1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

51.

52.

53.

54.

55.

56.

57.

58.

59.

60.

1.

edendada kohalikul ja piirkondlikul tasandil teadlikkust ja meetmeid ELi alusväärtustest, nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste järgimine, mida tuleb kaitsta ja austada ka hädaolukorras. Komitee on võtnud endale kohustuse määratleda asjakohased kohalikud ja piirkondlikud lahendused ELi toimimisele ning teha oma liikmete kaudu elanikega koostööd, et ületada lõhe ELi institutsioonide ja kohalike kogukondade vahel;

2.

korrata oma üleskutset osaleda täiel määral ja olla õiglaselt esindatud Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi kõigis tööorganites. Nagu majandus- ja kliimakriisi puhul, on ka pandeemia näidanud, et Euroopa demokraatia ja poliitika põhjalik läbivaatamine on vajalikum kui kunagi varem, ning Euroopa tulevikku käsitlev konverents on oluline võimalus arutada Euroopa Liitu kui projekti eurooplaste ning kohalike ja piirkondlike omavalitsustega ning teha enne järgmisi Euroopa Parlamendi valimisi ettepanek ELi uue toimimisviisi kohta, sealhulgas vaadata läbi aluslepingud, et kaasata linnad ja piirkonnad täielikult poliitika kujundamisse;

3.

kutsuda ELi liikmesriike ja institutsioone üles järgima, arendama ja tugevdama 2007. aasta Berliini deklaratsioonis ja 2017. aasta Rooma deklaratsioonis kokku lepitud kohustusi, nimelt tunnistades, et ülesanded ja koostöö peaksid olema jagatud kõigi valitsustasandite, sealhulgas kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel, et muuta Euroopa Liit tõhusamaks, ühtsemaks, demokraatlikumaks ja vastupidavamaks. Euroopa tuleviku teemalist konverentsi puudutava ühise seisukoha lõplik tekst tuleks vastu võtta institutsioonide koostöö vaimus;

4.

töötada välja mudel, mille alusel pidada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaudu elanikega alalist struktureeritud dialoogi Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi kontekstis ja laiemalt, võimaldades kahesuunalist teabevahetust elanike ja ELi institutsioonide vahel. Sellega seoses moodustavad kohaliku ja piirkondliku tasandi rikkalikud kogemused ja arutelul põhineva demokraatia parimad tavad ning kohalikul ja piirkondlikul tasandil valitud volikoguliikmete arvukad võrgustikud peamise lisaväärtuse, mille komitee toob kaasa arutellu Euroopa tuleviku üle;

5.

toetada kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi uute digitehnoloogia vahendite ja IKT-vahendite maksimaalsel ärakasutamisel. Digitehnoloogial on märkimisväärne potentsiaal leida uuenduslikke lahendusi meie aja majanduslikele, sotsiaalsetele ja tehnoloogilistele probleemidele. Sel viisil saavad nad parandada avalike teenuste osutamist, hõlbustada inimestevahelist suhtlust, suurendada elanike osalemist uutel ja teistsugustel viisidel, suurendada otsustusprotsessi läbipaistvust, kaasavust, vastutust ja reageerimisvõimet, parandada kohalikku valitsemist ning täiendada ja tugevdada demokraatiat. Seepärast tuleb märkimisväärselt parandada digitaalsete süsteemide ja nende pakkujate vastupanuvõimet ja sõltumatust;

6.

edendada mitmekesisust, pooldades kaasavuse ja võrdõiguslikkuse meetmeid ning ennetades sool (2), rassil ja etnilisel päritolul (3), usutunnistusel, puudel ja vanusel (4) põhinevat ja mis tahes muul alusel toimuvat diskrimineerimist ja võideldes selle vastu Euroopa, riigi, kohaliku ja piirkondliku tasandi otsustusprotsessis nii komitees kui ka väljaspool;

7.

osaleda aktiivselt soostereotüüpide vastases teadlikkuse suurendamise ja teavituskampaanias, mille Euroopa Komisjon käivitab, ning toimida kohalike ja piirkondlike omavalitsuste platvormina sellekohaste parimate tavade vahetamiseks;

8.

toetada ja tugevdada vähemusi Euroopas, eelkõige algatuse „Minority SafePack“ kaudu;

9.

toimida kõigi Euroopa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kontaktpunktina, sealhulgas mitte üksnes komitee liikmetele, tugevdades komitee poliitilist identiteeti ja suhteid ning koostööd peamiste poliitiliste rühmituste, riikide valitsuste ning kohaliku ja piirkondliku tasandi valitud esindajate, kohalike ja piirkondlike omavalituste Euroopa ja riiklike liitude ja piirkondlike esindustega Brüsselis;

10.

toetada esindusdemokraatiat, tehes tihedamat koostööd Euroopa, riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi parlamentidega ning tutvustades üksteisele parimaid tavasid esindus- ja osalusdemokraatia, sealhulgas kaasava eelarvestamise ergutamise vahendite kohta. ELi rahastuse eeltingimused peavad olema õigusriik, demokraatia ja hea valitsemistava;

11.

kasutada tõenduspõhiseid analüüse, et jälgida ja edendada kohaliku ja piirkondliku pädevuse ning riigi tasandist madalama tasandi rahaliste vahendite detsentraliseerimist ning kohaliku demokraatia toimimist ELis;

12.

luua digitaalsed vahendid poliitilise ja finantspädevuse kaardistamiseks, kasutades koostoimet ELi, riiklike ja rahvusvaheliste organisatsioonide olemasolevate vahenditega;

13.

toetada ja edendada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulist tööd COVID-19 pandeemia ning majandus- ja sotsiaalkriisi eesliinil. Pandeemia näitab aktiivse subsidiaarsuse põhimõtte nõuetekohase rakendamise tähtsust, samuti kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulist rolli ühelt poolt ning vajadust Euroopa tasandi koordineerimise ja toetuse järele teiselt poolt;

14.

analüüsida ELi uusi poliitikaalgatusi tagamaks, et need hõlmavad territoriaalset mõõdet ja vastavad ELi lisaväärtuse nõudele kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse rakkerühma „Teeme vähem, aga paremini“ soovituste ning parema õigusloome suunistega;

