Euroopa Liidu C 145/25.

25.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 145/2

Euroopa Kohtu otsus,

9. märts 2016,

ametlike puhkepäevade ja kohtutöö vaheaegade kohta

(2016/C 145/02)

EUROOPA KOHUS,

arvestades kodukorra artikli 24 lõikeid 2, 4 ja 6,

arvestades asjaolu, et selle sätte kohaselt tuleb koostada ametlike puhkepäevade nimekiri ja määrata kindlaks kohtutöö vaheaegade kuupäevad,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ametlike puhkepäevade nimekiri kodukorra artikli 24 lõigete 4 ja 6 tähenduses on järgmine:

—

uusaasta,

—	teine ülestõusmispüha,

—

1. mai,

—	taevaminemispüha,

—	teine nelipüha,

—	23. juuni,

—	15. august,

—	1. november,

—	25. detsember,

—	26. detsember.

Artikkel 2

Ajavahemikul 1. novembrist 2016 kuni 31. oktoobrini 2017 on kohtutöö vaheaegade kuupäevad kodukorra artikli 24 lõigete 2 ja 6 tähenduses kindlaks määratud järgmiselt:

—	jõulud 2016: esmaspäevast 19. detsembrini 2016 kuni pühapäevani 8. jaanuarini 2017,

—	lihavõtted 2017: esmaspäevast 10. aprillist 2017 kuni pühapäevani 23. aprillini 2017,

—	suvi 2017: reedest 21. juulist 2017 kuni 3. septembrini 2017.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Luxembourg, 9. märts 2016

Kohtusekretär

A. CALOT ESCOBAR

President

K. LENAERTS

25.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 145/4

Euroopa Kohtu (viies koda) 18. veebruari 2016. aasta otsus – Euroopa Liidu Nõukogu versus Bank Mellat, Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-176/13 P) (1)

((Apellatsioonkaebus - Ühine välis- ja julgeolekupoliitika - Võitlus tuumarelvade leviku vastu - Iraani Islamivabariigi suhtes võetud piiravad meetmed - Iraani panga rahaliste vahendite külmutamine - Põhjendamiskohustus - Akti vastuvõtmise menetlus - Ilmne hindamisviga))

(2016/C 145/03)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: S. Boelaert ja M. Bishop)

Teised menetlusosalised: Bank Mellat (esindajad: M. Brindle, QC, barrister R. Blakeley ja barrister V. Zaiwalla, ning solicitor Z. Burbeza, solicitor P. Reddy, solicitor S. Zaiwalla ja solicitor F. Zaiwalla)

Apellandi toetuseks menetlusse astuja: Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (esindajad: L. Christie ja S. Behzadi-Spencer, keda abistab barrister S. Lee)

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Jätta Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud tema enda kanda ja ühtlasi mõista temalt välja Bank Mellati mõlema kohtuastme kohtukulud.

3.	Jätta Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ning Euroopa Komisjoni mõlema kohtuastme kohtukulud nende endi kanda.

(1) ELT C 171, 15.6.2013.

25.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 145/5

Euroopa Kohtu (esimene koda) 18. veebruari 2016. aasta otsus (Juzgado de Primera Instancia de Cartagena eelotsusetaotlus – Hispaania) – Finanmadrid EFC SA versus Jesús Vicente Albán Zambrano, María Josefa García Zapata, Jorge Luis Albán Zambrano, Miriam Elisabeth Caicedo Merino

(Kohtuasi C-49/14) (1)

((Eelotsusetaotlus - Direktiiv 93/13/EMÜ - Ebaõiglased tingimused - Maksekäsumenetlus - Sundtäitemenetlus - Siseriikliku täitmiskohtu pädevus käsitleda omal algatusel ebaõiglase tingimuse tühisust - Seadusjõu põhimõte - Tõhususe põhimõte - Euroopa Liidu põhiõiguste harta - Kohtulik kaitse))

(2016/C 145/04)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Juzgado de Primera Instancia de Cartagena

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Finanmadrid EFC SA

Kostjad: Jesús Vicente Albán Zambrano, María Josefa García Zapata, Jorge Luis Albán Zambrano, Miriam Elisabeth Caicedo Merino

Resolutsioon

Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus sellised siseriiklikud õigusnormid nagu põhikohtuasjas, mis ei võimalda maksekäsu täitmise asja menetleval kohtul omal algatusel hinnata ettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud lepingus sisalduva tingimuse ebaõiglast laadi, kui maksekäsu avaldust menetleval asutusel puudub pädevus seda analüüsida.

(1) ELT C 135, 5.5.2014.

25.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 145/5

Euroopa Kohtu (suurkoda) 23. veebruari 2016. aasta otsus – Euroopa Komisjon versus Ungari

(Kohtuasi C-179/14) (1)

((Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Direktiiv 2006/123/EÜ - Artiklid 14–16 - ELTL artikkel 49 - Asutamisvabadus - ELTL artikkel 56 - Teenuste osutamise vabadus - Millistel tingimustel võivad tööandjad väljastada oma töötajatele maksusoodustusega talonge, mida saab kasutada majutuseks, meelelahutuseks ja/või toitlustuseks - Piirangud - Monopol))

(2016/C 145/05)

Kohtumenetluse keel: ungari

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: A. Tokár ja E. Montaguti)

Kostja: Ungari (esindajad: M. Z. Fehér ja G. Koós)

Resolutsioon

Ungari on 12. aprilli 2011. aasta valitsuse määruses nr 55/2011, mis reguleerib meelelahutuskaardi Széchenyi väljastamist ja kasutamist ning mida on muudetud 21. novembri 2011. aasta CLVI seadusega teatud maksuseaduste ja muude seotud õigusaktide muutmise kohta, ette nähtud meelelahutuskaardi Széchenyi süsteemi kehtestamise ja jõushoidmisega rikkunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul osas, milles:

—

nimetatud valitsuse määruse artikkel 13, tõlgendatuna koostoimes 1993. aasta XCVI seaduse, mis käsitleb vabatahtlikke vastastikuseid kindlustusseltse, § 2 lõike 2 punktiga d, 1997. aasta CXXXII seaduse, mis käsitleb välisriigis asuvate ettevõtjate filiaale ja esindusi, § 2 punktiga b ning 2006. aasta IV seaduse äriühingute kohta § -ga 1, § 2 lõigetega 1 ja 2, § 55 lõigetega 1 ja 3 ja § 64 lõikega 1, välistab meelelahutuskaardi Széchenyi väljastamise filiaalide poolt ja rikub seeläbi selle direktiivi artikli 14 punkti 3;

—

nimetatud artikkel 13, tõlgendatuna koostoimes samade siseriiklike õigusnormidega, ei tunnusta sama artikli 13 punktides a-c sätestatud tingimuste täidetuse seisukohast nende kontsernide tegevust, kelle emaettevõtja ei ole Ungari õiguse alusel asutatud äriühing ja kelle liikmed ei tegutse Ungari õiguses ette nähtud äriühingu vormis, ning rikub seeläbi nimetatud direktiivi artikli 15 lõiget 1, lõike 2 punkti b ja lõiget 3;

—

valitsuse määruse nr 55/2011 artikkel 13, tõlgendatuna koostoimes samade siseriiklike õigusnormidega, kehtestab meelelahutuskaardi Széchenyi väljastamise õiguse ainult pankadele või krediidiasutustele, kuna ainult need isikud on võimelised täitma nimetatud artiklis 13 sätestatud tingimusi, ja rikub seeläbi viidatud direktiivi artikli 15 lõiget 1 ja lõike 2 punkti d ning lõiget 3;

—	nimetatud artikkel 13 on vastuolus direktiivi 2006/123 artikliga 16, kuna see näeb meelelahutuskaardi Széchenyi väljastamise tingimusena ette Ungaris asutamise kohustuse.

ELTL artiklitega 49 ja 56 on vastuolus 21. novembri 2011. aasta CLVI seadusega ja 6. juuli 2012. aasta CIII seadusega Erzsébet-programmi kohta reguleeritud Erzsébet-talongide süsteem, kuna see siseriiklik kord loob avalik-õiguslikele asutustele monopoli niisuguste külma toidu ostu talongide väljastamiseks, mida tööandjad võivad soodsatel maksutingimustel anda erisoodustusena oma töötajatele.

3.	Mõista kohtukulud välja Ungarilt.

(1) ELT C 202, 30.6.2014.

25.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 145/6

Euroopa Kohtu (neljas koda) 25. veebruari 2016. aasta otsus (Symvoulio tis Epikrateiase eelotsusetaotlus – Kreeka) – Elliniko Dimosio versus Stefanos Stroumpoulis jt

(Kohtuasi C-292/14) (1)

((Eelotsusetaotlus - Direktiiv 80/987/EMÜ - Töötajate kaitset tööandja maksejõuetuse korral käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamine - Kohaldamisala - Kolmanda riigi lipu all sõitval laeval töötavate meremeeste rahuldamata töötasunõuded - Tööandja, kelle põhikirjajärgne asukoht on asjaomases kolmandas riigis - Tööleping, mille suhtes kohaldatakse asjaomase kolmanda riigi õigust - Tööandja maksejõuetus, mis on välja kuulutatud liikmesriigis, kus on tema tegelik asukoht - Artikli 1 lõige 2 - Lisa II punkti alapunkt A - Liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette meremeeste rahuldamata töötasunõuete tagamise ainult nende välisriigis hülgamise korral - Kaitsetase, mis ei ole direktiivis 80/987 sätestatuga võrdväärne))

(2016/C 145/06)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Symvoulio tis Epikrateias

Põhikohtuasja pooled

Kassaator: Elliniko Dimosio

Vastustajad: Stefanos Stroumpoulis, Nikolaos Koumpanos, Panagiotis Renieris, Charalampos Renieris, Ioannis Zacharias, Dimitrios Lazarou ja Apostolos Chatzisotiriou

Resolutsioon

Nõukogu 20. oktoobri 1980. aasta direktiivi 80/987/EMÜ (töötajate kaitset tööandja maksejõuetuse korral käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) tuleb tõlgendada nii, et kui direktiivi artikli 1 lõike 2 võimalik kohaldamine välja arvata, peab meremeestele, kes elavad liikmesriigis ning kelle on selles liikmesriigis värvanud äriühing (kelle põhikirjajärgne asukoht on kolmandas riigis, kuid tegelik asukoht asjaomases liikmesriigis), et nad töötaksid töötajana kruiisilaeva pardal (mis kuulub sellele äriühingule ja sõidab asjaomase kolmanda riigi lipu all) töölepingu alusel, mille kohaselt on kohaldatav selle kolmanda riigi õigus, olema äriühingu vastu esinevate rahuldamata töötasunõuete osas tagatud direktiivis sätestatud kaitse pärast seda, kui sama liikmesriigi kohus on oma õiguse alusel kuulutanud välja äriühingu maksejõuetuse.

Direktiivi 80/987 artikli 1 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et kui tegemist on töötajatega, kes on põhikohtuasja vastustajate olukorraga sarnases olukorras, ei kujuta Pireuse sadama korraldusasutust käsitlevaid õigusnorme täiendava ja muutva seaduse 1220/1981 artiklis 29 meremeeste välisriigis hülgamise korral ette nähtud kaitsega sarnane kaitse endast „direktiivis sätestatuga võrdväärset kaitset” nimetatud sätte tähenduses.

(1) ELT C 282, 25.8.2014.

25.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 145/7

Euroopa Kohtu (esimene koda) 25. veebruari 2016. aasta otsus (Landessozialgericht Nordrhein-Westfalen’i eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Vestische Arbeit Jobcenter Kreis Recklinghausen versus Jovanna García-Nieto, Joel Pena Cuevas, Jovanlis Pena Garcia, Joel Luis Pena Cruz

(Kohtuasi C-299/14) (1)

((Eelotsusetaotlus - Isikute vaba liikumine - Liidu kodakondsus - Võrdne kohtlemine - Direktiiv 2004/38/EÜ - Artikli 24 lõige 2 - Sotsiaalabi - Määrus (EÜ) nr 883/2004 - Artiklid 4 ja 70 - Mitteosamakselised rahalised erihüvitised - Liikmesriigi kodanike välistamine vastuvõtvas liikmesriigis elamise esimesel kolmel kuul))

(2016/C 145/07)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landessozialgericht Nordrhein-Westfalen

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Vestische Arbeit Jobcenter Kreis Recklinghausen

Vastustajad: Jovanna García-Nieto, Joel Pena Cuevas, Jovanlis Pena Garcia, Joel Luis Pena Cruz

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ, artiklit 24 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (muudetud komisjoni 9. detsembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1244/2010) artiklit 4 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis välistavad teatavate määruse nr 883/2004 artikli 70 lõike 2 tähenduses „mitteosamakseliste rahaliste erihüvitiste” – mis on ühtlasi osa „sotsiaalabist” direktiivi 2004/38 artikli 24 lõike 2 tähenduses – saajate hulgast teiste liikmesriikide kodanikud, kes on selle direktiivi artikli 6 lõikes 1 toodud olukorras.

