Euroopa Liidu C 328/5. o

5.10.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 328/2

26. juunil 2015 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Kreeka Vabariik

(Kohtuasi C-320/15)

(2015/C 328/02)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: G. Zavvos ja E. Manhaeve)

Kostja: Kreeka Vabariik

Hageja nõuded

—	tuvastada, et Kreeka Vabariik on rikkunud kohustusi, mis tulenevad direktiivi 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (1) artikli 4 lõigetest 1 ja 3, ja

—	mõista kohtukulud välja Kreeka Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Komisjon heidab oma hagis ette seda, et teatavad Kreeka Vabariigi linnastud ei vasta direktiivi nõuetele kas seetõttu, et ei ole nõuetekohaselt ehitatud või parendanud vajalikke rajatisi, mistõttu nende linnastute asulareovesi ei läbi enne ärajuhtimist bioloogilist puhastust ega muud sellega võrdväärset puhastust (Prosotsani, Doxato, Eleftheroypoli, Vagia ja Galatista linnastud), või seetõttu, et võetud proovid annavad tunnistust sellest, et rajatised ei tööta direktiivi nõuetele vastavalt (Desfina, Polychronos’e ja Chanioti linnastud).

Direktiivi 91/271/EMÜ artikli 4 lõike 1 kohaselt peab kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi läbima enne ärajuhtimist bioloogilise puhastuse või muu sellega võrdväärse puhastuse (linnastute puhul, mille inimekvivalent on suurem kui 2 000); artikli 4 lõike 3 kohaselt peab ärajuhitav vesi vastama direktiivi I lisa B jaotise nõuetele (millest üks on, et sisenevast reoveest ja puhastatud heitveest tuleb võtta enne selle juhtimist suublatesse representatiivseid proove).

Komisjon rõhutab, et selleks, et võiks asuda seisukohale, et liikmesriik täidab sellest direktiivist tulenevaid asulareovee puhastamisega seonduvaid kohustusi, peab ta esitama rahuldavad näitajad reovee puhastamisjärgse kvaliteedi kohta. Lisaks sellele peab liikmesriik selleks, et teatava linnastu heitvee kvaliteedile antav hinnang oleks usaldusväärne direktiivi tähenduses ja reovee puhastamine vastaks direktiivi artikli 4 nõuetele, esitama rahuldavad tulemused vähemalt aasta kohta pärast rajatiste käikulaskmist, võttes proove direktiivis 91/271/EMÜ ette nähtud meetodil.

Α) Prosotsani (inimekvivalent 5882), Doxato (inimekvivalent 3815), Eleftheroypoli (inimekvivalent 4934), Vagia (inimekvivalent 4509) ja Galatista (inimekvivalent 2974) linnastud

Komisjon väidab, et kuivõrd nelja linnastu (Prosotsani, Doxato, Eleftheroypoli ja Vagia) asulareovesi ei läbi enne ärajuhtimist bioloogilist puhastust ega muud sellega võrdväärset puhastust, siis on rikutud direktiivi artiklit 4. Pealegi möönavad ka Kreeka ametiasutused ise, et need linnastud viiakse direktiivi sätetega täielikult kooskõlla alles siis, kui lõpetatakse kaasrahastatud ehitustööd. Komisjon väidab, et ehkki vajalikud ehitustööd on juba arvatud rakenduskava „Keskkond ja säästev areng” prioriteetse suuna „02. Veevarude kaitse ja haldus” alla, ei ole nende õigeaegne lõpetamine plaanis Eleftheroypoli ja Prosotsani linnastute puhul ning Kreeka ametiasutused ei ole esitanud lõpetamise täpset kuupäeva Vagia ja Doxato linnastute kohta. Kreeka ametiasutuste vastustest nähtub, et Galatista asjaomaste rajatiste töös esineb probleeme ning et rajatisi kavatsetakse parendada, et need töötaks direktiivi nõuetele vastavalt.

Β) Desfina (inimekvivalent 2024), Polychronose (inimekvivalent 10 443) ja Chanioti (inimekvivalent 9000) linnastud

5.	Desfina, Polychrono ja Chanioti kolme linnastu olukord on järgmine: ehkki Kreeka ametiasutused edastasid reovee puhastitest võetud eri proovide tulemused, on komisjon seisukohal, et proovidest nähtub, et asjaomased rajatised ei tööta direktiivi nõuetele vastavalt.

Polychronose linnastu

6.	Komisjon märgib, et nõuetele mittevastavate proovide arv ületab nii 2012. kui ka 2013. aasta puhul lubatud arvu ning lisaks sellele ei võetud 2012. ja 2013. aastal piisaval arvul proove.

Chanioti linnastu

7.	Selle linnastu kohta komisjonile edastatud proove ei saa käsitada representatiivsete ega korrapäraste ajavahemike järel võetutena, sest 2012. aasta jaanuarist aprillini ei võetud ühtegi proovi ja kõnealuse linnastu kohta ei ole 2013. aastat puudutavas edastatud ühtegi proovi.

Desfina linnastu

Kuivõrd 2012. ja 2013. aastal võetud proovide arv ei olnud piisav, siis ei saa asuda seisukohale, et neid võeti korrapäraste ajavahemike järel, nagu seda nõuab direktiiv (2012. aastal võeti 12 proovi asemel ainult 2 proovi; see tähendab, et proove ei võetud 10 kuul; 2013. aastal võeti ainult 8 proovi, millest kaks juulis; see tähendab, et proove ei võetud 5 kuul).

(1) EÜT L 135, lk 40; ELT eriväljaanne 15/02, lk 26.

5.10.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 328/3

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesfinanzgericht (Austria) 7. juulil 2015 – Christine Nigl jt

(Kohtuasi C-340/15)

(2015/C 328/03)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesfinanzgericht

Põhikohtuasja pooled

Kaebajad: Christine Nigl, Gisela Nigl sen., Gisela Nigl jun., Josef Nigl jun., Martin Nigl

Vastustaja: Finanzamt Waldvierte

Eelotsuse küsimused (1) (2)

Kas kolm isikuteühendust, mis koosnevad ühe perekonna liikmetest, lävivad iseseisvalt tarnijate ja ametiasutustega, omavad igaüks omi tootmisvahendeid, välja arvatud kaks põhivahendit, turustavad omi tooteid siiski enamjaolt kapitaliühingu kaudu, mille osad kuuluvad isikuteühenduste liikmetele ja perekonna teistele liikmetele, ühise kaubamärgi all, on kolm iseseisvat ettevõtjat (maksukohustuslast)?

Kui kolme asjaomast isikuteühendust ei saa käsitada kolme iseseisva ettevõtjana (maksukohustuslasena), siis kas iseseisvaks ettevõtjaks tuleb pidada

a)	turustavat kapitaliühingut või

b)	isikuteühendust, mis koosneb kolme isikuteühenduste liikmetest, mis ei tegutse sellisena turul suhetes tarnijate ega ostjatega, või

c)	isikuteühendust, mis koosneb kolmest isikuteühendusest ja kapitaliühingust, mis ei tegutse sellisena turul suhetes tarnijate ega ostjatega?

Kui kolme isikuteühendust ei saa käsitada kolme iseseisva ettevõtjana (maksukohustuslasena), siis kas nende käsitamisest iseseisvate ettevõtjatena (maksukohustuslasena) võib loobuda

a)	tagasiulatuvalt,

b)	ainult tulevikus või

c)	üldse mitte, kui Finanzamt (maksuhaldur) käsitas asjaomaseid isikuteühendusi pärast maksualaseid kontrolle algselt iseseisvate ettevõtjatena (maksukohustuslastena)?

Kui kolme asjaomast isikuteühendust tuleb käsitada kolme iseseisva ettevõtjana (maksukohustuslasena), siis kas nad on viinamarjakasvatajatena ja seega põllumajandustootjatena kindla maksumääraga põllumajandustootjad, kui kõnealustest majanduslikult koopereerunud isikuteühendustest igaühe suhtes kohaldatakse põllumajandustootjate kindla maksumääraga korda, aga kapitaliühingu, kolme isikuteühenduse liikmetest koosneva eraldi isikuteühenduse või kapitaliühingust ja kolme isikuteühenduste liikmetest koosneva eraldi isikuteühenduse puhul on kindla maksumääraga kord Austria õiguse alusel ettevõtte suuruse või õigusliku vormi tõttu välistatud?

Kui põllumajandustootjate suhtes kindla maksumääraga korra kohaldamine on kolme asjaomase isikuteühenduse puhul põhimõtteliselt välistatud, siis kas selline välistamine on kehtiv

a)	tagasiulatuvalt

b)	ainult tulevikus või

c)	ei ole üldse kehtiv?

(1) Nõukogu kuues 17. mai 1977. aasta direktiiv, kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, lk 1. ELT eriväljaanne 09/01, lk 23).

(2) Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteem (ELT L 347, lk 1).,

5.10.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 328/5

Ackermann Saatzucht GmbH & Co.KG, Böhm-Nordkartoffel Agrarproduktion GmbH & Co. OHG, Deutsche Saatveredelung AG, Ernst Benary, Samenzucht GmbH, Freiherr Von Moreau Saatzucht GmbH, Hybro Saatzucht GmbH & Co. KG, Klemm + Sohn GmbH & Co. KG, KWS Saat AG, Norddeutsche Pflanzenzucht Hans-Georg Lembke KG, Nordsaat Saatzuchts GmbH, Peter Franck-Oberaspach, P. H. Petersen Saatzucht Lundsgaard GmbH, Saatzucht Streng – Engelen GmbH & Co. KG, Saka Pflanzenzucht GmbH & Co. KG, Strube Research GmbH & Co. KG, Gartenbau und Spezialkulturen Westhoff GbR, W. von Borries-Eckendorf GmbH & Co. KG 24. juulil 2015 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 18. mai 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-559/14: Ackermann Saatzucht GmbH & Co. KG jt versus Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu

(Kohtuasi C-408/15 P)

(2015/C 328/05)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellandid: Ackermann Saatzucht GmbH & Co.KG, Böhm-Nordkartoffel Agrarproduktion GmbH & Co. OHG, Deutsche Saatveredelung AG, Ernst Benary, Samenzucht GmbH, Freiherr Von Moreau Saatzucht GmbH, Hybro Saatzucht GmbH & Co. KG, Klemm + Sohn GmbH & Co. KG, KWS Saat AG, Norddeutsche Pflanzenzucht Hans-Georg Lembke KG, Nordsaat Saatzuchts GmbH, Peter Franck-Oberaspach, P. H. Petersen Saatzucht Lundsgaard GmbH, Saatzucht Streng – Engelen GmbH & Co. KG, Saka Pflanzenzucht GmbH & Co. KG, Strube Research GmbH & Co. KG, Gartenbau und Spezialkulturen Westhoff GbR, W. von Borries-Eckendorf GmbH & Co. KG (esindajad: advokaadid P. de Jong, P. Vlaemminck ja B. Van Vooren)

