LISA

Komisjoni 21. oktoobri 2005. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	052	49,2
	096	30,0
	204	43,1
	624	421,2
	999	135,9
0707 00 05	052	79,1
	999	79,1
0709 90 70	052	94,0
	999	94,0
0805 50 10	052	75,8
	388	68,6
	524	55,3
	528	61,3
	999	65,3
0806 10 10	052	94,5
	400	200,0
	508	241,7
	624	178,2
	999	178,6
0808 10 80	052	77,3
	388	76,8
	400	99,7
	404	84,6
	512	47,0
	528	45,5
	720	75,5
	800	163,4
	804	70,3
	999	82,2
0808 20 50	052	90,4
	388	57,1
	720	65,1
	999	70,9

---

(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 750/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 12). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.

I LISA

Liikmesriik ja partii nr	Asukoht	Vaadi nr	100 % alkoholi kogus hektoliitrites	Viide määrusele (EÜ) nr 1493/1999 (artiklid)	Alkoholi liik
Hispaania Partii nr 20/2005 EÜ	Tarancón	A-9	24 338	30	Toorpiiritus
		A-10	24 698	30	Toorpiiritus
		B-8	1 682	30	Toorpiiritus
		B-9	24 568	30	Toorpiiritus
		B-10	24 714	30	Toorpiiritus
	Kokku		100 000
Hispaania Partii nr 21/2005 EÜ	Tarancón	B-5	24 753	27+28	Toorpiiritus
		C-3	25 247	27	Toorpiiritus
	Kokku		50 000
Prantsusmaa Partii nr 22/2005 EÜ	Onivins – Chez Vopak 3197 XK Botlek Rotterdam Madalmaad	410	21 011	30	Toorpiiritus
		804	18 201	30	Toorpiiritus
		804	50 781	30	Toorpiiritus
		804B	7 476	27	Toorpiiritus
	Kokku		97 469
Prantsusmaa Partii nr 23/2005 EÜ	Onivins – Port-la-Nouvelle Entrepôt d’alcool Av. Adolphe Turrel, BP 6 11218 Port-la-Nouvelle	31	290	28	Toorpiiritus
		31	12 389	30	Toorpiiritus
		21	2 785	28	Toorpiiritus
		20	12 315	27	Toorpiiritus
		19	5 701	30	Toorpiiritus
		19	6 755	28	Toorpiiritus
		21	9 765	30	Toorpiiritus
	Kokku		50 000
Prantsusmaa Partii nr 24/2005 EÜ	Onivins – Port-la-Nouvelle Entrepôt d’alcool Av. Adolphe Turrel, BP 6 11218 Port-la-Nouvelle	31	9 336	30	Toorpiiritus
		33	18 044	27	Toorpiiritus
		32	22 620	27	Toorpiiritus
	Kokku		50 000
Prantsusmaa Partii nr 25/2005 EÜ	Deulep – PSL 13230 Port-Saint-Louis-du-Rhône	B4	33 760	27	Toorpiiritus
	Deulep BD Chanzy 30800 Saint-Gilles-du-Gard	503	8 180	27	Toorpiiritus
		504	8 060	30	Toorpiiritus
	Kokku		50 000
Itaalia Partii nr 26/2005 EÜ	Balice-Valenzano (BA)	13A-43A-46A-48A-52A-54A	11 250	27+30	Toorpiiritus
	Deta-Barberino Val d’Elsa (FI)	5A	1 625	27	Toorpiiritus
	S.V.A.-Ortona (CH)	18A	1 375	30	Toorpiiritus
	Bonollo-Paduni (FR)	15A-26A
	Bonollo-Torrita di Siena (SI)	1C-3C-4C-9C-10C-11C-12C-13C-16C-17C-19C-20C-21C	27 500	27+30	Toorpiiritus
	D’Auria-Ortona (CH)	8A-38A-39A-40A-61A	8 250	27	Toorpiiritus
	Kokku		50 000
Itaalia Partii nr 27/2005 EÜ	Enodistil-Alcamo (PA)	22A	1 500	30	Toorpiiritus
	Trapas-Petrosino (TP)	2A-24A	6 000	30	Toorpiiritus
	S.V.M.-Sciacca (AG)	3A-29A-37A	1 200	27	Toorpiiritus
	Gedis-Marsala (TP)	88	7 000	30	Toorpiiritus
	Bertolino-Petrosino (PA)	2A-3A-34A	26 500	27+30	Toorpiiritus
	De Luca-Novoli (LE)	4A-7A-18A	6 000	27	Toorpiiritus
	Balice Distilli-Mottola (TA)	2A-3A	1 800	27	Toorpiiritus
	Kokku		50 000
Italy Partii nr 28/2005 EÜ	Dister-Faenza (RA)	124A	6 975	30	Toorpiiritus
	Di Lorenzo-Ponte Valleceppe (PG)	18A-26A	11 900	30	Toorpiiritus
	F.lli Cipriani-Chizzola di Ala (TN)	31A-32A	8 000	27	Toorpiiritus
	I.C.V.-Borgoricco (PD)	5A	1 600	27	Toorpiiritus
	Mazzari-S. Agata sul Santerno (RA)	4A-5A-6A-7A	27 000	27+30	Toorpiiritus
	Caviro-Faenza (RA)	2A-5A-13A-17A	30 100	27	Toorpiiritus
	Villapana-Faenza (RA)	5A-8A	11 000	27	Toorpiiritus
	Tampieri-Faenza (RA)	1A-3A-4A	1 800	27	Toorpiiritus
	Bonollo U.-Conselve (PD)	1A	1 384	30	Toorpiiritus
	Cantine Soc. Venete-Ponte di Piave (TV)	14A	241	30	Toorpiiritus
	Kokku		100 000
Portugal Partii nr 29/2005 EÜ	Riachos Armazém da SLD Casal do Bernardino 2350-336 Riachos	1-C	4 775,28	27	Toorpiiritus
		1-D	4 841,71	27	Toorpiiritus
		1-E	4 705,93	27	Toorpiiritus
		1-F	4 749,53	27	Toorpiiritus
	Aveiro Instalações da Petrogal Cais da Mó do Meio 3834-908 Gafanha da Nazaré	S 201	34 300,34	27	Toorpiiritus
	S. João da Pesqueira Armazéns da SDD Parque de Seixas Ervedosa do Douro 5130 S. João da Pesqueira	Inox 4	2 305,47	27	Toorpiiritus
		Inox 14	9 979,42	27	Toorpiiritus
		Inox 15	4 342,32	27	Toorpiiritus
	Kokku		70 000
Saksamaa Partii nr 30/2005 EÜ	Papiermühle 16 D-37603 Holzminden	107	8 602,378	30	Toorpiiritus
	Kokku		8 602,378

II LISA

Sekkumisametid, kelle valduses on artiklis 3 osutatud alkohol

Onivins-Libourne – Délégation nationale, 17 avenue de la Ballastière, BP 231, F-33505 Libourne Cedex [tel: (33) 557 55 20 00; teleks: 57 20 25; faks: (33) 557 55 20 59]

FEGA – Beneficencia 8, E-28004 Madrid [tel: (34) 913 47 64 66; faks: (34) 913 47 64 65]

AGEA – Via Torino 45, I-00184 Roma [tel: (39) 064 94 99 714; faks: (39) 064 94 99 761]

IVV – Instituto da Vinha e do Vinho, Rua Mouzinho da Silveira, n.o 5, P-1250-165 Lisboa [tel: (351) 21 350 67 00; faks: (351) 21 356 12 25]

Bundesanstalt für Landwirtschaft und Ernährung (BLE) – Deichmanns Aue 29, D-53179 Bonn (tel: (49) 228/68 45-33 86/34 79, faks: (49) 228/68 45-37 94)

III LISA

Artiklis 5 osutatud aadress

Commission européenne

Direction générale de l’agriculture et du développement rural, unité D-2

Rue de la Loi/Wetstraat 200

B-1049 Bruxelles

Faks: (32-2) 298 55 28

E-post: agri-market-tenders@cec.eu.int

I LISA

MUUTUJATE LOETELU

Tööjõukulude struktuuriline statistika

Tabel A	–	riiklikud andmed
Tabel B	–	riiklikud andmed ettevõtete suurusklasside kaupa
Tabel C	–	piirkondlikud andmed

Allpool loetletud muutujate kohta tuleb esitada kas tabel A või kõik kolm tabelit. Kohustuslik tabel on märgitud tähega “k” ja vabatahtlik tähega “v”. Kvalitatiivsete muutujate erinevate kategooriate või kvantitatiivsete suurusklasside edastamiskoodid määrab Eurostat kindlaks rakendusdokumendiga.

Muutujad	Ainult A	A–C (1)
A.    Töötajate arv
A.1 Töötajate koguarv		k
A.11 Täistööajaga töötajad (v.a praktikandid)		k
A.12 Osalise tööajaga töötajad (v.a praktikandid)		k
A.121 Osalise tööajaga töötajad täistööaja-ühikutes (v.a praktikandid)		k
A.13 Praktikandid		k
A.131 Praktikandid täistööaja-ühikutes		k
B.    Tegelikud töötunnid
B.1 Tegelike töötundide üldarv		k
B.11 Täistööajaga töötajate tegelikud töötunnid (v.a praktikandid)		k
B.12 Osalise tööajaga töötajate tegelikud töötunnid (v.a praktikandid)		k
B.13 Praktikantide tegelikud töötunnid		k
C.    Tasustatud töötunnid
C.1 Tasustatud töötundide üldarv	k
C.11 Täistööajaga töötajate tasustatud töötunnid (v.a praktikandid)	k
C.12 Osalise tööajaga töötajate tasustatud töötunnid (v.a praktikandid)	k
C.13 Praktikantide tasustatud töötunnid	k
D.    Tööjõukulud(üksikasju vt jooniselt 1)
D.1 Töötajate tasud		k
D.11 Palgad (üksikasju vt jooniselt 2)		k
D.111 Palgad (v.a praktikandid)		k
D.1111 Otsene töötasu, lisatasud ja toetused		k
D.11111 Otsene töötasu ning lisatasud ja toetused, mida makstakse igal palgaperioodil	k
D.11112 Otsene töötasu ning lisatasud ja toetused, mida ei maksta igal palgaperioodil (2)	k
D.1112 Maksed töötajate säästukavadesse		k
D.1113 Tasu mittetöötatud aja eest		k
D.1114 Loonuspalgad		k
D.11141 Ettevõtte tooted (vabatahtlik)	v
D.11142 Tööandja eluruum (3) (vabatahtlik)	v
D.11143 Ametiautod (vabatahtlik)	v
D.11144 Aktsiaoptsioonid ja aktsiaostukavad (vabatahtlik)	v
D.11145 Muud (vabatahtlik)	v
D.112 Praktikantide palgad		k
D.12 Tööandjate sotsiaalkindlustusmaksed (üksikasju vt jooniselt 3)		k
D.121 Tööandjate tegelikud sotsiaalkindlustusmaksed (v.a praktikandid)		k
D.1211 Riiklikud sotsiaalkindlustusmaksed	k
D.1212 Kollektiivlepingujärgsed, lepingulised või vabatahtlikud sotsiaalkindlustusmaksed	k
D.122 Tööandjate arvestuslikud sotsiaalkindlustusmaksed (v.a praktikandid)		k
D.1221 Haiguse korral tagatud hüvitis (vabatahtlik)	v
D.1222 Tööandjate arvestuslikud sotsiaalkindlustusmaksed pensionideks ja tervishoiuks (vabatahtlik)	v
D.1223 Maksed ettevõttest lahkuvatele töötajatele (vabatahtlik)	v
D.1224 Muud tööandjate arvestuslikud sotsiaalkindlustusmaksed (vabatahtlik)	v
D.123 Tööandjate sotsiaalkindlustusmaksed praktikantide eest		k
D.2 Kutseõppekulud		k
D.3 Muud tööandja makstavad kulud		k
D.4 Maksud		k
D.5 Tööandjale makstavad toetused		k
E.    Informatsioon üksuste kohta
E.1 Kohalikud üksused, kokku		k
E.2 Kohalikud üksused valimis		k

Kui liikmesriigid soovivad, võivad nad koguda üksikasjalikumaid andmeid järgmiste muutujate kohta (edastamine Eurostatile ainult nõudmise korral):

A.11	Täistööajaga töötajad
A.12	Osalise tööajaga töötajad
D.11112	Otsene töötasu ning lisatasud ja toetused, mida ei maksta igal palgaperioodil
D.1113	Tasu mittetöötatud aja eest
D.1211	Riiklikud sotsiaalkindlustusmaksed
D.1212	Kollektiivlepingujärgsed, lepingulised või vabatahtlikud sotsiaalkindlustusmaksed
D.1223	Maksed ettevõttest lahkuvatele töötajatele

Joonis 1

Tööjõukulud ja nende põhikomponendid

Joonis 2

Komponendi “Palk” jaotus (D.11)

Joonis 3

Komponendi “Tööandjate sotsiaalkindlustusmaksed” (D.12)

---

(1)  Tabel C on oluline ainult NUTS1 piirkondadega riikidele.

(2)  V.a maksed töötajate säästukavadesse.

(3)  V.a kolimistoetused.

II LISA

MUUTUJATE MÄÄRATLUSED

A.   TÖÖTAJATE ARV

Töötajad on kõik isikud, olenemata kodakondsusest või riigis töötatava aja pikkusest, kes on sõlminud ettevõtte või kohaliku üksusega (suulise või kirjaliku) töölepingu ja saavad töötasu, olenemata nende töö laadist, töötundide arvust (täistööaeg või osaline tööaeg) ning lepingu kestusest (tähtajaline või tähtajatu). Töötajate töötasu võib olla palk koos lisatasude, tükitöö ja vahetustega töö eest makstava tasu, toetuste, honoraride, jootraha, vahendustasu ja loonustasuga.

