28.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 252/1

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1357/2004,

27. juuli 2004,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 28. juulil 2004.

---

(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1947/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 17).

---

---

28.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 252/3

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1358/2004,

27. juuli 2004,

millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes määrusega (EÜ) nr 1210/2004 2004/2005. turustusaastaks kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 23. juuni 1995. aasta määrust (EÜ) nr 1423/95, milles sätestatakse suhkrusektori toodete, välja arvatud melassi impordi üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) eriti selle artikli 1 lõike 2 teise lõigu teist lauset ja artikli 3 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud on 2004/2005. turustusaastaks kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1210/2004. (3) Neid hindu ja imporditollimakse on viimati muudetud Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1262/2004. (4)

(2)	Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks ülalmainitud hindu ja tollimakse muuta määruses (EÜ) nr 1423/95 sätestatud eeskirjade kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1423/95 artiklis 1 nimetatud toodete suhtes 2004/2005. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 1210/2004 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 28. juulil 2004.

---

(1)  EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).

(2)  EÜT L 141, 24.6.1995, lk 16. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 624/98 (EÜT L 85, 20.3.1998, lk 5).

(3)  ELT L 232, 1.7.2004, lk 11.

(4)  ELT L 239, 9.7.2004, lk 23.

---

---

28.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 252/5

---

KOMISJONI OTSUS,

23. juuli 2004,

Ameerika Ühendriikides embrüo kogumise rühmi puudutava otsuse 92/452/EMÜ muudatus

(teatavaks tehtud numbri K(2004) 2420 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2004/568/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 25. septembri 1989. aasta direktiivi 89/556/EMÜ loomade tervise tingimustes valitseva Ühendusesisese kaubanduse ning koduveise liikide emrüote importimise kohta kolmandatest riikidest, (1) eriti selle artiklit 8,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 30. juuli 1992. aasta otsus 92/452/EMÜ, mis loob kolmandates riikides heakskiidetud veise embrüoid Ühendusse eksportivate embrüoid koguvate ja tootvate rühmade nimekirja, (2) määrab, et liikmesriigid võivad kolmandatest riikidest importida embrüoid, mis on otsuses toodud nimekirjas olevate kogumisrühmade kogutud, töödeldud ja säilitatud.

(2)	Ameerika Ühendriigid on avaldanud soovi teha muudatus nimekirja, mis puudutab selle riigi sisenemisi.

(3)	Ameerika Ühendriigid on andnud garantiisid, mis on kooskõlas direktiivi 89/556/EMÜ vastavate reeglitega ja selle riigi veterinaariaasutused on Ühendusse eksportivad embrüo kogumise rühmad ametlikult heaks kiitnud.

(4)	Seetõttu tuleb otsust 92/452/EMÜ vastavalt muuta.

(5)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 92/452/EMÜ lisa on muudetud vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub 31. juulil 2004.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  EÜT L 302, 19.10.1989, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).

(2)  EÜT L 250, 29.8.1992, lk 40. Otsust on viimati muudetud otsusega 2004/52/EÜ (ELT L 10, 16.1.2004, lk 67).

---

---

28.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 252/7

---

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2004/569/ÜVJP,

12. juuli 2004,

Euroopa Liidu eriesindaja volituste kohta Bosnias ja Hertsegoviinas ning ühismeetme 2002/211/ÜVJP kehtetuks tunnistamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14, artikli 18 lõiget 5 ja artikli 23 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

11. märtsil 2002. aastal võttis nõukogu vastu ühismeetme 2002/211/ÜVJP, määrates lord Ashdowni Euroopa Liidu eriesindajaks Bosnias ja Hertsegoviinas (1) ja ühismeetme 2002/210/ÜVJP Euroopa Liidu politseimissiooni loomise kohta, et tagada ÜRO rahvusvahelise politseijõudude üksuse operatsiooni jätkumine Bosnias ja Hertsegoviinas alates 1. jaanuarist 2003. (2)

(2)

17.–18. juunil 2004. aastal võttis Euroopa Ülemkogu vastu Euroopa julgeolekustrateegia: tervikpoliitika Bosnia ja Hertsegoviina suhtes, milles kutsutakse muu hulgas Bosnias ja Hertsegoviinas ÜVJP/EJKP (EJKP – Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika) raames võetavate meetmete osas määratlema selged seosed Euroopa Liidu eriesindaja suhtes, et võimaldada Euroopa Liidu eriesindajal abistada peasekretäri/kõrget esindajat ning poliitika- ja julgeolekukomiteed ELi jõupingutuste maksimaalse ühtsuse tagamisel.

