A.

arvestades, et „kodanikel on õigus teada, kuidas nende tasutavaid makse kulutatakse ning kuidas poliitilistele üksustele usaldatud võimu kasutatakse” (9);

B.

arvestades, et vastastikuse kontrolli ja tasakaalustatuse põhimõte on detsentraliseeritud finantsjuhtimisega institutsioonides põhjapaneva tähtsusega ning see põhimõte tuleb tagada piisavalt arenenud tsentraliseeritud vastutusega sisekontrolliraamistiku ja juhtimisstruktuuri täieliku adekvaatsuse eest;

C.

arvestades, et tõhus ja sisukas aruandekohutus – kohustus selgitada avaliku sektori vahendite kasutamist – tähendab, et Euroopa Liidu kodanikel on võimalik juurde pääseda asjakohasele ja objektiivsele teabele;

D.

kusjuures, kooskõlas tavapärase menetlusega, saadeti parlamendi administratsioonile küsimustik ja saabunud vastuseid arutas eelarvekontrollikomisjon eelarve eest vastutava asepresidendi ning peasekretäri juuresolekul,

1.

märgib ülima rahuloluga, et parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu andmise raportid on etendanud parlamendi finantsjuhtimises viimase kümnendi jooksul olulist rolli ja toonud kaasa väga positiivsed muutused, nagu parlamendiliikmete põhimäärus, assistentide põhimäärus ning EMAS-protsess; on täis otsustavust jätkata seda julgustavat arengut avaliku sektori tipptasemel finantsjuhtimise poole;

2.

märgib, et hea valitsemistava põhimõte hõlmab protsesse, tavasid, meetmeid ja eeskirju, mis puudutavad viisi, kuidas ettevõtet või institutsiooni juhitakse, hallatakse ja kontrollitakse, ja mille eesmärk on vähendada kulusid ja muuta tegevust tulemuslikumaks;

3.

tuletab meelde, et eelarveasjade poliitikaosakond avaldas eelarve täitmise üle toimunud parlamentaarse kontrolli kohta 12. märtsil 2009 raporti projekti; see hõlmab soovitust heade tavade vastuvõtmiseks parlamendi poolt;

4.

rõhutab, et hea valitsemistava põhielementideks on läbipaistvus ja avatus ning organisatsiooni üldjuhtimise eest vastutavate isikute vastutus ning aruandekohustus;

5.

määratleb aruandekohustuse kui vastutuse tunnetamise ja võtmise tegevuste, otsuste ja meetmete eest ning kui kohustuse anda aru, selgitada ja tagajärgede eest vastutada;

6.

märgib, et parlament on keeruline organisatsioon, milles piir poliitiliste ja haldusotsuste vahel ei ole alati selge, sest institutsioonil on mitmekihiline juhtimisstruktuur;

7.

on seisukohal, et tõhusa ja tulemusliku valitsemissüsteemi puhul tuleb pöörata nõuetekohast tähelepanu juhtkonna rollile; on seisukohal, et peadirektorid, direktorid ja üksuse juhatajad tuleks valida nende pädevuse, kogemuste ja juhtimisvõimekuse alusel, võttes arvesse võrdseid võimalusi ja geograafilist tasakaalu;

8.

on veendunud, et keerukamad sisekontrolli- ja riskijuhtimissüsteemid aitavad kaasa aruandekohustuse täitmisele ning kaitsevad poliitilisi juhte ja haldusjuhte rahaliste ning mitterahaliste riskide eest;

9.

kutsub asjaomaseid teenistusi seetõttu üles üle vaatama sisekontrolli miinimumstandardid ja neid (vajaduse korral) täiendama, et võtta arvesse seniseid kogemusi ning riskijuhtimises ja organisatsioonijuhtimises toimunud arengut; tuletab meelde, et eelarvevahendeid käsutavad teenistused on kohustatud sisekontrollisüsteemide ja rakendusmeetmete väljatöötamisel neid standardeid järgima; kutsub asjaomaseid teenistusi üles enne ülevaadatud sisekontrolli miinimumstandardite saatmist juhatusele läbivaatamiseks ja kinnitamiseks küsima parlamendi eelarvekontrollikomisjoni arvamust;

10.

võtab teadmiseks peasekretäri eesmärgid aastateks 2008–2009:

11.

tuletab meelde, et parlamendi rahalised vahendid koosnevad maksumaksjate rahast ning kõik avaliku sektori raha kasutavad institutsioonid on kohustatud selgitama, kuidas nad on seda raha kasutanud, ning andma täielikku, objektiivset ja asjakohast teavet selle kohta, millises ulatuses on raha kasutatud eesmärkide saavutamiseks, järgides usaldusväärse finantsjuhtimise ja läbipaistvuse põhimõtteid (säästlikkus, tõhusus, tulemuslikkus);

12.

tuletab meelde, et kõigi toetuste suhtes kehtib läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise põhimõte, mis on muu hulgas ette nähtud finantsmääruse artikli 109 lõikes 1 ning artikli 110 lõikes 2 ja komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (10) artiklis 169 (rakenduseeskirjad); rõhutab, et see kehtib kõigi liidu rahalistest vahenditest kasusaajate suhtes, sealhulgas parlamendi personali ja nende sugulaste suhtes, kes saavad subsiidiume eraekskursioonideks (suusatamine vms); palub administratsioonil kanda hoolt vastavate maksete kontrollimise eest;

13.

rõhutab, et mainelangus võib olla palju ohtlikum kui finantsriskid, ja kutsub peasekretäri koos eelarvevahendite käsutajatega üles igakülgselt hindama parlamendi riskiprofiili;

14.

tervitab riskijuhi ametikoha loomist 24. veebruaril 2010 ja palub äsja ametisse määratud riskijuhil teavitada pädevaid komisjone esimesel võimalusel riske käsitleva lähenemisviisi kontseptsioonist ning tulevikus rakendatavast strateegiast;

