Euroopa Liidu C 474/2022

14.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 474/1

KOMISJONI TEATIS

Suunised Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa Sotsiaalfondist, Ühtekuuluvusfondist ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist antava abi jaoks vastu võetud rakenduskavade ning ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA II) kohaste piiriülese koostöö programmide lõpetamise kohta (2014–2020)

(2022/C 474/01)

Käesoleva komisjoni teatisega asendatakse komisjoni teatis, mis on varem avaldatud 14. oktoobri 2021. aasta Euroopa Liidu Teatajas C 417.

Võttes arvesse, kui oluline on Euroopa Regionaalarengu Fondist (sealhulgas koostööprogrammidest Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alusel), Euroopa Sotsiaalfondist, Ühtekuuluvusfondist ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist programmitöö perioodiks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 antava abi saamiseks heakskiidetud rakenduskavade, sealhulgas REACT-EU vahenditest abi saavate rakenduskavade õigeaegne ja tõhus lõpetamine, on vaja anda nõuetekohased suunised kõnealuste rakenduskavade lõpetamise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1303/2013 (1) ja selle alusel vastu võetud üldkohaldatavate õigusaktidega.

Käesolevad suunised hõlmavad ka ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA II) kohaseid piiriülese koostöö programme. IPA rakendusmääruses viidatakse üldiselt ühissätete määrusele või konkreetselt selle teatavatele sätetele. Seepärast kohaldatakse käesolevaid suuniseid ka IPA II piiriülese koostöö programmide suhtes, kui ei ole sätestatud teisiti.

Programmitöö perioodide 2000–2006 ja 2007–2013 lõpetamise kogemust silmas pidades pakutakse suunistes välja lihtsustatud menetlused, mille eesmärk on tugineda eelmiste perioodide lõpetamise käigus kindlaks tehtud parimatele tavadele.

Suunistes võetakse arvesse enneolematut COVID-19 kriisi 2020. ja 2021. aastal ning Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni Ukraina vastu 24. veebruaril 2022 ning sellega seotud mõju programmi rakendamisele.

Suuniste eesmärk on hõlbustada lõpetamisprotsessi metoodilise raamistiku abil, mille kohaselt peaks lõpetamistoimingu käigus täitma liidu täitmata eelarvelised kulukohustused, nii et liikmesriigile tehakse rakenduskava lõppmakse ja/või vabastatakse ta kulukohustustest või nõutakse tagasi komisjoni poolt liikmesriigile põhjendamatult makstud summad.

Raamatupidamisarvestuse iga-aastase kontrollimise ja heakskiitmise süsteemiga on algatatud märkimisväärselt lihtsam lõpetamismenetlus. Seepärast peaks rakenduskava täielik lõpetamine põhinema ainult viimase aruandeaastaga seotud dokumentidel ja rakendamise lõpparuandel või viimasel rakendamise aastaaruandel.

VASTUTUSE VÄLISTAMINE

Selle töödokumendi on koostanud komisjoni talitused. Selles antakse kohaldatava ELi õiguse alusel tehnilisi suuniseid kolleegidele ja asutustele, kes on seotud Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi tegevuse lõpetamisega. Need suunised ei piira Euroopa Kohtu ja Üldkohtu tõlgendusi.

Sisukord

ÜLDPÕHIMÕTTED

ENNETÄHTAEGSE LÕPETAMISE VÕIMALUS

ETTEVALMISTUSED LÕPETAMISEKS

3.1.

Programmide muutmine

3.2.

Suurprojektide esitamine / suurprojektidest teatamine ja nende muutmine

FINANTSJUHTIMINE

4.1.

Kulukohustustest vabastamine

4.2.

Esialgsete ja iga-aastaste eelmaksete kontrollimine ja heakskiitmine

4.3.

Lõppmakse arvutamine

4.4.

Üledeklareerimine

NÄITAJAD JA TULEMUSRAAMISTIK LÕPETAMISEL

5.1.

Väljundnäitajate saavutamise väärtustest teatamine

5.2.

Tulemusraamistiku mõju lõpetamisele

TEGEVUSTE ETAPIPÕHINE ELLUVIIMINE KAHE PROGRAMMITÖÖ PERIOODI JOOKSUL

MITTETOIMIVAD TEGEVUSED

TEGEVUSED, MIDA MÕJUTAVAD RIIKLIKUD UURIMISED VÕI MIS ON PEATATUD KOHTUMENETLUSE VÕI HALDUSKAEBUSEGA, MILLEL ON PEATAV TOIME

KULUD, MIDA MÕJUTAVAD KÄIMASOLEVAD OLAFI UURIMISED JA ARUANDED VÕI KOMISJONI VÕI EUROOPA KONTROLLIKOJA AUDITID

10.

ÕIGUSNORME RIKKUVAD KULUD

10.1.

Õigusnorme rikkuvate summade käsitlemine viimasel aruandeaastal

10.2.

Sissenõutavad ja sissenõutamatud summad

10.3.

Õigusnormide rikkumise oht, mille tõttu peavad programmi haldavad asutused komisjonile juba deklareeritud kulusid uuesti tõendama

10.4.

Pärast lõpetamist sissenõutavad summad

11.

LÕPETAMISDOKUMENTIDE ESITAMINE

11.1.

Lõpetamisdokumentide esitamise tähtaeg

11.2.

Lõpetamisdokumentide muutmine pärast nende esitamistähtaega

11.3.

Dokumentide kättesaadavus

12.

LÕPETAMISDOKUMENTIDE SISU

12.1.

Rakendamise lõpparuanne

12.1.1.

Aruanded suurprojektide kohta

12.1.2.

Vastuvõtmine ja tähtajad

12.2.

Raamatupidamisaruanded

12.2.1.

Kontrollimine ja heakskiitmine

12.3.

Liidu vahendite haldaja kinnitus ja iga-aastane kokkuvõttev aruanne

12.4.

Auditiarvamus ja auditeerimise aastaaruanne

12.4.1.

Rahastamisvahendid

12.4.2.

Andmete usaldusväärsus

12.4.3.

Toetusesaajatele makstud avaliku sektori kulud

13.

LÕPPMAKSE TEGEMINE

14.

SEADUSLIKKUSE JA KORREKTSUSEGA SEOTUD KÜSIMUSED

I LISA

II LISA

III LISA

IV LISA

1. ÜLDPÕHIMÕTTED

Rakenduskavad Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi „ERF“) (2) (sealhulgas koostööprogrammid Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alusel) (3), Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi „ESF“) (4), Ühtekuuluvusfondi (5) (edaspidi „fondid“) ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (edaspidi „EMKF“) (6) alusel, mida rakendatakse kooskõlas ühissätete määrusega programmitööperioodil 2014–2020 (7), samuti piiriülesed koostööprogrammid ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA II) alusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 231/2014 (8) alusel, mida rakendati vastavalt komisjoni IPA II rakendusmäärusele (EL) nr 447/2014 (9), lõpetatakse vastavalt käesolevatele suunistele.

Selliste rakenduskavade lõpetamise käigus täidetakse liidu täitmata eelarvelised kulukohustused, nii et liikmesriigile tehakse rakenduskava lõppmakse (10) (11) ja/või vabastatakse liikmesriik kulukohustusest või nõutakse tagasi komisjoni poolt liikmesriigile põhjendamatult makstud summad. Rakenduskavade lõpetamine ei piira komisjoni õigust kehtestada ühissätete määruse asjakohaste sätete alusel finantskorrektsioone.

2. ENNETÄHTAEGSE LÕPETAMISE VÕIMALUS

Liikmesriigid võivad taotleda rakenduskava ennetähtaegset lõpetamist, tingimusel et nad on ellu viinud kõik programmi rakendamisega seotud tegevused. Sel eesmärgil tuleks programmi viimaseks aruandeaastaks pidada 1. juulist 2023 kuni 30. juunini 2024 kestvale aruandeaastale eelnenud aruandeaastat. Kui komisjon taotluse rahuldab, peab liikmesriik esitama ühissätete määruse artiklis 141 sätestatud lõpetamisdokumendid (edaspidi „lõpetamisdokumendid“) (12) asjaomasele aruandeaastale järgneva aasta 15. veebruariks. Ennetähtaegsel lõpetamisel tuleks järgida kõiki kehtestatud lõpetamiseeskirju.

3. ETTEVALMISTUSED LÕPETAMISEKS

3.1. Programmide muutmine

Selleks et tagada programmide nõuetekohane rakendamine ja õigeaegne lõpetamiseks ettevalmistamine, peaksid liikmesriigid esitama 30. septembriks 2023 taotlused programmide läbivaatamiseks, (13) sealhulgas rahastamiskavade muutmiseks, et kanda vahendeid üle sama programmi prioriteetsete suundade vahel sama piirkondliku kategooria ja sama fondi raames. See võimaldab otsused vastu võtta enne rahastamiskõlblikkuse lõppkuupäeva (31. detsember 2023). Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile muudetud finantstabelid mitteoluliste ümberpaigutuste kohta vastavalt ühissätete määruse artikli 30 lõigetele 5 ja 6 (14) ning kaasrahastamismääraga seotud muudatuste kohta vastavalt ühissätete määruse artikli 30 lõikele 7 (15) enne rahastamiskõlblikkuse lõppkuupäeva, 31. detsembrit 2023.

IPA II kohaseid piiriülese koostöö programme muudetakse vastavalt IPA II rakendusmääruse artikli 31 lõikele 5. Komisjoni ametlikku otsust nõudvad programmimuudatused tuleks esitada 30. septembriks 2023. Prioriteetidevahelise ümberpaigutamise suhtes kohaldatakse IPA II rakendusmääruse artikli 31 lõiget 5A. Sellistest ümberpaigutustest tuleks teatada 31. detsembriks 2023.

Ühissätete määruse artiklis 92a (16) osutatud REACT-EU vahendite ümberpaigutamist ERFi ja ESFi vahel saab ühissätete määruse artikli 92b lõike 5 kümnenda lõigu (17) kohaselt kohaldada üksnes rahastamiskava jooksva aasta või tulevaste aastate suhtes. Kõik taotlused rahastamiskavade muutmiseks, mis mõjutavad 2021. ja 2022. aasta programmitööks ettenähtud vahendeid ja hõlmavad vahendite ümberpaigutamist ERFi ja ESFi vahel, tuleks esitada vastava aasta 15. novembriks, et oleks piisavalt aega võtta otsused vastu enne 31. detsembrit. Asjaomase aasta iga-aastaseid eelarvelisi kulukohustusi ei saa muuta pärast kõnealuse aasta 31. detsembrit.

3.2. Suurprojektide esitamine / suurprojektidest teatamine ja nende muutmine (18)

Kuna suurprojektid hõlmavad märkimisväärset osa fondidest ja on seetõttu programmide üldise tulemuslikkuse seisukohast olulised, peaksid liikmesriigid esitama suurprojektide heakskiitmise või muutmise taotluse või teatise 30. septembriks 2023. See võimaldab otsused vastu võtta enne rahastamiskõlblikkuse lõppkuupäeva (31. detsember 2023).

Suurprojektide esitamisel ja neist teatamisel tuleb järgida ühissätete määruse artiklites 102 ja 103 sätestatud menetlusi ning ühissätete määruse artiklis 101, komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/207 (19) ja komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 1011/2014 (20) sätestatud teabenõudeid.

Suurprojektide muutmise taotluste puhul tuleb järgida sama menetlust, mida kasutati esmasel teavitamisel või komisjonile esitamisel (vastavalt ühissätete määruse artikli 102 lõige 1 või lõige 2). Suurprojektide muudatused hõlmavad etapiviisilisi taotlusi, programmitöö perioodil 2014–2020 veel lõpule viimata suurprojektide muudatusi ja suurprojektide tühistamist.

4. FINANTSJUHTIMINE

4.1. Kulukohustustest vabastamine

Programmitöö perioodi viimase aastaga seotud kasutamata kulukohustused vabastatakse lõpetamise käigus (21). See osa kulukohustustest, mis on 31. detsembril 2023 endiselt avatud, vabastatakse, kui komisjonile ei ole lõpetamisdokumente esitatud 15. veebruariks 2025 või komisjoni antud ajapikenduse korral 1. märtsiks 2025 (22).

Vastavalt ühissätete määruse artikli 92b lõike 8 teisele lõigule (23) hõlmavad rakenduskavad, millele liikmesriigid eraldavad REACT-EU vahendeid, ajavahemikku, mis kestab kuni 31. detsembrini 2022, arvestades kõnealuse artikli lõiget 4. REACT-EU vahendite kasutamata kulukohustused vabastatakse samuti rakenduskavade lõpetamise käigus (24).

4.2. Esialgsete ja iga-aastaste eelmaksete kontrollimine ja heakskiitmine

Esialgse eelmaksena makstud summad kantakse komisjoni raamatupidamisarvestusest välja hiljemalt programmi lõpetamisel (25). Sama kehtib ka REACT-EU vahenditest tehtud täiendavate eelmaksete kohta (26).

Esialgsete eelmaksetena makstud summasid saab kontrollida ja heaks kiita ainult seoses deklareeritud rahastamiskõlblike kuludega. Esialgsete eelmaksete kontrollimine ja heakskiitmine võib siiski alata niipea, kui programm saab maksete kaudu fondide maksimaalse toetuse, mis on sätestatud programmi heakskiitmist käsitlevas komisjoni otsuses. Sellisel juhul kasutab komisjon raamatupidamisarvestuses sisalduvaid rahastamiskõlblikke kulusid pärast fondidest ja EMKFist makstava summa arvutamist kõigepealt iga-aastaste eelmaksete väljakandmiseks ning seejärel jätkab komisjon esialgsete eelmaksete väljakandmisega. Väljakandmine toimub programmide, fondide ja piirkonnakategooriate kaupa pärast raamatupidamisarvestuse heakskiitmist.

Summad, mida komisjon ei ole 2020. aastal seoses 2020. aastal esitatud raamatupidamisarvestusega tagasi nõudnud, kantakse lõpetamisel raamatupidamisarvestusest välja või nõutakse tagasi (27). Neid summasid võetakse arvesse programmi lõppmakse arvutamisel.

4.3. Lõppmakse arvutamine

Nagu mis tahes muu aruandeaasta puhul, hüvitab komisjon viimasel aruandeaastal 90 % liikmesriigi taotletud summast, kohaldades vahemaksetaotlustesse kantud prioriteedi kaasrahastamismäära kõnealuse prioriteediga seotud rahastamiskõlblike kulude suhtes, tingimusel et rakenduskavas on olemas kulukohustused ja vabad vahendid on kättesaadavad.

Komisjon määrab fondidest ja EMKFist viimasel aruandeaastal tasumisele kuuluva summa kooskõlas ühissätete määruse artikliga 139. Ühissätete määruse artikli 139 lõikes 6 on sätestatud, et komisjon arvutab heakskiidetud raamatupidamise aastaaruannete alusel fondidest ja EMKFist aruandeaastal tasumisele kuuluva summa, võttes arvesse nii arvestuskannete summat kui ka komisjoni poolt selle aruandeaasta jooksul tehtud maksete kogusummat.

Pärast fondidest ja EMKFist tasumisele kuuluva summa arvutamist kiidab komisjon heaks iga-aastased ja/või esialgsed eelmaksed. Kooskõlas ühissätete määruse artikli 139 lõike 7 teise lõiguga (28) ei esita komisjon sissenõudekorraldust 2020. aastal raamatupidamise aastaaruannete alusel sissenõutavate summade kohta – need summad tasaarvestatakse või nõutakse sisse programmi lõpetamisel.

Kooskõlas ühissätete määruse artikli 130 lõikega 3 (29) ei tohi fondide või EMKFi toetus iga prioriteedi lõppmaksena ületada

—

prioriteedi tasandil iga fondi ja piirkonnakategooria kohta

—	rohkem kui 15 % võrra fondide või EMKFi toetust igale prioriteedile fondi ja piirkonnakategooria kohta, nagu on sätestatud komisjoni otsuses, millega rakenduskava heaks kiidetakse;

—

programmi tasandil

—	deklareeritud rahastamiskõlblikke avaliku sektori kulusid või

—	iga fondi ja piirkonnakategooria toetust igale rakenduskavale, nagu on sätestatud komisjoni otsuses, millega rakenduskava heaks kiidetakse, olenevalt sellest, kumb on väiksem.

REACT-EU vahendid moodustavad sihtotstarbelise välistulu, mida kasutatakse kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 2018/1046 artikli 21 lõikega 1 (30) teatavate kulukategooriate rahastamiseks. REACT-EU vahendeid hoitakse teatavatel eelarveridadel – REACT-EUga mitteseotud ERFi ja ESFi eelarveridadest eraldi. Seetõttu ei ole võimalik kohaldada nendevahelist paindlikkust 15 % ulatuses, kuna see tähendaks eelarvelise kulukohustuse muutmist pärast selle võtmise aastat. Selle tulemusena kohaldatakse REACT-EU puhul paindlikkust 15 % ulatuses ainult sama fondi REACT-EU prioriteetide vahel sama kava raames, näiteks kahe REACT-EU ERFi prioriteedi vahel.

Maksmisele kuuluv / sissenõutav summa, mis on arvutatud vastavalt eespool selgitatud eeskirjadele, moodustab rakenduskava lõppmakse.