Käesolev töötaja määratlus hõlmab nii töölisi ja teenistujaid kui ka NACE Rev. 1.1 jagudesse C–K ja M–O klassifitseeritud majandusharude era- ja avaliku sektori juhtivpersonali vähemalt 10 töötajaga ettevõtetes. (1)

Järgmises loendis on esitatud näited hõlmatud töötajate kategooriate kohta:

—	müügiesindajad, tingimusel, et nad on palgalehel ja saavad lisaks mis tahes liiki vahendustasule ka muud tasu,

—	töötavad omanikud, kellele makstakse töötasu,

—	praktikandid,

—	üliõpilased ja praktikandid (jurist-referendaarid, õenduseriala üliõpilased, uurimisassistendid ja õppepraktikal olevad üliõpilased, internid jne), kes on ametlikult kohustatud osalema üksuse tootmisprotsessis töötasu eest,

—

rendi- või ajutised töötajad (nt sekretärid), kelle tööandjaks on tööhõiveasutus ja kellele makstakse palka mujal – tihti lühiajaliselt – töötamise eest; (2) hooajalised ja juhutöölised, kui neil on ametlik või mitteametlik leping ettevõte või kohaliku üksusega ja eelnevalt kindlaks määratud töötunnid,

—

töötajad, kelle tööjõukulud langesid vaatlusaastasse, kuid kes polnud ajutiselt tööl haiguse või vigastuse, puhkuse, streigi või töösulu, koolituse või õppepuhkuse, rasedus- ja sünnituspuhkuse ning lapsehoolduspuhkuse, sundpuhkuse, halbadest ilmastikutingimustest tingitud töökatkestuse, tehniliste rikete, tooraine-, kütuse- või elektripuuduse tõttu või muu ajutise lubatud või lubamatu puudumise tõttu,

—	välisriigis töötajad, kui nad saavad statistiliselt üksuselt palka edasi,

—	kodustöötajad, (3) k.a kaugtöötajad, kui on selgesõnaliselt kokku lepitud, et neid tasustatakse tehtud töö alusel, st tasu maksmisel võetakse aluseks teatavas tootmisprotsessis tehtud töö maht.

Hõlmatud ei ole järgmised kategooriad:

—	müügiesindajad ja muud isikud, kellele makstavad tasud koosnevad ainult lepingulistest tasudest või vahendustasudest, kes ei ole palgalehel või on füüsilisest isikust ettevõtjad,

—	omanikud, direktorid või juhatajad, kes saavad töötasu peamiselt kasumiosalusena,

—	peretöötajad, kes ei ole ettevõtte või kohaliku üksuse töötajad (nagu eespool määratletud),

—	füüsilisest isikust ettevõtjad,

—	palgata vabatahtlikud töötajad (nt tavaliselt kasumitaotluseta institutsioonide, nagu heategevusasutuste heaks töötavad isikud).

Viide: ESA 95: 11.12–11.14

A.1   Töötajate koguarv

See muutuja hõlmab täistööajaga töötajaid (A.11), osalise tööajaga töötajaid (A.12) ja praktikante (A 13).

Viide: struktuuriline ettevõtlusstatistika: kood 16130 (töötajate arv)

A.11   Täistööajaga töötajad (v.a praktikandid)

Täistööajaga töötajad on töötajad (välja arvatud praktikandid), kelle regulaarne tööaeg kattub kollektiivlepingus ettenähtud või ettevõtte või kohaliku üksuse tavapärase tööajaga, isegi juhul, kui nende tööleping kestab alla aasta. Nõutav töötajate arv on kuu keskmine vaatlusaastal aruandvas üksuses töötavate täistööajaga töötajate arv.

A.12   Osalise tööajaga töötajad (v.a praktikandid)

Osalise tööajaga töötajad on töötajad (välja arvatud praktikandid), kelle regulaarne päeva, nädala või kuu tööaeg (pool päeva või kolm neljandikku või neli viiendikku normaaltööajast) on lühem kui kollektiivlepingus ettenähtud või ettevõtte või kohaliku üksuse tavapärane tööaeg. Nõutav töötajate arv on kuu keskmine vaatlusaastal aruandvas üksuses töötavate osalise tööajaga töötajate arv.

A.121   Osalise tööajaga töötajad täistööaja-ühikutes

Ümberarvutamine täistööaja-ühikutesse toimub vahetult andmeid esitavas ettevõttes või kohalikus üksuses või statistikat koostavates asutustes/riiklikus statistikaasutuses kõnesoleva ettevõtte/kohaliku üksuse täistööajaga töötajate normaaltööaja alusel kõige kohasema meetodi järgi. Nõutav töötajate arv on kuu keskmine vaatlusaastal aruandvas üksuses töötavate osalise tööajaga töötajate arv (täistööajaühikutesse ümber arvestatuna).

Viide: ESA 95: 11.32–11.34

A.13   Praktikandid

See muutuja hõlmab kõiki täistööajaga või osalise tööajaga töötajaid, kes ei osale veel täiskoormusega tootmisprotsessis ning kes töötavad õppepraktika lepingu alusel või kelle puhul kutseõpet peetakse tootlikkusest olulisemaks. Nõutav praktikantide arv on kuu keskmine vaatlusaastal aruandvas üksuses töötavate praktikantide arv.

A.131   Osalise tööajaga praktikandid täistööaja-ühikutes

Ümberarvutamine täistööaja-ühikutesse toimub vahetult andmeid esitavas ettevõttes või kohalikus üksuses või statistikat koostavates asutustes/riiklikus statistikaasutuses kõige kohasema meetodi järgi. Ettevõttes/kohalikus üksuses või haridusasutuses koolitusele kulutatud tunde ei arvestata. Nõutav praktikantide arv on kuu keskmine vaatlusaastal aruandvas üksuses töötavate osalise tööajaga praktikantide arv (täistööaja-ühikutesse ümber arvestatuna). (4)

Viited: ESA 95: 11.32–11.34; struktuuriline ettevõtlusstatistika: kood 16140 (A.11 + A.121 + A.131 vastab struktuurilise ettevõtlusstatistika muutujale “töötajate arv täistööaja-ühikutes”)

B.   TEGELIKUD TÖÖTUNNID

Statistika hõlmab kõigi töötajate aasta jooksul töötatud töötundide üldarvu. Tegelike töötundide üldarv (B.1) registreeritakse eraldi täistööajaga töötajate (B.11), osalise tööajaga töötajate (B.12) ja praktikantide (B.13) kohta.

Tegelikud töötunnid on kõikidele kaupade ja teenuste tootmiseks vajalikele pea- ja abitegevustele kulutatud ajaperioodide summa.

Tegelike töötundide hulka kuuluvad:

—	normaaltööajal töötatud töötunnid,

—	tasustatud ületunnid, st normaaltööajale lisaks tehtud töötunnid makstavast tunnitasust olenemata (nt tuleks kahekordse tunnitasuga töötund registreerida ühe töötunnina),

—	tasustamata ületunnid, (5)

—	aeg, mis kulutatakse töökoha ja ehitusplatsi ettevalmistamisele; töövahendite ja masinate ettevalmistamisele, hooldusele, remondile ja puhastusele; kviitungite ja arvete koostamisele; tööajakaartide ja -aruannete täitmisele jne,

—	töökohal veedetud aeg, mille jooksul tööd ei teha, näiteks seadmete riketest tingitud seisakute, õnnetuste või töö ajutise puudumise tõttu, kuid mille eest makstakse töölepingus ettenähtud tasu,

—	lühikesed puhkepausid töökohal, nagu tee- ja kohvipausid,

—	ettevõttes/kohalikus üksuses või haridusasutuses koolitusele kulutatud tunnid (välja arvatud praktikantide puhul).

Tegelike töötundide hulka ei kuulu:

—	tasustatud töötunnid, mille ajal tööd ei teha, nt tasustatav puhkus, riigipühad, haiguspuhkus, rasedus- ja sünnituspuhkus jne,

—	tegemata ja tasustamata töötunnid, nt haiguse ning raseduse ja sünnituse jne tõttu,

—	tegemata töötunnid (tasustatud või tasustamata) meditsiiniliseks kontrolliks, abiellumiseks, matusteks, kolimiseks, toimunud õnnetuse jms tõttu antud eripuhkuse ajal,

—	einestamiseks antavad ajad (need ei ole lühikesed puhke- ja kohvipausid),

—	tegemata töötunnid (tasustatud või tasustamata) osalise tööaja, töövaidluste, töösulu jne ajal,

—	aeg, mis töötajal kulub kodunt tööletulekuks ja töölt kojuminekuks,

—	praktikantide ettevõttes/kohalikus üksuses või haridusasutuses koolitusele kulutatud tunnid.

Viited: ESA 95: 11.26–11.29; struktuuriline ettevõtlusstatistika: kood 16150 (töötajate töötatud töötunnid)

C.   TASUSTATUD TÖÖTUNNID

See muutuja hõlmab tasustatud töötundide üldarvu aasta jooksul. Tasustatud töötundide üldarv registreeritakse eraldi täistööajaga töötajate (C.11), osalise tööajaga töötajate (C.12) ja praktikantide (C.13) kohta.

Tasustatud töötundide arv aastas määratletakse järgmiselt:

—	aasta jooksul tasustatud normaaltööaeg ja ületunnitöö,

—	töötunnid, mille eest töötajale maksti vähendatud tasu, isegi juhul, kui vahe on kaetud sotsiaalkindlustusfondi vahenditest,

—	vaatlusperioodil tasustatud töötunnid, mille ajal ei ole tööd tehtud (iga-aastane puhkus, haiguspuhkus, riigipühad ja muud tasustatud töötunnid, nt tervisekontrolliks, lapse sünni puhul, abiellumiseks, matusteks, kolimiseks jne antud aeg).

Tegelike aastaste töötundide ja tasustatud aastaste töötundide arvestamine

Need arvutused tehakse vahetult andmeid esitavas ettevõttes või kohalikus üksuses või statistikat koostavates asutustes/riiklikus statistikaasutuses kõige kohasema meetodi järgi. Järgmised näited selgitavad, kuidas saab olemasolevat informatsiooni kasutades hinnata tegelikke ja tasustatud töötunde.

Täistööajaga töötajate tegelikud töötunnid aastas (B.11)

Oletame, et informatsioon allpool loetletud muutujate kohta on olemas:

(A.11)	Täistööajaga töötajate keskmine arv kuus
a)	Täistööajaga töötaja keskmine normaaltööaeg aastas, v.a ületunnid ja einestamiseks antavad ajad
b)	Täistööajaga töötaja keskmine (nii tasustatud kui tasustamata) ületundide arv aastas
c)	Täistööajaga töötaja keskmine töötatud tundide (normaaltööaeg + ületunnid) arv päevas, v.a einestamiseks antavad ajad
d)	Tööandja täistööajaga töötajale antud keskmine puhkusepäevade arv aastas
e)	Keskmine riigipühade arv aastas täistööajaga töötaja kohta
f)	Keskmine haiguspuhkuse ning rasedus- ja sünnituspuhkuse päevade arv aastas täistööajaga töötaja kohta
g)	Keskmine osalise tööajaga töötatud ja töövaidluspäevade arv aastas täistööajaga töötaja kohta
h)	Keskmine muude töötamata tööpäevade arv aastas täistööajaga töötaja kohta (nt meditsiiniliseks kontrolliks, abiellumiseks, matusteks, kolimiseks, toimunud õnnetuse jms tõttu antud eripuhkus).

Täistööajaga töötajate aastas töötatud töötundide üldarv (enne töötamata tööpäevade mahaarvamist) on (A.11) × (a + b). Kui lahutada aastane töötamata töötundide üldarv, mida väljendab valem (A.11) × c × (d + e + f + g + h), on tulemuseks (B.11), täistööajaga töötajate tegelike töötundide arv aastas.

(B.11) = (A.11) × [(a + b) – c (d + e + f + g + h)].

Täistööajaga töötajate (B.12) ja praktikantide (B.13) tegelikud töötunnid aastas

Osalise tööajaga töötajate ning praktikantide töötunde saab arvutada samal viisil.

Täistööajaga töötajate tasustatud töötunnid aastas (C.11)

Kui informatsioon allpool loetletud muutujate kohta on olemas:

(A.11)	Täistööajaga töötajate keskmine arv kuus
(a1)	Täistööajaga töötaja keskmine tasustatud normaaltööaeg aastas, v.a ületunnid ja einestamiseks antavad ajad
(b1)	Täistööajaga töötaja keskmine tasustatud ületundide arv aastas

on täistööajaga töötaja tasustatud töötundide üldarv aastas arvutatav järgmise valemi abil:

(C.11) = (A.11) × (a1 + b1).

Osalise tööajaga töötajate (C.12) ja praktikantide (C.13) tasustatud töötunnid aastas

Osalise tööajaga töötajate ning praktikantide tasustatud töötunde saab arvutada samal viisil.

D.   TÖÖJÕUKULUD

Tööjõukulud on ühenduses kasutatav mõiste, mis vastab valdavalt tööjõustatistikute rahvusvahelisel konverentsil (Genf, 1966) vastu võetud rahvusvahelisele määratlusele ning tähendab tööandjate poolt personali töölevõtmisel kantud kogukulusid. Tööjõukulud hõlmavad töötajate tasusid (D.1), sealhulgas sularahas makstud palka ja loonuspalka, tööandja sotsiaalkindlustusmakseid, kutseõppekulusid (D.2), muid kulusid (D.3), tööjõukuludena käsitatavaid tööhõivega seotud makse (D.4), millest on maha arvatud toetused (D.5). Ajutise tööhõive asutuste poolt töölevõetud isikutele tehtud kulutused esitatakse neid tööle võtnud asutuse tegevusvaldkonnas (NACE Rev.1.1, 74.50), mitte selle ettevõtte tegevusvaldkonnas, kus nad tegelikult töötavad.