15.

märgib, et konkreetse riskijuhi ülesanne peaks olema abistada eelarvevahendite käsutajaid riskide juhtimisel, andes neile nõu ja kooskõlastades tegevusi;

16.

rõhutab, et riskijuhi sõltumatus, roll ja tõhusus on tähtsad; märgib ja tervitab seda, et riskijuhi töökoht luuakse otse peasekretäri büroo juurde;

17.

palub peasekretäril eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse lahutamatu osana edastada parlamendi eelarvekontrollikomisjonile aastaaruanne riskijuhi tegevuse kohta;

18.

rõhutab, et Lissaboni lepingu jõustumine on suurendanud parlamendi volitusi ja selle liikmete ning nende abipersonali töökoormust; leiab, et töötingimused kõigis töökohtades peaksid adekvaatselt kajastama suurenenud vajadust tööjõu ja vahendite järele;

19.

sellega seoses tuletab meelde oma järeldusi asbesti eemaldamise tööde osas ja palub peasekretärilt aruannet tööde operatiiv- ning rahaliste tulemuste ja tulevikus võimalike parandusmeetmete vajaduse kohta;

20.

juhib tähelepanu asjaolule, et pärast 7. augusti 2008. aasta õnnetust parlamendi Strasbourgi renoveerimistööde kulude kandjaks ei tohi olla Euroopa maksumaksjad;

21.

teeb ettepaneku, et eelarvekontrollikomisjon saaks ehitisi käsitleva küsitlusankeedi ja selle vastused eelarvekomisjoniga samaaegselt;

22.

rõhutab, et Parl-TV lisandväärtus on väga väike, sest seda vaatab vähe inimesi; on arvamusel, et Parl-TV rahastamine ja kogu projekt tuleks üle vaadata;

23.

rõhutab, et parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu andmisega lõppeva parlamentaarse ja avaliku menetluse lisandväärtus seisneb selles, et see annab veel ühe võimaluse teostada institutsiooni finantsjuhtimise üle avalikku kriitilist kontrolli ning aidata Euroopa Liidu kodanikel mõista parlamendi ülesehitust, juhtimisstruktuuri ja töömeetodeid;

24.

juhib tähelepanu parlamendi finantsjuhtimissüsteemi riskide edasise vähendamise vajadusele, sest isegi mittemateriaalsed puudused võivad parlamendi mainet tugevasti kahjustada ja heita varju parlamendi üldistele poliitilistele saavutustele, ning meenutab parlamendi liikmetele ja personalile nende isiklikku vastutust parlamendi kohase finantsjuhtimise eest;

25.

rõhutab, et kriitiline kontroll on vajalik parlamendi finantsjuhtimises osalejate täieliku vastutuse tagamiseks, sest ainult täieliku ning igakülgse läbipaistvuse abil on Euroopa Liidu kodanikel võimalik saada ülevaadet parlamendi finantsjuhtimisest ja maksumaksjate raha kasutamisest;

26.

rõhutab, et parlamendi kui institutsiooni peamine huvi on finantsjuhtimise täielik läbipaistvus; loodab seetõttu, et parlamendi eelarvekontrollikomisjon täidab täielikult oma erilist ja tähtsat parlamentaarset rolli võimaliku arenguruumi selgel väljatoomisel, nagu muude institutsioonide puhul;

27.

mõistab täielikult, et keeruliste otsustus- ja juhtimisstruktuuride ning -menetluste objektiivne, professionaalne ja põhjalik analüüsimine on keeruline ja aeganõudev, ning soovitab eelarvekontrollikomisjonile selle sekretariaadi ametikohtade loetelu olulise suurendamise näol rohkem ressursse anda, et komisjon saaks järjest suuremaid nõudmisi esitavate ülesannetega toime tulla;

28.

rõhutab, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 317 sõnastus (mis võeti kasutusele Lissaboni lepinguga) kehtestab parlamendi kontrollitegevusele väga suured nõudmised;

29.

rõhutab, et komisjonide sekretariaate ei saa tugevdada ainult puhtalt kvantitatiivsete näitajate alusel, ja kutsub peasekretäri üles kaasama selgelt määratletud kvalitatiivseid näitajaid;

30.

rõhutab lisaks, et parlamendi traditsioonilised tegevused, nagu avaliku sektori raha kasutamise kriitiline kontrollimine, peavad olema parlamendi põhitegevuse lahutamatuks osaks kõikidel tasanditel;

31.

võtab teadmiseks tava, mille kohaselt küsib eelarvekontrollikomisjon administratsioonilt teavet erinevatel teemadel, mis eelarve täitmisele heakskiidu andmise raportites kajastamist leiavad; soovitab saata need raportid otse eelarvekontrollikomisjoni esimehele ning avaldada raportid – komisjoni liikmete ja Euroopa Liidu kodanike teavitamiseks – komisjoni kodulehel niipea, kui esimees on need kätte saanud;

32.

oleks tänulik, kui peasekretär saaks osaleda pädeva parlamendikomisjoniga arvamuste vahetusel iga aasta septembris komisjoni korralisel koosolekul, kus arutataks vastuseid, mille administratsioon on andnud eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonides sisaldunud küsimustele;

33.

võtab teadmiseks järgmised summad, millega Euroopa Parlamendi raamatupidamiskontod 2008. aastal suleti:

34.

märgib, et 2008. aasta maksete assigneeringud, sh 2009. aasta eelarvesse automaatselt ja mitteautomaatselt ülekantud assigneeringud moodustavad 94 % kõikidest 2008. aasta assigneeringutest;

35.

märgib, et Euroopa Liidu 2008. aasta eelarve kulukohustuste assigneeringute kogumaht oli 129,15 miljardit eurot, millest Euroopa Parlamendi eelarve moodustas 1,453 miljardit eurot; märgib lisaks, et see arv on vaid natuke rohkem kui 1 % liidu eelarvest ja moodustab 19,48 % kõikide ELi institutsioonide halduskuludeks ettenähtud 7,284 miljardi euro suurusest summast;