15.

vähendada piirkondade ja linnade halduskoormust ja rakenduskulusid, nõudes õigusaktide lihtsustamist ja hoiatades ülereguleerimise tava eest üldisemalt;

16.

tihendada koostööd Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Ülemkoguga muu hulgas piirkondlike keskuste võrgustiku ja tulevikukindluse platvormi kaudu, et parandada ELi poliitikakujundamise tõhusust kohalikelt ja piirkondlikelt sidusrühmadelt saadava tõenduspõhise tagasiside abil;

17.

edendada kohaliku omavalitsuse tähtsust Euroopa Liidus, ELi kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides ning idapoolsetes ja Vahemere piirkonna naaberriikides;

18.

toetada ELi ülemaailmset tegevust, edendades muu hulgas selliseid väärtusi ja põhimõtteid nagu inimõigused, demokraatia, õigusriik, säästev areng ja sotsiaalne kaasatus, tihedas koostöös Vahemere piirkonna ja idapartneritega;

19.

julgustada piirkondlikke parlamente osalema Euroopa Regioonide Komitee ja Euroopa Liidu Piirkondlike Seadusandlike Kogude Konverentsi (CALRE) katseprojektis poliitiliste arutelude algatamiseks ELi võtmeküsimuste üle, nagu näiteks Euroopa Komisjoni tööprogrammide ettevalmistamine;

20.

tagada, et EL toetab noorte tõhusat osalemist ja kaasamist, sealhulgas struktureeritud koostöö kaudu ELi noortekoordinaatoriga, tugevdades selliseid meetmeid nagu noortegarantii, et parandada kvaliteetse tööhõive ja hariduse väljavaateid, ning luues Euroopa lastegarantii;

21.

jätkata koostööd noorte valitud poliitikutega komitee noorte valitud poliitikute programmi raames, et tutvustada tulevaste põlvkondade kohaliku ja piirkondliku tasandi valitud poliitikutele Euroopa ja riikliku poliitika kujundamise protsesse;

22.

edendada meie kohaliku, piirkondliku, riikliku ja Euroopa identiteedi kultuurilist mitmekesisust ning erinevaid keeli ja traditsioone, mis moodustavad meie Euroopa kultuuripärandi; rõhutada, et kultuuri- ja loomesektoreid, kellel on oma koht tööandjatena kohalikus majanduses, aga ka kogukondade ühiskondlikus elus, on pandeemia rängalt tabanud ja nad vajavad toetust; anda panus Euroopa kultuurivaldkonna uude tegevuskavasse, sealhulgas süvalaiendada kultuuriinvesteeringuid ELi eri fondides ning tugevdada kultuuri ja muude poliitikavaldkondade (nt turism, regionaalpoliitika, haridus, noored, teadusuuringud ja innovatsioon) koostoimet.

23.

edendada COVID-19 pandeemia kriisikava, mis põhineb kestliku arengu eesmärkide rakendamisel kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning Euroopa rohelise kokkuleppe algatustel;

24.

panustada 2030. aasta süsinikdioksiidi heite vähendamise eesmärkidesse, et saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks, ergutades kaugeleulatuvaid ja otsustavaid kohalikke ja piirkondlikke meetmeid kliimapakti ja teiste asjaomaste kestliku arengu kohalike ja piirkondlike algatuste kaudu;

25.

edendada aruka spetsialiseerumise strateegiate ja muude Euroopa partnerluste ning kohaliku avaliku ja erasektori koostöö tugevdamise vahendite kasutamist, et parandada ametialaseid pädevusi ja kvalifikatsioonivõimalusi valdkondades, töökohtadel ja tehnoloogiates, mis on vajalikud, et suurendada jätkusuutlikkust, lisaväärtust ja vastupanuvõimet kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

26.

panustada kaugeleulatuvasse ELi keskkonnapoliitikasse, tagades selle integreerimise kõikidesse keskkonnaalastesse tegevusprogrammidesse; tagada, et kohalikku ja piirkondlikku mõõdet võetakse nõuetekohaselt arvesse Euroopa rohelise kokkuleppe kolme peamise keskkonnaprioriteedi – bioloogilise mitmekesisuse, ringmajanduse ja nullsaaste – ettevalmistamisel ja rakendamisel; kavandada keskkonna- ja kliimapoliitikat, mis on sobiv praktiliseks elluviimiseks igat liiki kogukondades;

27.

kujundada ja toetada kliimapakti arendamist koordineeritud ja valdkonnaüleste meetmete ja algatustega, sealhulgas kohalikul tasandil kindlaksmääratud panuste ning piirkondade ja linnade tasandil võetud poliitiliste kohustuste kaudu, et pakt tugineks mitmetasandilisele valitsemisele ja parimate tavade tõhusale levitamisele, ning et ühtki inimest ega piirkonda ei jäetaks kõrvale;

28.

prognoosida, kuidas energiaalane üleminek, muutused liikuvuses ja digiüleminek mõjutavad meie kogukondi; töötada välja strateegiad ja toetada nende kiiret rakendamist, et nende positiivset mõju maksimeerida ja negatiivset kohalikku mõju vähendada;

29.

toetada kohalikku vastupanuvõimet kliimamuutustega kohanemise kaudu ja suurendada kohalikku suutlikkust, et reageerida äärmuslikele ilmastikunähtustele, mille sagedus ja raskusaste üha suureneb, iseäranis eraldades kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele vajalikke ressursse katastroofide ohjamiseks ELi elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu ja kasutades tugevdatud ELi Solidaarsusfondi vahendeid;

30.

panustada mürgivaba keskkonna saavutamiseks nullsaaste eesmärgi ettevalmistamisse ning valmistada kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ette ja toetada neid ELi vee, õhu ja pinnase nullsaaste tegevuskava kõrgete eesmärkide elluviimisel; panustada linnalise liikumiskeskkonna paketi läbivaatamisse säästva linnalise liikumiskeskkonna kavadest saadud õppetundide alusel ning valmistada ühistranspordi asutusi ette reageerima ohutute ja turvaliste liikuvusteenuste osutamise välistele ohtudele;

31.

