Euroopa Liidu L 338/22.

22.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 338/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2073/2005,

15. november 2005,

toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumide kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 4 ja artiklit 12,

ning arvestades järgmist:

(1)

Toidualaste õigusnormide üks põhieesmärke on rahvatervise kaitse, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruses (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (2). Toiduainete mikrobioloogilised ohuallikad on inimestel toidupõhiste haiguste üks peamisi põhjusi.

(2)	Toiduained ei tohi sisaldada mikroorganisme, nende toksiine või metaboliite koguses, mis seab ohtu inimeste tervise.

(3)

Määrusega (EÜ) nr 178/2002 sätestatakse toiduohutuse üldnõuded, mille kohaselt ei tohi ohtlikku toitu turule viia. Toidukäitlejate kohustus on ohtlik toit turult kõrvaldada. Rahvatervise kaitseks ja erinevate tõlgenduste vältimiseks on vaja kehtestada toidu vastuvõetavuse ühtlustatud ohutuskriteeriumid, eriti teatavate patogeensete mikroorganismide esinemise suhtes.

(4)

Mikrobioloogilised kriteeriumid määravad toiduainete vastuvõetavuse ning nende valmistamise, käitlemise ja jaotamise korra. Mikrobioloogiliste kriteeriumide kasutamine peab muutuma ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide (HACCP) põhimõtetel põhineva korra ning teiste hügieenikontrollimeetmete rakendamise lahutamatuks osaks.

(5)

Toiduohutus tagatakse peamiselt ennetava tegevusega, näiteks hea hügieenitava rakendamise ning ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide (HACCP) põhimõtetel põhineva korra kohaldamisega. Mikrobioloogilisi kriteeriume võib kasutada HACCP põhimõtetel põhineva korra ning teiste hügieenikontrollimeetmete jõustamisel ja kontrollimisel. Seepärast on vaja kehtestada mikrobioloogilised kriteeriumid, millega määratletakse protsesside vastuvõetavus, ning samuti toiduohutuse mikrobioloogilised kriteeriumid, millega määratakse kindlaks piirmäär, mille ületamisel tuleks toitu pidada mikroorganismidega, mille osas kriteeriumid on kehtestatud, lubamatul määral saastunuks.

(6)

Määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 4 kohaselt peavad toidukäitlejad mikrobioloogilistest kriteeriumidest kinni pidama. See peaks hõlmama kriteeriumide jaoks kindlaksmääratud väärtustele vastavuse kontrolli, mida teostatakse kooskõlas toidualaste õigusnormidega ja pädeva asutuse juhistega proovide võtmise, analüüside tegemise ja parandusmeetmete rakendamise kaudu. Seepärast on vaja kehtestada rakendusmeetmed analüüsimeetoditele, mis hõlmavad vajaduse korral mõõtemääramatust, proovivõtukava, mikrobioloogilisi piirmäärasid ning kõnealustele piirmääradele vastavate analüüside arvu. Lisaks on asjakohane kehtestada rakendusmeetmed toiduainetele, mille suhtes kriteeriumi kohaldatakse, ja toiduahelapunktidele, milles kriteeriumi kohaldatakse, ning samuti võetavad meetmed juhul, kui kriteeriumi ei täideta. Toidukäitlejad võtavad protsessi vastuvõetavust määratlevatele kriteeriumidele vastavuse tagamiseks meetmeid, mis võivad muuhulgas hõlmata toormaterjalide, hügieeni, temperatuuri ja toote kõlblikkusaja kontrolli.

(7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks, (3) nõutakse liikmesriikidelt kontrollide korrapärast, riskipõhist ja vajaliku sagedusega läbiviimist. Kontrollimine peab toimuma toiduainete tootmise, töötlemise ja jaotamise sobivatel etappidel, tagamaks, et toidukäitlejad järgiksid käesolevas määruses sätestatud kriteeriume.

(8)

Komisjoni teatises ühenduse strateegia kohta toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumide kehtestamisel (4) kirjeldatakse kriteeriumide kehtestamist ja muutmist ühenduse õigusaktides ning kriteeriumide väljatöötamise ja kohaldamise põhimõtteid. Kõnealust strateegiat tuleb kohaldada pärast mikrobioloogiliste kriteeriumide kehtestamist.

(9)

Rahvatervisega seotud veterinaarmeetmete teaduskomitee (SCVPH) esitas 23. septembril 1999 seisukoha mikrobioloogiliste kriteeriumide hindamise kohta inimtoiduks mõeldud loomse päritoluga toiduainetes. Komitee toonitas, kuivõrd tähtis on, et mikrobioloogilised kriteeriumid põhineksid ohu ametlikul hindamisel ja rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetel. Seisukohas rõhutatakse, et mikrobioloogilised kriteeriumid peavad olema tarbija tervisekaitse seisukohalt asjakohased ja tõhusad. SCVPH soovitas kuni ohu ametliku hindamiseni kasutada ajutiste meetmetena teatavaid muudetud kriteeriume.

(10)	Samal ajal esitas SCVPH seisukoha Listeria monocytogenes’e kohta. Selles soovitati hoida Listeria monocytogenes’e kontsentratsioon toidus alla 100 cfu/g. Toidu teaduskomitee (SCF) nõustus nende soovitustega oma 22. juuni 2000. aasta arvamuses.

(11)

SCVPH võttis 19. ja 20. septembril 2001 vastu seisukoha Vibrio vulnificus’e ja Vibrio parahaemolyticus’e kohta. SCVPH jõudis järeldusele, et käesoleval ajal teadaolevad teadusandmed ei toeta mereandide osas erikriteeriumide kehtestamist patogeensele V. vulnificus’ele ja parahaemolyticus’ele. SCVPH soovitas siiski, et hea hügieenitava kohaldamiseks tuleks kehtestada tegevusjuhised.

(12)

SCVPH esitas seisukoha Norwalk-tüüpi viiruste (NLVd, noroviirused) kohta 30. ja 31. jaanuaril 2002. Selles seisukohas jõudis SCVPH järeldusele, et tavalised fekaalnäitajad ei ole NLVde olemasolu või puudumise määramisel usaldusväärsed ning koorikloomakarpide puhastusaja kindlaksmääramisel on ohtlik usaldada fekaalbakterite vähenemise näitajat. SCVPH soovitas bakterindikaatorite kohaldamisel kasutada pigem E. coli baktereid kui fekaalseid kolibaktereid, et näidata fekaalset saastumist karpide kogumisalal.

(13)

27. veebruaril 2002 võttis toidu teaduskomitee vastu arvamuse tarbijatervishoiu kohta želatiini spetsifikatsioonide puhul. Komitee jõudis järeldusele, et mikrobioloogilised kriteeriumid, mis kehtestati nõukogu 17. detsembri 1992. aasta direktiivi 92/118/EMÜ (millega sätestatakse selliste toodete ühendusesisest kaubandust ja ühendusse importimist reguleerivad loomade ja inimeste tervishoiunõuded, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 89/662/EMÜ A lisa I peatükis ja patogeenide puhul direktiivis 90/425/EMÜ (5) osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud nõudeid) II lisa 4. peatükis, olid tarbijatervishoiu osas üleliigsed, ning leidis, et on piisav kohaldada kohustuslikke mikrobioloogilisi kriteeriume üksnes salmonellale.

(14)

SCVPH esitas 21. ja 22. jaanuaril 2003 seisukoha verotoksiini produtseeriva E. coli kohta (VTEC) toiduainetes. SCVPH jõudis oma seisukohas järeldusele, et lõpptoote mikrobioloogiliste standardite kehtestamine VTEC O157 puhul ei vähenda tõenäoliselt ohtu tarbijale. Siiski võib mikrobioloogiliste suunistega, mille eesmärk on vähendada fekaalset saastumist toiduahelas, kaasa aidata rahvatervise ohtude, sealhulgas VTEC vähenemisele. SCVPH määras kindlaks järgmised toidu liigid, mille puhul VTEC rahvatervist ohustab: toores või pooltoores veiseliha ja võib-olla teiste mäletsejaliste liha, hakkliha ja fermenteeritud veiseliha ning nendest valmistatud tooted, toorpiim ja toorpiimasaadused, värsked saadused, eelkõige idandatud seemned, pastöriseerimata puuvilja- ja köögiviljamahlad.

(15)

26. ja 27. märtsil 2003 võttis SCVPH vastu seisukoha stafülokoksete enterotoksiinide kohta piimasaadustes, eelkõige juustus. SCVPH soovitas muuta kriteeriume, mis käsitlevad koagulaaspositiivseid stafülokokke juustus, töötlemiseks ettenähtud toorpiimas ja piimapulbris. Lisaks tuleb kehtestada juustu ja piimapulbri stafülokoksete enterotoksiinide kriteeriumid.

(16)

SCVPH võttis 14. ja 15. aprillil 2003 vastu seisukoha salmonella esinemise kohta toiduainetes. Seisukoha kohaselt võivad rahvatervisele väga ohtlikud toiduained olla toores liha ja mõned toorelt söödavad tooted, toores ja pooltoores kodulinnuliha, munad ja toorest muna sisaldavad tooted, pastöriseerimata piim ning mõned sellest valmistatud tooted. Murettekitavad on samuti idandatud seemned ja pastöriseerimata puuviljamahlad. SCVPH soovitas mikrobioloogiliste kriteeriumide vajalikkust käsitleva otsuse võtta vastu selle põhjal, kas otsus aitab kaitsta tarbijat ning kas otsuse kohaldamine on teostatav.

(17)

Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) bioloogiliste ohtude teaduskomisjon (BIOHAZ) esitas 9. septembril 2004 seisukoha mikrobioloogiliste ohtude kohta imikute piimasegudes ja jätkupiimasegudes. Jõuti järeldusele, et kõige rohkem muret tekitab mikroorganismide Salmonella ja Enterobacter sakazakii esinemine imikute piimasegudes, meditsiinilise eriotstarbega segudes ja jätkupiimasegudes. Nimetatud patogeenid on arvestatavaks ohuks, kui kasutamiskõlblikuks muutmise järgsed tingimused võimaldavad nende paljunemist. Sagedamini leiduvaid enterobaktereid võib kasutada riskinäitajana. Enterobakterite seiret ja kontrollimist soovitas Euroopa Toiduohutusamet korraldada nii tootmiskeskkonnas kui ka valmistoodete puhul. Enterobakterite sugukond hõlmab patogeensete liikide kõrval ka keskkonnaliike, mis esinevad sageli toidu tootmiskeskkonnas ega kujuta ohtu tervisele. Seepärast võib enterobakterite sugukonda kasutada korraliseks seireks ning nende esinemisel võib alustada eripatogeenide kontrollimist.

(18)

Paljude toiduainete kohta ei ole mikrobioloogiliste kriteeriumide rahvusvahelisi juhiseid veel koostatud. Komisjon on mikrobioloogiliste kriteeriumide kehtestamisel järginud Codex Alimentarius’e juhendit “Toitude mikrobioloogiliste kriteeriumide kehtestamise ja rakendamise põhimõtted CAC/GL 21 – 1997” ning rahvatervisega seotud veterinaarmeetmete teaduskomitee ja toidu teaduskomitee nõuandeid. Arvesse on võetud koodeksi erisusi kuivpiimatoodete, imiku- ja lastetoitude ning teatavate kalade ja kalatoodete histamiinikriteeriumi kohta. Ühenduse kriteeriumide vastuvõtmine peaks toiduainete ühtlustatud mikrobioloogiliste nõuete kehtestamise ja siseriiklike kriteeriumide asendamise kaudu soodustama kaubandust.

(19)

Teatavatele loomset päritolu toiduainetele kehtestatud mikrobioloogilised kriteeriumid, mis tunnistati kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/41/EÜ, millega tunnistatakse kehtetuks teatavad direktiivid, mis käsitlevad teatavate inimtoiduks ettenähtud loomse päritoluga toodete tootmise ja turuleviimise toiduhügieeni ning tervishoiunõudeid, ja muudetakse nõukogu direktiive 89/662/EMÜ ja 92/118/EMÜ ning nõukogu otsust 95/408/EÜ, (6) tuleks läbi vaadata ning teaduslike soovituste põhjal tuleks kehtestada teatavad uued kriteeriumid.

(20)

Mikrobioloogilised kriteeriumid, mis on sätestatud komisjoni 15. detsembri 1992. aasta otsuses 93/51/EÜ keedetud koorikloomade ja limuste tootmise suhtes kohaldatavate mikrobioloogiliste kriteeriumide kohta, (7) on inkorporeeritud käesolevasse määrusse. Seepärast on asjakohane kõnealune otsus kehtetuks tunnistada. Käesolevasse määrusesse tuleks inkorporeerida rümpade osas kehtestatud mikrobioloogilised kriteeriumid, sest alates 1. jaanuarist 2006 tunnistatakse kehtetuks komisjoni 8. juuni 2001. aasta otsus 2001/471/EÜ, milles sätestatakse vastavalt direktiivile 64/433/EMÜ (värske liha tootmise ja turustamise tervishoiunõuete kohta) ja direktiivile 71/118/EMÜ (värske linnuliha tootmist ja turuleviimist mõjutavate tervishoiuprobleemide kohta) ettevõtjate poolt ettevõtetes läbiviidava üldise hügieeni regulaarse kontrolli eeskirjad (8).

(21)

Toiduaine tootja või valmistaja peab otsustama, kas toote ohutuse ja mikrobioloogilistele kriteeriumidele vastavuse tagamise seisukohalt on toode tarbimiskõlbulik sellisena, nagu ta on, s.t ilma kuumtöötlemise või muu töötlemiseta. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/13/EÜ (toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (9) artikli 3 kohaselt on toiduaine märgistamisel kasutusjuhised kohustuslikud, kui selliste juhiste puudumisel on toiduaine asjakohane kasutamine võimatu. Toidukäitlejad peavad järgima kõnealuseid juhiseid otsuse langetamisel mikrobioloogiliste kriteeriumide kontrollimiseks vajalike proovide võtmise sageduse üle.

(22)	Toiduainetes esinevate patogeensete mikroorganismide väljaselgitamisel ja vältimisel võib osutuda kasulikuks võtta proove tootmis- ja töötlemiskeskkonnast.

(23)

Toidukäitlejad peavad ise otsustama proovide võtmise ja kontrollimise sageduse üle, mis on osa ohuanalüüsil ja kriitiliste kontrollpunktide põhimõtetel ning teistel hügieenikontrollimeetmetel põhinevast korrast. Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks määrata proovide võtmise sagedus ühenduse tasandil, seda eelkõige ühenduses ühesuguse tasemega kontrolli tagamiseks.

(24)

Kontrolli tulemused sõltuvad analüüsimeetodist ja seepärast tuleb iga mikrobioloogilise kriteeriumiga ühendada teatav standardmeetod. Toidukäitlejatel peab siiski olema võimalus kasutada muid analüüsimeetodeid kui standardmeetodeid, eelkõige kiiremaid meetodeid, kui need annavad samaväärseid tulemusi. Lisaks tuleb iga kriteeriumi jaoks kindlaks määrata proovivõtukava, et tagada ühtlustatud rakendamine. Sellest olenemata on vajalik lubada teiste proovivõtu- ja kontrollkavade kasutamist, sealhulgas alternatiivsete indikaatororganismide kasutamist, tingimusel et need kavad tagavad samaväärse toiduohutuse.

(25)	Kontrolli tulemuste suundumusi tuleb analüüsida, sest need võivad esile tuua tootmisprotsessi soovimatud arengud, mis võimaldab toidukäitlejal võtta parandusmeetmeid enne, kui protsess väljub kontrolli alt.

(26)

Käesoleva määrusega kehtestatud mikrobioloogilisi kriteeriume peab olema võimalik läbi vaadata ning vajadusel tuleb neid muuta või täiendada, et võtta arvesse toiduohutuse ja toidumikrobioloogia valdkonna arengut. See hõlmab teaduse, tehnoloogia ja metoodika arengut, muutusi leviku- ja saastetasandil, tundliku tarbijaskonna muutusi ning ohu hindamise võimalikke tulemusi.

(27)	Pärast analüüsimeetodite piisavat väljaarendamist tuleb eelkõige kehtestada patogeensete viiruste kriteeriumid elusate kahepoolmeliste karploomade puhul. Usaldusväärsed meetodid on vaja välja töötada ka teiste mikroobsete ohtude, näiteks Vibrio parahaemolyticus’e jaoks.