36.

märgib, et Belgia valitsus tagastas parlamendile 2010. aasta alguses 85 896 389 eurot; kutsub peasekretäri üles andma eelarvekontrollikomisjonile õigel ajal teada, kuidas seda raha kavatsetakse kasutada;

37.

märgib, et siseauditi talitus auditeeris põhjalikult 2004. ja 2005. aastal parlamendis toimunud riigihankemenetluste juhtimist ja kontrollimist ning 31. märtsil 2006. aastal vastu võetud lõpparuanne sisaldas 144 konkreetset meedet, mille rakendamiseks oli aega kuni 31. märtsini 2008. aastal;

38.

tunneb heameelt, et 2008. aastal hakkas siseauditi talitus koostama uusi auditeid, mille eesmärk oli hinnata 144 konkreetse meetme võtmist, ning märgib, et nende auditite koostamine oli 2009. aasta lõpus veel pooleli;

39.

juhib tähelepanu sellele, et avaliku ja erasektori vahelise ühenduslülina on riigihanked kõrge riskiga valdkond, mis vajab pidevat valvsat tähelepanu;

40.

tuletab meelde, et igas hankemenetluse etapis – vajaduste esialgne hindamine, hankemenetluse ettevalmistamine, pakkumiskutse ja spetsifikatsioonide koostamine, pakkujatega suhtlemine, pakkumuste avamine, pakkumuste hindamine, võitja valimine, lepingute sõlmimine – ohustavad ülalnimetatud eesmärkide saavutamist keeruka õiguskeskkonna ning faktiliste vajaduste tõttu märkimisväärsed riskid;

41.

palub peasekretäril tagada, et hangete alaseid spetsiaalseid koolituskursusi jätkatakse ja neil osalevad kõik hangetega tegelevad töötajad, et hangete korraldamine loetakse parlamendi ametialaste oskuste registris spetsialisti ametiülesandeks üksnes koosseisuliste töötajate jaoks ja et hangete korraldamist käsitletakse kui „tundlikku ametikohta”, millele kohaldatakse nõuetekohast rotatsiooni ja/või täiendavaid kontrollimeetmeid;

42.

kutsub peasekretäri üles osalema aktiivselt finantsmääruse eelseisval, kord kolme aasta jooksul asetleidval läbivaatamisel, andes haldusalaseid nõuandeid reformimist vajavate valdkondade osas;

43.

märgib, et keskteenistused koostavad eelarvevahendeid käsutavate teenistuste esitatud teabe alusel eelarvepädevatele institutsioonidele 2008. aastal sõlmitud lepingute kohta aastaaruande (11) ning kõikide 2008. ja 2007. aastal sõlmitud lepingute kohta järgmise jaotuse:

(Aastaaruanne Euroopa Parlamendi poolt 2008. aastal sõlmitud lepingute kohta, lk 4)

44.

võtab teadmiseks 2008. ja 2007. aastal sõlmitud lepingute jaotuse menetluse liigi alusel:

(Aastaaruanne Euroopa Parlamendi poolt 2008. aastal sõlmitud lepingute kohta, lk 6)

45.

märgib, et kokku sõlmiti 2008. aastal 358 lepingut, neist 140 (485,2 miljoni euro suuruses summas) põhinesid avatud ja piiratud menetlusel ning 218 (197 miljoni euro suuruses summas) põhinesid läbirääkimistega menetlusel;

46.

märgib eelkõige, et 2008. suurenes oluliselt erandjuhtudel kasutatavate läbirääkimistega menetluste arv, nagu on näha järgmisest jaotusest:

(Aastaaruanne Euroopa Parlamendi poolt 2008. aastal sõlmitud lepingute kohta, lk 9)

47.

märgib, et kuue volitatud eelarvevahendite käsutaja puhul suurenes nii erandjuhtudel kasutatavate läbirääkimistega menetluste arv kui ka osakaal;

48.

tuletab meelde, et rakenduseeskirjade artiklis 54 sätestatakse, et „kui läbirääkimistega menetluste osa sama volitatud eelarvevahendite käsutaja sõlmitud lepingute arvuga on eelmiste aastatega võrreldes tunduvalt suurenenud või kui see osa on selgelt suurem kui institutsiooni registreeritud keskmine, teatab vastutav eelarvevahendite käsutaja sellest institutsioonile aruandes, milles ta esitab ka kõik olukorra parandamiseks võetud meetmed”;

49.

on seisukohal, et menetluste arvu suurenemine 2008. aastal võrreldes 2007. aastaga paneb eelarvevahendite käsutajatele selge kohustuse võtta meetmeid olukorra parandamiseks; kutsub peasekretäri üles andma eelarvekontrollikomisjonile võetud meetmetest aru enne 1. septembrit 2010;

50.

kutsub eelarvevahendite käsutajaid üles esitama eelarve täitmisele heakskiitu andvale asutusele nii 2009. aasta kui ka järgmiste aastate kohta rohkem teavet, mis võimaldaks parlamendis erandkorras rakendatava läbirääkimistega hankemenetluse kasutamise (rakenduseeskirjade artiklid 126 ja 127) üle paremini järelevalvet teostada, ning lisama aasta tegevusaruandesse lisa, milles sisalduks järgmine teave:

51.

lisaks kutsub finantsküsimuste kesküksust üles kinnitama Euroopa Parlamendi poolt 2008. aastal sõlmitud lepinguid käsitleva aastaaruande uues lisas esitatavat teavet;

52.

tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi eelarve täitmise sise-eeskirja artikli 8 lõigetes 9 kuni 11 on sätestatud, et peasekretär kui juhtiv volitatud eelarvevahendite käsutaja teeb avalduse selle kohta, kas Euroopa Parlamendi eelarvet täideti kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega, ning et kehtestatud kontrolliraamistik tagab raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse piisavas ulatuses;

53.

lisaks tuletab meelde, et juhtiva volitatud eelarvevahendite käsutaja tehtud avaldus põhineb volitatud eelarvevahendite käsutajatena tegutsevate peadirektorite avaldustel;

54.

märgib, et oma 4. mai 2009. aasta avalduses (13) eelmine peasekretär

55.

lisaks märgib, et juhtiv volitatud eelarvevahendite käsutaja märkis ka, et avaldus põhineb tema enda hinnangul, siseauditi aruannetel, tema nimel ja korraldusel teostatud finantsjuhtimistoimingute kesksel järelevalvel ja toel, ning kogu tema käsutuses olnud muul teabel;

56.

märgib, et finantsmääruse artikli 60 lõike 4 kohaselt peab iga volitatud eelarvevahendite käsutaja kehtestama oma ülesannete täitmiseks kohandatud haldus- ja sisekontrollimenetlused ning finantsmääruse artikli 60 lõike 7 teise lõigu kohaselt peab sama finantsjuhtimise eest vastutav isik andma aru tema poolt kehtestatud süsteemide tulemuslikkusest ja tõhususest;

57.

lisaks märgib, et ainult mõned peadirektorid viitasid nende tegevusega seotud ohtudele, või andsid aru sisekontrollisüsteemide toimimisest (vastus küsimusele 4.2), kuigi finantsmääruse artikli 60 lõike 7 teine lõige ütleb selgelt, et eelarvevahendite käsutajad annavad aasta tegevusaruandes aru sisekontrollisüsteemi tulemuslikkusest ja tõhususest;

58.

võtab teadmiseks, et selle puuduse tekkimine oli ülimalt tõenäoline, sest 2008. aasta tegevusaruannete koostamise juhised jätsid volitatud eelarvevahendite käsutajatele aruande koostamiseks suurema vabaduse, eelkõige sisekontrollisüsteemide osas (vastus küsimusele nr 4.2); märgib siiski rahuloluga, et 2009. aasta aruannete koostamise juhised olid selles osas rangemad, ja eeldab, et kõik peadirektorid toimivad vastavalt;

59.

tuletab meelde, et sisekontrollisüsteemi eesmärk on kulude õigsuse tagamine kooskõlas finantsmäärustega;

60.

rõhutab, et iga finantsjuhtimissüsteem peab sisaldama kulude kinnitamisel kohaseid kontrollimeetmeid;

61.

kutsub seetõttu peasekretäri üles andma eelarve täitmisele heakskiitu andvale asutusele võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui 31. detsembriks 2010 teada täpsed meetmed – ja rakendamise tähtajad –, mida ta on võtnud või kavatseb võtta sisekontrollisüsteemi parandamiseks ja eelkõige seoses järgmisega:

62.

võtab teadmiseks, et parlament ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee jätkavad korrutustegurit käsitlevate personalieeskirjade sätete rakendamist nagu varasematel aastatel, oodates Euroopa Kohtu lõplikku otsust institutsioonide töötajate poolt antud küsimuses algatatud kohtuasjade kohta;

63.

võtab teadmiseks, et kontrollikoda on alates 2004. aastast kutsunud parlamenti üles tagama, et lähetusega seotud majutuskulude hüvitamine oleks kooskõlas personalieeskirjadega; tunnustab personali peadirektoraadi jõupingutusi muuta lähetuste haldamist lihtsamaks ja mõistlikumaks;

64.

võtab teadmiseks administratsiooni vastuse ja juhib tähelepanu sellele, et eelarvet ei saa kasutada õigusraamistiku eiramiseks; on seisukohal, et sellele teemale tuleks personalieeskirjade läbivaatamisel pöörata erilist tähelepanu;

65.

loodab, et selle valdkonna peamised otsusetegijad (juhatus, peasekretär ja personali peadirektoraadi peadirektor) võtavad võimalikult kiiresti pärast otsuse tegemist vajalikud meetmed tagamaks, et lähetusi puudutavad parlamendi sise-eeskirjad ja -menetlused vastaksid täielikult ning järjekindlalt usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele ja personalieeskirjadele;

66.

võtab teadmiseks ja tunnustab teenistusi suure töö eest, mida on tehtud aastatel 2004–2008 makstud assistenditasude reguleerimisel;

67.

kutsub peasekretäri, personali peadirektoraadi peadirektorit ning tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadi peadirektorit selgitama välja seda, millises ulatuses saaks uusi videokonverentsitehnoloogiaid kasutada lähetuskulude vähendamiseks; juhib eelkõige tähelepanu avatud lähtekoodiga tarkvara kasutamisele turvalise ja odava võimalusena videokonverentside läbiviimiseks;

68.

võtab lisaks teadmiseks, et 14. juulil 2009. aastal kasutusele võetud uus süsteem tagab loodetavasti nõuetekohase vastavuse asjakohastele eeskirjadele ja põhimõtetele ning on parimaks tagatiseks parlamendiliikmete assistenditasude süsteemi läbipaistvusele, seaduslikkusele ja usaldusväärsele finantsjuhtimisele;

69.

toetab maksumaksjate õigust kontrollida, kuidas liikmed kui avaliku elu tegelased nende makstud maksudest laekuvaid vahendeid kasutavad, ning kutsub liikmeid üles pöörama erilist tähelepanu avalikkuse huvile selle vastu, kuidas liikmed Euroopa avaliku sektori raha kasutavad;

70.

kutsub – selles avaliku poliitika valdkonnas tekkida võivat suurt mainelanguse ohtu arvesse võttes – nii parlamendi siseaudiitorit kui ka kontrollikoda jälgima täpselt uue raamistiku toimimist ja tõhusust ning tooma välja kõik puudused ja/või parandusvõimalused, mis ilmnevad üldsuse juurdepääsul teabele, mis on seotud liikmetele tehtud maksetega, sh assisteerimiskuludega;

