ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 148
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

48. köide
11. juuni 2005

Sisukord

 

I   Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 880/2005, 10. juuni 2005, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatavapuu- ja köögivilja hind piiril

1

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 881/2005, 10. juuni 2005, kõrgekvaliteedilise värske, jahutatud või külmutatud veiseliha impordisertifikaatide väljaandmise kohta

3

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 882/2005, 10. juuni 2005, millega kehtestatakse suurim eksporditoetus kroovitud pikateralise B-riisi eksportimisel teatavatesse kolmandatesse riikidesse määrusega (EÜ) nr 2032/2004 avatud pakkumismenetluse alusel

4

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 883/2005, 10. juuni 2005, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik ( 1 )

5

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 884/2005, 10. juuni 2005, millega kehtestatakse mereturvalisuse alaste komisjoni kontrollide läbiviimise kord ( 1 )

25

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 885/2005, 10. juuni 2005, millega täiendatakse määruse (EÜ) nr 2400/96 lisa seoses uue nimetuse kandmisega kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse (Olive de Nice) – (KPN)

30

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 886/2005, 10. juuni 2005, millega täiendatakse määruse (EÜ) nr 2400/96 lisa seoses uue nimetuse kandmisega kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse (Miel de Granada) – (KPN)

32

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 887/2005, 10. juuni 2005, millega kuulutatakse vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklile 30 välja teatavate veinide erakorraline destilleerimine Kreekas

34

 

 

II   Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

Komisjon

 

*

Komisjoni otsus, 2. juuni 2005, millega kehtestatakse tursavarude taastamise seire eriprogramm (teatavaks tehtud numbri K(2005) 1538 all)

36

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

11.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 148/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 880/2005,

10. juuni 2005,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatavapuu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 11. juunil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. juuni 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ

(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1947/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 17).

LISA

Komisjoni 10. juuni 2005. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

052

58,6

204

50,1

999

54,4

0707 00 05

052

88,2

999

88,2

0709 90 70

052

92,6

999

92,6

0805 50 10

324

59,0

388

64,0

528

60,7

624

63,4

999

61,8

0808 10 80

388

87,2

400

131,9

404

78,8

508

69,5

512

67,2

524

70,5

528

67,0

720

82,0

804

90,9

999

82,8

0809 10 00

052

178,9

624

183,0

999

181,0

0809 20 95

052

308,9

068

238,7

400

427,3

999

325,0

(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 750/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 12). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.

11.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 148/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 881/2005,

10. juuni 2005,

kõrgekvaliteedilise värske, jahutatud või külmutatud veiseliha impordisertifikaatide väljaandmise kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 27. mai 1997. aasta määrust (EÜ) nr 936/97, millega avatakse värske, jahutatud ja külmutatud kõrgekvaliteedilise veiseliha ning külmutatud pühvliliha tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 936/97 artiklitega 4 ja 5 nähakse ette impordisertifikaatide taotlemise ja väljaandmise tingimused liha puhul, millele on osutatud artikli 2 punktis f.

(2)

Määruse (EÜ) nr 936/97 artikli 2 punktis f määratakse ajavahemikul 1. juulist 2004 kuni 30. juunini 2005 kõrgekvaliteedilise värske, jahutatud või külmutatud, veiseliha, mis vastab eetoodud määruse nõuetele, lubatavaks eritingimustel imporditavaks koguseks 11 500 tonni.

(3)

Tuleks meenutada, et käesoleva määrusega ettenähtud sertifikaate võib kogu nende kehtivusaja jooksul kasutada vaid siis, kui peetakse kinni kehtivatest veterinaarsätetest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Iga impordisertifikaadi taotlus, mis on esitatud 1.–5. juunil 2005 kõrgekvaliteedilise värske, jahutatud või külmutatud veiseliha kohta, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 936/97 artikli 2 punktis f, rahuldatakse täies ulatuses.

2.   Impordisertifikaadi taotlusi saab esitada vastavalt määruse (EÜ) nr 936/97 artiklile 5 2005. aasta juulis esimese viie päeva jooksul koguse 958,333 tonni ulatuses.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 11. juunil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. juuni 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ

(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1).

(2)  EÜT L 137, 28.5.1997, lk 10. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1118/2004 (ELT L 217, 17.6.2004, lk 10).

11.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 148/4

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 882/2005,

10. juuni 2005,

millega kehtestatakse suurim eksporditoetus kroovitud pikateralise B-riisi eksportimisel teatavatesse kolmandatesse riikidesse määrusega (EÜ) nr 2032/2004 avatud pakkumismenetluse alusel

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1785/2003 riisituru ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 14 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 2032/2004 (2) alusel avati pakkumismenetlus riisi eksporditoetuseks.

(2)

Komisjoni määruse (EMÜ) nr 584/75 (3) artikli 5 alusel võib komisjon esitatud pakkumiste põhjal kehtestada määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 26 lõikes 2 sätestatud korras suurima eksporditoetuse. Suurima toetuse kehtestamisel tuleb arvesse võtta määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 14 lõikes 4 sätestatud kriteeriume. Leping sõlmitakse iga pakkujaga, kelle pakkumine on suurima eksporditoetusega võrdne või sellest väiksem.

(3)

Eespool nimetatud kriteeriumide kohaldamisel asjaomase riisituru praeguse olukorra suhtes tuleb kehtestada suurim eksporditoetus artiklis 1 osutatud ulatuses.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Suurimaks eksporditoetuseks kroovitud pikateralise B-riisi eksportimisel teatavatesse kolmandatesse riikidesse määrusega (EÜ) nr 2032/2004 avatud pakkumismenetluse alusel 6.–9. juunil 2005 esitatud pakkumiste puhul on käesolevaga kehtestatud 57,00 EUR/t kohta.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 11. juunil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. juuni 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 96.

(2)  ELT L 353, 27.11.2004, lk 6.

(3)  EÜT L 61, 7.3.1975, lk 25. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1948/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 18).

11.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 148/5

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 883/2005,

10. juuni 2005,

millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (1) eriti selle artiklit 247,

ning arvestades järgmist:

(1)

TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo suhtes sõlmitud 14. novembri 1975. aasta tollikonventsioon (TIR-konventsioon) kiideti Euroopa Ühenduse nimel heaks nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2112/78 (2) ja see jõustus ühenduses 20. juunil 1983. (3) Arvestades rahvusvahelise kaubanduse tähtsust ühendusele, on tarvis ajakohastada TIR-protseduuri puudutavaid tolliformaalsusi. TIR-konventsiooni artiklis 49 nähakse ette ettevõtjatele suuremaid soodustusi, eeldusel et need soodustused ei takista konventsiooni sätete kohaldamist. Praegustes TIR-protseduuri käsitlevates ühenduse eeskirjades ei ole ette nähtud volitatud kaubasaaja staatust. Selleks, et täita ettevõtjate vajadusi ja soodustada rahvusvahelist kaubandust, on soovitav välja töötada olemasolevatel ühenduse/ühistransiidieeskirjadel põhinevad sätted, et TIR-protseduuri rakendamisel oleks võimalik kasutada volitatud kaubasaaja staatust.

(2)

Nõukogu otsusega 93/329/EMÜ (4) kinnitas Euroopa Ühendus 26. juuni 1990. aasta ajutise sisseveo konventsiooni (Istanbuli konventsioon) ja selle lisad. Istanbuli konventsiooni A lisaga asendatakse kaupade ajutise impordi ATA-märkmikku (ATA-konventsioon) käsitlev 6. detsembri 1961. aasta tollikonventsioon nende riikide vahelistes suhetes, kes on võtnud vastu Istanbuli konventsiooni koos selle A lisaga. Seetõttu on vaja ATA-protseduuriga seonduvaid sätteid selliselt muuta, et neis sisalduksid viited Istanbuli konventsioonile; rahvusvahelise kaubanduse lihtsustamiseks ühenduse ja nende riikide vahel, kes ei ole Istanbuli konventsiooni A lisa vastu võtnud, on siiski asjakohane säilitada praegused viited ATA-konventsioonile.

(3)

Välistöötlemise protseduuri raames lubatakse komisjoni määrusega (EMÜ) nr 2454/93 (5) alates 2001. aastast arvutada osalist imporditollimaksudest vabastust pärast välistöötlemise protseduuri lõppu töötlemistoimingu kulude alusel, nn lisandväärtuse meetodil. Seda meetodit ei lubata siiski kasutada, kui mitte ühenduse päritolu ajutiselt eksporditavad kaubad on lubatud vabasse ringlusse tollimaksu nullmääraga. Kõnealuseid kitsendavaid tingimusi mitte ühenduse päritolu kaupadele tuleks muuta, et soodustada lisandväärtuse meetodi kasutamist.

(4)

Süsteemi kuritarvitamise vältimiseks on siiski soovitav sätestada, et kõnealuse maksuvabastuse meetodi lubamisest võib keelduda, kui tehakse kindlaks, et ajutiselt eksporditavad kaubad olid vabasse ringlusse lubatud üksnes kõnealusest maksuvabastusest kasusaamise eesmärgil.

(5)

Kauba lähetamisel kasutatava transpordivahendi andmed ja riikkondsus on kohustuslikud andmed, mis tuleb kanda transiidideklaratsiooni lahtrisse 18. Tiheda liiklusega konteineriterminalides võib juhtuda, et transportimiseks kasutatava maanteetranspordivahendi andmed ei ole transiidiformaalsuste täitmisel teada. Siiski on teada transiidideklaratsioonis deklareeritud kaupade vedamiseks kasutatava mahuti tunnusandmed, mis on juba märgitud transiidideklaratsiooni lahtrisse 31. Kuna kaupu saab eespool kirjeldatud viisil kontrollida, tuleks võimaldada jätta täitmata transiidideklaratsiooni lahter 18, kui on võimalik tagada, et nõuetekohased andmed kantakse asjakohasesse lahtrisse hiljem.

(6)

Määruse (EMÜ) nr 2454/93 lisad 37c ja 38 sisaldavad mõlemad pakkeüksuste koodide loetelu, mis põhineb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni soovituse nr 21 (parandus 1 tehtud 1994. aasta augustis) V lisal (edaspidi “UN/ECE soovitus”). Koodide loetelu sisaldava UN/ECE soovituse V lisa on mitmel korral parandatud, et kohandada seda kaubandustavade ja transpordi arenguga. Viimati parandati seda 2002. aasta mais (parandus 4). Et võimaldada ettevõtjatel kasutada enim levinud standardit ja ühtlustada seeläbi võimalikult suurel määral ühenduse kaubandus- ja haldustavasid, on vaja sätestada, et tollideklaratsioonides tuleb pakenditele osutades kasutada koode, mis on esitatud UN/ECE soovituse V lisa viimases variandis.

(7)

Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks pakkeüksuste koodide loetelu avaldada üksnes lisas 38 ja viidata sellele loetelu mainimisel tolliseadustiku teistes osades.

(8)

Pakkeüksuste koodid on tihedalt seotud artiklites 367–371 viidatud transiidisüsteemiga ja ühtset haldusdokumenti käsitlevate uute õigusnormidega või kuuluvad nende hulka. Seega tuleks uusi sätteid kohaldada kõigi tolliprotseduuride suhtes.

(9)

Määrusega (EMÜ) nr 2454/93 kehtestati ühtse haldusdokumendi vormil kasutatavate tagatistega seotud koodide loend. Seda koodide loendit tuleks täiendada, et oleks võimalik arvesse võtta kõiki tagatise esitamisest vabastamisega seotud olukordi.

(10)

Tuleks kohandada uue arvutipõhise transiidisüsteemiga seotud vastavaid andmerühmi, pidades silmas tagatiste koodide muutmist arvkoodideks.

(11)

Kuna 20. mai 1987. aasta ühistransiidiprotseduuri konventsioon näeb ette tagatiste koodide rakendamist alates 1. maist 2004, tuleks uusi koode rakendada sellest kuupäevast.

(12)

Eelnevaga arvestades tuleb muuta määrusega (EÜ) nr 2286/2003 muudetud kujul oleva määruse (EMÜ) nr 2454/93 37. ja 38. lisa. Kuna määruse (EMÜ) nr 2454/93 37. lisa määrusega (EÜ) nr 444/2002 (6) muudetud kujul ja määruse (EMÜ) nr 2454/93 38. lisa määrusega (EÜ) nr 881/2003 (7) muudetud kujul on jõus 1. jaanuarini 2006. aastal, tuleks nendesse teha sarnane muudatus.