Ülevaade summeritud tööjõukuludest komponentide kaupa on esitatud I lisa joonistel 1–3.

D.1   Töötajate tasud

Töötajate tasud on kõik tasud, mis tööandja maksab töötajale sularahas või loonustasuna vaatlusperioodil tehtud töö eest. Tasud jaotatakse järgmiselt:

—	palgad (D.11), mille alla kuuluvad peamiselt palgad (v.a praktikandid) (D.111) ja praktikantide palgad (D.112)

—	tööandjate sotsiaalkindlustusmaksed (D.12), mille alla kuuluvad peamiselt tööandjate tegelikud sotsiaalkindlustusmaksed (v.a praktikandid) (D.121), tööandjate arvestuslikud sotsiaalkindlustusmaksed (v.a praktikandid) (D.122) ja tööandjate sotsiaalkindlustusmaksed praktikantide eest (D.123).

Viited: ESA 95: 4.02 (kood D.1), struktuuriline ettevõtlusstatistika: kood 13310 (tööjõukulud)

D.11   Palgad

Palgad hõlmavad lisatasusid, tükitöö ja vahetustega töö eest makstavaid tasusid, toetusi, honorare, jootraha, vahendustasu ja loonustasu. Need esitatakse töötatud aja kohta. Ühekordsed lisatasud ning muud erakorralised maksed (13. kuu palk, tagasiulatuvalt tehtud palgamaksed jne) esitatakse nende maksetähtajal.

Täielik ülevaade palkadest komponentide kaupa on esitatud I lisas joonisel 2.

Viide: ESA 95: 4.03–4.07 ja 4.12.a (kood D.11); struktuuriline ettevõtlusstatistika: kood 13320 (palgad)

D.111   Palgad (v.a praktikandid)

D.1111   Otsene töötasu, lisatasud ja toetused

Otsene töötasu, lisatasud ja toetused hõlmavad kõiki töötaja poolt makstavaid sotsiaalmakse, tulumakse jne isegi juhul, kui tööandja peab need kinni ja maksab töötaja eest vahetult sotsiaalkindlustussüsteemidesse, maksuhaldurile jne.

Lisatasu on tööandja tunnustuse või preemia vorm. Kui töötaja saab lisatasu, pole põhjust arvata või oletada, et lisatasu kasutatakse teatud kulutuse katteks. Lisatasu suuruse ja maksmise aja võib tööandja oma äranägemise järgi määrata või võib see olla kindlaks määratud töösisekorraeeskirjadega.

Toetus on tööandja töötajale antud õigus saada toetust teatud kulutuste katteks, mis pole tööga seotud. See on tihti kindlaks määratud töösisekorraeeskirjadega ja seda makstakse tavaliselt siis, kui töötaja seda taotleb.

D.11111   Otsene töötasu ning lisatasud ja toetused, mida makstakse igal palgaperioodil

See tähendab aasta jooksul igal palgaperioodil regulaarsete sularahamaksetena makstavat töötasu. Enamikule töötajatest makstakse palka iga nädal või iga kuu. Seega ei arvestata siia sisse harvem saadavaid makseid (iganädalaste regulaarsete maksete korral kord kuus saadavaid, kvartaalseid, poole aasta ja aasta kaupa saadavaid makseid) või ühekordselt saadavaid makseid. Maksed töötajate säästukavadesse tuleks sellest punktist samuti välja jätta ja arvestada punkti D.1112 alla.

See muutuja käsitleb ainult järgmisi punkte:

—	põhipalgad,

—	otsene töötasu, mis arvutatakse tööaja, saavutatu või tükitöö alusel ning makstakse töötajatele tehtud töötundide alusel,

—	tasu ja lisamaksed ületunnitöö, öötöö ja vahetustega töö eest ning töötamise eest pühapäevadel ja riigipühadel,

—

palgaperioodidel makstavad regulaarsed lisatasud ja toetused, nt: — lisatasud müra, ohtliku või raske töö, vahetustega töö, katkematu töö või öötöö eest ning töötamise eest pühapäevadel ja riigipühadel, — isiklike töötulemuste, saavutatu, toodangu, tööviljakuse, vastutuse, töökuse, täpsuse alusel makstavad lisatasud; regulaarselt makstavad lisatasud staaži, kvalifikatsiooni või eriliste teadmiste eest.

Teised näited maksete kohta, mida samuti selle punkti all käsitleda tuleks, on esitatud II lisa liites.

Muutuja D.11111 käsitleb brutosummasid, millest ei ole maha arvatud töötaja makstavaid makse ja sotsiaalkindlustusmakse.

D.11112   Otsene töötasu ning lisatasud ja toetused, mida ei maksta igal palgaperioodil

Kõik maksed töötajatele, mida ei maksta regulaarselt igal palgaperioodil (iga nädal või iga kuu). See hõlmab lisatasusid ja toetusi, mida makstakse kindlaksmääratud ajavahemikul (nt iga kuu, juhul kui regulaarseid makseid tehakse iga nädal, või kvartaalselt, poole aasta või aasta kaupa), ning lisatasusid individuaalsete või kollektiivsete töötulemuste eest. Siia kuuluvad ka erimaksed ettevõttest lahkuvatele töötajatele, tingimusel, et need maksed pole seotud kollektiivlepinguga. Kui puudub informatsioon selle kohta, kas need erimaksed võivad olla seotud kollektiivlepinguga, või kui on teada, et selline seotus on olemas, tuleb erimakseid ettevõttest lahkuvatele töötajatele selle muutuja alt välja jätta ja käsitleda muutuja D.1223 all. Maksed töötajate säästukavadesse jäävad selle muutuja alt samuti välja ning neid käsitletakse muutuja D.1112 all.

Muutuja D.11112 alla kuuluvad maksete näited on loetletud II lisa liites.

Muutuja D.11112 käsitleb samuti brutosummasid, millest ei ole maha arvatud töötaja makstavaid makse ja sotsiaalkindlustusmakse.

D.1112   Maksed töötajate säästukavadesse

See muutuja käsitleb töötajate säästukavadesse (nt ettevõtte säästukavadesse) tehtavaid makseid.

Viide: ESA 95: 4.03 i

D.1113   Tasu mittetöötatud aja eest

Tasu, mida makstakse seaduses ettenähtud, lepingujärgse või vabatahtlikult antud puhkuse eest ning riigipühade ja muude vabade päevade eest. Näited on esitatud II lisa liites.

D.1114   Loonuspalgad

Selles muutujas hinnatakse kõigi nende kaupade ja teenuste väärtust, mida ettevõte või kohalik üksus töötajatele pakub. Need hõlmavad ettevõtte tooteid, tööandja eluruumi, ametiautosid, aktsiaoptsioone ja aktsiaostukavasid. Kui on olemas üksikisiku tulumaksuandmed loonustasu kohta, võib neid siin kasutada.

Näited loonustasu kohta on esitatud II lisa liites.

Viide: ESA 95: 4.04, 4.05, 4.06 (kood D.11)

D.11141   Ettevõtte tooted

Tooted, mis antakse töötajatele isiklikuks kasutamiseks tasuta või müüakse omahinnast odavamalt. Näiteks toiduained ja joogid (välja arvatud kulutused sööklatele ja toidutalongidele), kivisüsi, gaas, elekter, kütteõli, kütmine, jalatsid ja rõivad (välja arvatud tööriided), personaalarvutid jne.

Esitada tuleb ettevõtte poolt toodete eest makstud puhashind, s.t tasuta jagatavate toodete hind või toodete hinna ja töötajatele kehtestatud edasimüügihinna vahe. Esitada tuleb ka rahalised ja mitterahalised hüvitised, mida ei ole välja makstud.

D.11142   Tööandja eluruum

See hõlmab ettevõtte toetusi töötajate majutuskulude katmiseks, sealhulgas järgmisi kulutusi: ettevõttele kuuluvatest eluruumidest tulenevad kulud (eluruumide korrashoid ja haldamine ning nendega seotud maksud ja kindlustus) ja töötajatele madala intressiga antavad laenud eluruumide ehitamiseks või ostmiseks (turukursile vastava intressimakse ja ettevõtte määratud intressimakse vahe), töötajatele majutuse ja sisseseadmisega seoses makstavad toetused, välja arvatud kolimistoetused.

D.11143   Ametiautod

Ametiautod, mis antakse töötajatele isiklikuks kasutamiseks, või nende kulu ettevõttele. Siin tuleks esitada ettevõtte jooksvad netokulud (iga-aastased liisingu- ja intressimaksed, kulum, kindlustus, hooldus, remont ja parkimine). Siia alla ei tuleks arvestada sõidukite ostmisega seotud kapitalikulusid või sõidukite edasimüügist saadavat tulu.

Kalkulatsioonid peavad põhinema ettevõttes olemasolevatel andmetel, näiteks andmed vastavat tüüpi sõidukite kohta, hinnangulised keskmised kulutused sõiduki kohta ning hinnanguline sõiduki töötaja isiklikuks otstarbeks kasutamise osakaal.

D.11144   Aktsiaoptsioonid ja aktsiaostukavad

See muutuja, mille kohta andmete esitamine on vabatahtlik, käsitleb kõiki loonustasu vorme, mille puhul tasumine toimub aktsiates. Siia kuuluvad aktsiaoptsioonid, aktsiaostukavad ja teised võimalikud tulevikus tekkivad omakapitalivahendid. Nende vahendite eripära on see, et need antakse omakapitalist, st toimub ettevõtte/kohaliku üksuse omakapitalivahendite üleminek töötajale. Muutujaga D.11144 hõlmatud hüvitiste liigid on samad kui rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi 2 “Aktsiapõhine makse” peatükis “Omakapitaliga arveldatavad aktsiapõhised maksetehingud” nimetatud.

Aktsiaostukavadega kantakse tavaliselt tööd andva ettevõtte aktsiad töötajale üle. Üleminek toimub olevikus (võimaldamise kuupäeval) ja põhineb aktuaalsest turuhinnast madalamal hinnal (alushinnal). Kulu ettevõttele on võrdne aktsiate arvu ning turu- ja alushinna vahe korrutisega.

Töötajate aktsiaoptsioonide kavaga antakse tavaliselt õigus osta tööd andva ettevõtte aktsiaid kõige varem täpselt kindlaks määratud ajahetkel tulevikus (üleandmiskuupäeval) soodsa alushinnaga, mille hind on juba olevikus kindlaks määratud (võimaldamise kuupäeval). Töötaja kasutab seda õigust ainult siis, kui turuhind üleandmiskuupäeval või peale seda on kõrgem kui alushind. Kulu ettevõttele on jällegi võrdne aktsiate arvu ja turu- ja alushinna vahe korrutisega. Nii tööjõukulude statistikas kui ka raamatupidamisarvestuses assigneeritakse ja jaotatakse kulud tervele üleandmisperioodile, milleks on võimaldamise kuupäeva ja üleandmiskuupäeva vaheline aeg. Kuna need väärtused üleandmisperioodil pole teada, tuleb need määrata hinnanguliselt.

Ideaalis võiks muutujat D.11144 vaatlusaastal hinnata rahvusvahelises finantsaruandlusstandardis 2 “Aktsiapõhine makse” toodud juhiste abil. Kui selline hinnang pole võimalik, võib kasutada raamatupidamisstandardite või liikmesriikide maksueeskirjade alusel saadud väärtusi, tingimusel, et need katavad muutuja D.11144 omakapitalivahendid ning toetuvad tööjõukulude uuringu perioodile.

Maksetest, mis tehakse erifondi loomiseks töötajatele ettevõtte aktsiate ostmiseks, arvatakse maha nende suhtes kohaldatavatele maksuvabastustele vastavad summad isegi juhul, kui kõnealused varad ei ole otseselt töötajate käsutuses. Rahas arveldatud aktsiapõhist hüvitist nagu aktsia hinna kallinemise õigus, ei käsitleta muutujas D.11144, vaid D.11112.

D.11145   Muud

Need hõlmavad eelkõige ettevõtte tasutavaid kaudseid soodustusi:

—	sööklad ja toidutalongid,

—	kultuuri-, spordi- ja vabaajarajatised ja -teenused,

—	lasteaiad ja päevakodud,

—	kauplused oma töötajatele,

—	kulud, mis tulenevad liikumisest kodu ja tavapärase töökoha vahel,

—	maksed ametiühingufondidesse ja ettevõtte komiteede kulud.

Kõik need kulud hõlmavad ka eelpool nimetatud sotsiaal-, kultuuri- või vabaajarajatiste ja -hoonete väikeremonti ja hooldust. Palku, mida ettevõtte maksab nendes hoonetes töötavale personalile või sotsiaal-, kultuuri- või vabaajateenuseid osutavatele isikutele, selles muutujas ei käsitleta.

D.112   Praktikantide palgad

Vaata D.11.

D.12   Tööandjate sotsiaalkindlustusmaksed

See muutuja käsitleb summat, mis võrdub sotsiaalkindlustusmaksete summaga, mida tööandjad maksavad selleks, et tagada oma töötajatele õigus saada sotsiaaltoetusi. Tööandjate sotsiaalkindlustusmaksed võivad olla tegelikud või arvestuslikud.

Täielik ülevaade tööandjate sotsiaalkindlustusmaksetest komponentide kaupa on esitatud I lisa joonisel 3.