(3)	12. juulil 2004. aastal võttis nõukogu vastu ühismeetme 2004/570/ÜVJP Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni kohta Bosnias ja Hertsegoviinas, (3) milles määratletakse ELi eriesindaja konkreetne roll. Tema volitusi tuleks vastavalt muuta ja ühismeede 2002/211/ÜVJP kehtetuks tunnistada.

(4)	Euroopa Liidu eriesindaja rakendab oma volitusi olukorras, mis võib halvendada ja kahjustada Euroopa Liidu lepingu artiklis 11 sätestatud ÜVJP eesmärke.

(5)	17. novembril 2003. aastal võttis nõukogu vastu Euroopa Liidu eriesindajate nimetamise, volituste ja rahastamise suunised,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Lord Ashdown jätkab oma ametiülesannete täitmist Euroopa Liidu eriesindajana Bosnias ja Hertsegoviinas vastavalt järgnevalt sätestatud volitustele.

Artikkel 2

Euroopa Liidu eriesindaja volitused põhinevad ELi poliitika eesmärkidel Bosnias ja Hertsegoviinas. Need eesmärgid keskenduvad rahukokkuleppe üldraamistiku rakendamise jätkuvatele edusammudele, kooskõlas kõrge esindaja büroo missiooni rakendusplaaniga, ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi edusammudele stabiilse, elujõulise, rahumeelse ja mitmerahvuselise Bosnia ja Hertsegoviina rajamisel, kes teeb rahumeelset koostööd naabritega ja liigub pöördumatult ELi liikmelisuse suunas.

Artikkel 3

Kõnealuste ELi poliitika eesmärkide saavutamiseks Bosnias ja Hertsegoviinas on Euroopa Liidu eriesindaja volitused järgmised:

a)	pakkuda ELi nõu ja abi poliitilises protsessis;

b)	ilma et see piiraks ühenduse pädevust, edendada ELi üldist poliitilist koordineerimist Bosnias ja Hertsegoviinas;

c)	anda kohalikku poliitilist nõu ELi vägede juhatajale, sealhulgas integreeritud politseiüksuse laadi rühma võimekuse osas, millele ta võib toetuda ELi vägede juhataja nõusolekul, ilma alluvusahelat rikkumata;

d)

aidata tugevdada ELi sisest koordineerimist ja ühtsust Bosnias ja Hertsegoviinas, sealhulgas korraldada ELi missiooni juhtide infotunde ja osaleda või olla esindatud nende korralistel koosolekutel, juhatada koordineerimisrühma, mis moodustatakse kõigist kõnealuses valdkonnas osalevatest ELi osapooltest eesmärgiga koordineerida ELi tegevuse elluviimist, samuti anda neile juhiseid Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutustega suhtlemiseks;

e)	tagada avaliku teavitamise järjepidevus ja ühtsus, piiramata sealjuures ühenduse pädevust. Euroopa Liidu eriesindaja pressiesindaja on Bosnia ja Hertsegoviina ajakirjanduse jaoks peamine ELi kontaktisik ÜVJP/EJKP küsimustes;

f)	omada ülevaadet kõigi õigusriigi põhimõtete valdkonda kuuluvate tegevuste kohta ning vajaduse korral nõustada peasekretäri/kõrget esindajat ja komisjoni vastavates küsimustes;

g)	oma laiema tegevusvaldkonna kohustuste raames anda vajadusel juhiseid Euroopa Liidu politseimissiooni juhile/politseiülemale;

h)	ühenduse tegevuse ja EL lepingu jaotises VI osutatud tegevuse, sealhulgas Europoli osas vajadusel nõustada ja osaleda nõutavas kohalikus koordineerimistegevuses,

i)	silmas pidades ühtsust ja võimalikke koostoimeid, jätkata konsultatsioone ühenduse rekonstruktsiooni-, arengu ja stabiliseerimisabi prioriteetide küsimustes.

Artikkel 4

1.   Euroopa Liidu eriesindaja vastutab volituste elluviimise eest, toimides peasekretäri/kõrge esindaja alluvuses ja temalt saadud tegevusjuhiste kohaselt. Euroopa Liidu eriesindaja annab kõigist kulutustest aru komisjonile.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomiteel on eriesindajaga eelissidemed ning ta on eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab Euroopa Liidu eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid.