(13)

Määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklis 531 on sätestatud tavalised tolliladustamise protseduurile vastavad käitlemistoimingud. Lubatud toimingud on ette nähtud määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 109 lõikes 1. Ühendusevälise kauba suhtes lubatud tavalised käitlemistoimingud on ammendavalt loetletud määruse (EMÜ) nr 2454/93 lisas 72. Siiski on kõnealuses lisas loetletud toimingute ulatus kitsendav ja on tegelikkuses teatavaid raskusi tekitanud. Seetõttu on soovitav ette näha rohkem paindlikkust.

(14)

Mõned teatavate uute liikmesriikide keeltes väljendatud kinnitused tollidokumentidel ei vasta asjaomastes keeltes juba kasutatavatele tollialastele terminitele ning seepärast on vaja neid korrigeerida.

(15)

Kuna 2003. aasta ühinemisakt jõustus 1. mail 2004. aastal, tuleks neid kinnitusi rakendada samast kuupäevast.

(16)

Määrust (EMÜ) nr 2454/93 tuleks vastavalt muuta.

(17)

Käesolevas määruses ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EMÜ) nr 2454/93 muudetakse järgmiselt.

1.

Artikli 62 lõigu 3 kahekümnenda taande tekst asendatakse järgmise tekstiga:

“—

Vyhotovené dodatočne”.

2.

Artikli 113 lõike 3 kahekümnenda taande tekst asendatakse järgmise tekstiga:

“—

VYHOTOVENÉ DODATOČNE”.

3.

Artikli 314c lõike 3 kahekümnenda taande tekst asendatakse järgmise tekstiga:

“Vyhotovené dodatočne”.

4.

Artikli 324d lõike 2 kahekümnenda taande tekst asendatakse järgmise tekstiga:

“Oslobodenie od podpisu”.

5.

Artikli 357 lõike 4 kolmanda lõigu kahekümnenda taande tekst asendatakse järgmise tekstiga:

“—

Oslobodenie”.

6.

Artikli 361 lõike 4 teise lõigu kahekümnenda taande tekst asendatakse järgmise tekstiga:

“Nezrovnalosti: úrad, ktorému bol tovar dodaný (názov a krajina)”.

7.

Artikli 387 lõike 2 kahekümnenda taande tekst asendatakse järgmise tekstiga:

“Oslobodenie od predpísanej trasy”.

8.

Artikli 403 lõike 2 kahekümnenda taande tekst asendatakse järgmise tekstiga:

“Oslobodenie od podpisu”.

9.

Artikli 451 lõikes 1 lisatakse “ATA-konventsiooni” järele “/Istanbuli konventsiooni”.

10.

Lisatakse artiklid 454a, 454b ja 454c:

“Artikkel 454a

1.   Kaubasaaja taotluse alusel võib toll lubada TIR-protseduuri alusel veetavat kaupa vastu võtta kaubasaaja valdustes või mõnes muus kindlaksmääratud kohas, andes kaubasaajale volitatud kaubasaaja staatuse.

2.   Lõikes 1 osutatud luba antakse välja ainult isikutele:

a)

kelle asukoht on ühenduses;

b)

kes saavad korrapäraselt kaupa, millele on kohaldatud TIR-protseduuri või kelle puhul toll teab, et nad suudavad täita korraldusest tulenevaid kohustusi, ja

c)

kes ei ole oluliselt ega korduvalt rikkunud tolli- ega maksuseadusi.

Artikli 373 lõige 2 kehtib mutatis mutandis. Luba kohaldatakse eranditult ainult selles liikmesriigis, kus luba välja anti.

Luba kohaldatakse ainult nendel TIR-veoetappidel, mille lõplik mahalaadimiskoht on selles loas sätestatud valdustes.

3.   Artikleid 374, 375, artikli 376 lõikeid 1 ja 2 ning artikleid 377 ja 378 kohaldatakse mutatis mutandis lõikes 1 ette nähtud taotluse esitamise korra suhtes.

4.   Artiklit 407 kohaldatakse mutatis mutandis lõikes 1 ette nähtud loas sätestatud korra suhtes.

Artikkel 454b

1.   Kui kaup jõuab artikliga 454a kehtestatud loaga kindlaksmääratud kohta või volitatud kaubasaaja valdustesse, siis loas sätestatud korra kohaselt täidab volitatud kaubasaaja järgmised kohustused:

a)

teatab sihttolliasutusele kauba saabumisest,

b)

teatab viivitamatult sihttolliasutusele rikutud tollitõkenditest ja kõigist muudest eeskirjade eiramistest, nagu näiteks üleliigsetest kogustest, puudujääkidest või kauba asendamistest,

c)

sisestab viivitamatult mahalaadimistulemused oma registrisse ja

d)

esitab viivitamatult sihttolliasutusele teatise, milles esitab kõigi paigaldatud tollitõkendite üksikasjalikud andmed ja olukorra ning registrisse sissekande kuupäeva.

2.   Volitatud kaubasaaja tagab TIR-märkmiku viivitamatu esitamise sihttolliasutusele.

3.   Sihttolliasutus teeb TIR-märkmikku vajaliku kinnituse ning korraldab loas sätestatud korras TIR-märkmiku tagastamise TIR-märkmiku valdajale või tema nimel tegutsevale isikule.

4.   TIR-veoetapi lõppemise kuupäevaks on lõike 1 punktis c osutatud registrisse tehtud sissekande kuupäev. Lõike 1 punktis b ette nähtud juhul on TIR-veoetapi lõppemise kuupäevaks TIR-märkmiku kinnitamise kuupäev.

5.   TIR-märkmiku valdaja palvel annab volitatud kaubasaaja välja kviitungi, mille vorm vastab lõike 1 punktis d osutatud tõendi koopiale. Kviitungit ei tohi kasutada TIR-veoetapi lõppemise tõendusena artikli 457c lõike 2 tähenduses.

Artikkel 454c

1.   TIR-märkmiku valdaja peab olema täitnud TIR-konventsiooni artikli 1 punktist o tulenevad kohustused, kui TIR-märkmik koos maanteesõiduki, autorongi või konteineri ja puutumatul kujul kaubaga on esitatud volitatud kaubasaajale tema valdustes või loas kindlaksmääratud kohas.

2.   TIR-konventsiooni artikli 1 punktis d osutatud TIR-veoetapi lõppemine toimub siis, kui on täidetud artikli 454b lõigete 1 ja 2 nõuded.”

11.

Artikli 457c lõikes 1 lisatakse sõnade “ATA-konventsiooni” järele sõnad “ega Istanbuli konventsiooni”.

12.

Artiklit 457d muudetakse järgmiselt:

a)

esimesele lõikele lisatakse sõnad “või Istanbuli konventsiooni lisa A artikli 8 lõikes 4 ettenähtud ajavahemiku jooksul”;

b)

teisele lõikele lisatakse sõnad “või Istanbuli konventsiooni lisa A artikli 9 lõike 1 punktides a ja b ettenähtud ajavahemiku jooksul”;

c)

kolmanda lõike punktile c lisatakse sõnad “või Istanbuli konventsiooni lisa A artiklis 10 osutatud tõend”.

13.

Artikli 459 lõikele 1 lisatakse sõnade “ATA-konventsioonis” järele sõnad “või Istanbuli konventsioonis”.

14.

Artiklit 461 muudetakse järgnevalt:

a)

teise lõike teise lõigu esimesele lausele lisatakse sõnad “või Istanbuli konventsiooniga”;

b)

neljanda lõigu 1. lausele lisatakse sõnade “ATA-konventsiooni artikli 7 lõigete 2 või 3 kohaselt” järele sõnad “või Istanbuli konventsiooni lisa A artikli 9 lõike 1 punktide b ja c kohaselt”.

15.

Artikli 580 lõikes 3 asendatakse fraas “artikleid 454, 455” fraasiga “artikleid 457c, 457d”.

16.

Artikli 591 teine lõik asendatakse järgmise tekstiga:

“Tolliasutused ei luba arvutada osalist imporditollimaksudest vabastust kõnealuse sätte kohaselt, kui enne kompensatsioonitoodete vabasse ringlusse lubamist tehakse kindlaks, et ajutiselt eksporditavad kaubad, mis on seadustiku II jaotise 2. peatüki 1. jaos määratletud kui mitte ühenduse päritolu kaubad, olid vabasse ringlusse lubatud tollimaksu nullmääraga üksnes kõnealuses sättes kehtestatud osalisest maksuvabastusest kasusaamise eesmärgil.”

17.

Artikli 843 lõike 2 kuueteistkümnenda ja seitsmeteistkümnenda taande tekst asendatakse vastavalt järgmise tekstiga:

“—

A kilépés a Közösség területéről a … rendelet/irányelv/határozat szerinti korlátozás vagy teher megfizetésének kötelezettsége alá esik

—

Ħruġ mill-Komunita` suġġett għall-restrizzjonijiet jew ħlasijiet taħt Regola/Direttiva/Deċiżjoni Nru….”.

18.

Artikli 912e lõike 2 neljandas lõigus asendatakse kahekümnes taane järgmisega:

“—

(počet) vyhotovených výpisov – kópie priložené”.

19.

Artikli 912f lõike 1 teise lõigu kuueteistkümnenda ja kahekümnenda taande tekst asendatakse vastavalt järgmise tekstiga:

“—

Kiadva visszamenőleges hatállyal”

“—

Vyhotovené dodatočne”.

20.

Artikli 912g lõike 2 punkti c kahekümnes taane asendatakse järgmisega:

“—

Oslobodenie od podpisu – článok 912g nariadenia (EHS) č. 2454/93”.

21.

Määruse 37. lisa määrusega (EÜ) nr 444/2002 muudetud versioonis muudetakse vastavalt käesoleva määruse IA lisa kohaselt.

22.

Määruse 37. lisa määrusega (EÜ) nr 2286/2003 muudetud versiooni muudetakse käesoleva määruse IB lisa kohaselt.

23.

Määruse lisa 37a II jaotise lahtri nr 31 tekst muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisa punktile 1.

24.

Määruse lisa 37b II jaotise lahtrite nr 50 ja 52 tekste muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisa punktidele 2, 3 ja 4.

25.

Lisa 37c muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisale.

26.

Lisa 38 määrusega (EÜ) nr 881/2003 muudetud versioonis lisatakse lahtrile 31 tekst vastavalt käesoleva määruse IV lisa A1 punktile.

27.

Lisa 38 II jaotises määrusega (EÜ) nr 2286/2003 muudetud versioonis muudetakse lahtri 31 teksti vastavalt käesoleva määruse IV lisa B1 punktile.

28.

Lisa 38 määrusega (EÜ) nr 881/2003 muudetud versioonis lahtris 52 kasutatava koodi teksti muudetakse vastavalt käesoleva määruse IV lisa A2 punktile.

29.

Lisa 38 II jaotises määrusega (EÜ) nr 2286/2003 muudetud versioonis lahtris 52 kasutatava koodi teksti muudetakse vastavalt käesoleva määruse IV lisa B2 punktile.

30.

Lisa 47a punkti 2.2 kahekümnenda taande tekst asendatakse järgmise tekstiga:

“—

ZÁKAZ CELKOVEJ ZÁRUKY”.

31.

Lisa 59 tekst asendatakse käesoleva määruse V lisas esitatud tekstiga.

32.

Lisa 60 “Sätted maksustamisvormile kantava teabe kohta” rubriigis 16 lisatakse “ATA-konventsioon” järele “/Istanbuli konventsiooni A lisa artikkel 8”.

33.

Lisa 61 asendatakse käesoleva määruse VI lisas esitatud tekstiga.

34.

Määruse 72. lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse VII lisale.

Artikkel 2

1.   Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Artikli 1 lõikeid 1 kuni 8, 17 kuni 20 ja 24, 28 ja 30 kohaldatakse alates 1. maist 2004.

3.   Artikli 1 lõikeid 9 kuni 15 ja 31, 32 ja 33 kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2005.

4.   Artikli 1 lõikeid 23, 25 ja 26 kohaldatakse alates 1. juulist 2005.

5.   Artikli 1 lõikeid 22, 27 ja 29 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006. Liikmesriigid võivad neid lõikeid kohaldada varem. Sel juhul teatavad liikmesriigid komisjonile kuupäeva, mil nad soovivad alustada nende punktide rakendamist. Komisjon avaldab kõnealuse teabe.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. juuni 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

László KOVÁCS

(1)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(2)  EÜT L 252, 14.9.1978, lk 1.

