1.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 170/1

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

1.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 170/3

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 13 ja määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikliga 14 nähakse ette, et nende määruste artiklis 1 loetletud toodete maailmaturu noteeringute või hindade ja ühenduse hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 14 alusel tuleb toetused kindlaks määrata, võttes arvesse ühelt poolt teravilja, riisi ja purustatud riisi koguste ja hindade hetkeolukorda ja arengusuundi ühenduse turul ja teiselt poolt teravilja, riisi, purustatud riisi ja teraviljatoodete hindu maailmaturul. Samades artiklites on sätestatud, et on oluline tagada tasakaal ning hindade ja kaubavahetuse loomulik areng teravilja- ja riisiturul ning arvestada kavandatud ekspordi majanduslikku aspekti ja vajadust vältida ühenduse turu häireid.

(3)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 1518/95, (3) mis käsitleb teravilja ja riisi töötlemisel saadud toodete impordi- ja ekspordisüsteemi, artiklis 4 on määratletud erikriteeriumid, mida tuleb arvesse võtta kõnealuste toodete toetuste arvutamisel.

(4)

Teatavatele töödeldud toodetele antavat toetust tuleks astmestada vastavalt toote tuhasusele, toorkiu-, kesta-, valgu-, rasva- ja tärklisesisaldusele, kusjuures see sisaldus näitab eriti hästi, kui suur kogus põhisaadust valmistatud tootes sisaldub.

(5)

Maniokijuurte ja teiste troopiliste juurte ja mugulate ning neist valmistatud jahu puhul ei ole vaja praegusel ajal eksporditoetusi kindlaks määrata, võttes arvesse võimaliku ekspordi majanduslikku aspekti ning eelkõige nende toodete laadi ja päritolu. Teatavate teraviljast valmistatud toodete puhul pole ühenduse vähese osaluse tõttu maailmaturul vaja praegusel ajal eksporditoetust kindlaks määrata.

(6)

Maailmaturu olukord või teatavate turgude erinõudmised võivad teatavate toodete puhul teha vajalikuks toetuse eristamise olenevalt sihtkohast.

(7)

Toetus määratakse kindlaks üks kord kuus. Kindlaksmääramiste vahepeal võib toetust muuta.

(8)

Teatavad maisist valmistatud tooted võivad läbida kuumtöötlemise, mille puhul tekib oht, et eraldatud toetus ei vasta toote kvaliteedile. Tuleks täpsustada, et toodetele, mis sisaldavad eelgeelistatud tärklist, ei saa taotleda eksporditoetust.

(9)

Teraviljaturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

1.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 170/6

(1)

Komisjon 30. juuni 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 1722/93, (2) milles sätestatakse vastavalt teraviljasektori ja riisisektori tootmistoetusi käsitlevate nõukogu määruste (EMÜ) nr 1766/82 ja (EMÜ) nr 1418/76 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, on kehtestatud tootmistoetuste andmise tingimused. Arvutamise alus on kehtestatud kõnealuse määruse artiklis 3. Sel viisil arvutatud toetus mida diferentseeritakse vajaduse korral kartulitärklise puhul, määratakse kindlaks üks kord kuus ja seda võidakse muuta, kui maisi ja/või nisu hinnad olulisel määral muutuvad.

(2)

Käesoleva määrusega kindlaks määratud tootmistoetusi tuleks kohandada määruse (EMÜ) nr 1722/93 II lisas loetletud koefitsientidega, et määrata kindlaks täpne makstav summa.

(3)

Teraviljaturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

a)

19,28 EUR/t maisi-, nisu-, odra- ja kaeratärklise puhul;

b)

23,81 EUR/t kartulitärklise puhul.

1.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 170/7

(1)

Määruse (EÜ) nr 2100/94 artiklit 29 on muudetud, lisades viite Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 1998. aasta biotehnoloogialeiutiste õiguskaitset käsitleva direktiivi 98/44/EÜ (2) artiklis 12 sätestatud sundlitsentsidele ning asendades termini “compulsory exploitation right” terminiga “compulsory licence”.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele, (3) milles on sätestatud üldised põhimõtted ja piirangud, millega reguleeritakse juurdepääsu asutamislepingu artiklis 255 sätestatud dokumentidele, on muudetud kohaldatavaks ka ühenduse sordiameti dokumentidele uue artikli 33a lisamisega määrusesse (EÜ) nr 2100/94.

(3)

Seepärast on asjakohane vastavalt muuta komisjoni 31. mai 1995. aasta määrust (EÜ) nr 1239/95, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2100/94 rakenduseeskirjad seoses menetlusega ühenduse sordiametis. (4)

(4)

Ühenduse sordiameti haldusnõukoguga on konsulteeritud.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise sordikaitsekomitee arvamusega,

1.

II jaotise IV peatükk asendatakse järgmisega:

“IV PEATÜKK

AMETI POOLT ANTAVAD ÜHENDUSE LITSENTSID

1. Jagu

Algmääruse artiklis 29 osutatud sundlitsentsid

Artikkel 37

Sundlitsentsi taotlused

1.   Algmääruse artikli 29 lõigete 1, 2 ja 5 kohane sundlitsentsi taotlus sisaldab järgmisi andmeid:

2.   Algmääruse artikli 29 lõikes 5a osutatud sundlitsentsi taotlus sisaldab järgmisi andmeid:

3.   Algmääruse artikli 29 lõikes 5a osutatud ristlitsentsi taotlus sisaldab järgmisi andmeid:

4.   Sundlitsentsi taotlusega peavad olema kaasas dokumendid, mis tõendavad, et taotleja on tagajärjetult püüdnud kaitse alla võetud sordi omanikult lepingulist litsentsi saada. Kui vastavalt algmääruse artikli 29 lõikele 2 taotleb sundlitsentsi komisjon või liikmesriik, võib amet vääramatu jõu esinemisel sellest tingimusest loobuda.

5.   Lepingulise litsentsi taotluse tagasilükkamise all lõike 4 tähenduses mõeldakse olukorda, kui:

Artikkel 38

Sundlitsentsi taotluse läbivaatamine

1.   Asja suuline arutamine ja tõendite kogumine toimub põhimõtteliselt ühe istungi käigus.

2.   Taotlusi edasisteks istungite pidamiseks ei võeta vastu, välja arvatud taotlused, mis põhinevad istungi toimumise ajal või pärast seda muutunud asjaoludel.

3.   Enne otsuse tegemist teeb amet asjassepuutuvatele isikutele ettepaneku jõuda omavahel lepingulise litsentsi osas rahuldava lahenduseni. Vajadusel teeb amet rahuldava lahendus kohta ettepaneku.

Artikkel 39

Õigus ühenduse sordikaitsele menetluse ajal

1.   Kui ühenduse sordikaitse taotluste registrisse on kantud menetluse algatamine omaniku vastu algmääruse artikli 98 lõikes 1 osutatud nõude alusel, võib amet peatada sundlitsentsi andmise menetluse. Amet ei käivita menetlust uuesti enne, kui samasse registrisse on tehtud kanne menetlust käsitleva lõpliku otsuse või menetluse lõpetamise kohta.

2.   Kui ühenduse sordikaitse üleminek on ameti seisukohast siduv, võtab uus omanik taotleja nõudmisel menetlusest osa menetlusosalisena, kui kõnealuse taotleja ettepanek litsentsi saamiseks uuelt omanikult on tagasi lükatud kahe kuu jooksul alates ametilt teate saamisest selle kohta, et uue omaniku nimi on kantud ühenduse sordiregistrisse. Taotleja nõudmisele lisatakse piisavad dokumentaalsed tõendid litsentsilepingu sõlmimise ettepaneku tagasilükkamise kohta ning vajaduse korral uue omaniku tegevuse kohta.