Artikkel 5

Euroopa Liidu eriesindaja ülesanded ei või ühelgi viisil mõjutada kõrge esindaja volitusi Bosnias ja Hertsegoviinas, sealhulgas kõikide kodanikuorganisatsioonide ja -asutuste koordineerija rolli, mis on ette nähtud Bosnia ja Hertsegoviina rahukokkuleppe üldraamistiku ja rahu tagamise nõukogu hilisemate otsuste ja deklaratsioonidega.

Artikkel 6

1.   Euroopa Liidu eriesindaja volitustega seotud kulutuste katmise lähtesumma on 200 000 EUR.

2.   Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud summadest, hallatakse vastavalt Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele erandiga, et mis tahes eelmakse ei jää ühenduse omandiks. Vastuvõtja- ja naaberriikide kodanikud võivad osaleda pakkumismenetluses.

3.   Kulutuste haldamise kohta sõlmitakse Euroopa Liidu eriesindaja ja komisjoni vahel leping.

4.   Eesistujariik, komisjon ja/või liikmesriigid osutavad Euroopa Liidu eriesindajale vastavalt vajadusele logistilist abi regioonis.

5.   Kulutused on rahastamiskõlblikud alates käesoleva ühismeetme jõustumispäevast.

Artikkel 7

1.   ELi identiteeti esindav EL spetsiaalne personal määratakse Euroopa Liidu eriesindajat abistama tema volituste elluviimisel ja toetama kogu ELi tegevuse järjepidevust, nähtavust ja tõhusust Bosnias ja Hertsegoviinas, eelkõige poliitilistes, poliitilis-sõjalistes ja julgeoleku valdkondades ning teabevahetuse ja meediasuhete alal. Oma volituste ja vastavate kättesaadavaks tehtud rahaliste vahendite piires vastutab Euroopa Liidu eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest, konsulteerides eesistujariigiga, saades abi peasekretärilt/kõrgelt esindajalt, ning täielikus koostöös komisjoniga. Euroopa Liidu eriesindaja teavitab eesistujariiki ja komisjoni oma meeskonna lõplikust koosseisust.

2.   Liikmesriigid ja Euroopa Liidu institutsioonid võivad teha ettepaneku töötajate tööle lähetamiseks Euroopa Liidu eriesindaja juurde. Liikmesriigi või Euroopa Liidu institutsiooni poolt Euroopa Liidu eriesindaja juurde tööle lähetatud töötajate töötasu katab vastavalt kas asjaomane liikmesriik või Euroopa Liidu institutsioon.

3.   Kõik A-kategooria ametikohad, mis ei ole kaetud lähetamisega, kuulutatakse vastavalt vajadusele välja nõukogu peasekretariaadi poolt ning neist teatatakse samuti liikmesriikidele ning institutsioonidele, et värvata tööle parima kvalifikatsiooniga kandidaate.

4.   Euroopa Liidu eriesindaja missiooni ja tema töötajaskonna moodustamiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja muud tagatised määratletakse poolte vahel. Liikmesriigid ja komisjon annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 8

Üldjuhul annab Euroopa Liidu eriesindaja isiklikult aru peasekretärile/kõrgele esindajale ja poliitika- ja julgeolekukomiteele ning võib aru anda ka asjaomasele töörühmale. Regulaarsed kirjalikud aruanded saadetakse peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile. Peasekretäri/kõrge esindaja ning poliitika- ja julgeolekukomitee soovitusel võib Euroopa Liidu eriesindaja aru anda nõukogule.

Artikkel 9

Euroopa Liidu välistegevuse järjepidevuse tagamiseks kooskõlastatakse Euroopa Liidu eriesindaja tegevus peasekretäri/kõrge esindaja, eesistujariigi ja komisjoni tegevusega. Euroopa Liidu eriesindaja korraldab korrapäraseid infotunde liikmesriikide missioonidele ja komisjoni delegatsioonidele. Asjaomases valdkonnas toimub tihe koostöö eesistujariigiga, komisjoniga ning missiooni juhtidega, kes teevad kõik endast sõltuva aitamaks Euroopa Liidu eriesindajat tema volituste elluviimisel. Euroopa Liidu eriesindaja teeb koostööd ka teiste rahvusvaheliste ja piirkondlike kõnealuses valdkonnas osalejatega, sealhulgas OSCE-ga.