(28)

On tõestatud, et kontrollprogrammide rakendamine võib märgatavalt aidata kaasa salmonella levimuse vähenemisele produktiivloomades ja nendest valmistatud toodetes. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2160/2003 (salmonella ja teiste konkreetsete toidupõhiste zoonootilise toimega mõjurite kontrolli kohta) (10) eesmärk on tagada, et salmonella tõrjeks toiduahela asjaomastes etappides võetaks nõuetekohaseid ja tõhusaid meetmeid. Liha ja lihatoodete kriteeriumide puhul tuleks arvesse võtta salmonella esinemise oodatavat vähenemist esmatootmise etapis.

(29)

Teatavate toiduohutuskriteeriumide puhul on asjakohane teha liikmesriikidele ajutine erand, mis võimaldab neil järgida leebemaid kriteeriume, kuid tingimusel, et selliseid toiduaineid turustatakse ainult riigisiseselt. Liikmesriigid peavad teavitama komisjoni ja teisi liikmesriike, kui nad kasutavad kõnealust ajutist erandit.

(30)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse teatavate mikroorganismide mikrobioloogilised kriteeriumid ja rakenduseeskirjad, mida toidukäitlejatel tuleb järgida määruse (EÜ) nr 852/2004 artiklis 4 nimetatud üld- ja erihügieenimeetmete rakendamisel. Pädev asutus kontrollib käesolevas määruses sätestatud eeskirjade ja kriteeriumide järgimist kooskõlas määrusega (EÜ) nr 882/2004, ilma et see piiraks pädeva asutuse õigust teha täiendavaid proove ja analüüse, et avastada ning mõõta teisi mikroorganisme, nende toksiine või metaboliite kas protsesside kinnitamiseks ohukahtlusega toidu puhul või seoses riskianalüüsiga.

Käesoleva määruse kohaldamine ei piira ühenduse õigusaktides sätestatud mikroorganismide kontrolli käsitlevate muude erieeskirjade kohaldamist ning eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 853/2004 (11) sätestatud toiduainete tervishoiustandardite, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 854/2004 (12) kehtestatud parasiite käsitlevate eeskirjade ning nõukogu direktiiviga 80/777/EMÜ (13) kehtestatud mikrobioloogiliste kriteeriumide kohaldamist.

Artikkel 2

Mõisted

Määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	mikroorganismid – bakterid, viirused, pärmseened, hallitusseened, vetikad, parasiitalgloomad, mikroskoopilised parasitaarussnugilised ning nende toksiinid ja metaboliidid;

b)	mikrobioloogiline kriteerium – kriteerium, millega määratakse kindlaks toote, toiduainepartii või protsessi vastuvõetavus, mis põhineb mikroorganismide puudumisel, olemasolul või arvul, nende toksiinide või metaboliitide kogusel massi-, mahu-, pindala- või partiiühiku kohta;

c)	toiduohutuskriteerium – kriteerium, millega määratakse kindlaks toote või toiduainepartii vastuvõetavus ja mida kohaldatakse turuleviidud toodete suhtes;

protsessi hügieenikriteerium – kriteerium, millega määratakse kindlaks tootmisprotsessi vastuvõetav toimimine. Kõnealust kriteeriumi ei kohaldata turuleviidud toodete puhul. Sellega kehtestatakse näitlik saastumisväärtus, mille ületamisel on vaja võtta parandusmeetmeid protsessi hügieeni säilitamiseks kooskõlas toidualaste õigusnormidega;

e)	partii – kindlakstehtud toodete rühm või kogum, mis on saadud teatava protsessi tulemusel peaaegu identsetel asjaoludel ja toodetud teatavas kohas ühe kindlaksmääratud tootmisperioodi jooksul;

f)	kõlblikkusaeg – kas ajavahemik kuni tarvitamise lõppkuupäevani või minimaalse säilimisaja tähtaeg, nagu on määratletud direktiivi 2000/13/EÜ artiklites 9 ja 10;

g)	valmistoit – toit, mida tootja või valmistaja on kavandanud otsetarbimiseks ja mis ei vaja kuumtöötlemist või muul viisil töötlemist asjaomaste mikroorganismide tõhusaks kõrvaldamiseks või nende taseme vähendamiseks vastuvõetava piirini;

h)	lastetoit – komisjoni direktiivis 91/321/EMÜ (14) määratletud lastele ette nähtud toit;

i)	meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud toit – komisjoni direktiivis 1999/21/EÜ (15) määratletud teatavaks meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud dieettoit;

proov – kogum, mis koosneb ühest või mitmest ühikust või teatavast kogusest, mis on valitud erinevatel viisidel üldkogumist või aine olulisest kogusest ning mille eesmärk on anda teavet uuritava üldkogumi või aine teatavate omaduste kohta ning mille alusel saab teha otsuse asjaomase üldkogumi või aine kohta või protsessi kohta, mille tulemusel üldkogum või aine saadi;

k)	representatiivne proov – proov, milles on säilinud selle partii omadused, millest proov on võetud. Eelkõige on tegemist lihtsa juhusliku valimiga, mille korral partii igal eri osal on sama tõenäosus valimit moodustada;

vastavus mikrobioloogilistele kriteeriumidele – I lisas esitatud rahuldavate või vastuvõetavate tulemuste saamine kriteeriumide jaoks kindlaksmääratud väärtustele vastavuse kontrollimisel, mida teostatakse kooskõlas toidualaste õigusnormidega ja pädeva asutuse juhistega proovide võtmise, analüüside tegemise ja parandusmeetmete rakendamise kaudu.

Artikkel 3

Üldnõuded

1. Toidukäitlejad tagavad, et toiduained vastavad I lisas sätestatud asjaomastele mikrobioloogilistele kriteeriumidele. Toidukäitlejad võtavad toiduainete tootmise, töötlemise ning jaotamise igal etapil, sealhulgas jaemüügil, meetmeid, mis on ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide põhimõtetel põhineva korra ja hea hügieenitava rakendamise osaks, et tagada järgmiste nõuete täitmine:

a)	toorainet ja toiduaineid tarnitakse, käideldakse ning töödeldakse toidukäitlejate juhtimisel protsessi hügieenikriteeriumide kohaselt;

b)	toodete kõlblikkusaja jooksul kohaldatavaid toiduohutuskriteeriume on võimalik põhjendatult eeldatavatel jaotamis-, ladustamis- ja kasutustingimustel täita.

2. Toote valmistamise eest vastutavad toidukäitlejad korraldavad vajadusel uuringuid II lisa kohaselt, et uurida kriteeriumidele vastavust kogu kõlblikkusaja jooksul. Eriti kehtib see valmistoitude kohta, mille puhul on soodustatud Listeria monocytogenes’e bakterite teke, mis võib põhjustada Listeria monocytogenes’e ohtu rahva tervisele.

Toiduettevõtted võivad teha uuringute korraldamisel koostööd.

Kõnealuste uuringute korraldamise juhtnöörid võib lisada määruse (EÜ) nr 852/2004 artiklis 7 viidatud heade tavade juhistesse.

Artikkel 4

Kriteeriumidele vastavuse kontrollimine

1. Toidukäitlejad korraldavad vajadusel I lisas sätestatud mikrobioloogiliste kriteeriumide alusel kontrolle, kui nad kontrollivad või kinnitavad ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide põhimõtetel põhineva korra ning hea hügieenitava nõuetekohast toimimist.

2. Proovide võtmise sageduse määravad toidukäitlejad, välja arvatud juhul, kui I lisaga on nähtud ette proovide võtmise erisagedus, sel juhul tuleb proove võtta vähemalt sellise sagedusega, nagu on ette nähtud I lisas. Toidukäitlejad määravad proovide võtmise sageduse ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide põhimõtetel ja heal hügieenitaval põhineva korra kohaselt, võttes arvesse juhiseid toiduaine kasutuse kohta.

Proovide võtmise sagedust võib kohandada toidukäitlejate omaduste ja suuruse alusel, tingimusel et see ei kahjusta toiduohutust.

Artikkel 5

Kontrolli ja proovide võtmise erireeglid

1. I lisas esitatud analüüsimeetodeid ning proovivõtukavu ja -meetodeid tuleb kohaldada standardmeetoditena.

2. Proovid võetakse töötlemisaladelt ja toidu tootmise seadmetelt, kui seda on vaja kriteeriumide täitmise tagamiseks. Kõnealuste proovide võtmise korral kasutatakse standardmeetodina ISO standardit 18593.

Toidukäitlejad, kes valmistavad valmistoitu, mis võib olla rahvatervisele ohtlik Listeria monocytogenes’e bakterite tõttu, võtavad proovivõtukava osana töötlemisaladelt ja seadmetelt proove Listeria monocytogenes’e analüüsideks.

Toidukäitlejad, kes valmistavad alla pooleaastastele imikutele kuivpiimasegusid või meditsiiniliseks eriotstarbeks kuivtoite, mille puhul on oht, et neis esineb Enterobacter sakazakii, võtavad proovivõtukava osana töötlemisaladelt ja seadmetelt enterobakterite proovid.

3. I lisas sätestatud proovivõtukavade prooviühikute arvu võib vähendada, kui toidukäitleja tõendab pikka ajavahemikku käsitlevate dokumentide abil, et ta on juurutanud tõhusa ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide põhimõtetel põhineva korra.

4. Kui proovide võtmise eesmärk on teatava toiduainetepartii või protsessi vastuvõetavuse hindamine, tuleb kinni pidada vähemalt I lisas sätestatud proovivõtukavadest.

5. Toidukäitlejad võivad kasutada muid proovide võtmise ja kontrollimise menetlusi, kui nad suudavad pädevale asutusele piisavalt tõendada, et nendel menetlustel on samaväärsed tagatised. Sellised menetlused võivad hõlmata alternatiivseid proovide võtmise kohti ja suundumuste analüüsi.

Alternatiivsete mikroorganismide ja nendega seotud mikrobioloogiliste piirmäärade kontrollimist ning muude kui mikrobioloogiliste analüütide kontrollimist lubatakse üksnes protsessi hügieenikriteeriumide puhul.

Alternatiivseid analüüsimeetodeid võib kasutada, kui need on kinnitatud I lisas esitatud standardmeetodi kohaselt ning kui kasutatakse patenteeritud meetodit, mille on kinnitanud kolmas isik EN/ISO standardis 16140 sätestatud protokolli või teiste sarnaste rahvusvaheliselt tunnustatud protokollide kohaselt.

Kui toidukäitleja soovib kasutada kolmandas lõgus kirjeldatud viisil kinnitatud ja tõendatud analüüsimeetoditest erinevaid meetodeid, peavad kõnealused meetodid olema kinnitatud rahvusvaheliselt tunnustatud protokollide alusel ja nende kasutamise peab volitama pädev asutus.

Artikkel 6

Märgistamisnõuded

1. Kui kõikidest I lisas esitatud loomaliikidest saadud ja kuumtöödeldult söömiseks ettenähtud hakkliha, lihavalmistised ja lihatooted vastavad Salmonella osas kehtestatud nõuetele, peab valmistaja nende toodete puhul turuleviidavad partiid selgesti märgistama, et teavitada tarbijat vajadusest neid enne tarbimist põhjalikult kuumtöödelda.

2. Alates 1. jaanuarist 2010 ei nõuta enam lõikes 1 nimetatud märgistamist kodulinnulihast valmistatud hakkliha, lihavalmististe ja lihatoodete puhul.

Artikkel 7

Mitterahuldavad tulemused

1. Kui proovide tulemused I lisas sätestatud kriteeriume arvestades on mitterahuldavad, võtavad toidukäitlejad käesoleva artikli lõigetega 2–4 kehtestatud meetmeid, muid ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide põhimõtetel põhinevas korras sätestatud parandusmeetmeid ning muid tarbijate tervise kaitseks vajalikke meetmeid.

Lisaks võtavad nad meetmeid, et leida mitterahuldavate tulemuste põhjused ja vältida mikrobioloogilise saastumise kordumist. Need meetmed võivad hõlmata ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide põhimõtetel põhineva korra või muude toiduhügieeni kontrollimeetmete muudatusi.

2. Kui I lisa 1. peatükis sätestatud toiduohutuskriteeriumidele vastavuse kontrolli tulemus osutub mitterahuldavaks, siis toode või toiduainete partii kõrvaldatakse turult või toimetatakse tagasi vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklile 19. Turule viidud tooteid, mis ei ole veel jaemüügis ega vasta toiduohutuskriteeriumidele, võib täiendavalt töödelda viisil, mis kõnealuse ohu kõrvaldab. Kõnealust töötlemist võivad teostada ainult toidukäitlejad, kes ei tegutse jaemüügi tasandil.

Toidukäitleja võib kasutada partiid ka muudel, algsetest erinevatel eesmärkidel, kui see ei põhjusta ohtu inimeste või loomade tervisele, ning tingimusel, et selline kasutamine on otsustatud ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide põhimõtetel ning heal hügieenitaval põhineva korra raames ja selle on kinnitanud pädev asutus.

3. Sellise lihamassi partiid, mis on toodetud määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa V jao III peatüki punktis 3 nimetatud tehnoloogia abil ning mis Salmonella osas kriteeriumile ei vasta, võib kasutada toiduahelas ainult kuumtöödeldud lihatoodete valmistamiseks määruse (EÜ) nr 853/2004 kohaselt heakskiidetud üksustes.

4. Protsessi hügieenikriteeriumidele vastavuse kontrolli mitterahuldavate tulemuste korral võetakse I lisa 2. peatükis kehtestatud meetmeid.

Artikkel 8

Ajutine erand

1. Ajutine erand tehakse hiljemalt kuni 31. detsembrini 2009 määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 12 alusel ja see käsitleb vastavust käesoleva määruse I lisas sätestatud Salmonella määrale liikmesriikide siseturule viimiseks ja kuumtöödeldult söömiseks ettenähtud hakklihas, lihavalmististes ja lihatoodetes.

2. Seda võimalust kasutavad liikmesriigid teavitavad sellest komisjoni ja teisi liikmesriike. Liikmesriik:

tagab, et tal on märgistamisvõimalus, eritähis ja muud asjakohased vahendid, mida ei saa segamini ajada määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa 1. jaos kehtestatud eraldusmärgistusega ning seega kindlustab, et erandit kohaldatakse üksnes asjaomaste toodete puhul nende siseturule viimisel, ning tagab samuti, et ühendusesisesesse kaubandusse lähetatud toodete puhul järgitakse I lisas sätestatud kriteeriume;

b)	näeb ette, et tooted, millele ajutist erandit kohaldatakse, varustatakse arusaadava märgisega, milles on välja toodud vajadus neid enne tarbimist põhjalikult kuumtöödelda;

c)	tagab, et artikli 4 kohasel Salmonella-kriteeriumile vastavuse kontrollimisel ei ole positiivne rohkem kui üks viiest prooviühikust, et tulemus oleks ajutise erandi raames vastuvõetav.

Artikkel 9

Suundumuste analüüs

Toidukäitlejad analüüsivad kontrolli tulemuste suundumusi. Täheldades suundumust mitterahuldava tulemuse poole, võtavad nad viivitamatult asjakohased meetmed mikrobioloogiliste ohtude vältimiseks.

Artikkel 10

Läbivaatamine

Määrus vaadatakse läbi, võttes arvesse teaduse, tehnoloogia ja metoodika arengut, toiduainetes uute patogeensete mikroorganismide esinemist ning ohu hindamist käsitlevat teavet. Eelkõige kriteeriume ja tingimusi, mis käsitlevad salmonella olemasolu veiste, lammaste, kitsede, hobuste, sigade ja kodulindude rümpades, tuleb läbi vaadata muutuste alusel salmonella esinemissageduses.

Artikkel 11

Kehtetuks tunnistamine

Otsus 93/51/EMÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 12

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006.

Määrus on tervikuna siduv ja seda kohaldatakse kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. november 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) ELT L 139, 30.4.2004, lk 1, parandatud ELT L 226, 25.6.2004, lk 3.

(2) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1642/2003 (ELT L 245, 29.9.2003, lk 4).