3.   Algmääruse artikli 29 lõikes 2 osutatud taotluse puhul võtab uus omanik menetlusest osa menetlusosalisena. Kõnealuse artikli lõiget 1 ei kohaldata.

Artikkel 40

Taotluse kohta tehtud otsuse sisu

Kirjalikule otsusele kirjutab alla ameti juhataja. Otsus sisaldab järgmist:

Artikkel 41

Sundlitsentsi andmine

Algmääruse artikli 29 lõigete 1, 2 ja 5 kohase sundlitsentsi andmise otsuses peab sisalduma märge otsusega kaasneva üldise huvi kohta.

Artikkel 42

Tingimused, mis esitatakse isikule, kellele antakse sundlitsents

1.   Ilma et see piiraks algmääruse artikli 29 lõikes 3 osutatud teiste tingimuste kohaldamist, peab isikul, kellele sundlitsents antakse, olema selle kasutamiseks asjakohased rahalised ja tehnilised võimalused.

2.   Sundlitsentsi puudutavate ja seda käsitlevas otsuses sätestatud tingimuste täitmist loetakse algmääruse artikli 29 lõike 4 tähenduses “asjaoluks”.

3.   Amet sätestab, et isik, kellele antakse sundlitsents, ei tohi algatada ühenduse menetlust sordikaitse rikkumise asjus, välja arvatud juhul, kui omanik on keeldunud või hoidunud seda tegemast kahe kuu jooksul alates sellekohase nõude esitamisest.

Artikkel 43

Erinõuetele vastavate isikute kategooria vastavalt algmääruse artikli 29 lõikele 2

1.   Mis tahes isik, kes kavatseb kasutada sundlitsentsi ning kuulub algmääruse artikli 29 lõike 2 osutatud eritingimustele vastavate isikute kategooriasse, teatab oma kavatsusest ametile ning omanikule väljastusteatega tähtkirjaga. Teade sisaldab järgmist:

2.   Amet kannab isiku tema nõudel ühenduse sordiregistrisse, kui see isik täidab lõikes 1 osutatud deklaratsiooniga seotud tingimused. Sellel isikul ei ole õigust kasutada sundlitsentsi enne registrisse kandmist. Registrisse kandmisest teatatakse kõnealusele isikule ja omanikule.

3.   Käesoleva määruse artikli 42 lõiget 3 kohaldatakse vastavalt lõikele 2 ühenduse sordikaitseregistrisse kantud isiku suhtes mutatis mutandis. Otsus rikkumist käsitlevas menetluses või menetluse muul viisil lõpetamine kehtib ka teiste registrisse kantud või kantavate isikute suhtes.

4.   Lõikes 2 osutatud kanne võidakse registrist kustutada üksnes juhul, kui muudetakse sundlitsentsi andmise kohta tehtud otsuses sätestatud erinõudeid või lõike 2 alusel määratud rahalised ja tehnilised võimalused muutuvad ühe aasta jooksul pärast sundlitsentsi andmist või selle kohta tehtud otsuses märgitud tähtaja jooksul. Kande kustutamisest teatatakse registrisse kantud isikule ja omanikule.

2. Jagu

Algmääruse artikli 100 lõikes 2 osutatud litsentsid

Artikkel 44

Algmääruse artikli 100 lõikes 2 osutatud litsentsid

1.   Algmääruse artikli 100 lõikes 2 osutatud ettepaneku lepingu alusel antud lihtlitsentsilepingu sõlmimiseks uue omanikuga esitab endine omanik kahe kuu jooksul ja litsentsi kasutaja nelja kuu jooksul alates teate saamisest ametilt selle kohta, et uue omaniku nimi on kantud ühenduse sordiregistrisse.

2.   Vastavalt algmääruse artikli 100 lõikele 2 esitatavale lihtlitsentsilepingu sõlmimise ettepanekule lisatakse dokumendid, mis tõendavad lõikes 1 osutatud ettepaneku tagasilükkamist. Käesoleva määruse artikli 37 lõike 1 punkte a, b ja c ja lõiget 5, artiklit 38, artikli 39 lõiget 3, artiklit 40, välja arvatud punkti f, artikli 41 lõikeid 3 ja 4 ning artiklit 42 kohaldatakse mutatis mutandis.”

2.

Artikkel 82 asendatakse järgmise tekstiga:

“Artikkel 82

Avalik tutvumine registritega

1.   Registrid on avatud avalikuks tutvumiseks ameti ruumides.

Juurdepääs registritele ja nendes säilitatavatele dokumentidega võimaldatakse samadel tingimustel, mida kohaldatakse ameti dokumentidele artiklis 84 määratletud tähenduses.

2.   Kohapealne registritega tutvumine on tasuta.

Registritest väljavõtete tegemisel mis tahes kujul, mis nõuab rohkem teabe töötlemist või käsitsemist kui lihtsalt dokumentidest või nende osadest koopiate tegemine, tuleb tasuda lõiv.

3.   Ameti juhataja võib ette näha avaliku tutvumise registritega riigiasutuste või algmääruse artikli 30 lõike 4 kohaselt määratud allasutuste ruumides.”

3.

Artikkel 84 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 84

Juurdepääs ühenduse sordiameti dokumentidele

1.   Haldusnõukogu võtab vastu praktilise korra juurdepääsuks ameti dokumentidele, sealhulgas registritele.

2.   Haldusnõukogu võtab vastu otsuse ameti dokumendiliikide kohta, millele tuleb tagada otseseene üldkättesaadavus avaldamise kaudu, sealhulgas avaldamine elektroonilisel teel.”

1.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 170/12

(1)

Määruse (EÜ) nr 2160/2003 eesmärk on tagada õigete ja tõhusate meetmete võtmine salmonella ja muude zoonootilise toimega mõjurite avastamiseks ja kontrollimiseks tootmise, töötlemise ja turustamise kõikides asjaomastes etappides ja eriti esmatootmistasandil, et vähendada nende esinemissagedust ja nendega seotud ohtu rahvatervisele.

(2)

Nimetatud määruse kohaselt tuleb kehtestada ühenduse eesmärk kõikide rahvatervise seisukohast oluliste salmonella serotüüpide esinemissageduse vähendamiseks liigi Gallus gallus aretuskarjades esmatootmistasandil.

(3)

Määruses (EÜ) nr 2160/2003 on sätestatud, et ühenduse eesmärk peab hõlmama positiivsete epidemioloogiliste ühikute maksimumprotsenti ja/või positiivsete epidemioloogiliste ühikute väikseima protsentuaalse vähenemise arvandmeid, suurimat lubatud tähtaega, mille jooksul tuleb eesmärk saavutada, ja eesmärgi saavutamise tõendamiseks vajalike kontrollikavade määratlemist. Samuti peab see vajaduse korral hõlmama rahvatervisele oluliste serotüüpide määratlemist.

(4)

Samuti on selle määrusega ette nähtud, et liigi Gallus gallus aretuskarjadele kolmeaastaseks üleminekuperioodiks kehtestatud ühenduse eesmärk peab hõlmama viit kõige enam levinud salmonella serotüüpi inimeste salmonelloosis, mis tuvastatakse EÜ seiresüsteemide kaudu kogutavate andmete põhjal.

(5)

Ühenduse seiresüsteemide andmetel on viis kõige enam levinud salmonella serotüüpi inimeste salmonelloosis Salmonella Enteritidis, Salmonella Hadar, Salmonella Infantis, Salmonella Typhimurium ja Salmonella Virchow. Käesoleva määrusega kehtestatud ühenduse eesmärk peaks seega hõlmama nimetatud serotüüpe.