Artikkel 10

Käesoleva ühismeetme rakendamist ja selle kokkusobivust Euroopa Liidu teiste meetmetega kõnealuses regioonis vaadatakse korrapäraselt üle. Euroopa Liidu eriesindaja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile kaks kuud enne oma volituste lõppemist üksikasjaliku kirjaliku aruande oma volituste elluviimise kohta. Aruanne on aluseks ühismeetme hindamisel asjaomaste töörühmade ning poliitika- ja julgeolekukomitee poolt. Euroopa Liidu eriesindaja tegevuse üldisi prioriteete silmas pidades annab peasekretär/kõrge esindaja poliitika- ja julgeolekukomiteele soovitusi nõukogu otsuse vastuvõtmiseks volituste pikendamise, muutmise või lõpetamise suhtes.

Artikkel 11

Ühismeede 2002/211/ÜVJP tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 12

Käesolev ühismeede jõustub vastuvõtmise päeval.

Seda kohaldatakse kuni 28. veebruarini 2005.

Artikkel 13

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  EÜT L 70, 13.3.2002, lk 7.

(2)  EÜT L 70, 13.3.2002, lk 1. Ühismeedet on viimati muudetud ühismeetmega 2003/188/ÜVJP (ELT L 73, 19.3.2003, lk 9).

(3)  Vt käesoleva ELT lk 10.

---

28.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 252/10

---

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2004/570/ÜVJP,

12. juuli 2004,

Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni kohta Bosnias ja Hertsegoviinas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14, artikli 25 kolmandat lõiku, artiklit 26 ja artikli 28 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Ülemkogu on teatanud, et Euroopa Liit on valmis Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika missiooniks Bosnias ja Hertsegoviinas, sealhulgas sõjaliseks osaks.

(2)	Bosnia ja Hertsegoviina rahukokkuleppe üldraamistikus nähakse muuhulgas ette meetmed rahvusvahelise sõjalise rakendusväe loomiseks.

(3)	12. juulil 2004 võttis nõukogu vastu ühismeetme 2004/569/ÜVJP (1) Euroopa Liidu eriesindaja määramise kohta Bosniasse ja Hertsegoviinasse. Euroopa Liidu eriesindaja Bosnias ja Hertsegoviinas arendab EL üldist poliitilist kooskõlastamist Bosnias ja Hertsegoviinas.

(4)	11. märtsil 2002 võttis nõukogu vastu ühismeetme 2002/210/ÜVJP (2) Euroopa Liidu politseimissiooni kohta, et luua kohalik politseisüsteem ja seda tugevdada eelkõige riigitasandil ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse osas.

(5)	26. aprillil 2004 kiitis nõukogu heaks üldpõhimõtted Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika missiooniks Bosnias ja Hertsegoviinas, sealhulgas sõjaliseks osaks.

(6)	17.–18. juunil 2004 võttis Euroopa Ülemkogu vastu tervikliku lähenemise Bosnia ja Hertsegoviina suhtes.

(7)	Riigipeade ja valitsusjuhtide NATO tippkohtumisel Istanbulis 28.–29. juunil 2004 otsustati lõpetada NATO stabiliseerimisjõudude tegevus Bosnias ja Hertsegoviinas 2004. aasta lõpuks.

(8)

9. juulil 2004 vastu võetud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1551 (2004) tervitatakse Euroopa Liidu kavatsust lähetada detsembrist 2004 Bosniasse ja Hertsegoviinasse EL missioon, sealhulgas sõjaline osa, vastavalt tingimustele, mis nähti ette Iirimaa välisministri ja Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja 29. juuni 2004. aasta kirjas julgeolekunõukogu eesistujale. ÜRO Julgeolekunõukogu otsustas veel, et rahukokkuleppe lisa 1-A liites B hetkel sisalduvaid relvajõudude staatuse lepinguid kohaldatakse kavandatava EL missiooni ja selle relvajõudude suhtes ajutiselt, hõlmates nende loomist Bosnias ja Hertsegoviinas kuni jõustumiseks nimetatud lepingute osaliste nõusoleku saamiseni.

