. See võimaldaks edendada neutraalsemat ja haaravamat keelekasutust puudeküsimuse ulatuslikumal käsitlemisel. Komisjoni mõningates inglise keelest tõlgitud dokumentides kasutatakse keelt, mis ei ole täielikult kooskõlas sotsiaalse lähenemisega puudele.

3.3

EMSK jagab komisjoni muret seoses puuetega inimesi puudutavate asjaomaste statistiliste andmete puudumisega, mis on vajalikud poliitika edasiseks arendamiseks kõnealuses valdkonnas. Hetkel hõlmab uurimistegevus vaid puuetega inimesi, kes on aktiivsed/töötavad, kuid mitte enamikku puuetega kodanikke (hooldusasutustes elavad inimesed, lapsed).

3.4

EMSK väljendab muret seoses tööhõive määras esineva lõhega puuetega ja puueteta inimeste vahel. 2003. aastal kinnitas Eurostat, et puuetega inimeste tööjõus osalemine on tõepoolest palju madalam: 16–64-aastastest raske puudega inimestest ei osale tööjõus 78 %, samas kui pikaajalise terviseprobleemi või puueteta inimeste vastav näitaja on 27 %. Isegi tööjõu hulka kuuluvate puuetega inimeste töötuse määr on peaaegu kahekordne puueteta inimeste vastava näitajaga võrreldes. Vaid 16 % piiratud töövõimega inimestest saavad töötamisel mingisugust abi (8).

3.5

EMSK ei nõustu teatud aspektides täielikult mõningate põhjustega, mis on toodud komisjoni aruandes, selgitamaks puuetega inimeste kahekordset mitteaktiivsuse määra võrrelduna ülejäänud rahvastikuga. Kogusissetuleku vähenemise argument (9) on puudulik põhjus, mis asetab kogu vastutuse puuetega inimestele.

3.5.1

Negatiivse statistika põhjuseks on keerulisemad takistused, nagu tööandjate soovimatus puuetega inimesi tööle võtta, selleks kohandamata töökohad, ebavõrdne juurdepääs tööturule, iseseisvaks eluks vajaliku abi puudumine (kas isiklik abi või abivahendid), diskrimineerimine transporditeenuste valdkonnas ja hariduses, kaupade ja teenuste kättesaadavus, infotehnoloogia jne. Kuigi 43,7 % puuetega vastanutest leiab, et nad võiksid piisava abi korral töötada, saavad neist tegelikkuses seesugust abi vaid 15,9 % (10).

3.5.2

Seega on EMSK seisukohal, et sotsiaalkaitse- ja tööhõivesüsteemide läbivaatamine peaks arvesse võtma põhjuseid, miks puuetega inimestel puudub juurdepääs tööturule või võimalus seal püsida (11).

3.6.1

EMSK tervitab Euroopa Komisjoni tõsiseid samme tööhõive direktiivi (12) ülevõtmise ja rakendamise jälgimiseks. Järelevalvet tuleks teostada koostöös sotsiaalpartnerite ja asjaomaste valitsusväliste organisatsioonidega. EMSK on veendunud, et tööhõive direktiiv, mis keelab tööhõivealase diskrimineerimise mitmetel põhjustel, sealhulgas puuete tõttu, on seaduslik kohustus ja mitte lihtsalt õigus, mida võib mitte tunnistada. Komisjonil on võtmeroll direktiivi tõhusa rakendamise jälgimisel.

3.6.2

EMSK ei jaga komisjoni seisukohta puudeküsimuse nähtavuse osas Euroopa tööhõivestrateegias (13). Puudeküsimuse süvalaiendamist vähendati tööhõivestrateegias üsna suurel määral, sest kõnealune mõõde on riiklikes reformikavades unustatud.

3.6.3

Komitee on juba andud oma toetuse komisjoni määrusele EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 rakendamise kohta tööhõivealase riigiabi andmisel (14), samuti toetab komitee riigiabi erandeid puuetega inimeste integreerimiseks üldisele tööturule.

