IAS 39

1.

Selle standardi eesmärk on kehtestada printsiibid finantsvarade ja finantskohustiste kajastamise ja mõõtmise ning mitterahanduslike objektide ostu- ja müügilepingute jaoks. Nõuded finantsinstrumentidesse puutuva informatsiooni esituse ja avalikustamise jaoks on välja toodud IAS 32-s Finantsinstrumendid: avalikustamine ja esitus.

2.

Seda standardit rakendatakse kõigi üksuste poolt kõigile finantsinstrumentidele, välja arvatud:

3.

Finantsgarantiilepingud alluvad sellele standardile, kui nad kehtestavad maksed vastusena muutustele kindlaksmääratud intressimääras, finantsinstrumendi hinnas, laiatarbekaupade hindades, valuutavahetuskurssides, hindade või kursside indeksites, krediidimäärades või krediidiindeksites või muudes muutujates (mõnikord nimetatakse neid “aluseksolevateks”). Näiteks finantsgarantiileping, mis määrab sooritatavad maksed juhuks, kui võlgniku krediidimäär langeb allapoole teatud taset, kuulub selle standardi rakendusulatusse.

4.

Laenukohustused, mille üksus markeerib kulude või tulude arvestamise teel saadud õiglases väärtuses finantskohustistena, kuuluvad selle standardi rakendusulatusse. Üksus, millel on minevikukogemus laenukohustustest tuleneva varade müügiga lühikese aja jooksul pärast laenukohustuste jõustumist, rakendab seda standardit kõigile oma samasse klassi kuuluvatele laenukohustustele.

5.

See standard rakendub mitterahanduslike objektide sellistele ostu-müügilepingutele, mille tasaarveldust saab teha sularahas või muude finantsinstrumentide abil või finantsinstrumentide vahetamise teel, justkui lepingud oleks finantsinstrumendid (välja arvatud lepingud, mis sõlmiti ja mis on jätkuvalt kehtivad üksuse oodatavate ostu-, müügi- või kasutusnõuetega vastavuses oleva mitterahanduslike objektide vastuvõtu või kättetoimetamisega).

6.

On mitmeid võimalusi, kuidas mitterahanduslike objektide ostu- või müügilepingute tasaarveldust saab teha sularahas, muude finantsinstrumentide abil või finantsinstrumentide vahetamise teel. Nende seas on järgmised võimalused:

Lepingut, millele rakenduvad (b) ja (c), ei sõlmita üksuse oodatavatele ostu-, müügi- ja kasutusnõuetele vastava mitterahanduslike objektide vastuvõtu või üleandmise eesmärgil, ja see kuulub vastavalt selle standardi rakendusulatusse. Teisi lepinguid, millele rakendub lõik 5, hinnatakse, tegemaks kindlaks, kas nad sõlmiti ja on jätkuvalt jõus üksuse oodatavatele ostu-, müügi- ja kasutusnõuetele vastava mitterahanduslike objektide vastuvõtu või kättetoimetamise eesmärgil, ja kas nad kuuluvad vastavalt selle standardi rakendusulatusse.

7.

Kirjalik optsioon vastavalt lõikudele 6(a) ja (d) osta või müüa mitterahanduslikku objekti, mille tasaarveldust saab teha sularahas, muude finantsinstrumentide abil või finantsinstrumentide vahetamise teel, kuulub selle standardi rakendusulatusse. Sellist lepingut ei saa sõlmida üksuse oodatavatele ostu- müügi- või vahetusnõuetele vastava mitterahanduslike objektide vastuvõtu või üleandmise eesmärgil.

8.

IAS 32-s defineeritud termineid kasutatakse selles standardis IAS 32 lõigus 11 määratletud tähenduses. IAS 32 defineerib järgmised terminid:

ja annab juhtnöörid nende terminite rakendamiseks.

9.

Järgnevaid termineid kasutatakse selles standardis alljärgnevalt määratletud tähenduses:

10.

Seostunud tuletisinstrument on osa hübriid(sega)instrumendist, mis sisaldab ka mittetuletis põhilepingut – sellise toimega, et mõned segainstrumendi rahavood varieeruvad sarnaselt eraldiseisva tuletisinstrumendiga. Seostunud tuletisinstrument põhjustab mõndasid või kõiki rahavooge, mille muutmist muul juhul vastavalt kindlaksmääratud intressimäärale, finantsinstrumendi hinnale, laiatarbekaupade hinnale, valuutavahetuskursile, hinna- või reitinguindeksile, krediidimäärale, krediidiindeksile või muudele muutujatele lepinguga nõutaks. Tuletisinstrument, mis on seotud finantsinstrumendiga, kuid on lepingu alusel sellest instrumendist sõltumatult transfereeritav või millel on sellest instrumendist erinev lepinguosaline, pole seostunud, vaid on eraldiseisev finantsinstrument.

11.

Seostunud tuletisinstrument eraldatakse põhilepingust ja arvatakse selle standardi alla kuuluvaks siis ja ainult siis, kui:

12.

Kui üksuselt nõutakse selle standardiga, et ta eraldaks tuletisinstrumendiselle põhilepingust, kuid üksus pole võimeline tuletisinstrumenti kas soetamisel või järgnevatel finantsaruande kuupäevadel mõõtma, käsitleb ta kogu kombineeritud lepingut tehingute jaoks peetava finantsvara või finantskohustisena.

13.

Kui üksus pole võimeline seostunud tuletisinstrumenditingimuste ja tärminite põhjal selle õiglast väärtust kindlaks tegema, on seostunud tuletisinstrumendi väärtuseks erinevus hübriidinstrumendi õiglase väärtuse ja põhilepingu õiglase väärtuse vahel, kui neid saab selle standardiga kindlaks määrata. Kui üksus pole seda meetodit kasutades võimeline seostunud tuletisinstrumendi õiglast väärtust kindlaks tegema, rakendub lõik 12 ja segainstrumenti käsitletakse tehingute kohta käivana.

14.

Üksus kajastab finantsvara või finantskohustist oma bilansis siis ja ainult siis, kui üksus saab instrumendi lepinguliste määruste osapooleks. Seoses finantsvarade kasutamise tavapärase viisiga vt lõiku 38.)

15.

Konsolideeritud finantsaruannetes on lõigud 16-23 ja lisa A lõigud AG34-AG52 rakendatud konsolideeritud tasemel. Järelikult konsolideerib üksus kõigepealt vastavalt IAS 27-le ja SIC-12le Konsolideerimine – eriotstarbelised asutused kõik tütarettevõtted ja siis rakendab tulemuseks saadud grupile lõike 16-23 ja lisa A lõike AG34-AG52.

16.

Enne selle hindamist, kas ja mil määral on kajastamise lõpetamine lõikude 17-23 all sobiv, teeb üksus kindlaks, kas neid lõike peaks rakendama finantsvara osale (või sarnaste finantsvarade grupi osale) või finantsvarale (või sarnaste finantsvarade grupile) tervikuna, nii nagu on järgnevalt kirjas.

17.

Ettevõte lõpetab finantsvara kajastamise siis ja ainult siis, kui:

18.

Üksus kannab finantsvara üle siis ja ainult siis, kui ta kas:

19.

Kui üksus säilitab lepingujärgsed õigused finantsvarade (“algse vara”) rahavoogude saamiseks, kuid eeldab lepingujärgset kohustust maksta neid rahavooge ühele või mitmele üksusele (“eventuaalsed saajad”), käsitleb üksus tehingut kui ülekannet siis ja ainult siis, kui täidetud on järgmised kolm tingimust.

20.

Kui üksus annab üle finantsvarad (vt lõik 18), hindab ta, mil määral säilitab ta finantsvara omamisest tulenevad riskid ja tasud. Sellisel juhul:

21.

Riskide ja tasude ülekannet hinnatakse (vt lõik 20), võrreldes üksuse ettekandeid enne ja pärast ülekannet ülekantud vara rahavoogude netosummade ja ajastuse muutlikkusega. Üksus on säilitanud põhimõtteliselt kõik finantsvara omamisega kaasnevad riskid ja tasud, kui muutlikkus finantsvara tulevaste rahavoogude praeguses netoväärtuses ei muutu ülekande tulemusena märkimisväärselt (nt kuna üksus on müünud finantsvara leppe alusel, mis näeb ette selle tagasiostmise fikseeritud hinnaga või müügihinnaga pluss laenaja tulu). Üksus on üle andnud põhimõtteliselt kõik finantsvara omamisega kaasnevad riskid ja tasud, kui see muutlikkus pole finantsvaraga seotud tulevaste rahavoogude netoväärtuse praeguse totaalse muutlikkusega seoses enam märkimisväärne (nt kuna üksus on müünud finantsvara ainult sellise optsiooni all, mis näeb ette selle tagasiostmise tagasiostmise ajal õiglases väärtuses, või on ta üle kandnud täiesti proportsionaalse osa lepingu suuremate finantsvarade rahavoogudest, nagu laenu all-osalus, mis vastab lõigu 19 tingimustele).

22.

Tihti on ilmselge, kas üksus on üle andnud või säilitanud põhimõtteliselt kõik finantsvara omamisega seotud riskid ja kohustused, ning pole vaja teha mingeid arvutusi. Teistel juhtudel on tarvis arvutada ning võrrelda üksuse muutlikkust tulevaste rahavoogude praeguses netoväärtuses enne ja pärast üleandmist. Arvutustes ja võrdlustes kasutatakse sobivat käesolevat turuintressi määra diskontomäärana. Kogu põhjendatud võimalikku muutlikkust rahavoogude netoväärtuses võetakse arvesse, kusjuures väljaminekutele, mille ettetulemine on tõenäolisem, antakse suurem kaal.

23.

Kas üksus on säilitanud üleantud vara üle kontrolli (vt lõik 20(c)), sõltub tsessionaari võimalustest vara müüa. Kui tsessionaaril on praktiline võimalus müüa finantsvara tervikuna kolmandale mitteseotud osapoolele ning kui ta on selleks müümiseks võimeline ühepoolselt ning vajamata üleandjale lisapiirangute pealepanemist, pole ülekandnud üksus kontrolli säilitanud. Kõigil muudel juhtudel on üksus kontrolli säilitanud.

24.

Kui üksus annab finantsvara üle ülekandes, mis kvalifitseerub kajastamise lõpetamisena tervenisti, ning säilitab õiguse kasutada finantsvara tasu eest, siis kajastab ta kas kasutatava vara või kasutatava lepingu kasutatavat kohustust. Kui tasu üksuse poolt pole mõeldud adekvaatseks kompensatsiooniks vara kasutamise eest, siis kajastatakse kasutamisobligatsiooni kasutamiskohustust selle õiglases väärtuses. Kui saadav tasu on mõeldud olema rohkem kui adekvaatne kompensatsioon tarvitamise eest, siis kajastatakse kasutusõiguses olevat kasutatavat vara sel määral, mis on kindlaks määratud vastavalt lõigule 27 suurema finantsvara bilansilise maksumuse assignatsiooni alusel.

25.

Kui ülekande tulemusena lõpetatakse finantsvara kajastamine tervikuna, kuid ülekande tulemusena saab üksus uue finantsvara või eeldab uut finantskohustist või kasutuskohustust, kajastab üksus uut finantsvara, finantskohustist või kasutuskohustust õiglases väärtuses.

26.

Finantsvara kajastamise lõpetamisel tervikuna erinevust:

27.

Kui üleantud vara on osa suuremast finantsvarast (nt kui üksus annab üle intressirahavood, mis on osa võlainstrumendist, vt lõik 16(a)) ja üleantud osa kvalifitseerub kajastamise lõpetamisena tervikuna, siis suurema finantsvara eelnev bilansiline maksumus jaotatakse jätkuvalt kajastatava osa ning selle osa vahel, mille kajastamine on lõpetatud, võttes aluseks nende osade õiglased väärtused ülekandepäeval. Sellel eesmärgil käsitletakse säilitatud kasutatavat vara kui seda osa, mida jätkuvalt kajastatakse. Erinevused järgnevate summade vahel:

28.

Kui üksus jagab suurema finantsvara eelneva bilansilise maksumuse ära osa vahel, mida jätkuvalt kajastatakse, ning osa vahel, mille kajastamine on lõpetatud, peab olema kindlaks määratud jätkuvalt kajastatava osa õiglane väärtus. Kui üksus on varem müünud osi, mis on sarnased jätkuvalt kajastatavale osale või eksisteerivad selliste osade muud turutehingud, pakuvad tegelike tehingute hiljutised hinnad selle osa õiglasele väärtusele parimat hinnangut. Kui pole hinnanoteeringuid ega turutehinguid, et jätkuvalt kajastatava osa õiglast väärtust toetada, on parim hinnang õiglasele väärtusele vahe suurema finantsväärtuse kui terviku õiglase väärtuse ja tsessionaari poolt lõpetatud kajastamisega osa eest saadud tasu vahel.

29.

Kui ülekande tulemusena ei toimu kajastamise lõpetamist, kuna üksus on säilitanud põhimõtteliselt kõik üleantud vara tasumisega kaasnevad riskid ja tasud, jätkab üksus üleantud vara kajastamist tervikuna ning kajastab finantskohustist saadud tasu eest. Järgnevatel perioodidel kajastab üksus kõiki üleantud vara eest tulevaid sissetulekuid ning kõiki finantskohustisest tulevaid kulutusi.

30.

Kui üksus ei kanna üle ega ka säilita põhimõtteliselt kõiki üleantud vara omamisega kaasnevaid riske ja tasusid ning säilitab üleantud vara üle kontrolli, jätkab üksus üleantud vara kajastamist oma jätkuva seotuse ulatuses. Üksuse jätkuv seotus finantsvaraga on see, mil määral toimuvad muutused üleantud vara väärtuses. Näiteks:

31.

Kui üksus jätkab vara kajastamist oma seotuse ulatuses, kajastab üksus ka seostuva kohustuse. Hoolimata teistest selle standardi mõõtmisnõuetest mõõdetakse üleantud vara ja seostuvat kohustust alusel, mis peegeldab õigusi ja kohustusi, mille üksus on säilitanud. Seostuvat kohustust mõõdetakse sellisel viisil, et vara bilansiline netomaksumus ja seostunud kohustus on:

32.

Üksus jätkab igast finantsvarast tuleneva sissetuleku kajastamist oma jätkuva seotuse ulatuses ning kajastab kõiki seostuva kohustusega ilmnevaid kulusid.

33.

Järgneva mõõtmise eesmärgil seletatakse üleantud vara õiglase väärtuse ning seostuva kohustuse õiglaste väärtuste muutused ära teineteisega kooskõlaliselt, vastavalt lõigule 55, ning neid ei hüvitata.

34.

Kui ettevõte on jätkuvalt seotus vaid finantsvara ühe osaga (nt kui üksus säilitab optsiooni üleantud vara osa tagasiostmiseks, või säilitab jääkintressi, millest ei tulene põhimõtteliselt kõigi omanikustaatusega kaasnevate riskide ja tasude säilitamine, ning üksus säilitab kontrolli), jaotab üksus finantsvara eelmise bilansimaksumuse osa vahel, mida ta jätkuva seotuse raames jätkuvalt kajastab, ning osa vahel, mida ta enam ei kajasta, toetudes nende osade suhtelisele õiglastele väärtustele ülekandepäeval. Sel eesmärgil rakenduvad lõigu 28 nõuded. Erinevused järgnevate summade vahel:

35.

[…]

36.

Kui üleantud vara kajastamist jätkatakse, siis vara ja seostuvat kohustust ei hüvitata. Samamoodi – üksus ei hüvita ühtki üleantud varast tulenevat sissetulekut ühegi seostunud kohustustes ilmneva kuluga (vt IAS lõiku 42).

37.

Kui üleandja tagab tsessionaarile mitterahalise lisakindlustuse (nagu võla- või omakapitaliinstrumendi), sõltub lisakindlustuse arvestamine üleandja ja tsessionaari jaoks sellest, kas tsessionaaril on õigust lisakindlustust müüa või omakorda tagatiseks anda ning kas üleandja on kohustused täitmata jätnud. Üleandja ja tsessionaar arvestavad lisakindlustust järgnevalt:

38.

Finantsvarade regulaarsed ostud või müügid kajastatakse või lõpetatakse nende rakendatavana kajastamine, kasutades kauplemispäeva või arvelduspäeva arvestust (vt lisa A paragrahvid AG53-AG56).

39.

Üksus eemaldab finantskohustise oma bilansist siis ja ainult siis, kui see on kustutatud – s.t kui lepingus kindlaksmääratud kohustused on täidetud, tühistatud või kehtivuse kaotanud.

40.

Laenuandja ja laenuvõtja vahel toimuvat oluliselt erinevate tingimustega võlainstrumentide vahetust selgitatakse kui algse finantskohustise kustutamist ning uue finantskohustise kajastamist. Sarnaselt – eksisteeriva finantskohustise või selle osa (kas see siis on selgitatav võlgniku majanduslike raskustega või mitte) tingimuste olulist muutmist selgitatakse kui algse finantskohustise kustutamist ning uue finantskohustise kajastamist.

41.

Kustutatud või teisele osapoolele üleantud finantskohustise (või finantskohustise osa) bilansilise maksumuse ning makstud tasu vahelist erinevust, kaasa arvatud kõik üleantud varad või eeldatud kohustused, kajastatakse tuludes või kuludes.

42.