(9)

Nõukogu on kokku leppinud, et Euroopa Liidu sõjaline operatsioon peaks ära hoidma konflikte, võimaldama jätkuvalt täita Bosnia ja Hertsegoviina rahukokkuleppe üldraamistiku lisades 1A ja 2 määratletud ülesandeid ning andma oma volituste kohaselt panuse ohutu ja turvalise keskkonna loomiseks, et täita kõrge esindaja büroo missiooni rakendusplaanis ja stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis püstitatud põhiülesanded.

(10)	Operatsioon peaks tugevdama EL igakülgset lähenemist Bosniale ja Hertsegoviinale ning toetama Bosnia ja Hertsegoviina edusamme ELi integreerumisel omaenese jõupingutustega, eesmärgiga sõlmida stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping kui keskpika tähtaja eesmärk.

(11)

EL sõjalisel operatsioonil peaksid olema relvajõudude juhataja kaudu teostatavad täielikud volitused Bosnia ja Hertsegoviina rahukokkuleppe üldraamistiku lisades 1A ja 2 määratletud ülesannete täitmiseks, et kontrollida rahukokkuleppe üldraamistiku sõjaliste aspektide rakendamist ning hinnata ja käsitleda osapoolte ülesannete täitmatajätmist.

(12)	Lisaks juba loodud kontaktidele seoses Euroopa Liidu tegevusega Bosnias ja Hertsegoviinas peab Euroopa Liit tihedaid konsultatsioone Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutustega, eelkõige kaitseministeeriumiga Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni läbiviimise osas.

(13)

Konsultatsioone NATOga alustatakse vastavalt 17. märtsil 2003 peasekretäri/kõrge esindaja ja NATO peasekretäri vahel peetud kirjavahetuses sätestatud tingimustele. Järgnevas kirjavahetuses vastavalt 30. juunil ja 8. juulil 2004, leppis Põhja-Atlandi nõukogu kokku Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja asetäitja määramises EL operatsioonide ülemjuhatajaks ning leppis kokku, et EL operatsioonide peakorter peaks asuma Euroopa liitlasjõudude peakorteri juures.

(14)	Poliitika- ja julgeolekukomitee peaks teostama poliitilist kontrolli ja korraldama strateegilist juhtimist EL sõjalistel operatsioonidel Bosnias ja Hertsegoviinas ning tegema vastavad otsused kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 25 kolmanda lõiguga.

(15)

Euroopa Ülemkogu 7.–9. detsembri 2000. aasta Nice'i kohtumisel esitatud juhistest lähtudes peaks käesolev ühismeede kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklitega 18 ja 26 määratlema peasekretäri/kõrge esindaja rolli poliitika- ja julgeolekukomitee poolt kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 25 teostatava poliitilise kontrolli ja strateegilise juhtimise raames hõlmatud meetmete rakendamisel.

(16)	Kolmandad riigid peaksid osalema EL sõjalistes operatsioonides kooskõlas Euroopa Ülemkogu poolt sätestatud juhistega.

(17)

Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 28 lõikega 3 peaksid liikmesriigid katma käesolevast ühismeetmest tulenevad sõjalise või kaitsepoliitilise iseloomuga tegevuskulud, võttes arvesse nõukogu 23. veebruari 2004. aasta otsust 2004/197/ÜVJP, millega määratletakse sõjalise või kaitsepoliitilise iseloomuga Euroopa Liidu operatsioonide ühiste kulude rahastamise juhtimise mehhanism (3) (edaspidi “ATHENA”).

(18)

Euroopa Liidu lepingu artikli 14 lõige 1 nõuab ühismeetmete raames liidule kättesaadavaks tehtavate vahendite avaldamist. Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni ühiste kulude lähtesumma on hetkel täpseim olemasolev eelarve projekt ning see ei mõjuta lõplikke summasid, mis sisalduvad eelarves, mille peab heaks kiitma kooskõlas ATHENAs sätestatud põhimõtetega.

(19)

Taani on Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artikli 6 kohaselt teatanud, et ei osale liidu kaitsepoliitilise tähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamises ega rakendamises. Taani ei osale operatsiooni sõjaliste aspektide rahastamisel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Missioon

1.   Pärast kõigi asjakohaste otsuste tegemist ning lähtudes nõukogu edasisest otsusest operatsioon käivitada, viib Euroopa Liit Bosnias ja Hertsegoviinas läbi sõjalise operatsiooni nimega ALTHEA, et ära hoida konflikte, võimaldada jätkuvalt täita Bosnia ja Hertsegoviina rahukokkuleppe üldraamistiku lisades 1A ja 2 määratletud kohustusi ja anda oma volituste kohaselt panus Bosnias ja Hertsegoviinas ohutu ja turvalise keskkonna loomiseks, et täita kõrge esindaja büroo missiooni rakendusplaanis ja stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi raames püstitatud põhiülesandeid. Kõnealune operatsioon on osa üldisest Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonist Bosnias ja Hertsegoviinas.