Näide 15 % paindlikkuse ja avaliku sektori kulude ülemmäära kohaldamise kohta programmi lõppmakse arvutamisel on esitatud käesolevate suuniste IV lisas.

4.4. Üledeklareerimine

Üledeklareerimine on liikmesriikide tava deklareerida komisjonile rahastamiskõlblikke kulusid, mis ületavad komisjoni rakenduskava heakskiitmist käsitlevas otsuses sätestatud fondide toetuse maksimummäära.

Kuna maksetaotlused on kumulatiivsed ainult konkreetse aruandeaasta jooksul, siis juhul, kui prioriteet saavutab enne viimast aruandeaastat rakenduskava heakskiitmist käsitlevas komisjoni otsuses sätestatud fondist saadava toetuse maksimummäära, ei kanta komisjonile deklareeritud kulusid, mis ületavad kõnealust prioriteedile ettenähtud fondist saadava toetuse maksimummäära, üle järgmisesse aruandeaastasse.

Seetõttu võivad sertifitseerimisasutused otsustada, et nende aruandeaasta raamatupidamissüsteemi kantud summad deklareeritakse komisjonile järgmisel aruandeaastal või lõpetamise eesmärgil ka viimasel aruandeaastal.

Eespool nimetatut arvesse võttes ja juhul, kui liikmesriigid soovivad, et viimasel aruandeaastal oleks võimalik teha toetuse maksimummäära ületavaid kulusid, võiksid nad hoiduda komisjonile kõnealuste kulude deklareerimisest mis tahes aruandeaastal enne viimast aruandeaastat ning kasutada neid kulusid programmi vajaduste jaoks. Liikmesriigid võivad kaaluda toetuse maksimummäära ületavate kulude deklareerimist ainult viimasel aruandeaastal, välja arvatud juhul, kui

—	nad peavad need kulud deklareerima varasemal aruandeaastal, et asendada tuvastatud õigusnorme rikkuvad summad (mis jäävad fondidest või EMKFist prioriteetsele suunale antava toetuse piiresse), või

—	nad muudavad programmi rahastamiskava, et suurendada üledeklareeritud prioriteedi jaoks fondidest või EMKFist saadavat toetust kooskõlas programmi muutmisel kohaldatavate eeskirjadega.

Kui toetuse maksimummäära ületavaid kulusid ei ole vaja enne viimast aruandeaastat, deklareeriksid liikmesriigid sellised kulud, sealhulgas eelmiste aruandeaastate jooksul toetusesaajate kantud ja makstud kulud, komisjonile alles viimasel aruandeaastal (või varasemas etapis, kui liikmesriik otsustab rakenduskava ennetähtaegselt lõpetada). Viimasel aruandeaastal komisjonile deklareeritud toetuse maksimummäära ületavaid kulusid võetakse arvesse rakenduskava lõpetamise ajal ja pärast lõpetamist, et asendada õigusnorme rikkuvad summad (mis deklareeritakse mis tahes aruandeaastal, sealhulgas viimasel aruandeaastal) ja tagada ühissätete määruse artikli 130 lõike 3 (31) kohane 15 % paindlikkus. Ilma et see piiraks ühissätete määruse artikli 145 lõike 7 (32) kohaldamist, võivad liikmesriigid asendada õigusnorme rikkuvad summad, mis avastatakse pärast viimase aruandeaasta raamatupidamise aastaaruande esitamist / pärast lõpetamist, kasutades toetuse maksimummäära ületavaid kulusid.

5. NÄITAJAD JA TULEMUSRAAMISTIK LÕPETAMISEL

EMKFi puhul tuleb lõpetamisel näitajate andmed esitada programmi rakendamise viimases aastaaruandes, kasutades selleks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1362/2014 (33) lisas esitatud näidistabeleid 1, 2 ja 3.

EMKFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi lõpetamisel tuleb väljund- ja tulemusnäitajate andmed esitada kava rakendamise lõpparuandes, kasutades selleks komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/207 V lisas (34) esitatud näidistabeleid 1, 2, 3 ja 4. Veerus „Märkused“ peaksid liikmesriigid (vajaduse korral) selgitama 2023. aasta saavutuste väärtusi, eelkõige juhul, kui need erinevad oluliselt seatud eesmärkidest (st kõrvalekalle üle 20 %). Tulemusraamistiku jaoks valitud näitajate andmed tuleb esitada komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/207 V lisa (35) tabelis 5.

Liikmesriigid peavad rakendamise lõpparuandesse lisama näitajate kohta järgmise teabe:

—	kumulatiivsed (ESFi puhul iga-aastased) väljund- ja tulemusnäitajate väärtused 2023. aastani (kaasa arvatud). ERFi ja Ühtekuuluvusfondi väljundnäitajate ning ESFi väljund- ja tulemusnäitajate puhul on väärtused seotud rakenduskavast kaasrahastatavate tegevustega;

—	kõik probleemid, mis mõjutavad rakenduskava tulemuslikkust, sealhulgas eesmärkide saavutamist;

—

(ERFi ja Ühtekuuluvusfondi puhul) rakenduskavade tulemusnäitajate 2023. aasta väärtused, mis on statistikapõhised või esitatud kindlate prioriteetidega seotud teabeallikate (nt uuringud) abil kindlatel ajahetkedel. Sellised väärtused peavad hõlmama rakenduskava toetust ja muude tegurite toetust. Need on seotud kõigi võimalike toetusesaajatega (sama analüüsiüksus, mis algtaseme määratlemisel).

Liikmesriikidel ei soovitata eesmärke pärast 2022. aastat enam muuta, välja arvatud juhtudel, kui muutmine on tingitud muutustest teatava prioriteedi eraldistes või teatavate tegevuste etapipõhisest elluviimisest. Komisjon hindab eesmärkide saavutamist, võttes arvesse kava rakendamise lõpparuandes esitatud teavet, sealhulgas elemente ja tegureid, mis võisid seatud eesmärkide saavutamist oluliselt mõjutada.

5.1. Väljundnäitajate saavutamise väärtustest teatamine

Rakendamise lõpparuandes või EMKFi puhul viimase aasta rakendusaruandes esitatud väljundnäitajate saavutamise väärtused peaksid viitama sellele, mida on saavutatud rakenduskava raames toetatud tegevuste abil. Ehkki näitajate saavutamise väärtused peaksid vastama 31. detsembril 2023 valitsevale olukorrale, võib EMKFi puhul tegelikult nendes dokumentides esitada kaasrahastatud tegevuste väljundid kuni rakendamise lõpparuande või rakendamise viimase aastaaruande esitamise kuupäevani. Rakenduskava auditeerimisasutused peaksid tegema järeldused viimast aruandeaastat käsitlevas auditeerimise aastaaruandes esitatud tulemusnäitajate usaldusväärsuse kohta.

Etapipõhiste tegevuste puhul (vt käesolevate suuniste punkti 6) võib kava rakendamise lõpparuandes kajastada ainult programmitöö perioodiga 2014–2020 hõlmatud etapi tegelikke näitajaid. Muud väljundnäitajad (koos nendega seotud kuludega) tuleb esitada programmitöö perioodi 2021–2027 raames.

Mittetoimivate tegevuste puhul (vt käesolevate suuniste punkti 7) võib kava rakendamise lõpparuandes kajastada ainult programmi raames deklareeritud kulude põhiseid tegelikke väljundnäitajaid. Teatavatel juhtudel tähendab see väljundnäitajate puudumist. Mittetoimivate tegevuste tulemuslikkust hinnatakse pärast 15. veebruari 2027 – see on tähtaeg, mil liikmesriigid peavad sellised tegevused füüsiliselt lõpetama või täielikult rakendama ning tagama, et need aitavad saavutada asjaomaste prioriteetide eesmärke.

5.2. Tulemusraamistiku mõju lõpetamisele

Komisjon hindab tulemusraamistiku näitajate sihtväärtuste saavutamist, lähtudes rakendamise lõpparuandes või EMKFi puhul viimases rakendamise aastaaruandes esitatud väärtustest.

Liikmesriik võib teha ettepaneku eesmärkide läbivaatamiseks nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, nt majandus-, keskkonna- ja tööturu tingimuste oluliste muutuste korral ning juhul, kui läbivaatamine tuleneb konkreetse prioriteedi eraldiste muudatustest (36). Liikmesriigid võivad soovitada eesmärkide läbivaatamist rakenduskava muutmise teel juhul, kui teatavad tegevused viiakse ellu etappide kaupa, vastavalt käesolevate suuniste punktile 6.

Tõsine ebaõnnestumine ainult finantsnäitajate, väljundnäitajate ja peamiste rakendamisetappidega seotud eesmärkide saavutamisel võib kaasa tuua finantskorrektsioone, kui on täidetud ühissätete määruse artikli 22 lõikes 7 sätestatud tingimused (37). Tõsist ebaõnnestumist hinnatakse vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 215/2014 (38) artikli 6 lõigetes 3 ja 4 sätestatud kriteeriumidele.

Kui programmi haldav asutus otsustab lisada sellesse mittetoimivad tegevused, võib väljundnäitajate puudumine kahjustada tulemusraamistiku jaoks valitud eesmärkide saavutamist. Kui programmis sisalduvad mittetoimivad tegevused põhjustavad olulise vajakajäämise tulemusraamistikus sätestatud eesmärkide saavutamisel, loetakse liikmesriigi kohustuseks sellised tegevused füüsiliselt lõpetada või täielikult rakendada ja tagada, et need aitavad kaasa asjaomaste prioriteetide eesmärkide saavutamisele, 15. veebruariks 2027, tuginedes ühissätete määruse artikli 22 lõikes 7 osutatud eesmärkide saavutamiseks võetavatele parandusmeetmetele. Tingimus on, et asjaomased tegevused tagavad vajalikud väljundnäitajad käesolevate suuniste punktis 7 sätestatud lisaperioodil. Finantskorrektsioone võib rakendada juhul, kui väljundnäitajaid ei esitata 15. veebruariks 2027.

Kui teatavate etapipõhiselt elluviidavate tegevuste tulemusena ei saavutata tulemusraamistiku jaoks valitud eesmärke, võib komisjon otsustada kohaldada finantskorrektsiooni vastavalt ühissätete määruse artikli 22 lõikele 7.

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 (39) artikli 2 kohaselt määratakse finantskorrektsioon kindlaks ühtse määra alusel, võttes arvesse saavutuse/kasutusvõime koefitsienti, st tulemusraamistiku kõigi väljundnäitajate ja peamiste rakendusetappide lõplike saavutusmäärade keskmise ning asjaomase prioriteedi tulemusraamistiku kohase finantsnäitaja lõpliku saavutusmäära suhet. Sama delegeeritud määruse artikli 3 lõike 2 kohaselt kohaldatakse kindlat määra fondi toetusele, mis määratakse kindlaks lähtuvalt liikmesriigi poolt selle prioriteedi raames deklareeritud kuludest. Delegeeritud määruse artikli 3 lõike 4 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni taset, kui kindel määr on ebaproportsionaalne.

Ühissätete määruse artikli 92b lõike 13 punkti c (40) kohaselt ei kohaldata REACT-EU vahendite suhtes tulemusreservi nõudeid ja tulemusraamistiku kohaldamise nõudeid.

6. TEGEVUSTE ETAPIPÕHINE ELLUVIIMINE KAHE PROGRAMMITÖÖ PERIOODI JOOKSUL

Käesolev jagu põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (41) artiklil 118, milles on sätestatud tingimused „sellise tegevuse valimiseks, mis koosneb määruse (EL) nr 1303/2013 alusel toetuse saamiseks valitud ja alustatud tegevuse teisest etapist“, ning määruse (EL) 2021/1060 artiklil 118a, milles on sätestatud tingimused „järkjärgulise rakendamise alla kuuluvate tegevuste jaoks, mis valiti toetuse saamiseks välja enne 29. juunit 2022 vastavalt määrusele (EL) nr 1303/2013“ ja fondispetsiifilistele määrustele (42) (43).

Lõppdokumentide esitamise ajal peaksid tegevused olema füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu viidud ja aitama saavutada asjaomaste prioriteetide eesmärke. Kuid arvestades, et mõnikord on tegevusi keeruline programmitöö perioodiga kooskõlastada, ning selleks, et tagada tegevuste lõpuleviimine ja aidata saavutada poliitilisi eesmärke, vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artiklile 118, on võimalik viia tegevuse teine etapp üle programmitöö perioodi 2021–2027 (erandiks on rahastamisvahendid), eeldusel, et täidetud on kõik järgmised tingimused:

—	tegevust ei kaasrahastatud programmitöö perioodil 2007–2013 fondidest ega EMKFist;

—	tegevuse mõlema etapi kogukulud ületavad 5 miljonit eurot;

—	tegevusel on rahastamise seisukohast kaks eristatavat etappi;

—	kulude kohta on olemas üksikasjalik ja täielik kontrolljälg tagamaks, et samu kulusid ei deklareerita komisjonile kaks korda;

—	tegevuse teine etapp vastab programmitöö perioodil 2021–2027 ERFist, ESF+ist, Ühtekuuluvusfondist või EMKVFist (44) toetuse saamise tingimustele ja on kooskõlas kõigi programmitöö perioodi 2021–2027 suhtes kohaldatavate eeskirjadega;

—	liikmesriik kohustub vastavalt ühissätete määruse artiklile 141 esitatud rakendamise lõpparuandes või EMKFi puhul viimases rakendamise aastaaruandes lõpetama programmitöö perioodi 2021–2027 ajal teise ja viimase etapi.

Samuti, olenemata määruse (EL) 2021/1060 artiklist 118, käsitatakse tegevusi, mis valiti toetuse saamiseks ja mida alustati enne 29. juunit 2022 ühissätete määruse ja fondispetsiifiliste määruste (45) alusel, toetuskõlblikuna ka määruse (EL) 2021/1060 ja vastavate fondispetsiifiliste määruste alusel programmitöö perioodil 2021–2027 (46) kooskõlas käesoleva määruse artikliga 118a (47). Seetõttu kehtivad nende etapiviisiliste projektide mõlema etapi suhtes kõik programmitöö perioodi 2014–2020 toetuskõlblikkuse tingimused. 2021.–2027. aasta eeskirjad vahendite valdkondliku keskendamise kohta jäävad samaks.

Erandina määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõigetest 1 ja 2 võib korraldusasutus (48) otsustada anda sellistele tegevustele toetust määruse (EL) 2021/1060 alusel, kui on täidetud järgmised tingimused:

—	tegevuse mõlema etapi kogukulud ületavad 1 miljonit eurot;

—	tegevusel on rahastamise seisukohast kaks eristatavat etappi;

—	kulude kohta on olemas üksikasjalik ja täielik kontrolljälg tagamaks, et samu kulusid ei deklareerita komisjonile kaks korda;

—	tegevus kuulub asjaomase erieesmärgi raames kavandatud meetmete alla ja on omistatud ühele sekkumise liigile vastavalt määruse (EL) 2021/1060 (49) I lisale;

—	liikmesriik kohustub vastavalt ühissätete määruse artiklile 141 esitatud rakendamise lõpparuandes või EMKFi puhul viimases rakendamise aastaaruandes lõpetama programmitöö perioodi 2021–2027 ajal teise ja viimase etapi.

Liikmesriigid peaksid esitama koos rakendamise lõpparuandega (või EMKFi puhul viimase aasta rakendusaruandega) kõigi etapipõhiste tegevuste loetelu (vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artiklile 118 ja/või artiklile 118a), kasutades käesolevate suuniste I lisas esitatud vormi.

Seda tehes kinnitavad liikmesriigid, et käesolevate suuniste I lisas loetletud tegevused on toimivad, st on füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu viidud ning aitavad saavutada asjaomaste prioriteetide eesmärke programmitöö perioodi 2021–2027 viimase aruandeaasta kinnituspaketi esitamise tähtajaks. Sel viisil etappideks jagatud tegevust käsitatakse tervikuna ja lõpule viiduna alles siis, kui mõlemad etapid on füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu viidud ning aidanud saavutada asjaomaste prioriteetide eesmärke. Kui etapipõhist tegevust plaanipäraselt lõpule ei viida, võib mõlemas tegevusetapis teha finantskorrektsioone.

Selleks et taotleda ametlikult suurprojekti etapipõhist lõpuleviimist, peaksid liikmesriigid esitama suurprojekti või teatama suurprojektist, mis on kavas jagada etappideks kahe programmitöö perioodi jooksul, või programmitöö perioodil 2014–2020 juba heaks kiidetud suurprojekti muutmise taotluse (vt käesolevate suuniste punkti 3.2).

Kooskõlas käesolevate suuniste punktiga 11.2 ei või koos rakendamise lõpparuandega (või EMKFi puhul viimase aasta rakendusaruandega) käesolevate suuniste I lisas toodud vormis esitatud etapipõhiste tegevuste loendit muuta pärast lõpetamisdokumentide esitamise tähtaega, välja arvatud juhul, kui komisjon nõuab selle muutmist või selles esineb kirjavigu.