Kui üksus kasutab finantskohustise osa, jaotab ta finantskohustise eelmise bilansilise maksumuse jätkuvalt kajastatava osa ning selle osa vahel, mida enam ei kajastata, toetudes nende osade õiglasele väärtusele kasutamise kuupäeval. Erinevus järgnevate summade vahel: (a) enam mitte kajastatavale osale määratud bilansiline maksumus ja (b) enam mitte kajastatava osa eest makstud tasu, kaasa arvatud ükskõik milline üleantud mitterahaline vara või eeldatav kohustus, kajastatakse kasumis või kahjumis.

43.

Finantsvara või finantskohustise algselt kajastamisel mõõdab üksus selle õiglase väärtuse, pluss, juhul kui finantsvara või finantskohustis pole kasumi või kahjumi arvestamise läbi saadud õiglases väärtuses, tehingukulud, mis on otseselt omistatavad finantsvara või finantskohustise omandamisele või väljaandmisele.

44.

Kui üksus kasutab vara jaoks, mille kulusid või amortiseeritud kulusid järgnevalt mõõdetakse, arvelduspäeva arvestust, kajastatakse vara algselt selle tehingupäeva õiglases väärtuses (vt lisa A lõigud AG53-AG56).

45.

Finantsvara mõõtmise eesmärgil peale algset kajastamist klassifitseerib see standard finantsvarad järgnevasse 4 kategooriasse, nii nagu on määratletud lõigus 9:

Need kategooriad rakenduvad selle standardiga käsitletavale mõõtmisele ja kasumi või kahjumi kajastamisele. Üksus võib finantsaruandes informatsiooni esitades kasutada ka nende kategooriate teistsugust kirjeldust või muud kategoriseerimist. Üksus avalikustab märkustes IAS 32 poolt nõutava informatsiooni.

46.

Pärast algset kajastamist mõõdab üksus finatsvarasid, kaasa arvatud derivatiive, mis on varad, nende õiglases väärtuses, ilma mingisuguse tehingukulude, mis võivad ilmneda müümisel või muudel paigutustel, mahaarvamiseta, välja arvatud järgmised finantsvarad:

47.

Pärast algset kajastamist mõõdab üksus kõiki finantskohustisi amortiseeritud soetusmaksumuses, kasutades tegeliku intressimäära meetodit, välja arvatud:

48.

Finantsvarade või finantskohustiste õiglases väärtuse kindlakstegemisel selle standardi IAS 32 rakendamise eesmärgil rakendab üksus lisa A lõike AG69-AG82.

49.

Nõudmise teguriga finantskohustise (nt nõudedeposiit) õiglane väärtus pole väiksem kui tasumisele kuuluv summa, mis on diskonteeritud esimesest kuupäevast, mil summa maksmine nõutud võis olla.

50.

Üksus ei klassifitseeri ümber kasumite ja kahjude läbi saadud õiglase väärtusega finantsinstrumendi kategooriat, kuni see kehtib või on välja antud.

51.

Kui investeeringut ei saa võimaluste või kavatsuste muutumise tagajärjel enam tähtajaliseks klassifitseerida, peab selle ümber klassifitseerima kui müügiks sobiva ning selle peab õiglases väärtuses uuesti mõõtma, ning erinevust selle bilansimaksumuse ja õiglase väärtuse vahel tuleb seletada vastavalt lõigule 55(b).

52.

Mil iganes tähtajaliste investeeringute tähelepanuväärne summa ei vasta lõigu 9 tingimustele, peab ülejäänud tähtajalised investeeringud ümber klassifitseerima kui müügiks sobivad. Sellistel ümberklassifitseerimistel peab erinevust nende bilansimaksumuse ja õiglase väärtuse vahel seletama vastavalt lõigule 55 (b).

53.

Kui sellise finantsvara või finantskohustise jaoks, millele enne usaldusväärset mõõtu ei olnud, saab kättesaadavaks usaldusväärne mõõdupuu, ning usaldusväärse mõõdupuu kättesaadavuse korral on nende varade või kohustuste õiglaste väärtuste mõõtmine nõutav (vt lõigud 46 (c) ja 47), mõõdetakse vara või kohustuse õiglane väärtus uuesti, ning selle bilansimaksumuse ja õiglase väärtuse erinevust seletatakse vastavalt lõigule 55.

54.

Kui kavatsuse, võimaluste või erandlike tingimuste muutumise tulemusena pole õiglase väärtuse usaldusväärne mõõt enam kättesaadav (vt lõigud 46(c) ja 47) või kuna lõigus 9 viidatud “kaks eelnevat finantsaastat” on möödunud, on finantsvara või finantskohustise maksumust sobivam mõõta soetusmaksumuses kui õiglases väärtuses, finantsvara või finantskohustise bilansimaksumuse õiglane väärtus sel kuupäeval saab selle uueks soetusmaksumuseks või amortiseeritud soetusmaksumuseks, nii nagu kohaldamiseks tehakse. Iga vastavalt lõigule 55(b) omakapitalis kajastatud vara tulu või kulu seletatakse järgnevalt:

55.

Nende finantsvarade, mis pole osad riskimaandamissuhtest (vt lõigud 89-102), õiglase väärtuse muutumisest tulenevaid kulusid või tulusid kajastatakse järgnevalt.

56.

Amortiseeritud soetusmaksumustes finantsvarade ja finantskohustiste kulusid või tulusid kajastatakse tuludes või kuludes, kui finantsvara või finantskohustise kajastamine on lõpetatud või nende väärtus langenud, ning läbi amortisatsiooniprotsessi. Siiski – finantsvarade või finantskohustiste, mis on maandatava riskiga objektid (vt lõigud 78-84 ja lisa A lõigud AG98-AG101), tulude või kulude kajastamisel tuleb järgida lõike 89-102.

57.

Kui üksus kasutab finantsvarade kajastamisel arvelduspäeva arvestust (vt lõik 38 ja lisa A lõigud AG53 ja AG56), ei kajastata ühtki muutust tehingupäeva ja väärtuspäeva vahelisel perioodil saadud vara õiglases väärtuses soetusmaksumuse või amortiseeritud soetusmaksumuse järgi hinnatud varade kajastamise juures (muu kui varade väärtuse langemisest tulenevate kulude juures). Nende varade, mille õiglane väärtus on hinnatud, õiglase väärtuse muutust tuludes, kuludes või omakapitalis siiski kajastatakse, nii nagu on sobiv ka lõigule 55 vastavalt.

58.

Igal bilansikuupäeval hindab üksus seda, kas on mingeid objektiivseid tõendusi finantsvara või finantsvarade grupi väärtuse langemise kohta. Kui mingi selline tõestus eksisteerib, rakendab üksus lõiku 63 (amortiseeritud soetusmaksumuses hinnatud finantsvarade kohta), lõiku 66 (soetusmaksumuses arvutatud finantsvarade kohta) või lõiku 67 (müügiks sobivate finantsvarade kohta), et määrata kindlaks väärtuse langemisest tulenev kulu.

59.

Finantsvarade või finantsvarade grupi väärtus on langenud ning kulud ilmnevad siis ja ainult siis, kui on objektiivseid tunnuseid väärtuse langemise kohta pärast vara esialgset tunnustamist (“kahjujuhtum”) ning sel kahjujuhtumil (või juhtumitel) on finantsvarade või finantsvarade grupi ennustatavatele tulevastele rahavoogude mõju, mida saab usaldusväärselt prognoosida. Ei pruugi olla võimalik määrata üksikut eraldiseisvat sündmust, mis väärtuse langemise põhjustas. Pigem võib väärtuse languse olla põhjustanud mitmete sündmuste kombineeritud mõju. Tulevaste sündmuste põhjusena prognoositavaid kulusid, ükskõik kui tõenäolisi, ei kajastata. Objektiivne tõendus finantsvara või finantsvarade grupi väärtuse langusele kaasab endas objektiivse andmestiku, millele vara haldaja peaks tähelepanu pöörama järgnevate kahjujuhtumite puhul:

60.

Aktiivse turu kadumine seepärast, et üksuse finantsinstrumentidega enam avalikke tehinguid ei tehta, pole vara väärtuse langemise tunnuseks. Üksuse krediidimäära alanemine pole iseenesest veel väärtuse languse tunnuseks, kuigi seda võib võtta kui väärtuse languse tõendit vaagituna koos muu käepärase informatsiooniga. Finantsvara õiglase väärtuse langus allapoole selle soetusmaksumust või amortiseeritud soetusmaksumust pole tingimata väärtuse languse tunnuseks (näiteks investeeringu õiglase väärtuse langus võlainstrumendis, mis tuleneb riskivaba intressimäära tõusust).

61.

Lisaks lõigu 59 sündmusetüüpidele hõlmab tõestus investeeringu väärtuse languse kohta omakapitalis informatsiooni ebasoodsate tagajärgedega muutuste kohta, mis on aset leidnud tehnilises, turu-, majanduslikus või seadusandlikus keskkonnas, milles väljaandja tegutseb, ning see informatsioon osutab, et investeerimise kulutusi ei pruugi saada hüvitada. Investeeringu õiglase väärtuse märkimisväärne või pikemaajaline langus omakapitaliinstrumendis on samuti objektiivseks tunnuseks väärtuse languse kohta.

62.

Mõnel juhul võib finantsvarade väärtuse langemisest tulenevate kahjude hindamiseks nõutav vaadeldav andmestik olla piiratud või käesolevates tingimustes enam mitte täiesti asjassepuutuv. Näiteks võib see olla niimoodi juhul, kui laenuvõtja on majanduslikes raskustes ja samasuguste laenuvõtjate varasemate juhtudega seotud andmeid on kättesaadavuses vähe. Sellistel juhtudel kasutab üksus oma kogenud otsustajaid, et hinnata mingite väärtuse vähenemisest tulnud kahjusummade suurust. Samamoodi kasutab üksus oma kogenud otsustajaid selleks, et kohandada finantsgruppide kohta käiv vaadeldav andmestik käesolevate tingimustega (vt lõik AG89). Mõistlike hinnangute kasutamine on finantsaruannete ettevalmistamise oluline osa ning ei õõnesta nende usaldusväärsust.

63.

Kui on objektiivseid tõendeid, et on ilmnenud laenude ja nõuete või amortiseeritud soetusmaksumustes hinnatud investeeringute väärtuse langemisest tulenevaid kahjusid, mõõdetakse kahjusummat kui erinevust varade bilansimaksumuse ja ennustatavate tulevaste rahavoogude hetkelise väärtuse (välja arvatud krediidikahjumid, mis pole ilmnenud) vahel, mis on finantsvara algses efektiivses intressi määras diskonteeritud (st algsel kajastamisel arvutatud tegelik intressimäär). Varade bilansiline maksumus taandatakse kas otse või väärtusvahendite arvestamise läbi. Kulusummat kajastatakse tuludes või kuludes.

64.

Üksus hindab alguses, kas väärtuse langemise objektiivne tunnus eksisteerib individuaalselt nende varade jaoks, mis on individuaalselt tähelepanuväärsed, ja individuaalselt või kollektiivselt nende finantsvarade jaoks, mis pole individuaalselt tähelepanuväärsed (vt lõik 59). Kui üksus teeb kindlaks, et individuaalselt hinnatud finantsvara väärtuse langemise kohta ei eksisteeri mingisugust objektiivset tunnust, ükskõik kas märkimisväärset või mitte, kaasab ta vara sarnase krediidiriski karakteristikumidega finantsvarade gruppi, ning hindab nende varade väärtuse langust kollektiivselt. Varad, mille väärtuse langust on individuaalselt hinnatud ning mille väärtusest tulenevaid kahjumeid on kajastatud või kajastatakse jätkuvalt, pole hõlmatud vara väärtuse languse kollektiivsesse hindamisse.

65.

Kui järgneva perioodi jooksul väärtuse kahanemisest tulenev summa väheneb ning seda langust saab objektiivselt seostada sündmusega, mis leidis aset pärast väärtuse langusest tuleneva summa kajastamist (nagu näiteks võlgniku krediidimäära paranemine), eelnevalt kajastatud väärtusest tulenev kulu tühistatakse ning ta tühistatakse kas otse või väärtusvahendite arvestamise korrigeerimise teel. Tühistamine ei kajastu finantsvara bilansilises maksumuses, mis ületab summa, mis amortiseeritud soetusemaksumus oleks olnud, kui väärtuse tühistamise kuupäeval poleks väärtuse langemist kajastatud. Tühistatud summat kajastatakse tuludes või kuludes.

66.

Kui on objektiivseid tõendeid selle kohta, et on ilmnenud õiglases väärtuses hindamata (kuna selle õiglast väärtust ei saa usaldusväärselt mõõta), noteerimata omakapitaliinstrumentide väärtusest tulenevaid kahjumeid, või seostunud tuletisinstrumenti, mille väärtust tuleb hinnata sellise noteerimata omakapitaliinstrumendi läbi, väärtuse langemisest tulenevaid kulusid, mõõdetakse väärtuse langemisest tulenevate kulude summat kui erinevust finantsvara bilansimaksumuse ja prognoositavate tulevaste rahavoogude praeguse väärtuse vahel, diskonteeritud sarnase finantsvara tulude käesoleval turuväärtusel (vt lõik 46(c) ja lisa A lõigud AG80 ja AG81). Selliseid väärtuse langusest tulenevaid kulusid ei tühistata.

67.

Kui müügiks sobiva finantsvara õiglase väärtuse langus on kajastatud otse omakapitaliinstrumendis ja on objektiivseid tõendeid, et vara väärtus on langenud (vt lõik 59), siis kumulatiivne kahjum, mida omakapitaliinstrumendis otseselt kajastati, eemaldatakse omakapitalist ning kajastatakse tuludes või kuludes, isegi kui finantsinstrumendi kajastamist pole lõpetatud.

68.

Kumulatiivse kulude summa, mis on omakapitaliinstrumendist kõrvaldatud ja paragrahvi 67 alusel tuludes või kuludes kajastatud, on erinevus soetusmaksumuse (põhimaksumuse ja amortisatsiooni netosumma) ja käesoleva õiglase väärtuse vahel, miinus ükskõik milline eelnevalt tuludes või kuludes kajastatud finantsvara väärtuse langemisest tulenev kulu.

69.

Müügiks sobivatena klassifitseeritud investeeringute väärtuse langemisest tulenevaid tulusid või kulusid omakapitaliinstrumendis ei tühistata tulude või kulude läbi.

70.

Kui järgneva perioodi jooksul müügiks sobivatena klassifitseeritud võlainstrumentide õiglane väärtus tõuseb ja seda tõusu saab objektiivselt seostada sündmusega, mis toimus pärast seda, kui väärtuse langemisest tulenevaid kulusid tuludes või kuludes kajastati, väärtuse langusest tulenevad kulud tühistatakse, kusjuures tühistatava summa suurus on kajastatud tuludes või kuludes.

71.

Kui on markeeritud riskimaandamissuhe riskimaandamisinstrumendi ja maandatava riskiga objekti vahel, nagu on kirjeldatud lõikudes 85-88 ja lisa A lõikudes AG102-AG104, siis riskimaandamisinstrumentide kulude ja tulude arvestus järgib lõike 89-102.

72.

See standard ei piiritle tingimusi, mille korral tuletisinstrumentivõiks markeerida kui riskimaandamisinstrumenti, eeldusel et tingimused lõigus 88 on täidetud, välja arvatud mõned kirjalikud optsioonid (vt lisa A lõigud AG94). Siiski võib mittederivatiivset finantsvara või mitte-tuletisfinantskohustist markeerida kui riskimaandamisinstrumenti ainult valuutakurssidega seotud riskide maandamiseks.

73.

Riskimaandamisinstrumentide arvestuse eesmärgil saab riskimaandamisinstrumentidena markeerida ainult instrumente, mis hõlmavad osapoolt väljaspool aruandvat üksust (st väljaspool gruppi, segmenti või individuaalset üksust, mille kohta aruanne tehtud on). Kuigi konsolideeritud gruppi kuuluvad individuaalsed üksused või üksuse osad võivad astuda riskimaandamistehingutesse teiste gruppi kuuluvate üksuste või üksuse osadega, kõrvaldatakse sellised grupisisesed tehingud ühinemiste puhul. Niisiis ei kvalifitseeru sellised riskimaandamistehingud riskimaandamistehingutena grupi konsolideeritud finantsaruandes. Siiski võivad nad kvalifitseeruda riskimaandamisinstrumentidena grupisiseste individuaalsete üksuste või segmentide individuaalsetes või eraldiolevates finantsaruannetes eeldusel, et nad on individuaalse üksuse või segmendi suhtes, mille kohta aruanne on esitatud, välised.

74.

Tavaliselt on kogu tervel riskimaandamisinstrumendil üks õiglane väärtus ja faktorid, mis põhjustavad muutusi õiglases väärtuses, on kaassõltuvad. Niisiis on riskimaandamisinstrument üksuse poolt riskimaandamissuhte jaoks tervikuna markeeritud. Ainsad lubatud erandid on:

Need erandid on lubatud, kuna optsiooni sisemist väärtust ja tulevast aažiot saab üldiselt eraldi mõõta. Dünaamiline riskimaandamisstrateegia, mis hindab nii optsioonilepingu sisemist kui ka ajaväärtust, võib olla sobiv riskimaandamisinstrumentide arvestuseks.

75.