Teised menetlusosalised: Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu

Apellantide nõuded

Apellandid paluvad Euroopa Kohtul:

—

tuvastada, et Üldkohus on õigusnormi rikkunud, kui ta leidis oma määruses kohtuasjas T-559/14, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 511/2014 geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokollist tulenevate kasutajate jaoks ette nähtud vastavusmeetmete kohta liidus (1) ei puuduta neid individuaalselt;

—	tühistada Üldkohtu määrus kohtuasjas T-559/14 ja tunnistada, et vaidlustatud määrus mõjutab apellante otseselt ja individuaalselt, ning tunnistada tühistamishagi seetõttu vastuvõetavaks;

—	saata asi tagasi Üldkohtusse selle sisuliseks lahendamiseks.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse esimene väide – Apellandid väidavad, et Üldkohus on õigusnormi rikkunud järeldades, et vaidlustatud määrus ei mõjuta neid individuaalselt. Nad märgivad, et nad on individuaalselt mõjutatud ELTL artikli 263 lõike 4 tähenduses, kuna esineb õiguslik konflikt kahe rahvusvahelise lepingu vahel, millega Euroopa Liit on liitunud (rahvusvaheline uute taimesortide kaitse konventsioon ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Nagoya protokoll), millest esimene rakendab Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 13 teadusuuringute vabaduse kohta. Hiljem on mõlemad lepingud EL poolt üle võetud kahe vahetut mõju omava määrusega: varasem määrus nr 2100/94, millega tunnistatakse hagejate põhiõigust teadusuuringute vabadusele, ning hilisem vaidlustatud määrus nr 511/2014, millega seda õigust tõsiselt piiratakse. Kummaski määruses ei nõuta ega isegi lubata seadusandlikku sekkumist liikmesriigi tasandil, ning EL tasandil ei tule vastu võtta ühtegi rakendusakti või delegeeritud akti.

Selles õiguslikus kontekstis märgivad apellandid, et vaidlustatud määrus mõjutab neid individuaalselt (ja otseselt) ELTL artikli 263 lõike 4 tähenduses, kuna järgmised tingimused on täidetud: nad kuuluvad isikute õiguslikku kategooriasse, keda iseloomustab „konkreetne juriidiline atribuut” (neile on antud positiivne õigus vabale juurdepääsule kaubanduslikule taimsele materjalile, st „aretajate erand”), mis ei asu vaidlustatud määruses endas, vaid ühes teises vahetut mõju omavas määruses, mida ei ole vaja siseriiklikult rakendada; vaidlustatud määrus läheb vastuollu kõrgemalseisvate õigusnormidega, st EL põhiõiguste harta artikliga 13 ja rahvusvahelise lepinguga, millega EL on liitunud; õiguslik kategooria on suletud ja absoluutne, mistõttu apellandid ei ole individuaalselt mõjutatud mitte üksnes sotsiaalmajanduslikult, vaid ka juriidiliselt, kuna esineb vaid aretajate erand, ilma et „sarnaseid” õigusi oleks mõjutatud.

Apellatsioonkaebuse teine väide – Apellandid väidavad, et Euroopa Kohus on õigusnormi rikkunud, kui ta jättis otsuse tegemata küsimuses, kas EL seadusandjal oli kohustus eriliselt arvesse võtta apellantide olukorda, vastavalt kõrgemalseisva õigusnormi otsestele sätetele, kuna vaidlustatud määrus sunnib apellandid lepingulisse suhtesse, mis rikub kõrgemalseisvat õigusnormi, täpsemalt põhiõiguste harta artiklit 13.

Apellatsioonkaebuse kolmas väide – Apellandid väidavad, et vastuvõetamatuks tunnistamine viiks lüngani EL õiguskaitsesüsteemis, mis kahjustaks põhiõiguste harta artiklit 47. Ühest küljest tuleb aretajate õigus vahetult ühenduse sordikaitse määrusest, millega rakendatakse põhiõiguste harta artiklit 13 ja liidu rahvusvahelisi kohustusi rahvusvahelise uute taimesortide kaitse konventsiooni alusel. Teisest küljest kehtestab vaidlustatud määrus nr 511/2014 vahetut mõju omava kohase hoolsuse kohustuse, millega vaidlustatud määrus ise rakendab Nagoya protokolli, millega EL on liitunud. Kummalgi juhul pole vaja võtta täiendavaid rakendusmeetmeid ei liidu institutsioonide poolt (üldkohaldatavate aktide kujul) ega liikmesriikide poolt siseriiklikku õigusesse ülevõtmiseks, samuti ei ole see liidu õiguse alusel lubatud. Seetõttu ei anna ELTL artikkel 267 tegelikku võimalust kohtulikuks kontrolliks, samuti ei võeta tulevikus vastu üldkohaldatavaid akte ELTL artikli 263 lõike 4 tähenduses. Apellandid väidavad, et kui kohaldada kohtuotsuse Inuit (C-583/11 P) punkti 92 kriteeriumit, kus sobiva kohtuliku kontrolli tase on seotud sellega, kes vastutab vaidlustatud meetme rakendamise eest, siis on ainuke järeldus see, et siinses asjas on ELTL artikli 263 järgne hagi ainuke kättesaadav ja sobiv menetlusviis kohtuliku kontrolli teostamiseks.

(1) ELT L 150, lk 59

5.10.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 328/7

ABZ Aardbeien Uit Zaad Holding BV, Agriom BV, Agrisemen BV, Anthura BV, Barenbrug Holding BV, De Bolster BV, Evanthia BV, Gebr. Vletter & Den Haan VOF, Hilverda Kooij BV, Holland-Select BV, Könst Breeding BV, Koninklijke Van Zanten BV, Kweek- en Researchbedrijf Agirco BV, Kwekerij de Wester-Bouwing BV, Limgroup BV, Ontwikkelingsmaatschappij Het Idee BV 24. juulil 2015 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 18. mai 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-560/14: ABZ Aardbeien Uit Zaad Holding BV jt versus Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu

(Kohtuasi C-409/15 P)

(2015/C 328/06)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellandid: ABZ Aardbeien Uit Zaad Holding BV, Agriom BV, Agrisemen BV, Anthura BV, Barenbrug Holding BV, De Bolster BV, Evanthia BV, Gebr. Vletter & Den Haan VOF, Hilverda Kooij BV, Holland-Select BV, Könst Breeding BV, Koninklijke Van Zanten BV, Kweek-en Researchbedrijf Agirco BV, Kwekerij de Wester-Bouwing BV, Limgroup BV, Ontwikkelingsmaatschappij Het Idee BV (esindajad: advokaadid P. de Jong, P. Vlaemminck ja B. Van Vooren)

Teised menetlusosalised: Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu

Apellantide nõuded

Apellandid paluvad Euroopa Kohtul:

—

tuvastada, et Üldkohus on õigusnormi rikkunud, kui ta leidis oma määruses kohtuasjas T-560/14, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 511/2014 geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokollist tulenevate kasutajate jaoks ette nähtud vastavusmeetmete kohta liidus (1) ei puuduta neid individuaalselt;

—	tühistada Üldkohtu määrus kohtuasjas T-560/14 ja tunnistada, et vaidlustatud määrus mõjutab apellante otseselt ja individuaalselt, ning tunnistada tühistamishagi seetõttu vastuvõetavaks;

—	saata asi tagasi Üldkohtusse selle sisuliseks lahendamiseks.

Väited ja peamised argumendid

(1) ELT L 150, lk 59

5.10.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 328/9

22. juunil 2015 esitatud hagi – DIMA Verwaltungs versus Siseturu Ühtlustamise Amet (Mahuti kuju)

(Kohtuasi T-326/15)

(2015/C 328/08)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: DIMA Verwaltungs GmbH (Hamburg, Saksamaa) (esindaja: advokaat T. Kerkhoff)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Andmed Siseturu Ühtlustamise Ameti menetluse kohta

Asjaomane vaidlusalune kaubamärk: ühenduse ruumiline kaubamärk (Mahuti kuju) – registreerimistaotlus nr 12649174

Vaidlustatud otsus: Siseturu Ühtlustamise Ameti viienda apellatsioonikoja 20. aprilli 2015. aasta otsus asjas R 2567/2014-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	kohustada kostjat registreerimismenetlus läbi viima;

—	teise võimalusena tuvastada, et ei esine määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b kohaseid registreerimisest keeldumise põhjusi ja saata asi tagasi apellatsioonikojale uue otsuse tegemiseks;

—	mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.

Väide

—	Määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine.

5.10.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 328/10

29. juunil 2015 esitatud hagi – DEI versus komisjon

(Kohtuasi T-352/15)

(2015/C 328/09)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hageja: Dimosia Epicheirisi Ilektrismou AE (DEI) (Ateena, Kreeka) (esindajad: advokaadid E. Bourtzalas, D. Waelbroeck, Ch. Tagaras, Ch. Synodinos ja Ε. Salaka)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada Euroopa Komisjoni 25. märtsi 2015. aasta otsus C (2015) 1942 final asjas SA.38101 osas, milles komisjon leidis, et Aluminium SA-le pole riigiabi antud ning et seetõttu ei ole vaja algatada ametlikku uurimismenetlust ELTL artikli 108 lõike 2 alusel;

—

tühistada Euroopa Komisjoni 25. märtsi 2015. aasta otsus C (2015) 1942 final asjas SA.38101 osas, milles komisjon leidis, et DEI kaebus seoses riigiabiga – mis tuleneb Kreeka energeetikasektorit reguleeriva ametiasutuse (Rythmistiki Archi Energeias, edaspidi „RAE”) otsuse nr 346/2012 põhjendusest – on vahekohtu otsuse 1/2013 tagajärjel kaotanud oma eseme;

—	mõista DEI kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab oma hagi põhjenduseks kuus väidet.

—	Esimene väide, et on rikutud olulisi menetlusnorme, kuna vaidlustatud otsus ei vasta sellise otsuse vastuvõtmiseks seatud tingimustele.

—

Esimene väide, et põhjendus on ebapiisav, otsus on vastuoluline ja on rikutud kohustust uurida kõiki õiguslikke ja faktilisi asjaolusid, mis on olulised hindamisel, kas vahekohtukokkuleppes määratleti „selged ja objektiivsed tegurid”, mis „piirasid vahekohtu kohtunike hindamisruumi” ja mille „loogiline tulemus” oli elektrienergia lõpliku hinna kindlaksmääramine.

—

Kolmas väide, et hinnangus, mille kohaselt on vahekohtu otsuses määratud elektrienergia hind „vahekohtukokkuleppes nõuetekohaselt kindlaks määratud tegurite loogiline tulemus”, on tegemist õigusnormi ilmse rikkumisega aruka erainvestori kriteeriumi ning ELTL artikli 107 lõike 1 ja artikli 108 lõike 2 tõlgendamisel ja kohaldamisel.