7. MITTETOIMIVAD TEGEVUSED

Nagu eespool märgitud, peavad liikmesriigid lõpetamisdokumentide esitamise ajal tagama, et kõik programmi tegevused (sealhulgas need, mis jagatakse programmitöö perioodil 2007–2013 etappideks) toimivad, st need on füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu viidud ja on aidanud saavutada asjaomaste prioriteetide eesmärke (50).

Liikmesriikidel palutakse viimase eelarveaasta raamatupidamisarvestusest välja arvata kulud, mis on tekkinud ja makstud tegevuste eest, mis ei ole füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu viidud ja/või ei aita saavutada asjaomaste prioriteetide eesmärke (edaspidi „mittetoimivad tegevused“). Liikmesriigid võivad siiski otsustada lisada sellised kulud viimase eelarveaasta raamatupidamisarvestusse eeldusel, et

—	iga mittetoimiva tegevuse kogukulud ületavad 1 miljonit eurot ja

—	komisjonile tõendatud mittetoimivate tegevuste jaoks ettenähtud kogukulud ei ületa 20 % kava jaoks eraldada otsustatud rahastamiskõlblikest kogukuludest (ELi ja riiklikud kulud).

Mittetoimivate tegevuste kulude viimase aruandeaasta raamatupidamisarvestusse lisamise teel kohustuvad liikmesriigid hiljemalt 15. veebruariks 2027 kõik sellised mittetoimivad tegevused füüsiliselt lõpetama või täielikult rakendama ja tagama, et need aitavad saavutada asjaomaste prioriteetide eesmärke, ning maksma asjaomased summad ELi eelarvesse tagasi, kui need tegevused nimetatud kuupäevaks ei toimi.

Liikmesriigid peaksid esitama koos rakendamise lõpparuandega (või EMKFi puhul viimase aasta rakendusaruandega) kõigi rakenduskavasse kuuluvate mittetoimivate tegevuste loetelu, kasutades käesolevate suuniste II lisas esitatud vormi. Liikmesriigid peaksid jälgima mittetoimivaid tegevusi ja esitama 15. veebruariks 2027 komisjonile vajaliku teabe nende füüsilise lõpetamise või täieliku rakendamise ning nende panuse kohta asjaomaste prioriteetide eesmärkide saavutamisse.

Kui tegevused ei toimi 15. veebruariks 2027, peaksid liikmesriigid, võttes arvesse lõpetamise ja rakendamise ning tegevuste üldeesmärkide saavutamise seisu, esitama komisjonile korrigeerimist vajavad summad ja põhjendused nimetatud summade arvutamise kohta. Pärast selle teabe saamist alustab komisjon asjaomaste summade sissenõudmist. Kõik õigusnorme rikkuvad summad võib asendada toetuse maksimummäära ületavate kuludega (kui need on olemas).

Kui komisjon ei nõustu korrigeeritavate summade arvutuskäiguga, võib ta otsustada algatada finantskorrektsiooni menetluse.

Samuti võib tegevuste füüsiliselt lõpetamata või täielikult rakendamata jätmine ja/või asjaomaste prioriteetide eesmärkidesse panustamata jätmine eespool nimetatud tähtajaks anda alust rakendada finantskorrektsioone olulise vajakajäämise tõttu tulemusraamistikus sätestatud eesmärkide saavutamisel (51).

8. TEGEVUSED, MIDA MÕJUTAVAD RIIKLIKUD UURIMISED VÕI MIS ON PEATATUD KOHTUMENETLUSE VÕI HALDUSKAEBUSEGA, MILLEL ON PEATAV TOIME

Enne lõpetamisdokumentide esitamist peaksid liikmesriigid otsustama, kas arvata viimase aruandeaasta raamatupidamisarvestusest osaliselt või täielikult välja kulud tegevustele, mida mõjutavad käimasolevad riiklikud uurimised või mis on peatatud kohtumenetluse või halduskaebusega, millel on peatav toime.

Käimasolevate riiklike uurimiste näideteks on uurimised, mida viivad läbi programmi haldavatest asutustest erinevad riiklikud asutused (näiteks politseiuurimine, kohtulik või kriminaaluurimine) ning mille tulemus võib mõjutada kulude seaduslikkust ja korrektsust.

Tegevuse peatamine kohtumenetluse või halduskaebusega ei pikenda ühissätete määruse artikli 65 lõikes 2 sätestatud rahastamiskõlblike kulude kandmise lõpptähtaega (52).

Deklareerida ei või selliste tegevuste kulusid, mis on peatatud kohtumenetluse või halduskaebusega, millel on peatav toime, pärast viimase aruandeaasta vahemakse lõpliku taotluse tegemist.

Kui sellised tegevused, mida mõjutavad käimasolevad riiklikud uurimised või mis on peatatud kohtumenetluse või halduskaebusega, millel on peatav toime, ei ole viimase aruandeaasta raamatupidamisarvestusest välja arvatud, peaksid liikmesriigid koos rakendamise lõpparuandega esitama kõnealuste tegevuste loendi, kasutades käesolevate suuniste III lisas esitatud vormi.

Liikmesriigid peavad teatama (53) komisjonile riiklike uurimiste, kohtumenetluste ja halduskaebuste tulemustest. Kui tuvastatakse õigusnormide rikkumine, alustab komisjon asjaomaste summade sissenõudmist. Kõik õigusnorme rikkuvad summad võib asendada toetuse maksimummäära ületavate kuludega (kui need on olemas).

9. KULUD, MIDA MÕJUTAVAD KÄIMASOLEVAD OLAFI UURIMISED JA ARUANDED VÕI KOMISJONI VÕI EUROOPA KONTROLLIKOJA AUDITID

Enne lõpetamisdokumentide esitamist kutsutakse liikmesriike üles viimase aruandeaasta raamatupidamisarvestusest välja jätma kulud, mida mõjutavad OLAFi käimasolevates uurimistes (kui sellised uurimised ja asjaomased mõjutatud kulud on liikmesriikidele selles etapis teada), OLAFi aruannetes või komisjoni või Euroopa kontrollikoja auditite käigus tuvastatud võimalikud õigusnormide rikkumised. Kui liikmesriik vaidlustab sellised leiud või asjaomased mõjutatud kulud ja lisab mõjutatud kulud raamatupidamisarvestusse, jätkab komisjon vastuolulist menetlust, mille tulemusena võidakse rakendada finantskorrektsiooni. Ilma et see piiraks ühissätete määruse artikli 145 lõiget 7 (54), võib õigusnorme rikkuvad summad asendada toetuse maksimummäära ületavate kuludega (kui need on olemas).

10. ÕIGUSNORME RIKKUVAD KULUD

Mis tahes aruandeaasta raamatupidamisaruanded, sh lõpparuanded, sisaldavad iga prioriteedi ning vajaduse korral fondi ja piirkonnakategooria tasandil

—	aruandeaasta jooksul tühistatud ja sissenõutud summasid;

—	aruandeaasta lõpu seisuga sissenõudmisele kuuluvaid summasid;

—	ühissätete määruse artikli 71 kohaselt sissenõutud summasid ja

—	summasid, mida ei ole võimalik sisse nõuda (55).

Tühistatud ja sissenõutud, sissenõudmisele kuuluvate ning ühissätete määruse artikli 71 kohaste sissenõutud summade ja sissenõutamatute summade aruandluse vorming on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1011/2014 VII lisas kehtestatud raamatupidamisarvestuse vormis (vastavalt 2., 3., 4. ja 5. liide) (56).

10.1. Õigusnorme rikkuvate summade käsitlemine viimasel aruandeaastal

Arvestades, et pärast 31. juuliks 2024 esitatavat vahemakse lõpptaotlust ei saa komisjonile enam ühtki maksetaotlust esitada, tuleb kõik vajalikud mahaarvamised (olenemata asjaolust, et need võivad viidata eelmistel aruandeaastatel deklareeritud kuludele) teha viimase aruandeaasta raamatupidamisarvestuses ja esitada vastavalt raamatupidamisarvestuse vormidele, eriti 1., 2. ja 8. liites toodud vormidele.

See ei puuduta sissenõutavaid summasid, summasid, mida ei ole võimalik sisse nõuda, ega nende suuniste punktides 8 ja 9 osutatud summasid, mille puhul liikmesriik otsustas mõjutatud kulud raamatupidamisarvestusse jätta.

Kui vastavalt ühissätete määruse artikli 137 lõikele 2 (57) otsustab liikmesriik kulude seaduslikkuse ja korrektsuse käimasoleva hindamise tõttu viimase aruandeaasta raamatupidamisarvestusest välja jätta, siis juhul, kui kõnealused kulud osutuvad seejärel seaduslikuks ja korrektseks, ei saa neid uuesti deklareerida, sest nende kohta ei esitata enam vahemaksetaotlusi.

10.2. Sissenõutavad ja sissenõutamatud summad

Viimase aruandeaasta raamatupidamisarvestuses võivad liikmesriigid esitada sissenõutavaid summasid ja sissenõutamatuid summasid, mis on seotud nii eelmistel aruandeaastatel kui ka viimasel aruandeaastal deklareeritud kuludega (58). Liikmesriigid võivad viimase aruandeaasta raamatupidamisarvestuses kajastada ka summasid, millest on saanud sissenõutavad või sissenõutamatud summad pärast viimase aruandeaasta lõppu, kuid enne lõpetamisdokumentide esitamist.

Komisjon jätab lõppmakse arvutamisel välja summad, mille kohta on teatatud, et need on sissenõutavad summad, mida ei ole võimalik sisse nõuda (59).

Komisjon otsustab vastavalt komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2016/568 (60) kehtestatud korrale sissenõudmismenetluse tulemuste ja/või komisjoni sissenõutamatuid summasid käsitleva hinnangu alusel, kas teatatud summad liidu eelarvest tagasi maksta. Raamatupidamisarvestuse 1. liitesse tuleks lisada ka 3. ja 5. liites esitatud summad, mis on seotud viimasel aruandeaastal deklareeritud kuludega, et hüvitada võimalikud tulevased kulud liidu eelarvest, kuni ilmnevad selliste menetluste või hindamiste tulemused.

Liikmesriik peaks komisjoni võimalikult kiiresti teavitama poolelioleva sissenõudmismenetluse tulemustest.

Kui liikmesriik jõuab järeldusele, et sissenõutamatud summad tuleks kanda liidu eelarvesse, peaks ta esitama komisjonile taotluse sellise järelduse kinnitamiseks, järgides komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/568 lisas esitatud vormi. Komisjon otsustab, kas sissenõutamatud summad tuleks kanda liidu eelarvesse vastavalt sama määruse artiklis 3 kehtestatud eeskirjadele. See puudutab komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1011/2014 kavade aastaaruandeid käsitlevas VII lisas esitatud programmikontode 5. liites esitatud summasid, mida ei ole võimalik sisse nõuda (edaspidi „sissenõutamatud summad“), ja samuti sama lisa 3. liites esitatud summasid (edaspidi „sissenõutavad summad“) sissenõutavate summadena, mis võivad muutuda tagastamatuteks summadeks pärast seda, kui viimane aastaaruanne on esitatud.

10.3. Õigusnormide rikkumise oht, mille tõttu peavad programmi haldavad asutused komisjonile juba deklareeritud kulusid uuesti tõendama

Kui on tuvastatud õigusnormide rikkumise oht ja selle tulemusena peavad programmi haldavad asutused komisjonile juba deklareeritud kulusid uuesti tõendama, peavad riikide ametiasutused pidama kinni järgmistest tähtaegadest:

—

viimasele aruandeaastale eelneva aruandeaasta raamatupidamisarvestusest vastavalt ühissätete määruse artikli 137 lõikele 2 välja jäetud kulude puhul tuleb lisakontroll lõpetada õigel ajal, et kulusid oleks võimalik deklareerida hiljemalt viimase aruandeaasta viimases vahemaksetaotluses, mille esitamise tähtaeg on 31. juuli 2024;

—

õigusnormide rikkumise ohu korral, millega kaasneb viimasel aruandeaastal deklareeritud kulude täiendav tõendamine, tuleks otsus nende seaduslikkuse ja korrektsuse kohta ning seega otsus selle kohta, kas jätta need kulud viimasesse aastaaruandesse või sealt välja, vastu võtta aastaaruande koostamise käigus – aastaaruande esitamise tähtaeg on 15. veebruar 2025 või komisjoni antud ajapikenduse puhul 1. märts 2025.

10.4. Pärast lõpetamist sissenõutavad summad

Kui liikmesriik tuvastas pärast lõpetamist seoses raamatupidamisarvestuses sisalduvate kuludega õigusnormide rikkumisi, tuleb pärast lõpetamist sissenõutud summad liidu eelarvesse tagasi maksta. Kõik õigusnorme rikkuvad summad võib asendada toetuse maksimummäära ületavate kuludega (kui need on olemas).

11. LÕPETAMISDOKUMENTIDE ESITAMINE

11.1. Lõpetamisdokumentide esitamise tähtaeg

Lõpetamisdokumendid tuleb esitada 15. veebruariks 2025 (61) (erandina tuleb EMKFi puhul viimane rakendamise aastaaruanne esitada 31. maiks 2024 (62)). Komisjon võib seda tähtaega vastavalt finantsmääruse artikli 63 lõikele 7 pikendada 1. märtsini 2025, kui asjaomane liikmesriik on sellest teatanud.

Komisjon vabastab automaatselt selle osa kulukohustustest, mis on 31. detsembril 2023 veel avatud, juhul kui komisjonile ei ole lõpetamisdokumente esitatud 15. veebruariks 2025 (või komisjoni antud ajapikenduse korral 1. märtsiks 2025) (63). Sellisel juhul lõpetatakse rakenduskava olemasoleva teabe alusel.

Mis tahes lõpetamisdokumendi esitamata jätmine võib viidata tõsisele puudusele rakenduskava juhtimis- ja kontrollisüsteemis, mis seab ohtu programmile juba makstud liidu toetuse. Komisjon võib sellistel juhtudel otsustada rakendada finantskorrektsiooni.

11.2. Lõpetamisdokumentide muutmine pärast nende esitamistähtaega

Liikmesriigid ei tohi ühtegi lõpetamisdokumenti pärast selle esitamistähtaega muuta, välja arvatud juhul, kui komisjon nõuab muutmist või esineb kirjavigu.

11.3. Dokumentide kättesaadavus

Kooskõlas ühissätete määruse artikli 140 lõikega 1 (64) võib dokumentide kättesaadavusperioodi katkestada kas haldus- ja kohtumenetluste korral või komisjoni nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel.

Kui liikmesriik on jaganud tegevuse kahe programmitöö perioodi vahel etappideks (vastavalt käesolevate suuniste punktile 6), esitab komisjon kooskõlas ühissätete määruse artikli 140 lõike 1 neljanda lõiguga taotluse katkestada sellise tegevuse esimese etapi dokumentide säilitamisperiood seniks, kuni algab tegevuse teise etapi dokumentide säilitamisperiood.

Kui liikmesriik otsustas kasutada komisjoni antud lisaaega mittetoimiva tegevuse füüsiliseks lõpetamiseks või täielikuks elluviimiseks ning selle tagamiseks, et see aitab saavutada asjaomaste prioriteetide eesmärke (vt käesolevate suuniste punkti 7), esitab komisjon vastavalt ühissätete määruse artikli 140 lõikele 1 taotluse katkestada sellise tegevuse dokumentide säilitamisperiood seniks, kuni komisjonile teatatakse kõnealuse tegevuse toimimisest, st see on füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu viidud ja aidanud saavutada asjaomaste prioriteetide eesmärke.

Katkestust põhjendatakse asjaoluga, et kogu tegevuse (mõlema etapi) üldist rahastamiskõlblikkust ja toimimist saavad kontrollida või auditeerida ainult komisjoni talitused või Euroopa Kontrollikoda pärast tegevuse lõpetamist.

12. LÕPETAMISDOKUMENTIDE SISU

12.1. Rakendamise lõpparuanne

ERFist, ESFist ja Ühtekuuluvusfondist toetatavate kavade rakendamise lõpparuanne peab sisaldama ühissätete määruse artikli 50 lõigetes 2 ja 5 (majanduskasvu ja tööhõivesse, Euroopa territoriaalsesse koostöösse ja IPA II programmidesse investeerimise eesmärk) (65) ja artikli 111 lõikes 3 (majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärk) (66) kirjeldatud teavet.

Rakendamise lõpparuande struktuur on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/207 V lisas (majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärk) ja X lisas (Euroopa territoriaalse koostöö eesmärk) (67).

Kooskõlas ühissätete määruse artikli 92b lõike 7 kolmanda lõiguga (68) esitavad liikmesriigid rakendamise lõpparuandes andmed REACT-EU vahenditest tehtud täiendavate esialgsete eelmaksete kasutamise kohta, et lahendada rändeprobleeme, mis on tingitud Venemaa Föderatsiooni sõjalisest agressioonist, ning nende täiendavate esialgsete eelmaksete panuse kohta majanduse taastamisse.

