25.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 165/1

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

25.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 165/3

25.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 165/4

(1)

Määruse (EÜ) nr 716/2005 artikli 3 lõikes 1 on kehtestatud töötlemiseks ettenähtud külmutatud veiseliha kogused, mida võib importida eritingimustel ajavahemikul 1. juulist 2005 kuni 30. juunini 2006.

(2)

Määruse (EÜ) nr 716/2005 artikli 5 lõige 4 näeb ette, et taotletud koguseid võidakse vähendada. Esitatud taotlused on seotud üldkogustega, mis ületavad saadaolevaid koguseid. Neil tingimustel ja selleks, et kindlustada saadaolevate koguste õiglane jaotus, tuleb taotletud koguseid proportsionaalselt vähendada,

a)

5,166817 % taotletud kogusest määruse (EÜ) nr 716/2005 artikli 3 lõike 1 punktis a osutatud konservide valmistamiseks ettenähtud liha puhul,

b)

32,725815 % taotletud kogusest määruse (EÜ) nr 716/2005 artikli 3 lõike 1 punktis b osutatud toodete valmistamiseks ettenähtud liha puhul.

25.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 165/5

(1)

2005. aasta kolmandaks kvartaliks on esitatud impordilitsentsi taotlusi koguste kohta, mis on väiksemad saadaolevatest kogustest, ning need võib seetõttu täies ulatuses rahuldada.

(2)

Tuleks kindlaks määrata järgmisel ajavahemikul saadaolev kogus.

(3)

On kohane juhtida ettevõtjate tähelepanu asjaolule, et litsentse võib kasutada ainult nende toodete jaoks, mis vastavad kõigile praegu ühenduses kehtivaile veterinaareeskirjadele,

25.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 165/7

(1)

2005. aasta kolmandaks kvartaliks on esitatud impordilitsentsi taotlusi koguste kohta, mis on väiksemad saadaolevatest kogustest, ning need võib seetõttu täies ulatuses rahuldada.

(2)

Tuleks määrata kindlaks jääk, mis lisatakse järgmise ajavahemiku saadaolevale kogusele,

25.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 165/9

(1)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 2032/2004 (2) alusel avati pakkumismenetlus riisi eksporditoetuseks.

(2)

Komisjoni määruse (EMÜ) nr 584/75 (3) artikli 5 alusel võib komisjon esitatud pakkumiste põhjal kehtestada määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 26 lõikes 2 sätestatud korras suurima eksporditoetuse. Suurima toetuse kehtestamisel tuleb arvesse võtta määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 14 lõikes 4 sätestatud kriteeriume. Leping sõlmitakse iga pakkujaga, kelle pakkumine on suurima eksporditoetusega võrdne või sellest väiksem.

(3)

Eespool nimetatud kriteeriumide kohaldamisel asjaomase riisituru praeguse olukorra suhtes tuleb kehtestada suurim eksporditoetus artiklis 1 osutatud ulatuses.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

25.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 165/10

(1)

Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahel tuleb luua vabakaubanduspiirkond hiljemalt 28. veebruariks 2012.

(2)

Lepingu artikli 36 lõikega 3 nähakse ette lepinguosaliste vahelise halduskoostöö kord, et hõlbustada nimetatud artikli lõigete 1 ja 2 rakendamist, ning võimalus võtta vastu tehnilise koostöö meetmed.

(3)

Lepingu artikli 36 lõikega 3 nähakse ette, et assotsiatsiooninõukogu võtab vastu konkurentsieeskirjade rakendamiseks vajalikud eeskirjad viie aasta jooksul pärast lepingu jõustumist,

25.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 165/14

25.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 165/15

(1)

20. detsembri 2002. aasta kirjaga teatasid Belgia ametivõimud kavatsusest anda abi ettevõttele Sioen Fibres SA (edaspidi “SIOEN”) investeerimiseks tööstusliku polüesterniidi tootmise seadmetesse. Komisjon taotles lisateavet 12. veebruari 2002. aasta kirjaga, millele Belgia ametivõimud vastasid 11. märtsi 2003. aasta kirjaga.

(2)

2. mai 2003. aasta kirjaga teatas komisjon Belgiale otsusest algatada selle abi suhtes asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlus.

(3)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (2) Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama kõnealuse abi kohta märkusi.

(4)

Komisjon sai Belgia märkused 8. juulil 2003. aastal. Tselluloosist tehiskiudude ja sünteetiliste kiudude rahvusvaheline komitee (CIRFS – Comité international de la rayonne et des fibres synthétiques) ja Hispaania keemiliste kiudude tootjate liit (PROFIBRA) esitasid märkused vastavalt 2003. aasta 10 ja 15. juulil. Need kolmandate huvitatud poolte märkused edastati Belgiale, kes esitas oma märkused 2003. aasta 8. oktoobril.2003. aasta 7. novembril toimus Belgia ametivõimude ja SIOEN’i koosolek. 2003. aasta 27. novembril nõustus CIRFS, et teatav osa tema 10. juuli 2003. aasta teatises sisalduvatest andmetest, mis klassifitseeriti esialgselt rangelt konfidentsiaalseks, edastatakse Belgia ametivõimudele. See teave edastati Belgiale 2003. aasta 1. detsembril. Belgia esitas märkused 19. jaanuaril 2004.

(5)

SIOEN on sünteetilise kiu sektoris tegutsev suurettevõtte. Ettevõte kuulub 99,99 % ulatuses ettevõttele Sioen Industries SA, mille käive oli 2001. aastal 226,02 miljonit eurot, ning ettevõttes töötas ligikaudu 3 900 inimest.

(6)

SIOEN deklareerib ajavahemikul 2001. aasta mai kuni 2003. aasta juuni 19,46 miljoni euro suuruse abikõlbliku investeeringusumma. Selle investeeringu eesmärk on arendada ettevõtte suure katketugevusega tööstusliku polüesterkiu (3) tootmise võimsust. Kiud on mõeldud kaetud kangaste tootmiseks, mida kasutatakse selliste lõpptoodete valmistamiseks nagu veoautode presentkatted, telgiriided või turvapadjad. Belgia sõnul ei ole kiud mõeldud kasutamiseks tekstiilisektoris (rõivaste või vaipade tootmine). Investeering peaks võimaldama 39 töökoha loomist.

(7)

Investeeringu abil tõstetakse tootmisvõimsust 8 500 tonnilt aastas 2002. aastal 14 850 tonnile aastas alates 2003. aastast. (4) Belgia kinnitab et, seadmeid ei oleks võimalik kohandada kergesti ja väheste kuludega teist tüüpi kiudude tootmiseks. Tegelik aastatoodang ulatus 2002. aastal 7 650 tonnini ning alates 2003. aastast kasvas 13 543 tonnini. Sioen Industries vertikaalse integratsiooni struktuuri raames on kogu toodangumaht mõeldud eranditult kasutamiseks kontsernisiseselt.

(8)

Kavandatud abi summas 2,86 miljonit eurot peaks antama lubatud toetuskava raames, (5) mis siiski ei kata sünteetilise kiu tööstusele antavat abi. Abitaotlus esitati 18. mail 2001. aastal Vallooni ametivõimudele, kes kinnitasid selle 29. augustil 2002. aastal tingimusel, et komisjon kiidab abi heaks. Lubatud abi piirmäär Hainaut’ piirkonnas on ühenduse sätete kohaselt (asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkt c) suurettevõtete puhul toetuse netoekvivalent 17,5 %.

(9)

Uurimismenetluse algatamise otsuses väljendas komisjon, lähtuvalt turu olukorrast ja abi saava investeeringu pealt oodatavast mõjust tootmisvõimsusele, kahtlusi seoses abi vastavusega sünteeskiutööstusele antava abi eeskirjades (6) (edaspidi “eeskirjad”) väljendatud ühisturuga kokkusobivuse kriteeriumidele.

(10)

CIRFS’i esitatud märkused võib kokku võtta järgmiselt.

(11)

CIRFS osutab, et sünteetiliste kiudude tööstus on riigiabi põhjustatud konkurentsimoonutuste suhtes eriliselt tundlik. Sektoris, kuhu kuulub suure katketugevusega tööstuslik polüesterkiud, võib riigiabi, kui seda ei kontrollita väga rangelt, olemuslikult kahjustada kaubavahetuse tingimusi vastupidiselt ühistele huvidele.