(6)

Ühenduse eesmärgi kehtestamiseks peaksid olemas olema andmed, mis võimaldavad liigi Gallus gallus aretuskarjades esinevate kõnealuste salmonella serotüüpide esinemissageduse võrdlust liikmesriikides. Serotüüpide liikmesriikides esinemise sagedust käsitlevate andmete kogumise alusena on kasutatud nõukogu direktiivi 92/117/EMÜ (2) kohaseid salmonella kontrolli miinimumnõudeid. Sellist teavet koguti 2004. aastal asjakohase aja jooksul kõikides liikmesriikides.

(7)

Kontrollimaks eesmärgi saavutamist ja arvestades asjaomaste salmonella serotüüpide suhteliselt väikest esinemissagedust liigi Gallus gallus aretuskarjades ühenduses, on vaja korraldada korduv proovide võtmine esinduslikus arvus piisava suurusega karjades, mis peaksid direktiivi 92/117/EMÜ kohaselt koosnema vähemalt 250 linnust.

(8)

Ühenduse eesmärgi saavutamise kontrollimiseks vajalik kontrollikava on oluliselt erinev ja tõenäoliselt palju tundlikum kavast, mida kasutati liikmesriikides võrdlust võimaldavate andmete kogumiseks vastavalt direktiivile 92/117/EMÜ. Seepärast tuleb ette näha ühenduse eesmärgi läbivaatamine hiljemalt ühe aasta möödudes vastavate siseriiklike kontrolliprogrammide rakendamisest.

(9)

Kõnealuse teabekogumisperioodi tõttu ei olnud võrdlust võimaldavaid andmeid olemas enne määruse (EÜ) nr 2160/2003 I lisas sätestatud tähtaega, mille jooksul tuli kehtestada liigi Gallus gallus aretuskarju käsitlev ühenduse eesmärk. Eesmärgi kehtestamise tähtaega tuleks seetõttu pikendada kuue kuu võrra ja muuta vastavalt määrust (EÜ) nr 2160/2003.

(10)

Määruse (EÜ) nr 2160/2003 artikli 4 lõikes 5 ettenähtud meetmed liigi Gallus gallus aretuskarju käsitleva ühenduse eesmärgi kehtestamiseks üleminekuperioodil põhinevad juba direktiivi 92/117/EMÜ kohaselt kindlaksmääratud salmonella kontrollimise metoodikal ning meetmete ülejäänud aspektid on seotud riskijuhtimisega. Käesolevas määruses ettenähtud meetmed on kavandanud töörühm Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) osavõtul. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 2160/2003 artiklis 15 sätestatud nõuet konsulteerida Euroopa Toiduohutusametiga kõikides küsimustes, millel võib olla oluline mõju rahvatervisele, ei ole ametlik konsulteerimine Euroopa Toiduohutusametiga käesolevas etapis vajalik.

(11)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

1.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 170/18

(1)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 2007/2000 artikli 4 lõikes 4 on sätestatud, et koondnomenklatuuri rubriikidesse 1701 ja 1702 kuuluvate Albaaniast, Bosniast ja Hertsegoviinast ning Serbiast, Montenegrost ja Kosovost (2) imporditavate suhkrutoodete suhtes kohaldatakse iga-aastaseid tollimaksuvabu tariifikvoote. Kõnealused kvoodid tuleks avada mitmeks aastaks ja nende kohaldamiseks 1. juulil algavatel 12kuulistel ajavahemikel tuleks vastu võtta üksikasjalikud eeskirjad.

(2)

Pidades silmas tollimaksuvabade tariifikvootide kehtestamist asjaomaste maade suhkrusektorite majanduslikult jätkusuutliku arengu kindlustamiseks ning võttes arvesse Serbia, Montenegro ja Kosovo jaoks kinnitatud suhteliselt suurt kogust, tuleks asjaomase riigi tariifikvoote hallata vastavalt selle riigi ametiasutuste välja antud ekspordisertifikaatide süsteemile. Kõnealuse sertifikaadi vormi ja kujundust ning selle kasutamise korda tuleks täpsustada.

(3)

Soodusimpordi tõhusaks haldamiseks käesoleva määruse alusel on vaja võtta meetmeid, mis võimaldaksid liikmesriikidel asjaomaste andmete kohta arvestust pidada ja neid komisjonile edastada.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

—

09.4324 – 1 000 tonni (netokaal) Albaaniast pärit suhkrutoodetele,

—

09.4325 – 12 000 tonni (netokaal) Bosniast ja Hertsegoviinast pärit suhkrutoodetele,

—

09.4326 – 180 000 tonni (netokaal) Serbiast, Montenegrost ja Kosovost pärit suhkrutoodetele.

a)

tõend selle kohta, et taotleja on esitanud tagatise suurusega 2  eurot 100 kilogrammi kohta;

b)

Serbiast, Montenegrost ja Kosovost importimise puhul Serbia, Montenegro ja Kosovo ametiasutuste väljaantud ekspordilitsentsi originaal ja koopia vastavalt I lisas esitatud näidisele koguse kohta, mis vastab impordilitsentsi taotluses märgitud kogusele. Ekspordilitsentsi originaali hoitakse liikmesriigi pädevas ametiasutuses.

a)

lahtrisse 8 “Albaania”, “Bosnia ja Hertsegoviina” või “Serbia, Montenegro ja Kosovo” sõna “jah” ristiga; impordilitsentsid kehtivad üksnes Albaaniast, Bosniast ja Hertsegoviinast või Serbiast ja Montenegrost, sealhulgas Kosovost pärinevate toodete puhul;

b)

lahtrisse 20 Albaania puhul üks II lisa A osas loetletud kannetest;

c)

lahtrisse 20 Bosnia ja Hertsegoviina puhul üks II lisa B osas loetletud kannetest;

d)

lahtrisse 20 Serbia, Montenegro ja Kosovo puhul üks II lisa C osas loetletud kannetest.

1.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 170/25

(1)

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 2 lõike 1 punktiga a kehtestati valge suhkru sekkumishinnaks puudujäägita piirkondades turustusaastatel 2001/2002–2005/2006 631,9 eurot tonni kohta.

(2)

Nimetatud määruse artikli 2 lõike 1 punktis b on sätestatud, et iga puudujäägiga piirkonna jaoks tuleb igal aastal kehtestada valge suhkru tuletatud sekkumishind. Selle kehtestamisel on asjakohane arvesse võtta suhkruhindade piirkondlikke erinevusi, mida võib eeldada tavapärase saagi ja suhkru vaba liikumise puhul turuhindade kujunemise loomulike tingimuste põhjal, arvestades seniseid kogemusi ja suhkru transportimise maksumust ülejäägiga piirkondadest puudujäägiga piirkondadesse.

(3)

Et tunnistada mingi piirkond puudujäägiga piirkonnaks, tuleks koostada prognoosid, lähtudes liikmesriikide esitatud andmetest tarbimise muutuste kohta jooksval turustusaastal ning saadaoleva toodangu kohta eelseisval turustusaastal. Seega tuleks piirkond lugeda puudujäägiga piirkonnaks üksnes siis, kui kõnealused prognoosid ennustavad kindlalt puudujäägi kujunemist.

(4)

Sellele põhimõttele tuginedes võib puudujäägi kujunemist ette näha Hispaania, Iirimaa, Ühendkuningriigi, Portugali ja Soome tootmispiirkondades.