(3) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1, parandatud ELT L 191, 28.5.2004, lk 1.

(4) SANCO/1252/2001 Arutelu protokoll, mis käsitleb ühenduse õigusaktides toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumide kehtestamise strateegiat, lk 34.

(5) EÜT L 62, 15.3.1993, lk 49. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 445/2004 (ELT L 72, 11.3.2004, lk 60).

(6) ELT L 157, 30.4.2004, lk 33, parandatud ELT L 195, 2.6.2004, lk 12.

(7) EÜT L 13, 21.1.1993, lk 11.

(8) EÜT L 165, 21.6.2001, lk 48. Otsust on muudetud otsusega 2004/379/EÜ (ELT L 144, 30.4.2004, lk 1).

(9) EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2003/89/EÜ (ELT L 308, 25.11.2003, lk 15).

(10) ELT L 325, 12.12.2003, lk 1.

(11) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55, parandatud ELT L 226, 25.6.2004, lk 22.

(12) ELT L 139, 30.4.2004, lk 206, parandatud ELT L 226, 25.6.2004, lk 83.

(13) EÜT L 229, 30.8.1980, lk 1.

(14) EÜT L 175, 4.7.1991, lk 35.

(15) EÜT L 91, 7.4.1999, lk 29.

I LISA

Toiduainete mikrobioloogilised kriteeriumid

1.peatükk

Toiduohutuskriteeriumid

2. peatükk

Protsessi hügieenikriteeriumid

2.1	Liha jalihatooted

2.2	Piim japiimatooted

2.3	Munatooted

2.4	Kalandustooted

2.5	Köögivili, puuvili ja nendest valmistatud tooted

3. peatükk

Proovide võtmise ja uuritavate proovide ettevalmistamise eeskirjad

3.1	Proovide võtmise ja uuritavate proovide ettevalmistamise üldeeskirjad

3.2	Bakterioloogiliste proovide võtmine tapamajades ning hakkliha ja lihavalmistisi tootvates ettevõtetes

1.peatükk Toiduohutuskriteeriumid

Toiduliik

Mikroorganismid/nende toksiinid, metaboliidid

Proovi võtukava (1)

Piirmäärad (2)

Analüütiline standardmeetod (3)

Kriteeriumi kohaldamise etapp

1.1	Imikute valmistoit ja valmistoit meditsiiniliseks eriotstarbeks (4)

Listeriamonocytogenes

Puudub 25 g-s

EN/ISO 11290-1

Kõlblikkusajal turule viidud tooted

1.2	Muud valmistoidud kui imikutele ja meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud valmistoidud, milles võib paljuneda L. monocytogenes

Listeriamonocytogenes

100 cfu/g (5)

EN/ISO 11290-2 (6)

Kõlblikkusajal turule viidud tooted

Puudub 25 g-s (7)

EN/ISO 11290-1

Enne, kui toit on viidud selle tootnud toidukäitleja vahetu kontrolli alt välja

1.3	Muud valmistoidud kui imikutele ja meditsiinilisekseriotstarbeks ettenähtud valmistoidud, milles ei paljune L.monocytogenes (4) , (8)

Listeriamonocytogenes

100 cfu/g

EN/ISO 11290-2 (6)

Kõlblikkusajal turule viidud tooted

1.4	Toorelt söömiseks ettenähtud hakkliha jalihavalmistised

Salmonella

Puudub 25 g-s

EN/ISO 6579

Kõlblikkusajal turule viidud tooted

1.5	Kodulinnulihast tehtud ja kuumtöödeldult söömiseks ettenähtud hakkliha ja lihavalmistised

Salmonella

Alates1. jaanuarist 2006

Puudub 10 g-s

Alates1. jaanuarist 2010

Puudub 25 g-s

EN/ISO 6579

Kõlblikkusajal turule viidud tooted

1.6	Muust lihast kui kodulinnulihast tehtud ja kuumtöödeldult söömiseks ettenähtud hakkliha ja lihavalmistised

Salmonella

Puudub 10 g-s

EN/ISO 6579

Kõlblikkusajal turule viidud tooted

1.7	Lihamass (MSM) (9)

Salmonella

Puudub 10 g-s

EN/ISO 6579

Kõlblikkusajal turule viidudtooted

1.8	Toorelt söömiseks ettenähtud lihatooted, välja arvatudtooted, mille puhul tootmisprotsessi või toote koostise tõttu salmonella oht puudub

Salmonella

Puudub 25 g-s

EN/ISO 6579

Kõlblikkusajal turule viidud tooted

1.9	Linnulihast valmistatud ja kuumtöödeldult söömiseks ettenähtud tooted

Salmonella

Alates1.1.2006

Puudub 10 g-s

Alates1. jaanuarist 2010

Puudub 25 g-s

EN/ISO 6579

Kõlblikkusajal turule viidud tooted

1.10	Želatiin ja kollageen

Salmonella

Puudub 25 g-s

EN/ISO 6579

Kõlblikkusajal turule viidud tooted

1.11	Juust, või ja koor, mis on valmistatud toorpiimast võipiimast, mida on kuumtöödeldud vähem kui pastöriseerimisel (10)

Salmonella

Puudub 25 g-s

EN/ISO 6579

Kõlblikkusajal turule viidud tooted

1.12	Piimapulber ja vadakupulber (10)

Salmonella

Puudub 25 g-s

EN/ISO 6579

Kõlblikkusajal turule viidud tooted

1.13	Jäätis, (11) välja arvatud tooted, mille puhul tootmisprotsessivõi toote koostise tõttu salmonella oht puudub

Salmonella

Puudub 25 g-s

EN/ISO 6579

Kõlblikkusajal turule viidud tooted

1.14	Munatooted, välja arvatud tooted, mille puhul tootmisprotsessi või toote koostise tõttu salmonella oht puudub

Salmonella

Puudub 25 g-s

EN/ISO 6579

Kõlblikkusajal turule viidud tooted

1.15	Toorest muna sisaldavad valmistoidud, välja arvatud tooted, mille puhul tootmisprotsessi või toote koostise tõttu salmonella oht puudub

Salmonella

Puudub 25 g-s või ml-s

EN/ISO 6579

Kõlblikkusajal turule viidud tooted

1.16	Keedetud koorikloomad ja limused

Salmonella

Puudub 25 g-s

EN/ISO 6579

Kõlblikkusajal turule viidud tooted

1.17	Elusad kahepoolmelised molluskid ja elusad okasnahksed, mantelloomad ja meriteod

Salmonella

Puudub 25 g-s

EN/ISO 6579

Kõlblikkusajal turule viidud tooted

1.18	Idandatud seemned (valmistoode) (12)

Salmonella

Puudub 25 g-s

EN/ISO 6579

Kõlblikkusajal turule viidud tooted

1.19	Eelnevalt tükeldatud puu- ja köögivili(valmistoode)

Salmonella

Puudub 25 g-s

EN/ISO 6579

Kõlblikkusajal turule viidud tooted

1.20	Pastöriseerimata puuvilja- ja köögiviljamahlad (valmistoode)

Salmonella

Puudub 25 g-s

EN/ISO 6579

Kõlblikkusajal turule viidud tooted

1.21	Juustud, piimapulber ja vadakupulber käesoleva lisa 2.peatüki punktis 2.2 nimetatud koagulaaspositiivseid stafülokokke käsitlevate kriteeriumide kohaselt

Stafülokoksed enterotoksiinid

Pole avastatud 25g-s

Euroopa sõelumismeetod CRL-piimale (13)

Kõlblikkusajal turule viidud tooted

1.22	Imikute kuivpiimasegud ja meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud dieetkuivtoidud alla 6 kuu vanustele lastele käesolevalisa 2. peatüki punktis 2.2 nimetatud enterobaktereid käsitleva kriteeriumi kohaselt

Salmonella

Puudub 25 g-s

EN/ISO 6579

Kõlblikkusajal turule viidud tooted

1.23	Imikute kuivpiimasegud ja meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud dieetkuivtoidud alla 6 kuu vanustele lastele käesolevalisa 2. peatüki punktis 2.2 nimetatud enterobaktereid käsitleva kriteeriumi kohaselt

Enterobactersakazakii

Puudub 10 g-s

ISO/DTS 22964

Kõlblikkusajal turule viidud tooted

1.24	Elusad kahepoolmelised molluskid ja elusad okasnahksed, mantelloomad ja meriteod

E. coli (14)

(15)

230 MPN/100 g liha ja valvulaarvedelikku

ISO TS 16649-3

Kõlblikkusajal turule viidud tooted

1.25	Kalandustooted suure histidiinikogusega kalaliikidest (16)

Histamiin

(17)

100

mg/kg

200

mg/kg

HPLC (18)

Kõlblikkusajal turule viidud tooted

1.26	Soolvees ensüümlaagerdumistöötluse läbinud kalandustooted, mis on valmistatud suure histidiinisisaldusega kalaliikidest (16)

Histamiin

200

mg/kg

400

mg/kg

HPLC (18)

Kõlblikkusajal turule viidud tooted

Kontrolli tulemuste tõlgendamine

Nimetatud piirmäärad kehtivad kõikide kontrollitavate prooviühikute puhul, välja arvatud elusate kahepoolmeliste molluskite ja elusate okasnahksete, mantelloomade ning meritigude E. coli kontrollimise korral, kui piirmäär viitab liitproovile.

Tulemused näitavad kontrollitud partii mikrobioloogilist kvaliteeti. (19)

L. monocytogenes imikute ja meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud valmistoitudes on:

—	rahuldav, kui kõik mõõdetud väärtused näitavad bakteri puudumist,

—	mitterahuldav, kui bakter on avastatud ükskõik millises prooviühikus.

L. monocytogenes'e esinemine valmistoitudes, kus võib areneda L. monocytogenes enne, kui toiduaine on viidud selle tootnud toidukäitleja vahetu kontrolli alt välja, juhul kui toidukäitleja eisuuda pädevale asutusele piisavalt tõendada, et toode ei ületa kõlblikkusaja jooksul 100 cfu/g piirmäära, on:

—	rahuldav, kui kõik mõõdetud väärtused näitavad bakteri puudumist,

—	mitterahuldav, kui bakter on avastatud ükskõik millises prooviühikus.

L. monocytogenes'e esinemine teistes valmistoitudes ja E. coli elusates kahepoolmelistes molluskites on:

—	rahuldav, kui kõik mõõdetud väärtused on piirmäärast väiksemad või sellega võrdsed,

—	mitterahuldav, kui ükskõik milline väärtus on piirmäärast suurem.

Salmonella esinemine erinevates toitudeson:

—	rahuldav, kui kõik mõõdetud väärtused näitavad bakteri puudumist,

—	mitterahuldav, kui bakter avastatakse ükskõik millises prooviühikus.

Stafülokoksete enterotoksiinide esinemine piimasaadustes on:

—	rahuldav, kui üheski proovis ei avastata enterotoksiine,

—	mitterahuldav, kui enterotoksiinid avastatakse ükskõik millises prooviühikus.

Enterobacter sakazakii' esinemine imikute kuivpiimasegudes ja meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud dieetkuivtoitudes alla 6 kuu vanustele lastele on:

—	rahuldav, kui kõik mõõdetud väärtused näitavad bakteri puudumist,

—	mitterahuldav, kui bakter on avastatud ükskõik millises prooviühikus.

Histamiini esinemine suure histidiinikogusega kalaliikide toodetes on:

—

rahuldav, kui on täidetud järgmised nõuded:

1.	keskmine täheldatud väärtus on < m

2.	täheldatud c/n väärtuste maksimum jääb näitajate m ja M vahele

3.	ükski täheldatud väärtus ei ületa näitaja M piirmäära,

—	mitterahuldav, kui keskmine täheldatud väärtus ületab näitajat m või kui rohkem kui c/n väärtusi on näitajate m ja M vahel või vähemalt üks mõõdetud väärtustest on > M.

2.peatükk Protsessi hügieenikriteeriumid

2.1 Liha ja lihatooted

Toidu liik

Mikroorganismid

Proovivõtukava (20)

Piirmäärad (21)

Analüütiline standardmeetod (22)

Kriteeriumi kohaldamise etapp

Tegevus mitterahuldavate tulemuste korral

2.1.1

Veiste, lammaste, kitsede ja hobuste rümbad (23)

Aeroobsete mikroorganismide kolooniate arv

3,5 log cfu/cm2 päeva keskmine log

5,0 log cfu/cm2 päeva keskmine log

ISO 4833

Rümbad pärast korrastust, kuid enne jahutust

Tapahügieeni parandamine ja protsessi kontrollimise ülevaatamine

Enterobakterid

1,5 log cfu/cm2 päeva keskmine log

2,5 log cfu/cm2 päeva keskmine log

ISO 21528-2

Rümbad pärast korrastust, kuid enne jahutust

Tapahügieeni parandamine ja protsessi kontrollimise ülevaatamine

2.1.2

Searümbad (23)

Aeroobsete mikroorganismide kolooniate arv

4,0 log cfu/cm2 päeva keskmine log

5,0 log cfu/cm2 päeva keskmine log

ISO 4833

Rümbad pärast korrastust, kuid enne jahutust

Tapahügieeni parandamine ja protsessi kontrollimise ülevaatamine

Enterobakterid

2,0 log cfu/cm2 päeva keskmine log

3,0 log cfu/cm2 päeva keskmine log

ISO 21528-2

Rümbad pärast korrastust, kuid enne jahutust

Tapahügieeni parandamine ja protsessi kontrollimise ülevaatamine

2.1.3

Veiste, lammaste, kitsede ja hobuste rümbad

Salmonella

50 (24)

2 (25)

Puudub rümba kohta uuritaval alal

EN/ISO 6579

Rümbad pärast korrastust, kuid enne jahutust

Tapahügieeni parandamine, protsessi kontrollimise ja loomade päritolu ülevaatamine

2.1.4

Searümbad

Salmonella

50 (24)

5 (25)

Puudub rümba kohta uuritaval alal

EN/ISO 6579

Rümbad pärast korrastust, kuid enne jahutust

Tapahügieeni parandamine ja protsessi kontrollimise, loomade päritolu ja päritolufarmide bioohutusmeetmete ülevaatamine

2.1.5

Broileri- ja kalkunirümbad

Salmonella

50 (24)

7 (25)

Puudub 25 g-s kaelanaha liitproovides

EN/ISO 6579

Rümbad pärast jahutamist

Tapahügieeni parandamine ja protsessi kontrollimise, loomade päritolu ja päritolufarmide bioohutusmeetmete ülevaatamine

2.1.6

Hakkliha

Aeroobsete mikroorganismide kolooniate arv (26)

5 x 105 cfu/g

5 x 106 cfu/g

ISO 4833

Tootmisprotsessi lõpp

Tootmishügieeni parandamine ja toorainete valiku ja/või päritolu parandamine

E. coli (27)

50 cfu/g

500 cfu/g

ISO 16649-1 või 2

Tootmisprotsessi lõpp

Tootmishügieeni parandamine ja toorainete valiku ja/või päritolu parandamine

2.1.7

Lihamass (28)

Aeroobsete mikroorganismide kolooniate arv

5 x 105 cfu/g

5 x 106 cfu/g

ISO 4833

Tootmisprotsessi lõpp

Tootmishügieeni parandamine ja toorainete valiku ja/või päritolu parandamine

E. coli (27)

50 cfu/g

500 cfu/g

ISO 16649-1 või 2

Tootmisprotsessi lõpp

Tootmishügieeni parandamine ja toorainete valiku ja/või päritolu parandamine

2.1.8

Liha valmistised

E. coli (27)

500 cfu/g või cm2

5 000 cfu/g või cm2

ISO 16649-1 või 2

Tootmisprotsessi lõpp

Tootmishügieeni parandamine ja toorainete valiku ja/või päritolu parandamine

Kontrolli tulemuste tõlgendamine

Nimetatud piirmäärad kehtivad kõikide kontrollitavate prooviühikute puhul, välja arvatud rümpade kontrollimisel, mille korral piirmäärad viitavad liitproovidele.

Kontrolli tulemused näitavad kontrollitud protsessi mikrobioloogilist kvaliteeti.