(12)

Küsimuse kohta, kas turul esineb struktuuriline pakkumise vähesus, märgib CIRFS, et Belgia ametivõimude arvutustest sellise puuduse olemasolu ei nähtu, kui tugineda teatamisele eelnenud kahe aasta keskmistele näitajatele. See oletus näib ühtivat CIRFS konfidentsiaalsete andmetega, mis koostati tema liikmete deklaratsioonide ja mitteliikmeid puudutavate hinnangute alusel, mille kohaselt ulatus võimsuste kasutamine ühenduses 2000. aastal 91,45 %, 2001. aastal 88,06 % ja 2002. aastal 88,23 %ni.

(13)

Turu mõjutamise kohta osutab CIRFS, et SIOEN’i investeeringud, mille puhul abi kavandatakse, kujutavad märkimisväärset võimsuse suurenemist nii SIOEN’i enda kui ka sektori jaoks tervikuna. Selle kohta märgib CIRFS ka, et ükski tootja tema liikmete hulgast ei saa tegelikult rahuldavat investeeringutasuvust või müügitulu, seega oleks riigiabi mõju nende konkurentsipositsioonile eriliselt negatiivne. CIRFS selgitab lisaks, et üks konkureeriv tootja tuli alles äsja uuesti pinnale pärast saneerimismenetlust ning et riigiabi andmine konkurendile võiks rängalt kahjustada selle konkurendi saneerimiskava. Teised ühenduse tootjad investeerisid viie viimase aasta jooksul sellesse tegevusse hinnanguliselt 59 miljonit eurot, ilma riigilt investeerimisabi saamata, see kehtib isegi nende tootjate puhul, kes asuvad abisaavates piirkondades. Lõpuks ootab CIRFS, et turul säilib tugev konkurents ning et marginaalid jäävad väikesteks mitmeks aastaks, mitte üksnes ühenduse tootjate vahelise konkurentsi osas, vaid ka dumpingimpordi mõju all.

(14)

PROFIBRA märkused võib kokku võtta järgmiselt.

(15)

PROFIBRA väljendas 2003. aasta 15. juuli kirjas murelikkust SIOEN’ile antava abi suhtes. Tema arvates ei õigusta SIOEN’i abitaotlust mitte mingid asjaolud. PROFIBRA osutab, et SIOEN’i kavandatud võimsuse suurendamine moodustab 74,4 % tema praegusest võimsusest, mis võrdub 3,5 %ga Euroopa koguvõimsusest. Käesolevates tööhõive ja üleilmastumise tingimustes ning Euroopa turule juurdepääsu tõkestavate piirangute puudumisel ei vastaks abitaotlus ühelegi ettevõtlus- või majandusloogikale. PROFIBRA vaidlustab ka pakkumise vähesuse väite, kuivõrd võimsuste kasutamise määrad olid 86,7 % 2000. aastal ja 89,5 % 2001. aastal. Ta nimetab ka olulist impordi suurenemist ja juhib tähelepanu, et selles sektoris võib ettevõte, kelle võimsuse minimumkasutustase ei ole vähemalt 85 %–90 %, teenida tõenäoliselt ainult kahjumit.

(16)

Belgia märkused komisjoni uurimismenetluse algatamise otsuses väljendatud kahtluste ja kolmandate poolte märkuste kohta võib kokku võtta järgmiselt.

(17)

Belgia osutab, et CIRFS ja PROFIBRA on kutseliidud, mis esindavad suure katketugevusega tööstuslike polüesterkiudude põhilisi tootjaid ja mille liikmete hulka SIOEN ei kuulu. Belgia seab nende märkuste erapooletuse kahtluse alla, pidades neid põhjendamatuteks, ebatäpseteks ja kahemõttelisteks. Ta palub komisjoni hinnata neid märkusi teatava ettevaatusega, seda enam, et puudub ametlik statistika kõnesoleva turu kohta.

(18)

Küsimuse kohta, kas esineb struktuurilist pakkumise vähesust, osutab Belgia, et puudub ametlik statistika suure katketugevusega tööstusliku polüesterkiu kohta. SIOEN kogus tootmis- ja tarbimisvõimsuste alast teavet peamistelt turul tegutsevatelt tootjatelt, et saada võimalikult parem ülevaade võimsuste kasutamise määrast. Nende in tempore non suspecto antud andmete alusel selgitab Belgia, et võimsuste kasutamise määr suure katketugevusega tööstusliku polüesterkiu osas on suurem kui 90 %. Belgia ametivõimud järeldavad, et sektorit iseloomustas ajavahemikul 2000–2002 struktuuriline pakkumise vähesus, mida olevat kinnitanud mitmed asjatundjad.

(19)

Selles osas selgitab SIOEN ka, et tema toodetav kiud sisaldab kõrget lisandväärtust ning et turule on iseloomulik suhteliselt tugev hindade püsivus alates 1999. Ettevõte lükkab tagasi ka CIRFS’i väited, mille kohaselt avaldaks see tugevat survet kasumimarginaalile selles sektoris. Ta osutab sellega seoses, et CIRFS’ liikmed tegutsevad vähem tasuvatel turgudel kui suure katketugevusega polüesterkiu turg, samas kui SIOEN võlgneb oma head tegevustulemused oma olulistele uurimis- ja arendustegevustele, mis on koondunud pidevale kvaliteedi parandamisele ja tema esindatusele väga tasuvatel turuniššidel.

(20)

Belgia hinnangul vastab SIOEN’i võimsuse suurendamine eeskirjadele. Määratlemaks, kas võimsuste muutmine on märkimisväärne või ei ole, peaks komisjon võtma vastavalt eeskirjadele arvesse mitmeid elemente.

(21)

Esiteks osutab Belgia, et SIOEN’i võimsuse suurendamisest tulenev lisatoodang tarbitakse täielikult grupisiseselt. SIOEN’i toodangul ei olevat mingit mõju suure katketugevusega polüesterkiu teiste tootjate hindadele või nende kasumimarginaalile.

(22)

Teiseks puudutab abi kõrgtehnoloogia investeerimise projekti, mis võimaldab SIOEN’il pakkuda oma grupile väga eriliste omadustega toodet. See ettevõttesiseselt väljaarendatud ja pidevalt täiendatud tööstuslik polüesterkiud ei ole turul kättesaadav. Järelikult on SIOEN’i võimsuse suurendamise põhjuseks selle vertikaalne integreerimine ning toodang tarbitaks täiel määral grupisiseselt.

(23)

Kolmandaks rõhutab Belgia, et võimsuse suurendamine 3,5 % võrra ei ole märkimisväärne, võrreldes Euroopa turuga ning et see on väiksem kui 5 %, mida komisjon ei pidanud märkimisväärseks suurendamiseks oma 1999. aasta otsuses SIOEN’i kohta. (7) Kui komisjon peaks otsustama hinnata käesolevas asjas võimsuse suurendamist äriühingu tasandil ja mitte Euroopa turu suhtes, oleks see vastuolus tema 1999. aasta otsusega.

(24)

Lõpuks rõhutab Belgia ka, et asjaolu, et võimsuse suurendamist hinnatakse äriühingu tasandil, oleks diskrimineeriv väiketootjate suhtes, kuna teatava võimsuse suurendamisega kaasneks suhteliselt väiksem suurendamise määr suure äriühingu puhul, mille tootmisvõimsus on juba niigi kõrge.

(25)

Asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 sätestatakse põhimõte, mille kohaselt, kui ei ole sätestatud teisiti, on abi, mis moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtteid või teatud toodangut, ühisturuga kokkusobimatu, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(26)

SIOEN’le kavandatav abi seisneb riigi ressurssidest rahastatavas toetuses. See võimaldab ettevõttel teostada kõnealust investeeringut, ilma et ta peaks kandma täiel määral selle kulusid. SIOEN on tegev tootmissektoris, kus liikmesriikidevaheline kaubandus on oluline ja kus konkurentsitingimused on rasked, nagu seda tõendab sektoriaalse raamistiku olemasolu kuni 2002. aasta 31. detsembrini. (8) SIOEN’le kavandatav toetus moodustab järelikult asutamislepingu artikli 87 lõike 1 mõistes abi.