71.

tuletab meelde 2006. ja 2007. aasta aruannetes sisaldunud kontrollikoja märkusi vajaduse kohta kehtestada selge kord, mis määraks kindlaks Euroopa Parlamendi ja skeemi liikmete kohustused ja vastutuse puudujäägi korral; kutsub peasekretäri üles esitama 31. detsembriks 2010 ettepaneku antud küsimuse lahendamiseks, austades sealjuures täiskogu otsust, mille kohaselt ei kasutata täiendavat maksuraha puudujäägi korvamiseks;

72.

märgib, et 31. detsembri 2008. aasta seisuga oli pensionifondi kindlustusmatemaatiline puudujääk 121 844 000 eurot ja sama kuupäevaga fondi hinnangu kohaselt oli skeemis osalevatele liikmetele maksmata veel 276 984 000 eurot (kontrollikoja 2008. aasta aastaaruande lisa 11.2);

73.

märgib, et parlamendi kohustused on kajastatud raamatupidamisaruandes 31. detsembri 2008. aasta seisuga;

74.

võtab teadmiseks sõltumatu audiitori aruande, mille kohaselt arvestati pensionide ja teiste selletaoliste kohustustega seotud eraldiste arvutamisel investeeringu tulususeks 6,5 % aastas, mis ei ole realistlik;

75.

rõhutab parlamendi juhtorganite, st presidendi, juhatuse, kvestorite ja esimeeste konverentsi otsuste täieliku läbipaistvuse tagamise vajadust;

76.

kutsub juhatust üles kaaluma võimalust muuta eelarvekomisjonile otsuste, millel on eelarvele ülisuured tagajärjed, kohta antavat teavet eelarvekontrollikomisjonile kergemini kättesaadavaks, eelarve täitmisele heakskiitu andva asutuse ja Euroopa maksumaksjate teabevajaduste paremaks rahuldamiseks;

77.

on seisukohal, et juhatusel, kelle pädevuses on parlamendi rahalisi vahendeid ja haldust käsitlevad otsused, mis puudutavad parlamendiliikmeid ja institutsiooni juhtimist, on eriline ülesanne täita demokraatliku aruandekohustust;

78.

on seisukohal, et paranduseelarve projektid, mis hõlmavad ainult vastavat eelarveaastat, ei ole piisavad juhtimisinstrumendid, ja kutsub juhatust üles esitama oluliste finantsotsuste eeldatavate tagajärgede viieaastast eelarvestust;

79.

juhib tähelepanu sellele, et avaliku poliitikaga seotud aruandekohustust ja avalik-õigusliku institutsiooni mainelanguse ohtu puudutavaid küsimusi ei saa taandada õiguslikele kaalutlustele;

80.

märgib, et siseauditi talitus on loomisest peale olnud finantsküsimuste peadirektoraadi osa, mis hõlmab ligikaudu 30 % parlamendi eelarvest, ning tunneb heameelt selle üle, et siseauditi talitus on peasekretäri otsuse alusel allutatud alates 1. septembrist 2009 peasekretärile, sest sel moel suurendatakse nii siseauditite läbiviimise tulemuslikkust kui ka veendumust, et talitus on auditeeritud osakondade suhtes sõltumatu ja objektiivne;

81.

rõhutab, et endine positsioon organisatsioonis ei takistanud siseauditi talitusel täita oma ülesandeid vastavalt ametialastele ja õiguslikele nõuetele; tervitab siseauditi talituse uut positsiooni ja loodab, et see parandab peasekretärilt tuleva, riskiküsimusi puudutava teabe liikumist ning tugevdab siseauditi talituse rolli parlamendi riskialasel nõustamisel;

82.

märgib rahuloluga, et siseauditi talitus on seadnud esmatähtsale kohale 1. jaanuaril 2003 jõustunud finantsmäärusega kehtestatud uue detsentraliseeritud sisekontrollisüsteemi elluviimise jälgimise ja nõustamise;

83.

märgib samuti, et 2003. ja 2004. aastal toimunud sisekontrolliraamistiku läbivaatamise tulemusel koostati 14 auditiaruannet, mis hõlmasid kõiki osakondi ja keskteenistusi ning sisaldasid 452 kinnitatud meedet;

84.

märgib, et 2005. ja 2006. aastal läbiviidud esimestest järelaudititest selgus, et juhtkond oli 452st algsest meetmest rakendanud 225 ning 227 lõpule viimata meedet peeti „kriitiliseks”, sest need puudutasid suure riskiga valdkondi, kus asjaomased teenistused pidid kiiresti võtma parandusmeetmeid;

85.

märgib samuti, et 2007. ja 2008. aastal läbiviidud teisest järelauditite seeriast nähtus, et 2008. aasta lõpus oli 452 esialgsest meetmest ikka veel lõpule viimata 88 ning need meetmed jaotusid peadirektoraatide vahel järgmiselt:

86.

tunneb heameelt peadirektoraatide juhtimis- ja sisekontrollisüsteemide parandamise üle, kuid imestab lõpule viimata meetmete hulga üle, sest lõpule viidud meetmete üldine määr on ainult 80,53 %, kuigi sellise suhteliselt pika ajavahemiku jooksul oleks asjaomastel teenistustel pidanud olema piisavalt aega võtta parandusmeetmeid;

87.

on täielikult teadlik, et mõned teenistused on kõnealusel ajavahemikul viidud teise peadirektoraadi alla; tuletab meelde, et vastavalt finantsmääruse artikli 86 lõikele 3 tagab institutsioon auditite põhjal tehtud soovituste järgimise, ning väljendab rahulolematust, et 2003. ja 2004. aastal auditites antud soovitusi ei oldud 2008. aastaks rakendatud;