Enterobakterite ja aeroobsete mikroorganismide kolooniate arvveiste, lammaste, kitsede, hobuste ja sigade rümpades on:

—	rahuldav, kui päeva keskmine logaritmiline väärtus on < m,

—	vastuvõetav, kui päeva keskmine logaritmiline väärtus jääbnäitajate m ja M vahele,

—	mitterahuldav, kui päeva keskmine logaritmiline väärtus on > M.

Salmonella esinemine rümpades on:

—	rahuldav, kui Salmonella avastatakse ainult c/n proovides,

—	mitterahuldav, kui Salmonella tavastatakse rohkem kui c/n proovides.

Iga proovivõtu järel hinnatakse viimase kümne proovi võtmise tulemusi proovide n-arvu saamiseks.

E. coli ja aeroobsete mikroorganismide kolooniate arv hakklihas, lihavalmististes ja lihamassis (MSM) on:

—	rahuldav, kui kõik mõõdetud väärtused on < m,

—	vastuvõetav, kui c/n väärtuste ülempiir on näitajate m ja M vahel ning ülejäänud mõõdetud väärtused on <m,

—	mitterahuldav, kui vähemalt üks mõõdetud väärtustest on > M või kui rohkem kui c/n väärtusi on näitajate m ja M vahel.

2.2 Piim- ja piimatooted

Toidu liik

Mikroorganismid

Proovivõtukava (29)

Piirmäärad (30)

Analüütiline standardmeetod (31)

Kriteeriumi kohaldamise etapp

Tegevus mitterahuldavate tulemuste korral

2.2.1

Pastöriseeritud piim ja teised pastöriseeritud vedelad piimasaadused (32)

Enterobakterid

< 1 cfu/ml

5 cfu/ml

ISO 21528-1

Tootmisprotsessi lõpp

Kuumtöötlemisviisi tõhususe ja töötlemisjärgse saastumise vältimise ning toorainete kvaliteedi kontroll

2.2.2

Kuum töödeldud piimast või vadakust valmistatud juustud

E. coli (33)

100 cfu/g

1 000 cfu/g

ISO 16649- 1 või 2

Tootmise jooksul, kui E. coli üldarv peaks olema suurim (34)

Tootmishügieeni ja toorainete valiku parandamine

2.2.3

Toorpiima-juustud

Koagulaaspositiivsed stafülokokid

104 cfu/g

105 cfu/g

EN/ISO 6888-2

Tootmisprotsessi aja jooksul, mil stafülokokkide arv peaks olema suurim

Tootmishügieeni ja toorainete valiku parandamine. Kui avastatakse väärtused > 105 cfu/g, peab juustupartiid kontrollima stafülokoksete enterotoksiinide suhtes.

2.2.4

Pastöri seerimisest (35) madalama kuumtöötluse läbinud piimast valmistatud juustud ja pastöriseeritud või tugevama kuumtöötluse (35) läbinud piimast või vadakust valmistatud valminud juustud

Koagulaaspositiivsed stafülokokid

100 cfu/g

1 000 cfu/g

EN/ISO 6888-1 või 2

2.2.5

Valmimata pehmed juustud (värsked juustud), mis on valmistatud pastöriseeritud või tugevama kuumtöötluse (35) läbinud piimast või vadakust

Koagulaaspositiivsed stafülokokid

10 cfu/g

100 cfu/g

EN/ISO 6888-1 või 2

Tootmisprotsessi lõpp

Tootmishügieeni parandamine. Kui väärtused > 105 cfu/g on avastatud, peab juustupartiid kontrollima stafülokoksete enterotoksiinide suhtes.

2.2.6

Või ja koor, mis on valmistatud toorpiimast või piimast, mida on kuumtöödeldud vähem kui pastöriseerimisel (35)

E. coli (33)

10 cfu/g

100 cfu/g

ISO 16649-1 või 2

Tootmisprotsessi lõpp

Tootmishügieeni ja toorainete valiku parandamine

2.2.7

Piimapulber ja vadakupulber (32)

Enterobakterid

10 cfu/g

ISO 21528-1

Tootmisprotsessi lõpp

Kuumutamise tõhususe ja töötlemisjärgse saastumise vältimise kontrollimine

Koagulaaspositiivsed stafülokokid

10 cfu/g

100 cfu/g

EN/ISO 6888-1 või 2

Tootmisprotsessi lõpp

Tootmishügieeni parandamine. Kui avastatakse väärtused > 105 cfu/g, tuleb partiid kontrollida stafülokoksete enterotoksiinide suhtes

2.2.8

Jäätis (36) ja külmutatud piimadesserdid

Enterobakterid

10 cfu/g

100 cfu/g

ISO 21528-2

Tootmisprotsessi lõpp

Tootmishügieeni parandamine

2.2.9

Imikute kuivpiimasegud ja meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud dieetkuivtoidud alla 6 kuu vanustele lastele

Enterobakterid

Puudub 10 g-s

ISO 21528-1

Tootmisprotsessi lõpp

Tootmishügieeni parandamine saastumise minimeerimiseks. Kui enterobakterid on avastatud ükskõik millises prooviühikus, tuleb partiid kontrollida E. sakazakii ja Salmonella suhtes

Kontrolli tulemuste tõlgendamine

Nimetatud piirmäärad kehtivad kõikide kontrollitavate prooviühikute puhul.

Kontrolli tulemused näitavad kontrollitud protsessi mikrobioloogilist kvaliteeti.

Enterobakterite arv imikute kuivpiimasegudes ja meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud dieetkuivtoitudes alla 6 kuu vanustele lastele on:

—	rahuldav, kui kõik mõõdetud väärtused näitavad bakteri puudumist,

—	mitterahuldav, kui bakter on avastatud ükskõik millises prooviühikus.

E. coli, enterobakterite (muud toiduliigid) ja koagulaaspositiivsete stafülokokkide arv on:

—	rahuldav, kui kõik mõõdetud väärtused on < m,

—	vastuvõetav, kui c/n väärtuste piir jääb näitajate m ja Mvahele ning ülejäänud mõõdetud väärtused on <m,

—	mitterahuldav, kui vähemalt üks mõõdetud väärtustest on suurem kui näitaja M või kui rohkem kui c/n väärtusi on näitajate m ja M vahel.

2.3 Munatooted

Toidu liik

Mikroorganismid

Proovivõtukava (37)

Piirmäärad

Analüütiline standardmeetod (38)

Kriteeriumi kohaldamise etapp

Tegevus mitterahuldavate tulemuste korral

2.3.1

Muna tooted

Enterobakterid

10 cfu/g või ml

100 cfu/g või ml

ISO 21528-2

Tootmisprotsessi lõpp

Kuumtöötlemise tõhususe ja töötlemisjärgse saastumise vältimise kontrollimine

Kontrolli tulemuste tõlgendamine

Nimetatud piirmäärad kehtivad kõikide kontrollitavate prooviühikute puhul.

Kontrolli tulemused näitavad kontrollitud protsessi mikrobioloogilist kvaliteeti.

Enterobakterite arv munatoodetes on:

—	rahuldav, kui kõik mõõdetud väärtused on < m,

—	vastuvõetav, kui c/n väärtuste piir jääb näitajate m ja M vahele ja ülejäänud mõõdetud väärtused on < m,

—	mitterahuldav, kui vähemalt üks mõõdetud väärtustest on suurem kui väärtus M või kui rohkem kui c/n väärtusi on näitajate m ja M vahel.

2.4 Kalandustooted

Toidu liik

Mikroorganismid

Proovivõtukava (39)

Piirmäärad

Analüütiline standardmeetod (40)

Kriteeriumi kohaldamise etapp

Tegevus mitterahuldavate tulemuste korral

2.4.1

Kooritud ja kestadest vabastatud keedetud koorikloomad ning limused

E. coli

1 cfu/g

10 cfu/g

ISO TS 16649-3

Tootmisprotsessi lõpp

Tootmishügieeni parandamine

Koagulaaspositiivsed stafülokokid

100 cfu/g

1 000 cfu/g

EN/ISO 6888-1 või 2

Tootmisprotsessi lõpp

Tootmishügieeni parandamine

Kontrolli tulemuste tõlgendamine

Nimetatud piirmäärad kehtivad kõikide kontrollitavate prooviühikute puhul.

Kontrolli tulemused näitavad kontrollitud protsessi mikrobioloogilist kvaliteeti.

E. coli näitaja kooritud ja kestadest vabastatud keedetud koorikloomades ja limustes on:

—	rahuldav, kui kõik mõõdetud väärtused on < m,

—	vastuvõetav, kui c/n väärtuste piir jääb näitajate m ja M vahele ning ülejäänud mõõdetud väärtused on <m,

—	mitterahuldav, kui vähemalt üks mõõdetud väärtustest on suuremkui M või kui rohkem kui c/n väärtusi on näitajate m ja M vahel.

Koagulaaspositiivsete stafülokokkide arv kooritud ja keedetud koorikloomades ning limustes on:

—	rahuldav, kui kõik mõõdetud väärtused on < m,

—	vastuvõetav, kui c/n väärtuste piir jääb näitajate m ja M vahele ning ülejäänud mõõdetud väärtused on <m,

—	mitterahuldav, kui vähemalt üks mõõdetud väärtustest on > M või kui rohkem kui c/n väärtusi on näitajate m ja M vahel.

2.5 Köögivili, puuvili ja nendestvalmistatud tooted

Toidu liik

Mikroorganismid

Proovivõtu kava (41)

Piirmäärad

Analüütiline standardmeetod (42)

Kriteeriumi kohaldamise etapp

Tegevus mitterahuldavate tulemuste korral

2.5.1

Eelnevalt tükeldatud puu- ja köögivili (valmistoode)

E. coli

100 cfu/g

1 000 cfu/g

ISO 16649-1 või 2

Tootmisprotsess

Tootmishügieeni ja toorainete valiku parandamine

2.5.2

Pastöriseerimata puuvilja- ja köögiviljamahlad (valmistoode)

E. coli

100 cfu/g

1 000 cfu/g

ISO 16649-1 või 2

Tootmisprotsess

Tootmishügieeni ja toorainete valiku parandamine

Kontrolli tulemuste tõlgendamine

Nimetatud piirmäärad kehtivad kõikide kontrollitavate prooviühikute puhul.

Kontrollimise tulemused näitavad kontrollitud protsessi mikrobioloogilist kvaliteeti.

E. coli näitaja eelnevalt tükeldatud puuviljades ja köögiviljades (valmistooted) ning pastöriseerimata puuvilja- ja köögiviljamahlades (valmistooted) on:

—	rahuldav, kui kõik mõõdetud väärtused on < m,

—	vastuvõetav, kui c/n väärtuste piir jääb näitajate m ja M vahele ja ülejäänud mõõdetud väärtused on < m,

—	mitterahuldav, kui vähemalt üks mõõdetud väärtustest on suuremkui näitaja M või kui rohkem kui c/n väärtusi on näitajate m ja M vahel.

3. Proovide võtmise ja uuritavate proovide ettevalmistamise eeskirjad

3.1 Proovide võtmise ja uuritavate proovide ettevalmistamise üldeeskirjad

Kui proovide võtmiseks ja uuritavate proovide ettevalmistamiseks ei ole erieeskirju, kasutatakse standardmeetoditena asjassepuutuvaid Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni ISO standardeid ja juhendit Codex Alimentarius.

3.2 Bakterioloogiliste proovide võtmine tapamajades ning hakkliha ja lihavalmistisi tootvates ettevõtetes

Kariloomade, sigade, lammaste, kitsede ja hobuste rümpadelt proovide võtmise eeskirjad

Destruktiivseid ja mittedestruktiivseid proovide võtmise meetodeid, proovivõtu kohtade valimist ning proovide hoiustamise ja transportimise eeskirju on kirjeldatud standardis ISO 17604.

Proovivõtu igal korral võetakse proovid viielt juhuslikult valitud rümbalt. Proovivõtu kohad tuleb valida tootmisettevõtete kasutatavat tapatehnoloogiat arvestades.

Enterobakterite analüüsi ja aeroobsete mikroorganismide kolooniate arvu proovide võtmisel võetakse proov rümba neljast kohast. Neli koeproovi, kokku 20 cm2 ulatuses, võetakse destruktiivsel meetodil. Mittedestruktiivse meetodi kasutamisel peaks ala, millelt proov võetakse, katma iga proovivõtukoha puhul vähemalt 100 cm2 (50 cm2 väikeste mäletsejaliste rümpade puhul).

Salmonella analüüsideks proovide võtmisel kasutatakse abrasiivset käsnameetodit. Ala, millelt proov võetakse, peaks iga proovivõtukoha puhul katma vähemalt 100 cm2.

Kui proovid võetakse rümba erinevatelt kohtadelt, moodustatakse neist enne läbivaatust liitproov.

Kodulindude rümpadelt proovide võtmise eeskirjad

Salmonella analüüsideks võetakse proovid iga kord vähemalt 15 juhuslikult valitud rümbalt pärast jahutamist. Igast rümbast võetakse umbes 10-grammine tükk kaelanahka. Vajadusel kogutakse kolmerümba kaelanahaproovid enne läbivaatust kokku 5 × 25 grammiseks lõpp-prooviks.

Proovide võtmise juhised

Üksikasjalikumad juhtnöörid rümpadelt proovide võtmise ja eelkõige proovivõtukohtade kohta võib lisada määruse (EÜ) nr 852/2004 artiklis 7 viidatud heade tavade juhistesse.

Rümpade, hakkliha, lihavalmististe ja lihamassi proovide võtmise sagedus

Tapamajade või hakkliha, lihavalmistisi või lihamassi tootvate ettevõtete toidukäitlejad võtavad mikrobioloogilise analüüsi proove vähemal tüks kord nädalas. Iga nädal muudetakse proovide võtmise päeva, et tagada proovivõtmine kõigil nädalapäevadel.

Hakkliha ja lihavalmististe proovide võtmisel E.coli ja aeroobsete mikroorganismide kolooniate arvu analüüsideks ning rümpade proovide võtmisel enterobakterite ja aeroobsete mikroorganismide kolooniate arvu analüüsideks võib kontrollimise sagedust vähendada kahe korrani kuus, kui kuuel järjestikusel nädalal saadakse rahuldavad tulemused.

Proovide võtmisel hakkliha, lihavalmististe ja rümpade Salmonella analüüsideks võib sagedust vähendada kahele korrale kuus, kui 30 järjestikusel nädalal on saadud rahuldavad tulemused. Salmonella proovide võtmise sagedust võib samuti vähendada, kui riigisisene või piirkondlik salmonella kontrollprogramm toimib ja hõlmab kontrolli, mis asendab eespool kirjeldatud proovivõttu. Proovide võtmise sagedust võib lisaks vähendada, kui riigisisene või piirkondlik salmonella kontroll näitab salmonella väikest esinemissagedust tapamaja ostetud loomade hulgas.

Riskianalüüsi põhjendatud tulemuste alusel võib pädeva asutuse otsuse kohaselt vabastada väiketapamajad ning hakkliha ja lihavalmistisi väikestes kogustes tootvad ettevõtted perioodilisest proovivõtmisest.

(1) n = proovi moodustavate ühikute arv; c = proovi nende ühikute arv, mille väärtused on näitajast m suuremad või mille väärtused jäävad näitajate m ja M vahele.

(2) Punktides 1.1-1.24 m = M.

(3) Kasutatakse uusimat standardit.

(4) Kriteeriumidele vastavuse korraline kontroll ei ole tavaasjaoludel kasulik järgmiste valmistoitude puhul:

—	mida on L. monocytogenes'e kõrvaldamiseks kuumtöödeldud või muul viisil töödeldud, kui saastumine ei olepärast seda töötlemist võimalik (näiteks lõpp-pakendis kuumtöödeldud tooted),

—	värske, lõikamata ja töötlemata köögi- ja puuvili, väljaarvatud idandatud seemned,

—	leib, küpsised ja sarnased tooted,

—	pudeli- või pakendiveed, karastusjoogid, õlu, siider, vein, kanged alkohoolsed joogid ja sarnased tooted,

—	suhkur, mesi, kakao ja šokolaaditooted ning muud kondiitritooted,

—	elusad kahepoolmelised molluskid.