(27)

Asutamislepingu artikli 87 lõikes 2 on loetletud asutamislepinguga kokkusobivad abi tüübid. Lähtuvalt kavandatava abi olemusest ja eesmärgist ning ka ettevõtte geograafilisest asukohast ei ole kõnealuse lõike punktid a, b ja c kõnealusele projektile kohaldatavad. Asutamislepingu artikli 87 lõikes 3 täpsustatakse muud abivormid, mida võib pidada ühisturuga kokkusobivaks. Komisjon märgib, et projekt asub Blanc Ballot à Mouscron’ (Hainaut’ piirkond) alal, mis on vastavalt asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile c abikõlblik ala. Lubatav abi ülemmäär on suurettevõtetele 17,5 % toetuse netoekvivalendis. Belgia kavatseb anda abi 50 % ulatuses regionaalabi suhtes kohaldatavast künnisest.

(28)

Alates 1977. aastast on tootjatele tegevusabi kujutava toetuse andmist sünteetiliskiu tootjatele reguleerivad tingimused kehtestatud eeskirjades, mille sõnastust ja kohaldamisala on korduvalt muudetud, viimati 1996. aastal. (9) Alates 2003. aasta 1. jaanuarist ei ole eeskirjad enam kohaldatavad ja ükski abi sünteetiliskiutööstusele ei ole lubatud. (10) Siiski kooskõlas komisjoni teatise (mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi kohta piirkondliku abi andmiseks ulatuslikele investeerimisprojektidele) (11) punkti 39 viimasele lausega: […] “sünteeskiutööstust käsitlevad teatised, mille komisjon registreerib enne 1. jaanuari 2003, vaadatakse siiski läbi teatiste esitamise ajal kehtivate kriteeriumide alusel.” Kuna kõnesolevast abist teatati 2002. aasta 20. detsembril, tuleb seda järelikult hinnata eeskirjade alusel.

(29)

Eeskirjades on sätestatud, et teatatakse kõikidest sünteetiliste kiudude tootjatele mistahes kujul abi andmise projektidest, ning olenemata sellest, kas komisjon on vastava toetuskava lubanud või mitte, ning mis ei vasta vähese tähtsusega abi kriteeriumile ja moodustavad otsetoetuse:

(30)

Antud juhul antaks kavandatav abi sünteetiliste kiudude tootmiste toetamiseks, mis kuuluvad eeskirjade kohaldamisalasse, nimelt tööstusliku polüesterkiu uue ekstrusioonivõimsuse seadmestiku alla. Sellest teatati seega komisjonile õigesti.

(31)

Eeskirjades nimetatakse komisjoni uurimise ajal kontrolli kohaldamisalasse kuuluvate projektide suhtes kohaldatavad kriteeriumid. Nimelt on eeskirjades ette nähtud, et kavandatava abi kokkusobivuse hindamisel vaadeldakse põhiliselt nende mõju kõnesolevate toodete, see tähendab nende kiudude või niitide turgudele, mille tootmist kõnealuse abiga toetataks. Eeskirjade alusel lubatakse investeerimisabi suurettevõtetele, see tähendab ettevõtetele, mis ei ole väikse ja keskmise suurusega ettevõtted, 50 % ulatuses abi kohaldatavast ülemmäärast ainult juhul, kui abiga kaasneb vastavate võimsuste märkimisväärne vähendamine või kui kõnealuste toodete turgu iseloomustab struktuuriline pakkumise vähesus, ning kui abiga ei kaasne asjaomaste võimsuste märkimisväärset suurenemist. SIOEN on suurettevõtte seisuses, kuna grupis, millesse ta kuulub, töötab üle 250 inimese, ja selle käive ületab 40 miljonit eurot. (12)

(32)

Komisjon leiab, et võimsuse suurendamist tuleb hinnata äriühingu tasandil. Järelikult tuleks abi saava projektiga seotud võimsuste muutuste hindamiseks võrrelda abisaaja võimsust enne ja pärast abi andmist (lisades projektist tuleneva lisavõimsuse ja arvestades maha mahakantavad võimsused).

(33)

Oma märkustes viitas Belgia komisjoni 28. juuli 1999. aasta otsusele, (13) milles komisjon ei olnud esitanud vastuväiteid SIOEN’ile antava abi suhtes. Belgia osutab, et antud juhul hinnati SIOEN’i võimsuse suurendamist turu koguvõimsuse suhtes ning et sellest tulenevat ei peetud võimsuse suurendamist 5 % võrra märkimisväärseks. Komisjon hindab siiski, et selle juhtumi puhul oli tegemist täiesti erandliku ja käesolevas asja olukorrast täiesti erineva olukorraga nimelt selles osas, et tookord ei olnud äriühingul enne investeeringut mitte mingit ekstrusioonivõimsust. Uue võimsuse hindamine turu koguvõimsuse suhtes oli antud juhul õigustatud, sest SIOEN oli uus turuletulija, kellel ei olnud kõnealuse toote osas üldse tootmisvõimsust. Kui komisjon oleks hinnanud võimsust äriühingu tasandil, oleks mistahes uue turuletulija uus võimsus eeldanud põhimõtteliselt “märkimisväärset” suurendamist. Selline lähenemine oleks olnud diskrimineeriv uute turuletulijate suhtes. Praegu on SIOEN turul end kindlalt sisse seadnud tootja, kellel on olemasolev tootmisvõimsus, ning järelikult ei ole enam õigustatud kalduda kõrvale komisjoni pidevast praktikast, mis seisneb võimsuse hindamises äriühingu tasandil.

(34)

Belgia väite suhtes, mille kohaselt, struktuurilise pakkumise vähesuse korral, tuleb võimsuse suurendamist hinnata turu koguvõimsuse suhtes, märgib komisjon, et raamistik ei näe ette erinevaid võimsuse meetmeid selle järgi, kas turul esineb või mitte struktuuriline pakkumise vähesus. Eeskirjades kehtestatud tingimused struktuurilise pakkumise vähesuse osas ei ole enam nii ranged, kuivõrd raamistik ei nõua suurettevõtete puhul, et abiga kaasneks “märkimisväärne võimsuse vähendamine”, vaid ainult, et sellega ei kaasneks “võimsuste märkimisväärset suurenemist”. Lisaks on eeskirjade eeliseks, et see ei sätesta, et struktuurilise pakkumise vähesuse puhul ei mõõdetaks võimsuse suurendamist äriühingu tasandil, vaid turu koguvõimsuse suhtes. Järelikult ei või abiga mingil juhul kaasneda võimsuste märkimisväärset suurenemist, olenemata sellest, kas turgu iseloomustab või mitte struktuuriline pakkumise vähesus.

(35)

Belgia kinnitas ja selgitas komisjonile pärast menetluse algatamist masinate valmistajalt pärinevate dokumentide alusel, et spetsialiseeritud masinaid ei saa hõlpsasti kohandada erinevat tüüpi kiudude tootmiseks. Selle alusel nõustub komisjon võimsuste mõõtmiseks kasutatud meetodiga. Belgia sõnul tõuseb investeeringu tulemusel tööstusliku polüesterkiu tootmisvõimsus aastas 8 500 tonnilt 2002. aastal 14 850 tonnile aastas alates 2003. aastast (keskmise detsiteksi 1 100 dtex alusel), mis moodustab umbes 75 % märkimisväärse suurenemise äriühingu tasandil.

(36)

Kuna SIOEN suurendab oma võimsust märkimisväärselt, ei ole komisjoni hinnangul vaja käesolevas asjas otsustada, kas turul esineb või mitte struktuuriline vähesus.

(37)

Komisjon ei nõustu SIOEN’i väitega, mille kohaselt tema võimsuse suurendamisest tulenev toodang, mis tarbitakse täiel määral SIOEN’i kontsernisiseselt, ei mõjuta mingil määral teiste tööstuslike polüesterkiudude tootjate hindu või kasumimarginaale. Isegi kui uus toodang tarbitakse tulenevalt selle vertikaalsest integreerimisest täiel määral SIOEN’i kontsernisiseselt, ei või välistada, et niiti võiks muudel asjaoludel tarnida kolmandad tootjad, mida rõhutatakse kolmandate huvitatud isikute märkustes.

(38)

Võttes arvesse selle investeeringu mõju, mille toetamiseks mõeldud abi on kavandatud tootmisvõimsuste alusel, hindab komisjon, et abi ei täida eeskirjades sätestatud ühisturuga kokkusobivuse põhikriteeriume, kuivõrd see viiks asjaomaste võimsuste märkimisväärse suurenemiseni. Järelikult ei ole vaja hinnata kahte teist raamprogrammis määratletud kriteeriumi (asjaomase toote turu olukord, asjaomase toote uuenduslik olemus). Komisjon märgib, et igal juhul ei ole selgelt määratletud, et asjaomase toote turgu iseloomustab struktuuriline pakkumise vähesus, võttes arvesse kolmandate isikute (CIRFS ja PROFIBRA) antud teavet olukorra kohta seoses võimsustega ühenduses ja Belgia esialgses teates edastatud andmeid kahe teatele eelnenud aasta kohta (võimsuste kasutamise määr alla 90 %).