(3)  EÜT L 31, 2.2.1983, lk 13.

(4)  EÜT L 130, 27.5.1993, lk 1.

(5)  EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2286/2003 (ELT L 343, 31.12.2003, lk 1).

(6)  ELT L 68, 12.3.2002, lk 11.

(7)  ELT L 134, 29.5.2003, lk 1.

I LISA

A.

Määruse (EMÜ) nr 2454/93 37. lisa määrusega (EÜ) nr 444/2002 muudetud versioonis lisatakse II jaotise A jaole lisatakse lahtrisse nr 18 järgmine lõik:

“Transiitveo puhul, kui kaupu veetakse maanteesõidukitega transporditavates mahutites, võivad tolliasutused lubada printsipaalil jätta käesolev lahter tühjaks, kui lähtepunktis ei ole transiidideklaratsiooni kinnitamisel logistilistel põhjustel võimalik esitada transpordivahendi tunnusandmeid ja riikkondsust ning kui tolliasutused saavad tagada, et nõuetekohane teave transpordivahendi kohta kantakse hiljem lahtrisse 55.”

B.

Määruse (EMÜ) nr 2454/93 37. lisa määrusega (EÜ) nr 2286/2003 muudetud versioonis lisatakse I jaotise B jaole tabeli veergu F lisatakse joonelune märkus [24] lahtrisse nr 18 (tunnusandmed) ja 18 (riikkondsus):

“[24]

Kui kaupu veetakse maanteesõidukitega transporditavates mahutites, võivad tolliasutused lubada printsipaalil jätta käesolev lahter tühjaks, kui lähtepunktis ei ole transiidideklaratsiooni kinnitamisel logistilistel põhjustel võimalik esitada transpordivahendi tunnusandmeid ja riikkondsust ning kui tolliasutused saavad tagada, et nõuetekohane teave transpordivahendi kohta kantakse hiljem lahtrisse 55.”

II LISA

Määruse (EMÜ) nr 2454/93 lisa 37a II jaotise B osa muudetakse järgmiselt.

1.

Andmerühma “PAKKEÜKSUSED” element “Pakkeüksuste liik” asendatakse järgmise tekstiga:

“Pakkeüksuste liik (lahter nr 31)

Liik/pikkus: an…2

Kasutatakse lisa 38 lahtris 31 esitatud pakkeüksuste koodide loetelus ettenähtud koode.”

2.

Andmerühma “PRINTSIPAAL” atribuudi “Identifitseerimisnumber (lahter 50)” selgitav märkus asendatakse järgmise tekstiga:

“Tüüp/pikkus: an ..17

Seda atribuuti kasutatakse, kui andmerühm “KONTROLLI TULEMUS” sisaldab koodi A3 või kui kasutatakse atribuuti “GRN” (tagatise viitenumber).”

3.

Andmerühma “TAGATIS” atribuudi “Tagatise liik (lahter 52)” tüüp/pikkus asendatakse järgmise märkusega:

“Tüüp/pikkus: an..1”

4.

Andmerühma “TAGATISE VIIDE” atribuudi “GRN (lahter 52)” tüüp/pikkus asendatakse järgmise märkusega:

“Tüüp/pikkus: an..24”.

III LISA

Määruse (EMÜ) nr 2454/93 lisast 37c jäetakse välja punkt nr 5 “Pakkeüksuste koodid”.

IV LISA

A.

Määruse (EMÜ) nr 2454/93 lisa 38 määrusega (EÜ) nr 881/2003 muudetud versioonis muudetakse järgnevalt.

1.

Lahtrisse 31 lisatakse järgmine tekst:

“Lahter 31: Pakkeüksused ja kauba kirjeldus; markeeringud ja numbrid – konteinerite numbrid – arv ja liik

Pakkeüksuste liik

Kasutatakse järgmisi koode.

(UN/ECE soovitus nr 21/rev. 4, 4. mai 2002)

PAKKEÜKSUSTE KOODID

Aam

HG

Aedik

PF

Aerosool

AE

Alumiiniumkarp

4B

Alumiiniumtrummel

1B

Alumiiniumtrummel, eemaldatava kaanega

QD

Alumiiniumtrummel, ilma eemaldatava kaaneta

QC

Ampull, kaitsmata

AM

Ampull, kaitstud

AP

Ankur

KG

Balloon, kaitsmata

BF

Balloon, kaitstud

BP

Balloonpudel, kaitsmata

CO

Balloonpudel, kaitstud

CP

Džuutkott

JT

Esitluspakend, metallist

ID

Esitluspakend, papist

IB

Esitluspakend, plastist

IC

Esitluspakend, puidust

IA

Filmipakk

FP

Gaas (1 031 millibaari ja 15 °C) mahtkaubana

VG

Gaasipudel

GB

Haspel

RL

Jaotaja

DN

Kaart

CM

Kalakorv

CE

Kandetala

GI

Kandetalad kimbus/kobaras/puntras

GZ

Kandik

PU

Kanister

CI

Kanister, ristkülikukujuline

JC

Kanister, silindriline

JY

Kann

JG

Kann

PH

Kapsel

AV

Karikas

CU

Karkasskast

SK

Karp

BX

Karp, kaubaalusega

ED

Karp, looduslikust puidust

4C

Karp, looduslikust puidust, pudenemiskindlate seintega

QQ

Karp, looduslikust puidust, tavaline

QP

Karp, puitkiudplaadist

4G

Karp, tahkest plastist

QS

Karp, tehispuidust

4F

Karp, vahtplastist

QR

Karp. CHEP (Commonwealth Handling Equipment Pool), Eurobox

DH

Kassett

CQ

Kast

BI

Kast, vedelike jaoks

BW

Kate

CV

Kaubaalus

PX

Kaubaalus, 100 × 110 cm

AH

Kaubaalus, kast

PB

Kaubaalus, polüetüleenkiles

AG

Kaubaaluse moodul, äärtega 80 × 100 cm

PD

Kaubaaluse moodul, äärtega 80 × 120 cm

PE

Kaubaaluse moodul, äärtega 80 × 60 cm

AF

Kauss

BM

Keskmine alumiiniummahuti puistematerjali jaoks

WD

Keskmine alumiiniummahuti puistematerjali jaoks, survestatud üle 10 kpa (0,1 baari)

WH

Keskmine alumiiniummahuti taarata vedellasti jaoks

WL

Keskmine elastne mahuti puistematerjali jaoks

43

Keskmine elastne mahuti puistematerjali jaoks

ZU

Keskmine kilemahuti puistematerjali jaoks

WS

Keskmine looduslikust puidust mahuti puistematerjali jaoks

ZW

Keskmine looduslikust puidust mahuti puistematerjali jaoks, väliskattega

WU

Keskmine mahuti puistematerjali jaoks

WA

Keskmine metallist, kuid mitte terasest mahuti puistematerjali jaoks

ZV

Keskmine metallmahuti puistematerjali jaoks

WF

Keskmine metallmahuti puistematerjali jaoks, survestatud üle 10 kpa (0,1 baari)

WJ

Keskmine metallmahuti taarata vedellasti jaoks

WM

Keskmine pabermahuti puistematerjali jaoks, vaheseintega

ZA

Keskmine pabermahuti puistematerjali jaoks, vaheseintega, veekindel

ZC

Keskmine plastist kootud mahuti puistematerjali jaoks, ilma sisevooderdise ja väliskatteta

WN

Keskmine plastist kootud mahuti puistematerjali jaoks, sisevooderdisega

WP

Keskmine plastist kootud mahuti puistematerjali jaoks, sisevooderdise ja väliskattega

WR

Keskmine plastist kootud mahuti puistematerjalide jaoks, väliskattega

WQ

Keskmine puitkiudplaadist mahuti puistematerjali jaoks

ZT

Keskmine riidest mahuti puistematerjalide jaoks, sisevooderdise ja väliskatteta

WT

Keskmine riidest mahuti puistematerjalide jaoks, sisevooderdisega

WV

Keskmine riidest mahuti puistematerjalide jaoks, sisevooderduse ja väliskattega

WX

Keskmine riidest mahuti puistematerjalide jaoks, väliskattega

WW

Keskmine segamaterjalist mahuti puistematerjali jaoks

ZS

Keskmine segamaterjalist mahuti puistematerjali jaoks, sisemine mahuti elastsest plastist, survestatud

ZP

Keskmine segamaterjalist mahuti puistematerjali jaoks, sisemine mahuti tahkest plastist, survestatud

ZN

Keskmine segamaterjalist mahuti taarata vedellasti jaoks, sisemine mahuti elastsest plastist

ZR

Keskmine segamaterjalist mahuti taarata vedellasti jaoks, sisemine mahuti tahkest plastist

ZQ

Keskmine segamaterjalist mahuti tahke puistematerjali jaoks, sisemine mahuti elastsest plastist

ZM

Keskmine segamaterjalist mahuti tahke puistematerjali jaoks, sisemine mahuti tahkest plastist

ZL

Keskmine tahkest plastist mahuti puistematerjali jaoks

AA

Keskmine tahkest plastist mahuti puistematerjali jaoks, eraldiseisev, survestatud