2.   Operatsiooni läbiviimisel osalevad relvajõud tegutsevad kooskõlas nõukogu poolt heaks kiidetud üldiste põhimõtetega.

3.   EL sõjaline operatsioon viiakse läbi kasutades NATO ühiseid vahendeid ja varustust, vastavalt NATOga kokkulepitule.

Artikkel 2

EL operatsiooni ülema nimetamine

EL operatsiooni ülemaks nimetatakse admiral Rainer FEIST, Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja asetäitja (D-SACEUR).

Artikkel 3

EL operatsiooni peakorteri määramine

EL operatsiooni peakorter asub Euroopa liitlasjõudude peakorteri juures.

Artikkel 4

EL relvajõudude juhataja nimetamine

EL relvajõudude juhatajaks nimetatakse kindralmajor A. David LEAKEY.

Artikkel 5

Operatsiooni kavandamine ja käivitamine

Nõukogu teeb otsuse EL sõjalise operatsiooni käivitamise kohta pärast operatsiooni plaani ja tegevuseeskirjade heakskiitmist ning pärast muid vajalikke otsuseid.

Artikkel 6

Poliitiline kontroll ja strateegiline juhtimine

1.   Nõukogu vastutab poliitika- ja julgeolekukomitee poolt teostatava EL sõjalise operatsiooni poliitilise kontrolli ja strateegilise juhtimise eest. Nõukogu volitab käesolevaga poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema asjakohaseid otsuseid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 25. Kõnealune volitus hõlmab õigust teha muudatusi planeerimisdokumentidesse, kaasa arvatud operatsiooni plaani, käsuliini ja tegevuseeskirjadesse. Kõnealune volitus hõlmab samuti õigust teha edasisi otsuseid EL operatsiooni ülema ja/või EL relvajõudude juhataja nimetamise kohta. Volitused võtta vastu otsuseid EL sõjalise operatsiooni eesmärkide ja lõpetamise kohta jäävad nõukogule, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomitee annab nõukogule korrapäraselt aru.

3.   Poliitika- ja julgeolekukomitee saab Euroopa Liidu Sõjalise Komitee esimehelt regulaarselt aruandeid EL sõjalise operatsiooni läbiviimise kohta. Poliitika- ja julgeolekukomitee kutsub vajaduse korral EL operatsiooni ülema ja/või EL relvajõudude juhataja osalema oma koosolekutel.

Artikkel 7

EL reageeringu seostatus

1.   Operatsioon on osa põhjalikult kooskõlastatud EL kohalolekust Bosnias ja Hertsegoviinas. Nõukogu tagab EL jõupingutuste maksimaalse sidususe ja tõhususe Bosnias ja Hertsegoviinas. Piiramata ühenduse pädevust, edendab Euroopa Liidu eriesindaja Bosnias ja Hertsegoviinas EL üldist poliitilist kooskõlastamist Bosnias ja Hertsegoviinas. EL eriesindaja juhatab koordineerimisrühma, mis moodustatakse kõigist kõnealuses valdkonnas osalevatest EL osapooltest, kaasa arvatud EL relvajõudude juhataja, eesmärgiga kooskõlastada EL tegevust.

2.   EL relvajõudude juhataja võtab arvesse EL eriesindaja kohalikke poliitilisi nõuandeid ilma käsuliini rikkumata, eelkõige küsimustes, milles EL eriesindajal on eriline või kindlaksmääratud osa, ning püüab oma volituste piires arvesse võtta EL eriesindaja taotlusi.

3.   EL relvajõudude juhataja teeb vajadusel koostööd Euroopa Liidu politseimissiooniga.

Artikkel 8

Sõjaline juhtimine

1.   EL sõjaline komitee kontrollib EL operatsiooni ülema vastutusel läbiviidava EL sõjalise operatsiooni nõuetekohasust.