88.

rõhutab, et 88 lõpule viimata meedet viitavad ohtude püsimisele teatavates valdkondades, ning soovitab tungivalt võtta kiiresti meetmeid täitmata soovituste võimalikult kiireks järgimiseks; kutsub peasekretäri üles teavitama asjaomast komisjoni tehtud edusammudest;

89.

arvab, et parlamendi sisekontrolliteenistuse ülevaatus tuleks läbi viia teenistuse tugevdamist silmas pidades, seejuures veelgi parandades asjaomast rahandusliku kontrolli, ning et ette peaksid olema nähtud kõik vahendid, mis kindlustavad eelarvekontrollikomisjoni ülesannete täitmise;

90.

nõuab, et parlamendile esitataks hiljemalt 30. septembriks 2010 põhjalik selgitus ja täpsed vastused küsimusele, miks ei ole uus külastajatekeskus ikka veel avatud;

91.

peab Euroopa Parlamendi ajakirjandusauhinda sobimatuks, kuna parlament ei tohiks anda auhindu ajakirjanikele, kelle ülesanne on ELi institutsioone ja nende tööd kriitiliselt uurida;

92.

märgib, et 2008. aastal kasutati eelarvepunkti 4000 kirjendatud assigneeringuid järgmiselt:

93.

tuletab meelde, et 19. novembri 2008. aasta koosolekul otsustas juhatus kirjendada eelarvepunkti 4000 veel 6 miljonit eurot, et rahastada Euroopa Parlamendi 2009. aasta valimistega seotud teavituskampaaniat (D(2009)28076, 15. juuni 2009.);

94.

märgib, et 15. detsembril 2008 juhatus

95.

tuletab meelde, et juhatuse 16. juuni 2009. aasta koosolekul väljendas president muret üldise valimistest osavõtu languse üle 43,2 protsendini, mis on küsimus, mida järgmine juhatus peab hoolikalt arutama (PE 426.193/BUR);

96.

märgib, et vastavalt eelarvepunkti 4000  (18) assigneeringute kasutamise eeskirja punktile 2.7.3 esitas president fraktsioonide auditeeritud aruanded assigneeringute kasutamise kohta eelarvekontrollikomisjonile 8. juuli 2009 (kiri 311812);

97.

juhib tähelepanu sellele, et juhatuse liikmetele saadetud 15. juuni 2009. aasta teates ((D(2009)28076) märkis peasekretär, et audiitorid kinnitasid kõikides aruannetes tingimusteta, et esitatud raamatupidamisaruanded vastasid õigusaktidele;

98.

märgib, et 16. juuni 2009. aasta koosolekul (16. juuni 2009. aasta koosoleku protokoll, PE 426.193/BUR):

99.

tuletab meelde, et vastavalt eelarvepunkti 4000 assigneeringute kasutamise eeskirja punktile 2.2.3 peab iga fraktsioon kehtestama sisekontrollisüsteemi;

100.

märgib, et 2008. aastal kasutati eelarvepunkti 4020 kirjendatud assigneeringuid järgmiselt:

101.

märgib, et 17. juuni 2009. aasta koosolekul kiitis juhatus ilma aruteluta heaks kümnest seitsme Euroopa tasandi erakonna vastavate tegevusprogrammide täitmise lõpparuanded ja finantsaruanded (17. juuni 2009. aasta koosoleku protokoll, PE 426.231/BUR);

102.

lisaks märgib, et juhatuse liikmetele saadetud teates (D(2009)30444, 15. juuni 2009) teatas peasekretär järgmist:

103.

märgib, et 14. septembri 2009. aasta koosolekul kiitis juhatus heaks nende Euroopa tasandi erakondade (ADIE, AEN ja EUD) vastavate tegevusprogrammide täitmise lõpparuanded ja finantsaruanded, kelle aruandeid juhatuse 17. juuni 2009. aasta koosoleku ajaks esitatud ei olnud (14. septembril 2009. aasta koosoleku protokoll, PE 426.393/BUR);

104.

märgib lisaks, et juhatus otsustas, et eelarvevahendite käsutaja peab kolmelt asjaomaselt erakonnalt (ADIE, AEN ja EUD) tagasi saama jäägi 90 604,58 eurot, võttes arvesse nimetatud erakondadele eraldatud toetussummade lõplikku suurust;

105.

võtab teadmiseks peasekretäri vastuse parlamendi 23. aprilli 2009. aasta resolutsioonile, (19) mis puudutab järelmeetmeid seoses siseaudiitori aruandega, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondadele antavat toetust käsitlevate eeskirjade rakendamist, (20) ja viite kolmele meetmele, millest „loobuti”;

106.

tuletab meelde (nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 2004/2003 (21) põhjenduses 11), et „vaja on tagada Euroopa Liidu üldeelarvest rahastatavate Euroopa tasandi erakondade võimalikult suurem läbipaistvus ja finantskontroll”;

107.

rõhutab, et maksimaalset läbipaistvust ei ole võimalik saavutada eelkõige programmitegevuste kirjelduse ja lõplike tegevusaruannete näidisstruktuuri kasutuselevõtu põhjaliku rakendamiseta, ja kui eelarvevahendite käsutaja ei teosta piisava arvu toetuste puhul kohapealset järelkontrolli;

108.

ei suuda mõista, kuidas saab juhatus täita kohustust vastavalt kodukorra artikli 209 lõikele 2 (otsuse rahastamise peatamise või vähendamise ning ekslikult makstud summade tagasinõudmise kohta) ja artikli 209 lõikele 3 (heakskiidu andmine eraldisi saanud erakonna lõplikule tegevusaruandele ja lõppbilansile) ilma, et võetaks kasutusele ülalnimetatud näidisstruktuurid, mis on läbipaistva hindamis- ja maksemenetluse saavutamiseks üliolulised;