(5)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

a)

kõigis Hispaania piirkondades 648,80 eurot tonni kohta;

b)

kõigis Iirimaa ja Ühendkuningriigi piirkondades 646,50 euro tonni kohta;

c)

kõigis Portugali piirkondades 646,50 euro tonni kohta;

d)

kõigis Soome piirkondades 646,50 eurot tonni kohta.

1.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 170/26

(1)

Otsusega 2005/476/EÜ nähakse ette erimenetlus CN-koodi 1006 20 alla kuuluva kooritud riisi ühendusse importimisel kohaldatavate tollimaksude arvutamiseks ajavahemikul 1. märts 2005 kuni 30. juuni 2006. Seetõttu tuleks ettenähtud üleminekuperioodiks võtta CN-koodi 1006 20 alla kuuluva kooritud riisi importimisel kohaldatava tollimaksu osas vajalikud meetmed.

(2)

Otsusega 2005/476/EÜ pikendatakse samuti kuni 30. juunini 2006 maksimumperioodi, mille jooksul võib komisjon kuni määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 11 lõiget 2 muutva määruse vastuvõtmiseni võtta erandina määruse (EÜ) nr 1785/2003 sätetest meetmeid riisi impordikorra osas.

(3)

Otsusega 2005/476/EÜ ettenähtud süsteemi toimimise häirimise vältimiseks seoses ülemääraste impordilitsentside taotlustega, tuleks kindlaks määrata piisavalt kõrge kooritud riisi impordilitsentside tagatismäär. Seetõttu tuleks kehtestada erand komisjoni 28. juuli 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1342/2003 (millega sätestatakse teravilja ja riisi impordi- ja ekspordilitsentside süsteemi kohaldamise üksikasjalikud erieeskirjad) (3) artikli 12 punktist a.

(4)

Arvestades, et otsusega 2005/476/EÜ heakskiidetud kokkulepet kohaldatakse alates 1. märtsist 2005, tuleks ette näha käesoleva määruse sätete kohaldamine kooritud riisi imporditollimaksude osas, ning sellest tulenevaid muudatusi kroovitud riisi ja basmati riisi osas tuleks kohaldada samast kuupäevast.

(5)

Seetõttu tuleks komisjoni määrust (EÜ) nr 1549/2004 (4) vastavalt muuta.

(6)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

a)

Artikkel 1 asendatakse järgmise tekstiga:

“Artikkel 1

1.   Erandina määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 11 lõikest 2 määrab komisjon CN-koodi 1006 20alla kuuluva kooritud riisi imporditollimaksu kindlaks 10 päeva jooksul pärast vastava võrdlusperioodi lõppu:

2.   Lõikes 1 osutatud impordi arvutamiseks võetakse arvesse koguseid, mille puhul on vastava võrdlusperioodi jooksul vastavalt määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 10 lõike 1 esimesele lõigule väljastatud CN-koodi 1006 20 alla kuuluva kooritud riisi impordilitsentsid, välja arvatud käesoleva määruse artiklis 4 osutatud basmati riisi impordilitsentsid.

3.   2004/2005. turustusaastaks on aastane individuaalne kvoot 431 678 tonni. Nimetatud kogust suurendatakse 6 000 tonni aastas 2005/2006., 2006/2007. ja 2007/2008. turustusaastaks.

Osaline individuaalne kvoot iga turustusaasta kohta vastab poolele esimeses lõigus osutatud aastasest individuaalsest kvoodist.”

b)

Lisatakse artikkel 1a:

“Artikkel 1a

Erandina määruse (EÜ) nr 1342/2003 artiklist 12 on kooritud riisi impordilitsentside tagatissumma 30 eurot tonni kohta.”

c)

Lisatakse artikkel 1b:

“Artikkel 1b

Erandina määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 11 lõikest 2 on CN-koodi 1006 30 alla kuuluva kroovitud riisi imporditollimaks 175 eurot tonni kohta.”

d)

Lisatakse artikkel 1c:

“Artikkel 1c

Erandina määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 11 lõikest 2 võib käesoleva määruse I lisas kindlaks määratud CN-koodide 1006 20 17 ja 1006 20 98 alla kuuluvatele basmati riisi sortidele rakendada tollimaksu nullmäära.

Kui rakendatakse esimest lõiku, kohaldatakse artiklites 2–8 ette nähtud meetmeid.”

e)

Artikli 9 teine lõige jäetakse välja.

f)

Artiklis 10 asendatakse sõnad “käesoleva määruse artikli 1 lõikes 1 osutatud imporditollimaks” sõnadega “vastavalt käesoleva määruse artiklile 1 kindlaks määratud kooritud riisi imporditollimaks, või vajaduse korral, artiklis 1 b osutatud kroovitud riisi imporditollimaks”.

g)

Artiklis 11 asendatakse kuupäev “30. juuni 2005” kuupäevaga “30. juuni 2006”.

h)

I lisas asendatakse pealkiri järgmisega:

1.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 170/29

(1)

Pädevate asutuste edastatud teabe alusel tõdeb komisjon, et CN-koodi 1006 20 alla kuuluva kooritud riisi impordilitsentse, välja arvatud basmati riisi impordilitsentsid, on ajavahemikuks 1. septembrist 2004 kuni 28. veebruarini 2005 välja antud 212 325 tonni kohta. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1549/2004 artiklile 1 tuleb seega muuta basmati riisist erineva CN-koodi 1006 20 alla kuuluva kooritud riisi imporditollimaksu. Nimetatud muudatus peab jõustuma 1. märtsist 2005, arvestades, et sellest ajast kehtib määrus (EÜ) nr 1006/2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1549/2004.

(2)

Kuna imporditollimaks tuleb kehtestada kolm päeva pärast määruse (EÜ) nr 1006/2005 jõustumist, peaks käesolev määrus jõustuma viivitamatult. Võttes arvesse selle maksu tagasiulatuvat kehtestamist tuleks ette näha ülemääraselt makstud summade tagastamine ettevõtja taotluse alusel,

1.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 170/30

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 2771/1999 (2) on sätestatud sekkumissüsteem või kokkuostuks fikseeritud hinnaga.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 4 lõikes 1 on sätestatud või sekkumishindade vähendamine. Seetõttu on vaja täpsustada sekkumishinna muutusel kokkuostuhinna arvutamiseks kasutatavat sekkumishinda.

(3)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 2771/1999 vastavalt muuta.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

1.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 170/31

(1)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 2799/1999 (2) artikkel 7(1) kehtestab loomatoiduks mõeldud lõssi ja lõssipulbri toetuse suuruse arvestades määruse (EÜ) nr 1255/1999 artiklis 11(2) välja toodud tegureid. Pidades silmas lõssipulbri sekkumishinna vähendamist 1. juulist 2005. aastast, tuleks vähendada toetuse suurust.

(2)

Seepärast tuleks vastavalt muuta määrust (EÜ) nr 2799/1999.

(3)

Piima- ja piimatooteturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

1.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 170/32

(1)

Pärast dumpinguvastaseid meetmeid käsitleva uurimise algatamist (2)23. oktoobril 2004 kehtestas komisjon 23. aprillil 2005 Norrast pärit tehistingimustes kasvatatud lõhe impordi suhtes ajutise dumpinguvastase tollimaksu (määrusega (EÜ) nr 628/2005). (3)

(2)

Ajutisi dumpinguvastaseid tollimakse, mis kehtestati väärtuselise tollimaksu kujul, mille suurus on 6,8 % kuni 24,5 % imporditava kauba väärtusest, kohaldatakse alates 27. aprillist 2005.