2.   EL sõjaline komitee saab regulaarselt aruandeid EL operatsiooni ülemalt. EL sõjaline komitee võib vajaduse korral kutsuda EL operatsiooni ülema ja/või EL relvajõudude juhataja oma koosolekutele.

3.   EL sõjalise komitee eesistuja on peamiseks kontaktisikuks EL operatsiooni ülemale.

Artikkel 9

Suhted Bosnia ja Hertsegoviinaga

Peasekretär/kõrge esindaja ja EL eriesindaja Bosnias ja Hertsegoviinas on oma vastavate volituste piires peamisteks kontaktisikuteks Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutustele seoses käesoleva ühismeetme rakendamist käsitlevate küsimustega. Eesistujariiki teavitatakse nendest kontaktidest regulaarselt ja viivitamatult. EL relvajõudude juhataja peab oma missiooniga seotud küsimustes tihedas koostöös EL eriesindajaga ühendust kohalike ametiasutustega.

Artikkel 10

Koordineerimine ja koostöö

EL relvajõudude juhataja ja operatsiooni ülem koordineerivad ilma käsuliini rikkumata oma tegevuse EL eriesindajaga Bosnias ja Hertsegoviinas eesmärgiga tagada EL sõjalise operatsiooni sidusus EL tegevustega Bosnias ja Hertsegoviinas laiemas kontekstis. Kõnealuse tegevuse raames teevad EL relvajõudude juhataja ja operatsiooni ülem vastavalt vajadusele koostööd teiste piirkonnas tegutsevate rahvusvaheliste osapooltega.

Artikkel 11

Kolmandate riikide osalemine

1.   Ilma et see piiraks Euroopa Liidu sõltumatust otsuste tegemisel ja ühtset institutsioonilist raamistikku ning kooskõlas Euroopa Ülemkogu asjakohaste suunistega:

—	osalevad Euroopa Liitu mitte kuuluvad NATO liikmesriigid ja Kanada EL sõjalisel operatsioonil soovi korral;

—	võib vastavalt kokkulepitud tingimustele kutsuda EL sõjalisel operatsioonil osalema riike, kes on Euroopa Liiduga ühinemise kandidaatriigid;

—	võib operatsioonil osalema kutsuda ka võimalikke partnereid ja muid kolmandaid riike.

2.   Nõukogu volitab käesolevaga poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema EL operatsiooni ülema ja EL sõjalise komitee soovitusel vastavaid otsuseid kavandatava panuse heakskiitmise kohta.

3.   Kolmandate riikide osalemist käsitlev üksikasjalik kord kehtestatakse kokkuleppega kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 24. Peasekretär/kõrge esindaja, kes abistab eesistujariiki, võib vastavad kokkulepped viimase nimel läbi rääkida. Kui EL ja kolmas riik on sõlminud lepingu, millega kehtestatakse raamistik asjaomase kolmanda riigi osalemise kohta EL kriisiohjamisoperatsioonidel, kohaldatakse sellise lepingu sätteid kõnealuse operatsiooni kontekstis.

4.   EL sõjalisse operatsiooni märkimisväärse sõjalise panuse teinud kolmandatel riikidel on operatsiooni igapäevase haldamise seisukohast samad õigused ja kohustused kui operatsioonis osalevatel EL liikmesriikidel.

5.   Nõukogu volitab käesolevaga poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema vastavad otsused Panustajate Komitee loomiseks, kui kolmandad riigid peaksid andma märkimisväärse sõjalise panuse.

Artikkel 12

Rahastamiskord

1.   EL sõjalise operatsiooni ühiseid kulusid haldab ATHENA.

2.   Käesolevas EL sõjalises operatsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid:

—	relvajõudude kui terviku kasarmute ja majutusega seotud kulusid ei finantseerita ühistest kuludest,

—	relvajõudude kui terviku transpordiga seotud kulusid ei finantseerita ühistest kuludest.

3.   Piiramata tulevaste operatsioonide finantseerimist ja võttes arvesse kõnealuse operatsiooni läbiviimise eritingimusi, võib nõukogu vägede moodustamise protsessi silmas pidades kaaluda rahvusvahelise relvajõudude põhja-üksuse finantseerimist.

4.   EL sõjalise operatsiooni ühiste kulude katmise lähtesumma on 71,7 miljonit eurot.

5.   EL sõjalise operatsiooni hankemenetlused on avatud operatsiooni rahastamist toetavate EL liikmesriikide pakkujatele.