Viited: ESA 95: 4.08 (kood D.12); struktuuriline ettevõtlusstatistika: kood 13330 (sotsiaalkindlustuskulud)

D.121   Tööandjate tegelikud sotsiaalkindlustusmaksed (v.a praktikandid)

Need koosnevad tööandjate poolt oma töötajate eest kindlustusandjatele tehtavatest maksetest (sotsiaalkindlustusfondid ja eraallikatest rahastatavad skeemid nagu ametipensioniskeemid). Need maksed hõlmavad kohustuslikke, kokkuleppelisi, lepingujärgseid ja vabatahtlikke kindlustusmakseid sotsiaalsete riskide ja vajaduste katteks. Tööandjate tegelikud sotsiaalkindlustusmaksed esitatakse töötatud aja kohta.

Näited on esitatud II lisa liites.

Viide: ESA 95: 4.09 (kood D.121) ja 4.12 b

D.1211   Kohustuslikud sotsiaalkindlustusmaksed

Kohustuslikud maksed, mida tööandja peab seaduse järgi sotsiaalkindlustusasutustele maksma. Need maksed esitatakse netosummana, millest on maha arvatud kõik toetused. Nende maksete hulka kuuluvad:

—	vanaduspensioni, haiguste, raseduse ja sünnituse või invaliidsusega seotud kindlustusskeemidesse tehtavad maksed,

—	kohustuslikud maksed töötuskindlustusskeemidesse,

—	kohustuslikud maksed tööõnnetuste ja kutsehaigustega seotud kindlustusskeemidesse,

—	kohustuslikud maksed peretoetusskeemidesse,

—	kõik teised mujal nimetamata kohustuslikud maksed.

D.1212   Tööandja makstavad kollektiivlepingujärgsed, lepingulised ja vabatahtlikud sotsiaalkindlustusmaksed

Tööandja poolt lisaks kohustuslikele maksetele sotsiaalkindlustusskeemidesse tehtavad maksed. Tuleb arvesse võtta kõiki kohaldatavaid maksuvabastusi. Siia kuuluvad:

—	lisapensioniskeemid, ametipensioniskeemid (kindlustusseltside kindlustusskeemid, tööandja hallatavad kindlustusfondid, eelarve reservid, kõik lisapensioniskeemide rahastamiseks tehtavad kulutused),

—	ravikindlustuse lisaskeemid,

—	töötuskindlustuse lisaskeemid,

—	kõik teised mujal nimetamata vabatahtlikud sotsiaalkindlustuse lisaskeemid.

D.122   Tööandjate arvestuslikud sotsiaalkindlustusmaksed (v.a praktikandid)

Tööandjate arvestuslikke sotsiaalkindlustusmakseid on vaja, et mõõta tööjõukulusid töötatud aja kohta täies ulatuses. Need on vastandiks tööandja makstud rahastamata sotsiaaltoetustele.

Rahastamata sotsiaaltoetusi maksab tööandja otse oma töötajatele või endistele töötajatele ning teistele toetuse saamise õigust omavatele isikutele ilma sotsiaalkindlustusfondi, kindlustusseltsi või iseseisva pensionifondi vahenduseta ega loo selleks ka erifondi või -reservi. Selle asemel maksab tööandja toetused välja omavahenditest. Kui teatavaid sotsiaaltoetusi maksavad vahetult tööandjad, mitte sotsiaalkindlustusfondid või teised kindlustusandjad, ei piira see nende toetuste funktsiooni sotsiaaltoetustena. D.122 võib olla eriti oluline siis, kui tööandja on turuväline tootja (valitsussektor).

D.122 suuruse määrab tööandja tulevane kohustus maksta sotsiaaltoetusi. D.122 arvutamiseks tööandja rahastamata sotsiaalkindlustussüsteemide kohta on kõige parem kasutada kindlustusmatemaatilistel kaalutlustel põhinevaid hinnanguid. Kui kindlustusmatemaatilist hindamist pole võimalik kasutada, tuleb kasutada teisi hindamismeetodeid. Mõned riigid kasutavad D.122 hindamiseks näiteks tuvastatavaid makstud rahastamata sotsiaaltoetusi, millest on maha arvestatud töötajate makstavad sotsiaalkindlustusmaksed.

Muutuja D.122 hõlmab eelkõige tööandja arvestuslikke sotsiaalkindlustusmakseid pensionideks ja tervishoiuks. See hõlmab ka rahasummat, mis on võrdne palgasummaga, mille maksmist tööandjad jätkavad töötaja haiguse, raseduse ja sünnituse, tööõnnetuse, invaliidsuse, koondamise jms korral, juhul, kui seda summat on võimalik eristada.

Näited on esitatud II lisa liites.

Viide: ESA 95: 4.10 (kood D.122) ja 4.12 c

D.1221   Haiguse korral tagatud hüvitis

See muutuja hõlmab summasid, millest on maha arvatud sotsiaalkindlustusasutuste tagasimaksed ning mida tööandja maksab otse töötajatele haiguse, raseduse ja sünnituse või tööõnnetuse ajal sissetuleku tagamiseks ja saamatajäänud tulu hüvitamiseks.

D.1222   Tööandjate arvestuslikud sotsiaalkindlustusmaksed pensioniteks ja tervishoiuks

See D.122 alapunkt hõlmab arvestuslikke makseid rahastamata pensioni- ja tervishoiuskeemidesse, eriti valitsussektoris. Mõnedes Euroopa riikides on tööandjad valitsussektoris sisse seadnud rahastamata pensioniskeemid kõigi töötajate või teatud erirühma jaoks (ametnikud). Sellistel juhtudel ei loo tööandja erireserve ega kogu vahendeid pensionide maksmiseks tulevikus. Nende töötajate puhul tuleb arvesse võtta tööandjate arvestuslikke makseid pensioni- ja tervishoiuskeemidesse.

D.1223   Maksed ettevõttest lahkuvatele töötajatele

See muutuja käsitleb summasid, mida töölt vabastatud töötajatele tegelikult makstakse (lahkumistoetus ja kompensatsioon töölt ette teatamata vabastamise eest), kui need maksed on seotud kollektiivlepinguga või kui sellise seotuse olemasolu pole teada. Makseid, mis pole kollektiivlepinguga seotud, käsitletakse muutujas D.11112.

Siin ei käsitleta makseid, mis tehakse töötajale pensionile jäämisel, nt osana pensionist.

D.1224   Muud tööandjate arvestuslikud sotsiaalkindlustusmaksed

Siin käsitletakse kõiki teisi mujal nimetamata tööandjate arvestuslikke sotsiaalkindlustusmakseid, nagu õppetoetused töötajatele ja nende perekondadele või tagatud hüvitis osalise töötuse eest. Viimast määratletakse kui tööandja otsetoetust töötajatele osalise töötuse ajal sissetuleku tagamiseks, millest on maha arvatud sotsiaalkindlustusasutuste tagasimaksed tööandjale.

D.123   Tööandjate sotsiaalkindlustusmaksed praktikantide eest

See muutuja on praktikantidele tehtud tegelike maksete ja kaudsete maksete summa. Praktikantide eest tehtavad sotsiaalkindlustusmaksed on tavaliselt väga väikesed, kui neid üldse on.

Viide: ESA 95: 4.09 (kood D.121) ja 4.10 (kood D.122) ja 4.12 b

D.2   Tööandja kantavad kutseõppekulud

Need hõlmavad järgmisi kulusid: kutseõppeteenuste ja -rajatiste kulud (samuti praktikantide eest, välja arvatud nende palgad), hoonete ja sisseseadete väikeremont ja hooldus, välja arvatud tööjõukulud; kursuste osavõtumaksud; ettevõtteväliste instruktorite tasud; õppevahendite kulud; ettevõtte poolt kutseõppeorganisatsioonidele makstavad summad jne. Maha tuleb arvata kutseõppega seotud toetused.

Viide: ESA 95: Vahetarbimine

D.3   Muud tööandja makstavad kulud

Nende hulka kuuluvad eelkõige järgmised kulud:

—	töölevõtukulud (personaliotsingubüroodele makstavad summad, tasu ajakirjanduses avaldatavate tööpakkumiskuulutuste eest, tööintervjuule kutsutud kandidaatide sõidukulud, töölevõetud töötajate sisseseadmistoetused jne. Need ei hõlma jooksvaid halduskulusid (kontorikulud, töötajate palgad jne),

—	tööandja antavad tööriided.

Näited on esitatud II lisa liites.

Viide: ESA 95: Vahetarbimine

D.4   Tööandja makstavad maksud

See muutuja hõlmab kõiki palgasumma või töötajate arvu alusel makstavaid makse. Neid makse käsitatakse tööjõukuludena.

Muutuja D4 hõlmab ka trahve, mida tööandjad mõnedes Euroopa riikides maksma peavad, kui nad piisavalt puuetega inimesi tööle ei võta, ning teisi sarnaseid makse või tasusid.

Viide: ESA 95: 4.23 c (kood D.29)

D.5   Tööandjale makstavad toetused

Kõik üldiste toetuste kujul makstavad summad, mis on mõeldud otseste kulude osaliseks või täielikuks hüvitamiseks, kuid mitte sotsiaalkindlustuskulude või kutseõppekulude katteks. Need ei hõlma sotsiaalkindlustusasutuste või lisakindlustusfondide poolt tööandjatele tehtavaid tagasimakseid.

Viide: ESA 95: 4.37 a (kood D.39)

---

(1)  NACE Rev. 1.1 jao L hõlmamine on vabatahtlik. Vähem kui 10 töötajaga ettevõtete töötajate hõlmamine on samuti vabatahtlik. NACE Rev. 1.1 majandustegevuste edastamise koodid, kehtivale NUTSile vastava riigi või piirkonna ja ettevõtte suurusklassid on esitatud Eurostati rakendusdokumendis.

(2)  Vältimaks topeltarvestamist, esitatakse tööhõiveasutuste poolt tööle võetud isikute töötunnid tööhõiveasutuse NACE kategoorias (NACE Rev.1, 74.50), mitte selle ettevõtte tegevusvaldkonnas, kus nad tegelikult töötavad.

(3)  Kodustöötaja on isik, kes on nõus teatava ettevõtte heaks töötama või teatavale ettevõttele temaga eelnevalt sõlmitud kokkuleppe või lepingu alusel teatavaid kaupu tarnima või teenuseid osutama, kuid kelle töökoht ei asu selles ettevõttes (Viide: ESA 95: 11.13.g). Kodustöötaja tegelikud töötunnid võivad olla hinnangulised.

(4)  Soovi korral võib keskmist arvutada ka vaatlusaasta nädalase (või päevase) töötajate arvu põhjal. Lubatud on ka töötajate kvartaalsete arvude põhjal arvutatud keskmine.

(5)  Tasustamata töötunnid “tegelike töötundide” osana tuleb tihti määrata hinnanguliselt, nt kodumajapidamise vaatlusandmete põhjal.

III LISA

ANDMETE EDASTAMINE, KAASA ARVATUD JAOTUSED MAJANDUSTEGEVUSE, ETTEVÕTTE SUURUSKLASSI JA RIIGI VÕI PIIRKONNA JÄRGI

Esitada tuleb kolm faili, mis vastavad tabelitele A, B, C:

—	Tabel A: riiklikud andmed (üks kirje iga NACE Rev. 1.1 jagude ja jaotiste tasemel majandustegevuse kohta)

—	Tabel B: riiklikud andmed suurusklasside kaupa (üks kirje iga NACE Rev. 1.1 jagude ja jaotiste tasemel majandustegevuse suurusklassi kohta)

—	Tabel C: piirkondlikud andmed NUTS 1 tasandil (üks kirje iga NACE Rev. 1.1 jagude ja jaotiste tasemel majandustegevuse piirkonna kohta).

Tabelit C pole vaja täita riikidel, mille NUTS 1 tase vastab riiklikule tasemele. Mõnede I lisas loetletud muutujate puhul on vaja esitada ainult tabel A. Need muutujad on I lisas vastavalt märgistatud.

Kirje tunnused

Kirjed sorteeritakse järgmiste tunnuste põhjal:

—	vaatlusaasta,

—	tabeli liik,

—	riigi või piirkonna kood,

—	majandustegevus ja

—	suurusklass.

Järgmiste elementide edastamiskoodid määrab Eurostat kindlaks rakendusdokumendiga:

—	majandustegevused NACE Rev. 1.1 järgi,

—	ettevõtete suurusklass,

—	riigid või piirkonnad.

Konfidentsiaalsuse tähis

Tabelite A, B ja C kohta esitatud üksikandmed koosnevad koondandmetest st hinnangutest, mis hõlmavad tervet elanikkonda. Kui on tingimata vajalik, võib andmed tähistada märkega “konfidentsiaalne”. Konfidentsiaalsete andmete avalikustumise probleem võib tekkida tabelites A, B ja C, kui ettevõtete või kohalike üksuste arv, mille kohta esitatakse andmed kindla majandustegevuse, suurusklassi või piirkonna järgi, on elanikkonnas väike. Oht on suurem, kui üksikandmed on seotud ühe või kahe suure üksusega. Samuti võib avalikustumise oht olla suurem tabelite B ja C puhul lisajaotuse tõttu suurusklasside ja piirkondade järgi. Andmete konfidentsiaalsuse tähistamiseks on kaks koodi:

“1”, kui tabelis A, B või C esitatud üksikandmed on konfidentsiaalsed; (1)

“ ”, kui andmed ei ole konfidentsiaalsed, sisestada tühik “ ” (mitte 0 või mõttekriips “–”).

Muutujad

Muutujad, mille kohta tuleb andmed esitada, on määratletud I lisas. Arvud tuleb sisestada ilma tühikute, punktide või komadeta (näiteks õige oleks 13967; vale oleks 13 967 või 13.967 või 13,967).

