ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 290

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

48. köide
4. november 2005


Sisukord

 

I   Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1801/2005, 3. november 2005, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

1

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1802/2005, 3. november 2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2771/1999, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad või- ja kooreturul sekkumise osas

3

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1803/2005, 1. november 2005, millega kehtestatakse ühikuväärtus teatud rikneva kauba tolliväärtuse määramiseks

4

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1804/2005, 3. november 2005, millega muudetakse komisjoni määrust (EMÜ) nr 2807/83, milles sätestatakse liikmesriikide kalasaaki käsitleva teabe registreerimise üksikasjalikud eeskirjad

10

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1805/2005, 3. november 2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 356/2005, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad seisevpüüniste ja piimtraalide tähistamiseks ja identifitseerimiseks

12

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1806/2005, 3. november 2005, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes määrusega (EÜ) nr 1011/2005 2005/2006. turustusaastaks kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse

14

 

 

II   Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

Nõukogu

 

*

Nõukogu otsus, 13. juuni 2005, Euroopa Ühenduse ja Mehhiko Ühendriikide vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu sõlmimise kohta

16

Euroopa Ühenduse ja Mehhiko Ühendriikide vaheline teadus- ja tehnoloogiakoostöö leping

17

 

*

Nõukogu otsus, 24. oktoober 2005, millega lubatakse Prantsusmaal vastavalt direktiivi 2003/96/EÜ artiklile 19 kohaldada mootorikütusele erinevat maksumäära

25

 

 

Komisjon

 

*

Komisjoni otsus, 28. oktoober 2005, millega muudetakse otsust 2001/618/EÜ, et lisada Prantsusmaa Aini departemang Aujeszky haigusest vabade piirkondade loetellu (teatavaks tehtud numbri K(2005) 4178 all)  ( 1 )

27

 

 

Parandused

 

 

Komisjoni 20. oktoobri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1724/2005 (AKV riikidest ning ülemeremaadest ja -territooriumidelt pärit riisi impordilitsentside väljaandmise kohta määruse (EÜ) nr 638/2003 alusel 2005. aasta oktoobri esimesel viiel tööpäeval esitatud taotluste põhjal) parandus (ELT L 276, 21.10.2005)

29

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

4.11.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 290/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1801/2005,

3. november 2005,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 4. novembril 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. november 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ


(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).


LISA

Komisjoni 3. novembri 2005. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

052

52,8

096

29,6

204

48,0

999

43,5

0707 00 05

052

92,6

204

23,7

999

58,2

0709 90 70

052

85,4

204

51,3

999

68,4

0805 50 10

052

66,7

388

57,8

528

60,8

999

61,8

0806 10 10

052

115,0

400

198,7

508

265,7

512

92,7

624

181,1

720

99,5

999

158,8

0808 10 80

052

73,2

096

15,6

388

89,7

400

107,7

404

88,7

512

71,0

720

36,6

800

190,6

804

66,6

999

82,2

0808 20 50

052

89,3

720

50,7

999

70,0


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 750/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 12). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.


4.11.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 290/3


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1802/2005,

3. november 2005,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2771/1999, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad või- ja kooreturul sekkumise osas

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 10,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 2771/1999 (2) artikliga 21 nähakse ette, et müüdav sekkumisvõi peab olema ladustatud enne 1. jaanuari 2003.

(2)

Pidades silmas muutusi, võituru olukorda ja sekkumislaos oleva või koguseid, on asjakohane võimaldada enne 1. jaanuari 2004 laos olnud või müümist.

(3)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 2771/1999 artiklis 21 asendatakse kuupäev “1. jaanuari 2003” kuupäevaga “1. jaanuar 2004”.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. november 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).

(2)  EÜT L 333, 24.12.1999, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1008/2005 (ELT L 170, 1.7.2005, lk 30).


4.11.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 290/4


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1803/2005,

1. november 2005,

millega kehtestatakse ühikuväärtus teatud rikneva kauba tolliväärtuse määramiseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (1)

võttes arvesse komisjoni määrust (EMÜ) nr 2454/93, (2) millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, eriti selle artikli 173 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklites 173–177 sätestatakse, et komisjon kehtestab perioodiliselt selle määruse lisas 26 nimetatud toodete ühikuväärtused.

(2)

Komisjonile vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 173 lõikele 2 esitatud elementidele nimetatud artiklites sätestatud reeglite ja kriteeriumite kohaldamise tulemusena tuleks kõnealuste toodete suhtes kehtestada käesoleva määruse lisas esitatud ühikuväärtused.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 173 lõikes 1 sätestatud ühikuväärtused kehtestatakse vastavalt lisas esitatud tabelile.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 4. novembril 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. november 2005

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN


(1)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 648/2005 (ELT L 117, 4.5.2005, lk 13).

(2)  EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 883/2005 (ELT L 148, 11.6.2005, lk 5).


LISA

Rubriik

Kirjeldus

Ühikuväärtuste määrad 100 kg kohta

CN-kood, Liik, Teisend

EUR

LTL

SEK

CYP

LVL

GBP

CZK

MTL

DKK

PLN

EEK

SIT

HUF

SKK

1.10

Varajane kartul

0701 90 50

 

 

 

 

1.30

Sibul (v.a seemneks)

0703 10 19

23,69

13,59

703,33

176,75

370,66

5 954,52

81,79

16,50

10,17

94,51

5 674,27

925,49

255,75

16,13

 

 

 

 

1.40

Küüslauk

0703 20 00

159,37

91,40

4 731,73

1 189,12

2 493,62

40 059,54

550,28

110,99

68,42

635,81

38 174,18

6 226,31

1 518,73

108,52

 

 

 

 

1.50

Porrulauk

ex 0703 90 00

62,17

35,65

1 845,83

463,87

972,75

15 627,05

214,66

43,30

26,69

248,03

14 891,58

2 428,86

592,45

42,33

 

 

 

 

1.60

Lillkapsas

0704 10 00

1.80

Valge ja punane peakapsas

0704 90 10

47,92

27,48

1 422,74

357,55

749,79

12 045,17

165,46

33,37

20,57

191,18

11 478,28

1 872,14

456,65

32,63

 

 

 

 

1.90

Spargelkapsas (Brassica oleracea var. italica)

ex 0704 90 90

 

 

 

 

1.100

Hiina kapsas

ex 0704 90 90

104,01

59,65

3 088,06

776,05

1 627,40

26 143,95

359,13

72,43

44,65

414,95

24 913,52

4 063,46

991,16

70,82

 

 

 

 

1.110

Lehtsalat (peasalat)

0705 11 00

1.130

Porgandid

ex 0706 10 00

30,30

17,38

899,61

226,08

474,09

7 616,21

104,62

21,10

13,01

120,88

7 257,76

1 183,76

288,74

20,63

 

 

 

 

1.140

Redised

ex 0706 90 90

52,35

30,02

1 554,27

390,60

819,10

13 158,70

180,75

36,46

22,47

208,85

12 539,40

2 045,21

498,87

35,65

 

 

 

 

1.160

Herned (Pisum sativum)

0708 10 00

462,43

265,20

13 729,50

3 450,32

7 235,43

116 236,00

1 596,67

322,04

198,52

1 844,86

110 765,47

18 066,15

4 406,71

314,87

 

 

 

 

1.170

Oad:

 

 

 

 

 

 

1.170.1

Oad (Vigna spp., Phaseolus spp.)

ex 0708 20 00

132,50

75,99

3 934,02

988,65

2 073,22

33 306,00

457,51

92,28

56,88

528,62

31 738,49

5 176,64

1 262,69

90,22

 

 

 

 

1.170.2

Oad (Phaseolus spp., vulgaris var. Compressus Savi)

ex 0708 20 00

151,09

86,65

4 485,86

1 127,33

2 364,04

37 977,98

521,68

105,22

64,86

602,77

36 190,59

5 902,78

1 439,81

102,88

 

 

 

 

1.180

Aedoad

ex 0708 90 00

1.190

Artišokid

0709 10 00

1.200

Spargel:

 

 

 

 

 

 

1.200.1

roheline

ex 0709 20 00

266,27

152,70

7 905,47

1 986,70

4 166,18

66 928,92

919,37

185,43

114,31

1 062,27

63 778,98

10 402,53

2 537,39

181,30

 