Liikmesriigid esitavad rakendamise lõpparuandes ka andmed ühissätete määruse artikli 98 lõike 4 neljandas lõigus (69) sätestatud tingimuse täitmise kohta, mille kohaselt juhul, kui programmil on spetsiaalne prioriteetne suund Venemaa Föderatsiooni sõjalisest agressioonist tulenevate rändeprobleemidega seotud tegevuste rahastamiseks, kasutades ühissätete määruse artikli 98 lõike 4 esimeses ja teises lõigus ette nähtud paindlikkust, eraldatakse vähemalt 30 % selle prioriteetse suuna rahalistest eraldistest tegevustele, mille toetusesaajad on kohalikud omavalitsused ja kodanikuühiskonna organisatsioonid, kes tegutsevad kohalikes kogukondades. Kui see tingimus ei ole täidetud, vähendab komisjon asjaomase prioriteetse suuna raames tehtavaid tagasimakseid proportsionaalselt, et tagada selle tingimuse täitmine programmile makstava lõppmakse arvutamisel.

Rakendamise lõpparuanne peab sisaldama veel järgmist:

—	loetelu kõigist etapipõhistest tegevustest koos esimese etapi rahastamiskõlblike kuludega, mis tehti programmitöö perioodil 2014–2020, vastavalt käesolevate suuniste punktile 6. Loetelu koostamisel tuleb järgida käesolevate suuniste I lisas esitatud vormi;

—	loetelu kõigist mittetoimivatest tegevustest vastavalt käesolevate suuniste punktile 7. Loetelu koostamisel tuleb järgida käesolevate suuniste II lisas esitatud vormi;

—	loetelu kõigist tegevustest, mida mõjutavad käimasolevad riiklikud uurimised või mis on peatatud kohtumenetluse või halduskaebusega, millel on peatav toime, vastavalt käesolevate suuniste punktile 8. Loetelu koostamisel tuleb järgida käesolevate suuniste III lisas esitatud vormi.

EMKFist toetatavate kavade puhul ei ole rakendamise lõpparuannet vaja. Selle asemel tuleb viimase aasta rakendusaruanne (mis peaks vajaduse korral sisaldama käesolevate suuniste I, II ja III lisa tabeleid) esitada 31. maiks 2024, mis peaks sisaldama ühissätete määruse artikli 50 lõikes 2 ja määruse (EL) nr 508/2014 artiklis 114 kirjeldatud teavet. Sellise iga-aastase rakendusaruande struktuur on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1362/2014 lisas.

12.1.1. Aruanded suurprojektide kohta (70)

Kui rakendamise lõpparuandesse on lisatud suurprojekt (komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/207 V lisa tabel 12), kinnitab liikmesriik, et suurprojekt on füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu viidud ning aitab saavutada asjaomaste prioriteetide eesmärke. Suurprojektidest, mis ei toimi või on etapipõhised, tuleks aru anda vastavalt käesolevate suuniste punktidele 6 ja 7.

Tabeli 12 veerus „Märkused“ peaksid liikmesriigid märkima, kas suurprojekt on ellu viidud esitatud dokumentide kohaselt või on sellest teatatud komisjonile ühissätete määruse artikli 102 või 103 alusel, mis oli alus komisjoni otsusele, millega kiideti heaks projekti rahaline toetus otsuse või vaikiva kokkuleppe vormis. Liikmesriigid peaksid kirjeldama ja selgitama kõiki erinevusi suurprojekti rakendamisel võrreldes eespool nimetatud dokumentides sätestatuga.

Komisjon hindab elluviidud suurprojekti vastavust esitatud või teavitusdokumentidele (ja vajaduse korral vastavust komisjoni otsusele rahalise toetuse heakskiitmise kohta). Hindamise käigus võtab komisjon arvesse elluviidud suurprojekti ja komisjoni heakskiitu toetavate dokumentide mittevastavusega kaasnevaid põhjuseid ja tagajärgi ning võib kehtestada finantskorrektsiooni.

12.1.2. Vastuvõtmine ja tähtajad

Komisjon vaatab rakendamise lõpparuande läbi ja teatab liikmesriigile oma tähelepanekutest viie kuu jooksul alates aruande kättesaamisest (71). Kui komisjon ei esita oma tähelepanekuid nimetatud tähtaja jooksul, loetakse aruanne vastuvõetuks.

Liikmesriikidel on kaks kuud aega, et vastata rakendamise lõpparuande kohta tehtud komisjoni tähelepanekutele. Komisjon võib liikmesriigi taotlusel seda tähtaega kahe kuu võrra pikendada. Rakendamise lõpparuanne võetakse vastu, kui komisjonil ei ole tähelepanekuid või kui kõiki komisjoni tähelepanekuid on nõuetekohaselt käsitletud.

12.2. Raamatupidamisaruanded

Viimase aruandeaasta, nagu ka mis tahes muu aruandeaasta raamatupidamisarvestus peab sisaldama ühissätete määruse artikli 137 lõikes 1 kirjeldatud teavet. Raamatupidamisaruannete vorm on esitatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1011/2014 VII lisas. Nende aruannete ettevalmistamisel tuleb arvesse võtta viimase aruandeaasta erinõudeid (vt punkt 10 eespool).

12.2.1. Kontrollimine ja heakskiitmine

Viimase aruandeaasta raamatupidamisaruande kontrollimisel ja heakskiitmisel järgitakse samu eeskirju, mis on kehtestatud mis tahes muu aruandeaasta raamatupidamisaruannete kontrollimise ja heakskiitmise jaoks.

Komisjon rakendab viimase aruandeaasta raamatupidamisaruande kontrollimise ja heakskiitmise menetlust ning teavitab liikmesriiki 31. maiks 2025, kas ta kiidab aruanded heaks ja kinnitab, et need on täielikud, täpsed ja õiged (72).

12.3. Liidu vahendite haldaja kinnitus ja iga-aastane kokkuvõttev aruanne

Viimase aruandeaasta vahendite haldaja kinnituse vorm on (nagu iga muu aruandeaasta puhul) esitatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/207 VI lisas (73).

12.4. Auditiarvamus ja auditeerimise aastaaruanne

Viimase aruandeaasta auditiarvamuse vorm on (nagu iga muu aruandeaasta puhul) esitatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/207 VIII lisas (74).

Viimase aruandeaasta auditeerimisaruande vorm on (nagu iga muu aruandeaasta puhul) esitatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/207 IX lisas (75).

Kui ühist juhtimis- ja kontrollisüsteemi kohaldatakse mitme rakenduskava suhtes, võib liikmesriik valida võimaluse esitada nõutud teave ühes auditeerimise aastaaruandes, mis hõlmab kõiki asjaomaseid rakenduskavasid.

Viimase aruandeaasta auditeerimisaruanne peaks sisaldama ka järgmist:

—	teave komisjoni talituste või Euroopa Kontrollikoja poolt läbiviidud audititest tulenevate avalike leidude kohta, mis tuleks esitada auditeerimise aastaaruande punktis 8 „Muu teave“;

—	kinnitus rahastamisvahendiga seotud kulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta (ühissätete määruse artiklid 41 ja 42);

—	kinnitus näitajatega seotud andmete usaldusväärsuse kohta;

—	kinnitus, et toetusesaajatele makstud avaliku sektori kulude summa on vähemalt võrdne toetusega, mille komisjon on fondidest ja EMKFist liikmesriigile maksnud (ühissätete määruse artikkel 129 (76)).

12.4.1. Rahastamisvahendid (77)

Rahastamisvahendite puhul peaksid rakenduskava auditeerimisasutused saama kinnituse, et lõpetamisel deklareeritud lõplikud summad on rahastamiskõlblikud. See teave tuleks esitada auditeerimisaruande punktis 9 „Üldine kindlustase“ ja vajaduse korral ka teistes aruande osades (eelkõige punktis 4 „Süsteemiauditid“ ja punktis 5 „Tegevusauditid“).

Rahastamisvahendite puhul, mille kohta esitatakse etapipõhised vahemaksetaotlused (ettemaksete osamaksed) (78), ei pruugi varasemad auditid hõlmata viimase osamaksega seotud kulude rahastamiskõlblikkust ja kuni 15 % eelmistes osamaksetes sisalduvatest summadest. Rakenduskava auditeerimisasutused peaksid enne viimase aruandeaasta raamatupidamisarvestuse esitamist saama kinnituse nende kulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Lõplik toetusesaaja ei pea siiski olema rahastamisvahendist toetatud investeerimistegevust lõpetamisdokumentide esitamise ajaks lõpetanud. Rakenduskava auditeerimisasutused peaksid aru andma, kuidas nad on selle kinnituse saanud, ja kinnitama komisjonile rahastamisvahendi kogukulude rahastamiskõlblikkust vastavalt ühissätete määruse artiklile 42 viimase aruandeaasta auditeerimisaruandes.

Lõpetamisjärgus rahastamisvahendite puhul on soovitatav, et rakenduskava auditeerimisasutus käsitleks ülejäänud rahastamiskõlblikke kulusid, mida varem ei olnud tegevuste auditites käsitletud. Kõiki rahastamisvahendeid ei ole vaja lõpetamisel auditeerida, kuid ühtegi rahastamisvahendit ei tohiks juhuslikust valikust välja jätta. Peale selle võivad rakenduskava auditeerimisasutused otsustada valitud rahastamisvahendid oma auditite jaoks rühmitada, arvestades, et saadud tulemusi kohaldatakse kõigi rühma kuuluvate rahastamisvahendite suhtes.

Rakenduskava auditeerimisasutused peaksid läbi viima investeeringute ja halduskulude ning tasude statistilise valimi auditi ning nad võivad neid kulusid käsitleda täiendava valimi perioodi raames, et kasutada varem tehtud auditite tulemusi (79).

12.4.2. Andmete usaldusväärsus

Rakenduskava auditeerimisasutused peaksid viimase aruandeaasta auditeerimisaruandes tegema järeldused näitajatega seotud andmete usaldusväärsuse kohta, sealhulgas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 IV lisa tabelis 1 esitatud peamise nõude 6 „Töökindel süsteem andmete kogumiseks, salvestamiseks ja säilitamiseks seire, hindamise, finantsjuhtimise, kontrolli ja auditeerimise otstarbel, sealhulgas ühendused toetusesaajatega elektroonilise andmevahetuse pidamise süsteemidega“ (80) hindamise põhjal tehtud järeldus. Kõnealune peamise nõude 6 hinnang peaks hõlmama kinnitust, et komisjonile esitatud koondandmed on õiged.

12.4.3. Toetusesaajatele makstud avaliku sektori kulud

Sertifitseerimisasutus peaks tagama, et lõplikus raamatupidamise aastaaruandes järgitakse ühissätete määruse artiklit 129. Riiklik auditeerimisasutus peaks seda aspekti arvestama oma viimase aruandeaasta raamatupidamisarvestuses ja esitama sellekohase saadud kinnituse auditeerimise lõpparuande 6. peatükis.

13. LÕPPMAKSE TEGEMINE

Lõppmaksed tasutakse hiljemalt kolme kuu jooksul pärast viimase aruandeaasta raamatupidamisaruande heakskiitmise kuupäeva või ühe kuu jooksul pärast rakendamise lõpparuande vastuvõtmise kuupäeva, olenevalt sellest, kumb tähtpäev on hilisem (81).

See ei piira komisjoni õigust katkestada lõppmakse tasumise tähtaeg või selline makse peatada.

14. SEADUSLIKKUSE JA KORREKTSUSEGA SEOTUD KÜSIMUSED

Komisjon võib pärast lõppmakse tasumist ja rakenduskava lõpetamist tõstatada raamatupidamisarvestuses näidatud kulude aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsusega seotud küsimusi.

Rakenduskava lõpetamine ei piira komisjoni õigust kehtestada finantskorrektsioone vastavalt ühissätete määruse artiklitele 85, 144 ja 145 (82) ning EMKFi puhul ka määruse (EL) nr 508/2014 artiklile 105.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320, edaspidi „ühissätete määrus“).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil (ELT L 347, 20.12.2013, lk 259).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1081/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 470).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1084/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 281).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1).

(7) Kooskõlas ühissätete määruse artikli 92b lõike 8 teise lõiguga, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. detsembri 2020. aasta määrusega (EL) 2020/2221, millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses lisavahendite ja rakenduskorraga, et toetada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi ja selle sotsiaalsete tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil (REACT-EU) (ELT L 437, 28.12.2020, lk 30), hõlmavad programmid, millele liikmesriigid eraldavad REACT-EU vahendeid, ajavahemikku kuni 31. detsembrini 2022, kui kõnealuse artikli lõikest 4 ei tulene teisiti.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 231/2014, 11. märts 2014, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA II) (ELT L 77, 15.3.2014, lk 11, edaspidi „IPA II määrus“).

(9) Komisjoni 2. mai 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 447/2014, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 231/2014 (millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA II)) rakendamise erieeskirju (ELT L 132, 3.5.2014, lk 32, edaspidi „IPA II rakendusmäärus“).

(10) Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames ERFist toetatavate koostööprogrammide ja IPA II raames toetatavate piiriülese koostöö programmide puhul tuleks käesolevates suunistes nimetatud „liikmesriiki“ mõista kui liikmesriiki, kus asub korraldusasutus.

(11) Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu (ELT C 384I, 12.11.2019, lk 1) (edaspidi „väljaastumisleping“) artikli 138 lõike 1 kohaselt kohaldatakse selliste liidu programmide ja meetmete rakendamisel, mis on 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku või varasemate finantsperspektiivide raames kulukohustustega seotud, Ühendkuningriigi suhtes pärast 31. detsembrit 2020 kuni liidu programmide ja meetmete lõppemiseni jätkuvalt liidu õigust, sealhulgas finantskorrektsioone ning raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetlust käsitlevaid õigusnorme, välja arvatud juhul, kui ühiskomitee on võtnud vastu väljaastumislepingu artikli 138 lõike 5 kohased tehnilised meetmed. Tuleb siiski märkida, et käesolevate suuniste REACT-EU vahendeid käsitlevaid sätteid ei kohaldata Ühendkuningriigi suhtes, nagu on sätestatud ühissätete määruse artikli 154 viiendas lõigus, mida on muudetud määrusega (EL) 2020/2221.

(12) Ühissätete määruse artiklit 141 kohaldatakse IPA II suhtes IPA II rakendusmääruse artikli 46 lõike 5 alusel.

(13) Ühissätete määruse artikli 30 lõige 1.

(14) Muudetud 30. märtsi 2020. aasta määrusega (EL) 2020/460 ja FAST-CARE määrusega (EL) 2022/2039.

(15) Muudetud FAST-CARE määrusega (EL) 2022/2039.

(16) Muudetud määrusega (EL) 2020/2221.

(17) Muudetud määrusega (EL) 2020/2221.

(18) Suurprojektid ei ole seotud EMKFist toetatavate programmidega. Euroopa territoriaalse koostöö ja IPA II programmid ei ole toetanud suurprojekte.

(19) Komisjoni 20. jaanuari 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/207, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 üksikasjalikud rakenduseeskirjad eduaruannete, suurprojektide kohta teabe esitamise, ühise tegevuskava, majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seotud rakendusaruannete, vahendite haldaja kinnituse, auditistrateegia, auditiarvamuse ja auditeerimise aastaaruande vormide ning kulude ja tulude analüüsimise metoodika kohta ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1299/2013 üksikasjalikud rakenduseeskirjad Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgiga seotud rakendusaruannete vormi kohta (ELT L 38, 13.2.2015, lk 1).

(20) Komisjoni 22. septembri 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1011/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 üksikasjalikud rakenduseeskirjad komisjonile teatava teabe esitamise vormide kohta ning toetusesaajate ning korraldusasutuste, sertifitseerimisasutuste, auditeerimisasutuste ja vahendusasutuste vahelise teabevahetuse korra kohta (ELT L 286, 30.9.2014, lk 1).

(21) Ühissätete määruse artikli 86 lõige 2; kohaldatakse IPA II suhtes IPA II rakendusmääruse artikli 46 lõike 4 alusel.

(22) Ühissätete määruse artikli 86 lõige 4 ja artikli 136 lõige 2; kohaldatakse IPA II suhtes IPA II rakendusmääruse artikli 46 lõike 4 alusel.

(23) Muudetud määrusega (EL) 2020/2221.

(24) Määrusega (EL) 2020/2221 muudetud ühissätete määruse artikli 92b lõike 5 viies lõik.

(25) Ühissätete määruse artikkel 82; kohaldatakse IPA II suhtes IPA II määruse artikli 46 lõike 2 alusel.

(26) Määrusega (EL) 2020/2221 muudetud ühissätete määruse artikli 92b lõike 7 kolmas lõik.

(27) 30. märtsi 2020. aasta määrusega (EL) 2020/460 muudetud ühissätete määruse artikli 139 lõige 7; kohaldatakse IPA II suhtes IPA II määruse artikli 46 lõike 5 alusel.

(28) Muudetud 30. märtsi 2020. aasta määrusega (EL) 2020/460.

(29) Muudetud 23. aprilli 2020. aasta määrusega (EL) 2020/558 ja FAST-CARE määrusega (EL) 2022/2039. kohaldatakse IPA II suhtes IPA II määruse artikli 46 lõike 2 alusel.

(30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1, edaspidi „finantsmäärus“).

(31) Muudetud 23. aprilli 2020. aasta määrusega (EL) 2020/558 ja FAST-CARE määrusega (EL) 2022/2039.

(32) Kohaldatakse IPA II suhtes IPA II rakendusmääruse artikli 46 lõike 6 alusel.