Riskimaandamissuhtes võib riskimaandamisinstrumendina markeerida ühte osa kogu riskimaandamisisnstrumendist, nagu näiteks 50 % mõttelisest summast. Siiski ei saa riskimaandamissuhet markeerida ainult ühe osa jaoks ajaperioodist, mille jooksul riskimaandamisinstrument tasumata jääb.

76.

Ühte riskimaandamisinstrumenti võib markeerida riskimaandamisinstrumendina rohkem kui üht tüüpi riski jaoks, eeldusel et (a) maandatavaid riske saab selgelt määratleda; (b) saab näidata riskimaandamisinstrumendi efektiivsust; ja (c) on võimalik tagada, et on spetsiifiline riskimaandamisinstrumendi ja erinevate riskipositsioonide markeering.

77.

Kahte või enamat tuletisinstrumendivõi nende osa (või valuutaga seotud riskide riskimaandamisinstrumentide puhul kaks või enam mitte-tuletisinstrumenti või osa nendest, või kombinatsioon tuletisinstrumentidest ja mitte-tuletisinstrumentidest või nende osadest) võib vaadelda ühiselt ning markeerida ühiselt kui riskimaandamisinstrumenti, kaasa arvatud siis, kui ühest tuletisinstrumendist tulenevad riskid tasakaalustavad teistest tulenevad riskid. Intressimäära collar või muu derivatiivne instrument, mis kombineerub kirjaliku optsiooni ja ostetud optsiooniga, ei kvalifitseeru riskimaandamisinstrumendina, kui ta tegelikult on kirjalik optsioon, (mille kohta on teada aažio netos). Sarnaselt sellele võib kahte või enamat instrumenti (või nende osa) markeerida kui riskimaandamisinstrumente ainult siis, kui ükski neist pole kirjalik optsioon või optsioon, mille kohta on teada aažio netos.

78.

Maandatava riskiga objekt võib olla kajastatud vara või kohustus, kajastamata tugev siduv tulevikukohustus, äärmiselt tõenäoline prognoositav tulevane tehing või netoinvesteering välistehingusse. Maandatava riskiga objekt võib olla (a) üksik vara, kohustus, tugev siduv tulevikukohustus, äärmiselt tõenäoline ennustatav tulevane tehing või netoinvesteering välistehingutesse, (b) sarnaste riski karakteriskutega varade, kohustuste, tugevate siduvate tulevikukohustuste, äärmiselt tõenäoliste ennustatavate tulevikutehingute või välistehingutesse investeeringute grupp või (c) osa finantsvarade või finantskohustiste portfelli baasil intressiriski maandamisest, mis jagavad sama maandatavat riski (see käib ainult intressimääraga seotud riskide kohta).

79.

Erinevalt laenudest ja nõuetest ei saa tähtajaline investeering olla maandatava riskiga objekt, mis puutub intressimäära või ettemaksetega seotud riskidesse, kuna investeeringu markeerimine tähtajaliseks nõuab kavatsust investeeringut tähtajani hoida, arvestamata selliste investeeringu õiglase väärtuse või rahavoogude muutustega, mis oleksid omistatavad muutustele intressimäärades. Siiski võib tähtajaline hoius olla maandatava riskiga objekt, mis puutub välisvaluutakursside muutumisega seotud ja krediidiriskidesse.

80.

Riskimaandamisinstrumentide arvestuse eesmärkidel saab ainult neid varasid, kohustusi, kindlaid siduvaid tulevikukohustusi või äärmiselt tõenäolisi ennustatavaid tulevasi tehinguid, mis kaasavad üksusest väljaspool olevat osapoolt, markeerida kui maandatava riskiga instrumente. Siit järeldub, et riskimaandamisinstrumentide arvestust saab rakendada sama grupi üksuste või segmentide vahel toimuvaile tehinguile ainult nende üksuste või segmentide individuaalsetes või eraldiseisvates finantsaruannetes ja mitte grupi konsolideeritud aruannetes. Erandina võib grupisisese rahaobjekti (nt tütarfirmadevaheline makstav/saadav tasu) välisvaluutakurssidega seotud risk konsolideeritud finantsaruandes maandatava riskiga objektiks kvalifitseeruda siis, kui sellest tulenevad välisvaluuta kursiga seotud kulud või tulud, mis pole ühinemisel IAS 21 Valuutakursside muutuste mõju järgi täielikult elimineerituks loetud. IAS 21 järgi pole grupisisese rahaobjekti võõrvaluutaga seotud tulud või kulud konsolideerimisel täielikult elimineeritud, kui grupisisese rahaobjektiga tehakse tehinguid kahe grupiüksuse vahel, millel on erinevad tegevusvaluutad.

81.

Kui maandatava riskiga objekt on finantsvara või finantskohustis, võib see olla maandatava riskiga objekt, mis puutub riskidesse, mis on seotud ainult osaga selle rahavoogudest või õiglasest väärtusest (nagu näiteks üks või rohkem lepingupõhistest valitud rahavoogudest või osad nendest või protsent õiglasest väärtusest), eeldusel et efektiivsust saab mõõta. Näiteks võib määratletavat ja eraldi mõõdetavat osa intresse kandvast varast või intresse kandvast kohustusest markeerida kui maandatavat riski.

81A.

Finantsvarade või finantskohustiste portfelli intressimäärariskiga seotud õiglase väärtuse riskimaandamisinstrumendi (ning ainult sellises riskimaandamisinstrumendis) võib riskimaandamisinstrumendi osa markeerida pigem valuutakoguse (nt dollari-, euro-, naela- või randikoguses) tingimustes kui individuaalsete varadena (või kohustustena). Kuigi portfell võib riskihaldamise eesmärgil sisaldada ka varasid ja kohustusi, on markeeritud rahasumma varade või kohustuste rahasumma. Netosumma markeerimine, kaasates varasid ja kohustusi, pole lubatud. Üksus võib maandada osa selle markeeritud summaga seotud intressimäära riskidest. Näiteks ettemakstavaid varasid sisaldava portfelli riskimaandamise puhul võib üksus maandada õiglase väärtuse muutumisega seotud riske, mis on pigem ennustatavate kui lepinguliste ümberhindamise kuupäevade alusel omistatavad muutustele maandatava riskiga intressimäärale. […].

82.

Kui maandatava riskiga objekt on mitterahanduslik vara või mitterahanduslik kohustus, markeeritakse seda kui maandatava riskiga objekti (a) välisvaluutaga seotud riskide puhul või (b) tervikuna kõigi riskide puhul raskuse tõttu isoleerida ja mõõta sobiv rahavoogude või õiglaste väärtuste selline muutuste hulk, mis oleks omistatav mingitele muudele spetsiaalsetele riskidele kui seda on välisvaluutaga seotud riskid.

83.

Sarnaste varade või sarnaste kohustuste riske maandatakse koondatult vaid siis, kui individuaalsed varad või individuaalsed kohustused grupis jagavad riski, mis on markeeritud maandatavaks. Lisaks – grupi iga individuaalse objekti maandatavale riskile omistatav muutus õiglases väärtuses on oodatavalt ligikaudu proportsionaalne objektigrupi maandatavale riskile omistatava muutusega õiglases väärtuses.

84.

Kuna üksus hindab riskimaandamise efektiivsust, võrreldes omavahel riskimaandamisinstrumendi (või sarnaste riskimaandamisinstrumentide grupi) õiglase väärtuse või rahavoogude muutust ja maandatava riskiga objekti (või sarnaste maandatava riskiga objektide gruppi), ei ole riskimaandamisinstrumendi võrdlemine pigem üldise netopositsiooniga (st sarnaste tähtaegadega fikseeritud määraga varade ja fikeeritud määraga kohustuste netoväärtus) kui spetsiifilise maandatava riskiga sobiv riskimaandamisinstrumendi arvestuseks.

85.

Riskimaandamisinstrumentide arvestus kajastab riskimaandamisisntrumentide ja maandatava riskiga instrumentide õiglase väärtuse muutustest tulenevaid tasakaalustavaid mõjusid tuludele ja kuludele.

86.

Riskimaandamissuhteid on kolme tüüpi:

87.

Riskimaandamisinstrumenti kindla siduva tulevikukohustuse võõrvaluutariski maandamiseks võib lugeda õiglase väärtuse riskimaandamisinstrumendiks või rahavoogude riskimaandamisinstrumendiks.

88.

Riskimaandamissuhe on riskimaandamisinstrumendi arvestuseks lõikude 89-102 kohaselt kõlblik siis ja ainult siis, kui kõik järgnevad tingimused on täidetud.

89.

Kui õiglase väärtuse riskimaandamisinstrument vastab perioodi jooksul lõigu 88 tingimustele, loetakse teda järgnevalt:

89A.

Finantsvarade või finantsvastutuste portfelli osa intressimäära õiglase väärtuse riskimaandamisinstrumendile (ning ainult sellises riskimaandamisinstrumendis) lõigus 89(b) esitatavad nõuded võivad olla täidetud maandatava riskiga objektile omistatava tulu või kulu esitamisel kas:

Ülal punktides (a) ja (b) viidatud eraldiolevaid kirjeid esitatakse järgnevalt finantsvaradele või finantskohustistele. Nendes kirjetes sisalduvad summad eemaldatakse bilansist, kui varade või kohustuste, millega nad seostuvad, kajastamine lõpetatakse.

90.

Kui ainult maandatava riskiga objektidele omistatavaid kindlaid riske maandatakse, kajastatakse maandatava riskiga objektide õiglaste väärtuste muutusi, mis pole maandatava riskiga seotud, nii nagu on välja toodud lõigus 55.

91.

Üksus lõpetab prospektiivselt lõigus 89 määratletud riskimaandamisinstrumentide arvestamise, kui:

92.

Iga lõigust 89(b) tulenev korrigeerimine riskimaandamisobjekti bilansiliseks maksumuseks, mis on omakorda leitud sisemise intressimäära meetodiga (või intressimäära riski riskimaandamisinstrumendi puhul lõigus 89A kirjeldatud eraldiseisvasse bilansirea olemisse), amortiseeritakse tuludesse või kuludesse. Amortisatsioon võib alata niipea, kui korrigeerimine eksisteerib, ning algab hiljemalt siis, kui maandatava riskiga objekti ei korrigeerita enam maandatavale riskile omistatavate muutustega õiglases väärtuses. Korrigeerimine baseerub amortisatsioonikuupäeva ümberarvutatud efektiivsel intressi määral. Siiski – kui finantsvarade või finantskohustiste portfelli intressimäära õiglase väärtuse riskimaandamisinstrumendi puhul pole amortiseerimine ümberarvutatud efektiivset intressi määra kasutades teostatav, amortiseeritakse korrektsioon sirgjoone meetodit kasutades. Korrigeerimine peab olema täielikult amortiseeritud finantsinstrumendi tähtpäevumiseks või - intressiriski maandamise puhul portfelli baasil - asjassepuutuva ümberhindamise ajaperioodi lõpetamiseks.

93.

Kui kajastamata kindel siduv tulevikukohustus on markeeritud kui maandatava riskiga objekt, kajastatakse maandatavale riskile omistatavat järgnevat kumulatiivset muutust kindla siduva tulevikukohustuse õiglases väärtuses kui vara või kohustust vastava tuludes või kuludes kajastatud kulu või tuluga (vt lõik 89(b)). Muutusi riskimaandamisinstrumendi õiglases väärtuses kajastatakse samuti kuludes või tuludes.

94.

Kui üksus astub kindlasse siduvasse tulevikukohustusse, et omandada vara või eeldada kohustust, mis on õiglase väärtuse riskimaandamisinstrumendis maandatava riskiga objekt, siis vara või kohustuse algne bilansiline maksumus, mis tuleneb üksuse astumisest kindlasse siduvasse tulevikukohustusse, korrigeeritakse nii, et see hõlmaks kindla siduva tulevikukohustuse kumulatiivseid muutusi, mis on omistatavad bilansis kajastatud maandatavale riskile.

95.

Kui rahavoogude riskimaandamisinstrument vastab perioodi jooksul lõigu 88 tingimustele, seletatakse teda järgnevalt:

96.

Täpsemalt – rahavoogude riskimaandamisinstrumenti kirjeldatakse järgnevalt:

97.

Kui tulevase tehingu riskimaandamisinstrument toob endaga kaasa finantsvara või finantskohustise kajastamise, siis seotud tulud ja kulud, mis olid vastavalt lõigule 95 kajastatud otse omakapitalis, klassifitseeritakse ümber sama perioodi või perioodi, mille jooksul omandatud tulu või eeldatud kulu mõjutas tulu või kulu (nagu näiteks perioodidel, mil intressitulusid või intressikulusid kajastati), tuludeks või kuludeks. Kui üksus ennustab, et kõiki või osa omakapitalis kajastatud kuludest ei hüvitata ühe või rohkemate tulevaste perioodide jooksul, klassifitseerib üksus summa, mille hüvitamist ei ennustata, ümber kuludesse või tuludesse.

98.

Kui tulevase tehingu riskimaandamisinstrument toob endaga järgnevalt kaasa mitterahandusliku vara või mitterahandusliku kohustuse kajastamise, või kui mitterahandusliku vara või mitterahandusliku kohustuse tulevane tehing muutub kindlaks siduvaks kohustuseks, millele rakendatakse õiglase väärtuse riskimaandamisinstrumendi arvestust, siis adapteerib üksus allpool olevad punktid (a) ja (b):

99.

Üksus adapteerib oma arvestuspõhimõtetena lõigu 98 kas punkti (a) või (b) ning rakendab seda kooskõlaliselt kõigi riskimaandamisinstrumentidega, mis lõiguga 98 seotud on.

100.

Muude kui lõikudega 97 ja 98 hõlmatavate rahavoogude riskimaandamisinstrumentide jaoks, mida on otseselt omakapitalis kajastatud, hakatakse kajastama sama perioodi või selle perioodi, mille jooksul maandatava riskiga tulevane tehing tulusid ja kulusid mõjutab, kuludes ja tuludes (näiteks kui leiab aset ennustatud müük).

101.

Kõigis järgnevates tingimustes lõpetab üksus prospektiivselt riskimaandamisinstrumentide kajastamise, nii nagu lõikudes 95-100 määratletud:

102.

Välistehingute netoinvesteeringute riskimaandamisinstrumente, kaasa arvatud netoinvesteeringute osaks loetud rahaobjektide riskimaandamisinstrumente (vt IAS 21), seletatakse sarnaselt rahavoogude riskimaandamisinstrumentidele:

103.

Üksus rakendab seda standardit (kaasa arvatud märtsis 2004. välja antud parandused) aastasteks perioodideks alates või pärast 1. jaanuari 2005. Lubatud on ka varasem rakendamine. Üksus ei rakenda seda standardit (kaasa arvatud märtsis 2004 välja antud parandused) aastasteks perioodideks enne 1. jaanuari 2005, kui ta rakendab ka detsembris 2003 välja antud IAS 32. Kui üksus rakendab seda standardit perioodil enne 1. jaanuari 2005, siis peab ta selle fakti ka avalikustama.

104.

Seda standardit rakendatakse retrospektiivselt, välja arvatud sellistel juhtudel, mis on välja toodud lõikudes 105-108. Eelnenud perioodi säilinud sissetulekute avatud bilanss ning kõik muud komparatiivsed summad tuleb korrigeerida nii, nagu see standard oleks alati kasutusel olnud, kui just informatsiooni uuestiesitamine on teostamatu. Kui uuestiesitamine on teostamatu, peab üksus selle fakti avalikustama ning määratlema, mis ulatuses informatsiooni uuesti esitati.

105.

Kui seda standardit esmakordselt rakendatakse, on üksusel lubatud markeerida eelnevalt kajastatud finantsvara või finantskohustis kui õiglases väärtuses kasumiaruande kaudu kajastatav või müügiks sobiv finantsvara või finantskohustis, hoolimata lõigu 9 nõudest teha selliseid markeerinuid algsel tunnustamisel. Kõigi selliste müügiks sobivate markeeritud finantsvarade kohta peab üksus kajastama kõik kumulatiivsed muutused õiglases väärtuses omakapitali eraldi komponendis, kuni järgneva kajastamise lõpetamise või väärtuse languseni, mil üksus kannab selle kumulatiivse kulu või tulu kasumisse või kahjumisse. Kõigi tulude ja kulude läbi õiglases väärtuses või müügiks sobivate finantsinstrumentide jaoks peab üksus:

106.

Välja arvatud nii, nagu lubatud lõiguga 107, rakendab üksus kajastamise lõpetamise nõudeid lõikudes 15-37 ja lisa A lõike AG36-AG52 väljavaadetele. Vastavat sellele – kui üksus vastavalt 2000. a. revideeritud IAS 39-le finantsvara kajastamise lõpetas sellise tehingu tulemusena, mis leidis aset enne 1. jaanuari 2004, ja nende varade kajastamist pole selle standardi järgi lõpetatud, siis see ei lõpeta nende varade kajastamist.

107.

Hoolimata lõigust 106 võib üksus rakendada lõikudes 15-37 ja lisa A lõikudes AG36-AG52 väljatoodud kajastamise lõpetamise nõudeid retrospektiivselt üksuse poolt valitud kuupäevast alates tingimusel, et informatsioon, mida vajatakse IAS 39 rakendamiseks varadele ja kohustustele, mille kajastamine on minevikutehingu tulemusena lõpetatud, saadi nende tehingute algse arvestamise ajal.

108.