109.

märgib, et 2008. aastal kasutati eelarvepunkti 4030 kirjendatud assigneeringuid järgmiselt:

110.

märgib, et 17. juuni 2009. aasta koosolekul kiitis juhatus heaks kümnest kuue sihtasutuse vastavate tegevusprogrammide täitmise lõpparuanded ja finantsaruanded ning otsustas, et eelarvevahendite käsutaja on kohustatud tagasi nõudma 85 437,44 euro suuruse ülejäägi Euroopa Demokraatide Instituudilt ja välja maksma 482 544,35 euro suuruse jääksumma viiele sihtasutusele (17. juuni 2009. aasta koosoleku protokoll, PE 426.231/BUR);

111.

lisaks märgib, et juhatuse liikmetele saadetud teates (D(2009)31289, 15. juuni 2009) teatas peasekretär järgmist:

112.

märgib, et 14. septembri 2009. aasta koosolekul kiitis juhatus heaks tegevusprogrammide täitmise lõpparuanded ja finantsaruanded neljast Euroopa tasandi erakonnast kolme puhul, kes ei suutnud oma aruandeid arutamiseks esitada 17. juuni 2009. aasta koosolekuks (ELF ehk European Liberal Forum, TE ehk Transform Europe ja FPED ehk Fondation Politique Européenne Pour La Démocratie) (14. septembri 2009. aasta koosoleku protokoll ja 9. septembri 2009. aasta teade juhatuse liikmetele, D(2009)40444);

113.

lisaks märgib, et juhatus otsustas, et eelarvevahendite käsutaja on kohustatud tagasi nõudma 15 144,39 euro suuruse ülejäägi ELFilt ja 32 178,58 euro suuruse ülejäägi FPED-lt ning maksma Transform Europe’ile välja 21 965,56 euro suuruse saldo, ning lükkas oma otsuse FEUDi eelarveaasta kontode sulgemise kohta edasi järgmisele koosolekule;

114.

toetab täielikult Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa poliitiliste sihtasutuste loomist ning nende tegevust; on veendunud, et erakondade ja sihtasutuste finantsjuhtimise ning kavandatud tulemuste saavutamise täielik läbipaistvus on liidu kodanike silmis ülimalt tähtis;

115.

on seisukohal, et eelarve täitmisele heakskiitu andvale asutusele esitatud teave ei tõenda veenvalt, et juhtimis- ja sisekontrollisüsteemid töötavad tõhusalt, ning erakondade ja sihtasutuste esitatud teave ja dokumendid ei täida piisavalt kodanike ja maksumaksjate õigustatud ootusi läbipaistvuse osas; loodab, et eelarvevahendite käsutajad loovad järelkontrollide programmi, mis on kinnituse saamise peamine eeltingimus;

116.

tunneb heameelt asjaolu üle, et siseauditi talitus on alustanud 2007. aasta soovituste rakendamiseks järelmeetmete võtmist, ning et siseauditi talituse uues aruandes hakatakse kajastama ka Euroopa poliitiliste sihtasutuste kontrollimist;

117.

võtab teadmiseks, et juhatus moodustas 14. septembri 2009. aasta otsusega parlamendiliikmete põhimääruse ja assistentide põhimääruse rakendamise hindamiseks ajutise töörühma, mille esimeheks on asepresident Dagmar Roth-Behrendt ja kelle ülesanne on otsida lahendusi esile kerkinud praktilistele probleemidele;

118.

tunneb selle algatuse üle heameelt ja juhib tähelepanu sellele, et haldusmenetlustes ja praegustes eeskirjades muudatuste tegemisel tuleb silmas pidada võimalikku mainelanguse ohtu ja finantsriske ning ei tohi tekitada lubamatuid lisakulusid;

119.

loodab, et peasekretär on selgitanud uute süsteemidega seotud ohud ning nende ohtudega toimetulemiseks vajalikud haldus- ja kontrollikulud;

120.

loodab, et peasekretär võtab kõik vajalikud meetmed, et viia ametikohtade täitmata olemise aeg miinimumini – et ametikohad ei oleks täitmata kauem kui kolm kuud – ning aidata seejuures oluliselt kaasa liikmetele osutatavate teenuste parandamisele, võimaldades personalil teha tööd kvaliteediga, mida neilt oodatakse;

121.

kutsub peasekretäri üles tagama, et teated vabade osakonnajuhatajate ja kõrgemate ametikohtade kohta oleksid avatud ka teiste ELi institutsioonide ametnikele;

122.

kordab üleskutset võtta vastu parlamendi pikaajaline kinnisvarastrateegia; osutab taas 22. oktoobri 2009. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu 2010. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta lõikes 30 esitatud nõuetele, I jagu – Euroopa Parlament, II jagu – Euroopa Liidu Nõukogu, IV jagu – Euroopa Kohus, V jagu – Kontrollikoda, VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, VII jagu – Regioonide komitee, VIII jagu – Euroopa Ombudsman, IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor; (23) rõhutab eriti, et ükskõik milline niisugune strateegia peab võtma arvesse ka ostetud hoonete suurenevaid ülalpidamiskulusid ning nende renoveerimise vajadust keskpikas perspektiivis; juhib tähelepanu sellele, et varade ja hoonete strateegia peab tagama parlamendi eelarve jätkusuutlikkuse; rõhutab, et arvestada tuleb ka Lissaboni lepingu jõustumisest tulenevaid nõudeid, ning eeldab enda kursishoidmist tulemustega;

123.

kutsub parlamenti ja komisjoni seoses infobüroodega üles leppima kokku keskpikas ning pikaajalises kinnisvarapoliitikas, mis oleks oma olemuselt tulevikkuvaatav ja kehtestaks eelkõige kinnisvara soetamiseks selge korra, vastavate institutsioonide rolli ning tagasimakseperioodid; rõhutab, et vajadus taolise kokkuleppe järele on seda suurem, et parlament ja komisjon eelistavad praegu erinevaid infobüroode rahastamise vorme;