ZH

Keskmine tahkest plastist mahuti puistematerjali jaoks, karkassiga, survestatud

ZG

Keskmine tahkest plastist mahuti taarata vedellasti jaoks, eraldiseisev

ZK

Keskmine tahkest plastist mahuti taarata vedellasti jaoks, karkassiga

ZJ

Keskmine tahkest plastist mahuti tahke puistematerjali jaoks, eraldiseisev

ZF

Keskmine tahkest plastist mahuti tahke puistematerjali jaoks, karkassiga

ZD

Keskmine tehispuidust mahuti puistematerjali jaoks

ZY

Keskmine tehispuidust mahuti puistematerjali jaoks, vooderdisega

WZ

Keskmine terasmahuti puistematerjali jaoks

WC

Keskmine terasmahuti puistematerjali jaoks, survestatud üle 10 kpa

WG

Keskmine terasmahuti taarata vedellasti jaoks

WK

Keskmine vaat

TI

Keskmine vineermahuti puistematerjali jaoks

ZX

Keskmine vineermahuti puistematerjali jaoks, väliskattega

WY

Keskmise suurusega kott

ZB

Kilekott

EC

Kimp

BE

Kimp

TS

Kirn

CC

Kirst

CJ

Kitsakaelaline korvpudel

FL

Klaasnõu

GR

Kobar

BH

Kohver

SU

Komplekt

SX

Konteiner, mõeldud ainult veoseadmeks

CN

Korv

BK

Korvpudel

WB

Korvpudel, kaitsmata

DJ

Korvpudel, kaitstud

DP

Kotike

SH

Kott

BG

Kott, elastne pakend

FX

Kott, vaheseintega

MB

Laastkorv

PJ

Laegas

CF

Lafett

SI

Lahtiselt

UC

Lattkast

CR

Lauad kimbus/kobaras/puntras

BY

Laud

BD

Lehed kimbus/kobaras/puntras

SZ

Leht

ST

Leht, kalandreeritud

SB

Leht, kiletatud

SP

Lehtmetall

SM

Liitpakend, klaasanum

6P

Liitpakend, klaasanum alumiiniumkastis

YR

Liitpakend, klaasanum alumiiniumsilindris

YQ

Liitpakend, klaasanum pappkastis

YX

Liitpakend, klaasanum pappsilindris

YW

Liitpakend, klaasanum puitkastis

YS

Liitpakend, klaasanum tahkest plastist pakendis

YZ

Liitpakend, klaasanum teraskastis

YP

Liitpakend, klaasanum terassilindris

YN

Liitpakend, klaasanum vahtplastist pakendis

YY

Liitpakend, klaasanum vineersilindris

YT

Liitpakend, klaasanum vitstest korvis

YV

Liitpakend, plastanum

6H

Liitpakend, plastanum alumiiniumkastis

YD

Liitpakend, plastanum alumiiniumsilindris

YC

Liitpakend, plastanum pappkastis

YK

Liitpakend, plastanum papptrumlis

YJ

Liitpakend, plastanum plastsilindris

YL

Liitpakend, plastanum puitkastis

YF

Liitpakend, plastanum tahkest plastist kastis

YM

Liitpakend, plastanum teraskastis

YB

Liitpakend, plastanum terassilindris

YA

Liitpakend, plastanum vineerkastis

YH

Liitpakend, plastanum vineersilindris

YG

Läbipaistev pakend

IE

Madal lattkast

SC

Matt

MT

Meremehekast

SE

Metallanum, ristkülikukujuline

CA

Metallanum, sanga ja tilaga

CD

Metallanum, silindriline

CX

Metallkang

IN

Metallkangid kimbus/kobaras/puntras

IZ

Metallkarp, kaubaalusega

EH

Metallnõu

MR

Muhv

SY

Mullpakend

AI

Muu

NA

Nõu, plastiga kaetud

MW

Paak, ristkülikukujuline

TK

Paak, silindriline

TY

Paberkott

5M

Paberkott, vaheseintega

XJ

Paberkott, vaheseintega, veekindel

XK

Pabernõu

AC

Paberpakend

IG

Pakend, torukujuline

IF

Pakett

PA

Pakk

PK

Pakkimata või pakendamata

NE

Pakkimata või pakendamata, mitu ühikut

NG

Pakkimata või pakendamata, üks ühik

NF

Pakkimiskorv

HR

Palgid kimbus/kobaras/puntras

LZ

Palk

LG

Pallpakend, kokku pressimata

BN

Pallpakend, kokku pressitud

BL

Pang

PL

Pappkandik, kahekordne, kaaneta

DY

Pappkandik, ühekordne, kaaneta

DV

Pappkarp, kaubaalusega

EF

Pappkast

CT

Pappkast, mitmekihiline

DC

Pappkast, puistematerjali jaoks

DK

Pappkorv, sangaga

HC

Pappnõu

AB

Papppakend, haardeavadega

IK

Papptrummel

1G

Partii

LT

Paun

PO

Pesa

NS

Pihusti

AT

Piimakast

MC

Plaadid kimbus/kobaras/puntras

PY

Plaat

PG

Plangud kimbus/kobaras/puntras

PZ

Plank

PN

Plastikkilekott

XD

Plastist kootud kott

5H

Plastist kootud kott, ilma sisevooderdise ja väliskatteta

XA

Plastist kootud kott, pudenemiskindlate seintega

XB

Plastist kootud kott, veekindel

XC

Plastkandik, kahekordne, kaaneta

DW

Plastkandik, ühekordne, kaaneta

DS

Plastkanister

3H

Plastkanister, eemaldatava kaanega

QN

Plastkanister, ilma eemaldatava kaaneta

QM

Plastkarp

4H

Plastkarp, kaubaalusega

EG

Plastkast, mitmekihiline

DA

Plastkast, puistmaterjali jaoks

DL

Plastkorv, sangaga

HA

Plastnõu

PR

Plasttrummel

IH

Plasttrummel, eemaldatava kaanega

QG

Plasttrummel, ilma eemaldatava kaaneta

QF

Plastvõrk, torukujuline

NU

Plekktoos

TN

Polüetüleenkiles

SW

Polüstüreenkandik, ühekordne, kaaneta

DU

Pool

BB

Pool

CL

Postipakk

PC

Pott

PT

Pudel, kaitsmata, sibulakujuline

BS

Pudel, kaitsmata, silindriline

BO

Pudel, kaitstud, sibulakujuline

BV

Pudel, kaitstud, silindriline

BQ

Pudelikast, pudeliraamistik

BC

Puitaam

2C

Puitaam, eemaldatava kaanega

QJ

Puitaam, korgiga

QH

Puitkandik, kahekordne, kaaneta

DX

Puitkandik, ühekordne, kaaneta

DT

Puitkarp, kaubaalusega

EE

Puitkast, mitmekihiline

DB

Puitkast, puistmaterjali jaoks

DM

Puitkorv, sangaga

HB

Puitnõu

AD

Puittrummel

1W

Puldan

CZ

Purk

JR

Puur

CG

Puur, CHEP (Commonwealth Handling Equipment Pool)

DG

Puuviljakast

FC

Pütt

TB

Pütt, kaanega

TL

Raam

FR

Raamistatud lattkast

FD

Raudtrummel

DI

Reisikohver

TR

Rest

RK

Ridvad kimbus/kobaras/puntras

RZ

Riidenagi või -puu

RJ

Riidest kott

5L

Riidest kott, ilma sisevooderdise ja väliskatteta

XF

Riidest kott, pudenemiskindlate seintega

XG

Riidest kott, veekindel

XH

Riidevõrk, torukujuline

NV

Ritv

RD

Rull

SO

Rull

BT

Rull

RO

Rullik

CW

Rõngas

RG

Silinder

CY

Suur kast

CH

Suur kott, vaheseintega

MS

Suur riidest kott

SA

Suur tünn

TO

Suur vaat

BU

Tahked peenosakesed (“pulbrid”) mahtkaubana

VY

Tahked, suured osakesed (“tombukesed”) mahtkaubana

VO

Tahked, teralised osakesed (“terad”) mahtkaubana

VR

Teekast

TC

Teraskanister

3A

Teraskanister, eemaldatava kaanega

QL

Teraskanister, ilma eemaldatava kaaneta

QK

Teraskarp

4A

Terastoos

SS

Terastrummel

1A

Terastrummel, eemaldatava kaanega

QB

Terastrummel, ilma eemaldatava kaaneta

QA

Terasümbris

SV

Tikutoos

MX

Toiduainemahuti

FT

Toos

CS

Toos, isotermiline

EI

Torbik

AJ

Toru

TU

Toru, kokkupandav

TD

Toru, pihustiga

TV

Torud kimbus/kobaras/puntras

TZ

Torujuhe

PI

Torujuhtmed kimbus/kobaras/puntras

PV

Treilerkonteiner

VK

Trummel

DR

Tõrs

VA

Tõstuk-furgoon

LV

Tünn

CK

Vaakumpakendis

VP

Vaat

BA

Vaheleht

SL

Varb

BR

Varvad kimbus/kobaras/puntras

BZ

Vedelik mahtkaubana

VL

Veeldatud gaas (anormaalsel temperatuuril/rõhul) mahtkaubana

VQ

Vineerkarp

4D

Vineertrummel

1D

Võll

SD

Võrk

NT

Võrkkott

RT

Väike kast

FO

Väike klaaspudel

VI

Väike vaat

FI

Õllekast

CB

Ämber

BJ

Ühine määratlus

ZZ

Ümbrik

EN”

2.

Lahtris 52 “Tagatis” kohaldatavate koodide loetelu asendatakse järgmise tekstiga:

Olukord

Kood

Muud andmed

“Tagatise esitamisest vabastamine (tolliseadustiku artikli 94 lõige 4 ja käesoleva määruse artikli 380 lõige 3)

0

— tagatisest esitamisest vabastamise sertifikaadi number

Üldtagatis

1

— üldtagatise sertifikaadi number

— tagatistolliasutus

Käendaja esitatav üksiktagatis

2

— viide tagatisega seotud kohustusele

— tagatistolliasutus

Sularahatagatis

3

 

Maksekviitungina esitatav üksiktagatis

4

— üksiktagatise maksekviitungi number

Tagatise esitamisest vabastamine, kui tagatise summa ei ületa 500 eurot (tolliseadustiku artikli 189 lõige 5)

5

 

Tagatise esitamisest vabastamine (tolliseadustiku artikkel 95)

6

 

Teatavate avalik-õiguslike isikute tagatise esitamisest vabastamine

8

 

Üksiktagatis (lisa 47a punkt 3)

9

— käenduse viide

— tagatistolliasutus”

B.

Määruse (EMÜ) nr 2454/93 lisa 38 II jaotises määrusega (EÜ) nr 2286/2003 muudetud versioonis tehakse järgmised muudatused.

1.

Lahtri 31 tekst asendatakse käesoleva lisa A 1. punktis näidatud tekstiga.

2.

Lahtris 52 “Tagatis” kohaldatavate koodide loetelu asendatakse käesoleva lisa A 2. punktis näidatud tekstiga.

V LISA

“LISA 59

ARTIKLIS 459 OSUTATUD TEATISE VORM

Nõude esitanud koordineerimiskeskuse kirjapea

Adressaat: koordineerimiskeskus, kelle tegevuspiirkonda kuulub ajutise impordi tolliasutus, või mõni teine koordineerimiskeskus

TEEMA: ATA-MÄRKMIK – NÕUDE ESITAMINE

Käesolevaga teatame, et kooskõlas ATA-konventsiooniga/Istanbuli konventsiooniga (1) saadeti … (2) meie garantiiühingule nõue tolli- ja muude maksude tasumiseks seoses järgmise ATA-märkmikuga:

1.

ATA-märkmik nr:

2.

Märkmiku välja andnud kaubanduskoda:

 

Linn:

 

Riik:

3.

Kellele:

 

Märkmiku valdaja:

 

Aadress:

4.

Märkmiku kehtivusaja lõpp:

5.

Reekspordiks määratud kuupäev: (3)

6.

Transiidi-/impordilehe number: (4)

7.

Lehe kinnitamise kuupäev:

Väljaandva koordineerimiskeskuse esindaja allkiri ja pitser

(1)  ATA-konventsiooni artikkel 7, Brüssel, 6. detsember 1961/Istanbuli konventsiooni A lisa artikkel 9, 26. juuni 1990.

(2)  Märkida saatmiskuupäev.

(3)  Andmed saadakse lõpetamata transiidi- või ajutise impordi lehelt või selle puudumisel koordineerimiskeskuselt.

(4)  Mittevajalik maha tõmmata.”

VI LISA

“LISA 61

KOHUSTUSTEST VABASTAMISE KINNITUSE VORM

Nõude esitanud teise liikmesriigi koordineerimiskeskuse kirjapea

Adressaat: esialgse nõude esitanud esimese liikmesriigi koordineerimiskeskus.

TEEMA: ATA-MÄRKMIK – KOHUSTUSTEST VABASTAMISE KINNITUS

Käesolevaga teatame, et kooskõlas ATA-konventsiooniga/ Istanbuli konventsiooniga (1) saadeti … (2) meie garantiiühingule nõue tolli- ja muude maksude tasumiseks seoses järgmise ATA-märkmikuga:

1.

ATA-märkmik nr:

2.

Märkmiku välja andnud kaubanduskoda:

 

Linn:

 

Riik:

3.

Kellele:

 

Märkmiku valdaja:

 

Aadress:

4.

Märkmiku kehtivusaja lõpp:

5.

Reekspordiks määratud kuupäev: (3)

6.

Transiidi-/impordilehe number: (4)

7.

Lehe kinnitamise kuupäev:

Käesoleva teatisega vabastatakse teid selle nõude käsitlemise kohustusest.

Väljaandva koordineerimiskeskuse esindaja allkiri ja pitser.

(1)  ATA-konventsiooni artikkel 7, Brüssel, 6. detsember 1961/Istanbuli konventsiooni A lisa artikkel 9, 26. juuni 1990.

(2)  Märkida saatmiskuupäev.

(3)  Andmed saadakse lõpetamata transiidi- või ajutise impordi lehelt või selle puudumisel koordineerimiskeskuselt.

(4)  Mittevajalik maha tõmmata.”

VII LISA

Määruse (EMÜ) nr 2454/93 72. lisale lisatakse järgmine punkt:

“19.

Muud eespool mainitud tavalistest käitlemistoimingutest erinevad toimingud, mille eesmärk on imporditava kauba välimuse või turustuskvaliteedi parandamine või selle turustamiseks või edasimüügiks ette valmistamine, kui see ei muuda algtoodete laadi ega täiusta neid. Kui deklareerija esitab tavaliste käitlemistoimingute kulude kohta piisavad tõendid, ei võeta neid kulusid või väärtuse tõusu pärast nende kulutuste tegemist imporditollimaksude arvutamisel arvesse. Imporditollimaksude arvutamisel võetakse siiski arvesse ühenduseväliste kaupade tolliväärtust, laadi ja päritolu.”

11.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 148/25

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 884/2005,

10. juuni 2005,

millega kehtestatakse mereturvalisuse alaste komisjoni kontrollide läbiviimise kord

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 725/2004 laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Alates kuue kuu möödumisest määruse (EÜ) nr 725/2004 jõustumiskuupäevast peaks komisjon kontrollima kõnealuse määruse kohaldamist liikmesriikides. Komisjoni järelevalve all toimuvat kontrolli on vaja selleks, et veenduda siseriiklike kvaliteedikontrollisüsteemide ning mereturvalisuse meetmete, korra ja struktuuri tõhususes.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1406/2002 (2) asutatud Euroopa Meresõiduohutuse Amet peaks andma komisjonile tehnilist abi komisjoni kontrolliülesannete täitmisel laevade, asjaomaste ettevõtjate ja volitatud turvalisusorganisatsioonide suhtes.