Üksus ei korrigeeri mitterahaliste varade ja mitterahaliste kohustuste bilansilist maksumust, et eraldada rahavoogude riskimaandamisinstrumentidega seotud tulud ja kulud, mis olid hõlmatud bilansilises maksumuses enne finantsaastat, mil seda standardi esmakordselt rakendati. Selle finantsperioodi algul, mil seda standardit esmakordselt rakendatakse, peab iga summat, mida on otseselt kajastatud kindla tulevikukohustuse riskimaandamisinstrumendi (mida selle standardiga on loetud õiglase väärtuse riskimaandamisinstrumendiks) omakapitalis, klassifitseerima ümber kui vara või kohustuse, välja arvatud välisvaluutariskide maandamise instrumendid, mida peab jätkuvalt käsitlema kui rahavoo riskimaandamisinstrumenti.

109.

See standard asendab IAS 39-t Finantsinstrumendid: Kajastamine ja mõõtmine, mis on revideeritud oktoobris 2000.

110.

See standard ja kaasnev “Täideviimise juhend” asendavad IAS 39 Täideviimise Juhendi Komitee poolt välja antud ja eelmise IASC poolt kinnitatud “Täideviimise juhendit.”

AG1.

Lepinguid, mis nõuavad klimaatilistel geograafilistel või teistel füüsilistel muutujatel põhinevat makset, kasutatakse tavaliselt kui kindlustuspoliise. (Neile, mis baseeruvad klimaatilistel muutujatel, viidatakse kui “ilmastikumõjuga tuletisinstrumentidele.”) Selliste lepingute raames tehtud maksed baseeruvad kindlustatud majandusühiku kahjumi suurustel. Õigused ja kohustused kindlustuslepingute korras, mis põhimõtteliselt ei hõlma finantsriskide ülekandmist, on selle normatiivi rakendusalast välja arvatud lõike 2 punkti d järgi. Mõnede lepingute korras tehtavad väljamaksed, mis nõuavad makseid, mis baseeruvad klimaatilistel, geoloogilistel vői teistel füüsilistel muutujatel, on sőltumatu kindlustatud majandusühiku kahjumi suurusest. Sellised lepingud on selle normatiivi rakendusalast välja arvatud lõike 2 punkti h kohaselt.

AG2.

See normatiiv ei muuda nõudeid seoses töövõtjate hüvitisplaanidega, vastavalt IAS 26 Pensionihüvitiste plaanide arvestus ja aruandlus ja rojalti-kokkulepped, mis baseeruvad läbimüügi vői teenuste mahul, mis on arvestatud IAS 18 korras.

AG3.

Mõnikord teeb majandusüksus selle, mida ta vaatleb kui “strateegilist investeeringut” omakapitali vahenditeks, mis on emiteeritud teise majandusüksuse poolt, kavatsusega luua või säilitada pikaajaline kasutussuhe majandusüksusega, kus see investeering on tehtud. Majandusüksuse investor kasutab IAS 28 Investeeringud Sidusettevõtetesse, et kindlaks määrata, kas omakapitali arvestusmeetod on sobiv sellise investeeringu jaoks. Sarnaselt kasutab majandusüksuse investor IAS 31 Osalemine ühisettevõtetes, et kindlaks määrata, kas proportsionaalne konsoldieerimine või kapitaliosaluse meetod on sellise investeeringu jaoks sobiv. Kui kas kapitaliosaduse meetod vői proportsionaalne konsolideerimine on sobiv, siis majandusüksus rakendab käesolevat normatiivi, selle strateegilise investeeringu juures.

AG4.

Käesolev normatiiv rakendub kindlustajate finantsvarale ja finantskohustisele, välja arvatud õigused ja kohustused, mis kerkivad esile kindlustuslepingute korras, mis on välja arvatud lõike 2 punkti d korras.

AG5.

Mõnedel juhtudel, finantsvarad nõutud suurel diskontomääral, mis peegeldab kantud krediitkahjusid. Majandusüksused hõlmavad kaetud krediitkahjusid hinnangulistes rahavoogudes arvutades efektiivset intressimäära.

AG6.

Rakendades sisemise intressimäära meetodit, amortiseerib majandusüksus kõik tasud, makstud ja saadud punktid, tehingukulutused ja teised ülekursid vői allahindlused, mis on arvatud efektiivse intressimäära kalkulatsiooni eeldatava vahendi eluaea kohta. Kuid siiski, kasutatakse lühemat perioodi, kui see on periood, millega tasud, makstud ja saadud punktid, tehingukulutused ja teised ülekursid vői allahindlused kaasnevad. Nii juhtub, kui muutujad, millega tasud, makstud ja saadud punktid, tehingukulutused ja teised ülekursid või allahindlused kaasnevad, on ümber hinnatud turumäärade järgi enne eeldatavat vahendi tähtajalist väärtust. Sellisel juhul on sobiv amortisatsiooniperiood, perioodiks järgmisele samalaadsele ümberhindamistähtajale. Näiteks, kui ülekurss või allahindlus muutuva intressimäära vahendi suhtes näitab intressi, mis on laekunud vahendile, alates sellest kui intress oli viimati makstud, või muutused turumäärades, alates sellest kui muutuv intressimäär oli ennistatud turumääradele, see amortiseeritakse järgmisele tähtajale, kui muutuv intressimäär on ennistatud turumääradele. See on nii, sest ülekurss vői allahindlus on seotud järgmise intressi tähtaja ennistamisega, sest sellel tähtajal, see muutuja, millega ülekurss või allahindlus on seotud (s.o intressimäär) ennistab turumäärasid. Kui siiski ülekurss vői allahindlus tuleneb muutusest laenu hinnavahes muutuva intressimäära suhtes, mis on kindlaks määratud vahendis või teises muutujas, mis pole ennistatud turumääradega, siis see amortiseeritakse eeldatud vahendi elueale.

AG7.

Muutuva intressimäära finantsvarade ja muutuva intressimäära finantskohustiste jaoks, perioodiline rahavoogude ümberhindamine, peegeldamaks efektiivse intressimäära intressi muutmiste liikumisi turumäärades. Kui finantsvara muutuv intressimäär vői finantskohustise muutuv intressimäär on esmaselt kajastatud koguselt, mis on võrdne põhimõtteliselt saadavate vői makstavate lõpptähtaegadega, hinnates ümber tulevased intressimaksed, ei oma tavaliselt märkimisväärset mõju varade vői kohustiste bilansilisele jääkmaksumusele.

AG8.

Kui majandusüksus muudab oma hinnanguid maksetele või kviitungitele, kohaldab majandusüksus varade või kohustiste bilansilise jääkmaksumuse (või grupi finantsvahendeid), et näidata tegelikku ja muudetud hinnangulisi rahavoogusid. Majandusüksus rekalkuleerib bilansilise jääkmaksumuse, muutes finantsvahendite algse efektiivse intressimäära eeldatavat tulevast rahavoogude eksisteerivat väärtust. Kohaldamine on kajastatud kui kasumi vői kahjumi tulu või kulu.

AG9.

Tüüpilised tuletisinstrumentide näited on futuur- ja forvard-, vahetus- ja optsioonilepingud. Tuletisinstrumendil on tavaliselt nominaalsumma, mis on valuutasumma, aktsiate arv, kaaluühikute arv või kogus või mőni teine ühik, mis on lepingus ära määratud. Kuid siiski, tuletusinstrument ei nõua omanikul või koostajal nominaalsumma investeerimist või laekumist lepingu jõustumisel. Alternatiivselt, seega, tuletisinstrument võib nõuda fikseeritud makset või makset muutuva summa pealt (aga mitte proportsionaalselt aluseks oleva muutuja muutustega) mõne tulevase sündmuse tulemusena, mis pole seotud nominaalväärtusega. Näiteks, leping võib nõuda CU1 000 (1) fikseeritud makset, kui kuuekuuline LIBOR tõuseb 100 baaspunkti. Selline leping on tuletusinstrument kuigi nominaalsumma pole täpsustatud.

AG10.

Tuletisinstrumendi mõiste selles normatiivis hõlmab lepinguid, mis tasaarveldavad bruto alusvara ühiku üleandmisega (nt forvardleping, et osta fikseeritud määraga võlainstrument). majandusüksusel võib olla leping, et osta vői müüa mittefinantsühikut, mis võib olla arveldatud sularahanetos või teise finantsinstrumendis või finantsinstrumentide vahetamises (nt leping, et osta või müüa fikseeritud hinnaga kaupa tulevase tähtajaga). Selline leping on käesoleva normatiivi rakendusalas, välja arvatud, kui see pole sisestatud ja kui seda ei peeta mittefinantsühikute edasiandmise eesmärkidel, vastavalt majandusüksuse oodatava ostu-, müügi- vői kasutusnõuetega (vaata lőikeid 5-7).

AG11.

Üks tuletisinstrumendi määratlevamaid karakteristikaid on, et sellel on esmane netoinvesteering, mis on väiksem kui see, mis on nõutud teist tüüpi lepingute puhul ning, millelt oodatakse sarnast vastust turufaktorite muutustele. Optsioonileping vastab selle määratlusele, sest ülekurss on väiksem kui nõutud investeering, et säilitada alusfinantsinstrumente, millega optsioon on seotud. Valuutavahetusleping, mis nõuab erinevate valuutade õiglaste väärtuste kohast esmast vahetamist, vastab sellele määratlusele, sest selles pole ühtegi esmast netoinvesteeringut.

AG12.

Regulaarsed ostud vői müügid tõstavad fikseeritud hinna kohustust tehingupäeva ja väärtuspäeva vahel, mis vastab tuletisinstrumendi mõiste määratlusele. Kuid siiski, kohustuse lühiajalise kestuse pärast pole see kajastatud kui muutuv finantsinstrument. Veelgi enam, see normatiiv pakub eriarveldust tavalepingutele (vaata lõike 38 ja AG53–AG56).

AG13.

Tehingukulutused hõlmavad tasusid ja komisjonide makseid agentidele (kaasa arvatud töövõtjad, kes esinevad müügiagentidena), nõunikele, maakleritele, diileritele, järelevalveorganite lõivud ja väärtpaberite vahetused, tehingumaksud ja koormised. Tehingukulutused ei hõlma võla ülekursse vői allahindlusi, finatskulutusi või sisemisi administartiiv- või valduskulusid.

AG14.

Kauplemine peegeldab üldiselt aktiivset ning pidevat ostu ja müüki ja finantsinstrumenti, mida hoitakse kauplemiseesmärgil ja mida üldiselt kasutatakse kasu saamise eesmärgil hinna või diileri tagatise lühiajalistest kõikumispiiridest.

AG15.

Kaubanduses olevad finatskohustised hõlmavad:

Asjaolu, et kohustist kasutatakse kaubandustegevuste finantseerimiseks, ei muuda seda veel kauplemiseesmärgil hoitavaks.

AG16.

Üksusel pole positiivset kavatsust hoida fikseeritud lunastustähtajaga lunastustähtajani investeeringut finantsvarades, kui:

AG17.

Laenuinstrument muutuva intressimääraga rahuldab lunastustähtajani hoitava investeeringu kriteeriumit. Omakapitaliinstrumendid ei saa olla lunastustähtajani hoitav investeering, kas seepärast, et neil on määramata eluiga (nagu lihtaktsial) või seepärast, et summad, mida valdaja võib saada vőivad varieeruda viisis, mis pole ette määratud (nagu näiteks aktsia optsiooid; ostutähed ja teised sarnased õigused). Vastavalt lunastustähtajani hoitava investeeringu määratlusele, fikseeritud või kindlaksmääratavad maksed ja fikseeritud lunastustähtaeg tähendavad, et lepinguline kokkulepe määratleb maksete summad ja tähtajad valdajale, nagu näiteks intressimäär ja printsipaalmaksed. Märkimisväärne maksmata jätmise risk ei välista finantsvarade klassifikatsiooni vastavalt lunastustähtajale, kuni lepingulised maksed on fikseeritud vői kindlaks määratud ja ka teine selle klassifikatsiooni kriteerium on rahuldatud. Igavese võlainstrumentide eraldamise raames määramata aja intressimaksete raames, ei saa instrumenti klassifitseerida kui lunastustähtajani hoitavat, sest pole lunastustähtaja kuupäeva.

AG18.

Kriteerium lunastustähtpäevani hoitavate investeeringute klassifitseerimiseks vastab finantsvarale, mis on emitendi poolt tagasiostetav, kui väljastaja kavatseb ja on võimeline seda viivitama kuni see on tagasi ostetud või kuni lunastustähtpäevani ja väljastaja katab sisuliselt kõik selle bilansilised maksumused. Kui emitendi aktsiate ostuoptsioon on kasutatud, siis see lihtsalt kiirendab varade lunastustähtaega. Siiski, finantsvarad on tagasi ostetud selle alusel, mis tuleneb väljastaja sisulisest bilansilise maksumuse mittekatmisest, finantsvarad ei saa olla liigitatud kui lunastustähtajani hoitav investeering. Üksus võtab arvesse igat makstud ülekurssi kapitaliseeritud ülekandekulusi kindlaksmääramisel, kas bilansiline maksumus on sisuliselt kaetud.

AG19.

Tagasimüüdav finantsinstrument (s.t. väljastajal on õigus nõuda, et emitent maksaks tagasi ostaks tagasi finantsvarad enne lunastustähtaega.) ei saa olla liigitatud kui lunastustähtajani hoitav investeering, sest finantsvara kehtestatud tunnuse välja maksmine on vastukäiv väljendatud kavatsusele hoida finantsvara kuni laenutähtajani.

AG20.

Enamikule finantsvaradele on õiglane väärtus plaju sobilikum mõõde kui amortiseeritud kulu. Lunastustähtajani hoidmise klassifikatsioon on erand ainult siis kui üksusel on postiivne kavatsus ja võime investeeringut lunastustähtajani hoida. Kui üksuse häälteenamus kahtleb viimase kavatsustes ja võimes selliseid investeeringuid hoida lunastustähtajani; näeb lõige 9 ette erandi kasutamist mõistliku ajaperioodi jooksul.

AG21.

Kõige hullem võimalik, mis saab juhtuda ja mis on vähetõenäoline, nagu näiteks pangarööv või mõni muu sarnane olukord, mis mõjutab kindlustusandjat, seda ei hinda üksus ega otsusta, kas kas tal on positiivne kavatsus ja võime hoida investeeringut lunastustähtajani.

AG22.

Enne lunastustähtaega tehtavad müügid rahuldavad lõike 9 nõuet ja seepärast ei tõuse esile ka küsimus üksuse kavatsuse kohta hoida investeeringut lunastustähtajani – kui neid ei saa omistada järgnevate juurde:

AG23.

Üksusel pole tõestatud võimet hoida lunastustähtajani investeeringut finantsvaras fikseeritud tähtpäevaga, kui:

AG24.

Asjaolud, välja arvatud need, mis on ära toodud lõigetes AG16-AG23, võivad osutada sellele, et üksusel pole positiivset kavatsust või võimet hoida investeeringut lunastuskuupäevani.

AG25.

Üksus hindab selle kavatsust ja võimet hoida selle lunastustkuupäevani hoitavat investeeringut lunastustöhtpäevani mitte ainult siis, kui need finantsvarad on algselt kajastatud, aga ka igal tulevasel bilansipäeval.

AG26.

Iga mitte-tuletisfinantsvara fikseeritud või kindlaks määratletavate maksetega (kaasa arvatud laenuvarad, kaubandusnõuded; võlainstrumentidesse tehtud investeeringud ja pankades hoitavad hoiused) võiksid potentsiaalselt vastata laenu ja nõuete määratlusele. Kuid siiski, finantsvara, mis on noteeritud aktiivsel turul (nagu näiteks noteeritud võlainstrument, vaata lőige AG71) ei lähe arvesse kui laen või nõue. Finantsvarad, mis ei vasta laenude ja nõuete määratlusele, võivad olla liigitatud kui lunastustähtajani hoitavad investeeringud, kui nad vastavad antud klassifikatsiooni tingimustele (vaata lõige 9 ja AG16–AG25). Finantsvara, mis oleks muidu klassifitseeritud kui laen või nõue, esmasel kajastamisel, võib üksus määrata selle kui õiglase väärtusega kasumi või kahjumi või müügiks oleva finantsvara kaudu.

AG27.

Kui põhileping pole avalikustanud või kindlaks määranud tähtaega ja esindab jääkosalust üksuse netovaras, siis selle majanduslik karakteristika ja riskid on seotud omakapitaliinstrumendiga ja varjatud tuletisinstrument peab omama võrdseid karakteristikaid, mis on seotud sama üksusega, millele on viidatud ja sellega tihedalt seotud. Kui põhileping pole tuletisinstrument ja vastab finantsvara määratlusele, siis selle majanduslikud iseloomustused ja riskid on seotud võlainstrumendiga.

AG28.

Varjatud mitte-optsiooni tuletisinstrument (nagu näiteks varjatud forvard või swap) on lahutatud selle põhilepingust selle välja kuulutatud vői rakendatud olulistel tingimustel, vastavalt sellele on õiglane väärtus algsel kajastamisel võrdne nulliga. Varjatud optsioonipõhisel tuletisel (nagu näiteks varjatud müük, ost, ülempiir, alammäär, swaptsioon) on lahutatud selle põhilepingust välja kuulutatud optsioonitunnuste põhjal. Alusinstrumendi algse kajastamise hulk on lõppkogus pärast varjatud tuletisinstrumentide lahutamist.

AG29.