Puuduvad (või nullväärtusega) muutujad tuleks kodeerida järgmiselt:

“NA”, kui andmed muutuja kohta ei ole kättesaadavad (isegi kui nad on olemas ja nullist suuremad).

“OPT”, kui muutuja on vabatahtlik ja selle kohta andmeid ei esitata.

“0” nullväärtuse korral või kui muutujat vastavas riigis ei eksisteeri.

Muutujad töötajate arvu, tööaja ja statistiliste üksuste arvu kohta tuleb esitada absoluutarvudes, nt täisarvudes (mitte kümnendikes, sajandikes, tuhandikes või miljondikes jne).

Kuludega seotud muutujad tuleb esitada omavääringus. Eurotsooni kuuluvate riikide kohta tuleb arvud esitada eurodes. Ühes riigis kasutatavad ühikud peaksid kõikide muutujate puhul olema ühesugused ja esitatud absoluutarvudes, st täisarvudes (mitte kümnendikes, sajandikes, tuhandikes või miljondikes jne).

Andmete edastamine

Liikmesriigid saadavad komisjonile (Eurostatile) käesoleva määrusega nõutavad andmed ja metaandmed elektroonilisel kujul vastavalt Eurostati valitud andmevahetusstandardile. Eurostat teeb kättesaadavaks heakskiidetud standardeid käsitlevad üksikasjalikud dokumendid ja esitab juhised selle kohta, kuidas rakendada kõnealuseid standardeid vastavalt käesoleva määruse nõuetele.

---

(1)  Kui üksikandmed on tähistatud märgistusega “konfidentsiaalne”, võtab Eurostat asjakohased meetmed, et tagada tabelites A, B ja C esitatud andmete konfidentsiaalsus.

I LISA

MUUTUJATE LOETELU

1.   Andmed selle kohaliku üksuse kohta, kuhu valimisse võetud töötajad kuuluvad

1.1.   Kohaliku üksuse geograafiline asukoht (NUTS-1)

1.2.   Selle ettevõtte suurus, kellele kohalik üksus kuulub

1.3.   Kohaliku üksuse peamine majandustegevus (NACE Rev. 1.1.)

1.4.   Finants- ja majanduskontrolli vorm

1.5.   Kollektiivleping

1.6.   Kohaliku üksuse töötajate koguarv (valikuline)

1.7.   Kohaliku üksuse kuuluvus ettevõtte rühma (valikuline)

2.   Vaatluskuuga seotud andmed iga valimisse võetud töötaja kohta

2.1.   Sugu

2.2.   Vanus

2.3.   Amet (ISCO-88 (COM))

2.4.   Juhtiv või järelevalvega seotud ametikoht (valikuline)

2.5.   Kõrgeim omandatud haridustase (ISCED 97)

2.6.   Staaž ettevõttes

2.7.   Lepinguline tööaeg (täis- või osalise tööajaga)

2.7.1.   Täistööajaga töötaja tavatööaja osa

2.8.   Töölepingu liik

2.9.   Kodakondsus (valikuline)

3.   Andmed iga valimisse võetud töötaja tööaja kohta

3.1.   Vaatlusaastal saadud aasta brutotöötasu aluseks olevate nädalate arv

3.2.   Vaatluskuus tasustatud töötundide arv

3.2.1.   Vaatluskuu jooksul tasustatud ületundide arv

3.3.   Iga-aastase põhipuhkuse päevad

3.4.   Muud aasta jooksul töölt puudutud tasustatud päevad (valikuline)

4.   Andmed iga valimisse võetud töötaja töötasu kohta (vt ka arve allpool)

4.1.   Vaatlusaastal saadud aasta brutotöötasud

4.1.1.   Aasta jooksul makstud lisatasud ja hüvitised, mida ei maksta igal palgaperioodil

4.1.2.   Aasta jooksul makstavad loonuspalgad (valikuline)

4.2.   Vaatluskuul saadud brutotöötasud

4.2.1.   Tasud ületunnitöö eest

4.2.2.   Eritasud vahetustega töö eest

4.2.3.   Kohustuslikud sotsiaalkindlustusmaksed ja maksud, mida tööandja maksab töötaja eest (valikuline)

4.2.3.1.   Kohustuslikud sotsiaalkindlustusmaksed (valikuline)

4.2.3.2.   Maksud (valikuline)

4.3.   Vaatluskuul saadud keskmine brutotunnitasu

5.   Laiendustegurid

5.1.   Kohaliku üksuse laiendustegur

5.2.   Töötajate laiendustegur

Liikmesriigid võivad soovi korral seoses muutuja 2.8 kategooriatega registreerida üksikasjalikumat teavet. Nad võivad ka registreerida andmeid muutuja 3.4. järgmiste osade kohta: haiguspäevade arv aasta jooksul ja aasta jooksul tööalaseks koolituseks kasutatud päevad (edastatakse Eurostatile üksnes taotluse alusel).

Töötasude struktuuri käsitleva vaatluse töötasu muutujad

II LISA

MUUTUJATE MÄÄRATLUS

1.   Andmed selle kohaliku üksuse kohta, kuhu valimisse võetud töötajad kuuluvad

Töötasude struktuurilise statistika koostamine peab põhinema nõukogu määruses (EMÜ) nr 696/93 (1) määratletud kohalikel üksustel ja ettevõtetel ning andma teavet suuruse ja põhitegevuse järgi liigitatud kümne või enama töötajaga ettevõtete töötajate kohta. Teabe esitamine vähem kui kümne töötajaga ettevõtete töötajate kohta on vabatahtlik. Statistika hõlmab kõiki Euroopa ühenduste majandustegevuse üldise tööstusliku liigituse (edaspidi “NACE Rev. 1.1”) jaotistes C–K ja M–O määratletud tegevusalasid vähemalt kümne töötajaga ettevõttes. (2)

1.1.   Kohaliku üksuse geograafiline asukoht (NUTS-1)

Kohaliku üksuse asukohapiirkond vastavalt statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuuri (NUTS) I tasemele.

Eri NUTSi kategooriate edastamise koodid esitatakse rakendusdokumendis, mida levitab Eurostat.

1.2.   Selle ettevõtte suurus, kellele kohalik üksus kuulub.

Töötajate arvul põhinev ettevõtte suurus tuleks kindlaks määrata vastavalt järgmistele suurusjärkudele:

1–9, 10–49, 50–249, 250–499, 500–999, 1 000 või rohkem töötajat. Suurusklassi 1–9 näitamine on vabatahtlik.

Eespool loetletud suurusklasside edastamise koodid esitatakse rakendusdokumendis, mida levitab Eurostat.

1.3.   Kohaliku üksuse peamine majandustegevus (NACE Rev. 1.1)

Kohaliku üksuse majandustegevus tuleks kodeerida NACE REV 1.1 kahenumbrilisel tasemel (jaotise tasemel).

Eri NACE kategooriate edastamise koodid esitatakse rakendusdokumendis, mida levitab Eurostat.

1.4.   Ettevõtte finants- ja majanduskontrolli vorm

Käesoleva muutuja puhul eristatakse üksnes “avaliku sektori kontrolli” ja “erasektori kontrolli” kategooriaid. Esimene kategooria viitab ettevõtetele, mille suhtes riigiasutused võivad otseselt või kaudselt kasutada valitsevat mõju omandiõiguse, finantsosaluse või ettevõtja suhtes kehtivate eeskirjade alusel. Riigiasutuste valitsevat mõju (või kontrolli) eeldatakse, kui need asutused otseselt või kaudselt

—	omavad enamust ettevõtte kapitalist (> 50 %), või

—	kontrollivad ettevõtte väljalastud aktsiatega määratud häältest enamust või võivad ametisse nimetada üle poole ettevõtte haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest.

Teine kategooria määratletakse samamoodi. Tasakaalustatud riiklik ja eraomand (50/50 “ühiskontroll”) esineb tegelikkuses väga harva. Seetõttu ei kodeerita selliseid juhtusid eraldi ning nende esinemise korral tuleks neid käsitleda “erakontrolli” alla kuuluvatena.

Muutuja 1.4 kahe kõnealuse kategooria edastamise koodid esitatakse rakendusdokumendis, mida levitab Eurostat.

1.5.   Kollektiivleping

Kollektiivlepingud, mis hõlmavad statistilisse üksusesse kuuluvate töötajate enamust, võivad kuuluda ühte allpool loetletud kategooriatest. Kui kollektiivlepingut ei ole olemas, siis tuleb märkida ka see. Kategooriad on järgmised:

—	riiklik või ametiliitude vaheline leping, mis hõlmab rohkem kui ühe tööstusharu töötajaid ja millele üldjuhul kirjutavad alla üks või mitu ametiühingute konföderatsiooni ning üks või mitu riiklikku tööandjate organisatsiooni,

—	tööstusharu hõlmav leping, milles sätestatakse konkreetse tööstusharu või majandussektori kõigi või enamiku töötajate töötingimused,

—	konkreetse piirkonna konkreetset tööstusharu käsitlev leping,

—	teatava ettevõtte või tööandjaga sõlmitud leping, mis hõlmab ainult ühe tööandja teenistuses olevaid töötajaid olenemata ettevõtte suurusest. Leping võib hõlmata ainult ettevõtte teatavaid kohalikke üksusi või töötajate rühmi,

—	leping, mis hõlmab ainult ühe kohaliku üksuse töötajaid,

—	eespool nimetamata muud liiki leping,

—	kollektiivleping puudub.

Valida (vastus “jah”) tuleb üks eespool nimetatud kategooria, kui hõlmatud on üle 50 % kohaliku üksuse töötajatest. Samaaegselt võib õigeks osutuda mitu kategooriat.

Küsimata kohalikult üksuselt otsesõnu kollektiivlepingu liiki, võib sellelt küsida, milliseid kollektiivlepingu sätteid kohaldatakse, ja määrata ise vastuste alusel kollektiivlepingu liigi.

Eespool loetletud muutuja 1.5 kategooriate edastamise koodid esitatakse rakendusdokumendis, mida levitab Eurostat.

1.6.   Kohaliku üksuse töötajate koguarv (valikuline)

Kõnealune muutuja väljendab töötajate koguarvu (inimeste arvu) vaatluskuul (st 1. või 31. oktoobril) ning hõlmab kõiki töötajaid, sealhulgas praktikante, tasustatavaid praktikante ja üliõpilasi.

1.7.   Kohaliku üksuse kuulumine ettevõtete rühma (valikuline)

Tegemist on binaarse muutujaga (“jah”/“ei”), mis näitab, kas kohalik üksus kuulub ettevõtete rühma. Kahe nimetatud kategooria edastamiskoodid esitatakse Eurostati rakendusdokumendis.

Ettevõtete rühm on määruses (EMÜ) nr 696/93 määratletud statistiline objekt. Ettevõtete rühma tuleks käsitleda maailma tasandil. Enamikul juhtudel kuulub kohalik üksus ettevõttele, mida ei kontrolli ükski riiklik või välismaine rühm. Kohaliku üksuse võimalik kuulumine ettevõtete rühma on üldjuhul teada. Praktilise suunisena tuleks vastajaid teavitada sellest, kas nende ettevõtete raamatupidamine on täielikult ühendatud ettevõtete rühma omaga.

2.   Iga valimisse võetud töötaja individuaalsed andmed vaatluskuu kohta

Töötajad on kõik isikud, olenemata nende kodakondsusest või töötamisaja pikkusest asjaomases riigis, kellel on otsene tööleping ettevõtte või kohaliku üksusega (kohustuslikus või vabas vormis leping) ja kes saavad töötasu, olenemata nende töö laadist, töötundide arvust (täistööaeg või osaline tööaeg) ning lepingu kestusest (tähtajaline või tähtajatu). Töötaja töötasuks võib olla palk, sealhulgas lisatasud, tasud tükitöö ja vahetustega töö eest, hüvitised, honorarid, jootraha ja preemiad, komisjonitasu ja loonuspalk. Valimisse võetavad töötajad on need, kes said tegelikult vaatluskuu jooksul töötasu. Töötajad, kes vaatluskuul töötasu ei saanud, jäetakse valimist välja.

Töötajate määratlus hõlmab need era- ja avaliku sektori füüsilise ja mittefüüsilise töö tegijad ning juhtivad töötajad, kes töötavad NACE Rev. 1.1 jaotistes C–K ja M–O määratletud majandustegevusaladel vähemalt 10 töötajaga ettevõtetes. (3)

Järgmises loetelus on selgitavad näited hõlmatud töötajate kategooriate kohta:

—	müügiesindajad, kui nad on palgalehel ja saavad lisaks komisjonitasule ka muus vormis töötasu,

—	töötavad omanikud, kellele makstakse töötasu,

—	praktikandid,

—	üliõpilased ja koolitatavad isikud (advokaadipraktikandid, õenduseriala õpilased, õppe- või teadustöö assistendid, internid jne), kellel on ametlik kohustus osaleda töötasu eest üksuse tootmisprotsessis,

—	ajutised töötajad (nt sekretärid), kelle tööjõudu vahendavad asutused on mujal töötamise eesmärgil ja sageli ajutiseks tööle võtnud ja kellele nad maksavad töötasu, (4)

—	hooajalised ja juhutöölised, kui neil on kohustuslikus või vabas vormis leping ettevõtte või kohaliku üksusega ning nende töötunnid on eelnevalt kindlaks määratud,

—

töötajad, kelle suhtes tekkisid vaatlusperioodi jooksul tööjõukulud, kuid kes ajutiselt ei töötanud haiguse või vigastuse, puhkuse või vaheaja, streigi või töösulu, õppe- või koolituspuhkuse, rasedus- ja sünnituspuhkuse või vanemapuhkuse, vähendatud majandustegevuse tõttu või töökatkestuse tõttu seoses halva ilma, mehaaniliste rikete, tooraine, kütuse või energianappusega või muu ajutise äraoleku tõttu kas töövabastusega või ilma,

—	need, kes töötavad välismaal, kui aruandlusüksus maksab neile jätkuvalt töötasu,

—	kodutöötajad, (5) sealhulgas kodustöötajad ja kaugtöötajad, kui on selgesõnaliselt kokku lepitud, et neid tasustatakse tehtud töö alusel: st tasu maksmisel võetakse aluseks tehtud töö maht teatavas tootmisprotsessis.