(1) ELT C 315, 19.9.2014.

25.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 145/8

Euroopa Kohtu (neljas koda) 17. veebruari 2016. aasta otsus (Korkein hallinto-oikeus’e eelotsusetaotlus – Soome) – Sanoma Media Finland Oy-Nelonen Media versus Viestintävirasto

(Kohtuasi C-314/14) (1)

((Eelotsusetaotlus - Direktiiv 2010/13/EL - Artikli 19 lõige 1 - Telereklaami eraldamine saadetest - Jagatud ekraan - Artikli 23 lõiked 1 ja 2 - Reklaamilõikude kestuse piiramine 20 %-le tunnist - Sponsorlusteated - Muud viited sponsorile - „Mustad sekundid”))

(2016/C 145/08)

Kohtumenetluse keel: soome

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Korkein hallinto-oikeus

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Sanoma Media Finland Oy-Nelonen Media

Kostja: Viestintävirasto

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) artikli 19 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus siseriiklikud õigusnormid (nagu põhikohtuasjas käsitlusel), mis lubavad jagatud ekraani, millel on näha ühel pool saate lõputiitrid ja teisel pool teenuseosutaja saatekava, et eraldada lõppevat saadet sellele järgnevast reklaamilõigust, ilma et see oleks tingimata seotud akustilise või optilise tunnusega või et sellele järgneks nimetatud tunnus, tingimusel et see eraldamise vahend üksi vastab nimetatud artikli 19 lõike 1 nõuetele, mille paikapidavust peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.

2.	Direktiivi 2010/13 artikli 23 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et mujal kui spondeeritud saates sponsori logode esitamine on hõlmatud selle direktiivi artikli 23 lõikes 1 kehtestatud reklaami edastamisaja maksimaalse kestusega tunnis.

Kui liikmesriik ei kasutanud õigust sätestada direktiivi 2010/13 artiklist 23 rangemat reeglit, tuleb artikli 23 lõiget 1 tõlgendada nii, et sellega mitte üksnes ei ole vastuolus, kui ühe reklaamipausi eri reklaamide vahele või selle pausi ja järgneva saate vahele lisatud „mustad sekundid” on hõlmatud selles artiklis sätestatud telereklaami edastamisaja maksimaalse 20 % kestusega tunnis, vaid et see artikkel ka kohustab neid sekundeid hõlmama.

(1) ELT C 292, 1.9.2014.

25.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 145/9

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 17. veebruari 2016. aasta otsus (Lietuvos Aukščiausiasis Teismas’e eelotsusetaotlus – Leedu) – Air Baltic Corporation AS versus Lietuvos Respublikos specialiųjų tyrimų tarnyba

(Kohtuasi C-429/14) (1)

((Eelotsusetaotlus - Õhutransport - Montréali konventsioon - Artiklid 19, 22 ja 29 - Lennuettevõtja vastutus hilinemise eest rahvusvahelisel reisijateveol - Reisijate tööandjaga sõlmitud veoleping - Hilinemisest tingitud kahju - Tööandjal tekkinud kahju))

(2016/C 145/09)

Kohtumenetluse keel: leedu

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Lietuvos Aukščiausiasis Teismas

Põhikohtuasja pooled

Kassaator: Air Baltic Corporation AS

Muu menetlusosaline: Lietuvos Respublikos specialiųjų tyrimų tarnyba

Resolutsioon

Montréalis 28. mail 1999 sõlmitud rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsiooni, mis kiideti Euroopa Ühenduse nimel heaks nõukogu 5. aprilli 2001. aasta otsusega 2001/539/EÜ, ja eelkõige selle artikleid 19, 22 ja 29 tuleb tõlgendada nii, et lennuettevõtja, kes on sõlminud rahvusvahelise reisijateveo lepingu niisuguse reisijatena veetavate isikute tööandjaga nagu põhikohtuasjas, on tööandja ees nimetatud lepingu alusel vastutav neid töötajaid vedanud lendude hilinemise tõttu tekkinud kahju eest, mis seisneb tööandja kantud täiendavates kulutustes.

(1) ELT C 421, 24.11.2014.

25.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 145/10

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 25. veebruari 2016. aasta otsus – Euroopa Komisjon versus Hispaania

(Kohtuasi C-454/14) (1)

((Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Keskkond - Direktiiv 1999/31/EÜ - Jäätmete ladestamine prügilasse - Olemasolevate prügilate mittevastavus - Sulgemine ja järelhooldus))

(2016/C 145/11)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: L. Pignataro-Nolin, E. Sanfrutos Cano ja D. Loma-Osorio Lerena)

Kostja: Hispaania Kuningriik (esindaja: L. Banciella Rodríguez-Miñón)

Resolutsioon

Kuna Hispaania Kuningriik ei võtnud kõigi kõnealuste prügilate (Ortuella prügila Baskimaal ning Zurita ja Juan Grande prügilad Kanaari saartel) osas vajalikke meetmeid, et nõuda käitajalt prügila vastavusse viimise kava väljatöötamist ja tagada selle kava täielikku täideviimist vastavalt nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiivi 1999/31/EÜ (2) prügilate kohta nõuetele (välja arvatud need nõuded, mis on esitatud I lisa punktis 1) kaheksa aasta jooksul alates kuupäevast, millele viitab direktiivi artikli 18 lõige 1, siis on see liikmesriik rikkunud kohustusi, mis kõigi nende prügilate osas talle kehtivad viidatud direktiivi artikli 14 punkti c alusel.

Kuna Hispaania Kuningriik ei võtnud kõnealuste prügilate (Vélez Rubio (Almería), Alcolea de Cinca (Huesca), Sariñena (Huesca), Tamarite de Litera (Huesca), Somontano – Barbastro (Huesca), Barranco de Sedases (Fraga, Huesca), Barranco Seco (Puntallana, La Palma), Jumilla (Murcia) y Legazpia (Guipuzkoa); ja 19 püsijäätmete prügilat: Sierra Valleja (Arcos de la Frontera, Cádiz), Carretera Pantano del Rumblar (Baños de la Encina, Jaén), Barranco de la Cueva (Bélmez de la Moraleda, Jaén), Cerrajón (Castillo de Locubín, Jaén), Las Canteras (Jimena y Bedmar, Jaén), Hoya del Pino (Siles, Jaén), Bellavista (Finca El Coronel, Alcalá de Guadaira, Sevilla), El Patarín (Alcalá de Guadaira, Sevilla), Carretera de Arahal-Morón de la Frontera (Arahal, Sevilla), Carretera de Almadén de la Plata (Cazalla de la Sierra, Sevilla), El Chaparral (Écija, Sevilla), Carretera A-92, KM 57,5 (Morón de la Frontera, Sevilla), Carretera 3118 Fuente Leona – Cumbres mayores (Colina Barragona, Huelva), Llanos del Campo (Grazalema – Benamahoma, Cádiz) Andrada Baja (Alcalá de Guadaira, Sevilla), Las Zorreras (Aldeira, Granada), Carretera de los Villares (Andújar, Jaén) La Chacona (Cabra, Córdoba) y el Chaparral – La Sombrerera (Puerto Serrano, Cádiz)) osas vajalikke meetmeid, et sulgeda nii ruttu kui võimalik vastavalt direktiivi 1999/31 artikli 7 punktis g ja artiklis 13 sätestatule rajatised, mis vastavalt sama direktiivi artiklile 8 ei saanud luba tegevuse jätkamiseks, siis on nimetatud liikmesriik rikkunud kohustusi, mis kõigi nende prügilate osas talle kehtivad viidatud direktiivi artikli 14 punkti b alusel.

3.	Mõista kohtukulud välja Hispaania Kuningriigilt.

(1) ELT C 448, 12.12.2014.

(2) EÜT L 182, lk 1; ELT eriväljaanne 15/04, lk 228.

25.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 145/11

Euroopa Kohtu (neljas koda) 25. veebruari 2016. aasta otsus – Euroopa Komisjon versus Madalmaade Kuningriik

(Kohtuasi C-22/15) (1)

((Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Käibemaks - Direktiiv 2006/112/EÜ - Maksuvabastused - Artikli 132 lõike 1 punkt m - Otseselt spordi või kehakultuuriga seotud teenused - Veesõidukite seisukohtade ja varjualuste veespordiorganisatsioonide liikmetele üürile andmise vabastamine käibemaksust purjetamise ning meelelahutustegevuse raames, mida ei saa võrdsustada spordi ega kehakultuuriga - Maksuvabastuse piiramine selliste veespordiorganisatsioonide liikmetega, kes ei kasuta oma teenuste osutamisel oma töötajaid - Väljajätmine - Artikli 133 esimese lõigu punkt d))

(2016/C 145/12)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: L. Lozano Palacios ja G. Wils)

Kostja: Madalmaade Kuningriik (esindajad: M. Bulterman ja M. Noort)

Resolutsioon

Madalmaade Kuningriik on rikkunud nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 2 lõikest 1, artikli 24 lõikest 1 ja artiklist 133 koosmõjus artikli 132 lõike 1 punktiga m tulenevaid kohustusi,

—

kuna Madalmaade Kuningriik on purjetamise ning meelelahutustegevuse raames, mida ei saa võrdsustada spordi ega kehakultuuriga, käibemaksust vabastanud veesõidukite seisukohtade ja varjualuste üürile andmise selliste veespordiorganisatsioonide liikmetele, kes ei kasuta oma teenuste osutamisel oma töötajaid, ning

—

kuna olukorras, kus veespordiorganisatsiooni liikmed tegelevad spordiga ning veesõidukite seisukohtade ja varjualuste üürile andmine on selle tegevusega tihedalt seotud ning selleks hädavajalik, on Madalmaade Kuningriik sellise üürileandmise käibemaksust vabastanud ainult veespordiorganisatsioonide puhul, kes ei kasuta oma teenuste osutamisel oma töötajaid.

2.	Mõista kohtukulud välja Madalmaade Kuningriigilt.

(1) ELT C 228, 13.7.2015.

25.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 145/12

Euroopa Kohtu (esimene koda) 17. veebruari 2016. aasta otsus (Finanzgericht Hamburg’i eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Salutas Pharma GmbH versus Hauptzollamt Hannover

(Kohtuasi C-124/15) (1)

((Eelotsusetaotlus - Ühine tollitariifistik - Tariifne klassifitseerimine - Kombineeritud nomenklatuur - Rubriik 3004 - 500 mg kaltsiumi sisaldavad lahustuvad tabletid - Üldise tervise või hea enesetunde säilitamiseks vajalikust soovitatavast päevaannusest (RDA) oluliselt suurem ainekogus soovitatud päevadoosis))

(2016/C 145/13)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Finanzgericht Hamburg

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Salutas Pharma GmbH

Vastustaja: Hauptzollamt Hannover

Resolutsioon

Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisas sisalduvat kombineeritud nomenklatuuri komisjoni 27. septembri 2011. aasta määrusega (EÜ) nr 1006/2011 muudetud kujul tuleb tõlgendada nii, et selline toode nagu lahustuvad tabletid kaltsiumisisaldusega 500 mg tableti kohta, mida kasutatakse kaltsiumipuuduse ennetamiseks ja raviks ning osteoporoosi ennetamiseks ja raviks rakendatava spetsiaalse teraapia toetuseks ning mille etiketil märgitud maksimaalne soovitatav päevadoos täiskasvanutele on 1 500 mg, kuulub selle nomenklatuuri rubriiki 3004.

(1) ELT C 178, 1.6.2015.

25.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 145/12

Euroopa Kohtu (kümnes koda) 25. veebruari 2016. aasta otsus (Hoge Raad der Nederlanden’i eelotsusetaotlus – Madalmaad) – G.E. Security BV versus Staatssecretaris van Financiën

(Kohtuasi C-143/15) (1)

((Eelotsusetaotlus - Määrus (EMÜ) nr 2658/87 - Ühine tollitariifistik - Kombineeritud nomenklatuur - Kaupade klassifitseerimine - Rubriigid 8517, 8521, 8531 ja 8543 - „Videomultiplexer” nimeline kaup))

(2016/C 145/14)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Hoge Raad der Nederlanden

Põhikohtuasja pooled

Kassaator: G.E. Security BV

Vastustaja: Staatssecretaris van Financiën

Resolutsioon

Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, mida on muudetud komisjoni 20. septembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1214/2007, I lisas sisalduvat kombineeritud nomenklatuuri tuleb tõlgendada nii, et selline kaup nagu põhikohtuasjas kõne all olev „videomultiplexer” nimeline kaup tuleb klassifitseerida KN-i rubriiki 8521, kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu poolt tema käsutuses olevate faktiliste asjaolude kogumi alusel antud hinnang seda kinnitab.

(1) ELT C 198, 15.6.2015.

25.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 145/13

Euroopa Kohtu (suurkoda) 15. veebruari 2016. aasta otsus (Raad van State eelotsusetaotlus – Madalmaad) – J. N. versus Staatssecretaris van Veiligheid en Justitie

(Kohtuasi C-601/15 PPU) (1)

((Eelotsusetaotlus - Eelotsuse kiirmenetlus - Rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded - Direktiiv 2008/115/EÜ - Seaduslik riigis viibimine - Direktiiv 2013/32/EL - Artikkel 9 - Õigus jääda liikmesriiki - Direktiiv 2013/33/EL - Artikli 8 lõike 3 esimese lõigu punkt e - Kinnipidamine - Riikliku julgeoleku või avaliku korra kaitsmine - Kehtivus - Euroopa Liidu põhiõiguste harta - Artiklid 6 ja 52 - Piirang - Proportsionaalsus))

(2016/C 145/15)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Raad van State

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: J. N.

Vastustaja: Staatssecretaris van Veiligheid en Justitie

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/33/EL, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded, artikli 8 lõike 3 esimese lõigu punkti e kontrollimisel ei ilmnenud midagi, mis võiks seada kahtluse alla selle sätte kehtivuse vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklile 6 ja artikli 52 lõigetele 1 ja 3.

(1) ELT C 38, 1.2.2016.

25.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 145/14

Belgia Kuningriigi 11. jaanuaril 2016 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda) 27. oktoobri 2015. aasta määruse peale kohtuasjas T-721/14: Belgia Kuningriik versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-16/16 P)

(2016/C 145/18)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Pooled

Apellant: Belgia Kuningriik (esindajad: L. Van den Broeck, M. Jacobs ja J. Van Holm, ning advokaadid P. Vlaemminck ja B. Van Vooren)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

—	tühistada tervikuna Üldkohtu määrus kohtuasjas T-721/14;

—	tunnistada tühistamishagi vastuvõetavaks;

—	teha kohtuvaidluse kohta asjas sisuline otsus;

—	tunnistada Kreeka Vabariigi ja Portugali Vabariigi menetlusse astumise avaldused vastuvõetavaks;

—	nõuda menetluskulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Esimene väide: rikutud on pädevuse andmise, lojaalsuse ja institutsioonidevahelise tasakaalu põhimõtteid ning ELTL artiklis 263 nimetatud tingimusi on ekslikult kohaldatud.

Teine väide: rikutud on lojaalsuse põhimõtte vastastikusust ning liikmesriigi kui priviligeeritud hageja staatust (kui ta kaitseb oma eelisõigusi).

Kolmas väide: Soovituse õiguslikke tagajärgi on Belgia puhul ekslikult tõlgendatud.

25.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 145/15

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberlandesgericht Düsseldorf (Saksamaa) 18. jaanuaril 2016 – Nintendo Co. Ltd versus BigBen Interactive GmbH ja BigBen Interactive SA

(Kohtuasi C-24/16)

(2016/C 145/19)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Oberlandesgericht Düsseldorf

Põhikohtuasja pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Nintendo Co. Ltd

Vastustajad: BigBen Interactive GmbH, BigBen Interactive SA

Eelotsuse küsimused

Kas ühenduse disainilahendusest tulenevaid nõudeid puudutava menetluse raames võib liikmesriigi kohus, kelle pädevus kostja suhtes tuleneb üksnes nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 6/2002ühenduse disainilahenduse kohta (1) artikli 79 lõikest 1 koosmõjus nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (2) artikli 6 lõikega 1, tuginedes sellele, et kostja, kelle asukoht on teises liikmesriigis, on tarninud kostjatele, kelle asukoht on asjaomases liikmesriigis, kaupu, millega on väidetavalt rikutud kaitstavaid õigusi, näha esimesena nimetatud kostja suhtes ette meetmed, mis on kohaldatavad liidus tervikuna ja lähevad kohtualluvuse aluseks olevatest tarnesuhetest kaugemale?

Kas nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määrust (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta, eelkõige selle määruse artikli 20 lõike 1 punkti c tuleb tõlgendada nii, et kolmas isik võib ühenduse disainilahendust kujutada kaubanduslikul eesmärgil, kui ta soovib turustada õiguste omaja toodetavate – ühenduse disainilahendusele vastavate – kaupade juurde kuuluvaid lisatarvikuid? Kui vastus on jaatav, siis millistest kriteeriumidest tuleb seejuures lähtuda?

Kuidas tuleb määrata koht, „kus rikkumine toime pandi” Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määruse (EÜ) nr 864/2007lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (3) artikli 8 lõike 2 tähenduses juhtudel, mil rikkumise toimepanija

a)	pakub kaupu, millega rikutakse ühenduse disainilahendusest tulenevaid õigusi, veebisaidil ja see veebisait on suunatud – ka – muudele liikmesriikidele kui see liikmesriik, kus on rikkumise toimepanija asukoht,

b)	laseb kaupu tarnida mõnda teise liikmesriiki kui see liikmesriik, kus on tema asukoht?

Kas nimetatud määruse artikli 15 punkte a ja g tuleb tõlgendada nii, et selliselt määratud õigus on kohaldatav ka kaasosaliste tegevuse suhtes?

(1) ELT L 3, lk 1, ELT eriväljaanne 13/27, lk 142.

(2) ELT L 12, lk 1, ELT eriväljaanne 19/04, lk 42.

(3) ELT L 199, lk 40.

25.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 145/16

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberlandesgericht Düsseldorf (Saksamaa) 18. jaanuaril 2016 – Nintendo Co. Ltd versus BigBen Interactive GmbH ja BigBen Interactive SA

(Kohtuasi C-25/16)

(2016/C 145/20)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Oberlandesgericht Düsseldorf

Põhikohtuasja pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Nintendo Co. Ltd

Vastustajad: BigBen Interactive GmbH, BigBen Interactive SA

Eelotsuse küsimused

Kas ühenduse disainilahendusest tulenevaid nõudeid puudutava menetluse raames võib liikmesriigi kohus, kelle pädevus kostja suhtes tuleneb üksnes nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta (1) artikli 79 lõikest 1 koosmõjus nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (2) artikli 6 lõikega 1, tuginedes sellele, et kostja, kelle asukoht on teises liikmesriigis, on tarninud kostjatele, kelle asukoht on asjaomases liikmesriigis, kaupu, millega on väidetavalt rikutud kaitstavaid õigusi, näha esimesena nimetatud kostja suhtes ette meetmed, mis on kohaldatavad liidus tervikuna ja lähevad kohtualluvuse aluseks olevatest tarnesuhetest kaugemale?

Kuidas tuleb määrata koht, „kus rikkumine toime pandi” Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määruse (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (3) artikli 8 lõike 2 tähenduses juhtudel, mil rikkumise toimepanija

a)	pakub kaupu, millega rikutakse ühenduse disainilahendusest tulenevaid õigusi, veebisaidil ja see veebisait on suunatud – ka – muudele liikmesriikidele kui see liikmesriik, kus on rikkumise toimepanija asukoht,

b)	laseb kaupu tarnida mõnda teise liikmesriiki kui see liikmesriik, kus on tema asukoht?

Kas nimetatud määruse artikli 15 punkte a ja g tuleb tõlgendada nii, et selliselt määratud õigus on kohaldatav ka kaasosaliste tegevuse suhtes?

(1) ELT L 3, lk 1, ELT eriväljaanne 13/27, lk 142.

(2) ELT L 12, lk 1, ELT eriväljaanne 19/04, lk 42.

(3) ELT L 199, lk 40.

25.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 145/17

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Naczelny Sąd Administracyjny (Poola) 22. jaanuaril 2016 – Minister Finansów versus Stowarzyszenie Artystów Wykonawców Utworów Muzycznych i Słowno-Muzycznych SAWP asukohaga Varssavis (SAWP)

(Kohtuasi C-37/16)

(2016/C 145/22)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Naczelny Sąd Administracyjny

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: Minister Finansów

Vastustaja: Stowarzyszenie Artystów Wykonawców Utworów Muzycznych i Słowno-Muzycznych SAWP asukohaga Varssavis (SAWP)

Eelotsuse küsimused

Kas autorid, esitajad ja teised õigustatud isikud osutavad teenust nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, lk 1), (1) artikli 24 lõike 1 ja artikli 25 punkti a tähenduses helisalvestite ja muude sarnaste seadmete, samuti salvestiseta andmekandjate tootjatele ja importijatele, kellelt kollektiivse esindamise organisatsioonid koguvad esimesena nimetatute arvel, aga enda nimel tasusid nimetatud seadmete ja andmekandjate müügi eest?

Kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt, siis kas kollektiivse esindamise organisatsioonid, kui nad koguvad tasusid seadmete ja andmekandjate müügi eest tootjate ja importijate kaudu, tegutsevad maksukohustuslastena nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 28 tähenduses, kes on kohustatud dokumenteerima need tehingud helisalvestite ja muude sarnaste seadmete, samuti salvestiseta andmekandjate vastavatele tootjatele ja importijatele väljastatud arvega nimetatud direktiivi artikli 220 esimese lõigu punkti 1 kohaselt, milles on välja toodud tasu kogumise alusel võlgnetav käibemaks, ning kas autorid, esitajad ja teised õigustatud isikud peavad kogutud tasude nendele jagamisel dokumenteerima tasude saamise tasusid kogunud kollektiivsele esindamise organisatsioonile väljastatud arvega, milles on välja toodud käibemaks?

(1) ELT L 347, lk 1.

25.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 145/18

Dyson Ltd 25. jaanuaril 2016 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 11. novembri 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-544/13: Dyson Ltd versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-44/16 P)

(2016/C 145/23)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Dyson Ltd (esindajad: solicitor E. Batchelor, solicitor M. Healy, barrister F. Carlin, advokaat A. Patsa)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

—	tühistada vaidlustatud kohtuotsus tervikuna;

—	tühistada vaidlustatud määrus (1) tervikuna; ja

—	jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Dysoni kohtukulud käesolevas menetluses ja Üldkohtu menetluses.

Väited ja peamised argumendid

Dyson väidab, et Üldkohus rikkus õigusnormi:

i.	Esiteks muutis Üldkohus Dysoni väidet, et komisjonil puudub direktiivi 2010/30/EU (2) artikli 10 lõike 1 alusel pädevus nii, et selle asemel käsitleti ilmset hindamisviga;

ii.	Teiseks tõlgendas Üldkohus valesti komisjonile direktiivi 2010/30/EU artikli 10 lõikega 1 antud volitusi;

iii.	Kolmandaks rikkus Üldkohus Dysoni kaitseõigusi tulenevalt sellest, et Dysonile ei antud võimalust esitada oma seisukohti teatud asjaolude kohta;

iv.	Neljandaks moonutas Üldkohus asjakohaseid tõendeid ja/või jättis nendega arvestamata;

Viiendaks rikkus Üldkohus Euroopa Kohtu põhikirja artiklit 36, kuna ta ei põhjendanud, miks ta asus seisukohale, et 1) kohaldatav õiguslik kriteerium on ilmne hindamisviga; 2) järeldas, et Dysoni andmed on „äärmiselt oletuslikud”; 3) viitas määratlemata „mõjuhinnangu” määratlemata osale; ja 4) jättis Dysoni esitatud tõendi katsete korratavuse kohta tähelepanuta; ja

vi.	Kuuendaks kohaldas Üldkohus vääralt võrdse kohtlemise kriteeriumi.

Dyson palub Euroopa Kohtul tühistada vaidlustatud kohtuotsus ja rahuldata tema poolt Üldkohtus esitatud nõuded ning tühistada komisjoni määrus nr 665/2013, kuna Euroopa Kohtul on esimeses kohtuastmes esitatud küsimuste lahendamiseks piisavalt teavet.

(1) Komisjoni 3. mai 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 665/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses tolmuimejate energiamärgistusega (ELT L 192, lk 1).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiiv 2010/30/EL energiamõjuga toodete energia- ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses (ELT L 153, lk 1).

25.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 145/19

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Înalta Curte de Casație și Justiție (Rumeenia) 1. veebruaril 2016 – Evo Bus GmbH versus Direcția Generală Regională a Finanțelor Publice Ploiești – Administrația Județeană a Finanțelor Publice Argeș

(Kohtuasi C-55/16)

(2016/C 145/24)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Înalta Curte de Casație și Justiție

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Evo Bus GmbH

Vastustaja: Direcția Generală Regională a Finanțelor Publice Ploiești – Administrația Județeană a Finanțelor Publice Argeș

Eelotsuse küsimus

Kas kaheksanda direktiivi (79/1072/[EMÜ]) (1) sätete ja neutraalse maksustamise põhimõttega on/olid vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis sätestavad/sätestasid, arvestades õiguskindluse põhimõtet maksuasjades, sellised käibemaksu tagasisaamise õiguse teostamise tingimused nagu käesolevas kohtuasjas tõend selle kohta, et tarnijad on maksu tasunud?

(1) Nõukogu 6. detsembri 1979. aasta kaheksas direktiiv 79/1072/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – välismaal asuvatele maksukohustuslastele käibemaksu tagastamise kord (EÜT L 331, lk 11; ELT eriväljaanne 09/01, lk 79).

25.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 145/20

3. veebruaril 2016 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Rumeenia

(Kohtuasi C-62/16)

(2016/C 145/26)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: S. Petrova, M. Heller ja A. Biolan)

Kostja: Rumeenia

Hageja nõuded

—	tuvastada, et kuna Rumeenia ei ole vastu võtnud kõiki õigus- ja haldusnorme, mis on vajalikud direktiivi 2012/33/EL (1) täitmiseks, või vähemalt ei ole neist meetmetest komisjonile teatanud, siis on ta rikkunud selle direktiivi artikli 2 lõikest 1 tulenevaid kohustusi;

—	mõista Rumeenialt ELTL artikli 260 lõike 3 alusel välja karistusmakse summas 38 042,6 eurot iga viivitatud päeva eest alates päevast, mil kuulutatakse kohtuotsus käesolevas kohtuasjas, kuna ta on rikkunud kohustust teatada meetmetest, millega direktiiv 2012/33/EL on täielikult üle võetud.

—	mõista kohtukulud välja Rumeenialt.

Väited ja peamised argumendid

Direktiivi ülevõtmise tähtaeg möödus 18. juunil 2014.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/33/EL, millega muudetakse direktiivi 1999/32/EÜ seoses laevakütuste väävlisisaldusega (ELT L 327, lk 1).

25.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 145/21

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Raad voor Vreemdelingenbetwistingen (Belgia) 12. veebruaril 2016 – K jt versus Belgia riik

(Kohtuasi C-82/16)

(2016/C 145/28)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Raad voor Vreemdelingenbetwistingen

Põhikohtuasja pooled

Kaebajad: A. K., Z. M., J. M., N. N. N., I. O. O., I. R., A. B.

Vastustaja: Belgia riik

Eelotsuse küsimused

Kas liidu õigust – eelkõige ELTL artiklit 20 ning direktiivi 2008/115/EÜ (1) artikleid 5 ja 11 koosmõjus harta (2) artiklitega 7 ja 24 – tuleb tõlgendada nii, et teatavatel tingimustel ei luba see kohaldada siseriiklikku tava, mille kohaselt jäetakse kolmanda riigi kodanikust pereliikme elamisloa taotlus, mis on esitatud liidu kodanikuga taasühinemise eesmärgil viimase elukohaks olevas liikmesriigis, mille kodakondsus on asjaomasel liidu kodanikul, kes ei ole kasutanud oma õigust vabalt liikuda ja vabalt elukohta valida (edaspidi „„staatiline” liidu kodanik“), läbi vaatamata – millega võib kaasneda väljasaatmisotsuse tegemine – üksnes põhjusel, et asjaomase kolmanda riigi kodanikust pereliikme suhtes on kehtestatud Euroopa Liidus tervikuna kehtiv sisenemiskeeld?

Kas sellise olukorra hindamisel on oluline, et kolmanda riigi kodanikust pereliikme ja „staatilise” liidu kodaniku vahel on pelgalt peresidemetest kaugemale ulatuv sõltuvussuhe? Kui vastus on jaatav, siis millised tegurid on sõltuvussuhte olemasolu tuvastamisel määravad? Kas seejuures on tulemuslik viidata EIÕK artikli 8 ja harta artikli 7 kohast perekonnaelu olemasolu käsitlevale kohtupraktikale?

Seoses alaealiste lastega: kas ELTL artikkel 20 nõuab rohkem kui bioloogilist seost kolmanda riigi kodanikust vanema ja liidu kodanikust lapse vahel? Kas selles osas on määrav kooselu tõendamine või piisab emotsionaalsetest ja rahalistest sidemetest, nagu elamist või külastamist reguleeriv kord või elatise maksmine? Kas seejuures on tulemuslik viidata Euroopa Kohtu 10. juuli 2014. aasta otsusele Ogieriakhi, C-244/13, punktid 38 ja 39, 16. juuli 2015. aasta otsusele Singh jt, C-218/14, punkt 54, ja 6. detsembri 2012. aasta otsusele O. ja S., C-356/11 ja C-357/11, punkt 56? Vt sellega seoses ka menetluses olevat eelotsusetaotlust C-133/15.

Kas sellise olukorra hindamisel on oluline tõsiasi, et perekonnaelu alustati ajal, mil sisenemiskeeld kolmanda riigi kodaniku suhtes juba kehtis, ja talle oli seega teada, et ta viibib liikmesriigis ebaseaduslikult? Kas sellele tõsiasjale saab tulemuslikult viidata, et hoida ära elamisloa andmise menetluse võimalik kuritarvitamine perekonna taasühinemise raames?

d)	Kas sellise olukorra hindamisel on oluline tõsiasi, et sisenemiskeelu kehtestamise otsuse vastu ei ole kasutatud õiguskaitsevahendeid direktiivi 2008/115/EÜ artikli 13 lõike 1 tähenduses, või tõsiasi, et sisenemiskeelu kehtestamise otsuse peale esitatud kaebus jäeti rahuldamata?

Kas oluline on tõsiasi, et sisenemiskeeld kehtestati avaliku korra kaalutlustel või hoopiski riigis ebaseadusliku elamise tõttu? Kui vastus on jaatav, kas siis tuleb lisaks kontrollida, kas asjaomane kolmanda riigi kodanik kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi? Kas direktiivi 2004/38/EÜ (3) artikleid 27 ja 28, mis on üle võetud välismaalaste seaduse artiklitega 43 ja 45, ning avalikku korda käsitlevat asjaomast Euroopa Kohtu praktikat saab selles osas mutatis mutandis kohaldada „staatiliste” liidu kodanike pereliikmetele? (vt selle kohta menetluses olevad eelotsusetaotlused C-165/14 ja C-304/14)

Kas liidu õigust – eelkõige direktiivi 2008/115/EÜ artiklit 5 ning harta artikleid 7 ja 24 – tuleb tõlgendada nii, et see ei luba kohaldada siseriiklikku tava, mille kohaselt jäetakse kehtivale sisenemiskeelule tuginedes läbi vaatamata hiljem liikmesriigi territooriumil esitatud „staatilise” liidu kodanikuga taasühinemise taotlus, ilma et seejuures võetaks arvesse perekonnaelu ja asjaomaste laste parimaid huve, millele viidatakse kõnealuses hiljem esitatud perekonna taasühinemise taotluses?

Kas liidu õigust – eelkõige direktiivi 2008/115/EÜ artiklit 5 ning harta artikleid 7 ja 24 – tuleb tõlgendada nii, et see ei luba kohaldada siseriiklikku tava, mille kohaselt tehakse kolmanda riigi kodaniku suhtes, kellele juba kehtib sisenemiskeeld, väljasaatmisotsus, ilma et seejuures võetaks arvesse perekonnaelu ja asjaomaste laste parimaid huve, millele viidatakse kõnealuses „staatilise” liidu kodanikuga taasühinemise hiljem – seega pärast sisenemiskeelu kehtestamist – esitatud taotluses?

Kas direktiivi 2008/115/EÜ artikli 11 lõiget 3 tuleb mõista nii, et kolmanda riigi kodanik peab kehtiva või lõpliku sisenemiskeelu tühistamise või peatamise taotluse esitama põhimõtteliselt alati väljaspool Euroopa Liitu, või esineb olukordi, kus ta saab selle taotluse esitada ka Euroopa Liidus?

Kas direktiivi 2008/115/EÜ artikli 11 lõike 3 kolmandat ja neljandat lõiku tuleb mõista nii, et viidatud direktiivi artikli 11 lõike 3 esimese lõigu kohane tingimus – mille kohaselt tuleb sisenemiskeelu tühistamine või peatamine kõne alla vaid siis, kui kolmanda riigi kodanik suudab tõestada, et ta on lahkunud liikmesriigi territooriumilt täielikus kooskõlas tagasisaatmisotsusega – peab olema igal konkreetsel juhul või kõikidel juhtumitel kindlasti täidetud?

Kas direktiivi 2008/115/EÜ artiklitega 5 ja 11 on vastuolus tõlgendus, mille kohaselt peetakse elamisloa taotlust, mis on esitatud taasühinemiseks „staatilise” liidu kodanikuga, kes ei ole kasutanud oma õigust vabalt liikuda ja vabalt elukohta valida, kaudseks (ajaliselt piiratud) taotluseks tühistada või peatada kehtiv ja lõplik sisenemiskeeld, kusjuures juhul, kui selgub, et riigis viibimise tingimused ei ole täidetud, jõustub kehtiv ja lõplik sisenemiskeeld uuesti?

c)	Kas oluline on tõsiasi, et kohustus esitada tühistamise või peatamise taotlus päritoluriigis võib tagajärjena kaasa tuua kolmanda riigi kodaniku ja „staatilise” liidu kodaniku kõigest ajutise lahusoleku? Kas esineb olukordi, mil ajutine lahusolek on harta artiklitega 7 ja 24 siiski vastuolus?

Kas oluline on tõsiasi, et kohustus esitada tühistamise või peatamise taotlus päritoluriigis toob tagajärjena kaasa vaid selle, et liidu kodanik peab teatud tingimustel piiratud ajaks lahkuma Euroopa Liidu territooriumilt tervikuna? Kas esineb olukordi, mil „staatilise” liidu kodaniku piiratud ajaks lahkumine Euroopa Liidu territooriumilt tervikuna on ELTL artikliga 20 siiski vastuolus?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, lk 98).

(2) ELT C 364, lk 1.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77, ELT eriväljaanne 05/05, lk 46).

25.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 145/23

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Upper Tribunal (Tax and Chancery Chamber) (Ühendkuningriik) 15. veebruaril 2016 – The English Bridge Union Limited versus Commissioners for Her Majesty’s Revenue & Customs

(Kohtuasi C-90/16)

(2016/C 145/29)

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Upper Tribunal (Tax and Chancery Chamber)

Põhikohtuasja pooled

Apellant: The English Bridge Union Limited

Vastustaja: Commissioners for Her Majesty’s Revenue & Customs

Eelotsuse küsimused

Millised olulised tunnused peavad tegevusel olema, et see oleks „sport” nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (1) („käibemaksudirektiiv”) artikli 132 lõike 1 punkti m tähenduses? Eeskätt: kas tegevus peab sisaldama olulist (või mitte ebaolulist) kehalist osa, millest tulemus oleneb, või piisab sellest, kui tegevus sisaldab olulist vaimset osa, millest tulemus oleneb?

2.	Kas turniiribridž on „sport” käibemaksudirektiivi artikli 132 lõike 1 punkti m tähenduses?

(1) Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, lk 1).

25.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 145/24

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de Primera Instancia no 38 de Barcelona (Hispaania) 17. veebruaril 2016 – Banco Santander, S.A. versus Mahamadou Demba ja Mercedes Godoy Bonet

(Kohtuasi C-96/16)

(2016/C 145/30)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Juzgado de Primera Instancia no 38 de Barcelona

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Banco Santander, S.A.

Kostjad: Mahamadou Demba ja Mercedes Godoy Bonet

Eelotsuse küsimused

Kas liidu õigusega ja konkreetselt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 38, Lissaboni lepingu artikliga 2c ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 4 lõikega 2, artikliga 12 ja artikli 169 lõikega 1 (1) on kooskõlas äritava loovutada või osta võlanõudeid, andmata tarbijale võimalust võlga kustutada, tasudes omandajale hinna, intressid, kulud ja menetluskulud?

Kas nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivis 93/13/EMÜ (2) ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes sätestatud põhimõtetega ja sellest tulenevalt tõhususe põhimõttega ning selle direktiivi artikli 3 lõikega 1 ja artikli 7 lõikega 1 on kooskõlas niisugune äritava osta tarbija võlga ilma tarbija nõusoleku või teadmiseta madala hinnaga ja ilma, et seda oleks lepingus sätestatud üldtingimusena või ebaõiglase tingimusena ja et tarbijale antaks võimalust niisuguses tehingus osaleda tagasiostu eesõigusega?

Kas tarbijate ja kasutajate kaitse tagamiseks direktiivi 93/13 ja eelkõige selle artikli 6 lõike 1 ja artikli 7 lõike 1 ja seda direktiivi rakendava ühenduse kohtupraktika kohaselt on liidu õigusega kooskõlas kehtestada üheseks kriteeriumiks see, et tarbijatega sõlmitud tagatiseta laenulepingutes on ebaõiglane selline lepingutingimus, milles ei ole kokku lepitud ja millega kehtestatakse viivis, mis on kokku lepitud laenuintressist 2 % võrra suurem.

Kas tarbijate ja kasutajate kaitse tagamiseks direktiivi 93/13 ja konkreetselt selle artikli 6 lõike 1 ja artikli 7 lõike 1 ja seda direktiivi rakendava ühenduse kohtupraktika kohaselt on liidu õigusega kooskõlas kehtestada tagajärjeks, et laenuintress koguneb jätkuvalt kuni võla täieliku tasumiseni.

(1) ELT C 364, lk 1.

(2) EÜT L 95, lk 29, ELT eriväljaanne 15/002, lk 288.

25.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 145/25

17. veebruaril 2016 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Kreeka

(Kohtuasi C-98/16)

(2016/C 145/31)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: W. Roels ja D. Triantafyllou)

Kostja: Kreeka Vabariik

Hageja nõuded

—

tuvastada, et kuna Kreeka Vabariik on kehtestanud ja hoiab jõus õigusnorme, mis näevad ette vastastikkuse klausli olemasolust sõltuva maksusoodustuse teistes EL/EMP liikmesriikides asuvatele mittetulundusühingutele tehtavatele annakutele, on ta rikkunud ELTL artiklist 63 ja EMP lepingu artiklist 40 tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Kreeka Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Kreeka Vabariigis kehtib vähendatud maksukoefitsient annakute suhtes, mis tehakse mittetulundusühingutele (heategevus, jne). Kuid vähendatud maksumäär ei ole kohaldatav annakutele, mis tehakse välismaal asuvatele samasugustele ühingutele, välja arvatud juhul, kui asjassepuutuvad liikmesriigid kohtlevad samuti soodsamalt annakuid, mis tehakse Kreeka mittetulundusühingutele (ehk vastastikkusest sõltuv soodustus).

—	Need õigusnormid diskrimineerivad EL-i ja EMP teiste liikmesriikide juriidilisi isikuid (mittetulundusühinguid) ja see on käsitletav kapitali vaba liikumise piiranguna (ELTL artikkel 63).

—	ELTL artiklis 65 kehtestatud erandid seda piirangut ei hõlma.

—	Seda ei saa põhjendada sellega, et tahetakse leevendada mittetulundusorganisatsioonide tegevuse siseriiklikku eelarvet (mitteaktsepteeritav rahaline põhjus).

—	Lõpuks ei saa vastastikkuse põhimõttega põhjendada ka diskrimineerimisega tekitatavat kapitali vaba liikumise piirangut.

25.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 145/25

SNCF Mobilités‘ (SNCF) 26. veebruaril 2016 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 17. detsembri 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-242/12: SNFC versus komisjon

(Kohtuasi C-127/16 P)

(2016/C 145/32)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: SNCF Mobilités (SNCF) (esindajad: advokaadid P. Beurier, O. Billard, G. Fabre, V. Landes)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Prantsuse Vabariik, Mory SA, likvideerimisel, Mory Team, likvideerimisel

Apellandi nõuded

—	tunnistada apellatsioonkaebus vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

—	tühistada Üldkohtu 17. detsembri 2015. aasta otsus kohtuasjas T-242/12: Société nationale des chemins de fer français (SNCF) vs. komisjon;

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab oma hagi põhjenduseks mitu väidet.

Esimene väide, et Üldkohus rikkus otsuse Sernam 2 artikli 3 lõike 2 sätteid moonutades õigusnorme ja põhjendamiskohustust.

Teine väide, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui arvesta seda, et otsuse Sernam 2 artikli 3 lõikes 2 ette nähtud avatuse ja läbipaistvuse nõuded eeldasid tingimata, et välja valitud pakkuja oleks menetluses osalenud algusest peale ja iseseisvalt.

Kolmas väide, et Üldkohus moonutas fakte ja rikkus õigusnormi, kui arvestada, et Sernami juhatuse meeskonna pakkumus oli hulga ebasoodsam kui teiste pakkujate esialgsed pakkumused.

Neljas väide, et Üldkohus rikkus õigusnormi ja põhjendamiskohustust ning tegi otsuse vastuoluliste põhjenduste alusel, kui arvestada, et komisjon ei ajanud mingil moel segamini Sernami varade kogumina müügi eset ja hinda.

Viies väide, et Üldkohus rikkus õigusnormi ja moonutas otsuse Sernam 2 resolutsiooni, kui arvestada seda, et 41 miljoni euro suurusele abisummale vastava võlanõude kandmine Sernam S.A. likvideerimisega seonduvate kohustuste alla ei olnud kooskõlas otsuse Sernam 2 artikliga 4.

Kuues väide, et Üldkohus rikkus õigusnormi ja põhjendamiskohustust ning moonutas otsuse Sernam 2 resolutsiooni, kui arvestada seda, et turumajanduse tingimustes tegutseva erainvestori põhimõte ei olnud Sernami varade kogumina müügi suhtes kohaldatav.

25.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 145/27

Üldkohtu 10. märtsi 2016. aasta otsus – credentis vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Aldi Karlslunde (Curodont)

(Kohtuasi T-53/15) (1)

((Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Ühenduse sõnamärgi Curodont taotlus - Varasem siseriiklik sõnamärk Eurodont - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b))

(2016/C 145/33)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: credentis AG (Windisch, Šveits) (esindaja: advokaat D. Breuer)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindajad: A. Folliard-Monguiral ja J. Ivanauskas)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Aldi Karlslunde K/S (Karlslunde, Taani) (esindajad: advokaadid N. Lützenrath, U. Rademacher, C. Fürsen ja N. Bertram)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese appellatsioonikoja 13. novembri 2014. aasta otsuse (asi R 353/2014-1) peale, mis käsitleb vastulausemenetlust Aldi Karlslunde K/S ja credentis AG vahel.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtulud välja credentis AG-lt.

(1) ELT C 107, 30.3.2015.

25.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 145/27

Üldkohtu 10. märtsi 2016. aasta otsus – LG Developpement versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Bayerische Motoren Werke (MINICARGO)

(Kohtuasi T-160/15) (1)

((Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Ühenduse kujutismärgi MINICARGO taotlus - Varasem siseriiklik sõnamärk MINI - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b))

(2016/C 145/34)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: LG Developpement (Baud, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat A. Sion)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindaja: J. Crespo Carrillo)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Bayerische Motoren Werke AG (Münhen, Saksamaa) (esindaja: advokaat R. Delorey)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) neljanda apellatsioonikoja 12. jaanuari 2015. aasta otsuse (asi R 596/2014-4) peale, mis käsitleb vastulausemenetlust Bayerische Motoren Werke AG ja LG Developpement’i vahel.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtulud välja LG Developpement-ilt.

(1) ELT C 198, 15.6.2015.

25.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 145/28

Üldkohtu 26. veebruari 2016. aasta määrus – Colomer Italy versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Farmaca International (INTERCOSMO ESTRO)

(Kohtuasi T-681/13) (1)

((Ühenduse kaubamärk - Vastulausemenetlus - Registreerimistaotluse tagasivõtmine - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine))

(2016/C 145/35)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Colomer Italy SpA (Sala Bolognese, Itaalia) (esindajad: advokaadid M. Ricolfi, F. Tarocco ja C. Mezzetti)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindajad: advokaadid P. Bullock ja N. Bambara)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Farmaca International SpA (Torino, Itaalia) (esindajad: advokaadid M. Caramelli ja S. Fierro)

Ese

Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 3. oktoobri 2013. aasta otsuse (asi R 1186/2012-1) peale, mis käsitleb Farmaca International SpA ja Colomer Italy SpA vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.	Otsuse tegemise vajadus on ära langenud.

2.	Jätta Colomer Italy SpA ja Farmaca International SpA kohtukulud nende endi kanda ja mõista kummaltki välja pool Hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused).

(1) ELT C 78, 15.3.2014.

25.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 145/29

3. veebruaril 2016 esitatud hagi – Ungari versus komisjon

(Kohtuasi T-50/16)

(2016/C 145/36)

Kohtumenetluse keel: ungari

Pooled

Hageja: Ungari (esindajad: M. Fehér ja G. Koós)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada Euroopa Komisjoni 24. novembri 2015. aasta otsus registreerida kodanikualgatus „Wake Up Europe! Tegutseda demokraatliku Euroopa säilitamise nimel”.

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab hagi põhjenduseks kolm väidet.

Oma esimeses väites väidab hageja esiteks, et komisjon on asjaomase kodanikualgatuse registreerimisega rikkunud ELL artikli 11 lõiget 4 ning määruse 211/2011 (1) artikli 2 punkti 1 ja artikli 4 punkti b. Hageja arvates ei saa nimelt ELL artikli 7 kohase – liikmesriigi kohustuste rikkumise menetlusega sarnase – menetluse alustamist lugeda liidu õigusakti vastuvõtmiseks selleks, et rakendada aluslepinguid. Teiseks peab kodanikualgatus hageja arvates olema suunatud komisjonipoolse ettepaneku tegemisele sellise liidu õigusakti vastuvõtmiseks, mis väljendub uutes liidu positiivse õiguse sätetes.

Oma teises väites väidab hageja, et komisjon on oma otsusega rikkunud õigust heale haldusele, õiguskindluse põhimõtet ja võrdse kohtlemise põhimõtet, samuti põhjendamiskohustust. Selles väites esitab hageja sisuliselt argumendi, et kuna komisjoni see otsus erineb oluliselt tema varasemast kodanikualgatuste registreerimise praktikast, siis selle ettearvamatuse ja vastuolulise praktika tõttu ei kohelda varasemaid kodanikualgatusi ja võimalikke hilisemaid kodanikualgatusi ühte moodi.

Oma kolmandas väites väidab hageja, et komisjoni otsus rikub ELL artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõtet. Esiteks on komisjon varem asunud seisukohale, et Ungari suhtes ei esine ELL artiklis 7 sätestatud menetluse alustamise tingimusi, mistõttu kodanikualgatuse registreerimise otsus võib edastada sõnumi, et komisjon ei välista siiski, et kodanikualgatus on põhjendatud. Samas oleks komisjon selle põhimõtte alusel pidanud Ungarile teatama teda otseselt puudutava kodanikualgatuse registreerimisest ning andma temale võimaluse oma seisukohtade esitamiseks.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 211/2011 kodanikualgatuse kohta (ELT L 65, lk 1).

25.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 145/30

5. veebruaril 2016 esitatud hagi – Ryanair ja Airport Marketing Services versus komisjon

(Kohtuasi T-53/16)

(2016/C 145/37)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Ryanair Ltd (Dublin, Iirimaa) ja Airport Marketing Services Ltd (Dublin) (esindajad: advokaadid G. Berrisch, E. Vahida, I. Metaxas-Maragkidis ja solicitor B. Byrne)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—	tühistada komisjoni 23. juuli 2014. aasta otsuse riigiabi asjas SA.33961 (2012/C) (ex 2012/NN) artiklid 1, 4, 5 ja 6, milles leiti, et Ryanair ja Airport Marketing Services said õigusvastast riigiabi, mis ei ole siseturuga kooskõlas, seoses mitme Nîmes-Garons’ lennujaama puudutava lepinguga; ja

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

1.	Esimene väide, et see otsus rikub Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 41, hea halduse põhimõtet ja hagejate kaitseõigusi, kuna komisjon ei andnud hagejatele luba tutvuda uurimistoimikuga ega asetanud hagejaid olukorda, kus nad oleksid saanud tõhusalt oma seisukohti esitada.

2.	Teine väide, et rikuti ELTL artikli 107 lõiget 1, kuna komisjoni pani vääralt vastutuse nende meetmete eest riigile.

3.	Kolmas väide, et rikuti ELTL artikli 107 lõiget 1, kuna komisjon leidis vääralt, et Veolia Transport Aéroport de Nîmes’i (VTAN), kes on üks lennujaama juhtidest, vahendid on riigi vahendid.

Neljas väide, et rikuti ELTL artikli 107 lõiget 1, kuna komisjon jättis nõuetekohaselt kohaldamata turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja kriteeriumi. Komisjon keeldus vääralt tuginemast võrdlevale analüüsile, mis oleks viinud järelduseni, et hagejatele antud abi puudus. Teise võimalusena ei omistanud komisjon asjakohast tähtsust turundusteenustele, jättis vääralt kõrvale argumendid, millel tugines lennujaama otsus neid teenuseid osta, jättis vääralt arvestamata võimaluse, et osa turundusteenustest võis olla ostetud üldisest huvist lähtuvalt, järeldas vääralt, et lennujaama juht, Syndicat Mixte pour l’aménagement et le dévelopment de l’aéroport de Nîmes – Alès – Camargue – Cévennes (SMAN), ja tema eraõiguslik lepingupartner VTAN, on üks üksus, rajas oma järeldused ebatäielikule ja asjakohatule teabele lennujaama kasumlikkust arvutades, jättis tähelepanuta võrgu välismõju, mida lennujaam võis saada oma suhetest Ryanairiga, ja jättis võrdlemata lennujaama esitatud teabe selle teabega, mis tavapäraselt puudutab hästitoimivat lennujaama. Igal juhul, isegi kui hagejad olid soodsamas olukorras, ei ole komisjon tõendanud, et eelis oli selektiivne.

Viies väide, et teise võimalusena rikuti ELTL artikli 107 lõiget 1 ja artikli 108 lõiget 2, kuna komisjon tegi ilmse hindamisvea ja rikkus õigusnormi, kui ta järeldas, et Ryanairile ja Airport Marketing Services’ile antud abi võrdus lennujaama kumuleeruva kahjumimarginaaliga (komisjoni arvutuste kohaselt), selle asemel, et arvestada tegelikku kasu Ryanairile ja Airport Marketing Services’ile. Komisjon oleks pidanud uurima, millises ulatuses väidetav kasu tegelikult Ryanairi reisijateni jõudis. Lisaks jättis ta hindamata igasuguse konkurentsieelise, mis Ryanairil väidetava abi kaudu oli, ja jättis nõuetekohaselt selgitamata, miks otsuses täpsustatud abi tagasinõudmine oli vajalik, tagamaks abi andmise eelse olukorra taastamist.

25.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 145/31

17. veebruaril 2016 esitatud hagi – POA versus komisjon

(Kohtuasi T-74/16)

(2016/C 145/38)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Pagkyprios organismos ageladotrofon (POA) Dimosia Ltd (Latsia, Küpros) (esindaja: advokaat N. Korogiannakis)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada peasekretariaadi 7. detsembri 2015. aasta otsus Ares(2015)5632670, millega lükatakse tagasi hageja 15. septembri 2015. aasta kirjas esitatud kordustaotlus, millega hageja taotles vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001 aasta määrusele (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (ELT L 2001 L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331) juurdepääsu dokumentidele, mis käsitlevad Küprose tootjaorganisatsiooni taotlust nimetuse „Halloumi” registreerimiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrusele nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT 2012 L 343, lk 1), ja

—	mõista komisjonilt välja hageja kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

1.	Esimene väide, mille kohaselt komisjon, toetudes määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 3 esimesele lõigule, ei ole esitanud nõuetekohaseid selgitusi, miks avalikustamata osade avalikustamine kahjustaks oluliselt otsustusprotsessi.

2.	Teine väide, mille kohaselt on rikutud õigusnormi, sest Küprose Vabariigi esitatud põhjendused määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 teise taande alusel avalikustamisest keeldumiseks on ebapiisavad.

3.	Kolmas väide, mille kohaselt on rikutud õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja läbipaistvuse põhimõtet, sest Küprose Vabariigi keeldumine mõne asjassepuutuva dokumendi avalikustamisest tähendab seda, et hagejal ei ole võimalik teada, millist teemat iga avalikustamata dokument käsitleb.

4.	Neljas väide, mille kohaselt on rikutud õigusnormi, sest liikmesriik ei saa kasutada määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 3 esimest lõiku dokumentide avaldamisest keeldumiseks, juhul kui otsus, mis võib saada kahjustatud, on Euroopa Liidu institutsiooni otsus.

25.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 145/32

26. veebruaril 2016 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu Nicole Clarke, Sigrid Dickmannsi ja Elisavet Papathanasiou otsuse peale liidetud kohtuasjades F-101/14, F-102/14 ja F-103/14, Clarke jt versus EUIPO

(Kohtuasi T-89/16 P)

(2016/C 145/39)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitajad: Nicole Clarke (Alicante, Hispaania), Sigrid Dickmanns (Gran Alacant, Hispaania) ja Elisavet Papathanasiou (Alicante) (esindaja: advokaat H. Tettenborn)

Teine menetluspool: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Nõuded

Apellatsioonkaebuse esitaja palub Üldkohtul:

—	tühistada tervikuna Avaliku Teenistuse Kohtu (kolmas koda) 15. detsembri 2015. aasta otsus liidetud kohtuasjades F-101/14, F-102/14 ja F-103/14;

—	teha kõigis menetlustes otsus vastavalt hagiavaldustes esitatud nõuetele;

—	mõista kohtukulud kõigis menetlustes – Avaliku Teenistuse Kohtu ja Euroopa Kohtu apellatsioonimenetluses – välja EUIPO-lt.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjendamiseks esitavad apellatsioonkaebuse esitajad neli väidet.

Esimene apellatsioonkaebuse väide: apellatsioonkaebuse esitajate teenistuslepingutes esitatud lepingu lõpetamise klausli ning apellatsioonkaebuse esitajate ja EUIPO vahel sõlmitud „tööle ennistamise protokolli” väär kohaldamine osas, milles käimasolevaid konkursse ei käsitletus „järgmiste” konkurssidena lepingu lõpetamise klausli tähenduses.

Teine apellatsioonkaebuse väide: apellatsioonkaebuse esitajate teenistuslepingutes esitatud lepingu lõpetamise klausli väär kohaldamine osas, milles käimasolevad konkursse ei peetud lepingu lõpetamise klauslis nimetatud „intellektuaalomandi” ekspertvaldkonda kuuluvaks ja apellatsioonkaebuse esitajad ei saanud tugineda kõnealusele lepingu lõpetamise klauslile.

Apellatsioonkaebuse esitajad väidavad, esimese ja teise apellatsioonkaebuse väite raames, et Avaliku Teenistuse Kohus ei võtnud arvesse lepingu lõpetamise klausli sõnastust, mõtet ja eesmärki ning perioodi ja ajalist kehtivust.

Kolmas apellatsioonkaebuse väide: Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 lõike 1 väära kohaldamine.

Apellatsioonkaebuse esitajad väidavad seoses sellega, et Avaliku Teenistuse Kohus ei võtnud vaidlustatud kohtuotsuses arvesse asjaolu, et apellatsioonkaebuse esitajate ja EUIPO vahel sõlmitud „tööle ennistamise protokollide” puhul on tegemist lepingulise kokkuleppega ja apellatsioonkaebuse esitajate teenistuslepingute vähemalt teistkordse pikendamisega, mis Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 lõike 1 kohaselt toob kaasa selle, et apellatsioonkaebuse esitajate teenistuslepinguid tuleb käsitleda tähtajatutena.

Neljas apellatsioonkaebuse väide: hoolduskohustuse ja õiguspärase ootuse põhimõtete väär kohaldamine.

Seoses sellega heidetakse Avaliku Teenistuse Kohtule ette, et hinnates küsimust kas EUIPO rikkus oma hoolsuskohustust ja õiguspärase ootuse põhimõtet, kui ta alles üheksa aastat pärast lepingu lõpetamise klausli allkirjastamist korraldas konkursi, mis pidi otsustama apellatsioonkaebuse esitajate kutsealase tuleviku, viitas Avaliku Teenistuse Kohus ekslikult tööle ennistamise kuupäevale ja mitte teenistuslepingu sõlmimise kuupäevale.

25.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 145/33

29. veebruaril 2016 esitatud hagi – Martin Kasztantowicz vs. EUIPO – Gbb Broup (GEOTEK)

(Kohtuasi T-97/16)

(2016/C 145/41)

Hagiavalduse keel: saksa

Pooled

Hageja: Martin Kasztantowicz (Berliin, Saksamaa) (esindaja: advokaat R. Ronneburger)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Gbb Group Ltd (Letchworth Ühendkuningriik)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: sõnamärk „GEOTEK” – registreerimistaotlus nr 5 772 975

Menetlus EUIPO-s: tühistamismenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 14. detsembri 2015. aasta otsus asjas R 3025/2014-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus ja EUIPO tühistamisosakonna 26. septembri 2014. aasta otsus (tühistamisotsus nr 9014 C);

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väited

—	määruse nr 2868/95 eeskirjade 57 ja 65 rikkumine;

—	ameti juhataja otsuse EX-11-3 rikkumine.

25.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 145/34

4. märtsil 2016 esitatud hagi – Itaalia versus komisjon

(Kohtuasi T-98/16)

(2016/C 145/42)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Itaalia Vabariik (esindajad: G. Palmieri, avvocato dello Stato S. Fiorentino ja avvocato dello Stato P. Gentili)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada Euroopa Komisjoni 23. detsembri 2015. aasta otsus nr C(2015) 9526 final, mis on teatavaks tehtud samal kuupäeval ja käsitleb riigiabi SA.39451 (2015/C) (ex 2015/NN), mida Itaalia andis BANCA TERCASele (Cassa di risparmio della provincia di Teramo S.p.A.);

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Komisjon tuvastas vaidlustatud otsuses, et Fondo interbancario di tutela dei depositi poolt (pankadevaheline hoiuste kaitse fond) Banca Tercasele eraldatud 295,14 miljoni euro suurune summa on siseturuga kokkusobimatu riigiabi, mille andmisega on rikutud ELTL artikli 108 lõiget 3. See summa tuleneb kolmest erinevast meetmest: tagastamatu abi 265 miljoni euro suuruses summas (meede 1), tagatis 35 miljonit eurot (milles abi osakaal on hinnanguliselt 0,14 miljonit eurot), mis on antud Banca Tercase krediidiriski positsioonide katmiseks seoses Itaalia äriühingute kontserniga (meede 2), ja viimaseks veel üks tagastamatu abi 30 miljoni euro suuruses summas tehinguga seotud maksukulude katteks (meede 3).

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

Esimene väide: on rikutud ELTL artikli 107 lõiget 1 ja faktilisi asjaolusid on kirjeldatud valesti selles osas, mis puudutab vaidlusaluste meetmetega hõlmatud ressursside kuulumist avaliku sektori vahendite hulka.

—

Selles osas väidetakse, et otsuses on Fondo interbancario di tutela dei depositi kasutatud vahendeid ekslikult peetud avaliku sektori vahenditeks, jättes arvestamata muu hulgas põhimõtted, mida on selgitanud Euroopa Kohus 15. juuli 2004. aasta otsuses kohtuasjas C-354/02: Pearle jt ja 30. mai 2013. aasta otsuses kohtuasjas C-677/11: Doux Èlevage.

Teine väide: on rikutud ELTL artikli 107 lõiget 1 ja faktilisi asjaolusid on kirjeldatud valesti selles osas, mis puudutab vaidlusaluste meetmete omistamist riigile.

—

Selles osas kinnitatakse, et otsuses on vaidlusaluseid meetmeid ekslikult peetud riigile omistatavaiks, võtmata arvesse asjaolu, et need tulenevad sellise eraõigusliku asutuse nagu Fondo interbancario di tutela dei depositi iseseisvast otsusest ja ükski avaliku võimu asutus ei ole avaldanud lubamatut mõju või survet, et see otsus vastu võetaks.

Kolmas väide: on rikutud ELTL artikli 107 lõiget 1 ja faktilisi asjaolusid on kirjeldatud valesti selles osas, mis puudutab valikulise eelise andmist. Turutingimustes tegutseva erainvestori põhimõtet on valesti kohaldatud.

—

Selles osas väidetakse, et otsuses on ekslikult jäetud arvestamata asjaolu, et vaidlusalused meetmed on kooskõlas ka turutingimustes tegutseva erainvestori põhimõttega, kuna need on Fondo interbancario di tutela dei depositi seisukohalt majanduslikult põhjendatud, pidades silmas olukorda, mis oleks tekkinud Banca Tercase pankroti tagajärjel.

Neljas väide: on rikutud ELTL artikli 107 lõige 3 punkti b ja faktilisi asjaolusid on kirjeldatud valesti selles osas, mis puudutab väidetava riigiabi siseturuga kokkusobivuse hindamist.

—	Selles osas väidetakse, et komisjon on ekslikult pidanud vaidlusaluseid meetmeid siseturuga kokkusobimatuks, isegi kui eeldada, et neid tuleb pidada riigiabiks.

25.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 145/35

8. märtsil 2016 esitatud hagi – Klausner Holz Niedersachsen versus komisjon

(Kohtuasi T-101/16)

(2016/C 145/43)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Klausner Holz Niedersachsen GmbH (Saalburg-Ebersdorf, Saksamaa) (esindajad: advokaadid D. Reich, C. Hipp ja T. Ilgner)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tuvastada, et kostja on rikkunud ELTL artiklit 108 koosmõjus nõukogu määruse (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks, artikli 15 lõikega 1, kuna ta ei teinud hageja 13. novembri 2015. aasta kirja põhjal nimetatud sätetes ettenähtud otsust lõpetada esialgsed uurimismenetlused SA.37113 ja SA.375009 eespool nimetatud määruse artikli 4 alusel;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt, isegi kui hagi ese peaks menetluse käigus Euroopa Komisjoni meetme võtmise tõttu ära langema.

Väited ja peamised argumendid

Oma hagi toetuseks esitab hageja ainult ühe väite, et komisjon ei teinud mõistliku tähtaja jooksul ühtegi esialgset uurimismenetlust lõpetavat otsust määruse (EL) 2015/1589 (1) artikli 4 lõigete 2–4 alusel, kuigi seda oli temalt ELTL artikli 265 teise lõigu alusel nõutud.

(1) Nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 248, lk 9).

25.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 145/38

4. veebruaril 2016 esitatud hagi – ZZ versus komisjon

(Kohtuasi F-7/16)

(2016/C 145/47)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: ZZ (esindaja: advokaat C. Mourato)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hagi ese ja sisu

Nõue tühistada komisjoni otsus vähendada hüvitist, mida maksti hagejale, kes oli tööle võetud Belgia õiguse alusel sõlmitud tähtajatu töölepingu alusel, nähes ette enammakstud summade tagastamise.

Hageja nõuded

—

esimese võimalusena tühistada komisjoni (PMO) 9. aprilli 2015. aasta teade hagejale ning seejärel koostatud hageja palgatõendid, ning vajadusel 12. detsembri 2014. aasta teade hagejale ning seejärel koostatud hageja palgatõendid osas, mis puudutab tema igakuise hüvitise arvutamist, ning täpsemalt:

—	Euroopa Komisjoni (Individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet, PMO/1 – Töötasu ja individuaalsete rahaliste õiguste üksus) 9. aprilli 2015. aasta teade hagejale;

—	hageja palgatõendid ajavahemikul 04/2015–06/2015 ja järgmised palgatõendid, millel on kinni peetud 208,30 eurot (DPN kood – võlgnevuse tagasimaksmine) ja järgnevad palgatõendid;

—	Euroopa Komisjoni (Individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet, PMO/1 – Töötasu ja individuaalsete rahaliste õiguste üksus) 12. detsembri 2014. aasta eelteade hagejale;

—	Hageja palgatõendid ajavahemikul 12/2014–03/2015;

—	täiendava võimalusena tühistada nimetatud teated ja palgatõendid osas, milles nendega tehti tagasiulatuvalt kinnipidamised töötasult, mida hageja sai kuni 9. aprillini 2015;

—	igal juhul mõista käesoleva astme kohtukulud välja kostjalt.

25.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 145/39

5. veebruaril 2016 esitatud hagi – ZZ versus EMA

(Kohtuasi F-8/16)

(2016/C 145/48)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: ZZ (esindajad: advokaadid L. Levi ja A. Blot)

Kostja: Euroopa Ravimiamet (EMA)

Hagi ese ja sisu

Nõue tühistada hageja 2014. aasta hindamisaruanne ja teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse 1. aprilli 2015. aasta otsus jätta hageja ajutise töötaja leping pikendamata ning nõue hüvitada väidetavalt tekitatud mittevaraline kahju.

Hageja nõuded

—	tühistada hageja ajavahemiku 16. veebruar 2014–31. detsember 2014 hindamisaruanne, nagu selle kinnitas 31. märtsil 2015 edasikaebuse hindaja (assessor) ja mille hageja allkirjastas 14. aprillil 2015;

—	tühistada teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse 1. aprilli 2015. aasta otsus hageja ajutise töötaja lepingu pikendamata jätmise kohta;

—	tühistada teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse kaks 26. oktoobri 2015. aasta otsust, millega jäeti rahuldamata hageja kaks 30. juuni 2015. aasta kaebust kahe eespool viidatud otsuse peale;

—	mõista hagejale välja 10 000 euro suurune kahjuhüvitis;

—	mõista kohtukukud välja kostjalt.

25.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 145/40

17. veebruaril 2016 esitatud hagi – ZZ jt versus parlament

(Kohtuasi F-9/16)

(2016/C 145/49)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: ZZ jt (esindaja: advokaat M. Casado Garcia-Hirschfeld)

Kostja: Euroopa Parlament

Hagi ese ja sisu

Nõue tühistada otsused, millega keelduti neljale hagejale õppetoetuse maksmisest 2014-2015. aasta ja järgnevate aastate eest, ning mõista kostjalt hagejate kasuks välja õppetoetus 2015/2016. aasta eest, millele lisanduvad intressid, mida arvutatakse kuupäevast, mil seda toetust tuli personalieeskirjade VII lisa alusel maksta.

Hagejate nõuded

—	tühistada vaidlustatud 24. aprilli 2015. aasta üksikotsused;

—	vajalikul määral tühistada Euroopa Parlamendi peasekretäri 17. novembri ja 19. novembri 2015. aasta otsused;

—	mõista Euroopa Parlamendilt hageja kasuks välja õppetoetus 2015/2016. aasta eest, millele lisanduvad intressid, mida arvutatakse kuupäevast, mil seda toetust tuli personalieeskirjade VII lisa alusel maksta;

—	mõista kohtukulud välja parlamendilt.

25.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 145/41

19. veebruaril 2016 esitatud hagi – ZZ versus komisjon

(Kohtuasi F-11/16)

(2016/C 145/50)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: ZZ (esindaja: advokaat N. Lhoest)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hagi ese ja sisu

Nõue tühistada komisjoni otsus, millega keelduti uuesti läbi vaatamast palgaastet, millele hageja Euroopa Parlamenti üleviimisel määrati, ja ümber korraldamast hageja teenistuskäiku, ning mõista komisjonilt välja vahe hagejale makstud töötasu ja töötasu vahel, mida talle tuleks maksta teenistuskäigu ümberkorraldamise järel, lisades sellele viivitusinterssi.

Hageja nõuded

—

tühistada Euroopa Komisjoni 17. aprilli 2015. aasta otsus, millega hageja üleviimisel keelduti läbi vaatamast tema palgaastet ning ümber korraldamast hageja teenistuskäiku Euroopa Komisjonis ajavahemikul 16. juuni 2001 kuni 31. detsember 2010 hoolimata tema edutamisest palgaastmelt C4 (nüüd AST 3) palgaastmele C3 (nüüd AST 4), millele Euroopa Parlament ta 7. augustil 2009 tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2000 määras;

—	tühistada Euroopa Komisjoni 9. novembri 2015. aasta otsus jätta rahuldamata hageja 17. juuli 2015. aasta kaebus;

—	mõista Euroopa Komisjonilt välja vahe hagejale makstud töötasu ja töötasu vahel, mida ta peaks talle maksma teenistuskäigu ümberkorraldamise järel vastavalt palgaastmele ja palgajärgule, lisades sellele viivitusinterssi;

—	mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 145

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	59. köide 25. aprill 2016

Teatis nr	Sisukord	Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Liidu Kohus
2016/C 145/01	Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas	1
	Euroopa Kohus
2016/C 145/02	Euroopa Kohtu otsus, 9. märts 2016, ametlike puhkepäevade ja kohtutöö vaheaegade kohta	2

	V Teated
	KOHTUMENETLUSED
	Euroopa Kohus
2016/C 145/03	Kohtuasi C-176/13 P: Euroopa Kohtu (viies koda) 18. veebruari 2016. aasta otsus – Euroopa Liidu Nõukogu versus Bank Mellat, Euroopa Komisjon (Apellatsioonkaebus — Ühine välis- ja julgeolekupoliitika — Võitlus tuumarelvade leviku vastu — Iraani Islamivabariigi suhtes võetud piiravad meetmed — Iraani panga rahaliste vahendite külmutamine — Põhjendamiskohustus — Akti vastuvõtmise menetlus — Ilmne hindamisviga)	4
2016/C 145/04	Kohtuasi C-49/14: Euroopa Kohtu (esimene koda) 18. veebruari 2016. aasta otsus (Juzgado de Primera Instancia de Cartagena eelotsusetaotlus – Hispaania) – Finanmadrid EFC SA versus Jesús Vicente Albán Zambrano, María Josefa García Zapata, Jorge Luis Albán Zambrano, Miriam Elisabeth Caicedo Merino (Eelotsusetaotlus — Direktiiv 93/13/EMÜ — Ebaõiglased tingimused — Maksekäsumenetlus — Sundtäitemenetlus — Siseriikliku täitmiskohtu pädevus käsitleda omal algatusel ebaõiglase tingimuse tühisust — Seadusjõu põhimõte — Tõhususe põhimõte — Euroopa Liidu põhiõiguste harta — Kohtulik kaitse)	5
2016/C 145/05	Kohtuasi C-179/14: Euroopa Kohtu (suurkoda) 23. veebruari 2016. aasta otsus – Euroopa Komisjon versus Ungari (Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Direktiiv 2006/123/EÜ — Artiklid 14–16 — ELTL artikkel 49 — Asutamisvabadus — ELTL artikkel 56 — Teenuste osutamise vabadus — Millistel tingimustel võivad tööandjad väljastada oma töötajatele maksusoodustusega talonge, mida saab kasutada majutuseks, meelelahutuseks ja/või toitlustuseks — Piirangud — Monopol)	5
2016/C 145/06	Kohtuasi C-292/14: Euroopa Kohtu (neljas koda) 25. veebruari 2016. aasta otsus (Symvoulio tis Epikrateiase eelotsusetaotlus – Kreeka) – Elliniko Dimosio versus Stefanos Stroumpoulis jt (Eelotsusetaotlus — Direktiiv 80/987/EMÜ — Töötajate kaitset tööandja maksejõuetuse korral käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamine — Kohaldamisala — Kolmanda riigi lipu all sõitval laeval töötavate meremeeste rahuldamata töötasunõuded — Tööandja, kelle põhikirjajärgne asukoht on asjaomases kolmandas riigis — Tööleping, mille suhtes kohaldatakse asjaomase kolmanda riigi õigust — Tööandja maksejõuetus, mis on välja kuulutatud liikmesriigis, kus on tema tegelik asukoht — Artikli 1 lõige 2 — Lisa II punkti alapunkt A — Liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette meremeeste rahuldamata töötasunõuete tagamise ainult nende välisriigis hülgamise korral — Kaitsetase, mis ei ole direktiivis 80/987 sätestatuga võrdväärne)	6
2016/C 145/07	Kohtuasi C-299/14: Euroopa Kohtu (esimene koda) 25. veebruari 2016. aasta otsus (Landessozialgericht Nordrhein-Westfalen’i eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Vestische Arbeit Jobcenter Kreis Recklinghausen versus Jovanna García-Nieto, Joel Pena Cuevas, Jovanlis Pena Garcia, Joel Luis Pena Cruz (Eelotsusetaotlus — Isikute vaba liikumine — Liidu kodakondsus — Võrdne kohtlemine — Direktiiv 2004/38/EÜ — Artikli 24 lõige 2 — Sotsiaalabi — Määrus (EÜ) nr 883/2004 — Artiklid 4 ja 70 — Mitteosamakselised rahalised erihüvitised — Liikmesriigi kodanike välistamine vastuvõtvas liikmesriigis elamise esimesel kolmel kuul)	7
2016/C 145/08	Kohtuasi C-314/14: Euroopa Kohtu (neljas koda) 17. veebruari 2016. aasta otsus (Korkein hallinto-oikeus’e eelotsusetaotlus – Soome) – Sanoma Media Finland Oy-Nelonen Media versus Viestintävirasto (Eelotsusetaotlus — Direktiiv 2010/13/EL — Artikli 19 lõige 1 — Telereklaami eraldamine saadetest — Jagatud ekraan — Artikli 23 lõiked 1 ja 2 — Reklaamilõikude kestuse piiramine 20 %-le tunnist — Sponsorlusteated — Muud viited sponsorile — Mustad sekundid)	8
2016/C 145/09	Kohtuasi C-429/14: Euroopa Kohtu (kolmas koda) 17. veebruari 2016. aasta otsus (Lietuvos Aukščiausiasis Teismas’e eelotsusetaotlus – Leedu) – Air Baltic Corporation AS versus Lietuvos Respublikos specialiųjų tyrimų tarnyba (Eelotsusetaotlus — Õhutransport — Montréali konventsioon — Artiklid 19, 22 ja 29 — Lennuettevõtja vastutus hilinemise eest rahvusvahelisel reisijateveol — Reisijate tööandjaga sõlmitud veoleping — Hilinemisest tingitud kahju — Tööandjal tekkinud kahju)	9
2016/C 145/10	Kohtuasi C-446/14 P: Euroopa Kohtu (kuues koda) 18. veebruari 2016. aasta otsus – Saksamaa Liitvabariik versus Euroopa Komisjon (Apellatsioonkaebus — Riigiabi — Loomakorjuste ja tapamaja jäätmete kõrvaldamise teenused — Episootia puhuks vastava varustuse kasutusvalmis hoidmine — Otsus, millega abi tunnistatakse siseturuga kokkusobimatuks — Üldist majandushuvi pakkuv teenus — Ilmne hindamisviga — Hüvitis avaliku teenuse osutamise kohustuse täitmise eest — Põhjendamiskohustus)	9
2016/C 145/11	Kohtuasi C-454/14: Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 25. veebruari 2016. aasta otsus – Euroopa Komisjon versus Hispaania (Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Keskkond — Direktiiv 1999/31/EÜ — Jäätmete ladestamine prügilasse — Olemasolevate prügilate mittevastavus — Sulgemine ja järelhooldus)	10
2016/C 145/12	Kohtuasi C-22/15: Euroopa Kohtu (neljas koda) 25. veebruari 2016. aasta otsus – Euroopa Komisjon versus Madalmaade Kuningriik (Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Käibemaks — Direktiiv 2006/112/EÜ — Maksuvabastused — Artikli 132 lõike 1 punkt m — Otseselt spordi või kehakultuuriga seotud teenused — Veesõidukite seisukohtade ja varjualuste veespordiorganisatsioonide liikmetele üürile andmise vabastamine käibemaksust purjetamise ning meelelahutustegevuse raames, mida ei saa võrdsustada spordi ega kehakultuuriga — Maksuvabastuse piiramine selliste veespordiorganisatsioonide liikmetega, kes ei kasuta oma teenuste osutamisel oma töötajaid — Väljajätmine — Artikli 133 esimese lõigu punkt d)	11
2016/C 145/13	Kohtuasi C-124/15: Euroopa Kohtu (esimene koda) 17. veebruari 2016. aasta otsus (Finanzgericht Hamburg’i eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Salutas Pharma GmbH versus Hauptzollamt Hannover (Eelotsusetaotlus — Ühine tollitariifistik — Tariifne klassifitseerimine — Kombineeritud nomenklatuur — Rubriik 3004 — 500 mg kaltsiumi sisaldavad lahustuvad tabletid — Üldise tervise või hea enesetunde säilitamiseks vajalikust soovitatavast päevaannusest (RDA) oluliselt suurem ainekogus soovitatud päevadoosis)	12
2016/C 145/14	Kohtuasi C-143/15: Euroopa Kohtu (kümnes koda) 25. veebruari 2016. aasta otsus (Hoge Raad der Nederlanden’i eelotsusetaotlus – Madalmaad) – G.E. Security BV versus Staatssecretaris van Financiën (Eelotsusetaotlus — Määrus (EMÜ) nr 2658/87 — Ühine tollitariifistik — Kombineeritud nomenklatuur — Kaupade klassifitseerimine — Rubriigid 8517, 8521, 8531 ja 8543 — Videomultiplexer nimeline kaup)	12
2016/C 145/15	Kohtuasi C-601/15 PPU: Euroopa Kohtu (suurkoda) 15. veebruari 2016. aasta otsus (Raad van State eelotsusetaotlus – Madalmaad) – J. N. versus Staatssecretaris van Veiligheid en Justitie (Eelotsusetaotlus — Eelotsuse kiirmenetlus — Rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded — Direktiiv 2008/115/EÜ — Seaduslik riigis viibimine — Direktiiv 2013/32/EL — Artikkel 9 — Õigus jääda liikmesriiki — Direktiiv 2013/33/EL — Artikli 8 lõike 3 esimese lõigu punkt e — Kinnipidamine — Riikliku julgeoleku või avaliku korra kaitsmine — Kehtivus — Euroopa Liidu põhiõiguste harta — Artiklid 6 ja 52 — Piirang — Proportsionaalsus)	13
2016/C 145/16	Kohtuasi C-325/15: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Rejonowy we Wrocławiu (Poola) 1. juulil 2015 – Z. Ś., Z. M., M. P. versus X w G.	13
2016/C 145/17	Kohtuasi C-374/15 P: Harper Hygienics S.A. 15. juulil 2015 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu 13. mai 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-363/12: Harper Hygienics versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Clinique Laboratories (CLEANIC natural beauty)	14
2016/C 145/18	Kohtuasi C-16/16 P: Belgia Kuningriigi 11. jaanuaril 2016 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda) 27. oktoobri 2015. aasta määruse peale kohtuasjas T-721/14: Belgia Kuningriik versus Euroopa Komisjon	14
2016/C 145/19	Kohtuasi C-24/16: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberlandesgericht Düsseldorf (Saksamaa) 18. jaanuaril 2016 – Nintendo Co. Ltd versus BigBen Interactive GmbH ja BigBen Interactive SA	15
2016/C 145/20	Kohtuasi C-25/16: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberlandesgericht Düsseldorf (Saksamaa) 18. jaanuaril 2016 – Nintendo Co. Ltd versus BigBen Interactive GmbH ja BigBen Interactive SA	16
2016/C 145/21	Kohtuasi C-36/16: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Naczelny Sąd Administracyjny (Poola) 22. jaanuaril 2016 – Minister Finansów versus Posnania Investment SA	17
2016/C 145/22	Kohtuasi C-37/16: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Naczelny Sąd Administracyjny (Poola) 22. jaanuaril 2016 – Minister Finansów versus Stowarzyszenie Artystów Wykonawców Utworów Muzycznych i Słowno-Muzycznych SAWP asukohaga Varssavis (SAWP)	17
2016/C 145/23	Kohtuasi C-44/16 P: Dyson Ltd 25. jaanuaril 2016 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 11. novembri 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-544/13: Dyson Ltd versus Euroopa Komisjon	18
2016/C 145/24	Kohtuasi C-55/16: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Înalta Curte de Casație și Justiție (Rumeenia) 1. veebruaril 2016 – Evo Bus GmbH versus Direcția Generală Regională a Finanțelor Publice Ploiești – Administrația Județeană a Finanțelor Publice Argeș	19
2016/C 145/25	Kohtuasi C-59/16: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaad) 3. veebruaril 2016 – The Shirtmakers BV, teine menetluspool: Staatssecretaris van Financiën	20
2016/C 145/26	Kohtuasi C-62/16: 3. veebruaril 2016 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Rumeenia	20
2016/C 145/27	Kohtuasi C-74/16: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado Contencioso–Administrativo no 4 de Madrid (Hispaania) 10. veebruaril 2016 – Congregación de Escuelas Pías Provincia Betania versus Ayuntamiento de Getafe	21
2016/C 145/28	Kohtuasi C-82/16: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Raad voor Vreemdelingenbetwistingen (Belgia) 12. veebruaril 2016 – K jt versus Belgia riik	21
2016/C 145/29	Kohtuasi C-90/16: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Upper Tribunal (Tax and Chancery Chamber) (Ühendkuningriik) 15. veebruaril 2016 – The English Bridge Union Limited versus Commissioners for Her Majesty’s Revenue & Customs	23
2016/C 145/30	Kohtuasi C-96/16: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de Primera Instancia no 38 de Barcelona (Hispaania) 17. veebruaril 2016 – Banco Santander, S.A. versus Mahamadou Demba ja Mercedes Godoy Bonet	24
2016/C 145/31	Kohtuasi C-98/16: 17. veebruaril 2016 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Kreeka	25
2016/C 145/32	Kohtuasi C-127/16 P: SNCF Mobilités‘ (SNCF) 26. veebruaril 2016 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 17. detsembri 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-242/12: SNFC versus komisjon	25
	Üldkohus
2016/C 145/33	Kohtuasi T-53/15: Üldkohtu 10. märtsi 2016. aasta otsus – credentis vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Aldi Karlslunde (Curodont) (Ühenduse kaubamärk — Vastulausemenetlus — Ühenduse sõnamärgi Curodont taotlus — Varasem siseriiklik sõnamärk Eurodont — Suhteline keeldumispõhjus — Segiajamise tõenäosus — Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b)	27
2016/C 145/34	Kohtuasi T-160/15: Üldkohtu 10. märtsi 2016. aasta otsus – LG Developpement versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Bayerische Motoren Werke (MINICARGO) (Ühenduse kaubamärk — Vastulausemenetlus — Ühenduse kujutismärgi MINICARGO taotlus — Varasem siseriiklik sõnamärk MINI — Suhteline keeldumispõhjus — Segiajamise tõenäosus — Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b)	27
2016/C 145/35	Kohtuasi T-681/13: Üldkohtu 26. veebruari 2016. aasta määrus – Colomer Italy versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Farmaca International (INTERCOSMO ESTRO) (Ühenduse kaubamärk — Vastulausemenetlus — Registreerimistaotluse tagasivõtmine — Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)	28
2016/C 145/36	Kohtuasi T-50/16: 3. veebruaril 2016 esitatud hagi – Ungari versus komisjon	29
2016/C 145/37	Kohtuasi T-53/16: 5. veebruaril 2016 esitatud hagi – Ryanair ja Airport Marketing Services versus komisjon	30
2016/C 145/38	Kohtuasi T-74/16: 17. veebruaril 2016 esitatud hagi – POA versus komisjon	31
2016/C 145/39	Kohtuasi T-89/16 P: 26. veebruaril 2016 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu Nicole Clarke, Sigrid Dickmannsi ja Elisavet Papathanasiou otsuse peale liidetud kohtuasjades F-101/14, F-102/14 ja F-103/14, Clarke jt versus EUIPO	32
2016/C 145/40	Kohtuasi T-94/16: 1. märtsil 2016 esitatud hagi – Sheridan versus parlament	33
2016/C 145/41	Kohtuasi T-97/16: 29. veebruaril 2016 esitatud hagi – Martin Kasztantowicz vs. EUIPO – Gbb Broup (GEOTEK)	33
2016/C 145/42	Kohtuasi T-98/16: 4. märtsil 2016 esitatud hagi – Itaalia versus komisjon	34
2016/C 145/43	Kohtuasi T-101/16: 8. märtsil 2016 esitatud hagi – Klausner Holz Niedersachsen versus komisjon	35
	Avaliku Teenistuse Kohus
2016/C 145/44	Kohtuasi F-152/15: Avaliku Teenistuse Kohtu (kolmas koda) 10. märtsi 2016. aasta määrus – Kozak versus komisjon (Avalik teenistus — Avalik konkurss EPSO/AD/293/14 — Konkursikomisjoni otsus mitte lubada kandidaati hindamiskeskuse katsetele — Uuesti läbivaatamise taotlus — Konkursikomisjoni uus, esimest otsust kinnitav otsus — EPSO poolt põhjendatud vastusest teatamine — Puhtalt kinnitav akt — Hagi esitamise tähtaeg — Ilmselge vastuvõetamatus — Kodukorra artikkel 81)	37
2016/C 145/45	Kohtuasi F-5/16: 24. jaanuaril 2016 esitatud hagi – ZZ versus komisjon	37
2016/C 145/46	Kohtuasi F-6/16: 29. jaanuaril 2016 esitatud hagi – ZZ jt versus Euroopa välisteenistus	38
2016/C 145/47	Kohtuasi F-7/16: 4. veebruaril 2016 esitatud hagi – ZZ versus komisjon	38
2016/C 145/48	Kohtuasi F-8/16: 5. veebruaril 2016 esitatud hagi – ZZ versus EMA	39
2016/C 145/49	Kohtuasi F-9/16: 17. veebruaril 2016 esitatud hagi – ZZ jt versus parlament	40
2016/C 145/50	Kohtuasi F-11/16: 19. veebruaril 2016 esitatud hagi – ZZ versus komisjon	41