(3)

On olemas erinevat liiki dumpinguvastaseid meetmeid. Näiteks sõltub väärtuselise tollimaksu tegelik suurus imporditava kauba hinnast, samas kui minimaalne impordihind on alati ühesugune suurus. Mõlema variandi rakendamise eesmärk on dumpingu kahjustavate mõjude kõrvaldamine. Meetme valimisel on komisjonil laialdased volitused. Tehistingimustes kasvatatud lõhe suhtes varem läbi viidud uurimistes eelistati minimaalsel impordihinnal põhinevat tollimaksu, sest seda peeti dumpingu kahjustavate mõjude kõrvaldamiseks piisavaks.

(4)

Ajutiste meetmete rakendamisel käesoleval juhul oli komisjon esialgu arvamusel, et minimaalset impordihinda võib olla keeruline kohaldada ja et sellest kõrvalehoidmise oht on suurem kui teiste meetmete puhul. Seetõttu rakendati käesolevas uurimises ajutisi meetmeid esialgu väärtuseliste tollimaksude kujul.

(5)

Pärast ajutiste meetmete vastuvõtmist tõusis aga tehistingimustes kasvatatud lõhe hind ühenduse turul oluliselt ja enneolematult kõrgele, mida ei osatud ette näha. Olukorda raskendab veelgi asjaolu, et kaubeldakse suures osas värske lõhega, mis on lühikese säilivusajaga. Sellepärast ei saa suuri turuhindade erinevusi tasandada piisavas koguses toote ladustamisega.

(6)

Arvestades käesoleva uurimise erilisi asjaolusid, ei ole algsed põhjused mitte rakendada minimaalset impordihinda enam asjakohased. Vastupidiselt minevikus saadud kogemustele, on minimaalsest impordihinnast kõrvalhoidmise oht antud juhul minimaalne. Suured hinnakõikumised, mida praegu turul täheldada võib, annavad siiski alust arvata, et sellised dramaatilised arengud ei kesta nii kaua, et panna kahtluse alla käesoleva uurimisperioodi jooksul tehtud avastused dumpingu ja kahju suhtes.

(7)

Arvestades eespool esitatud asjaolusid, on kohane muuta meetmete liiki ja rakendada minimaalset impordihinda. Nagu eelnevalt väidetud, on minimaalse impordihinna kehtestamise eesmärk sama kui väärtuselise tollimaksumäära puhul, s.o. dumpingu kahjustavate mõjude kõrvaldamine.

(8)

Kui import toimub CIF-hinnaga ühenduse piiril, mis on võrdne või suurem kui kehtestatud minimaalne impordihind, ei tule tollimaksu maksta. Kui import toimub madalama hinnaga, tuleb maksta tegeliku hinna ja kehtestatud minimaalse impordihinna vahe.

(9)

Mis puudutab kahjustava dumpingu mõjude kõrvaldamiseks vajalikku minimaalset impordihinna määra, ei muuda käesolev muudatus järeldusi ja meetodeid, mida on kasutatud ajutise tollimaksu kehtestamise määruses, eriti selle määruse põhjendustes 132–134.

(10)

Kuna Norrast pärit minimaalse impordihinnaga või sellest kõrgemate hindadega import kõrvaldab kahjustava dumpingu mõjud, on asjakohane kohaldada minimaalset impordihinda kogu Norrast pärit impordi suhtes.

(11)

Tehistingimustes kasvatatud lõhet turustatakse tavaliselt eri esitusviisidena (roogitud ja peaga, roogitud ja peata, terve kala filee, muu filee või fileetükid). Seetõttu tuli kehtiva tollimaksu liigi muutmisel kehtestada iga nimetatud esitlusviisi jaoks mittekahjustav minimaalne impordihinna määr, et arvesse võtta nende valmistamisele lisanduvaid kulutusi. Sellest lähtuvalt põhinevad erinevad minimaalsed impordihinnad nii selles kui eelmistes kõnealuse toote suhtes läbi viidud dumpinguvastastes uurimistes tehtud järeldustel. Nii on minimaalsed impordihinna määrad tuletatud ümberarvestuskoefitsiendi alusel, mis on kirjas nõukogu määruses (EÜ) nr 772/1999 (4) ja mida on samuti kasutatud käesolevas uurimises.

(12)

Eksportivate tootjate tähelepanu juhitakse sellele, et kui kasutatud meetmed pole mõjusad, s.t kui minimaalse impordihinnaga on manipuleeritud, see on üle võetud või sellest on kõrvale hoitud, võib komisjon vajadusel pärast nõuandekomiteega konsulteerimist uuesti muuta määrust (EÜ) nr 628/2005 tagamaks meetmete mõjususe.

(13)

Ajutised dumpinguvastased meetmed kehtestati algselt kuueks kuuks. Asjaomases kaubanduses märkimisväärse osa moodustavad eksportivad tootjad taotlesid ajutiste meetmete pikendamist maksimaalselt veel kolmeks kuuks.

(14)

Seoses sellega ja vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 7 otsustati ajutiste meetmete kestust pikendada 22. jaanuarini 2006 (k.a).

(15)

Hea juhtimistava huvides ja arvestades asjaolu, et tähtajad märkuste tegemiseks olid esitatud juba ajutise tollimaksu kehtestamise määruses, tuleks määrata ajavahemik, mille jooksul huvitatud pooled, kes andsid endast teada menetluse algatamise teates märgitud tähtaja jooksul, saavad esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist. Lisaks tuleb märkida, et tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused käesolevas määruses on esialgsed ning lõpliku tollimaksu kehtestamise korral võib vajalikuks osutuda need üle vaadata,

1.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 170/35

(1)

Komisjoni 23. juuni 1995. aasta määrusega (EÜ) nr 1423/95, milles sätestatakse suhkrusektori toodete, välja arvatud melassi impordi üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) nähakse ette, et komisjoni määruse (EMÜ) nr 784/68, (3) kohaselt kehtestatud valge suhkru ja toorsuhkru CIF-impordihindu loetakse “tüüpilisteks hindadeks”. Need hinnad kehtestatakse määruse (EÜ) nr 1260/2001 I lisa I ja II punktis määratletud standardkvaliteedi suhtes.

(2)

Tüüpiliste hindade kehtestamisel tuleb arvesse võtta kogu määruse (EMÜ) nr 784/68 artiklis 2 sätestatud teavet, välja arvatud sama määruse artiklis 3 sätestatud juhul.

(3)

Standardkvaliteedist erineva kvaliteedi puhul kehtivaid hindu tuleks vastuvõetud valge suhkru pakkumiste puhul korrigeerida määruse (EMÜ) nr 784/68 artikli 5 lõike 1 punktis a sätestatud juurde- või allahindlustega. Toorsuhkru suhtes tuleks kohaldada ülalmainitud lõike punktis b määratletud paranduskoefitsientide meetodit.

(4)

Kui kõnealuse toote käivitushind erineb tüüpilisest hinnast, tuleks kehtestada täiendavad imporditollimaksud määruse (EÜ) nr 1423/95 artiklis 3 sätestatud tingimustel.

(5)

Kõnealuste toodete tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud tuleks kehtestada vastavalt määruse (EÜ) nr 1423/95 artikli 1 lõike 2 teisele lõigule ja artikli 3 lõikele 1.

(6)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

1.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 170/37

(1)

Komisjoni 23. juuni 1995. aasta määrusega (EÜ) nr 1422/95, milles sätestatakse melassi impordi üksikasjalikud rakenduseeskirjad suhkrusektoris ja muudetakse määrust (EMÜ) nr 785/68, (2) nähakse ette, et melassi CIF-impordihind, mis on kehtestatud vastavalt komisjoni määrusele (EMÜ) nr 785/68, (3) loetakse nn tüüpiliseks hinnaks. See hind tuleks kehtestada määruse (EMÜ) nr 785/68 artiklis 1 määratletud standardkvaliteedi puhul.