Andmed ei hõlma järgmisi kategooriaid:

—	müügiesindajad ja muud isikud, kellele makstavad tasud koosnevad ainult lepingulistest tasudest või komisjonitasudest, kes ei ole ettevõtte palgal või on füüsilisest isikust ettevõtjad,

—	omanikud, direktorid või juhid, kelle töötasu koosneb täielikult neile makstavast kasumiosast,

—	palgata peretöötajad, kes ei ole (eespool määratletud) ettevõtte või kohaliku üksuse töötajad,

—	füüsilisest isikust ettevõtjad,

—	tasustamata vabatahtlikud töötajad (nt need, kes üldjuhul töötavad selliste mittetulunduslike asutuste heaks nagu heategevusorganisatsioonid).

2.1.   Sugu

Kahe nimetatud kategooria edastamiskoodid esitatakse Eurostati rakendusdokumendis.

2.2.   Vanus

Siin märkida üksnes sünniaasta. Vanus arvutatakse siis vahena vaatlusaasta ja sünniaasta vahel.

2.3.   Amet vaatluskuul (ISCO-88 (COM))

Amet tuleb kodeerida vastavalt ameti- ja kutsealade koodide loetelu 1988. aasta versioonile (ISCO-88 (COM)) kahenumbrilisel tasemel ja võimaluse korral kolmenumbrilisel tasemel. Ameti määratlemise puhul on üldjuhul oluline töötaja ametinimetus ja tema kohustuste raames täidetavate peamiste ülesannete kirjeldus.

Praktikandid ja üliõpilased, kellega on sõlmitud tööleping, liigitatakse nende ametiülesannete järgi, mida nad praktika- või koolitusperioodil täidavad. Ka töödejuhatajad liigitatakse ameti järgi, millega seoses nad oma järelevalvekohustust täidavad.

Muutuja 2.3 kategooriate edastamiskoodid esitatakse Eurostati rakendusdokumendis.

2.4.   Juhtiv või järelevalvega seotud ametikoht (valikuline)

Kõnealune binaarne muutuja (kategooriad “jah”/“ei”) näitab, kas töötajal on juhtimis- või järelevalve ülesandeid. Sõna “juhtiv” ei ole samane sõnaga “järelevalve”, sest kõigil juhtidel ei ole muude töötajate suhtes järelevalvekohustust. Lisaks ei kuulu töötajad, kellel on järelevalvekohustus eranditult ISCO-88 (COM) põhigruppi 1 (seadusandliku koja liikmed, kõrgemad ametnikud ja juhid). Paljudel töötajatel, kes on kodeeritud gruppi 2 (asjatundjad) ja gruppi 3 (tehnikud ja samaväärsed asjatundjad) võib olla järelevalvealane vastutus. Järelevalvega seotud ametikoht võib esineda igas ISCO-88 (COM) grupis, sealhulgas füüsilise töö tegijate puhul.

Juhtivad ülesanded on seotud ettevõtte või asutuse tegevuspõhimõtete ja tegevusega seotud otsuste tegemisega, nende sõnastamise ja rakendamisega, korraldamise ja nõustamisega. Sageli hõlmavad need ülesanded järelvalvega seotut vastutust.

Järelevalvekohustusega on tegemist siis, kui isik kontrollib vähemalt ühe isiku (välja arvatud praktikandid) tööd. Sellise töötaja ametijuhendis võib ametinimetusele lisada nimetuse “töödejuhataja” või “järelevalve eest vastutav isik”.

Kahe nimetatud kategooria edastamiskoodid esitatakse Eurostati rakendusdokumendis.

2.5.   Kõrgeim omandatud haridus- või koolitusaste (ISCED 97)

Kõnealune muutuja käsitleb töötaja omandatud üld- ja kõrghariduse ning tööalase koolituse taset vastavalt ameti- ja kutsealade koodide loetelu 1997. aasta versioonile (ISCED 97). Väljend “taseme lõpetamine” tähendab tunnistuse või diplomi saamist, juhul kui see koolituse läbinutele antakse. Kui tunnistust või diplomit ei anta, tähendab väljend “läbimine” täiemahulist õppetöös osalemist.

Eristada tuleb järgmisi ISCED 97 tasemeid:

ISCED 0 ja 1 (kood 01): alusharidus ja esimese taseme haridus (algharidus) Kõnealuse taseme õppekavad koosnevad üldjuhul tsüklitest või projektidest, mille eesmärk on anda lastele korralik põhiharidus lugemises, kirjutamises ja matemaatikas ning elementaarsed teadmised teistes ainetes, nagu näiteks ajalugu, geograafia, loodusõpetus, ühiskonnaõpetus, kunstiõpetus ja muusikaõpetus. See tase hõlmab põhimõtteliselt kuut täisõppeaastat.

ISCED 2 (kood 02): teise taseme alumise astme haridus (põhiharidus) Selle taseme õppekavad on üldjuhul rohkem ainele orienteeritud, kasutatakse rohkem aineõpetajaid ning sageli annab samas klassis tunde mitu õpetajat vastavalt oma erialale. Sellel tasemel toimub põhioskuste täielik rakendamine.

ISCED 3 ja 4 (kood 03): teise taseme ülemise astme ja teise taseme järgne kolmanda taseme eelne haridus Teise taseme ülemise astme (ISCED 3) õppekavad eeldavad üldjuhul 9 täisõppeaasta läbimist alates 1. ISCED taseme algusest või hariduse ja kutsealase või tehnilise kogemuse kombinatsiooni. Teise taseme järgne kolmanda taseme eelne haridus (ISCED 4) hõlmab õppekavasid, mis rahvusvahelisest vaatenurgast kuuluvad teise taseme hariduse ülemise astme ja teise taseme hariduse järgse hariduse vaheetappi, kuigi riigisiseses kontekstis võiks neid selgelt liigitada kas teise taseme ülemisele astmele või teise taseme järgseteks. Nende õppekavade sisu arvestades ei saa neid pidada kolmanda haridustaseme kavadeks. Nende õppekavade tase ei ole üldjuhul kõrgem kui ISCED 3. taseme kavadel, kuid nende eesmärk on tõsta ISCED 3. taseme programmi läbinute teadmisi. Tüüpilisteks näideteks on õppekavad, mis on ette nähtud selliste õpilaste ISCED 5. taseme õpingute ettevalmistamiseks, kes on küll lõpetanud ISCED 3. taseme, kuid kelle läbitud õppekava ei võimalda neil alustada 5. taseme õpinguid; sellised kavad on nt ettevalmistuskursused kõrg- või ülikooli astujaile või lühiajalised kutseõppekavad. Andmed võivad hõlmata ka kordusõppekavasid.

ISCED 5B (kood 04): kolmanda taseme hariduse alumine aste (ei anna vahetult kõrgtasemeliseks uurimistööks vajalikku kvalifikatsiooni) – tehniline Võrreldes 5A tasemega on need õppekavad praktilise suunitlusega/erialased ning ette nähtud peamiselt selleks, et osalejad omandaksid praktilised oskused ja oskusteabe, mida on vaja töötamiseks teataval ametikohal või -alal või ametirühmas, ning üldjuhul annab nende lõpetamine konkurentsivõimelise kvalifikatsiooni tööturul.

ISCED 5A (kood 05): kolmanda taseme hariduse alumine aste (ei anna vahetult kõrgtasemeliseks uurimistööks vajalikku kvalifikatsiooni) – üldine Sellele tasemele kuuluvad kolmanda taseme õppekavad, mis on haridussisu poolest kõrgemal tasemel kui ISCED 3. ja 4. taseme kavad. Need õppekavad eeldavad üldjuhul ISCED 3. taseme lõpetamist või siis samaväärset kvalifikatsiooni ISCED 4. tasemel. Nende õppekavade läbimine ei anna kõrgtasemeliseks uurimistööks vajalikku kvalifikatsiooni. Nende õppekavade kogukestus peab olema vähemalt kaks aastat. 5A taseme õppekavad on üldjuhul teoreetilise ülesehitusega ja ette nähtud selleks, et anda osalejatele kõrgtasemelise uurimistöö programmide ja kõrgeid kutseoskusi nõudvate ametikohtade jaoks vajalik kvalifikatsioon.

ISCED 6 (kood 06): kolmanda taseme hariduse teine aste (annab kõrgtasemeliseks uurimistööks vajaliku kvalifikatsiooni) See tase hõlmab kolmanda taseme õppekavasid, mis annavad kõrgtasemeliseks uurimistööks vajaliku kvalifikatsiooni. Seega keskenduvad need õppekavad kõrgtasemelistele õpingutele ja iseseisvale uurimistööle ning ei piirdu ainult kursuste kuulamisega. Üldjuhul nõutakse avaldamiseks vajalikele nõuetele vastava uurimistöö või väitekirja esitamist, mis on koostatud iseseisva uurimistööna ja mis annab märkimisväärse panuse teadmistesse. Eespool loetletud muutuja 2.5 kategooriate edastamise koodid on esitatud Eurostati rakendusdokumendis.

2.6.   Staaž ettevõttes

Staaži kogupikkus ettevõttes vaatluskuul peaks põhinema staaži täitunud aastate arvul. Piiritlevaks kuupäevaks sobib mis tahes aeg vaatluskuu jooksul (nt 1. või 31. oktoober). Staaži kogupikkus on seotud ajavahemiku algusega, kui töötaja asus tööle ettevõttes, mille puhul võib tegemist olla teise kohaliku üksusega. Tööstaaži katkestusi ei arvata maha. Kui ettevõtted on ühinenud või omandisuhted on muutunud, tuleb tööstaaž märkida ettevõtte arvutuste kohaselt.

Muutuja 2.6 suurusklassid ja klasside edastamise koodid on esitatud Eurostati rakendusdokumendis.

2.7.   Lepinguline tööaeg (täis- või osalise tööajaga)

Täistööajaga töötajad on töötajad, kelle regulaarne tööaeg kattub kollektiivlepingus ettenähtud või kohaliku üksuse tavapärase tööajaga, seda isegi juhul, kui nende tööleping kestab alla aasta. Osalise tööajaga töötajad on töötajad, kelle tööaeg on lühem täistööajaga töötajate regulaarsest tööajast.

Muutuja 2.7 kahe kategooria edastamise koodid on esitatud Eurostati rakendusdokumendis.

2.7.1.   Täistööajaga töötaja tavatööaja osa

Täistööajaga töötaja puhul on see osa 100 %. Osalise tööajaga töötajate töötunnid tuleks esitada protsendina kohaliku üksuse (täistööajaga töötajate) tavapärastest töötundidest (töö puhul, mis on samaväärne osalise tööajaga töötaja tööga).

2.8.   Töölepingu liik

Esitada järgmine töölepingu liiki käsitlev teave:

—	määramata tähtajaga tööleping,

—	ajutine/tähtajaline tööleping (v.a praktikandid, k.a koolitatavad isikud ja üliõpilased, kes saavad tasu),

—	praktika käigus toimuva väljaõppe leping.

Määramata tähtajaga tööleping on tööandja ja töövõtja vaheline leping, mille tegelikku kestust ei ole eelnevalt kokku lepitud.

Töölepingut käsitatakse ajutise või tähtajalisena juhul, kui tööandja ja töövõtja on teadlikult otsustanud siduda lepingu kestuse teatavate tingimustega, nagu näiteks töö täitmise kindel ajakava, konkreetse tööülesande täitmine või asendatava töötaja tööle naasmine. Praktikandid ja üliõpilased, kes saavad töötasu, kuuluvad kõnealusesse kategooriasse.

Praktikalepingud on konkreetsed tööandja ja praktikandi vahelised tähtajalised lepingud. Selliste lepingute eesmärk on võimaldada praktikandil omandada teataval erialal praktilisi kogemusi.

Muutuja 2.8 kolme kategooria edastamise koodid on esitatud Eurostati rakendusdokumendis.

2.9.   Kodakondsus (valikuline)

Kodakondsus tähendab iga isiku seaduslikku kodakondsust ning kodanik on isik, kes on omandanud kodakondsuse sünnijärgselt või naturalisatsiooni korras kas avalduse või valiku alusel, abielludes või mõnel muul viisil.

Valida üks järgmistest:

—	kodakondsusega elanik,

—	muu riigi kodakondsusega elanik,

—	püsireisija teisest riigist.

Muutuja 2.9 kolme kategooria edastamise koodid on esitatud Eurostati rakendusdokumendis.

3.   Andmed iga valimisse võetud töötaja tööaja kohta

Järgmiseid ajaga seotud muutujaid kasutatakse tasustatud töötundide arvutamiseks. Viimatinimetatud määratletakse järgmisel viisil:

—	vaatlusperioodi jooksul tasustatud normaaltööaeg ja ületunnitöö,

—	töötunnid, mille eest töötajale maksti vähendatud tasu, isegi juhul, kui vahe on kaetud sotsiaalkindlustusfondi vahenditest,

—	vaatlusperioodil tasustatud töötunnid, mille ajal ei ole tööd tehtud (põhipuhkus, puudumine haiguse tõttu, riigipühad ja muu tasustatud aeg, sealhulgas puudumine tervisekontrolli, sünnituse, abielu sõlmimise, matuste, kolimise jne tõttu).