 

 

 

1.200.2

muu

ex 0709 20 00

463,35

265,75

13 756,92

3 457,21

7 249,88

116 468,16

1 599,86

322,68

198,92

1 848,54

110 986,70

18 102,24

4 415,51

315,50

 

 

 

 

1.210

Baklažaan

0709 30 00

99,22

56,90

2 945,83

740,31

1 552,45

24 839,84

342,59

69,10

42,59

395,84

23 766,07

3 876,31

945,51

67,56

 

 

 

 

1.220

Lehtseller (Apium graveolens var. dulce)

ex 0709 40 00

138,52

79,44

4 112,66

1 033,54

2 167,37

34 818,39

478,28

96,47

59,47

552,63

33 179,70

5 411,70

1 320,03

94,32

 

 

 

 

1.230

Kukeseened

0709 59 10

334,34

191,74

9 926,55

2 494,61

5 231,28

84 039,70

1 154,41

232,83

143,53

1 333,85

80 084,46

13 062,00

3 186,09

227,65

 

 

 

 

1.240

Maguspipar

0709 60 10

98,66

56,58

2 929,34

736,16

1 543,76

24 800,26

340,67

68,71

42,36

393,62

23 633,06

3 854,62

940,22

67,18

 

 

 

 

1.250

Apteegitill

0709 90 50

1.270

Bataadid, terved, värsked (inimtoiduks)

0714 20 10

77,69

44,55

2 306,51

579,64

1 215,53

19 527,23

268,24

54,10

33,35

309,93

18 608,20

3 035,05

740,31

52,90

 

 

 

 

2.10

Kastanid (Castanea spp.), värsked

ex 0802 40 00

2.30

Ananassid, värsked

ex 0804 30 00

47,08

27,00

1 397,71

351,25

736,59

11 833,22

162,55

32,78

20,21

187,81

11 276,31

1 839,20

448,62

32,05

 

 

 

 

2.40

Avokaadod, värsked

ex 0804 40 00

141,95

81,41

4 214,56

1 059,15

2 221,07

35 681,10

490,13

98,86

60,94

566,32

34 001,81

5 545,79

1 352,73

96,66

 

 

 

 

2.50

Guajaavid ja mangod, värsked

ex 0804 50

2.60

Magusad apelsinid, värsked:

 

 

 

 

 

 

2.60.1

Veri- ja poolveriapelsinid

ex 0805 10 20

44,39

25,46

1 317,94

331,21

694,55

11 157,87

153,27

30,91

19,06

177,09

10 632,74

1 734,23

423,01

30,23

 

 

 

 

2.60.2

Sortidest Navel, Naveline, Navelate, Salustiana, Verna, Valencia late, Malta, Shamouti, Ovali, Trovita ja Hamlin

ex 0805 10 20

40,35

23,14

1 198,04

301,08

631,37

10 142,78

139,33

28,10

17,32

160,98

9 665,42

1 576,46

384,53

27,48

 

 

 

 

2.60.3

Muud

ex 0805 10 20

47,63

27,32

1 414,13

355,38

745,25

11 972,28

164,46

33,17

20,45

190,02

11 408,81

1 860,81

453,89

32,43

 

 

 

 

2.70

Mandariinid (sh tangeriinid ja satsumad), värsked; klementiinid, vilkingid ja sarnased tsitrushübriidid, värsked:

 

 

 

 

 

 

2.70.1

Klementiinid

ex 0805 20 10

 

 

 

 

2.70.2

Monrealid ja satsumad

ex 0805 20 30

 

 

 

 

2.70.3

Mandariinid ja vilkingid

ex 0805 20 50

 

 

 

 

2.70.4

Tangeriinid ja muud

ex 0805 20 70

ex 0805 20 90

 

 

 

 

2.85

Laimid e limonellid (Citrus aurantifolia), värsked

0805 50 90

78,93

45,26

2 343,32

588,89

1 234,93

19 838,86

272,52

54,96

33,88

314,88

18 905,17

3 083,48

752,13

53,74

 

 

 

 

2.90

Greipfruudid, värsked:

 

 

 

 

 

 

2.90.1

valged

ex 0805 40 00

63,02

36,14

1 870,95

470,78

985,99

15 839,75

217,58

43,88

27,05

251,40

15 094,27

2 461,92

600,51

42,91

 

 

 

 

2.90.2

roosad

ex 0805 40 00

71,87

41,22

2 133,84

536,25

1 124,53

18 065,42

248,16

50,05

30,85

286,73

17 215,19

2 807,84

684,89

48,94

 

 

 

 

2.100

Lauaviinamarjad

0806 10 10

 

 

 

 

2.110

Arbuusid

0807 11 00

76,06

43,62

2 258,22

567,51

1 190,08

19 118,44

262,62

52,97

32,65

303,44

18 218,65

2 971,51

724,81

51,79

 

 

 

 

2.120

Melonid (v.a arbuusid):

 

 

 

 

 

 

2.120.1

sordist Amarillo, Cuper, Honey dew (sh Cantalene), Onteniente, Piel de Sapo (sh Verde Liso), Rochet, Tendral, Futuro

ex 0807 19 00

59,11

33,90

1 755,08

441,06

924,92

14 858,74

204,11

41,17

25,38

235,83

14 159,43

2 309,44

563,32

40,25

 

 

 

 

2.120.2

muu

ex 0807 19 00

85,59

49,08

2 541,02

638,58

1 339,12

21 512,67

295,51

59,60

36,74

341,44

20 500,20

3 343,64

815,58

58,27

 

 

 

 

2.140

Pirnid:

 

 

 

 

 

 

2.140.1

Pirnid – sordist Nashi (Pyrus pyrifolia)

ex 0808 20 50

 

 

 

 

2.140.2

Muud

ex 0808 20 50

 

 

 

 

2.150

Aprikoosid

0809 10 00

116,20

66,64

3 449,98

867,00

1 818,13

29 208,03

401,22

80,92

49,88

463,58

27 833,39

4 539,70

1 107,33

79,12

 

 

 

 

2.160

Kirsid

0809 20 95

0809 20 05

473,31

271,44

14 052,57

3 531,51

7 405,69

118 971,20

1 634,24

329,61

203,19

1 888,27

113 371,94

18 491,28

4 510,41

322,28

 

 

 

 

2.170

Virsikud

0809 30 90

108,43

62,18

3 219,29

809,03

1 696,56

27 254,96

374,39

75,51

46,55

432,58

25 972,24

4 236,14

1 033,28

73,83

 

 

 

 

2.180

Nektariinid

ex 0809 30 10

143,55

82,33

4 262,00

1 071,07

2 246,07

36 082,73

495,65

99,97

61,63

572,69

34 384,53

5 608,21

1 367,96

97,74

 

 

 

 

2.190

Ploomid

0809 40 05

105,89

60,73

3 143,85

790,07

1 656,81

26 616,33

365,61

73,74

45,46

422,45

25 363,66

4 136,88

1 009,07

72,10

 

 

 

 

2.200

Maasikad

0810 10 00

361,87

207,53

10 744,04

2 700,05

5 662,10

90 960,65

1 249,48

252,01

155,35

1 443,70

86 679,68

14 137,69

3 448,48

246,40

 

 

 

 

2.205

Vaarikad

0810 20 10

304,95

174,89

9 053,97

2 275,32

4 771,43

76 652,23

1 052,93

212,37

130,92

1 216,60

73 044,67

11 913,79

2 906,02

207,64

 

 

 

 

2.210

Mustikad (liigist Vaccinium myrtillus)

0810 40 30

1 455,44

834,69

43 212,01

10 859,47

22 772,69

365 839,40

5 025,34

1 013,57

624,82

5 806,48

348 621,54

56 861,13

13 869,62

991,01

 

 

 

 

2.220

Kiivid (Actinidia chinensis Planch.)