(3)

Komisjon peaks oma kontrolli ajakava ja ettevalmistamise liikmesriikidega kooskõlastama. Komisjoni kontrollirühmadesse võiksid kuuluda ka asjakohase kvalifikatsiooniga riiklikud inspektorid, kui nad on kättesaadavad.

(4)

Komisjoni kontroll peaks toimuma vastavalt kindlaksmääratud korrale, kohaldades standardmetoodikat.

(5)

Kontrolliga seotud tundlikku teavet tuleks käsitleda kui salastatud teavet.

(6)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 725/2004 artikli 11 lõike 1 alusel asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISU JA MÕISTED

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse komisjoni poolt korraldatava kontrolli kord määruse (EÜ) nr 725/2004 kohaldamise järelevalveks liikmesriikides iga liikmesriigi, üksikute sadamarajatiste ning asjaomaste ettevõtjate tasandil.

Ülevaatused tuleb korraldada läbipaistval, tõhusal, ühtlustatud ja järjepideval viisil.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.   komisjoni kontroll– liikmesriikide mereturvalisuse kvaliteedikontrollisüsteemide, meetmete, korra ja struktuuride kontrollimine komisjoni inspektorite poolt, et teha kindlaks määruse (EÜ) nr 725/2004 täitmine;

2.   komisjoni inspektor– artiklis 7 sätestatud kriteeriumidele vastav komisjoni või Euroopa Meresõiduohutuse Ameti teenistuses olev isik või riiklik inspektor, keda komisjon on volitanud osalema komisjoni kontrollis;

3.   riiklik inspektor– mereturvalisuse inspektorina liikmesriigi teenistuses olev isik, kellel on selle liikmesriigi nõuetele vastav kvalifikatsioon;

4.   komitee– määruse (EÜ) nr 725/2004 artikli 11 lõike 1 alusel asutatud komitee;

5.   objektiivne tõend– vaatlusel, mõõtmisel või katsetamisel põhinev ja tõendatav turvalisust või määruses (EÜ) nr 725/2004 sätestatud nõude olemasolu ja rakendamist käsitlev koguseline või kvalitatiivne teave, protokoll või vaatlustulemus;

6.   märkus– komisjoni kontrolli käigus tuvastatud asjaolu, mida toetab objektiivne tõend;

7.   mittevastavus– vaadeldud olukord, kus objektiivsed tõendid osutavad määruses (EÜ) nr 725/2004 sätestatud nõude mittetäitmisele ja nõuab parandusmeetmete võtmist;

8.   oluline mittevastavus– tuvastatav kõrvalekalle, mis kujutab endast tõsist ohtu mereturvalisusele ja nõuab viivitamatut parandusmeetmete võtmist, see hõlmab määruses (EÜ) nr 725/2004 sätestatud nõuete tõhusa ja süstemaatilise rakendamise puudumist;

9.   informatsiooni vahendav asutus– iga liikmesriigi määratud asutus, kes töötab komisjoni ja teiste liikmesriikide kontaktasutusena ning hõlbustab ja jälgib määruses (EÜ) nr 725/2004 sätestatud meresõiduturvalisuse meetmete kohaldamist ning annab sellekohast teavet;

10.   asjaomane ettevõtja– üksus, kelle ülesanne on määrata äriühingu turvaülem, laeva turvaülem või sadamarajatise turvaülem või kes vastutab laeva turvaplaani või sadamarajatise turvaplaani rakendamise eest või kelle liikmesriik on määranud volitatud turvalisusorganisatsiooniks;

11.   test– mereturvalisuse meetmete katsetamine, mille käigus simuleeritakse kavatsust sooritada õigusvastane tegu, eesmärgiga kontrollida olemasolevate turvameetmete rakendamise tõhusust.

II PEATÜKK

ÜLDNÕUDED

Artikkel 3

Liikmesriikide koostöö

Ilma et see piiraks komisjoni vastutust, teevad liikmesriigid oma ülevaatustega seotud ülesannete täitmisel komisjoniga koostööd. Koostööd tehakse nii ettevalmistus-, kontrolli- kui ka aruandeetapis.

Artikkel 4

Komisjoni volituste kasutamine

1.   Iga liikmesriik tagab, et komisjoni inspektorid saavad kasutada oma volitusi kontrollida määruse (EÜ) nr 725/2004 kohaste pädevate asutuste ja muude asjaomaste ettevõtjate tegutsemist mereturvalisuse alal.

2.   Iga liikmesriik tagab, et komisjoni inspektoritel on taotluse korral juurdepääs kõikidele asjakohastele dokumentidele ja eriti:

a)

siseriiklikule programmile määruse (EÜ) nr 725/2004 rakendamiseks, millele on osutatud kõnealuse määruse artikli 9 lõikes 3;

b)

informatsiooni vahendava asutuse poolt esitatud andmetele ja määruse (EÜ) nr 725/2004 artikli 9 lõikes 4 osutatud järelevalvearuannetele.

3.   Kui komisjoni inspektoritel esineb oma ülesannete täitmisel raskusi, aitavad asjaomased liikmesriigid kõikide seaduslike vahendite abil komisjonil oma ülesanded lõpule viia.

Artikkel 5

Riiklike inspektorite osalemine komisjoni kontrollis

1.   Liikmesriigid püüavad anda komisjoni käsutusse riiklikud inspektorid, kes saavad osaleda komisjoni kontrollis, sealhulgas vastavatel ettevalmistus- ja aruandeetappidel.

2.   Riiklik inspektor ei osale komisjoni kontrollis selles liikmesriigis, mille teenistuses ta on.

3.   Iga liikmesriik annab komisjonile nende riiklike inspektorite nimekirja, keda komisjon võib kutsuda osalema komisjoni kontrollis.

Nimekirja ajakohastatakse vähemalt iga aasta juuni lõpuks ja esimest korda kaheksa nädala jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

4.   Komisjon edastab lõike 3 esimeses lõigus osutatud nimekirjad komiteele.

5.   Kui komisjon peab vajalikuks riikliku inspektori osalemist teatavas komisjoni kontrollkäigus, esitab komisjon liikmesriikidele teabepäringu selles kontrollkäigus riiklike inspektorite kasutamise võimaluse kohta. Sellised päringud tehakse harilikult kaheksa nädalat enne kontrollkäiku.

6.   Kulud, mis tulenevad riiklike inspektorite osalemisest komisjoni kontrollis, katab komisjon kooskõlas ühenduse eeskirjadega.

Artikkel 6

Euroopa Meresõiduohutuse Ameti poolt komisjoni kontrolli jaoks antav tehniline abi

1.   Komisjonile tehnilise abi osutamisel vastavalt määruse (EÜ) nr 1406/2002 artikli 2 punkti b alapunktile iv võimaldab Euroopa Meresõiduohutuse Amet tehniliste ekspertide osalemist komisjoni kontrollis, sealhulgas vastavatel ettevalmistus- ja aruandeetappidel.

2.   Komisjon edastab komiteele nende Euroopa Meresõiduohutuse Ameti tehniliste ekspertide nimekirja, keda ta võib kutsuda kontrollkäigus osalema.

Artikkel 7

Komisjoni inspektorite kvalifikatsioonikriteeriumid ja väljaõpe

1.   Komisjoni inspektoritel peab olema asjakohane kvalifikatsioon, sealhulgas piisavalt teoreetilisi ja praktilisi kogemusi mereturvalisuse valdkonnas. See hõlmab tavaliselt järgmist:

a)

hea ülevaade mereturvalisusest ja sellest, kuidas seda kontrollitavate toimingute suhtes kohaldada;

b)

tööalased teadmised turvaseadmetest ja -tehnikatest;

c)

teadmised kontrolli põhimõtetest, protseduuridest ja meetoditest;

d)

tööalased teadmised kontrollitavatest toimingutest.

2.   Selleks et osaleda komisjoni kontrollkäikudel, peavad komisjoni inspektorid olema edukalt läbinud väljaõppe sellise kontrolli läbiviimiseks. Riiklikud inspektorid peavad komisjoni inspektorina tegutsemiseks olema läbinud väljaõppe, mis peab:

a)

olema komisjoni poolt heaks kiidetud;

b)

hõlmama nii alus- kui ka täiendõpet;

c)

tagama võimekustaseme, millest piisab, et kontrollida, kas turvameetmeid rakendatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 725/2004.

3.   Komisjon tagab, et komisjoni inspektorid vastavad lõigetes 1 ja 2 sätestatud kriteeriumidele.

III PEATÜKK

KOMISJONI LÄBIVIIDAVA KONTROLLI KORD

Artikkel 8

Kontrollkäikudest teatamine

1.   Komisjon teatab kontrollkäigust selle liikmesriigi informatsiooni vahendavale asutusele, mille territooriumil kontroll korraldatakse, vähemalt kuus nädalat ette. Erakorralistele sündmustele reageerimisel võidakse seda etteteatamisaega lühendada.

Et ülevaatuse protsessi mitte ohustada, võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed tagamaks, et ülevaatust käsitlev teatis oleks konfidentsiaalne.

2.   Informatsiooni vahendavale asutusele teatatakse ette komisjoni kontrolli kavatsetavast ulatusest.

Kui tegu on sadamarajatise kontrolliga ja see hõlmab kontrollkäigu ajal kai ääres olevate laevade kontrollimist, informeeritakse informatsiooni vahendavat asutust sellest kõnealuses teates.

3.   Informatsiooni vahendav asutus:

a)

teavitab kontrollitava liikmesriigi pädevaid asutusi ja

b)

teavitab komisjoni nendest pädevatest asutustest.

4.   Vähemalt 24 tundi enne kontrollkäiku teatab informatsiooni vahendav asutus komisjonile nende laevade lipuriigi nime ja IMO numbri, mis on kontrollkäigu ajal eeldatavasti lõike 2 punkti 2 kohaselt teatatud sadamarajatises.

5.   Kui laeva lipuriik on üks liikmesriikidest, teatab komisjon võimaluse korral selle liikmesriigi informatsiooni vahendavale asutusele, et kõnealust laeva võidakse selles sadamarajatises oleku ajal kontrollida.

6.   Kui sadamarajatise kontroll hõlmab laeva kontrollimist, mille lipuriik on kõnealune liikmesriik, peab keskus komisjoniga sidet, et kinnitada, kas laev on kontrolli ajal selle sadamarajatise juures või mitte.

7.   Komisjoni kontroll viiakse läbi selle liikmesriigi juhtimisel, kus sadamarajatis asub, rakendades SOLASe konventsiooni mereturvalisuse tugevdamise erimeetmete reegli 9 kohaselt kontrolli- ja vastavusmeetmeid, kui:

a)

laeva lipuriik ei ole liikmesriik või

b)

laeva ei mainitud lõike 4 alusel antud teabes.

8.   Informatsiooni vahendavale asutusele kontrollkäigust teatades võidakse edastada ka kontrollieelne küsimustik, mis tuleb täita asjaomasel pädeval asutusel või asjaomastel pädevatel -asutustel, ja taotlus artikli 4 lõikes 2 osutatud dokumentide saamiseks.

Samuti näidatakse teates, milliseks kuupäevaks tuleb täidetud küsimustik ja artikli 4 lõikes 2 osutatud dokumendid komisjonile esitada.

Artikkel 9

Kontrollkäikude ettevalmistamine

1.   Komisjoni inspektorid teevad ettevalmistusi kontrolli tõhususe, täpsuse ja järjepidevuse tagamiseks.

2.   Komisjon annab informatsiooni vahendavale asutusele kontrollkäiku läbi viima volitatud komisjoni inspektorite nimed ja vajaduse korral muud andmed.

3.   Informatsiooni vahendav asutus tagab, et igaks kontrollkäiguks määratakse koordinaator, kes hoolitseb kontrolliga seotud praktiliste küsimuste korraldamise eest.

Artikkel 10

Kontrollkäikude läbiviimine

1.   Määruses (EÜ) nr 725/2004 sätestatud mereturvalisuse nõuete liikmesriikide poolse kohaldamise järelevalveks kasutatakse standardset metoodikat.