—

Neljas väide, et hinnangus, et komisjonil ei olnud kohustust anda keerulisi majanduslikke hinnanguid, on tegemist õigusnormi ilmse rikkumisega ELTL artiklite 107 ja 108 tõlgendamisel ja kohaldamisel; lisaks on tegemist õigusnormi ilmse rikkumisega ja asjaolude ilmse valesti hindamisega, kuna komisjon jättis riigiabi olemasolu väljaselgitamisel uurimata olulised nüansid.

—	Viies väide, et on tegemist õigusnormi ilmse rikkumisega ELTL artikli 107 lõike 1 ja artikli 108 lõike 2 tõlgendamisel ja kohaldamisel ning ilmse hindamisveaga asjaolude hindamisel seoses turumajanduses tegutseva aruka eraõigusliku investori põhimõtte kohaldamisega.

—

Kuues väide, on tegemist õigusnormi ilmse rikkumisega ELTL artikli 107 lõike 1 tõlgendamisel ja kohaldamisel, piisava põhjendamise kohustuse rikkumisega ja ilmse hindamisveaga asjaolude hindamisel seoses komisjoni otsusega, et DEI 2012. aasta kaebuse peale ELTL artikli 108 lõike 2 tähenduses ei ole edasisi uurimisi vaja läbi viia, milles komisjon tugines oma hinnangus asjaolule, et kaebuse „ese on” vahekohtu otsuse 1/2013 tagajärjel „ära langenud”.

5.10.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 328/11

2. juulil 2015 esitatud hagi – Allergopharma versus komisjon

(Kohtuasi T-354/15)

(2015/C 328/10)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Allergopharma GmbH & Co. KG (Reinbek, Saksamaa) (esindajad: advokaadid T. Müller-Ibold ja F.-C. Laprévote)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada komisjoni 27. märtsi 2015. aasta otsus kiita heaks abikava, millega anti rahalistes raskustes olevatele Saksamaa farmaatsiaettevõtjatele abi kohustuslikest hinnavähenditest erandi tegemise teel (SA.34881 (2013/C) (ex 2013/NN) (ex 2012/CP));

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

Esimene väide: kuna tähelepanuta jäeti päästmise ja restruktureerimise suunised (1), siis on rikutud õigusnormi ja aluslepingut, diskrimineerimise keelu põhimõtet ja õiguspärase ootuse põhimõtet

—

Esimeses väites leitakse, et komisjoni otsus rikub võrdse kohtlemise ja õiguspärase ootuse kaitse üldpõhimõtteid ning õigusnormi sellega, et selles kaldutakse kõrvale siduvatest päästmise ja restruktureerimise suunistest, ehkki nimetatud suunistes ei ole ette nähtud võimalust selliseks kõrvalekaldumiseks. Väär on põhjendus, et erandid ei ole mõeldud ebatõhusate ettevõtjate kunstlikuks turulhoidmiseks, sest (i) tehakse vahet tõhusatel ja ebatõhusatel ettevõtjatel, ehkki suunised seda ei tee ja (ii) aluseks võetud komisjoni arusaam „tõhususest” ei ole kooskõlas riigiabi põhimõtetega.

Teine väide: õigusnormi rikkumine, asjaolude väär hindamine ja ilmne hindamisviga ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c kohaldamisel

—

Teises väites leitakse, et isegi eeldusel, et komisjon võib hinnata erandeid otseselt ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c alusel, on otsuses rikutud õigusnorme ja tehtud ilmseid hindamisvigu, sest selles ei ole selgelt määratletud riigiabi eesmärki ning on seetõttu jäetud selgitamata, miks on riigiabi vajalik eesmärgi saavutamiseks. Eelkõige jättis komisjon hageja arvates tähelepanuta, et raskustes ettevõtjatele antud tegevusabi on vastavalt kohtupraktikale põhimõtteliselt sobimatu ühishuvi eesmärkide saavutamiseks ning et eranditel puudub igasugune ergutav mõju.

Kolmas väide: rikutud on olulisi menetlusõigusi ja õigust olla ära kuulatud

—

Kolmandas väites leitakse, et otsuses on – määruse (EÜ) nr 659/1999 (2) artikli 6 lõikes 1 ette nähtud õigust olla ära kuulatud ja samas sätestatud menetlusõigusi rikkudes – ületatud oluliselt algatamisotsuses tõstatatud küsimuste selgitamiseks vajalikku. Esiteks jõutakse vaidlustatud otsuses järeldusele, abi hindamisel ei ole asjakohane lähtuda päästmise ja restruktureerimise suunistest, ehkki algatamisotsuses rõhutati, et tegemist on „ainukese õigusliku alusega siseturuga kokkusobivuse hindamisel”. Teiseks jõutakse vaidlustatud otsuses järeldusele, et erandkorras on asjakohane hinnata abi kokkusobivust otseselt ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c alusel, ehkki algatamisotsus ei sisalda ühtegi viidet sellise võimaluse kohta. See võttis hagejalt võimaluse esitada enda seisukoht nende, komisjonile kokkuvõttes otsustavate küsimuste osas.

Neljas väide: põhjendamiskohustuse rikkumine

—

Neljandas väites leitakse, et vaidlustatud otsuse põhjendamisel on tehtud olulisi vigu, sest komisjon ei ole mitme punkti osas esitanud arusaadavaid põhjendusi. Eelkõige puuduvad arusaadavad põhjendused (i) ELTL artikli 107 lõike 3 punktis c toodud erandi kohaldamise kohta ja (ii) selliste erakorraliste asjaolude kohta, mis õigustaksid käesoleval juhul tegevusabi heakskiitmist.

(1) Ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (ELT 2004, C 244, lk 2).

(2) Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr. 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT L 83, lk 1, EÜT eriväljaanne 08/001 lk 339-347).

5.10.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 328/12

14. juulil 2015 esitatud hagi – DIMA Verwaltungs versus Siseturu Ühtlustamise Amet (Mahuti kuju)

(Kohtuasi T-383/15)

(2015/C 328/11)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: DIMA Verwaltungs GmbH (Hamburg, Saksamaa) (esindaja: advokaat T. Kerkhoff)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Andmed Siseturu Ühtlustamise Ameti menetluse kohta

Asjaomane vaidlusalune kaubamärk: ühenduse ruumiline kaubamärk (Mahuti kuju) – registreerimistaotlus nr 12649364

Vaidlustatud otsus: Siseturu Ühtlustamise Ameti viienda apellatsioonikoja 27. märtsi 2015. aasta otsus asjas R 2568/2014-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	kohustada kostjat registreerimismenetlus läbi viima;

—	teise võimalusena tuvastada, et ei esine määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b kohaseid registreerimisest keeldumise põhjusi ja saata asi tagasi apellatsioonikojale uue otsuse tegemiseks;

—	mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.

Väide

—	Määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine.

5.10.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 328/13

17. juulil 2015 esitatud hagi – European Dynamics Luxembourg jt versus Euroopa Raudteeagentuur

(Kohtuasi T-392/15)

(2015/C 328/12)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hagejad: European Dynamics Luxembourg SA (Luxembourg, Luksemburg), Evropaiki Dinamiki – Proigmena Sistimata Tilepikinonion Pliroforikis kai Tilematikis AE (Ateena, Kreeka), European Dynamics Belgium SA (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaadid I. Ambazis ja M. Sfyri)

Kostja: Euroopa Raudteeagentuur

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—

tühistada Euroopa Raudteeagentuuri otsus, mis on hagejatele teatavaks tehtud ressursside ja tugiteenistuse direktori 8. mai 2015. aasta kirjaga ning millega Raudteeagentuur paigutas hagejate pakkumuse avatud hankemenetluse nr 2015/S 019-029728 „ERA/2015/01/OP ESPEISD 5” – „Sisseostetavad teenused Euroopa Raudteeagentuuri infosüsteemi arendamiseks” 1. osas „Infosüsteemi arendamine ning abi- ja tugiteenused kohapeal olemasoleva tööaja ja vahendite põhjal”, mis on üks kolmest eraldi osast, teisele kohale;

—

tühistada Euroopa Raudteeagentuuri otsus, mis on hagejatele teatavaks tehtud ressursside ja tugiteenistuse direktori 1. juuli 2015. aasta kirjaga ning millega Raudteeagentuur paigutas hagejate pakkumuse avatud hankemenetluse nr 2015/S 019-029728 – „Sisseostetavad teenused Euroopa Raudteeagentuuri infosüsteemi arendamiseks” 2. osas „Infosüsteemi asutuseväline arendamine ning abi- ja tugiteenused”, mis on üks kolmest eraldi osast, teisele kohale;

—	mõista kõik hagejate kantud kohtukulud välja Euroopa Raudteeagentuurilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagejate sõnul tuleb vaidlustatud otsused ELTL artikli 263 alusel tühistada, kuna Raudteeagentuur on rikkunud põhjendamiskohustust, esitades ebapiisavad põhistused selles osas, mis puudutab hagejate tehnilise pakkumuse hindamist võrreldes põhjendamatult madala maksumusega pakkumustega.

5.10.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 328/14

28. juulil 2015 esitatud hagi – Gappol Marzena Porczyńska versus Siseturu Ühtlustamise Amet – GAP (ITM) (GAPPoL)

(Kohtuasi T-411/15)

(2015/C 328/13)

Hagiavalduse keel: poola

Pooled

Hageja: PP Gappol Marzena Porczyńska (Łódź, Poola) (esindaja: advokaat (radca prawny) J. Gwiazdowska)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: GAP (ITM), Inc. (San Francisco, Ameerika Ühendriigid)

Andmed Siseturu Ühtlustamise Ameti menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: sõnalist osa „GAPPoL” sisaldav ühenduse kujutismärk – registreerimistaotlus nr 8346165

Menetlus Siseturu Ühtlustamise Ametis: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 13. mai 2015. aasta otsus asjas R 686/2013-1

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	muuta lõpliku kohtuotsusega apellatsioonikoja otsus nii, et vastulause lükatakse tagasi;

—	mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.

Väited

—	nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78; lk 1, ELT eriväljaanne 17/001, lk 226) artikli 59 ja artikli 64 lõike 1 rikkumine;

—	määruse nr 207/2009 artikli 75 ja komisjoni 13. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 303, lk 1, ELT eriväljaanne 17/001, lk 189) eeskirja 50 lõike 2 punkti h rikkumine;

—	määruse nr 207/2009 artikli 76 ja määruse nr 2868/95 eeskirja 50 lõike 1 punkti g rikkumine;

—	määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine;

—	määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 5 ja artikli 9 lõike 1 punkti c rikkumine.