(2)

Tüüpiliste hindade kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta kogu määruse (EMÜ) nr 785/68 artiklis 3 ettenähtud teavet, välja arvatud nimetatud määruse artiklis 4 ettenähtud juhtudel, kui selle hinna võib kindlaks määrata määruse (EMÜ) nr 785/68 artiklis 7 sätestatud meetodil.

(3)

Kui kaup ei ole standardkvaliteediga, tuleb hinda vastavalt pakutava melassi kvaliteedile suurendada või vähendada määruse (EMÜ) nr 785/68 artikli 6 alusel.

(4)

Kui kõnealuse toote käivitushind erineb tüüpilisest hinnast, tuleks määrata täiendavad imporditollimaksud määruse (EÜ) nr 1422/95 artiklis 3 sätestatud tingimustel. Imporditollimaksude peatamise korral vastavalt määruse (EÜ) nr 1422/95 artiklile 5 tuleb kindlaks määrata nende imporditollimaksude erisummad.

(5)

Kõnealuste toodete tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud tuleks kehtestada vastavalt määruse (EÜ) nr 1422/95 artikli 1 lõikele 2 ja artikli 3 lõikele 1.

(6)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

1.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 170/39

(1)

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 27 alusel võib nimetatud määruse artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud toodete maailmaturul kehtivate noteeringute või hindade ja ühenduses kehtivate hindade vahe katta eksporditoetusega.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 sätetele tuleb valge suhkru ja toorsuhkru puhul, mis on denatureerimata ja mida eksporditakse edasise töötlemiseta, kehtestada toetused, võttes arvesse ühenduse turu ja maailmaturu olukorda, eelkõige nimetatud määruse artiklis 28 sätestatud hinna- ja kulutegureid. Vastavalt samale artiklile tuleks võtta arvesse ka kavandatava ekspordi majandusaspekti.

(3)

Toorsuhkru puhul tuleb toetus määrata standardkvaliteedi kohta. See on määratletud määruse (EÜ) nr 1260/2001 I lisa II punktis. Lisaks kehtestatakse see toetus vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 28 lõikele 4. Kristalliseerunud suhkru mõiste on määratletud komisjoni 7. septembri 1995. aasta määruses (EÜ) nr 2135/95 suhkrusektori eksporditoetuste maksmise üksikasjalike rakenduseeskirjade kohta. (2) Sel viisil arvutatud toetust maitse- või värvilisanditega suhkru eest tuleb kohaldada selle sahharoosisisalduse järgi ning seega tuleb toetus määrata 1 % nimetatud sisalduse kohta.

(4)

Erijuhtudel võib toetuse suuruse kehtestada muude õigusaktidega.

(5)

Toetus tuleb kehtestada iga kahe nädala tagant. Seda võib vahepealsel perioodil muuta.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 27 lõike 5 esimese lõiguga nähakse ette, et maailmaturu olukorra või teatavate turgude erinõuete tõttu võib osutuda vajalikuks nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete toetust vastavalt sihtkohale eristada.

(7)

Lääne-Balkani riikidest pärit suhkru sooduskorra alusel alates 2001. aasta algusest toimuva impordi ning ühendusest nendesse riikidesse suhkru ekspordi märkimisväärne ja kiire kasv tundub väga kunstlik.

(8)

Selleks, et vältida mis tahes kuritarvitusi nende suhkursektori toodete ühendusse reimportimisel, mille eest on antud eksporditoetusi, ei tohiks ühegi Lääne-Balkani riigi puhul kehtestada käesoleva määrusega hõlmatud toodetele toetusi.

(9)

Pidades silmas eespool sätestatut ja suhkruturu praegust olukorda ning eelkõige suhkru hindu või noteeringuid ühenduses ja maailmaturul, tuleks kehtestada toetused asjakohaste summade ulatuses.

(10)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

1.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 170/41

(1)

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 27 alusel võib nimetatud määruse artikli 1 lõike 1 punktis d osutatud toodete maailmaturul kehtivate noteeringute või hindade ja ühenduses kehtivate hindade vahe katta eksporditoetusega.

(2)

Komisjoni 7. septembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 2135/95 (suhkrusektori eksporditoetuste maksmise üksikasjalike rakenduseeskirjade kohta), (2) artiklis 3 on sätestatud, et toetus määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 1 lõike 1 punktis d sätestatud eksporditavate toodete 100 kilogrammi kohta võrdub põhisummaga, mis on korrutatud sahharoosisisaldusega, hõlmates vajadusel ka muid sahharoosina väljendatud suhkruid. Asjaomase toote sahharoosisisaldus määratakse kindlaks vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 2135/95 artiklile 3.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 30 lõikes 3 on sätestatud, et töötlemata kujul eksporditava sorboosi toetuse põhisumma peab olema võrdne toetuse põhisummaga (millest on maha arvatud üks sajandik kehtivast tootmistoetusest), mida kohaldatakse vastavalt komisjoni 27. juuni 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 1265/2001, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/2001 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses tootmistoetuse andmisega teatavate keemiatööstuses kasutatavate suhkrutoodete eest, (3) viimati nimetatud määruse lisas loetletud toodete suhtes.

(4)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 30 lõikele 1 peab kõnealuse määruse artikli 1 lõike 1 punktis d loetletud muude töötlemata kujul eksporditavate toodete toetuse põhisumma olema võrdne ühe sajandikuga summast, mis on kehtestatud, võttes arvesse ühelt poolt erinevust valge suhkru kehtiva sekkumishinna (ühenduse puudujäägita aladel sellel kuul, mille kohta põhisumma on kehtestatud) ja maailmaturul kehtivate valge suhkru noteeringute või hindade vahel ning teiselt poolt vajadust saavutada tasakaal kolmandatesse riikidesse ekspordiks töödeldud kauba valmistamisel ühenduse põhisaaduste kasutamise ja neist riikidest sisese töötlemise korra alusel vastuvõetavate toodete kasutamise vahel.

(5)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 30 lõikele 4 võib põhisumma kohaldamisel piirduda kõnealuse määruse artikli 1 lõike 1 punktis d loetletud teatavate toodetega.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artiklis 27 on sätestatud, et toetuse võib määrata kõnealuse määruse artikli 1 lõike 1 punktides f, g ja h osutatud töötlemata toodete ekspordiks. Toetus tuleb määrata 100 kilogrammi kuivaine sisalduse kohta, võttes arvesse CN-koodi 1702 30 91 alla kuuluvate toodete ja määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 1 lõike 1 punktis d osutatud toodete eksporditoetust ning kavandatava ekspordi majandusaspekte. Kõnealuse lõike 1 punktides f ja g osutatud toodete puhul antakse toetust üksnes määruse (EÜ) nr 2135/95 artiklis 5 sätestatud tingimustele vastavate toodete eest ning punktis h osutatud toodete puhul antakse toetust üksnes määruse (EÜ) nr 2135/95 artiklis 6 sätestatud tingimustele vastavate toodete eest.

(7)

Eespool nimetatud toetused tuleb määrata igal kuul. Neid võib vahepealsel perioodil muuta.

(8)

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 27 lõike 5 esimese lõiguga nähakse ette, et maailmaturu olukorra või teatavate turgude erinõuete tõttu võib osutuda vajalikuks nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete toetust vastavalt sihtkohale eristada.