0810 50 00

148,01

84,89

4 394,55

1 104,38

2 315,92

37 204,90

511,06

103,08

63,54

590,50

35 453,89

5 782,63

1 410,50

100,78

 

 

 

 

2.230

Granaatõunad

ex 0810 90 95

88,63

50,83

2 631,51

661,32

1 386,80

22 278,74

306,03

61,72

38,05

353,60

21 230,21

3 462,71

844,63

60,35

 

 

 

 

2.240

Kakiploomid (s.h sharon)

ex 0810 90 95

211,97

121,57

6 293,51

1 581,60

3 316,67

53 281,76

731,90

147,62

91,00

845,67

50 774,11

8 281,40

2 020,01

144,33

 

 

 

 

2.250

Litšid

ex 0810 90


4.11.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 290/10


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1804/2005,

3. november 2005,

millega muudetakse komisjoni määrust (EMÜ) nr 2807/83, milles sätestatakse liikmesriikide kalasaaki käsitleva teabe registreerimise üksikasjalikud eeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (1) eriti selle artikli 22 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 4. novembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1954/2003 (mis käsitleb teatavate ühenduse kalastuspiirkondade ja kalavarudega seotud püügikoormuse korraldamist ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 685/95 ja (EÜ) nr 2027/95) (2) kehtestatakse läänepiirkonna vete püügikoormuse korraldussüsteemi põhimõtted ja kord.

(2)

Nõukogu 19. juuli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 1415/2004 (millega määratakse kindlaks maksimaalne aastane püügikoormus teatavate kalastuspiirkondade ja kalapüügiliikide osas) (3) kehtestatakse maksimaalne aastane püügikoormus igale liikmesriigile ning kõigi määruse (EÜ) nr 1954/2003 artiklites 3 ja 6 määratletud piirkondade ja kalapüügiliikide osas.

(3)

Komisjoni 22. septembri 1983. aasta määrus (EMÜ) nr 2807/83 (milles sätestatakse liikmesriikide kalasaaki käsitleva teabe registreerimise üksikasjalikud eeskirjad) (4) ei ole läänepiirkonna vete osas enam kooskõlas määrustega (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1415/2004. Seetõttu on uue korra kajastamiseks vaja muuta määruse (EMÜ) nr 2807/83 VIa lisa.

(4)

Nõukogu 24. aprilli 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 779/97 (5) on kehtestatud püügikoormuse reguleerimise kord Läänemerel. Läänemere püügikoormuse registreerimise olemasolevad kohustused peaksid jääma jõusse.

(5)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 2807/83 VIa lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. november 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joe BORG


(1)  EÜT L 358, 20.12.2002, lk 59.

(2)  ELT L 289, 7.11.2003, lk 1.

(3)  ELT L 258, 19.7.2004, lk 1.

(4)  EÜT L 276, 10.10.1983, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1965/2001 (EÜT L 268, 9.10.2001, lk 23).

(5)  EÜT L 113, 30.4.1997, lk 1.


LISA

“VIa LISA

Tabel 1

PÜÜGIKOORMUS – LÄÄNEPIIRKONNA VEED – Nõukogu määrus (EÜ) nr 1954/2003

Kalastuspiirkond

Sihtliigid

Märkused

Kalastusvööndi koodid

Põhjalähedased

Põhjalähedased liigid, välja arvatud määrusega (EÜ) nr 2347/2002 hõlmatud liigid (1)

A

:

ICES V–VI

B

:

ICES VII (välja arvatud bioloogiliselt tundlik piirkond)

C

:

ICES VIII

Kammkarplased

Kammkarplased

D

:

ICES IX

E

:

ICES X

Krabid

Taskukrabi ja roosa ämblikkrabi

F

:

CECAF 34.1.1

G

:

CECAF 34.1.2

H

:

CECAF 34.2.0

J

:

Määruse (EÜ) nr 1954/2003 artikli 6 lõikes 1 määratletud bioloogiliselt tundlik piirkond


Tabel 2

PÜÜGIKOORMUS – LÄÄNEMERI – Nõukogu määrus (EÜ) nr 779/97

Kalastuspiirkond

Sihtliigid

Märkused

Kalastusvööndi koodid

Põhjalähedased

 

T

:

Alajaotised 22–32

Pelaagilised

Heeringas, kilu

U

:

Alajaotised 30 ja 31

X

:

Alajaotised 22–29 ja alajaotis 32

Anadroomsed ja mageveekalad

Lõhe, meriforell ja mageveekala

T

:

Alajaotised 22–32”


(1)  Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2347/2002, millega kehtestatakse süvamere kalavarude püügi suhtes kohaldatavad konkreetsed juurdepääsunõuded ja nendega seotud tingimused (EÜT L 351, 28.12.2002, lk 6).


4.11.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 290/12


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1805/2005,

3. november 2005,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 356/2005, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad seisevpüüniste ja piimtraalide tähistamiseks ja identifitseerimiseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem, (1) eriti selle artikli 5 punkti c ja artikli 20a lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühises kalanduspoliitikas on vaja täpsustada seisevpüüniste tähistamist ja identifitseerimist. Seepärast võeti vastu komisjoni 1. märtsi 2005. aasta määrus (EÜ) nr 356/2005, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad seisevpüüniste ja piimtraalide tähistamiseks ja identifitseerimiseks. (2)

(2)

Saadud kogemused ja liikmesriikide viimased soovitused näitavad, et vahetoodrite kasutuselevõtt, nagu nõutakse määruse (EÜ) nr 356/2005 artiklis 14, tekitab nende täielikul rakendamisel praktilisi probleeme.

(3)

Vahetoodrite kasutussagedus tuleks läbi vaadata, võttes arvesse ühenduse erinevates kalastuspiirkondades valitsevaid konkreetseid tingimusi.

(4)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 356/2005 artikkel 14 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 14

Vahetoodrid

1.   Vahetoodrid kinnitatakse üle viie meremiili pikkuste seisevpüüniste külge järgmiselt:

a)

vahetoodreid kasutatakse kõige rohkem viie meremiili tagant, nii et püünise ükski osa ei jääks viit meremiili ületavas ulatuses tähistamata;

b)

vahetoodritel on samad omadused kui idasektori otsatoodril, ainult lipud on valged.

2.   Erandina lõikest 1 kinnitatakse Läänemeres vahetoodrid üle ühe meremiili pikkuste seisevpüüniste külge. Vahetoodreid kasutatakse kõige rohkem ühe meremiili tagant, nii et püünise ükski osa ei jääks üht meremiili ületavas ulatuses tähistamata.

Vahetoodritel on samad omadused kui idasektori otsatoodril, järgmiste erinevustega:

a)

lipud on valged;

b)

iga viies vahetooder on varustatud radarpeegeldiga, mis on radaril nähtav vähemalt kahe meremiili kaugusele.”

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 356/2005 artikkel 15 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 15

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006.”

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. november 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joe BORG


(1)  EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 768/2005 (ELT L 128, 21.5.2005, lk 1).

(2)  ELT L 56, 2.3.2005, lk 8.


4.11.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 290/14


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1806/2005,

3. november 2005,

millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes määrusega (EÜ) nr 1011/2005 2005/2006. turustusaastaks kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 23. juuni 1995. aasta määrust (EÜ) nr 1423/95, milles sätestatakse suhkrusektori toodete, välja arvatud melassi impordi üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) eriti selle artikli 1 lõike 2 teise lõigu teist lauset ja artikli 3 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud on 2005/2006. turustusaastaks kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1011/2005. (3) Ülalmainitud hindu ja tollimakse on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1748/2005. (4)

(2)

Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks ülalmainitud hindu ja tollimakse muuta määruses (EÜ) nr 1423/95 sätestatud eeskirjade kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1423/95 artiklis 1 nimetatud toodete suhtes 2005/2006. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 1011/2005 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 4. novembril 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. november 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ


(1)  EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).

(2)  EÜT L 141, 24.6.1995, lk 16. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 624/98 (EÜT L 85, 20.3.1998, lk 5).

(3)  ELT L 170, 1.7.2005, lk 35.

(4)  ELT L 280, 24.10.2005, lk 12.