tagada, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste häält ja panust võetakse liikmesriikide mitmetasandilistes kliima- ja energiadialoogides riiklike energia- ja kliimakavade, riiklike pikaajaliste strateegiate ja riiklike pikaajaliste renoveerimisstrateegiate koostamisel, hindamisel ja rakendamisel nõuetekohaselt arvesse;

32.

toetada Euroopa Komisjoni renoveerimislaine edukal kujundamisel ja elluviimisel ning pandeemiajärgse taastestrateegia keskmesse seadmisel;

33.

toetada Euroopa Komisjoni püüdlustes võtta kasutusele raadamisvabade toodete märgistus ning kaitsta ja taastada metsi kogu maailmas;

34.

käsitleda digitaalset lõhet ning edendada ulatuslikumat digiõpet ning kohalike ja piirkondlike avalike teenuste digiüleminekut muu hulgas digitaalse Euroopa programmi (2021–2027) toetusel, et vähendada halduskoormust ning hoogustada kohaliku ettevõtluse ja vastupanuvõimelise majanduse kestlikku kasvu ja anda panus jätkusuutlikumasse ja keskkonnahoidlikumasse Euroopasse;

35.

toetada kohalikul ja piirkondlikul tasandil digitaalsete ja meediapädevuste pakkumist kõigile ning töötada tehisintellekti inimkeskse ja usaldusväärse kasutuselevõtu Euroopa raamistiku loomise nimel;

36.

kutsuda Euroopa Komisjoni, ELi liikmesriike ning nende piirkondi ja linnu üles kiirendama haridus- ja koolitussüsteemide ajakohastamist ja digiüleminekut, sealhulgas tegema vajalikke investeeringuid haridustaristusse ja seadmetesse ning toetama tööhõivet kohalikus majanduses; anda panus jõupingutustesse jätkata tegevust programmi „Erasmus+“ ja Euroopa solidaarsuskorpuse raames. Euroopa haridusruum ja Euroopa ajakohastatud oskuste tegevuskava on kaks olulist tegevus- ja toetusvõimalust, mida toetab tulevane Erasmuse programm;

37.

parandada lairibaühendust ja 5G kasutuselevõttu kohalikul ja piirkondlikul tasandil nii linna- kui ka maapiirkondades ning kaardistada tulevased investeerimisvajadused;

38.

tagada, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad panustada tulevasse strateegiasse „Talust taldrikule“ ja sellest kasu saada; luua kohalikud toidunõukogud, ühendada kohalikud toiduainete tootjad ja tarbijad, edendada tervislikku toitumist ja suurendada teadlikkust toidu raiskamisest; vastata põllumajandusettevõtete rahastamisvajadustele vajalike meetmete võtmisel kliima, keskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas;

39.

tegeleda ajude äravoolu kasvava probleemiga ja tõhustada piirkondlikke innovatsiooni ökosüsteeme, tugevdades territoriaalset ühtekuuluvust, edendades heaolumajandust ning teadusuuringuid ja innovatsiooni muu hulgas programmist „Euroopa horisont“, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest ning erinevatest riiklike rahastamisvahenditest saadava toetuse kaudu; käivitada territoriaalsed prognoosimisalgatused ning meetmed, mille eesmärk on tugevdada võimalikult kiiresti piirkondade ja linnade sotsiaalset, majanduslikku ja tervisealast vastupanuvõimet;

40.

anda panus kõikehõlmavasse Euroopa demograafiliste muutuste strateegiasse, milles käsitletakse kõiki demograafilisi probleeme ja antakse ELi laiaulatuslik, kooskõlastatud ja integreeritud vastus demograafilistele väljakutsetele, kuna tegemist on valdkonnaülese küsimusega, mis mõjutab kõiki ELi poliitikavaldkondi;

41.

tagada, et EL töötab välja tervikliku, humaanse ja õiglase rändepoliitika ega jäta rändekriisiga tegelemisel oma liikmesriike, piirialasid, saari ja äärepoolseimaid piirkondi üksi, kuna see on nii riigi kui ka Euroopa tasandi küsimus; aidata kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel tutvustada üksteisele parimaid tavasid rändajate integreerimiseks;

42.

anda kohalik ja piirkondlik panus ELi rändepoliitika reformi, sh integratsiooni, õiglaste tagasisaatmismenetluste ja varjupaigapoliitika valdkonnas, et kõige selle abil suudetaks asjakohaselt reageerida praegustele ja tulevastele rändesuundumustele; koostöös päritolu- ja trandsiidiriikidega tegeleda rände algpõhjustega humanitaarkaitset vajavate inimeste abistamiseks; kaitsta ELi välispiire; hoida ära ebaseaduslik ränne ja võidelda inimkaubanduse vastu;

43.

edendada õigusriigi põhimõtte austamise kultuuri kohalikul ja piirkondlikul tasandil kui Euroopa integratsiooniprotsessi eeltingimust ja ELi põhiväärtust, mis on sätestatud aluslepingutes ja ühine liikmesriikide põhiseaduslikes tavades;

44.

kutsuda ELi üles sotsiaalpartnereid ja riiklikke süsteeme arvestades kaitsma töökohti ja tagama majanduse taastumise, mis põhineb ülespoole suunatud sotsiaal-majanduslikul lähenemisel ning parematel sotsiaalsetel õigustel ja töötingimustel kõigi jaoks, sealhulgas nende jaoks, kes töötavad uutes tööhõivevormides, nagu platvormitöö ja juhutöömajandus, samuti traditsioonilise majanduse, mikroettevõtete ja kultuurisektori töötajate jaoks; tunnistada, et kaks kolmandikku kõigist töökohtadest loovad VKEd, kellest enamik on kindlalt seotud kohalike kogukondadega ja on seega Euroopa sotsiaalse struktuuri oluline osa. Komitee jätkab Euroopa ettevõtluspiirkonna algatuse ja muude üleeuroopaliste tegevuste edendamist, et arendada ja suurendada ettevõtlust, eelkõige noorte hulgas;

45.

hõlbustada linnade ja piirkondade arengukoostööd ja edendada ÜRO kestliku arengu eesmärke, et võtta eestvedaja roll, aitamaks lahendada ülemaailmseid probleeme, nagu konfliktid ja poliitiline ebastabiilsus, majanduslik haprus, ränne ja kliimamuutused;

46.

vahetada häid tavasid läbirääkijariikide ja partnerriikide kohalike ja piirkondlike omavalitsustega nii ELi naaberriikidest kui ka maailma lõunapoolsetest riikidest ning hõlbustada nende juurdepääsu sihtotstarbelisele ELi toetusele.