3.1.   Vaatlusaastal saadud aasta brutotöötasude aluseks olevate nädalate arv

Muutuja 3.1 viitab töötaja tegelikult tasustatud tööajale aasta jooksul ja peaks vastama tegelikule aasta brutotöötasule (muutuja 4.1). Seda kasutatakse tegeliku aasta brutotöötasu, aasta lisatasude ja hüvitiste laiendamiseks, kui töötaja on töötanud vähem kui aasta st vähem kui 52 nädalat.

Osalise tööajaga töötajaid tuleb käsitleda nagu täisajaga töötajaid, vaatamata tööajale. Kui osalise tööajaga töötajale on makstud töötasu terve aasta eest, märkida “52” nädalat. Kui osalise tööajaga töötajale on makstud töötasu kuue kuu eest, märkida “26” nädalat.

3.2.   Vaatluskuul tegelikult tasustatud töötundide arv

Siin tuleb esitada vaatluskuu jooksul tegelikult tasustatud tundide arv ning mitte normtöökuu tundide arv. Tegelikult tasustatud töötunnid hõlmavad töötatud normaaltööaega ja ületunnitööd, mille eest tööandja on vaatluskuul töötasu maksnud. Töötamata töötunnid, mis on siiski tasustatud loetakse “tasustatud tundideks” (nt põhipuhkus, riigipühad, hüvitatud haiguspäevad, tasustatud kutseõpe, tasustatud eripuhkus jne).

Muutuja 3.2 peaks olema kooskõlas vaatluskuu brutotöötasuga (muutuja 4.2). See tähendab, et ei arvestata tunde, mille puhul tööandja on maksnud puudutud aja eest vähendatud tasu.

Kui töötaja tasustatud tunde mõjutab tasustamata puudumine, tuleb neid terve kuu tasustatud tundida saamiseks kohandada. Kui näiteks on töötaja puhul teada vaatluskuus 20 %ne tasustamata puudumine, korrutatakse muutuja 3.2 parandusteguriga 1,25.

3.2.1.   Vaatluskuul tasustatud ületundide arv

Ületunnid hõlmavad töötunde, mis lisanduvad tavalise või tavapärase töökuu töötundide arvule. Näiteks kui 4 töötunni eest makstakse 1,5 normaalmäära, siis märgitakse töötundide arvuks 6 asemel 4. Muutuja hõlmab ainult neid ületunde, mille eest makstakse punktis 4.2.1 nimetatud ületunnitöö eest ettenähtud lisatasu. Seega peab muutuja 3.2.1 olema kooskõlas vaatluskuul ületunnitöö eest makstud tasuga (muutuja 4.2.1). Ületundideks ei loeta palgata tööperioodide ja reisimise tõttu töölt puudutud aega.

Muutaja 3.2 kohandamine tähendab, et brutosumma arvutatakse ka muutuja 3.2.1 kohta, mis on muutuja 3.2 koostisosa. Kui näiteks töötaja puhul on teada vaatluskuul 20 %ne tasustamata puudumine, korrutatakse muutuja 3.2.1 parandusteguriga 1,25.

3.3.   Aasta põhipuhkuse päevad

Muutuja hõlmab töötaja aasta tasulist põhipuhkust, välja arvatud haiguspäevad ja riigipühad, väljendatuna päevades. See hõlmab tasuliste normaalpuhkusepäevade koguarvu aastas, sealhulgas puhkusepäevad, mida antakse seoses vanuse, eriülesannete täitmise või teenistusaastatega jne.

On kokku lepitud, et paljudel tööandjatel ei ole võimalik nimetada töötaja aasta jooksul võetud puhkusepäevade arvu. Seepärast hõlmab muutuja 3.3 õigust saada põhipuhkust, mis kajastab tegelikult võetud põhipuhkuse päevades.

Puhkuseks ei loeta:

—	haiguspäevi,

—	koolituspäevi,

—	isiklikel põhjustel võimaldatud tasustatud eripuhkust,

—	tööaja lühendamist käsitlevate lepingute alusel lisaks antud töövaba aega.

Võrdluseks vastab puhkusenädal viiele päevale. Ei hõlmata laupäevi ja pühapäevi. Näiteks kui täistööajaga töötajal on tavaliselt õigus saada viis nädalat põhipuhkust, vastab see 25 päevale.

Seevastu viienädalase puhkuse õigus osalise tööajaga töötajale, kes töötab 60 % ulatuses täistööajast (muutuja 2.7.1), tähendab õigust vaid 15 “täis”puhkusepäevale.

3.4.   Muud aasta jooksul töölt puudutud tasustatud päevad (valikuline)

Seda muutujat väljendatakse päevadena. See hõlmab näiteks:

—	aasta jooksul tegelikult võetud tasustatud haiguspäevade koguarvu,

—	isiklikel põhjustel võimaldatud tasustatud eripuhkus,

—	riigipühi.

See ei hõlma tasustatud päevi, mida käsitletakse tegelikult töötatud päevadega samaväärsetena, näiteks töötaja aasta jooksul kutseõppeks kulutatud päevi.

4.   Andmed iga valimisse võetud töötaja töötasu kohta

Töötajad, keda järgmiste muutujatega aasta-, kuu- ja tunnitöötasu kohta hõlmatakse, on need, kes said vaatluskuul tegelikult töötasu. Töötajad, kes vaatluskuul töötasu ei saanud, tuleb välja jätta.

Kui töötaja vaatluskuu brutotöötasu (muutuja 4.2) mõjutab tasustamata puudumine (haiguse, rasedus- või sünnituspuhkuse, õppepuhkuse jne tõttu) ja seda ei ole võimalik vastavalt kohandada, et hinnata asjakohaselt töötaja terve kuu töötasu, siis tuleks see töötaja samuti välja jätta.

Töötajate laiendustegur (muutuja 5.2) peaks olema rangelt seotud nende valimisse võetud töötajatega, kelle kohta on võimalik esitada usaldusväärne kuu brutotöötasu hinnang.

4.1.   Vaatlusaastal saadud aastased brutotöötasud

Brutotöötasu hõlmab vaatlusaastal sularahas makstud palka ja loonuspalka, millest ei ole maha arvatud palgatöötaja makstavaid ja tööandja poolt kinnipeetavaid makse ja sotsiaalkindlustusmakseid.

Peamine erinevus aasta ja kuu töötasu vahel on see, et aasta töötasu ei ole üksnes töötajale makstud otsese töötasu, preemiate ja toetuste summa. Aasta töötasu on tavaliselt suurem kui “kuu normpaketi” 12ga korrutamisel saadud arv.

Kuu “normpakett” hõlmab neid preemiaid ja toetusi, mida makstakse igal palgaperioodil, isegi kui nende “korrapäraste” preemiate ja toetuste suurus on erinev, kuid ei hõlma neid preemiaid ja toetusi, mida ei maksta igal palgaperioodil. Lisaks ei hõlma kuu töötasu loonustasu. Siiski hõlmab aasta töötasu kõik “normivälised tasud”, st tasud, mida ei maksta igal palgaperioodil (muutuja 4.1.1), ja loonustasud (muutuja 4.1.2).

Muutuja 4.1 andmed tuleb esitada kõigi töötajate kohta, kelle kuu brutotöötasu (muutuja 4.2) on võimalik esitada, st muutuja 4.1 andmeid ei esitata töötajate kohta, kelle kuu hinnangulist brutotöötasu ei ole võimalik kindlaks määrata. Need töötajad jäetakse valimist välja.

Töötaja töötasu ei pea alati hõlmama tervet aastat. Mõnede töötajate puhul on aasta jooksul olnud tegemist tasustamata eemalolekuga või ettevõttesse tööle asumise või sealt lahkumisega. Esitada tuleb vaatlusaasta tegelik brutotöötasu. Kui muutuja 3.1 (aasta töötasule vastav nädalate arv) puhul märgitakse vähem kui 52 nädalat, kasutatakse muutujat 3.1 muutuja 4.1 ja selle komponentide laiendamiseks.

4.1.1.   Aastapreemiad ja -toetused, mida ei maksta igal palgaperioodil

See muutuja hõlmab tasusid, mida ei maksta igal palgaperioodil, näiteks:

—	13. või 14. kuupalk,

—	puhkusetoetused,

—	äriühingu kvartali- või aastapreemiad,

—	eelnevalt seatud eesmärkidega seotud tootlikkuspreemiad, tunnustuspreemiad, värbamisstiimulid,

—	lahkumis- või pensionipreemiad,

—	tagasiulatuvad võlgnevused.

4.1.2.   Aasta loonustasud (valikuline)

Kõnealune muutuja hõlmab kõigi nende kaupade ja teenuste hinnangulist väärtust, mida ettevõtte või kohaliku üksuse kaudu on vaatlusaasta jooksul töötajatele võimaldatud. See hõlmab äriühingu tooteid, tööandja eluruume, ametiautosid, aktsiaoptsioone ja aktsiaostukavasid. Kui on olemas teave palga ja loonuspalga suhtes rakendatava üksikisiku tulumaksu kohta, võib seda kasutada asendajana.

Kui muutuja 3.1 puhul märgitakse vähem kui 52 nädalat, ei kohandata muutujat 4.1.2.

4.2.   Vaatluskuu brutotöötasu

Kõnealune muutuja hõlmab vaatluskuul sularahas makstud töötasu, millest ei ole maha arvatud palgatöötaja makstavaid ja tööandja poolt kinnipeetavaid makse ja sotsiaalkindlustusmakseid. Muutuja 4.2 peab olema kooskõlas vaatluskuu jooksul tasustatud tundidega (muutuja 3.2).

Muutuja hõlmab järgmist:

—	kõik tasud, mis on seotud kõnealuse ajavahemikuga (isegi kui neid ei maksta vastaval kuul), sealhulgas tasu ületunnitöö eest, lisatasu vahetustega töö eest, preemiad, komisjonitasud jne,

—	tasu ületunnitöö eest, hüvitised rühmatöö, öötöö ja nädalavahetusel töötamise eest, komisjonitasud jne,

—	igal palgaperioodil korrapäraselt makstavad preemiad ja hüvitised, ka siis, kui nende summa on igal kuul erinev,

—	täielikult tööandja makstavad tasud töölt puudutud aja ja tööseisakute eest,

—	peretoetused ja muud sularahas makstavad lisatasud, mis on kollektiivlepingu või vabatahtliku kokkuleppe alusel kindlaks määratud,

—	töötajate säästukavadesse tehtavad maksed.

Muutuja ei hõlma järgmist:

—	kõnealusel ajavahemikul makstud tasud, mis on seotud teiste ajavahemikega, nagu võlgnevused, ettemaksed või puhkuse või haiguspäevade tasu väljaspool kõnealust ajavahemikku,

—	perioodilised preemiad ja lisatasud, mida ei maksta korrapäraselt igal palgapäeval,

—	tööandja makstavad vähendatud tasud töölt puudutud aja eest,

—	kohustuslikud peretoetused,

—	tööriiete või -vahendite eest makstavad hüvitised,

—	hüvitised või maksed sõidu- või elamiskulude katteks või muude tööandja äritegevusega seotud kulude katteks,

—	loonustasud.

Kui töötaja kuu brutotöötasu mõjutab tasustamata puudumine (haiguse, rasedus- või sünnituspuhkuse, õppepuhkuse jne tõttu või lihtsalt ettevõttes tööle asumise või sealt lahkumise tõttu vaatluskuu jooksul), tuleb töötasu vastavalt kohandada, et esitada töötaja hinnanguline töötasu terve kuu kohta. Kui ei ole võimalik kohandada töötaja kuu töötasu nõnda, et hinnanguline arv vastaks terve kuu töötasule, tuleb töötaja valimist välja arvata.

4.2.1.   Tasu ületunnitöö eest

Ületunnitöö eest makstud tasu. Muutuja peaks hõlmama kogusummat, mitte ainult tavapärasele tunnitasule lisanduvat lisatasumäära. Muutuja 4.2.1 peab olema kooskõlas muutujaga 3.2.1 (tasustatud ületundide arv vaatluskuul).

4.2.2.   Eritasud vahetustega töö eest

See muutuja hõlmab erilisatasu vahetustega, ööajal või nädalavahetustel töötamise eest juhul, kui neid ei käsitleta ületunnitööna. Hõlmata tuleb lisatasu või täiendava lisatasu summa, mitte sellise vahetustega töö eest tasutav kogusumma.

4.2.3.   Tööandja poolt töötaja eest makstavad kohustuslikud sotsiaalkindlustusmaksed ja maksud (valikuline)

Kõnealune muutuja hõlmab vaatluskuul tööandja poolt töötaja eest riigiasutustele makstavate kohustuslike sotsiaalkindlustusmaksete ja maksude kogusumma. Kõnealune teave on vajalik, et saada töötaja kuu netotöötasu (vt arvu “Töötasu muutujad” I lisa lõpus).

Kui töötaja kuu töötasu mõjutab tasustamata puudumine, tuleb kohandada muutujat 4.2.3 (koos selle allkomponentidega 4.2.3.1 ja 4.2.3.2), et saada hinnangulised mahaarvamised terve kuu kohta.

4.2.3.1.   Kohustuslikud sotsiaalkindlustusmaksed (valikuline)

Muutuja hõlmab töötaja seaduslikke või kollektiivlepingus sätestatud sotsiaalkindlustusmakseid, mille peab kinni tööandja.

4.2.3.2.   Maksud (valikuline)

Muutuja hõlmab kõiki töötaja töötasudelt makstavaid makse, mille tööandja vaatluskuu eest kinni peab ja töövõtja eest maksuhaldurile maksab.