LISA

Valge suhkru, toorsuhkru ja CN-koodi 1702 90 99 alla kuuluvate toodete muudetud tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud, mida kohaldatakse alates 4. novembrist 2005

(EUR)

CN-kood

Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

1701 11 10 (1)

25,48

3,64

1701 11 90 (1)

25,48

8,79

1701 12 10 (1)

25,48

3,51

1701 12 90 (1)

25,48

8,36

1701 91 00 (2)

24,18

13,48

1701 99 10 (2)

24,18

8,62

1701 99 90 (2)

24,18

8,62

1702 90 99 (3)

0,24

0,40


(1)  Nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/2001 (EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1) I lisa II punktis määratletud standardkvaliteedi suhtes.

(2)  Nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/2001 (EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1) I lisa I punktis määratletud standardkvaliteedi suhtes.

(3)  1 % saharoosisisalduse kohta.


II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

Nõukogu

4.11.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 290/16


NÕUKOGU OTSUS,

13. juuni 2005,

Euroopa Ühenduse ja Mehhiko Ühendriikide vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu sõlmimise kohta

(2005/766/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 170 lõiget 2 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega ja artikli 300 lõikega 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon on ühenduse nimel pidanud läbirääkimisi teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu sõlmimiseks Mehhiko Ühendriikidega.

(2)

Eeldusel, et leping sõlmitakse hilisemal kuupäeval, allkirjastati 2. aprillil 2003 parafeeritud leping 3. veebruaril 2004.

(3)

Leping tuleks heaks kiita,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Ühenduse ja Mehhiko Ühendriikide vaheline teadus- ja tehnoloogiakoostöö leping kiidetakse ühenduse nimel heaks.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele. (2)

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja edastab ühenduse nimel lepingu artikliga 11 ettenähtud teate.

Luxembourg, 13. juuni 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

J. ASSELBORN


(1)  ELT C 226, 15.9.2005, lk 19.

(2)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 17.


TÕLGE

Euroopa Ühenduse ja Mehhiko Ühendriikide vaheline teadus- ja tehnoloogiakoostöö

LEPING

EUROOPA ÜHENDUS, edaspidi “ühendus”,

ühelt poolt ja

MEHHIKO ÜHENDRIIGID, edaspidi “Mehhiko”,

teiselt poolt,

edaspidi “lepinguosalised”,

ARVESTADES 8. detsembril 1997 allkirjastatud Mehhiko Ühendriikide ja Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelist majanduspartnerlust, poliitilist kooskõlastamist ja koostööd käsitlevat lepingut,

ARVESTADES teaduse ja tehnoloogia tähtsust nende majanduslikule ja sotsiaalsele arengule,

ARVESTADES ühenduse ja Mehhiko vahelist senist teadus- ja tehnoloogiakoostööd,

ARVESTADES, et ühendus ja Mehhiko tegelevad jätkuvalt teadusuuringute ja tehnoloogia arendamisega, sealhulgas artikli 2 lõikes e piiritletud projektidega, ühist huvi pakkuvates valdkondades ja et ühe lepinguosalise osalemine vastastikkuse põhimõttel teise lepinguosalise uurimis- ja arendustegevuses võib olla vastastikku kasulik,

SOOVIDES panna teadus- ja tehnoloogiauuringute alasele koostööle kindla aluse, et laiendada ja tugevdada koostööd ühist huvi pakkuvates valdkondades ja edendada sellise koostöö tulemuste rakendamist mõlema lepinguosalise majandusliku ja sotsiaalse kasu huvides,

ARVESTADES, et käesolev teadus- ja tehnoloogiakoostöö leping on osa Mehhiko ja ühenduse üldisest koostööst,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Eesmärk

Lepinguosalised soodustavad, arendavad ja hõlbustavad ühenduse ja Mehhiko teadus- ja tehnoloogiaalast koostööd uurimis- ja arendustegevuses ühist huvi pakkuvates valdkondades.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   koostöö– tegevus, millega lepinguosalised tegelevad või mida nad toetavad käesoleva lepingu kohaselt, kaasa arvatud ühine teadustöö ja teadlaste koolitamine;

b)   teave– teaduslikud või tehnilised andmed, uurimis- ja arendustegevuse tulemused või meetodid, mis tulenevad ühistest teadusuuringutest, ning muud andmed, mida peavad vajalikuks koostöös osalejad, sealhulgas vajaduse korral lepinguosalised ise;

c)   intellektuaalomand– Stockholmis 14. juulil 1967 alla kirjutatud Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni asutamise konventsiooni artiklis 2 määratletud intellektuaalomand;

d)   ühised teadusuuringud– ühe või mõlema lepinguosalise rahalisel toetusel või ilma selleta toimuvad teadusuuringud ja tehnoloogia arendamine ja/või näidisprojektid, mille raames teevad koostööd nii ühenduse kui Mehhiko osalejad;

e)   näidisprojektid– projektid, mille eesmärk on tõendada selliste uute tehnoloogiate elujõulisust, mis võivad anda majanduslikku kasu, kuid mida ei saa kasutada kaubanduslikul eesmärgil ilma eelneva uuringuta elujõulisuse kohta turul. Lepinguosalised kohustuvad teineteist vastastikku ja korrapäraselt teavitama ühistest uuringutest seoses koostöö kooskõlastamise ja soodustamisega (artikkel 6);

f)   osaleja või teadusüksus– ühenduses või Mehhikos asuv koostöös osalev juriidiline või füüsiline isik, teadusasutus või muu juriidiline isik või ettevõtja, sealhulgas lepinguosalised ise.

Artikkel 3

Põhimõtted

Koostöö toimub järgmiste põhimõtete kohaselt:

a)

vastastikune kasu, kusjuures peetakse silmas kasu üldist tasakaalu;

b)

vastastikune võimalus osaleda teise lepinguosalise teadusuuringutes ja tehnoloogia arendamises;

c)

koostööd mõjutada võiva teabe õigeaegne vahetamine;

d)

kohaldatavate õigusnormide raames intellektuaalomandi tõhus kaitse ja intellektuaalomandi õiguste õiglane jagamine vastavalt intellektuaalomandi õigusi käsitlevale lisale, mis on käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 4

Koostöövaldkonnad

a)

Käesoleva lepingu alusel tehtav koostöö võib hõlmata kogu teadusuuringute, tehnoloogia arendamise, tutvustamise ning kõrgetasemelise teadus- ja tehnoloogiaalase koolitusega (edaspidi “TTA”) seotud tegevust, mis kuulub Euroopa Ühenduse TTA-raamprogrammi alla, sealhulgas alusuuringud. Eespool nimetatud tegevused peavad olema suunatud teaduse arengu, tööstuse konkurentsivõime ning majandusliku ja sotsiaalse arengu edendamisele, eelkõige järgmistes valdkondades:

keskkonna- ja kliimauuringud, sealhulgas maapinna kaugseire,

biomeditsiinilised ja terviseuuringud,

põllumajandus, metsandus ja kalandus,

tööstus- ja tootmistehnoloogiad,

elektroonika, materjaliuuringud ja metroloogia,

energeetika, v.a tuumaenergeetika,

transport,

infoühiskonna tehnoloogiad,

majanduslikku ja sotsiaalset arengut käsitlevad uuringud,

biotehnoloogiad,

aeronautika ja kosmoseuuringud ning rakendusuuringud ja

teadus- ja tehnoloogiapoliitika.

b)

Sellesse nimekirja võib lisada muid valdkondi pärast seda, kui artiklis 6 lõike c punktis 7 nimetatud ühiskomitee on ettepanekud läbi vaadanud ja oma soovituse andnud, ning mõlema lepinguosalise suhtes kehtiva korra kohaselt, samuti kogu Mehhiko samaväärse TTA-tegevuse vastavates teadus- ja tehnoloogiavaldkondades.

Käesolev leping ei mõjuta Mehhiko kui arengumaa osalemist ühenduse uurimisalases arendustegevuses.