(39)

Ükski asutamislepingu artikli 87 lõikes 3 sätestatud teistest eranditest ei ole antud juhul kohaldatav. Investeeringut ei tehta asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis a osutatud piirkonnas. On selge, et abi ei ole mõeldud Euroopa jaoks ühist huvi omava tähtsa projekti edendamiseks ega tõsise majandusliku häire parandamiseks liikmesriigis, nagu nähakse ette asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis b. Lõpuks Belgia ametivõimud ei ole väitnud ega ka komisjon ei ole täheldanud, et abi võiks olla suunatud muu horisontaalse või sektoriaalse eesmärgi elluviimiseks asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c või d mõistes,

25.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 165/21

(1)

11. juuni 2003. aasta kirjaga teavitas komisjon Rootsit oma otsusest algatada töötleva tööstuse energiamaksust vabastamise suhtes asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlus.

(2)

9. juuli 2003. aasta kirjaga, mis on registreeritud komisjonis samal päeval (A/34842), esitas Rootsi oma märkused nimetatud menetluse algatamise kohta.

(3)

Komisjoni otsus menetluse algatamiseks avaldati Euroopa Liidu Teatajas9. augustil 2003. (2) Komisjon kutsus huvitatud pooli üles esitama oma märkused kõnealuse abi kohta.

(4)

Komisjon sai Rootsi Ettevõtete Konföderatsiooni (Svenskt näringsliv) märkused 29. septembril 2003.

(5)

Rootsi Ettevõtete Konföderatsiooni märkused saadi kätte ettenähtud tähtajaks (3) ja komisjon edastas need Rootsi valitsusele, kellele anti võimalus neid kommenteerida. Rootsi valitsus ei esitanud ühtegi märkust.

(6)

Seadus energiamaksu kehtestamise kohta võeti Rootsis vastu aastal 1957. Vastavalt sellele seadusele kohaldatakse energiamaksu fossiilkütustele ja elektrienergiale. Maksul on positiivne keskkonnaalane mõju energiasäästmise ja energeetilise efektiivsuse seisukohast.

(7)

Elektrimaksu rakendatakse kõigile majapidamistele ja teenindussektori ettevõtetele ning töötleva tööstuse ettevõtetele, kui tegemist on kütmise eesmärgil, mitte tootmisprotsessis kasutatud elektriga.

(8)

Vastavalt energiamaksu seaduse 11. peatüki artiklile 3 on tööstuse töötlusprotsessis kasutatud elektrienergia (NACE Rev. 1, jaod C ja D) energiamaksust täielikult vabastatud. (4) Oma praegusel kujul viidi maksuvabastus sisse 1. jaanuaril 1993, seega enne Rootsi liitumist Euroopa Majanduspiirkonna ja Euroopa Liiduga. Hiljem ei ole seadust muudetud.

(9)

Referentsperioodi jooksul oli elektrimaksu suurus 0,198–0,241 Rootsi krooni kWh.

(10)

Rootsi võimude hinnangul toob täielik maksuvabastus kaasa umbes 11 miljardi Rootsi krooni suuruse maksutulude kaotuse aastas (umbes 1,19 miljardit eurot).

(11)

Komisjon algatas uurimismenetluse, kuna kahtlustas, et kõnealuse meetme puhul on tegemist riigiabiga, ning et sellisel juhul võib see olla ühisturuga kokkusobimatu. Komisjon leidis, et maksuvabastuse süsteem on riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Komisjon seab kahtluse alla eeldatava abi vastavuse ühenduse suunistega keskkonnakaitsele antava riigiabi kohta (5) (edaspidi nimetatud “suunised”).

(12)

Rootsi Ettevõtete Konföderatsiooni hinnangul tuleb elektrimaksu ja süsinikdioksiidimaksu vaadelda ühe energia maksustamissüsteemi kahe koostisosana. Seda saab selgitada tiheda seosega nimetatud kahe maksu vahel: et mitte põhjustada ülemäärast nõudlust elektrienergia järele, tuleb CO2 maksumäära suurendamist kompenseerida elektrimaksu määra vastava suurendamisega.

(13)

Kokku suurenes energiamaks vahemikus 1993–2004 umbes 27 miljardit Rootsi krooni (umbes 3 miljardit eurot). See suurendamine ei oleks võimalik olnud ilma töötleva tööstuse täieliku energiamaksust vabastamiseta. Seega ei tähenda täielik elektrimaksust vabastamine riigile tulude vähenemist ning ei ole järelikult rahastatud riigi ressurssidest.

(14)

Rootsi Ettevõtete Konföderatsiooni hinnangul kuulub Rootsi töötleva tööstuse maksuvabastus loogiliselt samasse süsteemi, arvestades asjaolu, et tööstusel on piisavalt põhjust energia säästmiseks, kuna elekter on nende ettevõtete jaoks oluline hinnakujunduslik element. Rootsi tööstuse konkurentsivõime säilitamiseks samas energiamaksu tervikuna tõstes peab tööstus elektrimaksust vabastatud olema.

(15)

Samadel põhjustel, mis tõi välja ka Rootsi valitsus (vt põhjendust 21), leiab Rootsi Ettevõtete Konföderatsioon, et meede ei kahjusta ega ähvarda kahjustada konkurentsi ega soodusta ka teatavaid tootmissektoreid.

(16)

Alltoodud põhjustel leiab Rootsi Ettevõtete Konföderatsioon, et mingil juhul ei tohi toimuda abi tagasinõudmist.

(17)

Esiteks, vastavalt nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (6) artiklile 14 on tagasinõudmine võimalik vaid ebaseadusliku abi puhul, mis on määratletud nimetatud määruse artikli 1 punktis f kui “uus abi, mis on kehtestatud vastuolus asutamislepingu artikli 93 lõikega 3”. Arvestades asjaoluga, et uurimismenetluse algatamise otsuse punktis 2.2 leiab komisjon, et meede kujutab endast olemasolevat abi, ei saa tagasinõudmine toimuda tagasiulatuvalt.

(18)

Teiseks, tagasinõudmine ei saa toimuda seoses abisaajate õiguspärase ootusega. Kõnealuse seaduse ettepaneku tegi Rootsi valitsus ja selle võttis vastu Rootsi parlament. Ettevõtted ei pea kahtluse alla seadma omaenda parlamendi otsuseid, seda enam, et on olemas komisjoni varasemad otsused, (7) milles meetmed töötleva tööstuse toetuseks on tunnistatud üldmeetmeteks. Lisaks sellele võimaldab nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (8), hoida alates 1. jaanuarist 2004 suurte elektritarbijate kasutatava elektri maksumäära nulltasemel. Arukal ettevõtjal peaks seega olema õiguspärane ootus, et nii võiks teha ka kaks aastat enne seda tähtaega.

(19)

Kolmandaks oleks tagasinõudmine vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Tagasinõudmise eesmärk on taastada väidetavalt kahjustatud konkurents. Kuna Rootsi Ettevõtete Konföderatsioon leiab, et meede ei kahjusta ega ähvarda kahjustada konkurentsi, ei ole mingit õiguslikku ega üldist huvi, mis abi tagasinõudmist õigustaks. Lisaks oleks paljudel asjaomastel ettevõtetel raskusi saadud abi tagasimaksmisega ning mõne ettevõtte puhul ei saa välistada ka pankrotiohtu.

(20)

Ning lõpuks, Rootsi Ettevõtete Konföderatsioon jagab Rootsi valitsuse seisukohta (vt põhjendust 28), mille kohaselt komisjon ei ole järginud määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 17 lõikes 2 sätestatud kohustust.

(21)

Rootsi töötlev tööstus kasutab suhteliselt palju elektrienergiat võrreldes tema konkurentidega teistes riikides, kes kasutavad pigem kivisütt või maagaasi. Kuna neile energiaallikatele rakendatakse paljudes liikmesriikides maksusoodustusi, leiab Rootsi, et Rootsi töötleva tööstuse elektrimaksust vabastamine on põhjendatud. Lisaks on energia maksumäär Rootsis üldiselt palju kõrgem kui enamikus teistes liikmesriikides, ning seda taset ei oleks olnud võimalik saavutada, kui mõningaid sektoreid ei oleks elektrimaksust vabastatud.