4.3.   Vaatluskuul saadud keskmine brutotunnitasu

Esitatav arv on keskmine brutotöötasu tunni kohta, mis makstakse töötajale vaatluskuul. Kõnealune arv peab olema kooskõlas keskmise brutotunnitasuga, mis on tuletatud vaatluskuu brutotöötasust (muutuja 4.2), jagatuna sama ajavahemiku jooksul tasustatud töötundide (muutuja 3.2) arvuga.

5.   Laiendustegurid

Andmete kogumine töötasude struktuuri käsitleva vaatluse jaoks toimub tavaliselt kaheetapilise valimikujunduse järgi. Sel juhul jagatakse kohalike üksuste populatsioon mittekattuvateks alapopulatsioonideks (kihid) ja kohalike üksuste valim moodustatakse iga kihi põhjal. Pärast seda moodustatakse igast kohalikust üksusest töötajate valim.

Laiendustegur 5.1 on vajalik, et teha valimisse kuuluvate kohalike üksuste kohta kogutud andmete põhjal järeldused asjaomase kihi kõigi kohalike üksuste populatsiooni kohta. Samamoodi võimaldab laiendustegur 5.2 teha järeldused populatsiooni kuuluvate töötajate andmete põhjal ühe kihi kõigi töötajate populatsiooni kohta.

Juhul, kui otsustatakse, et konkreetse ettevõtte või konkreetse töötaja mikroandmed tuleks tagasi võtta (mingil põhjusel) või need ei ole kättesaadavad, siis tuleks üldjuhul laiendustegurid uuesti arvutada, kasutades asjakohaseid meetodeid, nagu kalibreerimine, et kohandada vastavalt kohalike üksuste ja töötajate esialgset osakaalu.

5.1.   Kohaliku üksuse laiendustegur

Kohaliku üksuse laiendustegur 5.1 arvutatakse iga valimikihi puhul. See näitab kohalike üksuste arvu kihis, mida esindab iga valimisse võetud kohalik üksus. Seepärast on muutuja 5.1 (vähemalt enne, kui kohaldatakse meetodeid, millega määratakse uuesti kohalike üksuste osakaal) tegur, millega tuleb korrutada valimisse kuuluvate kohalike üksuste arv, et saada hinnanguid asjaomase kihi kõigi kohalike üksuste populatsiooni kohta.

Kui otsustatakse, et kohalik üksus tuleks valimist välja jätta (mittevastamise, katvusvea, järelstratifitseerimise tõttu), tuleb väljajäetud kohalike üksuste arvessevõtmiseks arvutada laiendustegur 5.1 uuesti.

5.2.   Töötajate laiendustegur

Töötajate laiendustegur arvutatakse iga valimisse kuuluva kohaliku üksuse kohta. Seepärast on muutuja 5.2 (vähemalt enne, kui kohaldatakse meetodeid, millega määratakse uuesti töötajate esialgne osakaal) tegur, millega tuleb korrutada valimisse kuuluvate töötajate arv, et saada hinnang asjaomase kihi populatsiooni kohta.

On oluline, et töötajate arv kohaliku üksuse põhjal moodustatud valimis kattuks nende töötajate arvuga, kes on saanud vaatluskuul terve kuu töötasu. Kui on tarvis välja jätta mõned valimisse kuuluvad töötajad, kelle puhul on tegemist tasustamata äraoleku(te)ga vaatluskuul, tuleks esitatud laiendustegur 5.2 uuesti arvutada, et võtta arvesse väljajäetud töötajaid.

---

(1)  EÜT L 76, 30.3.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(2)  NACE Rev. 1.1 jao L hõlmamine on vabatahtlik. Vähem kui 10 töötajaga ettevõtete töötajate hõlmamine on samuti vabatahtlik.

(3)  NACE Rev.1.1 jaotise L hõlmamine on vabatahtlik. Vähem kui 10 töötajaga ettevõtete hõlmamine on samuti vabatahtlik.

(4)  Topeltarvestuse vältimiseks tuleks tööjõudu vahendava asutuse palgatud isikute töötunnid kanda tööjõudu vahendava asutuse NACE kategooriasse (NACE Rev.1.1, 74.50) ja mitte selle ettevõtte NACE kategooriasse, kus nad tegelikult töötavad.

(5)  Kodutöötaja on isik, kes on nõus teatava ettevõtte heaks töötama või teatavale ettevõttele temaga eelnevalt sõlmitud kokkuleppe või lepingu alusel teatavaid kaupu tarnima või teenuseid osutama, kuid kelle töökoht ei asu selles ettevõttes (Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteem (ESA 95): 11.13.g).

III LISA

TULEMUSTE EDASTAMINE

Iga kohaliku üksuse ja iga töötaja üksikandmed tuleb esitada kahte tüüpi mikroandmekirjetena:

A	:	kirjed kohalike üksuste kohta
B	:	kirjed töötajate kohta.

Töötajaid käsitlevad kirjed peavad olema seotud kohalikku üksust käsitlevate kirjetega võtme abil, mis ei avalikusta ettevõtte nime. See võib olla vabalt valitud number või olemasolev võti, eeldusel, et kohaliku üksuse ja töötaja kirjete puhul kasutatakse sama võtit. Lisaks tuleb töötajate kergeks identifitseerimiseks esitada iga töötaja kohta võti, mis ei võimalda isikut tuvastada.

Muutujad

Kirjete A ja B kõik ühikud tuleb terviklikult täita. Kanded tuleb teha iga ühiku kohta, sealhulgas vabatahtlike muutujate kohta (vt allpool). Tühjaksjätmist ei aktsepteerita.

Kohustuslikud muutujad

Kõigi kohustuslike muutujate puhul tuleb esitada täielik teave kõigi mikroandmete kirjete kohta. Vastasel juhul ei ole esitatud laiendustegurid kõigi muutujate jaoks sobivad.

Vabatahtlikud muutujad

Need tuleb rangelt kodeerida vastavalt järgmistele eeskirjadele.

Kui vabatahtliku muutuja puhul on teave kättesaadav, eelistatakse andmete esitamist (nagu kohustuslike muutujate puhul) kõigi vaatlusüksuste või töötajate kohta.

Kui vabatahtliku muutuja puhul ei ole teave kättesaadav, tuleks sisestada tähtnumbriliste muutujate puhul “OPT” ja numbriliste muutujate puhul “99999999” (“üheksate” arv vastab välja pikkusele).

Nullväärtused

“0”: seda tuleks kasutada üksnes nende muutujate puhul, kus nullväärtus võib vahel tõepoolest esineda (nt kui töötajal ei esine vaatluskuus ületunde).

Töötasude struktuuri käsitleva vaatluse muutujate kategooriad

I lisas loetletud töötasude struktuuri käsitleva vaatluse muutujad on kas kvalitatiivsed või koguselised muutujad. Enamik kohaliku üksuse või töötaja üksikandmetega seotud muutujaid on kvalitatiivsed muutujad. Töötasude struktuuri käsitleva vaatluse muutujad on seotud piiratud arvu kategooriatega.

Töötasude struktuuri käsitleva vaatluse koguselised muutujad on kas arvmuutujad (töötajate arv, tundide arv, päevad või nädalad) või töötasuga seotud muutujad.

Töötasude struktuuri käsitleva vaatluse kvalitatiivsete muutujate kategooriad ning töötasude struktuuri käsitleva vaatluse koguseliste muutujate kategooriad esitatakse Eurostati rakendusdokumendis.

A ja B kirjete sisu

Muutujate sisu ja järjestus kirjetes A ja B ning kasutatavad koodid täpsustatakse eraldi dokumentides.

Kirjes peab olema iga muutuja jaoks üks andmeväli. Numbrilised muutujad esitatakse absoluutarvudes, see tähendab, et arvud esitatakse täisarvudena (mitte kümnendites ega kümnetes, sadades, tuhandetes, miljonites jne). Siiski, kuna vajatakse täpsust, tuleb muutujate 4.3, 5.1 ja 5.2 väärtused arvutada kahe kümnendkoha täpsusega.

Üks numbriline muutuja on teistsugune. See on “täistööajaga töötaja tavatööaja osa” (muutuja 2.7.1), mis tuleb esitada protsendina ja arvutada kahe kümnendkoha täpsusega, nt 43,27.

Kui numbrilised muutujad on seotud rahaliste väärtustega (nt tunni, kuu, aasta töötasu ning preemiate, maksude, sotsiaalkindlustusmaksete ja loonustasudega), tuleb need esitada asjaomase riigi rahaühikutes .

Andmete edastamine

Liikmesriigid saadavad komisjonile (Eurostatile) käesoleva määrusega nõutavad andmed ja metaandmed elektroonilisel kujul vastavalt komisjoni (Eurostati) valitud andmevahetusstandardile. Eurostat teeb kättesaadavaks heakskiidetud standardeid käsitlevad üksikasjalikud dokumendid ja esitab juhised selle kohta, kuidas rakendada kõnealuseid standardeid vastavalt käesoleva määruse nõuetele.

I LISA

Tsirkuseloomade või etteastetes osalevate loomade register (komisjoni määruse (EÜ) nr 1739/2005 alusel) (1)

---

(1)  Register peab olema raamatukujuline, mille lehekülgede asendamine on välistatud. Selle tagamiseks allkirjastab ja tembeldab riiklik veterinaararst iga lehekülje enne registri väljastamist tsirkusepidajale. Registrit tuleb säilitada vähemalt viis aastat.

II LISA

TSIRKUSE või LOOMADE ETTEASTE TEGEVUSKOHTADE REGISTER (komisjoni määruse (EÜ) nr 1739/2005 alusel)

III LISA

TSIRKUSELOOMADE või ETTEASTETES OSALEVATE LOOMADE INDIVIDUAALNE PASS

IV LISA

TSIRKUSE VÕI ETTEASTETES OSALEVATE LINDUDE JA NÄRILISTE PASS

LISA

Direktiivi 91/414/EMÜ I lisa tabeli lõppu lisatakse järgmised kanded:

---

(1)  Täiendavad andmed toimeaine olemuse ja spetsifikatsiooni kohta on esitatud läbivaatamisaruandes.

LISA

---

(1)  Kui lahter on tühi, siis piirangud puuduvad. Kui riigil või piirkonnal on lubatud eksportida teatavaid liike ja/või kalamarja või sugurakke, siis peavad selles veerus olema esitatud asjaomased liigid ja/või lisatud märkus, näiteks, “ainult kalamari”.

(2)  Ajutine kood, mis ei takista riigi täpsustatud nime kasutuselevõttu pärast vastavasisuliste ÜRO läbirääkimiste lõpetamist.”

I LISA

Artiklis 3 sätestatud meetmete rakendamisel igas üksikus loomaaias arvesse võetavad kriteeriumid ja ohutegurid

1.	Ettevõtte asukoht lindude rännuteel, eriti Aasia kesk- ja idaosast ning Kaspia ja Musta mere piirkonnast tulevatel teekondadel.

2.	Loomaaia kaugus niisketest aladest, tiikidest, soodest, järvedest või jõgedest, kuhu rändavad veelinnud võivad koguneda.

3.	Loomaaia asumine piirkonnas, kus on rändlindude ja eriti rändavate veelindude suur asustustihedus.

II LISA

VAKTSINEERIMISE NÕUDED

1.	Läbiviidava vaktsineerimise ulatus	Vaktsineeritakse ainult loomaaias haigusele vastuvõtlikke linde.
2.	Vaktsineeritavate lindude liigid	Koostatakse kõigi vaktsineeritavate lindude nimekiri koos individuaalse identifitseerimisega, nimekirja säilitatakse vähemalt 10 aastat alates vakstineerimise kuupäevast.
3.	Vaktsineerimise kehtivus	Kõik loomaaias vaktsineeritavad linnud tuleb vaktsineerida võimalikult kiiresti. Kõik vaktsineerimised loomaaias tuleb igal juhul lõpetada 96 tunniga.
4.	Vaktsineeritud lindude ja neist saadud toodete teatav liikumiskeeld	Vaktsineeritud lindudega ei või kaubelda ega neid vedada muidu kui ametliku järelevalve all samas liikmesriigis asuvate loomaaedade vahel või pärast seda, kui teine liikmesriik on andnud eriloa. Sellistelt lindudelt pärit saadused ei jõua toiduahelasse.
5.	Vaktsineeritud lindude märgistamine ja registreerimine	Vaktsineeritud linnud peavad olema üksikult tuvastatavad ja aruanded nende lindude kohta peavad sisaldama vastavaid märkmeid. Võimaluse korral varustatakse linnud vaktsineerimise ajal vaktsineerimise toimumisele osutava kustutamatu märgiga.
6.	Vaktsineerimiskampaania läbiviimine	Linnud vaktsineeritakse pädeva asutuse riikliku veterinaararsti järelevalve all. Viiruse võimaliku levimise vältimiseks tuleb võtta vajalikud meetmed. Järelejäänud vaktsiinikogused saadetakse tagasi vaktsiini levitamise kohta koos kirjaliku aruandega vaktsineeritud lindude ja kasutatud dooside arvu kohta. Võimaluse korral võetakse lindude gripi seroloogiliste proovide jaoks vereproovid enne vaktsineerimist ja hiljemalt 30 päeva pärast vaktsineerimist. Aruandeid proovide tulemuste kohta tuleb alles hoida vähemalt 10 aastat.
7.	Kasutatav vaktsiin	Kasutatav inaktiveeritud vaktsiin on sobivalt formuleeritud ja on ringleva viiruse tüübi vastu tõhus. Seda kasutatakse tootja ja veterinaarasutuste juhiste kohaselt.
8.	Komisjoni teavitamine käesoleva programmi rakendamisest	Üksikasjalik aruanne programmi rakendamise kohta koos võetud proovide tulemustega esitatakse komisjonile ja liikmesriikidele alalises toiduahela- ja loomatervishoiukomitees.

  翻译：

查看mercari原页面

收藏该商品

立即下单