Artikkel 5

Koostöövormid

a)

Lepinguosalised soodustavad kõrgharidusasutuste, uurimis- ja arenduskeskuste ning uurimis- ja arendusüksuste osalemist käesolevat lepingut hõlmavas koostöös vastavalt riigi tegevuspõhimõtetele ja õigusaktidele, püüdes luua võimalusi nende teadus- ja tehnoloogiaalases uurimis- ja arendustegevuses osalemiseks.

b)

Koostöövormid võivad olla järgmised:

võrgustike ja pikaajaliste asutustevaheliste liitude loomine uurimiskeskuste ning uurimis- ja tehnikainstituutide vahel ning ühist huvi pakkuvate projektide ühine rakendamine,

Mehhiko ja Euroopa uurimis- ja ettevõtluskeskuste, sealhulgas tehnoloogiapõhiste ettevõtete vaheliste TTA-projektide rakendamine,

Mehhiko uurimisinstituutide osalemine TTA-projektides olemasoleva raamprogrammi raames ja ühenduses asuvate uurimisinstituutide osalemine omakorda Mehhiko samalaadsete TTA-sektorite projektides. Osalemine toimub kummagi lepinguosalise TTA-programmide suhtes kohaldatavate eeskirjade ja korra kohaselt,

teadlaste, TTA-poliitika eest vastutavate isikute ja tehnikaekspertide külastused ja vahetus, sealhulgas teaduslik koolitus uurimistöö kaudu,

teadusseminaride, -konverentside, seminaride ja sümpoosionide ühine korraldamine ning ekspertide osalemine sellistel üritustel,

varustuse ja materjalide vahetus ja ühine kasutamine, kaasa arvatud laborite infrastruktuuri ja varustuse ühine kasutamine ja/või laenutamine,

käesoleva lepingu kohase koostööga seotud toiminguid, õigusnorme ja programme käsitlev teabevahetus, kogemuste vahetamine ning teadus- ja tehnoloogiapoliitika parimat tava käsitlevad uuringud,

mis tahes muu artikli 6 lõikes b sätestatud juhtkomitee soovitatud koostöövorm, mida peetakse vastavaks kummagi lepinguosalise kohaldatavatele tegevuspõhimõtetele ja korrale.

Ühiseid TTA-projekte hakatakse rakendatama pärast seda, kui lepinguosalised on välja töötanud käesoleva lepingu lisas sätestatud tehnoloogiahalduskava.

Artikkel 6

Koostöö kooskõlastamine ja soodustamine

a)

Käesoleva lepingu kohaldamisel määravad lepinguosalised koostöö kooskõlastamiseks ja soodustamiseks järgmised asutused, kes tegutsevad rakendusasutustena: Mehhiko Ühendriikide poolt Consejo Nacional de Ciencia y Tecnología (Riiklik Teadus- ja Tehnoloogianõukogu) ning ühenduse poolt Euroopa Komisjoni esindajad.

b)

Rakendusasutused loovad käesoleva lepingu rakendamiseks kahepoolse TTA-koostöö juhtkomitee, edaspidi “juhtkomitee”; komiteesse kuulub võrdne arv kummagi lepinguosalise ametlikke esindajaid; komitee kehtestab oma töökorra.

c)

Juhtkomitee ülesanded on järgmised:

1.

edendada ja jälgida käesoleva lepingu artiklis 4 nimetatud eri liiki koostööd ning TTA-arengukoostöö raames ja tulevikus tehtavat koostööd;

2.

selgitada vastavalt artikli 5 lõike b esimesele taandele välja potentsiaalsete TTA-koostöö sektorite seast vastastikust huvi pakkuvad prioriteetsed sektorid või allsektorid, kus koostööd soovitakse;

3.

edendada vastavalt artikli 5 lõike b teisele taandele koos mõlema lepinguosalise teadusringkondadega ettepanekute tegemist vastastikku kasulike, täiendavate ja/või eelistatud projektide kohta;

4.

soovituste andmine vastavalt artikli 5 lõike b viiendale taandele;

5.

nõustada lepinguosalisi käesolevas lepingus sätestatud põhimõtete kohase koostöö laiendamise ja parandamise ning sellekohase teavitamise alal;

6.

jälgida ning vaadata läbi käesoleva lepingu tõhus toimimine ja rakendamine;

7.

esitada iga-aastane aruanne lepinguosalistele käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö seisu, ulatuse ja tõhususe kohta. Kõnealune aruanne esitatakse 8. detsembri 1997. aasta assotsieerumislepingu alusel loodud ühiskomiteele.

d)

Üldjuhul tuleb juhtkomitee kokku kord aastas, eelistatavalt enne assotsiatsioonilepingu alusel loodud ühiskomitee koosolekut, vastavalt ühiselt kokkulepitud ajakavale ja esitab ühiskomiteele aruande; koosolekuid peetakse vaheldumisi ühenduses ja Mehhikos. Kummagi lepinguosalise taotlusel võib korraldada erakorralisi koosolekuid.

e)

Kumbki lepinguosaline kannab oma juhtkomitee koosolekutel osalemisega seotud kulud. Juhtkomitee koosolekutega otseselt seotud kulud, välja arvatud reisi- ja majutuskulud, katab vastuvõttev lepinguosaline.

Artikkel 7

Rahastamine

a)

Koostöö sõltub rahaliste vahendite kättesaadavusest ning lepinguosaliste kohaldatavatest õigusaktidest, tegevuspõhimõtetest ja programmidest. Koostöö käigus osalejate kantud kuludega seoses ei teki mingit kohustust vahendeid ühelt lepinguosaliselt teisele üle kanda.

b)

Kui ühe lepinguosalise koostöösüsteem näeb ette teise lepinguosalise osalejate rahalist toetamist, vabastatakse selline ühelt lepinguosaliselt teise lepinguosalise osalejatele antav abi või rahaline või muu toetus maksudest ja tollimaksudest vastavalt kummagi lepinguosalise territooriumil kohaldatavatele õigusnormidele.

Artikkel 8

Töötajate ja varustuse liikumine

Kumbki lepinguosaline võtab kõik vajalikud meetmed ja tagab vajalikud vahendid käesoleva lepingu kohaselt lepinguosaliste ametlikus koostöös osalevate isikute sisenemiseks tema territooriumile, seal viibimiseks ja sealt lahkumiseks. Samuti püüab kumbki lepinguosaline tagada oma kehtivates rände-, maksu- ja tollieeskirjades ning tervisekaitse- ja ohutusnõuetes vajalikud vahendid käesoleva lepingu kohases koostöös kasutatavate materjalide, andmete ja varustuse jaoks.

Artikkel 9

Teabe levitamine ja kasutamine

Mehhikos asuvad teadusüksused, kes osalevad ühenduse TTA-projektides, järgivad seoses teabe omandiõiguse, levitamise ja kasutamise ning osalemise käigus tekkiva intellektuaalomandiga uurimistulemuste levitamise eeskirju, mis tulenevad ühenduse TTA-eriprogrammidest ja käesoleva lepingu lisa sätetest. Ühenduses asuvatel teadusüksustel, kes osalevad Mehhiko TTA-projektides, on seoses teabe omandiõiguse, levitamise ja kasutamise ning osalemise käigus tekkiva intellektuaalomandiga samad õigused ja kohustused kui Mehhiko teadusüksustel ning nende suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu lisa sätteid.

Artikkel 10

Ruumiline kehtivus

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, ja asutamislepingus sätestatud tingimustel ning teiselt poolt Mehhiko territooriumi suhtes.

Artikkel 11

Jõustumine, lõpetamine ja vaidluste lahendamine

a)

Käesolev leping jõustub kuupäeval, mil esitatakse viimane kirjalik teatis, millega lepinguosalised teatavad teineteisele oma lepingu jõustumiseks vajalike riigisiseste menetluste lõpuleviimisest.

b)

Käesolev leping sõlmitakse esialgu viieks aastaks ning seda võib vaikimisi pikendada pärast iga järgmise viieaastase ajavahemiku eelviimasel aastal toimuvat tulemustele rajanevat põhjalikku hindamist.

c)

Käesolevat lepingut võib muuta vastavalt lepinguosaliste otsusele. Muudatused jõustuvad punktis a sätestatud tingimustel.

d)

Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu igal ajal lõpetada, teatades sellest diplomaatiliste kanalite kaudu kirjalikult kuus kuud ette. Käesoleva lepingu lõppemine või lõpetamine ei mõjuta ühegi selle alusel sõlmitud kokkuleppe kehtivust ega kehtivusaega ega lisa kohaselt tekkinud eriõigusi ega -kohustusi.

e)

Kõik käesoleva lepingu tõlgendamise või rakendamisega seotud küsimused või vaidlused lahendatakse lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

Koostatud Brüsselis 3. veebruaril 2004 kahes eksemplaris hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, soome ja taani keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed. Keelte erineva tõlgendamise korral on ülimuslik ingliskeelne tekst.