3.6.4

EMSK julgustab tugevalt sotsiaalpartnereid astuma täiendavaid samme puuetega inimeste tööhõive valdkonnas. 2004. aastal teavitasid sotsiaalpartnerid oma asjaomastest algatustest (15).

3.6.5

EMSK toetab samuti Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) algatusi puuetega inimeste integreerimisel tööturule. Algatus EQUAL on osutunud väga kasulikuks puuetega inimeste võrdõiguslikkuse edendamisel. Euroopa Sotsiaalfondi uus raamistik peaks arvestama mõningaid kehtivatest õigusaktidest välja jäetud aspekte, näiteks ESFi rahastatavate projektide kättesaadavuse ja kõigile sobivaks kujundamise põhimõtteid.

3.6.6

EMSK-l on hea meel tõdeda, et Euroopa Komisjon käivitas ühenduse diskrimineerimise vastase tegevuskava (16).

3.6.7

EMSK on seisukohal, et teistele algatustele nagu võrdõiguslikkuse tippkohtumine ja Euroopa aasta “Võrdsed võimalused kõigile” (2007) peavad järgnema olulised poliitilised otsused või meetmed ja õigusaktid.

3.6.8

EMSK avaldab kahetsust, et puuetega inimeste riiklikud organisatsioonid on üldiselt jäetud kõrvale riiklike reformikavade koostamisest. Muudetud Lissaboni agenda peaks suurendama kodanikuühiskonna osalust, et kõnealused eesmärgid paremini saavutada.

3.6.9

EMSK on seisukohal, et dialoog kodanikuühiskonnaga — sotsiaalpartnerite ja asjaomaste valitsusväliste organisatsioonidega — on oluline nii Euroopa kui riiklikul tasandil, et tagada tööhõivestrateegiate tõhusus. Elulise tähtsusega on puudeküsimusega tegelevate valitsusväliste organisatsioonide esindajate kaasamine.

3.7.1

EMSK avaldas hiljuti arvamuse Euroopa puuetega inimeste aasta kohta ning kutsus Euroopa Komisjoni üles puuetega inimeste olukorda käsitlevas tulevases iga kahe aasta tagant esitatavas aruandes hindama Euroopa aasta jooksul võetud poliitiliste kohustuste järelmeetmeid. Eriti puudutab see nõukogu tööhõive, hariduse, e-juurdepääsu ja kultuuri resolutsioonide järelmeetmeid. Samuti kutsub komitee komisjoni üles koostama soovitusi puudeküsimuse integreerimiseks avatud kooskõlastusmeetodisse Lissaboni strateegia raames (17).

3.7.2

EMSK tervitab lennureisijate määruse head tava, kus süvalaiendamise kasu on selge.

3.7.3

Komitee tervitab saavutusi (18) infotehnoloogia kättesaadavuse alal puuetega inimestele ning teisi algatusi (19). On teisi eduamme vajavaid valdkondi, näiteks telekommunikatsiooni regulatiivne raamistik ja teleringhääling.

3.7.4

EMSK on seisukohal, et Euroopa struktuurifondid on Euroopa Liidu vahend põhimõtete edendamiseks ning et fondidealane õigusloome ja nende kavandamine peaks hõlmama mittediskrimineerimise ja juurdepääsuga seotud aspekte. Puudeteema peaks olema fondide läbiv teema.

3.7.5

EMSK on mures ELi puuetega inimeste õiguste kaitse eri tasandite üle. Üksikisiku õiguste ja kaitse ulatus sõltub tema elukohast.