5.10.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 328/16

29. juulil 2015 esitatud hagi – Schräder versus Ühenduse Sordiamet – Hansson (Seimora)

(Kohtuasi T-425/15)

(2015/C 328/16)

Hagiavalduse keel: saksa

Pooled

Hageja: Ralf Schräder (Lüdinghausen, Saksamaa) (esindaja: advokaat T. Leidereiter)

Kostja: Ühenduse Sordiamet (CPVO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Jørn Hansson (Søndersø, Taani)

Andmed Sordiameti menetluse kohta

Ühenduse kaitse alla võetud sordi omanik: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Ühenduse sordikaitse ese: ühenduse sort EL 8536„SEIMORA”

Menetlus sordiametis: tühistamismenetlus

Vaidlustatud otsus: sordiameti apellatsioonikoja 24. veebruari 2015. aasta otsus asjas A003/2010

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus ja tunnistada kehtetuks ühenduse sordile SEIMORA antud kaitse alates 4. oktoobrist 2005;

—	teise võimalusena tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud välja Ühenduse Sordiametilt.

Väited

—	määruse nr 2100/94 artikli 48 lõike 4 rikkumine;

—	määruse nr 2100/94 artikli 21 lõike 1 punkti i koomõjus artikliga 65 rikkumine.

5.10.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 328/17

29. juulil 2015 esitatud hagi – Schräder versus Ühenduse Sordiamet – Hansson (Seimora)

(Kohtuasi T-426/15)

(2015/C 328/17)

Hagiavalduse keel: saksa

Pooled

Hageja: Ralf Schräder (Lüdinghausen, Saksamaa) (esindaja: advokaat T. Leidereiter)

Kostja: Ühenduse Sordiamet (CPVO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Jørn Hansson (Søndersø, Taani)

Andmed Sordiameti menetluse kohta

Ühenduse kaitse alla võetud sordi omanik: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Ühenduse sordikaitse ese: ühenduse sort EL 8536„SEIMORA”

Menetlus sordiametis: kehtetuks tunnistamise menetlus

Vaidlustatud otsus: sordiameti apellatsioonikoja 24. veebruari 2015. aasta otsus asjas A002/2014

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud välja sordiametilt.

Väited

—	määruse nr 2100/94 artikli 75 rikkumine;

—	rikutud on määruse nr 2100/94 artikli 20 lõike 1 punkti c koomõjus määruse nr 2100/94 artikli 11 lõikega 1, artikli 54 lõikega 2 ja artikliga 76 ning määruse nr 874/2009 artiklit 51.

5.10.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 328/19

29. juulil 2015 esitatud hagi – Kolachi Raj Industrial versus komisjon

(Kohtuasi T-435/15)

(2015/C 328/20)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Kolachi Raj Industrial (Private) Ltd (Karachi, Pakistan) (esindaja: P. Bentley, QC)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/776 (1) osas, milles:

—	(i) jäetakse rahuldamata hageja taotlus vabastada teda dumpinguvastaste meetmete mis tahes laiendamisest Pakistanist lähetatud jalgrataste impordile;

—	(ii) laiendatakse nõukogu määrusega (EL) nr 502/2013 (2) Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu Pakistanist hageja lähetatud jalgrataste impordile, ja

—	(iii) nõutakse see tollimaks sisse Pakistanist lähetatud ja vastavalt määruse (EL) nr 938/2014 (3) artiklile 2 registreeritud impordilt.

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjendamiseks esitab hageja üheainsa väite, mille kohaselt rikkus kostja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (ELT L 343, lk 51), artikli 13 lõike 2 punkti b. Täpsemalt rikkus kostja artikli 13 lõike 2 punkti b kohaldamisel menetlust ja õigusnorme ning kasutas vastuolulisi põhjendusi.

(1) Komisjoni 18. mai 2015. aasta rakendusmäärus (EL) nr 2015/776, millega laiendatakse nõukogu määrusega (EL) nr 502/2013 Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste impordi suhtes kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Kambodžast, Pakistanist ja Filipiinidelt lähetatud jalgrataste impordile, olenemata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Kambodža, Pakistan või Filipiinid või mitte (ELT L 122, lk 4).

(2) Nõukogu 29. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 502/2013, millega muudetakse pärast määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 3 kohast vahepealset läbivaatamist rakendusmäärust (EL) nr 990/2011, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 153, lk 17).

(3) Komisjoni 2. septembri 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 938/2014, millega algatatakse uurimine seoses võimaliku kõrvalehoidmisega Kambodžast, Pakistanist ja Filipiinidelt saadetud Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste impordi suhtes nõukogu määrusega (EL) nr 502/2013 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest, olenemata sellest, kas jalgrattad on deklareeritud Kambodžast, Pakistanist ja Filipiinidelt pärinevana või mitte, ning kehtestatakse kõnealuse impordi suhtes registreerimisnõue (ELT L 263, lk 5).

5.10.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 328/20

4. augustil 2015 esitatud hagi – Consorzio Vivaisti viticoli pugliesi ja Negro versus komisjon

(Kohtuasi T-436/15)

(2015/C 328/21)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hagejad: Consorzio Vivaisti viticoli pugliesi (Otranto, Itaalia) ja Negro Daniele (Otranto) (esindajad: advokaadid V. Pellegrino ja A. Micolani)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—	esiteks peatada ELTL artikli 278 alusel õigusakti kohaldamine hagejate huve puudutavas osas;

—

tuvastada, et komisjoni rakendusotsus nr 2015/789 on õigusvastane ja et muu hulgas on seda artikkel 9 ja selle otsuse lisa 1 osas, milles liigitatakse Vitris liiki taimed nende hulka, mis on vastuvõtlikud Euroopast ja mujalt kui Euroopast pärit Xylella fastidiosa isolaatide suhtes ja mis seetõttu keelab nende vedamise „liidu piires, piiritletud alal või sellelt alalt välja”, ning seetõttu tühistada see otsus hageja huve puudutavas osas;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt;

—	kohustada kostjat võtma muid meetmeid, mida kohus peab vajalikuks, nagu täiendavate uurimiste läbiviimine sealhulgas EFSA kaudu.

Väited ja peamised argumendid

Oma väidete põhjendamiseks väidavad hagejad, et rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet ja ELL artiklit 5 ja ELTL artiklit 296 ning olulisi vorminõudeid, kuna põhjendused puuduvad või on väärad; nad väidavad ka, et võimu on kuritarvitatud, sest fakti- ja õigusküsimustes on tehtud ebaõigeid järeldusi, uurimine on läbi viidud puudulikult ja selle tulemused on vastukäivad.

Hagejad täpsustavad, et nende hagi aluseks on Bari riikliku uurimisnõukogu uurimus, mis vaatlusi arvestades koha peal või laboratooriumis tehtud testide ja katsete alusel kajastas järgmisi tulemusi:

—	ainult Salento piirkonnas leitud bakter on erinev alaliik, mis erineb sellest, mida peetakse Euroopast erinevatel kontinentidel viinapuude taimehaiguste põhjustajaks;

—	alates 2013. aastast ei ole Lecce piirkonnas kasvavatel viinapuudel märgatud Pierce’i haiguse või mõne muu patoloogilise kuivamise sümptomeid;

—	samal perioodil samade viinapuu sortide juures ei ole täheldatud mingit märki bakterist, isegi mitte aladel, mis asuvad nakatunud oliivipuude lähedal ja on nendega vahetus kontaktis;

—	viinapuudega läbi viidud laboratooriumiuuringud (inokulumi või vektoritega kokkupuute kaudu) on kõik andnud negatiivseid tulemusi nii nakkuse leviku kui ka asümptomaatilises vormis bakteri esinemise osas.

Viinapuude lisamine konkreetsete taimede loetelusse on hageja arvates ilmselgelt õigusvastane, sest arvesse ei ole võetud uurimustulemusi, mis näitavad selgelt, et viinapuud ei ole nakatunud alal leviva bakteri suhtes vastuvõtlikud.

Hageja leiab ka, et otsus on vastukäiv, sest järgides EFSA algset, 26. novembri 2013. aasta arvamust, milles tunnistati, et Xylella fastidiosa tüve esinemise kohta Salento piirkonnas on vähe andmeid, ei lisanud komisjon viinapuid vastuvõtlike taimede loetelusse oma esimestes, 2014. aasta otsustes nr 87 ja nr 497, kuid üllatavalt tegi seda hiljem, keelates nende vedamise hoolimata sellest, et ta oli saanud EFSA-lt ja Itaalia ametiasutustelt põhjalikumad uurimused, mis näitavad, et viinapuud ei ole vastuvõtlikud ainult Salerno piirkonnas esineva bakteri suhtes.

5.10.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 328/22

4. augustil 2015 esitatud hagi – Eden Green Vivai Piante di Verdesca Giuseppe jt versus komisjon

(Kohtuasi T-437/15)

(2015/C 328/22)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hagejad: Eden Green Vivai Piante di Verdesca Giuseppe (Copertino, Itaalia), Azienda Agricola Cairo & Doutcher di Cairo Uzi & C. Ss (Copertino, Itaalia), Ss Agricola Cairo Vito & Strafella Maria Rosa (Copertino, Itaalia), Vivai Del Salento Di Castrignano' Carmelo Antonio (Sanarica, Itaalia), Società Agricola Castrignano' Vivai Srl (Muro Leccese, Itaalia), Piante In Di Cipressa Carmine (Copertino, Itaalia), D'Elia Simone (Leverano, Itaalia), De Laurenzis Giuseppe (Copertino, Itaalia), Verde Giuranna Di Giuranna Alessio Mauro (Parabita, Itaalia), Maiorano Maurizio (Copertino, Itaalia), Vivai Mazzotta Di Mazzotta Carmine (Copertino, Itaalia), Società Agricola Mello Vivai di Mello Antonio Snc (Veglie, Itaalia), Mello Alessandro (Leverano, Itaalia), Mello Lucio (Carmiano, Itaalia), Romano Alessio Luigi (Giurdignano, Itaalia), Sansone Antonio (Copertino, Itaalia), Vivai Tarantino Ss (Cavallino, Itaalia), Verdesca Paolo (Copertino, Itaalia), Verdesca Giuseppe (Copertino, Itaalia), Hobby Flora di Miggiano Luigi (Poggiardo, Itaalia), Mauro Stefano (Muro Leccese, Itaalia), Miggiano Emanuele (Montesano Salentino, Itaalia), Miggiano Garden Center Sas di Miggiano Gianluigi & C. (San Cassiano, Itaalia), Miggiano Claudio (Maglie, Itaalia), Vivai Piante Rizzo Carmelo (Lecce, Itaalia), Cairo Antonio (Nardo', Itaalia), Floricoltura Marti di Marti Sandro (Porto Cesareo, Itaalia), Azienda Agricola Mariani Fabrizio (Alliste, Itaalia), Giannotta Giuseppe (Leverano, Itaalia), Ligetta & Solida Srl (Alezio, Itaalia), Vivai Caputo Sas di Carbone R. & F. Ss (San Donaci, Itaalia), Perrone Cosimo (Leverano, Itaalia), Durante Giuseppina (Leverano, Itaalia), Società Agricola CO.VI.SER Srl (Arnesano, Itaalia), Miggiano Antonio (Sanarica, Itaalia), Castrignano' Antonio (Sanarica, Itaalia), Stincone Giorgio (Sanarica, Itaalia), Zecca Fabio (Leverano, Itaalia), Società Agricola Florsilva Srl (Copertino, Itaalia) (esindaja: advokaat G. Manelli)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul tühistada 18. mai 2015. aasta rakendusotsus (EL) nr 2015/789, mis on avaldatud 21. mai 2015. aasta Euroopa Liidu Teatajas.