Mehhiko Ühendriikide nimel

Euroopa Ühenduse nimel

LISA

INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSED

Käesolev lisa moodustab “Euroopa Ühenduse ja Mehhiko Ühendriikide vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu” (edaspidi “leping”) lahutamatu osa.

Lepingu alusel loodud või antud intellektuaalomandi õigused jagatakse käesolevas lisas sätestatud viisil.

I.   KOHALDAMINE

Käesolevat lisa kohaldatakse lepingukohaste ühiste teadusuuringute suhtes, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti.

II.   OMANDIÕIGUS, ÕIGUSTE JAGAMINE JA TEOSTAMINE

1.

Käesolev lisa käsitleb õiguste ja soodustuste jagamist lepinguosaliste ja nende osalejate vahel. Kumbki lepinguosaline ja tema osalejad tagavad, et teine lepinguosaline ja tema osalejad võivad omandada neile käesoleva lisa kohaselt antud intellektuaalomandi õigused. Käesoleva lisaga ei muudeta ega piirata muul viisil lepinguosalise ja tema kodanike või osalejate omavahelist õiguste, soodustuste ja autoritasude jagamist, mis on kindlaks määratud kummagi lepinguosalise suhtes kohaldatavate õigusaktide ja tavadega.

2.

Lepinguosalised lähtuvad ka järgmistest põhimõtetest, mis tuleks sätestada kokkulepetes:

a)

intellektuaalomandi tõhus kaitse. Lepinguosalised tagavad, et nemad ja/või nende osalejad teatavad üksteisele mõistliku aja jooksul lepingust või selle rakendusmeetmetest tuleneva intellektuaalomandi loomisest ning taotlevad sellisele intellektuaalomandile aegsasti kaitset;

b)

tulemuste tõhus kasutamine, võttes arvesse lepinguosaliste ja nende osalejate panust ning lepingu artikli 9 sätteid;

c)

teise lepinguosalise osalejate mittediskrimineeriv kohtlemine võrreldes oma osalejate kohtlemisega, ilma et see piiraks lepingu artikli 9 kohaldamist;

d)

konfidentsiaalse äriteabe kaitsmine.

3.

Lepinguosalised või osalejad koostavad ühiselt tehnoloogiahalduskava (THK), milles käsitletakse ühiste teadusuuringute käigus tekkiva teabe ja intellektuaalomandi omandilist kuuluvust ja kasutamist, sealhulgas avaldamist. Tehnoloogia rahastamises osalev vastutav rahastamisasutus või muu asjaomane asutus, võttes arvesse juhtkomitee arvamust, kinnitab THK enne uurimisinstituutide konkreetsete teadus- ja arenduskoostöö lepingute sõlmimist. THK koostatakse kummagi lepinguosalise kehtivate õigusaktide raames, võttes arvesse ühiste teadusuuringute eesmärke, lepinguosaliste ja osalejate rahalist või muud panust, territoriaalse või kasutusvaldkonniti litsentsimise eeliseid ja puudusi, ekspordipiirangute alla kuuluvate andmete, kaupade või teenuste üleandmist, kohaldatavate õigusaktidega kehtestatud nõudeid ja muid tegureid, mida osalejad peavad asjakohaseks. Ühistes THKdes sätestatakse ka külalisteadlaste teostatavate, intellektuaalomandit puudutavate teadusuuringutega seotud õigused ja kohustused.

Intellektuaalomandi suhtes sätestatakse THKs tavaliselt muu hulgas omandi kuuluvus, kaitse, kasutajaõigused teadus- ja arendustegevuseks, kasutamine ja levitamine, sealhulgas ühise avaldamise kord, külalisteadlaste õigused ja kohustused ning vaidluste lahendamise kord. THKs võib käsitleda ka üld- ja eriteavet, litsentsimist ja tulemeid.

4.

Ühiste teadusuuringute käigus loodud teave või intellektuaalomand, mida ei ole THKs käsitletud, jagatakse lepinguosaliste heakskiidul vastavalt THKs sätestatud põhimõtetele. Lahkarvamuste korral kuulub selline teave või intellektuaalomand ühiselt kõigile osalejatele, kes olid kaasatud ühistesse teadusuuringutesse, millest see teave või intellektuaalomand tuleneb. Igal osalejal, kelle suhtes seda sätet kohaldatakse, on õigus kasutada sellist teavet või intellektuaalomandit oma ärilistel eesmärkidel ilma geograafiliste piiranguteta.

5.

Kumbki lepinguosaline tagab, et teine lepinguosaline ja tema osalejad omandavad neile käesolevate põhimõtete kohaselt antud intellektuaalomandi õigused.

6.

Säilitades konkurentsitingimused käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades, püüab kumbki lepinguosaline tagada, et lepingu ja selle kohaselt sõlmitud kokkulepete alusel omandatud õigusi teostatakse nii, et soodustatakse eelkõige:

i)

käesoleva lepingu kohaselt loodud, avaldatud või muul viisil kättesaadavaks tehtud teabe levitamist ja kasutamist;

ii)

rahvusvaheliste standardite vastuvõtmist ja rakendamist.

7.

Lepingu lõpetamine või lõppemine ei mõjuta käesoleva lisa kohaseid õigusi ega kohustusi.

III.   AUTORIÕIGUSEGA KAITSTUD TEOSED JA TEADUSKIRJANDUS

Lepinguosalistele või nende osalejatele kuuluvaid autoriõigusi käsitletakse kooskõlas Berni konventsiooniga (1971. aasta Pariisi akt). Autoriõigusega kaitstakse väljendusvorme, mitte aga mõtteid, menetlusi, tööviise või matemaatilisi mõisteid kui selliseid. Ainuõiguste puhul seatakse piiranguid või tehakse erandeid ainult teatud erijuhtudel, kui see ei takista tulemuste tavapärast kasutamist ega ohusta liigselt õigusevaldaja õigustatud huve.

Ilma et see piiraks II jao kohaldamist ja kui THKs ei ole kokku lepitud teisiti, avaldavad lepinguosalised või osalejad ühiste teadusuuringute tulemused ühiselt. Kui eelnevast üldreeglist ei tulene teisiti, kohaldatakse järgmist korda:

1.

Kui lepinguosaline või tema avalik-õiguslikud asutused avaldavad lepingu kohastest ühistest teadusuuringutest tulenevaid teaduslikke ja tehnilisi ajakirju, artikleid, aruandeid või raamatuid, sealhulgas videolinte ja tarkvara, on teisel lepinguosalisel õigus saada ülemaailmne, tühistamatu ja kasutustasuta lihtlitsents selliste tööde tõlkimiseks, paljundamiseks, kohandamiseks, edastamiseks ja avalikuks levitamiseks.

2.

Lepinguosalised tagavad, et teaduskirjandust, mis tuleneb lepingukohastest ühistest teadusuuringutest ja mille avaldavad sõltumatud kirjastajad, levitatakse võimalikult laialdaselt.

3.

Kõikidele autoriõigusega kaitstavate teoste eksemplaridele, mida levitatakse avalikult ja mis valmistatakse käesolevate sätete alusel, märgitakse teose autori või autorite nimi või nimed, välja arvatud juhul, kui autor on selgesõnaliselt keelanud oma nime nimetada. Samuti peab eksemplaridel olema selgelt näha märge lepinguosaliste koostööpanuse kohta.

IV.   LEIUTISED, AVASTUSED NING MUUD TEADUS- JA TEHNOLOOGIASAAVUTUSED

Lepinguosaliste koostöös loodud leiutised, tehtud avastused ja muud teadus- ja tehnoloogiasaavutused kuuluvad lepinguosalistele, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti.

V.   AVALIKUSTAMATA TEAVE

A.   Avalikustamata dokumenteeritud teave

1.