47.

toetada mitmeaastast finantsraamistikku kui Euroopa solidaarsuse põhivahendit, mis vastab ELi kaugeleulatuvale eesmärgile viia ellu kõik oma prioriteedid, annab lisaväärtust, on elanike jaoks läbipaistvam ja arusaadavam ning hõlmab ÜRO kestliku arengu eesmärke, Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamist ja Euroopa rohelises kokkuleppes seatud uusi prioriteete;

48.

anda Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi aruka rakendamise kaudu panus ELi loomisest alates väga olulise ühtekuuluvuspoliitika tugevdamisse, tagades märkimisväärse mõju kõigile Euroopa piirkondadele;

49.

jätkata tugeva ja tõhusa ELi ühtekuuluvuspoliitika edendamist kõigi ELi piirkondade jaoks, mis on vajalik mitte ainult selleks, et aidata linnadel ja piirkondadel taastuda COVID-19 kriisist, vaid ka selleks, et tegeleda muude suurte probleemidega, millel on tugev territoriaalne mõõde ja mille mõju jaotub ebaühtlaselt nii Euroopa eri piirkondade ja linnade sees kui ka nende vahel, iseäranis kliimamuutused ja üleminek CO2-neutraalsele majandusele, digiüleminek, demograafilised muutused ja ränne;

50.

rõhutada vajadust ELi ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika asjakohase ja stabiilse rahastamise järele, et saavutada täielikult nende eesmärgid; toetada kohalikku majandust ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi praegu Euroopa majanduse taastumiseks eraldatud vahendite tõhusal kasutamisel;

51.

pidades silmas COVID-19 kriisi oodatavat asümmeetrilist territoriaalset mõju, kutsuda üles eraldama uuest Euroopa taastefondist vahendeid kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele; tagada, et uut vahendit ei looda ühtekuuluvuspoliitika eelarve arvelt ning et investeeringuid koordineeritakse ELi rahastamisvahenditega, et maksimeerida võimendavat mõju ning vältida killustumist ja tsentraliseerimist;

52.

rõhutada, et COVID-19 pandeemia nõuab ELilt terviseohutuse tugevdamist ning oma tervishoiuressursside ja meditsiinivarustuse, sh isikliku kaitsevarustuse suurendamist. See hõlmab ka õiguslike raamtingimuste loomist, et vajaduse korral oleks võimalik kiiresti ja lihtsalt hankeid korraldada või tootmisprotsesse käivitada. Lisaks sellele tuleb toetada kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi nende hädaolukordadele ja katastroofidele reageerimise suutlikkuse suurendamisel. Kuna kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on oluline roll elanikele avalike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamisel, toetab komitee kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega ELi kooskõlastatud tegevust ja toetust hädaolukordadele reageerimise riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele struktuuridele, et reageerida terviseohtudele ja kriisiolukordadele;

53.

korraldada majandustsüklite vastupanuvõimet, tugevdades Euroopas tootmisahelate ruumilist lähenemist;

54.

edendada kestliku linnaarengu strateegiate kasutamist, et ergutada majanduskasvu, töökohtade loomist, inimväärset tööd ja sotsiaalset kaasatust kooskõlas uuendatud Leipzigi harta ja ELi linnade tegevuskava eesmärkidega;

55.

töötada uuendatud majanduse juhtimise raamistiku, sealhulgas stabiilsuse ja kasvu pakti elluviimise nimel, et kriisist saadud õppetundidele tuginedes parandada ELi eelarve-eeskirju, kehtestades kuldreegli jätkusuutlikele investeeringutele, sealhulgas struktuuri- ja investeerimisfondide kaasrahastamisele kestliku finantsplaneerimise üldise eesmärgi raames;

56.

jälgida pandeemia mõju ja kahjulikke tagajärgi pikaajalisele tööhõivele kogu ELi kohalikus ja piirkondlikus majanduses; rõhutada, et oluline on vaadata läbi ELi tööstus- ja ettevõtlusstrateegiad ning keskenduda majanduskasvu kestlikkuse aspektidele, et saavutada kiire taastumine; edendada uuenduslikke ökosüsteeme, sotsiaalmajandust ja arukat spetsialiseerumist ning toetada kohapõhist tööstuspoliitikat;

57.

jälgida partnerluse käitumisjuhendi kohaldamist, et tagada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste täielik osalemine partnerluslepingute ja programmide ettevalmistamisel aastateks 2021–2027. Partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtted peaksid samuti andma inspiratsiooni Euroopa poolaasta juhtimiseks;

58.

nõuda linnadele ja piirkondadele otsest juurdepääsu ELi rahastamisvahenditele Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamiseks ning tagada, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused osalevad õiglase ülemineku kavade ettevalmistamisel ning õiglase ülemineku fondi rakendamisel;

59.

tagada, et piirkonnad, linnad ja üksikisikud saavad kasu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide lihtsustamismeetmetest; toetada ELi vahendite halva majandamise ja pettuste ennetamist ja sellevastast võitlust;

60.

aidata kaasa ühtse turu toimimise parandamisele, mitte üksnes kaardistades nelja vabadust piiravaid tõkkeid kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning soodustades halduskorra lihtsustamist, vaid ka nõudes, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on oluline osa ühtse turu eeskirjade rakendamisest ja jõustamisest; rõhutada sellega seoses, et liikumisvabadusel on drastiline mõju ühtsele turule, ning hoiatada ühtse turu mis tahes edasise killustumise eest;

61.

laiendada ühtekuuluvuspoliitika allianssi, et kaasata avaliku ja erasektori sidusrühmi ühtekuuluvuspoliitika edendamisse ning tutvustada, millist lisaväärtust loob EL iga elaniku ja demokraatlike põhimõtete jaoks, jälgides ELi rahastatud investeeringute mõju ja teavitades sellest;