(5) Kriteeriumi kohaldatakse siis, kui valmistaja suudab pädevale asutusele piisavalt tõendada, et toode ei ületa kõlblikkusaja jooksul 100 cfu/g piirmäära. Käitleja võib määrata protsessi ajal vahepealsed piirmäärad, mis peavad olema piisavalt madalad selle tagamiseks, et kõlblikkusaja lõpul ei ületataks 100 cfu/g piirmäära.

(6) 1 ml inokulaati 140 mm läbimõõduga Petri tassil või kolmel 90 mm läbimõõduga Petri tassil.

(7) Kriteeriumi kohaldatakse toodetele enne, kui toode on viidud selle tootnud toidukäitleja vahetu kontrolli alt välja, juhul kui toidukäitleja ei suuda pädevale asutusele piisavalt tõendada, et toode ei ületa kõlblikkusaja jooksul 100 cfu/g piirmäära.

(8) Tooteid, mille pH =4,4 või aw =0,92, tooteid, mille pH =5,0 ja aw =0,94, tooteid kõlblikkusajaga kuni 5 päeva peetakse automaatselt sellesse rühma kuuluvaks. Teised tooteliigid võivad selle rühma alla kuuluda, kui see on teaduslikult põhjendatud.

(9) Kriteeriumi kohaldatakse lihamassi puhul, mis on toodetud määruse (EÜ) nr 853/2004 (millega kehtestatakse loomse päritoluga toiduainete hügieeni erieeskirjad) III lisa V jao III peatüki kolmandas punktis nimetatud tehnoloogia alusel.

(10) Välja arvatud tooted, mille puhul valmistaja suudab pädevale asutusele piisavalt tõendada, et toote valmimisaja ja aw tõttu salmonella oht puudub.

(11) Üksnes piima koostisaineid sisaldavad jäätised.

(12) Seemnepartii eelkontroll enne võrsumist või proovi võtmine etapis, kus võib eeldada Salmonella leidmise suurt tõenäosust.

(13) Viide: Hennekinne et al., J. AOAC Internat. Vol. 86, nr 2, 2003.

(14) E. coli kasutatakse siin fekaalse saastumise näitajana.

(15) Vähemalt 10 üksikloomast koosnev liitproov.

(16) Eriti kalaliigid järgmistest sugukondadest: Scombridae, Clupeidae, Engraulidae, Coryfenidae, Pomatomidae, Scombresosidae.

(17) Üksikproove võib võtta jaemüügietapis. Sellisel juhul ei kohaldata määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 14 lõike 6 eeldust, mille kohaselt tuleb kogu partiid pidada ohtlikuks.

(18) Viited: 1. P. Malle, M. Valle, S. Bouquelet. Assay of biogenic amines involved in fish decomposition. J. AOAC Internat. 1996, 79, 43-49.

2. G. Duflos, C. Dervin, P. Malle, S. Bouquelet. Importance of matrix effect in determination of biogenic amines in plaice (Pleuronectes platessa) and whiting (Merlangus merlangus). J. AOAC Internat. 1999, 82, 1097-1101.

(19) Kontrolli tulemusi võib kasutada ka ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide põhimõtetel põhineva korra või protsessi hea hügieenitava tõhususe tõendamiseks.

(20) n = proovi moodustavate ühikute arv; c = proovi nende ühikutearv, mille väärtused jäävad näitajate m ja M vahele.

(21) Punktides 2.1.3-2.1.5 m = M.

(22) Kasutatakse uusimat standardit.

(23) Piirmäärasid (m ja M) kohaldatakse üksnes destruktiivmeetodilvõetud proovide puhul. Päeva keskmise logaritmilise väärtuse väljaarvutamiseksvõetakse esmalt iga üksiku kontrolltulemuse väärtus ja seejärel arvutataksevälja nende väärtuste keskmine.

(24) 50 proovi võetakse 10 järjestikuse proovivõtu jooksulvastavalt käesolevas määruses sätestatud proovide võtmist ja proovivõtusagedust käsitlevatele eeskirjadele.

(25) Proovide arv, kui avastatakse salmonella. Väärtus c tuleb läbivaadata, et arvestada salmonella esinemissageduse vähendamisel saavutatudedusamme. Salmonella väikese esinemissagedusega liikmesriigid või piirkonnadvõivad kasutada madalamat c väärtust ka enne läbivaatamist.

(26) Kriteeriumi ei kohaldata jaemüügietapis toodetud hakklihale,kui toote kõlblikkusaeg on alla 24 tunni.

(27) E. coli kasutatakse siin fekaalsesaastumise näitajana.

(28) Kriteeriume kohaldatakse lihamassi puhul, mis on toodetudmääruse (EÜ) nr 853/2004 (millega kehtestatakse loomse päritoluga toiduainetehügieeni erieeskirjad) III lisa V jao III peatüki kolmandas punktis nimetatudtehnoloogia alusel.

(29) n = proovi moodustavate ühikute arv; c = proovi nende ühikutearv, mille väärtused jäävad näitajate m ja M vahele.

(30) Punktis 2.2.7 m = M.

(31) Kasutatakse uusimat standardit.

(32) Kriteeriumi ei kohaldata toodetele, mida on vaja toiduainetööstuses täiendavalt töödelda.

(33) E. coli kasutatakse siin hügieenitaseme näitajana.

(34) Juustude puhul, milles E. coli e iarene, on E. coli üldarv tavaliselt suurem valmimisperioodi algul, ning juustude puhul, milles E.coli võib areneda, on see tavaliselt suurem valmimisperioodi lõpul.

(35) Välja arvatud juustud, mille puhul suudab valmistaja pädevale asutusele piisavalt tõendada, ei toode ei ole ohtlik stafülokoksete enterotoksiinide tõttu.

(36) Ainult piima koostisaineid sisaldavad jäätised.

(37) n = proovi moodustavate ühikute arv; c = proovi nende ühikutearv, mille väärtused jäävad näitajate m ja M vahele.

(38) Kasutatakse uusimat standardit.

(39) n = proovi moodustavate ühikute arv; c = proovi nende ühikutearv, mille väärtused jäävad näitaja m ja M vahele.

(40) Kasutatakse uusimat standardit.

(41) n = proovi moodustavate ühikute arv; c = proovi nende ühikutearv, mille väärtused jäävad näitajate m ja M vahele.

(42) Kasutatakse uusimat standardit.

II LISA

Artikli 3 lõikes 2 nimetatud uuringud hõlmavad:

—	toote füüsikaliste ja keemiliste omaduste erisusi, näiteks pH, aw, soolasisaldus, säilitusainete kontsentratsioon ja pakendi liik, võttes arvesse säilitamis- ja töötlemistingimusi, saastumisvõimalusi ja kõlblikkusaega,

—	tutvumist kättesaadava teaduskirjanduse ja uuringuandmetega asjaomaste mikroorganismide kasvu ja ellujäämise tingimuste kohta.

Vajadusel korraldab toidukäitleja eespool nimetatud uuringute põhjal lisauuringud, mis võivad hõlmata:

—	kõnealuse toidu kohta koostatud matemaatilist prognoosmudelit, kasutades asjaomases tootes mikroorganismide kriitilise kasvu või ellujäämise tegureid,

—	katseid uurida asjaomase inokuleeritud mikroorganismi võimet tootes erinevates põhjendatult eeldatavates ladustamistingimustes kasvada või ellu jääda,

—	uuringuid, et hinnata tootes kõlblikkusaja jooksul esineda võivate asjaomaste mikroorganismide kasvu või ellujäämist põhjendatult eeldatavates jaotamis-, ladustamis- ja kasutamistingimustes.

Eespool nimetatud uuringute tegemisel arvestatakse toote loomulikku muutuvust, kõnealuseid mikroorganisme ning töötlemis- ja ladustamistingimusi.

22.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 338/27

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2074/2005,

5. detsember 2005,

millega sätestatakse rakendusmeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 853/2004 käsitletud teatavate toodete ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004 käsitletud ametlike kontrollide suhtes, sätestatakse erandid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 852/2004 ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 854/2004

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad, (2) eriti selle artikleid 9, 10 ja 11,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks, (3) eriti selle artikleid 16, 17 ja 18,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks, (4) eriti selle artiklit 63,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 853/2004 on sätestatud loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad. On vaja kehtestada teatavad rakendusmeetmed liha, elusate kahepoolmeliste molluskite, kalandustoodete, piima, munade, konnakoibade ja tigude ning nendest valmistatud toodete suhtes.

(2)	Määrusega (EÜ) nr 854/2004 on kehtestatud erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks. On vaja välja töötada teatavad eeskirjad ning täpsustada lisaks muud nõuded.

(3)	Määrusega (EÜ) nr 882/2004 on kehtestatud ühenduse tasandil ametlike kontrollide korraldamise üldiste eeskirjade ühtlustatud raamistik. On vaja välja töötada teatavad eeskirjad ning täpsustada lisaks muud nõuded.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20XX/.../EÜ aasta direktiiviga 2004/41/EÜ (millega tunnistatakse kehtetuks teatavad direktiivid, mis käsitlevad teatavate inimtoiduks ettenähtud loomse päritoluga toodete tootmise ja turuleviimise toiduhügieeni ning tervishoiunõudeid, ja muudetakse nõukogu direktiive 89/662/EMÜ ja 92/118/EMÜ ning nõukogu otsust 95/408/EÜ) (5) kehtetuks tunnistatud direktiivides sätestatud meetmete teatavad rakendusotsused tunnistatakse kehtetuks otsusega 20XX/../EÜ. (6) Seetõttu tuleks asjaomaste otsuste teatavad osad esitada käesolevas määruses.

(5)	Määruses (EÜ) nr 852/2004 nõutakse, et toidukäitleja peab säilitama andmed ning tegema kõnealustes andmetes sisalduva asjaomase teabe taotluse korral kättesaadavaks pädevale asutusele ja vastuvõtvatele toidukäitlejatele.

(6)

Määruses (EÜ) nr 853/2004 nõutakse, et tapamaja käitaja peab nõudma toiduahelat käsitlevat teavet kõigi tapamajja saadetud või saadetavate loomade puhul, välja arvatud looduslikud ulukid, saama kõnealuse teabe, kontrollima seda ja toimima selle kohaselt. Lisaks sellele peaks tapamaja käitaja kontrollima, et toiduahelat käsitlev teave sisaldaks kõiki määrusega (EÜ) nr 853/2004 nõutud üksikasju.

(7)	Toiduahelat käsitlev teave aitab tapamaja käitajal korraldada tapatoiminguid ja riiklikul veterinaararstil määrata kindlaks nõutavad kontrollmenetlused. Riiklik veterinaararst peaks analüüsima toiduahelat käsitlevat teavet ja kasutama seda kontrollmenetluste lahutamatu osana.

(8)	Võimalikult palju tuleks kasutada olemasolevaid teabevahetussüsteeme ning kohandada neid määruses (EÜ) nr 854/2004 toiduahelat käsitlevale teabele sätestatud nõuetega.

(9)

Et parandada loomade majandamist ettevõtte tasandil ja vastavalt määrusele (EÜ) nr 854/2004 peaks riiklik veterinaararst dokumenteerima ja vajadusel edastama päritoluettevõtte toidukäitlejale ja päritoluettevõttes tegutsevale veterinaararstile või mis tahes asjaomasele pädevale asutusele teabe tapamajas üksikutel loomadel või karjal ilmnenud mis tahes haigusest või seisundist, mis võib mõjutada inimeste või loomade tervist või ohustada loomade heaolu.

(10)

Määrustes (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 854/2004 on sätestatud nõuded kaldal ja laevadel kalandustoodete käitlemise ajal läbiviidavatele parasiidikontrollidele. Toidukäitlejad peavad kalandustoodete tootmise kõikides etappides viima kooskõlas määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa VIII jao V peatüki D osa nõuetega läbi omapoolseid kontrolle tagamaks, et nähtavalt parasiitidega nakatunud kalu ei lubata kasutusse võtta inimtoiduna. Visuaalset kontrolli käsitlevate üksikasjalike eeskirjade vastuvõtmiseks on vaja määratleda nähtava parasiidi ja visuaalse kontrolli mõisted ning määrata kindlaks vaatluste viis ja sagedus.

(11)

Määruses (EÜ) nr 853/2004 sätestatud kontrollid inimtoiduks kõlbmatute kalandustoodete turuleviimise takistamiseks võivad hõlmata teatavaid keemilisi kontrolle, sealhulgas lenduva aluselise lämmastiku üldsisalduse (TVB-N) määramist. On vaja sätestada TVB-N tasemed, mida teatavate liigirühmade puhul ei tohi ületada, ja täpsustada kasutatavad analüüsimeetodid. Teaduslikult tunnustatud analüüsimeetodite kasutamist TVB-N kontrollimiseks tuleks senisel viisil jätkata, kuid on vaja määrata kindlaks standardmeetod, mida võib kasutada tulemuste suhtes tekkiva kahtluse või vaidluse korral.

(12)

PSP-toksiini (Paralytic Shellfish Poison), ASP-toksiini (Amnesic Shellfish Poison) ja lipofiilsete toksiinide piirväärtused on sätestatud määruses (EÜ) nr 853/2004. Standardmeetodiks teatavate toksiinide määramisel ja mürgiste karpide korjamise vältimisel on biotestid. Inimeste tervise kaitseks tuleks piirmäärad ja analüüsimeetodid ühtlustada ning liikmesriigid peaksid neid rakendama. Lisaks bioloogilistele meetoditele tuleks lubada alternatiivseid tuvastusmeetodeid, nagu keemilised meetodid ja in vitro uuringud, kui tõendatakse, et valitud meetodid on sama tõhusad kui bioloogiline meetod ning et nende kasutamine tagab rahva tervise samaväärse kaitse. Lipofiilsete toksiinide kavandatud piirmäärad põhinevad esialgsetel andmetel ja need tuleks uute teaduslike andmete ilmnemisel üle vaadata. Võrdlusmaterjali puudumise tõttu ei võimalda üksnes muude kui biotestide kasutamine praegu saavutada rahva tervise kaitset kõikide nimetatud toksiinide suhtes võrdväärsel tasemel bioloogiliste testide abil saavutatavaga. Tuleb ette näha bioloogiliste testide asendamine niipea kui võimalik.

(13)	Lihamassi, mille tootmisel on kasutatud tehnoloogiat, mis ei muuda lihamassi tootmiseks kasutatava kondi struktuuri, tuleb käsitleda erinevana lihamassist, mille tootmisel on kasutatud kondi struktuuri muutvat tehnoloogiat.

(14)

Esimesena nimetatud tüüpi kindlaksmääratud koostisega lihamassi, mis on toodetud kindlaksmääratud tingimustes, tuleks lubada kasutada lihavalmististes, mille tarbimine on selgelt ette nähtud üksnes pärast kuumtöötlemist. Kõnealused tingimused on seotud eelkõige lihamassi kaltsiumisisaldusega, mis tuleb kindlaks määrata vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 11 lõikele 2. Käesolevas määruses sätestatud suurimat kaltsiumisisaldust tuleks korrigeerida, kui on olemas üksikasjalik teave erineva tooraine kasutamisest tingitud erinevuste kohta.

(15)	Määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 31 lõike 2 punktis f on sätestatud, et liikmesriigid koostavad tunnustatud ettevõtete ajakohastatavad loetelud. Asjaomase teabe kättesaadavaks tegemiseks teistele liikmesriikidele ja üldsusele tuleb kehtestada ühine raamistik.

(16)	Määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa XI jaos on sätestatud inimtoiduks ettenähtud konnakoibade ja tigude valmistamise nõuded. Inimtoiduks ettenähtud konnakoibade ja tigude impordiks kolmandatest riikidest tuleks samuti sätestada konkreetsed nõuded, sealhulgas veterinaarsertifikaadi näidis.

(17)

Määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa XIV ja XV jaos on sätestatud inimtoiduks ettenähtud želatiini ja kollageeni tootmise ja turuleviimise eeskirjad. Inimtoiduks ettenähtud želatiini ja kollageeni ning nende tootmiseks vajaliku tooraine impordiks kolmandatest riikidest tuleb samuti sätestada konkreetsed nõuded, sealhulgas veterinaarsertifikaadi näidis.