(9)

Lääne-Balkani riikidest pärit suhkru sooduskorra alusel alates 2001. aasta algusest toimuva impordi ning ühendusest nendesse riikidesse suhkru ekspordi märkimisväärne ja kiire kasv tundub väga kunstlik.

(10)

Selleks, et vältida mis tahes kuritarvitusi nende suhkrusektori toodete ühendusse reimportimisel, mille eest on antud eksporditoetusi, ei tohiks ühegi Lääne-Balkani riikide puhul kehtestada käesoleva määrusega hõlmatud toodetele toetusi.

(11)

Pidades silmas eespool sätestatut, tuleks kehtestada kõnealuste toodete toetused asjakohaste summade ulatuses.

(12)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

1.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 170/44

(1)

Vastavalt komisjoni 19. juuli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 1327/2004 alalise pakkumismenetluse avamise kohta valge suhkru ekspordimaksude ja/või eksporditoetuse määramiseks turustusaastaks 2004/2005 (2) on kuulutatud välja osalised pakkumismenetlused selle suhkru eksportimiseks teatavatesse kolmandatesse riikidesse.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1327/2004 artikli 9 lõikele 1 kehtestatakse kõnealuse osalise pakkumismenetluse puhul suurim eksporditoetus, võttes olenevalt asjaoludest eelkõige arvesse suhkruturu olukorda ja tõenäolist arengut ühenduses ja maailmas.

(3)

Suhkruturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

1.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 170/45

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 7 lõikele 3 võib eksporditoetusi anda kõnealuse määruse artikli 1 lõike 1 punktides a ja f loetletud toodetele ning kõnealuse lõike punktis d loetletud siirupitele ja CN-koodi 1702 50 00 alla kuuluvale keemiliselt puhtale fruktoosile (levuloos) vahetootena, kui need on mõnes asutamislepingu artikli 23 lõikes 2 osutatud olukorras ja neid kasutatakse teatavate keemiatööstustoodete valmistamisel.

(2)

Komisjoni 27. juuni 2001. aasta määruses (EÜ) nr 1265/2001, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/2001 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses tootmistoetuse andmisega teatavate keemiatööstuses kasutatavate suhkrutoodete eest, (2) on sätestatud, et need toetused määratakse kindlaks valge suhkru tootmistoetusest lähtudes.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1265/2001 artiklis 9 on sätestatud, et valge suhkru tootmistoetus tuleb kehtestada kord kuus alates iga kuu esimesest päevast.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

1.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 170/46

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 10 nähakse ette, et nimetatud määruse artiklis 1 osutatud toodete impordil kohaldatakse ühise tollitariifistikuga kehtestatud tollimaksumäärasid. Siiski on nimetatud artikli lõikes 2 osutatud toodete imporditollimaks võrdne kõnealuste toodete importimise ajal kehtiva sekkumishinnaga, mida on suurendatud 55 % võrra ja vähendatud asjaomase partii CIF-impordihinna võrra. See maks ei tohi siiski ületada tollitariifistiku tollimaksumäära.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõike 3 alusel arvutatakse CIF-impordihinnad kõnesoleva toote maailmaturu tüüpilise hinna põhjal.

(3)

Määrusega (EÜ) nr 1249/96 kehtestati määruse (EÜ) nr 1784/2003 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teraviljasektori imporditollimaksude osas.

(4)

Imporditollimakse kohaldatakse kuni uute tollimaksude kindlaksmääramise ja jõustumiseni.

(5)

Imporditollimaksude korra normaalse toimimise võimaldamiseks tuleks võtta tollimaksu arvutamisel aluseks võrdlusperioodi tüüpilist turukurssi.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1249/96 kohaldamisel määratakse imporditollimaksud kindlaks vastavalt käesoleva määruse lisale,

1.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 170/49

(1)

Määruse (EÜ) nr 1342/2003 artikli 7 lõikes 1 on määratud kindlaks eelkõige maisist valmistatud toodete ekspordilitsentside kehtivusaeg. Litsents kehtib neljanda kuu lõpuni, arvates litsentsi välja andmisest. Kehtivusaeg on määratud lähtuvalt turunõuetest ja veatu turukorralduse vajadustest.

(2)

Maisituru praeguse olukorra tõttu on soovitav piirata litsentside väljaandmist, et vältida järgmise turustusaasta koguste kasutamist. Järgmistel kuudel väljaantavad litsentsid tuleb hoida enne 2005. aasta 3. septembrit toimuva ekspordi jaoks. Sel eesmärgil tuleb kuni 2. septembrini 2005 kasutamiseks väljaantavate eelkinnitatud toetustega litsentside kehtivusaega ajutiselt piirata. Seetõttu tuleb kehtestada ajutine erand määruse (EÜ) nr 1342/2003 artikli 7 lõikest 1.

(3)

Veatu turukorralduse tagamiseks ja spekulatsiooni ärahoidmiseks tuleks sätestada, et ekspordiga seotud tolliformaalsused maisist valmistatud toodete ekspordilitsentside korral tuleb täita hiljemalt 2. septembriks 2005 nii vahetu ekspordi kui nõukogu 4. märtsi 1980. aasta määruse (EMÜ) nr 565/80 (põllumajandustoodetele antavate eksporditoetuste ettemaksete kohta) (3) artiklites 4 ja 5 sätestatud korra alusel toimuva ekspordi puhul. Kõnealuse kitsendusega kaasneb erandi kehtestamine komisjoni 15. aprilli 1999. aasta määruse (EÜ) nr 800/1999 (millega sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi ühised üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (4) artikli 28 lõike 6 ja artikli 29 lõike 5 sätetest.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmete rakendamine peab kokku langema määruse jõustumise kuupäevaga, et vältida turuhäirete ohte.

(5)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

1.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 170/51

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1051/2001 artiklile 4 tuleb toorpuuvilla maailmaturuhind määrata korrapäraselt kindlaks, lähtudes puuvillakiu hinnast maailmaturul ja võttes arvesse varasemat suhet puuvillakiu maailmaturuhinna ja toorpuuvilla arvutatud maailmaturuhinna vahel. See varasem suhe on kehtestatud komisjoni 2. augusti 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1591/2001, (3) (millega sätestatakse puuvilla toetuskava üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artikli 2 lõikes 2. Kui maailmaturuhinda ei saa nii kindlaks määrata, kehtestatakse hind viimati kindlaks määratud hinna alusel.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1051/2001 artiklile 5 määratakse toorpuuvilla maailmaturuhind kindlaks eriomadustega toote osas ja võttes arvesse kõige soodsamaid pakkumisi ja noteeringuid maailmaturul nende hulgast, mida peetakse tõelisele turusuundumusele kõige tüüpilisemaks. Selleks arvutatakse ühel või mitmel Euroopa börsil tehtud pakkumiste ja noteeringute keskmine toote puhul, mis on tarnitud ühenduse sadamasse CIF-saadetisena ja on pärit eri tarnijariikidest, mida peetakse rahvusvahelisele kaubandusele kõige tüüpilisemateks. On olemas siiski säte puuvillakiu maailmaturuhinna kindlaksmääramise kriteeriumide kohandamiseks, et kajastada tarnitud tootest ning asjaomastest pakkumistest ja noteeringutest tingitud erinevusi. Kohandused on määratletud määruse (EÜ) nr 1591/2001 artikli 3 lõikes 2.

(3)

Eespool nimetatud kriteeriumide kohaldamise tulemusel saadakse allpool kindlaks määratud toorpuuvilla maailmaturuhind,

1.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 170/52

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 13 lõikega 1 ja määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 14 lõikega 1 nähakse ette, et kõnealuste määruste artiklis 1 loetletud toodete maailmaturul ja ühenduses noteeritud hindade vahe võib katta eksporditoetuse abil.