2.   Liikmesriigid tagavad, et komisjoni inspektoritel on saatja kogu kontrollkäigu kestel.

3.   Kui tuleb kontrollida sadamarajatises olevat laeva, mille lipuriik ei ole liikmesriik, kus sadamarajatis asub, tagab liikmesriik, kus sadamarajatis asub, et komisjoni inspektoreid saadab laeva kontrollimise kestel määruse (EÜ) nr 725/2004 artikli 8 lõikes 2 osutatud asutuse ametnik.

4.   Komisjoni inspektoritel on kaasas isikut tõendav dokument, mis annab neile õiguse komisjoni nimel kontrolli läbi viia. Liikmesriigid tagavad, et komisjoni inspektoritel on juurdepääs kõikidele kontrolli läbiviimisega seotud aladele.

5.   Test korraldatakse üksnes pärast seda, kui informatsiooni vahendavale asutusele on sellest teatatud ning selle ulatus ja eesmärk on informatsiooni vahendava asutusega kokku lepitud. informatsiooni vahendaval asutus korraldab kõik vajalikud kooskõlastused asjaomaste pädevasutustega.

6.   Kui see on vajalik ja teostatav, esitavad komisjoni inspektorid kohapeal mitteametliku suulise kokkuvõtte oma märkustest, ilma et see piiraks artikli 11 kohaldamist.

Enne artikli 11 kohase kontrolli aruande valmimist teatatakse informatsiooni vahendavale asutusele viivitamata igast olulisest mittevastavusest määruse (EÜ) nr 725/2004 nõuetele, mis on komisjoni kontrolli käigus tuvastatud.

Artikkel 11

Kontrolli aruanne

1.   Kuue nädala jooksul pärast kontrolli läbiviimist esitab komisjon liikmesriigile kontrolli aruande.

2.   Kui sadamarajatise kontrollimise käigus on kontrollitud laeva, tehakse kontrolli aruande asjakohastest osadest ärakiri sellele liikmesriigile, mis on laeva lipuriik, kui see ei ole sama liikmesriik, kus kontroll toimus.

3.   Liikmesriik teatab kontrollitud üksustele kontrolli käigus tehtud asjakohased märkused.

4.   Aruandes esitatakse üksikasjalikult kontrolli käigus tehtud märkused, näidates ära kõik mittevastavused või olulised mittevastavused määrusele (EÜ) nr 725/2004.

Aruanne võib sisaldada parandusmeetmete soovitusi.

5.   Määruse (EÜ) nr 725/2004 rakendamist hinnates kohaldatakse iga aruandes esitatava märkuse suhtes järgmist liigitust:

a)

on vastavuses;

b)

on vastavuses, kuid parendamine on soovitav;

c)

mittevastavus;

d)

oluline mittevastavus;

e)

mittekohaldatav;

f)

ei leidnud kinnitust.

Artikkel 12

Liikmesriigi vastus

1.   Kolme kuu jooksul alates kontrolli aruande ärasaatmise kuupäevast esitab asjaomane liikmesriik komisjonile kirjaliku vastuse, milles:

a)

käsitletakse märkusi ja soovitusi ja

b)

esitatakse tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks tegevuskava, täpsustades meetmed ja tähtajad.

2.   Vastust ei nõuta, kui kontrolli aruandes ei ole näidatud ühtegi määrusele (EÜ) nr 725/2004 mittevastavust või olulist mittevastavust.

Artikkel 13

Komisjoni meetmed

1.   Määrusele (EÜ) nr 725/2004 mittevastavuse või olulise mittevastavuse korral võib komisjon pärast liikmesriigilt vastuse saamist võtta järgmisi meetmeid:

a)

esitada liikmesriigile märkusi või nõuda täpsemat selgitust vastuse või selle osa kohta;

b)

korraldada parandusmeetmete rakendamise kontrollimiseks järelkontroll, millest tuleb vähemalt kaks nädalat ette teatada;

c)

algatada asjaomase liikmesriigi suhtes rikkumist käsitlev menetlus.

2.   Kui järelkontroll tuleb läbi viia laeva suhtes, teatab laeva lipuriigiks olev liikmesriik komisjonile laeva edasised sissesõidusadamad, et komisjon saaks otsustada järelkontrolli koha ja aja.

IV PEATÜKK

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 14

Tundlik teave

Komisjon käsitleb kontrolliga seotud tundlikku teavet kui salastatud teavet, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 725/2004 artikli 13 kohaldamist.

Artikkel 15

Komisjoni kontrollprogramm

1.   Komisjon küsib komiteelt nõu kontrollprogrammi rakendamise prioriteetide kohta.

2.   Komisjon annab komiteele korrapäraselt teavet oma kontrollprogrammi rakendamise ja tulemuste kohta.

Artikkel 16

Liikmesriikide teavitamine olulistest mittevastavustest

Kui kontrolli käigus ilmneb oluline määrusele (EÜ) nr 725/2004 mittevastavus, millel leitakse olevat oluline mõju mereturvalisuse üldisele tasemele ühenduses, teatab komisjon vahetult pärast kontrolli aruande esitamist asjaomasele liikmesriigile sellest ka teistele liikmesriikidele.

Artikkel 17

Läbivaatamine

Komisjon vaatab esimest korda 31. detsembriks 2006 ning edaspidi korrapäraselt läbi oma kontrollide süsteemi ja eriti selle süsteemi tõhususe.

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. juuni 2005

Komisjoni nimel

asepresident

Jacques BARROT

(1)  ELT L 129, 29.4.2004, lk 6.

(2)  EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 724/2004 (ELT L 129, 29.4.2004, lk 1).

11.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 148/30

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 885/2005,

10. juuni 2005,

millega täiendatakse määruse (EÜ) nr 2400/96 lisa seoses uue nimetuse kandmisega kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse (Olive de Nice) – (KPN)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 14. juuli 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 2081/92 põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõikeid 3 ja 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EMÜ) nr 2081/92 artikli 6 lõikele 2 avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (2) Prantsusmaa taotlus nimetuse Olive de Nice registreerimiseks.

(2)

Kuna komisjonile ei ole esitatud ühtegi määruse (EMÜ) nr 2081/92 artikli 7 kohast vastuväidet, tuleb asjaomane nimetus lisada kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Komisjoni määruse (EÜ) nr 2400/96 (3) lisa täiendatakse käesoleva määruse lisas esitatud nimetusega.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. juuni 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1)  EÜT L 208, 24.7.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).

(2)  ELT C 84, 3.4.2004, lk 12.

(3)  EÜT L 327, 18.12.1996, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 737/2005 (ELT L 122, 14.5.2005, lk 15).

LISA

ASUTAMISLEPINGU I LISAS LOETLETUD INIMTOIDUKS ETTENÄHTUD TOOTED

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ning töödeldud kujul

PRANTSUSMAA

Olive de Nice (KPN)

11.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 148/32

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 886/2005,

10. juuni 2005,

millega täiendatakse määruse (EÜ) nr 2400/96 lisa seoses uue nimetuse kandmisega kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse (Miel de Granada) – (KPN)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 14. juuli 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 2081/92 põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõikeid 3 ja 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EMÜ) nr 2081/92 artikli 6 lõikele 2 avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (2) Hispaania taotlus nimetuse Miel de Granada registreerimiseks.

(2)

Määruse (EMÜ) nr 2081/92 artikli 7 kohaselt on komisjonile edastatud vastuväide. Kuna see vastuväide ei vasta ühelegi eespool nimetatud määruse artikli 7 lõikes 4 sätestatud vastuvõtutingimusele, võib kõnealuse nimetuse kanda kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Komisjoni määruse (EÜ) nr 2400/96 (3) lisa täiendatakse käesoleva määruse lisas esitatud nimetusega.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. juuni 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1)  EÜT L 208, 24.7.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).

(2)  ELT C 89, 14.4.2004, lk 3.

(3)  EÜT L 327, 18.12.1996, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 737/2005 (ELT L 122, 14.5.2005, lk 15).

LISA

ASUTAMISLEPINGU I LISAS LOETLETUD INIMTOIDUKS ETTENÄHTUD TOOTED

Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted, v.a või jne)

HISPAANIA

Miel de Granada (KPN)

11.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 148/34

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 887/2005,

10. juuni 2005,

millega kuulutatakse vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklile 30 välja teatavate veinide erakorraline destilleerimine Kreekas

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 33 lõike 1 punkti f,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikliga 30 nähakse ette erakorralise destilleerimismeetme kasutamine märkimisväärsest ületootmisest põhjustatud erakorraliste turuhäirete korral. Selle meetme kohaldamist võib piirata teatud kategooria veinidega või teatavate tootmispiirkondadega ning mpv-kvaliteetveinidele võib seda meedet kohaldada asjaomase liikmesriigi taotlusel.

(2)

Oma 7. aprilli 2005. aasta kirjas palus Kreeka valitsus välja kuulutada Kreeka territooriumil toodetud lauaveinide, samuti määratud piirkonnas toodetud (mpv) kvaliteetveinide erakorralise destilleerimise.

(3)

Veiniturul on täheldatud märkimisväärset laua- ja mpv-kvaliteetveini ületootmist, mis väljendub hindade languses ja varude murettekitavas kasvamises jooksva turustusaasta lõpuks. Selleks, et peatada selline ebasoodne areng ning leida lahendus keerulisele turuolukorrale, on Kreeka veinivarusid vaja vähendada turu vajadusi katva mõistlikuks peetava tasemeni.

(4)

Kuna määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 30 lõikega 5 ettenähtud tingimused on täidetud, tuleks välja kuulutada maksimaalselt 340 000 hektoliitri lauaveini ja maksimaalselt 40 000 hektoliitri mpv-kvaliteetveini erakorraline destilleerimine.

(5)

Käesoleva määrusega välja kuulutatud erakorraline destilleerimine peab vastama komisjoni 25. juuli 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 1623/2000 (milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad turumehhanismide osas) (2) sätestatud tingimustele seoses erakorralise destilleerimismeetme kasutamisega vastavalt määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklile 30. Rakendada tuleb ka määruse (EÜ) nr 1623/2000 teisi sätteid, eriti neid, milles käsitletakse alkoholi sekkumisametisse tarnimist ja summade ettemaksmist.

(6)

On vaja kindlaks määrata destilleerija poolt tootjale makstav ostuhind, mille suurus võimaldaks leida lahenduse turuhäiretele ja lubaks tootjatel meetmest kasu saada.

(7)

Erakorralisel destilleerimisel saadud toode võib olla toorpiiritus või neutraalne alkohol, mida võib tarnida ainult sekkumisametile selleks, et vältida määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikliga 29 ette nähtud destilleerimisel saadud alkohoolsete jookide turu häireid.

(8)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas veinituru korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kuulutatakse välja määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklis 30 osutatud maksimaalselt 340 000 hektoliitri lauaveini ja maksimaalselt 40 000 hektoliitri mpv-kvaliteetveini erakorraline destilleerimine Kreekas vastavalt määruse (EÜ) nr 1623/2000 sätetele, mis käsitlevad seda liiki destilleerimist.

Artikkel 2

Iga tootja võib sõlmida määruse (EÜ) nr 1623/2000 artiklis 65 osutatud tarnelepingu (edaspidi “leping”) alates 13. juunist 2005 kuni 1. juulini 2005.

Lepingutega esitatakse tõend tagatise kohta, mille suurus on 5 eurot hektoliitri kohta.

Lepingud ei ole edasiantavad.

Artikkel 3

1.   Juhul, kui sekkumisametile esitatud lepingutega hõlmatud üldkogus ületab artiklis 1 kindlaks määratud koguse, määrab liikmesriik kindlaks kõnealuste lepingute puhul rakendatava vähendusmäära.

2.   Liikmesriik võtab vajalikud haldusmeetmed, et lepingud hiljemalt 18. juulil 2005 heaks kiita. Akrediteerimisotsuses on ära märgitud võimalik rakendatav vähendusmäär ja lepinguga aktsepteeritav veini kogus ning osutatakse tootja võimalusele lõpetada leping vähendusmäära rakendamise puhul.

Liikmesriik teavitab komisjoni enne 1. augustit 2005 heakskiidetud lepingutes osutatud veinide kogustest.