Üldiselt, mitmekordsed varjatud tuletisinstrumendid ühekordses instrumendis on käsitletud kui ühekordset kumulatiivset varjatud tuletisinstrumenti. Kuid siiski, varjatud tuletisinstrumendid, mis on klassifitseeritud kui omakapital (vaata IAS 32 Finantsinstrumendid).Avalikustamine ja esitamine on arvestatud eraldi neist, mis on klassifitseeritud kui kulud või kohustised. Lisaks, kui instrumendil on rohkem kui üks varjatud tuletisinstrument ja need tuletisinstrumendid on seotud erinevate riskitõenäosustega ja on harilikult eraldi seisvad ja üksteisest sõltumatud, on nad arvestatud ka teineteisest eraldi.

AG30.

Varjatud tuletisinstrumendi majanduslikud karakteristikud pole tihedalt seotud põhilepinguga (lőige 11 punkt (a)) järgnevates näidetes: Nendes näidetes, eeldades et lõike 11 punkti b ja c tingimused on täidetud ja üksus arvestab varjatud tuletisinstrumente eraldi põhilepingust.

AG31.

Hübriidinstrumendi näiteks on finantsinstrument, mis annab omanikule õiguse müüa finantsinstrument emiteerijale tagasi teatud summa sularaha eest või muu finantsvara eest, mis varieerub omakapitali või kauba indeksi muutuse alusel, mis võib suureneda või väheneda (müüdav instrument). […] Paragrahvi 11 järgi tuleb eraldada varjatud tuletisinstrument (näiteks indekseeritud põhimakse), kuna põhileping on paragrahvi AG27 järgi võlainstrument ka indekseeritud põhimakse ei ole alusvõlaintrumendiga paragrahvi AG30(a) järgi tihedalt seotud. Kuna põhimakse saab suureneda ja väheneda on varjatud tuletisinstrument mitte-optsiooniline tuletis, mille väärtus on seotud aluseks oleva muutujaga.

AG32.

Müüdava instrumendi puhul, mida saab igal ajahetkel sularaha eest tagasi müüa, mille hulk on proportsionaalses suuruses majandusüksuse netovara osast (näiteks avatud ühisfond või mõni üksusega seotud investeerimistoode), annab varjatud tuletisinstrumentide eraldamine ja eraldiarvestus iga komponendi kohta võimaluse arvestada ühendinstrumedi tagasiostusumma, mis on bilansis määratud kuupäeval makstav juhul kui omanik realiseerib oma õigust müüa instrument emiteerijale tagasi.

AG33.

Varjatud tuletisinstrumendi majandusnäitajad ja riskid on tihedalt seotud põhilepingu majandusnäitajate ja riskidega järgnevates näidetes. Nendes näidetes ei arvestata omakapitali varjatud tuletisinstrumendi jaoks eraldi põhilepingust.

AG34.

Tulenevalt paragrahvi 14 põhimõtetest kajastab majandusüksus kõiki oma lepingutest tulenevaid õigusi ja kohustusi tuletisinstrumentide all oma bilansis kui varasid ja kohustusi, vastavalt, välja arvatud tuletised, mis taksitavad finantsvarade ülekannete käsitlemist müügina (vt paragrahv AG49) Kui finantsvara ülekannet ei saa käsitleda kui kajastamise alla kuuluvat, ei kasjasta ülekandja ülekantavat vara kui oma vara (vt paragrahv AG50).

AG35.

Järgnevad on näited paragrahvi 14 põhimõtete rakendamsiest:

AG36.

Järgnev voolu graafik iseloomustab finantsvara kajastamise lõpetamise vajalikkust ja ulatust.

AG37.

Paragrahvis 18(b) kirjeldatud situatsioon (kus majandusüksus säilitab oma lepingulised õigused saada sularahavooguseid finantsvarast, kuid omandab lepingulise kohustuse maksta sularahavoogusid ühele või mitmele adressaadile) ilmneb näiteks, kui majandusüksus on eriotstarbega üksus või fond ja emiteerib investoritele kasumlikele huvidele endale kuuluva finantsvara alusel ja pakub nende finantsvarade teenuseid. Sellisel juhul kvalifitseeruvad finantsvarad mittekajastamise alla juhul, kui paragrahvide 19 ja 20 tingimused on täidetud.

AG38.

Rakendades lõiku 19, vőib üksuseks olla näiteks finantsvara algataja, või võib selleks olla grupp, mis hőlmab konsolideeritud eriotstarbelist ettevõtet, mida nõuab finantsvara ja läbib rahavood mitteseotud kolmanadale osapoolele.

AG39.

Näited sellest, kui üksus on sisuliselt üleandnud kõik omandiõigusega kaasnevad riskid ja hüved on järgmised:

AG40.

Näited sellest, kui üksus on sisuliselt jätnud jaotamata omandiõigusega kaasnevad riskid ja hüved on järgmised:

AG41.

Kui üksus määrab ära, et ülekande tulemusena, on see sisuliselt edasi kandnud ülekantud varade omandiõiguse riskid ja hüved, siis see ei kajasta ülekantud varasid uuesti tulevasse perioodi, kui ta just ei omanda ülekantud varasid tagasi uues tehingus.

AG42.

Üksus ei säilita kontrolli ülekantud vara üle, kui ülekantava objekti saajal on tegelikult võimalik ülekantud vara müüa. Ettevõte kontroll ülekantud vara üle säilib, kui ülekantud vara saajal puudub tegelikult võimalus saadud vara müüa. Ülekantud vara saajal on tegelikult võimalus saadud vara müüa, kui sellega kaubeldakse aktiivsel turul, sest juhul kui tekib vajadus tagastada vara ettevõttele, saab ülekantud vara saaja kõnealuse vara turul tagasi osta. Ülekantud vara saajal on tegelikult võimalik kõnealune vara müüa näiteks juhul, kui selle vara kohta on optsioon, mis võimaldab üksusel selle vara tagasi osta; ülekantud vara saajal on võimalik kõnealune vara kergesti turul omandada, kui optsioon on teostatud. Ülekantud vara saajal pole võimalik kõnealust vara müüa juhul, kui üksus jätab sellise optsiooni andmata ning ülekantud vara saaja ei saa turul kergesti omandada ülekantud vara, kui üksus oma optsiooni teostab.

AG43.

Ülekantava objekti saaja omab praktilist suutlikkust müüa üleantud vara ainult siis, kui objekti saaja saab müüa üleantud vara tervikuna mitteosalevale kolmandale osapoolele ja on võimeline kasutama seda vőimet üksi ja rakendama ülekandele lisapiiranguid. Kriitiline küsimus on, et mida objekti saaja on suuteline praktikas tegema, mitte objekti saaja lepingulised õigused, mis puudutvada seda, mida üleantud varadega saab saab teha vői missugused lepingulised keelud eksisteerivad. Täpsemalt:

AG44.

See, et objekti saaja on vähetõenäoliselt võimeline müüma üleantud varasid, ei tähenda iseenesest, et üleandja on säilitanud kontrolli üleantud varade üle. Kuid siiski, kui müügioptsioon või garantii piirab objekti saajal müüa üleantud varasid, siis üleandja on säilitanud kontrolli üleantud varade üle. Näiteks, kui ostuoptsioon või garantii on piisavalt väärtuslik, piirab see objekti saajal elantud varade müümist, sest üleandja ei peaks praktikas üleantud vara müüma kolmandale osapoolele, ilma lisamata sarnast optsioni või mõnda teist piiravat tingimust. Selle asemel peab objekti saaja hoidma üleantud vara, et säilitada garantii korras või ostuoptsiooni korras tehtud maksed. Nende olude korras üleandja on säilitanud kontrolli üleantud varade üle.

AG45.

Üksusel võib olla jaotamata õigus kui kompensatisoon intressimaksetele, nende varade teenindamise eest, üleantud varade kohta. Osa intressimaksetest, millest üksus loobub teenindamislepingu lõpetamisel või ülekandmisel, on jaotatud teenindusvaradesse või teeninduskohustistesse. Osa intressimaksetest, millest üksus ei loobu on kindla intressiga lõikevõlakiri. Näiteks, kui majandusüksus ei loobu intressidest teenindamislepingu lõpetamisel või üleandmisel või on kogu intresside hinnavahe kindla intressiga lõikevõlakiri. Lõike 27 eesmärkide rakendamiseks, kindla intressiga lõikevõlakiri teenindusvarade õiglane väärtus on kasutatud bilansilise maksumuse eraldamiseks vara osade vahel, mis on lőpetatud ja osade vahel, mida kajastatakse. Pole määratletud teenindustasu või mõnda oodatavat tasu, mida ei arvata kompenseerivat üksuse adekvaatsust teeninduse osutamisel, usaldusväärsus teenindamiskohustusel on kajastatud õiglasel väärtusel.

AG46.

Hinnates selle osa õiglaseid väärtusi, mida jätkuvalt kajastatakse ja seda osa, mille kajastamine on lõpetatud lõike 27 eesmärkide rakendamiseks, majandusüksus rakendab õiglase väärtuse mõõte lisaks lõikele 28 ka nõuded lõigetes 48, 49 ja AG 69-AG82.

AG47.

Järgnev on lõikes 29 ära toodud direktori avaldus. Kui majandusüksuse pakutav garantii ülevõetud varade puudulikele kahjumitele ennetab ülevõetud varude kajastamise lõpetamist, sest üksus on sisuliselt kinnipidanud omandiõiguse üleantud varade riskid ja hüved, siis üleantud vara on jätkuvalt tervikuna kajastatud ja saadav tasu on kajastatud kui kohustised.

AG48.

Järgnevad on näited, kuidas üksus mõõdab üleantud varasid ja seotud kohustist lõike 30 korras.

AG49.

Sellises ulatuses, et finantsvara edasi andmine ei vasta kajastamise lõpetamise kriteeriumidele, üleandja lepingulised õigused või kohustised, mis on seotud üleandmisega, pole arvestatud eraldi kui tuletisinstrumendid, kajastades mõlemaid tuletisinstrumente ja üleantud vara või kohustist, mis tuleneb üleandmisest ning lõpeb samade õiguste või kohustuste kahekordse kajastamisega. Näiteks müügioptsioon, mis on säilitatud üleandja poolt võib ennetada üleandmist või finantsvarade muutumist müüdavateks arvestamisel. Sellisel juhul pole müügioptsioon eraldi kajastatud kui tuletisvara.

AG50.

Vastavalt ulatusele, et finantsvara ei vasta mittetunustamise kriteeriumidele, objekti saaja ei kajasta üleantud vara kui oma vara. Objekti saaja lõpetab sularaha või mõne muu tasu maksmise ja lõpetab objekti saajalt tulevaid maksumuste kajastamise. Kui objekti saajal on nii õigused ja ka kohustused, et tagasi saada kontroll kogu üleantud vara fikseeritud koguse üle (nagu tagasiostu leppe raames), objekti saaja vői arvestada oma maksumusi kui saadaoleva laenu maksumusi.

AG51.

Järgnevad näited illusteerivad käesoleva normatiivi kajastamise lõpetamise põhimõtteid.

AG52.

See lõige illustreerib sekkumise jätkamise avaldust, lähenedes sellele kui üksuse sekkumisele osas finantsvarast.

AG53.

Finantsvara regulaarsed ostud või müügid kajastatakse kasutades kauplemispäeva arvestust või arvelduspäeva arvestust vastavalt kirjeldusele paragarahvides AG55 ja AG56. Seda meetodit kasutatkse pidevalt kõikide finantsvarade, mis kuuluvad samasse finantsvarade kategooriasse, mis on määratud paragrahvis 9, ostude ja müükide kohta. Sel eesmärgil moodustavad varad, mida hoitakse kauplemiseks erineva kategooria varadest, mis on õiglase väärtusega määratletud läbi kasumi ja kahjumi.

AG54.

Leping, mis nõuab vői lubab netoarveldust lepinguväärtuse muutusel ei ole tavaleping. Sellist lepingut loetakse kauplemiskuupäeva ja arveldamiskuupäeva vahelise perioodi tuletisinstrumendiks.

AG55.

Kauplemispäev on kuupäev, mil majandusüksus kohustub vara ostma või müüma. Kauplemispäeva arvestus viitab (a) saadava vara kajastamisele ja kohustisele, mis kauplemispäeval selle eest tasuda tuleb ja (b) müüdava vara kajastamisele, iga kasu või kahju kajastamisele, mis võõrandamisel tekib ja ostjalt saadava tulu kajastamisele maksena ostja poolt kauplemispäeval. Üldiselt ei arvestata vara ja vastava kohustise intresse enne arveldamispäeva, kui omandiõigus üle antakse.

AG56.

Arveldamispäev on kuupäev, mil vara majandusüksusele või majandusüksuse poolt üle antakse. Arvelduspäeva arvestus viitab (a) vara kajastamisele päeval, mil majandusüksus selle saab ja (b) vara kajastamisele k iga kasu või kahju kajastamisele, mis võõrandamisel tekib päeval, mil see majandusüksuse poolt üle antakse. Kui arvelduspäeva arvestus jõustub, arvestab majandusüksus kõiki muutusi saadava vara õiglases väärtuses perioodil, mis jääb kauplemispäeva ja arveldupäeva vahele samal viisil nagu see arvestab omandatud vara. Teiste sõnadega, kui kulu või amortisatsioonikulu alusel kajastatud vara väärtuse muutust ei kajastata, kajastatakse seda kasus või kahjumis vara kohta, mis klassifitseerub kasumi ja kahjumi kaudu määratletud õiglase väärtusega finantsvara alla ja seda kajastatakse omakapitalis müügivalmis varadena.

AG57.

Finantskohustus või selle osa on kustutatud kui krediidisaaja:

AG58.

Kui võlaistrumendi emiteerija taasostab selle instrumendi kustutatakse laen ka siis kui emiteeriha on selle instrumendi turumarker või kavatseb selle lähiperioodil uuesti müüa.

AG59.

Makse kolmandale osapoole, kaasa arvtud fondile (mõnikord nimetatakse seda aineliseks võõrandamiseks) ei vabasta seadusliku vabastuse puudumisel iseenesest krediisaajat oma esmasest kohustusest krediidiandja ees.

AG60.

Kui krediidisaaja maksab komandale osapoolele, et omandada kohustus ja teatab krediidiandjale, et kolmas osapool on omandanud võlakohustuse, ei lõpeta krediidisaaja võlakohustuse kajastamist ilma, et pragrahvi AG57(b) tingimused on täidetud. Kui krediidisaaja maksab kolmandale osapoolele, et omandada kohutsus ja omandab seadusliku vabastuse krediidiandjalt, on krediidisaaja võla kustutanud. Siiski, kui krediidsaaja nõustub tegema võlamakseid kolmandale osapoolele või otse algsele krediidandjale, kajastab krediidisaaja uut võlakohustust kolmandale osapoolele.

AG61.

Kuigi seaduslik vabastus, kas juriidiline või krediidiandjalt annab tulemuseks kohustise kajastamise lõpetamine, peab majandusüksis kajastama uut kohustist kui paragrahvides 15-37 sisalduvad kajastamise lõpetamise tingimused pole ülekanatava finantsvara jaoks täidetud. Kui need tingimused pole täidetud, ei kuulu ülekantavate varade kajastamine lõpetamisele ja majandusüksus kajastab uut kohustist, mis on seotud ülekantud varadega.

AG62.

Paragrahvi 40 eesmärgil on uued diskonteeritud käesoleva rahavoo väärtuse tingimused, mis sisaldadavad kõiki saadud ja diskonteeritud makseid kasutades algset efektiivset intressimäära, suuresti erinevad, juhul kui see erineb vähemalt 10 % ulatuses algse finantskohustise diskonteeritud käesolevast ülejäänud rahavoo väärtusest. Kui võlainstrumente vahetatakse või arvestatakse muudetud tingimusi kustutamisena, kajastatakse kõik tekkinud kulud ja tulud osana kustutamisel tekkinud kahjudest või kasust. Kui vahetust või muutust ei loeta kustutamiseks, kuuluvad kohandumisega seotud kulud ja tulud kohustise kajastatud summasse ja amortiseeritakse muudetud kohustise ülejäänud perioodi jooksul.

AG63.

Mõnel juhul vabastab krediidandja krediidisaaja selle käesolevast kohustusest teha makseid, kuid krediidisaaja omandab garantiikohutuse teha makseid, juhul kui osalise esmane vastutus on puudulik. Sellises situatsioon krediidsaaja:

AG64.

Finantsinstrumendi õiglane väärtus algsel kajastamisel on tavaliselt lepinguhind (s.t saadud vői tehtud makes õiglane väärtus, vt paragrahv AG76) Siiski, kui osa tehtud vői saadud maksest on muu kui finantsinstrumeni juurde kuuluv, määratakse finantsinstrumendi őiglane väärtus kasutades hindamistehnikaid (vt paragrahvid AG74-AG79) Näiteks pikaajalise laenu või tulu, mis ei kanna intressi õiglase väärtuse saab arvestada kui käesolev kogu tuleviku rahalaekumiste diskonteeritud väärtus, kasutades valitsevat intressi turumäära sarnaste instrumentide jaoks (sarnased valuuta, perioodi, intressimäära tüübi ja teiste faktorite alusel), millel on sarnane krediidireiting. Iga lisanduv summa, mida laenatakse on kulu või sissetuleku mahaarvestus välja arvatud juhul, kui see kvalifitseerub muud tüüpi kajastatava vara alla.

AG65.