(33) Komisjoni 18. detsembri 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1362/2014, millega kehtestatakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist rahastatavates rakenduskavades tehtavate teatavate muudatuste heakskiitmise lihtsustatud menetluse eeskirjad ja nende rakenduskavade rakendamise aastaaruannete vormi ja esitamist käsitlevad eeskirjad (ELT L 365, 19.12.2014, lk 124).

(34) Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/207 X lisa tabelid 1 ja 2 Euroopa territoriaalse koostöö ja IPA II kohta (vastavalt IPA II rakendusmääruse artikli 42 lõikele 1).

(35) Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/207 X lisa tabel 3 Euroopa territoriaalse koostöö ja IPA II kohta.

(36) Ühissätete määruse II lisa punkt 5; kohaldatakse IPA II suhtes IPA II rakendusmääruse artikli 34 lõike 1 ja Euroopa territoriaalse koostöö lepingu artikli 8 lõike 2 esimese lõigu punkti b alapunkti v alusel.

(37) Ühissätete määruse artikli 22 lõige 7 ja artikli 144 lõige 4; viimast kohaldatakse IPA II suhtes IPA II rakendusmääruse artikli 46 lõike 6 alusel.

(38) Komisjoni 7. märtsi 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 215/2014, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta) rakenduseeskirjad seoses kliimamuutuste alase eesmärgi raames antavate toetuste metoodika, tulemusraamistiku vahe-eesmärkide ja eesmärkide kindlaksmääramise ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide sekkumiskategooriate nomenklatuuriga (ELT L 69, 8.3.2014, lk 65). Määruse (EL) 215/2014 artiklit 6 kohaldatakse IPA II suhtes IPA II rakendusmääruse artikli 34 lõike 1 ja Euroopa territoriaalse koostöö lepingu artikli 8 lõike 2 esimese lõigu punkti b alapunkti v alusel.

(39) Komisjoni 3. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 480/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta (ELT L 138, 13.5.2014, lk 5). Määruse (EL) 480/2014 artikleid 2 ja 3 kohaldatakse IPA II suhtes IPA II rakendusmääruse artikli 34 lõike 1 ja Euroopa territoriaalse koostöö lepingu artikli 8 lõike 2 esimese lõigu punkti b alapunkti v alusel.

(40) Muudetud määrusega (EL) 2020/2221.

(41) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159, muudetud FAST-CARE määrusega (EL) 2022/2039).

(42) Joonealustes märkustes 2–6 osutatud määrused.

(43) Ei kohaldata ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA II) piiriülese koostöö programmide suhtes.

(44) Programmitöö perioodi 2021–2027 raames on nimetus Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF) muudetud Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondiks (EMKVF).

(45) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1300/2013, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1299/2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2014/508.

(46) Määruse (EL) 2021/1060 artikkel 118a, mis on lisatud FAST-CARE määrusega (EL) 2022/2039.

(47) Muudetud FAST-CARE määrusega (EL) 2022/2039.

(48) Euroopa territoriaalse koostöö [ja IPA II] puhul järelevalvekomitee.

(49) Muudetud FAST-CARE määrusega (EL) 2022/2039.

(50) Ühissätete määruse artiklis 71 sätestatud tingimusi täitnud, aga rakenduskava lõpetamisel enam mitte toimivat tegevust ei tuleks lugeda mittetoimivaks tegevuseks.

(51) Ühissätete määruse artikli 22 lõige 7.

(52) IPA II rakendusmääruse artikli 43 lõikes 1 on sätestatud, et IPA II piiriülese koostöö programmide kulude rahastamiskõlblikkuse lõppkuupäev on 31. detsember 2023.

(53) Ilma et see piiraks õigusnormide rikkumisest teatamise kohustusi kooskõlas komisjoni 8. juuli 2015. aasta delegeeritud määrusega (EL) 2015/1970, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1303/2013 erisätetega, mis käsitlevad eeskirjade eiramisest teatamist seoses Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga (ELT L 293, 10.11.2015, lk 1). Määrust (EL) 2015/1970, mis põhineb ühissätete määruse artikli 122 lõikel 2, kohaldatakse IPA II suhtes IPA II rakendusmääruse artikli 46 lõike 6 alusel.

(54) Kohaldatakse IPA II suhtes IPA II rakendusmääruse artikli 46 lõike 6 alusel.

(55) Ühissätete määruse artikli 137 lõike 1 punkt b.

(56) VII lisa, mis põhineb ühissätete määruse artikli 137 lõikel 3, kohaldatakse IPA II suhtes IPA II rakendusmääruse artikli 46 lõike 5 alusel.

(57) Kohaldatakse IPA II suhtes IPA II rakendusmääruse artikli 46 lõike 5 alusel.

(58) Selleks et liikmesriigid saaksid kasutada ühissätete määrusest tulenevat võimalust deklareerida lõpetamisel või pärast lõpetamist sissenõutamatute summadena need sissenõutavad summad, mis on seotud programmitöö perioodi viimase aruandeaastaga.

(59) Selle tulemusena tuleb positiivse lõppmakse korral tasuda või tasaarveldada väiksem summa või tagasi maksta suurem summa juhul, kui lõppmakse on sissenõudmine.

(60) Komisjoni 29. jaanuari 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/568, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1303/2013 seoses tingimuste ja menetlustega, mille alusel tehakse kindlaks, kas liikmesriigid peavad tagasi maksma Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga seotud summad, mida ei ole võimalik sisse nõuda (ELT L 97, 13.4.2016, lk 1). Määrust (EL) 2016/568, mis põhineb ühissätete määruse artikli 122 lõikel 2, kohaldatakse IPA II suhtes IPA II rakendusmääruse artikli 46 lõike 6 alusel.

(61) Ühissätete määruse artikkel 138 ja artikli 141 lõige 1 ning finantsmääruse artikli 63 lõige 5. Ühissätete määruse sätteid kohaldatakse IPA II suhtes IPA II rakendusmääruse artikli 46 lõike 5 alusel.

(62) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määruse (EL) nr 508/2014 (Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011) artikli 114 lõige 1 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1).

(63) Ühissätete määruse artikli 136 lõige 2; kohaldatakse IPA II suhtes IPA II rakendusmääruse artikli 46 lõike 4 alusel.

(64) Kohaldatakse IPA II suhtes IPA II rakendusmääruse artikli 46 lõike 5 alusel.

(65) Kohaldatakse IPA II suhtes IPA II rakendusmääruse artikli 42 alusel.

(66) Euroopa territoriaalse koostöö määruse artiklit 14 kohaldatakse IPA II suhtes IPA II rakendusmääruse artikli 42 lõike 1 alusel.

(67) Kohaldatakse IPA II suhtes IPA II rakendusmääruse artikli 42 lõike 1 alusel.

(68) Muudetud 12. aprilli 2022. aasta määrusega (EL) 2022/613.

(69) Muudetud FAST-CARE määrusega (EL) 2022/2039. Artiklit 98 kohaldatakse ainult majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi suhtes.

(70) Suurprojektid ei ole seotud EMKFist toetatavate programmidega. Euroopa territoriaalse koostöö ja IPA II programmid ei ole toetanud suurprojekte.

(71) Ühissätete määruse artikli 50 lõige 7; kohaldatakse IPA II suhtes IPA II rakendusmääruse artikli 42 lõike 1 alusel, viidates omakorda ühissätete määruse artiklile 50.

(72) Ühissätete määruse artikkel 139; kohaldatakse IPA II suhtes IPA II rakendusmääruse artikli 46 lõike 5 alusel.

(73) VI lisa, mis põhineb ühissätete määruse artikli 125 lõikel 4, kohaldatakse IPA II suhtes IPA II rakendusmääruse artikli 37 lõike 1 alusel.

(74) VIII lisa, mis põhineb ühissätete määruse artikli 127 lõikel 5, kohaldatakse IPA II suhtes IPA II rakendusmääruse artikli 37 lõike 3 alusel.

(75) IX lisa, mis põhineb ühissätete määruse artikli 127 lõikel 5, kohaldatakse IPA II suhtes IPA II rakendusmääruse artikli 37 lõike 3 alusel.

(76) Kohaldatakse IPA II suhtes IPA II rakendusmääruse artikli 46 lõike 2 alusel.

(77) Ei ole asjakohane Euroopa territoriaalse koostöö programmide puhul ega kohaldatav IPA II piiriülese koostöö programmide suhtes.

(78) Ühissätete määruse artikkel 41.

(79) Seoses ühissätete määruse artikli 38 lõike 1 punktide a ja c alusel loodud rahastamisvahenditega ning sama artikli punkti b alusel loodud ja Euroopa Investeerimispanga (EIP) või muu rahvusvahelise finantsasutuse rakendatud rahastamisvahenditega auditeerivad EIP / Euroopa Investeerimisfondi (EIF) või muu rahvusvahelise finantsasutuse nõutavaid halduskulusid ja tasusid EIP/EIFi välisaudiitorid. Peale selle kontrollivad EIP/EIFi välisaudiitorid kõiki halduskulusid ja tasusid, mida EIFi poolt riiklikul tasandil valitud finantsvahendajad laenude ja kapitaliinstrumentide suhtes rakendavad.

(80) IX lisa, mis põhineb ühissätete määruse artikli 144 lõikel 6, kohaldatakse IPA II suhtes IPA II rakendusmääruse artikli 46 lõike 6 alusel.

(81) Ühissätete määruse artikli 141 lõige 2; kohaldatakse IPA II suhtes IPA II rakendusmääruse artikli 46 lõike 5 alusel.

(82) Neid kolme sätet kohaldatakse IPA II suhtes IPA II rakendusmääruse artikli 46 lõike 6 alusel.

I LISA

KÕIGI ETAPIPÕHISTE TEGEVUSTE LOEND PROGRAMMITÖÖ PERIOODIDEL 2014–2020 JA 2021–2027

(lisada rakendamise lõpparuandele (1))

RAKENDUSKAVA NIMETUS

ÜHTNE TUNNUSKOOD

PRIORITEET/ FOND/ PIIRKONNAKATEGOORIA	TEGEVUSE VIIDE	TEGEVUSE NIMETUS	VAIKIVA KOKKULEPPE SÕLMIMISKUUPÄEV [JA NUMBER] / KOMISJONI HEAKSKIITEV OTSUS (SUURPROJEKTI PUHUL)	ARTIKLI 118 KOHASED ETAPI-PÕHISED TEGEVUSED	ARTIKLI 118a KOHASED ETAPIPÕHISED TEGEVUSED	TEGEVUSE KOGUKULUD (eurodes)		ESIMESE ETAPI TÕENDATUD KULUDE KOGUSUMMA (eurodes)	AVALIKU SEKTORI OSALUS ESIMESES ETAPIS (eurodes)	TEISE ETAPI KAVANDATUD/LÕPLIK ELLUVIIMISE KUUPÄEV (AASTA, KVARTAL)	PROGRAMMITÖÖ PERIOODI 2021–2027 RAKENDUSKAVA, MILLE RAAMES TEGEVUS LÕPETATAKSE/LÕPETATI (2)
PRIORITEET/ FOND/ PIIRKONNAKATEGOORIA	TEGEVUSE VIIDE	TEGEVUSE NIMETUS		ARTIKLI 118 KOHASED ETAPI-PÕHISED TEGEVUSED	ARTIKLI 118a KOHASED ETAPIPÕHISED TEGEVUSED	Kokku (mõlemad etapid, lõplik või hinnanguline)	Teine etapp (lõplik või hinnanguline)	ESIMESE ETAPI TÕENDATUD KULUDE KOGUSUMMA (eurodes)	AVALIKU SEKTORI OSALUS ESIMESES ETAPIS (eurodes)

(1) EMKFi puhul lisada viimase aasta rakendusaruandele.

(2) Programmitöö perioodi 2021–2027 kuuluva rakenduskava nimi, mille raames lõpetatakse/lõpetati tegevuse teine etapp.

II LISA

MITTETOIMIVATE TEGEVUSTE LOEND

(lisada rakendamise lõpparuandele (1))

RAKENDUS-KAVA NIMETUS

ÜHTNE TUNNUSKOOD

PRIORITEET/ FOND/ PIIRKONNAKATEGOORIA	TEGEVUSE VIIDE	TEGEVUSE NIMETUS	ABISAAJA/TOETUSESAAJA NIMI	TEGEVUSE KOGUKULUD (eurodes)	TÕENDATUD KULUDE KOGUSUMMA (eurodes)	AVALIKU SEKTORI OSALUS (eurodes)

(1) EMKFi puhul lisada viimase aasta rakendusaruandele.

III LISA

SELLISTE TEGEVUSTE LOEND, MIDA MÕJUTAVAD RIIKLIKUD UURIMISED VÕI MIS ON PEATATUD KOHTUMENETLUSE VÕI HALDUSKAEBUSEGA, MILLEL ON PEATAV TOIME

(lisada rakendamise lõpparuandele (*1))

RAKENDUSKAVA NIMETUS

ÜHTNE TUNNUSKOOD

PRIORITEET/ FOND/ PIIRKONNAKATEGOORIA	TEGEVUSE VIIDE	TEGEVUSE NIMETUS	ABISAAJA/TOETUSESAAJA NIMI	MÕJUTATUD TÕENDATUD KULUDE KOGUSUMMA (eurodes)	MÕJUTATUD AVALIKU SEKTORI OSALUS (eurodes)	TEGEVUSED, MIDA MÕJUTAVAD KÄIMASOLEVAD RIIKLIKUD UURIMISED*	TEGEVUSED, MIS ON PEATATUD KOHTU-MENETLUSE VÕI HALDUS-KAEBUSEGA, MILLEL ON PEATAV TOIME*

(*1) EMKFi puhul lisada viimase aasta rakendusaruandele. Märkida vastavasse veergu X.

IV LISA

NÄIDE PAINDLIKKUSE KOHALDAMISE JA AVALIKU SEKTORI KULUDE PIIRAMISE KOHTA ÜHE FONDIGA PROGRAMMI LÕPPMAKSE ARVUTAMISEL

14.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 474/31

Nõukogu järeldused, mis käsitlevad võitlust karistamatuse vastu seoses Venemaa Ukraina-vastases agressioonisõjas toime pandud kuritegudega

(2022/C 474/08)

I. Sissejuhatus

Euroopa Ülemkogu mõistis kohe pärast relvastatud rünnaku algust 24. veebruaril 2022 kõige karmimalt hukka Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu agressioonisõja Ukraina vastu, mis kujutab endast rahvusvahelise õiguse ja ÜRO põhikirja põhimõtete jämedat rikkumist ning põhjustab tohutul hulgal inimohvreid ja tsiviilelanike vigasaamist.

1. ja 2. märtsil 2022 pöördusid 39 Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi (edaspidi „Rooma statuut“) osalisriiki, sealhulgas kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, Rahvusvahelisse Kriminaalkohtusse, paludes Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuröril uurida olukorda Ukrainas. Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokurör teatas 2. märtsil 2022, et ta on saadud esildiste alusel algatanud Ukraina olukorda käsitleva uurimise. Seejärel pöördus Ukraina olukorra küsimuses Rahvusvahelisse Kriminaalkohtusse veel neli osalisriiki, misläbi suurenes seda teinud osalisriikide koguarv 43ni.

Euroopa Ülemkogu märkis oma 24.–25. märtsi 2022. aasta järeldustes, et „Venemaa suunab rünnakuid tsiviilelanikkonna vastu ning võtab sihikule tsiviilobjekte, sealhulgas haiglaid, meditsiiniasutusi, koole ja varjupaiku. Need sõjakuriteod tuleb viivitamata lõpetada. Süüdlased ja nende kaasosalised võetakse kooskõlas rahvusvahelise õigusega vastutusele“.

Oma 30.–31. mai 2022. aasta järeldustes kutsus Euroopa Ülemkogu Venemaad tungivalt üles peatama viivitamata valimatud rünnakud tsiviilisikute ja tsiviiltaristu vastu. Ülemkogu märkis, et „Venemaa vägede toime pandud julmused ning põhjustatud kannatused ja hävitustöö on kirjeldamatud“. Euroopa Ülemkogu märkis samuti, et ta tunnustab kõiki neid, kes aitavad koguda tõendeid ning uurida sõjakuritegusid ja muid kõige raskemaid kuritegusid, ning toetab Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuröri sellealast intensiivset tööd. Samuti pidas ülemkogu tervitatavaks Ukraina peaprokuröri tehtavat tööd, mida Euroopa Liit ja selle liikmesriigid toetavad rahaliselt ja suutlikkuse suurendamise kaudu. Ülemkogu tervitas ühise uurimisrühma loomist, mille tööd koordineerib Eurojust, kelle rolli on tugevdatud, ning Europoli pakutavat pidevat operatiivtuge.

Euroopa Ülemkogu rõhutas oma 23.–24. juuni 2022. aasta järeldustes, et „Venemaa, Valgevene ja kõik sõjakuritegude ja muude väga raskete kuritegude eest vastutajad võetakse kooskõlas rahvusvahelise õigusega oma tegude eest vastutusele“.