(22)

Seega vaidlustab Rootsi valitsus väite, et maksuvabastus annab Rootsi töötlevale tööstusele teiste liikmesriikide ees eelise.

(23)

16. märtsi 2001. aasta kirjas nõustus Rootsi valitsus suuniste punktides 75–77 väljapakutud meetmetega.

(24)

8. novembril 2001 leidis Euroopa Kohus kohtuasja C-143/99 (Adria-Wien Pipeline) (9) puhul energiamaksu soodustuste kohta Austrias, et ühe kindla majandusharu energiamaksust vabastamine on riigiabi.

(25)

Rootsi valitsus kinnitab, et hetkel, kui Rootsi nõustus suunistes väljapakutud meetmetega, ei olnud selge, kas meede on käsitletav riigiabina või mitte. Pärast Adria-Wien Pipeline`i otsust tunnistas Rootsi valitsus, et meede sisaldab elemente, mis tekitavad riigiabi küsimuses probleeme. Rootsi rõhutab siiski, et arvestades energiamaksu tehnilise keerukusega oli vaja, et valitsuse otsuse ja muudetud ettekirjutuste jõustumise vahele jääks mõistlik ajavahemik. Kavas on maksustada töötlev tööstus alates 1. juulist 2004 elektrimaksuga, mille määr vastab uues energiamaksustamise direktiivis 2003/96/EÜ kindlaksmääratud miinimumtasemele.

(26)

Rootsis kohaldatakse fossiilkütustele ja elektrienergiale energiamaksu ning fossiilkütustele kohaldatakse süsinikdioksiidimaksu. Rootsi valitsus käsitleb neid makse sama maksusüsteemi elementidena, eesmärgiga suurendada energiakasutuse efektiivust ja vähendada CO2 väljalaset. Seepärast rõhutab Rootsi valitsus, et komisjon peab hinnangus ühisturuga kokkusobivuse kohta võtma arvesse kõigist maksusüsteemi osadest tervikuna tulenevat maksukoormust, selle asemel, et vaadelda elektrimaksu eraldiseisvana.

(27)

Rootsi valitsus on komisjonile korduvalt edastanud informatsiooni, selgitades täpselt kõnealust abikava. (10) Rootsi valitsus leiab seega, et ta on täitnud oma kohustuse edastada kogu vajalik teave, võimaldamaks komisjonil kehtivaid abikavu analüüsida, vastavalt määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 17 lõikele 1.

(28)

Rootsi valitsus kinnitab, et komisjon rikkus määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 17 lõiget 2, mille kohaselt peab komisjon teavitama liikmesriiki, kui ta leiab, et mõni meede on läinud vastuollu ühisturuga, enne vastavate meetmete väljapakkumist. Komisjon pakkus tõepoolest, ilma nimetatud informatsiooni andmata, välja meetmed mitte ainult erikavade kohta, vaid kõigi uue suuniste jõustumise hetkel kehtivate kavade kohta.

(29)

Selle protseduuririkkumise tõttu ei ole abi ebaseaduslik ning ei kuulu järelikult tagasinõudmisele.

(30)

Vastavalt valitsusvormi (regeringsformen) käsitleva konstitutsioonilise seaduse 2. peatüki artikli 10 lõikele 2 võib maksu kehtestada vaid siis, kui see tugineb sättel, mis oli jõus maksu põhjustava asjaolu toimumishetkel.

(31)

Võttes arvesse, et Rootsi energiamaksustamise seadus ei sisalda sätet, mille kohaselt peaks töötleva tööstuse ettevõtted elektrimaksu maksma, viiks selle seaduse muudatus tagasiulatuvale maksustamisele, mis oleks vastuolus Rootsi põhiseadusega.

(32)

Oma otsuses algatada asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlus leidis komisjon, et kõnealune meede kujutab endast Rootsi liitumise hetkest Euroopa Liiduga ja kuni 1. jaanuarini 2002 olemasolevat abi määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punkti b alapunkti i tähenduses. Rootsi nõustus sõnaselgelt komisjoni pakutud meetmetega, mille kohaselt kõik olemasolevad keskkonnakaitse abikavad oleks tulnud kohandada suunistele (punkt 77). Komisjon tuvastas, et käesoleval juhul seda ei tehtud. Seetõttu paluti Rootsil esitada kogu informatsioon, mis võib vajalik olla ajavahemiku 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2005 uurimiseks.

(33)

Rootsi valitsuse 9. juuli 2003. aasta kirjas esitatud märkused katavad selgelt komisjoni märgitud perioodi. Rootsi valitsus teostas oma kaitseõigust kogu kõnealuse perioodi puhul.

(34)

Kolmandatel pooltel oli sama ajavahemiku jooksul võimalus esitada oma märkused abikava kohaldamise kohta. Rootsi Ettevõtete Konföderatsioon esitas oma märkused energiamaksust vabastamise kohta 29. septembri 2003. aasta kirjas. Seega on järgitud kolmandate poolte õigust oma märkuste esitamiseks.

(35)

Seadusega, millega muudetakse energiamaksustamise seadust (1994:1776), (11) viiakse sisse uus elektri maksustamise süsteem. See seadus pidi jõustuma 1. juulil 2004 ning sellest teavitati komisjoni 1. aprilli 2004. aasta kirjas. (12) Seega võtab komisjon selle meetme kohta vastu eraldi otsuse.

(36)

Järelikult puudutab ühisturuga vastavuse uurimine ajavahemikku 1. jaanuarist 2002 kuni hetkeni, millal praegune süsteem enam ei kehti.

(37)

Et meedet saaks käsitleda riigiabina EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, peavad täidetud olema neli tingimust. Meede peab soodustama teatud ettevõtjaid, peab olema valikuline, peab olema rahastatud riigi ressurssidest ja peab mõjutama liikmesriikide vahelist kaubandust.

(38)

Uurides küsimust, kas meede annab abisaajatele eelise, peab komisjon võrdlema faktiliselt ja juriidiliselt võrreldavates olukordades olevaid ettevõtteid. (13) Järelikult ei saa komisjon hinnata Rootsi töötleva tööstuse olukorda võrreldes teiste Euroopa riikide töötleva tööstuse olukorraga, vaid peab hindama Rootsi töötleva tööstuse sektori ettevõtete eeliseid võrreldes teiste Rootsi ettevõtetega. Selles suhtes annab asjaolu, et meede vabastab töötleva tööstuse sektori ettevõtted kulust, mida need muidu peaksid kandma, neile ettevõtetele eelise võrreldes teiste Rootsi tööstussektoritega. Kohaldades maksuvabastust ainult teatavatele ettevõtetele, annab meede neile eelise teiste ettevõtete ees, mis võib viia konkurentsi kahjustamiseni.

(39)

Maksuvabastus piirdub Rootsi töötleva tööstuse ettevõtetega (NACE Rev. 1, jaod C ja D). Euroopa Ühenduste Kohus leidis, (14) et “ei kasusaavate ettevõtete suur arv ega sektorite, kuhu need ettevõtted kuuluvad, mitmekesisus või tähtsus ei võimalda käsitleda riigi algatust üldise majanduspoliitilise meetmena”. Rootsi Ettevõtete Konföderatsioon kinnitab, et otsustes N 255/1996 ja NN 72/A/2000 tunnistas Euroopa Komisjon Rootsi süsinikdioksiidimaksu süsteemi üldmeetmeks. See väide ei ole õige. Esimeses otsuses käsitletakse CO2 maksusüsteemi ühisturuga kokkusobiva riigiabina. Teine otsus on seotud sama süsteemi pikendamisega, mida kiideti heaks samade sätete alusel. Erinevalt sellest on komisjoni pideva praktika (15) jooksul, mida kinnitab Euroopa Kohtu praktika, (16) käsitletud suurte energiatarbijate või kindla majandussektori maksusoodustusi valikulise meetmena. Komisjon leiab seega, et kõnealune maksuvabastus kujutab endast valikulist meedet.