3.7.6

Komitee väljendab samuti muret seoses sellega, et mõningad puuetega inimeste diskrimineerimise aspektid on jäetud tähelepanuta või ei ole neile DAP esimese etapi aruandes piisavalt tähelepanu pööratud. Näiteks tuleks puuetega inimeste diskrimineerimise mõju analüüsida erinevatel alustel, milleks on sugu, rass, etniline päritolu, usk või veendumus, vanus või seksuaalne orientatsioon (20). Teiseks selliseks kitsaskohaks on puuetega inimeste õigus iseseisvaks eluks.

EMSK on seisukohal, et puue ei ole ainuke puuetega inimeste elukvaliteeti määrav tegur ning et ka teised tingimused võivad seda mõjutada.

4.1

Teise etapi jaoks võttis Euroopa Komisjon vastu uued eesmärgid. EMSK-l on hea meel tõdeda, et eesmärgid puudutavad jätkuvalt puuetega inimeste põhiprobleeme.

4.2

EMSK ei ole nõus väitega, et puudeküsimuse süvalaiendamine on õnnestunud mõnes valdkonnas, eelkõige tööhõive, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning hariduse alal. See on vastuolus mõnede sotsiaalse kaasatuse ühisaruandes toodud väidetega, kus öeldakse: “...kuid arvestades heitlikku majanduslikku olukorda ei ole selles vallas märkimisväärset edu saavutatud. Tegevuskavades ilmnevad selgelt Lissaboni strateegia läbivaatamisel leitud rakendusalased vajakajäämised liikmesriikide ühistes eesmärkides võetud kohustuste ja nende elluviimiseks tehtavate jõupingutuste vahel (21)”.

4.3

EMSK on seisukohal, et Euroopa Liidu puuetealane kõrgetasemeline töörühm on DAP rakendamise seisukohalt väga oluline ning et selle tegevust tuleks toetada; rühma tegevus peaks andma konkreetseid tulemusi ning rühm peaks koostama soovitusi Euroopa Liidu Nõukogule vastuvõtmiseks.

4.3.1

EMSK toetab Euroopa puuetega inimeste foorumi ja teiste Euroopa puuetega inimeste eriorganisatsioonide kaasamist kõrgetasemelise rühma aruteludesse, et tagada nende osalemine Euroopa puuetega kodanikke käsitleva poliitika määratlemisel.

4.4

EMSK-l on hea meel tõdeda, et Euroopa Komisjon võtab meetmeid rikkumismenetluse alustamiseks riikide suhtes, kes ei ole veel oma riiklikesse süsteemidesse üle võtnud direktiivi võrdse kohtlemise kohta tööhõives ja elukutsetes 2000/78 või kes ei ole seda nõuetekohaselt rakendanud (22).

4.5.1

DAP teine etapp keskendub puuetega inimeste aktiivsele kaasamisele ning lähtub seejuures kodanike puudekontseptsioonist (23). See tähendab, et puuetega inimesed teevad igapäevaelus samasuguseid isiklikke valikuid ja otsuseid nagu puueteta inimesed.

4.6.1

EMSK märkis oma eelmises arvamuses, et puuetega inimesi ei mainita uues ajakohastatud Lissaboni strateegias (24).

4.6.2

EMSK hoiatab, et puuetega inimeste tööhõive ja aktiivsuse suurendamine ei ole võimalik ilma töötingimusi parandamata ning diskrimineerimisvastase võitluseta valdkondades, nagu haridus, transport, info- ja kommunikatsiooniteenused, kaupade ja teenuste kättesaadavus jne.

4.6.3

EMSK on seisukohal, et Euroopa tööhõivestrateegia eesmärkide läbivaatamisel tuleb arvestada puudeküsimuse süvalaiendamist. Kui seda ei teha, väheneb puuetega inimeste kaitse märkimisväärselt veelgi.

4.6.4

Euroopa struktuurifondid aitavad olulisel määral kaasa integratsioonile, kui seejuures võetakse arvesse puuetega inimeste mittediskrimineerimise ja neile juurdepääsu võimaldamise põhimõtteid. Struktuurifondide uuel programmiperioodil tuleb vältida takistusi juurdepääsul hiljuti valminud ehitistele ning toetada fondide laiahaardelisemat kasutust.

4.6.5

Euroopa Komisjoni uus koolitusele ja tööhõivele antava riigiabi grupierandi määrus peab looma õiglase süsteemi, et julgustada puuetega inimesi osalema tööturul. Uus läbivaatamine peaks lihtsustama menetlusi, et parandada tööandjate võimalusi puuetega töötajate toetamiseks.

4.6.6

Sotsiaalmajandusettevõtted saavad anda väärtusliku panuse puuetega inimeste integreerimisse tööturule.

4.7.1

EMSK nõustub Euroopa Komisjoniga, et tegu on väga olulise küsimusega.

4.7.2

EMSK on seisukohal, et kõik puuetega inimeste elu edendamisega seotud tegevused Euroopa ühiskonnas peaks tuginema peamistele inimõigustele, milleks on:

4.7.3

Seega tervitab EMSK komisjoni lubadust toetada suurtesse elukohajärgsetesse hooldusasutustesse paigutatud inimeste iseseisvat elu, deinstitutsionaliseerimist ja eraldamise lõpetamist.

4.7.3.1

EMSK kustub komisjoni üles tagama, et kõik iseseisva eluga seotud sidusrühmad, nagu riigi tasandi ametiasutused, puuetega inimeste organisatsioonid ja Euroopa Liit, osaleksid aktiivselt antud protsessis.

4.7.3.2

Iseseisev elu ei tähenda vaid tegelikku elamist ühiskonnas, vaid ka ühiskonna võrdõiguslikuks liikmeks olekut. Iseseisev elu tähendab täielikku osalemist ühiskonna kõigis aspektides.

4.7.3.3

EMSK on arvamusel, et igasugune sotsiaalhooldusteenuste läbivaatamine peaks toetama puuetega inimeste iseseisvat elu. Uue pikaajalise hoolduse strateegia ning uue sotsiaalkaitse strateegia üks osa peaks olema konkreetsete eesmärkidena deinstitutsionaliseerimine ja kogukondlike alternatiivide arendamine. Alternatiivid peaksid sisaldama algatusi nagu isiklikud abistajad, abivahendid, tugiteenused, teave, väljaõpe, puuetega inimeste kaasamine nende endi hooldusabisse jne.

4.7.4

EMSK kustub üles parandama puuetega inimestele osutatavate teenuste kvaliteedi standardeid. Kõnealused standardid tuleks välja töötada koostöös puuetega inimeste organisatsioonidega. Kõik tugi- ja hooldusteenuste mudelid peaks põhinema kvaliteedil, järjepidevusel, kättesaadavusel ja finantsilisel jätkusuutlikkusel.

4.7.5

Avatud kooskõlastusmeetod tervishoiu valdkonnas peaks samuti arvestama puuetega inimeste vajadusi ning nende põhiõigusi juurdepääsul teenustele.

4.8.1

EMSK tervitab liikumispuudega lennureisijate määrust ning algatusi transpordi- (rongi- ja, bussiliiklus, meretransport) ja turismivaldkonnas laiemalt, mis võimaldavad puuetega inimestel vabalt liikuda.

4.8.2

Juurdepääs uutele tehnoloogiatele on oluline, ületamaks digitaalset lõhet Euroopa ühiskonnas. Euroopa Liit peab tagama, et 7. raamprogrammi projektid tõhustavad uute tehnoloogiate uurimistegevust, abivahendeid ja kõigi kaupade kujundust ja teenuste ülesehitust.

4.8.3

EMSK on seisukohal, et siseturu teenuste direktiivi üle peetavatel läbirääkimistel tuleb arvestada puuetega tarbijate vajadusi kaupade ja teenuste kättesaadavuse osas Euroopa Liidus.

4.8.4

EMSK soovitab Euroopa Komisjonil tulevases teatises üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste kohta arvesse võtta järjepidevuse ja kättesaadavuse põhimõtet, Euroopa kvaliteedistandardeid ning finantsilist jätkusuutlikkust.

4.9.1

Euroopa Liit peab olema võimeline hindama puuetega inimeste olukorda.

4.9.2

EMSK on seisukohal, et puuetega inimeste kohta tuleks edastada usaldusväärsemaid ja paremini võrreldavaid andmeid. Euroopa Liidu praegune statistika sisaldab analüüsi soo ja vanuse alusel. Puuetega inimeste olukorra hindamise ja tulevase poliitika väljatöötamise seisukohalt on oluline, et Euroopa Liidu tasandil koostataks statistika terviklik analüüs.

4.9.3

Vajalik on täiendav teaduslik uurimistegevus, milles erilise tähelepanu all on puuetega inimeste endi väljendatud vajadused, samuti mitmekordse diskrimineerimise parem analüüs.

8.8.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 185/52

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab kahetsusväärseks, et ühtekuuluvuspoliitika strateegilised suunised aastateks 2007–2013 esitati üks aasta pärast ettepanekuid, mis käsitlesid eelarveplaneerimist ja struktuurifondide määruseid nimetatud ajavahemikuks, selle asemel et neid esitada ettepanekutega koos või isegi varem. Kõnealuses olukorras sarnanevad suunised rohkem lisasätetele kui suunistele, mis nad tegelikult peaksid olema.

1.2

Nimetatud kõrvalekalle on seda enam kahetsusväärne, et selliseid suuniseid on aastateks 2007–2013 tungivalt vaja seoses ühenduse arvukate ja komplitseeritud probleemidega: laienemiste mõjud, euro tugevdamine, Lissaboni strateegia viivituste korvamine vastuseks globaliseerumise kiirenemisele. Et tulla toime ebapiisava majanduskasvuga seotud raskustega, liikmesriikide vahel kujunenud ebavõrdsusega ja ühenduse liiga piiratud eelarvega, on Euroopa Liidul trumbid küll olemas, kuid need jäävad pigem potentsiaalseteks kui kindlateks (laienenud ühtse turu tugevdamine, tuleviku infrastruktuurid, kohandamisreformid).

1.3

EMSK arvab, et strateegiliste suuniste prioriteetide ja struktuurifondide eesmärkide vahelised sidemed ei ole selgeks tehtud ja et tuleks täpsustada nende elluviimise tingimusi. Seega tõstatab esimene prioriteet, mille eesmärk on juhtida investeeringutele suuremat tähelepanu, keskse küsimuse vajaduse kohta tugevdada usku Euroopa Liidu arengusse. Teine uuendustegevuse ja ettevõtluse toetamise prioriteet esitab küsimuse ühenduse vahendite püsivast ebaõigest reguleerimisest (ühenduse patendi blokeerimine, puudused Euroopa ettevõtluse õiguslikus seisundis, fondide vähene sekkumine toetustesse). Kolmas prioriteet, mille eesmärk on luua rohkem töökohti, tõstatab küsimuse Lissaboni strateegia viivituste korvamisest ja optimeerimisest, mis on veel kaugel ühtse turu majanduslikust ja sotsiaalsest funktsioneerimisest, seistes silmitsi üleilmastumise survega.

1.4

Sarnaselt Euroopa Parlamendiga tunneb EMSK muret ühenduse eelarve väikese mahu pärast, mis oli kavandatud Euroopa Liidu Ülemkogu poolt 2005. aasta detsembris ajavahemikuks 2007–2013: selle kestev nivelleerimine 1,045 %-ni rahvamajanduse kogutulust (st 0,36 % ühtekuuluvusele mõeldud eelarve kohta) asetab selle madalamale tasemele kui enne laienemist 15-lt liikmesriigilt 25-le, ent samal ajal suurenesid märkimisväärselt sisemiste ebavõrdsuste ja rahvusvahelise konkurentsi väljakutsed. Seega on keskne küsimus, millele peavad vastama ühtekuuluvuspoliitika 2007–2013. aasta strateegilised suunised, järgmine: kuidas teha vähemaga rohkem? Sellele vastamiseks soovitab EMSK mitmekesistada ühtekuuluvuspoliitika vahendeid, keskenduda enam sekkumistele ja kaasajastada halduskorda.

1.5

EMSK soovitab ühtekuuluvuspoliitika vahendeid mitmekesistada ühenduse finantssekkumiste uuendusliku planeerimise abil.

1.5.1

Struktuurifondid peaksid olema suutelised abi otsima muudest vahenditest kui toetustest ja välja töötama otseses kontaktis Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Investeerimisfondiga laene, toetusi, laenugarantiisid, kapitalimahutuste ja riskikapitali toetusi.

1.5.2

Selline ümberpaigutamine, mis toimub programmiga JEREMIE (Joint European Resources for Micro to Medium Enterprises/Euroopa ühisressursid pisi-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele) võrreldes palju suuremas ulatuses, mitmekordistab mõju fondide sekkumiste seisukohast, mis võimaldaks avaliku ja erasektori kapitalil põhinevate investeerimisfondide sekkumiste paremat ühildumist, leevendades eelarve piiratust.

1.5.3

Sellise ümberpaigutamise võimaldamiseks toetab EMSK laenumahtude ja Euroopa Liidu garantiide märkimisväärset suurendamist, tihedamat koostööd pangandus- ja finantssektoriga ning vastavate muudatuste tegemist struktuurifondide uutes määrustes. Nimetatud kolm tingimust eeldavad Euroopa Komisjoni poolseid sellekohaseid kiireloomulisi ettepanekuid.

1.6

EMSK soovitab struktuurifondide sekkumiste puhul keskenduda enam Euroopa esmastele huvidele.

1.6.1

Lisaks otsetoetuste jätkamisele ja tugevdamisele, mis on ette nähtud kõige enam puudust kannatatavatele riikidele ja piirkondadele, on tarvis jätkata ja suurendada avaliku ja erasektori koostöös üleeuroopaliste infrastruktuuride võrgustike rahastamist ja piirialadele abi andmist.

1.6.2

Selleks taotleb EMSK üleeuroopaliste infrastruktuuride võrgustike eelarve olulist suurendamist, mis 2005. aasta detsembris toimunud kavandamisel Lissaboni strateegia eesmärkidele vaatamata tahaplaanile jäi. See eeldab ka, et ühenduse toetusi kasutatakse rohkem aitamaks liikmesriikidel paremini ellu viia ühenduse suuniseid ja otsuseid ning täita kohustusi, mis on seotud direktiivide ülevõtmise või Lissaboni strateegia rakendamisega. Kindlasti tuleks läbi vaadata ka väljaõppele mõeldud toetuse eelarve, mida 2005. aasta detsembris samuti vähendati.

1.7

Lõpuks soovitab EMSK ajakohastada ühtekuuluvuspoliitika halduskorda, et edendada rohkem läbipaistvust ja interaktiivsust.

1.7.1

See eeldab, et ühenduse toetused, nagu ka riigiabi eeskuju, tõendavad oma täielikku kokkusobivust Euroopa konkurentsipoliitikaga.

1.7.2

See nõuab ka organiseeritud kodanikuühiskonna tegutsejate, eelkõige sotsiaalpartnerite paremat kaasamist Euroopa ühtekuuluvuspoliitika väljatöötamisse, juhtimisse ja seiresse.

1.7.3

Seepärast taotleb EMSK, et ühiskondlik-ametialaste huvirühmade ühenduste jaoks oleks strateegilistes suunistes olemas spetsiaalsed sätted. Nende järgimise tingimused peaksid igas liikmesriigis olema täpsustatud programmdokumentide ja nende muutmise dokumentide lisas.

2.1

5. juulil 2005. aastal vastuvõetud komisjoni teatis, mis käsitleb ühtekuuluvuspoliitika strateegilisi suuniseid aastateks 2007–2013, täiendab eelnevaid ettepanekuid.

2.1.1

Ühenduse eelarvesuunised ajavahemikuks 2007–2013, mis esitati 17. veebruaril 2004, arvutati välja 1,14 % määra alusel rahvamajanduse kogutulust.

2.1.2

Määruste eelnõud, millega muudetakse struktuurifondide (Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond) sätteid aastateks 2007–2013, esitati 14. juulil 2004 (1), mille kohaselt Euroopa Komisjon teeb ettepaneku seada fondidele kolm eesmärki:

2.1.2.1

(vastastikuse) lähenemise eesmärk, mis järgneb praegusele 1. eesmärgile, Euroopa Liidu vähemarenenud piirkondade jaoks; eriti nendele, kelle SKT on vähem kui 75 % ELi keskmisest; sellele eraldataks 78,54 % fondide vahenditest;

2.1.2.2

piirkondliku ja tööhõivealase konkurentsivõime eesmärk, mis järgneb praegusele 2. eesmärgile, ELi muude piirkondade kasuks, eriti nende toetamiseks Lissaboni strateegia elluviimisel ja tööhõive suurendamisel; sellele eraldataks 17,22 % fondide vahenditest;

2.1.2.3

Euroopa territoriaalse koostöö eesmärk, mis järgneb praegusele programmile Interreg; sellele eraldataks 3,94 % fondide vahenditest.

2.1.3

Komisjon esitas 14. juulil 2004. aastal ka Euroopa piiriülese koostöö rühmituse põhikirja eelnõu, mis on ette nähtud selliste ühendusesiseste algatuste (2) hõlbustamiseks .

2.2

Esitades 5. juulil 2005. aastal ühtekuuluvuspoliitika strateegilised suunised aastateks 2007–2013, pakkus komisjon välja kolm prioriteeti, mis on sätestatud erinevalt eelnimetatud struktuurifondide sekkumiseesmärkidest, isegi kui nendega viimaseid uuesti kärbitakse:

2.2.1

strateegiliste suuniste esimese prioriteedi eesmärk on muuta investeeringud ligitõmbavamaks;

2.2.2

strateegiliste suuniste teine prioriteet käsitleb uuendustegevuse ja ettevõtluse edendamist;

2.2.3

strateegiliste suuniste kolmas prioriteet toetab töökohtade loomist.

2.3

Kõnealuseid strateegilisi suuniseid soovitatakse ellu viia riiklike strateegiliste raamistike kaudu, mille kehtestavad hiljem komisjon, liikmesriigid ja piirkonnad.

2.4

Strateegiliste suuniste esitamine on viimane puudu olev lüli, millest tunti puudust veel üldkogu arutelul ühtekuuluvuspoliitika kohta aastatel 2007–2013. Oleks olnud loogilisem, et komisjon avab ühtekuuluvuspoliitikat käsitleva debati pigem nimetatud strateegiliste suuniste esitamisega, mis on ette nähtud üldise poliitilise raamistiku kindlaksmääramiseks, kui fondide määruste eelnõudega, mis peaksid olema nende rakendamismeetoditeks. Parema vastastikuse kooskõla puudumisel, tagades strateegilistele suunistele selgelt juhtiva, mitte lihtsalt täiendava rolli, eksisteerib oht kahandada Euroopa ühtekuuluvuspoliitika lisaväärtust ja soodustada arengustrateegiate tagasiminekut riiklikule tasandile, mis oleks kahjulik Euroopa Liidu ühtsusele, konkurentsivõimele ning majanduslikule ja sotsiaalsele tõhususele.

2.5

Vaidlused, mis käsitlesid eelarvesuuniseid 2007–2013 ja fondide määrusi nimetatud ajavahemikul, said alguse rasketes tingimustes, mida iseloomustasid märkimisväärsed erinevused 25 liikmesriigi hinnangutes sekkumise summade ja meetodite kohta. Pärast esimest ebaõnnestumist 2005. aasta juunis jõudis Euroopa Liidu Ülemkogu 17. detsembril 2005 mitte eriti ambitsioonika eelarvekokkuleppeni: 2007.–2013. aasta eelarve ülemmääraks on 1,045 % RKTst. Vastastikuse lähenemise eesmärgi jaoks eraldatakse 252 miljardit eurot (82 %), tööhõivele ja konkurentsivõimele 48,5 miljardit eurot (15,5 %) ning Euroopa piirkondliku koostöö eesmärgile 7,5 miljardit eurot (vähem kui 2,5 %).

2.6

Euroopa Parlament lükkas 18. jaanuaril 2006 selle eelarve kavandi tagasi, kuna see ei kattunud mingilgi määral parlamendi ootustega. Nõukogu ja parlament ongi alustanud arutelusid ning 4. aprillil 2006 jõuti kompromissini, millega eraldatakse kõnealusele valdkonnale 4 miljardit eurot (millest 2 jäetakse reservi). Mõlemad osapooled peavad veel ka kõnealuse kompromissi ratifitseerima.

3.1

Ajavahemikku 2007–2013, mille kohta kehtivad ühtekuuluvuspoliitika strateegilised suunised, jäävad väga olulised väljakutsed.

3.1.1

Esmalt tuleb ELi laienemist jätkata ja kindlustada. Olles laienenud 15-lt liikmesriigilt 25-le liikmesriigile 2004. aastal, võtab Euroopa Liit 2007. aastal vastu veel kaks uut liikmesriiki. Teised võiksid järgneda hiljem, pärast 2013. aastat, kuid võib ka varem, kuna kandidaatriikide nimekiri pole praegu kaugeltki mitte lõplik. Igal juhul, isegi kui laienemine tugevdab ühtse turu kaalu ning selle majanduskasvu, tööhõive, kaubavahetuse, tootmise, tarbimise ja konkurentsivõime mahte globaliseerumise taustal, nõuab pidevalt kasvav majanduslik ja sotsiaalne ebavõrdus kvaliteedi parandamist Euroopa Liidu ja liikmesriikide poliitikate kooskõlastamisel, ühtse turu juhtimist ja tugevdamist ning Euroopa Liidu ühistruumilist planeerimist.

3.1.2

Oleks samuti soovitatav, et õnnestuks eurotsooni laienemine ja et oleks tagatud selle tugevnemine, ligitõmbavus ja parem tõhusus majanduskasvu ja töökohtade loomise jaoks. Praegu on see nii vaid 12 liikmesriigis 25st. Eurotsoon võib laieneda 2013. aastaks enamikku nimetatud riikidest, olenevalt sellest, kuidas nad täidavad nõutud tingimusi. Euroopa Liidu laienemise eeskujul nõuab euroala laienemine konkurentsitingimustes rohkem lähenemist eelkõige majanduslikust vaatenurgast, kuid ka paljudes seotud valdkondades, alates maksustamisest, eriti maksustamise aluste ühtlustamisest, kuni sotsiaalpoliitikani.

3.1.3

Struktuurimuutused jätkuvad kogu kõnealuse ajavahemiku jooksul:

3.1.3.1

globaliseerumine ja uute tekkivate majandusjõudude kinnitamine suurendavad konkurentsi survet ja soodustavad tootmise ümberpaigutamist;

3.1.3.2

tehnoloogilised muutused kiirenevad veelgi, eelkõige elavdatuna infoühiskonna ülemaailmsest uuendustest;