Euroopa Ülemkogu märkis oma 20.–21. oktoobri 2022. aasta järeldustes järgmist: „Ukrainlaste vastu toime pandud sõjakuriteod, mille kohta on üha rohkem tõendeid, ja tsiviiltaristu jätkuv hävitamine kujutavad endast rahvusvahelise õiguse ränka rikkumist. Euroopa Liit kinnitab veel kord oma kindlat pühendumust võtta Venemaa ning kõik selliste tegude toimepanijad ja kaasosalised vastutusele ning oma tugevat toetust uurimistele, mida viib läbi Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokurör. Euroopa Ülemkogu tunnustab Ukraina jõupingutusi, mida ta on teinud tagamaks vastutusele võtmine, muu hulgas Ukraina-vastase agressioonikuriteo eest. Ülemkogu kutsub kõrget esindajat ja komisjoni üles uurima viise, kuidas tagada täielik vastutusele võtmine.“

Lisaks kutsus Euroopa Ülemkogu oma 20.–21. oktoobri 2022. aasta järeldustes komisjoni üles esitama ELi ja rahvusvahelise õigusega kooskõlas olevaid võimalusi selle kohta, kuidas kasutada külmutatud varasid Ukraina ülesehitamise toetamiseks. Euroopa Ülemkogu tuletas sellega seoses meelde oma 30.–31. mai 2022. aasta järeldusi. Ukraina ülesehitamine tooks kasu ka Ukrainas toime pandud kuritegude ohvritele.

Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudis („Rooma statuut“) tuletatakse meelde, et kogu rahvusvahelist üldsust puudutavad rängimad kuriteod ei või jääda karistamata ning et tuleb tagada süüdlaste vastutusele võtmine riiklikul tasandil meetmete võtmise ja rahvusvahelise koostöö tugevdamise kaudu.

Rahvusvahelise õiguse (1) kohaselt vastutavad Rooma statuudi artiklis 5 osutatud raskete rahvusvaheliste kuritegude toimepanijate uurimise ja nende vastutusele võtmise eest esmajärjekorras riigid.

Nõukogu otsuses 2011/168/ÜVJP (2) tuletati meelde, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu pädevusse kuuluvad rasked kuriteod valmistavad muret kogu rahvusvahelisele kogukonnale ning eelkõige liidule ja selle liikmesriikidele, ning kinnitati otsustavust lõpetada kõnealuste kuritegude toimepanijate karistamata jäämine, tehes algatusi või võttes meetmeid, et tagada vastastikuse täiendavuse põhimõtte rakendamine riiklikul tasandil ning tõhustades rahvusvahelist koostööd, et tagada nende tulemuslik vastutusele võtmine.

Euroopa Liit ja selle liikmesriigid peaksid kiiremas korras võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada Ukrainas raskete rahvusvaheliste kuritegude toimepanijate uurimine, kohtu alla andmine ja vastutusele võtmine kohtus.

Euroopa Ülemkogu on juba tervitanud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuröri otsust algatada uurimine. Ka eri liikmesriikide pädevad asutused on alustanud Ukrainas väidetavalt toime pandud raskete rahvusvaheliste kuritegude uurimist.

Selleks et tagada raskete rahvusvaheliste kuritegude edukas uurimine ja nende eest vastutusele võtmine, on vaja, et kõik pädevad asutused teeksid tõhustatud koostööd ja koordineeriksid oma tegevust rahvusvahelisel ja riiklikul tasandil, eelkõige selleks, et koguda, hoiustada ja kindlustada tõendeid, millele võib hiljem kohtus tugineda.

Eurojust ja Europol on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala olulised osalejad. Mõlemal ametil on eksperditeadmised ja kogemused, et toetada piiriüleste kuritegude, sealhulgas raskete rahvusvaheliste kuritegude ja nendega seotud kuritegude uurimist ja nende eest vastutusele võtmist, ning nad on oma vastavate volituste piires valmis aitama kaasa kogutud tõendite tõhusale vahetamisele. Eurojust ja Europol koordineerivad oma ülesandeid ja tegevust raskete rahvusvaheliste kuritegude uurimise toetamisel.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/838, millega muudetakse määrust (EL) 2018/1727 seoses tõendite säilitamise, analüüsimise ja hoiustamisega Eurojustis genotsiidi, inimsusvastaste kuritegude, sõjakuritegude ja nendega seotud kuritegude kohta, (3) võeti vastu 30. mail 2022.

25. märtsil 2022 loodi Eurojusti abiga ühine uurimisrühm, mille eesmärk on koordineerida kõigi Venemaa poolt Ukraina-vastase sõja ajal toime pandud kuritegude uurimist. Ühise uurimisrühma eesmärk on tõhustada õigusalast koostööd pädevate asutuste vahel, kes tegelevad raskete rahvusvaheliste kuritegude uurimise ja nende eest vastutusele võtmisega riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Ühine uurimisrühm koosnes algselt Ukraina, Leedu ja Poola õigusasutustest ning hiljem ühinesid sellega Eesti, Läti, Slovakkia ja Rumeenia õigusasutused. Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuratuur teatas 25. aprillil 2022, et osaleb samuti selles ühises uurimisrühmas.

Raskeid rahvusvahelisi kuritegusid käsitlevate võimalike tõenditega seotud teabe analüüsimise hõlbustamiseks on Europol algatanud spetsiaalse raskete rahvusvaheliste kuritegude analüüsiprojekti.

Nõuetekohast tähelepanu tuleks pöörata ka raskete rahvusvaheliste kuritegude ohvrite olukorrale. Neile tuleks tagada õigusemõistmine.

Genotsiidi, inimsusvastaste kuritegude ja sõjakuritegude uurimise ja nende eest vastutusele võtmise Euroopa kontaktpunktide võrgustikul (edaspidi „genotsiidivastane võrgustik“) on olulised eksperditeadmised raskete rahvusvaheliste kuritegude valdkonnas. See aitab suurel määral hõlbustada teabe, teadmiste, kogemuste ja parimate tavade vahetamist liikmesriikide õigustöötajate vahel (4).

21. septembril 2022 avaldasid Eurojust, genotsiidivastane võrgustik ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuratuur kodanikuühiskonna organisatsioonidele suunised „Rahvusvaheliste kuritegude ja inimõiguste rikkumiste dokumenteerimine kriminaalvastutusele võtmise eesmärgil“.

Ukrainas kohapeal toetab Ukraina ametiasutusi ELi nõuandemissioon Ukrainas (EUAM Ukraine). EUAM Ukraine’i volitusi muudeti 13. aprillil 2022, (5) et toetada rahvusvaheliste kuritegude uurimises ja nende eest vastutusele võtmises osalevaid Ukraina ametiasutusi, pakkudes strateegilist nõu ja koolitust. Missioon teeb selles valdkonnas tihedat koostööd Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga ja osaleb jõhkrate massikuritegude nõuanderühma tegevuses.

Ülaltoodut arvestades võttis nõukogu vastu järgmised järeldused:

II. Nõukogu kutsub liikmesriike üles:

võtma vastu vajalikud seadusandlikud meetmed, et:

i)	täielikult rakendada Rooma statuudis sätestatud raskete rahvusvaheliste kuritegude ja vastutuse viiside määratlus;

ii)	võimaldada välisriigis toime pandud raskete rahvusvaheliste kuritegude suhtes üldise kohtualluvuse või muus vormis siseriikliku kohtualluvuse rakendamist; ning

iii)

võimaldada teha tihedat õigusalast koostööd Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga ning siseriikliku õigusega lubatud ulatuses muude uurimis- või vastutusmehhanismidega, näiteks ÜRO Inimõiguste Nõukogu loodud Ukraina küsimustega tegeleva sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoniga, sealhulgas vajaduse korral ühise uurimisrühma raames;

b)	toetama Ukraina peaprokuratuuri, et suurendada Ukraina suutlikkust uurida raskeid rahvusvahelisi kuritegusid ja võtta nende eest vastutusele kooskõlas rahvusvaheliste standarditega;

c)	kaaluma aktiivset osalemist Rahvusvahelise Kriminaalkohtu koordineeritavas rotatsioonimudelis;

tugevdama õigusalast koostööd liikmesriikide vahel ning Ukraina, muude kolmandate riikide ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga, et tagada raskete rahvusvaheliste kuritegude edukas uurimine ja nende eest vastutusele võtmine, sealhulgas toetades rahvusvahelist algatust pidada läbirääkimisi mitmepoolse lepingu üle, mis käsitleb vastastikust õigusabi ja väljaandmist jõhkrate massikuritegude eest vastutusele võtmisel riigi siseselt;

hõlbustama liikmesriikide pädevate asutuste ja muude sidusrühmade, näiteks Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ühiste uurimisrühmade kasutamist, et tõhustada õigusalast koostööd üksikjuhtumite puhul ning raskete rahvusvaheliste kuritegude edukat uurimist ja nende eest vastutusele võtmist riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil;

f)	tegema koostööd jõhkrate massikuritegude nõuanderühmaga ning hõlbustada asjakohasel juhul tihedat koordineerimist jõhkrate massikuritegude nõuanderühma ning Ukraina ja mõne liikmesriigi vahel moodustatud ühise uurimisrühma vahel;

tugevdama koostööd selliste ELi sidusrühmadega nagu Eurojust, Europol, Euroopa õigusalase koostöö võrgustik, genotsiidivastane võrgustik, EUAM Ukraine ja ühiste uurimisrühmade riiklike ekspertide võrgustik (edaspidi „ühiste uurimisrühmade võrgustik“), et tõhustada raskete rahvusvaheliste kuritegude edukat uurimist ja nende eest vastutusele võtmist;

h)	tugevdama veelgi EUAM Ukraine’i suutlikkust, lähetades asjakohaste teadmistega riiklikke eksperte;

jätkama piisava õigusliku, operatiivse ja rahalise toetuse andmist selliste spetsialiseerunud üksuste loomiseks ja nõuetekohaseks toimimiseks, mis tegelevad raskete rahvusvaheliste kuritegude uurimise ja nende eest vastutusele võtmisega riiklikul tasandil õiguskaitse, süüdistuse esitamise, vastastikuse õigusabi ja ohvrite tunnistuste kogumise küsimustes pädevates asutustes ning asjakohasel juhul immigratsiooniasutustes;

teavitama raskeid rahvusvahelisi kuritegusid uurivaid riiklikke õigusasutusi Eurojustile määrusega (EL) 2022/838 antud pädevustest ning rõhutama abi, mida saab anda nii Eurojust koostöös genotsiidivastase võrgustikuga kui ka Europol, et kiiresti ja tõhusalt kontrollida teavet ja tuvastada võimalikud seosed eri liikmesriikides uuritud juhtumite vahel;

ühtlustama teabe kogumist ja jagamist sõjakuritegude ohvritega kokku puutuvate asjaomaste asutuste ja sidusrühmade vahel, tuginedes eelkõige Euroopa Liidu Varjupaigaameti rahvusvahelise kaitse andmise välistamise võrgustiku, genotsiidivastase võrgustiku ja ELi ohvrite õiguste platvormi eksperditeadmistele;

l)	eraldama piisavad vahendid raskete rahvusvaheliste kuritegude ohvrite ja tunnistajate tuvastamisega tegelevate riiklike ametiasutuste suutlikkuse suurendamiseks ja koolitamiseks;

m)	tegema koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonidega, sealhulgas ELi ohvrite õiguste platvormi kaudu, eelkõige selleks, et tõhustada teabe jagamist ja teavitustegevust ohvritele ja mõjutatud kogukondadele;

n)	edendama asjakohasel juhul koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonidega tõendite kogumisel raskete rahvusvaheliste kuritegude kohta ning hõlbustama siseriikliku õigusega lubatud ulatuses selliste tõendite vastuvõetavust kohtus;

o)	suurendama Ukraina pagulaste kogukonna teadlikkust võimalusest anda liikmesriikides tunnistusi raskete rahvusvaheliste kuritegude kohta, mille ohvrid ja/või tunnistajad nad võisid olla, võttes samal ajal arvesse nende haavatavat olukorda ja vajadust toetuse järele;

p)	tugevdama raskete rahvusvaheliste kuritegude ohvrite osalemist, teavitamist, toetamist ja kaitset kriminaalmenetluses, nagu on sätestatud direktiivis 2012/29/EL ohvrite õiguste kohta, sealhulgas vahetades ohvrite toetamise ja kaitsega seotud kogemusi ja parimaid tavasid.

III. Nõukogu kutsub komisjoni üles:

a)	jätkama tihedat koostööd nõukogu eesistujariigi, Euroopa välisteenistuse, nõukogu peasekretariaadi ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga, et tagada liidu ja võimaluse korral liikmesriikide tegevuse koordineerimine Ukraina peaprokuratuuri juhitavate vastutuselevõtmise alaste jõupingutuste toetamiseks;

b)	jätkama tööd ohvrite õiguste platvormi raames, et suurendada teadlikkust vajadusest tagada raskete rahvusvaheliste kuritegude ohvritele toetus ja kaitse vastavalt nende konkreetsetele vajadustele ja kooskõlas ohvrite õiguste direktiiviga;

toetama õiguskaitse-, kohtu- ja muude asjaomaste asutuste spetsiaalseid koolitus- ja suutlikkuse suurendamise meetmeid, tuginedes selliste olemasolevate üksuste nagu Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku (EJTN), Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (CEPOL) ja EUAM Ukraine’i tööle ja eksperditeadmistele ning olemasolevatele genotsiidivastase võrgustiku välja töötatud koolitusprogrammidele;

d)	suurendama rahalist, logistilist, tehnilist ja sisulist toetust, mis on liikmesriikidele kättesaadav nende jõupingutustes tõhusalt uurida raskeid rahvusvahelisi kuritegusid ja koguda nende kohta tõendeid, sealhulgas suurendades ühiste uurimisrühmade rahastamist;

e)	edendama parimate tavade, teadmiste ja oskusteabe vahetamist genotsiidivastase võrgustiku kaudu, sealhulgas õigustöötajate vahetusprogrammide ja õppekülastuste kaudu, ning eraldama selleks piisavad vahendid;

f)	jätkama riiklike ja rahvusvaheliste uurimismehhanismide ja tõendite, eelkõige lahinguväljade asitõendite kogumise mehhanismide toetamist.

IV. Nõukogu kutsub Eurojusti üles:

a)	jätkama vajalike meetmete võtmist määruse (EL) 2022/838 kiireks rakendamiseks, et säilitada, analüüsida ja hoiustada tõendeid kõnealuses määruses nimetatud raskete rahvusvaheliste kuritegude kohta keskhoidlas;

b)	jätkama materjalide ja suuniste andmist selle kohta, kuidas koguda ja edastada tõendeid raskete rahvusvaheliste kuritegude kohta;

c)	võimaluse korral veelgi tõhustama koostööd kolmandate riikidega, et hõlbustada tõendite kogumist ja vahetamist asjakohaste raskete rahvusvaheliste kuritegude kohta kooskõlas kohaldatava õigusraamistikuga.

V. Nõukogu kutsub Eurojusti ja Europoli üles:

tõhustama veelgi nimetatud kahe asutuse vahelist koostööd, tuginedes nende üksteist täiendavatele rollidele ja tegevussuutlikkusele raskete rahvusvaheliste kuritegude uurimise toetamisel ning kooskõlas nende vastavate volitustega, püüdes samal ajal vältida jõupingutuste dubleerimist, et liikmesriikidele saaks pakkuda veelgi paremat abi raskete rahvusvaheliste kuritegude uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel;

b)	teavitama nõukogu nende koostöö olukorrast ja edasistest sammudest seoses raskete rahvusvaheliste kuritegude uurimise ja nende eest vastutusele võtmisega.

VI. Nõukogu kutsub genotsiidivastast võrgustikku üles:

a)	jätkama oma eksperditeadmiste arendamist raskete rahvusvaheliste kuritegude valdkonnas;

b)	jätkama liikmesriikide õigustöötajate vahelise teabe, teadmiste, kogemuste ja parimate tavade vahetamise hõlbustamist vastavalt oma volitustele.

VII. Nõukogu kutsub EUAM Ukraine’i üles:

a)	jätkama Ukraina ametiasutustele antava toetuse arendamist, et hõlbustada raskete rahvusvaheliste kuritegude uurimist ja nende eest vastutusele võtmist;

b)	tõhustama veelgi koostööd Europoli, Eurojusti ja CEPOLiga, et pakkuda koolitust ja otsest toetust seoses rahvusvaheliste kuritegude uurimise ja nende eest vastutusele võtmisega Ukrainas.

VIII. Nõukogu kutsub Euroopa Liidu asjaomaseid institutsioone üles:

a)	jätkama ja veelgi parandama Ukrainale tõhusal viisil abi andmist;

b)	jätkama liikmesriikide toetamist nende jõupingutustes koguda tõhusalt tõendeid raskete rahvusvaheliste kuritegude kohta, uurides samal ajal võimalikku koostoimet ja vältides dubleerimist;

c)	tegema rohkem jõupingutusi desinformatsiooni ja ajaloo ümberkirjutamise katsete vastu võitlemiseks.

IX. Nõukogu kutsub Ukrainat üles:

ühinema Rooma statuudiga.

(1) Vt Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuut, 1948. aasta genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsioon; neli 1949. aasta Genfi konventsiooni ja kolm lisaprotokolli; 1954. aasta Haagi konventsioon ja selle teine lisaprotokoll; apartheidikuriteo tõkestamise ning selle eest karistamise 1976. aasta rahvusvaheline konventsioon; 1984. aasta piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastane konventsioon; 2006. aasta kõigi isikute kaitsmist kadunuks jääma sundimise eest käsitlev rahvusvaheline konventsioon.