(40)

Komisjoni hinnangul ei ole meetme valikulisus süsteemi loogika poolt õigustatud, võttes arvesse, et see ei ühildu maksu sisemise loogikaga. Hoopis vastupidi, maksusoodustus eristub selgelt üldstruktuurist ja maksu toimimismehhanismist. Maksu eesmärk on õhutada ettevõtteid võtma meetmeid, mis võimaldaks energiasäästu. Isegi kui kõnealused ettevõtted rakendavad juba olulisi meetmeid oma energiatarbimise vähendamiseks, et vähendada kulutusi, on energiamaksul siiski täiendav positiivne mõju. Energiatarbimine sõltub üldiselt tehnoloogiast ning seda saab kindlaks määrata vaid lühiajaliselt. Pikemas perspektiivis on üldiselt võimalik tõsta efektiivsust teisiti, eelkõige tänu tehnoloogilisele progressile ja innovatsioonile. Selles suhtes ei vasta süsteemi loogikale töötleva tööstuse sektori ettevõtete vabastamine energiamaksust, sest määratluselt on nad ise samuti saastajad, võttes arvesse, et energiatarbimisest tekkinud keskkonnakahju on ühesugune hoolimata sellest, millise majandussektoriga on tegemist.

(41)

Meede on riigi vastutusalas ja seda rahastatakse riigi ressurssidest, kuna viimane on nõustunud maksutulude vähenemisega. Komisjon ei jaga Rootsi Ettevõtete Konföderatsiooni seisukohta, et maksutulud ei vähenenud, kuna kasvasid tegelikult makstavad elektri ja süsinikdioksiidimaksud. Vastupidi, maksumäära suurendamine toob maksuvabastuse puhul kaasa veelgi suurema kahju.

(42)

Vähemalt mõned kasusaajad tegutsevad sektorites, kus toimub kaubavahetus liikmesriikidega. Seega võib meede mõjutada kaubandust ja kahjustada konkurentsi.

(43)

Kokkuvõttes leiab komisjon, et meetme näol on tegemist riigiabiga EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(44)

Komisjon kinnitab oma seisukohta, mille kohaselt elektrimaksu ei saa hinnata koos süsinikdioksiidimaksuga, ning seda kahel põhjusel, nagu on märgitud asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse algatamise otsuses. Esiteks, süsinikdioksiidimaksu ei kohaldata elektritarbimisele. Teiseks, kuna 9 % Rootsi elektrienergiast on toodetud tuuma- ja hüdroelektrijaamades, ei ole elektrimaksul CO2 väljalaske osas samasugust mõju kui süsinikdioksiidimaksul. Järelikult tuleb elektrimaksu hinnata eraldi.

(45)

Kuni 2001. aasta 31. detsembrini kujutas abikava endast olemasolevat abi määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punkti b alapunkti i tähenduses. Kuid vastavalt suuniste punktile 77 ja kuna Rootsi nõustus vajalike meetmetega, oleks tulnud kõik olemasolevad keskkonnakaitset soodustavad riigiabid viia suunistega vastavusse enne 1. jaanuari 2002.

(46)

Rootsi valitsus rõhutab, et suunistega kokkusobiva uue energiamaksukava kohaldamiseks on vajalik mõistlik tähtaeg. Esiteks, kaks ja pool aastat on jäänud abikavade suuniste vastuvõtmise tähtaja ja energiamaksu ülevaadatud süsteemi jõustumise vahele. Kuigi komisjon tunnistab, et energia maksustamine on oma olemuselt keeruline küsimus, leiab ta, et kahe ja poole aastane ajavahemik on ebanormaalselt pikk. Teiseks ei ole Rootsi valitsus, erinevalt Prantsusmaast ja Saksamaast, kasutanud võimalust pikendada suuniste rakendamise tähtaega teatavate meetmete puhul. (17) Vastupidi, 16. märtsi 2001. aasta kirjas nõustus Rootsi valitsus komisjoni poolt väljapakutud vajalike meetmetega. Kui Rootsi valitsusel oli raskusi abikava muutmisega enne määratud tähtaega, oleks ta võinud nõustuda väljapakutud vajalike meetmetega, v.a nende kohaldamisega kõnealusele kavale.

(47)

Järelikult hindas komisjon abi kokkusobivust suunistega. Oma otsuses algatada asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlus leidis komisjon, et ükski teine EÜ asutamislepingu artikli 87 lõigetes 2 ja 3 sätestatud erand ei ole kohaldatav. Seda järeldust oleks pidanud kinnitama pärast artikli 88 lõike 2 kohase menetluse lõppu. Selle menetluse kestel ei pakutud välja ühtegi uut elementi, mis oles võinud hajutada kahtlusi, mida komisjon väljendas oma otsuses algatada ametlik uurimismenetlus. Seega on komisjoni järeldused järgmised.

(48)

Suuniste punktis 51.2 on sätestatud, et punkti 51.1 sätteid võib kohaldada juhul, kui maksul on keskkonnakaitsele märgatav positiivne mõju ja kui erand on muutunud vajalikuks majandustingimuste olulise muutuste tõttu, mis seavad ettevõtjad eriti raskesse konkurentsiolukorda. Energiamaksu eesmärk on õhutada ettevõtteid energiasäästmisele ja energiatootlikkuse suurendamisele. Rootsi praegune energiamaksustamise süsteem on püsinud muutmatuna alates 1993. aastast. Selles suhtes on käesoleva meetme puhul tegemist vabastamisega olemasolevast maksust, mille kohta tehti otsus maksu vastuvõtmisel. Järelikult puudutab meede suuniste punkti 51.2, mis viitab punkti 51.1 sobivuskriteeriumidele.

(49)

Ajavahemikul 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2003 on kohaldatav suuniste punkti 51.1 alapunkti b teine taane, võttes arvesse, et maksusoodustus puudutab siseriiklikku maksu, mis on vastu võetud ühenduse maksu puudumisel. Vastavalt sellele sättele peavad maksusoodustusest kasusaavad ettevõtted siiski maksma olulise osa siseriiklikust maksust, kuna eesmärk on säilitada nende ettevõtete motivatsioon oma keskkonnatulemuste parandamiseks. Nii tuleb välja punkti 51.1 alapunkti b teise taande sõnastusest, mille kohaselt harmoneeritud maksuvähendus on lubatud juhul, kui ettevõtja poolt tegelikult makstav summa jääb pärast vähendust suuremaks kui ühenduse alammäär “tasemele, mis ergutab ettevõtjaid keskkonnakaitset parandama”. Praegune maksusoodustus toob kaasa töötleva tööstuse tootmisprotsessis kasutatavale elektrile nullmaksumäära. Komisjon võib seega teha järelduse, et ettevõtted ei ole maksnud olulist osa siseriiklikust maksust. Järelikult ei saa meedet praegusel kujul lugeda ajavahemikus 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2003 suunistega kokkusobivaks. Kuna ka teiste elementide abil ei saa kokkusobivust tõestada, ei ole meede ühisturuga kokkusobiv.

(50)

Nagu märgitud põhjenduses 18, jõustus direktiiv 2003/96/EÜ 1. jaanuaril 2004. See direktiiv võtab sõnaselgelt arvesse keskkonnakaitse eesmärki (eelkõige põhjendused 3, 6, 7 ja 12). Komisjon leiab seega, et direktiivis 2003/96/EÜ kindlaks määratud alammäärade järgimine kujutab ettevõtete jaoks motivatsiooni keskkonnakaitse parandamiseks. See on põhjus, miks komisjon võib nõustuda, et miinimummäärade järgimine on võrdne olulise osa riiklike maksude maksmisega suuniste punkti 51.1, alapunkti b teise taande tähenduses. Järelikult võib Rootsi meetme ajavahemikus 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2003 ühisturuga kokkusobivaks lugeda vaid tingimusel, et kasusaajad peavad tasuma direktiiviga 2003/96/EÜ kindlaksmääratud maksu miinimummäära. Kokkusobimatu abi vastab summale, mis saadakse direktiiviga 2003/96/EÜ kindlaksmääratud maksu miinimummäära rakendamisel.

(51)

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2004 kuni hetkeni, millal praegune süsteem enam ei kehti, ühtlustatakse kõnealune maks direktiiviga 2003/96/EÜ. Järelikult on kohaldatav suuniste punkti 51.1 alapunkti b teine taane. Selle sätte kohaselt võib maksu vähendada juhul, kui kasusaajate poolt tegelikult makstav summa jääb pärast vähendust suuremaks kui ühenduse alammäär. Vastavalt direktiivi 2003/96/EÜ artiklile 10 on minimaalne maksumäär ärieesmärkidel kasutatavale elektrienergiale 0,5 eurot/MWh. Järelikult ei ole käesoleval juhul kindlaksmääratud miinimummäära järgitud. Vastavalt sama direktiivi artikli 17 lõigetele 2 ja 4 on maksumäära kuni nullini langetamine lubatud energiamahukate tarbijate puhul, kes vastavalt lepingutele või samaväärsetele kokkulepetele kohustuvad rakendama meetmeid, mis on mõeldud keskkonnakaitse eesmärkide saavutamiseks või energiatõhususe parandamiseks, mille toime laias laastus samaväärne, mis oleks saavutatud ühenduse tavalisi alammäärasid järgides. Käesoleval juhul ei ole tingimused nullmaksumäära kehtestamiseks täidetud. Järelikult ka ajavahemikus alates 1. jaanuarist 2004 võib Rootsi meedet ühisturuga kokkusobivaks lugeda vaid tingimusel, et kasusaajad peavad tasuma direktiiviga 2003/96/EÜ kindlaksmääratud maksu miinimummäära.