3.   Liikmesriik võib piirata käesoleva määruse alusel tootja poolt allakirjutatavate lepingute arvu.

Artikkel 4

1.   Heakskiidetud lepingutega hõlmatud veinikogused tuleb tarnida hiljemalt 15. novembriks 2005. Toodetud alkohol tuleb vastavalt artikli 6 lõikele 1 tarnida sekkumisametile hiljemalt 15. märtsiks 2006.

2.   Tagatis vabastatakse proportsionaalselt tarnitud kogustega, kui tootja esitab tõendi destilleerimiseks tarnitu kohta.

Kui lõikes 1 ettenähtud tähtaegadeks ei ole teostatud ühtegi tarnet, siis tagatist ei vabastata.

Artikkel 5

Destilleerimiseks tarnitava veini madalaim ostuhind on käesoleva määruse kohaselt 1,914 eurot hektoliitri lauaveini mahuprotsendi kohta ja 2,30 eurot hektoliitri mpv-kvaliteetveini mahuprotsendi kohta.

Artikkel 6

1.   Destilleerija tarnib sekkumisametile destilleerimisel saadud toote. Selle toote alkoholisisaldus peab olema vähemalt 92 %.

2.   Sekkumisameti makstud toorpiirituse hind destilleerijale on 2,281 eurot hektoliitri mahuprotsendi kohta lauaveinist toodetud alkoholi puhul ja 2,667 eurot hektoliitri mahuprotsendi kohta mpv-kvaliteetveinist toodetud alkoholi puhul. Maksmine toimub vastavalt määruse (EÜ) nr 1623/2000 artikli 62 lõikele 5. Kõnealuse hinnaga makseid ei tohi teha enne 16. oktoobrit 2005.

Sellest summast võib destilleerija saada ettemakse 1,122 eurot hektoliitri mahuprotsendi kohta lauaveinist toodetud alkoholi puhul ja 1,508 eurot hektoliitri mahuprotsendi kohta mpv-kvaliteetveinist toodetud alkoholi puhul. Sel juhul väheneb tegelikult makstav hind ettemakse summa võrra. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1623/2000 artikleid 66 ja 67. Kõnealuseid ettemakseid ei tohi teha enne 16. oktoobrit 2005.

Artikkel 7

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 13. juunist 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. juuni 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1)  EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(2)  EÜT L 194, 31.7.2000, lk 45. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 616/2005 (ELT L 103, 22.4.2005, lk 15).

II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

Komisjon

11.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 148/36

KOMISJONI OTSUS,

2. juuni 2005,

millega kehtestatakse tursavarude taastamise seire eriprogramm

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 1538 all)

(Ainult saksa-, inglis-, taani-, prantsus-, hollandi- ja rootsikeelne tekst on autentne)

(2005/429/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem, (1) eriti selle artikli 34c lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 423/2004 (2) kehtestatakse meetmed tursavarude taastamiseks Kattegatis, Põhjamerel, Skagerrakis ja La Manche’i idaosas, Šotimaast läänes ning Iiri meres.

(2)

Nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 27/2005 (millega määratakse 2005. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes), (3) IVa lisas sätestatakse vahepealsed püügikoormuse piirangud ning seire, kontrolli ja järelevalve lisatingimused teatavate varude taastamismeetmete puhul, mida kohaldatakse Kattegatis, Põhjamerel, Skagerrakis ja La Manche’i idaosas, Šotimaast läänes ning Iiri merel toimuva kalapüügi suhtes tervikuna, mille käigus võidakse püüda turska.

(3)

Meetmete edukuse tagamiseks on vaja kehtestada seire eriprogramm, mis hõlmab Belgiat, Taanit, Saksamaad, Prantsusmaad, Iirimaad, Madalmaid, Rootsit ja Ühendkuningriiki ning mille eesmärgiks on tagada teatavate kaitse- ja kontrollimeetmete piisav rakendamine kalastustegevuse suhtes seoses tursavarude taastamisega.

(4)

Kõnealune seire eriprogramm tuleks määratleda kaheks aastaks ning selle võib seoses uute kaitsemeetmete vastuvõtmisega või liikmesriigi taotlusel läbi vaadata. Seire eriprogrammi kohaldamise tulemusi tuleks perioodiliselt hinnata koostöös asjaomaste liikmesriikidega. Vajaduse korral võib programmi muuta.

(5)

Asjaomase kalandustegevuse kontrolli ja järelevalve ühtlustamiseks ühenduse tasandil on asjakohane välja töötada ühiseeskirjad kontrolli ja järelevalve jaoks, mida teostavad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused, samuti võtavad liikmesriigid vastu asjaomaste ühiste eeskirjadega kooskõlastamise siseriiklikud kontrolliprogrammid. Selleks tuleb kindlaks määrata kontrolli ja järelevalve sageduse kriteeriumid, kontrolli eesmärgid ning kontrolliprotseduurid.

(6)

Kontrolli ja järelevalve ühtsuse suurendamiseks ja asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste kontrollitegevuse alase koostöö arendamiseks tuleks soodustada liikmesriikide inspektorite vahetamist.

(7)

Rikkumiste edasise jälgimise tagamiseks kooskõlas nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta), (4) artikliga 25 tuleks välja töötada raamistik, mille alusel asjaomased asutused võivad taotleda vastastikust abi ning vahetada asjakohast teavet kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklitega 34a ja 34b ning määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikliga 28.

(8)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas kalanduse ja akvakultuuri komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva otsusega kehtestatakse seire eriprogramm (edaspidi “seire eriprogramm”) kaheks aastaks, et tagada tursavarude taastamise edendamise eeskirjadele vastavuse ühtlustatud kontroll järgmistes piirkondades, mis on kindlaks määratud määruse (EÜ) nr 423/2004 artiklis 2:

a)

Kattegat;

b)

Põhjameri;

c)

Skagerrak;

d)

La Manche’i idaosa;

e)

Iiri meri;

f)

Šotimaast läänes.

Artikkel 2

Reguleerimisala

Seire eriprogramm hõlmab järgmiste valdkondade kontrolli ja järelevalvet:

a)

kalapüük, mis on seotud laevadega, mis kasutavad määruse (EÜ) nr 423/2004 artiklis 8 kindlaksmääratud püügivarustust, mille abil võidakse püüda turska käesoleva otsuse artiklis 1 viidatud piirkondades;

b)

kõik kalapüügiga seotud tegevused, kaasa arvatud kalatoodete ümberlaadimine, lossimine, turustamine, vedu ja ladustamine ning lossimise ja müügi registreerimine.

Artikkel 3

Siseriiklikud kontrolliprogrammid

1.   Belgia, Taani, Saksamaa, Prantsusmaa, Iirimaa, Madalmaad, Rootsi ja Ühendkuningriik kehtestavad siseriiklikud kontrolliprogrammid kooskõlas I lisas sätestatud ühiseeskirjadega.

2.   Siseriiklikud kontrolliprogrammid sisaldavad kõiki II lisas loetletud andmeid.

3.   Lõikes 1 viidatud liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt kolm kuud pärast käesolevast otsusest teatamist oma siseriikliku kontrolliprogrammi ning selle esimest kuut kuud hõlmava perioodi rakendamise ajakava. Ajakava sisaldab teavet eraldatud inim- ja materiaalsete ressursside kohta ning perioodide ning tsoonide kohta, kus neid ressursse kasutatakse.

4.   Pärast seda edastavad asjaomased liikmesriigid ajakohastatud rakendamise ajakava komisjonile iga kuue kuu tagant, kuid mitte hiljem kui 15 päeva enne selle rakendamise algust.

Artikkel 4

Komisjoni kontrollimised

1.   Kontrolli teostavad komisjoni inspektorid ilma asjaomaste liikmesriikide inspektorite juhendamiseta vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklile 27.

2.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus osutab komisjoni inspektoritele lõike 1 kohaste kontrollimiste läbiviimiseks vajalikku abi.

3.   Komisjoni inspektorid teevad koos asjaomaste liikmesriikide inspektoritega kindlaks kontrollimise tulemused. Selleks kohtuvad nad pärast iga kontrollimist asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse ametnikega, et esitada lühiülevaade oma järelduste kohta.

Artikkel 5

Ühine kontroll ja järelevalve

1.   Artikli 3 lõikes 1 viidatud liikmesriigid võivad teostada ühist kontrolli ja järelevalvet.

2.   Selleks asjaomased liikmesriigid:

a)

tagavad, et teiste asjaomaste liikmesriikide inspektorid kutsutakse osalema ühises järelevalves;

b)

kehtestavad ühise tegevuskorra, mida kohaldatakse nende järelevalve alla kuuluvate laevade suhtes.

3.   Komisjoni inspektorid võivad osaleda nimetatud ühistes kontrollimistes.

Artikkel 6

Rikkumised

1.   Kui liikmesriikide inspektorid avastavad rikkumise oma jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes teise liikmesriigi lipu all sõitval laeval läbiviidud kontrolli käigus, teavitavad kõnealused liikmesriigid lipu liikmesriiki kontrolli kuupäevast ning rikkumise üksikasjadest.

2.   Kui liikmesriik, kelle inspektorid rikkumise avastasid, ei võta edasisi meetmeid, peab lipu liikmesriik võtma viivitamatult vajalikke meetmeid rikkumise kohta tõendite saamiseks ja ning nende arvessevõtmiseks. Liikmesriik viib läbi rikkumise edasiseks jälgimiseks vajaliku täiendava uurimise. Võimalusel kontrollib liikmesriik asjaomast kalalaeva.

3.   Liikmesriigid teevad koostööd tagamaks, et kui eeskirjade rikkumise menetlemine antakse üle kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 31 lõikega 4, on igal juhul tagatud nende inspektorite poolt rikkumise kohta esitatud tõendite turvalisus ja järjepidevus.

Artikkel 7

Teave

1.   Artikli 3 lõikes 1 viidatud liikmesriigid edastavad komisjonile hiljemalt üks kuu enne artikli 3 lõikes 3 viidatud iga kuuekuulise perioodi lõppu järgmise kõnealust perioodi käsitleva teabe:

a)

laevade arv kalapüügivarustuse kategooriate kaupa, millel on lubatud püüda turska määruse (EÜ) nr 423/2004 artikli 8 tingimuste alusel ning parim hinnang püügivõimaluste jaotamise kohta nende vahel;

b)

läbiviidud kontroll ja järelevalve;

c)

kõik kuuekuulise perioodi jooksul avastatud, III lisas määratletud rikkumised, sealhulgas iga rikkumise puhul laeva lipu liikmesriik, tunnuskood, kontrolli kuupäev, kellaaeg ja koht ning rikkumise liik; liikmesriigid tähistavad rikkumise liigi tähega, mille all rikkumine on III lisas loetletud;

d)

kuue kuu jooksul avastatud rikkumised, mida ei ole loetletud III lisas;

e)

avastatud rikkumiste edasise jälgimise hetkeolukord;

f)

asjakohased liikmesriikidevahelised kooskõlastamis- ja koostöömeetmed.

2.   Asjaomased liikmesriigid peavad komisjoni nõudmisel esitama inspektorite kogutud üksikasjalikuma teabe, eriti inspektorite täidetud kontrollivormide koopiad, mis sisaldavad teavet IV lisas sätestatud asjaolude kohta.

Artikkel 8

Hindamine

Komisjon kutsub vähemalt korra aastas kokku kalanduse ja akvakultuuri korralduskomitee koosoleku, et hinnata seire eriprogrammi järgimist ning selle tulemusi.

Artikkel 9

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud Belgia Kuningriigile, Taani Kuningriigile, Saksamaa Liitvabariigile, Prantsuse Vabariigile, Iirimaale, Madalmaade Kuningriigile, Rootsi Kuningriigile ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile.

Brüssel, 2. juuni 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joe BORG

(1)  EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1954/2003 (ELT L 289, 7.11.2003, lk 1).

(2)  ELT L 70, 9.3.2004, lk 8.

(3)  ELT 12, 14.1.2005, lk 1.

(4)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

I LISA

Siseriiklike kontrolliprogrammide ühiseeskirjad, millele on viidatud artikli 3 lõikes 1

1.   EESMÄRGID

1.1.