(2) Nõukogu 21. märtsi 2011. aasta otsus 2011/168/ÜVJP Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohta, millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2003/444/ÜVJP (ELT L 76, 22.3.2011, lk 56).

(3) ELT L 148, 31.5.2022, lk 1.

(4) Nõukogu 13. juuni 2002. aasta otsus 2002/494/JSK, millega luuakse kontaktpunktide Euroopa võrk seoses genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude eest vastutavate isikutega (EÜT L 167, 26.6.2002, lk 1); nõukogu 8. mai 2003. aasta otsus 2003/335/JSK genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude uurimise ning nende eest vastutuselevõtmise kohta (ELT L 118, 14.5.2003, lk 12).

(5) Nõukogu 13. aprilli 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/638, millega muudetakse otsust 2014/486/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu nõuandemissiooni Ukraina tsiviiljulgeoleku sektori reformiks (EUAM Ukraine) (ELT L 117, 19.4.2022, lk 38).

14.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 474/38

Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate töötasude ja pensionide ning nimetatud töötasude ja pensionide suhtes kohaldatavate paranduskoefitsientide ajakohastamine 2022. aastal (1)

(2022/C 474/10)

1.1.

Personalieeskirjade artikli 66 kohane tabel, milles esitatakse igakuised põhipalgad, mida kohaldatakse alates 1. juulist 2022 tegevusüksuste AD ja AST iga palgaastme ja -järgu suhtes:

1.7.2022	PALGAJÄRK
PALGAASTE	1	2	3	4	5
16	20 856,62	21 733,04	22 646,29
15	18 433,77	19 208,39	20 015,53	20 572,40	20 856,62
14	16 292,34	16 976,99	17 690,38	18 182,55	18 433,77
13	14 399,73	15 004,82	15 635,33	16 070,35	16 292,34
12	12 726,95	13 261,75	13 819,04	14 203,49	14 399,73
11	11 248,49	11 721,16	12 213,70	12 553,51	12 726,95
10	9 941,81	10 359,56	10 794,90	11 095,21	11 248,49
9	8 786,88	9 156,12	9 540,89	9 806,31	9 941,81
8	7 766,14	8 092,48	8 432,53	8 667,15	8 786,88
7	6 863,97	7 152,41	7 452,95	7 660,31	7 766,14
6	6 066,59	6 321,53	6 587,16	6 770,43	6 863,97
5	5 361,87	5 587,18	5 821,96	5 983,94	6 066,59
4	4 739,00	4 938,12	5 145,63	5 288,80	5 361,87
3	4 188,45	4 364,48	4 547,89	4 674,40	4 739,00
2	3 701,91	3 857,46	4 019,56	4 131,40	4 188,45
1	3 271,87	3 409,35	3 552,61	3 651,48	3 701,91

Personalieeskirjade artikli 66 kohane tabel, milles esitatakse igakuised põhipalgad, mida kohaldatakse alates 1. juulist 2022 tegevusüksuse AST/SC iga palgaastme ja -järgu suhtes:

1.7.2022	PALGAJÄRK
PALGAASTE	1	2	3	4	5
6	5 319,31	5 542,85	5 775,76	5 936,43	6 018,46
5	4 701,38	4 898,94	5 105,53	5 246,82	5 319,31
4	4 155,24	4 329,84	4 511,80	4 637,32	4 701,38
3	3 672,53	3 826,85	3 987,69	4 098,60	4 155,24
2	3 245,90	3 382,31	3 524,45	3 622,49	3 672,53
1	2 868,84	2 989,40	3 115,02	3 201,66	3 245,90

Tabel, milles esitatakse Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate töötasude ja pensionide suhtes vastavalt personalieeskirjade artiklile 64 kohaldatavad paranduskoefitsiendid, sealhulgas:

—	alates 1. juulist 2022 ametnike ja muude teenistujate töötasude suhtes vastavalt personalieeskirjade artiklile 64 kohaldatavad paranduskoefitsiendid (järgneva tabeli 2. veerg);

—	alates 1. jaanuarist 2023 ametnike ja muude teenistujate ülekannete suhtes vastavalt personalieeskirjade VII lisa artikli 17 lõikele 3 kohaldatavad paranduskoefitsiendid (järgneva tabeli 3. veerg);

—

alates 1. juulist 2022 pensionide suhtes vastavalt personalieeskirjade XIII lisa artikli 20 lõikele 1 kohaldatavad paranduskoefitsiendid (järgneva tabeli 4. veerg).

	Töötasu	Ülekanne	Pension
Riik/koht	1.7.2022	1.1.2023	1.7.2022
Bulgaaria	65,0	60,9
Tšehhi	95,5	82,8
Taani	134,7	136,5	136,5
Saksamaa	100,6	100,6	100,6
Karlsruhe	95,6
München	112,2
Eesti	94,1	98,1
Iirimaa	136,3	129,0	129,0
Kreeka	89,4	84,8
Hispaania	97,4	93,4
Prantsusmaa	116,8	107,7	107,7
Horvaatia	80,0	69,9
Itaalia	94,7	94,1
Varese	92,0
Küpros	82,6	82,9
Läti	85,9	80,9
Leedu	87,4	76,6
Ungari	69,6	58,8
Malta	92,1	94,7
Madalmaad	109,8	110,7	110,7
Austria	108,8	110,6	110,6
Poola	71,7	62,0
Portugal	95,5	89,7
Rumeenia	70,1	59,1
Sloveenia	87,1	83,6
Slovakkia	81,3	80,9
Soome	117,3	118,9	118,9
Rootsi	124,9	114,3	114,3
Ühendkuningriik			125,4

4.1.

Alates 1. juulist 2022 on personalieeskirjade artikli 42a teises lõigus osutatud lapsehoolduspuhkuse toetus 1 123,91 eurot.

4.2.

Alates 1. juulist 2022 on personalieeskirjade artikli 42a kolmandas lõigus osutatud lapsehoolduspuhkuse toetus 1 498,55 eurot.

5.1.

Alates 1. juulist 2022 on personalieeskirjade VII lisa artikli 1 lõikes 1 osutatud majapidamistoetuse põhiosa 210,20 eurot.

5.2.

Alates 1. juulist 2022 on personalieeskirjade VII lisa artikli 2 lõikes 1 osutatud ülalpeetava lapse toetus 459,32 eurot.

5.3.

Alates 1. juulist 2022 on personalieeskirjade VII lisa artikli 3 lõikes 1 osutatud õppetoetus 311,65 eurot.

5.4.

Alates 1. juulist 2022 on personalieeskirjade VII lisa artikli 3 lõikes 2 osutatud õppetoetus 112,21 eurot.

5.5.

Alates 1. juulist 2022 on personalieeskirjade artiklis 69 ja VII lisa artikli 4 lõike 1 teises lõigus osutatud kodumaalt eemalviibimise toetus vähemalt 623,01 eurot.

5.6.

Alates 1. juulist 2022 on muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 134 osutatud kodumaalt eemalviibimise toetus 447,87 eurot.

6.1.

Alates 1. juulist 2022 kohaldatakse personalieeskirjade VII lisa artikli 7 lõikes 2 osutatud kilomeetrite eest makstavat toetust järgmiselt:

0 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul:	0–200 km
0,2317 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul:	201–1 000 km
0,3863 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul:	1 001 –2 000 km
0,2317 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul:	2 001 –3 000 km
0,0771 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul:	3 001 –4 000 km
0,0372 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul:	4 001 –10 000 km
0 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa selle osa puhul, mis ületab	10 000 km.

6.2.

Alates 1. juulist 2022 lisandub personalieeskirjade VII lisa artikli 7 lõikes 2 osutatud kilomeetrite eest makstavale toetusele kindlasummaline lisahüvitis summas:

—	115,86 eurot, kui lõikes 1 osutatud kohtade geograafiline vahemaa on vahemikus 600–1 200 km;

—	231,72 eurot, kui lõikes 1 osutatud kohtade geograafiline vahemaa on üle 1 200 km.

7.1.

Alates 1. jaanuarist 2023 kohaldatakse personalieeskirjade VII lisa artikli 8 lõikes 2 osutatud kilomeetrite eest makstavat toetust järgmiselt:

0 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul:	0–200 km
0,4672 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul:	201–1 000 km
0,7787 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul:	1 001 –2 000 km
0,4672 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul:	2 001 –3 000 km
0,1556 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul:	3 001 –4 000 km
0,0751 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul:	4 001 –10 000 km
0 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa selle osa puhul, mis ületab	10 000 km.

7.2.

Alates 1. jaanuarist 2023 lisandub personalieeskirjade VII lisa artikli 8 lõikes 2 osutatud kilomeetrite eest makstavale toetusele kindlasummaline lisahüvitis summas:

—	233,58 eurot juhul, kui teenistuskoha ja päritolukoha geograafiline vahemaa on vahemikus 600–1 200 km;

—	467,12 eurot juhul, kui teenistuskoha ja päritolukoha geograafiline vahemaa on üle 1 200 km.

Alates 1. juulist 2022 on personalieeskirjade VII lisa artikli 10 lõikes 1 osutatud päevaraha:

—	48,28 eurot ametniku puhul, kellel on õigus majapidamistoetusele;

—	38,94 eurot ametniku puhul, kellel ei ole õigust majapidamistoetusele.

Alates 1. juulist 2022 on muude teenistujate teenistustingimuste artikli 24 lõikes 3 osutatud sisseseadmistoetuse alampiir:

—	1 374,47 eurot teenistuja puhul, kellel on õigus majapidamistoetusele;

—	817,25 eurot teenistuja puhul, kellel ei ole õigust majapidamistoetusele.

10.1.

Alates 1. juulist 2022 on muude teenistujate teenistustingimuste artikli 28a lõike 3 teises lõigus osutatud töötuskindlustushüvitise alam- ja ülempiir:

—	1 648,40 eurot (alampiir);

—	3 296,81 eurot (ülempiir).

10.2.

Alates 1. juulist 2022 on muude teenistujate teenistustingimuste artikli 28a lõikes 7 osutatud kindlasummaline toetus:

—	1 498,55 eurot.

11.

Tabel, milles esitatakse alates 1. juulist 2022 kohaldatavad muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 93 osutatud põhipalkade astmete summad:

TEGEVUSÜKSUS	1.7.2022	PALGAJÄRK
TEGEVUSÜKSUS	PALGAASTE	1	2	3	4	5	6	7
IV	18	7 189,80	7 339,32	7 491,93	7 647,74	7 806,79	7 969,13	8 134,84
	17	6 354,54	6 486,67	6 621,57	6 759,28	6 899,84	7 043,32	7 189,80
	16	5 616,29	5 733,08	5 852,31	5 974,01	6 098,26	6 225,09	6 354,54
	15	4 963,81	5 067,04	5 172,43	5 279,99	5 389,80	5 501,87	5 616,29
	14	4 387,16	4 478,39	4 571,53	4 666,59	4 763,67	4 862,69	4 963,81
	13	3 877,47	3 958,12	4 040,42	4 124,46	4 210,22	4 297,78	4 387,16
III	12	4 963,75	5 066,96	5 172,35	5 279,89	5 389,68	5 501,76	5 616,17
	11	4 387,13	4 478,34	4 571,47	4 666,52	4 763,57	4 862,63	4 963,75
	10	3 877,46	3 958,09	4 040,40	4 124,43	4 210,19	4 297,75	4 387,13
	9	3 427,03	3 498,29	3 571,04	3 645,32	3 721,12	3 798,48	3 877,46
	8	3 028,92	3 091,91	3 156,21	3 221,83	3 288,84	3 357,23	3 427,03
II	7	3 426,95	3 498,24	3 570,98	3 645,25	3 721,10	3 798,48	3 877,47
	6	3 028,79	3 091,76	3 156,08	3 221,72	3 288,72	3 357,13	3 426,95
	5	2 676,85	2 732,52	2 789,36	2 847,38	2 906,59	2 967,06	3 028,79
	4	2 365,82	2 415,03	2 465,27	2 516,55	2 568,88	2 622,31	2 676,85
I	3	2 914,51	2 974,99	3 036,75	3 099,76	3 164,08	3 229,76	3 296,81
	2	2 576,55	2 630,02	2 684,61	2 740,32	2 797,20	2 855,26	2 914,51
	1	2 277,79	2 325,07	2 373,31	2 422,56	2 472,85	2 524,17	2 576,55

12.

Alates 1. juulist 2022 on muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 94 osutatud sisseseadmistoetuse alampiir:

—	1 033,84 eurot teenistuja puhul, kellel on õigus majapidamistoetusele;

—	612,96 eurot teenistuja puhul, kellel ei ole õigust majapidamistoetusele.

13.1.

Alates 1. juulist 2022 on muude teenistujate teenistustingimuste artikli 96 lõike 3 teises lõigus osutatud töötuskindlustushüvitise alam- ja ülempiir:

—	1 236,30 eurot (alampiir);

—	2 472,57 eurot (ülempiir).

13.2.

Alates 1. juulist 2022 on muude teenistujate teenistustingimuste artikli 96 lõikes 7 osutatud kindlasummaline toetus 1 123,91 eurot.

13.3.

Alates 1. juulist 2022 on muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 136 osutatud töötuskindlustushüvitise alam- ja ülempiir:

—	1 087,66 eurot (alampiir);

—	2 559,24 eurot (ülempiir).

14.

Nõukogu määruse (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 300/76 (2) artikli 1 lõike 1 esimeses lõigus ette nähtud hüvitised vahetustega töö eest:

—	471,12 eurot;

—	711,08 eurot;

—	777,48 eurot;

—	1 059,95 eurot.

15.

Alates 1. juulist 2022 kohaldatakse nõukogu määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68 (3) artiklis 4 osutatud summade suhtes koefitsienti 6,8007.

16.

Tabel, milles esitatakse alates 1. juulist 2022 kohaldatavad personalieeskirjade XIII lisa artikli 8 lõikes 2 osutatud summad:

1.7.2022	PALGAJÄRK
PALGAASTE	1	2	3	4	5	6	7	8
16	20 856,62	21 733,04	22 646,29
15	18 433,77	19 208,39	20 015,53	20 572,40	20 856,62	21 733,04
14	16 292,34	16 976,99	17 690,38	18 182,55	18 433,77	19 208,39	20 015,53	20 856,62
13	14 399,73	15 004,82	15 635,33	16 070,35	16 292,34
12	12 726,95	13 261,75	13 819,04	14 203,49	14 399,73	15 004,82	15 635,33	16 292,34
11	11 248,49	11 721,16	12 213,70	12 553,51	12 726,95	13 261,75	13 819,04	14 399,73
10	9 941,81	10 359,56	10 794,90	11 095,21	11 248,49	11 721,16	12 213,70	12 726,95
9	8 786,88	9 156,12	9 540,89	9 806,31	9 941,81
8	7 766,14	8 092,48	8 432,53	8 667,15	8 786,88	9 156,12	9 540,89	9 941,81
7	6 863,97	7 152,41	7 452,95	7 660,31	7 766,14	8 092,48	8 432,53	8 786,88
6	6 066,59	6 321,53	6 587,16	6 770,43	6 863,97	7 152,41	7 452,95	7 766,14
5	5 361,87	5 587,18	5 821,96	5 983,94	6 066,59	6 321,53	6 587,16	6 863,97
4	4 739,00	4 938,12	5 145,63	5 288,80	5 361,87	5 587,18	5 821,96	6 066,59
3	4 188,45	4 364,48	4 547,89	4 674,40	4 739,00	4 938,12	5 145,63	5 361,87
2	3 701,91	3 857,46	4 019,56	4 131,40	4 188,45	4 364,48	4 547,89	4 739,00
1	3 271,87	3 409,35	3 552,61	3 651,48	3 701,91

17.

Alates 1. juulist 2022 on enne 1. maid 2004 jõus olnud personalieeskirjade VII lisa artiklis 4a nimetatud kindlasummaline toetus personalieeskirjade XIII lisa artikli 18 lõike 1 kohaldamise eesmärgil määratud alljärgnevalt:

—	162,53 eurot kuus ametniku puhul, kes kuulub palgaastmesse C4 või C5;

—	249,19 eurot kuus ametniku puhul, kes kuulub palgaastmesse C1, C2 või C3.

18.

Tabel, milles esitatakse alates 1. juulist 2022 kohaldatavad muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 133 osutatud põhipalkade astmete summad:

Palgaaste	1	2	3	4	5	6	7
Põhipalk täisajaga töötamisel	2 071,92	2 413,79	2 617,04	2 837,43	3 076,35	3 335,44	3 616,32
Palgaaste	8	9	10	11	12	13	14
Põhipalk täisajaga töötamisel	3 920,88	4 251,04	4 609,01	4 997,14	5 417,97	5 874,21	6 368,88
Palgaaste	15	16	17	18	19
Põhipalk täisajaga töötamisel	6 905,20	7 486,70	8 117,17	8 800,70	9 541,84

19.