Kui majandusüksus pärib laenu, mis kannab turuvälist intressimäära (nt 5 % kui turuintressimäär sarnastele laenudele on 8 %) ja saab kompensatsioonina ettemaksu, kajastab majandusüksus kaenu selle õiglase väärtusega, s.t netotasu, mida ta saab. Majandusüksus arvestab kasumi vői kahjumi diskonto kasutades efektiivse intressimäära meetodit.

AG66.

Kui finantsinstrument, mida varem kajastati kui finantsvara, mõõdetakse õiglase väärtusega ja selle õiglane väärtus langeb alla nulli, on see vastavalt paragrahvile 47 finantkohustis.

AG67.

Järgnev näide kirjeldab tehingukulu arvestamist algsel ja järgneval mõõtmisel müügivalmis finantsvara kohta. Vara omandatakse CU100 pluss ostu komisjonitasu CU2. Algselt kajastatakse vara CU102. Järgmine finantsettekande aeg on üks päev hiljem, kui vara noteeritud turuhind on CU100. Kui vara müüdaks, makstaks komisjonitasu CU3. Sel kuupäeval hinnatakse vara CU100 le (arvestamata võimalikku komisjonitasu müügil) ja omakapitalis kajastatakse kahjum CU2. Kui müügivalmis finantsvaral on fikseeritud või määratavad maksed, amortiseeritakse tehingukulud kasumisse või kahjumisse kasutades efektiivse intressi meetodit. Kui müügivalmis finantsvaral ei ole fikseeritud vői määratavd masked, kajastatakse tehingukulud kasumis vői kahjumis kui vara kajastamine lõpetatakse või selle väärtus langeb.

AG68.

Instrumente, mis klassifitseeruvad laenude ja nõuetena, mõõdetakse amortisatsioonikuluga, võtmata arvesse majandusüksuse kavatsust neid tähtajani hoida.

AG69.

Õiglase väärtuse mõiste aluseks on eeldus, et majandusüksuse tegevus jätkub ilma mingi kava või vajaduseta likvideerida, materiaalselt selle tegevuste ulatust piirata või teha tehinguid ebasoodsatel tingimustel. Seega ei ole õiglane väärtus summa, mida majandusüksus saaks või maksaks sunnitud tehingus, mittevabatahtlikul likvideerimisel või kriisimüügil. Siiski peegeldab õiglane väärtus instrumendi krediidikvaliteeti.

AG70

See standard kasutab termineid “pakkumishind” ja “müügihind” (mõnikord viidatakse kui “kehtiv pakkumishind”) noteeritud turuhindade kontekstis ja mõistet pakkumise-nõudmise hinnavahe tähenduses, mis sisaldab ainult tehingukulusid. Muud parandused õiglase väärtuseni jõudmiseks (nt vastaspoole krediidirisk) ei ole mõistes “pakkumise-nõudmise hinnavahe” kaasatud.

AG71.

Finantsinstrumenti loetakse aktiivsel turul noteerituks kui noteeritud hinnad on kergesti ja regulaarselt kättesaadavad vahetusest, vahendaja, maakleri, tööstusgrupi, hindamisteenistuse või regulatoorse agentuuri kaudu ja need hinnad esitavad tegelikke ja regulaarselt toimuvaid mitteseotud osapoolte turutehinguid. Õiglane väärtus määratakse kokkulepitud hinna tingimustel huvitatud ostja ja huvitatud müüja vahelises mitteseotud osapoolte lepingus. Finantsinstrumendi, millega aktiivsel turul kaubeldakse, õiglase väärtuse määramise eesmärk on jõuda hinnani, millel toimuks tehing bilansipäeva seisuga selle instrumendi kohta (s.t instrumenti muutmata vői ümberpakkimata) kõige eelistatumal aktiivsel turul, millele majandusüksusel on vahetu ligipääs. Siiski kohandab majandusüksus hinda eelistatumal turul, et näidata erinevusi vastaspoole krediidiriskis sellel turul kaubeldavate instrumentide ja hinnatava vahel. Avalikustatud hinnanoteeringute olemasolu aktiivsel turul on parim tunnistus õiglasest väärtusest ja kui need eksisteerivad, kasutatakse neid finatsvara või finantskohustise mõõtmisel.

AG72.

Sobiv emiteerimiseks hoitava vara või kohustuse noteeritud turuväärtus on tavaliselt kehtiv pakkumishind omandatava vara puhul, või kohustuse puhul müügihind. Kui majandusüksusel on saldeeriva tururiskiga varasid ja kohustusi, võib ta keskturu hindasid kasutada baasina saldeeriva riskipositsiooni õiglaste hindade määramiseks ja rakendada sobival viisil pakkumis- või müügihinda neto avatud positsioonide puhul. Kui kehtivad pakkumis- ja müügihinnad pole kättesaadavad, on õiglase hinna tunnuseks viimase tehingu hind, eeldusel, et toimunud ei ole olulist muutust majandustingimustes alates tehingu tähtajast. Kui tingimused on muutunud alates tehingu ajast (näiteks muutus risk-kostenlos intressimääras, mis järgneb viimasele korporatiivse võlakirja hinna noteerimisele), peegeldab õiglane väärtus võimalusel tingimuste muutust viitega kehtivatele hindadele vői sarnaste finantsinstrumentide määradele. Sarnaselt, kui majandusüksus näitab, et viimase tehingu hind ei ole õiglase väärtusega (nt kuna see peegeldas summat, mida majandusüksus saaks vői maksaks sunnitud tehingul, mittevabatahtlikul likvideerimisel või kriisimüügil) kohandatakse seda hinda. Finantsinstrumentide portfelli õiglane väärtus on mitmete instrumendi üksuste ja selle noteeritud turuhinna tulemus. Kui aktiivsel turul avalikustatud hinna noteering ei kehti kogu finantsinstrumendile täielikult, kuid aktiivsed turud on olemas selle osadele, määratakse õiglane väärtus oluliste osade turuhindade. alusel.

AG73.

Kui määr (mitte hind) on noteeritud aktiivsel turul, kasutab majandusüksus turul noteeritud määra hindamistehnika sisendina, et määrata õiglane väärtus. Kui turul noteeritud määr ei sisalda krediidiriski või teisi faktoreid, mida turuosalised arvestaksid, kohandub majandusüksus nende faktoritega.

AG74.

Kui finantsinstrumendi turg ei ole aktiivne, määrab majandusüksus õiglase hinna kasutades hindamistehnikat. Hindamistehnikad sisaldavad viimaste teadlike huvitatud omavahel mitteseotud poolte vaheliste turutehingute arvestamist, võimaluse korral viitega teise suurel määral sarnase instrumendi kehtivale õiglasele väärtusele, diskonteeritud rahavoo analüüsi ja optsiooni hinnamudeleid. Kui eksisteerib hindmamistehnika, mis on üldiselt turuosaliste poolt kasutatatud instrumendi hinna määramiseks ja see tehnika on end õigustanud pakkudes usaldusväärseid hinnaarvestusi reaalsetes turutehingutes, kasutab majandusüksus seda tehnikat.

AG75.

Hindamistehnika kasutamise eesmärk on määrata, milline oleks tehinguhind olnud määramise päeval mitteseotud poolte vahelise vahetuse puhul normaalsetel ärikaalutlustel. Õiglane hind arvestatakse hindamistehnika tulemuste alusel, mis kasutab maksimaalselt ära turusisendeid ja pőhineb vőimalikult vähesel määral majandusüksusega seotud sisenditel. Hindamistehnika peaks jõudma reaalse õiglase hinna määratluseni kui (a) see peegeldab põhjendatult, kuidas võiks eeldada, et turg instrumenti hindab ja (b) hindamistehnika sisendid esitavad mõistlikult turuootusi ja riskitulu faktorite vahendeid, mis finantsinstrumendis sisalduvad.

AG76.

Seega hindamistehnika (a) ühendab kőiki faktoreid, mis turuosalised hinna määramisel arvesse võtaksid ja (b) on vastavuses arvestatavate majandusmetodoloogiatega finantsinstrumentide hindamiseks. Perioodiliselt kalibreerib majandusüksus hindamistehnikat ja testib selle valiidsust kasutades sama instrumendi kehtivaid hindu ükskõik millisest jälgitavast turutehingust (näiteks muutmata vői taaspakendamata) või muud jälgitavat turuinfot. Majandusüksus kogub pidevalt turuinfot sama turu kohta, kust instrument pärineb või osteti. Parim tunnistus finantsinstrumendi õiglasest väärtusest esmasel arvele võtmise on tehinguhind (nt saadud või antud tasu õiglane väärtus) välja arvatud juhul, kui selle instrumendi õiglane väärtus on tõestatud võrdlusega sama instrumendi muu jälgitava kehtiva turutehinguga (muutmata vői ümberpakkimata) või põhineb hindamistehnikal, mille muutujad sisaldavad ainult jälgitavat turuinfot.

AG77.

Finantsvara algne soetamine või pärinemine või kohustise võtmine on turutehing, mis annab aluse finantsinstrumendi õiglase hinna arvestamiseks. Täpsemalt, kui finantsinstrument on võlainstrument (näiteks laen), on selle õiglane hind määrtav viitega turutingimusteke, mis kehtisid selle soetamise või pärinemise kuupäeval ja kehtivatele turutingimustele vői intressimääradele, mida rakendatakse majandusüksuse või teiste poolt sarnastele vőlainstrumentidele (näiteks sarnane järelejäänud tähtaeg, rahavoomeetod, valuuta, krediidrisk, tagatis- ja intressialus) Alternatiivselt, eelusel, et krediidisaaja krediidirisk ei muutu ning rakendatav krediit laieneb pärast vőlainstrumendi pärinemist, vőib kehtiva turuintressimäära tuletada kasutades intressi baasmäära, mis peegeldab paremat krediidikvaliteeti, kui aluseks olev võlainstrument, mis hoiab krediid laienemiskonstantse ja kohandudes muutustega pärinemiskuupäeval kehtinud intressibaasmääras. Kui alates kõige viimasest turutehingust on tingimused muutunud, määratakse vastav muutus finantsinstrumendi őiglases hinnas viitega sarnastele finantsinstrumentidele kehtivatele hindadele või määradele ning kohandatakse seda sobival viisil vastavalt hinnatava instrumendi erinevustele.

AG78.

Sama informatsioon ei pruugi olla igal hindmispäeval kättesaadav. Näiteks kuupäeval, mil majandusüksus teeb laenu vői omandab võlainstrumendi, millega ei kaubelda aktiivselt, on majandusüksusele kehtiv tehinguhind ka turuhinnaks. Siiski ei pruugi uus tehinguinformatsioon järgmisel hindamiskuupäeval kättesaadav olla ja, kuigi majandusüksus võib määrata üldise turuintressimäärade taseme, ei pruugi ta teada krediidi- või riskiitaset, mida teised turuosalised sellel kuupäeval instrumendi hindamisel arvestaksid. Majandusüksus ei pruugi omada informatsiooni viimastest tehingutest, et määrata sobiv laenu hinnavahe intressibaasmäära suhtes, mida kasutada diskontomäära arvestamisel käesoleva väärtuse arvestamiseks. Oleks mõistlik eeldada, vastupidiste tõendite puudumisel, et laenu tegemise kuupäevast alates pole kehtinud laenuhinnas muutusi toimunud. Siiski eeldatakse, et majandusüksus teeb mõistlikke pingutusi selgitamaks, kas esineb tõendeid, et nendes faktorites on muutusi toimunud. Kui esineb tõendeid muutustest, peab majandsüksus finantsinstrumendi hinna määramisel kaaluma muutuse mõjusid.

AG79.

Diskonteeritud rahavoo analüüsil kasutab majandusüksus üht või mitut diskontomäära, mis on võrdsed valitsevate tulumääradega, mis kehtivad finantsinstrumentidele, millel on suures osas sarnased tingimused ja tunnusted, sealhulgas instrumendi krediidikvaliteet, ülejäänud period, mille kooksul lepinguline intressimäär on fikseeritud, ülejäänud period põhiosa tagasimaksmiseks ja valuuta, milles maksed tuleb sooritada. Lühiajalised laenud ja võlad, mille intressimäär ei ole kindlaks määratud, võib arvestada algse arvel esitatud summa alusel kui diskonteerimise mõju ei ole materiaalne.

AG80.

Omakapitali instrumendi investeeringute õiglane väärtus, millel ei ole noteeritud turuhinda aktiivsel turul ja tuletisinstrumendid, mis on seotud ja peavad olema täidetud selliste noteerimata omakapitaliinstrumentide kätte saamisel (vt paragrahvid 46(c) ja 47) on usaldusväärselt arvestatv kui (a)erinevus mõistlike õiglaste väärtuste hinnangute piires ei ole selle instrumnedi jaoks oluline või (b)erinevate hinnangute tõenäolisust saab põhjendatult hinnata ja õiglase väärtuse arvutamisel kasutada.

AG81.

On palju juhuseid, kus omakapitali instrumendi investeeringute, millel ei ole noteeritud turuhinda aktiivsel turul ja tuletisinstrumentide, mis on seotud ja peavad olema täidetud selliste mittenoteeritud omakapitaliinstrumentide kätte saamisel (vt paragrahvid 46(c) ja 47) mõistlike õiglaste väärtuste hinnangute piirides esinev erinevus on tõenäoliselt ebaoluline. Tavaliselt on võimalik arvestada selle finantsvara õiglane hind, mille majandusüksus on omandanud väliselt osapoolelt. Siiski, kui hinnanguliste õiglaste väärtuste ulatus on lai ja erinevate hinnangute tõenäosust ei saa arvestada, on majandusüksus välistatud instrumendi õiglast väärtust mõõtma.

AG82.

Sobiv tehnika kindla finantsinstrumendi õiglase hinna määramiseks ühendaks jälgitavat turuinfot turutingimuste ja teiste faktorite kohta, mis tõenäoliselt mõjutavad instrumendi õiglast väärtust. Finantsinstrumendi õiglane väärtus põhineb ühel või mitmel järgnevatest faktoritest (ja võib olla ka muudel faktoritel).

AG83.

Majandusüksus rakendab IAS 21 tingimusi finantsvardele ja finantskohustustele, mis on rahalised objektid ja vastavad IAS 21-le ja fikseeritud välisvaluutas. Vastavalt IAS 21-le on kogu välisvaluuta vahetusest saadav rahaliste varade ja rahaliste kohustuste kasum ja kahjum kajastatud kasumis või kahjumis. Erandiks on rahaline objekt, mis on määratud riksimaandamisinstrumendina rahavoo riskimaandamises (vt paragrahvid 95-101) või netoinvesteeringu riskimaandamises (vt paragrahv 102). Välisvaluuta vahetusest tuleneva kasumi ja kahjumi IAS 21-s kajastamise eesmärgil käsitletakse müügivalmis rahalist finantsinstrumenti nii nagu oleks need arvele võetud välisvaluutas amortisatsioonikuluna. Vastavalt on sellise finantsvara vahetuserinevused, mis tulenevad amortisatsioonikulu muutustest kajastatud kasumis või kahjumis ja teised muutused bilansilises jääkmaksumuses on kajastatud vastavalt paragrahvile 55(b). Müügivalmis finantsvarade jaoks, mis ei ole rahalised objektid vastavalt IAS 21-le (näiteks omakapitaliinstrumendid) sisaldab paragrahvi 55(b) järgi otseselt kajastatud omakapitali kasu või kahju kõiki seotud välisvahetuse osi. Kui mitte-tuletisliku rahalise vara ja mitte-tuletisliku rahalise kohustise vahel on riskimaandamissuhe, kajastatakse välisvaluuta osa muutusi nendes finantsinstrumentides kasumis vői kahjumis.

AG84.

Amortisatsioonikulus kajasttatud finantsvara väärtuse langust mõõdetakse kasutades finantsinstrumendi algset efektiivset intressimäära, kuna kehtival intressi turumääral diskonteerimine tähendaks finantsvara õiglase väärtuse hindamist, mis muidu oleks mõõdetud amortisastioonikuluna. Kui laenu, tasu vői lunastustähtajani hoitava investeeringu tingimused on taas läbi räägitud vői muul viisil muudetud laenaja vői emiteerija finantsraskuste tőttu, hinnatakse väärtuse langust kasutades algset efektiivset intressimäära, mis kehtis enne tingimuste muutmist. Rahavoogusid, mis on seotud lühiajaliste tasudega, ei diskonteerita, kui diskonteerimise mőju on mittemateriaalnne. Kui laenule, tasule vői tähtajani hoitavale investeeringule kehtib muutuv intressimäär, on paragrahvi 63 järgi väärtuse languse mõõtmise diskonteerimise määraks kehtiv efektiivne intressimäär, mis on lepinguga määratud. Praktilise otstarbena vői krediitor amortisatsioonikulu järgi kajastatud finantsvara väärtuse langust arvestada instrumendi õiglase väärtuse pőhjal, kasutades jälgitavat turuhinda. Tagatud finnatsvara hinnanguliste tulevikurahavoogude käesoleva väärtuse arvestamine peegeldab rahavoogusid, mis võivad tuleneda varemsulgumise vähenenud kulust tagatise ostul vői müügil, olenemata sellest, kas varemsulgumine foreclosure on tőenäoline.

AG85.

Väärtuse languse hindamise protsess arvestab kőiki krediidiriske mitte ainult neid, mis tulenevad madalast krediidikvaliteedist. Näiteks kui majandusüksus kasutab sisemist krediidihindamissüsteemi, vőtab see arvesse kőiki krediidiastmeid, mitte ainult neid, mis peegeldavad tugevat krediidi kahanemist.