Väited ja peamised argumendid

Hagiavalduse põhjenduses tuginevad hagejad kolmele väitele.

Oluliste vorminõuete rikkumine, põhjenduste täielik puudumine, selge ebamõistlikkus ja proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine

Hagejad väidavad, et:

—

Euroopa Komisjon ei ole hoolimata sellest, et ta võttis teadmiseks mitmed Euroopa tehtud uurimused, võtnud arvesse nende tulemusi ja seetõttu ei luba võetud meetmete sobivuse hindamist. Komisjon ei ole ka selgitanud, miks ta otsustas kehtestada nimekirja enam kui 180 taimeliigiga, mis on küll põhimõtteliselt võimelised olema Xylella fastidiosa’le peremeestaimeks, kuid mida Lecce piirkonnas ei ole; samuti ei ole ta selgitanud, miks ta otsustas lisas 1 loetleda üle 180 taime, mille hulgas on ka need, mis on vastuvõtlikud „mujalt kui Euroopast” pärit isolaatide suhtes, mis vaidlusaluse ala suhtes on selgelt asjassepuutumatud.

—	Euroopa Komisjon ei ole selgitanud, miks ta leiab, et kohaldada tuleb lisas 1 loetletud taimede vedamise valimatut keeldu ja miks ta võttis võimaluse võtta Euroopa tasandil muid levimise ohtu käsitlevaid meetmeid.

—

Euroopa Komisjon ei selgelt märkinud, milline liidu õigusnorm on rakendusotsuse vastuvõtmise aluseks; samuti ei ole ta selgitanud, miks ta kaldus kõrvale subsidiaarsuse põhimõttest olukorras, kus liikmesriik mitte ainult ei ole pädev, vaid on ka teostanud oma selle valdkonna pädevust; ta ei ole ka selgitanud põhjuseid, miks tuleks otsust pidada proportsionaalsena seatud eesmärkide suhtes, ega võrrelnud või selgelt kaalunud asjassepuutuvaid huve.

Oluliste vorminõuete rikkumine teisest aspektist, põhjenduste täielik puudumine, selge ebamõistlikkus ja proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine

—

Hagejate hinnangul ei ole selge, millisele teaduslikule hinnangule tuginedes on keelatud teatud taimede vedu peale seda, kui need on tunnistatud sobiva teadusliku analüüsi tulemusel patogeenivabaks. Samuti ei ole selge, miks taime, mis on ühe osa oma kasvutsüklist viibinud kasvuhoonesüsteemist väljaspool, ei ole lubatud viia üle teise süsteemi kuni taime elutsükli lõpuni, et seda saaks seejärel turustada.

Aluslepingu artikli 5 lõigete 3 ja 4 ning nende sätete kohaldamiseks ette nähtud õigusnormide rikkumine, samuti subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine

Hageja väidab, et:

—

liidu otsus on õigusvastane, viidates eelkõige selle artiklile 6 „Likvideerimismeetmed”. See säte on kohatu ja ebaproportsionaalne, sest selle kohaldamisala laieneb nakatunud taimest 100 meetri raadiuses asuvatele tervetele taimedele või taimedele, mille nakatumist ainult kahtlustatakse. Niisugune piirang ei ole teaduslikult kuidagi põhjendatud ja liiatigi on see seatud eesmärki arvestades ebaproportsionaalne.

—

liidu otsus on õigusvastane, viidates eelkõige selle artiklile 9 „Määratletud taimede vedu liidu piires”, sest see kehtestab valimatu ja põhjendamatu veokeelu, mis ei sõltu taime tervislikust seisust. See on seda enam piiravam, et vaidlusalune keeld kehtib nii piiritletud alast väljaspool kui selle sees.

—	Vaidlustatud otsus rikub proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtet.

—

liidu otsus on õigusvastane, viidates eelkõige selle artikli 9 lõike 2 punktidele d, f ja h, sest erandina lõikest 1 nõuavad need sätted 200 meetri laiust puhvertsooni koha ümber, kus taimi kasvatatakse ja kehtestavad sellele tsoonile rea nõudeid. See erand on selgelt teostatamatu, sest puhvertsoon taimekasvatuse ala ümber võib jääda väljapoole puukoolide kontrolli ja on seda igal juhul, kui see tsoon laieneb kolmandate isikute omandile.

5.10.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 328/24

4. augustil 2015 esitatud hagi – Amrita jt versus komisjon

(Kohtuasi T-439/15)

(2015/C 328/23)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hagejad: Soc. coop. Amrita arl (Scorrano, Itaalia), Cesi Marta (Alliste, Itaalia), Comune Agricola Lunella – Soc. Mutua Coop Agricola (Galatone, Itaalia), Mustich Loredana Faustina (Lequile, Itaalia), Rollo Olga (Lecce, Itaalia), Borrello Claudia (Salve, Itaalia), Società agricola Merico Maria Rosa di Consiglia, Marta e Vito Lisi (Miggiano, Itaalia), Marzo Luigi (Specchia, Itaalia), Azienda Agricola Piccapane di Pellegrino Giuseppe (Castrignano del Capo, Itaalia), Azienda Agricola Le Lame di Russo Antonello e Russo Gianluigi Ss (Cutrofiano, Itaalia), Lanzieri Ivana (Ugento, Italia), Stendardo Giovanni (Presicce, Itaalia), Stasi Anna Maria (Castrignano del Capo, Itaalia), Azienda Agricola Crie di Miggiano Gianluigi (Muro Leccese, Itaalia), Castriota Maria Grazia (Galatone, Itaalia), Gabrieli Tommasi Emanuele (Calimera, Itaalia), Azienda Agricola di Canioni Fiorella (Melendugno, Itaalia), Azienda Agricola Spirdo Ss agricola (Ruffano, Itaalia), Coppola Silvia (Guagnano, Italia), Fondazione le Costantine (Uggiano la Chiesa, Itaalia), Impresa Agricola Stefania Stamerra (Lecce, Itaalia), Azienda Agricola Clemente Pezzuto di Pezzuto Francesco (Trepuzzi, Itaalia), Cooperativa Sociale Terrarossa (Tricase, Itaalia), Vaglio Irene (Tricase, Itaalia), Simone Cosimo Antonio (Morciano di Leuca, Itaalia), Azienda Agrituristica „Gli Ulivi” di Baglivo Cesaria (Tricase, Itaalia), Preite Osvaldo (Taurisano, Itaalia), Masseria Alti Pareti Società Agricola arl (Maglie, Itaalia), Società Agricola Li Matonni Sas di Sammarco Ascanio & C. (Erchie, Itaalia) (esindajad: advokaadid L. Paccione ja V. Stamerra)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada komisjoni 18. mai 2015. aasta rakendusotsus (EL) nr 2015/789, Xylella fastidiosa (Wells et al.) liitu sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate meetmete kohta, avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (JO L 125, 21.5.2015, lk 36), olles vajadusel eelnevalt kinnitanud, et kohaldamata tuleb jätta nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiiv 2000/29/EÜ, avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (JO L 169, 10.7. 2000, lk 1). Otsustada kõik õiguslikud tagajärjed, sealhulgas need, mis puudutavad kohtukulusid.

Väited ja peamised argumendid

Vaidlustatud otsus on käesolevas asjas sama, mis vaidlustati kohtuasjas T-436/15: Consorzio Vivaisti Viticoli Pugliesi ja Negro vs. komisjon, ja kohtuasjas T-437/15: Eden Green Vivai Piante di Verdesca Giuseppe jt vs. komisjon.

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad kuusteist õigusväidet.

Esimese väite kohaselt on direktiiv 2000/29 õigusvastane ELL artikli 48, koosmõjus ELTL artikli 3 ja artikliga 5, rikkumise ning pädevuse puudumise ja lojaalse koostöö põhimõtte rikkumise tõttu.

—	Nad kinnitavad selle kohta, et direktiiv annab liidule niisuguse ainupädevuse, mida aluslepingutes ei tunnustata.

Teine väide puudutab direktiiv 2000/29 õigusvastasust pädevuse puudumise ja ELL artikli 5 rikkumise tõttu seoses lojaalse koostöö ja subsidiaarsuse põhimõttega.

—	Nad kinnitavad selle kohta, et direktiiv annab komisjonile aluslepingutes mittetunnustatud pädevuse tühistada meetmeid, mida liikmesriigid on võtnud taimede fütosanitaarnõuete regulatsiooni kehtestamisel.

3.	Kolmanda väite kohaselt on komisjoni otsus nr 2015/789/EL õigusvastane vastavalt selle punktidele 1 ja 2 otsuse õiguslikuks aluseks oleva direktiivi 2000/29 õigusvastasuse tõttu.

4.	Neljas väide puudutab komisjoni otsuse nr 2015/789/EL otsest õigusvastasust ELL artikli 6 rikkumise tõttu seoses Itaalia halduskohtu poolt eelnevalt hagejatele antud kohtuliku kaitse tõhususe põhimõttega.

Viies väide puudutab komisjoni otsuse nr 2015/789/EL otsest õigusvastasust ELL artikli 5 rikkumise tõttu seoses lojaalse koostöö ja subsidiaarsuse põhimõttega, arvestades põhjenduse täielikku puudumist otsustavas küsimuses, kas liikmesriigi tegevus võitluses bakteriga Xylella fastidiosa võis oli ebapiisav.

Kuues väide puudutab komisjoni otsuse nr 2015/789/EL otsest õigusvastasust ELL artikli 5 rikkumise tõttu seoses proportsionaalsuse põhimõtte ja ettevaatusprintsiibiga.

—	Nad kinnitavad selle kohta, et vaidlustatud otsuse normatiivne sisu tundub liiga ulatuslik võrreldes kuulutatud eesmärkidega.

7.	Seitsmes väide puudutab komisjoni otsuse nr 2015/789/EL otsest õigusvastasust standardi ISPM nr 9 rikkumise tõttu seoses ELL artikliga 5 ja ELTL protokolliga (nr 2) proportsionaalsuse põhimõtte ja ettevaatusprintsiibi kohaldamise kohta.

Kaheksas väide puudutab otsuse nr 2015/789/EL otsest õigusvastasust osas, milles määratletakse vastuolus ELL artikliga 5 ja selles kinnitatud proportsionaalsuse põhimõttega, et kogu Lecce piirkond kui „nakatunud tsoon” ja sellest piirkonnast põhjapool asuv vähemalt kümne kilomeetri laiune tsoon kui „puhvertsoon”. Lisaks rikub vaidlustatud otsus olulisi vorminõudeid puudulikkuse tõttu uurimise ja põhjenduse aspektist lisaks sellele, et see sisaldab vigu ja murettekitavaid seisukohti.

9.	Üheksas väide puudutab otsuse nr 2015/789/EL otsest õigusvastasust ELL artikli 5 rikkumise ja pädevuse puudumise tõttu, arvestades, et ainult Itaalia riik sai kindlaks teha ja piiritleda võimaliku nakatunud tsooni.

10.

Kümnes väide puudutab otsuse nr 2015/789/EL otsest õigusvastasust ELL artikli 5 rikkumise ja pädevuse puudumise tõttu osades, milles keelatakse peremeestaimede istutamine „nakatunud tsooni”; samuti puudutab see inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni lisaprotokolli artikli 1 rikkumist, sest vaidlustatud meetmega vähendatakse alusetult hagejate tegelikke õigusi nende valduses oleval põllumajandusmaal.

11.

Üheteistkümnes väide puudutab otsuse nr 2015/789/EL otsest õigusvastasust ELTL artiklite 11 ja 191, ettevaatusprintsiibi ja ELL artikli 5 rikkumise tõttu seoses ühenduse direktiiviga nr 2001/42, sest nakatunud ja tervete taimede kõrvaldamine 100 meetri raadiuses koos ettekirjutusega teostada putukvektori likvideerimiseks kohustuslikus korras fütosanitaartöötlus põhjustab keskkonnakahjustusi ning muudab Salento maastikku, ilma et viidaks läbi keskkonnamõju strateegilist hindamist ning uuritaks riske keskkonnale ja inimtervisele.

12.

Kaheteistkümnes väide puudutab otsuse nr 2015/789/EL otsest õigusvastasust ELTL artiklite 11 ja 191 ning ühenduse direktiivi nr 43/1992 rikkumise tõttu, sest võetud meetmed ei sisalda hinnangut riskidele, mida kõrvaldamine, likvideerimine ja fütosanitaartöötlus võivad tekitada liidu õigusega spetsiifiliselt kaitstud aladele, arvestades, et need on liigitatud kui erikaitsealad, looduspargid ja ühenduse tähtsusega alad.

13.

Kolmeteistkümnes väide puudutab otsuse nr 2015/789/EL otsest õigusvastasust Firenzes 20. oktoobril 2000 allkirjastatud Euroopa maastikukonventsioon ja ELTL artiklite 191 ja 11 rikkumise tõttu seoses ühenduse direktiiviga nr 43/1992.

—

Nad kinnitavad selle kohta, et liidu õigus kohustab valimatult kõik oliivipuud kõrvaldada, kehtestades ka keemiliste pestitsiididega töötlemise kohustuse, mille kasutamine on spetsiifiliselt mahepõllumajanduses keelatud ja mis toob kaasa hagejate – kes tegelevad mahepõllumajandusega juba mitmeid aastaid – oliiviistanduse kadumise.

14.

Neljateistkümnes väide puudutab otsuse nr 2015/789/EL otsest õigusvastasust Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse nr 178 ning ELTL artiklite 11 ja 191, koosmõjus direktiiviga (EÜ) nr 2009/128, rikkumise tõttu ning proportsionaalsuse põhimõtte ja oluliste vorminõuete rikkumise tõttu.

—

Nad kinnitavad, et liidu otsus kohustab hagejaid kasutama mahepõllumajanduses mittelubatud keemilisi aineid ja välja juurima ka need taimed, mille nakatumist ainult kahtlustatakse. Niisugused meetmed on vastuolus Euroopa Toiduohutusameti teaduslikes arvamustes väljendatuga, eriti arvestades, et need meetmed põhinevad senini tõendamata veendumusel, et oliivipuude kiire kuivamise ja Xylella bakteri olemasolu vahel on põhjuslik seos.

15.

Viieteistkümnes väide puudutab otsuse nr 2015/789/EL otsest õigusvastasust seetõttu, et Euroopa Komisjon on selle asemel, et võtta vajalikke riskijuhtimise ajutisi meetmeid tervise kõrgetasemelise kaitse tagamiseks, probleemile lähenenud puhtalt teoreetilise nurga alt, mille Euroopa Kohus on spetsiifiliselt ära keelanud.

16.

Kuueteistkümnes väide puudutab otsuse nr 2015/789/EL otsest õigusvastasust ELL artikli 5, oluliste vorminõuete ja proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise tõttu.

—	Nad kinnitavad, et pestitsiidide kasutamine ja likvideerimismeede, mille EFSA on tunnistanud ebatõhusaks ja jätkusuutmatuks, ei ole vajalikud direktiivi 2000/29/EÜ kaudu seatud liidu õigusnormide eesmärkide saavutamiseks, rikkudes proportsionaalsuse põhimõtet.

5.10.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 328/26

31. juulil 2015 esitatud hagi – European Dynamics Luxembourg jt versus Euroopa Ravimiamet

(Kohtuasi T-441/15)

(2015/C 328/24)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hagejad: European Dynamics Luxembourg SA (Luxembourg, Luksemburg), Evropaïki Dynamiki – Proigmena Systimata Tilepikoinonion Pliroforikis kai Tilematikis AE (Ateena, Kreeka) ja European Dynamics Belgium SA (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaadid I. Abazis ja M. Sfyri)

Kostja: Euroopa Ravimiamet

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—

tühistada Euroopa Ravimiameti (EMA) otsus, mis tehti teatavaks tehnoloogiliste ja infotehnoloogiliste ressursside direktori 4. juuni 2015. aasta e-kirjas ja millega Ravimiamet lükkas tagasi kaks kandidaati, kelle hagejad olid välja pakkunud vastusena teenuste osutamise taotlusele (Request Form for Services) nr SC001 raamlepingu EMA/2012/10/ICT raames;

—

kohustada Ravimiametit hüvitama kahju, mis hagejatele tekkis sellest, et nad kaotasid võimaluse sõlmida projektihalduri (Project Manager) erileping teenuste osutamise taotluse (Request Form for Services) nr SC001 alusel; hagejad hindavad kahju suuruseks ex aequo et bono8 000 eurot, millele lisandub viivis alates kohtuotsuse kuulutamisest; kahju suuruseks võib olla ka mis tahes muu summa, mida kohus peab sobivaks, ja

—	mõista kõik hagejate kantud kulud välja Ravimiametilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagejad väidavad, et vaidlustatud otsus tuleb tühistada ELTL artikli 263 alusel, sest see on vastuolus hangete valdkonnas kehtiva proportsionaalsuse põhimõttega. Eeskätt lükati vaidlustatud otsuses hagejate välja pakutud kandidaadid tagasi seetõttu, et PRINCE2 meetodit ei ole sertifitseeritud; see kriteerium ei ole sobiv ega vajalik ja on seetõttu vastuolus hangete valdkonnas kehtiva proportsionaalsuse põhimõttega.

Seetõttu rikkus Ravimiamet piisavalt raskelt isikutele õigusi andvat õigusnormi (finantsmääruse artikli 102 lõige 2), põhjustades hagejatele kahju seeläbi, et nad jäid ilma võimalusest sõlmida projektihalduri (Project Manager) erileping, mistõttu on täidetud kõik hagejatele tekitatud kahju hüvitamise tingimused.

5.10.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 328/27

6. augustil 2015 esitatud hagi – Euroopa Keskkonnabüroo versus komisjon

(Kohtuasi T-448/15)

(2015/C 328/25)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Euroopa Keskkonnabüroo (Brüssel, Belgia) (esindaja: advokaat B. Kloostra)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tunnistada, et komisjon rikkus määrust (EÜ) nr 1367/2006 ja Århusi konventsiooni, ja nimelt:

määruse (EÜ) nr 1367/2006 (1) artikli 1 lõike 1 punkti a ja artikli 6 lõiget 1, kuna ta ei tõlgendanud neid sätteid kooskõlas Århusi konventsiooni artikli 4 lõigetega 1, 3 ja 4 ja/või jättis otse kohaldamata Århusi konventsiooni artikli 4 lõiked 1, 3 ja 4 keskkonnaalasele teabele, kuna määruse (EÜ) nr 1367/2006 artikkel 3 ja artikli 6 lõige 1 ei ole kooskõlas Århusi konventsiooni artikli 4 lõigetega 1, 3 ja 4 ning õigusvastaselt laiendab määruse (EÜ) nr 1049/2001 (2) artikli 4 lõikes 3 sätestatud keeldumise alused keskkonnateabele;

määruse (EÜ) nr 1367/2006 artikli 6 lõiget 1, kuna ta ei tõlgendanud ega kohaldanud No määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõikes 3 sätestatud keeldumise aluseid kitsalt ja/või ei võtnud arvesse avalikku huvi keskkonnateabe avalikustamise suhtes ja/või ei võtnud arvesse, et kõnealune teave puudutab keskkonda paisatavaid heiteid;

—

tunnistada, et komisjon rikkus määrust (EÜ) nr 1049/2001, ja nimelt:

a.	määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 3, kuna ta ei põhjendanud üksikasjalikult keeldu asjaomaste dokumentidega tutvuda;

b.	määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 3, kuna ta kohaldas selle sätte esimest lõiku dokumentidele, mis puudutasid otsuste tegemise lõpetatud protsessi;

c.	määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 3, kuna ta ei hinnanud piisavalt seda, kas avalikustamise suhtes oli olemas ülekaalukas avalik huvi;

d.	määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 6 lõiget 3, artikli 7 lõikeid 1 ja 3 ning artikli 8 lõikeid 1 ja 2, kuna ta ei teinud mingeid pingutusi selleks, et õiglase lahenduse leidmise huvides mitteametlikult nõu pidada, ega teinud otsust selleks ettenähtud aja jooksul;

—

mõista EL-ilt, keda esindab komisjon, välja hüvitis koos intressidega igasuguse kahju eest, mida Euroopa Keskkonnabüroo kandis seoses sellega, et tal puudus õigus õigeaegselt tutvuda taotletud dokumentidega, mida komisjon ei avalikustanud vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 7 lõigetes 1 ja 3 ning artikli 8 lõigetes 1 ja 2 ettenähtud tähtajale, kuni Üldkohtu poolt kindlaksmääratud summas, kuid mitte vähem kui 1 euro;

—	tühistada vaidlustatud komisjoni 1. juuni 2015. aasta otsus, ja

—	mõista kohtukulud, seal hulgas vaidlustatud komisjoni 1. juuni 2015. aasta otsuse tühistamiseks menetlusse astujate kohtukulud, välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Oma hagi põhjenduseks esitab hageja järgmised argumendid ja väited selle kohta, et komisjon rikkus määrust (EÜ) nr 1367/2006, määrust (EÜ) nr 1049/2001 ja Århusi konventsiooni (3):

Esimene väide, et rikuti määruse (EÜ) nr 1367/2006 artikli 1 lõike 1 punkti a, artiklit 3 ning artikli 6 lõiget 1 ja/või Århusi konventsiooni artikli 4 lõikeid 1, 3 ja 4.

—	taotletud teave kvalifitseerub keskkonnaalaseks teabeks Århusi konventsiooni ning määruse (EÜ) nr 1367/2006 artikli 2 punkti d alapunkti iii, artikli 3 ja artikli 6 lõike 1 tähenduses;

—	määruse (EÜ) nr 1367/2006 artikkel 3 ja artikli 6 lõige 1 ei sobi kokku Århusi konventsiooni artikli 4 lõigetega 3 ja 4 ning laiendavad õigusvastaselt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõikes 3 sätestatud keeldumise aluseid keskkonnateabele;

—	komisjon rikkus määruse (EÜ) nr 1367/2006 artikli 6 lõiget 1, mis puudutab seoses avalikustamise üldreegli erandite kitsast tõlgendamist seoses huvide tasakaalustamise kohustusega ning seoses nn heite-reegliga.

Teine väide, et rikuti määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 3.

—	määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõikes 3 sätestatud keeldumise alus ei ole kohaldatav taotletud dokumentidele;

—	taotletud dokumentide avalikustamine ei kahjusta oluliselt komisjoni otsuse tegemise protsessi;

—	rikuti määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 3, kuna komisjon ei tasakaalustanud nõuetekohaselt avalikustamise eest kaitstud huve taotletud dokumentide avaldamisega seotud avaliku huviga.

3.	Kolmas väide, et rikuti määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 7 lõikeid 1 ja 3 ning artikli 8 lõikeid 1 ja 2.

4.	Neljas väide, et seoses ELTL artikli 340 alusel esitatud hüvitisnõudega rikkus komisjon määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 7 lõikeid 1 ja 3 ning artikli 8 lõikeid 1 ja 2.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264, 25.9.2006, lk 13).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (ELT L 145, lk 43, ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).

(3) Århusis 25. juunil 1998 alla kirjutatud keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon, mis on Euroopa Ühenduse nimel heaks kiidetud nõukogu 17. veebruari 2005. aasta otsusega 2005/370/EÜ (ELT L 124, 17.5.2005, lk 1)

5.10.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 328/30

11. augustil 2015 esitatud hagi – Fakro versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Saint Gobain Cristalería (climaVera)

(Kohtuasi T-457/15)

(2015/C 328/27)

Hagiavalduse keel: poola

Pooled

Hageja: Fakro Sp. z o.o. (Nowy Sącz, Poola) (esindaja: advokaat (radca prawny) J. Radłowski)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Saint Gobain Cristalería, SL (Madrid, Hispaania)

Andmed Siseturu Ühtlustamise Ameti menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: sõnalist osa „climaVera” sisaldav ühenduse kujutismärk – ühenduse kaubamärk nr 11521366

Menetlus Siseturu Ühtlustamise Ametis: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 12. mai 2015. aasta otsus asjas R 2095/2014-2

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus tervikuna ja saata asi tagasi Siseturu Ühtlustamise Ametile uue otsuse tegemiseks;

—	mõista hagejalt välja kohtukulud; sh esindaja kulud.

Väide

—	määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

5.10.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 328/31

10. augustil 2015 esitatud hagi – Automobile Club di Brescia versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Rebel Media (e-miglia)

(Kohtuasi T-458/15)

(2015/C 328/28)

Hagiavalduse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Automobile Club di Brescia (Brescia, Itaalia) (esindajad: advokaadid F. Celluprica ja F. Fischetti)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Rebel Media Ltd (Wilmslow, Ühendkuningriik)

Andmed Siseturu Ühtlustamise Ameti menetluse kohta

Taotleja: teine menetluspool apellatsioonikojas

Asjaomane vaidlusalune kaubamärk: sõnalisi osasid „e-miglia” sisaldav ühenduse kujutismärk – kaubamärgitaotlus nr 9 782 673

Menetlus Siseturu Ühtlustamise Ametis: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: Siseturu Ühtlustamise Ameti viienda apellatsioonikoja 9. juuni 2015. aasta otsus (asi R 1990/2014-5)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsuse punktid 3 ja 4;

—	kinnitada täies ulatuses, välja arvatud kulude hüvitamist puudutavas Siseturu Ühtlustamise Ameti tühistamisosakonna 30. mai 2014. aasta otsus (vastulause nr B 1 900 540); ja

—	mõista kohtukulud, sealhulgas eelnevalt kantud kulud, välja vastaspoolelt.

Väide

—	määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

5.10.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 328/32

10. augustil 2015 esitatud hagi – Guccio Gucci versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Guess? IP Holder (omavahel läbipõimunud tähiste kujutis)

(Kohtuasi T-461/15)

(2015/C 328/29)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Guccio Gucci SpA (Firenze, Itaalia) (esindajad: advokaadid P. Roncaglia, F. Rossi ja N. Parrotta)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Guess? IP Holder LP (Los Angeles, Ameerika Ühendriigid)

Andmed Siseturu Ühtlustamise Ameti menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Vaidlusalune kaubamärk: kujutismärk (omavahel läbipõimunud tähiste kujutis) – ühenduse kaubamärk nr 5 538 012

Menetlus Siseturu Ühtlustamise Ametis: kehtetuks tunnistamise menetlus

Vaidlustatud otsus: Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 27. mai 2015. aasta otsus asjas R 2049/2014-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista hageja kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt;

—	mõista Siseturu Ühtlustamise Ameti tühistamisosakonna ja apellatsioonikoja menetluses hagejale tekkinud kulud välja Guess? IP Holder L.P-lt.

Väited

—	Määruse nr 207/2009 artikli 75 rikkumine;

—	määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine;

—	määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 5 rikkumine.

5.10.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 328/33

14. augustil 2015 esitatud hagi – Capella versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Abus (APUS)

(Kohtuasi T-473/15)

(2015/C 328/30)

Hagiavalduse keel: saksa

Pooled

Hageja: Capella EOOD (Sofia, Bulgaaria) (esindaja: advokaat F. Henkel)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Abus August Bremicker Söhne KG (Wetter/Volmarstein, Saksamaa)

Andmed Siseturu Ühtlustamise Ameti menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: ühenduse sõnamärk „APUS” – registreerimistaotlus nr 10415511

Menetlus Siseturu Ühtlustamise Ametis: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 2. juuni 2015. aasta otsus asjas R 117/2014-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

muuta vaidlustatud otsus järgmiselt:

—	tühistada vaidlustatud otsus ja saata asi tagasi apellatsioonikojale;

—	mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.

Väide

—	määruse nr 207/2009 artikli 75 lõike 2 rikkumine.

5.10.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 328/34

17. augustil 2015 esitatud hagi – GGP Italy versus komisjon

(Kohtuasi T-474/15)

(2015/C 328/31)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Global Garden Products Italy SpA (GGP Italy) (Castelfranco Veneto, Itaalia) (esindajad: advokaadid A. Villani, L. D’Amario ja M. Caccialanza)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada komisjoni 10. juuni 2015. aasta rakendusotsus (EL) 2015/902, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas 12. juunil 2015;

—	võtta kõik muud edaspidised meetmed, mida kohus peab otstarbekaks;

—	mõista käesoleva menetluse kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas asjas on esitatud hagi nõudega tühistada komisjoni 10. juuni 2015. aasta rakendusotsus (EL) 2015/902 (ELT, 12.6.2015, L 147, lk 22), milles komisjon leidis, et piirav meede, mille Läti võttis hageja toodetud muruniiduki kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/42/EÜ artikli 11 alusel, on põhjendatud.

Hageja põhjendab oma hagi kahe väitega.

Esimese väite kohaselt on rikutud direktiivi 2006/42/EÜ artiklit 20, mis näeb ette, et iga selle direktiivi alusel võetud piiravat meedet tuleb „üksikasjalikult põhjendada” ja et meetmest „teatatakse viivitamata asjaomasele poolele, kellele teatatakse samas ka kõnealuses liikmesriigis kehtivate õigusaktide alusel talle võimaldatavatest õiguskaitsevahenditest ja tähtaegadest, mida selliste õiguskaitsevahendite suhtes kohaldatakse”.

—

Selles osas leiab hageja, et kuna meetmest, mida Läti ametiasutused tema suhtes rakendasid, ei ole talle kunagi teatatud, siis on vaidlustatud otsusega tunnistatud põhjendatuks selline meede, mis rikub jämedalt tema kaitseõigusi ja mis on võetud nõuetele mittevastava menetluse tulemusena, mille käigus on rikutud ka olulisi vorminõudeid.

Teise väite kohaselt on rikutud direktiivi 2006/42/EÜ neid sätteid, mis reguleerivad kohustust tagada vastavus olulistele ohutusnõuetele (artikli 5 lõige 1), masinate vaba liikumist (artikli 6 lõige 1), harmoneeritud standardi vastavuseeldust (artikkel 7) ja kaitsemeetmete menetlust, mida võib rakendada iga liikmesriik (artikkel 11).

—

Selles osas kinnitab hageja, et komisjon on Läti ametiasutuste võetud piirava meetme ekslikult põhjendatuks tunnistanud. Läti ametiasutused on tegelikult vaidlustanud muruniiduki Stiga Collector 35 EL C350 297352654/S13 vastavuse ohutus- ja tervisekaitsenõuetele, mis on sätestatud direktiivi 2006/42/EÜ I lisas, põhjendusega, et see masin ei vasta harmoneeritud standardile EN 60335-2-77:2010. Kuid ajal, mil hageja kõnealuse masina tootis ja turule viis, ei olnud täiuslikum standard EN 60335-2-77:2010 veel omandanud siduvat jõudu ainsa standardina, mille alusel tekib ohutus- ja tervisekaitsenõuetele vastavuse eeldus, sest üleminekuperioodil, mis oli sätestatud standardis endas, kohaldati jätkuvalt varasemat standardit EN 60335-2-77:2006, millega kõnealune masin oli vastavuses.