Arvestusperioodil Bulgaarias, Eestis, Horvaatias, Itaalias (Varese), Küprosel, Poolas, Rootsis, Rumeenias, Slovakkias, Sloveenias, Taanis ja Ungaris ametisse nimetatud töötajate puhul tuleks kõiki eespool punktides 1–18 esitatud viiteid 1. juulile 2022 käsitada viidetena 16. maile 2022 kooskõlas personalieeskirjade XI lisa artikli 8 lõike 2 punktiga a.

20.

Arvestusperioodil Kreekas, Leedus, Lätis, Portugalis ja Tšehhis ametisse nimetatud töötajate puhul tuleks kõiki eespool punktides 1–18 esitatud viiteid 1. juulile 2022 käsitada viidetena 1. maile 2022 kooskõlas personalieeskirjade XI lisa artikli 8 lõike 2 punktiga b.

21.

Arvestusperioodil Bulgaarias, Eestis, Horvaatias, Iirimaal, Kreekas, Küprosel, Poolas, Portugalis, Rootsis, Rumeenias, Taanis ja Ungaris elavate pensionäride puhul tuleks kõiki eespool punktides 1–18 esitatud viiteid 1. juulile 2022 käsitada viidetena 16. maile 2022 kooskõlas personalieeskirjade XI lisa artikli 8 lõike 2 punktiga a.

22.

Arvestusperioodil Leedus, Lätis, Slovakkias ja Tšehhis elanud pensionäride puhul tuleks kõiki eespool punktides 1–18 esitatud viiteid 1. juulile 2022 käsitada viidetena 1. maile 2022 kooskõlas personalieeskirjade XI lisa artikli 8 lõike 2 punktiga b.

(1) Eurostati 28. oktoobri 2022. aasta aruanne ELi ametnike töötasude ja pensionide iga-aastase ajakohastamise kohta 2022. aastal kooskõlas Euroopa Liidu ametnike ja teiste teenistujate suhtes kohaldatavate personalieeskirjade artiklitega 64 ja 65 ning XI lisaga, kohandades alates 1. juulist 2022 ELi töötajate töötasusid ja pensionile jäänud töötajate pensione ning ajakohastades alates 1. juulist 2022 paranduskoefitsiente, mida kohaldatakse ELis ja EList väljaspool asuvates teenistuskohtades töötavate töötajate töötasude suhtes, pensionile jäänud töötajate pensionide suhtes vastavalt nende elukohariigile ja pensionide ülekannete suhtes (Ares(2022)7485371).

(2) Nõukogu 9. veebruari 1976. aasta määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 300/76, millega määratakse kindlaks ametnike kategooriad, kellel on õigus saada hüvitist vahetustega töö eest, ning selle hüvitise määrad ja maksmise tingimused (EÜT L 38, 13.2.1976, lk 1). Määrust on täiendatud määrusega (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 1307/87 (EÜT L 124, 13.5.1987, lk 6).

(3) Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).

14.12.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 474/44

Kolmandates riikides töötavate Euroopa Liidu ametnike ning ajutiste ja lepinguliste töötajate töötasude suhtes kohaldatavate paranduskoefitsientide iga-aastane ajakohastamine (1)

(2022/C 474/11)

Riik	Ostujõu pariteet juuli 2022	Vahetuskurss juuli 2022 (*1)	Paranduskoefitsient juuli 2022 (*2)
Afganistan (*3)
Albaania	68,08	119,410	57,0
Alžeeria	93,80	153,500	61,1
Angola	872,8	452,977	192,7
Argentina	112,9	130,663	86,4
Armeenia	510,7	430,540	118,6
Austraalia	1,634	1,52560	107,1
Aserbaidžaan	1,825	1,78789	102,1
Bangladesh	83,59	97,7555	85,5
Barbados	2,603	2,10791	123,5
Valgevene	2,179	3,58200	60,8
Benin	635,1	655,957	96,8
Boliivia	5,907	7,26725	81,3
Bosnia ja Hertsegoviina	1,167	1,95583	59,7
Botswana	9,312	12,8866	72,3
Brasiilia	5,159	5,51630	93,5
Burkina Faso	595,4	655,957	90,8
Burundi	2 118	2 142,91	98,8
Kambodža	4 098	4 298,50	95,3
Kamerun	585,5	655,957	89,3
Kanada	1,455	1,35130	107,7
Cabo Verde	75,85	110,265	68,8
Kesk-Aafrika Vabariik	669,4	655,957	102,0
Tšaad	617,1	655,957	94,1
Tšiili	654,6	958,614	68,3
Hiina	6,157	7,03820	87,5
Colombia	3 082	4 343,38	71,0
Kongo	714,7	655,957	109,0
Costa Rica	586,1	725,326	80,8
Kuuba (*1)	1,261	1,05170	119,9
Kongo Demokraatlik Vabariik	2934	2 119,50	138,4
Djibouti	214,2	187,203	114,4
Dominikaani Vabariik	46,43	57,6144	80,6
Ecuador (*1)	0,938	1,05170	89,2
Egiptus	14,8	19,7916	74,8
El Salvador (*1)	0,8715	1,05170	82,9
Eritrea	17,49	15,7755	110,9
Eswatini	11,10	16,9295	65,6
Etioopia	42,10	55,5546	75,8
Fidži	1,677	2,32883	72,0
Gabon	696,1	655,957	106,1
Gambia	56,43	58,0200	97,3
Gruusia	2,571	3,09540	83,1
Ghana	7,019	7,61620	92,2
Gröönimaa	8,598	7,43920	115,6
Guatemala	8,420	8,16098	103,2
Guinea	11 607	9 076,32	127,9
Guinea-Bissau	460,7	655,957	70,2
Guyana	212,6	220,180	96,6
Haiti	117,5	119,499	98,3
Honduras	23,26	25,6586	90,7
Hongkong	9,922	8,25320	120,2
Island	187,9	139,900	134,3
India	82,22	83,0370	99,0
Indoneesia	11 466	15 612,6	73,4
Iraan	100 442	44 171,4	227,4
Iraak (*3)
Iisrael	4,208	3,63440	115,8
Côte d’Ivoire’i Vabariik	572,1	655,957	87,2
Jamaica	178,9	159,461	112,2
Jaapan	133,1	143,530	92,7
Jordaania	0,7095	0,74566	95,2
Kasahstan	384,4	496,940	77,4
Keenia	125,6	123,735	101,5
Kosovo	0,5623	1	56,2
Kuveit	0,2979	0,32214	92,5
Kõrgõzstan	74,41	83,6105	89,0
Laos	9 551	15 763,8	60,6
Liibanon (*3)
Lesotho	10,80	16,9295	63,8
Libeeria	225,4	160,478	140,5
Liibüa (*3)
Madagaskar	3 700	4 254,16	87,0
Malawi	746,6	1 079,01	69,2
Malaisia	3,843	4,62720	83,1
Mali	607,6	655,957	92,6
Mauritaania	31,62	37,8648	83,5
Mauritius	36,31	47,3136	76,7
Mehhiko	14,34	21,1375	67,8
Moldova	16,13	20,2534	79,6
Mongoolia	2 362	3 293,69	71,7
Montenegro	0,6066	1	60,7
Maroko	8,507	10,6027	80,2
Mosambiik	75,60	67,5700	111,9
Myanmar	1 428	1 945,65	73,4
Namiibia	13,14	16,9295	77,6
Nepal	95,19	132,330	71,9
Uus-Kaledoonia	115,7	119,332	97,0
Uus-Meremaa	1,441	1,68710	85,4
Nicaragua	34,03	37,7087	90,2
Niger	501,8	655,957	76,5
Nigeeria	397,3	441,345	90,0
Põhja-Makedoonia	30,81	61,6950	49,9
Norra	13,26	10,3065	128,7
Pakistan	149,1	218,700	68,2
Panama (*1)	1,156	1,05170	109,9
Paapua Uus-Guinea	3,847	3,70317	103,9
Paraguay	5007	7 213,66	69,4
Peruu	3,684	3,97963	92,6
Filipiinid	50,98	57,7730	88,2
Katar	4,379	3,82819	114,4
Venemaa	84,07	53,8580	156,1
Rwanda	950,9	1 081,71	87,9
São Tomé ja Príncipe	24,37	24,5000	99,5
Saudi Araabia	3,863	3,94388	97,9
Senegal	552,3	655,957	84,2
Serbia	73,76	117,429	62,8
Sierra Leone	13 593	13 833,2	98,3
Singapur	1,711	1,46070	117,1
Somaalia (*3)
Lõuna-Aafrika	11,25	16,9295	66,5
Lõuna-Korea	1 229	1 364,02	90,1
Lõuna-Sudaan	256,3	521,049	49,2
Sri Lanka	230,4	382,425	60,2
Sudaan (*3)
Šveits (Bern)	1,343	1,00050	134,2
Šveits (Genf)	1,343	1,00050	134,2
Süüria (*3)
Taiwan	26,41	31,1691	84,7
Tadžikistan	8,512	11,1115	76,6
Tansaania	2 494	2 431,71	102,6
Tai	26,64	36,9250	72,1
Ida-Timor (*1)	0,8645	1,05170	82,2
Togo	627,6	655,957	95,7
Trinidad ja Tobago	7,319	7,26330	100,8
Tuneesia	2,405	3,22400	74,6
Türgi	7,340	17,4998	41,9
Türkmenistan	5,079	3,68095	138,0
Uganda	2 956	3 984,18	74,2
Ukraina	26,62	30,7674	86,5
Araabia Ühendemiraadid	3,625	3,86200	93,9
Ühendkuningriik	0,9421	0,86461	109,0
Ameerika Ühendriigid (New York)	1,195	1,05170	113,6
Ameerika Ühendriigid (San Francisco)	1,099	1,05170	104,5
Ameerika Ühendriigid (Washington)	1,099	1,05170	104,5
Uruguay	40,14	41,5190	96,7
Usbekistan	8 342	11 383,1	73,3
Venezuela (*3)
Vietnam	18 459	24 441,5	75,5
Jordani Läänekallas – Gaza sektor	4,208	3,63440	115,8
Jeemen (*3)
Sambia	16,72	18,0940	92,4
Zimbabwe (*3)

Lisateave metoodika kohta on esitatud Eurostati veebisaidil („Statistics Database“ > „Economy and finance“ > „Prices“ > „Correction coefficients“).

(*1) 1 EURO = x kohalikku rahaühikut; Kuuba, Ecuadori, El Salvadori, Panama ja Ida-Timori puhul kasutatakse USA dollarit.

(*2) Brüssel ja Luxembourg = 100.

(*3) Andmed ei ole kättesaadavad, kuna riigis valitseb ebastabiilne olukord või andmed ei ole usaldusväärsed.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 474

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	65. aastakäik 14. detsember 2022

Sisukord		Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2022/C 474/01	Komisjoni Teatis — Suunised Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa Sotsiaalfondist, Ühtekuuluvusfondist ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist antava abi jaoks vastu võetud rakenduskavade ning ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA II) kohaste piiriülese koostöö programmide lõpetamise kohta (2014–2020)	1
2022/C 474/02	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.10349 – AMAZON / MGM) ( 1 )	25
2022/C 474/03	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.10800 – AHLSELL / SANISTAL) ( 1 )	26
2022/C 474/04	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.10897 – PREDICA / VAUBAN / TELEFONICA / BLUEVIA) ( 1 )	27
2022/C 474/05	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.10943 – ENEL / CVC CAPITAL PARTNERS / GRIDSPERTISE) ( 1 )	28
2022/C 474/06	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.10955 – KIRK / LFI / ATP / FERROSAN MEDICAL DEVICES) ( 1 )	29
2022/C 474/07	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.10931 – OPENTEXT / MICRO FOCUS) ( 1 )	30

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2022/C 474/14	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.10903 – CIRCLE K / SCHIBSTED / ELTON MOBILITY) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	53
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2022/C 474/15	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine	55

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,0545
JPY	Jaapani jeen	144,85
DKK	Taani kroon	7,4391
GBP	Inglise nael	0,85753
SEK	Rootsi kroon	10,8965
CHF	Šveitsi frank	0,9869
ISK	Islandi kroon	151,10
NOK	Norra kroon	10,4679
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	24,287
HUF	Ungari forint	409,65
PLN	Poola zlott	4,6938
RON	Rumeenia leu	4,9298
TRY	Türgi liir	19,6649
AUD	Austraalia dollar	1,5553
CAD	Kanada dollar	1,4341
HKD	Hongkongi dollar	8,2033
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6464
SGD	Singapuri dollar	1,4288
KRW	Korea vonn	1 378,75
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	18,6855
CNY	Hiina jüaan	7,3637
HRK	Horvaatia kuna	7,5495
IDR	Indoneesia ruupia	16 521,81
MYR	Malaisia ringit	4,6704
PHP	Filipiini peeso	58,852
RUB	Vene rubla
THB	Tai baat	36,707
BRL	Brasiilia reaal	5,5784
MXN	Mehhiko peeso	20,9435
INR	India ruupia	87,2965

Riik	Ostujõu pariteet veebruar 2022	Vahetuskurss veebruar 2022 (*)	Paranduskoefitsient veebruar 2022 (**)
Kesk-Aafrika Vabariik	693,0	655,957	105,6
Alžeeria	96,76	158,249	61,1
Sri Lanka	168,9	228,258	74,0
Türgi	5,970	15,1424	39,4
Haiti	112,9	113,097	99,8
Moldova	15,54	20,2731	76,7
Lõuna-Sudaan	239,0	482,766	49,5

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Nõukogu
2022/C 474/08	Nõukogu järeldused, mis käsitlevad võitlust karistamatuse vastu seoses Venemaa Ukraina-vastases agressioonisõjas toime pandud kuritegudega	31
	Euroopa Komisjon
2022/C 474/09	Euro vahetuskurss — 13. detsember 2022	37
2022/C 474/10	Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate töötasude ja pensionide ning nimetatud töötasude ja pensionide suhtes kohaldatavate paranduskoefitsientide ajakohastamine 2022. aastal	38
2022/C 474/11	Kolmandates riikides töötavate Euroopa Liidu ametnike ning ajutiste ja lepinguliste töötajate töötasude suhtes kohaldatavate paranduskoefitsientide iga-aastane ajakohastamine	44
2022/C 474/12	Kolmandates riikides töötavate Euroopa Liidu ametnike ning ajutiste ja lepinguliste töötajate töötasude suhtes kohaldatavate paranduskoefitsientide vahepealne ajakohastamine	49
	Kontrollikoda
2022/C 474/13	Eriaruanne 27/2022: ELi toetus piiriülesele koostööle naaberriikidega – väärtuslik toetus, kuid rakendamine algas väga hilja ja koordineerimisprobleemid vajavad lahendamist	52

Riik	Ostujõu pariteet märts 2022	Vahetuskurss märts 2022 (*)	Paranduskoefitsient märts 2022 (**)
Rwanda	862,0	1 149,90	75,0
Mosambiik	71,95	72,4150	99,4
Mali	584,6	655,957	89,1
Colombia	2 861	4 404,80	65,0

Riik	Ostujõu pariteet aprill 2022	Vahetuskurss aprill 2022 (*)	Paranduskoefitsient aprill 2022 (**)
Brasiilia	4,802	5,28080	90,9
Sierra Leone	12 756	13 195,4	96,7
Etioopia	40,84	56,6299	72,1
Burundi	2 116	2 211,60	95,7
Ghana	6,321	7,81335	80,9
Sri Lanka	182,1	324,247	56,2
Türgi	6,384	16,3296	39,1
Venemaa	82,85	96,0085	86,3
Kuuba	1,190	1,11260	107,0
El Salvador	0,8273	1,11260	74,4
Lõuna-Sudaan	264,7	477,775	55,4
Bosnia ja Hertsegoviina	1,166	1,95583	59,6
Myanmar	1 403	1 975,98	71,0

Riik	Ostujõu pariteet mai 2022	Vahetuskurss mai 2022 (*)	Paranduskoefitsient mai 2022 (**)
Uganda	2 892	3 800,80	76,1
Rwanda	912,2	1 086,62	83,9
Botswana	8,948	12,8535	69,6
Ghana	6,667	7,58150	87,9
Trinidad ja Tobago	7,246	7,47185	97,0
Sri Lanka	200,5	359,779	55,7
Türgi	6,718	15,5362	43,2
Argentina	106,7	120,420	88,6
Guinea	11 126	9 354,39	118,9
Jamaica	172,1	165,329	104,1
Panama	1,146	1,04850	109,3
Paraguay	4 890	7 168,07	68,2
Lõuna-Sudaan	282,8	450,738	62,7

Riik	Ostujõu pariteet juuni 2022	Vahetuskurss juuni 2022 (*)	Paranduskoefitsient juuni 2022 (**)
Tansaania	2 495	2 463,43	101,3
Eswatini	10,98	16,6480	66,0
Keenia	125,2	123,869	101,1
Guyana	209,0	223,085	93,7
Pakistan	148,5	213,970	69,4
Sri Lanka	222,2	384,892	57,7
India	82,10	83,4750	98,4
Mauritaania	31,29	38,2667	81,8
Colombia	3 032	4 294,66	70,6
Kuuba	1,252	1,07640	116,3
Iraan	98 909	45 208,8	218,8


	(1) EMPs kohaldatav tekst