AG86.

Väärtuse languse s.t tuleneva kahjumi suuruse hindamise protsessi tulemuseks vőib olla kas üks suurus või võimalike suuruste hulk. Viimasel juhul kajastab majandusüksus väärtuse langusest tulenevat kahju summas, mis on võrdne parima hinnanguga (2) hulgas 1, võttes arvesse kogu olulist informatsiooni bilansis esinevate tingimuste kohta, mis on saadaval enne, kui finantsdeklaratsioonid välja antakse.

AG87.

Kollektiivse väärtuse languse hindamise eesmärgil grupeeritakse finantsvarad sarnaste krediidiriski tunnuste alusel, mis annavad tunnistust laenuvõtja võimest maksta kőik lepingutingimustest tulenevad summad (näiteks krediidiriski hindamise vői gradeerimisprotsessi põhjal, mis võtab arvesse vara tüüpi, tööstusharu, geograafilist paiknemist, tagatise tüüpi, viivisestaatust ja muid olulisi faktoreid). Valitud tunnused on olulised tulevaste rahavoogude hindamiseks selliste varagruppide kohta, kuna nad peegeldavad krediidisaaja võimet maksta kőik summad vastavalt lepingutingimustele hinnatava finantsvara kohta. Siiski, kahjumitõenäosus ja muu kahjumistatistika eirneb grupiti (a) varade kohta, mille väärtuse langust on hinnatud ja leitud, et see ei ole langenud ja (b) varade kohta, mida ei ole eraldi hinnatud väärtuse langemise osas, tulemusega, et nõutav on erinev väärtuse languse suurus. Kui majandusüksusel ei ole sarnaste riskitunnustega varadegruppi, ei ole täiendav hinnang vajalik.

AG88.

Väärtuse langusest tekkinud kahjum, mida kajastatakse grupipõhiselt, esitab ajutise vaheetapi väärtuse langusest tuleneva kahju kohta finantsvarade gruppi kuuluva individuaalse vara kohta, mille väärtust on kollektiivselt hinnatud. Kohe, kui on kättesaadav informatsioon, mis identifitseerib konkreetselt väärtuse languse grupis hinnatud vara kohta, eemaldatakse see vara grupist.

AG89.

Tulevased rahavood grupeeritud finantsvarade kohta, mille väärtuse langust on kollektiivselt hinnatud kogemuse alusel varasamate kahjude osas, mille krediidiriski tunnused on sarnased gruppi kuuluvatele. Majandusüksused, kellel puudub üksusega seotud kahjumipraktika või kelle kogemused ei ole piisavad kasutavad näidisgrupi kogemusi võrreldavate finantsvarade gruppide jaoks. Kogemust varasemate kahjude osas kohandatakse vastavalt kehtivale jälgitavale informatsioonile, et peegeldada kehtivate tingimuste mõju, mis ei realiseerunud perioodil, millel põhineb kogemus varasemate kahjude osas ja et eemaldada nende tingimuste mõju kogemusest varasemate kahjude osas, mis käesolevas situatsioonis ei kehti. Tulevaste rahavoogude muutuste hinnangud peegeldavad ja on otseses vastavuses perioodiliste muutustega jälgitavates andmetes (näiteks muutused töötusmäärades, kinnisvarahindades, kaubahindades, maksete staatus ja teised faktorid, mis viitavad grupis tekkinud kahjudele ja nende magnituudile. Metodoloogia ja eeldused, mis tuleviku rahavoogude arvestamiseks kasutatakse, vaadatakse regulaarselt üle, et vähendada vőimalikke erinevusi kahjude hindamise ja reaalse kahjumipraktika vahel.

AG90.

Näitena paragrahvi AG89 rakendumisest, vőib majandusüksus ajaloolise kahjumipraktika alulse otsustada, et üks krediitkaardilaenude puudulikkuse peapõhjuseid on laenuvõtja surm. Majandusüksus võib jälgida, et suremus ei muutu ühest aastast teise. Mõned majandusüksuse krediitkaardilaenu võtjad vőivad olla sellel aastal surnud andes tunnistust nende laenude osas tekkinud väärtuse languse kahjumist, ka siis, kui aasta lőpus pole majandusüksus veel teadlik, millised laenuvõtjad on surnud. Nende “tekkinud, kuid mitte fikseeritud” kahjude kajastamine väärtuse langusest tuleneva kahjuna oleks sobilik. Siiski ei oleks sobilik kajastada väärtuse languse kahjuna surma, mis on teatud perioodil tulevikus eeldatav, kuna vajalik kahjujuhtum (laenuvõtja surm) pole veel toimunud.

AG91.

Ajalooliste kahjumimäärade kasutamisel tuleviku rahavoogude hindamiseks on oluline, et ajalooliste kahjumimäärade kohta käiv informatsioon rakenduks gruppidele, mis on määratud viisil, mis on vastav gruppidele, mille kohta ajaloolisi kahjumimäärasid jälgiti. Seega peaks kasututatav meetod võimaldama igat gruppi seostada informatsiooniga mineviku kahjumipraktika kohta varagruppide osas, millel on sarnased krediidiriski tunnused ja oluline jälgitav info, mis peegeldab kehtivaid tingimusi.

AG92.

Valemil põhinevaid lähenemisi vői statistilisi meetodeid vőib kasutada väärtuse langusest tekkinud kahjumi määramiseks finantsvarade grupis (nt väiksemad laenud) juhul, kui nad vastavad paragrahvide 63-65 ja AG87-AG91 tingimustele. Iga kasutatud mudel peaks sisaldama raha ajaväärtuse mõju, arvestama rahavoogusid kogu vara ülejäänud eluajaks (mitte ainult järgmiseks aastaks), arvestana laenuportfelli eluiga ja mitte andma põhjust väärtuse langusele finantsvara esmasel kajastamisel.

AG93.

Kui fnantsvara sarnaste finantsvarade grupp on kirja pandud kui väärtuse langusest tekkinud kahjumi tulemus, kajastatakse intressitulu seejärel kasutades intressimäära, mida kasutatakse tuleviku rahavoogude diskonteerimiseks väärtuse langusest tuleneva kahjumi hindamise eesmärgil.

AG94.

Vőimalik optsioonist tulenev kahju, mille majandusüksus välja annab, vőib olla oluliselt suurem kui potentsiaalne kasu seotud riskimaandamisobjekti väärtusest. Teiste sõnadega pole välja antud optsioon efektiivne vahend riskimaandamisobjekti kasumi vői kahjumi avatuse vähendamiseks. Seega ei ole välja antud optsioon riskimaandusinstrument välja arvatud juhul, kui see on määratud omandatud optsiooni tasaarvestusena, mis sisaldab üht, mis kaasneb teise finantsinstrumendiga (näiteks välja antud ostuoptsioon, mida kasutatakse tagasiostetava kohustise riski maandamiseks). Vastupidiselt, on ostetud optsioonil potentsiaalset kasu võrdselt või rohkem kui kahju ja seega on sellel potentsiaali vähendada kasumi või kahjumi avatust muutustele õiglastes väärtustes vői rahavoogudes. Seda saab vastavalt käsitleda kui riskimaadnamsiinstrumenti.

AG95.

Tähtajani hoitav investeering, mida esitatakse amortisastioonikuludes, võib olla määratletud kui riskimaandamisinstrument välisvaluutast tuleneva riski maandamisel.

AG96.

Noteerimata omakapitaliinvesteering, mis ei kajastu õiglase väärtusega, kuna selle õiglast väärtust ei saa usaldusväärselt mõõta või tuletisinstrument, mis on seotud ja peab realiseeruma sellise noteerimata omakapitaliinstrumendi kätte saamisel (vt paragrahvid 46(c) ja 47), ei ole käsitletavad riskimaandamisinstrumendina.

AG97.

Majandusüksuse enda omakapitaliinstrumendid ei ole majandusüksuse finantsvarad või finantskohustised ja seega ei ole need käsitletavad riskimaandusinstrumentidena.

AG98.

Kindel kohustus omandada äri-äris-kombinatsioon ei ole käsitletav riskimaandamisobjektina, välja arvatud välisvahetuse riski puhul kuna teised riskid, mida maandatakse ei ole konkreetselt identifitseeritavad ja mõõdetavad. Need teised riskid on üldised äririskid.

AG99.

Omakapitali investeerimise meetod ei saa olla riskimaandamisobjektiks õiglase väärtuse riskimaandamisel, kuna omakapitalimeetod kajastub investori osas ühiskasumist või kahjumist, mitte investeeringu õiglase väärtuse muutustes. Sarnasel põhjusel ei saa investeering konsolideeritud sidusettevõttesse olla riskimaandamisobjektiks õiglase väärtuse riski maandamisel, kuna konsolideerimine kajastub kahjumina vői kasumine sidusettevõtte kahjumis vői kasumis, mitte investeeringu õiglase hinna muutuses. Netoinvesteeringu riskimaandamine välisoperatsioonina ei erine, kuna see on riskimaandamine avatuses välivaluutale, mitte õiglase väärtuse riskimaandamine investeeringu väärtuse muutumisel.

AG99A.

[…] Majandusüksus võib määrata kogu finantsvara vői finantskohustise kogu rahavoo riskimaandamisobjektina ja kasutada neid ainult ühe kindla riski maandamisel (nt ainult LIBORi muutustega seotud muutuste vastu). Näiteks finantskohustise puhul, mille efektiivne intressimäär on 100 baaspunkti alla LIBORi, vőib majandusüksus riksimaandamisobjektina määrata kogu kohustise (põhiosa ja LIBOR minus 100 baaspunkti summa) ja maandada kogu selle kohustise rahavoo õiglase väärtuse muutusega seotud riski, mis on seotud muutustega LIBORis. Majandusüksus vőib valida riskimaandamissuhte, mis ei ole üks ühele suhe, et suurendada paragrahvis AG100 kirjeldatud riskimaandamise tõhusust.

AG99B.

Täiendavalt, kui fikseeritud määraga finantsinstrumendi puhul kasutatakse riskimaandust mõne aja jooksul peale selle pärinemist ja vahepeal on intressimäärad muutunud, võib majandusüksus määrata osa, mis on võrdne baasmääraga […] Näiteks oletame, et majandusüksus pärib fikseeritud määraga CU100 finantsvara, mille efektiivne intressimäär on 6 % ajal, mil LIBOR on 4 %. Ta hakkab selle vara riski maandama mõni aeg hiljem, kui LIBOR on tőusnud 8 % ni ja vara õiglane väärtus on vähenenud CU90le. Majandusüksus arvutab, et kui ta oleks omandanud vara kuupäeval, mil see esmakordselt määratleti riskimaandusobjektina selle toonase õiglase väärtuse CU90 tõttu, oleks selle sisemine intressimäär olnud 9,5 %. […] Majandusüksus võib määrata LIBORi osaks 8 %, mis koosneb osaliselt lepingulise rahavoo intressist ja osaliselt erinevusest kehtiva õiglase väärtus (CU90) ja tähtajal tagasimakstava summa vahel (CU100).

AG100.

Muutused mittefinantsilise vara koostisosa või selle komponendi hinnalt hinnale, ei oma tavaliselt ennustatavat eraldi mõõdetavat mõju objekti hinnale, mis oleks võrreldav näiteks turuintressimäärade muutuse mõjuga võlakirjale. Seega on mittefinantsiline vara või mittefinantsiline kohustus riskimaandamisobjekt ainult tervikuna või välisvaluuta vahede riski puhul. Kui riskimaandamisinstrumendi ja riskimaandusobjekti tingimuste vahel esineb erinevusi (nagu prognoositava Brasiilia kohvi omandamise riskimaandus kasutades forvardlepingut kolumbia kohvi ostmiseks muidu sarnastel tingimustel), käsitletakse riski maandavat suhet siiski riskimaandussuhtena, eeldusel, et kőik paragrahvi 88 tingimused on täidetud, kaasa arvatud see, et riskimaandus on eeldataavlt väga tõhus. Sel eesmärgil vőib riskimaandamisinstrumendi suurus olla suurem või väiksem riksimaandusobjektist kui see suurendab riskimaandussuhte tõhusust. Näiteks võib läbi viia regressioonianalüüsi, et määrata statistiline seos riskimaandusobjekti (Kolumbia kohvitehing). Kui olemas on kehtiv statistiline suhe kahe muutuja vahel (Brasiili kohvi ja Kolumbia kohvi ühikuhinna vahel), võib regressioonijoone kallet kasutades määrata riskisuhte, mis maksimeerib eeldatava tõhususe. Näiteks, kui regressioonijoone kallak on 1,02, maskimeerib eeldatava tõhususe riskimaandussuhe, mis põhineb 0,98 hulgal riskimaandusobjektidel ja 1,00 hulgal riskimaandusinstrumentidel. Siiski võib riskimaandussuhe viia ka ebaefektiivsuseni, mis kajastub riskimaandussuhte kehtimise perioodi kasumis vői kahjumis.

AG101.

Üldise netopositsiooni riskimaandus (nt kogu fikseeritud määraga varade netoväärtus ja sarnaste tähtaegadega fikseeritud määradega kohustised), mitte kindla riskimaandusobjekti oma, ei kvalifitseeru riskimaandamise arvestuseks. Siiski on peaegu sarnane mõju riskimaanduse arvestuse kasumile või kahjumile on saavutatav seda tüüpi riskimaandussuhtes, kui see määratletakse kui riskimaandusobjekti osa põhiosadest. Näiteks kui pangal on CU100 varasid ja CU90 kohustisi, mille riskid ja tingimused on sarnased ja riskimaandus neto CU10 avatusele, võib seda määratleda kui nende varade riskimaandusobjekti CU10. Seda määratlust saab kasutada selliste varade ja kohustiste puhul, mis on fikseeritud määraga instrumendid, sel juhul on see õiglase väärtusega riskimaandusega, või kui need on erineva määraga instrumendid, sel juhul on see rahavoo riskimaandus. Sarnaselt, kui majandusüksusel on kindel kohustus sooritada ost välisvaluutas CU100 ja kindel kohustus teha müük välisvaluutas CU90, võib ta maandada neto CU10 omandades tuletisinstrumendi ja määratledes selle kui kindla ostukohustuse CU 100 riskimandusinstrumendi, mis on seotud CU10.

AG102.

Õiglase väärtuse riskimaanduse näide on riskimaandus avatusele muutustele fikseeritud määraga võlainstrumendi õiglases väärtuses, mis on intressimäärade muutuse tulemus. Sellisesse riskimaandusesse võivad siseneda emiteerija vői omanik.

AG103.

Rahavoo riskimaanduse näide on swapi kasutamine et muuta liikuva määraga vőlg fikseeritud määraga võlaks (tulevikutehingu riskimaandus, kus maandatakse tulevaste rahavoogude, mis on tuleviku intressimaksed, riskid).

AG104.

Kindla kohustuse riskimaandamine (nt riskimaandus kütusehinna muudatustele, mis on seotud kajastamata lepingulise kohutsusega elektriettevõttele osta kütust fikseeritud hinnaga) on riski maandamine muutustele õiglases väärtuses. Vastavalt on selline riskimaandus õiglase hinna riskimaandus. Siiski vőib paragrahvi 87 järgi käsitleda kindla kohustuse välisvaluuta vahede riski maandamist alternatiivselt ka rahavooriskimaandamisena.

AG105.

Riskimaandamist loetaks väga tõhusaks vaid siis, kui mõlemad järgnevatest tingimustest on täidetud:

AG106.

Tõhusust hinnatakse vähemalt ajal, mil majandusüksus koostab oma aastast finantsaruannet vői vahearuannet.

AG107.

See standard ei määratle üht kindlat meetodit, mida riskimaandamise tõhususe hindamiseks kasutada. Meetod, mida majandusüksus riskimaandamise tõhususe hindamiseks kasutab, sõltub selle riskihalduse strateegiast. Näiteks kui majandusüksuse riskihaldusstrateegia on kohandada riskimaandusinstrumendi suurust perioodiliselt, et kajastada muutusi riskimaanduspositsioonis, peab majandusüksus näitama, et riskimaaldus on eeldatavalt väga tõhus ainult perioodil, kuni kehtiv riskimaandusinstrumendi suurus ümber hinnatakse. Mõnel juhul rakendab majandusüksus erinevate riskimaanduste puhul erinevaid meetodeid. Majandusüksuse riskimaandusstrateegia dokumentatsioon sisaldab kõiki tõhususe hindamise protseduure. Need protseduurid määravad, kas hindamine sisaldab kogu riskmaandusinstrumendi kasumi vői kahjumi hindamist või kas instrumendi ajaväärtust ei arvestata.

AG107A.

[…]

AG108.

Kui põhilised finantsinstrumendi tingimused ja riskimaandatud vara, kohustise, kindla kohustuse vői äärmiselt tõenäolise prognoositava tehingu tingimused on samad, võivad muutused õiglases väärtuses ja rahavoogudes, mis on seotud maandatava riskiga väga tõenäoliselt olla täielikult üksteist saldeerivad, mõlemad juhul, kui riskimaandus on hiljem heaks kiidetud. Näiteks on intressimäära swap tőenäoliselt tõhus riskimaandus kui nominaalsumma ja põhisumma, tingimused, ümberhindamiskuupäevad, intressi ja põhiliste tasude ja maksete kuupäevad ja intressimäärade arvestamise alused on samad riskimaandusinstrumendi ja riskimaandusobjekti puhul. Lisaks on äärmiselt tõenäolise prognoositava kaubaostu riskimaandamine forvardlepinguga tõenäoliselt väga tõhus, kui:

AG109.