Siseriiklike kontrolliprogrammide üldeesmärk on kontrollida vastavust kohaldatavatele õigusaktidele, mis käsitlevad:

a)

koguselisi piiranguid seoses püütud tursa ning sellega seotud liikide pardal hoidmise, lossimise, turustamise ja veoga vastavalt määrusele (EÜ) nr 423/2004;

b)

püügipäevikuid, lossimisdeklaratsioone, müügiteatisi, lossimise eelteateid, sealhulgas ülestähendatud teabe usaldusväärsuse kontrolli;

c)

üldisi tehnilisi kaitsemeetmeid ja tehnilisi erimeetmeid tursa ja seotud liikide püügiks vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 2056/2001. (1)

1.2.

Siseriiklike kontrolliprogrammide erieesmärk on määruse (EÜ) nr 423/2004 sätete, eriti kõnealuse määruse IV ja V peatüki ühtlustatud rakendamine.

2.   STRATEEGIA

Tursavarude seire eriprogramm keskendub kalapüügi kontrollimisele ja järelevalvele, mis on seotud laevadega, mis kasutavad määruse (EÜ) nr 423/2004 artiklis 8 määratletud püügivarustust, mille abil võidakse püüda turska. Juhuslikke tursa veo ja turustamise kontrollimisi kasutatakse ristvõrdluse lisamehhanismina kontrolli ja järelevalve tõhususe hindamiseks.

2.1.   Prioriteedid

Erinevatele kalapüügivahendite kategooriatele kehtivad erinevad prioriteeditasemed, mis sõltuvad sellest, mil määral püügikoormuse piirangud mõjutavad laevu. Seetõttu sätestab iga liikmesriik konkreetsed prioriteedid.

2.2.   Sihtkriteeriumid

Pärast kolmekuulise üleminekuperioodi lõppu alates käesolevast otsusest teatamise kuupäevast rakendavad liikmesriigid oma kontrollikavu ühenduse laevade suhtes, arvestades järgmises tabelis sätestatud sihte:

Kontrolli toimumise koht

Sihtkriteeriumid

Kontrollimine sadamates

Üldiselt hõlmab kontrollimine 20 % kõikides lossimiskohtades lossitud tursakogusest. Teise võimalusena teostatakse kontrollimisi nii sageli eesmärgiga tagada, et kolme kuu jooksul kontrollitakse vähemalt üks kord teatud arvu laevu, mille osakaal lossitud tursakogusest moodustab vähemalt 20 %. Kontrollitud lossimiste koguarv peaks tagama 95 % täpsuse arvestades kogu hinnangulist tursakoguse lossimist.

Turustamine

Kontrollitakse 5 % oksjonimüügiks pakutavast tursakogusest.

Kontrollimine merel

Paindlik kriteerium, mis sätestatakse pärast iga piirkonna püügitegevuse üksikasjalikku analüüsi. Kriteeriumid merel viitavad patrullipäevade arvule merel tursavarude taastamise tsoonis, võimaluse korral kasutatakse eraldi kriteeriumi eripiirkondades patrullimiseks.

Õhuseire

Paindlik kriteerium, mis sätestatakse pärast igas piirkonnas teostatud kalapüügi üksikasjalikku analüüsi, võttes arvesse liikmesriikidele kättesaadavaid vahendeid.

3.   KONTROLLIÜLESANDED

3.1.   Üldised kontrolliülesanded

Iga kontrollimise kohta tuleb koostada kontrolliaruanne. Inspektorid peavad kindlasti kontrollima järgmist teavet ja märkima selle aruandesse:

a)

vastutavaid isikuid ning asjaomase kontrollitud tegevusega seotud laeva või sõidukite omanikke tõendavad andmed;

b)

volitused, litsents, kalapüügiluba;

c)

asjaomased laevadokumendid, nt püügipäevik ning mahutavuse plaanid.

Punktides a, b ja c viidatud teave ning kõik merel teostatud kontrollimise, õhuseire, sadamakontrolli või kaubandustegevuse käigus tehtud asjaomased järeldused märgitakse kontrolliaruandesse.

Nimetatud järeldusi võrreldakse teiste pädevate asutuste poolt inspektoritele kättesaadavaks tehtud teabega, sealhulgas laevaseiresüsteemi teabe ning volitatud laevade nimekirjadega.

3.2.   Õhuseire kontrolli eriülesanded

Inspektorid kontrollivad püügikoormuse jaotamise järelevalvet.

Inspektorid esitavad aruande seireandmete kohta ristvõrdluse eesmärgil.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata eripiirkondadele, nt Šotimaast läände jäävatele piirkondadele.

3.3.   Kontrolliülesanded merel

Inspektorid peavad alati kontrollima pardal hoitavat kalakogust ning võrdlema seda püügiraamatus märgitud kogustega ning kontrollima vastavust eraldi hoidmise kohustustele.

Inspektorid kontrollivad kasutatava püügivarustuse vastavust asjaomastele õiguslikele sätetele ning eelkõige veenduvad, et järgitakse ühe võrgu reeglit.

3.4.   Kontrolliülesanded lossimisel

Inspektorid kontrollivad süsteemselt järgmisi aspekte:

a)

lossimise eelteade, sealhulgas pardal olevat kalasaaki käsitlev teave;

b)

püügiraamatu täitmine, sealhulgas püügikoormuse aruandlus;

c)

füüsilised kogused pardal;

d)

pardal olev püügivarustus;

e)

pardal oleva saagi liigiline koostis (kaaspüügi eeskirjad);

f)

tursa eraldi hoidmine.

3.5.   Vedu ja turustamist käsitlevad kontrolliülesanded

Veo puhul kontrollivad inspektorid eriti just asjaomaseid veodokumente ning võrdlevad neid veetavate füüsiliste kogustega.

Turustamise puhul kontrollivad inspektorid dokumente (püügipäevikut, lossimisdeklaratsiooni ja müügiteatisi) ning füüsiliste koguste sorteerimist ja kaalumist.

(1)  EÜT L 277, 20.10.2001, lk 13.

II LISA

Siseriiklike kontrolliprogrammide sisu, millele on viidatud artikli 3 lõikes 2

Siseriiklikes kontrolliprogrammides täpsustatakse muu hulgas järgmist:

1.   KONTROLLIVAHENDID

1.1.   Inimvahendid

Kaldal ja merel tegutsevate inspektorite hinnanguline arv ning ajaperioodid ja tsoonid, millal ja kus neid kasutatakse.

1.2.   Tehnilised vahendid

Patrull-laevade ja õhusõidukite hinnanguline arv ning ajaperioodid ja tsoonid, millal ja kus neid kasutatakse.

1.3.   Rahalised vahendid

Eelarveassigneeringute arvutus inimressursside, patrull-laevade ja õhusõidukite kasutamiseks.

2.   SADAMATE MÄÄRAMINE

Määratud sadamate nimekiri, kus lossitakse turska rohkem kui kaks tonni.

3.   PÜÜGIKOORMUSE KONTROLLIMINE

Kohapealne süsteem püügikoormuse jaotamiseks, jälgimiseks ja kontrollimiseks, sealhulgas:

3.1.

kohaloleku kuupäeva määratlemine;

3.2.

kasutatav süsteem, mille abil kontrollitakse püügiregistreid laevadel, millele on antud lisapäevad;

3.3.

kasutatav süsteem, mille abil kontrollitakse vastavust kaaspüügi piirangutele, mis kehtivad laevadele, mille suhtes kehtivad lisapäevad või erandid;

3.4.

tööstusele väljastatud juhised, kuidas registreerida ettenähtud püügiperioodi ning püügivarustuse kategooriat;

3.5.

tööstusele väljastatud juhised, kuidas registreerida nende kavatsust kasutada rohkem kui ühte püügivarustuse kategooriat püügiperioodil;

3.6.

püügikoormuse andmete haldamise viis ning andmebaasi struktuur;

3.7.

päevade ülekandmiseks kasutatav süsteem;

3.8.

lisapäevade jaotamiseks kasutatav süsteem;

3.9.

transiidipäevade mitteomistamiseks kasutatav süsteem;

3.10.

süsteem, mida kasutatakse tagamaks, et kui püügiregistrita laevadel lubatakse kala püüda mingis piirkonnas, tühistatakse vastav püügimaht.

4.   PÜÜGIKOORMUSE REŽIIM

Kalapüügiga seotud tingimused, sealhulgas:

4.1.

kasutatava püügisüsteemi kirjeldus;

4.2.

varukontrollimeetmete kirjeldus;

4.3.

kohapealne süsteem, mille abil tagatakse vastavus eelteatamise tingimustele;

4.4.

meetodid lossimisloa rakendamiseks (ei ole kohustuslik);

4.5.

lubatud ületamismäära arvutamise meetod koguste hindamisel;

4.6.

eraldi hoidmine;

4.7.

lossimiste kaalumise valimivõtukava;

4.8.

veodokumendid.

5.   KONTROLLIPROTOKOLLID

Protokollid kontrollimiste kohta lossimisel, esmamüügil, pärast esmamüüki ja transpordil.

Merel teostatavate kontrollimiste protokollid.

6.   SUUNISED

Selgitavad suunised inspektoritele, tootjaorganisatsioonidele ning kalameestele.

7.   ANDMEVAHETUSPROTOKOLLID

Protokollid suhtlemiseks teiste liikmesriikide määratud pädevate asutustega, kes vastutavad tursa seire eriprogrammi eest.

8.   INSPEKTORITE VAHETAMINE

Inspektorite vahetamise protokollid, sealhulgas nende inspektorite võimu ja volituste täpsustused, kes töötavad igaüks oma majandusvööndis.

Kontrolli erikriteeriumid

Iga liikmesriik sätestab erikriteeriumid. Need kriteeriumid edastatakse kõigile asjaomastele liikmesriikidele ning need vaadatakse läbi perioodiliselt pärast saadud tulemuste analüüsi. Kontrollikriteerium kujuneb järk-järgult, kuni käesoleva määruse I lisas määratletud kriteeriumid on saavutatud.

III LISA

Artiklis 7 viidatud rikkumiste nimekiri

A.

Kalalaeva kapten või tema kohusetäitja ei täida määruse (EÜ) nr 423/2004 artiklis 11 sätestatud eelteatamise eeskirju enne randumist liikmesriigi sadamasse, kui laeva pardal on üle ühe tonni turska.

B.

Kalalaeva kapten ei randu laevaga määruse (EÜ) nr 423/2004 artiklis 12 sätestatud määratud sadamas, kui laeval on üle kahe tonni turska.

C.

Sadamast eemalviibimine rohkem päevi, kui on sätestatud nõukogu vastuvõetud määruse (EÜ) nr 423/2004 artiklis 8.

D.

Komisjoni määruse (EÜ) nr 2244/2003 (1) artiklis 6 sätestatud laeva satelliidipõhise jälgimissüsteemi sekkumine.

E.

Püügiraamatute, sh püügikoormuse aruannete, lossimisdeklaratsioonide ja müügiteatiste ülevõtmise deklaratsioonide ning veodokumentide andmete võltsimine või puudulik täitmine, vale hoidmine või puudulik esitamine, mis ei vasta määruse (EÜ) nr 423/2004 artiklites 13, 14 ja 15 sätestatule.

F.

Kalalaeva kapten või tema kohusetäitja ei teavita lipu liikmesriigi ametiasutusi sellest, millist püügivahendit või püügivahendeid ta kavatseb kasutada algaval püügiperioodil, nagu on ette nähtud sätetega, mille nõukogu on vastu võtnud kooskõlas määruse (EÜ) nr 423/2004 artikliga 8.

G.

Kalalaeva kapten või tema kohusetäitja ei vea laeva pardal vastava meresõidu ajal ainult üht tüüpi püügivarustust, nagu on ette nähtud sätetega, mille nõukogu on vastu võtnud kooskõlas määruse (EÜ) nr 423/2004 artikliga 8.

H.

Kalalaeva kapten või tema kohusetäitja ei anna eelnevalt teada, millist püügivarustust veetakse laeva pardal ja püügisõidu ajal, nagu on ette nähtud sätetega, mille nõukogu on vastu võtnud kooskõlas määruse (EÜ) nr 423/2004 artikliga 8.

(1)  ELT L 333, 20.12.2003, lk 17.

IV LISA

Konkreetsed andmed, mis tuleb lisada kontrollivormile kontrolliandmete edastamiseks, nagu on viidatud artikli 7 lõikes 2

TEATISED

Image

LAEVA DOKUMENDID

Image

KALAPÜÜGIRAAMATU KONTROLL

Image

TURSA LADUSTAMISE JA SÄILITAMISE KONTROLL

Image

  翻译：