Mõlemad lepinguosalised või vajadusel nende asutused või osalejad määravad võimalikult kiiresti ja eelistatavalt THKs kindlaks teabe, mille avaldamist nad lepinguga seoses ei soovi, võttes muu hulgas arvesse järgmisi kriteeriume:

a)

teabe salajasus, mis tähendab, et teave tervikuna või oma teatavas koosseisus või koostisosade kogumina ei ole selle valdkonna asjatundjatele üldteada ega seaduslikul viisil hõlpsasti juurdepääsetav;

b)

teabe tegelik või võimalik kaubanduslik väärtus, mis tuleneb selle salajasusest;

c)

teabe varasem kaitse, mis tähendab, et teavet seaduslikult valdav isik on teabe salajas hoidmiseks võtnud olukorrale vastavaid meetmeid.

Kui ei ole ette nähtud teisiti, võivad lepinguosalised ja nende osalejad teatavatel juhtudel kokku leppida, et käesoleva lepingu kohaste ühiste teadusuuringute käigus esitatud, vahetatud või loodud teavet ei või osaliselt või täielikult avalikustada.

2.

Kumbki lepinguosaline tagab, et ta ise ja tema osalejad märgistavad avalikustamata teabe selgelt, näiteks sobiva märke või piirava tähise abil. See kehtib ka nimetatud teabe täieliku või osalise taasesitamise puhul.

Käesoleva lepingu kohaselt avalikustamata teavet saav lepinguosaline võtab arvesse selle piiratud juurdepääsetavust. Need piirangud lõpevad automaatselt, kui teabe omanik avaldab teabe üldsusele.

3.

Vastuvõttev lepinguosaline võib käesoleva lepingu kohaselt edastatud avalikustamata teavet levitada endaga seotud isikutele või oma töötajatele ning muudele oma asjaomastele ametitele või asutustele, kellel on käimasolevate ühiste teadusuuringute eriotstarvetega seotud volitused, tingimusel et sellisel viisil levitatud avalikustamata teabe suhtes kohaldatakse konfidentsiaalsuslepingut ja et see teave on kooskõlas eespool sätestatuga kergesti äratuntav kui avalikustamata teave.

4.

Avalikustamata teavet esitava lepinguosalise eelneval kirjalikul nõusolekul võib vastuvõttev lepinguosaline levitada sellist avalikustamata teavet laiemalt kui on lubatud punktis 3. Lepinguosalised teevad koostööd sellist laiemat levitamist käsitleva eelneva kirjaliku nõusoleku taotlemise ja andmise korra väljatöötamiseks ja kumbki lepinguosaline annab sellise nõusoleku oma põhimõtete ja õigusnormidega lubatud ulatuses.

B.   Avalikustamata dokumenteerimata teave

Käesoleva lepingu alusel korraldatud seminaridel ja muudel kohtumistel saadud avalikustamata dokumenteerimata teavet või muud konfidentsiaalset teavet või teavet, mis tuleneb töötajate töölevõtmisest, rajatiste kasutamisest või osalemisest ühisprojektides, käsitlevad lepinguosalised või nende osalejad lepingus dokumenteeritud teabe kohta sätestatud põhimõtete kohaselt, tingimusel et sellise avalikustamata või muu konfidentsiaalse või piiratud juurdepääsuga teabe vastuvõtjat on edastamise ajal teavitatud edastatava teabe salajasusest.

C.   Järelevalve

Kumbki lepinguosaline püüab tagada, et talle käesoleva lepingu alusel teatavaks saanud avalikustamata teabe suhtes kohaldatakse käesolevas lepingus sätestatud järelevalvet. Kui ühele lepinguosalistest saab teatavaks, et ta ei suuda kindlasti või tõenäoliselt täita levitamisest hoidumist käsitlevaid A ja B jao sätteid, teatab ta sellest viivitamata teisele lepinguosalisele. Seejärel peavad lepinguosalised teineteisega nõu kõige asjakohasemate meetmete võtmiseks.


4.11.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 290/25


NÕUKOGU OTSUS,

24. oktoober 2005,

millega lubatakse Prantsusmaal vastavalt direktiivi 2003/96/EÜ artiklile 19 kohaldada mootorikütusele erinevat maksumäära

(2005/767/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik, (1) eriti selle artiklit 19,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

16. juuni 2004. aasta kirjas taotles Prantsusmaa luba kohaldada diislikütuse ja pliivaba bensiini puhul erinevat maksumäära ning seda haldusreformi raames, mis hõlmab eelkõige teatavate konkreetsete keskvõimu volituste üleminekut kohalikule tasandile.

(2)

Prantsusmaal kavandatud detsentraliseerimine on osa haldussuutlikkuse tõstmise kavast avaliku teenistuse kvaliteedi parandamise ja kulude vähendamise kaudu. Detsentraliseerimine on samuti osa subsidiaarsuspoliitikast, mis võimaldab riigis mitmetes valdkondades otsustamist selleks kõige sobivamal tasandil. Piirkondlike erinevuste võimalikkus on piirkondadele täiendavaks motivatsiooniks parandada läbipaistvalt oma juhtimise kvaliteeti. Asjaomase vähendamise aluseks peaks olema piirkonna objektiivsed sotsiaal-majanduslikud tingimused.

(3)

Erandeid ei ole võimalik lubada tähtajatult. Direktiivi 2003/96/EÜ artikli 19 lõikes 2 on sätestatud, et luba energiatoodete ja elektrienergia täiendava maksustamise vähendamiseks antakse kõige rohkem kuueks aastaks, kusjuures seda ajavahemikku võib pikendada.

(4)

Aktsiisimäärade väikese erinevuse tõttu piirkonniti ja hinnavahede tõttu turustusvõrkudes on liiklustiheduse piirkondliku kasvamise ja seega keskkonnale kahjulike heitkoguste suurenemise tõenäosus väga väike. See on kooskõlas ka energiapoliitika nõuetega.

(5)

Peaaegu kogu diislikütuse ja pliivaba bensiini kaubandus ühenduse piires toimib peatamismenetluse alusel. Prantsusmaa kavandatud erinevad piirkondlikud aktsiisimäärad ei mõjuta sellist ühenduse piires liikumist. Ettenähtud kontrollid selliste üksikute juhtumite puhul, kus kaubanduslikus ringluses olevatelt kaupadelt on maksud tasutud, pole diskrimineerivad ega peaks, tingimusel et nende rakendamist regulaarselt kontrollitakse, tooma kõnealuste kaupade ringluses ühenduse piires kaasa reaalseid muudatusi. Selliste tingimuste täitmisel ei tohiks piirkonniti erinevate aktsiisimäärade rakendamine kahjustada siseturu nõuetekohast toimimist.

(6)

Piirkonniti erineva aktsiisimäära rakendamiseks kehtestatud ranged raamid peaksid võimaldama tagada, et aktsiisimäärade erinevused piirkonniti ei too kaasa konkurentsi moonutamist naftatoodete turul. Veelgi enam, piirkondlikku erinevust peaksid kompenseerima suured hinnavahed turustusvõrkudes. Et kavandatud meedet ei kohaldata kaubanduslikuks kasutamiseks mõeldud diislikütuse puhul, peaks olema välistatud konkurentsi moonutamine isikute ja kaupade transpordi turul.

(7)

Riiklike maksumäärade suurenemine, mis eelneb võimalusele vähendada maksumäärasid piirkondlikult, lubab järeldada, et Prantsusmaa meetme kohaldamine ei tohiks põhimõtteliselt kaasa tuua mingeid takistusi ühenduse tegevusele keskkonnakaitse alal.

(8)

Komisjon uurib regulaarselt vähendamisi ja vabastusi, et kontrollida, kas need toovad kaasa konkurentsi moonutamise või takistavad siseturu nõuetekohast toimimist ega oleks vastuolus ühenduse keskkonnakaitse-, energeetika- ja transpordipoliitikaga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Prantsusmaal lubatakse kohaldada mootorikütusena kasutatava pliivaba bensiini ja diislikütuse puhul vähendatud maksumäära. Direktiivi 2003/96/EÜ artikli 7 lõike 2 tähenduses kaubanduslikuks kasutamiseks mõeldud diislikütuse puhul kõnealust vähendamise võimalust ei kohaldata.