62.

jälgida riigiabi ajutist raamistikku ja sellele järgnevaid sarnase kavatsusega meetmeid, mis võimaldavad sihipärast toetust töökohtade päästmiseks sektorites ja piirkondades, mida pandeemia on eriti rängalt tabanud; rõhutada, et selles kontekstis on paindlikumate riigiabi eeskirjade eesmärk kõrvaldada mõne liikmesriigi majanduses tõsine häire ning et see põhjendus kehtib ka pärast 2020. aasta detsembrit, mis on ajutise raamistiku kehtivuse lõppkuupäev; kutsuda seepärast komisjoni üles olema valmis pikendama ajutist raamistikku või võimaldama samasugust paindlikkust, et aidata kriisist mõjutatud sektoritel ja piirkondadel taastuda;

63.

toetada riigihankemenetluste paindlikkusega seotud teabe kogumist ja levitamist, kuna praeguses olukorras avavad need avaliku sektori hankijatele võimaluse kasutada vähendatud menetlusnõuetega läbiräägitavat menetlust;

64.

toetada ELi maapiirkondade tegevuskava, et korvata rahvastikukadu ja vältida vaesusriski nendes piirkondades, ning tagada tasakaalustatud ja terviklik lähenemisviis Euroopa territoriaalsele arengule;

65.

rakendada aktiivselt komitee järelmeetmeid arukate külade algatuse vallas ning edendada seda käsitust Euroopa Liidu institutsioonides; edendada innovatsiooni ja ajakohastamise algatusi maapiirkondadele, ning võtta arukate turismisihtkohtade programmi raames vastu säästva ja aruka liikuvuse strateegia;

66.

nõuda, et kriisiolukorras, kus piirid ajutiselt suletakse või neid tihedamalt jälgitakse, peaksid EL ja tema liikmesriigid leppima kokku ühistes siduvates eeskirjades ja menetlustes, et tagada ELis liikumisvabadus; märkida, et piiriülesed majandus- ja sotsiaalpiirkonnad on ELi jaoks väga väärtuslikud;

67.

rõhutada, et COVID-19 kriisi ajal on kohalikud ja piirkondlikud osalejad – hoolimata paljudest suletud piiridest ja enneolematutest piirangutest – näidanud üles imetlusväärset loovust võimaluste leidmisel piiriülese ja riikidevahelise koostöö jätkamiseks, väljendades tõelist solidaarsust Euroopa elanike vahel. See kriis tuletab meelde, et piirideta Euroopa on üks Euroopa integratsiooni peamisi saavutusi, mida tuleb kaitsta. Inimestevahelistes ja väikesemahulistes piiriülestes projektides osalemine, millega luuakse osalejate vastastikuse usalduse loomise kaudu piiriüleste võrgustike ja suuremahuliste projektide struktuur, peaks jääma Euroopa Liidu ja selle institutsioonide alaliseks prioriteediks;

68.

tuua esile Euroopa territoriaalse koostöö tähtsus ja tagada sellele vajalikud eelarvevahendid. See koostöö on osutunud paljudele piirkondlikele omavalitsustele hädavajalikuks nii eksperditeadmiste ja parimate tavade vahetamiseks peamiste probleemide osas kui ka piirkondlike omavalitsuste vahel piiriüleste isiklike kontaktide loomiseks;

69.

soodustada avaliku sektori investeeringuid saartel ning hõredalt asustatud ja äärepoolseimates piirkondades, kohandades veelgi riigiabi eeskirju, suurendades ELi kaasrahastamist ühtekuuluvuspoliitika raames ja arendades territoriaalset koostööd kolmandate riikidega;

70.

edendada ühtekuuluvuspoliitika üldise juhtimissüsteemi ajakohastamist, eelkõige lihtsustades haldusmenetlusi kõigil valitsemistasanditel;

71.

nõuda Euroopa sotsiaalõiguste samba täielikku territoriaalset elluviimist ja õiglase ülemineku jaoks tugeva sotsiaalse Euroopa loomist;

72.

toetada Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide tihedas koostöös loodud Euroopa sotsiaalvaldkonna tulemustabeli piirkondlikku mõõdet;

73.

muuta piirkondlikud innovatsiooni ökosüsteemid võimalike tulevaste hädaolukordade suhtes vastupidavamaks, viies lõpule teadlaste, teaduslike teadmiste ja tehnoloogia vaba liikumist võimaldava Euroopa teadusruumi loomise, edendades koostoimet programmi „Euroopa horisont“ ja muude ELi rahastamisprogrammide vahel ning jätkates teadmiste vahetamise platvormi ja institutsioonidevahelise algatuse „Teadus kohtub piirkondadega“ edukat tööd;

74.

anda panus TEN-T määruse ja sellega seotud rahastamise läbivaatamisse ning rõhutada vajadust luua puuduvad ühendused piiriüleses transporditaristus, et ühendada omavahel kõik kesksetes ja äärepoolsetes piirkondades asuvad ELi linnad ja piirkonnad, sh äärepoolseimad piirkonnad.

—

Euroopa Komisjoni 2020. aasta kohandatud tööprogrammi (1),

—

2012. aasta veebruaris Euroopa Komisjoniga allkirjastatud koostööprotokolli,

—

komitee viieaastase ametiaja (2020–2025) prioriteete,

1.

reageerida COVID-19 kriisi häirekellale, pannes sotsiaalse turumajanduse mudelis suuremat rõhku sotsiaalsele heaolule ja keskkonnasäästlikkusele, võttes samal ajal arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke;

2.

tagada, et pandeemiajärgse taastumise strateegias, mis on täielikult kooskõlas rohelise kokkuleppe eesmärkide ja Pariisi kokkuleppe alusel võetud ELi kohustustega, keskendutakse Euroopa kodanike tervise kaitsmisele ja majanduskasvu taastamisele ELis. Kliimaõigusaktide koostamisel tuleb võtta arvesse Euroopa piirkondade täielikku geograafilist, majanduslikku ja sotsiaalset mitmekesisust ning tugevdada mitmetasandilise valitsemise põhimõtet kliimaneutraalsusele üleminekul;