(52)

Järelikult järeldab komisjon, et ka ajavahemikul 1. jaanuarist 2002 kuni hetkeni, millal maksuvabastust selle praegusel kujul enam ei kohaldata, ei ole meede kooskõlas ei suuniste ega direktiiviga 2003/96/EÜ. Kokkusobimatu abi vastab summale, mis saadakse direktiiviga 2003/96/EÜ kindlaksmääratud maksu miinimummäära rakendamisel.

(53)

Määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 14 lõike 1 kohaselt tuleb ebaseaduslikult osutatud abi, kui see on ühisturuga kokkusobimatu, kasusaajalt tagasi nõuda. Abi tagasinõudmine peab võimaldama võimaluste piires taastada enne abi andmist valitsenud konkurentsiolukorra. Asjaolu, et abi on määratud kooskõlas siseriikliku õigusega – nagu see üldjuhul on – ei mõjuta mingil moel tagasinõudmist, võttes arvesse, et ühenduse õigus on siseriikliku õiguse suhtes ülimuslik.

(54)

Siiski on määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 14 lõikes 1 sätestatud, et “komisjon ei nõua abi tagastamist, kui see on vastuolus ühenduse õiguse üldpõhimõttega”. Vastavalt Euroopa Kohtu kohtupraktikale (18) ja komisjoni otsustustavadele on abi tagasinõudmine vastuolus ühenduse õiguse üldpõhimõtetega, kui abisaaja komisjoni meetmete tagajärjel leiab õiguspäraselt, et abi anti kooskõlas ühenduse õigusega.

(55)

Liikmesriigid peavad jälgima, et siseriiklikud meetmed oleks riigiabi valdkonnas ühenduse reeglitega kooskõlas, et takistada konkurentsi kahjustamist; lisaks peavad nad teatama kõigist riigiabidest komisjonile vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 3 ja hoiduma meetme rakendamisest enne selle läbivaatamist. Põhimõtteliselt ei saa ettevõtted ebaseaduslike riigiabide puhul toetuda õiguspärasele ootusele. Kui ettevõtted võiksid toetuda siseriiklikule õigusele, isegi kui see on vastu võetud heauskselt, kuid ei ole kooskõlas ühenduse reeglitega riigiabide valdkonnas ning mis seega kahjustab konkurentsi, ei oleks võimalik saavutada riigiabide ühendusepoolse kontrolli eesmärki.

(56)

Kohtuasja 265/85 Van den Bergh en Jurgens BV v komisjon (19) puhul leidis Euroopa Ühenduste Kohus, et “[…] võimalus toetuda õiguspärase ootuse kaitsele on avatud kõigile ettevõtjatele, kelle juhatuses on mõni institutsioon sellised põhjendatud lootused tekitanud. Lisaks, kui ettenägelik ja teadlik ettevõtja võib ette näha tema huvisid mõjutava ühenduse meetme vastuvõtmist, ei oskaks ta välja tuua sellise meetme vastuvõtmise kasulikkust.”

(57)

Rootsi valitsus rõhutab, et abi ei tuleks tagasi nõuda, kuna komisjon ei järginud oma kohustusi, mis tulenevad määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 17 lõikest 2. Et kohandada olemasolevaid abisid uute suunistega, tegi komisjon liikmesriikidele ettepaneku muuta nende olemasolevaid keskkonnakaitse abikavasid, et viia need suunistega vastavusse hiljemalt 1. jaanuariks 2002. Kohtupraktika (20) kinnitas, et selline ühenduse suunistes esitatud ettepanek on osa regulaarsest ja tavapärasest koostööst, mille raames komisjon vaatab koos liikmesriikidega pidevalt läbi olemasolevaid abikavu ja pakub neile välja vajalikke meetmeid. Kokkulepe komisjoni ja iga liikmesriigi vahel kõigi olemasolevate abikavade täieliku nimekirja kohta oleks ebapraktiline ning seega on mõistlik jätta kavade kohandamise kohustus liikmesriikidele. See on seda enam õigustatud, et liikmesriigid osalevad uute suuniste väljatöötamises ja on juba enne nende jõustumist täiesti teadlikud nende mõjust olemasolevatele abikavadele. Käesoleval juhul kinnitavad Rootsi ametivõimud, et Rootsi teavitas komisjoni abikavast, näiteks edastades komisjonile Rootsi energiamaksustamise seaduse täieliku teksti. Komisjon leiab, et antud informatsiooni edastati ja kasutati teistes kontekstides ning et selle edastamine ei saa mingil juhul asendada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud ametlikku teavitamist.

(58)

Rootsi Ettevõtete Konföderatsioon kinnitab, et abi kujutab endast olemasolevat abi ning et selle tagasivõtmist ei saa seega nõuda. Komisjoni hinnangul saab meedet lugeda olemasolevaks abiks vaid kuni 31. detsembrini 2001. Alates 1. jaanuarist 2002 on tegemist uue abiga, kuna see oleks tulnud viia suunistega kooskõlla. Järelikult ei saa komisjon toetada Rootsi Ettevõtete Konföderatsiooni esitatud väidet.

(59)

Niisiis leiab komisjon, et Rootsi argumendid ei võimalda õigustada otsust abi tagasinõudmiseta. Siiski tuleneb Euroopa Kohtu kohtupraktikast, et komisjon peab oma algatusel võtma arvesse erakorralisi olusid, mis õigustavad, vastavalt määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 14 lõikele 1 loobumist ebaseaduslikult antud abide tagasinõudmise korraldusest, kui see tagasinõudmine on vastuolus ühenduse õiguse üldpõhimõtetega, nagu kasusaajate õiguspärase ootuse järgimine.

(60)

Määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 19 kohaselt peavad liikmesriigid kohaldama vaid neid vajalikke meetmeid, millega nad on nõustunud. Seda põhimõtet on kinnitanud ka kohtupraktika. (21) Meetme staatus muutus olemasolevast abist uueks abiks, sest Rootsi valitsus nõustus suunistes väljapakutud vajalike meetmetega.

(61)

Määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 26 lõike 1 alusel on mõeldav, et asjaolu, et komisjon ei avaldanud Rootsi valitsuse nõustumist suunistega, võis viia mõned kasusaajad heausksele arvamusele, et kõnealune riiklik meede on endiselt käsitletav olemasoleva abina. Artikkel 26 sätestab, et komisjon peab avaldama “vastavalt […] artiklile 18 koostoimes artikli 19 lõikega 1 tehtud otsuste kokkuvõtted”. Vastavalt nimetatud määruse artiklile 18,“kui komisjon leiab […], et olemasolev abikava ei sobi või enam ei sobi ühisturuga kokku, siis esitab ta soovituse, milles pakub kõnealusele liikmesriigile asjakohaseid meetmeid”. Määruse artikli 19 lõikes 1 on sätestatud, et kui kõnealune liikmesriik kiidab pakutud meetmed heaks ja teatab sellest komisjonile, siis komisjon protokollib selle teabe ja teatab sellest liikmesriigile.

(62)

Komisjon ei avaldanud iga liikmesriigi nõustumist suuniste ellurakendamiseks väljapakutud vajalike meetmete kohta. Niisiis on komisjonil raske tõestada, et kasusaajaid teavitati korrektselt Rootsi valitsuse nõustumisest ja sellest tulenevast abi staatuse muutumisest. Siiski pidi komisjoni otsuse asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse algatamisest avaldamiskuupäevaks olema kasusaajatele selge, et meetme näol ei ole enam tegemist olemasoleva abiga ning et see võib olla suunistega kokkusobimatu. Nimetatud avaldamine toimus 9. augustil 2003.