(2)

Komisjoni 13. juuli 2000. aasta määruses (EÜ) nr 1520/2000, milles sätestatakse teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemi ühised rakenduseeskirjad ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumid, (3) määratakse kindlaks tooted, mille suhtes tuleks kehtestada toetusemäär, mida kohaldatakse juhul, kui neid tooteid eksporditakse määruse (EÜ) nr 1784/2003 III lisas või määruse (EÜ) nr 1785/2003 IV lisas loetletud kaupadena.

(3)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1520/2000 artikli 4 lõike 1 esimese lõiguga tuleks toetusemäär iga kõnealuse põhisaaduse 100 kg kohta kehtestada igal kuul.

(4)

Kõrgete toetusemäärade eelkinnitamine võib seada ohtu kohustused, mis on võetud seoses asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ekspordiks antavate toetustega. Seetõttu on vaja sellistes olukordades tarvitusele võtta ettevaatusabinõud, mis siiski ei takistaks pikaajaliste lepingute sõlmimist. Abinõu, mis võimaldab ühildada neid eri eesmärke, on kehtestada toetuste eelkinnitamise puhuks toetuse erimäär.

(5)

Arvestades Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelist kokkulepet makarontoodete ekspordi kohta Ameerika Ühendriikidest, mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 87/482/EMÜ, (4) on vaja CN-koodide 1902 11 00 ja 1902 19 alla kuuluvatelt kaupadelt makstavad toetused sihtkoha järgi diferentseerida.

(6)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1520/2000 artikli 4 lõigetega 3 ja 5 tuleb kohaldatavat tootmistoetust arvestades kehtestada kõnealuse põhisaaduse suhtes komisjoni viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 1722/93 (5) vastav vähendatud eksporditoetuse määr, mida kohaldatakse kauba eeldatava valmistamisperioodi jooksul.

(7)

Piiritusjookide hindu peetakse vähem sõltuvaks nende valmistamiseks kasutatava teravilja hinnast. Ühendkuningriigi, Iirimaa ja Taani ühinemisakti protokolliga nr 19 nähakse siiski ette vajalike meetmete vastuvõtmine soodustamaks ühenduse teravilja kasutamist teraviljadest saadud piiritusjookide valmistamiseks. Seetõttu on vaja kohandada piiritusjookidena eksporditava teravilja suhtes kohaldatava toetuse määra.

(8)

Teraviljaturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

1.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 170/56

(1)

Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 31 lõikes 1 on sätestatud, et kõnealuse määruse artikli 1 punktides a, b, c, d, e ja g loetletud toodete rahvusvahelises kaubanduses ja ühenduses kehtiva hinna vahe võib katta eksporditoetuse abil.

(2)

Komisjoni 13. juuli 2000. aasta määruses (EÜ) nr 1520/2000, milles sätestatakse teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise ühised rakenduseeskirjad ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumid (2) määratakse kindlaks tooted, mille suhtes tuleks kehtestada toetusemäär, mida kohaldatakse juhul, kui neid tooteid eksporditakse määruse (EÜ) nr 1255/1999 II lisas loetletud kaupadena.

(3)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1520/2000 artikli 4 lõike 1 esimese lõiguga tuleks toetusemäär iga kõnealuse põhisaaduse 100 kg kohta kehtestada igal kuul.

(4)

Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate piimasaaduste puhul võib kõrgete toetusemäärade eelkinnitamine siiski ohtu seada nende toetustega seoses võetud kohustused. Selle ohu ärahoidmiseks on vaja võtta tarvitusele asjakohased ettevaatusabinõud, kuid ilma et see takistaks pikaajaliste lepingute sõlmimist. Konkreetsete toetusemäärade kehtestamine kõnealuste toodete toetuste eelkinnitamiseks peaks võimaldama neid kaht eesmärki täita.

(5)

Määruse (EÜ) nr 1520/2000 artikli 4 lõikega 3 nähakse ette, et toetusemäära kehtestamisel tuleks vajaduse korral arvesse võtta tootmistoetusi, abi või muid samaväärse toimega meetmeid, mida kohaldatakse kõigis liikmesriikides vastavalt kõnealuste toodete turu ühist korraldust käsitlevale määrusele kõnealuse määruse A lisas loetletud põhisaaduste või samalaadsete toodete suhtes.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 12 lõikes 1 sätestatakse toetuse maksmine ühenduses toodetud lõssi puhul, mis on töödeldud kaseiiniks, kui selline piim ja sellest toodetud kaseiin vastavad teatavatele tingimustele.

(7)

Komisjoni 15. detsembri 1997. aasta määruses (EÜ) nr 2571/97 või müügi kohta alandatud hindadega ning toetuse andmise kohta koore, või ja kontsentreeritud või kasutamise korral pagaritoodete, jäätise ja teiste toiduainete valmistamiseks, (3) on sätestatud, et teatavaid kaupu valmistavad tööstusettevõtted võivad saada võid ja koort alandatud hindadega.

(8)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

1.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 170/59

(1)

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 27 lõigetega 1 ja 2 nähakse ette, et nimetatud määruse artikli 1 lõike 1 punktides a, c, d, f, g ja h loetletud toodete rahvusvahelises kaubanduses ja ühenduses kehtiva hinna vahe võib katta eksporditoetuse abil, kui neid kaupu eksporditakse nimetatud määruse V lisas loetletud kaupadena. Komisjoni 13. juuli 2000. aasta määruses (EÜ) nr 1520/2000, milles sätestatakse teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise ühised rakenduseeskirjad ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumid, (2) määratakse kindlaks tooted, mille suhtes tuleks kehtestada toetusemäär, mida kohaldatakse juhul, kui neid tooteid eksporditakse määruse (EÜ) nr 1260/2001 I lisas loetletud kaupadena.

(2)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1520/2000 artikli 4 lõikega 1 tuleks toetusemäär iga kõnealuse põhisaaduse 100 kg kohta kehtestada igal kuul.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 27 lõikega 3 nähakse ette, et kaubas sisalduva toote eksporditoetus ei tohi ületada toetust, mida kohaldatakse nimetatud toote eksportimise korral edasise töötlemiseta.

(4)

Käesoleva määruse kohaselt kehtestatavad toetusemäärad võib kinnitada eelnevalt, kuna turuolukorda järgmise paari kuu jooksul ei ole võimalik praegu kindlaks teha.

(5)

Kõrgete toetusemäärade eelkinnitamine võib seada ohtu kohustused, mis on võetud seoses asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ekspordiks antavate toetustega. Seetõttu on vaja sellistes olukordades tarvitusele võtta ettevaatusabinõud, mis siiski ei takistaks pikaajaliste lepingute sõlmimist. Abinõu, mis võimaldab ühildada neid eri eesmärke, on kehtestada toetuste eelkinnitamise puhuks toetuse erimäär.

(6)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

1.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 170/61

(1)

Komisjoni 26. märtsi 2004. aasta määruses (EÜ) nr 581/2004, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus teatud võiliikide eksporditoetuste suhtes, (2) sätestatakse alaline pakkumismenetlus.

(2)

Vastavalt komisjoni 26. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 580/2004 (millega kehtestatakse pakkumismenetlus teatavate piimatoodete eksporditoetuste suhtes) (3) artiklile 5 ja arvestades pakkumiskutse alusel esitatud pakkumiste läbivaatamise tulemusi, on vaja kindlaks määrata eksporditoetuse maksimumsumma pakkumismenetluse raames, mis lõpeb 28. juunil 2005.