3.

teha koostööd komiteega, et suurendada selliste meetmete nähtavust ja üldsuse toetust neile, kasutades selleks rohelise kokkuleppe kohalikul tasandil elluviimise raamistikku;

4.

lisada rohelise kokkuleppe raamistikku tervisemõõde, edendades tervislikke eluviise kõigi inimeste seas ning uurides täpsemalt olemasolevaid seoseid ja koostoimeid tervishoiu, keskkonna, energeetika, majanduse, tööhõive, konkurentsivõime ja kliimakaitse vahel, pakkudes ühtlasi välja selge strateegia vastupanuvõimeliste piirkondade, majanduse ja ühiskonna ülesehitamiseks pandeemiajärgsel perioodil ÜRO kestliku arengu eesmärkide raames;

5.

võtta lisameetmeid, et vähendada riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste koormust COVID-19 kriisiga tegelemisel, ning kasutada kõiki olemasolevaid vahendeid Euroopa tervishoiusüsteemide vajaduste rahuldamiseks. Viiruse kiire levik avaldab üha suuremat survet nii tervishoiule kui ka sotsiaalhoolekandele, samal ajal tuleb aga valmistuda ka teiseks laineks; piiriülese pandeemiakaitse planeerimise puhul tuleks edendada piirkondlikke kriisirühmi, mis koosnevad kõigist valitsemistasanditest, mis keskenduvad epidemioloogilisele olukorrale ja mida ei piiritleta riigipiiridega;

6.

teha koostööd komiteega, et suurendada korraldusasutuste teadlikkust ja suutlikkust kasutada parimal viisil ära rohelise kokkuleppega seotud võimalusi ning samal ajal soodustada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste otsesemat juurdepääsu ELi fondidele, et saavutada rohelise kokkuleppe eesmärgid ja eelkõige toetada piirialasid, kiirendades Euroopa piiriülese mehhanismi kasutuselevõttu;

7.

edendada kliimapakti kui ühist ettevõtmist kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, ELi institutsioonide ja kodanike tõhustatud koostööks, mille eesmärk on võidelda kliimamuutuste vastu ja tegeleda COVID-19 pandeemia põhjustatud majanduskriisiga ning mis koondab kõiki sidusrühmi, et koostada ja rakendada kohalikke kliimapakte ning vahetada parimaid tavasid;

8.

luua rohelise taastamise foorum, kus komitee, Euroopa Komisjon, kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning teised sidusrühmad saaksid teha koostööd rohelise kokkuleppe rakendamises osana pandeemiajärgse taastumise uuest raamistikust;

9.

tagada, et rohelises kokkuleppes ettenähtud nullsaaste eesmärk mürgivaba keskkonna loomiseks jääb rohelise taastamise oluliseks osaks. Põhjalik saastevaba õhu, vee ja mulla tegevuskava on hädavajalik eelkõige tervisekaitsele kaasaaitamiseks;

10.

seada kõrgemaid eesmärke ELi tulevases bioloogilise mitmekesisuse strateegias, et peatada bioloogilise mitmekesisuse jätkuv vähenemine ja võimaldada ELil võtta üleilmne juhtroll bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisel ja taastamisel, mis on oluline tulevaste pandeemiate ennetamisel või nende mõju vähendamisel; edendada Euroopa metsastrateegia kiiret rakendamist; tagada asjakohaste mehhanismide kasutuselevõtt parimate tavade vahetamiseks ja levitamiseks;

11.

edendada toidu säästvat kohalikku tootmist strateegia „Talust taldrikule“ raames välja kuulutatud algatuste rakendamisel, säilitades seeläbi bioloogilise mitmekesisuse, pinnase, vee ja merekeskkonna ning tagades ELi põllumajandustootjatele hea sissetuleku, tagades samas põllumajandustootjatele õiglases turuseisundis õiglased turuhinnad, kohandades tootmist turu nõudlusele üldiselt siduval viisil, eriti turukriisi olukorras; tagada põllumajandustootjate ja maapiirkondade toetamine vajalike struktuurimuutuste tegemisel, et minna üle jätkusuutlikumatele toidusüsteemidele;

12.

koostada tegevuskava Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamiseks, mis aitab tugevdada ELi sotsiaalset mõõdet ja leevendada käimasoleva rohe- ja digipöörde mõju. Komitee rõhutab, et Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisel on tugev territoriaalne komponent ning praegu ainult riiklikke keskmisi näitajaid kajastavat sotsiaalset tulemustabelit tuleks täiendada piirkondlike andmetega;

13.

integreerida Euroopa sotsiaalõiguste samba rakenduskavasse Euroopa lastegarantii, et vähendada laste vaesust ja tõrjutust ELis;

14.

uurida sotsiaalmajanduse potentsiaali ja koostada sotsiaalmajanduse tegevuskava, mis integreeriks selle põhimõtted Euroopa Liidu eri sotsiaal-majanduslikesse poliitikameetmetesse, aidates sellega kaasa rohelisele ja õiglasele üleminekule ning COVID-19-järgsele majanduse taastamise kavale, mille eesmärk on kõrvaldada lõhe hariduse, oskuste ja töökohtade vahel ning milles seatakse esikohale noorte töötus ja soolise tasakaalu edendamine;

15.

esitada stabiilsuse ja kasvu pakti ulatuslik reform, mis hõlmab riigi rahanduse jätkusuutlikkuse eesmärki ja koroonaviiruse kriisist saadud õppetunde;

16.

aidata kaasata avaliku ja erasektori investeeringuid, millel võib olla konkreetne mõju reaalmajandusele kohalikul ja piirkondlikul tasandil, võttes arvesse äärepoolseimate piirkondade eriolukorda;

17.