(18)

Traditsiooniliste omadustega toitude tootmise jätkamiseks on vaja paindlikkust. Enne 1. jaanuari 2006 jõustunud õigusaktidega on liikmesriigid juba lubanud erandeid paljude selliste toitude suhtes. Pärast nimetatud kuupäeva peaks toidukäitlejatel olema võimalik jätkata segamatult olemasolevate tavade rakendamist. Liikmesriikide paindlikku lähenemist võimaldav menetlus on sätestatud määrustes (EÜ) nr 852/2004, (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 854/2004. Enamikul juhtudel, kus erandeid on juba lubatud, on siiski tegemist väljakujunenud tavade jätkamisega ning teatamise korra, sealhulgas täieliku ohuanalüüsi rakendamine võib panna liikmesriikidele põhjendamatu ja ebaproportsionaalselt suure kohustuse. Seega tuleks määratleda traditsiooniliste omadustega toidud ning sätestada selliste toitude suhtes kohaldatavad üldised tingimused erandina määruses (EÜ) nr 852/2004 sätestatud struktuurinõuetest, võttes asjakohaselt arvesse toiduga seotud tervise-eesmärke.

(19)

Kuna määrused (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 854/2004 võeti vastu enne 2004. aasta 1. mai ühinemist, ei osutata neis uutele liikmesriikidele. Seepärast tuleb nimetatud määruste asjaomastesse sätetesse lisada uute liikmesriikide ISO koodid ja Euroopa Ühenduses kasutatavad lühendid nende riikide keeltes.

(20)

Määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa I jaos on sätestatud kodukabiloomade liha tootmise ja turuleviimise eeskirjad. Rümba ja teiste inimtoiduks ettenähtud kehaosade täieliku nülgimise erandid on sätestatud nimetatud jao IV peatüki punktis 8. Tuleb ette näha nende erandite laiendamine täiskasvanud veiste jalgadele, tingimusel et need vastavad samadele nõuetele, mida kohaldatakse vasikajalgade suhtes.

(21)	Teatavad tavad võivad tarbijat eksitada teatavate toodete koostise suhtes. Eelkõige tuleks keelata vettsiduvate ainetega töödeldud kodulinnuliha müük värske liha nime all, et mitte petta tarbija ootusi.

(22)

Euroopa Toiduohutusameti 30. augusti 2004. aasta arvamuses selgitati, et Gempylidae sugukonna kaladest, eelkõige liikidest Ruvettus pretiosus ja Lepidocybium flavobrunneum saadavad tooted võivad teatavates tingimustes kasutamisel tekitada mao- ja sooletegevuse häireid. Selle sugukonna liikidest valmistatud kalandustoodete suhtes tuleks seetõttu kohaldada turustamistingimusi.

(23)

Määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa IX jaos on sätestatud konkreetsed hügieeninõuded toorpiimale ja piimatoodetele. Vastavalt I peatüki II osa B alaosa punkti 1 alapunktile e tohib kasutada üksnes selliseid nisa desinfitseerimise vahendeid ja muid udara puhastamiseks ettenähtud tooteid, mille on heaks kiitnud pädev asutus. Kõnealuses osas ei ole siiski esitatud üksikasjalikku lubade süsteemi. Et tagada liikmesriikide ühtlustatud lähenemine, on vaja täpsustada nimetatud lubade andmise menetlused.

(24)

Määruses (EÜ) nr 853/2004 on nõutud, et toidukäitlejad tagaksid toorpiima ja piimatoodete töötlemisel kasutatava kuumutamise vastavuse rahvusvaheliselt tunnustatud normidele. Siiski tuleks kõnealuses sektoris kasutatavate teatavate kuumutamisviiside spetsiifilisuse ja nende mõju tõttu toidu ohutusele ja loomade tervisele anda toidukäitlejatele selles osas selgemaid juhiseid.

(25)	Määruses (EÜ) nr 853/2004 on võetud tarvitusele uus määratlus toodete jaoks, mis saadakse pärast koore eemaldamist töötlemata munast. Seetõttu on vaja muuta selgemaks nimetatud tooteid käsitlevad eeskirjad ning muuta vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa X jao II peatükki.

(26)

Määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa XIV jaos on sätestatud konkreetsed sanitaareeskirjad želatiini kohta. Nimetatud eeskirjad hõlmavad nõudeid, mis käsitlevad želatiini tootmiseks kasutatavaid tooraineid ning nende toorainete transporti ja säilitamist. Eeskirjades on sätestatud ka želatiini tootmise suhtes kohaldatavad nõuded. Tuleb ette näha ka želatiini märgistamise suhtes kohaldatavad eeskirjad.

(27)

Teaduse areng on võimaldanud kehtestada ISO 16649-3 standardmeetodina E. coli määramiseks kahepoolmelistes molluskites. Kõnealune standardmeetod on kehtestatud A-klassi aladelt pärinevate elusate kahepoolmeliste molluskite suhtes vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 2073/2005 toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumide kohta. (7) Seetõttu tuleb näha ette ISO 16649-3 kasutamine E. coli kõige tõenäosema arvu määramise standardmeetodina ka B- ja C-klassi aladelt pärinevate elusate kahepoolmeliste molluskite puhul. Alternatiivsete meetodite kasutamist tuleks lubada üksnes juhul, kui need on standardmeetodiga võrdväärsed.

(28)	Seetõttu tuleks määrusi (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 854/2004 vastavalt muuta.

(29)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Toiduahelat käsitlevale teabele esitatavad nõuded määruste (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 854/2004 kohaldamisel

Määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa III jaos ja määruse (EÜ) nr 854/2004 I lisa I jao II peatüki A osas osutatud toiduahelat käsitlevale teabele esitatavad nõuded on sätestatud käesoleva määruse I lisas.

Artikkel 2

Kalandustoodetele esitatavad nõuded määruste (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 854/2004 kohaldamisel

Määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 11 lõikes 9 ning määruse (EÜ) nr 854/2004 artikli 18 lõigetes 14 ja 15 osutatud kalandustoodetele esitatavad nõuded on sätestatud käesoleva määruse II lisas.

Artikkel 3

Merebiotoksiinide tunnustatud kontrollimeetodid määruste (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 854/2004 kohaldamisel

Määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 11 lõikes 4 ning määruse (EÜ) nr 854/2004 artikli 18 lõike 13 punktis a osutatud merebiotoksiinide tunnustatud kontrollimeetodid on sätestatud käesoleva määruse III lisas.

Artikkel 4

Lihamassi kaltsiumisisaldus määruse (EÜ) nr 853/2004 kohaldamisel

Määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 11 lõikes 2 osutatud lihamassi kaltsiumisisaldus on sätestatud käesoleva määruse IV lisas.

Artikkel 5

Ettevõtete loetelud määruse (EÜ) nr 882/2004 kohaldamisel

Määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 31 lõike 2 punktis f osutatud ettevõtete loeteludele esitatavad nõuded on sätestatud käesoleva määruse V lisas.

Artikkel 6

Konnakoibade, tigude, želatiini ja kollageeni veterinaarsertifikaatide näidised määruse (EÜ) nr 853/2004 kohaldamisel

Määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 6 lõike 1 punktis d osutatud konnakoibade, tigude, želatiini ja kollageeni impordiks ning želatiini ja kollageeni tootmiseks vajalike toorainete impordiks ettenähtud veterinaarsertifikaatide näidised on esitatud käesoleva määruse VI lisas.

Artikkel 7

Erandid määrusest (EÜ) nr 852/2004 traditsiooniliste omadustega toitude puhul

1. Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab mõiste “traditsiooniliste omadustega toidud” toite, mida liikmesriikides, kus neid tavapäraselt valmistatakse:

a)	tuntakse ajalooliselt traditsiooniliste toodetena või

b)	toodetakse vastavalt traditsioonilise protsessi vormistatud või registreeritud tehnilistele juhenditele või vastavalt traditsioonilistele tootmismeetoditele või

c)	kaitstakse traditsiooniliste toiduainetena ühenduse, riiklike, regionaalsete või kohalike õigusaktidega.

2. Liikmesriikidel on lubatud teha traditsiooniliste omadustega toite valmistavatele ettevõtetele üksikjuhtudel või üldistel alustel kohaldatavaid erandeid nõuetest, mis on sätestatud:

määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa II peatüki punktis 1 ruumide suhtes, kus nimetatud tooted puutuvad kokku keskkonnaga, mis on vajalik nende omaduste osaliseks väljakujunemiseks. Kõnealuste ruumide seinad, laed ja uksed ei pea olema siledad, veekindlad, mitteimavad või korrosioonikindlast materjalist ning ruumidel võivad olla looduslikud seinad, laed ja põrandad;

määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa II peatüki punkti 1 alapunktis f ja V peatüki punktis 1 konkreetsete toodete valmistamiseks, pakendamiseks ja pakkimiseks kasutatavate vahendite ja seadmete materjali suhtes.

Punktis a osutatud ruumide puhastamise ja desinfitseerimise meetmeid ja sagedust tuleb kohandada vastavalt tegevusele, et võtta arvesse ruumide mikrofloora eripära.

Punktis b osutatud vahendid ja seadmed peavad olema alati puhtad ning neid tuleb korrapäraselt puhastada ja desinfitseerida.

3. Lõikes 2 sätestatud erandeid lubavad liikmesriigid teatavad sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele hiljemalt 12 kuud pärast üksikjuhtudel või üldistel alustel kohaldatavate erandite lubamist. Igas teatises:

a)	esitatakse kohandatud nõuete lühikirjeldus;

b)	kirjeldatakse asjaomaseid toite ja ettevõtteid;

c)	esitatakse muu asjaomane teave.

Artikkel 8

Määruse (EÜ) nr 853/2004 muudatused

Määruse (EÜ) nr 853/2004 II ja III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse VII lisale.

Artikkel 9

Määruse (EÜ) nr 854/2004 muudatused

Määruse (EÜ) nr 854/2004 I, II ja III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse VIII lisale.

Artikkel 10

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006, välja arvatud V lisa II ja III peatükk, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. detsember 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) ELT L 139, 30.4.2004, lk 1. Parandatud ELT L 226, 25.6.2004, lk 3.

(2) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55. Parandatud ELT L 226, 25.6.2004, lk 22.

(3) ELT L 139, 30.4.2004, lk 206. Parandatud ELT L 226, 25.6.2004, lk 83.

(4) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1. Parandatud ELT L 191, 28.5.2004, lk 21.

(5) ELT L 157, 30.4.2004, lk 33. Parandatud ELT L 195, 2.6.2004, lk 12.

(6) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(7) Vt käesolev Euroopa Liidu Teataja lk 1.

I LISA

TOIDUAHELAT KÄSITLEV TEAVE

I JAGU

TOIDUKÄITLEJATE KOHUSTUSED

Tapaloomi kasvatavad toidukäitlejad tagavad, et tapamajja saadetavate loomade saatedokumendid sisaldavad määruses (EÜ) nr 853/2004 osutatud toiduahelat käsitleva vajaliku teabe, nii et asjaomasel tapamaja käitajal on sellele juurdepääs.

II JAGU

PÄDEVATE ASUTUSTE KOHUSTUSED

I PEATÜKK

TOIDUAHELAT KÄSITLEVA TEABE ESITAMINE

1.	Lähetuskoha pädev asutus teatab lähetavale toidukäitlejale toiduahelat käsitleva miinimumteabe, mis tuleb tapamajale esitada vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa III jaole.

Tapmispaiga pädev asutus kontrollib, et:

a)	toiduahelat käsitlevat teavet vahetatakse loomi kasvatanud või enne lähetamist hoidnud toidukäitleja ning tapamaja käitaja vahel järjepidevalt ja tõhusalt;

b)	toiduahelat käsitlev teave on kehtiv ja usaldusväärne;

c)	vajaduse korral antakse ettevõttele tagasisidet.

3.	Kui loomad saadetakse tapmisele teise liikmesriiki, teevad lähetuskoha pädev asutus ja tapmispaiga pädev asutus koostööd, et tagada tapamaja käitaja hõlbus juurdepääs lähetava toidukäitleja esitatud teabele.

II PEATÜKK

TAGASISIDE PÄRITOLUETTEVÕTTELE

1.	Riiklik veterinaararst võib kasutada liites esitatud näidisdokumenti, et esitada asjaomased kontrollitulemused, mis tuleb edastada samas liikmesriigis asuvale ettevõttele, kus loomi enne tapmist kasvatati, vastavalt määruse (EÜ) nr 854/2004 I lisa II jao I peatükile.

2.	Pädev asutus vastutab asjaomaste kontrollitulemuste edastamise eest juhtudel, mil loomi kasvatatakse teise liikmesriigi ettevõttes, ning peab selleks täitma liites esitatud näidisdokumendi nii lähetava riigi kui ka vastuvõtva riigi keeles.

I lisa LIIDE

NÄIDISDOKUMENT

1.	Identifitseerimisandmed
	1.1.	Päritoluettevõte (nt omanik või haldaja)
		nimi/number
		täielik aadress
		telefoninumber
	1.2.	Identifitseerimisnumbrid (lisada eraldi loetelu)
		loomade koguarv (liikide kaupa)
		identifitseerimisraskused (kui on)
	1.3.	Karja/puuri tunnus (kui on kohaldatav)
	1.4.	Loomaliik
	1.5.	Veterinaarsertifikaadi viitenumber
2.	Tapaeelsed leiud
	2.1.	Heaolu
		haigestunud loomade arv
		tüüp/klass/vanus
		tähelepanekud (nt sabade hammustamine)
	2.2.	Loomad tarniti määrdunuina
	2.3.	Kliinilised leiud (haigus)
		haigestunud loomade arv
		tüüp/klass/vanus
		tähelepanekud
		kontrollimiskuupäev
	2.4.	Laboratoorsed leiud (1)
3.	Tapajärgsed leiud
	3.1.	(Makroskoopilised) leiud
		haigestunud loomade arv
		tüüp/klass/vanus
		looma(de) kahjustatud organ või kehaosa
		tapmiskuupäev
	3.2.	Haigus (võib kasutada koode (2))
		haigestunud loomade arv
		tüüp/klass/vanus
		looma(de) kahjustatud organ või kehaosa
		rümp tunnistatud osaliselt või täielikult kõlbmatuks (põhjus)
		tapmiskuupäev
	3.3.	Laboratoorsed leiud (3)
	3.4.	Muud leiud (nt parasiidid, võõrkehad jne)
	3.5.	Heaolu puudutavad leiud (nt murtud jalad)
4.	Lisateave
5.	Kontaktandmed
	5.1.	Tapamaja (loanumber)
		nimi
		täielik aadress
		telefoninumber
	5.2.	E-posti aadress, kui on olemas
6.	Riiklik veterinaararst (nimi trükitähtedega)
		allkiri ja tempel
7.	Kuupäev
8.	Käesolevale vormile lisatud lehtede arv:

(1) Mikrobioloogilised, keemilised, seroloogilised jne (tulemused esitada lisana).

(2) Pädev asutus võib kehtestada järgmised koodid: kood A Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni loetletud haiguste puhul; koodid B100 ja B200 heaoluga seotud probleemide puhul (määruse (EÜ) nr 854/2004 I lisa I jao II peatüki punkt C) ning koodid C100–C290 liha käsitlevate otsuste puhul (määruse (EÜ) nr 854/2004 I lisa II jao V peatüki lõike 1 punktid a–u). Kodeerimissüsteem võib vajadusel sisaldada alajaotusi (nt C141 kerge üldhaiguse puhul, C142 raskema haiguse puhul jne). Kui kasutatakse koode, siis peavad need koos nende tähenduse seletusega olema toidukäitlejale kergesti kättesaadavad.

(3) Mikrobioloogilised, keemilised, seroloogilised jne (tulemused esitada lisana).

II LISA

KALANDUSTOOTED

I JAGU

TOIDUKÄITLEJATE KOHUSTUSED

Käesolevas jaos sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad visuaalse kontrolli kohta, mille eesmärgiks on avastada parasiite kalandustoodetes.

I PEATÜKK

MÕISTED

1.	Nähtav parasiit – parasiit või nende kogum, mida suuruse, värvuse või tekstuuri järgi saab kala koest selgesti eristada.

2.	Visuaalne kontroll – kontroll, mis viiakse läbi kala või kalandustoodete terviklikkust rikkumata, ilma optiliste suurendusvahenditeta ja inimsilmale heades valgustingimustes ning mis vajaduse korral hõlmab ka läbivalgustamist.

3.	Läbivalgustamine – lamedate kalade ja fileetükkide puhul nende hoidmine pimendatud ruumis vastu valgust, et avastada parasiite.

II PEATÜKK

VISUAALNE KONTROLL

Visuaalne kontroll viiakse läbi esindusliku valimiga. Kaldal asuvate ettevõtete vastutavad isikud ning tehaslaevadel töötavad asjatundjad määravad kalandustoodete tüübi, geograafilise päritolu ja kasutuse põhjal kindlaks kontrolli ulatuse ja sageduse. Asjatundjad kontrollivad visuaalselt tootmise käigus sisikonnast puhastatud kala kõhuõõnt, inimtoiduks ettenähtud maksa ja kalamarja. Sõltuvalt rookimisviisist viiakse visuaalne kontroll läbi:

a)	sisikonna käsitsi eemaldamise korral käitlejate poolt pidevalt kogu sisikonna eemaldamise ja pesemise protsessi käigus;

b)	sisikonna mehaanilise eemaldamise korral proovide võtmise teel esinduslikust valimist, milleks on vähemalt kümme kala partii kohta.

Kalafilee ja kalalõikude visuaalse kontrolli peavad läbi viima asjatundjad trimmimise ajal ja pärast fileerimist või viilutamist. Kui üksikute fileetükkide kontrollimine ei ole nende suuruse või fileerimistoimingute tõttu võimalik, tuleb koostada proovivõtuplaan ja teha see pädevatele asutustele kättesaadavaks kooskõlas määruse (EÜ) 853/2004 III lisa VIII jao II peatüki punktiga 4. Kui tehniliselt on vajalik fileetükkide läbivalgustamine, tuleb see proovivõtuplaanis ette näha.

II JAGU

PÄDEVATE ASUTUSTE KOHUSTUSED

I PEATÜKK

LENDUVA ALUSELISE LÄMMASTIKU ÜLDSISALDUSE (TVB-N) PIIRVÄÄRTUSED TEATAVATE KALANDUSTOODETE RÜHMADE PUHUL JA KASUTATAVAD ANALÜÜSIMEETODID

II peatükis loetletud liigirühmadesse kuuluvaid töötlemata kalandustooteid peetakse inimtoiduks kõlbmatuks, kui organoleptiline hindamine on tekitanud kahtluse nende värskuses ning keemiline analüüs näitab järgmiste TVB-N piirväärtuste ületamist:

a)	25 milligrammi lämmastikku 100 grammi liha kohta II peatüki punktis 1 nimetatud liikide puhul;

b)	30 milligrammi lämmastikku 100 grammi liha kohta II peatüki punktis 2 nimetatud liikide puhul;

c)	35 milligrammi lämmastikku 100 grammi liha kohta II peatüki punktis 3 nimetatud liikide puhul.

TVB-N väärtuse kontrollimisel on standardmeetodiks III peatükis sätestatud meetod, mis hõlmab perkloorhappega valguvabaks muudetud ekstrakti destilleerimist.

2.	Punktis 1 nimetatud destilleerimiseks tuleb kasutada aparaati, mis vastab IV peatükis esitatud joonisele.

Tavameetodid, mida võib kasutada TVB-N väärtuse kontrollimiseks, on järgmised:

—	Conway ja Byrne'i kirjeldatud mikrodifusiooni meetod (1933),

—	Antonacopoulose kirjeldatud otsedestilleerimismeetod (1968),

—	trikloroäädikhappega valguvabaks muudetud ekstrakti destilleerimine (Codex Alimentariuse kala- ja kalatoodete komitee (1968)).

Prooviks võetakse umbes 100 g liha vähemalt kolmest eri punktist, peenestatakse ja segatakse.

Liikmesriigid soovitavad ametlikel laboritel kasutada oma töös eespool nimetatud standardmeetodit. Tavameetodiga saadud tulemuse suhtes tekkinud kahtluse või vaidluse korral tohib tulemuste kontrollimiseks kasutada üksnes standardmeetodit.

II PEATÜKK

LIIGIRÜHMAD, MILLELE ON KINDLAKS MÄÄRATUD TVB-N PIIRVÄÄRTUS

1.	Sebastes spp., Helicolenus dactylopterus, Sebastichthys capensis.

2.	Sugukonda Pleuronectidae kuuluvad liigid (välja arvatud hiidlest (Hippoglossus spp.).

3.	Salmo salar, sugukonda Merlucciidae kuuluvad liigid, sugukonda Gadidae kuuluvad liigid.

III PEATÜKK

LENDUVA ALUSELISE LÄMMASTIKU ÜLDSISALDUSE (TVB-N) MÄÄRAMINE KALAS JA KALANDUSTOODETES

A. STANDARDMEETOD

1. Eesmärk ja kasutusala

Käesolev meetod on standardmeetod TVB-N määramiseks kalas ja kalandustoodetes. Meetod võimaldab määrata TVB-N väärtusi alates 5 mg/100 g kuni vähemalt 100 mg/100 g.

2. Määratlus

TVB-N tähendab lenduvates lämmastikalustes sisalduva lämmastiku kontsentratsiooni, mis on määratud allkirjeldatud meetodil.

Kõnesolevat suurust väljendatakse milligrammides 100 grammi kohta (mg/100 g).

3. Lühikirjeldus

Lenduvad lämmastikalused ekstraheeritakse proovist 0,6-molaarse perkloorhappe lahusega. Pärast leelistamist destilleeritakse ekstrakti veeauruga ja lenduvad aluselised ühendid absorbeeritakse hapet sisaldavas vastuvõtukolvis. TVB-N määratakse absorbeeritud aluste tiitrimisega.

4. Reaktiivid

Kui ei ole märgitud teisiti, tuleb kasutada analüütilise puhtusastmega reaktiive. Kasutatav vesi peab olema kas destilleeritud või demineraliseeritud ja vähemalt sama puhtusastmega. Kui ei ole märgitud teisiti, tähendab “lahus” järgmisi vesilahuseid:

a)	perkloorhappe lahus = 6 g/100 ml;

b)	naatriumhüdroksiidi lahus = 20 g/100 ml;

soolhappe standardlahus kontsentratsiooniga 0,05 mol/l ((0,05 N);

Märkus:

automaatse destilleerimisaparaadi kasutamise korral peaks tiitrimine toimuma soolhappe standardlahusega, mis sisaldab 0,01mol/l ((0,01 N) HCl;

d)	boorhappe lahus = 3 g/100 ml;

e)	vahutamisvastane aine (silikoon);

f)	fenoolftaleiini lahus = 1 g/100 ml 95 % etanool;

g)	indikaatorlahus (Tashiro segaindikaator): lahustatakse 2 g metüülpunast ja 1 g metüleensinist 1 000 ml 95-protsendilises etanoolis.

5. Vahendid ja tarvikud

a)	Hakklihamasin piisavalt homogeense kalahakkliha valmistamiseks.

b)	Homogenisaator pöörete arvuga 8 000 kuni 45 000 pööret minutis.

c)	Kurdfilter, läbimõõt 150 mm, kiirfiltreeriv.

d)	Bürett, 5 ml, skaalajaotise väärtusega 0,01 ml.

e)	Aurudestillatsiooni seade. Seade peab võimaldama toodetavat aurukogust reguleerida ja tagama auru tootmise püsiva kiiruse vajaliku ajavahemiku vältel. Seadeldis peab tagama, et eralduvad vabad alused ei saaks leelistavate ainete lisamise ajal lenduda.

6. Määramise käik

Hoiatus: Perkloorhape on tugeva söövitava toimega ja selle happe kasutamisel tuleb rakendada vajalikke ettevaatus- ja ennetusmeetmeid. Proovid tuleks pärast nende saabumist valmistada ette võimalikult kiiresti, vastavalt järgmistele juhistele.

Proovi ettevalmistamine

Analüüsitav proov tuleks hoolikalt peenestada punkti 5 alapunktis a kirjeldatud hakklihamasinas. Sobivasse anumasse võetakse peenestatud proovi täpne kaalutis, 10 g +0,1 g. See segatakse 90,0 ml punkti 4 alapunktis a nimetatud perkloorhappe lahusega, homogeniseeritakse kaks minutit punkti 5 alapunktis b kirjeldatud homogenisaatoriga ja filtritakse seejärel.

Nii saadud ekstrakti võib säilitada vähemalt seitse päeva temperatuuril 2–6 oC.

Aurudestillatsioon

50,0 ml vastavalt alapunktile a saadud ekstrakti pannakse punkti 5 alapunktis e kirjeldatud aurudestillatsiooni seadmesse. Lisatakse mõni tilk punkti 4 alapunktis f nimetatud fenoolftaleiini lahust, et hiljem oleks näha, kas ekstrakti on piisavalt leelistatud. Pärast paari tilga vahutamisvastase aine (silikooni) lisamist lisatakse ekstraktile 6,5 ml punkti 4 alapunktis b nimetatud naatriumhüdroksiidi lahust ja alustatakse kohe destilleerimist veeauruga.

Destilleerimise kiirus reguleeritakse selliseks, et 10 minuti jooksul tekiks umbes 100 ml destillaati. Vastuvõtukolbi on pandud 100 ml punkti 4 alapunktis d nimetatud boorhappe lahust, millele on lisatud kolm kuni viis tilka punkti 4 alapunktis g kirjeldatud indikaatorlahust, ja destillaadi väljavoolutoru on sukeldatud sellesse lahusesse. Täpselt 10 minuti pärast destilleerimine lõpetatakse. Destillaadi väljavoolutoru eemaldatakse vastuvõtukolvist ja loputatakse veega. Vastuvõtukolvi lahuses sisalduvad lenduvad alused määratakse tiitrimise teel punkti 4 alapunktis c nimetatud soolhappe standardlahusega.

Tiitrimise lõpppunktis peaks pH olema 5,0 ± 0,1.

c)	Tiitrimine On vaja teha kaks määramist. Määramine toimus nõuetekohaselt, kui kahe määramise tulemused ei erine rohkem kui 2 mg/100 g.

d)	Pimekatse Pimekatse viiakse läbi alapunktis b kirjeldatud viisil. Ekstrakti asemel kasutatakse 50,0 ml punkti 4 alapunktis a nimetatud perkloorhappe lahust.

7. TVB-N arvutamine

Vastuvõtukolvi lahuse tiitrimisel soolhappega punkti 4 alapunkti c kohaselt arvutatakse TVB-N järgmise valemi järgi:

Formula

V1 – 0,01 N soolhappelahuse maht milliliitrites proovi kohta

V0 – 0,01 N soolhappelahuse maht milliliitrites pimekatses

M – proovi mass grammides

Märkused

1.	On vaja teha kaks määramist. Määramine toimus nõuetekohaselt, kui kahe määramise tulemused ei erine rohkem kui 2 mg/100 g.

2.	Seadme kontrollimiseks destilleeritakse NH4Cl lahuseid, mis vastavad TVB/N väärtusele 50 mg/100 g.

3.	Korduvust iseloomustav standardhälve Sr = 1,20 mg/100 g. Korratavust iseloomustav standardhälve SR = 2,50 mg/100 g.

IV PEATÜKK

AURUDESTILLATSIOONI SEADE TVB-N MÄÄRAMISEL

III LISA

MEREBIOTOKSIINIDE MÄÄRAMISE TUNNUSTATUD MEETODID

Pädevad asutused ja vajaduse korral toidukäitlejad kasutavad järgmisi analüüsimeetodeid, et kontrollida vastavust määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa VII jao V peatüki punktis 2 sätestatud piirväärtustele.

Vastavalt nõukogu direktiivi 86/609/EMÜ (1) artikli 7 lõigetele 2 ja 3 tuleb bioloogiliste meetodite kasutamisel arvestada loomkatsete asendamise, täpsustamise ja vähendamise võimalusi.

I PEATÜKK

PARALÜÜTILISE KARPLOOMAMÜRGI (PSP) MÄÄRAMISE MEETOD

Paralüütilise karploomamürgi (PSP) sisaldus molluskite söödavates osades (kogu kehas või mis tahes eraldi söödavas osas) tuleb kindlaks teha bioloogilise katsemeetodi või mõne muu rahvusvaheliselt tunnustatud meetodi abil. Bioloogilist meetodit võib vajaduse korral kasutada koos saksitoksiini ja selle analoogide, mille jaoks on olemas standardid, määramise mõne muu meetodiga.

2.	Tulemuste vaidlustamise korral kasutatakse standardmeetodina bioloogilist meetodit.

II PEATÜKK

ASP-TOKSIINI (AMNESIC SHELLFISH POISON) MÄÄRAMISE MEETOD

ASP-toksiini sisaldus molluskite söödavates osades (kogu kehas või mis tahes eraldi söödavas osas) tuleb kindlaks teha kõrgefektiivse vedelikkromatograafia (HPLC) või mõne muu tunnustatud meetodi abil.

Tulemuste vaidlustamise korral kasutatakse standardmeetodina kõrgefektiivse vedelikkromatograafia meetodit.

III PEATÜKK

LIPOFIILSETE TOKSIINIDE MÄÄRAMISE MEETODID

A. Bioloogilised meetodid

Määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa VII jao V peatüki punkti 2 alapunktides c, d ja e nimetatud meretoksiinide avastamiseks võib kasutada hiirtel seeriatena tehtavaid bioteste, mis erinevad katseks võetava osa (hepatopankreas või kogu keha) ning ekstraheerimiseks ja puhastamiseks kasutatavate lahuste poolest. Tundlikkus ja selektiivsus sõltuvad ekstraheerimiseks ja puhastamiseks kasutatavate lahuste valikust ning seda tuleks arvesse võtta meetodi valimisel, et kõik toksiinid oleksid hõlmatud.

Ühel hiirel tehtavat, atsetooniga ekstraheerimist sisaldavat biotesti saab kasutada okadaiinhappe, dinofüsistoksiinide, pektenotoksiinide ja jessotoksiinide määramiseks. Seda uuringut võib vajaduse korral täiendada võimalike segavate ainete kõrvaldamise etappidega, kasutades jaotumist kahe vedelikufaasi vahel etüülatsetaadi/vee või diklorometaani/vee süsteemides. Määruses sätestatud asaspirohappesisalduse määramisel võetakse selle meetodi puhul katsekoguseks kogu keha.

Igaks katseks võetakse kolm hiirt. Kui kaks hiirt kolmest surevad 24 tunni jooksul pärast seda, kui neist igaühele on süstitud ekstrakti koguses, mis vastab 5 g hepatopankreasele või 25 g kogu kehale, siis loetakse, et ühe või mitme määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa VII jao V peatüki punkti 2 alapunktides c, d ja e nimetatud toksiini sisaldus proovis on lubatust suurem.

Hiirtel tehtavat biotesti, mis sisaldab ekstraheerimist atsetooniga ja sellele järgnevat jaotumisetappi vee-dietüüleetri süsteemis, võib kasutada okadaiinhappe, dinofüsistoksiinide, pektenotoksiinide ja asaspirohapete määramiseks, kuid mitte jessotoksiinide määramiseks, kuna jaotumisetapis võib esineda nende toksiinide kadu. Igaks katseks võetakse kolm hiirt. Kui kaks hiirt kolmest surevad 24 tunni jooksul pärast seda, kui neist igaühele on süstitud ekstrakti koguses, mis vastab 5 g hepatopankreasele või 25 g kogu kehale, siis loetakse, et okadaiinhappe, dinofüsistoksiinide, pektenotoksiinide ja asaspirohapete sisaldus proovis ületab määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa VII jao V peatüki punkti 2 alapunktides c ja e lubatu.

Rottidel tehtava biotestiga saab määrata okadaiinhapet, dinofüsistoksiine ja asaspirohappeid. Igaks katseks võetakse kolm rotti. Kui kolmest rotist ühel tekib kõhulahtisus, siis loetakse, et okadaiinhappe, dinofüsistoksiinide ja asaspirohapete sisaldus proovis ületab määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa VII jao V peatüki punkti 2 alapunktides c ja e lubatu.