Artikkel 13

Suhted NATOga

1.   Suhteid NATOga arendatakse vastavalt 17. märtsil 2003 peasekretäri/kõrge esindaja ja NATO peasekretäri vahel peetud kirjavahetuses sätestatud tingimustele.

2.   EL teostab EL relvajõudude kogu käsuliini poliitilist kontrolli ja strateegilist juhtimist kogu EL sõjalise operatsiooni jooksul pärast EL ja NATO vahelisi konsultatsioone. Selle raames annab EL operatsiooni ülem operatsiooni läbiviimise kohta aru ainult EL organitele. NATOle annavad teavet olukorra arengutest vastavad organid, eelkõige poliitika- ja julgeolekukomitee ja EL sõjalise komitee eesistuja.

Artikkel 14

Teabe andmine NATOle ja kolmandatele riikidele

1.   Peasekretär/kõrge esindaja on volitatud andma NATOle ja käesoleva ühismeetmega seotud kolmandatele osapooltele EL salastatud teavet ja dokumente, mis on koostatud kõnealuse EL sõjalise operatsiooni jaoks kooskõlas nõukogu julgeolekueeskirjadega.

2.   Peasekretär/kõrge esindaja on volitatud andma käesoleva ühismeetmega seotud kolmandatele osapooltele EL mittesalastatud dokumente, mis käsitlevad nõukogu arutelusid seoses operatsiooniga, ning mille kohta kehtib ametialase saladuse hoidmise kohustus tulenevalt nõukogu kodukorra artikli 6 lõikest 1.

Artikkel 15

Ühenduse meetmed

Nõukogu märgib, et komisjon kavatseb asjakohaselt suunata oma tegevust käesoleva ühismeetme eesmärkide saavutamiseks.

Artikkel 16

Läbivaatusprotsess

1.   Osana EL missiooni läbivaatusprotsessist teostatakse kuus kuud kestev läbivaatus:

—

et võimaldada poliitika- ja julgeolekukomiteel otsustada, võttes arvesse julgeoleku olukorda ja kõrge esindaja/EL eriesindaja ning käsuliini kaudu EL relvajõudude juhataja nõuannet ning järgides ELSK sõjalist nõuannet, muudatuste tegemine seoses EL sõjalise operatsiooni ulatuse, volituste ja ülesannete ning selle lõpetamisega.

—

et võimaldada poliitika- ja julgeolekukomiteel otsustada, võttes arvesse julgeoleku olukorda ja kõrge esindaja/EL eriesindaja, EL relvajõudude juhataja ja Euroopa Liidu politseimissiooni juhi nõuannet ja järgides ELSK ja CIVCOM nõuannet, kas kogu integreeritud politseiüksusega sarnane tegevus või osa sellest tuleks tagasi suunata EL eriesindaja alluvusse õigusriigi põhimõtete järgimiseks, kaasa arvatud riigi teabe- ja kaitseagentuuri tegevuse toetamiseks. Sellisel juhul vaadatakse üle politsei- ja sõjaliste missioonide koosseis.

2.   Nõukogu teeb otsuse operatsiooni jätkamise kohta hiljemalt 31. detsembril 2005.

Artikkel 17

Jõustumine ja lõpetamine

1.   Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

2.   EL sõjaline operatsioon lõpeb nõukogu poolt määrataval kuupäeval.

3.   Käesolev ühismeede tunnistatakse kehtetuks pärast EL relvajõudude positsioonidelt äratoomist, kooskõlas operatsiooni lõpetamise heakskiidetud kavaga.

Artikkel 18

Avaldamine

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  Vt käesoleva ELT lk 7.

(2)  EÜT L 70, 13.3.2002, lk 1.

(3)  ELT L 63, 28.2.2004, lk 68.

---

28.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 252/15

---

Komisjoni 22. juuni 2004. aasta määruse (EÜ) nr 1147/2004, millega määratakse kindlaks teatavate piima- ja piimatootesektori toodete 2004. aasta teisel poolel saadaolev kogus ühenduse avatud kvootide alusel üksnes impordilitsentsil põhinevalt, parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 222, 23. juuni 2004 )

Lehekülgedel 13 ja 14 I A kuni I H lisas:

asendatakse:

“Jaotuskoefitsient”

järgmisega:

“Kogus (tonnides)”

---