teha kiiresti ettepanek reformida põhjalikult Euroopa poolaastat ja ELi majanduse juhtimist läbipaistva, kaasava ja demokraatliku protsessi suunas. Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi tugev seos Euroopa poolaastaga muudab vajaduse reformide järele pakilisemaks, et vältida täiendavat tsentraliseerimist ja taastekavade ülalt-alla lähenemisviisi, seades selle asemel prioriteediks majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse liikmesriikide sees ja hulgas ning ELi jätkusuutlikuks taastumiseks vajalikud kvaliteetsed riiklikud investeeringud. Reformitud Euroopa poolaasta, kui üldine Euroopa majandusstrateegia, millega rakendatakse kogu ELis kestliku arengu eesmärke, peaks integreerima partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtted ning territoriaalse mõõtme, tuginedes komitee ettepanekule koostada käitumisjuhend, et kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused riiklikul tasandil ja Euroopa Regioonide Komitee Euroopa tasandil Euroopa poolaasta protsessi;

18.

tegeleda COVID-19 kriisi ajal ilmnenud Euroopa väärtusahelate haavatavusega; teha kindlaks nõrgimad lülid ja mitmekesistada ELi tarneahelate allikaid, et vähendada nende sõltuvust üksikutest riikidest, tugevdada jätkusuutlikul viisil Euroopa tööstusbaasi ja kindlustada ELi strateegilise tööstusautonoomia; luua klastripoliitika, mis oleks keskne osa ELi tööstuspoliitikast, mille eesmärk on aidata arendada Euroopas maailmatasemel klastreid, mis ühendavad piirkondlikke klastreid, võrgustikke ja ökosüsteeme;

19.

nõuda kaubandust ja kestlikku arengut käsitlevate peatükkide paremat rakendamist ELi kaubanduslepingutes ning keskenduda kaubanduslepingute, sealhulgas Ühendkuningriigiga sõlmitava tulevase lepingu sotsiaal-majandusliku ja territoriaalse mõju parandamisele, esitades üksikasjalikumad valdkondlikud ja geograafilised analüüsid ning tugevdades ühtlasi vabakaubanduslepingutes kaubanduse ja kestliku arengu tingimusi; nõustub Euroopa Komisjoniga, et vaba, õiglane ja avatud kaubandus saab toimida ainult tugeva ja tõhusa Maailma Kaubandusorganisatsiooniga, ning toetab komisjoni kavatsust käivitada laiaulatuslik Maailma Kaubandusorganisatsiooni reformialgatus;

20.

tagada, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused oleksid täielikult kaasatud partnerluslepingute ja programmide ettevalmistamisse ja rakendamisse aastateks 2021–2027;

21.

tagada, et ühtekuuluvusfondide ja riigiabi eeskirjade kasutamisel võimaldatav suurem paindlikkus, mida on vaja piirkondade, linnade ja maapiirkondade toetamiseks COVID-19 kriisist taastumisel, ei tooks kaasa võimu tsentraliseerimist ega jätaks kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ilma nende õigustest;

22.

kasutada ära ELi linnade tegevuskava ja uuendatud Leipzigi harta kogemusi, korraldades linnade kestliku arengu teemalise tippkohtumise;

23.

tugevdada nii renoveerimislaine ettepanekut kui ka 2018. aasta novembris vastu võetud linnade elamumajanduse partnerluse tegevuskava, et koostada Euroopa elamumajanduse tegevuskava, millega integreeritakse elamumajandus kõigisse seda mõjutavatesse ELi poliitikameetmetesse;

24.

teha ettepanek ühtse ja põhjaliku ELi maapiirkondade tegevuskava kohta, mis on suunatud eelkõige sageli tähelepanuta jäetud äärepoolsetele piirkondadele ning luua seeläbi tihedam side kodanikega, kes elavad maapiirkondades ja ja on seetõttu tsentraliseeritud valitsemissüsteemidest rohkem eraldatud. Alevike ja kogukondade taaselustamine aitaks ELil näidata üles konkreetset toetust ja tugevdada oma legitiimsust kohapeal;

25.

reageerida jõuliselt Euroopa turismi ees seisvatele probleemidele nii lühiajalise rahastamise kui ka pikaajalise kriisist taastumise strateegia kaudu, muutes turismi tulevikus vastupidavamaks ja jätkusuutlikumaks. Seega peab ühtekuuluvuspoliitika ELi pikaajalises eelarves aastateks 2021–2027 tagama kultuuri ja turismi potentsiaali parema kasutamise. Jätkuvalt keskendutakse majanduslikule konkurentsivõimele teadusuuringute ja innovatsiooni, digiülemineku ning Euroopa turismi tegevuskava kaudu;

26.

rakendada ajakohastatud digiõppe tegevuskava, et võtta täielikult arvesse COVID-19 mõju ning hariduse ja koolituse uusi tingimusi. Tegevuskavast peaks saama ka kaugõppevahendite kiire arengu hoogustaja piirkondades, linnades ja maakohtades ning vähem arenenud piirkondades, eelkõige koolides, nii et digi- ja meediaoskustest saaks elukestva õppe lahutamatu osa ning tegevuskavast heade tavade jagamise platvorm nii Euroopa linnade ja piirkondade vahel kui ka kogu maailmas;

27.

kaasata aktiivselt kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi digitaalse ühtse turu lõpuleviimisse, rõhudes nende tähtsust kodanikele digiteenuste pakkumisel ning digitaristu loomisel ja haldamisel; tagada kestliku digiülemineku protsesside jälgimine ja mõõtmine Euroopa piirkondades ja linnades, keskendudes eelkõige linna- ja maapiirkondade vahelisele lõhele;

28.

pakkuda suuremat rahastamist ja laiemat haridust seoses digitaristu ja eelkõige 5G kiire ja tervikliku kasutuselevõtuga ELis, sealhulgas tulevase ELi taastefondi kaudu, tagades samal ajal kiirema lairibaühenduse ja vajalikud vahendid maa-, mägi- ja saarepiirkondades ning äärepoolseimates piirkondades demograafiliste probleemidega silmitsi seisvates piirkondades;

29.

toetada Euroopa haridusruumi väljaarendamist 2025. aastaks tihedas koostoimes Euroopa teadusruumiga, et tagada kvaliteetne haridus ja koolitus ning võrdsus ja õiglus hariduses, reageerides demograafilistele muutustele ja ajude äravoolule; kaasata komitee tulevaste haridus- ja koolitusmeetmete kavandamisse ja rakendamisse, samuti Euroopa ajakohastatud oskuste tegevuskava ja digiõppe tegevuskava rakendamisse;