Mõnikord saldeerib riskimaandusinstrument ainult osa maandatavast riskist. Näiteks ei ole riskimaandus täielikult efektiivne kui riskimaandusinstrument ja riskimaandusobjekt on fikseeritud erinevates valuutades, mis ei liigu koos. Samuti ei ole intressimäära riski maandus, mis kasutab tuletisinstrumenti, täielikult efektiivne, kui osa tuletisinstrumendi õiglases väärtuses toimunud muutusest on vastav vastaspoole krediidiriskile.

AG110.

Et kvalifitseeruda riskimaandusarvestuseks, peab riskimaandus olema seotud kindla identifitseeritud ja määratud riskiga, mitte ainult majandusüksuse üldiste äririskidega ja peab lõplikult mõjutama majandusüksuse kasumit vői kahjumit. Füüsilise vara iganemisega seotud riskimaandus vői vara valitsusepoolse sundvõõrandamisega seotud riskimaandus ei kvalifitseeru riskimaandusarvestusse; tõhusust ei saa mõõta, kuna need riskid ei ole usaldusväärselt määratletavad.

AG111.

Intressimäära riski puhul saab riskimaanduse tõhusust hinnata valmistades ette tähtajagraafiku finantsvarade ja finantskohustiste kohta, mis näitab netointressimäära (vői mőne kindla varade- vői kohustistegrupi vői nende osa) avatust iga ajaperioodi kohta, andes võimaluse arvutada koguavatus ja hinnata riskimaandamise tõhusust vastavalt sellele varale vői kohustisele.

AG112.

Riskimaandamise tõhususe hindamisel arvestab majandusüksus üldiselt raha aegväärtust. Riskimaandamisobjekti fikseeritud intressimäär ei pea täpselt vastama swapi fikseeritud intressimäärale, mis on määratud kui õiglase väärtuse riskimaandus. Samuti ei pea muutuv intressimäär intressi kandval varal vői kohustisel olema sama, mis muutuv intressimäär swapil, mis on määratletud rahavoo riskimaandajana. Swapi õiglane väärtus tuleb tema netoarveldustest. Fikseeritud ja muutuvad swapi määrad vőivad muutuda ilma, et see mõjutaks netoarveldust kui mõlemaid muudetakse samas ulatuses.

AG113.

Kui majandusüksus ei vasta riskimaandamistőhususe kriteeriumile, katkestab majandusüksus riskimaandamise arvestmaise alates viimasest kuupäevast, mis riskimaandamise võimet näidati. Siiski, kui majandusüksus identifitseerib sündmuse vői asjaolude muutuse, mis põhjustas maandamissuhte läbikukkumise tõhususe kriteeriumite pőhjal ja näitab, et riskimaandus oli sündmuse või asjaolude muutumise eel tõhus, katkestab majandusüksus riskimaandamise arvestuse alates sündmuse vői asjaolude muutumise kuupäevast.

AG114.

Finantsvara või -kohustiste portfelliga seotud intressimäära riski õiglase väärtuse riskimaandamise puhul, peab majandusüksus vastama käesoleva standardi nõuetele juhul, kui tegu on protseduuridega, mis on määratletud punktides (a)-(i) ja järgnevates paragrahvides AG115-AG132.

AG115.

See lähenemine on allpool detailsemalt kirjeldatud. Lähenemist rakendatakse ainult õiglase väärtuse riskimaandamisel finantsvarade või kohustuste portfelliga seotud intressimäära riskide puhul.

AG116.

Lõigus AG114(a) määratatud portfell vőib sisaldada varasid ja kohustisi. Alternatiivselt vőib see olla portfell, mis koosneb ainult varadest või ainult kohustistest. Portfelli kasutatakse, et määrata varade vői kohustiste hulk, mille riski majandusüksus soovib maandada. Siiski ei ole portfell iseenesest määratud riskimaandamisobjektina.

AG117.

Lõigu AG114 (b) rakendamisel määrab majandusüksus hinnangulise objekti ümberhindamise kuupäeva, mis on enne eeldatavat objekti lõpptähtaega või selel ümberhindamist turutasemele. Eeldatavad ümberhindamiskuupäevad määratakse riskimaanduse jõustumisel ja läbi kogu riskimaandusperioodi varasema kogemuse ja muu kättesaadava informatsioonil põhjal, kaasa arvatud info ja ootused, mis puudutavad ettemaksemäärasid, intressimäärasid ja nende vahelisi seoseid. Majandusüksused, kellel puudub üksusega seotud praktika või kelle kogemused ei ole piisavad kasutavad näidisgrupi kogemusi võrreldavate finantsvarade jaoks. Need hinnangud vaadatakse perioodiliselt üle ja kiirendakse kogemuse valguses. Fikseeritud intressimääraga objekti puhul, mis on ettemakstav, on eeldatav ümberhindamise kuupäev päeval, mil objekt eeldatavalt maksab, välja arvatud juhul, kui see hinnatakse ümber varasema kuupäeva turuväärtusele. Sarnaste objektide grupi jaoks on ajaperioodi analüüsi aluseks eeldatav ümberhindamiskuupäev, kuid see võib võtta grupis protsendi jaotumise kuju, mitte ei kehti üksikobjektidele igal ajaperioodil. Majandusüksus vőib kaaluda teiste metodoloogiate rakendamist sarnastel jaotuseesmärkidel. Näiteks, võib see kasutada ettemaksumäära korrutajat selleks, et jaotada amortisatsioonilaene ajaperioodideks, mis baseeruvad eeldatavatel ümberhindamiskuupäevadel. Kuid siiski, metodoloogia sellise jaotamise jaoks peab olema vastavuses majandusüksuse riskihaldusprotsessi ja eesmärkidega.

AG118.

Lõike AG114 punktis c ära toodud määratluse, kui täpsema ümberhindamise ajaperioodi näiteks võib tuua, hindab majandusüksus, et ta on varade määra fikseerinud CU100 ja kohustiste määra CU80 ja otsustab, kas neto positsiooni riskimaanadmaisinstrument on CU20, siis see määrab ära riskimaandamisinstrumendi objekti koguseks CU20 (osa varadest) (4). Määratlus on väljendatud pigem `valuuta summana` (nt dollarite, eurode, naelte kogus) kui eravarade summana. See ütleb, et kõik varad (või kohustised), millest see riskimaandusobjektina identifitseeritud portfelli varade või kohustiste summa on võetud – s. o kogu CU100 varadest üleval äratoodud näitest – peavad olema objektid, mille õiglase väärtuse muutused on vastavuses maandatava objekti intressimäära muutustega […].

AG119.

Majandusüksus vastab samuti teisele määratlusele ja dokumentatsiooni nõuetele, mis on ära toodud lõike 88 punktis a. Intressiriski maandamise portfelli baasil täpsustab ja määrab see dokumentatsioon, et majandusüksuse poliitikat kõikide muutujate jaoks on kasutatud maandatud koguse identifitseerimiseks ja efektiivsuse mõõtmiseks, kaasa arvatud järgnev:

Poliitikad, mis on täpsustatud riskimaandussuhte määratluses ja dokumentatsioonis, peab olema vastavuses majandusühenduse riskihaldusprotsessi ja eesmärkidega. Muutuseid poliitikas ei tohi teha omavoliliselt. Need peavad olema õigustatud turutingimustes toimuvate muudatuste ja teiste teguritega ja peavad olema tehtud järjepidevalt majandusühenduse riskihaldusprotsessi ja eesmärkidega.

AG120.

Riskimaandamisinstrument, millele on viidatud lõigu AG114 punktis e, võib olla üksik tuletisinstrument vői tuletisinstrumentide portfell, milles olevad instrumendid koosnevad kõik intressimäärariskimandusest, mis on ära määratud lõigu AG114 punktis d (nt portfelli intressimäära swapide risk, millest koosneb selle avalikustamine LIBORile). Selline tuletusinstrumentide portfell võib koosneda saldeerivatest riskipositsioonidest. Kuid siiski, see ei pruugi kaasa arvata välja antud optsioone või välja antud neto optsioone, sest normatiiv (5) ei luba sellseid optsioone määratleda kui riskimaandamisinstrumenete (välja arvatud kui välja antud optsioonid on määratletud kui omandatud optsiooni tasaarvestus). Kui riskimaandamisinstrumentide kogus on lõigu AG114 punktis c ära määratletud rohkem kui ühe ümberhindamise perioodina, siis see on jaotatud kõigile ajaperioodidele, mida see kindlustab. Kuid siiski, kogu riskimaandamisinstrument peab olema jaotatud neile ümberhindamise perioodidele, sest normatiiv (6) ei luba maandamissuhet määratleda ainult selle ajaperioodi osaks, mille kestel riskimaandamisinstrument jääb samaväärseks.

AG121.

Kui majandusüksus mõõdab makstava objekti muutust õiglases väärtuses vastavalt lõike AG114 punktiga g, muutus intressimäärades mõjutab ettemakstud objektide õiglast väärtust kahel viisil: see mõjutab lepinguliste rahavoogude õiglast väärtust ja ettemaksu optsiooni õiglast väärtust, mis sisaldub ettemakstud objektis. Normatiivi lõige 81 lubab majandusüksusel määratleda finantsvara osa või finantskohustist, mis jagab ühise riski mõju nagu riskimaandamisinstrument, millega pakutud efektiivsust saab mõõta. […].

AG122.

Käesolev normatiiv ei täpsusta tehnikaid, mida kasutatakse lõike AG114 punktis g viidatud koguste kindlaks määramisel, nimelt muutus riskimaandmaaisminstrumendi õiglases väärtuses, mis on seotud riskimaandamisinstrumendi riskiga. […]. Pole sobiv eeldada, et muutused riskimaandamisobjekti õiglases väärtuses võrduvad riskimaandamisinstrumendi väärtuse muutustega.

AG123.

Lõige 89 A nõuab, et kui riskimaandamisobjekt tapes ümberhindamiskuupäeva ajaks on vara, siis muutus selle väärtuses on esitatud vara kirjetena eraldi ridadel. Lõige 89 A nõuab, et kui riskimaandamisobjekt tapes ümberhindamiskuupäeva ajaks on vara, siis muutus selle väärtuses on esitatud vara kirjetena eraldi ridadel. Need on need eraldi objektide kirjete read, millele on viidatud lõike AG114 punktis g. Spetsiifiline jaotamine eravaradele (või kohustistele) pole vajalik.

AG124.

Lõike AG114 punkt i märgib, et ebaefektiivsus kasvab välja ulatuseni, kus muutus riskimaandamisobjekti õiglases väärtuses, mis on seotud riskimaandamisintrumendi riskiga, erineb muutusest riskimaandmamisinstrumendi tuletisinstrumendi õiglasest väärtusest. Selline erinevus võib tuleneda mitmetel põhjustel, kaasa arvatud:

Selline ebaefektiivsus (7) ei tohi olla identifitseeritud ja ära tuntav tulus või kulus.

AG125.

Üldiselt, riskimaandamise efektiivsus paraneb:

AG126.

Majandusüksus testib efektiivsust perioodiliselt. […].

AG127.

Mõõtes efektiivsust, maandusüksus eristab olemas olevate varade (või kohustiste) hinnanguliste ümberhindamiskuupäevade kordusi uute varade (või kohustiste) soetamisest, ainult, millest eelnev ebefektiivsus tuleneb. […] Kui efektiivsus on ära tuntav nagu üleval on ära toodud, teeb majandusüksus kogu varale (või kohustistele) uue hinnangu iga ümberhindamisperioodi jaoks, kaasa arvatud uued varad (või kohustised), mis on tuletatud alates sellest, kui viimati efektiivsust testiti ja määrab uue koguse, kuna riskimaandamisobjekti uue protsendi kui riskimaandmisprotsendi. […].

AG128.

Objektide, mis olid algselt kavastatud ümberhindamisperioodi, kajastamine lõpetatakse oodatust varasema ettemakse vői maharvestuse pärast, mis on põhjustatud väärtuse langusest või müügist. Kui see ilmneb, muutuste kogus õiglases väärtuses, kaasa arvatud eraldi ridadel asuvad kirjed, millele viidati lõigu AG114 punktis g, mis on seotud objektiga, mille kajastamine lõpetatakse, tuleb eemaldada bilansist ja arvata kasumi või kahjumi sisse, mis tekib selle objekti kajastamise lõpetamisest. Seepärast on vajalik teda ümberhindmise perioode, millesse need objektid, mille kajastamine on lõpetatud, on arvestatud, sest see määrab kindlaks ümberhindamisperioodid, millistes see on vaja eemaldada ja seetõttu kogus, mis tuleb eemaldada erinevatel ridadel olevatest kirjetest, millele on viidatud lõigu AG114 punktis g. Kui objekti kajastamine on lõpetatud ja kui saab kindlaks määrata, millisel ajaperioodil see kaasa arvati, siis see eemaldatakse sellest ajaperioodist. Kui mitte, siis on see eemaldatud kõige varasemast ajaperioodist, kui kajastamise lõpetamine tulenes loodetust kõrgematest ettemaksetest või jaotati kõikide ajaperioodide vahel sisaldades objekti, mille kajastamine lõpetati süstemaatilisel ja mõistuslikul alusel, kui see objekt müüdi või kui selle väärtus langes.

AG129.

Lisaks, iga kogus, mis on seotud kindla ajaperioodiga, mille kajastamist pole lõpetatud kui ajaperiood aegub, on äratuntav, kui samal ajal saadud kasum vői kahjum (vaata lõiget 89 A). […].

AG130.

[…].

AG131.

Kui riskimaandamisobjektina identifitseeritud summa on ümberhindamisperioodiks vähendatud ilma seotud varadeta (või kohustisteta), mille kajastamine on lõpetatud, siis kogus, mis on kaasa arvatud erinevate ridade kirjetesse, mille on viidatud lõigu AG114 punktis g, mis on seotud vähendamisega, peab olema amortiseeritud, vastavalt lõiguga 92.

AG132.

Majandusüksus võib soovida rakendada lähenemist, mis on ära märgitud lõikudes AG114–AG131 portfelli kindlustamise kohta, mida varem arvestati kui rahavoo riskimaandust vastavalt IAS 39-le. Selline majandusüksus tühistab eelnevad rahavoo riskimaandused, vastavalt lõigu 101 punktiga d, ja rakendab nõudmised, mis on selles lõigus ära toodud. See tühistab ka riskimaanduse kui õiglase väärtuse riskimaanduse ja rakendab lähenemisviisi, mis on ära toodud lõikudes AG114-AG131, mida arvestatakse järgmisel arveldusperioodil.

B1.

IFRS 1 Rahvusvahelise finantsaruandluse esmakordne adaptatsioon on parandatud alljärgnevale kirjeldusele vastavalt.

Paragrahvid 25A, 27A, 36A ja 47A on liidetud ja paragrahvid 13, 27 ja 30 on parandatud loetamaks järgnevalt:

esimene IFRS-i

aruandeperiood Üksuse esimese IFRS-i finantsaruande raporteerimise periood, mis lõpeb aruandekuupäevaga.

B2.

IAS 12 Tulumaksumäärad on parandatud allpool kirjeldatud viisil:

Lõigu 20 esimene lause on parandatud loetamaks järgnevalt:

B3.

IAS 18 Tulu on parandatud allpool kirjeldatud viisil:

Paragrahvi 30 on parandatud järgnevalt loetavaks:

B4.

[Õiend pole tühjale standardile rakendatav].

B5.

IAS 30 Pankade ja sarnaste finantsinstitutsioonide finantsaruannete avalikustamine on parandatud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Lõiku 8 on parandatud järgnevalt loetavaks:

Lõiku 10 on parandatud järgnevalt loetavaks:

Lõiku 13 on parandatud järgnevalt loetavaks:

Lõiku 14 on parandatud järgnevalt loetavaks:

Paragrahv 23 on kustutatud.

Paragrahvid 24 ja 25 on parandatud järgnevalt loetavaks:

Paragrahvi 26 alalõigud (b)(iv) ja (v) on kustutatud.

Paragrahvi 28 viimane lause on kustutatud.

Paragrahvid 43 ja 44 on parandatud järgnevalt loetavaks:

Paragrahv 45 on kustutatud.

Paragrahvi 46 on parandatud järgnevalt loetavaks:

Paragrahvi 47 on parandatud järgnevalt loetavaks:

Paragrahv 48 on kustutatud.

Paragrahvi 49 on parandatud järgnevalt loetavaks:

Paragrahvi 58 on parandatud järgnevalt loetavaks:

…

B7.

Standardi IAS 32 Finantsinstrumendid:Avalikustamine ja esitamine on muudetud nagu alljärgnevalt kirjeldatud.

Paragrahv 96 on parandatud lugemaks järgnevalt.

B8.

IAS 36 Varade väärtuse langemine on parandatud nii nagu allpool kirjeldatud:

Standard

Paragrahvi 1 on parandatud järgnevalt loetavaks:

B9.

IAS 37 Määrused, potentsiaalsed kohustused ja potentsiaalsed varad on parandatud nii, nagu allpool kirjeldatud.

Paragrahvid 1 ja 2 on parandatud järgnevalt loetavaks:

B9.

[Muudatus pole tühjale standardile rakendatav]