2.   Halduspiirkondadel võib lubada erinevat vähendamist, tingimusel et täidetud on järgmised tingimused:

a)

vähendamine ei ole suurem kui 35,4 euro 1 000 liitri pliivaba bensiini kohta või 23 euro 1 000 liitri diislikütuse kohta;

b)

vähendamine ei ole suurem kui mittekaubanduslikuks kasutamiseks mõeldud diislikütuse ja kaubanduslikuks kasutamiseks mõeldud diislikütuse maksumäärade vahe;

c)

vähendamise aluseks võetakse piirkonna objektiivsed sotsiaal-majanduslikud tingimused;

d)

piirkondliku vähendamise kohaldamine ei mõjuta piirkonnale antavaid konkurentsieeliseid ühendusesiseses kaubanduses.

3.   Vähendatud maksumäär vastab direktiivis 2003/96/EÜ kehtestatud nõuetele, eelkõige sama direktiivi artiklis 7 kehtestatud alammääradele.

Artikkel 2

Käesolev otsus kaotab kehtivuse kolme aasta pärast alates artikli 1 lõike 2 sätete rakendamisest.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Prantsuse Vabariigile.

Luxembourg, 24. oktoober 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

B. BRADSHAW


(1)  ELT L 283, 31.10.2003, lk 51. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/74/EÜ (ELT L 157, 30.4.2004, lk 87).


Komisjon

4.11.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 290/27


KOMISJONI OTSUS,

28. oktoober 2005,

millega muudetakse otsust 2001/618/EÜ, et lisada Prantsusmaa Aini departemang Aujeszky haigusest vabade piirkondade loetellu

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 4178 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/768/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiivi 64/432/EMÜ ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta, (1) ja eriti selle artikli 10 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 23. juuli 2001. aasta otsuses 2001/618/EÜ (Aujeszky haigusega seotud lisatagatiste kohta ühendusesiseses sigadega kauplemises, Aujeszky haigust käsitleva teabe esitamise kriteeriumide kohta ja otsuste 93/24/EMÜ ja 93/244/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta) (2) on sätestatud ühendusesiseses kaubanduses sigadega kauplemisel Aujeszky haiguse osas nõutavad lisatagatised ja loetelu liikmesriikide piirkondade kohta, kus on olemas Aujeszky haiguse heakskiidetud likvideerimiskavad ja mis on kõnealusest haigusest vabad.

(2)

Prantsusmaal on Aujeszky haiguse likvideerimise programmi rakendatud mitu aastat ning Aini departemang kuulub nende piirkondade hulka, kus kõnealust programmi on kasutatud.

(3)

Prantsusmaa on komisjonile esitanud täiendavad dokumendid Aini departemangu Aujeszky haigusest vaba staatuse kohta, tõendades et kõnealune haigus on sellest departemangust likvideeritud.

(4)

Seepärast tuleks vastavalt muuta otsust 2001/618/EÜ.

(5)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2001/618/EÜ I ja II lisa asendatakse käesoleva otsuse lisa tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 28. oktoober 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977/64. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1/2005 (ELT L 3, 5.1.2005, lk 1).

(2)  EÜT L 215, 9.8.2001, lk 48. Otsust on viimati muudetud otsusega 2004/320/EÜ (ELT L 102, 7.4.2004, lk 75).


LISA

I LISA

Liikmesriigid ja nende piirkonnad, mis on vabad Aujeszky haigusest ja kus vaktsineerimine on keelatud

ISO kood

Liikmesriik

Piirkonnad

AT

Austria

kogu territoorium

CY

Küpros

kogu territoorium

CZ

Tšehhi Vabariik

kõik piirkonnad

DE

Saksamaa

kõik piirkonnad

DK

Taani

kõik piirkonnad

FI

Soome

kõik piirkonnad

FR

Prantsusmaa

departemangud: Ain, Aisne, Allier, Alpes-de-Haute-Provence, Alpes-Maritimes, Ardèche, Ardennes, Ariège, Aube, Aude, Aveyron, Bas-Rhin, Bouches-du-Rhône, Calvados, Cantal, Charente, Charente-Maritime, Cher, Corrèze, Côte-d'Or, Creuse, Deux-Sèvres, Dordogne, Doubs, Drôme, Essonne, Eure, Eure-et-Loir, Gard, Gers, Gironde, Hautes-Alpes Hauts-de-Seine, Haute Garonne, Haute-Loire, Haute-Marne, Hautes-Pyrénées, Haut-Rhin, Haute-Saône, Haute-Savoie, Haute-Vienne, Hérault, Indre, Indre-et-Loire, Isère, Jura, Landes, Loire, Loire-Atlantique, Loir-et-Cher, Loiret, Lot, Lot-et-Garonne, Lozère, Maine-et-Loire, Manche, Marne, Mayenne, Meurthe-et-Moselle, Meuse, Moselle, Nièvre, Oise, Orne, Paris, Pas de Calais, Pyrénées-Atlantiques, Pyrénées-Orientales, Puy-de-Dôme, Réunion, Rhône, Sarthe, Saône-et-Loire, Savoie, Seine-et-Marne, Seine-Maritime, Seine-Saint-Denis, Somme, Tarn, Tarn-et-Garonne, Territoire de Belfort, Val-de-Marne, Val-d'Oise, Var, Vaucluse, Vendée, Vienne, Vosges, Yonne, Yvelines

LU

Luksemburg

kõik piirkonnad

SE

Rootsi

kõik piirkonnad

UK

Ühendkuningriik

kõik Inglismaa, Šotimaa ja Walesi piirkonnad

II LISA

Liikmesriigid ja nende piirkonnad, kus on olemas Aujeszky haiguse heakskiidetud tõrjekava

ISO kood

Liikmesriik

Piirkonnad

BE

Belgia

kogu territoorium

FR

Prantsusmaa

departemangud: Côtes-d'Armor, Finistère, Ille-et-Vilaine, Morbihan ja Nord

IT

Itaalia

Bolzano provints

NL

Holland

kogu territoorium


Parandused

4.11.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 290/29


Komisjoni 20. oktoobri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1724/2005 (AKV riikidest ning ülemeremaadest ja -territooriumidelt pärit riisi impordilitsentside väljaandmise kohta määruse (EÜ) nr 638/2003 alusel 2005. aasta oktoobri esimesel viiel tööpäeval esitatud taotluste põhjal) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 276, 21. oktoober 2005 )

Määrust (EÜ) nr 1724/2005 leheküljel 21 lugeda järgmiselt:

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1724/2005,

20. oktoober 2005,

AKV riikidest ning ülemeremaadest ja -territooriumidelt pärit riisi impordilitsentside väljaandmise kohta määruse (EÜ) nr 638/2003 alusel 2005. aasta oktoobri esimesel viiel tööpäeval esitatud taotluste põhjal

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 10. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2286/2002 Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidest (AKV riikidest) pärit põllumajandussaaduste töötlemisel saadud põllumajandustoodete ja kaupade suhtes kohaldatava korra kohta ning määruse (EÜ) nr 1706/98 kehtetuks tunnistamise kohta, (1)

võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2001. aasta otsust 2001/822/EÜ ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega (ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsus), (2)

võttes arvesse komisjoni 9. aprilli 2003. aasta määrust (EÜ) nr 638/2003, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2286/2002 ja nõukogu otsuse 2001/822/EÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidest (AKV riigid) ning ülemeremaadest ja -territooriumidelt (ÜMT) pärit riisi impordi suhtes kohaldatava korraga, (3) eriti selle artikli 17 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

Nende koguste kontrollimine, mille suhtes on esitatud taotlused, näitab, et 2005. aasta oktoobri osa eest tuleks litsentsid välja anda taotletud kogustele, mille suhtes on vajadusel kohaldatud vähendusprotsenti,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

2005. aasta oktoobri esimese viie tööpäeva jooksul vastavalt määrusele (EÜ) nr 638/2003 esitatud ja komisjonile teatatud taotluste alusel antakse riisi impordilitsentsid välja taotletud kogustele, mille suhtes on vajadusel kohaldatud lisas kehtestatud vähendusprotsenti.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 21. oktoobril 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. oktoober 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ


(1)  EÜT L 348, 21.12.2002, lk 5.

(2)  EÜT L 314, 30.11.2001, lk 1.

(3)  ELT L 93, 10.4.2003, lk 3.”


  翻译: