31.8.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 288/1

Raportöör:

Catelijne MULLER

1.1

Tehisintellekti valdkonnas on hetkel käimas rida olulisi arenguprotsesse, mille tulemused ühiskonnas kiiresti ka kasutusele võetakse. Tehisintellekti turumaht on ligikaudu 664 miljonit USA dollarit ja eeldatavasti kasvab see 2025. aastaks 38,8 miljardi dollarini. Kuna tehisintellekti mõju ühiskonnale võib olla nii positiivne kui ka negatiivne, on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee otsustanud tehisintellekti ümber toimuvat hoolikalt jälgida ja seda mitte ainult tehnilisest, vaid iseäranis ka eetilisest, turvalisusega seotud ja ühiskondlikust vaatepunktist.

1.2

Euroopa kodanikuühiskonna esindajana kavatseb komitee eelseisval perioodil kujundada, koondada ja edendada ühiskondlikku arutelu tehisintellekti teemal, kaasates sellesse kõiki olulisi sidusrühmi: poliitikakujundajad, tööstus, sotsiaalpartnerid, tarbijad, valitsusvälised organisatsioonid, haridus- ja hoolekandeasutused ning eri valdkondade (muu hulgas tehisintellekt, turvalisus, eetika, majandus, tööhõiveteadus, õigusteadus, käitumisteadus, psühholoogia, filosoofia) eksperdid ja teadlased.

1.3

Hetkel on esiplaanil superintellekti üle peetav diskussioon, mis on küll iseenesest oluline, ent jätab varju arutelu tehisintellekti praeguste rakenduste mõju üle. Asjaomase protsessi ülesanne ja eesmärk on seepärast muu hulgas suurendada ja avardada tehisintellektialaseid teadmisi ning aidata sel viisil kaasa teadlikule ja tasakaalustatud arutelule, ilma halvimatesse stsenaariumitesse või äärmuslikku relativismi laskumata. Seejuures tegutseb komitee selle nimel, et edendada tehisintellekti arengut inimkonna hüvanguks. Sellele vaatamata on protsessi üks oluline ülesanne ja eesmärk ka tuvastada, määratleda ja jälgida murrangulisi suundumusi tehisintellekti arengus ja selle ümber, et nendega asjakohaselt ja õigeaegselt tegeleda. See toob endaga kaasa suurema ühiskondliku kaasatuse, usalduse ja toetuse tehisintellekti edasisele kestlikule arendamisele ja kasutamisele.

1.4

Tehisintellekti mõju on piiriülene, mistõttu tuleb luua ka riigiülene poliitikaraamistik. Komitee soovitab Euroopa Liidul täita maailmas teerajaja rolli ja määratleda tehisintellekti selge ülemaailmne poliitikaraamistik, võttes aluseks Euroopa väärtused ja põhiõigused. Komitee saab ja tahab sellesse anda oma panuse.

1.5

Komitee toob praegu esile 11 valdkonda, kus tehisintellekt esitab ühiskondlikke väljakutseid: eetika, turvalisus, eraelu puutumatus, läbipaistvus ja aruandekohustus, töö, haridus ja oskused, (eba)võrdsus ja kaasavus, õigusaktid ja eeskirjad, valitsemine ja demokraatia, sõjandus ja superintellekt. Komitee esitab järgmised soovitused.

1.6

Komitee toetab inimese juhitavat (human-in-command) tehisintellekti käsitust, mis hõlmab ka eeltingimust, et tehisintellekti arendamine on vastutustundlik, turvaline ja kasulik tegevus, kus masinad jäävad masinateks ja inimestele jääb alatiseks kontroll nende masinate üle.

1.7

Komitee kutsub üles koostama eetikakoodeksit tehisintellekti arendamiseks, kasutuselevõtuks ja kasutamiseks, nii et tehisintellekti süsteemid oleksid kogu oma tööprotsessi vältel vastavuses selliste põhimõtetega nagu inimväärikus, ausus, vabadus, eraelu puutumatus, kultuuriline ja sooline mitmekesisus, ning peamiste inimõigustega.

1.8

Komitee kutsub üles töötama välja standardimissüsteemi tehisintellekti süsteemide kontrollimiseks, valideerimiseks ja jälgimiseks, võttes aluseks suure hulga erinevaid standardeid sellistes valdkondades nagu turvalisus, läbipaistvus, arusaadavus, aruandekohustus ja eetilised väärtused.

1.9

Komitee toetab Euroopa tehisintellekti taristu loomist, mis koosneks avatud lähtekoodiga ja eraelu puutumatust austavast õpikeskkonnast, reaalsetel tingimustel põhinevast testikeskkonnast ning kvaliteetsetest andmekogudest tehisintellekti süsteemide arendamiseks ja treenimiseks. Komitee juhib tähelepanu (konkurentsi)eelisele, mille EL võib saavutada maailmaturul, arendades ja edendades nn vastutustundlikke Euroopa tehisintellekti süsteeme, millel on Euroopa tehisintellekti sertifikaat ja märgis.

1.10

EL, riikide valitsused ja sotsiaalpartnerid peavad üheskoos kaardistama, milliseid tööturusektoreid tehisintellekt millises ulatuses ja millise aja jooksul mõjutab. Samuti peavad nad otsima lahendusi, et käsitleda mõju tööhõivele, töö sisule, sotsiaalsüsteemidele ning (eba)võrdsusele. Lisaks tuleb investeerida tööturusektoritesse, mida tehisintellekt ei mõjuta või mõjutab vähesel määral.

1.11

Komitee soovitab sidusrühmadel ühiselt panustada vastastikku täiendavatesse tehisintellekti süsteemidesse ja nende kaasloomisse töökohal, nagu nt inimese ja masina meeskonnad, kus tehisintellekt täiendab ja parandab inimese saavutusi. Samuti peavad sidusrühmad investeerima kõigile suunatud formaalsesse ja informaalsesse õppesse, haridusse ja koolitusse, et inimesed oleksid suutelised töötama tehisintellektiga, aga ka selleks, et arendada oskusi, mida tehisintellekt ei omanda või ei saa omandada.

1.12

Juba praegu on vaja üksikasjalikult hinnata ELi õigusakte ja eeskirju teaduslike ja tehnoloogiliste valikute hindamise üksuse (Scientific Foresight Unit, STOA) kuues määratletud prioriteetses valdkonnas, mis võivad vajada läbivaatamist või kohandamist. Komitee saab ja tahab täita selles hindamisprotsessis oma osa. Komitee ei poolda robotite või tehisintellekti jaoks juriidilise isiku vormi sisseviimist. Sellega kaotataks tsiviilvastutuse ennetav ja korrigeeriv mõju, tekib moraalne risk nii tehisintellekti arendamisel kui ka selle kasutamisel ning avatakse võimalused kuritarvitamiseks.

1.13

Aktiivselt tuleb edendada ja propageerida – nii avalikult kui ka eraviisiliselt – selliste tehisintellekti rakenduste arengut, mis teenivad ühiskonda, edendavad kaasavust ja parandavad inimeste elu. Euroopa Komisjon peaks oma programmide raames rahastama uurimust selle kohta, milline on tehisintellekti ja ka ELi rahastatud tehisintellekti uuenduste ühiskondlik mõju.

1.14

Komitee toetab organisatsiooni Human Rights Watch üleskutset autonoomsete relvasüsteemide keelustamiseks. Komitee tunneb heameelt sel teemal kavandatud mõttevahetuse üle ÜROs, ent on arvamusel, et selle raames tuleks arutada ka tehisintellekti rakenduste kasutamist kübersõjas.

2.1

Tehisintellektil (artificial intelligence, AI) puudub üheselt aktsepteeritud, selgepiiriline määratlus. Tehisintellekt on üldmõiste, mis hõlmab suurt hulka (ala)valdkondi, näiteks: kognitiivne andmetöötlus (algoritmid, mis mõtlevad ja saavad aru kõrgemal (inimesesarnasel) tasandil), masinõpe (algoritmid, mis õpetavad iseendale ülesandeid), täiendatud intellekt (augmented intelligence, masina ja inimese koostöö), tehisintellekt-robootika (robotitesse sisestatud tehisintellekt). Tehisintellekti uurimis- ja arendustegevuse keskne eesmärk on siiski automatiseerida intelligentset käitumist, nagu mõtlemine, teabe kogumine, planeerimine, õppimine, suhtlemine, manipuleerimine, tuvastamine ja isegi loomine, unistamine ja tajumine.

2.2

Tehisintellekti võib üldjoontes jagada kitsaks (narrow) ja üldiseks (general) tehisintellektiks. Kitsas tehisintellekt on suuteline lahendama konkreetseid ülesandeid. Üldine tehisintellekt on suuteline lahendama mis tahes intellektuaalse ülesande, mille lahendamisega saab hakkama inimene.

2.3

Kitsa tehisintellekti valdkonnas on viimastel aastatel tehtud suuri edusamme, eelkõige tänu arvutiprotsessorite võimsuse (computer processing power) kasvule, suurte andmehulkade kättesaadavusele ja masinõppe (machine learning, ML) arengule. Masinõpe hõlmab algoritme, mis suudavad iseendale teatud ülesandeid õpetada, ilma et neid oleks selleks programmeeritud. See meetod põhineb nn treeningandmete töötlemisel, mille põhjal õpib algoritm tuvastama mustreid ja koostama reegleid. Masinõppe üks vorme, süvaõpe (deep learning, DL), kasutab struktuure (neuronvõrgud, neural networks), mis põhinevad üldjoontes inimajul ning õpivad harjutamise ja tagasiside kaudu. Nende arengute tulemusena võivad tehisintellekti süsteemid (algoritmide kaudu) olla nüüd iseõppivad, autonoomsed ja kohanemisvõimelised.

2.4

Tehisintellekti uurimis- ja arendustegevuse peamine raskuskese on juba mõnda aega suunatud mõtlemisele, teadmiste omandamisele, planeerimisele, suhtlemisele ja tajumisele (visuaalne, auditiivne ja sensoorne). Selle tulemusena on loodud suur hulk tehisintellekti rakendusi: virtuaalsed assistendid, isesõitvad autod, automaatne uudiste koondamine, kõnetuvastus, tõlkeprogrammid, kõnesünteesi tarkvara, automatiseeritud finantstehingud, õigusalane e-juurdlus (e-discovery) jne.

2.5

Komitee märgib, et tehisintellekti rakenduste ja investeeringute hulk on plahvatuslikult kasvanud. Tehisintellekti turumaht on hetkel ligikaudu 664 miljonit USA dollarit ja eeldatavasti kasvab see 2025. aastaks 38,8 miljardi dollarini.

3.1

Põhimõtteliselt ei sea keegi kahtluse alla seda, et tehisintellektil võivad olla ulatuslikud ühiskondlikud eelised: mõelgem näiteks selle rakendamisele kestliku põllumajanduse, ohutuma liikluse, turvalisema finantssüsteemi, keskkonnasõbralikemate tootmisprotsesside, parema arstiteaduse, suurema tööohutuse, individuaalsema hariduse, parema õigusmõistmise ja turvalisema ühiskonna huvides. Võimalik, et see võib lausa kaasa aidata haiguste ja vaesuse kaotamisele. Samuti võib tehisintellekt anda olulise panuse tööstuse kasvu ja ELi konkurentsivõime suurendamisse.

3.2

Nii nagu iga murranguline tehnoloogia, peidab ka tehisintellekt endas riske ja keerukaid poliitilisi väljakutseid sellistes valdkondades nagu turvalisus ja kontrollitavus, sotsiaalmajanduslikud aspektid, eetika ja eraelu puutumatus, usaldusväärsus jne.

3.3

Me oleme otsustavas faasis (raam)tingimuste määratlemisel tehisintellekti praeguseks ja edasiseks arendamiseks ja kasutamiseks. Tehisintellekti nimetatud eeliseid on aga võimalik jätkusuutlikult saavutada üksnes siis, kui asjakohaselt käsitletakse ka tehisintellektiga seonduvaid probleeme. Selleks tuleb teha poliitilisi valikuid.

a)

Eetika

3.4

Tehisintellekti areng tõstatab mitmeid eetilisi küsimusi. Millist mõju avaldab autonoomne (iseõppiv) tehisintellekt meie isiklikule puutumatusele, autonoomsusele, väärikusele, iseseisvusele, võrdsusele, turvalisusele, valikuvabadusele? Kuidas saame me tagada, et peetaks kinni meie põhinormidest, väärtustest ja inimõigustest ning need jääksid püsima ka edaspidi?

3.5

Lisaks sellele toimub tehisintellekti arendamine praegu homogeenses keskkonnas, peamiselt noorte valgete meeste poolt, mille tulemusena (kas siis teadlikult või mitte) sisestatakse tehisintellekti kultuurilised ja soolised erinevused, muu hulgas seetõttu, et tehisintellekti süsteemid õpivad treeningandmetest. Need andmed peavad olema õiged ning lisaks hea kvaliteediga, mitmekülgsused, piisavalt põhjalikud ja erapooletud. Üldiselt kiputakse uskuma, et andmed on oma olemuselt objektiivsed, aga see on väärarusaam. Andmetega on võimalik lihtsalt manipuleerida, need võivad olla erapoolikud, peegeldada kultuurilisi, soolisi ja muid eelarvamusi ja eelistusi ning sisaldada vigu.

3.6

Praegu arendatavad tehisintellekti süsteemid ei sisalda eetilisi väärtusi. Meie, inimesed, peame tagama nende olemasolu tehisintellekti süsteemides ja keskkonnas, kus neid kasutatakse. Tehisintellekti süsteemide arendamine, kasutuselevõtt ja kasutamine (nii avalikel kui ka ärilistel eesmärkidel) peab aset leidma meie põhinormide, väärtuste, vabaduste ja inimõiguste piires. Seepärast kutsub komitee üles töötama välja ja määratlema ühtse ülemaailmse eetikakoodeksi tehisintellekti arendamiseks, kasutuselevõtuks ja kasutamiseks.

b)

Turvalisus

3.7

Tehisintellekti kasutamine füüsilises keskkonnas tõstatab kõhklematult turvalisuse küsimusi. Siinkohal võib eristada sisemist ja välist turvalisust.

3.8

Komitee arvates võib tehisintellekti süsteemid kasutusele võtta vaid juhul, kui need täidavad sisemisele ja välimisele turvalisusele esitatavaid konkreetseid nõudeid. Need nõuded peavad ühiselt määratlema poliitikakujundajad, tehisintellekti ja turvalisuse spetsialistid, ettevõtted ja kodanikuühiskonna organisatsioonid.

c)

Läbipaistvus, arusaadavus, kontrollitavus, aruandekohustus

3.9

Tehisintellekti tunnustamine ning kestlik areng ja rakendamine käivad käsikäes võimalusega mõista, kontrollida ja selgitada tehisintellekti süsteemide toimimist, tegevusi ja otsuseid, sh ka tagantjärele.

3.10

Tehisintellekti süsteemide (nutikatel algoritmidel põhinevatel) tegevustel ja otsustel on üha suurem mõju inimeste igapäevaelule. Näideteks on tehisintellekti kasutamine teabepõhises politseitegevuses, hüpoteeklaenu taotluste hindamisel või kindlustusloa menetluses. Siinjuures on keskse tähtsusega tehisintellekti süsteemi otsustusprotsessi arusaadavus, kontrollitavus ja selgitatavus.

3.11

Juba praegu on paljud tehisintellekti süsteemid nende kasutajate jaoks väga raskesti mõistetavad. See kehtib üha suuremal määral ka süsteemide loojate kohta. Eelkõige neuronvõrgud (neural networks) on tihti nagu mustad kastid, kus toimuvad (otsustus)protsessid, millest ei ole enam võimalik aru saada ja mille jaoks ei ole olemas selgitusmehhanisme.

3.12

Komitee pooldab läbipaistvaid, arusaadavaid ja kontrollitavaid tehisintellekti süsteeme, mille toimimine on selgitatav ka tagantjärele. Lisaks sellele tuleb kindlaks määrata, millised otsustusprotsessid võib jätta tehisintellekti hooleks ja millised mitte ning millal on soovitav või nõutav inimesepoolne sekkumine.

d)

Eraelu puutumatus

3.13

Tehisintellekti süsteemide privaatsus on mureküsimus. Paljud (tarbe)esemed hõlmavad juba praegu sisseehitatud tehisintellekti: majapidamismasinad, laste mänguasjad, autod, tervisemonitorid, nutitelefonid. Kõik need tooted vahetavad (sageli isiklikke) andmeid tootjate pilvepõhiste platvormidega. Eelkõige praegusel andmetega kauplemise õitseajal, kus toodetud andmed ei jää tootja käsutusse, vaid need müüakse edasi kolmandatele pooltele, on põhjust muret tunda selle pärast, kas eraelu puutumatus on ikka piisavalt tagatud.

3.14

Tehisintellekt on lisaks võimeline suure hulga (sageli) isiklike andmete analüüsi kaudu mõjutama inimeste valikuid paljudes valdkondades (alates ostuotsustest kuni valimiste ja rahvahääletusteni välja). Eriti haavatav rühm on lapsed. Komitee tunneb muret tehisintellekti rakenduste pärast, mis on konkreetselt suunatud laste käitumise ja soovide mõjutamisele.

3.15

Tuleb ennetada seda, et tehisintellekti kasutamine isikuandmete puhul ei piiraks inimeste tegelikku või tunnetuslikku vabadust. ELi isikuandmete kaitse üldmääruses nähakse ette märkimisväärne eraelu puutumatuse kaitse digitaalselt kogutavate isikuandmete osas. Tehisintellekti arengusuundi silmas pidades tuleb hoolikalt jälgida, kas inimeste õigus teadvale nõusolekule või valikuvabadusele on praktikas piisavalt tagatud, kui nad andmeid esitavad, aga ka siis, kui nad soovivad esitatud andmetele ligi pääseda, neid muuta ja kontrollida.

e)

Normid, standardid ja taristu

3.16

Suure hulga eri standardite alusel tuleb välja töötada uued standardimissüsteemid tehisintellekti süsteemide kontrollimiseks ja valideerimiseks, et olla suuteline hindama ja kontrollima tehisintellekti süsteemide turvalisust, läbipaistvust, arusaadavust, aruandekohustust ja eetilist vastutust.

3.17

Komitee nõuab, et Euroopa Liit arendaks välja oma tehisintellekti taristu, mis koosneks avatud lähtekoodiga ja eraelu puutumatust austavast õpikeskkonnast ning kvaliteetsetest andmekogudest tehisintellekti süsteemide arendamiseks ja treenimiseks. Lisaks võib EL saavutada maailmaturul (konkurentsi)eelise vastutustundlike Euroopa tehisintellekti süsteemide edendamise kaudu. Seejuures soovitab komitee uurida võimalusi Euroopa tehisintellekti sertifitseerimis- ja märgistamissüsteemi loomiseks.

f)

Mõju tööle, tööhõivele, töötingimustele ja sotsiaalsüsteemidele

3.18

Arvamused selles osas, kui kiiresti ja millisel määral see juhtub, lähevad lahku, kuid on selge, et tehisintellekt hakkab mõjutama tööhõive ulatust ning töö liiki ja iseloomu ja selle tulemusel ka sotsiaalsüsteeme.

3.19

Brynjolfsson ja McAfee (MIT) nimetavad praeguseid tehnoloogilisi arenguid (sh tehisintellekti) teiseks masinate ajastuks. Siiski on siin kaks olulist erinevust: (i) nn vanad masinad asendasid eeskätt musklijõudu, samas kui uued masinad võtavad enda kanda mõttejõu ja kognitiivsed oskused, mis mõjutab mitte ainult madala kvalifikatsiooniga töötajaid (blue collar workers), vaid ka keskmise ja kõrgema kvalifikatsiooniga töötajaid (white collar workers) ning (ii) tehisintellekt on üldotstarbeline tehnoloogia (general purpose technology), mis mõjutab samaaegselt peaaegu kõiki sektoreid.

3.20

Tehisintellektil võib olla märkimisväärseid eeliseid, kui seda rakendatakse ohtliku, raske, kurnava, räpase, ebameeldiva, rutiinse või igava töö puhul. Tehisintellekti süsteemid võivad aga üha suuremal määral üle võtta ka rutiinseks muudetava töö ning andmetöötluse ja -analüüsi või töö, mille puhul on oluline roll planeerimisel või prognoosimisel – see on töö, mida teevad sageli kõrgelt kvalifikatsiooniga inimesed.

3.21

Enamik töökohti hõlmab siiski eripalgelise töö tegemist. Tõenäosus, et tehisintellekt või robotid võtavad üle kõik ühe inimese töökohustused, näib väike. Peaaegu igaüks puutub aga tulevikus kokku osade oma tööülesannete automatiseerimisega. Seeläbi vabanevat aega võib kasutada teiste ülesannete jaoks, juhul kui selle nimel tegutsevad nii ametiasutused kui ka sotsiaalpartnerid. Sellega seoses on oluline pidada silmas mõju, mida need arengusuunad võivad avaldada kutseala esindajatele ja juhtidele, ning edendada nende osalemist selles, et nad säilitaksid oma positsiooni arengute suunajate, mitte nende ohvritena.

3.22

Lisaks sellele tekib ka uusi töökohti. Mitte keegi ei oska aga ennustada, millised need saavad olema, kui palju neid on ja kui kiiresti see toimub. Sellistel ettevõtetel nagu Google ja Facebook õnnestub luua ülisuur väärtus suhteliselt väikese töötajate hulgaga. Pealegi ei ole need uued töökohad alati head töökohad. Muret valmistab asjaolu, et tehisintellekti edasise arenguga jäävad varsti üle ainult veel vähetasustatud miniülesanded, mida täidab kasvav paindliku tööajaga töötajate rühm.

3.23

Tehisintellekt ei avalda mõju mitte ainult saadaoleva töö hulgale, vaid ka olemasoleva töö iseloomule. Tehisintellekti süsteemid pakuvad üha enam võimalusi töötajate jälgimiseks ja kontrollimiseks, mis ohustab nende autonoomiat ja privaatsust. Tööd määravad ja jaotavad juba praegu tihti algoritmid ilma inimesepoolse sekkumiseta, mis mõjutab ka töö iseloomu ja töötingimusi. Samas on ka oht, et tehisintellekti süsteemide kasutamisega langeb töö kvaliteet ja unustatakse olulised oskused.

3.24

Tõsiasjaks jääb aga see, et tehnoloogia ei saavuta meie üle ülemvõimu. Valitsustel ja sotsiaalpartneritel on võimalus määratleda viis, kuidas tehisintellekti edasi arendada ja tööprotsessis rakendada ja nad peavad sellest võimalusest kahe käega kinni haarama. Seejuures on oluline keskenduda mitte ainult sellele, milleks on tehisintellekt võimeline, vaid ka sellele, milleks on võimelised inimesed (loovus, empaatia, koostöö), sellele, mida me tahame, et inimesed jääksid edaspidi tegema, ning otsida võimalusi, kuidas saaksid inimesed ja masinad paremini koos töötada (vastastikune täiendavus).

3.25

Täiendatud intellekt (vastastikune täiendavus), mille puhul inimene ja masin teevad koostööd ja teineteisele toetuvad, on tehisintellekti kõige huvipakkuvam rakendus, kuna see hõlmab inimest koos masinaga, vastupidiselt inimesele masina asemel. Koosloome on aga väga oluline: selliste teineteist täiendavate tehisintellekti süsteemide arendamisse tuleb kaasata töötajad tagamaks, et tehisintellekti süsteemid oleksid kasutatavad ja et töötajal säiliks piisav autonoomia ja kontroll (human-in-command) ning rahuldus ja rõõm töö tegemisest.

g)

Haridus ja oskused

3.26

Digitaalsete oskuste säilitamine või omandamine on vajalik selleks, et võimaldada inimestel kohaneda tehisintellekti valdkonnas toimuvate kiirete muutustega. Euroopa Komisjon panustab jõuliselt digitaalsete oskuste arendamisse oma „Digioskuste ja töökohtade koalitsiooni“ kaudu. Siiski ei ole kõik inimesed võimelised ega huvitatud kodeerimisest ja programmeerijaks saamisest. Seepärast tuleb suunata poliitikat ja rahalisi vahendeid haridusele ja oskuste arendamisele valdkondades, mida tehisintellekti süsteemid ei ohusta (nt ülesanded, mille puhul on esiplaanil inimsuhtlus, kus inimene ja masin töötavad koos või mille puhul me soovime, et need jääks inimeste pärusmaaks).

3.27

Kui panustatakse inimese ja tehisintellekti vastastikusele täiendavusele (täiendatud intellekt, augmented intelligence), on kõigi jaoks ja alates varasest east oluline õppida tehisintellekti süsteemidega ümberkäimist ja töötamist, tagamaks, et inimesed säilitaksid autonoomia ja kontrolli oma töö üle (human-in-command). Seejuures on eelkõige oluline eetikat ja eraelu puutumatust puudutav haridus, kuna tehisintellekt mõjutab olulisel määral just neid valdkondi.

h)

Juurdepääs, sotsiaalne (eba)võrdsus, kaasavus, jaotus

3.28

Tehisintellekti arengu valdav osa ja kõik sellega kaasnevad elemendid (arenguplatvormid, andmed, teadmised, oskusteave) on viie suure tehnoloogiaettevõtte (Amazon, Apple, Facebook, Google, Microsoft) omandis. Kuigi need ettevõtted pooldavad tehisintellekti avatud arendamist ja pakuvad mõningaid oma tehisintellekti arenguplatvorme avatud lähtekoodiga, ei taga see täielikku juurdepääsetavust tehisintellekti süsteemidele. ELil, rahvusvahelistel poliitikakujundajatel ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel on siin täita oluline roll tagamaks, et tehisintellekti süsteemid oleksid kättesaadavad kõigile ja et nende arendamine leiaks aset avatud keskkonnas.

3.29

Kapitali edendavad tehnoloogilised muutused, mille puhul pakuvad uuendused eeliseid eelkõige nende uuenduste omanikele, halvendavad töö positsiooni kapitali suhtes. Tehnoloogilised muutused võivad kaasa tuua ka (sissetulekute) erinevused inimeste vahel (nii kohalikus kui ka piirkondlikus ja ülemaailmses mastaabis). Tehisintellekt võib neid suundumusi veelgi tugevdada.

3.30

Oluline on neid suundumusi hoolikalt jälgida ja asjakohaselt käsitleda. Juba on kostnud üleskutseid kehtestada tehisintellekti maks, tehisintellekti dividend või tehisintellekti süsteemide omanduse jagamine töötajate ja tööandjate vahel. Samuti räägitakse üha enam tingimusteta põhisissetuleku vajadusest.

3.31

Komitee on ühes oma varasemas arvamuses (1) maininud digiteerimise dividendi ja selle võrdse jaotamise võimalust positiivse kasvumõju saavutamiseks. Komitee peab tähtsaks kõigi nende lahenduste uurimist. Seejuures on oluline leida õige tasakaal inimeste heaolu edendava tehisintellekti arendamise ja nendest lahendustest tulenevate võimalike takistavate mõjude vahel. Samuti tuleb ennetada moraalset riski, mille puhul vastutus tehisintellekti süsteemide eest kantakse üksusele, keda ei ole võimalik tegelikult vastutavaks pidada.

i)

Õigusaktid ja eeskirjad

3.32

Tehisintellekti mõju kehtivatele õigusaktidele ja eeskirjadele on suur. Euroopa Parlamendi teaduslike ja tehnoloogiliste valikute hindamine üksus (STOA) avaldas 2016. aasta juunis ülevaate Euroopa õigusaktidest ja eeskirjadest, millele avaldavad mõju arengud robootika, küberfüüsikaliste süsteemide ja tehisintellekti valdkonnas. STOA toob välja kuus prioriteetset valdkonda – transport, kahesuguse kasutusega süsteemid, kodanikuvabadused, turvalisus, tervishoid, energia –, mille raames tuleb tõenäoliselt muuta või kohandada koguni 39 ELi määrust, direktiivi, deklaratsiooni ja teatist ning samuti Euroopa Liidu põhiõiguste hartat. Selle hindamisega tuleb alustada kiiresti ja jõuliselt ning komitee saab ja tahab selles protsessis täita oma osa.

3.33

Väga palju on arutletud selle üle, keda tuleks pidada vastutvaks tehisintellekti süsteemi tekitatava kahju korral, iseäranis juhul, kui tehisintellekti süsteem on iseõppiv ja õpib pärast kasutuselevõttu edasi. Euroopa Parlament on koostanud soovitused robootikaalase tsiviilõiguse kohta, sh ettepanek uurida robotite jaoks nn digitaalse juriidilise isiku staatuse (e-personality) kasutuselevõttu, mis tähendab, et neid saaks nende tekitatud kahju korral tsiviilõiguslikult vastutusele võtta. Komitee ei toeta robotitele või tehisintellektile (tehisintellekti süsteemidele) mis tahes juriidilise isiku vormi andmist, kuna sellega kaasneks vastuvõetamatu moraalne risk. Tsiviilvastutusel on ennetav, käitumist korrigeeriv mõju, mis võib kaduda niipea, kui tootja ei kanna enam vastutusriski, kuna see on üle kantud robotile (või tehisintellekti süsteemile). Lisaks kätkeb see endas sellise õigusliku staatuse sobimatu kasutamise ja kuritarvitamise ohtu. Võrdlus äriühingute piiratud vastutusega ei ole siin kohane, kuna selle puhul lasub lõplik vastutus alati füüsilisel isikul. Sellega seoses tuleb uurida, mil määral annavad praegused riiklikud ning ELi õigusaktid ja eeskirjad ja kohtupraktika (toote- ja riski)vastutuse ja omavastutuse valdkonnas sellele küsimusele rahuldava vastuse ning kui ei anna, siis milliseid õiguslikke lahendusi on vaja.

3.34

Tehisintellekti kontekstis õigusaktidele ja eeskirjadele õige lähenemisviisi leidmisel on lisaks põhimõttelise tähtsusega põhjalik arusaamine sellest, mida tehisintellekt oskab, mida ei oska ja milleks see võib olla võimeline lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis.

3.35

Tehisintellekt ei tunne piire. Seetõttu on oluline uurida ülemaailmsete eeskirjade vajadust, kuna piirkondlikud eeskirjad ei ole piisavad ja neil võib isegi olla soovimatu mõju. Võttes arvesse liidus väljakujunenud toote- ja turvalisusstandardite süsteemi, teistel kontinentidel valitsevat kalduvust protektsionismile, Euroopas olemasolevaid kõrgetasemelisi teadmisi ning Euroopa põhiõiguste, sotsiaalsete väärtuste ja sotsiaaldialoogi süsteemi, soovitab komitee võtta ELil juhiroll tehisintellekti jaoks ülemaailmse ja ühese poliitikaraamistiku kindlaksmääramisel ning seda protsessi maailma tasandil edendada.

j)

Valitsemine ja demokraatia

3.36

Tehisintellekti rakendused võivad aidata parandada inimeste kaasamist avaliku sektori poliitikasse ning edendada läbipaistvamat otsustusprotsessi. Komitee kutsub ELi ja riikide valitsusi üles tehisintellekti sel eesmärgil kasutama.

3.37

Komitee on mures tehisintellekti süsteemide sihipärase kasutamise (nutikate algoritmide vormis) pärast uudiste koondamiseks näiteks sotsiaalmeedias, mis näib olevat kitsendanud teabevoogu ja viinud ühiskonna edasise lõhestumiseni (mõelgem siinkohal filtrimullidele (filter bubbles) või valeuudistele Twitteris ja Facebookis USA presidendivalimiste ajal).

3.38

Samuti tunneb komitee muret signaalide pärast, nagu oleks tehisintellekti süsteeme kasutatud inimeste (valimis)käitumise mõjutamiseks. Nutikate algoritmide abil on võimalik ennustada ja sihipäraselt mõjutada inimeste eelistusi ja käitumist. See ohustab ausat ja avatud demokraatiat. Praegusel polariseerumise ja rahvusvaheliste institutsioonide laialisaatmise ajastul võib sellise propagandatehnoloogia täpsus ja jõud ühiskonna kiiresti veelgi enam kreeni viia. See on üks põhjus, miks on hädavajalikud standardid (nutikate) algoritmide läbipaistvuse ja kontrollitavuse tagamiseks.

k)

Sõjandus

3.39

ÜRO teatavate tavarelvade konventsiooniga otsustati, et 2017. aastal lastakse ekspertidel aru pidada autonoomsete relvade mõju üle. Komitee kiidab selle heaks ja toetab organisatsiooni Human Rights Watch üleskutset autonoomsete relvasüsteemide keelustamiseks. Komitee on arvamusel, et seesugust keeldu tuleb tõsiselt uurida ja kaaluda. See ei ole siiski piisav, et käsitleda asjakohaselt tehisintellekti kasutamise võimalusi sõja- ja konfliktiolukordades. Selle ÜRO arutelu raames tuleks käsitleda ka tehisintellekti rakendusi kübersõjas.

3.40

Lisaks tuleb ennetada tehisintellekti sattumist inimeste või režiimide kätesse, kelle eesmärk on selle kasutamine terroristlikus tegevuses.

l)

Superintellekt

3.41

Lõpetuseks on päevakorral küsimus, millised on superintellekti arendamise võimalused ja riskid. Stephen Hawkingi arvates tähendaks üldise tehisintellekti väljaarendamine juba inimkonna lõppu. Sellest hetkest alates areneks tehisintellekt edasi sellise kiirusega, millega inimesed ei ole suutelised sammu pidama, leiab Hawking. Seetõttu on selliseid eksperte, kes pooldavad nn hädastopplülitit (kill-switch) või lähtestusnuppu (reset-button), mille abil oleks võimalik kontrolli alt väljunud või üliintelligentseid tehisintellekti süsteeme välja lülitada või lähtestada.

3.42

Komitee pooldab inimese juhitavat lähenemisviisi (human-in-command), sh raamtingmusi, mille kohaselt peab tehisintellekti arendamine ja kasutuselevõtt olema vastutustundlik ja turvaline, masinad jäävad masinateks ning inimestele jääb alatiseks kontroll nende masinate üle. Arutelud superintellekti üle on seejuures olulised, kuid need jätavad hetkel varju arutelud tehisintellekti praeguste rakenduste mõju üle.

4.1

Suured ettevõtjad on vahepeal välja tulnud mitmete eri algatustega tehisintellekti avatud, turvaliseks ja ühiskondlikult vastutustundlikuks arendamiseks (nt OpenAI). Poliitikakujundajad ei saa aga seda jätta ettevõtete hooleks ja neil peab siin olema oma roll. Hädavajalikud on sihipärased meetmed ja toetus tehisintellektiga seonduvate ühiskondlike väljakutsete uurimiseks ning turvaliste ja kindlate tehisintellekti süsteemide väljatöötamiseks.

4.2

ELi programmid, sh „Horisont 2020“, on ülimalt sobivad sellise probleemiga tegelemiseks. Komitee on täheldanud, et eelkõige programmi „Horisont 2020“ ühiskondlike väljakutsete (Societal Challenges) samba raames toimuv rahastamine „jääb maha“ kahe ülejäänud samba – tipptasemel teadus (Excellent Science) ja juhtpositsioon tööstuses (Industrial Leadership) – rahastamisest ja selle vahendeid vähendatakse. Komitee nõuab, et ühiskondlike väljakutsete sambas antaks oluline koht laiapõhjaliste ühiskondlike väljakutsete ning ka tehisintellekti ühiskondlike rakenduste uurimisele.

4.3

Samuti tuleb tegeleda tehisintellekti võimalike valdkonnaüleste mõjudega. Samaaegselt murranguliste tehisintellekti uuenduste arendamise rahastamisega tuleb rahastamisvahendeid eraldada nende uuenduste ühiskondliku mõju uurimisele ja käsitlemisele.

4.4

Tehisintellekti uurimine ja arendamine inimkonna hüvanguks nõuab lisaks veel mitmesuguseid kvaliteetseid ja avalikult saadaolevaid treening- ja testandmeid ning reaalsele olukorrale vastavat katsekeskkonda. Seni on tehisintellekti taristu ja suur hulk kvalifitseeritud andmeid ligipääsetavad üksnes piiratud arvule eraettevõtjatele ning tehisintellekti avalikus ruumis testimine on takistatud, mis omakorda takistab tehisintellekti rakendamist teistes valdkondades. Avalikult kättesaadavate kvaliteetsete andmete ja Euroopa tehisintellekti taristu arendamine on otsustava tähtsusega turvalise, kindla ja kasuliku tehisintellekti saavutamisel.

5.1

Tehisintellekti ulatuslikku ühiskondlikku mõju ei ole veel võimalik täielikult hinnata. Selle märkimisväärses ulatuses ei kahtle siiski keegi. Tehisintellekti valdkonnas toimuvad arengud leiavad praegu aset väga kiires tempos, mis nõuab laiapõhjalist kriitilist jälgimist, et olla suuteline asjakohaselt ja õigeaegselt reageerima olulistele ja murrangulistele, nii tehnilistele kui ka ühiskondlikele, muutustele tehisintellekti vallas ja selle ümber (gamechangers).

5.2

Tehnilised muutused võivad hõlmata näiteks silmatorkavaid või märkimisväärseid hüppeid tehisintellektialaste oskuste arengus, mis võivad olla ettekuulutus üldise tehisintellekti saavutamisest. Ühiskondlikeks muutusteks võivad näiteks osutuda märkimisväärne töökohtade kadu ilma asendavate töökohtade väljavaateta, ebaturvalised olukorrad, süsteemirikked, ootamatud arengud rahvusvahelisel tasandil jne.

5.3

Poliitikakujundajad, tööstus, sotsiaalpartnerid, tarbijad, valitsusvälised organisatsioonid, haridus- ja hoolekandeasutused ning eri valdkondade (muu hulgas (rakendatud) tehisintellekt, eetika, turvalisus, majandus, tööhõiveteadus, õigusteadus, käitumisteadus, psühholoogia, filosoofia) spetsialistid ja teadlased peavad ühiselt jälgima tehisintellekti valdkonnas toimuvaid arenguid ning need murrangulised muutused kaardistama ja neid ajakohastama, et võtta õigel ajal õigeid meetmeid poliitika, õigusaktide ja eeskirjade, isereguleerimise ja sotsiaaldialoogi vormis.

5.4

Euroopa kodanikuühiskonna esindajana kavatseb komitee eelseisval perioodil kujundada, koondada ja edendada seda mitut sidusrühma hõlmavat arutelu tehisintellekti teemal.

31.8.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 288/10

Raportöör:

John BRYAN

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) on oluline ELi poliitikavaldkond, mis peab Euroopa kodanikele ja põllumajandussektorile tagama tõeliselt ühise poliitika ning mis on täitnud Rooma lepingus sätestatud põhieesmärgid. Kuigi ettevalmistava arvamuse koostamise taotluses räägitakse ühise põllumajanduspoliitika ümberkujundamisest, peab komitee oluliseks, et ühist põllumajanduspoliitikat arendataks asjaomaste sidusrühmade huvides edasi ettevaatlikult ja terviklikku käsitlusviisi järgides. ÜPP edasiarendamisele tuleb läheneda positiivselt ning ÜPP eelarve peab olema piisav, et vastata praegustele ja uutele nõudmistele nii seoses põllumajanduse kui ka sotsiaalsete ja keskkonnaalaste kriteeriumidega.

1.2

Ümberkujundatud ÜPP peab vastama vajadustele, mida toovad endaga kaasa Euroopa uued väljakutsed, sh ÜRO kestliku arengu eesmärkidega seotud ELi kohustused ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP21) võetud kliimamuutustega seotud kohustused, kahepoolsed kaubanduskokkulepped ja turukõikumised.

1.3

ÜPP peab kindlalt toetama Euroopa põllumajandusmudelit koos selle traditsiooniliste pereettevõtete, põllumajandusühistute ja -ühingutega ning vähendama sissetulekute suurt erinevust nii maa- ja linnapiirkondade vahel kui ka põllumajandussektori sees, kaasates ka põllumajandussektori valdkondlikud organisatsioonid.

1.4

500 miljoni ELi elaniku kestlikul varustamisel kvaliteetse ja ohutu toiduga ning põllumajandustoodete eksportimisel 131 miljardi euro väärtuses, mis moodustab 7,5 % ELi koguekspordist, tuleb ÜPP eelarves, mis moodustab 38 % ELi kogueelarvest, leida tasakaalustatud hinna ja kvaliteedi suhe. Tulevased rahastamisvahendid peavad olema piisavad, et tulla toime Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumisest tuleneva täiendava finantskoormuse, põllumajandustootjate sissetulekutele avalduva surve ning suurenenud nõudlusega avalike hüvede järele.

1.5

Komitee toetab ÜPP kahe samba mudeli säilitamist. Esimese samba otsetoetustega tuleb toetada põllumajandustootjate sissetulekuid, turukorraldusmeetmeid ja avalike hüvede ulatuslikumat pakkumist. Teise samba maaelu arengu toetustega tuleks keskenduda teises Corki deklaratsioonis sätestatud eesmärkidel põhinevatele majanduslikele, keskkonnaalastele ja sotsiaalsetele programmidele, et toetada haavatavaid piirkondi ja sektoreid, ning tagada sihipärane lähenemisviis avalike hüvede pakkumisele.

1.6

Põllumajanduse väärtuslikku panust keskkonda alahinnatakse. CO2 sidujaid rohumaadel, metsades, turbaaladel ja hekkides tuleb arvesse võtta, kaitsta ja laiendada nii ÜPP esimese kui ka teise samba toel.

1.7

Olulise põlvkondade vahetuse probleemi lahendamiseks tuleb rakendada tõhusaid sihtotstarbelisi programme, milles keskendutakse noortele põllumajandustootjatele, eriti naistele, ja pensioniküsimustele. Lisaks tuleks kasutusele võtta programme, mille eesmärk on edendada naiste rolli põllumajanduses üldiselt.

1.8

ÜPP ümberkujundamise oluline osa peaks olema lihtsustamine. Põllumajandustootjate üha suurenevat halduskoormust tuleks lihtsustada ja vähendada nüüdistehnoloogia kasutamise abil. Auditeerimis/kontrolliprotsessis tuleks teha muudatusi, mis puudutavad ettenähtud aja jooksul paranduste tegemise mudelit, kollase kaardi süsteemi, vähendatud nõuetele vastavuse tingimusi ja suuremat tolerantsi, eesmärgiga lihtsustada protsessi ja tagada toetuste tõhusam maksmine.

1.9

Ümberkujundatud ÜPP peaks säilitama ühenduse eelistamise ja territoriaalselt tasakaalus oleva toiduainetega varustamise sõltumatuse põhimõtte – ELi elanikele ELi toit. Põllumajanduse potentsiaali tuleb rõhutada mis tahes kahepoolsetes või mitmepoolsetes kaubanduskokkulepetes, toomata sektorit ohvriks eeliste saavutamisele muudes valdkondades. Kogu ELi toiduainete import peab – vastavuspõhimõtet järgides – täielikult vastama ELi sanitaar-, fütosanitaar-, tööjõu- ja keskkonnanõuetele.

1.10

Põllumajandustootjate positsiooni toiduainete tarneahelas tuleb tugevdada. ELi põllumajandusturgude rakkerühma positiivsed soovitused tuleks vastu võtta ja ellu viia. Seetõttu on oluline edaspidi veelgi edendada tihedat sektori- ja piirkonnapõhist koostööd tootjate ja tegutsevate ühistute ja tootjaorganisatsioonide – eelkõige väiketootjate – vahel. Eriline rõhk tuleks asetada eelkõige nendele sektoritele ja piirkondadele, kus tehakse vähe koostööd.

1.11

Nii tugev esimene sammas kui ka teine sammas on uue ümberkujundatud ÜPP jaoks väga olulised, sest kõik liikmesriigid, sh looduslikust eripärast tingitud piirangutega alad vajavad paindlikke maaelu arengu programme, milles keskendutakse haavatavatele piirkondadele ja sektoritele.

1.12

Jätkata tuleb ELi eri liikmesriikide põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste tasemete ühtlustamisega, et tagada võrdsed konkurentsitingimused kõikide liikmesriikide põllumajandustootjatele ja maapiirkondade tasakaalustatud areng kogu Euroopa Liidus.

2.1

Põllumajandus on ELi rohkem lõimitud kui mis tahes muu majandussektor. See on ainus oluline valdkond, millel on ühine poliitika ja mida rahastatakse keskselt ELi eelarvest. Põllumajandustootmise ja põllumajandusliku toidutööstuse sektor on majanduses äärmiselt oluline tööandja, andes tööd 11 miljonile põllumajandustootjale, 22 miljonile põllumajandustöölisele ning lisaks veel 22 miljonile töötajale toiduainetööstuses, toiduainete jaemüügi ja seonduvate teenuste valdkonnas (1). Paljud neist töökohtadest asuvad vaesemates maapiirkondades. Põllumajandustootmine suurendab majandusaktiivsust kõigis liikmesriikides ja piirkondades. Viimase kümne aasta jooksul on ELi põllumajandusliku toidutööstuse ja joogiekspordi väärtus kasvanud keskmiselt 8 % aastas ning 2016. aastal oli see 131 miljardit eurot (2).

2.2

ÜPP on väga oluline ELi poliitikavaldkond, millega tagatakse 500 miljonile ELi elanikule kestlikult ja vastuvõetava hinnaga ohutu ja kvaliteetne toit. Sellega tuleb tagada ka a) ELi põllumajandustootjatele mõistlik sissetulek ning b) maapiirkondade sotsiaalne, keskkonnaalane ja majanduslik areng. Põllumajandustootjad ja metsandusettevõtjad haldavad enam kui 82 % ELi maast (3) ja seega moodustavad nad olulise osa multifunktsionaalsusele orienteeritud kestlikust põllumajandustootmisest.

2.3

59 miljardi euro suuruse eelarvega ÜPP pakub põllumajandustootjatele ja nende ettevõtetele väga olulist abi otsetoetuste, turutoetusmeetmete ja maaelu arengu programmide kaudu. Seejuures tuleb märkida, et ÜPP toetused on seotud avalike hüvede pakkumise ja kõrgematele Euroopa standarditele vastamisega. Need esimese samba otsetoetused, mis on küll seotud nõuetele vastavuse tingimuste ja kohustuslike majandamisnõuete täitmisega toiduohutuse, looma- ja taimetervise ja heaolu standardite vallas ning keskkonnakontrollidega, on põllumajandustootjate jaoks väga oluline vahend, aidates stabiliseerida sissetulekuid ja tulla toime turukõikumistega. Praegu on 30 % otsetoetustest seotud keskkonnasäästlikkuse nõuetega, mille põhitähelepanu on mulla kvaliteedil, elurikkusel ja CO2 sidumisel. Sellest hoolimata püsivad endiselt keskkonnaalased ja sotsiaalsed probleemid, mis tuleb lahendada. Turumeetmed, mida küll eelmise ÜPP reformiga märkimisväärselt vähendati, on endiselt olulised, eriti turukriisi aegadel. Kõikumistega toimetulekuks on tarvis uusi meetmeid. Kaasrahastatava maaelu arengu programmiga tagatakse oluline teise samba rahastus nii üksikute põllumajandusettevõtete kui ka maapiirkondade tasandil rakendatavatele majandus-, keskkonna- ja sotsiaalprogrammidele.

2.4

Viimase kuuekümne aasta jooksul on ÜPP vaatamata oma vajakajäämistele toonud märkimisväärseid hüvesid ELi kodanike, tootjate, tarbijate, maksumaksjate ja laiemalt ELi ühiskonna jaoks. Samas seisavad mõned piirkonnad silmitsi elurikkuse, keskkonna ja maastikuga seotud probleemidega ning nendega tuleb tegeleda. ÜPP on tõestanud, et on kohanemisvõimeline ja paindlik lähtuvalt konkreetse perioodi vajadustest. Tänu ÜPP ainulaadsele kahe samba struktuurile on olnud võimalik muuta poliitikat ja keskenduda eri eesmärkidele, säilitades samas üldise eesmärgi edendada Euroopa põllumajandusmudelit ja põllumajanduslikku pereettevõtlust.

2.5

ÜPP raames tehtavad hüvitismaksed on aastate jooksul oluliselt muutunud – algsetest peamiselt turu- ja hinnatoetustest on saanud tootmiskohustusega sidumata toetused, millel on märkimisväärne keskkonnaaspekt. Teine sammas võeti kasutusele haavatavate piirkondade ja sektorite toetamiseks. Selle abil tagatakse, et ELi põllumajanduspoliitika keskmes on arukas ja kestlik maaelu areng. Põllumajandusel peab olema integreeritud maaelu arengu poliitika.

2.6

Positiivselt ümberkujundatud, ajakohastatud ja lihtsustatud ÜPP-l põhineval põllumajandusettevõtlusel ning põllumajandusel on oluline roll kestlikkusele, keskkonnale ja loodusele ning konkurentsivõimele, investeeringutele, majanduskasvule ja töökohtade loomisele suunatud Euroopa eesmärkide saavutamisel.

2.7

Ümberkujundatud ÜPP peab säilitama praeguse poliitika positiivsed küljed ja võtma uusi meetmeid, et tulla toime uute väljakutsetega, sealhulgas ühiskonna nõudlusega avalike hüvede järele, ÜRO kestliku arengu eesmärkidega seotud ELi kohustustega, COP21 raames võetud kliimamuutustega seotud kohustustega, kahepoolsete kaubanduskokkulepete ja turukõikumistega. See peab leidma õige tasakaalu tarbijate, maksumaksjate ja tootjate vajaduste vahel.

2.8

Ümberkujundatud ÜPP raames peab EL jätkuvalt kindlalt toetama Euroopa põllumajandusmudelit ja säästvat põllumajanduslikku pereettevõtlust vastupidiselt põllumajandustootmise tööstuslikule mudelile, mida arendatakse muudes piirkondades, nagu Mercosuri riigid, USA ja Okeaania. Eritähelepanu tuleb pöörata väikestele ja keskmise suurusega põllumajandustootjatele. Toiduohutuse vallas tegutsevad Euroopa põllumajandustootjad tuginevad ettevaatuspõhimõttele, mis paneb nad rahvusvahelisel põhiliste põllumajandustoodete ja toiduainetega kauplemise turul ebasoodsasse konkurentsiolukorda võrreldes Põhja- ja Lõuna-Ameerika, Okeaania ja muude piirkondadega, kus kasutatakse selliseid ELis keelatud aineid nagu hormoonid ja beeta-agonistid.

2.9

Euroopa põllumajandusmudel on ühiskondlik lepe ELi põllumajandustootjate ja ühiskonna vahel, mille kohaselt põllumajandustootjad toodavad säästvalt kvaliteetset toitu ja muid avalikke hüvesid, tagades samas keskkonnakaitse ja maastikuhoolduse. Vastutasuks peaks ÜPP toetama põllumajanduslike pereettevõtete, ühistute ja ühingute mahepõllumajandusmudelite püsimist ja maapiirkondi. See mudel on toonud Euroopa ühiskonnale tohutu väärtusega hüvesid, varustades inimesi mitmekülgse, tervisliku, ohutu ja vastuvõetava hinnaga kvaliteetse toiduga ning aidates kaasa piirkondadevahelise tasakaalu tagamisele maapiirkondade säilimiseks ning keskkonna- ja maastikukaitsele.

2.10

Lisaks peab EL tegema rohkem tööd tagamaks, et põllumajandustootjad ja ELi elanikud mõistavad ja toetavad ÜPPd ja sellega seotud eeliseid.

3.1

ÜPP on viimase 60 aasta jooksul Euroopat ja ELi elanikke hästi teeninud, tuues põllumajandussektori jaoks kaasa olulisi eeliseid ja tagades maksumaksjatele majanduslikult soodsa lahenduse. Siiski on näha, et paljudes ELi riikides kasvab sissetulekute ebavõrdsus maapiirkondade ja linnade vahel ja põllumajandussektori sees. Põllumajandustootjate sissetulekud on enamikus liikmesriikides ebapiisavad ning riiklikust või piirkondlikust keskmisest oluliselt väiksemad. Põllumajandustoodete hinnad ei ole tõusnud kooskõlas inflatsiooniga ega tootmissisendite, nt väetiste ja energia hinnatõusuga. Viimastel aastatel on hinnakõikumised põhjustanud põllumajandustootjatele sissetulekuprobleeme.

3.2

Praegune mitmesuguste paindlike vahenditega maaelu arengu poliitika on osutunud ülioluliseks maapiirkondade ja eelkõige looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade toetamisel. Teise Corki deklaratsiooni „Parem elu maapiirkondades“ raames kehtestatud tugev maaelu arengukava peab olema ümberkujundatud ÜPP põhiprioriteet. Ümberkujundatud ÜPP peamised väljakutsed on investeerimine maapiirkondade elujõudu ja vastupidavusse, töökohtade loomise soodustamine majanduslikult haavatavates ja äärepoolsetes piirkondades ning põllumajanduse mitmekesistamise toetamine (4).

3.3

ÜPP rahastamise osakaal ELi eelarves on vähenenud 65–75 %-lt 1980. aastatel praegusele 38 %-le. Eeldatavalt peaks põllumajandus aga lisaks taskukohase hinnaga kvaliteetse toiduga varustamisele etendama üha suuremat osa COP21 kliimamuutustega seotud kohustuste ja kestliku arengu eesmärkide täitmisel. Ühendkuningriigi väljaastumine EList kujutab endast ÜPP tulevasele rahastamisele suurt väljakutset.

3.4

Kuna prognooside kohaselt kasvab maailma rahvastik aastaks 2050 seitsmelt miljardilt üheksa ja poole miljardini, on eesseisvatel aastatel tungiv vajadus oluliselt suurendada maailma toidutootmist. Üks ÜRO kehtestatud kestliku arengu põhieesmärke on vähendada märkimisväärselt alatoitumuse suurt osakaalu – Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) uurimuste põhjal kannatab maailmas hinnanguliselt iga seitsmes inimene praegu alatoitumuse all. On selge, et suuremale toidunõudlusele vastamiseks ja nälja kaotamiseks peab toidutootmine kasvama kogu maailmas kestlikul viisil. ELil ja ümberkujundatud ÜPP-l on toidutootmise eest vastutava üleilmse jõuna selles ülioluline roll. ÜPP peab vastutama ka ekspordi eest ning innustama jätkuvalt arenguriike suurendama omamaist tootmist.

3.5

ELi põllumajandus ja ÜPP on kesksel kohal ÜRO kestliku arengu eesmärkidega seotud ELi kohustuste täitmisel, samuti üleilmse kliimakokkuleppe COP21 raames võetud kaugeleulatuvate ELi eesmärkide saavutamisel. 1990. aastast alates on ELi põllumajanduse CO2-heide vähenenud 23 % ning jõgede nitraadisisaldus on alates 1992. aastast vähenenud 17,7 % (5). Ehkki ÜPP raames on keskkonnasäästlikkuse vallas tehtud olulisi edusamme, seisavad ees täiendavad ülesanded kujundada ÜPP ümber selliselt, et põllumajandus saaks anda suurema panuse ja täita olulist rolli, aitamaks Euroopal saavutada COP21 ja kestliku arengu eesmärgid.

3.6

Põllumajandussektor pakub olulisi ökosüsteemiteenuseid, aitab kaasa elupaikade haldamisele, elurikkuse säilitamisele, loomade heaolu standardite järgimisele, maastiku esteetika hoidmisele ning mulla ja vee kaitsele. Samuti tuleb tunnistada, et põllumajandussektor peaks andma suurema panuse elurikkuse, keskkonna ja maastikuga seotud probleemidega tegelemisse. Märkimisväärse osa ELi toidu tootmisel kasutatakse looduslikku vett, mis muidu läheks raisku. Suur osa ELi põllumajandusest tegeleb ka rohumaade, metsade ja turbaaladega, mis on kõik väärtuslikud CO2 sidujad. Kõiki neid ökosüsteemi jaoks üliolulisi põllumajandusaspekte tuleb ümberkujundatud ÜPPs arvesse võtta ja edendada.

3.7

Tänu ÜPP-le on ELi elanikud toiduga hästi kindlustatud ning rikkalikult varustatud vastuvõetava hinnaga ohutu toiduga. ELi elanike toidukulude osakaal sissetulekust on langenud 50 %-lt teise maailmasõja järgsel perioodil 10 %-le tänapäeval, ehkki tootmiskulud on oluliselt suurenenud. Ümberkujundatud ÜPP peab tagama, et tarbijatel oleks jätkuvalt juurdepääs kooskõlas kehtestatud Euroopa normidega toodetud vastuvõetava hinnaga kvaliteetsele ja ohutule toidule.

3.8

Kuna suurem osa põllumajandustootjaid on üle 55 aasta vanad, on oluline ülesanne julgustada noori põllumajandusega tegelema, sest sektoris on seoses põlvkondade vahetumisega tõsised probleemid. Noorte praktilised probleemid on rahaliste vahendite ja maa kättesaadavus, väike sissetulek ning teadmussiire ja ligipääs haridusele. Lisaks ei võimalda põllumajandusettevõtlusest saadav väike sissetulek pensionipõlveks säästa. Mõnes piirkonnas suureneb maa kasutamata jätmine, millel on ilmsed sotsiaalsed ja keskkonnaalased tagajärjed, eriti äärepoolsetes piirkondades. Ümberkujundatud ÜPPs on oluline osa jõulisel keskendumisel põlvkondade vahetumisele, sealhulgas noortele põllumajandustootjatele, uutele alustajatele ja kvalifitseeritud, eelkõige põllumajandusettevõttes juba töötavatele põllumajandustöötajatele ning pensionile jäämise hõlbustamisele.

3.9

Naistel on põllumajandussektoris väga tähtis roll. Nad teevad põllumajandusettevõtetes palju tööd ja kannavad üha suurema osa halduskoormusest. Paljudel juhtudel on naised põllumajandusettevõtete omanike hulgas alaesindatud. Samuti annavad naised tohutu panuse põllumajandusettevõtte elujõulisusse oma sissetuleku kaudu, mida nad teenivad väljaspool põllumajandusettevõtet, kas palgatööl või eraettevõtjana. Juhul kui mõlemad abikaasad töötavad põllumajandusettevõttes täistööajaga, tuleks seda arvesse võtta ja soodustada ka põllumajandusettevõtte omandistruktuuris.

3.10

Põllumajandustootmise ja põllumajandusliku toidutööstuse sektor saab võtta olulise rolli sisserändajate tööjõu hulka kaasamisel ning ebasoodsamas olukorras olevate elanikerühmade abistamisel sotsiaalprogrammide kaudu.

3.11

ÜPP tuleviku jaoks ümberkujundamisel on väga olulisel kohal ajakohastamine ja lihtsustamine. Varasemate reformide käigus on kindlaks tehtud, et lihtsustamine on vajalik, kuid tegelikkuses on ÜPP muutunud põllumajandusettevõtte tasandil palju keerulisemaks ja bürokraatlikumaks. Eriti puudutab see kontrolli- ja auditeerimisprotsessi ning rahastamiskõlblikkuse ja nõuetele vastavuse tingimuste täitmist kohustuslike majandamisnõuete ning maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi raames.

3.12

Komitee tunnistab, et põllumajanduslik kaubandus ja eksport loovad märkimisväärset kasu ja töökohti. Siiski võivad üleilmastumisest ja kaubanduskokkulepetest tulenevad väljakutsed põllumajandust tõsiselt kahjustada ning seada ohtu ELi kõrge toiduohutuse taseme ja kvaliteedistandardid. Väga oluline on leida õige tasakaal uute turgude ja võimaluste loomise ning tundlike sektorite ja valdkondade ja samuti ELi standardite kaitsmise vahel. Lisaks peab ühenduse eelistamise ja toiduainetega varustamise sõltumatuse põhimõttes säilima territoriaalne tasakaal (6).

3.13

Toiduainete tarneahelas on suurte jaemüüjate ja töötlejate ning põllumajandustootjate jõuvahekord väga ebavõrdne, millega kaasneb surve hoida hinnad all ja sageli alla tootmishinna. Põllumajandustootjate positsiooni toiduainete tarneahelas tuleb tugevdada hästi toimivate turustusühistute abil. Tuleks luua Euroopa õigusraamistik ebaausate kaubandustavade vastu võitlemiseks põllumajanduslikus toidutööstuses ja jaemüügikettides. Lisaks on ELi turutoetuste vähenemise, maailmaturgude suurema avatuse ning geopoliitilise kriisi (Venemaa impordikeeld) tõttu saanud hindade ja sissetulekute kõikumisest ELi põllumajandustootjate jaoks oluline probleem. ELi põllumajandusturgude rakkerühma tööd selles valdkonnas tuleb tunnustada ja edendada. Ebaõiglaseid kaubandustavasid ja alla omahinna müümist tuleb takistada.

3.14

Põllumajandustootmine, põllumajandus ja metsandus on maapiirkondade majandusliku ja sotsiaalse arengu seisukohalt üliolulised. Neil on tähtis roll ka teistes maapiirkondadega seotud majandusettevõtetes ja teenustes, nagu maapiirkondade turism, tööhõive ja kultuuritegevus. Tugeva teise samba komponendiga ümberkujundatud ÜPP-l on väga oluline osa maapiirkondade maaelu arenguga seotud probleemide lahendamisel ning põllumajandustootmise ja põllumajanduse tugevana hoidmisel kõigis ELi piirkondades. Eesmärk peab olema säilitada maksimaalne arv põllumajandustootjaid.

4.1

Ümberkujundatud ÜPP, mis toetab tugevalt ELi põllumajandusmudelit, peab jääma kindlaks 1957. aastal Rooma lepinguga kehtestatud ühise põllumajanduspoliitika põhieesmärkidele. Lisada tuleks kestliku arengu eesmärkide ja COP21 raames võetud kohustusi hõlmavad uued eesmärgid. ELi toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud ÜPP konkreetsed eesmärgid on järgmised:

4.2

Ümberkujundatud ÜPPs tuleb arvesse võtta ka keskkonnakaitse, kliimamuutuste leevendamise ja elurikkuse kaitsega seotud määrava tähtsusega väljakutseid.

4.3

Neid olulisi eesmärke saab kõige paremini täita, säilitades ÜPP praeguse kahe samba struktuuri, milles ÜPP esimene sammas põhineb aktiivsetele põllumajandustootjatele antavatel otsetoetustel, mida toetatakse turukorraldusmeetmetega, ning ÜPP teine sammas põhineb maaelu arengu meetmetel ja poliitikameetmete vastuvõtmisel, et võtta arvesse uut nõudlust avalike hüvede järele. Esimese samba otsetoetused on väga olulised, kuna nendega toetatakse põllumajandustootjate sissetulekut ja aidatakse kõikumistega toime tulla ning need on seotud nõuetele vastavuse meetmetega toiduohutuse, looma- ja taimetervise ja heaolu standardite vallas ning keskkonnakontrollidega. ÜPP teise samba meetmetega tagatakse vajalikud täiendavad majanduslikud, keskkonnaalased ja sotsiaalsed toetusprogrammid.

4.4

ÜPP eelarve pärast 2020. aastat peab olema piisav, et tulla toime Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise otsusest tuleneva täiendava finantskoormuse, põllumajandustootjate sissetulekule avalduva surve ning suureneva nõudlusega avalike hüvede järele.

4.5

Põhitoetuste mudeli kohta tehakse ettepanek, et riikidel, kus on vastu võetud teistsugune mudel kui kindlasummalise põhitoetuse süsteem, lubataks see mudel kasutusse jätta ka pärast 2020. aastat, kuna see sobib nende riikide oludes paremini. Mõnes riigis ei võimalda kindlasummalise toetuse mudel võtta arvesse erinevusi investeeringute tasemes, põllumajandustootmise aktiivsuses ega avalike hüvede tagamises.

4.6

Jätkata tuleb erinevate ELi liikmesriikide põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste tasemete ühtlustamisega, võttes arvesse erinevaid tingimusi, et selle kaudu tagada võrdsed konkurentsitingimused kõikide liikmesriikide põllumajandustootjatele ja maapiirkondade tasakaalustatud areng kogu Euroopa Liidus.

4.7

Otsetoetusi tuleks anda üksnes aktiivsetele põllumajandustootjatele, kes pakuvad avalikke hüvesid ja avalikke teenuseid.

4.8

Selleks et toetada ja kaitsta põllumajandustootjatele makstavaid otsetoetusi tugeva esimese samba raames, peaks aktiivne põllumajandustootja töötama iga- või mitmeaastase programmi järgi, mis keskendub keskkonnale, kliimamuutustele ja elurikkusele ning mis võiks hõlmata CO2-navigaatorit ja toitainete haldamise kava. See iga- või mitmeaastane kava peaks hõlmama avalike hüvede mõõdetavat pakkumist ja võimaldama põllumajandustootjatele rohkem paindlikkust. Mõõdetavus peab tuginema objektiivsetele ja ELi tasandil standardiseeritud kriteeriumidele.

4.9

Põllumajandustootjate esimese samba otsetoetustele tuleks seada õiglane ja mõistlik ülempiir (nt võrreldav oskustöölise sissetulekuga). Seda peaks olema võimalik kohandada ja arvesse tuleks võtta ka partnerlusi, ühistuid, ettevõtteid ja kindlustust vajavate töötajate arvu.

4.10

Tootmiskohustusega seotud otsetoetused tuleks suunata haavatavatele sektoritele ja piirkondadele. Need peaksid ära hoidma maa kasutamata jätmise ja kaitsma elurikkust peaasjalikult loomakasvatuse ja languses olevate sektorite säilitamise kaudu.

4.11

Praeguses ÜPPs on 30 % toetustest seotud keskkonnasäästlikkuse elemendi ja 70 % 15 kohustusliku majandamisnõude ja viie hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi tingimusega, mis peavad toetuse saamiseks olema täidetud. Selleks et ÜPPd tõeliselt lihtsustada, oleks soovitav siduda kogu esimese samba otsetoetused avalike hüvede pakkumisega. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja läbi viia keskkonnasäästlikumaks muutmise ja kohustuslike majandamisnõuete õige hindamine, et säilitada kõige tõhusamad ja saavutatavamad meetmed ning kehtestada ka uued eesmärgid, nagu kliimamuutus ja vajadus suurendada CO2 sidumist mullas.

4.12

Need kohustuslikele majandamisnõuetele vastavuse programmid hõlmaksid mõõdetavaid tulemusi keskkonnakaitse, kliimamuutuste leevendamise ja elurikkuse kaitse vallas, põhinedes nõuetele vastavuse tingimuste asjaomasel praegusel rakendamisel.

4.13

Ümberkujundatud ÜPP peaks põhinema aruka põllumajandustootmise kontseptsioonil, mis toob kaasa kahekordse kasu, suurendades nii põllumajandustootjate tulu kui ka keskkonnaeeliseid. See hõlmaks teadmussiirde ja tehnoloogia kasutamist täppispõllumajanduse edendamiseks eesmärgiga vähendada vee, energia, tööstuslike väetiste ja muude tootmissisendite, nt pestitsiidide, eriti fungitsiidide ja insektitsiidide kasutamist.

4.14

Turumeetmed, sh sekkumismeetmed ja eraladustamise toetused, tuleks säilitada. On väga oluline, et nende toetuste saamiseks vajalikud künnised oleksid realistlikud, et tagada tootjatele vajaduse korral mõistlik sissetulekutoetus.

4.15

Tõhusaim kaitse sissetuleku kõikumiste vastu on kindlad ja piisavad esimese samba otsetoetused ja turukorraldusvahendid. Suurte hinnakõikumiste perioodidel on siiski vaja ja tuleks kaaluda ka muid vahendeid, sh tootmise vähendamise kavad. Tuleks soodustada võimalust kasutada teise samba rahalisi vahendeid sellisteks meetmeteks nagu vabatahtlikud kindlustusskeemid.

4.16

Juba 140 aastat on tootmisühistud selgelt näidanud, et nad on põllumajandusturgude ebastabiilsuse suhtes vastupidavamad ja aitavad vältida toiduainete tootmise ümberpaigutamist. Seetõttu on oluline edaspidi veelgi edendada tugevat sektori- ja piirkonnapõhist koostööd tootjate ja tegutsevate ühistute ja tootjaorganisatsioonide – eelkõige väiketootjate – vahel. Eriline rõhk tuleks asetada eelkõige nendele sektoritele ja piirkondadele, kus tehakse vähe koostööd.

4.17

Tuleb edendada ELi põllumajandusturgude rakkerühma väljaselgitatud põhiaspekte: põllumajandustootjate positsiooni parandamine toiduainete tarneahelas, suurem läbipaistvus, kohustuslik hinnaaruandlus, riskijuhtimismeetmed, ebaõiglaste kaubandustavade käsitlemine ja muud küsimused. Tuleb vastu võtta kõiki neid valdkondi käsitlevad eeskirjad ja need ümberkujundatud ÜPPsse täielikult sisse viia. Tehakse ettepanek võtta vastu rangemad eeskirjad ebaõiglaste kaubandustavade kaotamiseks, alla omahinna müümise keelustamiseks ning kohustusliku hinnaaruandluse kehtestamiseks tootja, töötleja ja jaemüüja tasandil. Lisaks tuleb tugevdada põllumajandustootjate positsiooni, toetades tugevate tootjaorganisatsioonide loomist.

4.18

Ümberkujundatud ÜPP keskmes peab olema tõhusa ja hästi toimiva ELi ühtse turu säilitamine. Hiljutised taasriigistamise suundumused ühtsel turul on väga muret tekitavad ja toovad kaasa suuremad hinna- ja turuerinevused. Lisaks on väga oluline võtta kasutusele – kus seda veel pole tehtud – eeskirjad põllumajandustoodete ja toiduainete päritolu kohustuslikuks märgistamiseks, mis on vajalik pettuste ärahoidmiseks ja tarbijatele teadliku valiku võimaldamiseks. Eeskirjad tuleb koostada nii, et need ei kahjustaks ega piiraks kaupade vaba liikumist ELi ühtsel turul.

4.19

Ühendkuningriigi EList väljaastumine on ELi jaoks suur oht, millel on ÜPP-le ja ühtsele turule oluline mõju. Brexitist tingitud ÜPP eelarve mis tahes puudujäägi peavad täies ulatuses katma liikmesriigid. Lisaks on oluline säilitada ELi ja Ühendkuningriigi vahel põllumajandustoodete ja toidu tollimaksuvaba kaubandus ning samaväärsed standardid loomatervise, loomade heaolu ja keskkonna vallas, samuti ühised välistariifid impordile nii ELi kui ka Ühendkuningriiki.

4.20

ÜPP põhieesmärk peab olema ühenduse eelistamine – ELi elanikele ELi toit. Kõnealuse poliitika oluline põhimõte peab olema säilitada ELi standardid jälgitavuse, toiduohutuse, looma- ja taimetervise kontrollide ning keskkonnakaitse vallas ja neid kaitsta, samuti tagada kaitstud geograafiliste tähiste täielik kaitse. Kõigil kaubanduspoliitika läbirääkimistel tuleb ELil tarbijate huvides nõuda, et kogu imporditud toit vastaks samadele standarditele. Lisaks on oluline, et EL säilitaks tulevastes kaubandusläbirääkimistes tugevad ja piisavad kaitsetollid tundlikele sektoritele ja haavatavatele piirkondadele.

4.21

Põlvkondade vahetus peab olema uues ümberkujundatud ÜPPs kesksel kohal. Tehakse ettepanek jätkata alla 40aastastele noortele põllumajandustootjatele antavate ÜPP esimese samba toetuste suurendamist. Tehakse ettepanek vaadata läbi nn viie aasta reegel, et kõrvaldada paindumatus, millega keelatakse noorte põllumajandustootjate juurdepääs suurematele toetustele. Lisaks tehakse ettepanek kohaldada maaelu arengu programmi üldiste meetmete raames noortele põllumajandustootjatele kõrgemaid toetuste määrasid. Noortele põllumajandustootjatele mõeldud struktuuriabiprogrammide toetuste määrasid tuleks suurendada 70 %-le. Selliseid toetusi tuleks võimaldada ka noortele põllumajandusettevõtjatele ja noortele spetsialistidele, kes tegutsevad põllumajanduse partnerlustes, ühistutes ja ettevõtetes. Et noortel põllumajandustootjatel ja uutel alustajatel oleks toetustele pidev juurdepääs, on väga olulisel kohal tõhus riiklik reserv. Teise samba raames peaks olema võimalus rakendada tõhusat pensioniprogrammi. Liikmesriikidel peaks olema paindlikkus võtta täiendavaid meetmeid noorte põllumajandustootjate, eriti naiste jaoks. Väga oluline on tugev keskendumine haridusele ja oskuste parandamisele. Et edendada naiste positsiooni põllumajanduses, peaksid naistele olema kättesaadavad noorte põllumajandustootjatega samaväärsed stiimulid, et tagada võrdsus maa kättesaadavuse, laenamise, koolituse ja staatuse osas.

4.22

Maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi tingimustele ja kohustuslikele majandamisnõuetele vastavuse lihtsustamine põllumajandustootjate jaoks oleks võimalik, loobudes auditeerimisel ja kontrollil põhinevast lähenemisviisist ning rakendades rohkem tehnoloogiat. Süsteem tuleks kasutusele võtta koos kontroll-loendiga, mis sisaldab nõuetele vastavuse kohta nii positiivseid kui ka negatiivseid punkte. Kõige olulisematele põhinõuetele vastavatele taotlejatele, kelle kogutud punktide arv ületab läviväärtuse, määrataks toetus ilma mis tahes karistusmeetmeteta. See oleks juba olemasoleva uue kollase kaardi lähenemisviisi edasiarendus. Nõuetele vastavuse kriteeriumide ja kohustuslike majandamisnõuete arvu tuleks vähendada, jättes välja mõned kohustuslikud majandamisnõuded, mis ei ole enam sobivad ega asjakohased. Selle hea näide oleks kaotada vajadus kontrollida põllumajandusettevõtetes loomade identifitseerimist ning teha kontrolle tehnoloogia abil sellistes müügikohtades nagu lihatööstuse hooned, kogumispunktid ja kariloomaturud.

4.23

Nõuetele vastavuse tingimustega seotud kontrolli korras tuleks ette näha ka õigus parandada nõuetele vastavust enne menetluse lõpetamist kindlaksmääratud aja jooksul, ilma et kaasneks karistus. Karistuste ja tolerantsi suhtes tuleks rakendada proportsionaalsemat ja õiglasemat lähenemisviisi. Lihtsustamine ei tohiks kaasa tuua ambitsioonide vähenemist, eriti keskkonnakaitse (keskkonnasäästlikumaks muutmine) või sanitaar- ja fütosanitaarnõuete osas.

4.24

Toetuste maksmine ei tohiks kontrollide tõttu viibida ning tuleks kohaldada poliitikat, mille kohaselt rakendataks kõiki rahastamiskõlblikkuse ning nõuetele vastavuse tingimuste ja kohustuslike majandamisnõuetega seotud karistusi järgmisel aastal.

4.25

Maapiirkondade elujõulisusele, vastupidavusele ja töökohtade loomisele keskenduvas uues ümberkujundatud ÜPPs on väga oluline osa tugeval, täiustatud ja tõhusamal teisel sambal, mis vastab piirkondade majanduslikele, keskkonnaalastele ja sotsiaalsetele vajadustele. See peaks põhinema teises Corki deklaratsioonis sätestatud eesmärkidel. Lisaks on oluline, et liikmesriigid kaasrahastaksid piisavalt kõiki maaelu arengu programmi meetmeid, sh looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade toetusi.

4.26

Suuremate väljakutsete tõttu ÜRO kestliku arengu eesmärkide ja COP21 raames võetud Euroopa kohustuste täitmisel on tarvis laiendada, suunata ja rahastada ÜPP teise samba alla kuuluvaid ulatuslikumaid keskkonnameetmeid. Pidades kinni teise samba raames eraldatud eelarvest, on selle võimaldamiseks oluline, et kõnealune eesmärk kajastuks liikmesriikidevahelises tulevases eelarvevahendite jaotuses.

4.27

Laiendatud ÜPP teise samba keskkonna-, kliimamuutuste- ja elurikkusealased meetmed ja toetused peaksid olema suunatud tõhusamate ökosüsteemiteenuste tagamisele põllumajandusettevõtjate poolt ning keskenduma järgmistele aspektidele.

4.28

Looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade kava raames antavad toetused on ELi vaesemate ja eraldatumate piirkondade põllumajandustootjate jaoks üliolulised.

4.29

Madala kulukusega finantstoetus on väga oluline kasvu edendamiseks põllumajandussektoris ja eelkõige selleks, et aidata noori põllumajandustootjaid, kes on põlvkondade vahetuse jaoks kriitilise tähtsusega.

4.30

Ümberkujundatud ÜPP peaks täiendama terviklikku toidupoliitikat, ühendades kestliku põllumajanduse, tasakaalustatud territoriaalse arengu, tervisliku toitumise, tööhõive ja kaubanduse. Ei saa jätta rõhutamata tervisliku toiduvaliku tähtsust tarbijatele ning sellega seotud eeliseid ühiskonnale elukvaliteedi, tervislike eluviiside, rasvumisega võitlemise ja väiksemate tervishoiukulude näol. Selle sõnumi edastamiseks tarbijatele on tarvis rohkem vahendeid ja programme, samuti on vaja programme toidujäätmete tekke vältimiseks ja ringlussevõtu soodustamiseks.

4.31

Et saavutada ELi eesmärk suurendada taastuvenergia kasutamist 2030. aastaks vähemalt 27 %ni, tuleks võtta meetmeid stabiilsuse ja õiguskindluse tagamiseks. Kasutusele tuleb võtta toetused, mille eesmärk on toetada investeeringuid päikese-, biomassi- ja tuuleenergiasse ning energiatõhususe ja energiasäästuprogrammidesse.

4.32

Konkurentsivõime säilitamiseks on äärmiselt oluline tagada, et põllumajandussektori käsutuses oleksid uusimad teadusuuringute ja innovatsiooni tulemused, ning teha need põllumajandusettevõtete tasandil kättesaadavaks. Tõhus teadmussiire, haridus, parimad tavad ning nõustamis- ja teavitamisprogrammid ja -teenused peavad olema kättesaadavad ja neid tuleb toetada.

4.33

Kuna põllumajanduses ja eelkõige arukaks põllumajandustootmiseks ja lihtsustamise edendamiseks kasutatakse järjest enam tehnoloogiat, on lairibaühendus kõigi maapiirkondade jaoks väga oluline.

4.34

Uues arukal põllumajandustootmisel põhinevas majanduses, kus kasutatakse rohkem tehnoloogiat, on väga tähtsal kohal põllumajandustootjate andmete ja konfidentsiaalsuse kaitse. Lisaks on väga oluline, et põllumajandustootjate ettevõtteid puudutavad andmed jäävad täielikult tootjate omandisse.

4.35

Ringmajandusel võib olla oluline osa jäätmete vähendamisel kõigis sektorites. Traditsioonilised põllumajandusmudelid on parim näide jäätmevabast ressursitõhusast ringmajandusest. Põllumajandusel on taaskasutuse ja ringlussevõtu valdkonnas täita positiivne roll, mis hõlmab mulla, vee ja õhu säästvat majandamist.

4.36

Uue ümberkujundatud ÜPP kasutuselevõtuks on pärast 2020. aastat vaja mõistlikku üleminekuperioodi, eeskätt selleks, et võtta arvesse Brexitiga seotud eelarveküsimusi ja muid poliitilisi otsuseid (7).

31.8.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 288/20

Raportöör:

Erik SVENSSON

Kaasraportöör:

Ariane RODERT

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“) tervitab Euroopa Komisjoni idu- ja kasvufirmade algatust ning kavandatud meetmeid, mille eesmärk on kõrvaldada peamised takistused, ent rõhutab asjaolu, et mitte kõik kiiresti arenevad ettevõtted ei ole kõrgtehnoloogia ettevõtted ja et tarvis on sektoriüleseid meetmeid.

1.2

Komitee on arvamusel, et väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act“ – mis koondaks kõik algatused ühe kava alla – ajakohastatud taaskäivitamine oleks asjakohasem ning suurendaks nähtavust ja järjepidevust.

1.3

Komitee nõuab idu- ja kasvufirmade suhtes kooskõlastatud poliitilist lähenemisviisi, milles võetaks arvesse ettevõtlusmudelite mitmekesisust, ja peab tervitatavaks sotsiaalsetele ettevõtetele mõeldud erimeetmeid. Siiski peab mis tahes algatus püüdma üldiselt parandada ettevõtluskliimat, võimaldades innovatsiooniprotsessi osana riskide võtmist ja eksperimenteerimist.

1.4

Peamiseks takistuseks idu- ja kasvufirmadele on jätkuvalt halduskoormus ja bürokraatia. Seepärast innustab komitee komisjoni täielikult rakendama ja jõustama selles valdkonnas võetud algatusi.

1.5

Komitee rõhutab, et on oluline sotsiaalpartnereid struktureeritult kaasata ning tagada töötingimusi, tööõigust ja kollektiivlepinguid käsitlevate ELi õigusnormide järgimine.

1.6

Komitee peab kavandatud innovatsioonimeetmeid tervitatavaks, ent arvestades VKEde ja mikroettevõtete piiratud ressursse, kutsub üles lihtsustama eeskirju ja tingimusi.

1.7

Partnerlussuhete tugevdamine ja kogukondade loomine on väga oluline tegur edu saavutamiseks. Komisjon peaks edendama võrgustike moodustamist, sealhulgas vahendajate, hõlbustajate, hooandjate ja ettevõtlusinkubaatorite loomist.

1.8

Idu- ja kasvufirmade kasvupotentsiaali vallandamiseks on väga oluline töötada välja kohandatud rahastamine, mis võimaldaks ligipääsu nii omakapitali kui ka võlakapitali põhistele lahendustele, kindlustada ligipääs hankelepingutele ja parandada maksukeskkonda. Komitee on oma arvamustes uurinud sobivaid lahendusi.

1.9

Oskuste arendamine on otsustava tähtsusega ja seepärast tuleb keskenduda ettevõtlusalastele haridusprogrammidele kõigil tasemetel ning haridussüsteemi varases järgus. Lisaks tuleb ergutada ja edendada mentorlust, töökohal õppimist ning informaalse ja mitteformaalse õppe programme.

1.10

On vaja võtta meetmeid, et vähendada praegust tugevat riskikartlikkust ELis, vaadates läbi teise võimaluse põhimõtte ja pakkudes arengutoetust, nt finantskirjaoskuse/-hariduse näol.

1.11

Komitee kutsub komisjoni üles koondama kokku kõik praegused ja uued algatused sotsiaalsete ettevõtete toetamiseks, avaldades sotsiaalmajanduse tegevuskava sisaldava teatise. See on kooskõlas nõukogu 7. detsembri 2015. aasta järeldustega sotsiaalmajanduse kui Euroopa majandusliku ja sotsiaalse arengu olulise teguri edendamise kohta.

2.1

Teatises „Euroopa uued liidrid: idu- ja kasvufirmade algatus“ on märgitud järgmist:

2.2

Teatises pakub komisjon välja mitmeid meetmeid, mida tuleb võtta nende tõkete vähendamiseks ja/või kõrvaldamiseks.

2.2.1

Tõkete kõrvaldamine:

2.2.2

Abi õigete partnerite leidmiseks:

2.2.3

Juurdepääs rahastamisele:

3.1

Käesolev arvamus on vastus Euroopa Komisjoni teatisele „Euroopa uued liidrid: idu- ja kasvufirmade algatus“, milles pakutakse välja meetmeid kiiresti arenevate ettevõtete täieliku potentsiaali vallandamiseks. Komitee otsustas siiski laiendada arvamuse ulatust ja kaaluda neid meetmeid kõigi idufirma vormide, sh potentsiaalsete idu- ja kasvufirmade vaatenurgast.

3.2

Komitee peab kõnealust algatust ja peamiste takistuste kõrvaldamise püüdu tervitatavaks. Komitee sooviks rõhutada oma varasemates arvamustes tehtud ulatuslikku tööd eesmärgiga luua ELis eri ettevõtlusvormidele soodne keskkond (3), samuti oma varasemat üleskutset edendada ettevõtlusalast tegevuskava (4).

3.3

Kuna idu- ja kasvufirmade algatus on väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act“ edasiarendus ja laiendus, siis leiab komitee, et oleks tõhusam kaaluda väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act“ ajakohastatud taaskäivitamist kui jätkata eraldi meetmete võtmist. Komitee tervitab ja toetab kõnealust algatust ja teisi sellesarnaseid, mille eesmärk on toetada idu- ja kasvufirmasid, ent on keeruline saada ülevaadet kogu tegevuskavast, koondamata eri algatusi ühiseks ja laiaulatuslikuks poliitiliseks tegevuskavaks.

3.4

Komitee rõhutab vajadust üldise tõhusa meetmepaketi järele, milles võetaks arvesse ettevõtete mitmekesisust, ja toetab seepärast komisjoni eesmärki edendada kogu ELi poliitikat hõlmavat koordineeritud lähenemisviisi.

3.5

Komitee juhib komisjoni tähelepanu komitees koostamisel olevale arvamusele, mis sisaldab mitmeid idu- ja kasvufirmade seisukohalt väga asjakohaseid soovitusi:

3.6

Lisaks ärgitab komitee oma 2016. aasta detsembri arvamuses (5) komisjoni edendama kiiresti arenevaid ettevõtteid järgmiste meetmete abil:

3.7

Iseäranis oluline on tunnistada olemasolevate mikroettevõtete – millest paljud on pereettevõtted – suurt potentsiaali ja sotsiaalsete ettevõtete valdkonna arenguvõimalusi. Lisaks kutsub komitee komisjoni üles kaaluma asjaolu, et mitte kõik kiiresti arenevad ettevõtted ei ole kõrgtehnoloogia ettevõtted ning et tähelepanu ja toetust vajavad ka sellised sektorid nagu teenuste sektor, moetööstus ja e-kaubandus ning teised innovaatilised sektorid.

3.8

Komitee ärgitab komisjoni ühtlasi tagama, et kõigis algatustes võetaks arvesse ka uusi kujunemisjärgus ärimudeleid, nagu nt jagamismajandus (6). Need kõik põrkuvad sarnastele ja täiendavatele taksitustele, kui alustavad tegevust ja laienevad ühtsel turul.

3.9

Komitee peab tervitatavaks meetmeid ühtse digivärava sisseseadmiseks, et parandada ligipääsu teabele, ent leiab, et sel vahendil oleks piiratud mõju koormavate eeskirjade ja õigusnormide vähendamisele. Samuti soovitab komitee hõlmata ühtsesse digiväravasse teadus- ja arendustegevuse alase internetiportaali. Struktuurne koostöö vahendajaorganisatsioonidega on väga tõhus viis parandada idufirmade teavitamist.

3.10

Komisjon käsitleb mõningaid kõige pakilisemaid takistusi, iseäranis regulatiivse, maksu- ja halduskoormuse alal. Komitee soovib rõhutada, et VKEdel, sh mikroettevõtetel, ja pere- või sotsiaalsetel ettevõtetel on sageli vähe või üldse mitte mingeid ettevõttesiseseid kogemusi väga keerukate ja bürokraatlike eeskirjade ja halduskoormusega toimetulekuks, seepärast on lihtsustamine kõige alus.

3.11

Komitee toetab kavandatud vastastikuseid hindamisi heade tavade jagamiseks ja liikmesriikide vaheliste erinevuste väljaselgitamiseks algatuste parema ühtlustamise eesmärgil. Tõhususe huvides peavad vastastikuste hindamiste tulemused olema läbipaistvad ja neid tuleb levitada sidusrühmade hulgas.

3.12

Komitee toetab ka komisjoni otsust laiendada Euroopa ettevõtlusvõrgustiku nõuandeteenuseid, pakkudes idu- ja kasvufirmade nõustamist asjaomaste siseriiklike ja Euroopa õigusnormide, rahastamisvõimaluste, partnerluste loomise ja piiriülestes riigihangetes osalemisega seotud küsimustes. Ka siin soovib komitee rõhutada vahendajaasutuste ja kaasatud organisatsioonidega muu hulgas sotsiaalmajanduse raames tehtava struktuurse koostöö tähtsust ja eeliseid.

3.13

Komitee toetab komisjoni kavatsust kaasata idu- ja kasvufirmad rahvusvahelistesse kaubanduslepingutesse, sest järjest enam idu- ja kasvufirmasid peab kiiresti jõudma üleilmsele turule (sageli väga piiratud segmendis).

3.14

Komitee tunnustab ja toetab komisjoni selles algatuses võetud kohustust tagada töötingimusi, tööõigust ja kollektiivlepinguid käsitlevate ELi õigusnormide järgimine ja seada eesmärgiks kvaliteetsed töökohad.

3.15

Komitee soovib reageerida komisjoni teatises esitatud järgmisele sõnastusele: „sealhulgas paindlikumat ja ajakohasemat töökorraldust“. See väide võib põhjustada vääritimõistmist ja võimalikku kuritarvitamist.

3.16

Sotsiaalpartnerite struktuurne kaasamine on ülitähtis ja seda tuleks edendada, et tagada ettevõtete vahel aus konkurents ja vältida sotsiaalse dumpingu ohtu, nagu komitee on toonitanud mitmes arvamuses (7).

3.17

Komitee soovib käsitleda asukohapõhise piiramise praegust protsessi (8). See võib olla uus suur takistus idu- ja kasvufirmadele, kel puudub suutlikkus siseneda samaaegselt mitmesse eri keeltega riiki. Äärmiselt oluline on selgitada aktiivse ja passiivse müügi erinevusi! Siseriiklikest õigusaktidest kinnipidamist nõutakse vaid neis riikides, kuhu on suunatud aktiivne tegevus.

3.18

Komitee toetab ettepanekut parandada VKEde, iseäranis kasvufirmade juurdepääsu programmile „Horisont 2020“. Euroopa innovatsiooninõukogu ja innovatsiooniradar võivad olla tõhusad vahendid, juhul kui need ei ole liiga koormavad, ja võivad tõepoolest saavutada kavandatud VKEde eesmärgid. Lisaks soovitab komitee pöörata neis algatustes eritähelepanu sotsiaalsele innovatsioonile, mis sageli hoogustab uusi ärimudeleid.

3.19

Komitee peab tervitatavaks ka asjaolu, et idu- ja kasvufirmadele suunatud meetmetes mainitakse konkreetselt sotsiaalmajandust ja sotsiaalseid ettevõtteid – see on valdkond, kus komiteel on eriteadmised ja mille kohta ta on koostanud arvamusi (9).

3.20

Komitee märgib rahuloluga, et komisjon tunnistab VKEde suuri raskusi oma intellektuaalomandiõiguste kaitsmisel. Väikese ettevõtte jaoks on kulud äärmiselt suured, sama suured on ka õigusnormide täitmise tagamise kulud, mis tähendab, peaaegu ükski idu- või kasvufirma ei saa seda endale lubada. Komitee palub komisjonil leida sellele probleemile toimiv lahendus.

4.1.1

Üldine positiivne ettevõtluskliima on kasvu ja innovatsiooni nurgakivi. Komitee on seisukohal, et komisjoni algatus saab olla edukas ainult siis, kui selle eesmärk on üldiselt parandada ettevõtluskliimat, võimaldades innovatsiooniprotsessi osana riskide võtmist ja eksperimenteerimist.

4.1.2

Komitee nõustub komisjoniga selles, et idu- ja iseäranis kasvufirmade jaoks on väga oluline luua sidemed õigete parteritega. Kuna Euroopa turg suhtub riskide võtmisse traditsioonilisemalt ja on eeskätt riigipõhine, tuleb jõupingutused jagada laias laastus kaheks:

4.1.3

Komitee toetab komisjoni kavatsust tõhustada algatust „Startup Europe“ ja koordineerida ELi tegevust eesmärgiga ühendada klastrid ja ökosüsteemid kogu Euroopas.

4.1.4

Komitee toetab asjaolu, et komisjon tõstab esile kogukondade moodustamist koos partnerluste ja vajadustele vastavate ökosüsteemidega kui idu- ja kasvufirmade edukuse peamisi tegureid. Seoses sellega peab komitee tervitatavaks asjaolu, et komisjon osutab eritähelepanu sotsiaalsele ettevõttele, tunnistades selle erijooni ja panust Euroopa ühiskonda. Seepärast kutsub komitee komisjoni veel kord üles (10) koondama kõik praegused ja uued algatused sidusasse ELi sotsiaalmajanduse tegevuskavva, et parandada nähtavust ja eri algatuste omavahel ühendamist.

4.2.1

Komitee toetab kindlalt komisjoni kavatsust parandada idu- ja kasvufirmade jaoks hangetes osalemise võimalusi. Lisaks kavandatud meetmetele kutsub komitee komisjoni üles jälgima tähelepanelikult hankedirektiivi ülevõtmist ja kohaldamist liikmesriigi tasandil. See on oluline tagamaks, et liikmesriigid kasutavad täielikult ära olemasolevaid sätteid, et parandada VKEde, sh sotsiaalsete ettevõtete võimalusi hangetes osalemiseks. Komitee viitab oma varasematele hanketeemalisele arvamusele (11).

4.2.2

Komitee tervitab asjaolu, et teatises pööratakse erilist tähelepanu innovatsioonialastele hangetele ja innovatsioonipartnerlusele. See aga nõuab lihtsustatud eeskirjakomplekti. Innovatsioonialased hanked, nagu neid on kirjeldatud direktiivis, näivad paremini sobivat suurtele ettevõtetele. Innovatsioonipartnerlustes osalemiseks tuleb määrata eraldi üksus – see takistab idu- ja kasvufirmasid hanketingimustele vastamast, sest idufirmadel puudub tavaliselt vastav osakond.

4.2.3

Komitee soovib rõhutada, et komisjoni vahendi (enda kinnitus, kasutades Euroopa ühtset hankedokumenti) kasutuselevõtmine eesmärgiga aidata VKEdel avalikes hangetes osaleda on paljudel juhtudel andnud vastupidiseid tulemusi ja seda tajutakse hankes osalemise takistusena. Idu- ja kasvufirmadel on raske kogu vajalikku teavet ja nõutavaid vorme kokku saada. Seepärast on tarvis toetust ja seda tuleks edendada vahendajaorganisatsioonide kaudu (VKEde organisatsioonid ja teised seotud organisatsioonid).

4.3.1

Komitee nõustub, et Euroopa uute oskuste tegevuskava, milles keskendutakse kahele eesmärgile – kvaliteedile ja oskustele, käsitleb mõningaid kõige olulisemaid väljakutseid. Ent edu saab saabuda ainult siis, kui algatused jõuavad kõige tähtsamate sihtrühmadeni, see aga nõuab rakendamist, jälgimist ja järelkäsitlemist, et tagada tõhusus.

4.3.2

Komitee rõhutab, et Euroopa uute oskuste tegevuskava ja iseäranis tulevane algatus „Digioskuste ja töökohtade koalitsioon“ on äärmiselt olulised ja neist võib saada tuleviku nurgakivi.

4.3.3

Sotsiaalsed ettevõtted töötavad välja vastuseid uutele või seni piisavalt arvesse võtmata sotsiaalsetele vajadustele. Nad on sotsiaalse innovatsiooni teerajajad. Sotsiaalsed (ja teised) ettevõtjad väljendavad seega vajadust meetmete järele lisaks digioskuste algatustele ka teistes oskusvaldkondades, nt ettevõtluse arendamine ja investeerimisvalmidus. Need oskused on eduka idufirma jaoks võrdselt tähtsad.

4.3.4

Komitee kutsub komisjoni üles edendama ja abistama liikmesriike hariduskavade koostamisel ettevõtjate jaoks, aga ka hõlbustama parimaid tavasid liikmesriikide ja sidusrühmade vahel. On soovitatav näha sellised kavad ette juba haridussüsteemi varases etapis, sest on tõendatud, et siis on sellel suurem mõju.

4.3.5

Lisaks on ettevõtlusinkubaatorid ja ühtse kontaktpunkti teenused (nt arendamine, mentorlus ja rahaline toetus) sageli otsustava tähtsusega varajases ja kiire kasvu faasis. Komisjon peaks edendama ja jagama selle valdkonna parimaid tavasid.

4.4.1

Komitee jagab komisjoni muret, et maksustamine võib idu- ja kasvufirmade jaoks olla märkimisväärne takistus. Peamised punktid, mida tuleb käsitleda, on suured nõuete täitmise kulud, iseäranis kulud, mis tulenevad riiklike maksusüsteemide erinevusest.

4.4.2

Komitee kutsub komisjoni üles kaaluma võimalust jätta kehtestamata koguseline või ajaline piirang sellise kahjumi edasikandmise korral, mis tekkis ettevõtte esialgsel käivitamisel ja kasvamisel.

4.4.3

Komitee tervitab ka komisjoni teatises kirjeldatud võimalust, et VKE võivad valida äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi süsteemi.

4.4.4

Samuti on VKEde jaoks väga keeruline tarbimise maksustamine käibemaksusüsteemis. Lisaks paneb idufirmadele täiendava koorma iga konkreetse kauba või teenuse puhul liikmesriigis kohaldatava käibemaksumäära väljaselgitamine. See põhjustab kõrgeid kulusid, mis lõpuks pärsivad piirülest kaubandust. Seepärast toetab komitee komisjoni kavatsust luua ühtne käibemaksuala ja esitada pakett, millega lihtsustatakse käibemaksu süsteemi VKEde, sealhulgas idufirmade jaoks, käsitledes sellega tõsist takistust mikroettevõtete jaoks.

4.4.5

Investeeringuid idu- ja kasvufirmadesse pärsib ka see, et paljudes liikmesriikides maksustatakse investeerimistulu individuaalsel tasandil, iseäranis siis, kui alternatiiviks on investeeringud, millele kohaldatakse madalamat maksukoormust või mida üldse ei maksustata. Selles kontekstis võib eritähelepanu nõuda aktsiaoptsioonide maksustamine. Seepärast toetab komitee komisjonipoolse järelevalve jätkumist liikmesriikide maksuskeemide/stiimulite üle idu-/kasvufirmadesse investeerimisel.

4.4.6

Sotsiaalsetel ettevõtetel peab olema fiskaalne keskkond, mis võimaldab neil kasutada oma täielikku majanduslikku potentsiaali, võttes samas arvesse nende keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid eesmärke ning järgides vaba konkurentsi põhimõtteid. Võimalikud on mitmesugused meetmed:

4.5.1

Idu- ja kasvufirmad sõltuvad juurdepääsust oma- ja võlakapitalile. Komitee on varasemates arvamustes (12) märkinud, et ELis on juurdepääs riskikapitalile palju piiratum kui USAs, mille peamine põhjus on ELi riskikapitali sektori suur killustatus (see on koondunud teatud liikmesriikidesse). Komitee tunnistab, et komisjon käsitleb seda küsimust, luues üleeuroopalise riskikapitali fondi, ning kutsub komisjoni üles võtma teadmiseks komitee ettepanekud (13) ja jälgima tähelepanelikult fondi rakendamist ja mõju.

4.5.2

Samas arvamuses juhtis komitee tähelepanu erainvestorite ebapiisavale kaasamisele ning soovitas stiimuleid avaliku ja erasektori partnerlusteks seal, kus on võimalik kaaluda asümmeetrilisi fonde (need on juba olemas Soomes, Ühendkuningriigis, Kreekas ja Madalmaades). Komitee peab nüüd tervitatavaks sarnast lahendust, mis võimaldab eraõiguslikel investeerimisfondidel saada avaliku sektori tagatise investeeringuteks idu- ja kasvufirmadesse.

4.5.3

Komitee peab tervitatavaks ka ettepanekut suurendada EFSI ja COSME programmi eelarvet, et täiendavalt rahastada idu- ja kasvufirmadele suunatud tõhusaid meetmeid, võttes arvesse nende ettevõtete mitmekesisust.

4.5.4

Siiski on oluline rõhutada, et enamikku idufirmasid rahastatakse pangalaenudega, mis on seotud isiklike ja perekondlike tagatistega. Kuigi pangalaenud on tegelikkus, on rahastamisvahendina tarvis ka omakapitali, ent see vahend ei ole karistuslike maksustamiskordade, omakapitali kultuuri puudumise, vähese finantskirjaoskuse ja killustunud maksejõuetussüsteemide tõttu Euroopas piisavalt arenenud.

4.5.5

Komitee innustab ELi liikmesriike edendama komisjoni abiga äritegevuse alternatiivseid õiguslikke vorme ja neid otsima – nt lihtsustatud vormis aktsiaselts, millel on suur innovatsioonipotentsiaal kasvu seisukohalt (tüüpiline idufirma Prantsusmaal ja Slovakkias).

4.5.6

Samuti innustab komitee liikmesriike lihtsustama ja ühtlustama komisjoni abiga pankrotiseadusi, k.a teise võimaluse põhimõtte rakendamine, mis pakuti välja komitee arvamuses „Ettevõtte maksejõuetus“ (14).

4.5.7

Maksejõuetusmenetluses ja -eeskirjades on väljakutseks raskustesse sattunud idufirmade varade asjakohane hindamine. Paljudel juhtudel on peamine vara oskusteave, mitte põhivara, nagu komitee on juba varem märkinud (15).

4.5.8

Varasemates arvamustes on komitee põhjalikult uurinud sotsiaalsete ettevõtete jaoks vajalikku finantsökosüsteemi (16). Sarnaselt teiste idufirmadega on nende puhul vaja pakkuda kombineeritud kapitali lahendusi koos garantiielemendiga ning innovaatilisi vahendeid teises etapis rahastamiseks ja rahandusalast koolitust, mis hõlmab investeerimisvalmidust. Sotsiaalsetesse ettevõtetesse investeerimise ja asjaomaste ettevõtete rahastamise iseärasus on see, et investeeringutasuvus hõlmab ka sotsiaalset mõju. Komisjon peaks toetama liikmesriikide sellesuunalisi algatusi.

5.1

Komitee peab tervitatavaks asjaolu, et teatises tuuakse iseäranis esile sotsiaalsete ettevõtete sektorile suunatud konkreetseid meetmeid ning uuritakse edasiste meetme võtmist tärkavate ettevõtlusmudelite korral.

5.2

Seoses sellega on oluline mainida seost sotsiaalse innovatsiooni ning sotsiaalmajanduse valdkonna idufirmade ja uute ärimudelite vahel, mida komitee on varem uurinud (17). Keskne tähtsus on arusaamal, et sotsiaalne innovatsioon lähtub teistsugusest innovatsiooniprotsessist, mille aluseks on spetsiaalsed kriteeriumid ja põhimõtted. Seepärast tuleb iga meetme puhul sotsiaalmajanduse valdkonna idufirmade ja uute ärimudelite toetamisel järgida peamisi alusväärtusi, nagu sotsiaalse ja keskkonnamõju mõõtmine, jagatud väärtuse ja avatud allika aspektid, mis seonduvad sotsiaalse innovatsiooniga (18). Vaid siis võivad sotsiaalsed ettevõtted ja asjaomased uued kujunemisjärgus sotsiaalse ettevõtluse vormid saada kasu toetusemeetmetest, olla jätkusuutlikud ja edukalt kasvada.

5.3

Ühtlasi on oluline mõista, kuidas ja kas sotsiaalsed ettevõtted ja need uued ettevõtlusvormid kasvavad (nad võivad kiire kasvamise asemel otsustada hoopis head ideed tutvustada). Nagu komitee on varem rõhutanud, on keskne tähtsus nende erinevate ettevõtlusmudelite loogika täielikul integreerimisel kõigisse idu- ja kasvufirmade algatustesse ning toetusvahendite asjakohasel kohandamisel. Toetusmehhanismid põhinevad sageli tänapäeval normiks oleval traditsioonilisel ettevõttemudelil ja mitte sotsiaalmajanduslikel või kujunemisjärgus majandusmudelitel.

6.1

Komitee on alati rõhutanud vajadust suurendada eri ettevõtlusvormide nähtavust, tunnustamist ja edendamist. See hõlmab paremat statistiliste andmete kogumist ning uuringuid ELis praegu olemasolevate eri ärimudelite ja nende konkreetse loogika valdkonnas.

6.2

Palju kasu võiks olla andmebaasist, mis koondaks häid tavasid meetmete alal idu- ja kasvufirmade edendamiseks kogu nende mitmekesisuses. Komisjonil on head võimalused lihtsustada liikmesriikide parimate tavade vahetust.

6.3

Tuleks propageerida sotsiaalettevõtete väärtusi, põhimõtteid ja olemasolu põhjuseid, sest need võivad anda ettevõtjatele inspiratsiooni. Sektori kogemusi ja meetodeid saab kergesti üle kanda teistele ettevõtlusmudelitele, nt partnerluse ja liikmesuse põhimõtted, mis põhinevad sektori- ja sidusrühmaülesel ühisel loomisel, litsentsilepingutel, suutlikkuse suurendamisel, ühitamisel, mis võimaldab võimendada teiste ettevõtete ulatust, avatud allikal, et lahendusi kiiresti levitada, arukatel võrkudel, mis tuginevad jagatud ja ühistele väärtustele, ning uute standardite kehtestamisel, nagu nt poliitika muutmisele suunatud liikumised. Hea näide viimati nimetatu kohta on tõsiasi, et sotsiaalne innovatsioon toob tavaliselt kaasa sotsiaalpoliitika innovatsiooni. Samamoodi võivad tavapärased ettevõtted anda inspiratsiooni sotsiaalsetele ettevõtetele nt turunduse, müügi ja äriühingute juhtimise alal, mis taas näitlikustab heade tavade vahetamise väärtust.

6.4

Komiteel kui Euroopa kodanikuühiskonna esindajal on head võimalused osaleda aktiivselt ELi ettevõtluse arendamise edendamises ja tugevdamises tööhõive, sotsiaalse heaolu ja kasvu huvides. Seepärast pakume komisjonile oma suutlikkust ja võimeid seoses edasiste VKEsid, sh sotsiaalseid ettevõtteid käsitlevate algatustega.

31.8.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 288/29

Raportöör:

Jorge PEGADO LIZ

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avaldab kahetsust selle üle, et komisjon ei ole võtnud arvesse komitee varasemaid arvamusi ja on pidanud taas alustama läbirääkimisi, et kohandada Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291 teatavaid õigusakte, mis näevad ette kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamist.

1.2.

Komitee tuletab meelde, et on oma varasemates arvamustes määratlenud lähenemise, millega saab tema arvates kõige paremini kaitsta selle menetluse käigus kaalul olevaid põhiväärtusi õiguskindluse, põhiõiguste austamise ning institutsioonide volituste tõhusa, tasakaalus ja demokraatliku kasutamise aspektist.

1.3.

Komitee arvates tuleks neist põhimõtetest juhinduda menetluses, mida kasutatakse veel kontrolliga regulatiivmenetlust sisaldavate õigusaktide kohandamisel uue delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide korraga vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 290 ja 291.

1.4.

Ilma et see mõjutaks põhjalikumat analüüsi iga komiteele arvamuse koostamiseks esitatava õigusakti läbivaatamisel, esitab komitee kokkuvõtlikult märkused, mida ta peab oluliseks iga ettepanekus välja toodud õigusakti ettepaneku puhul.

2.1.

Komisjon sedastab oma ettepanekus, et märkimisväärne hulk õigusakte, mis põhinevad nõukogu otsusega 2006/512/EÜ (komiteemenetluse otsus) kehtestatud korral, tuleb veel kohandada Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291 vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (komiteemenetluse määrus).

2.2.

Komisjon võttis kohustuse kohandada need 2013. aastaks ja tegi selleks 2013. aastal kolm horisontaalse vastavusse viimise ettepanekut (I, II ja III koondõigusakt).

2.3.

Pärast pikki arutelusid Euroopa Parlamendiga ja parlamendi mitmeid muudatusettepanekuid koondõigusaktide kohta keeldus nõukogu toetamast automaatset vastavusse viimist ja ühekorraga kõigi kontrolliga regulatiivmenetlusega õigusaktide muutmist delegeeritud õigusaktideks, kuna ei olnud tagatud, et delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel peetakse süstemaatiliselt nõu liikmesriikide ekspertidega. See tingis institutsioonilise ummiku, mille tagajärjel võttis komisjon oma ettepanekud tagasi.

2.4.

Institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe läbivaatamise ja delegeeritud õigusaktide küsimuses ühisseisukohale jõudmise järel esitas komisjon uue ettepaneku, reageerides nõukogu vastuväidetele. Uues ettepanekus võetakse arvesse uue institutsioonidevahelise kokkuleppega ette nähtud muudatused, mis puudutavad konsulteerimist liikmesriikide ekspertidega delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja samaaegset konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

2.5.

Ettepanek koosneb lisas esitatud 13 peatükist, kus kronoloogilises järjekorras tuuakse välja 168 õigusakti. Komisjon jaotab need nelja tabelisse.

Tabel 1. Ülevaade õigusaktidest, mille puhul tehakse ettepanek nende rakendusaktidega vastavusse viimiseks teatavate volituste osas.

Tabel 2. Ülevaade õigusaktidest, mille puhul nähakse ette teatavate volituste tühistamine.

Tabel 3. Ettepanekud, mille komisjon on vastu võtnud.

Tabel 4. Õigusaktid, mille kohta on kavandatud ettepanekud.

3.1.

2013. aasta juulis võttis komitee vastu väga üksikasjaliku teabearuande, mille eesmärk oli „tuua esile Lissaboni lepinguga delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks kehtestatud volituste delegeerimiskorra praktiline külg“.

3.2.

Komitee märkis, et „delegeeritud õigusaktide täpne õiguslik olemus [jääb] üsna ebamääraseks. Euroopa Kohus tõlgendab meetmete mitteolemuslikkust sõltuvalt valdkonnast erinevalt ja komisjonil näib olevat suur tegutsemisvabadus, kuna ta määrab ise volituste delegeerimise ulatuse ja kestuse“.

3.2.1.

Ta sedastas, et „on mitmeid lahtisi küsimusi seoses läbipaistvusega eelneva konsulteerimise süsteemi puhul, mis tuleneb 4. aprillil 2011 vastuvõetud õiguslikult mittesiduvast dokumendist „Common Understanding on practical arrangements for the use of delegated acts“.

3.2.2.

Lisaks märkis komitee, et „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaldamine on ette nähtud komisjoni 9. detsembri 2009. aasta teatises Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Tegemist on juriidiliselt mittesiduva aktiga, samas kui volituste delegeerimise rakendamise eeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruses, st üldkohaldatavas õigusaktis, mis on kõigile osalistele siduv ja otseselt rakendatav“.

3.2.3.

Komitee tegi järelduse, et „jätkuvalt on kahtluse all delegeerimiskorra lihtsus, samuti see, kas ELi kodanikud tegelikult tajuvad, mis on kaalul, kas delegeerimiskorda rakendatakse ettenähtud viisil ja kas kontrollimehhanismid on tõhusad“. Seepärast tegi komitee ettepaneku koostada selle teema kohta omaalgatuslik arvamus, ta saaks võtta oma seisukoha kõnealuses aruandes objektiivselt sõnastatud märkuste ja järelduste kohta, pidades silmas ELi seadusandliku menetluse võimalikku parandamist.

3.3.

Juulis ja septembris 2013 esitati komiteele konsulteerimistaotlused kahe määruse ettepaneku kohta „millega kohandatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 teatavaid õigusakte, mis näevad ette kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamist“ [COM(2013) 451 final] ja „millega kohandatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 teatavaid õigusakte, mis näevad õigusküsimuste valdkonnas ette kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamist“ [COM(2013) 452 final]. 18. novembril ja 10. detsembril esitati konsulteerimistaotlused veel ühe määruse ettepaneku kohta „millega kohandatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 ja 291 teatavaid õigusakte, mis näevad ette kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamist“ [COM(2013) 751 final]. Need määrused nimetati I, II ja III koondõigusaktiks.

3.3.1.

Oma 16. oktoobri ja 2. jaanuari arvamustes rõhutas komitee eeskätt, et rohkem kui 165 õigusakti (määrused, direktiivid ja otsused) – mis hõlmavad 12 eri valdkonda – ühekorraga kohandamine on küll vajalik, ent tekitab mitmeid õiguslikke ja praktilisi küsimusi.

3.3.2.

Komitee märkis, et „delegeerimismenetluse teatud osad on veel ebaselged. Nii näiteks ei ole veel määratletud mõiste „mitteolemuslikud osad“. Samuti tuleb läbi viia selle süsteemi toimimise täpne hindamine.“

3.3.3.

Lisaks sedastas komitee, et „[m]õned määruste ettepanekud sisaldavad võimalusi, mis ei ole kooskõlas põhiaktides ette nähtud raamistikuga, minnes isegi nii kaugele, et näevad ette delegeerimise kasutamise määramata ajaks või sätestavad väga lühikesed tähtajad parlamendi ja nõukogu kontrolliülesandeks.“

3.3.4.

Kõikide ettepanekute süstemaatilise analüüsi järel soovitas komitee „komisjonil õigusaktide ühekorraga kohandamisel arvestada rohkem teatud põhiaktide eripäradega“ ning „nõukogul ja parlamendil jälgida protsessi võimalikult hoolikalt ja hinnata üksikasjalikult kõiki kohandatavaid õigusakte.“

3.3.5.

Kui menetlus viiakse ellu komisjoni kavandatud viisil, rõhutas komitee, et oluline on

3.3.6.

Lõpuks nõudis komitee, et hinnataks uue reguleeriva raamistiku rakendamise mõju ning et Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komiteele esitataks regulaarselt aruanne, kus käsitletaks teabe tõhusust, läbipaistvust ja levitamist.

3.4.

Vahepeal on komisjon avaldanud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 295 alusel parema õigusloome paketi raames siduva iseloomuga institutsioonidevahelise kokkuleppe ettepaneku, milles käsitletakse delegeeritud õigusakte kahes erilisas.

3.4.1.

Oma 2015. aasta juuli arvamuses tervitas komitee „komisjoni jõupingutusi õige tasakaalu saavutamiseks ühelt poolt põhiväärtuste – õigusriigi põhimõtete austamine, osalusdemokraatia, läbipaistvus, kodanikulähedus ja õigus seadusandlikke menetlusi puudutavale laiaulatuslikule teabele – ja teiselt poolt õigusloome lihtsustamise, paindlikumate, asjaomastele huvidele paremini kohandatud õigusaktide vahel, mille rakendamine ja läbivaatamine on lihtsustatud.“

3.4.2.

Samuti tundis komitee heameelt selle üle, et „komisjon püüab enne delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist koondada kõik vajalikud eksperditeadmised […] liikmesriikide ekspertidega konsulteerimise ja avalike arutelude korraldamise kaudu, ja et komisjon teeb ettepaneku kasutada sama konsulteerimismeetodit ka rakendusaktide vastuvõtmisel.“

3.4.3.

Siiski oli komitee mures, et kõik need konsultatsioonid võivad liigselt ja asjatult pikendada asjaomaste aktide väljatöötamist.

3.4.4.

Komitee ei toetanud juhtumipõhist lähenemist, et eristada teemasid, mille puhul tuleb välja anda kas delegeeritud õigusakt või rakendusakt, sest kasutatud kriteeriumid olid ebaselged ja jätsid liiga palju ruumi meelevaldseks tõlgendamiseks.

3.4.5.

Eriti vastu oli komitee järgmistele asjaoludele:

3.4.6.

Komitee soovis, et suunistes sätestataks ühemõtteliselt, et delegeerimine on piiritletud kõigis järgmistes aspektides:

3.4.7.

Komitee märkis, et „Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 290 ja 291 sõnastuses on parandamisruumi ning et lepingute läbivaatamise korral tuleks neid parandada. Samuti tuleks parandada nende rakendamise raamistikku, et vältida õigusakti valikul pigem poliitiliselt kui tehniliselt motiveeritud otsuste tegemist.“

3.5.

Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu ei jõudnud ühekorraga kohandamise menetluses kokkuleppele, pidi komisjon oma ettepanekud tagasi võtma ja esitama siin käsitletava ettepaneku.

4.1.

Oma varasemaid arvamusi silmas pidades küsib komitee, kas nelja-aastane viivitus nii tundlikus valdkonnas on põhjendatud.

4.2.

Komitee tõi tegelikult välja selged eeskirjad, mis olid järgmised:

4.3.

Samuti ei nõustunud komitee komisjoniga aspektides, mis on välja toodud eespool punktis 3.3.5.

4.4.

Mitu nimetatud negatiivset aspekti on praeguses ettepanekus korrigeeritud. Siiski on teatud punktid, milles jäädakse lahkarvamusele:

31.8.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 288/43

Raportöör:

Arno METZLER

Kaasraportöör:

Stefano PALMIERI

1.1

Komitee hindab ja toetab Euroopa Komisjoni jõupingutusi kasutada teenuste sektori osas ära ühtse turu kogupotentsiaal. Komitee soovib siiski juhtida tähelepanu tõsiasjale, et paljudes liikmesriikides praegu valitsevas poliitilises olukorras võib igasugune ELi sekkumine rangelt liikmesriikide pädevuses olevates valdkondades viia poliitiliste vastuoludeni. Nii ei pruugi see tõsises poliitilises kriisis mõistlik olla isegi juhtudel, kui juriidiliselt on võimalik kohaldada rangemaid nõuetele vastavuse jõustamise meetmeid. Komitee soovitab seega võimaluse korral järgida jõustamismeetmete võtmise asemel positiivset lähenemisviisi, rakendades parimaid tavasid ja konsultatsioone.

1.2

Komitee jagab täielikult komisjoni eesmärki edendada mis tahes seadusandliku protsessi varajases etapis ELi ja liikmesriikide dialoogi, et vältida riiklikul tasandil selliste õigusaktide vastuvõtmist, mis takistavad Euroopa integratsiooniprotsessi. Komitee soovitab seda dialoogi laiendada ja keskenduda mitte ainult teenuste direktiivi, vaid ka ELi esmaste õigusaktide, eeskätt põhiõiguste harta järgimisele, et tagada õiglane tasakaal ühelt poolt töötajate õiguste ja tarbijakaitse ning teiselt poolt majandusvabaduste vahel. Nõuetele vastavuse kontrolli eest vastutava organi koosseisu tuleks täpsustada ja see tuleks moodustada viisil, millega tagatakse täielik vastavus eespool nimetatud õigusaktidele ja põhimõtetele.

1.2.1

Komitee soovitab valida positiivse lähenemisviisi ja kehtestada põhimõte, et meetme eelnõule on mõju ainult konsulteerimismenetluse positiivsel tulemusel nn nõuetele vastavuse garantii andmise kujul. Juhtudel, kui nõuetele vastavuse positiivne hinnang puudub, ei tohiks komisjoni otsus olla siduv ning kohaldada tuleks juba olemasolevaid vastuvõtmisjärgseid menetlusi.

1.3

Komitee väljendab heameelt sellise üksikasjaliku ja põhjaliku proportsionaalsuse kontrolli kasutuselevõtu üle, mis on liikmesriikidele kättesaadav ja põhineb Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikal. Komitee leiab, et see kontseptsioon võiks parandada riiklikke proportsionaalsuse hindamise menetlusi. Komitee rõhutab, et proportsionaalsuse kontroll nõuab liikmesriikide ametiasutuste ja kutseorganisatsioonide tihedat koostööd.

1.3.1

Komitee leiab, et kohustus kasutada kontrolli enne mis tahes uut kutsealasid reguleerivat õigusnormi ei ole sellise kontrolli tõhusa ja jõulise kohaldamise jõustamiseks parim lähenemisviis. Seega soovitab komitee võtta kontrolli kasutusele üksnes riiklikele reguleerijatele pakutava teenuse kujul.

1.4

Komitee kiidab heaks jõupingutused edendada teenuseosutajate liikuvust ning leiab, et teises liikmesriigis teenuste osutamise riiklike nõuete väljauurimine ja nende täitmine võivad teenuseosutajate jaoks ikka veel rasked olla. Kuid lähenemine nihutada põhivastutus menetluse eest päritoluliikmesriigi ametiasutustele on vastuolus kehtestatud vastuvõtva liikmesriigi põhimõttega, mille kohaselt reguleeritakse ettevõtjate ja töötajate tegevust selle riigi õiguse alusel, kus tegevus toimub.

1.4.1

Komitee rõhutab vajadust tagada, et mitte mingil kujul ei võetaks kasutusele päritoluliikmesriigi põhimõtet. Seega toonitab komitee, et teenuste e-kaardiga kehtestataks mitu asjaomasel põhimõttel põhinevat elementi, võimaldades teenuseosutajatel tegeleda eranditult päritoluriigiga kui vahendajaga ning nõudes, et vastuvõtvad liikmesriigid aktsepteeriksid päritoluliikmesriigi otsuseid dokumentide autentsuse kohta, piirates nii kontrollimehhanisme ja ühtlustades seega andmevahetust päritoluriigi põhimõtte alusel.

1.4.2

Komitee rõhutab vajadust tagada, et vastuvõtvad liikmesriigid otsustavad jätkuvalt, milliseid menetlusi järgida teisese tegevuskoha registreerimiseks, sealhulgas kutsealase tunnustamise aspektid. Täielikult elektrooniline menetlus koos vastuvõtvate liikmesriikide piiratud võimalustega kontrollida päritoluliikmesriigile teenuste e-kaardi teel esitatud teavet muudab lihtsamaks varifirmade loomise maksudest kõrvalehoidumise ja sotsiaalse dumpingu eesmärgil.

1.4.3

Tagamaks, et teenuste e-kaardil sisalduv teave on alati ajakohane, ja vältimaks nn andmesurnuaia loomist soovitab komitee uuesti kaaluda ühekordsuse põhimõtet ja tähtaja kehtestamist teenuste e-kaardi kehtivusele.

1.4.4

Samuti soovitab komitee kaotada piiravad tühistamise menetlused ning eelkõige kohtute lõpliku otsuse nõude, nii et iga liikmesriik saaks teostada tõhusat kontrolli oma territooriumil ellu viidava majandustegevuse üle.

1.4.5

Ettepanekuga kehtestatakse ranged tähtajad teenuste e-kaardi taotleja esitatud teabe kehtivuse kontrollimiseks. See tuleks läbi vaadata, et võimaldada ametiasutustele nii palju aega, kui on vaja taotluste menetlemiseks.

1.4.6

Seadusandlikus ettepanekus tuleks mainida vajadust kehtestada tõhusad ja hoiatavad sanktsioonid Euroopa teenuste e-kaardi kuritarvitamise eest nii liikmesriigi kui ka taotluse esitanud äriühingu jaoks.

1.4.7

Komitee soovitab märkida selgemalt, et kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivil on seoses uue e-kaardiga kutsealase tunnustamise mis tahes aspektide puhul eelisõigus. Tuleb sõnaselgelt väljendada, et teenuste e-kaarti ei saa väljastada päritolu- ja/või vastuvõtvas liikmesriigis reguleeritud kutsealal tegutsevatele spetsialistidele sõltumata sellest, kas kutsealal tegutsetakse füüsilisest isikust ettevõtja või äriühinguna.

1.4.8

Komitee leiab, et vältimaks e-kaardi kuritarvitamist näiliste füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsejate poolt, ei tuleks väljastada e-kaarti füüsilistele isikutele, kellel puudub inimeste ja vara organiseeritud kogum, mis võimaldaks tegeleda majandustegevusega.

1.4.9

Komitee kahtleb, kas olemasolev siseturu infosüsteem (IMI) oma praegusel kujul, mis põhineb standardiseeritud mitmekeelsetel küsimustel/vormidel ja manuaalsel andmevahetusel liikmesriikide taotlusel ning tugineb liikmesriikide optimaalsele koostööle, on elektroonilise andmevahetuse praeguste arengusuundumuste seisukohalt ajakohane. Seepärast leiab komitee, et IMI süsteemi tuleb hinnata eesmärgiga tagada võimalikult suur tõhusus, ühilduvus ja täiendavus olemasolevate riiklike ja/või sotsiaalpartnerite andmevahetussüsteemidega, sealhulgas valdkondlike algatustega, nagu sotsiaalsed ID-kaardid.

1.4.10

Ettepanekuga kehtestatakse kogu Euroopas ühtlustatud lähetatud töötajate eelteavitussüsteem, mis põhineb liikmesriikide vabatahtlikul osalemisotsusel. See sillutaks teed hilisemale kohustuslikule laiendamisele, mis ei ole ei soovitav ega vastavuses direktiivi 2014/67 EL (1) sätetega. Seetõttu soovitab komitee sellise süsteemi rakendamise osas ümber mõelda.

1.4.11

Tõstatatud küsimuste ja asjaolu põhjal, et mainitud garantiinõuded ei pruugi olla praegusel kujul andmevahetussüsteemi kasutades saavutatavad, leiab komitee, et praegusel kujul e-kaardi rakendamine võib tuua kaasa käesolevas arvamuses kirjeldatud negatiivsed tagajärjed, mis ei pruugi olla proportsionaalsed ega kaaluda üles selle eeliseid. Seepärast soovitab komitee süsteemi konfiguratsiooni osas üksikasjalikumalt konsulteerida seotud sidusrühmadega ning seda kohandada, et tagada liikmesriikide tõhus koostöö enne menetlustega jätkamist. Komiteel võidakse paluda alustada arutelu eesmärgiga leida teenuste e-kaardile alternatiivne lahendus, et hõlmata tõhusamalt juba olemasolevad registreerimis- ja kvalifikatsioonisüsteemid.

1.5

Komitee rõhutab, et regulatiivsete kontseptsioonide erinevused ei viita iseenesest vajadusele reformi järele. Komitee väljendab heameelt komisjoni kavandatud uue piiravuse näitaja üle, sest see võimaldab kõrgemat analüüsistandardit kui OECD tooteturu reguleerimist käsitlev näitaja. Kuid tuleb teha täiesti selgeks, et piiravuse näitaja on neutraalne ning sellega ei võeta seisukohta õigusnormide väärtuse või põhjendatuse suhtes.

1.6

Komitee märgib, et teenuste paketis ei pakuta välja lähenemisviisi elektrooniliste teenuste jaoks, kuid leiab, et see on eritähelepanu vajav uus ja arenev ärivaldkond. Arvestades, et liikuvuse potentsiaal kõnealuses sektoris on väga suur, on tarbijatel kvalifikatsioonide kontrolli ning juriidiliste nõuete ja kvaliteedi miinimumnõuete täitmist eriti raske hinnata ning selleks võib olla vaja spetsiaalseid vahendeid. Seepärast oleks elektrooniliste teenuste siseturule keskenduv algatus väga tervitatav. Vaja on uusi elemente, millele rajada isiklik usaldussuhe ilma teenuseosutajat isiklikult tundmata.

1.7

Seoses vastastikuse usalduse probleemiga, mis on teenuste paketi ja eelkõige teenuste e-kaardi üle peetavate arutelude oluline aspekt, soovitab komitee hinnata olemasolevaid kutsetöötajate ja ettevõtete registreerimise süsteeme ning seonduvaid akrediteerimise ja kvaliteedi tagamise mehhanisme. Kuna teenuste siseturg põhjustab liikmesriikides ikka veel märkimisväärset muret, peaks komitee tervitatavaks algatust koguda rohkem teavet suurema piiriülese tegevuse mõju kohta. Algatuses võetaks arvesse majanduslikke mõjusid, kuid peamiselt keskendutaks muudele küsimustele, nagu tööhõive, töötingimused ja tarbijakaitse. Kui probleemid määratletakse objektiivselt, oleks need võimalik lahendada eesmärgiga suurendada pikas perspektiivis liikmesriikide usaldust. Ilma piisava vastastikuse usalduseta ei ole teenuste siseturu tõhus elluviimine võimalik.

2.1

Teenused moodustavad kaks kolmandikku ELi majandusest ja 90 % loodud uutest töökohtadest. Meetmete paketiga, millega keskendutakse sellele, kuidas lihtsustada äriühingute ja kutsetöötajate jaoks teenuste pakkumist 500 miljoni inimese suurusele võimalikule kliendibaasile ELis, tugevdatakse teenustesektorit, et kasutada ära selle kogupotentsiaal.

2.2.1

Teenuste direktiividega seotud meetmetest teatamise korda käsitlevate rangemate nõuetega takistatakse liikmesriike võtmast vastu teenustega seotud diskrimineerivaid, põhjendamatuid ja ebaproportsionaalseid riiklikke autoriseerimisskeeme või nõudeid.

2.3.1

Liikmesriikidel on kutsealade reguleerimiseks sageli mõjuvad põhjused, mis tuginevad vajadusele kaitsta põhilisi avaliku huvi eesmärke. Liikmesriigi ülesanne on hinnata juhtumipõhiselt vajadust seada piirangud kutsealasele tegevusele juurdepääsule ja tegevuse elluviimisele.

2.3.2

Et vältida negatiivset mõju teenuste osutamisele ja kutsetöötajate liikuvusele, mida põhjustab kutsealade reguleerimise proportsionaalsuse ebaühtlane hindamine liikmesriikides, kehtestatakse proportsionaalsuse kontroll, mida liikmesriigid peavad kasutama enne kutsealasid reguleerivate riiklike õigusnormide vastuvõtmist või muutmist.

2.3.3

Direktiiviga sätestatakse peamised kriteeriumid, mida tuleb hindamisel arvestada, näiteks riskide olemus, reserveeritud tegevusalade ulatus, kvalifikatsiooni ja tegevuse seos, meetme majanduslik mõju jne.

2.3.4

Aluslepingutes täpsustatakse, et reguleerimine peab olema proportsionaalne, kuid samas jääb valik, kas ja kuidas kutseala reguleerida, liikmesriikide pädevusse.

2.4.1

E-kaart on uus, täiesti elektrooniline menetlus füüsilisest isikust ettevõtjate ja äriühingute jaoks mitmes valdkonnas, nagu ehitussektor ning puhastus- ja äriteenused. See asendab haldusformaalsused eri keeltes, sest teenuseosutaja järgib menetlust päritoluriigi keeles ja päritoluriigi ametiasutusega.

2.4.2

E-kaardi menetlus tugineb päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi koostööle, mida rakendatakse olemasoleva siseturu infosüsteemi (IMI) kaudu. Sellega ei muudeta direktiivide 96/71/EÜ (2) ja 2014/67/EL (3) kohaste töötajate lähetamisele kohaldatavate eeskirjade sisu.

2.4.3

Euroopa teenuste e-kaart on sarnane Euroopa kutsekaardiga. Kuid kui Euroopa kutsekaart lihtsustab kutsekvalifikatsioonide tunnustamise abil teenuste osutamist füüsilisest isikust töötajate või teenuseosutajate jaoks, on e-kaardil palju laiem kohaldamisala.

2.5.1

Kuna kutsealateenuste reguleerimine on liikmesriikide eelisõigus, kehtivad erinevad reguleerimismudelid. Sõltumata igas riigis või piirkonnas kohaldatavast mudelist on teatise eesmärk abistada liikmesriike konkreetsete põhjendamatute sisuliste piirangute kõrvaldamisega ning luua liikmesriikide poolne positiivne regulatiivne teadlikkus.

2.5.2

Reformisoovitustega käsitletakse mitmesuguseid erinevaid nõudeid ja esitatakse arhitektide, ehitusinseneride, raamatupidajate, juristide, patendivolinike, kinnisvaramaaklerite ja giidide suhtes kohaldatavate eeskirjade üksikasjalik analüüs. Mitte kõiki neist ei pea Euroopa Komisjon liidu õiguse rikkumiseks.

2.5.3

Euroopa Komisjon on kujundanud uue näitaja kutsealase reguleerimise piiravuse kohta, et toetada tõkete kvalitatiivset analüüsi. See hõlmab regulatiivse lähenemisviisi, kvalifikatsiooninõuete, muude sisenemise tingimuste ja kutsealal tegutsemise nõuete aspekte.

3.1

Komitee hindab ja toetab Euroopa Komisjoni jõupingutusi kasutada teenuste sektori osas ära ühtse turu kogupotentsiaal. Teenuste paketi omavahel seotud meetmed võimaldavad kahtlemata kindlat liikumist selle eesmärgi poole. Komitee soovib siiski juhtida tähelepanu tõsiasjale, et paljudes liikmesriikides praegu valitsevas tõsises poliitilises kriisis võib igasugune ELi sekkumine rangelt liikmesriikide pädevuses olevates valdkondades viia poliitiliste vastuoludeni. Nii seadusandlikke pädevusi – mille puhul võidakse näha nende mõjutamist uue teavituskorra ja kohustusliku proportsionaalsuse kontrolliga – kui ka riikliku kutsealade reguleerimise pikaajalisi traditsioonilisi süsteeme peetakse sageli riiklike süsteemide aluseks ja neid tuleb seetõttu kohelda tundlike küsimustena. Isegi kui juriidiliselt on võimalik kohaldada rangemaid nõuetele vastavuse jõustamise meetmeid, ei pruugi see olla praeguses olukorras mõistlik. Parimaid tavasid kasutav positiivne lähenemisviis või konsulteerimisel põhineva lähenemisviisi järgimine võib osutuda tõhusamaks.

3.1.1

Komitee toonitab vajadust pöörata piisavat tähelepanu Euroopa Liidus osutatavate teenuste kvaliteedile ja ohutusele.

3.1.2

Lisaks soovib komitee ära märkida tervise ja patsientide kaitse valdkonna erilist tundlikkust. Kui komisjoni võetavad meetmed täiendavad liikmesriikide omi, tuleb austada liikmesriikide täielikku vastutust ning samuti võimalust kehtestada patsientide kaitseks rangemad meetmed, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 168.

3.2

Arvestades, et väga oluline on tagada, et peamised sidusrühmad järgivad oma kutseala uusi õigusnorme tagamaks, et määrus on mõistlik ja tõhus, teeb komitee ettepaneku konsulteerida kavandatud meetmete praktilise kohaldamise suhtes sidusrühmadega, nagu kutseorganisatsioonid, sotsiaalpartnerid, tarbijakaitseasutused ja kodanikuühiskonna organisatsioonid.

3.3

Me peame olema teadlikud sellest, et uute kohustuste ja jõustamismeetmete kehtestamine kõnealuses kontekstis võib jätta mulje, et liikmesriike ei peeta üldiselt piisavalt suuteliseks mõistma teenuste direktiivi ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi nõudeid, samas kui tegelikult on seadusandlikud vahendid, nagu proportsionaalsuse kontroll, mis tahes riikliku seadusandliku menetluse põhinõue valdavas enamuses liikmesriikides.

3.4

Paljud teenuste paketi sätted võivad hägustada teenuste osutamise vabaduse ja asutamisvabaduse erinevust. Komitee rõhutab seega, kui oluline on säilitada see erinevus – mis on selgesti kindlaksmääratud nii teenuste direktiivi kui ka kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiiviga ja samuti Euroopa Kohtu kohtupraktikaga – kutsealasid reguleerivate uute riiklike õigusnormide suhtes kohaldatava proportsionaalsuse kontrolli tulemuste hindamisel ja Euroopa teenuste e-kaarti käsitleva määruse ja direktiivi rakendamisel. Seetõttu tuleks ettevõtjate vahelise õiglase konkurentsi tagamiseks keelata diskrimineerivad meetmed ning järgida vastuvõtvas riigis õigusaktide ja kollektiivlepingutega kehtestatud töötingimusi ning samuti tarbijaõigusi ning tervist ja ohutust käsitlevaid eeskirju.

3.5

Komitee märgib, et teenindussektori kasv ei tohiks hõlmata sotsiaalset dumpingut ega pettust (4). Seetõttu rõhutab komitee, et puuduvad piisavad kaitsemeetmed töötajate õiguste ja tarbijakaitse kõrgel tasemel hoidmiseks kõigis liikmesriikides ning on oht, et kehtestatakse päritoluriigi põhimõte, mis rikuks peamisi eeskirju, mille kohaselt reguleeritakse ettevõtjate ja töötajate tegevust selle riigi õigusaktidega, kus seda ellu viiakse.

3.6

Komitee jagab sidusrühmade arvamust valdkondades, millele on suunatud Euroopa teenuste e-kaardi ettepanek, ning kahtleb seadusandliku algatuse lisandväärtuses ja kasulikkuses.

3.7

Kahjuks ei käsitleta kavandatud siseturu paketiga tegelikke praktilisi probleeme, millega mõni ettepanekutes käsitletud valdkond silmitsi seisab. Komitee peab oluliseks vähendada halva mainega äriühingute pettuste ja siseturu kuritarvituste potentsiaali, et luua võrdsed tingimused ja vastastikune usaldus liikmesriikide ja eri sidusrühmade vahel.

4.1.1

Komitee jagab komisjoni eesmärki edendada dialoogi enda ja liikmesriikide vahel seadusandliku protsessi varajases etapis, et vältida selliste standardite vastuvõtmist, mis takistavad ühtset turgu. Kaaluda tuleks isegi kõnealuse dialoogi laiendamist ja keskendumist mitte ainult teenuste direktiivi, vaid ka ELi esmaste õigusaktide, eriti Euroopa Liidu põhiõiguste harta järgimisele, sest see tagaks õiglase tasakaalu ühelt poolt töötajate õiguste ja tarbijakaitse ning teiselt poolt majandusvabaduste vahel. Nõuetele vastavuse kontrolli eest vastutava organi koosseisu tuleks selgitada ja see tuleks moodustada viisil, millega tagatakse täielik vastavus eespool nimetatud õigusaktidele ja põhimõtetele ning samuti selle esindavus ja sõltumatus.

4.1.2

Komitee soovib siiski juhtida tähelepanu tõsiasjale, et ettepanekul näib olevat arvestatav otsene mõju riiklikele seadusandlikele menetlustele.

4.1.3

Ettepanekuga laiendatakse teenuste direktiiviga reguleeritud nõuetest teatamise korra kohaldamisala ning ettepanek on ka üsna keerukas. Koos ooteajaga takistab see seega riiklike seadusandjate suutlikkust viia läbi reforme lühikese aja jooksul, isegi väikeste seadusandlike muudatuste puhul.

4.1.4

Jõustamismeetmed nagu ooteaeg, hoiatusmehhanism ja komisjoni otsus, millega nõutakse, et liikmesriik hoiduks meetme eelnõu vastuvõtmisest, aeglustavad oluliselt riiklikke seadusandlikke protsesse ja piiravad oluliselt riikliku seadusandja vabadust. Et tagada demokraatlik seadusandlik menetlus, on vaja säilitada täiel määral riikide parlamentide seadusandlikud volitused. Komitee kahtleb väga, kas on proportsionaalne – või mõistlik – sekkuda riiklikesse seadusandlikesse menetlustesse, kehtestades rangemad jõustamismeetmed isegi küsimustes, mis on hõlmatud subsidiaarsuse põhimõttega, kui on olemas täiesti piisavad vastuvõtmisjärgsed menetlused.

4.1.5

Negatiivsed otsused riiklike õigusaktide, määruste või haldussätete eelnõude nõuetele vastavuse kohta ei tohiks olla siduvad. Komitee soovitab, et meetme eelnõule oleks mõju ainult konsulteerimismenetluse positiivsel tulemusel nn nõuetele vastavuse garantii andmise kujul. Selline positiivne lähenemisviis tooks liikmesriikide jaoks kaasa arvestatavaid eeliseid ja motiveeriks täiel määral osalema ettenähtud konsulteerimismenetluses ja nõustuma seotud jõupingutustega. Juhtudel, kui nõuetele vastavuse positiivne hinnang puudub, tuleks kohaldada juba olemasolevaid vastuvõtmisjärgseid menetlusi.

4.1.6

Komitee toonitab, et vastavalt teenuste direktiivis kehtestatule ei mõjuta nõuetest teatamise menetlus õigust pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle, neid sõlmida ja jõustada.

4.2.1

Komitee väljendab heameelt sellise üksikasjaliku ja põhjaliku proportsionaalsuse kontrolli kehtestamise üle, mis on liikmesriikidele kättesaadav ja põhineb Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikal. Komitee leiab, et see kontseptsioon võiks parandada riiklikke proportsionaalsuse hindamise menetlusi.

4.2.2

Komitee rõhutab, et kutsealastele nõuetele keskenduv proportsionaalsuse kontroll eeldab liikmesriikide ametiasutuste ja selliste kutseorganisatsioonide tihedat koostööd, millel on asjaomase reguleeritud kutseala kvaliteedi tagamise pädevus. Samuti tuleks sellega ette näha sotsiaalpartnerite ja tarbijakaitse organisatsioonide õigus olla konsulteeritud, et tagada täielik kooskõla töötajate ja tarbijate õigustega. Nimetatud organisatsioonide struktuur peab jääma rangelt liikmesriikide otsustada.

4.2.3

Kuid komitee kahtleb, kas direktiiv, millega rakendatakse kohustust kasutada kontrolli enne mis tahes uut kutsealasid reguleerivat õigusnormi, on kontrolli jõustamiseks parim viis. Sel põhjusel eelistaks komitee selliste suuniste kehtestamist, mis võimaldaksid liikmesriikidel kohandada kontrolli nii, et see sobiks kõige paremini nende õigussüsteemi.

4.2.4

Paljud kavandatud proportsionaalsuse kriteeriumid, mida tuleb kaaluda, on üsna laialdased ja avatud, mis võimaldab erinevaid vastuseid, sõltuvalt valitud kontrollimisviisist, kontrollivatest isikutest/asutustest jne. Sellisena on nad kasutuskõlblikud toetavate suunistena, kuid mitte niivõrd kohustusliku menetlusena, millel on arvestatav mõju kogu seadusandlikule protsessile. Vältimaks muljet, et nimetatud kriteeriume peetakse üldiselt takistuseks, tuleks ühtlasi tagada loetelu neutraalsus, võtmata seisukohta reguleerivate õigusnormide väärtuse või põhjendatuse suhtes. Igal juhul peaksid kriteeriumid olema alati võimalikult konkreetsed ja objektiivsed, et toimida teetähistena.

4.2.5

Proportsionaalsuse kontroll on valdavas enamuses liikmesriikides juba iga riikliku seadusandliku menetluse põhinõue. Proportsionaalsuse kriteeriumide ühtlustamine sekkuks riiklikesse seadusandlikesse pädevustesse ja võiks viia ebaproportsionaalsete kohustuste loomiseni mõnes liikmesriigis ja edasiste moonutusteni turul.

4.2.6

Direktiiviga käsitletakse ainult eelnevat reguleerimist (nagu ametinimetuste kaitse, kohustuslik registreerimine, kvalifikatsiooninõuded jne), olgugi et järelreguleerimisega (kutsetunnistuste kavad, kohalikud eeskirjad või ehitusload) saab kehtestada teenuste osutamisele olulisi piiranguid. Sel põhjusel näib reguleerivate süsteemide objektiivne võrdlus olevat keeruline.

4.2.7

Kohustus esitada proportsionaalsuse aruanded üsna keerulise – ja osaliselt isegi teadusliku – kontrollisüsteemi põhjal võib oluliselt aeglustada või isegi takistada kutsealase reguleerimise mis tahes reforme.

4.2.8

Kuigi komisjon rõhutab, et valik, kas ja kuidas kutsealasid reguleerida, jääb liikmesriikidele, on see vabadus väga teoreetiline. Kui kohustuslik kontroll osutub negatiivseks, on seadusandjal vaevalt võimalik sellele vaatamata rääkida teenuste direktiivi järgimisest. Lisaks tuleb ettepanekut näha seoses teenuste direktiivis kavandatud uue teatamiskorraga, sest kutsealasid reguleerivate õigusnormidega seoses jääksid meetmed sageli mõlema direktiivi kohaldamisalasse. Seadusandjal tegutsemisruum sisuliselt puudub, sest teatamiskohustus nõuab ühtlasi teenuste direktiivi järgimist tõendava teabe esitamist, mis selliste kattuvate meetmete puhul tähendaks proportsionaalsuse kontrolli tulemusi.

4.2.8.1

Seepärast kahtleb komitee, kas ühtlustatud proportsionaalsuse kontrolli kohaldamise kohustuse rakendamise negatiivseid tagajärgi riikliku seadusandja piiramise mõttes – eriti kui seda käsitleda kavandatud rangema teatamiskorra raamistikus – saaks õigustada selle eelistega. Komitee leiab, et mittekohustuslikud suunised või konsulteerimispakkumine võivad viia sarnaste tulemusteni ilma negatiivse mõjuta.

4.3.1

Komitee kiidab heaks jõupingutused edendada teenuseosutajate liikuvust ja leiab, et teises liikmesriigis teenuste osutamise riiklike nõuete väljauurimine ja nende täitmine võivad teenuseosutajate jaoks ikka veel rasked olla.

4.3.2

Kuid lähenemine nihutada põhivastutus menetluse eest päritoluliikmesriigi ametiasutustele on vastuolus kehtestatud vastuvõtva liikmesriigi põhimõttega. Teenuste e-kaart ei tohiks ennetada ega takistada kontrolle, mida vastuvõttev liikmesriik peab oma territooriumil ellu viidava majandustegevuse üle teostama. Seetõttu ei tohi kavandatud teenuste e-kaart hõlmata päritoluriigi põhimõtte elemente. Komitee väljendab siiski toetust algatustele liikmesriikide vahelise usalduse suurendamiseks, muu hulgas selgete kohustuste kaudu nõuetekohaste ja korrektsete andmevahetuse ja -kontrolli süsteemide vallas.

4.3.3

On põhjust arvata, et teenuste e-kaardi mõned omadused, nagu teabe ühekordse esitamise põhimõte, selle tähtajatu kehtivusaeg, liikmesriigi kohustus kasutada teenuste e-kaardil sisalduvat teavet ilma võimaluseta nõuda hilisemas etapis esitatud teabe kehtivuse tõendamist ning piiravad kehtetuks tunnistamise menetlused, mis võivad vajada lõplikku kohtuotsust, võivad ohustada märkimisväärselt riiklike õigusaktide järgimise kontrolli ning töötajate ja tarbijate õiguste jõustamist.

4.3.4

Komitee rõhutab ühtlasi, kui oluline on tagada, et IMI süsteemi kasutamine ei muudaks direktiivi 2014/67/EL kohase töötajate lähetamise suhtes kohaldatavate eeskirjade sisu ja et töötajate lähetamise direktiivi läbivaatamisel, millega praegu tegelevad Euroopa Parlament ja nõukogu, sõnastataks selgelt põhimõte „samal kohal võrdse töö eest võrdne tasu“, järgides vastuvõtvas liikmesriigis õigusaktide ning kollektiivlepingutega kehtestatud töötingimusi, tervishoidu ja ohutust ning tarbija- ja keskkonnakaitset.

4.3.5

On ebaselge, milline oleks Euroopa teenuste e-kaardi ettepaneku mõju olemasolevatele valdkondlikele sotsiaalsetele ID-kaartidele, mille algatavad riiklikud ametiasutused või sotsiaalpartnerid, ja kuidas need toimiksid koos IMI süsteemi kavandatud laiendamisega. Lisaks on tõendeid, sealhulgas Euroopa Kontrollikoja eriaruanne, et praegusel IMI süsteemil on käsitlemist vajavaid puudusi, näiteks seonduva töökoormuse ja taotlustele antavate vastuste ebaselguse tõttu (5). Seepärast leiab komitee, et IMI süsteemi tuleks uuesti hinnata ning see ei ole praegu veel valmis tagama liikmesriikide optimaalset koostööd. IMI süsteemi tuleks parandada eesmärgiga hõlbustada tõhusamat kontrolli riigis, kus majandustegevus toimub, ja suurendada täiendavust olemasolevate süsteemidega ning võttes arvesse reaalajas andmevahetuse võimalusi (otsejuurdepääs andmepankadele) lisaks manuaalsele andmevahetusele, mis on võimalik praeguses IMI süsteemis.

4.3.6

Komitee väljendab muret, et päritoluriigi põhimõte võidakse kehtestada nö tagaukse kaudu. Teenuste e-kaardiga kehtestataks mitu päritoluriigi põhimõttel põhinevat elementi, võimaldades teenuseosutajatel tegeleda eranditult päritoluriigiga kui vahendajaga, nõudes, et vastuvõtvad liikmesriigid aktsepteeriksid päritoluliikmesriigi otsuseid dokumentide kehtivuse ja nende sisu õigsuse kohta, piirates seeläbi kontrollimehhanisme ja ühtlustades seega andmevahetust päritoluriigi põhimõtte alusel.

4.3.7

Eriti problemaatiline näib olevat asjaolu, et koordineeriv asutus peab – nagu kavandatud – kontrollima riiklikke nõudeid võimalikult lühikese ajaga. Sellised tähtajad tuleks üle vaadata, sest teenuste e-kaardi eest vastutav pädev asutus peab iga juhtumit juriidiliste nõuete eri aspektide osas kooskõlastama teiste asjaomaste pädevate asutustega. Lisaks tuleks sedastada selgemalt, et kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiiv on uue e-kaardiga seotud kutsealase tunnustamise kõigi aspektide suhtes ülimuslik.

4.3.8

Täielikult elektrooniline menetlus koos vastuvõtvate liikmesriikide piiratud võimalustega kontrollida päritoluliikmesriigile teenuste e-kaardi teel esitatud teavet muudab lihtsamaks varifirmade loomise maksudest kõrvalehoidumise ja sotsiaalse dumpingu eesmärgil. Seepärast leiab komitee, et menetlus vajab täiendavaid kohandusi, et tagada selliste arengusuundumuste vältimine.

4.3.8.1

Lisaks ei selgitata ettepanekus, milliseid elemente päritoluriik peaks hindama tunnistamaks, et teenuseosutaja on riigis seadusjärgselt asutatud. Eelkõige puudub viide direktiivis 2014/67/EL loetletud faktilistele asjaoludele, et teha kindlaks, kas ettevõtjal on liikmesriigis tegelikult sisulist tegevust.

4.3.9

Identiteetide kontrollimine ja originaaldokumentide üksikasjalik uurimine on võtmetähtsusega halva mainega ja kuritegelike ettevõtjate ligipääsu vältimisel (sarnane arutelu blokeeris SUP direktiivi (6)). Seetõttu peab vastuvõtval liikmesriigil olema täielik kontroll Euroopa teenuste e-kaardi väljaandmise menetluse üle.

4.3.9.1

Vastuvõtvad liikmesriigid peavad otsustama, milliseid menetlusi järgida teiseste tegevuskohade registreerimiseks, sealhulgas kutsealase tunnustamise aspektid. Päritoluliikmesriikide kaasamine vahendajatena haru loomise menetlusse lisab täiendavat halduskoormust päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi ametiasutustele ning võib takistada üksikasjalikke kontrolle riigis, kus nt töötajate ja tarbijate õiguste kuritarvitamine võiks aset leida.

4.3.10

Kuigi kavandatud määruses sedastatakse, et lähetatud töötajate eelteavitussüsteemid on selle kohaldamisalast välja jäetud, kehtestatakse ettepanekuga kogu Euroopas ühtlustatud lähetatud töötajate eelteavitussüsteem, mis põhineb liikmesriikide vabatahtlikul osalemisotsusel. See sillutaks teed hilisemale kohustuslikule laiendamisele, mis ei ole ei soovitav ega vastavuses direktiivi 2014/67 EL sätetega. Jõustamisdirektiivi 2014/67 üle peetud poliitiliste arutelude käigus lepiti selgelt kokku, et vastuvõttev liikmesriik on pädev riiklik asutus jõustamisvahendite kehtestamiseks (direktiivi 2014/67 artikkel 9).

4.3.11

Teenuste e-kaardi tühistamise menetlused võivad jõustumiseks vajada lõplikku kohtuotsust ja pakkuda teenuseosutajatele mitut mehhanismi sel ajal oma teenuste jätkamiseks. See takistab vastuvõtva liikmesriigi poolseid tõhusaid järelkontrolle, tõkestades töötajate õiguste ja olemasolevate õigusaktide jõustamist. Lisaks ei sisalda seadusandlikud ettepanekud hoiatavaid karistusi – ei liikmesriigi ega taotluse esitanud äriühingu jaoks – Euroopa teenuste e-kaardi kuritarvitamise eest.

4.3.12

Määrusega lubatakse füüsilistel isikutel taotleda teenuste e-kaarti. Mõnes valdkonnas on märkimisväärne oht, et kaarti kuritarvitatakse, lihtsustades nii näilist füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist.

4.3.13

Arvestades, et see, kas isik liigitatakse füüsilisest isikust ettevõtjaks või töötajaks, sõltub sellest, kuidas tegevus toimub, ei saa päritoluliikmesriigi ametiasutus väljastada e-kaarti, millel tunnistatakse, et isik tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana kooskõlas vastuvõtva liikmesriigi eeskirjadega.

4.3.14

Mõnel juhul vajab füüsilisest isikust ettevõtjale väljastatud teenuste e-kaardi tühistamine lõplikku kohtuotsust. See takistaks kiiret tühistamist kuritarvitamise juhtudel ja võiks võimaldada näilistel füüsilisest isikust ettevõtjatel jätkata oma tegevust, kuni on jõutud lõpliku kohtuotsuseni. See looks suure seaduselünga, mis nurjaks jõupingutused deklareerimata tööga võitlemisel, nagu näiteks deklareerimata tööga võitlemise Euroopa platvorm.

4.3.15

Komitee soovib juhtida tähelepanu asjaolule, et sarnane töötajate lähetamisega seotud porditavate A1 vormide väljastamise menetlus on juba esile toonud võimalikud kitsaskohad, juhul kui sisenevaid teenuseosutajaid puudutavate andmete kinnitamisel toetutakse üksnes päritoluliikmesriigile, seda eriti näilise füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise korral. Direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) muutmise ettepanekule lisatud mõjuhinnangus märgitakse: „Porditavates A1 dokumentides sisalduva teabe täpsust ei saa tagada, kuna muu hulgas puudub saatvates riikides ametlik kontroll“. (7)

4.3.16

Ettepanekuga kehtestatakse ühtlustatud vahend kindlustuskatte kohta teabe edastamiseks. Kuid kuna see on seotud teenuste e-kaardiga, tuleb teave esitada ainult ühe korra, mis võib muuta kontrollid vastuvõtvas liikmesriigis vähem tõhusaks.

4.3.16.1

Lisaks sunnitakse kindlustusandjaid arvutama kindlustusmakseid päritoluliikmesriigis tegutsemise ajaloo põhjal, mis tähendaks sekkumist kindlustusandjate õigusesse ja kohustusse riske hinnata.

4.3.17

Komisjon jätab endale mitmesugused rakendamisvolitused teenuste e-kaardi sisu ja tehniliste parameetrite kujundamiseks, kuid ühtlustamine selles valdkonnas võib piirata liikmesriikide suutlikkust teostada tõhusat kontrolli sisenevate teenuseosutajate üle tervishoiu ja ohutuse ning töötajate õiguste valdkonnas.

4.4.1

Komitee rõhutab, et regulatiivsete kontseptsioonide erinevused ei viita iseenesest vajadusele reformi järele. Paljud reguleerivad õigusnormid põhinevad traditsioonidel ja kogemustel. Need on olulised tarbijakaitse jaoks ja tuleb säilitada. Samaväärsuse põhimõte põhineb tõsiasjal, et kõnealused erinevad süsteemid on olemas. Komitee võtab arvesse asjaolu, et riiklikud kutsesüsteemid põhinevad pikaajalistel traditsioonidel. Uurimisprojektist nähtub dereguleerimismeetmete eeliste osas üsna erinevaid tulemusi.

4.4.2

Komitee väljendab heameelt uue piiravuse näitaja üle, sest see võimaldab kõrgemat analüüsistandardit kui OECD tooteturu reguleerimist käsitlev näitaja. Veel on üksikasju, mis väärivad uuesti kaalumist (nt jätkuva kutsealase arengu kandmine loetelusse negatiivse piiranguna ei näi kohane). Komitee rõhutab, et erinevatest reguleerivatest süsteemidest mittediskrimineeriva ülevaate andmiseks oleks vajalik hõlmata mitte ainult eelnev reguleerimine (nt ametinimetuste kaitse, kvalifikatsiooninõuded), vaid ka järelreguleerimine (nt ehitusnormide nõuded ja planeerimisluba). Lisaks tuleb teha täiesti selgeks, et piiravuse näitaja on neutraalne ning sellega ei võeta seisukohta õigusnormide väärtuse või põhjendatuse suhtes.

31.8.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 288/52

Raportöör:

Giuseppe GUERINI

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiidab heaks meetmed, mida Euroopa Liit on võtnud, et võidelda igat liiki maksupettuse vastu, ning leiab, et käibemaksu kogumine pöördmaksustamise mehhanismi alusel võib olla karusellpettuste ja käibemaksust kõrvalehoidumise vastase võitluse kasulik vahend.

1.2

Sellegipoolest ei tohi käibemaksu valdkonnas väljakujunenud põhimõtete suhtes erandiks oleva pöördmaksustamise mehhanismi kasutamine kahjustada siseturgu ning see peab olema ajutine ja komisjon peab seda nõuetekohaselt hindama seoses võimaliku negatiivse mõjuga siseturule. Komitee on mures ohu pärast, et kavandatud meetmete tõttu võib käibemaksusüsteem killustuda, arvestades ka komisjoni käibemaksu tegevuskava esimeses etapis kavandatud samme, kusjuures tegevuskava peaks praegu kohaldatama üksnes teatavate kaupade tarnete, ent mitte teenuste suhtes (1).

1.3

Eelkõige tuleb hinnata, kas pettustevastasest võitlusest saadav kasu ei kao võimaliku kahjuliku mõju tõttu ühtse turu sidususele. Seetõttu tuleks komisjonil pidevalt jälgida üldise pöördmaksustamise mehhanismi toimimist, säilitades volituse sekkuda ebasoodsate arengusuundumuste korral.

1.4

Komitee soovitab pöörata suurimat tähelepanu proportsionaalsuse põhimõttele, kuna pöördmaksustamise mehhanismi kasutuselevõtuga seonduvad nõuete järgimise kulud võivad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks olla märkimisväärsed ning neil võib olla mõju rahavoogudele, millega kaasneb oht, et üldine pöördmaksustamise mehhanism põhjustab iseäranis VKE-dele likviidsusprobleeme.

1.5

Komitee juhib tähelepanu uuringutele, (2) mis on näidanud, et pöördmaksustamise ja osadena maksmise mehhanismid on seal, kus neid on seni rakendatud, tihti tekitanud maksukuulekatele ettevõtetele rahavoogude probleeme. Teisisõnu, väikese arvu ebaausate ettevõtjate sooritatavate maksupettuste vastane võitlus tekitab olulisi tegevuslikke probleeme maksueeskirju täitvatele ettevõtjatele, kes loovad töökohti ja väärtust siseturul.

1.6

Komitee rõhutab, et käibemaksupettuste vastu võitlemiseks võetud lahendused ei tohiks põhjustada ülemäärast ja ebaproportsionaalset koormust maksukuulekatele ettevõtetele, sh VKE-dele. Nagu komitee on seoses komisjoni käibemaksu tegevuskavaga varem märkinud, tuleb heas usus tegutsevaid ettevõtjaid kaitsta ja nende suhtes ei tohi rakendada uusi ülemääraseid meetmeid (3).

1.7

Komitee märgib, et maksupettuste vastase võitluse riiklik mõõde eeldab, et iga liikmesriik vastutab oma maksusüsteemi toimimise eest täielikult ise ning et tal lasub kohustus luua käibemaksupettuste vastased vahendid, mis ei kahjusta ega mõjuta teiste liikmesriikide maksusüsteemide toimimist.

1.8

Kokkuvõttes leiab komitee, et kavandatud meetmed ei tohiks negatiivselt mõjutada käibemaksusüsteemi tegevuskavas seatud eesmärke ega takistada või aeglustada selle täielikku ja õigeaegset elluviimist. Komitee arvates on praegu õige aeg teha kõnealuses vallas oluline kvalitatiivne hüpe (quantum leap), et toetada ühtset turgu ning anda panus tööhõive, majanduskasvu, investeeringute ja konkurentsivõime edendamisse. Lisaks on komitee jaoks oluline viia tegevuskava kõik osad ellu ühe jagamatu tervikuna (4).

1.9

Selleks et tagada ettepaneku nõuetekohane toimimine ja vähendada tulevikus vajadust täiendavate erandite järele ELi käibemaksusüsteemi toimimise konsolideeritud põhimõtete ja eeskirjade suhtes, peaksid liikmesriigid, kes taotlevad üldise pöördmaksustamise mehhanismi kohaldamist, kehtestama konkreetsed ja spetsiifilised elektrooniliste arvete koostamise nõuded, et tagada maksete täielik jälgitavus.

2.1

Euroopa Komisjon esitas oma käibemaksu käsitleva tegevuskava 7. aprilli 2016. aasta teatises. Teatisele järgneb 2017. aasta jooksul seadusandlik ettepanek, et reformida ja ajakohastada praegu kehtivaid Euroopa käibemaksu eeskirju.

2.2

Nii komisjoni tegevuskava kui ka 2017. aastaks kavandatud tulevase seadusandliku ettepaneku eesmärk on vähendada nn käibemaksulõhet ehk erinevust oodatava käibemaksutulu ja tegelikult laekunud käibemaksutulu vahel, minimeerides pettusi käibemaksuga maksustamise vallas.

2.3

Arvestades, et Euroopa käibemaksusüsteemi reform on veel lõpule viimata, ja mõne liikmesriigi valitsuste taotlusel on komisjon tunnistanud pakilist vajadust lubada mõnes liikmesriigis kohaldada ajutiselt üldisi pöördmaksustamise mehhanisme.

2.4

Üldise pöördmaksustamise mehhanismi töötas Euroopa Komisjon välja käesolevas arvamuses käsitletavas direktiivi ettepanekus (2016/0406–CNS), millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ.

2.5

Arvestades, et üldine pöördmaksustamise mehhanism on erand Euroopa käibemaksualase õigusloome ühest nurgakivist – osadena maksmise põhimõttest –, on komisjon otsustanud lubada liikmesriikidel kohaldada kõnealust mehhanismi vaid teatavatel tingimustel.

2.6

Kohaldamise eelduseks on, et a) liikmesriigi käibemaksulõhe ületab Euroopa mediaani viie protsendipunkti võrra, b) liikmesriigi käibemaksulõhe on enam kui 25 % ulatuses põhjustatud karussellpettustest ning c) on kindlaks tehtud, et muud kontrollimismeetmed ei ole piisavad pettuste vastaseks võitluseks asjaomase liikmesriigi territooriumil.

2.7

Vältimaks, et pöördmaksustamise mehhanismi kohaldamine viib siseturu killustatuseni, mille võimalikkust mõned liikmesriigid on juba rõhutanud, on komisjon näinud ette võimaluse vaadata mehhanismide kohaldamine läbi juhul, kui selgub, et see avaldab kahjulikku mõju siseturule, mis on vastuolus Euroopa Liidu üldeesmärkidega.

3.1

Käibemaksust kõrvalehoidumine on kogu Euroopas laialt levinud pahe, millega tuleb võidelda. Käibemaksupettuse kõige murettekitavam vorm on nn karussellpettus, mida püütakse takistada üldise pöördmaksustamise mehhanismi kasutamisega käibemaksu haldamisel.

3.2

Seetõttu kiidab komitee heaks asjakohaste mehhanismide kasutuselevõtu maksupettustega võitlemiseks, kuid märgib siiski, et iga erand ühtsest Euroopa käibemaksusüsteemist peaks olema ajutine ja proportsionaalne ning seda tuleks asjakohaselt hinnata seoses võimaliku negatiivse mõjuga siseturule. See on eriti asjakohane, arvestades et aluslepingu artiklis 113, mis on komisjoni seadusandliku ettepaneku aluseks, on sätestatud võimalus sekkuda maksuküsimustesse ühtlustamise meetmetega, mille eesmärk on tagada siseturu nõuetekohane toimimine ja konkurentsi moonutamise vältimine.

3.3

Kokkuvõttes ei tohi kavandatud meetmed negatiivselt mõjutada käibemaksusüsteemi tegevuskavas seatud eesmärke ega takistada või aeglustada tegevuskava täielikku ja õigeaegset elluviimist. Praegu on õige aeg teha oluline kvalitatiivne hüpe (quantum leap), et toetada ühtset turgu ning anda panus tööhõive, majanduskasvu, investeeringute ja konkurentsivõime edendamisse.

3.4

Lisaks on oluline püüelda selle poole, et tegevuskava kõik osad viidaks ellu ühe jagamatu tervikuna, kuna see võimaldaks ka tegeleda käibemaksupettuste lõviosaga kõikehõlmaval viisil.

3.5

Seega tuleks kinni pidada komisjoni seadusandlikus ettepanekus osutatud proportsionaalsuse põhimõttest, võttes asjakohaselt arvesse erinevaid avalikke huve, mille vahel tuleb leida tasakaal, sealhulgas avalikku huvi mitte seada ohtu riiklike käibemaksusüsteemide ühtlustamist siseturu täieliku konsolideerimise huvides.

3.6

Eespool öeldust tulenevalt tuleks tunnistada, et maksudest kõrvalehoidumisega võitlemise meetmed, muu hulgas ühtlustatud maksud, jäävad peamiselt liikmesriikide pädevusse ning maksuhaldurid on tugeva siseriikliku suunitlusega. Samamoodi on statistilised teadmised selle nähtuste kohta ning maksudest kõrvalehoidumise ja selle vastase võitluse tavad olemuselt väga riigipõhised.

3.7

Sellest seisukohast on maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemise mehhanism, mida liikmesriik kasutab ELi eeskirjadest tehtud erandina, kooskõlas riikide valitsustele maksupettuste vastases võitluses antud rolli ja ülesannetega. Sellest aspektist on komisjoni ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, mis võimaldab liikmesriikidel võtta siseriiklikul tasandil meetmeid, et võidelda ebaseaduslike maksualaste nähtuste vastu.

3.8

Komitee märgib siiski, et maksupettuste vastase võitluse riiklik mõõde eeldab, et iga liikmesriik vastutab oma maksusüsteemi toimimise eest täielikult ise ning loob käibemaksupettuste vastu võitlemise vahendid, mis ei kahjusta ega mõjuta teiste liikmesriikide maksusüsteemide toimimist.

3.9

Komisjoni ettepanekuga sätestatud erand – üldine pöördmaksustamise mehhanism – ei ole mitte üldrakendatav meede, vaid seda kasutatakse teatavatel tingimustel. Liikmesriigid võivad teatud tingimustel taotleda selle erandi kohaldamist, ent see on täiesti vabatahtlik.

3.10

Liikmesriigis, kes taotleb erandi tegemist pöördmaksustamise mehhanismi näol, peab käibemaksulõhe tase ületama Euroopa mediaani viie protsendipunkti võrra. Arvestades, et Euroopa mediaan on 14 %, näib viie protsendipunkti ületamine olevat piisav ja oluline põhjus erakorraliste käibemaksulõhe vähendamise meetmete võtmiseks (5).

3.11

Samuti näib, et komisjoni kavandatud sätet, mille kohaselt peab liikmesriigi käibemaksulõhe olema põhjustatud karussellpettustest enam kui 25 % ulatuses, toetavad esialgsed uurimistõendid, kui võrrelda kõnealuseid andmeid Euroopa keskmisega (24 %) (6).

3.12

Samuti toetab komitee üldist klauslit, mille kohaselt peab liikmesriigil olema käibemaksupettuste vastase võitlusega seotud haldusraskusi, kuna see tingimus näitab, et üldise pöördmaksustamise mehhanismi kohaldamine on kõige tõhusam ja proportsionaalsem meede käibemaksulõhe vähendamiseks kooskõlas nii ELi kui ka liikmesriikide avaliku huviga.

3.13

Komisjoni ettepaneku kohaselt kohaldatakse pöördmaksustamise mehhanismi tehingute puhul, mille väärtus ületab 10 000 eurot. Komitee peab kõnealust miinimumreeglit vastuvõetavaks, arvestades erinevaid ja sageli täiesti vastandlikke huve, mida tuleb samaaegselt arvesse võtta maksudest kõrvalehoidumise vastases võitluses, maksusüsteemide ühtlustamisel ja maksukohustustega seotud halduskoormuse lihtsustamisel.

4.1

Komisjoni teostatud õigusliku mõju hindamine näitab, et üldise pöördmaksustamise mehhanismi kasutuselevõtmine ei pruugi olla tõhus mis tahes maksupettuse puhul. Vastupidi, pettus võivad esineda uuel kujul või teistes liikmesriikides kui neis, keda see praegu kõige rohkem mõjutab. Seetõttu tuleks komisjonil asjakohaselt jälgida üldise pöördmaksustamise mehhanismi toimimist, säilitades volituse sekkuda ebasoodsate arengusuundumuste korral ühtse Euroopa turu toimimise huvides.

4.2

Selleks et käesolevas arvamuses käsitletav seadusandlik ettepanek nõuetekohaselt toimiks ning et vähendada tulevikus vajadust täiendavate erandite järele ELi käibemaksusüsteemi toimimise väljakujunenud põhimõtete ja eeskirjade suhtes, peaksid üldise pöördmaksustamise mehhanismi kohaldamist taotlevad liikmesriigid kehtestama maksukohustuslastele spetsiifilised elektrooniliste arvete koostamise nõuded, et tagada maksete täielik jälgitavus.

4.3

Selles osas soovib komitee juhtida tähelepanu eelkõige pöördmaksustamise ja osadena maksmise mehhanismide kohaldamise vähendamise või lõpetamise võimalusele elektrooniliste arvete nõuetekohase ja laialdase kasutamise korral müügist saadava tulu tõendamiseks. Kasutades sellist liiki arveldamist asjakohaselt, on võimalik kontrollida reaalajas käibemaksu nõuetekohast tasumist, vältides negatiivset finantsmõju paljudele maksukuulekatele ettevõtjatele.

4.4

Käibemaksupettuste vastane võitlus on kahtlemata eesmärk, mille poole tuleb aktiivselt püüelda liikmesriikide asjakohaste seadusandlike meetmete väljatöötamise kaudu. Siiski tuleb märkida, et pöördmaksustamise mehhanismide kehtestamine erasektori vahelistes B2B (ettevõtetevahelistes) suhetes ning osadena maksmise mehhanismide kehtestamine ettevõtete ja haldusasutuste vahelistes suhetes võib avaldada olulist negatiivset mõju maksukuulekatele ettevõtjatele.

4.5

Esiteks, nagu see ilmneb komisjoni esitatud õigusliku mõju hindamisest, on pöördmaksustamise mehhanismi kohaldamise nõuete järgimisega seotud kulud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks siseriiklike tehingute puhul väga suured ning piiriüleste tehingute puhul veelgi suuremad. Komisjoni mõjuhinnangu kohaselt kaasneb pöördmaksustamise mehhanismiga ettevõtjate jaoks nõuete järgmise kulude suurenemine 43 % võrra (7). Kuigi üldine pöördmaksustamine tooks eeldatavasti kaasa väiksemad nõuete järgimise kulud kui teatavale sektorile piiratud pöördmaksustamine, näitab see siiski, et nõuete järgimise kulud suurenevad märkimisväärselt.

4.6

Teiseks on uuringud (8) näidanud, et pöördmaksustamise ja osadena maksmise mehhanismid on seal, kus neid on seni rakendatud, tihti tekitanud paljudele maksukuulekatele ettevõtjatele rahavoogude probleeme.

4.7

Teisisõnu, väikese arvu ebaausate ettevõtjate sooritatud maksupettuste vastane võitlus tekitab olulisi probleeme ettevõtjatele, kes täidavad maksueeskirju, loovad töökohti ja väärtust siseturul.

4.8

Seetõttu juhib komitee komisjoni ja liikmesriikide tähelepanu vajadusele järgida proportsionaalsuse põhimõtet komisjoni ettepanekus ja individuaalsete riikide õigussüsteemides, tagades et võetud meetmed oleksid proportsionaalsed käibemaksupettuste vastu võitlemise huvidega ilma siseturgu kahjustamata. Samal ajal ja kooskõlas sellesama põhimõttega tuleks võetud lahenduste abil tegeleda ebaseaduslike nähtustega, põhjustamata ülemäärast ja ebaproportsionaalset koormust ausatele ettevõtjatele, eriti VKEdele.

4.9

Eeltoodud kaalutlused põhjendavad veel enam üldise pöördmaksustamise mehhanismi ajutist iseloomu. Vastasel juhul tooks see kaasa halduskoormuse suurenemise, mis on talumatu eriti VKEdele ning mis samas moonutaks ühtse Euroopa turu dünaamikat, sest eri liikmesriikides asuvate ettevõtjate jaoks valitseb tõsine oht, et rahavood hakkavad liikuma erinevalt.

31.8.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 288/56

Raportöör:

Marjolijn BULK

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avaldab heameelt, et on alustatud kantserogeenide direktiivi läbivaatamise protsessi, ja soovib anda selles olulises arutelus oma panuse.

1.2

Komitee kutsub komisjoni üles koostama mõjuhinnangu kantserogeenide ja mutageenide direktiivi (edaspidi „direktiiv“) kohaldamisala võimaliku laiendamise kohta ainetele, mis kahjustavad paljunemisvõimet.

1.3

Komitee soovitab tungivalt pöörata 2018. aastaks kavandatud direktiivi läbivaatamisel ja muutmisel suuremat tähelepanu naiste kokkupuutele kantserogeenidega töökeskkonnas.

1.4

Komitee peab oluliseks, et komisjon parandaks sotsiaalpartnerite, liikmesriikide ja muude sidusrühmadega konsulteerides ühist metoodikat, et kehtestada kõnealuse direktiiviga siduvad ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas.

1.5

Nimetatud piirnormid tuleb kehtestada teaduslike ja statistiliste andmete alusel, võttes arvesse eri tegureid, nagu teostatavus ja kokkupuutetaseme mõõtmise võimalused. Madalamaades ja Saksamaal kasutatakse riskipõhist käsitlust, mis aitab määrata piirnormid, võttes sotsiaalse kompromissi esmase tegurina arvesse riskitaset.

1.6

Komitee peab vajalikuks luua programme, mis pakuvad riikliku sotsiaalkindlustus- või tervishoiusüsteemi raames eluaegset tervisekontrolli kõigile töökeskkonnas kantserogeenidega kokku puutunud inimestele.

1.7

Komitee rõhutab, et parandamaks töötajate kaitset tööl kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainete eest, peaksid liikmesriigid tagama, et tööinspektsioonidel oleksid piisavad rahalised vahendid ja inimvara oma töö tegemiseks.

1.8

Komitee toetab Euroopa sotsiaalpartnerite ühist seisukohta ja soovitab võtta vastu siduv formaldehüüdi piirnorm töökeskkonnas.

1.9

Komitee soovitab, et diiselmootorite heitgaaside õigusliku määratluse kehtestamisel võtaks komisjon arvesse töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee andmeid nende heitgaaside kohta.

2.1

Vähktõbi on töötingimustega seotud suremuse üks peamisi põhjuseid. 2013. aastal suri ELis vähki hinnanguliselt 1,314 miljonit inimest. Üle 100 000 surmajuhtumi oli ELis tingitud tööga seotud vähktõvest. Vähk on ELis tööga seotud surma põhjuste hulgas esikohal. Tööl puutub kantserogeenidega kokku umbes kakskümmend miljonit ELi töötajat. Madalmaade rahvatervise- ja keskkonnainstituudi 2015. aastal avaldatud uuringu (1) andmetel on tööst tingitud vähijuhtudega seotud kulud aastas 334 miljardit eurot.

2.2

Tööga seotud vähktõbe on käsitletud mitmes töötajate kaitset puudutavas direktiivis. 1989. aasta raamdirektiiviga (2) kehtestatud üldisi kohustusi kohaldatakse kõigi riskide suhtes ja need määravad kindlaks üldised meetmed, mida tuleb töökohal rakendada. Kemikaalidirektiivi (3) kohaldatakse kõigi ohtlike kemikaalide suhtes. Asbestidirektiivis (4) on arvesse võetud teatavaid erivajadusi asbestiga seotud haiguste ennetamiseks. Kõige olulisem konkreetne õigusakt on 1990. aastal vastu võetud kantserogeenide direktiiv.

2.3

Direktiivis on sätestatud mitu üldist miinimumnõuet. Tööandjad peavad riskid kindlaks tegema ja neid hindama ning riski esinemisel kokkupuute ära hoidma. Kui see on tehniliselt võimalik, tuleb asjaomane protsess või keemiline mõjur asendada täiesti ohutu või vähem ohtlikuga. Kui asendamine ei ole tehniliselt võimalik, tuleb keemilisi kantserogeene, niivõrd kui see on tehniliselt võimalik, toota ja kasutada suletud süsteemis, et vältida nendega kokkupuudet. Kui see ei ole tehniliselt võimalik, peab töötajate kokkupuude olema nii vähene kui tehniliselt võimalik.

2.4

Lisaks kõnealustele üldistele miinimumnõuetele on direktiivis töötajate kaitse mehhanismi lahutamatu osana kehtestatud piirnormid teatavatele kantserogeenidele ja mutageenidele töökeskkonnas. Konkreetsete keemiliste mõjurite siduvad piirnormid töökeskkonnas on sätestatud direktiivi III lisas. Hetkel on lisas sätestatud siduvad piirnormid ainult kolmele ainele või tööprotsessi käigus toimuvale kokkupuutele. Need piirnormid puudutavad vaid väikest osa töötajatest, kes puutuvad kokku kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainetega.

2.5

2016. aastal teatas Euroopa Komisjon, et direktiiv vaadatakse läbi kolmes etapis. Sama aasta mais võttis komisjon vastu algse ettepaneku, mida arutatakse praegu Euroopa Parlamendis ja Euroopa Liidu Nõukogus. Teine ettepanek võeti vastu 2017. aasta jaanuaris ja kolmas on kavandatud 2018. aastaks.

2.6

Direktiivi läbivaatamine on jätkuv protsess. Esimese ettepanekuga muudeti kahte kehtivat piirnormi ja võeti vastu üksteist uut. Ulvskogi raportis (5) toetas Euroopa Parlament direktiivi läbivaatamise protsessi ja palus muu hulgas tungivalt laiendada direktiivi kohaldamisala, nii et see hõlmaks reproduktiivtoksilisi aineid, kehtestada kuuele ainele rangemad piirnormid ning kehtestada üleminekuperioodi piirnorm, et anda tööandjatele rakendamiseks lisaaega. Euroopa Parlament rõhutas ka asjaolu, et direktiivi 2004/37/EÜ III lisa 2017. ja 2018. aasta muudatused peaksid hõlmama muu hulgas selliseid aineid, segusid ja protsesse nagu diiselmootorite heitgaasid, formaldehüüd, kaadmium ja selle ühendid, berüllium ja selle ühendid, nikliühendid, arseen ja selle ühendid ning akrüülnitriil. Euroopa Parlamendi väljapakutud kompromissi toetas enamik fraktsioone.

2.7

Teise ettepaneku põhieesmärk on siduva piirnormi vastuvõtmine veel viiele ainele. Kompleksseid polütsükliliste aromaatsete süsivesinike segusid ja kasutatud mootoriõlisid on küll direktiivi kohaldamisala määravas lisas nimetatud, kuid nende kahe kantserogeeni kohta ei ole piirnorme esitatud. Oma analüüsile tuginedes otsustas komisjon, et viie kantserogeeni (6) suhtes praeguses etapis meetmeid ei võeta.

3.1

Direktiivi kohaldamisala piirdub pragu vaid kantserogeenide ja mutageenidega. Tuleb kaaluda kohaldamisala võimalikku laiendamist ainetele, mis kahjustavad paljunemisvõimet. EU-OSHA andmetel: „Tööl ohtlike ainetega kokkupuutumise mõju meeste ja naiste reproduktiivsüsteemile võib avalduda suguhormoonide tasemete muutuste, vähenenud sugutungi ja potentsuse, menstruaaltsükli häirete, enneaegse menopausi, hilinenud menstruatsiooni, munasarjade talitlushäirete, sperma kvaliteedi languse ning meeste ja naiste viljakuse langusena. Kokkupuude mürgiste ainetega võib arenevat seemne- või munarakku otseselt raku tasandil kahjustada. Raseda kokkupuude ohtlike ainetega võib takistada loote arengut (…). Kokkupuutel mürgiste ainetega võivad olla mitmesugused tagajärjed, nt loote surm, emakasisene kasvupeetus, enneaegne sünd, sünnidefektid, sünnijärgne surm, kognitiivse arengu häired, muutused immunoloogilises tundlikkuses, vähktõbi lapseeas. Ema kokkupuude kemikaalidega tööl võib saastada ka rinnapiima. Mõned hormonaalse aktiivsusega kemikaalid, teisisõnu endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid, võivad muuta endokriinsüsteemi talitlust ja neil võib olla seega kahjulik toime reproduktiivsüsteemile, näiteks võivad need põhjustada meestel sperma kvaliteedi langust ja reproduktiivorganite kudede kahjustusi ning naistel teatavaid günekoloogilisi haigusi.“

3.1.1

REACH-määruses ja mitmetes konkreetsetes õigusaktides (kosmeetikatoodete, biotsiidide ja pestitsiidide kohta) käsitletakse kantserogeene, mutageene ja reproduktiivtoksilisi aineid väga ohtlike ainete rühma kuuluvana. Neil on mõned ühised jooned, muu hulgas äge tervisemõju, raskesti tajutav risk (kuna kokkupuute tagajärjed avalduvad sageli alles pärast pikka peiteaega), raskused riskijuhtimisel ja probleemid seoses kombineeritud mõjuga, st kokkupuude kahe või enama eri aine või protsessiga. Mitmes liikmesriigis on selline käsitlus sotsiaalpartnerite toel riiklikul tasandil õigusaktidega vastu võetud. Komitee kutsub komisjoni üles koostama mõjuhinnangu kantserogeenide ja mutageenide direktiivi kohaldamisala võimaliku laiendamise kohta ainetele, mis kahjustavad paljunemisvõimet.

3.2

ELi strateegias tööga seotud vähktõbede vastu võitlemisel tuleks pöörata rohkem tähelepanu naistele.

3.2.1

Kokkupuute viis ja vähktõve avaldumise kohad võivad meestel ja naistel erineda. Näiteks on rinnavähk meestel väga haruldane haigus, kuid naiste hulgas kõige levinum vähktõve vorm. Rinnavähki võib tekitada kokkupuude mitmesuguste ohtlike ainetega töökeskkonnas.

3.2.2

Komitee palub tungivalt, et komisjon käsitleks 2018. aastaks kavandatud direktiivi läbivaatamisel ja muutmisel süstemaatilisemalt naiste kokkupuudet kantserogeenidega töökeskkonnas. Paljudes töövaldkondades, kus töötab palju naisi (tervishoid, puhastusteenindus, juuksuritöö jne), esineb kokkupuude kantserogeensete ainetega, millele ei pöörata tähelepanu. On vaja määrata kindlaks kriteeriumid teatud vähktõve vorme põhjustavate endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide määratlemiseks ja liigitamiseks. Ennetusmeetmeid tuleks tugevdada tsütostaatikumide (st keemiaravi) kasutamisel tervishoiutöötajate seas. Ehkki ioniseeriv kiirgus ei kuulu käesoleva arvamuse käsitlusalasse, rõhutab komitee vajadust tõhustada ka teisi direktiive, eelkõige direktiivi 2013/59/Euratom.

3.3

Sidusrühmad on töökeskkonna ohtlike ainete siduvate piirnormide rolli ja tähtsuse osas valdavalt üksmeelel. Siduvad piirnormid on olulised, sest nad aitavad riski vähendada, isegi kui ohutut kokkupuute taset ei ole. Piirnormid tuleb sätestada õigel tasemel, võttes arvesse teaduslikke andmeid ja teostatavust.

3.3.1

Ent ELis ei ole ühtset metoodikat siduvate piirnormide tuletamiseks ohtlikele ainetele töökeskkonnas. Praegu tegutseb komisjon iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Läbipaistvust ja järjepidevust tuleks enamikul juhtudel suurendada. Osa piirnorme on sobivad, osa aga ei taga piisavat kaitset. Komitee leiab, et tervishoiu ja inimelu hoidmise vallas tuleb seada kõrged sihid.

3.3.2

Arvestada tuleb ka asjaoluga, et liikmesriikidel on eri käsitlusviisid. Mõnes on määratud siduvad piirnormid enam kui sajale kantserogeenile, mutageenile ja reproduktiivtoksilisele ainele, mõnes aga vähem kui kümnele. Ka piirnormide tase võib riigiti erineda. See tekitab probleeme ettevõtjatele, kes tegutsevad eri riikides, kus on erinevad normid, ning mõnel juhul võib see kaasa tuua ebavõrdse konkurentsi.

3.3.3

Komitee peab seepärast oluliseks, et komisjon töötaks välja metoodika töökeskkonna ohtlike ainete siduvate piirnormide sätestamiseks direktiivis. See protsess peaks hõlmama ulatuslikku arutelu sotsiaalpartnerite, liikmesriikide ja muude sidusrühmadega, sh vabaühendustega. Liikmesriikide kogemused aitavad määrata kindlaks head tavad. Komitee peab eriti oluliseks kahe järgmise aspekti käsitlemist.

3.3.3.1

Esiteks piirnormide järjepidevus, vältimaks olukorda, kus teatud ainetega kokkupuutuvad töötajad on palju suuremas vähki haigestumise ohus kui teiste ainetega kokkupuutuvad töötajad. Saksamaal ja Madalmaades toetavad sotsiaalpartnerid riskipõhist käsitlust. See aitab määrata piirnormid, võttes sotsiaalse kompromissi esmase tegurina arvesse riskitaset.

3.3.3.2

Teiseks tuleb ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas määrata teaduslike andmete alusel. Arvesse tuleb võtta eri tegureid, nagu teostatavus ja kokkupuutetasemete mõõtmise võimalused. Aitamaks tööandjatel ennetusmeetmed tähtsuse järjekorda seada, peaksid need selgelt viitama kokkupuutetasemega seotud riskitasemele.

3.4

Enamikul juhtudel on kokkupuute ja vähktõve tekke vahel pikk peiteaeg. Komitee peab seepärast vajalikuks kaitsta töötajaid, kes puutuvad kokku või kellel on oht kokku puutuda ohtlike ainetega, pakkudes riikliku sotsiaalkindlustus- või tervishoiusüsteemi raames eluaegset tervisekontrolli kõigile töökeskkonnas kantserogeenidega kokku puutunud inimestele.

3.5

Komitee soovitab tegeleda aktiivsemalt teaduslike ja statistiliste uuringute valdkonnaga. Tööga seotud vähktõve põhjuseks võivad olla ka stress, töö korralduslikud tegurid, nt töö vahetustes, jne. Rohkem tähelepanu ja rahalisi vahendeid tuleb pühendada eri tegurite kombineeritud mõju tagajärgede ja võimaliku koostoime uurimisele, näiteks kemikaalid ja bioloogilised või füüsilised mõjurid, kemikaalid ja töökorraldus jne

3.6

Komitee rõhutab, et üks põhiülesanne eesmärgiga tagada töötajate kaitse tööl kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainete eest, on tugevdada kontrolli kantserogeenide ja mutageenide direktiivi rakendamise ja kohaldamise üle. Liikmesriigid peaksid tagama, et tööinspektsioonidel oleksid piisavad rahalised vahendid ja inimvara oma töö tegemiseks, aidates samas ettevõtjatel, eelkõige VKEdel, neid uusi sätteid järgida. Nad peaksid tegema tihedamat koostööd Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuriga, mis on välja töötanud mitmed vahendid, mis võivad aidata parandada töökohal ennetustegevuse kvaliteeti. Üks neist on veebipõhine interaktiivne riskihindamisvahend (OIRA) – veebiplatvorm, mis võimaldab lihtsalt ja standardiseeritult luua mis tahes keeles valdkondlikke riskihindamisvahendeid.

4.1

Direktiivi käsitlevas teises ettepanekus määratakse piirnormid veel viiele kantserogeensele ainele.

4.1.1

Epiklorohüdriin on läviväärtuseta kantserogeen. Euroopa Liidus puutub sellega kokku 43 813 töötajat. Komisjon on välja pakkunud piirnormi 1,9 mg/m3. Viisteist liikmesriiki peavad piirnormi kehtestama (7) või olemasolevat piirnormi muutma (8), et vähendada seda tasemele 1,9 mg/m3. Hinnanguliselt töötab nendes viieteistkümnes liikmesriigis ligikaudu 69 % ainega kokku puutuvatest töötajatest, kes saaksid seega parema õigusliku kaitse, kui see piirnorm kehtestatakse. Komitee on seisukohal, et väljapakutud piirnorm aitaks vähendada tööga seotud vähktõvest tulenevat koormust.

4.1.2

Etüleendibromiid on läviväärtuseta genotoksiline kantserogeen. Hinnanguliselt võib 1,2-dibromoetaaniga kokku puutuda vähem kui 8 000 ELi töötajat. Komisjon on välja pakkunud piirnormi 0,8 mg/m3 (0,1 ppm). Kakskümmend liikmesriiki peavad piirnormi kehtestama (11) või olemasolevat piirnormi muutma (9), et vähendada seda tasemele 0,8 mg/m3. Hinnanguliselt töötab nendes kahekümnes liikmesriigis ligikaudu 81 % ainega kokku puutuvatest töötajatest, kes saaksid seega parema õigusliku kaitse, kui see piirnorm kehtestatakse. Lisakulud ettevõtjatele (sh mikro- ja väikeettevõtjatele) oleksid eeldatavalt väga väikesed. Komitee on seisukohal, et väljapakutud piirnorm aitaks vähendada tööga seotud vähktõvest tulenevat koormust.

4.1.3

Etüleendikloriid on ELi määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt klassifitseeritud kui 1B kategooria kantserogeen. Euroopas võib sellega kokku puutuda alla 3 000 töötaja (7). Komisjon on välja pakkunud piirnormi 8,2 mg/m3 (2 ppm). Kakskümmend kolm liikmesriiki peavad piirnormi kehtestama (5) või olemasolevat piirnormi muutma (18), et vähendada seda tasemele 2 ppm, seega saaksid paljud ainega kokku puutuvad töötajad parema õigusliku kaitse. Komitee on seisukohal, et väljapakutud piirnorm aitaks vähendada tööga seotud vähktõvest tulenevat koormust.

4.1.4

4,4'-metüleendianiliin on genotoksiline kantserogeen. Hinnanguliselt puutub sissehingatava 4,4'-metüleendianiliiniga keemiatööstuses kokku 70–140 inimest. Töötajaid, keda mõjutab nahakaudne kokkupuude, on palju rohkem – nende arv jääb eeldatavalt vahemikku 390 000 kuni 3,9 miljonit (8). Komisjon on välja pakkunud piirnormi 0,08 mg/m3. Kakskümmend kolm liikmesriiki peavad piirnormi kehtestama (12) või olemasolevat piirnormi muutma (11), et vähendada seda tasemele 0,08 mg/m3. Komitee on seisukohal, et väljapakutud piirnorm aitaks vähendada tööga seotud vähktõvest tulenevat koormust.

4.1.5

Trikloroetüleen on Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskuse klassifikatsioonis 2A kategooria kantserogeen ning ELi määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt 1B kategooria kantserogeen. Hinnanguliselt võib ELis selle ainega kokku puutuda umbes 74 000 töötajat. Komisjon on välja pakkunud kombinatsiooni piirnormist 54,7 mg/m3 (10 ppm) ja lühiajalise kokkupuute piirnormist 164,1 mg/m3 (30 ppm). Kahekümne kahest liikmesriigist, kus on juba trikloroetüleeni riiklik piirnorm kehtestatud, on kuusteist riiki võtnud vastu ka lühiajalise kokkupuute piirnormi. Seitseteist liikmesriiki peavad piirnormi kehtestama (6) või olemasolevat piirnormi muutma (11), et vähendada seda tasemele 54,7 mg/m3 (10 ppm). Hinnanguliselt töötab nendes seitsmeteistkümnes liikmesriigis ligi 74 % ainega kokku puutuvatest töötajatest, kes saaksid seega parema õigusliku kaitse, kui see piirnorm kehtestatakse. Komitee tõdeb, et mitmes liikmesriigis on rakendatud madalamat piirnormi, mida toetavad tööandjate organisatsioonid ja ametiühingud. ELi tasandil tuleks määrata madalam piirnorm, et vähendada tööga seotud vähktõvest tingitud koormust.

4.2

Kompleksseid polütsükliliste aromaatsete süsivesinike segusid ja kasutatud mootoriõlisid on küll direktiivi kohaldamisala määravas lisas nimetatud, kuid nende kahe kantserogeeni kohta ei ole piirnorme esitatud.

4.2.1

Komplekssed polütsükliliste aromaatsete süsivesinike segud, mis sisaldavad indikaatorina benso[a]püreeni. Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud on suur orgaaniliste ühendite klass. Komitee on seisukohal, et väljapakutud meede aitaks vähendada tööga seotud vähktõvest tulenevat koormust.

4.2.2

Mootoriõlina kasutatud mineraalõlid. Kokkupuude mootoriõlina kasutatud mineraalõlidega võib tekitada nahavähki. Selliste õlidega puutub hinnanguliselt kokku 1 miljon töötajat, kellest suurem osa tegeleb mootorsõidukite hoolduse ja remondiga. Komitee on seisukohal, et väljapakutud meede aitaks vähendada tööga seotud vähktõvest tulenevat koormust.

5.1

Formaldehüüd. Komisjon ei ole esitanud formaldehüüdi piirnormi töökeskkonnas. Aastal 2009 leidis vähiuurimiskeskus, et formaldehüüdi ja inimeste müeloidse leukeemia põhjusliku seose kohta on piisavalt tõendeid. Formaldehüüdi kohta saadaolev teave on piisav, et tuletada tervisepõhine piirnorm, kaheksatunnine aegkaalutud keskmine ja lühiajalise kokkupuute piirnorm. Saadaolevate andmete põhjal tuletas töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee töökeskkonnas kokkupuute piirnormi 0,3 ppm (8 h aegkaalutud keskmine) ja lühiajalise kokkupuute piirnormi 0,6 ppm. Sellele tuginedes otsustas ka tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee seda piirnormi komisjonile soovitada. 2016. aastal palusid Euroopa sotsiaalpartnerid komisjonil võtta teaduskomitee esitatud tervisepõhised väärtused selle kemikaali siduva piirnormina kasutusele (9). Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab ühist seisukohta ja on arvamusel, et siduv piirnorm tuleks vastu võtta.

5.2

Diiselmootorite heitgaasid. 2012. aastal liigitas Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus kõik diiselmootorite heitgaasid 1. kategooria kantserogeenide (inimestele tõestatult kantserogeensete ainete) hulka. Komisjoni andmetel puutub Euroopa Liidus diiselmootorite heitgaasidega tööl kokku enam kui kolm miljonit töötajat. 2010. aasta seisuga puutus nende gaasidega vähemalt mingil tööelu etapil kokku kaksteist miljonit inimest ja see arv võib aastaks 2060 tõusta kahekümne miljonini. Komisjoni mõjuhinnangus on öeldud, et töökeskkonnas diiselmootorite heitgaasidega kokkupuudet keelustavate õigusaktide puudumise tõttu sureb ELis aastatel 2010–2069 230 000 inimest.

5.2.1

Komisjoni põhiargument, põhjendamaks diiselmootorite heitgaaside väljajätmist direktiivi I ja III lisast, on see, et raske on leida õiguslikku määratlust uute ja vanade mootorite eristamiseks. Komitee arvates ei ole direktiivi eesmärk määrata kindlaks mootorite tehnilised standardid, vaid kehtestada diiselmootorite heitgaaside õiguslik määratlus kantserogeense protsessina, tuginedes teaduslikele andmetele ja Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskuse hinnangule. Töötajad võivad tööl kokku puutuda mitmete eri kokkupuutestandarditele vastavate mootorite heitgaasidega. Kokkupuute iseloomustamisel on oluline osa ka muudel teguritel, nagu põlemistemperatuurid ning mootorite hooldus ja puhastamine. Tuleks määrata piirnorm, mis võtab arvesse elementaarse süsiniku kontsentratsiooni õhus. Komitee on seisukohal, et arvesse tuleks võtta töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee järgmist teavet: „Ehkki toksikoloogiliste andmete põhjal sobiks läviväärtus (näiteks 0,02 mg/m3 või madalam, mis vastab väärtusele 0,015 mg/m3 elementaarset süsinikku), lähtub epidemioloogilistest andmetest, et oluline vähirisk tekib juba nendel ja ka madalamatel kokkupuutetasemetel. Seetõttu ei saa olemasolevate andmete ja analüüside põhjal kehtestada piirnormi, mis kaitseks töötajaid piisavalt. Nii toksikoloogilisi kui ka inimeste kohta käivaid epidemioloogilisi andmeid kogutakse ja hinnatakse aga edasi.“ (10)