(63)

Võttes arvesse kõiki neid põhjendusi, teeb komisjon järelduse, et käesoleval juhul oleks enne uurimismenetluse algatamise otsuse avaldamiskuupäeva antud abide tagasinõudmine vastuolus õiguspärase ootuse kaitse põhimõttega. Järelikult, otsustab komisjon vastavalt määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklile 14 mitte nõuda abide tagasivõtmist seoses ajavahemikuga 1. jaanuarist 2002 kuni 8. augustini 2003.

(64)

Seevastu alates 9. augustist 2003 vastavalt abikavale antud abid tuleb tagastada.

(65)

Komisjon märgib, et alates 1. jaanuarist 2002 on Rootsi muutmata kujul hoidnud ebaseaduslikult jõus seadust (1994:1776) energiamaksu kohta, rikkudes oma nõusolekut komisjoni pakutud vajalike meetmetega ja EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikest 3 tulenevat kohustust.

(66)

Abikava näol on tegemist riigiabiga EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(67)

Abi on alates 1. jaanuarist 2002 kokkusobimatu suunistega ja eriti selle punkti 51.1 punktiga b ning kõigi teiste EÜ asutamislepingu artikli 87 lõigetes 2 ja 3 sätestatud eranditega. Et abikava kokkusobivuse tõestamiseks ei saa tuua välja ühtegi teist põhjust, on see ühisturuga kokkusobimatu.

(68)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 14 lõikele 1 tuleb ebaseaduslikult antud abi tagasi nõuda. Käesoleval juhul algab tagasinõudmise periood kuupäevaga, mil avaldati komisjoni otsus asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 ettenähtud menetluse algatamise kohta ja lõpeb uue energiamaksustamise režiimi jõustumiskuupäevaga, st ajavahemikus 9. august 2003 – 30. juuni 2004 antud abi tuleb tagasi nõuda.

(69)

Käesolev otsus on tehtud kõnealuse abikava kohta ning see tuleb kohe ellu viia, eelkõige kõigi selle abikava raames antud individuaalsete abide tagasinõudmise suhtes. Komisjon märgib ka, et abikavade kohta tehtud otsus ei välista, et mõnda individuaalset abi võib lugeda osaliselt või täielikult ühisturuga kokkusobivaks, sõltuvalt selle omadustest (näiteks de minimis reeglite põhjal, komisjoni hilisema otsuse raames või vastavalt maksusoodustuse määrustele),

25.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 165/31

(1)

Komisjon võttis 24. augusti 2004. aasta otsusega 2004/614/EÜ (kaitsemeetmete kohta seoses väga patogeense lindude gripiga Lõuna-Aafrika Vabariigis) (3) vastu kaitsemeetmed seoses Lõuna-Aafrikas silerinnaliste lindude karjades esineva lindude gripiga.

(2)

2004. aasta detsembris sai komisjon Lõuna-Aafrikast teavet, mille kohaselt kõnealuse haiguse olukord silerinnaliste lindude karjades on paranenud. Komisjonil ei olnud siiski võimalik kõnesoleva teabe põhjal järeldada, et haiguse üle on saavutatud tõhus kontroll. Lõuna-Aafrikast ei ole rohkem teavet saadud ja praegune haiguse olukord on ebaselge.

(3)

Seoses sellega on asjakohane pikendada otsuse 2004/614/EÜ kohaldamisaega veel kuue kuu võrra. Kõnealuse otsuse võib siiski enne kuue kuu pikkuse ajavahemiku lõppu läbi vaadata sõltuvalt Lõuna-Aafrika esitatavast lisateabest.

(4)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

25.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 165/32

(1)

5. juunil 1991 sai komisjon 17. septembri 1984. aasta nõukogu määruse (EMÜ) nr 2641/84 (ühise kaubanduspoliitika tõhustamise kohta, eelkõige seoses kaitsega lubamatute kaubandustavade vastu) (2) kohase kaebuse Rahvusvahelise Fonograafiatööstuse Föderatsiooni (IFPI) Euroopa büroolt, mis esindab peaaegu kõiki ühenduse helisalvestiste tootjaid.

(2)

Kaebuses on väidetud, et Tais toimub laiaulatuslik piraatlus ühenduse helisalvestistega ja et selline piraatlus kahjustab ühenduse tööstust, mõjutades eelkõige ühenduse helisalvestiste eksporti nii Taisse kui ka kolmandate riikide turgudele.

(3)

Komisjon otsustas, et kaebus sisaldab piisavalt tõendeid uurimismenetluse algatamise õigustamiseks. Vastav teadaanne on avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas. (3)

(4)

Komisjon korraldas pärast menetluse algatamist faktilise ja õigusliku uurimise ja esitas 20. veebruaril 1992 oma uurimistulemuste aruande nõuandekomiteele. Aruandest ilmnes, et vaatlusperioodi jooksul ulatus helisalvestiste (rahvusvaheline repertuaar) piraatlus tõenäoliselt 90 %ni, eelkõige seetõttu, et Tai ametiasutused ei rakendanud nõuetekohaselt Tai autoriõigust käsitlevat õigusakti; kõnealune olukord tekitas ühenduse tööstusele olulist kahju eelkõige läbimüügi vähenemise tõttu Tai turul (samuti teatavate kolmandate riikide turgudel).

(5)

Seejärel toimusid komisjoni ja Tai ametiasutuste vahel nõupidamised, mille tulemusena kohustus Tai valitsus 1992. aasta septembris vähendama võimalikult kiiresti ja oluliselt ühenduse helisalvestiste piraatlust ning saavutama esimese etapina ühe aasta jooksul piraatluse vähenemise tähtsusetu tasemeni. Uus Tai autoriõiguseseadus jõustus 21. märtsil 1995. Kõnealuse seadusega kehtestati mitmed piraatkoopiate valmistajate suhtes võetavate meetmete lihtsustamiseks ettenähtud sätted, milles käsitleti võimalike ja tegelike seaduserikkujate vastu suunatud vajalikke hoiatusvahendeid, eelkõige tunduvalt karmistatud karistusi. Nimetatud põhjustel otsustas komisjon otsusega 96/40/EÜ (4) peatada uurimismenetlus ja jätkata olukorra pidevat jälgimist.

(6)

Komisjon teostas jätkuvalt faktilisi ja õiguslikke uurimisi ja esitas 29. mail 2002, 13. oktoobril 2003 ja 29. juunil 2004 nõuandekomiteele kolm uurimistulemuste aruannet. Kõnealustest aruannetest ilmnes, et Tai on võtnud meetmeid helisalvestiste piraatluse taseme tõhusaks vähendamiseks (sealhulgas Tai parlamendi vastuvõetud Optilise andmekandja seadus), intensiivistanud täitetoiminguid muusika piraatlusega tegelevate isikute suhtes, on tihendanud koostööd erinevate muusika piraatlusega võitlevate Tai asutuste vahel ning kõnealuste Tai asutuste ja muusikatööstust esindavate ühingute vahel, lisaks on organiseeritud avalikke kampaaniaid, et teavitada tarbijaid piraatluse kahjulikust mõjust.

(7)

Hoolimata neist algatustest on helisalvestiste (rahvusvaheline repertuaar) piraatlus Tais tõsine probleem ja Euroopa Liitu eksporditakse jätkuvalt hulgaliselt piraathelisalvestisi. Kõnealuseid jätkuvaid probleeme saaks siiski paremini lahendada muul viisil kui määruse (EÜ) nr 3286/94 kohase uurimisega.

(8)

Edasine ühenduse helisalvestiste piraatluse vähendamine Tais võiks toimuda soovitatavalt Tai ja ühenduse pideva vastastikuse ja piirkondliku koostöö alase korra raames.

(9)

Piraatluse vastu võitlemise meetmeid võib välja töötada ka Tai ja ühenduse vahelise vastastikuse partnerlus- ja koostöökokkuleppe raames.

(10)

Ühendus võib jätkata ka finantsprogrammide raames Tai ametivõimude pingutuste toetamist, selleks et suurendada nende tehnilist suutlikkust helisalvestiste piraatluse vastu võitlemisel.

(11)

Ühenduse helisalvestiste piraatluse probleemi lahendamiseks tehtavaid jõupingutusi Tais saab jälgida mehhanismide raames, mis on ette nähtud teatises kolmandates riikides intellektuaalomandi õiguste täitmisele pööramise strateegia kohta. (5)

(12)

Seega on asjakohane uurimismenetlus lõpetada.

(13)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas nõuandekomitee arvamusega,

25.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 165/34