5.10.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 328/35

12. augustil 2015 esitatud hagi – L’Oréal versus Siseturu Ühtlustamise Amet – LR Health & Beauty Systems (LR)

(Kohtuasi T-475/15)

(2015/C 328/32)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: L’Oréal (Pariis, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat R. Dissmann)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: LR Health & Beauty Systems GmbH (Ahlen, Saksamaa)

Andmed Siseturu Ühtlustamise Ameti menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: sõnalist osa „LR” sisaldav ühenduse kujutismärk – ühenduse kaubamärk nr 11 047 578

Menetlus Siseturu Ühtlustamise Ametis: kehtetuks tunnistamise menetlus

Vaidlustatud otsus: Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 21. mai 2015. aasta otsus asjas R 1143/2014-1

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada osaliselt vaidlustatud otsus, kuna apellatsioonikoda jättis selle otsuse punktis 2 tähtaja möödalaskmise põhjendusel rahuldamata hageja nõude tõendada menetlusse astuja varasemate kaubamärkide kasutamist;

—	mõista Siseturu Ühtlustamise Ametilt välja nii kohtumenetluse kui ka apellatsioonikoja menetluse kulud.

Väide

—	Rikutud on määruse nr 207/2009 artikli 57 lõikeid 2 ja 3 koostoimes määruse nr 2868/95 eeskirjaga 40.

5.10.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 328/37

18. augustil 2015 esitatud hagi – ZZ versus F4E

(Kohtuasi F-117/15)

(2015/C 328/36)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: ZZ (esindaja: advokaat A. Asmaryan Degtyareva)

Kostja: ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte (Fusion for Energy)

Hagi ese ja sisu

Nõue tühistada ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte otsus mitte lisada hagejat valikumenetluse F4E/CA/ST/FGIV/2015/001 reservnimekirja, tunnistada see menetlus tühiseks ning tühistada aktid, millega valitud kandidaadid nimetati ametisse vabadele ametikohtadele.

Hageja nõuded

—	tühistada Fusion for Energy korraldatud valikumenetlus F4E/CA/STIFGIV/2015/001 kulude järelevalve tugiteenuste (Cost control support officer) ametikohtade täitmiseks;

—	tühistada kostja poolt selle menetluse tagajärjel koostatud reservnimekiri;

—	tühistada valitud kandidaatide nimetamine vabadele ametikohtadele ja valikukomitee poolt pakutud ning Fusion for Energy direktori poolt välja valitud kandidaatide ametisse astumine;

—	tunnistada, et tuleb korralda uus valikumenetlus kulude järelevalve tugiteenuste (Cost control support officer) ametikohtadele;

—	tunnistada, et kulude järelevalve tugiteenuste (Cost control support officer) ametikoha uues valikumenetluses tuleb korraldada kirjalik eksam ja see tuleb kandidaatide valimiseks kohe läbi viia kohe;

—	tunnistada, et siinse juhtumi asjaolude tõttu on kostja võimalus jätta valikumenetluses kirjalik eksam korraldamata (mille kostja on kehtestatud „Juhistes kandidaatidele” („Guide for applicants”)) on kuritarvitav ja tühine;

—

määrata mis tahes meede, mida kohus peab sobivaks, et korraldada valikumenetlus kooskõlas vaba ametikoha teatisega („Vacancy notice”), mis avaldati 5. veebruaril 2015, ja „Juhistega kandidaatidele” („Guide for applicants”), mida mainiti vaba ametikoha teatises, kusjuures suulise ja kirjaliku eksami korraldamine on kohustuslik;

—	mõista käesoleva menetluse kohtukulud välja kostjalt.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 328

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	58. köide 5. oktoober 2015

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Liidu Kohus
2015/C 328/01	Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas	1

	V Teated
	KOHTUMENETLUSED
	Euroopa Kohus
2015/C 328/02	Kohtuasi C-320/15: 26. juunil 2015 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Kreeka Vabariik	2
2015/C 328/03	Kohtuasi C-340/15: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesfinanzgericht (Austria) 7. juulil 2015 – Christine Nigl jt	3
2015/C 328/04	Kohtuasi C-365/15: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Finanzgericht Düsseldorf (Saksamaa) 14. juulil 2015 – Wortmann KG Internationale Schuhproduktionen versus Hauptzollamt Bielefeld	5
2015/C 328/05	Kohtuasi C-408/15 P: Ackermann Saatzucht GmbH & Co.KG, Böhm-Nordkartoffel Agrarproduktion GmbH & Co. OHG, Deutsche Saatveredelung AG, Ernst Benary, Samenzucht GmbH, Freiherr Von Moreau Saatzucht GmbH, Hybro Saatzucht GmbH & Co. KG, Klemm + Sohn GmbH & Co. KG, KWS Saat AG, Norddeutsche Pflanzenzucht Hans-Georg Lembke KG, Nordsaat Saatzuchts GmbH, Peter Franck-Oberaspach, P. H. Petersen Saatzucht Lundsgaard GmbH, Saatzucht Streng – Engelen GmbH & Co. KG, Saka Pflanzenzucht GmbH & Co. KG, Strube Research GmbH & Co. KG, Gartenbau und Spezialkulturen Westhoff GbR, W. von Borries-Eckendorf GmbH & Co. KG 24. juulil 2015 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 18. mai 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-559/14: Ackermann Saatzucht GmbH & Co. KG jt versus Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu	5
2015/C 328/06	Kohtuasi C-409/15 P: ABZ Aardbeien Uit Zaad Holding BV, Agriom BV, Agrisemen BV, Anthura BV, Barenbrug Holding BV, De Bolster BV, Evanthia BV, Gebr. Vletter & Den Haan VOF, Hilverda Kooij BV, Holland-Select BV, Könst Breeding BV, Koninklijke Van Zanten BV, Kweek- en Researchbedrijf Agirco BV, Kwekerij de Wester-Bouwing BV, Limgroup BV, Ontwikkelingsmaatschappij Het Idee BV 24. juulil 2015 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 18. mai 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-560/14: ABZ Aardbeien Uit Zaad Holding BV jt versus Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu	7
	Üldkohus
2015/C 328/07	Kohtuasi T-106/15: Üldkohtu 16. juuli 2015. aasta määrus – Opko Ireland Global Holdings versus Siseturu Ühtlustamise Amet– Teva Pharmaceutical Industries (ALPHAREN) (Ühenduse kaubamärk — Vastulausemenetlus — Vaidlustatud otsuse tühistamine Siseturu Ühtlustamise Ameti poolt — Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)	9
2015/C 328/08	Kohtuasi T-326/15: 22. juunil 2015 esitatud hagi – DIMA Verwaltungs versus Siseturu Ühtlustamise Amet (Mahuti kuju)	9
2015/C 328/09	Kohtuasi T-352/15: 29. juunil 2015 esitatud hagi – DEI versus komisjon	10
2015/C 328/10	Kohtuasi T-354/15: 2. juulil 2015 esitatud hagi – Allergopharma versus komisjon	11
2015/C 328/11	Kohtuasi T-383/15: 14. juulil 2015 esitatud hagi – DIMA Verwaltungs versus Siseturu Ühtlustamise Amet (Mahuti kuju)	12
2015/C 328/12	Kohtuasi T-392/15: 17. juulil 2015 esitatud hagi – European Dynamics Luxembourg jt versus Euroopa Raudteeagentuur	13
2015/C 328/13	Kohtuasi T-411/15: 28. juulil 2015 esitatud hagi – Gappol Marzena Porczyńska versus Siseturu Ühtlustamise Amet – GAP (ITM) (GAPPoL)	14
2015/C 328/14	Kohtuasi T-422/15: 28. juulil 2015 esitatud hagi – U-R LAB versus Siseturu Ühtlustamise Amet (THE DINING EXPERIENCE)	15
2015/C 328/15	Kohtuasi T-423/15: 28. juulil 2015 esitatud hagi – U-R LAB versus Siseturu Ühtlustamise Amet (THE DINING EXPERIENCE)	16
2015/C 328/16	Kohtuasi T-425/15: 29. juulil 2015 esitatud hagi – Schräder versus Ühenduse Sordiamet – Hansson (Seimora)	16
2015/C 328/17	Kohtuasi T-426/15: 29. juulil 2015 esitatud hagi – Schräder versus Ühenduse Sordiamet – Hansson (Seimora)	17
2015/C 328/18	Kohtuasi T-428/15: 30. juulil 2015 esitatud hagi – Schräder versus Ühenduse Sordiamet – Hansson (SUMOST-02)	18
2015/C 328/19	Kohtuasi T-434/15: 27. juulil 2015 esitatud hagi – Islamic Republic of Iran Shipping Lines jt versus nõukogu	19
2015/C 328/20	Kohtuasi T-435/15: 29. juulil 2015 esitatud hagi – Kolachi Raj Industrial versus komisjon	19
2015/C 328/21	Kohtuasi T-436/15: 4. augustil 2015 esitatud hagi – Consorzio Vivaisti viticoli pugliesi ja Negro versus komisjon	20
2015/C 328/22	Kohtuasi T-437/15: 4. augustil 2015 esitatud hagi – Eden Green Vivai Piante di Verdesca Giuseppe jt versus komisjon	22
2015/C 328/23	Kohtuasi T-439/15: 4. augustil 2015 esitatud hagi – Amrita jt versus komisjon	24
2015/C 328/24	Kohtuasi T-441/15: 31. juulil 2015 esitatud hagi – European Dynamics Luxembourg jt versus Euroopa Ravimiamet	26
2015/C 328/25	Kohtuasi T-448/15: 6. augustil 2015 esitatud hagi – Euroopa Keskkonnabüroo versus komisjon	27
2015/C 328/26	Kohtuasi T-456/15: 10. augustil 2015 esitatud hagi – Foodcare versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Michalczewski (T.G.R. ENERGY DRINK)	29
2015/C 328/27	Kohtuasi T-457/15: 11. augustil 2015 esitatud hagi – Fakro versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Saint Gobain Cristalería (climaVera)	30
2015/C 328/28	Kohtuasi T-458/15: 10. augustil 2015 esitatud hagi – Automobile Club di Brescia versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Rebel Media (e-miglia)	31
2015/C 328/29	Kohtuasi T-461/15: 10. augustil 2015 esitatud hagi – Guccio Gucci versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Guess? IP Holder (omavahel läbipõimunud tähiste kujutis)	32
2015/C 328/30	Kohtuasi T-473/15: 14. augustil 2015 esitatud hagi – Capella versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Abus (APUS)	33
2015/C 328/31	Kohtuasi T-474/15: 17. augustil 2015 esitatud hagi – GGP Italy versus komisjon	34
2015/C 328/32	Kohtuasi T-475/15: 12. augustil 2015 esitatud hagi – L’Oréal versus Siseturu Ühtlustamise Amet – LR Health & Beauty Systems (LR)	35
	Avaliku Teenistuse Kohus
2015/C 328/33	Kohtuasi F-109/15: 28. juulil 2015 esitatud hagi – ZZ versus parlament	36
2015/C 328/34	Kohtuasi F-110/15: 29. juulil 2015 esitatud hagi – ZZ versus komisjon	36
2015/C 328/35	Kohtuasi F-116/15: 17. augustil 2015 esitatud hagi – ZZ versus Siseturu Ühtlustamise Amet	37
2015/C 328/36	Kohtuasi F-117/15: 18. augustil 2015 esitatud hagi – ZZ versus F4E	37