124.

märgib rahuloluga, et Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon andis parlamendile kolme peamise tööpaiga keskkonnajuhtimissüsteemide eest ISO-sertifikaadi (ISO 14001:2004);

125.

tunneb heameelt, et parlament

126.

kutsub peasekretäri üles võtma meetmeid, et kõikidel tasanditel mõistetaks paremini, miks üldse on vaja vältida tarbetuid jäätmeid ning eelkõige eri koosolekuks koostatud pabertoimikute suurt hulka, mida tegelikult ei kasutata, seda eriti suurte jõupingutuste valguses, mida säästmise nimel tehakse, ning digitaalse infrastruktuuri arendamisele kulutatavaid rahalisi vahendeid arvesse võttes; teeb seoses sellega ettepaneku parlamendi olemasoleva digitaalse seadmestiku paremaks ärakasutamiseks;

127.

ootab üldiselt, et kõik otsuseid tegevad organid peaksid keskkonnanõudeid esmatähtsaks kõikides otsustes, mis puudutavad muu hulgas hooneid (sh isolatsioonimaterjalid, geotermiline energia, biokütused ja päikesepatareid), transporti ja kontoritarbeid;

128.

soovitab parlamendile – nagu seda juba tehakse mõnes liikmesriigis – osaleda kodu ja töökoha vahel sõitmisel tekkivate ühistranspordikulude hüvitamises nendele töötajatele, kes nõustuvad loobuma õigusest kasutada parlamendi garaaže, sest selline süsteem vähendaks igal hommikul Brüsselisse sõitvate autode arvu ja vastavalt ka süsinikdioksiidi heite kogust;

129.

toetab täielikult mitmekeelsuse põhimõtet ja võtab teadmiseks parlamendi 24. oktoobri 2007. aasta otsuse (24) taastada istungi stenogrammi tõlkimine kõikidesse ametlikesse keeltesse ning tekkivat 14 840 000 euro suurust lisakulu; nõuab analüüse selle kohta, kuidas teha kindlaks istungi stenogrammide eri keeleversioonide kasutamine;

130.

on seisukohal, et EMASi meeskond peaks tegutsema sõltumatult ning tal peaks olema piisavalt rahalisi vahendeid; kutsub EMASi meeskonda üles esitama oma aastaaruanne eelarvekontrollikomisjoni esimehele;

131.

on mures pisikuritegevuse jätkumise pärast parlamendi ruumides; palub, et peasekretär pööraks antud probleemile erilist tähelepanu, vähendamaks pisikuritegevust;

132.

märgib, et kõigi parlamendi 2009. aastal ostetud autode CO2 heitmed ületasid sel aastal Euroopa Liidu turul müügil olnud uute autode keskmise taseme; on teadlik, et tänapäeval on üha enam saadaval kõrge sooritusvõimega autosid, sealhulgas hübriide, mille heitmed ei ületa keskmist taset;

133.

kutsub asjaomaseid asutusi üles parlamendi kõiki protokolli- ja esinduseesmärkidel kasutatavaid sedaankerega autosid 31. detsembriks 2010 välja vahetama autode vastu, mille CO2 heitmed ei ületa liidu viimase aasta keskmist tulemust, mille kohta on komisjoni andmed saadaval, ja nägema ette nende autode kasutamise presidendi, fraktsioonide esimeeste ja kõrgetasemeliste külaliste poolt ning tagama, et Brüsselis ja Strasbourgis liikmete käsutuses olevad autod vastavad selleks kuupäevaks Euroopa heitmestandardile 5;

134.

tunneb imestust selle üle, et suuremat osa 2008. aastal ostetud autodest peeti kõige keskkonnasõbralikumateks autodeks, mis vastavad kasutajate vajadustele; ergutab parlamenti toetama ühistranspordi kasutamist liikmete poolt ja vaatama üle oma jalgrattateenuse Brüsselis selle transpordiliigi laiaulatuslikuma kasutamise eesmärgil; palub lisaks, et parlament seaks Strasbourgis sisse täiskogu istungite ajaks oma jalgrattateenuse, tagades piisava arvu jalgrataste olemasolu;

135.

võtab teadmiseks, et 2008. aastal võttis sisepoliitika peadirektoraat 7,1 miljoni euro ja välispoliitika peadirektoraat 499 423 euro ulatuses kulukohustusi, et katta välisuuringute kulusid (vastus küsimusele nr 24); kutsub asjaomast teenistust üles kontrollima – enne uue välisuuringu tellimist –, kas selletaoline uuring on juba olemas ja/või läbiviimisel mõne teise ELi institutsiooni poolt;

136.

kutsub peasekretäri üles võtma ühendust teiste ELi institutsioonidega, et luua läbiviidud uuringute keskne andmebaas, mida saaks kasutada ka laiem avalikkus;

137.

märgib, et tellitud elektrooniliste infotehnoloogiateenuste kogukulu oli 2008. aastal 804 987 eurot ja 2009. aastal 970 484 eurot; kutsub asjaomaseid teenistusi üles parandama lepingute pikendamisel juurdepääsutingimusi, et rohkem kasutajaid, sh parlamendiliikmed saaksid neist teenustest kasu.

138.

palub, et spondeeritava rühma külaskäiguga seonduvad kulud hüvitataks rühma juhile alati pangaülekande teel ja mitte sularahas; lisaks palub parlamendil läbi viia uuring, et selgitada välja, kas ametlike külastajarühmade lähetuskulude kindlasummalise hüvitamise süsteem on sobilik nende külastuste erinevaid lähte- ja sihtpunkte arvesse võttes või kas piirmääraga tegelike kulude hüvitamise süsteem oleks sellistele rühmadele sobilikum.