15.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 247/1

A.

arvestades, et oma rohelises raamatus ühise kalanduspoliitika reformi kohta väljendas komisjon seisukohta, et alternatiivsetel juhtimismehhanismidel võib olla ühenduse kalavarude majandamisel oluline täiendav roll;

B.

arvestades, et komisjon on algatanud arutelu kalanduse õigustepõhise juhtimise üle;

C.

arvestades, et mõned sidusrühmad on juba andnud oma panuse arutellu;

D.

arvestades, et õigustepõhise juhtimise kohta on varemalt läbi viidud mitmeid uuringuid, kuid ükski neist ei ole hõlmanud rannikuäärseid ELi liikmesriike;

E.

arvestades siiski, et mitmetes uuringutes on käsitletud juhtimissüsteemide toimimist ja mõju nii ELis kui sellest väljaspool, mis võimaldavad kalapüügiõigusi majandusliku väärtuse eest üle kanda;

F.

arvestades, et komisjon on välja kuulutanud pakkumiskutse uuringu läbiviimiseks;

G.

arvestades, et komisjon on öelnud, et ta ei kavatse olemasolevaid juhtimissüsteeme muuta, kuid on samas väljendanud kavatsust teha ühisesse kalanduspoliitikasse muudatusi ning otsib seetõttu sobivaid alternatiive;

H.

arvestades, et Euroopa Liidu olemasolevad kalanduse juhtimissüsteemid, eelkõige lubatud kogupüük ja kvoodid, ei aita lahendada sektori probleeme, mistõttu on vajalik ja ülitähtis korraldada selles küsimuses laiapõhjaline arutelu, hinnates uute juhtimissüsteemide võimaliku vastuvõtmise positiivseid ja negatiivseid aspekte;

I.

arvestades, et seetõttu on siiski oluline kaaluda võimalusi, kuidas saaks ühise kalanduspoliitika toimimist parandada, eelkõige kalanduse juhtimise poliitika kaudu, mille puhul on praegused puudused silmnähtavad;

J.

arvestades, et muudatused parandavad olukorda ainult juhul, kui nendega tagatakse ressursside kasutamine viisil, millega luuakse säästvad majandus-, keskkonna- ja sotsiaaltingimused,

1.

tunneb heameelt selle üle, et komisjon on alustanud arutelu kalanduse õigustepõhise juhtimise üle, tehes seda olemasoleva juhtimispoliitika muutmise esimese sammuna;

2.

on seisukohal, et mere bioloogilised ressursid on üldine avalik hüve;

3.

on veendunud, et kõnealuseid õigusi ei tuleks mõista omandiõigustena, vaid teatava kasutusvaldusena või püügiõigusena, mille suhtes kehtivad asjakohased piirangud;

4.

tunnistab ka siiski, et on olemas eraldi kindlaksmääratavad õigustepõhised juhtimissüsteemid, mis põhinevad erinevatel seisukohtadel:

5.

tunneb heameelt tõsiasja üle, et komisjon on kuulutanud välja pakkumiskutse erinevaid juhtimissüsteeme käsitleva täieliku uuringu läbiviimiseks;

6.

on seisukohal, et kindlaks määratud aruteluaeg on liiga lühike ning nõuab selle pikendamist, et tagada erinevate olemasolevate võimaluste ning nende tagajärgede nõuetekohane uurimine ja kaalumine;

7.

tunnistab aga juba enne uuringu läbiviimist, et on ilmne, et kasutusel on mitmesugused süsteemid ning enamikus neist, kui mitte kõikides, kasutatakse mingil kujul õigustepõhist juhtimist, kui seda kõige laiemas tähenduses käsitleda; tunnistab samamoodi, et katsetused juhtida kalandust kalapüügiõiguste kaudu on andnud liikmesriikides, kus sellist süsteemi kasutatakse, mitmes mõttes positiivseid tulemusi, näiteks püügimahtude vähendamise seisukohast;

8.

on seisukohal, et samamoodi on ilmne, et ühenduse tasandil ja vähemalt mõnedes liikmesriikides kasutatakse õigustepõhise juhtimise segavorme nii õiguste eraldamise ja ülekantavuse/kaubeldavuse kui ka nende ulatuse määratlemise osas;

9.

märgib küsimuse keerukuse astet ja raskusi, mida see tekitab ühtse süsteemi poole liikumisel, mida tahetakse saavutada liikmesriikide tegevusi ühtlustades või süsteemi ühenduse tasandil hallates;

10.

on siiski seisukohal, et nimetatud raskustest on võimalik üle saada, nagu näitab ka õigustepõhise juhtimise kasutuselevõtt mitmes sellises liikmesriigis ja piirkonnas, millel on maailmas kõige suuremad kalandushuvid üldse, ning, arvestades, et see süsteem võib osutuda väga edukaks teatud osa ühenduse kalalaevastiku juhtimisel, tuleks võimalust kaasata see ühisesse kalanduspoliitikasse vähemalt kaaluda;

11.

on seisukohal, et tuleb kindlaks teha tagajärjed, mida muudatused, eriti kogu ühendust hõlmavate individuaalsete ülekantavate kvootide ja muud laadi õigustepõhise juurdepääsu kehtestamine, võivad kaasa tuua seoses:

12.

on seisukohal, et nimetatud muredega tuleb tegeleda enne, kui astutakse samme ühtse süsteemi kehtestamiseks, nagu pretsedendid on näidanud, on näiteks võimalik seada kalapüügiõiguste kuhjumisele piir;

13.

on seisukohal, et tuleks rõhutada ka kalanduse õigustepõhise juhtimise positiivseid aspekte, mille suhtes ollakse küllaltki laialdaselt üksmeelel, sisaldades järgmist:

14.

tahab lisaks teada, kas ühtne õigustepõhine juhtimissüsteem oleks igal juhul asjakohane erinevate kalanduse liikide puhul;

15.

juhib sellega seoses tähelepanu ühe ja mitme liigi põhise kalanduse erinevatele nõuetele ning rannalähedase püügiga tegelevate laevastike eriolukorrale;

16.

on sellega seoses seisukohal, et rannalähedase püügiga tegelevatele laevastikele tuleb ette näha eraldi säte, kasutades selleks kriteeriume, mis on seotud geograafilise kaugusega rannast, või eraldades osa kvooti neile;

17.

tunneb seetõttu heameelt selle üle, et komisjon ei kavatse praegu olemasolevatesse juhtimissüsteemidesse sekkuda;

18.

on aga seisukohal, et vaatamata sellele tuleks erinevate õigustepõhiste juhtimissüsteemide eeliseid ja puudusi täiendavalt kaaluda;

19.

on seisukohal, et tuleb hoida ära majanduse moonutamine kalatööstuses väiksemate laevaomanike, eriti nende kahjuks, kes tegelevad rannalähedase püügiga;

20.

tunnistab, et sellised süsteemid võivad edendada sageli majanduslikku tasuvust eeldusel, et need on asjakohaselt välja töötatud; märgib, et tõhusus on igasuguse majanduspoliitika üheks eesmärgiks ning ühise kalanduspoliitika huvides on tagada kasumlik kalatööstus, mis oleks üha vähem sõltuv riiklikest toetustest;

21.

on seisukohal, et kuna kalandus on ühine poliitika, tuleks kalapüügiõiguste juhtimise mehhanismid vastu võtta ühenduse tasandil, mis teeks võimalikuks kalavarude juhtimise parandamise;

22.

on veendunud, et majanduslik tasuvus on väärtuslik selles osas, kuivõrd see edendab ühise kalanduspoliitika eesmärke;

23.

palub komisjonil seetõttu tagada, et kõik tema poolt algatatud uuringud õigustepõhise juhtimise kohta peaksid olema suunatud sellele, et:

24.

nõuab, et komisjon jätaks selle probleemi arutamiseks pikema perioodi;

25.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, piirkondlikele nõuandekomisjonidele ning kalanduse ja vesiviljeluse nõuandekomiteele.

15.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 247/5

a)

Hiina valitsuse ja dalai-laama saadikute vaheliste kõneluste kohta (15. veebruar 2007) (1);

b)

ELi ja Hiina tippkohtumise kohta – ELi ja Hiina vaheline dialoog inimõiguste küsimuses (13. detsember 2007) (2);

c)

ELi ja Hiina suhete kohta (7. september 2006) (3);

d)

kolmandate riikidega peetavate inimõigustealaste dialoogide ja konsultatsioonide kohta (6. september 2007) (4);

A.

arvestades, et Hiina ülemvõimu vastu suunatud Tiibeti rahvusliku ülestõusu 49. aastapäev tõi kaasa suured meeleavaldused, kus osalesid Tiibeti mungad, nunnad ja Tiibeti tavakodanikud, kes avaldasid meelt Hiina rõhumise vastu;

B.

arvestades, et Hiina ametivõimude sõnul sai surma 20 inimest; arvestades, et teiste allikate sõnul sai kokkupõrgetes surma enam kui 140 tiibetlast ja kümned inimesed vahistati;

C.

arvestades, et Hiina valitsus kuulutas välja eriolukorra, Lhasas ja teistes linnades suleti kauplused ja templid ning Hiina teistest osadest toodi Tiibetisse sadu relvastatud politseinikke ja sõjaväeüksusi;

D.

arvestades, et Tema Pühadus dalai-laama on nimetanud seda Hiina ülereageerimist „kultuuriliseks genotsiidiks” ja on samal ajal nõudnud tungivalt, et tiibetlased hoiduksid vägivalla kasutamisest ega laskuks selleni ühelgi juhul, sõltumata sellest, kui teravaks olukord muutub (5); arvestades, et Tema Pühadus dalai-laama ei ole nõudnud Tiibeti iseseisvust, vaid kompromisslahendusena üksnes tõelist kultuurilist ja poliitilist autonoomiat ning usulist vabadust ja seda seisukohta toetab ka Euroopa Parlament;

E.

arvestades, et kestva lahenduseni saab jõuda üksnes rahumeelselt ja siira dialoogi kaudu;

F.

arvestades, et välja arvatud välisajakirjanike ametlik reis, mille korraldas Hiina valitsus, ei ole välisajakirjanikele antud luba siseneda Tiibeti piirkonda ja edastada teavet sündmuste kohta ning kõik ajakirjanikud on välja saadetud; arvestades, et eelmainitud välisajakirjanike reis oli rangelt kontrollitud ning osalevatel ajakirjanikel ei lubatud tiibetlastega piiranguteta kohtuda;

G.

arvestades, et Hiina valitsus ilmselt blokeerib Hiinas välismaiseid veebisaite ja tsenseerib Tiibeti olukorda käsitlevaid välisriikide telesaateid;

H.

olles veendunud, et Pekingi olümpiamängud on Hiina jaoks suurepärane võimalus avada end maailmale (ja vastupidi) ning näidata, et Hiina suudab täita põhiõiguste edendamise valdkonnas antud lubadused eranditult kõikide Hiinas elavate inimeste jaoks;

I.

arvestades, et 2000. aastal alustatud ELi ja Hiina inimõiguste alastel kõnelustel ei ole seni saavutatud oodatud tulemusi,

1.

mõistab teravalt hukka tiibetlastest meeleavaldajate jõhkra mahasurumise Hiina julgeolekujõudude poolt ning Lhasas ja mujal Tiibetis toime pandud vägivallateod ja väljendab siirast kaastunnet ohvrite peredele;

2.

kutsub Hiina valitsust üles tagama, et vigastatud tiibetlastele antakse piisavat arstiabi ning vahistatutele õigusabi; kutsub võime üles esitama aruande kinnipeetavate kohta, kohtlema neid kooskõlas rahvusvaheliste inimõigustega ning igal juhul hoiduma piinamisest; nõuab kõigi rahumeelsete meeleavaldajate kohest vabastamist, kes kasutasid oma seaduslikku õigust sõnavabadusele;

3.

kritiseerib hani hiinlaste hulka mittekuuluvate rahvusvähemuste sagedast diskrimineerivat kohtlemist; kutsub Hiinat üles täitma oma kohustusi järgida inim- ja vähemuste õigusi ning õigusriigi põhimõtteid; nõuab tungivalt, et Hiina ei kasutaks 2008. aasta olümpiamänge selleks, et vahistada dissidente, ajakirjanikke ja inimõiguste aktiviste, hoidmaks ära meeleavaldusi ja kajastusi, mis võimude arvates häbistaksid neid; nõuab sellega seoses silmapaistva inimõiguste aktivisti Hu Jia viivitamatut vabastamist, kes mõisteti kolmeks ja pooleks aastaks vangi süüdistatuna riigivastases tegevuses;

4.

nõuab hiljuti Tiibetis aset leidnud mässude ja nende mahasurumise avatud ja uurimist ÜRO egiidi all; nõuab tungivalt, et Hiina võimud väljastaksid ÜRO inimõiguste ülemvolinikule ja teistele ÜRO organitele alalise kutse Tiibeti külastamiseks;

5.

tunneb heameelt, et Tema Pühadus dalai-laama on kutsunud Tiibeti rahvast üles rahumeelsele ja vägivallatule protesti avaldamisele ning on tagasi lükanud iseseisvuse nõudmised, taotledes kompromisslahendusena tõelist kultuurilist ja poliitilist autonoomiat ning usulist vabadust; kinnitab toetust Hiina territoriaalsele terviklikkusele;

6.

kutsub Hiina võime üles avama Tiibetit ajakirjandusele ja diplomaatidele, eelkõige ELi esindajatele; nõuab tungivalt, et Hiina ametivõimud lõpetaksid viivitamatult välismaal asuvate uudiste ja teabe veebilehtede tsenseerimise ja blokeerimise; nõuab kõigi ajakirjanike, Interneti kasutajate ja küberdissidentide vabastamist, kes on Hiinas kinni peetud selle eest, et nad kasutasid oma õigust teabele;

7.

tunneb muret Tiibetis elavate tiibetlaste üha suureneva majandusliku marginaliseerimise üle, kel tuleb seista silmitsi hiinlastest võõrtööliste kasvava arvuga, kes tulevad Tiibetisse ning hõivavad tiibetlaste töökohad ja maa; juhib tähelepanu haridussüsteemis valitsevale jämedale diskrimineerimisele, mille kohaselt tiibeti lapsed õpivad oma emakeelt võõrkeelena;

8.

kutsub Hiinat üles täitma kohustust austada inim- ja vähemuste õigusi, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid, mille Hiina võttis avalikult, kui Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) otsustas anda Hiinale olümpiamängude korraldamise loa;

9.

nõuab Hiinalt tungivalt ÜRO 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti ratifitseerimist ilma edasiste viivitusteta ja kindlasti enne olümpiamänge; kutsub Pekingit üles kehtestama moratooriumi surmanuhtlusele, nagu nõutakse ÜRO peaassamblee 18. detsembri 2007. aasta resolutsioonis 62/149 surmanuhtluse moratooriumi kohta;

10.

väljendab kahetsust, et Hiina ametivõimude ja Tema Pühaduse dalai-laama vaheliste läbirääkimiste kuus vooru ei andnud tulemusi ja nõuab ilma eeltingimusteta konstruktiivse dialoogi alustamist ulatusliku poliitilise kokkuleppe saavutamiseks, kaasa arvatud püsiva lahenduse leidmine, mis puudutab Tiibeti kultuurilist ja poliitilist autonoomiat ning usulist vabadust ja tiibetlaste tegelikke vähemuste õigusi Hiina muudes provintsides;

11.

nõuab, et nõukogu ja eelkõige eesistuja jälgiks tähelepanelikult sündmusi ja tagaks, et Euroopa Liidu seisukoht oleks ühtne ning sellest tulenevalt tehtud otsuseid kohaldatakse nõuetekohaselt; on seisukohal, et ELi diplomaatilised esindajad Pekingis peaksid korraldama visiidi piirkonda, et anda nõukogule teavet praeguse olukorra kohta;

12.

sellega seoses kordab oma üleskutset nõukogule määrata ametisse Tiibeti küsimuste erisaadik, et hõlbustada poolte vahelisi kõnelusi ja hoolikalt jälgida läbirääkimisi, kui need taas algavad;

13.

toetab Tema Pühaduse dalai-laama avaldust, mille kohaselt olümpiamängud on suurepärane võimalus vabaduseks kõikidele Hiinas elavatele inimestele;

14.

kutsub ELi eestistujariiki tegema pingutusi, et jõuda ELi ühise seisukohani valitsus- ja riigijuhtide ning ELi kõrge esindaja osalemise suhtes olümpiamängude avatseremoonial, arvestades ka võimalusega osalemisest loobuda, juhul kui ei jätkata dialoogi Hiina ametivõimude ja Tema Pühaduse dalai-laama vahel;

15.

nõuab tungivalt, et Hiina Rahvavabariik lõpetaks olümpiavõistlejate poliitiliste vaadete kontrollimise ja arvustamise ning ähvardamise keelata neil olümpiamängudel osalemine, kui nad ei nõustu Hiina valitsuse ametlike seisukohtadega;

16.

ootab Tema Pühaduse dalai-laama külaskäiku Euroopa Parlamenti ja kõnet täiskogu ees, mis on kavandatud 2008. aasta lõpuks ning palub, et esimeeste konverents uuriks visiidi varasemaks toomise võimalusi;

17.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele, kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele, Hiina Rahvavabariigi presidendile ja peaministrile, Hiina Rahvakongressi esimehele, Rahvusvahelisele Olümpiakomiteele ning Tema Pühadus dalai-laamale.

15.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 247/7

A.

arvestades, et Horvaatia on liikumas kindlalt Euroopa Liidu täisliikmesuse poole, täidab jätkuvalt Kopenhaageni kriteeriume ning on edukalt rakendamas stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingut;

B.

arvestades, et Horvaatia on demokraatlik Euroopa riik, mis toetab Euroopa integratsiooni, ning on võtnud kohustuse ületada olemasolevad lõhed ja jõuda rahvaste vahelise leppimiseni, mille eeldus on vabatahtlik volituste üleandmine teatud olulistes poliitikavaldkondades, ja arvestades, et Horvaatia on seoses sellega teinud märkimisväärseid ja edukaid jõupingutusi, mis on andnud nähtavaid tulemusi;

C.

arvestades, et Horvaatia ELiga ühinemise protsessil on ulatuslikumad tagajärjed selles piirkonnas ja seda nähakse kui Lääne-Balkani riikidele ELi poolt antud lubaduste proovikivi ning see võib saada oluliseks innustuseks kõikidele asjaomastele riikidele;

D.

arvestades, et Horvaatia täidab jätkuvalt Kopenhaageni poliitilisi kriteeriume, tal on tunnustatud toimiv turumajandus ja ta on ulatuslikult jätkanud stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu täitmist suuremate raskusteta;

E.

arvestades, et Horvaatia tõsine pühendumus ühinemisläbirääkimistel on kandnud vilja ning on teenäitajaks Horvaatia ja teiste sama piirkonna riikide integratsiooniprotsessis ELiga;

F.

arvestades, et läbirääkimiste viimase kahe aasta jooksul on Horvaatia teinud läbi märkimisväärse ja kiiduväärse arengu enamikes nendes valdkondades, mida ühenduse õigus hõlmab;

G.

arvestades, et teatud problemaatilisemate valdkondadega tegelemisel, mis vajavad tõsiseid reforme, enne kui Horvaatia võib Euroopa Liiduga ühineda, on vajalik suurendada jõupingutusi ja uuendada poliitilisi kohustusi,

H.

arvestades, et vastavalt 2003. aastal Thessalonikis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu eesistuja järeldustele on kõikide Lääne-Balkani piirkonna riikide tulevik reaalselt Euroopa Liidus, nagu Euroopa Parlament on mitmetes resolutsioonides kinnitanud;

I.

arvestades, et Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani riikide välisministrite poolt 11. märtsil 2006. aastal Salzburgis ühehäälselt heakskiidetud ELi ja Lääne-Balkani riikide avalduses rõhutatakse heanaaberlike suhete tähtsust ja vajadust leida naaberriikidega lahendamata küsimustele vastastikku rahuldavad lahendused;

1.

õnnitleb Horvaatia ametivõime seni saavutatud positiivsete tulemuste puhul, eriti seoses avatud läbirääkimispeatükkide arvuga;

2.

on seisukohal, et toimuvate ühinemisläbirääkimiste eesmärk on kokku leppida meetmete osas, mis võivad olla vajalikud integreerumise lihtsustamiseks, kus kandidaatriik peab võtma endale selge kohustuse järgida ja rakendada ühenduse õigustikku ja ühineda asutamislepingute poliitiliste eesmärkidega, ning et neid ei tohiks kasutada mõjuvahendina ühenduse õigustiku ja protsessi eesmärkide kohaldamisalast välja jäävate kahepoolsete poliitiliste vaidluste lahendamiseks;

3.

avaldab heameelt asjaolu üle, et Horvaatia on teinud suuri edusamme uute peatükkide avamiseks vajaliku tasemeni jõudmisel, ja toetab Horvaatia valitsuse ning parlamendi jõupingutusi selliste kriteeriumide saavutamiseks, mis on nõutavad ülejäänud peatükkide avamiseks;

4.

märgib rahuloluga, et suur osa Horvaatia õigusaktidest on viidud vastavusse ELi standarditega, kuid tuletab Horvaatia ametivõimudele meelde, et uute õigusaktide rakendamise nimel on praegu ülimalt oluline kiirendada haldussuutlikkuse arendamist; kutsub sellega seoses Horvaatia ametivõime üles seda protsessi avama ja kaasama kodanikuühiskonna selle rakendamise järelevalvesse;

5.

nõuab tungivalt, et Horvaatia kiirendaks avaliku teenistuse reformi protsessi kohalikes ja piirkondlikes omavalitsustes ning annaks nende reformide rakendamiseks vajalikud vahendid ja väljaõppe;

6.

märgib ära edusammud, mida on saavutatud üliolulises kohtureformi valdkonnas, kuid nõustub komisjoni arvamusega selles osas, et vajalikud on täiendavad parendused, eelkõige järgmised:

7.

avaldab Horvaatia ametiasutustele tunnustust nende jätkuvate jõupingutuste üle, mille eesmärk on mõista erapooletult kohut riigi sõjakurjategijate üle, ning nõuab tungivalt, et nad oleksid jätkuvalt valvsad, et hoida ära võimalikke etniliselt erapoolikuid otsuseid ja tagada, et kohtumenetluse usaldusväärsuse kaitsmiseks oleksid olemas kõik meetmed; nõuab sellega seoses kiireloomulisi meetmeid tunnistajate kaitsmiseks, sealhulgas tõhustatud õigusnormide vastuvõtmist;

8.

tunneb heameelt asjaolu üle, et Horvaatia teeb jätkuvalt täielikku koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga (ICTY); tunneb siiski muret negatiivse mõju üle, mida ICTY otsused Vukovari sõjakuritegude osas on avaldanud Horvaatia avalikule arvamusele;

9.

kutsub sellega seoses Horvaatia ametivõime üles tagama nende nõuete ranget järgimist, mis käsitlevad ICTY ette toodud kohtualuste ajutist vabastamist;

10.

tunneb heameelt selle üle, et on laiendatud korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse ennetamisega tegeleva ameti (USKOK) volitusi ja et järjest enam korruptsioonijuhtumeid jõuab kohtusse, ning ootab kõrgetasemeliste korruptsioonijuhtude edukat uurimist; nõuab nende pingutuste jätkamist, et likvideerida mõningatel juhtudel lausa lubamatult kõrgel tasemel esinev korruptsioon, mis õõnestab riigi majanduslikku arengut;

11.

õnnitleb Horvaatiat eeskujuliku rahvusvähemusi käsitleva konstitutsioonilise seaduse puhul ja avaldab tunnustust meetmete eest, mida on võetud vähemuste integreerimise hõlbustamiseks üldisesse ühiskondlikku ja poliitilisse ellu;

12.

tervitab olulist otsust määrata serblaste vähemuse esindaja peaministri asetäitjaks, kes vastutab piirkondliku arengu, ülesehituse ja pagulaste naasmise eest;

13.

julgustab valitsust ja parlamenti jätkama jõupingutusi, et tagada diskrimineerimise ja eelarvamuste kõikide vormide likvideerimine, võttes seejuures arvesse ka romide kogukonda; nõuab seoses sellega, et valitsus võtaks vastu üldise diskrimineerimisvastase strateegia ning rakendaks seda tõhusalt riigi ja kohalikul tasandil;

14.

tuletab lisaks meelde vajadust tagada rahvusvähemusi käsitleva konstitutsioonilise seaduse tõhus rakendamine, eelkõige seoses kakskeelse õppega koolides ja kakskeelsusega riigihalduses ning kavandatavate tööhõivetagatistega, mis on seotud vähemuste piisava esindatusega kohtusüsteemis ja avalikus teenistuses; kutsub komisjoni üles tagama ühinemiseelse abi rahastamisvahendi raames piisava tähelepanu pööramist rahvusvähemusi käsitleva konstitutsioonilise seaduse rakendamisele;

15.

on seisukohal, et rahvusvahelistel usalduse suurendamise meetmetel on oluline roll riigi ja ümbritseva Balkani piirkonna stabiilsuse tagamisel;

16.

asub seisukohale, et Horvaatia haridussüsteem peaks iga rahvuskogukonna kultuurilist ja sotsiaalset traditsiooni säilitades ja tugevdades ühtlasi tugevalt edendama suuremat integreerumist ja ühtsust Horvaatia ühiskonnas;

17.

nõuab sõjapõgenike jätkusuutlikku taasintegreerimist ja juhib seoses sellega tähelepanu vajadusele töötada välja ja rakendada kiirelt põgenikele suunatud majutuse ja tööhõivega seotud meetmed ning sotsiaalsed meetmed, mis vastavad väljakutse ulatusele;

18.

märgib rahuloluga, et Horvaatia majanduse kasv on jätkusuutlik; avaldab lootust, et selle kasvu tulemusel suurenevad ka töövõimalused; avaldab tunnustust projekti HitroRez raames tehtud töö eest ettevõtluse halduskoormuse vähendamisel ja loodab samasuguseid tulemusi näha ka teistes sektorites;

19.

väljendab heameelt reformide üle, mis on vastu võetud keskkonnakaitse valdkonnas; kutsub valitsust üles kaaluma meetmeid ja poliitikaid, mis käsitleksid kliimamuutuse kahjulikke tagajärgi, seda kooskõlas ELi eesmärkidega; nõuab laialdasema sektorite vahelise dialoogi algatamist, et tagada ökoloogiliselt säästev areng;

20.

julgustab Horvaatia ametivõime uuesti hindama praeguse keskkonnakaitsemeetmete süsteemi tõhusust, sealhulgas rannikuäärsete veepuhastusjaamade, jäätmete sorteerimise ja soojuse taaskasutusjaamade arendamist ning ebaseaduslike prügimägede hävitamist, ning suurendama koostööd kõikide vastutavate asutuste vahel; nõuab samuti seoses sellega teadlikkuse tõstmise kampaania korraldamist, et tõmmata inimeste tähelepanu rohkem keskkonnale;

21.

tervitab Horvaatia ühinemiseelset majandusprogrammi ja märgib, et selles nähti ette juba ammu ootel olnud riikliku ümberkorralduskava vastuvõtmine laevaehitustööstusele 2008. aasta märtsis; tuletab Horvaatia ametivõimudele meelde, et edusammud nimetatud valdkonnas ei ole ainult stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu nõue, vaid need on ka äärmiselt olulised ühinemisläbirääkimistel; kutsub komisjoni üles lihtsustama ühinemiseelse abi rahastamisvahendi kaudu ümberkorraldusprogrammi rakendamist;

22.

nõuab uute õigusaktide kiiret rakendamist, sest sellega kindlustatakse usaldusväärne kriteerium, mille järgi hinnata riigi liikmesuseks valmisolekut, mis põhineb faktidel ja mitte ainult vastuvõetud õigusaktidel, eelkõige seoses kohtureformi, korruptsioonivastase võitluse ja majandusreformidega;

23.

kutsub Horvaatia valitsust tagama, et avalikud pakkumiskutsed väljastatakse vastavalt ühenduse õiguse nõuetele;

24.

tunneb muret, olles kuulnud komisjoni äsjast kriitikat seoses viisiga, kuidas Horvaatia ametivõimud on hallanud ELi vahendeid, ja nõuab neilt tungivalt, et nad tegeleksid viivitamata ilmnenud halduslike puudustega, kasutades selleks komisjoni abi, et võimaldada jätkata ajutiselt peatatud lepingute sõlmimist PHARE 2006. aasta programmi raames (kogueelarvega 68,5 miljonit EUR) ja ühinemiseelse abi rahastamisvahendi 1. osast 2008. eelarveaastaks määratud esialgsete eraldiste taastamist pärast vähendamist 5 miljoni EUR võrra;

25.

tuletab seoses siiani lahendamata kahepoolsete küsimustega kõikidele asjaomastele pooltele meelde „pacta sunt servanda” põhimõtet;

26.

tervitab Horvaatia parlamendi 13. märtsi 2008. aasta otsust, millega loobutakse ökoloogilise ja kalapüügikohtade kaitsetsooni kohaldamisest ELi liikmesriikidele, kuni jõutakse ELi vaimus ühisele kokkuleppele; on veendunud, et nüüd, kui see küsimus on lõplikult lahendatud, võib kiirelt otsustada uute peatükkide avamise;

27.

tervitab Horvaatia poolt üles näidatud valmidust, millest annab tunnistust kahe riigi peaministri vahel 12. märtsil 2008. aastal saavutatud kokkulepe, lahendada lõpetamata piiriprobleemid Montenegroga; tunneb lisaks sellele heameelt mitteametliku põhimõttelise kokkuleppe üle vahendustegevuse osas, mille sõlmisid Horvaatia ja Sloveenia peaministrid, ning palub mõlemal poolel seda kokkulepet rakendada ning vahenduse tulemus mõlema riigi parlamendi selge otsusega kinnitada;

28.

tuletab meelde, et ühinemispartnerluses on Horvaatia prioriteedina määratletud eelkõige tegelemine piiriküsimustega; väljendab seoses sellega jätkuvat muret Pelješaci silla ehitustööde alustamise osas 2007. aasta oktoobris, kuigi Bosnia ja Hertsegoviina on väljendanud oma vastuseisu seoses kindlaksmääramata merepiiriga; võtab teadmiseks, et kõnealuse projekti ehitustööd on hetkel peatatud, ja nõuab kõnealuses küsimuses lahendust, mis saavutatakse kahe riigi vaheliste läbirääkimiste teel;

29.

avaldab Horvaatiale kiitust regionaalkoostöö vallas tehtud pidevate edusammude eest ning nõuab samal ajal tungivalt, et ta jätkaks samal kursil heanaaberlike suhete vallas, sest mõlemad nimetatud valdkonnad on Euroopa integreerumise jaoks otsustava tähtsusega;

30.

palub Horvaatial säilitada oma konstruktiivne hoiak ja jätkata oma positiivset rolli selles piirkonnas, et toetada ja tugevdada Bosnia ja Hertsegoviina ülesehitamist;

31.

jagab komisjoni seisukohta, et Horvaatia suurenenud jõupingutuste ja ELi institutsioonide pideva toe abil tuleks ühinemisläbirääkimised igal juhul 2009. aastal lõpetada;

32.

kutsub seoses sellega komisjoni üles suurendama jõupingutusi ja eraldama rohkem vahendeid läbirääkimismaterjalide ettevalmistamisele, töötlemisele ja lõpuleviimisele, et EL saaks kiiresti ja tõhusalt reageerida Horvaatia edusammudele asjaomaste peatükkide avamiseks ja sulgemiseks vajalike kriteeriumide täitmisel;

33.

nõuab tungivalt, et Horvaatia ametivõimud kaasaksid ELi ühinemisprotsessi kodanikuühiskonna rühmad (valitsusvälised organisatsioonid, akadeemiline kogukond, ametiühingud);

34.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide ja Horvaatia valitsustele ja parlamentidele.

15.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 247/11

A.

arvestades, et Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri (IARC) hinnangute kohaselt diagnoositakse igal kolmandal eurooplasel tema eluaja jooksul vähktõbi ning iga neljas eurooplane sureb selle haiguse tagajärjel;

B.

arvestades, et 2006. aastal oli ELis ligikaudu 2,3 miljonit uut vähktõve juhtumit ning üle miljoni vähktõvest põhjustatud surma; arvestades, et enamasti surid inimesed kopsuvähki, käär- ja pärasoolevähki ning rinnavähki;

C.

arvestades, et vähktõbe põhjustavad eri etappides mitmed tegurid ning seepärast on vaja uut vähktõve ennetusparadigmat, mis käsitleks võrdselt nii elustiilist tingitud kui kutsealast ja keskkonnast tulenevaid põhjuseid viisil, mis kajastaks pigem erinevate põhjuste tegelikku koosmõju kui keskenduks üksikpõhjusele;

D.

arvestades, et ametiühingute poolt teostatud hiljutise uuringu kohaselt on vähemalt 8 % vähktõve poolt aastas põhjustatud surmajuhtumitest otseselt tingitud kokkupuutest kantserogeenidega töökohal; arvestades, et sellist kokkupuudet oleks võimalik vältida, kui asendada kantserogeenid vähem ohtlike ainetega; arvestades, et tööandjatel on tõepoolest seaduslik kohustus asendada kantserogeenid teiste ainetega, kui see on võimalik, kuid kahjuks rakendatakse ja jõustatakse seda kohustust ebapiisavalt, mis ei ole vastuvõetav;

E.

arvestades, et sisesekretsioonisüsteemi kahjustavatel kemikaalidel võib olla oluline roll vähkkasvaja tekkimisel, näiteks rinna-või munandivähi puhul, ning seetõttu nõuavad need erimeetmeid;

F.

arvestades, et liidu vananev rahvastik on kogu liidu vähktõve juhtumite arvukuse suurenemise üks põhjustest;

G.

arvestades, et uutes liikmesriikides on EL-15-ga võrreldes suurem vähktõppe suremus;

H.

arvestades, et hämmastavad ja lubamatud erinevused vähktõve ravivahendite kvaliteedis, sõeluuringute programmides, tõenditel põhinevates parimate tavade suunistes, kiiritusravi vahendites ning juurdepääsus vähktõve ravimitele on mõned põhjused, miks Euroopas esineb enamiku vähktõve vormide puhul suuri erinevusi viieaastase ellujäämise määras;

I.

arvestades, et Euroopa Parlamendi eelnimetatud deklaratsioonis laiaulatusliku strateegia vajaduse kohta vähktõve kontrolli all hoidmiseks kutsutakse nõukogu ja komisjoni üles koostama vähktõve kontrolli all hoidmise laiaulatuslikku strateegiat, mis käsitleks nelja peamist vähktõve kontrolli all hoidmise tegurit: a) ennetust, b) varajast avastamist, c) diagnoosimist, ravi ja järelravi ning d) palliatiivhooldust;

J.

arvestades, et vähktõve vastu võitlemise komisjoni tegevuskava („Euroopa vähktõve vastu” (hiliseim kaetud periood 1996–2002)) kohaldamisaja jooksul toimusid mitmes riigis vähktõvest põhjustatud surmade osas positiivsed arengud mitme levinuma vähktõve vormi osas;

K.

arvestades, et Maailma Tervishoiuorganisatsiooni hinnangul on vähemalt kolmandik kõikidest vähktõve juhtumitest ennetatavad ning ennetustöö on kõige kulusäästlikum pikaajaline strateegia vähktõve kontrolli all hoidmiseks; arvestades, et kolmandikku vähijuhtumitest oleks võimalik varase avastamise ja asjakohase ravi korral edukalt ravida;

L.

arvestades, et Maailma Terviseorganisatsioon on liigitanud kristallilise ränidioksiidi esimese klassi kantserogeeniks ja 3,2 miljonit ELi töölist puutub selle ainega kokku vähemalt 75 % tööaja ulatuses; arvestades, et hinnanguliselt 2,7 % kopsu/bronhivähist tingitud surmajuhtumitest on seotud kutsealast tingitud kokkupuutega kristallilise ränidioksiidiga;

M.

arvestades, et Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) andmetel kasutatakse praegu ennetustööks ainult keskmiselt 3 % OECD riikide tervise valdkonna kogueelarvest, samas kui 97 % kasutatakse tervishoiuks ja raviks; arvestades, et see tohutu ebavõrdsus tuleb kiiresti kaotada, seda enam, et vähemalt kolmandik kõikidest vähktõve juhtumitest on ärahoitavad;

N.

arvestades, et hinnanguliselt 25 % kõikidest vähktõvest tingitud surmajuhtumitest Euroopa Liidus võib seostada suitsetamisega; arvestades, et suitsetamisest tuleneb 80–90 % kopsuvähist põhjustatud surmajuhtumitest maailmas;

O.

arvestades, et hästi kavandatud ja hallatud vähktõve kontrolli all hoidmise riiklik programm vähendab vähktõve esinemist ja sellest tingitud suremust (mõnel juhul rohkem kui 70 %) ning parandab vähktõvega patsientide elukvaliteeti sõltumata sellest, kui piiratud on riigi ressursid;

P.

arvestades, et tõhusate elanikkonna sõeluuringute programmide üleriiklik rakendamine Euroopa suuniste kohaselt, kui need on kehtestatud, parandab oluliselt vähktõve sõeluuringute, diagnoosimise ja raviteenuste kvaliteeti ning kättesaadavust ja parandab seeläbi ühtlasi kontrolli vähktõve üle;

Q.

arvestades, et riiklikud vähktõve registrid kõigis liikmesriikides on väga olulised selleks, et saada vähktõve kohta võrreldavaid andmeid;

R.

arvestades vähktõve sõeluuringute, varase avastamise ja järelravi praegust märkimisväärset ja vastuvõetamatut kvalitatiivset ebavõrdsust ELis eelkõige kasutatavate diagnostiliste menetluste ja nende menetluste liikmesriikide tervishoiupoliitikasse lõimimise osas, ning arvestades, et sõeluuringute programmid lihtsustavad varast diagnoosimist, mis aitab kaasa haiguskoormuse kulusäästlikule ja mõõdetavale vähendamisele;

S.

arvestades, et onkoloogiat ei tunnustata kõikides liikmesriikides meditsiinierialana ning arvestades vajadust võimaldada meditsiiniharidust jätkata;

T.

arvestades, et Euroopa Ravimiameti kliiniliste katsete üleeuroopaline andmebaas EudraCT ei ole üldsusele avatud ning patsientidel on raskusi nende konkreetset seisundit puudutavate katsete leidmisel;

U.

arvestades, et vähktõve keerukus nõuab parandatud teabevahetust vähktõvega patsientide ravimisega seotud paljude erinevate tervishoiu asjatundjate vahel; arvestades, et vähktõvega patsientide psühhosotsiaalne hooldus võib parandada nende elukvaliteeti;

V.

arvestades, et praegu on vähktõvega patsientidel ebavõrdne juurdepääs meditsiiniteabele ning neil on oma haiguse igas staadiumis vaja saada kiiresti rohkem teavet,

1.

kutsub komisjoni, nõukogu ja liikmesriike üles võtma asjakohaseid meetmeid ennetuse, varajase avastamise, diagnoosimise ja ravi, sealhulgas palliatiivhoolduse osas, et vähendada eesseisvat oluliselt suurenevat koormust seoses vähktõvega, mis tuleneb demograafilistest muudatustest eelolevatel aastakümnetel, andes sealhulgas piisavat finantstoetust koordineeritud meetmeteks ning vastava suutlikkuse loomiseks;

2.

kutsub komisjoni üles looma institutsioonidevahelist ELi vähktõve töörühma, mis koosneks komisjoni, nõukogu ja Euroopa Parlamendi esindajatest ning kohtuks korrapäraselt, et koguda ja vahetada teavet ennetustöö (sealhulgas kutsealast ja keskkonnast tingitud kokkupuute vähendamiseks kantserogeenide ja muude vähi arengut soodustavate ainetega), sõeluuringute ning ravi parimate tavade osas ning juhtida vähktõve tõhustatud kontrolli all hoidmist Euroopas; rõhutab, et ELi töögrupp peaks eelkõige edendama nii uusi meetmeid kui olemasolevaid sõeluuringute projekte, mis võiksid aidata suurendada vähktõve sõeluuringutest osavõtvate inimeste arvu kõikides liikmesriikides 2018. aastaks vähemalt 50 % võrra;

3.

tervitab komisjoni algatust võtta sel aastal vastu teatis vähktõve kohta ning teatis haruldaste haiguste kohta;

4.

palub komisjonil vaadata regulaarselt läbi Euroopa vähivastased eeskirjad ning neid propageerida konkreetsetele elanikkonnarühmadele suunatud teadlikkuse tõstmise, teavitus- ja koolituskampaaniate kaudu;

5.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid kohustuslikku vähktõvejuhtumite registreerimist üleeuroopalist standardiseeritud terminoloogiat kasutades, et tagada suutlikkus ennetustöö, sõeluuringute ja raviprogrammide ning ellujäämismäärade elanikkonnapõhiseks hindamiseks ning et andmeid oleks võimalik liikmesriikide vahel võrrelda;

6.

kutsub komisjoni üles vaatama läbi olemasolev soovitus vähktõve sõeluuringute kohta, et võtta arvesse uue tehnoloogia kiiret arengut ja lisada:

7.

kutsub komisjoni üles panema võitluses vähktõve vastu alus dünaamilisele, paindlikule ja järjepidevale teaduslikul arengul põhinevale lähenemisviisile ning looma sellega seoses:

8.

kutsub komisjoni üles toetama teise rahvatervise tegevusprogrammi raames riikide vähktõve registrite võrgustikku, et teha tervet ELi hõlmav uuring vähktõve esinemise ja ellujäämise ebavõrdsuse kohta;

9.

nõuab tungivalt, et Tšehhi Vabariigi ja Itaalia valitsused ratifitseeriksid seni veel ratifitseerimata 2005. aasta veebruaris jõustunud Maailma Tervishoiuorganisatsiooni tubakatoodete tarbimise piiramist käsitleva raamkonventsiooni;

10.

kutsub komisjoni ja kõiki liikmesriike üles töötama Maailma Tervishoiuorganisatsiooni tubakatoodete tarbimise piiramist käsitleva raamkonventsiooni rakendamisel välja ning toetama rangeid protokolle ja suuniseid ning tagama ressursside olemasolu madala sissetulekuga riikide abistamiseks neile konventsiooniga pandud kohustuste täitmisel;

11.

kutsub komisjoni üles täitma oma kohustusi asutamislepingute täitmise järelevalvajana ning võtma kiiresti õiguslikke meetmeid kõikide liikmesriikide vastu, kes ei ole täielikult rakendanud direktiivi 2004/37/EÜ;

12.

kutsub komisjoni üles võtma vajadusel õiguslikke meetmeid ning julgustama ja toetama algatusi, mis hõlmavad paljusid sidusrühmi ning mille eesmärk on ennetada vähktõbe kutsealast tingitud ja keskkonnaga seotud kantserogeenide ja muude vähi arengut soodustavate ainetega kokkupuute vähendamise ning tervisliku eluviisi edendamise kaudu, eriti seoses oluliste riskiteguritega nagu tubakas, alkohol, rasvumine, ebatervislik toitumine, füüsilise aktiivsuse ja päikesekaitse puudumine, pöörates suurt tähelepanu lastele ja noorukitele;

13.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama ja rakendama laiaulatuslikku tubakatoodete tarbimise piiramise poliitikat, mis hõlmab suitsuvaba keskkonda ning sekkumisi suitsetamisest loobumiseks kui tõhusaid meetodeid suitsetamise leviku vähendamiseks ning seeläbi paljude vähktõvest tingitud surmajuhtumite ärahoidmiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2007. aasta resolutsiooniga rohelise raamatu „Suund Euroopa vabastamisele tubakasuitsust: poliitikavalikud ELi tasandil” kohta (13), milles esitatud soovitusi tuleb nüüd täielikult rakendada;

14.

kutsub komisjoni, liikmesriike ja Euroopa Kemikaalimetit Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet (14) silmas pidades üles kinnitama esmase prioriteedina enne 1. juunit 2008 väga suure ohuteguriga kandidaatainete loetelu, mis sisaldab kantserogeenseid aineid, et kohaldada REACHi artikli 33 lõiget 2, mis võimaldab tarbijatel nõuda teavet tarbitavates toodetes sisalduvate kantserogeenide kohta, et anda tarbijatele võimalus selliseid tooteid soovi korral vältida;

15.

kutsub komisjoni üles julgustama ja toetama algatusi, et hoida ära kantserogeenseid kemikaale sisaldavate toodete sissevedu; nõuab ühtlasi meetmete võtmist ELi tasandil, et tugevdada kemikaalide, sealhulgas pestitsiidide sisalduse kontrollimist toiduainetes;

16.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et kogu ELi hõlmavate inimeste bioseire uuringute raames eraldataks piisavalt vahendeid kantserogeenide ja muude vähi arengut soodustavate ainete jälgimiseks, mis võimaldaks mõõta poliitika tõhusust;

17.

nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid edendaksid avalikkusele ning kõikidele tervishoiuteenuste pakkujatele suunatud teabekampaaniaid vähktõve sõeluuringute kohta, samuti parimate kogemuste vahetamist ennetus- ja varase avastamise meetmete kasutamise kohta, nt asjakohase inimese papilloomiviiruse (HPV) analüüsi kulusäästlik integreerimine emakakaelavähi sõeluuringutel ja HPV-vaktsineerimine, et kaitsta noori naisi emakakaelavähi eest, või prostatatspetsiifilise antigeeni (PSA) analüüs eesnäärmevähi varaseks avastamiseks üle 50-aastastel meestel;

18.

kutsub komisjoni üles algatama arutelu nõukoguga, et tagada vähktõve sõeluuringut käsitleva soovituse tõhus edendamine ja rakendamine; nõuab sellega seoses tungivalt, et need liikmesriigid, kes ei ole seda veel teinud, rakendaksid soovitust, et luua menetlused soovituse tulevaseks muutmiseks ja elanikkonna hulgas läbiviidavad sõeluuringute programmid vastavalt Euroopa kvaliteedi tagamise suunistele;

19.

kutsub komisjoni üles tagama keskpikas ja pikas perspektiivis teaduslik ja professionaalne tugi liikmesriikide piisavaks ja asjakohaseks abistamiseks vähktõve sõeluuringuid käsitleva nõukogu soovituse kohaldamiseks ning selleks, et jälgida, hinnata ja kooskõlastada katsemeetmeid ning kvaliteeti pidevalt parandada;

20.

kutsub komisjoni üles toetama vähktõve sõeluuringute, diagnoosimise ja ravi Euroopa akrediteerimise ja sertifitseerimise programmide väljatöötamist, tuginedes Euroopa kvaliteedi tagamise suunistele, millest võiks lähtuda ka tervishoiu teistes valdkondades;

21.

kutsub liikmesriike üles nägema üleriigiliselt ette selliste multidistsiplinaarsete onkoloogiarühmade loomine, mis võimaldaks anda kõikidele patsientidele optimaalset individuaalravi, ning parandada onkoloogide ja tervishoiutöötajate koolitust patsientide psühhosotsiaalsete vajaduste äratundmise osas, et parandada vähktõvega patsientide elukvaliteeti ning leevendada nende ängistust ja depressiooni;

22.

nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tunnustaksid onkoloogiat meditsiinilise erialana ning tagaksid onkoloogidele elukestva õppe vastavalt kokku lepitud suunistele;

23.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles julgustama ja edendama palliatiivhooldust ning looma selle kasutamiseks suunised;

24.

kutsub komisjoni üles tagama, et ühenduse õigusaktid sisaldaksid nii tööstusele kui teadlastele stiimuleid osaleda käimasolevates teadusuuringutes, et töötada välja uued teaduslikel tõenditel põhinevad ravimid ja ravimeetodid vähktõvega võitlemiseks ning selle kontrolli all hoidmiseks;

25.

kutsub komisjoni üles kindlustama tervishoiutöötajate võrgustike abil ravi ja hoolduse parimate tavade levitamine eesmärgiga tagada kodanike juurdepääs parimale olemasolevale ravile;

26.

kutsub komisjoni üles võtma kasutusele struktuurifondide ning teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi rahalised vahendid harva esinevate ning raskesti ravile alluvate vähktõve vormide referentsvõrgustike loomiseks ja rahastamiseks, et ühendada vahendid ja oskusteadmised ning parandada diagnoosimist ja ravi;

27.

nõuab tungivalt, et komisjon eraldaks seitsmenda raamprogrammi rahalisi vahendeid teadusuuringute ning uuendustegevuse soodustamiseks esmase ennetuse, sõeluuringute ja varase avastamise ning uute vähktõve ravimite ja ravi valdkonnas;

28.

kutsub nõukogu ja komisjoni üles looma ELi standardit uute uuenduslike diagnostiliste ning ravimeetodite hindamiseks ja parima kliinilise ning meditsiinilise praktika väljaselgitamiseks;

29.

kutsub komisjoni üles eraldama seitsmenda raamprogrammi rahalisi vahendeid teadusuuringute edendamiseks lastel esinevate vähktõve vormide osas;

30.

nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid, et vähktõve ravimid oleksid kõikides liikmesriikides ühesuguselt kättesaadavad kõikidele neid ravimeid vajavatele patsientidele;

31.

julgustab komisjoni ja liikmesriike uurima kõrgetasemelisel farmaatsiatööstuse foorumil, kuidas elupäästvaid uuenduslikke vähktõve ravimeid saaks teha patsientidele kiiremini kättesaadavaks, kiirendades ELi tsentraliseeritud menetluse kaudu kiirmenetlusega turustusloa saamist, ja kutsub üles kaaluma tingimuslikku hinnakujundust ning kulude hüvitamist, kogudes samas tegelikkuses patsientidelt andmeid ravimi väärtuse kohta;

32.

kutsub komisjoni üles esitama hiljemalt 2008. aasta juuniks Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepanek, mis tagab hea kvaliteediga, objektiivse, usaldusväärse ja reklaamivaba teabe saamise ravimite kohta mitmest allikast;

33.

kutsub komisjoni üles vaatama läbi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. aprilli 2001. aasta direktiiv 2001/20/EÜ liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, mis käsitlevad hea kliinilise tava rakendamist inimtervishoius kasutatavate ravimite kliinilistes uuringutes (15) (kliiniliste katsete direktiiv), et senisest rohkem soodustada vähktõvega seotud akadeemilisi teadusuuringuid, eelkõige vähktõve sõeluuringuid ja varase avastamisega seotud uuringuid, tunnistades samas kaasnevate kulude mõju mitteärilisele teadusuuringute sektorile, ja parandama teabe kättesaadavust patsientidele ja üldisele käimasolevate ja lõppenud kliiniliste katsete kohta;

34.

kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tegema tööd suuniste arendamise suunas puude ühiseks määratlemiseks, mis võiks hõlmata inimesi, kellel on kroonilised haigused või vähk, ning nõuab samal ajal liikmesriikidelt, kes ei ole seda teinud, tegutseda viivitamatult, et võimaluse korral hõlmata need inimesed oma riiklikesse puude määratlustesse;

35.

kutsub komisjoni üles koostama harta vähktõvega patsientide ja krooniliselt haigete kaitseks töökohal, et nõuda ettevõtjatelt patsientidele ravi ajal töö jätkamise ning oma tavapärasele kutsealale naasmise võimaldamist;

36.

julgustab liikmesriike võtma vastavalt Euroopa suunistele vastu riiklikud patsientide õiguste hartad ning kaasama tervishoiupoliitika väljatöötamisse patsientide osalus ja nende asjatundlikkus;

37.

kutsub liikmesriike ja komisjoni üles töötama välja ja tugevdama algatusi, mis pakuvad toetust inimestele, keda vähktõbi otseselt või kaudselt mõjutab, eelkõige vähktõvest paranenute psühholoogilise abistamise ja toetamise algatamise ning väljaarendamise kaudu kogu ELis;

38.

kutsub komisjoni üles suurendama vähktõvega patsientidele kättesaadava teabe hulka, soodustades algatusi, millega patsiente teavitatakse ravivõimalustest ning sellise ravi kättesaadavuse võimalustest;

39.

julgustab uusi liikmesriike kasutama aktiivsemalt struktuurifonde tervishoiu infrastruktuuri parandamiseks, näiteks toetades vähktõve sõeluuringut käsitleva nõukogu soovituse rakendamist;

40.

toetab ELi eesistujariiki Sloveeniat, kes võttis vähktõve üheks oma 2008. aasta prioriteediks ning palub kõigil tulevastel eesistujariikidel võtta vähktõbi jätkuvalt oma prioriteediks;

41.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

15.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 247/18

A.

arvestades, et Euroopa ei ole veel teel tõeliselt säästva arengu suunas;

B.

arvestades, et komisjon tunnistab, et põhiküsimustes, nagu keskkonnaküsimuste integreerimine muudesse poliitikavaldkondadesse ja ühenduse õigusaktide jõustamise parandamine, on saavutatud üksnes osalist edu;

C.

arvestades, et komisjon juhib tähelepanu asjaolule, et paljud keskkonnaprobleemid on isegi suurenemas: kasvuhoonegaaside heitkogused maailmas kasvavad, bioloogilise mitmekesisuse kadumine kiireneb, reostusel on ikka veel suur mõju inimeste tervisele, ELis tekkivate jäätmete hulga kasv jätkub ja meie ökoloogiline jalajälg suureneb pidevalt; arvestades, et see tõstatab tõsiseid küsimusi teiste peamiste ELi poliitikavaldkondade kahjuliku mõju kohta keskkonnale;

D.

arvestades, et kuni keskkonnaküsimused ei ole täielikult integreeritud kõikidesse peamistesse poliitikavaldkondadesse, ei ole säästva arengu saavutamine kunagi tõenäoline;

E.

arvestades, et puhas ja tervislik keskkond on inimeste heaolu ja heade sotsiaaltingimuste seisukohalt ülioluline;

F.

arvestades, et hästi kavandatud keskkonnapoliitika saab kaasa aidata ka teiste eesmärkide saavutamisele, nagu konkurentsivõime tõstmine, majanduskasvu ergutamine, uute töökohtade loomise ja innovatsiooni edendamine ning teaduse arengu kiirendamine uute ohutute tehnoloogiate väljatöötamise abil,

1.

peab kahetsusväärseks, et ühenduse kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi vahekokkuvõtte tegemisega on peaaegu aasta hiljaks jäädud, ning taunib asjaolu, et kokkuvõttes ei pea Euroopa Liit kinni tegevusprogrammis kavandatud meetmete rakendamise ajakavast – vastupidiselt sellele, mida komisjon oma vahekokkuvõttes väidab; tuletab meelde, et erinevalt oma eelkäijast võeti kuues keskkonnaalane tegevusprogramm vastu EÜ asutamislepingu artiklis 251 ettenähtud kaasotsustamismenetluse korras; nõuab, et EL teeks kõik endast oleneva, et saavutada kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis kokkulepitud eesmärgid, kuna suutmatus neid saavutada kahjustaks ELi usaldusväärsust, seda muu hulgas liidu elanike silmis, kes tunnevad muret keskkonna seisundi pärast;

2.

märgib, et temaatiliste strateegiate kui uue töövahendi kasutamine on suurendanud õigusaktide ettevalmistamisega seotud protsessi tähtsust ning loonud täiendavaid võimalusi sidusrühmade kaasamiseks ja strateegilisema lähenemisviisi ELi õigusloomepoliitika kujundamiseks; avaldab siiski kahetsust, et temaatilised strateegiad on samas pikendanud keskkonnapoliitika kujundamise protsessi, aeglustades konkreetset poliitikavaldkonda käsitlevate ettepanekute koostamist ja sellest tulenevate meetmete vastuvõtmist;

3.

on seisukohal, võttes arvesse keskkonnapoliitika tähtsust tööstusele ja asjaolu, et tavaliselt rakendavad seda kohalikud asutused, et õigusaktide väljatöötamisel tuleks arvestada keskkonnapoliitikaga ning selles protsessis osalevates asjakohastes nõuandeorganites peaksid olema esindatud tööstuse, väikeettevõtjate ja kohalike asutuste seisukohad, mida tuleks kuulata;

4.

peab hädavajalikuks tugevdada kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi positsiooni ELi säästva arengu strateegia keskkonnaalase mõõtmena;

5.

on arvamusel, et ELis peaksid pädevused olema selgelt eraldatud ja määratletud, ning juhib tähelepanu sellele, et komisjoni vahekokkuvõttes on märgata segadust ja sisemist mitmetähenduslikkust komisjoni ja liikmesriikide pädevuse osas; juhib tähelepanu sellele, et komisjoni ja liikmesriikide pädevuste piir ja konkreetsed vastutusalad tuleb selgelt kindlaks määrata ja paika panna, et tagada vastutusaladesse jäävate ülesannete järjepidev täitmine;

6.

juhib tähelepanu asjaolule, et temaatilistest strateegiatest ei ole kasu, kui need langevad ajaliselt kokku mahukate õigusloomealaste dokumentidega, neist on kasu enne asjaomase dokumendi ilmumist või eraldi;

7.

rõhutab otsest seost elukeskkonna seisundi ja inimeste tervise vahel; palub komisjonil viia kõigis poliitikavaldkondades tervisega arvestamise strateegia rakendamiseks läbi uuringud, milles tuuakse välja põhjuslikud seosed keskkonna kvaliteedi muutumise ja inimeste tervisliku seisundi muutumise vahel;

8.

on seisukohal, et EL on kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis sätestatud „kliimadiplomaatia” eesmärkide saavutamiseks järjepidevalt tegutsenud; tuletab siiski meelde, et kliimamuutuste peatamise eesmärkide ja prioriteetsete tegevuste osas ei ole ELil õnnestunud täita kõiki kohustusi; on äärmiselt mures transpordis tekkivate heitkoguste suurenemise ning energiatõhususe tõstmise eesmärgil võetud meetmete aeglase mõju pärast; tuletab komisjonile meelde vajadust esitada teatis mõõdetavate keskkonnaeesmärkide kohta säästvas transpordisüsteemis; ootab, et liikmesriigid saavutaksid Kyoto protokollis iga riigi kohta sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgid 2012. aastaks;

9.

taunib asjaolu, et eesmärki peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine 2010. aastaks tõenäoliselt ei saavutata ning merekeskkonna ja mulla kaitseks esitatud strateegiad ei anna 2012. aastaks konkreetseid keskkonnaalaseid tulemusi; märgib vajadust teha suuremaid jõupingutusi, et aidata integreerida bioloogilise mitmekesisuse poliitika muudesse poliitikavaldkondadesse; juhib tähelepanu vajadusele rahastada piisavalt Natura 2000 võrgustikku ja muid tihedalt seotud esmatähtsaid eesmärke;

10.

on seisukohal, et kemikaalide osas kujutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet) (15) edasiminekut ohtude vähendamisel inimestele ja keskkonnale, kuid vajab veel tõestamist, kas määrus toimib tulemuslikult, ning avaldab kahetsust, et määrus ei ole kõigis küsimustes kooskõlas kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis kokkulepitud eesmärkidega; peab kahetsusväärseks, et pestitsiidide säästva kasutamise temaatilise strateegia vastuvõtmisega on oluliselt viivitatud ning et õhukvaliteedi ja linnakeskkonna parandamiseks ja müra vähendamiseks võetud meetmed ei vasta kaugeltki keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärkidele; palub komisjonil esitada võimalikult kiiresti ettepanek heitkoguste riiklikke ülemmäärasid käsitleva direktiivi (16) muutmise kohta; on veendunud, et keskkonnamüra direktiivi (17) täieliku jõustamise tagamine on vajalik;

11.

arvestades, et siseõhu kvaliteet mõjutab tervist, nõuab komisjonilt ja liikmesriikidelt tungivalt Maailma Terviseorganisatsiooni töö toetamist siseõhu kvaliteedi valdkonnas ning palub komisjonil esitada võimalikult kiiresti siseõhu kvaliteeti käsitlevate konkreetsete õigusloomealaste meetmete ettepanek;

12.

märgib, et kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis sätestatud konkreetsete veekaitse eesmärkide osas puuduvad suuremad lüngad; palub komisjonil siiski tagada vee raamdirektiivi (18) täielik rakendamine ja uuesti hinnata ELi veekaitsega seotud kohustuste integreerimist muudesse poliitikavaldkondadesse; nõuab lisaks tungivalt, et komisjon esitaks võimalikult kiiresti ettepaneku võtta vastu direktiiv fosfori reostuskoormuse vähendamise kohta põllumajanduses ja detergentides vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 648/2004 (detergentide kohta) (19) artiklile 16;

13.

rõhutab, et on vaja uut veepoliitikat, mille puhul keskendutakse vee kokkuhoiule ja veeressursside jätkusuutlikule majandamisele;

14.

peab kahetsusväärseks, et loodusvarasid ja jäätmeid käsitlevad temaatilised strateegiad on ülemäära vähendanud kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärke; avaldab kahetsust, et ELi tasandil ei ole sõnastatud mingeid konkreetseid sihtmärke, et eraldada majanduskasv loodusvarade kasutamisest, pöördudes jätkusuutliku tootmis- ja tarbimismudeli poole; nõustub, et biojäätmete osas on vaja võtta täiendavaid meetmeid, et ergutada edasist prügilate koormuse vähendamist ning tagada selliste parimate töötlemisviiside kasutamine, mis põhinevad näiteks kliimamuutuste leevendamisel; julgustab lisaks toetama jäätmehoolduse keskkonnasõbralikke vorme ja rangemaid meetmeid keskkonda reostavate jäätmete prügilasse ladestamise vastu;

15.

palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta kõiki meetmeid loodusvarade ratsionaalseks ja tõhusaks kasutamiseks viisil, mis ei ohusta bioloogilist mitmekesisust;

16.

tuletab meelde, et olemasolevate õigusaktide täielik ja nõuetekohane rakendamine on esmatähtis, ning on seisukohal, et siduvad õigusaktid on jätkuvalt keskse tähtsusega keskkonnaalaste väljakutsetega tegelemisel; palub komisjonil tugevdada oma tegevust asutamislepingu täitmise järelevalvajana; palub seepärast samuti ELi eelarvepädevatel institutsioonidel anda komisjonile kõik vajalikud rahalised vahendid ja inimressursid, et tagada olemasolevate õigusaktide rakendamise ja jõustamise üle kõigis liikmesriikides tõhusaim järelevalve;

17.

rõhutab vajadust ühenduse keskkonnaalaste õigusaktide tõhusa ja täpse rakendamise järele ja soovitab spetsiaalsete tugimeetmete võtmist nende piirkondade puhul, millel on raskusi ühenduse õigustiku selle aspekti rakendamisel; ergutab liikmesriikide ametiasutusi töötama välja ülevõtmisstrateegiaid, et määrata selgelt kindlaks riigiasutuste ning piirkondlike ja kohalike asutuste roll ja vastutusalad ühenduse keskkonnaalaste õigusaktide nõuetekohasel ülevõtmisel ning rakendamisel;

18.

tunneb siiski muret eri ringkondade soovituste pärast vähendada ja nõrgendada ühiseid eeskirju või isegi asendada need vabatahtlike kokkulepete või muude mittesiduvate meetmetega; kordab seetõttu, et parem õigusloome peaks keskenduma ühemõttelistele ja läbipaistvatele eeskirjadele ja normidele, mis tuginevad kokkulepitud eesmärkidega seonduvatele õigusaktidele, ning nende paremale jõustamisele;

19.

tunnustab komisjoni ettepanekuid tugevdada riigi tasandil keskkonnaalaste õigusaktide jõustamist õiguskaitse parema kättesaadavuse ja karistusõiguse ühtlustatud kasutamise kaudu; märgib, et karistusõiguse ennetavad aspektid aitavad kaasa paremale jõustamisele ja keskkonna kaitsele;

20.

nõuab lisaks sellele ELi keskkonnapoliitika kujundamist ja läbivaatamist, pannes vahendite kirjeldamise asemel rohkem rõhku eesmärkide püstitamisele, mis jätab liikmesriikidele ja põllumajandustootjatele vabaduse leida kõige mõjusamad ja tõhusamad vahendid soovitud eesmärkide saavutamiseks;

21.

on seisukohal, et komisjon peaks tagama linnudirektiivi ja looduslike elupaikade direktiivi täieliku rakendamise; soovitab subsidiaarsuse põhimõtet nõuetekohaselt arvesse võttes kasutada maksustamismeetmeid, et edendada parimaid tavasid ja tõkestada inimeste keskkonda saastavat tegevust;

22.

juhib komisjoni tähelepanu siiski asjaolule, et võimalikele kriminaalõiguslikele tagajärgedele viitamine ei ole iga kord piisav ebaseadusliku ja samal ajal keskkonda saastava käitumise takistamiseks; rõhutab seetõttu, kui oluline on tõepoolest määrata õigusrikkumiste, eriti ohtlike jäätmete teise riigi territooriumile ebaseadusliku ladestamise eest kriminaalkaristus;

23.

väljendab rahulolu komisjoni rohelise raamatu „Turupõhised vahendid keskkonnapoliitikas ja sellega seotud valdkondades” ilmumise üle; usub, et turupõhiste vahendite laiem kasutamine, mille puhul võetakse arvesse kõikide tootmis- ja turustamisprotsesside ning tarbimisharjumuste keskkonnamõju, on vajalik;

24.

on arvamusel, et ELi saastekvootidega kauplemise süsteem ei ole seni toonud kaasa süsinikdioksiidi heitkoguste vähenemist ülemäära suurte saastekvootide eraldamise tõttu; juhib tähelepanu asjaolule, et EL on võtnud endale kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2020. aastaks 20 % võrra võrreldes 1990. aasta tasemega; nõuab, et ELi saastekvootidega kauplemise süsteem hõlmaks pärast 2012. aastat piisavalt ranget ülempiiri, enampakkumiste tegemist ning kvantitatiivset ja kvalitatiivset piirangut tõendatud heitkoguste vähendamise ja heitkoguste vähendamise ühikute kasutamisele;

25.

märgib siiski, et ökoloogiline maksustamine on jätkuvalt tagasihoidlik ega näita suurenevat arengutendentsi; kutsub komisjoni ja liikmesriike suunama rohkem jõupingutusi ökoloogilisele maksureformile, sealhulgas maksukoormuse järkjärguline nihutamine heaolu jaoks negatiivsetelt maksudelt (nt tööjõu maksud) heaolu jaoks positiivsetele maksudele (nt maksud keskkonda kahjustava tegevuse eest, nagu loodusvarade kasutamine või saastamine); juhib tähelepanu asjaolule, et vaatamata ühehäälsuse nõudele maksustamise valdkonnas pakuvad aluslepingud tõhustatud koostöö võimalust, ning juhib tähelepanu avatud kooskõlastusmeetodi olemasolule;

26.

märgib, et tõuge keskkonnale kahjulike toetuste kaotamiseks on antud; peab siiski vastuvõetamatuks, et keskkonnale kahjulike toetuste reformi suunas ei ole lähitulevikus oodata mingeid konkreetseid samme, ning palub seetõttu komisjonil esitada 2008. aasta lõpuks konkreetsed ettepanekud keskkonnale kahjulike toetuste järkjärguliseks kaotamiseks järgmise viie aasta jooksul;

27.

nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid edendaksid keskkonnapoliitika tugevamat ja ühtsemat integreerimist ELi poliitika kujundamisse, eesmärgiga rakendada ELis välja kuulutatud tervisega arvestamise strateegiat kõigis poliitikavaldkondades; nõuab keskkonna- ja tervisekaitse aspektide integreerimist kõikidesse poliitikavaldkondadesse ning piirkondade ja linnade kaasamist sellesse; avaldab kahetsust nii kõnealuste aspektide puuduliku integreerimise üle erinevatesse keskkonnaalastesse õigusraamistikesse ja ettevalmistusjärgus õigusaktidesse kui ka nende puuduliku integreerimise üle õigusaktidesse, mille põhieesmärk ei ole keskkonnakaitse;

28.

on seisukohal, et konkreetsete tulemuste saavutamiseks keskkonnaküsimuste integreerimisel teistesse majandussektoritesse on vaja välja töötada siduvad valdkonnapõhised sihid ja ajakavad; rõhutab samal ajal üksikute tööstusharude ettevõtjate kohustust saavutada pikaajalisi tulemusi seoses kliima- ja energiapoliitikaga;

29.

rõhutab olulist seost tõhusa keskkonnapoliitika ja parema elukvaliteedi vahel ning tõstab sellega seoses esile piirkondliku mõõtme tähtsust kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi rakendamisel, eriti tegevuses, mis puudutab kliimamuutuste mõju leevendamist ja nendega kohanemist; rõhutab avalikkuse teadlikkuse tõstmise kampaaniate tähtsust kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärkide ja selle rakendamisprotsessi kohta;

30.

juhib tähelepanu, et regionaalarengu programmides tuleb Natura 2000 programmi selliselt arvesse võtta, et see võimaldaks ühitada Euroopa bioloogilise mitmekesisuse kaitse elanikkonna elukvaliteedi arendamise ja parandamisega; arvab, et sellega seoses tuleb alustada ulatuslikku teavitamis- ja heade tavade levitamise kampaaniat, et näidata, kuidas neid kahte näiliselt vastandlikku lähenemisviisi võiks sobitada;

31.

rõhutab vajadust piirkondlike ja kohalike osalejate paremini koordineeritud võrgustike järele parimate tavade levitamiseks ja rakendamiseks vähemarenenud piirkondades; toetab piiriülese keskkonnaalase koostöö edendamist liikmesriikide vahel ja ELi naaberriikide ja -piirkondadega, näiteks Musta mere, Läänemere ja Vahemere piirkondadega, eelkõige piiriülese saastuse ärahoidmiseks;

32.

tunneb muret erinevate sõltumatute uuringute tulemuste (20)  (21)  (22)  (23) pärast, mille kohaselt komisjoni peadirektoraadid ei järgi täielikult komisjoni suuniseid mõju hindamise kohta, mille kohaselt majandusliku mõju hindamist ja kvantifitseerimist on rõhutatud keskkonna-, sotsiaalsete ja rahvusvaheliste mõjude arvelt ning õigusaktide kulusid on hinnatud rohkem kui nende kasu ning mille kohaselt lühiajalised kaalutlused varjutavad pikaajalised kaalutlused; on seisukohal, et kõnealune tasakaalustamata mõju hindamine avaldab kahjulikku mõju keskkonnapoliitikale endale ja selle integreerimisele teistesse ELi poliitikavaldkondadesse; palub komisjonil võtta meetmeid kõnealuste püsivate puuduste parandamiseks;

33.

avaldab komisjonile tunnustust kindla pühendumise eest keskkonnapoliitika rahvusvahelise mõõtme suurendamisele; peab vajalikuks tagada keskkonnapoliitika integreerimine kõikidesse ELi välismeetmetesse ning parandada rahvusvahelist keskkonnaalast juhtimist; ergutab komisjoni ja liikmesriike jätkama ambitsioonika keskkonnapoliitika ja -nõuete edendamist, aidates kaasa tehnosiirdele ja heade tavade vahetamisele arengumaadega;

34.

rõhutab, et „kliimadiplomaatiat” peaks intensiivsemalt ja kooskõlastatumalt edendama ELi kaubandussuhetes selliste riikidega, mis ei ole ennast sidunud mitmepoolsete keskkonnakaitsealaste kokkulepetega, nagu Ameerika Ühendriigid, Hiina ja India, mis erinevatel põhjustel Kyoto protokolli ei rakenda; samuti kutsub komisjoni üles abistama arengumaid säästvate ja tõhusate tehnoloogiate kasutuselevõtul, kasutades kõiki olemasolevaid meetmeid;

35.

soovitab WTO lepingusse lisada jätkusuutlikkuse klausli, et sätestada keskkonnapoliitika põhimõtted, nagu ettevaatusprintsiip ja põhimõte „saastaja maksab”, mille alusel saaks hinnata kaubandusmeetmete mõju, tagamaks, et kaubanduseeskirjad ei kahanda keskkonnakaitset ning keskkonnaeeskirju ei kasutata protektsionismi eesmärgil;

36.

palub nõukogul ja komisjonil kasutada kahepoolseid ja piirkondlikke kaubandusläbirääkimisi, et tegelda kaubandusalaste kohustustega, millel on otsene kasu keskkonnale,; on arvamusel, et EL koos liikmesriikidega peab süvendama dialoogi areneva majandusega riikidega, et suunata seda ühiste programmide rakendamisele mõlema poole jaoks olulistes küsimustes, nagu kliimamuutus, jäätmehooldus ja ebaseaduslik metsaraie; toetab komisjoni ettepanekut algatada iga kaubanduslepingu raames säästva arengu foorum, mis oleks avatud kodanikuühiskonnale ja mis keskenduks eriti kliimaküsimustele, ning nõuab selle rakendamist käimasolevatel läbirääkimistel;

37.

kutsub komisjoni ja liikmesriike edendama kõikides ELi poliitikvaldkondades innovatsiooni ja uute tehnoloogiate pragmaatilisemat ja horisontaalsemat kasutamist, et need elemendid etendaksid keskset rolli keskkonnakaitse tugevdamisel; rõhutab vajadust võtta viivitamata kasutusele ELi nn Top-runneri lähenemisviis – ambitsioonikam vahend tootmis- ja tarbimisharjumuste pidevaks parandamiseks –, et tagada tulevikus kõikide ELi turul olevate toodete kavandamine, tootmine ja kasutamine kooskõlas säästvuse kriteeriumidega;

38.

tuletab meelde, et investeerimine uuenduslikku keskkonnasõbralikku tehnoloogiasse ja ökodisaini, energia lõpptarbimise tõhususse ning ehitiste energiatõhususse on võimalikele lühiajalistele kõrgetele kuludele vaatamata pikemas perspektiivis väga kasutoov ja rõhutab, et piirkondlikult tuleks ergutada ettevõtteid niisuguseid investeeringuid täielikult ära kasutama;

39.

ergutab komisjoni ja liikmesriike võtma vastu tõeliselt keskkonnasõbralikke riigihangete eeskirju, et edendada innovatsiooni ning säästvaid tootmis- ja tarbimisharjumusi;

40.

kutsub komisjoni abistama riigi-, piirkondlikke ja kohalikke asutusi säästvate ühiste hangete osas, tagades selge raamistiku, et lihtsustada mõõdetavate eesmärkide ja kvaliteedikriteeriumide määratlemist;

41.

kutsub komisjoni üles suurematele jõupingutustele, et saavutada taastuvenergiaallikate ja biokütuse tarbimiseks seatud eesmärgid, mis on vastavalt 20 % ja 10 %, pidades meeles, et energiakultuurid ei tohi ohustada toiduainetega varustatust Euroopas ja väljaspool seda; rõhutab, et väljatöötamisel olevas säästvuse mehhanismis tuleks biokütustele kohaldada kõige rangemaid säästvuse kriteeriume;

42.

rõhutab, et ELi põllumajandus on liidu kodanike tervise kaitsmiseks järjest rohkem suunatud ohutute ja kvaliteetsete toiduainete tootmisele;

43.

ergutab liikmesriike ja nende piirkondlikke ning kohalikke asutusi kasutama optimaalselt struktuurifondide ja uue Euroopa naabruspoliitika programmidega loodud uusi investeerimisvõimalusi ning tagama, et nende tegevuskavad ja struktuurifondidest toetatavad projektid aitaksid kaasa ühenduse keskkonnaalaste õigusaktide paremale rakendamisele ja kogu ELi hõlmava säästva arengu pikaajalise eesmärgi saavutamisele kooskõlas muude teemakohaste prioriteetidega;

44.

on seisukohal, et on oluline parandada asenduspõhimõtte kohaldamist, mis võtab arvesse asendustoodete kättesaadavust, ligipääsetavust, eeliseid ja kulusid; juhib tähelepanu asjaolule, et arvesse tuleb samuti võtta kujundamis-, tootmis- ja kasutusprotsesse, mis võimaldavad tooteid kasutada nii, et need ei kujuta endast ohtu inimeste tervisele ega keskkonnale, või kujutavad väiksemat ohtu;

45.

juhib tähelepanu asjaolule, et kui parem õigusloome on tõepoolest eesmärk, tuleb läbi vaadata õigusaktide kattuvad osad, mis tekitavad halduskoormust ja kahjustavad konkurentsivõimet;

46.

on seisukohal, et läbivaatamisel kohaldatav filosoofiline lähenemisviis ei sisalda kriitilist arutlust ning selle puhul ei analüüsita viivituste põhjuseid ja tagamaid; usub, et üksnes kõnealuste viivituste põhjuste analüüsimise ja mõtestamise abil saab edaspidi astuda õigeid samme;

47.

juhib tähelepanu asjaolule, et kui tõepoolest soovitakse parandada õigusloome meetodeid ja koostada rakendatavaid eeskirju, mida on pädevatel asutustel, ettevõtetel ja kodanikel lihtne kohaldada, on hädavajalik laiendada ühenduse institutsioonide ja asutuste suhtlust kodanikuühiskonnaga, et reageerida nende küsimustele ja võtta arvesse piirkondades, linnavalitsustes, asjaomastes majandusharudes ja ühingutes vastu võetud otsuseid ning arvamusi; rõhutab samuti, et arvesse tuleb võtta ka olemasolevate vahendite ümberkujundamiseks vajalikke lühiajalisi kulusid;

48.

juhib tähelepanu asjaolule, et vaja on uusi heaolu mõõtmise viise, mis põhineksid ökoloogiliste teenuste tegelikul väärtusel; on seisukohal, et SKT ei ole enam piisav vahend heaolu ja arengu mõõtmiseks, kuna see ei suuda üksi peegeldada kaasaegse ühiskonna kõiki tahke ja vajadusi; ergutab ELi töötama välja ja võtma poliitikas kasutusele uue näitaja, mis hõlmab majandusarengu negatiivset mõju keskkonnale ja tervisele ning aitab kaasa jõupingutusele lahutada majandusareng keskkonnale avaldatavast survest; on seisukohal, et kõnealune uus näitaja peaks edendama integreeritud ühiskonna arengut ning andma tõuke keskkonnaküsimuste paremale integreerimisele teistesse poliitikavaldkondadesse;

49.

kutsub komisjoni käsitlema inimeste tervise kaitset esmatähtsa küsimusena keskkonnakaitse prioriteetide seas;

50.

on seisukohal, et EL peaks etendama juhtivat rolli selliste poliitiliste valikuvõimaluste väljatöötamisel, mis kutsuksid esile radikaalseid käitumismuutusi tarbimisharjumustes ja tootmismudelites;

51.

rõhutab, kui oluline on aidata tarbijatel saada teadlikumaks oma käitumisest, mis võiks koos riiklike õigusaktidega mõjutada positiivselt seda, millises ulatuses ja kui tõsiselt turuosalised keskkonnaalaseid kohustusi arvesse võtavad;

52.

on seisukohal, et kodanikele nõuetekohase teabe andmist tuleks pidada prioriteediks; toetab kindlalt selge ja üldise märgistamissüsteemi väljatöötamist, kuna see aitaks suuresti kodanikke õigete valikute tegemisel;

53.

nõuab kindlalt kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi tulemuste üldise hindamise läbiviimist enne seitsmenda tegevusprogrammi ettepaneku lõplikku sõnastamist;

54.

on seisukohal, et kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi lõpliku läbivaatamise peaks läbi viima komisjonist sõltumatu kolmas asutus;

55.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

15.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 247/25

A.

arvestades, et kultuur on nii üldine hüve kui ka omaette eesmärk, mis arendab üksikisikuid ning ühiskonda ning toimib majanduskasvu, tööhõivet ning sotsiaalse ühtekuuluvust ning piirkondlikku ja kohalikku arengut soodustava vahendina, nagu näitavad hiljutised teadusuuringud, eelkõige KEA European Affairs poolt komisjoni jaoks teostatud uurimus Euroopa kultuurimajanduse kohta;

B.

arvestades, et kultuuritööstus ei saaks eksisteerida ega tugevdada kultuuriliselt ja majanduslikult Euroopa väärtust, ilma et pidevalt lisanduks uut sisu kõikides kunstivaldkondades edukate loovinimeste kogukonnalt, kuhu kuuluvad kineastid, heliloojad, autorid, kujutavad kunstnikud ja disainerid;

C.

arvestades, et just kultuuritööstus on tööstus, mis annab vaimuloomingule majandusliku lisaväärtuse ning loob ühtlasi uusi väärtusi üksikisikutele ja ühiskonnale; arvestades, et kõnealune kultuuritööstus hõlmab traditsioonilist tööstust, näiteks kino, muusikat ja kirjastust, samuti meediat ning loomesektoreid näiteks (mood ja disain), turismi-, kunsti- ja infotööstust;

D.

arvestades, et Unesco kultuurilise mitmekesisuse konventsiooni määratluse kohaselt hõlmab kultuuritööstus kõiki sektoreid, mis ühendavad selliste kaupade ja teenuste loomist, tootmist ja turustamist, mille eripära seisneb kultuurilises ja puutumatus iseloomus; arvestades, et kultuuritööstuse toode on tavaliselt kaitstud intellektuaalomandi õigusega;

E.

arvestades siiski, et kogu kultuuri- ja loovtööstuse, sealhulgas mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning ka üksikute kunstnike suurem tunnustus, nende õigusliku eriseisundi kindlustamine ning nende suurem toetus on vajalikud selleks, et kõnealused sektorid saaksid oma potentsiaali täielikult ära kasutada ning anda ka oma panus Lissaboni strateegia eesmärkide täitmisse;

F.

arvestades, et kultuuritööstus toodab ja levitab suurt hulka teavet, mis informeerib, harib ja lahutab kodanike meelt ning tugineb üha enam uutele tehnoloogiatele ning uutele digitaalsetele ja audiovisuaalsetele formaatidele ning mida liikmesriigid ja Euroopa Liit peavad edendama ja reguleerima, tagades originaalsisu loojatele autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste asjakohase ja tõhusa kaitse abil õiglase ja asjakohase tasu, jälgides samal ajal, et oleks tagatud Euroopa kultuuritööstuse jätkusuutlikkus;

G.

arvestades, et tänapäevases info- ja digitaaltehnoloogia ühiskonnas tekivad uued tootmis-, levitamis- ning tarbimisviisid, tuues kaasa uute kultuuritoodete ja -teenuste tekke, mida tuleb piraatluse eest kaitsta ning mille puhul on üldisemalt vaja asjaomaseid ettevõtlus- ja majandusmudeleid, mis tagaksid juurdepääsu kultuurilise sisuga toodetele, nende avatuse ja mitmekesisuse, säilitades nende erilise olemuse võrreldes tavapäraste tööstuslike toodetega ning tagades õiglase tasu mis tahes liiki õiguse valdajatele autoriõigusega kaitstud kultuurilise sisu kasutamise eest;

H.

arvestades, et kultuuritoodetel ja -teenustel on eripärasid, mis eristavad neid muudest toodetest ja teenustest ning mida tuleb Euroopa Liidu poliitika väljatöötamisel ja rakendamisel arvesse võtta;

I.

arvestades, et autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste asjakohane ja tõhus kaitse on oluline vahend, et võimaldada loovisikutel saada loominguliste jõupingutuste ja nende teoste ärieesmärgil kasutamise eest õiglast tasu, ning arvestades, et niisugune kaitse on seetõttu kultuuritööstuse püsimajäämiseks vältimatult vajalik;

J.

arvestades kultuuritööstuse ja loovisikute kogukonna olulist panust kultuurilise mitmekesisuse edendamisse, tarbijatele valikuvõimaluste tagamisse, ettevõtluse mitmekesisuse suurendamisse, kultuuri kättesaadavuse demokratiseerimisse, Euroopa identiteedi ja integratsiooni täiustamisse ning kultuuridevahelise dialoogi edendamisse;

K.

arvestades, et kultuuritööstus aitab oluliselt kaasa kohalikule ja piirkondlikule arengule ja ühtekuuluvusele, sest kultuuritööstus on magnetiks turismialastele investeeringutele, loob uusi kohaliku iseloomuga kauba- ja teenusekategooriaid ning tõkestab uute töökohtade ja majandusliku arengu võimaluste loomise abil kaugete ja vähem soodsate piirkondade sotsiaalset tõrjutust;

L.

arvestades, et autorid on samuti kultuuritööstuse tegevuse aluseks ning et seetõttu tuleb neile tagada majanduslik, õiguslik ja sotsiaalne keskkond, kus on tagatud nende loomingulise potentsiaali arenemine;

M.

arvestades, et kultuur on vaja siduda tihedalt hariduse ja väljaõppega, parandamaks kultuurisektori tootmisvõimsust ja loomesuutlikkust;

N.

arvestades, et Euroopa kultuuripealinnade kogemus on konkreetne näide kultuurisektori panusest linna majandus- ja sotsiaalsesse ellu ning selle elanike arengusse;

O.

arvestades, et loomesektori toetuseks antavat riigiabi ja muid antavaid riiklikke toetusi tuleks pidada investeeringuks ja mitte luksuseks ning neid tuleb ühtviisi hinnata ELi konkurentsieeskirjadest, Amsterdami lepingule lisatud liikmesriikide avalik-õiguslikku ringhäälingut käsitlevast protokollist, EÜ asutamislepingu artiklist 151 ja UNESCO kultuurilise mitmekesisuse konventsioonist lähtuvalt;

P.

arvestades, et tuleb julgustada era- ja riiklikke investeeringuid ning metseenlust kultuurisektoris;

Q.

arvestades, et kultuurisektori koondumistase ohustab kultuurikaupade pakkumist tarbijatele ja nende mitmekesisust;

R.

arvestades, et loomingulisus on Euroopas innovatsiooni arendamise üks eeltingimus ja et Euroopa tehnoloogiaettevõtted saaksid ettevõtete klastrite raames kasu sümbioosist loovisikutega;

S.

arvestades, et rohkem tuleb toetada väikeseid ja mikroettevõtteid ja nende võrgustike edendamist ning üksikuid töötajaid kõnealustes ettevõtetes, kes annavad ulatusliku panuse rikkuste tootmisse majanduses, ja et tuleb aidata loovisikutel saada loomealase ettevõtluse väljaõpet ja julgustada neid oma loomingust elatuma;

T.

arvestades, et Euroopa loomesektori killustatus, mida saab vaid osaliselt seletada keeleliste või rahvusliku identiteediga seotud põhjustega, ning tõelise üleeuroopalise mõõtmega kultuuritööstuse puudumine võib osutuda Euroopa kultuurilisele rollile piiravaks kogu maailmas;

U.

arvestades, et kultuuriline mitmekesisus ja ideede vaba liikumine väljenduvad originaalsuses, identiteetide paljususes ja soolises võrdõiguslikkuses;

V.

arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu olulistest väärtustest, mis kandub edasi kultuuri kaudu, ja et kõnealune väärtuste edasikandumine soodustab Euroopa integratsiooni;

W.

arvestades, et kultuuritööstuse sektoris ei ole sooline võrdõiguslikkus veel kaugeltki reaalsus;

X.

arvestades, et naised on kultuuritööstuses vastutavatel ametikohtadel eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes või siis, kui nad asutavad oma ettevõtte;

Y.

arvestades, et naiste osakaal TIMES sektoris (telekommunikatsioon, internet, meedia, e-kaubandus ja tarkvara), mis on peamine osa kultuuritööstusest, on erakordselt madal, nimelt 30 %, ning et üksnes 20 % käesoleva sektori uutest ettevõtetest on rajatud naiste poolt,

1.

on rahul, et nõukogu ja komisjon on valmis tunnustama kultuuri ja loovuse kui Euroopa kodakondsuse edendamise, Euroopa kodanikele kunstide lähemale toomise ja Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamise tähtsate tegurite keskset rolli, omistades neile sellega suurema tähtsuse Euroopa projekti ülesehitamisel;

2.

rõhutab, et praeguses postindustriaalse majanduse raamistikus tuleb Euroopa Liidu konkurentsivõimelisust tugevdada ka kultuuri- ja loomesektori kaudu; kutsub kõnealuses raamistikus komisjoni ja liikmesriike üles seadma prioriteediks poliitikavaldkondi, mis keskenduksid mitte üksnes ärialasele innovatsioonile, vaid ka kultuuri- ja loovmajandustegevuste innovatsioonile;

3.

märgib, et kultuuritööstus on kõige olulisem niisuguste lisandväärtusteenuste pakkuja, mis on dünaamilise teadmistepõhise majanduse aluseks ja mille olulist panust Euroopa Liidu konkurentsivõimesse tuleks seega tunnustada;

4.

on seisukohal, et eelkõige tuleb loovaid talente rakendada kultuuritööstuses, mis annab suure panuse uute töökohtade loomisele Euroopa Liidus; nõuab liikmesriikidelt tungivalt, et nad julgustaksid uusi ja uuenduslikke elukestva õppe viise, mis toetatavad loovaid talente;

5.

palub nõukogul ja komisjonil selgitada välja Euroopa nägemus kultuurist, loovusest ja innovatsioonist ning töötada välja struktureeritud poliitilised meetmed, et soodustada Euroopa loovtööstuse tegelikku arengut, ning integreerida need tõelisse Euroopa kultuuristrateegiasse; on seisukohal, et kõnealust eesmärki silmas pidades on prioriteediks kultuuritööstuse ja kultuuriettevõtete sektori identiteedi määratlemine;

6.

kutsub komisjoni seetõttu üles tagama süstemaatiliste statistikaandmete kogumist selles valdkonnas, et Euroopa Liidul ja liikmesriikidel oleks kasutada ühtsed ja võrreldavad statistilised andmed, mis on vajalikud kultuuri- ja loomesektori edendamiseks mõeldud sobiva sihtotstarbelise poliitika väljatöötamiseks;

7.

kutsub liikmesriike üles lisama ettevõtlusõpe riiklikesse keskkooli ja kõrghariduse õppekavadesse, eriti humanitaar-, kunsti- ja kultuurivaldkondades;

8.

palub komisjonil ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal võtta Euroopa Liidu välissuhetes, samuti naabruspoliitika raames ja maailma muude piirkondadega dialoogi arendamise olulistel foorumitel paremini ja enam arvesse Euroopa reaalsuse kultuurilist mõõdet ja eelkõige kultuuritööstust ja loovisikuid;

9.

on seisukohal, et kultuuritööstuse hoogne areng sõltub suures osas piiriülese liikuvuse võimaluste tagamisest ning seetõttu tuleb käsitleda Euroopa vahistamismäärusega seotud probleeme ja töötada sellega seoses välja erieeskirjad, ning kordab sellega seoses oma nõudmisi, mis on esitatud eelnevalt mainitud kunstnike sotsiaalset staatust käsitlevas resolutsioonis;

10.

kiidab heaks mõtte suurendada inimeste, kaupade ja teenuste liikumist loomesektoris UNESCO kultuurilise mitmekesisuse konventsiooni eeskirju ja põhimõtteid nõuetekohaselt arvesse võttes ning palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile kõnealust valdkonda käsitleva rohelise raamatu, mis vastab kõnealuse sektori eripärale nii kultuurilise kui majandusliku hüvena;

11.

rõhutab vajadust töötada välja sotsiaalne ja majanduslik mudel, mis pakuks asjakohast turvavõrku loovisikutest ettevõtjatele, peamiselt neile, kes on füüsilisest isikust ettevõtjad, kultuuri- ja loovmajanduse valdkonnas, kus praeguse ajani on olnud osalise tööajaga tööhõive osakaal suur ja töötingimused ebakindlad;

12.

on seisukohal, et autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste hästi organiseeritud piiriülene kollektiivne haldamine ning ettevõtlusmudelid, mis austavad kõikide õiguse valdajate õigusi, on väga olulised loomingulise potentsiaali optimaalseks ärakasutamiseks, tagades õiglase tasu mis tahes liiki õiguse valdajatele;

13.

tuletab komisjonile meelde oma eespool nimetatud 13. märtsi 2007. aasta resolutsiooni ja nõuab ühenduse tasandil lähenemist, mis võtaks võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes arvesse digitaalajastu eripära, Euroopa kultuurilise mitmekesisuse säilitamist, tagasihoidlikku rolli omavaid sidusrühmi ja kohalikku valikut;

14.

palub komisjonil võimalikult kiiresti asuda süstemaatiliselt ja kiiresti täies mahus kohaldama EÜ asutamislepingu artikli 151 lõiget 4, et kultuuri ja kultuurisektoriga arvestataks kõikides teistes ühenduse poliitikavaldkondades, eelkõige siseturgu, konkurentsi, kaubandust, äriühinguid ning teadus- ja arendustegevust käsitlevates poliitikavaldkondades ning et kõnealuste poliitikate rakendamisel arvestataks rohkem kultuurisektori eripäraga, samuti välispoliitikas rahvusvaheliste lepingute sõlmimisel UNESCO kultuurilise mitmekesisuse konventsiooni järgides, ning etendada ennetavat rolli ja parandada rahvusvahelist koostööd;

15.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama UNESCO kultuurilise mitmekesisuse konventsiooni ja võtma oma sise- ja välispoliitikas täiel määral arvesse kõnealuse konventsiooni aluseks olevaid põhimõtteid;

16.

kutsub komisjoni üles looma struktuuri, mille eesmärgiks on kultuuri- ja loomesektorile mõju avaldava tegevuse ja poliitika koordineerimise tugevdamine, ning looma ka kultuuri ja loomemajanduse töörühma, et uurida täpsemalt kultuuri ja loovuse otsest panust innovatsiooni, majanduskasvu ja sotsiaalsesse arengusse Euroopa Liidus, ning esitama koostöös Euroopa Parlamendiga konkreetseid meetmeid ühenduse poliitikavaldkondade raames;

17.

nõuab, et komisjon mõtleks tehnoloogia ja turgude kiiret arengut arvesse võttes ning kultuuritööstusele ja loovisikutele digitaalplatvormide arengust kasu saamise tagamise eesmärgil uuesti läbi intellektuaalomandi kriitilise küsimuse nii kultuuri kui ka majanduse lähtepunktist ning kutsuks kõiki sektori osalisi, kaasates eelkõige telekommunikatsiooni- ja Interneti-teenuse pakkujaid, üles leidma ühiselt nii suuri kui väikseid sidusrühmi rahuldavaid lahendusi, hoolitsedes tasakaalu eest intellektuaalomandi ja juurdepääsu vahel kultuurilisele tegevusele ja sisule, mis tagab õiglase ja tulemusliku tasu mis tahes liiki õiguse valdajatele, tegeliku valiku tarbijatele ja kultuurilise mitmekesisuse; juhib tähelepanu asjaolule, et niisuguste tarbijate kriminaliseerimine, kes ei püüa kasumit teenida, ei ole digitaalse piraatluse vastu võitlemiseks õige lahendus;

18.

kutsub komisjoni üles võtma ennetus- ja koolitusmeetmeid ning tarbijatele, eriti noorimatele koolis käivatele tarbijatele suunatud intellektuaalomandi ja üldisemalt loometegevuse väärtuse alaseid teadlikkuse tõstmise meetmeid ning julgustama tarbijaid intellektuaalomandi kaitse nõudest kinni pidama;

19.

nõuab eelkõige, et komisjon toetaks jõupingutusi, mida tehakse digitaalajastu uute ettevõtlusmudelite loomisel, mis võimaldavad tarbijatel parimal viisil kasutada uusi tehnoloogiaid, säilitades samal ajal seadusliku õiguse kunsti- ja kultuuriloomingu tasustamisele;

20.

kutsub komisjoni üles tunnistama, et Interneti tulekuga on kultuurikaupade ja -teenuste klassikalised kasutamisviisid täielikult muutunud, ning et on oluline tagada takistusteta juurdepääs kultuurialasele veebisisule ja kultuuriliste väljendusviiside mitmekesisusele, mis ei lähtuks üksnes tööstus- ja äriloogikast ning tagaks muu hulgas õiglase tasu mis tahes liiki õiguse valdajatele;

21.

on seisukohal, et intellektuaalomandi õiguste reform on oluline loomingulisuse edendamiseks ja kultuurialase tegevuse hoogustamiseks; soovitab Pariisi konventsiooni käsitlemist raamistikuna õiglase tasakaalu saavutamiseks loojate ja tarbijate huvide vahel;

22.

nõuab, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid vajalikud vahendid, mille abil oleks tagatud intellektuaalomandi kaitse ja selle järgimine;

23.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tunnustama Internetti kui kultuuri väljendusvormi ulatuslikku platvormi, teadmistele juurdepääsu platvormi ning Euroopa loovuses demokraatliku osalemise platvormi, ühendades põlvkondi infoühiskonna kaudu; kutsub komisjoni ja liikmesriike seetõttu üles vältima meetmete võtmist, mis lähevad vastuollu kodanikuvabaduste ja inimõigustega, samuti proportsionaalsuse, tõhususe ja hoiatamise põhimõtetega, nagu näiteks Interneti-ühenduse katkestamine;

24.

nõuab, et komisjon teeks piraatlusvastases võitluses vastutavaks kõik asjaomased isikud, sealhulgas tarbijad, ja kehtestaks teadlikkuse tõstmise ja koolituskampaaniad;

25.

peab kultuuri- ja loovtööstuse ning loovisikute kogukonna asjakohast rahastamist hädavajalikuks ning palub nõukogul, komisjonil ja liikmesriikidel võtta vajalikke meetmeid, eelistades segarahastamise vorme ja finantstagatisi ning edendades kultuuritööstusele ja loovisikute kogukonnale soodsat õiguslikku ja maksuraamistikku ning eelkõige maksusoodustuste ja vähendatud käibemaksumäära kohaldamist kõigi kultuuritoodete, sealhulgas Internetis leiduvate teoste suhtes;

26.

rõhutab, kui tähtsad on Euroopa loomesektorile niisugused tasuta teabe infrastruktuurid nagu Internet, mis põhinevad nn avatud osalusel ja standarditel, ning palub komisjonil esitada strateegia avatumate ja koostalitusvõimelisemate teabe infrastruktuuride loomiseks;

27.

peab vajalikuks, et struktuurifondide, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud programmide ning teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) tegevuse raames omistataks kultuuri- ja loovtööstuse, sealhulgas valdkonna väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja kunsti alal tegutsevate füüsilisest isikutest ettevõtjate arengule ja piisavale rahastamisele eriline tähtsus, ning kordab oma palvet, et komisjon esitaks uuringu struktuurifondidest ja seitsmendast raamprogrammist tuleneva rahastamise mõju kohta kultuuri- ja haridussektorile;

28.

kinnitab Euroopa Investeerimispanga algatuse „Innovatsioon 2010” (i2i) eesmärkide tähtsust ning nõuab nende esmatähtsaks pidamist; ergutab komisjoni ja liikmesriike uurima täiendavaid võimalusi toetada rahaliselt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tegevuse alustamist ja arengut kultuuri- ja loomesektoris (näiteks seitsmenda raamprogrammi kaudu); julgustab struktuurifondide kasutamist pärimuskunsti ja kultuuripärandi sektorite ning kultuuri- ja uuendusliku tööstuse toetamisel; palub komisjonil kontrollida kõnealuseid tegevusi ja aidata kaasa parimate tavade levitamisele;

29.

kutsub komisjoni üles edendama juurdepääsu kultuuritööstusele tehnilise abi programmide osas kolmandate riikidega, eelkõige Hiina, India ja Ladina-Ameerikaga;

30.

palub komisjonil julgustada ja toetada partnerlust kultuuritööstuse sektorite ning info- ja sidetehnoloogiasektorite vahel, et soodustada loovuse ja innovatsiooni sünergiat Lissaboni strateegia kontekstis;

31.

palub komisjonil mõelda võimaluse peale luua MEDIA programmi sarnane programm, viia lõpuni menetlused Euroopa digitaalse raamatukogu algatuse elluviimiseks, ergutada ja toetada muusika-, teatri- ja kirjastustööstusi, et hõlbustada teoste riikidevahelist levitamist ja luua esmase sammuna programmi Kultuur raames mehhanism, mis võimaldab mitteaudiovisuaalsel kultuuritööstusel saavutada juurdepääs ühenduse rahastamisele raamatute propageerimiseks (muu hulgas ühiste bokside abil raamatumessidel) ning ka muusika ja kutsealase koolituse edendamiseks;

32.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama tõlketoetusi, sest Euroopa kultuuriprogrammidele eraldatud rahalised vahendid ei ole piisavad, et tagada nende eesmärkide täitmine;

33.

on seisukohal, et kultuuri- ja loomesektorit tuleb edendada kvalifikatsiooni-, õppe- ja koolitussüsteemide parandamisega, eelkõige püüdes anda kõigil haridustasemetel kultuuri- ja kunstierialade üliõpilastele kutsetööks ettevalmistavat koolitust ja ergutades ka suuremat sünergiat sektori ettevõtete ja koolide vahel ning ergutades liikmesriikides tihedamaid sidemeid koolide ja institutsioonide vahel, mis juba kõnealuses suunas töötavad; on seisukohal, et on vajalik teha ka täiendavaid edusamme kunstiõpingute diplomite vastastikuse tunnustamise suunas;

34.

rõhutab teatud spetsiifilise olemusega oskusteabe ja ametite olemasolu kultuuri-, loome- ja käsitöösektoris, mille säilimine tuleb tagada teadmiste asjakohaste edasiandmismehhanismidega;

35.

kutsub komisjoni ja liikmesriike võtma asjakohaseid meetmeid traditsiooniliste oskusteadmiste väärtustamiseks, et julgustada asjaomaste sektorite kutsetöötajate liikuvust ja hõlbustada neile töökohtadele juurdepääsu Euroopa Liidus;

36.

kutsub liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu naiste töötasu tasemele kultuuritööstuses, eesmärgiga tagada, et palgasüsteemid ei põhjustaks soopõhist diskrimineerimist töötasu osas;

37.

rõhutab kultuuritööstuste tähtsat osa võitluses soostereotüüpide vastu, soodustades meeste ja naiste vahelist võrdõiguslikkust ja muutuvaid mõtteviise; kutsub liikmesriike üles julgustama kultuuritööstust edastama kõnealuseid ideesid läbi oma algatuste;

38.

kutsub liikmesriike ja nende kohalikke omavalitsusi tagama paremat teabevahetust loovtööstuse ja rahastavate asutuste vahel, töötades välja nõustamisteenuseid ärijuhtimise, rahanduse, teabe ja koolituse valdkonnas väikeettevõtetele, ettevõtjatele ning kultuuri- ja loovtööstuse töötajatele;

39.

peab väga tähtsaks direktiivi 2007/65/EÜ sätteid ning palub liikmesriikidel tagada selle õigeaegne ülevõtmine ja komisjonil hoida Euroopa Parlamenti kursis selle direktiivi rakendamisega;

40.

rõhutab kaugeleulatuva kiire lairibaühenduse ja uute traadita tehnoloogiate loodud võimalusi uute uuenduslike kultuuriteenuste ja kultuurilise sisu arendamisel ning levitamisel nii maa- kui ka linnapiirkondades kõigis 27 liikmesriigis; kutsub lisaks sellele liikmesriike üles arendama eelisjärjekorras lairibavõrke maapiirkondades ja äärepoolsetes piirkondades, et kaotada digitaalne lõhe; märgib, et tehnoloogiline progress võimaldab tarbijatel kultuurilist sisu kiiremini kätte saada;

41.

tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde nende senist seisukohta audiovisuaalteenuste osas rahvusvaheliste kaubandusläbirääkimiste raames ja kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edaspidi mitte tegema WTO ja GATSi läbirääkimiste raames ettepanekuid audiovisuaalteenuste liberaliseerimiseks ega esitama taotlusi, et neile tehtaks mööndusi enamsoodustusrežiimi rakendamise osas;

42.

tervitab 2007. aastal Euroopa Parlamendi loodud iga-aastast filmiauhinda (PRIX LUX) kui vahendit, et tugevdada kultuuripoliitikat, soodustada kultuurilist ja keelelist mitmekesisust, säilitada kultuuritavasid ja toetada kultuurilisi vahetusi; nõuab, et kõnealune auhind võtaks arvesse eelkõige naiste osalust ja loovust, tunnustades nende panust Euroopa filmi arendamisse ja edendamisse;

43.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning UNESCO-le ja Euroopa Nõukogule.

15.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 247/32

A.

arvestades, et Euroopa Liidul on eelkõige kohustus hoolitseda Euroopa kultuurilise rikkuse eest (ilma et see piiraks suurimat ja soovituimat avatust teistele kultuuridele); Euroopa kultuuripärandit tuleb täies ulatuses ja kõikide vahenditega kaitsta, levitada ja jagada nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool;

B.

arvestades, et kunst ja kultuur on suurema väljenduse ja eneseteadvuse saavutamise vahendid isiklikus ja sotsiaalses arengus ning võimaldavad üksikisikutel ja kogukondadel tegeleda nende pärandi ja mäluga ning kavandada nende isiklikku ja ühist tulevikku;

C.

arvestades, et kunst ja kultuur avavad uusi dialoogivorme, avavad võimalusi kultuuridevaheliseks mõistmiseks ning võimaldavad üksikisikutel ja rühmadel väljuda oma identiteedihoiakute raamidest;

D.

arvestades, et kunst ja kultuur julgustavad ühiskonnaelust osavõtmist ja selles osalemist vahetuse, arutelu ja loovuse valdkonnana ning ideede loomiseks;

E.

arvestades, et Euroopa kultuuripärand, sealhulgas oma väljenduste mitmekesisuses ning põhiliste vormide segunemises, nagu näiteks kreeka, rooma ning juudi-kristlik pärand, asetas Euroopa kõikide kontinentide etteotsa, osutus innovatsiooni, arengu ja edu võrreldamatuks tõukejõuks, mis levis kõikides suundades ning on tänapäeval jätkuvalt inimlikkuse, rikastumise, vaimse tegevuse, demokraatia, sallivuse ja kodanikuühiskonna põhiliseks märgiks;

F.

arvestades, et üha enam globaliseeruvas maailmas on Euroopa kultuuriline rikkus oluline väärtus, mille silmapaistvad omadused kujutavad endast Euroopale tõelist lisaväärtust ning mille algne roll on Euroopale ja liidule oluline mõistmaks maailma, et tagada selle ühtsus, tuua esile ainulaadsus ja jääda meelde teiste rahvaste kõrval;

G.

arvestades, et nii paindlikkus kui ka liikuvus on kunstialastele elukutsetele loomuomased;

H.

arvestades, et kunsti loomine ühendab nii Euroopa kunstnikke kui ka kunstnikke väljastpoolt Euroopat, ning arvestades, et kunstnike liikuvust takistab riikide poliitika viisade nõudmise osas ELi piires liikuvatelt isikutelt;

I.

arvestades, et erilist tähelepanu tuleb pöörata Euroopa kultuuripärandi ajaloolise mõju eriväljendustele teistel kontinentidel, pannes tasakaalu tsivilisatsiooni ülesehitamise tegurid, vastastikuse mõistmise ja konstruktiivse lähenemise neid väljendusi esindavate rahvaste vahel,

J.

arvestades, et kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused etendavad nende piirides eriti olulist rolli kultuuri arengus ja kindlustamises, eelkõige kultuuripärandi kaitsmise ja kunstialase innovatsiooni edendamise abil, mis on tegur, mida tuleks asjakohaselt arvesse võtta Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava ümberkorraldamisel üleilmastumise valguses;

K.

arvestades, et väljastpoolt Euroopat tulevad sisserändajad, turistid ja muud külastajad on kohustatud austama Euroopa kultuuripärandit, mis on liikmesriikides esmatähtis;

L.

arvestades ühelt poolt, et Euroopa loov-, kunsti- ja kultuuritööstustel on otsustav roll Euroopa kultuurilise identiteedi loomisel, väärtuste jagamisel ning Euroopa kodanikkonna jätkuval arendamisel, mis üheaegselt ületab riigipiire ning tunnistab kultuurilist mitmekesisust Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja keelelisel tasandil;

M.

arvestades teiselt poolt, et Euroopa loovisikutel, artistidel ja kultuuritööstusel on samuti oluline mõju majanduslikele sissetulekutele, jõukuse allikatele ning ELi töökohtade loomisele;

N.

arvestades, et tehnoloogiline areng toob järjest rohkem kaasa kultuuritoodete digitaalsel kujul tootmist, levitamist ja tarbimist, ning poliitika peab seda arengut arvestama;

O.

arvestades, et Euroopa kultuuritööstus on kaitstud kaubanduseeskirjade eest, mis peegeldab adekvaatselt Euroopas levinud arvamust, et kultuuritooted ja -teenused erinevad muud tüüpi toodetest ja teenustest, vajades eraldi eeskirju;

P.

arvestades, et ELi suurimad muuseumid ja kultuuriasutused viivad muu maailma sarnaste asutustega järjest enam läbi majanduslikult olulisi vahetusi, mis toodavad turismiga võrreldes suuremat tulu;

Q.

arvestades, et liikmesriikide ajalooline, kultuuriline ja arheoloogiline pärand väärib maksimaalset kaitset ebaseadusliku impordi ja üldise ebaseadusliku kaubanduse riskide eest, nagu on sätestatud 14. novembri 1970. aasta kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise keelamise ning ärahoidmise abinõude konventsioonis ja teistes kehtivates rahvusvahelistes õigusaktides;

R.

arvestades, et EL peab üles näitama solidaarsust kolmandate riikide kultuuripärandi kaitsmisel, eriti nõrgimate kultuurisektoriga riikide puhul, ning aktiivselt ära hoidma päritolumaal kaitstud kultuuriväärtuste ebaseaduslikku importi;

S.

arvestades, et ELi kultuuritoodete ja -teenuste kaubandustasakaal on ebasoodne;

T.

arvestades, et majanduslik üleilmastumine ja üleilmse kultuuritööstuse teke on väljakutse keelelisele ja kultuurilisele mitmekesisusele, mis on väärtus omaette, muutes oluliseks sellele väljakutsele ühise Euroopa lähenemise leidmise;

U.

arvestades, et turismitööstus ja sellega seotud teenused on üks neid punkte, kus rahvusvaheline kaubandus ja kultuur kohtuvad ning mis võib ELi ja kolmandate riikide suhetes olla parim vahend Euroopa kultuuriga seotud sihtkohtade tähtsustamiseks, edendades samal ajal kaubandust ning aidates seega tagada sotsiaalset, kultuurilist ja keskkondlikku jätkusuutlikkust;

V.

arvestades, et usaldusväärne ja sisuline statistika kultuuritoodete ja -teenuste rahvusvahelise kaubanduse kohta puudub peaaegu täielikult;

W.

arvestades, et digitaalseid tehnoloogiaid peaks käsitlema uudse võimalusena kultuuritooteid ja -teenuseid üleilmselt levitada, mis võib vaba ja õiglase ligipääsu ning kultuuriliste ja keeleliste eripärade austamise korral edendada kultuuridevahelist mõistmist;

X.

arvestades, et uued meediatehnoloogiad, sh avatud lähtekoodil põhinevad Interneti-portaalid ja -teenused ning nende arendus nõuavad järjest rohkem sisu, et olla konkurentsivõimelised;

Y.

arvestades, et need arengud toovad endaga kaasa ennenägematuid väljakutseid, mis nõuavad uut lähenemist intellektuaalomandiõiguste kaitse, piraatluse ja lubamatu digiteerimisega seotud teemade juhtimisele ja reguleerimisele, arvestades vajadust leida kohane tasakaal vaba ligipääsuga kultuuritoodete ja -teenuste ning uute kunstiliste ja intellektuaalsete loomevormide vahel;

Z.

arvestades, et kultuuritoodete võltsimine ja piraatlus toovad ELis kaasa töökaotusi ning kahjustavad kultuuritööstuse konkurentsivõimet ja toodete kvaliteeti, mõjutades eriti liikmesriike, mis saavad põhilise tulu kultuuritoodete valmistamisest ja majanduslikel eesmärkidel kasutamisest;

AA.

arvestades, et komisjonile on antud ülim võim kaitsta Euroopa tööstuse intellektuaalomandiõigusi kõigis rahvusvahelistes foorumites ning ka nende kaubanduspartnerite ees, kellel ei ole selles valdkonnas asjakohaseid õigusakte;

AB.

arvestades, et kultuur on eraldi kaasatud ELi vabakaubanduslepingutesse ja teistesse kaubandusmeetmetesse,

AC.

arvestades, et kultuur ja keel on regionaalarengu juhtivad jõud ja aitavad investeeringuid ligi tõmmata eriti vähearenenud piirkondades, kus on vähe loodusvarasid või vaatamisväärsusi, ning arvestades, et kunstnikel ja kultuuriasutustel on otsustav roll piirkondade identiteedi loomisel ja nende atraktiivsuse suurendamisel ning Euroopa integratsiooniprotsessis;

AD.

arvestades, et kultuur nii töökohti andva kui ka majanduskasvu soodustava sektorina on eriti oluline (eelkõige väikeste ja keskmise suurusega) linnade ja maapiirkondade arenguks ning arvestades, et kultuuriline identiteet on sotsiaalvaldkonnas piirkondade ning kohalike kogukondade integratsiooni ja suuremat sotsiaalset ühtekuuluvust soodustav oluline tegur;

AE.

arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika ja maaelu arendamise poliitika raames võib toetada kultuuripärandi taastamist ja kunstiga seotud elukutsete edendamist, et suurendada piirkondade atraktiivsust;

AF.

arvestades, et väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel ning erakapitalil on kultuurisektoris järjest suurenev oluline roll ning et need tuleks kaasata projektide ja meetmete rakendamisse selles valdkonnas, eelkõige avaliku ja erasektori partnerluse kaudu,

1.

tervitab komisjoni teatist Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta ning kiidab heaks selles seatud eesmärgid; märgib, et Lissaboni strateegia rakendamises ning ülemaailmse juhtimise ja säästva arengu uue samba ülesehitamises on paljudel juhtudel rõhutatud kultuuri olulist ja struktureerivat rolli;

2.

tunneb samuti heameelt asjaolu üle, et nõukogu on komisjoni eespool nimetatud teatise hästi vastu võtnud, nagu see kajastub nõukogu eelnimetatud 16. novembri 2007. aasta resolutsioonis;

3.

rõhutab, et kohalikud, piirkondlikud ja riiklikud ametiasutused etendavad olulist rolli kultuuri arendamisel ja soodustamisel, eelkõige kultuuripärandi kaitsmisel ning ka kunstialase innovatsiooni ja loovtööstuse edendamisel;

4.

tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon on huvitatud kunstnike ja elukutseliste kultuuritöötajate liikuvusest;

5.

juhib tähelepanu vajadusele edendada noorte Euroopa kunstnike esilekerkimist ja liikuvust;

6.

peab kahetsusväärseks, et Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava koostamisel ei ole osutatud rollile, mida etendavad linnade, kohalike ametiasutuste ja piirkondade arvukad partnerlused;

7.

rõhutab asjaolu, et kultuurisektor etendab olulist osa uuendatud Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisel, ning juhib tähelepanu kultuuri tähtsusele hea ja dünaamilise elukeskkonna loomisel, eriti tohutute võimaluste abil, mida pakub kultuuriturism paljude piirkondade majandusarengule;

8.

rõhutab, et asutamislepingu artikli 151 valguses võib koostööpoliitika ja liikmesriikide vahelised partnerluslepingud kultuurisektoris kehtestada üksnes kultuurilist mitmekesisust ja rahvuslikku identiteeti austades; rõhutab samuti Euroopa Liidu piirkondade rolli kultuurialase koostöö olulise foorumina;

9.

on mures asjaolu pärast, et teatis ei too selgust kestvasse probleemi, mis puudutab kultuuri vääritimõistmist kaasaegse ja traditsioonilise kunsti, Euroopa pärandi ja kasumile orienteeritud ja tulutoova nn loovtööstuse osas; pealegi esitavad tegevuskavas seatud eesmärgid kultuuri üldjuhul nii, et sel on oluline sotsiaalne, majanduslik, poliitiline ja üldisemalt nn instrumentaalne väärtus, kuid ei hõlma kultuuri kui sellist omaette väärtusena (kultuur kultuurina);

10.

tunneb muret asjaolu pärast, et arutelus kultuuridevahelise ja kultuurilise dialoogi üle ning selle üle, mida mõeldakse kultuuri all, mõistetakse sageli, et kultuur pigem ühendab inimesi, kui on erinevuste vahendaja; sellega seoses võiks kasutada Jean Monnet' sõnu, et need noored inimesed, kes on kursis kõige sellega, mis on suurepärane ja hea erinevates kultuurides, lakkamata vaatamast oma endi maade poole armastuse ja uhkusega, saavad eurooplasteks;

11.

peab asutamislepingu artikli 151 lõike 4 täielikuks ja ühtseks rakendamiseks vajalikuks võtta arvesse sektori eripära kultuuri- ja majandustoodetena, eelkõige selle loome- ja innovatsioonivõimet ning sotsiaalset tähtsust, et kultuur võiks täielikult leida koha, mis talle on antud Lissaboni strateegia raames;

12.

usub, et komisjoni eesmärk arendada kultuurisektoris täiendavalt dialoogi kodanikuühiskonnaga on olulise tähtsusega ühtse Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kujundamiseks ning üksnes niisuguse struktureeritud dialoogi abil suudaks Euroopa poliitika tõeliselt kajastada Euroopa kunstnike ja kultuuritöötajate tegelikku olukorda ja vajadusi;

13.

kutsub komisjoni üles esitama niisuguseid soovitusi digitaalõiguste halduse süsteemide kaitseks, mis vastaksid ühtmoodi nii ELi siseturu kui ka Unesco kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni nõuetele;

14.

rõhutab, et jätkusuutlikult tuleb tagada kultuuriline tootlikkus ja kunstnike loovus, mis eeldab aga kunstnike kindlustatud sotsiaalset olukorda, sh sobivat maksu-, töö-, sotsiaalkindlustus- ja autoriõiguste raamistikku;

15.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles äratama ellu Unesco kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni ning arvestama täies ulatuses selles kehtestatud põhimõtteid nii oma sise- kui ka välispoliitikas;

16.

tuletab komisjonile meelde, et ühendus on kohustatud rakendama Unesco kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni oma volituste rakendamisel konventsioonis sätestatud valdkondades: „ühine kaubanduspoliitika, arengukoostöö, majanduslik, rahaline ja tehniline koostöö kolmandate riikidega, kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine, konkurents ja siseturg, kaasa arvatud intellektuaalomand.” (7);

17.

on arvamusel, et ühenduse praegused kultuurisektori programmid ei vasta täielikult Euroopa ühise kultuuripärandiga seotud olukorrale, ning kutsub seetõttu komisjoni üles tegema ettepaneku luua eriprogrammid, mis võimaldavad ulatuslikumalt ja põhjalikumalt edendada kunstilist loovust ning säilitada kontakti materiaalsete ja mittemateriaalsete varade ja väärtustega, mida Euroopa kultuuripärand hõlmab, mis lihtsustavad nende vastastikust mõju identiteetide ja erinevuste inimlikus mõistmises ning tänapäeva kultuuri loomises, ning mis võimaldavad kultuuripärandit kasutada ja jagada;

18.

rõhutab, et kõikidel kultuurisektori programmidel on väga positiivne mõju ühtsusele, tegelikule lähenemisele, majanduskasvule, säästvale arengule, innovatsioonile, tööhõivele ja konkurentsivõimele;

19.

juhib tähelepanu asjaolule, et EL peab etendama olulist rolli praktiliste meetmete võtmisel, mis tõeliselt soodustavad Euroopa ning ühenduseväliste kunstnike liikuvust;

20.

nõuab, et viidaks sisse kunstnike eriviisa, võimaldamaks neil viivitamatult anda oma nõusolek, kui neile pakutakse väga lühiajalist elukutselist tööd;

21.

kordab ELi huvipakkuva kultuuriprojekti – Euroopa kultuuripealinnade kava – strateegilist tähtsust, sest see võimendab olulisel määral linnade ja piirkondade sotsiaalset ja majanduslikku arengut Euroopa lisandväärtust luues;

22.

palub komisjonil pöörata erilist tähelepanu tugevale ja tulemuslikule koostööle 2007.–2011. aasta Euroopa kultuuripealinnade ja kultuurilinnade võrgustiku 2010 vahel, mis ühendab enam kui 20 alevit ja linna Ungarist, Saksamaalt ja Türgist, et teha üheskoos tööd nende endi Euroopa kultuurialaste eesmärkide väljatöötamise nimel, ühendamaks kultuuripealinnad oma ettevalmistuste tegemisel 2010. aastaks ning esitlemaks nende projekte samaaegselt paljudes erinevates kohtades;

23.

rõhutab, et liikuvus ja paindlikkus on ainsad vahendid loometöö püsimise kindlustamiseks üksikutes liikmesriikides ja Euroopa kultuurilise identiteedi edendamiseks;

24.

soovitab nõukogul ja komisjonil luua paralleelselt raamprogrammiga „Kultuur 2007–2013” seda täiendava programmi, mille eesmärk on väärtustada Euroopa klassikalist kultuuripärandit ja riikide kultuuride sajandite vältel tehtud ajaloolisi panuseid täies ulatuses, arvestades samas ka kultuurisektori vajadusi tulevikus;

25.

kutsub komisjoni üles tugevdama kirjandustõlke toetuspoliitikat, mis on ette nähtud programmis „Kultuur 2007–2013”;

26.

kutsub komisjoni üles looma programmi, mille eesmärk on väärtustada Euroopa keelte edendamist maailmas ja nende rolli kultuuriloomingus teistel kontinentidel nii, et lihtsustada vastastikusi teadmisi ja arusaamist ning kultuurilist mõju, mis on loodud ja edasi antud nende keelte kaudu väljaspool Euroopat;

27.

kutsub komisjoni üles tugevdama ja edendama rahvusvahelist kultuurivahetust, kultuuridevahelise kommunikatsiooni oskuste omandamist ning kodanike mitmekeelsust Euroopa Liidus;

28.

rõhutab, et arvestades 2008. aasta nimetamist Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aastaks, peaks Euroopa Liit rakendama kultuuridevahelise dialoogi väärtusi ning avama end muudele kultuuridele ning edendama ja arendama koostöövõimalusi, pakkudes huvitavaid kultuuriprogramme Euroopa kolmandatele riikidele, eelkõige neile, keda hõlmab Euroopa naabruspoliitika ning kellele avaldaks ühistesse kultuuriprogrammidesse kaasatus äärmiselt olulist mobiliseerivat mõju;

29.

teeb ettepaneku, et parlament, nõukogu, komisjon ja liikmesriigid võtavad kohustuse luua kultuurile ja kultuuri loomisele tõeliselt soodsad tingimused ühenduse kõikides eluvaldkondades ning eelkõige selles osas, mis hõlmab perekonda, kooli, elukestvat õpet, massimeediat ja digitaalse tehnoloogia maailma;

30.

rõhutab, et tuleb jätkata konkreetsete kultuuriprojektide edendamist Euroopa tasandil, mille üheks näiteks on Euroopa digitaalraamatukogu; nõuab raamatukogu kiiremat sisseseadmist;

31.

toetab arvukaid kultuurialaseid partnerluskokkuleppeid linnade, kogukondade ja piirkondade vahel, mis on olulise tähtsusega piirkondade sotsiaalsele arengule ja kultuurilise innovatsiooni edendamisele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama igakülgselt kohalikke, piirkondlikke ja piirkondadevahelisi kultuurialgatusi olulise tegurina piirkondliku ja Euroopa integratsiooni protsessis ülemaailmsete väljakutsetega silmitsi seistes;

32.

rõhutab, et on tähtis, et kunsti ja kirjanduse õpetamine väljenduks noorte inimeste isiksuse täiustamises, nende kutsumuse avaldumises ja arengus ning kultuurilistest varadest ja väärtustest täielikus osa saamises;

33.

rõhutab vajadust, et koolide õppekavad hõlmaksid kõikides liikmesriikides Euroopa Liidu ühise ajaloo õppeprogrammi, et edendada Euroopa identiteeti ja kultuuri üleilmastumise kontekstis;

34.

tuletab meelde, et on oluline luua nii koolis kui ka ühiskonnas uuenduslikud sillad kultuuri, teadustegevuse, teaduse ja tehnoloogia vahel ning neid aspekte hõlmavad programmid;

35.

palub komisjonil välja töötada sobiv vahend Euroopa kultuuritööstuse kriisis olevate sektorite tuvastamiseks, pöörates erilist tähelepanu kirjastusturule, mille areng on peatunud ja mis on ohtu seadnud kvaliteetkirjanduse loomise bestsellerite kasuks, ning muusikaloomingule, mille kvaliteeti ja mitmekesisust ohustab samuti digitaalse tehnoloogia ülemaailmne levik, autoriõiguste kollektiivne haldamine ja piraatlus;

36.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma kasutusele vahendid, mis on vajalikud kirjandus- ja kunstiteoste omandiõiguse jõustamiseks ja kaitseks, eelkõige digitaalses keskkonnas;

37.

usub, et kehtestada tuleb Euroopa kultuuri diplomaatia tõelised tähised, ning nõuab, et liikmesriigid ja ühenduse institutsioonid tugevdavad kultuuri osa oma diplomaatilistes esindustes ning teevad struktureeritud ja korrapäraseid Euroopa kultuurile pühendatud algatusi;

38.

kutsub liikmesriike ja ühenduse institutsioone üles edendama algatusi, mille eesmärgiks on kultuuriturismi arendamine;

39.

soovitab nõukogul ja komisjonil välja töötada ja edendada nimekirja kõikide liikmesriikide olulistest kultuurilise väärtusega paikadest, et korraldada algatusi ja üritusi, mis toimuvad korrapäraselt nendes kultuuri avaldumise paikades;

40.

usub, et tuleks luua Euroopa kultuuripärandi märgis eesmärgiga rõhutada Euroopa ajaloo ja kultuuripärandi tunnistajateks olevate kultuuritoodete, mälestiste, memoriaalide ja mälestuspaikade Euroopa mõõdet;

41.

soovitab nõukogul ja komisjonil toetada ja edendada Euroopa Nõukogu 1987. aastal algatatud Euroopa kultuuriradade programmi, kuna kõnealused rajad moodustavad eeskujulikke võrgustikke, mis hõlmavad piirkondi ja kohalikke kogukondi ning on Euroopa kultuuripärandi ja ühise ajaloo tunnistajateks;

42.

teeb nõukogule ja komisjonile ettepaneku asutada Euroopa kultuuri sponsorluskava ja anda välja Euroopa kultuuri toetaja tiitlit, et luua komisjoni kavandatud tegevuse eesmärkide saavutamiseks avaliku ja erasektori tõhus partnerlus;

43.

teeb ettepaneku luua mainekad Euroopa auhinnad, mida antakse regulaarselt kultuuriloomingu kõikides valdkondades;

44.

soovitab samaaegselt parandada praeguste auhindade nähtavust ja hinnata nende mõju;

45.

soovitab – pidades silmas maailma kultuuri vaieldamatu panuse andnud hiilgava helilooja Fryderyk Chopini kahesajandat sünniaastapäeva – nimetada 2010. aasta Fryderyk Chopini Euroopa aastaks;

46.

teeb ettepaneku nimetada 2011. aasta kreeka ja rooma klassikute Euroopa aastaks, et juhtida liidu rahvaste tähelepanu sellele kultuuripärandi olulisele osale, mida tänapäeval ohustab unustamine;

47.

soovitab, et komisjon peaks koostöös liikmesriikidega hakkama Euroopa kultuuriväärtuste edendamise ja oma kultuurile pühendumuse näitamise huvides korrapäraselt korraldama ja toetama Euroopa aastat, mille raames tähistatakse Euroopa märkimisväärset isikupära, kunstialast tegevust või kultuurisündmusi;

48.

soovitab tõhustada kõnealuste meetmete edendamist, ligipääsetavust ja nendest teavitamist;

49.

juhib nõukogu tähelepanu kiirele ja tungivale vajadusele vaadata üle eelarvevahendid, mis on suunatud komisjoni käesoleva teatise ja varasemate teatiste raames kavandatud meetmete toetamiseks;

50.

õhutab komisjoni ja nõukogu tagama, et nii kahe- kui ka mitmepoolsete kaubandussuhete eeskirjad oleksid läbipaistvad, õiglased, avatud ja turulepääsule suunatud; nõuab lisaks, et need eeskirjad võimaldaksid Euroopa kultuuritööstusel kasutada kogu potentsiaali, eriti audiovisuaal-, muusika- ja kirjastamissektorites;

51.

kutsub komisjoni üles läbi vaatama tollikontrolli ja liikmesriikidevahelise infovahetuse mehhanisme, tagamaks, et need on kunstiteoste ja teiste kaitstud kultuuritoodete ebaseadusliku ekspordi ja impordi vastu võitlemisel võimalikult tõhusad;

52.

kutsub komisjoni üles võtma kohaseid meetmeid, et algatada intellektuaalomandiõiguste kaitse põhjalik läbivaatamine, tasakaalustamaks paremini ELi õigustikus, WTO eeskirjades ja ELi kahepoolsetes lepingutes sisalduvaid vastukäivaid eesmärke seoses õigustehoidja kaitse ning vaba ja õiglase ligipääsuga kultuuritoodetele ja -teenustele, et kaotada võltsimise ja piraatluse algpõhjused;

53.

kutsub komisjoni üles kasutama oma volitusi, kaasa arvatud rahvusvaheliste lepingutega kehtestatud vaidluste lahendamise meetmete võimalikku kasutuselevõtmist, tagamaks, et kõik kaubanduspartnerid täidaksid WTOst ja rahvusvahelisest kaubandusõigusest tulenevaid kohustusi;

54.

kutsub komisjoni üles arendama usaldusväärsete ja ühtsete näitajate ja vahendite kogumit kultuuritoodete rahvusvahelise kaubanduse mõõtmiseks ja hindamiseks;

55.

arvestades, et kultuuriturism on alati kasvav osa üleilmsest kultuuritööstusest, kutsub komisjoni üles lisama ELi kaubanduspoliitika lepingutele klauslid kultuurilise ja ajaloolise väärtusega toodete leviku ja nendega kaubitsemise kohta;

56.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma kaubandusleppeid täites üha rohkem arvesse ELi vabakaubanduslepingute ja teiste kaubandusmeetmete klausleid, mis käsitlevad kultuuritoodete kaubandust;

57.

rõhutab kultuuritoodete riikidevahelise ringluse toetamise olulisust kunstnike ja kultuurisektori töötajate tõhustatud liikuvuse kaudu; usub, et Euroopa kunsti ja kultuuri riikidevahelisel ringlusel on oluline roll Euroopa väärtuste levitamisel ning kultuurilise mitmekesisuse ja kultuuridevahelise dialoogi säilitamisel ja arendamisel;

58.

kutsub komisjoni üles tegema kindlaks võimalikud kolmandate riikide poolt Euroopa teatud kultuuritoodete ja -teenuste kaubandustehingutele kehtestatud mittetariifsed barjäärid ning vajadusel astuma samme nende kaotamiseks;

59.

rõhutab sellega seoses, et EL peaks toetama ja lihtsustama arengumaade pääsu oma kultuuritoodete ja -teenuste turule, pöörates erilist tähelepanu võimalikule positiivsele mõjule seoses töökohtade loomise ja tehnoloogilise arenguga nende maade kultuuritööstustes;

60.

kutsub komisjoni üles tegema ettepanekut spetsiifilise kultuuritegevuse ja -sündmuste kohta, mis edendaksid Euroopa kultuuri arengumaades, muutes kultuurile ligipääsu samal ajal prioriteediks arengupoliitikas;

61.

toetab kultuuridimensiooni ning kultuuri erinevate aspektide süstemaatilist integratsiooni kogu välis- ja arengupoliitikasse, projektidesse ja programmidesse komisjoni diplomaatiliste jõupingutuste kvaliteedi parandamise ning kogu ELi koostöö elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse vahendina, ning selliste meetmete suurendamist, mis aitavad tõsta teadlikkust arengumeetmete kultuurilise aspekti olulisusest;

62.

tervitab spetsiifiliste omavahelises seoses olevate kultuurialaste koostööprogrammide, nagu näiteks India Kultuurifond, loomist partnerriikidega Euroopa naabruspoliitika piirkonnas, Aasias ja mujal;

63.

tervitab komisjoni ettepanekut luua ELi-AKV Kultuurifond ühise ELi panusena AKV kultuuritoodete levitamise ja tootmise toetamiseks, märkides, et 10. Euroopa Arengufond tagab stardivahendid, mida täiendavad liikmesriikide panused;

64.

nõuab, et komisjon edendaks rahvusvaheliste lepingute ja teiste kultuurilisi õigusi mõjutavate õigusaktide täitmist, et tagada kultuuriline vabadus ning säilitada kultuuri mitmekesisus ja selle erinevad avaldumisvormid, pidades silmas arenguriikides kultuuri mitmekesisust ohustavat turu liberaliseerimist;

65.

kutsub komisjoni üles edendama kultuurivahetust ELi ning kolmandate riikide ja piirkondade vahel;

66.

kutsub komisjoni üles edendama kultuuripoliitika integreerimist arengukoostööpoliitikasse, pidades eriti silmas koostoimimist sotsiaal- ja majanduspoliitikaga;

67.

kutsub komisjoni üles tagama, et kõikides komisjoni koostööprogrammides ja projektides võetakse arvesse kohalikku kultuuri ning et need aitavad kaasa inimeste juurdepääsu suurendamisele kultuurile ja kultuurilise väljenduse vahenditele ning vähendavad vaesust ja sotsiaalset tõrjutust; rõhutab hariduse tähtsust, sealhulgas kultuuri hariduse kõikidesse tasanditesse integreerimise toetamist arengumaades;

68.

tuletab komisjonile meelde, et kultuuripärandi arendamine on tihedalt seotud selle kasutamisega ja juurdepääsuga avalikkusele ning et arvestades kultuuripärandi kaduvat olemust, tuleb seda hallata jätkusuutlikult; peab samuti enesest mõistetavaks, et kultuuripärandi haldamine on majanduslikult tulutoov ja aitab seetõttu kaasa elanikkonna sotsiaalse ja majandusliku olukorra parandamisele;

69.

toetab ELi aktiivset osalemist kultuuriga tegelevate rahvusvaheliste organisatsioonide töös ja ÜRO tsivilisatsioonide liidu protsessis;

70.

tunnistab Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava plaanide olulisust, kuid märgib, et kõnealust tegevuskava käsitlev komisjoni teatis ei sisalda ühtegi üksikasja seoses selle rahastamisega ega ühtegi praktilist kava avatud koordineerimismeetodi kasutamiseks; kutsub komisjoni üles esitama kõnealused üksikasjad esimesel võimalusel;

71.

rõhutab, kui tähtis on kohalike ja piirkondlike asutuste roll kultuuri edendamisel ja toetamisel oma piirkonnas, eelkõige kultuuripärandi valdkonnas ja kunstialase innovatsiooni patroonidena, kultuurihüvede ja kultuurialaste algatuste, hariduse ning koolituse pakkumise ja sponsoreerimise eest vastutavate organitena ning festivalide ja kultuurialaste kohtumiste korraldajatena;

72.

soovitab liikmesriikidel kaasata kohalikud ja piirkondlikud asutused mitte ainult tulemuste jälgimisse, vaid ka ELi iga uue kultuurivaldkonna tegevuskava rakendamisse, et tegelikult ellu viidud kultuuripoliitika peegeldaks piirkondade konkreetseid ootusi ja vajadusi;

73.

juhib tähelepanu vajadusele edendada kultuurilist mitmekesisust ja anda kultuurile oluline roll mitte üksnes dialoogis üksikute riikide vahel, vaid ka piirkondade vahel kogu maailmas, edendades kultuuridevahelisi vahetusprogramme ja kaasates kultuuri arenguprogrammidesse; toetab mõtet kasutada kultuuristrateegiate loomisel integreeritud lähenemisviisi, millesse liidetakse kõik sektorid ja tegurid, mis otseselt või kaudselt mõjutavad kultuuri arengut;

74.

rõhutab, et kultuuriturismil on märkimisväärne roll piirkondlikus majanduskasvus ning jõukuse loomisel ja Euroopa kultuuripärandi väärtuse suurendamisel ning et sellesse protsessi tuleb kaasata piirkondlikud kultuuriühingud ja kultuuripoliitika valdkonnas aktiivselt tegutsejad;

75.

avaldab kahetsust asjaolu pärast, et komisjon pöörab liiga vähe tähelepanu linnade, omavalitsuste ja piirkondade vahelisele partnerlustegevusele, mis on aastaid olnud kõrgetasemelise kultuurialase koostöö ja teabevahetuse foorumiks;

76.

kutsub komisjoni üles edendama kultuuritegevuse parimaid tavasid Euroopa tasandil, pöörates tähelepanu asjaolule, et suurem osa parimatest tavadest kõnealuses valdkonnas on loodud piirkondlikul tasandil; soovitab korraldada temaatilisi konverentse ja koostada avalikkusele kättesaadav parimate tavade andmebaas kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes;

77.

pidades silmas praegust Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aastat, rõhutab rolli, mida piirkonnad võivad tõelise kultuurialase kohtumiskohana mängida; kutsub komisjoni üles esitama kindlad ettepanekud 2008. aasta jooksul toimuvate tegevuste kohta ja kaasama piirkonnad nimetatud tegevuste kavandamisse ja elluviimisse;

78.

nõustub komisjoniga, et ELi kultuuriline ja keeleline mitmekesisus on üks peamisi konkurentsitegureid; tuletab liikmesriikidele meelde, et keeleõppe- ning haridus- ja kultuurialase vahetuse programmid Euroopa Liidus ja sellest väljaspool vajavad jätkuvat toetust; tuletab meelde teleringhäälingu rolli kultuuridevahelise vahetuse valdkonnas;

79.

kutsub komisjoni üles toetama kultuurialgatusi piirkondlikes koostööprojektides, sealhulgas linnade, eriti väikeste ja keskmise suurusega linnade tasandil, muu hulgas programmi „Interreg IV C” raames, ning lisama kultuurilise mõõtme algatusse „Piirkonnad majandusmuutustes”;

80.

kutsub liikmesriike üles toetama piirkondade kultuuri, investeerides kultuuri infrastruktuuri ja kasutades struktuurifonde, ning looma piirkondlikke kultuurilise arengu programme, konsulteerides kultuuri- ja haridussektori ning kodanikuühiskonnaga;

81.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma avaliku ja erasektori partnerluse rakendamiseks lihtsad, läbipaistvad ja selged eeskirjad, et need võiksid muutuda piirkondade kultuuriliste ettevõtete rahastamise tõhusateks vahenditeks ning lihtsustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete poolset aktiivsemat kaasamist;

82.

tervitab komisjoni ettepanekut luua ELi ja AKV riikide kultuurifond ELi panusena AKV ning ülemere riikide ja piirkondade kultuuritoodete rahastamisse; on arvamusel, et sarnaseid korralduslikke samme tuleks astuda eelkõige naabruspoliitikas osalevate riikide jaoks;

83.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, samuti Unescole-le ja Euroopa Nõukogule.

15.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 247/41

A.

arvestades, et vastavalt II töörühma panusele valitsustevahelise kliimamuutuste rühma neljandasse hindamisaruandesse on oodata, et kliimamuutusel on peaaegu kõikidele Euroopa piirkondadele ebasoodne mõju; arvestades, et kliimamuutuse mõju tekitab probleeme paljudele majandusharudele, kuid kujutab ühtlasi ka täiendavat ohtu Euroopa bioloogilisele mitmekesisusele ning takistab sotsiaalset arengut;

B.

arvestades, et piirkondlikud teaduslikud vaatlused kõikidelt mandritelt ja paljudelt ookeanidelt tõestavad, et kliimamuutus mõjutab loodust peamiselt temperatuuri tõusu tõttu, kuid ka teiste kliimamuutuse mõjude tõttu; arvestades, et täheldatud temperatuuri tõusu põhjustab inimtegevus ning see mõjutab füüsilisi ja bioloogilisi süsteeme;

C.

arvestades, et EL peaks kaaluma, mil määral kohanemine kliimamuutusega võib sillutada teed uuele majanduskasvu ja -arengu mudelile, mis kaitseb keskkonda, suurendab tööhõivet ja annab sotsiaalpoliitikale uue mõõtme;

D.

arvestades, et kliimamuutus on probleem, mis puudutab tänapäeva ühiskonda tervikuna ning seetõttu võivad ja peavad kõik valitsemise tasandid ELi tasandist ja riigivalitsustest kuni üksikisikuteni etendama olulist rolli kohanemismeetmetes;

E.

arvestades, et kahju ennetamiseks on vaja kohanemismeetmeid mitte ainult tulevaste kliimamuutuste mõjudega toimetulemiseks Euroopas ja väljaspool seda, vaid need tuleb välja töötada ja kohaldada juba täna, et tulla toime piirkondlikul ja kohalikul tasandil ülemaailmse soojenemise praeguste tagajärgedega, mis tulenevad aegade jooksul õhku paisatud kasvuhoonegaaside heitkogustest; arvestades, et sellised kohanemismeetmed nõuavad tõelist valdkondadevahelist lähenemisviisi ning sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnaaspektide kaasamist laiemas mõttes;

F.

arvestades, et on olemas arvukad piirkondliku ja kohaliku tasandi uuringud ja mudelid kliimamuutuse võimalike mõjude kohta; arvestades, et paljudes uuringutes ei ole käsitletud sotsiaalmajanduslikku mõõdet ja seda, millised on prognoositavad tagajärjed asjassepuutuvale elanikkonnale;

G.

arvestades, et ELi tasandil tuleks esikohale seada kliimamuutuse seire ja meetmete kooskõlastamine, et edendada ühist strateegiat selle probleemiga tegelemisel;

H.

arvestades, et avaliku ja erasektori investeeringud kliimamuutust käsitlevasse teadus- ja arendustegevusse on ülitähtsad, et tagada seda, et kliimamuutusega kohanemise ja selle mõju leevendamise alased jõupingutused, millega vähendatakse kliimamuutuse tagajärgi, on maksimaalselt tõhusad;

I.

arvestades, et riiklikke kliimamuutuse uuringuid tuleks kooskõlastada seitsmenda raamprogrammi raames teostatavate uuringutega;

J.

arvestades, et alates sellest, mil on pandud suuremat rõhku vajalikele leevendusmeetmetele ülemaailmse soojenemise piiramiseks, ei ole kliimamuutusega kohanemine enam nii palju avaliku arutelu keskmes olnud;

K.

arvestades, et ELi püstitatud eesmärgi piirata ülemaailmne soojenemine 2 °C saavutamine tähendaks endiselt, et Euroopa kliima soojeneb, millega kaasnevad tohutud piirkondlikud kliimamuutused ning mitmesugused tagajärjed asjassepuutuvale elanikkonnale, kohalikule ja piirkondlikule majandusele ning keskkonnale, mis suurendab veelgi ressursside ja varade ebavõrdsust ja piirkondlikke erinevusi Euroopas;

L.

arvestades, et äärmuslike ilmastikusündmuste eeltingimuste väljaselgitamiseks ja äärmuslikest ilmastikusündmustest arusaamiseks tuleb tõhustada teadusuuringuid, mis on ennetavate meetmete, sealhulgas varajaste hoiatamise süsteemide rakendamise aluseks tulevikus, aidates vältida inimohvreid ja kahju inimestele, varale, bioloogilisele mitmekesisusele ja keskkonnale, ning arvestades, et tuleb välja töötada asjassepuutuvad vahendid selliste meetmete tõhususe hindamiseks;

M.

arvestades, et kohanemismehhanismide väljatöötamine üksnes kulude ja tulude analüüsi alusel ei tundu sobilik, kuna on ette näha, et ka Euroopas kannatavad enim kõige vaesemad, sest nad pole piisavalt kindlustatud, neil pole piisavalt informatsiooni ning nad ei ole piisavalt liikuvad, et tulla toime muutuva keskkonnaga;

N.

arvestades, et altpoolt tulev lähenemisviis, mille puhul kliima muutumise tagajärgede all kannatavad kogukonnad tutvustavad meetodeid, mis on neile kasuks tulnud nimetatud tagajärgedega võitlemisel, oleks ELi jaoks kasulik teave, mille alusel edendada strateegiaid, töötada välja asjaomaseid toetusprogramme ning koordineerida poliitikat teaduslike, piirkondlike või kohalike võrgustike ja partnerluste kaudu;

O.

arvestades, et kliimamuutusele reageerimisel on peamine suurendada ja parandada spetsialistide ja üldsuse harimist kohanemismeetmete küsimuses;

P.

arvestades, et kliimamuutus kahjustab ilmselgelt arengualaseid saavutusi ja ohustab edukat arengut Euroopas, kuid sellel on veelgi tugevam mõju arengumaadele; arvestades, et kohanemismeetmete rahastamise küsimust tuleb veel arutada ELi sisese rahastamise ja arengumaadele toetuse andmise seisukohast;

Q.

arvestades, et kliimamuutusega kohanemine tuleb vastavalt süvalaiendamise mõistele kaasata otsustamisprotsessi, kui küsimus on selles, kuidas ja kuhu investeerida; arvestades, et otsustusprotsessi aruteludesse tuleb kaasata kohalikud ja piirkondlikud huvigrupid ja otsustajad;

R.

arvestades, et roheline raamat kliimamuutustega kohanemise kohta ei käsitle eraldi geograafilisi ja klimaatilisi ning arengueripärasid ELi äärepoolseimates piirkondades, kelle probleemid erinevad tõenäoliselt maismaa-Euroopale prognoositavatest probleemidest, ka ei uurita eraldi Euroopa linnapiirkondade või tiheda asustusega alade ilmastikutingimusi,

S.

arvestades, et kliimamuutus mõjutab tõenäoliselt neid piirkondi, mis oma topograafilise eripära tõttu sõltuvad eriti looduse dünaamikast (sealhulgas liustiku- ja mägipiirkonnad), mistõttu surve kohanemiseks ja selle maksumus on kohalikule majandusele, kultuurile ja elanikkonnale tervikuna eriti suur, suurendades sellega tõenäoliselt veelgi piirkondlikke erinevusi;

T.

arvestades, et Lõuna-Euroopa ja Vahemere piirkond on Euroopas kaks kõige kaitsetumat piirkonda, mis juba võitlevad veenappuse, põudade ja metsatulekahjudega;

U.

arvestades, et vältimatu kliimamuutusega toimetulekuks vajalike edukate kohanemisstrateegiate jaoks on vaja neid toetada hariduse ja teavitamisega, kaasates massimeedia ja elanikud keskkonnaküsimustesse;

V.

arvestades, et Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul võib juba 60 000 surmajuhtumit aastas seostada kliimamuutusega seotud loodusõnnetustega; arvestades, et valitsustevahelise kliimamuutuste rühma neljandas hindamisaruandes rõhutatakse kliimamuutuse mõju rahvatervisele; arvestades, et troopiliste haiguste levik ja nende ulatumine parasvöötmesse teeb tõsist muret; arvestades, et just seetõttu peavad ühiskonna kõige kaitsetumate rühmadega tegelevad tervishoiuasutused kliimamuutusega tõenäoliselt kõige enam kohanema;

W.

arvestades, et kliimamuutus põhjustab ka edaspidi tõsist kahju juba nagunii kaitsetutele ja ohus olevatele ökosüsteemidele ning mõjutab Euroopa bioloogilist mitmekesisust; arvestades, et see kahju annab kõige teravamalt tunda kaudselt inimeste heaolule ülitähtsate ökosüsteemide halvenemise kaudu; arvestades, et ökosüsteemide kaitse on seetõttu ELi kohanemisstrateegia alus; arvestades, et muld on suurim orgaanilise süsiniku varamu maismaal ja kui mulla majandamistavasid vastu ei võeta, soodustab see kõnealuse varu vähenemist; arvestades, et selle suundumuse suund tuleks vastupidiseks muuta ja tagada, et asjakohased meetmed mullas sisalduva orgaanilise süsiniku taseme säilitamiseks ja vajadusel selle suurendamiseks moodustaksid ELi kohanemisstrateegia lahutamatu osa;

1.

tervitab rohelist raamatut kliimamuutustega kohanemise kohta ja sidusrühmadega konsulteerimise protsessi;

2.

rõhutab, et on oluline siduda omavahel tugevalt kliimamuutusega kohanemiseks ja selle mõju leevendamiseks tehtavad jõupingutused, et kasutada sünergiaid kliimamuutuse tagajärgede vähendamiseks; kutsub komisjoni üles uurima, kuidas tasakaalustada nimetatud jõupingutusi, et tõsta nende vastastikust tõhusust eesmärgiga töötada välja selge terviklik strateegia;

3.

tõdeb, et kuigi rohelises raamatus kliimamuutustega kohanemise kohta on esitatud probleemid valdkondade kaupa, on paljud selles osutatud valdkondadest omavahel tugevas sõltuvuses; on arvamusel, et mõjud ühele valdkonnale ja selles valdkonnas tehtavad kohanemisotsused mõjutavad sageli teisi valdkondi, ning palub seetõttu komisjonil kohanemismeetmete rakendamisel seda vastastikust mõju arvesse võtta;

4.

kinnitab, et on tarvis töötada välja täiendavaid teaduslikke mudeleid ja uuringuid riskipõhise lähenemisviisi alusel, et paremini analüüsida, mõista ja prognoosida kliimamuutuse mõju inimestele ja selle sotsiaalset mõju seoses ELi leevenduseesmärgiga hoida Maa keskmise õhutemperatuuri tõus allpool 2 °C ning vajaliku kohaliku või piirkondliku kohanemisega;

5.

palub komisjonil viia läbi uurimus kliimamuutusega kohanemise majandustegurite kohta, töötada välja stsenaariume, millega tehakse kindlaks kohanemise maksumus ja saadav kasu, ning soodustada ja ennetada majanduslikke meetmeid; rõhutab, kui oluline on kasutada valdkonnapõhist altpoolt tulevat lähenemisviisi, milles võetakse arvesse erinevusi Euroopa looduslikes elupaikades, näiteks mägi- ja saarepiirkonnad; kutsub komisjoni üles kaardistama tööhõivealaseid muutusi nii kasvavates kui raskustes olevates majandusharudes;

6.

kutsub komisjoni üle koordineerima ja toetama Euroopa haavatavusi käsitleva ühtse andmebaasi teaduslikku ettevalmistust, et mõista, kuidas kliimamuutus mõjutab ühiskonnarühmi ja Euroopa kultuurilist ja rahvuslikku pärandit ning kuidas ühiskonnad võiksid reageerida kliimamuutustele tulevikus; on arvamusel, et samuti tuleks luua andmebaasid, mis sisaldavad muud olulist teavet kohanemistegevuse ja -poliitika kohta, näiteks indeksid, poliitika, meetmed jne;

7.

kutsub komisjoni üles koordineerima olemasolevaid keskkonnaalaseid andmeseire võrgustikke ning vajaduse korral kombineerima neid uute struktuuridega, et koostada andmebaase, mis sisaldavad ühetaolisi mõõtmisi, mida on võimalik kasutada selliste mudelite loomiseks, mis võimaldavad määratleda kõige hädavajalikumaid mandri, piirkonna ja kohalikul tasandil võetavaid meetmeid;

8.

kutsub komisjoni üles uurima, kuidas oleks võimalik edasi arendada ja toetada üleeuroopalist kõrgkoolide, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide, tegevorganisatsioonide – eelkõige riigisiseste ilmaennustamisega tegelevate organisatsioonide, millel on ulatuslikud andmebaasid – ning kohalike ja piirkondlike otsustajate võrgustiku loomist, et edendada sektoritevahelisi kliimamuutusega kohanemise alaseid partnerlusi teadmiste ja poliitika vahetamiseks, võetud meetmete edukuse hindamise vahendite väljatöötamiseks ning avalikkuse teavitamiseks vajaliku kliimamuutusega kohanemise teaduslikest tulemustest ja stsenaariumidest;

9.

on seisukohal, et uurimistegevuse tõhustamiseks kliimamuutuse mõju valdkonnas tuleks seitsmenda raamprogrammi alusel läbi viidavad teadusuuringud kooskõlastada riigisisesel tasandil läbiviidavate teadusuuringutega (eelkõige kosmosepõhised maapinna kaugseire programmid);

10.

on seisukohal, et EL peab tegema olulisi jõupingutusi selleks, et suurendada kohanemismeetmete tehnoloogilist arengut, et toetada oma majandust ja kõnealuste tehnoloogiate siiret arengumaadesse; usub, et tõhusate, ohutute ja odavate tehnoloogiate arendamine on üks olulisi viise kliimamuutusega kohanemiseks, ja on seisukohal, et järgmine osaliste konverents/kohtumine Poznanis (COP 14) peaks keskenduma kõnealusele küsimusele;

11.

palub komisjonil kaasata olemasolevate ja kõigi tulevaste ruumilise mõjuga õigusaktide, strateegiate ja rahastamisprojektide koostamisel ning muutmisel kohanemise, et vähendada kliimamuutuse mõju; kutsub komisjoni üles viima läbi ulatuslikku analüüsi olemasolevate ELi rahastamisvahendite ja nende kasutamise kohta kliimamuutusega kohanemise meetmete rakendamiseks nende algses kohaldamisalas, ning osutama, kus võiks tarvis olla täiendavat rahastamist;

12.

nõuab tungivalt, et nõukogu langetaks viivitamata otsuse ettepaneku kohta võtta vastu määrus Euroopa Liidu solidaarsusfondi asutamiseks, pidades silmas, et Euroopa Parlament võttis oma seisukoha vastu juba 18. mail 2006. aastal (6); on veendunud, et välja pakutud määrus, mis koos muude meetmetega alandab künniseid ELi solidaarsusfondi kasutuselevõtuks, võimaldab tegeleda looduslikest või inimeste põhjustatud katastroofidest tuleneva kahjuga palju tõhusamalt, paindlikumalt ja õigeaegsemalt; toonitab, et selline rahastamisvahend on väga oluline, eriti kuna eeldatakse, et loodusõnnetuste arv tulevikus suureneb ka kliimamuutuse tõttu;

13.

kutsub komisjoni üles kaaluma rahaliste kohanemismeetmete lisamist järgmisse regionaalpoliitika ja struktuurifondide pikaajalisse finantsraamistikku ning tegema ettepanekut lisaressursside eraldamiseks, et leida uuenduslikke lahendusi kliimamuutusega toimetulekuks;

14.

juhib tähelepanu, et ELi ühtekuuluvuspoliitika strateegilistes suunistes sätestatakse selgesõnaliselt vajadus tugevdada keskkonna ja majanduskasvu vahelist sünergiat; nendib, et regionaalpoliitika programmidest tehakse investeeringuid infrastruktuuri vee, jäätmete ja õhu valdkonnas, bioloogilisse mitmekesisusse, maakasutuse kavandamise edendamisse ja ühistransporti; rõhutab tõsiasja, et need aitavad kaasa kliimaga seotud kohustuste täitmisele ja edendavad riskiennetusmeetmeid uuendusliku avaliku halduse poliitika, sealhulgas näiteks ennetava seire kaudu; viitab ka komisjoni ja liikmesriikide tarvidusele suurendada kodanikukaitse korraldamise ja situatsiooniplaneerimise koordineerimist; osutab sellega seoses ÜRO katastroofide vähendamise rahvusvahelise strateegia programmi tööle;

15.

rõhutab, et liikmesriigid peaksid kasutama maaelu arengu fonde, et edendada põllumajanduse ja metsanduse kohanemist kliimamuutusega; tuletab meelde, et mulla orgaanilisel ainesel on oluline roll seoses mullaviljakuse, mulla veekogumisvõime ja süsiniku talletamisega ning palub komisjonil võtta vastu ja toetada asjakohaseid mulla majandamistavasid, mille abil säilitatakse mullas sisalduva orgaanilise ainese tase kogu Euroopas, mis kujutab endast tõhusat viisi kohandumiseks ühe kõrgemate temperatuuridega ja suurenevate muutustega sademete hulgas; rõhutab, et on tarvis sobilikke kriisiennetus- ja riskijuhtimismeetmeid nii ühenduse tasandil kui ka riiklikul ja piirkondlikul tasandil, kuna kriiside arv tulevikus kasvab kindlasti, viidates eelkõige süstemaatilistele maahalduses tehtavatele jõupingutustele, mis tagavad pikema vee säilitamise aja ja metsatulekahjude väiksema arvu; usub, et riskijuhtimine tuleks muuta ELi ühtekuuluvuspoliitika lahutamatuks ja selgesõnaliseks osaks;

16.

palub komisjonil esitada ettepaneku kogu ELi hõlmava raamistiku loomiseks, mille eesmärk on kohanemise kavandamine ja valmisolek; rõhutab subsidiaarsuse põhimõtte arvesse võtmise vajadust kliimamuutuse tagajärgedega tegelemisel konkreetsete kohanemismeetmete abil, kuna Euroopa piirkonnad ja kohalikud omavalitsused suudavad paremini leida poliitilisi lahendusi oma kogemustele, kuid rõhutab siiski vajadust sidususe ja kohanemiskavade koordineerimise järele ELi tasandil;

17.

rõhutab kohalike kogukondade võtmerolli kliimamuutusega võitlemisel; nõuab seetõttu, et rakendataks kompleksseid linnade, piirkondade ja maaelu säästva arengu strateegiaid, millega võetakse täiel määral arvesse leevendus- ja kohandusmeetmeid, ning teaduslike uuringute läbi viimist, et analüüsida, millised infrastruktuurid on kliimamuutusele vastu astumiseks sobivaimad;

18.

nõuab tihedamat koostööd ja heade tavade vahetamist Euroopa institutsioonide ning piirkondlike ja kohalike asutuste vahel, sealhulgas ehituse, kommunaalmajanduse ja teenuste arendamisel, mille eesmärk on saavutada süsinikdioksiidi heitkoguste suhtes neutraalne seisund nende vastavates valdkondades, nagu kaugküttesüsteemid, täiustatud ringlussevõtuteenused, integreeritud ühistransport, energiatõhusad ja veetõhusad ehitised, alternatiivse energia tootmise ja kasutamise suurenemine ning avaliku teabe suurem edastamine energiatarbimise kohta;

19.

rõhutab tõsiasja, et põllumajandussektor on üks kliimamuutuse suhtes kõige haavatavamatest sektoritest, kuid et samal ajal on seda süüdistatud keskkonnakahju tekitamises; usub, et kõnealuses sektoris tuleb kohanemismeetmeid arendada haavatavuse vähendamise ja säästvuse suurendamise suunas nii keskkonnaalasest kui ka majanduslikust seisukohast;

20.

rõhutab tõsiasja, et põllumajandussektori järkjärgulist kohanemist kliimamuutusest tulenevate uute vajadustega tuleks uurida osana „tervisekontrollist”;

21.

rõhutab, et põllumajandussektor on võimeline kohanema kliimamuutusega ning leevendama kliimamuutuse mõju selliste õigusaktide kohaldamise teel, millega suurendatakse säästvust ning edendatakse uusi võimalusi vee ja teiste loodusvarade kasutamiseks ja haldamiseks;

22.

rõhutab, et on oluline, et liikmesriigid ja komisjon teeksid kindlaks, millist transpordi infrastruktuuri muutuvad kliimatingimused kõige rohkem mõjutada võiksid ning kus on tarvis täiendavaid jõupingutusi ja investeeringuid, et tagada jätkuv ja ohutu toimimine;

23.

tervitab Balis toimunud MOP 3 olulist tulemust kohanemisfondi töölerakendamisel, mis ühendab konkreetsed kohanemisprojektid rahaliste vahenditega maksust puhta arengu mehhanismi projektidele, mida viiakse ellu arengumaades, kes on Kyoto protokolli osalised; rõhutab tõsiasja, et murranguline otsus rahastada kohanemist arengumaades rahastajatest sõltumatult võeti vastu enne Bali tegevuskava vastuvõtmist;

24.

rõhutab vajadust tagada, et keskkonnamõju hindamise osana võetaks kõikide ehituslubade ja linnaplaanide puhul arvesse erinevaid kohanemisstsenaariume, et takistada investeerimist nõuetele mittevastavasse infrastruktuuri; juhib tähelepanu, et paljudel juhtudel oleks asjakohasem haavatavaid piirkondi pigem mitte arendada või juba arendatud piirkonnad uuesti looduslikeks muuta kui ehitada kaitsesüsteeme kahjulikeks kliimamõjudeks valmistumiseks;

25.

on seisukohal, et koostöö Euroopa vaesemate osade ja arengumaade toetamiseks on hädavajalik, kuna tõenäoliselt mõjutab kliimamuutus neid piirkondi kõige rängemalt, kuid nad on kõige vähem võimelised selle tagajärgedega toime tulema; avaldab kahetsust, et rohelises raamatus kliimamuutustega kohanemise kohta ei käsitleta piisavalt vajadust ELi ja arengumaade vahelise kohanemisalase koostöö järele; rõhutab eelkõige vajadust tehnosiirde ja suutlikkuse tõstmise järele; tervitab sellega seoses komisjoni algatust ülemaailmse kliimamuutuste liidu loomiseks, kuid rõhutab, et praegu on see suures osas alarahastatud;

26.

tunnistab tingimuslikku seost arengueesmärkide ja nii kliimamuutuse leevendamise kui ka sellega kohanemise vahel; rõhutab, et kliimamuutus tuleb seada kesksele kohale kogu ELi arengukoostöös, sealhulgas olemasolevates partnerlusprogrammides, nagu Euroopa – Vahemere piirkonna dialoog või ELi ja Aafrika vaheline energiaalane partnerlus; rõhutab samuti arengumaadega partnerluse tugevdamise suurt tähtsust, suurendamaks jõupingutusi raadamise vältimiseks, et leevendada kliimamuutust ja aidata sellega kohaneda;

27.

palub ELi poliitikavaldkondade raames töötada välja mõjusad ja prognoositavad rahastamisvahendid, nagu heitkogustega kauplemise süsteem, et aidata arenguriikidel kliimamuutuse mõjudega kohaneda ja eraldada vahendeid kohanemispoliitika rakendamiseks liikmesriikides;

28.

juhib tähelepanu, et kliimamuutus võib kiirendada loodusvaradele juurdepääsu vähenemist; kutsub komisjoni üles kaaluma lisameetmeid toiduainetega kindlustatuse ja energiavarustuse kindluse tagamise uute väljakutsetega kohanemiseks;

29.

kutsub komisjoni üles uurima Euroopa tasandil ja rahvusvahelises kontekstis, kuidas lülitada vajalik kliimamuutusega kohanemine arengukavadesse ja eelarvealastesse läbirääkimistesse; kutsub komisjoni üles uurima, kuidas selliseid meetmeid kohaldada sektoripõhise poliitika korral, et juhtida avaliku ja erasektori rahastamist ja investeeringuid; rõhutab tõsiasja, et kõnealused kaasamispüüdlused peavad hõlmama selliseid valdkondi nagu teadus, süvalaiendamine, teadlikkuse tõstmine, teavitamine, koostöö ja järelevalve, mille vastavust kindlatele nõuetele kontrollitakse regulaarselt, et õigustada edasist toetust, ning mille kohta antakse aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule;

30.

rõhutab suurenenud vajaduse tähtsust ratsionaalse veekasutuse järele veenõudluse reguleerimise abil, kuna vesi on muutumas napiks ressursiks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma integratiivseid meetmeid, et tagada vee kättesaadavus, sellele juurdepääsetavus, selle kasutamine ja kaitse, ning edendama uuenduslikke tehnoloogiaid ja tavasid, kaasa arvatud katseprojekte, mis aitavad vähendada põuakahjustusi ja üleujutuste ohtu; tunnistab selles kontekstis ökosüsteemipõhise lähenemisviisi tähtsust pinnase erosiooni, üleujutuste, kõrbestumise, merepinna tõusu ja sissetungivate võõrliikide mõju ärahoidmisel ja leevendamisel ning metsade tuleohutuse suurendamisel;

31.

tunnistab, et kliimamuutus suurendab üldist haiguste ja enneaegsete surmade koormat, mõjutades eriti kõige kaitsetumaid elanikkonnarühmi; kutsub liikmesriike üles kaaluma meetmeid tervishoiusüsteemide kliimamuutuse ebasoodsate mõjudega kohanemise võime tugevdamiseks; kutsub komisjoni üles seadma sisse kogu ELi hõlmavat süsteemi kliimamuutuse tervisele avalduva mõju jälgimiseks ja seireks; kutsub komisjoni üles tagama, et ohud, mida kliimamuutus kujutab inimeste tervisele, oleksid ELi kohanemis- ja leevendamispoliitika keskmes;

32.

rõhutab vajadust diferentseeritud kliima- ja arengualase lähenemise järele kliimamuutuse osas eriti haavatavate alade ja piirkondade jaoks, nagu mägi- ja rannikualad, saared või näiteks seitse ELi äärepoolseimat piirkonda, mis nende topograafilisi omadusi ja struktuurilist halvemust arvestades sõltuvad eriti looduslike protsesside dünaamikast; kutsub selles kontekstis komisjoni üles laiendama kõige haavatavamate alade nimekirja ja tegema koostööd olemasolevate piirkondlike algatustega, nagu Alpi konventsioon ja Karpaatide konventsioon, et kasutada parimal võimalikul viisil ära selliste algatuste kaudu saadud olemasolevaid teadmisi;

33.

kutsub komisjoni üles võtma arvesse olulist rolli, mida terved ökosüsteemid võivad mängida kohanemispoliitikas; rõhutab asjaolu, et olemasolevad ELi õigusaktid (nt lindude direktiiv (7), elupaikade direktiiv (8), Natura 2000 ja veepoliitika raamdirektiiv (9)) võivad aidata selle küsimusega Euroopas tegeleda; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles omistama selle poliitika elluviimisele kõrgeimat prioriteeti, et tagada kiire ja tõhus kohanemine kliimamuutusega;

34.

tervitab komisjoni algatust kliimamuutustega kohanemise Euroopa nõuanderühma loomiseks ja rõhutab, et nimetatud eksperdirühm peab pakkuma võimalusi ELi tasandil sidusate sektoritevaheliste strateegiate elluviimiseks ning samuti poliitiliste raamistike tugevdamiseks, mis võiksid anda stiimuleid investeerimiseks tegevustesse kliimamuutusega kohanemiseks ja selle leevendamiseks;

35.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile kui parlamendi panus sidusrühmadega konsulteerimise protsessi komisjoni algatatud rohelise raamatu kohta.

15.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 247/48

A.

arvestades, et Euroopa Liit peaks kodanikele tagama võrdse juurdepääsu teabele, haridusele ja kultuurile;

B.

arvestades, et kuulmise osaline või täielik kaotus on haigusseisund, mille all Euroopas kannatab enam kui 83 miljonit inimest; arvestades, et Euroopa elanikkonna vananemise tõttu see probleem aina kasvab;

C.

arvestades, et Euroopas on juurdepääs televisioonile üleüldine; arvestades, et avalik-õigusliku televisiooni kui avaliku teenuse pakkuja missiooniks on muuhulgas ka vaatajate teavitamine ja harimine;

D.

arvestades, et tänapäeva tehnoloogia abil on televisiooniprogramme (sealhulgas otsesaateid) võimalik subtiitrida otse eetris, selle üheks näiteks on BBC, kes on otsustanud subtiitrida oma kõiki programme alates 2008. aasta aprillist,

1.

on arvamusel, et kõigi ELi avalik-õiguslike televisiooniprogrammide subtiitrimine on oluline selleks, et tagada kõigi, sealhulgas ka kurtide ja vaegkuuljate vaatajate täielik juurdepääs televisioonile; on seisukohal, et nii aidataks kaasa võõrkeelte õppimisele;

2.

kutsub komisjoni üles esitama õigusakti ettepaneku, milles nõutakse, et ELi avalik-õiguslikud teleringhäälingud subtiitriksid kõiki programme;

3.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev deklaratsioon koos allakirjutanute nimedega nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.

Gabriele Albertini, Jan Andersson, Alfonso Andria, Emmanouil Angelakas, Roberta Angelilli, Kader Arif, Stavros Arnaoutakis, Robert Atkins, John Attard-Montalto, Elspeth Attwooll, Inés Ayala Sender, Liam Aylward, Peter Baco, Maria Badia i Cutchet, Mariela Velichkova Baeva, Enrique Barón Crespo, Katerina Batzeli, Edit Bauer, Jean Marie Beaupuy, Christopher Beazley, Zsolt László Becsey, Irena Belohorská, Monika Beňová, Rolf Berend, Sergio Berlato, Giovanni Berlinguer, Thijs Berman, Adam Bielan, Slavi Binev, Šarūnas Birutis, Sebastian Valentin Bodu, Herbert Bösch, Jens-Peter Bonde, Vito Bonsignore, Josep Borrell Fontelles, Victor Boștinaru, Costas Botopoulos, Bernadette Bourzai, Sharon Bowles, Iles Braghetto, Mihael Brejc, Frieda Brepoels, Jan Březina, Elmar Brok, Danutė Budreikaitė, Wolfgang Bulfon, Nicodim Bulzesc, Ieke van den Burg, Niels Busk, Philippe Busquin, Jerzy Buzek, Joan Calabuig Rull, Luis Manuel Capoulas Santos, Marco Cappato, Carlos Carnero González, Paulo Casaca, Michael Cashman, Carlo Casini, Françoise Castex, Alejandro Cercas, Giles Chichester, Giulietto Chiesa, Zdzisław Kazimierz Chmielewski, Ole Christensen, Sylwester Chruszcz, Luigi Cocilovo, Carlos Coelho, Richard Corbett, Giovanna Corda, Titus Corlățean, Paolo Costa, Jean Louis Cottigny, Michael Cramer, Corina Crețu, Gabriela Crețu, Brian Crowley, Magor Imre Csibi, Marek Aleksander Czarnecki, Ryszard Czarnecki, Daniel Dăianu, Dragoș Florin David, Chris Davies, Antonio De Blasio, Véronique De Keyser, Panayiotis Demetriou, Gérard Deprez, Proinsias De Rossa, Marie-Hélène Descamps, Harlem Désir, Nirj Deva, Mia De Vits, Jolanta Dičkutė, Alexandra Dobolyi, Valdis Dombrovskis, Beniamino Donnici, Bert Doorn, Brigitte Douay, Avril Doyle, Mojca Drčar Murko, Petr Duchoň, Bárbara Dührkop Dührkop, Cristian Dumitrescu, Saïd El Khadraoui, Edite Estrela, Harald Ettl, Jonathan Evans, Robert Evans, Göran Färm, Richard Falbr, Claudio Fava, Szabolcs Fazakas, Emanuel Jardim Fernandes, Anne Ferreira, Elisa Ferreira, Ilda Figueiredo, Petru Filip, Věra Flasarová, Alessandro Foglietta, Hanna Foltyn-Kubicka, Nicole Fontaine, Glyn Ford, Brigitte Fouré, Armando França, Monica Frassoni, Urszula Gacek, Milan Gaľa, Gerardo Galeote, Vicente Miguel Garcés Ramón, Iratxe García Pérez, Giuseppe Gargani, Jean-Paul Gauzès, Jas Gawronski, Evelyne Gebhardt, Eugenijus Gentvilas, Bronisław Geremek, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Claire Gibault, Adam Gierek, Maciej Marian Giertych, Neena Gill, Norbert Glante, Robert Goebbels, Bogdan Golik, Ana Maria Gomes, Donata Gottardi, Hélène Goudin, Genowefa Grabowska, Dariusz Maciej Grabowski, Vasco Graça Moura, Ingeborg Gräßle, Louis Grech, Lilli Gruber, Ignasi Guardans Cambó, Ambroise Guellec, Pedro Guerreiro, Umberto Guidoni, Zita Gurmai, Catherine Guy-Quint, Klaus Hänsch, Benoît Hamon, Małgorzata Handzlik, Gábor Harangozó, Marian Harkin, Rebecca Harms, Joel Hasse Ferreira, Satu Hassi, Jutta Haug, Anna Hedh, Gyula Hegyi, Edit Herczog, Jim Higgins, Krzysztof Hołowczyc, Mary Honeyball, Milan Horáček, Richard Howitt, Ján Hudacký, Alain Hutchinson, Iliana Malinova Iotova, Mikel Irujo Amezaga, Marie Anne Isler Béguin, Lily Jacobs, Anneli Jäätteenmäki, Stanisław Jałowiecki, Mieczysław Edmund Janowski, Lívia Járóka, Anne E. Jensen, Karin Jöns, Dan Jørgensen, Madeleine Jouye de Grandmaison, Jelko Kacin, Filip Kaczmarek, Gisela Kallenbach, Othmar Karas, Sajjad Karim, Ioannis Kasoulides, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Piia-Noora Kauppi, Tunne Kelam, Glenys Kinnock, Evgeni Kirilov, Dieter-Lebrecht Koch, Jaromír Kohlíček, Eija-Riitta Korhola, Magda Kósáné Kovács, Miloš Koterec, Sergej Kozlík, Guntars Krasts, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Constanze Angela Krehl, Wolfgang Kreissl-Dörfler, Ģirts Valdis Kristovskis, Wiesław Stefan Kuc, Helmut Kuhne, Jan Jerzy Kułakowski, Aldis Kušķis, Sepp Kusstatscher, Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk, Alain Lamassoure, Stavros Lambrinidis, Vytautas Landsbergis, Henrik Lax, Roselyne Lefrançois, Klaus-Heiner Lehne, Lasse Lehtinen, Jörg Leichtfried, Jo Leinen, Katalin Lévai, Janusz Lewandowski, Bogusław Liberadzki, Marcin Libicki, Marie-Noëlle Lienemann, Andrea Losco, Caroline Lucas, Astrid Lulling, Elizabeth Lynne, Marusya Ivanova Lyubcheva, Linda McAvan, Mary Lou McDonald, Mairead McGuinness, Edward McMillan-Scott, Jamila Madeira, Eugenijus Maldeikis, Ramona Nicole Mănescu, Vladimír Maňka, Erika Mann, Mario Mantovani, Marian-Jean Marinescu, Helmuth Markov, Sérgio Marques, David Martin, Miguel Angel Martínez Martínez, Jan Tadeusz Masiel, Antonio Masip Hidalgo, Jiří Maštálka, Maria Matsouka, Mario Mauro, Manolis Mavrommatis, Manuel Medina Ortega, Erik Meijer, Íñigo Méndez de Vigo, Emilio Menéndez del Valle, Willy Meyer Pleite, Rosa Miguélez Ramos, Marianne Mikko, Miroslav Mikolášik, Viktória Mohácsi, Javier Moreno Sánchez, Luisa Morgantini, Jan Mulder, Roberto Musacchio, Cristiana Muscardini, Joseph Muscat, Riitta Myller, Pasqualina Napoletano, Hartmut Nassauer, Robert Navarro, Cătălin-Ioan Nechifor, Catherine Neris, James Nicholson, null Nicholson of Winterbourne, Lambert van Nistelrooij, Ljudmila Novak, Raimon Obiols i Germà, Vural Öger, Cem Özdemir, Jan Olbrycht, Seán Ó Neachtain, Gérard Onesta, Janusz Onyszkiewicz, Josu Ortuondo Larrea, Reino Paasilinna, Borut Pahor, Justas Vincas Paleckis, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Dimitrios Papadimoulis, Atanas Paparizov, Georgios Papastamkos, Ioan Mircea Pașcu, Vincent Peillon, Maria Petre, Rihards Pīks, Józef Pinior, Mirosław Mariusz Piotrowski, Paweł Bartłomiej Piskorski, Gianni Pittella, Francisca Pleguezuelos Aguilar, Zita Pleštinská, Rovana Plumb, Guido Podestà, Anni Podimata, Zdzisław Zbigniew Podkański, Samuli Pohjamo, Bernard Poignant, Lydie Polfer, Bernd Posselt, Christa Prets, Pierre Pribetich, Jacek Protasiewicz, Bilyana Ilieva Raeva, Miloslav Ransdorf, Vladimír Remek, Karin Resetarits, Teresa Riera Madurell, Frédérique Ries, Karin Riis-Jørgensen, Giovanni Rivera, Bogusław Rogalski, Zuzana Roithová, Luca Romagnoli, Raül Romeva i Rueda, Dariusz Rosati, Wojciech Roszkowski, Dagmar Roth-Behrendt, Mechtild Rothe, Libor Rouček, Martine Roure, Leopold Józef Rutowicz, Eoin Ryan, Guido Sacconi, Aloyzas Sakalas, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, María Isabel Salinas García, Antolín Sánchez Presedo, Manuel António dos Santos, Daciana Octavia Sârbu, Jacek Saryusz-Wolski, Christel Schaldemose, Karin Scheele, Olle Schmidt, György Schöpflin, Jürgen Schröder, Inger Segelström, Esko Seppänen, Adrian Severin, Czesław Adam Siekierski, Kathy Sinnott, Marek Siwiec, Csaba Sógor, Søren Bo Søndergaard, Bogusław Sonik, María Sornosa Martínez, Francesco Enrico Speroni, Bart Staes, Grażyna Staniszewska, Dirk Sterckx, Struan Stevenson, Catherine Stihler, Theodor Dumitru Stolojan, Margie Sudre, László Surján, Eva-Britt Svensson, Hannes Swoboda, József Szájer, Andrzej Jan Szejna, Konrad Szymański, Csaba Sándor Tabajdi, Antonio Tajani, Hannu Takkula, Charles Tannock, Andres Tarand, Britta Thomsen, Marianne Thyssen, Silvia-Adriana Țicău, Gary Titley, Patrizia Toia, László Tőkés, Ewa Tomaszewska, Witold Tomczak, Jacques Toubon, Catherine Trautmann, Kyriacos Triantaphyllides, Claude Turmes, Evangelia Tzampazi, Vladimir Urutchev, Inese Vaidere, Nikolaos Vakalis, Adina-Ioana Vălean, Elena Valenciano Martínez-Orozco, Frank Vanhecke, Anne Van Lancker, Daniel Varela Suanzes-Carpegna, Yannick Vaugrenard, Armando Veneto, Riccardo Ventre, Donato Tommaso Veraldi, Bernadette Vergnaud, Alejo Vidal-Quadras, Kristian Vigenin, Oldřich Vlasák, Johannes Voggenhuber, Diana Wallis, Graham Watson, Renate Weber, Jan Marinus Wiersma, Glenis Willmott, Janusz Wojciechowski, Francis Wurtz, Luis Yañez-Barnuevo García, Anna Záborská, Zbigniew Zaleski, Andrzej Tomasz Zapałowski, Stefano Zappalà, Tomáš Zatloukal, Tatjana Ždanoka, Roberts Zīle, Jaroslav Zvěřina, Tadeusz Zwiefka

15.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 247/50

1.

kiidab heaks Androula Vassiliou nimetamise komisjoni liikmeks praeguse komisjoni koosseisu ametiaja lõpuni kuni 31. oktoobrini 2009;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.

15.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 247/51

1.

kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

15.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 247/52

1.

kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.

palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.

palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.

palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

15.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 247/60

1.

kiidab komisjoni määruse eelnõu muudetud kujul heaks;

2.

palub komisjonil määruse eelnõud vastavalt muuta;

3.

palub komisjonil Euroopa Parlamenti teavitada, kui komisjon kavatseb Euroopa Parlamendi heakskiidetud teksti muuta;

4.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.