30.

esitada teaduspõhine hinnang COVID-19 mõju kohta demograafilistele muutustele ning tagada, et tulevased otsused oleksid kohandatud kohalikele vajadustele ja iseärasustele;

31.

seada prioriteediks toetus organisatsioonidele, sealhulgas mittetulundusühendustele, samuti VKEdele, kunstnikele ning kultuuri- ja loomesektori töötajatele, kes on COVID-19 puhangu tõttu eriti kannatanud. ELi kultuurivaldkonna praeguse strateegilise raamistiku parandamisel ja järgmises programmis „Loov Euroopa“ tuleks erilist tähelepanu pöörata Euroopa rikkaliku kultuurimaastiku ning piirkondlike ja kohalike iseärasuste ja pärandi tugevdamisele ja kaitsmisele;

32.

tagada, et liidu kriisijärgne abi kandidaatriikidele ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele jõuaks kohalike kogukondadeni ning kaasaks ja võimestaks piisavalt kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, kellel on oluline roll ELi osaluse demokraatliku legitiimsuse tagamisel nendes riikides; rõhutada ja käsitleda samal ajal jätkuvalt ohte, mis kaasnevad demokraatia aluseid õõnestava kohalike struktuuride kaaperdamisega;

33.

suurendada ELi toetust kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja nende ühenduste vajadustele partnerriikides, eelkõige Vahemere lõunapiirkonna partnerriikides ja idapartnerluse riikides, et anda detsentraliseerimisreformidele uut hoogu ja parandada tulemusi valitsemissektoris ning suurendada ELi poliitikast saadava kasu nähtavust partnerriikide territooriumidel ja valitsemistasanditel. See peaks hõlmama idapartnerluse avaliku halduse kooli loomist, nagu on kavandatud ühisteatises idapartnerluse poliitika kohta pärast 2020. aastat;

34.

aidata kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele, sealhulgas kaasates aktiivselt partnerriikide kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ning toetades vastastikust koostööd partnerluse ja solidaarsuse vaimus, pidades eelkõige silmas COVID-19 pandeemia ja selle ohjeldamise meetmete ränka üleilmset mõju;

35.

kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegia rakendamisse ja järelevalve teostamisse ning lisada sellesse vastupanuvõime suurendamise meetmed ja vahendid, et võidelda COVID-19 kriisi tagajärgedega soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas;

36.

kasutada Euroopa tulevikku käsitlevat konverentsi õigeaegse võimalusena pidada koos kodanike ning kohalike ja piirkondlike omavalitsustega arutelu ühelt poolt ELi kui projekti üle, mis põhineb sellistel põhiväärtustel nagu demokraatia, põhiõigused ja õigusriik, ning teiselt poolt kehtiva institutsioonilise raamistiku vajalike muudatuste üle, et parandada selle tõhusust ja legitiimsust ning Euroopa projekti omaksvõttu kodanike seas;

37.

kaasata komitee ning riikide ja piirkondade parlamendid, millel on seadusandlikud volitused, täielikult Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi kõikidesse organitesse, muutes protsessi kodanikele võimalikult lähedaseks; teha komiteega koostööd, et luua kohalike ja piirkondlike omavalitsuste abiga kodanikega peetava alalise ja struktureeritud dialoogi katsemudel, mis võimaldaks kahesuunalist suhtlemist kodanike ja ELi institutsioonide vahel ja mis võiks hiljem aidata parandada ELi otsustusprotsessi pikas perspektiivis;

38.

teha suuremaid jõupingutusi väärinfo vastu võitlemiseks, sealhulgas kohalikul ja piirkondlikul tasandil, toetades sõltumatuid faktikontrollijaid, meediapädevust ja kvaliteetset ajakirjandust, rõhutades ühtlasi, et väärinfo vastu võitlemist ei tohi kasutada tsensuuri kehtestamise või sõnavabaduse piiramise ettekäändena;

39.

võtta vastu terviklik rände-, integratsiooni- ja varjupaigapoliitika lähenemisviis, mille aluseks on põhiliste inimõiguste, subsidiaarsuse ja solidaarsuse põhimõtete ning ELi ja tema liikmesriikide rahvusvaheliste kohustuste austamine; tagada paremad ühised jõupingutused ELi välispiiride kaitsmiseks ning tugevdada ebaseadusliku rände ja inimkaubanduse vastast võitlust koostöös ELi partneritega ning päritolu- ja transiidiriikidega; tugevdada toetust kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, kellel on oluline roll integratsioonipoliitikas;

40.

jätkata edukat koostööd komiteega parema õigusloome valdkonnas ja aktiivse subsidiaarsuse põhimõtte edendamisel, eelkõige ELi poliitika rakendamise läbivaatamise piirkondlike keskuste võrgustiku (RegHub) algatuse ja selle uue rolli kaudu tulevikukindluse platvormis ning toetades komiteed RegHub 2.0 arendamisel, et ta saaks veelgi tõhusamalt anda õigeaegset tagasisidet, mis põhineb kasutajate kogemustel ELi poliitika rakendamisest kohalikul ja piirkondlikul tasandil; kinnitada ja täpsustada neid põhimõtteid tulevases paremat õigusloomet käsitlevas teatises;

41.

võtta arvesse Euroopa Komisjoni tulevast tööprogrammi käsitlevaid arutelusid, mis toimusid piirkondlikes parlamentides pärast Euroopa Komisjoni subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse rakkerühma järeldusi ning komitee ja Euroopa Liidu Piirkondlike Seadusandlike Kogude Konverentsi (CALRE) algatatud katseprojekti.

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

51.

52.

53.

54.

55.

56.

57.

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

—

Keskkonnakaitsesse investeerimisel tuleb pidada kinni reeglist, et saastega tegelemise meetmete kulud peab kinni maksma saastaja.

—

Oskuste täiendamine ja ümberõpe ei tohiks piirduda töötajatega, vaid hõlmama ka töötute, tööotsijate jne koolitamist rohelise majanduse töökohtade jaoks.

—

Tuleb tagada toetatava projekti suurem paindlikkus, kui asjaomased kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, liikmesriik ja Euroopa Komisjon selles kokku lepivad.