B. Alternatiivsed määramismeetodid

Bioloogiliste meetodite asemel või nende täiendamiseks võib kasutada teisi meetodeid, nagu kõrgefektiivne vedelikkromatograafia koos fluorimeetrilise määramisega, vedelikkromatograafia, massispektromeetria, immunoloogiline analüüs, ja funktsiooniuuringuid, näiteks fosfataasi inhibeerimise katset, tingimusel et neid eraldi või koos kasutades saab määrata vähemalt järgmisi analooge, et nad ei ole vähem tõhusad kui bioloogilised meetodid ja et nende kasutamine tagab rahva tervise samaväärse kaitse:

—	okadaiinhape ja dinofüsistoksiinid: DTX3 määramiseks võib olla vajalik hüdrolüüsietapp,

—	pektenotoksiinid: PTX1 ja PTX2,

—	jessotoksiinid: YTX, 45 OH YTX, homo YTX ja 45 OH homo YTX,

—	asaspirohapped: AZA1, AZA2 ja AZA3.

2.	Kui avastatakse uusi inimeste tervisele ohtlikke analooge, tuleks ka neid analüüsida. Keemilisi analüüse saab teha ainult siis, kui on olemas standardid. Kogumürgisus arvutatakse, kasutades iga toksiini kohta teadaolevatel mürgisuse andmetel põhinevaid ümberarvutuskoefitsiente.

3.	Kõnealuste meetodite tulemuslikkuse näitajad määratakse kindlaks pärast rahvusvaheliselt heakskiidetud protokolli kohast valideerimist.

4.	Bioloogilised meetodid asendatakse kohe alternatiivsete määramismeetoditega, kui määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa VI jao V peatükis osutatud toksiinide määramiseks vajalikud etalonained on kättesaadavad, meetodid on valideeritud ja käesolev peatükk on vastavalt muudetud.

(1) EÜT L 358, 18.12.1986, lk 1.

IV LISA

LIHAMASSI KALTSIUMISISALDUS

Määruses (EÜ) nr 853/2004 osutatud lihamassi kaltsiumisisaldus:

1.	ei tohi ületada 0,1 % (=100 mg/100 g või 1 000 ppm) värskes tootes;

2.	määratakse standardse rahvusvahelise meetodiga.

V LISA

TUNNUSTATUD TOIDUETTEVÕTETE LOETELUD

I PEATÜKK

JUURDEPÄÄS TUNNUSTATUD TOIDUETTEVÕTETE LOETELUDELE

Selleks, et abistada liikmesriike ajakohaste tunnustatud ettevõtete loetelude kättesaadavaks tegemisel teistele liikmesriikidele ja üldsusele, avab komisjon veebilehe, kus liikmesriigid panevad üles lingid oma veebilehtedele.

II PEATÜKK

LIIKMESRIIKIDE VEEBILEHTEDE VORM

A. Koondloetelu

1.	Iga liikmesriik annab komisjonile viite oma ametlikule veebisaidile, kus on esitatud määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punktis 8.1 määratletud loomseid saadusi käitlevate tunnustatud ettevõtete koondloetelu.

2.	Lõikes 1 osutatud koondloetelu on esitatud ühe tabelina ja ühes või mitmes ühenduse ametlikus keeles.

B. Süsteemi ülesehitus

1.	Koondloetelu sisaldava veebisaidi töötab välja pädev asutus või vajaduse korral üks määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 4 osutatud pädevatest asutustest.

Koondloetelu sisaldab linke:

a)	sama veebisaidi teistele veebilehtedele;

b)	veebisaitidele, mida haldavad teised pädevad asutused, üksused või, kui on asjakohane, teised organid, kui lõikes 1 osutatud pädev asutus ei halda tunnustatud toidukäitlemisettevõtete loetelusid.

III PEATÜKK

TUNNUSTATUD ETTEVÕTETE LOETELUDE KUJUNDUS JA KOODID

Tunnustatud toidukäitlemisettevõtteid käsitleva teabe laiema kättesaadavuse tagamiseks ja loetelude loetavuse parandamiseks kehtestatakse kujundus, mis sisaldab asjakohast teavet ja koode.

IV PEATÜKK

TEHNILINE KIRJELDUS

II ja III peatükis osutatud ülesanded ja toimingud viiakse läbi vastavalt komisjoni avaldatud tehnilistele kirjeldustele.

VI LISA

VETERINAARSERTIFIKAADI NÄIDIS KONNAKOIBADE, TIGUDE, ŽELATIINI JA KOLLAGEENI IMPORDI JAOKS

I JAGU

KONNAKOIVAD JA TEOD

Määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 6 lõike 1 punktis d osutatud veterinaarsertifikaadid konnakoibade ja tigude impordi jaoks vastavad käesoleva lisa I liite A ja B osas sätestatud näidistele.

II JAGU

ŽELATIIN

Määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 6 lõike 1 punktis d osutatud veterinaarsertifikaadid želatiini ja selle valmistamiseks vajalike toorainete impordi jaoks vastavad käesoleva lisa II liite A ja B osas sätestatud näidistele, ilma et see piiraks muude ühenduse õigusaktide, sealhulgas, kuid mitte ainult transmissiivset spongioosset entsefalopaatiat ja hormoone käsitlevate konkreetsete õigusaktide kohaldamist.

III JAGU

KOLLAGEEN

Määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 6 lõike 1 punktis d osutatud veterinaarsertifikaadid kollageeni ja selle valmistamiseks vajalike toorainete impordi jaoks vastavad käesoleva lisa III liite A ja B osas sätestatud näidistele, ilma et see piiraks muude ühenduse õigusaktide, sealhulgas, kuid mitte ainult transmissiivset spongioosset entsefalopaatiat ja hormoone käsitlevate konkreetsete õigusaktide kohaldamist.

VI lisa I liide

A OSA

VETERINAARSERTIFIKAADI NÄIDIS INIMTOIDUKS ETTENÄHTUD JAHUTATUD, KÜLMUTATUD VÕI ETTEVALMISTATUD KONNAKOIBADE IMPORDI JAOKS

B OSA

VETERINAARSERTIFIKAADI NÄIDIS INIMTOIDUKS ETTENÄHTUD JA KODADEST VABASTATUD, KUUMTÖÖDELDUD, ETTEVALMISTATUD VÕI KONSERVEERITUD TIGUDE IMPORDI JAOKS

VI lisa II liide

A OSA

VETERINAARSERTIFIKAADI NÄIDIS INIMTOIDUKS ETTENÄHTUD ŽELATIINI IMPORDI JAOKS

B OSA

VETERINAARSERTIFIKAADI NÄIDIS INIMTOIDUKS ETTENÄHTUD ŽELATIINI VALMISTAMISEKS VAJALIKU TOORAINE IMPORDI JAOKS

VI lisa III liide

A OSA

VETERINAARSERTIFIKAADI NÄIDIS INIMTOIDUKS ETTENÄHTUD KOLLAGEENI IMPORDI JAOKS

B OSA

VETERINAARSERTIFIKAADI NÄIDIS INIMTOIDUKS ETTENÄHTUD KOLLAGEENI VALMISTAMISEKS VAJALIKU TOORAINE IMPORDI JAOKS

VII LISA

MÄÄRUSE (EÜ) NR 853/2004 MUUDATUSED

Määruse (EÜ) nr 853/2004 II ja III lisa muudetakse järgmiselt.

II lisa I jao B osa muudetakse järgmiselt:

a)	punkti 6 teine alalõik asendatakse järgmisega: “BE, CZ, DK, DE, EE, GR, ES, FR, IE, IT, CY, LV, LT, LU, HU, MT, NL, AT, PL, PT, SI, SK, FI, SE ja UK”;

punkt 8 asendatakse järgmisega:

“8.	Kui märki kasutab ühenduses asuv ettevõte, peab see olema ovaalne ja sisaldama lühendit CE, EC, EF, EG, EK, EY, ES, EÜ, EK, EB või WE.”

III lisa muudetakse järgmiselt:

I jao IV peatüki lõige 8 asendatakse järgmisega:

“8.	Rümp ja muud inimtoiduks ettenähtud kehaosad tuleb täielikult nülgida, välja arvatud searümbad ning lammaste, kitsede ja vasikate pead ning veiste, lammaste ja kitsede jalad. Päid ja jalgu tuleb käsitseda nii, et liha ei saastuks.”;

b)	II jaos lisatakse järgmine VII peatükk: “VII PEATÜKK: VETTSIDUVAD AINED Toidukäitlejad tagavad, et linnuliha, mida on töödeldud veesisalduse säilitamise eesmärgil, ei turustata värske lihana, vaid lihavalmististena või kasutatakse töödeldud toodete tootmiseks.”;

VIII jao V peatüki E osa punkt 1 asendatakse järgmisega:

“1.

Järgmiste sugukondade mürgistest kaladest saadud kalandustooteid ei ole lubatud turustada: Tetraodontidae, Molidae, Diodontidae ja Canthigasteridae. Sugukonda Gempylidae kuuluvat värsket, valmis või töödeldud kala, eriti kalaliike Ruvettus pretiosus ja Lepidocybium flavobrunneum, võib turustada ainult pakendatult/pakitult ja asjakohaselt märgistatult, teavitamaks tarbijat selle ettevalmistamise/kuumtöötlemise meetoditest ja ohust, et toode võib sisaldada mao- ja sooletegevusele ebasoodsalt mõjuvaid ühendeid. Etiketil peab tavanimetuse kõrval olema ka teaduslik nimetus.”;

IX jagu muudetakse järgmiselt:

I peatüki II osa B alaosa punkti 1 alapunkt e asendatakse järgmisega:

“e)	et nisade desinfitseerimise vahendeid kasutatakse üksnes siis, kui need on lubatud või registreeritud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivile 98/8/EÜ (biotsiidide turuleviimise kohta) sätestatud menetlusele. (1)

ii)

II peatüki II jao punkt 1 asendatakse järgmisega:

“1.

Kui toorpiima või piimatooteid kuumtöödeldakse, peavad toidukäitlejad tagama, et töötlemine vastab määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa XI peatüki nõuetele. Eelkõige tagavad toidukäitlejad järgmiste protsesside kasutamisel, et need vastavad nimetatud nõuetele:

pastöriseerimine saavutatakse töötlemisel, millega kaasneb:

i)	lühikest aega kõrge temperatuur (vähemalt 72 oC 15 sekundi jooksul);

ii)	pikka aega madal temperatuur (vähemalt 63 oC 30 minuti jooksul) või

iii)	temperatuuri ja aja muu kombinatsioon samaväärse mõju saavutamiseks, mille tulemusena tooted annavad vahetult pärast sellist töötlemist aluselise fosfataasi katses negatiivse tulemuse, kui selline katse on kohaldatav;

kõrgkuumutamine (UHT) saavutatakse töötlemisel,

millega kaasneb piima lühiajaline katkematu kuumutamine kõrgel temperatuuril (vähemalt 135 oC juures sobiva aja jooksul), mille tulemusena töödeldud toode ei sisalda elusaid mikroorganisme ega spoore, mis oleksid võimelised kasvama, kui töödeldud toodet hoitakse aseptilises suletud anumas toatemperatuuril ja

ii)	mis on piisav tagamaks, et tooted on mikrobioloogiliselt stabiilsed pärast hoidmist suletud mahutis 15 päeva jooksul temperatuuril 30 oC või 7 päeva jooksul temperatuuril 55 oC või pärast mis tahes meetodi kasutamist, mis võimaldab tõendada, et on kasutatud nõuetekohast kuumtöötlemist.”;

X jao II peatükki muudetakse järgmiselt:

III osa punkt 5 asendatakse järgmisega:

“5.

Purustamise järel tuleb vedelas olekus muna kõik osad võimalikult kiiresti töödelda, et vältida mikrobioloogilisi ohte või vähendada need vastuvõetavale tasemele. Ebapiisavalt töödeldud partii võib samas ettevõttes otsekohe uuesti töödelda, kui selline töötlemine muudab selle inimtoiduks kõlblikuks. Kui partii leitakse olevat inimtoiduks kõlbmatu, tuleb see denatureerida tagamaks, et seda ei kasutata inimtoiduks.”;

ii)

V osa punkt 2 asendatakse järgmisega:

“2.	Vedelas olekus munade puhul peab punktis 1 osutatud märgis lisaks kandma sõnu: “pastöriseerimata vedelas olekus munad – töötlemiseks sihtkohas” ning näitama purustamise kuupäeva ja kellaaja.”;

f)	XIV jaos lisatakse järgmine V peatükk: “V PEATÜKK: MÄRGISTAMINE Želatiini sisaldavatel ümbristel ja pakenditel peab olema märge “Inimtoiduks kõlblik želatiin” ja valmistamise kuupäev.”

(1) EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1.”

VIII LISA

MÄÄRUSE (EÜ) NR 854/2004 MUUDATUSED

Määruse (EÜ) nr 854/2004 I, II ja III lisa muudetakse järgmiselt.

I lisa I jao III peatüki punkti 3 muudetakse järgmiselt:

a)	punkti a teine lõik asendatakse järgmisega: “BE, CZ, DK, DE, EE, GR, ES, FR, IE, IT, CY, LV, LT, LU, HU, MT, NL, AT, PL, PT, SI, SK, FI, SE ja UK.”;

punkt c asendatakse järgmisega:

“c)	kui märki kasutavad ühenduse tapamajad, peab sellel olema lühend CE, EC, EF, EG, EK, EY, ES, EÜ, EK, EB või WE.”

II lisa II peatüki A osa punktid 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

“4.

Pädev asutus võib klassifitseerida B-klassi alaks alad, kust elusaid kahepoolmelisi karploomi võib püüda ja turustada inimtoiduks üksnes pärast töötlemist puhastuskeskuses või pärast ülekandmist, et lõikes 3 nimetatud tervishoiunõuded oleksid täidetud. Nendelt aladelt püütud elusad kahepoolmelised karploomad ei tohi sisaldada rohkem kui 4 600E. coli bakterit 100 g liha ja valvulaarvedeliku kohta. Nimetatud analüüsi puhul on standardmeetodiks standardis ISO 16649-3 kirjeldatud viie katseklaasi ja kolme lahjendusega kõige tõenäosema arvu (MPN) määramise katse. Alternatiivseid meetodeid võib kasutada, kui need on valideeritud kõnealuse standardmeetodi alusel vastavalt EN/ISO 16140 kriteeriumidele.

Pädev asutus võib klassifitseerida C-klassi alaks alad, kust elusaid kahepoolmelisi karploomi võib püüda ja turustada üksnes pärast ülekandmist pika aja jooksul, et lõikes 3 nimetatud tervishoiunõuded oleksid täidetud. Nendelt aladelt püütud elusad kahepoolmelised karploomad ei tohi sisaldada rohkem kui 46 000E. coli bakterit 100 g liha ja valvulaarvedeliku kohta. Nimetatud analüüsi puhul on standardmeetodiks standardis ISO 16649-3 kirjeldatud viie katseklaasi ja kolme lahjendusega kõige tõenäosema arvu määramise katse. Alternatiivseid meetodeid võib kasutada, kui need on valideeritud kõnealuse standardmeetodi alusel vastavalt EN/ISO 16140 kriteeriumidele.”

III lisa II peatüki G osa punkt 1 asendatakse järgmisega:

“1.

Järgmiste sugukondade mürgistest kaladest saadud kalandustooteid ei ole lubatud turustada: Tetraodontidae, Molidae, Diodontidae ja Canthigasteridae. Sugukonda Gempylidae kuuluvat värsket, valmis või töödeldud kala, eriti kalaliike Ruvettus pretiosus ja Lepidocybium flavobrunneum, võib turustada ainult pakendatult/pakitult ja asjakohaselt märgistatult, teavitamaks tarbijat selle ettevalmistamise/kuumtöötlemise meetoditest ja ohust, et toode võib sisaldada mao- ja sooletegevusele ebasoodsalt mõjuvaid ühendeid. Märgisel peab olema tavanimetuse kõrval ka teaduslik nimetus.”

22.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 338/60

KOMISJONI MÄÄRUS(EÜ) nr 2075/2005,

5. detsember 2005,

millega kehtestatakse erieeskirjad liha ametlikuks kontrollimiseks keeritsusside (Trichinella) suhtes

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid, (2) määrusega (EÜ) nr 854/2004 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjale täitmise kontrollimise tagamiseks, (3) on kehtestatud tervishoiunõuded ja eeskirjad loomset päritolu toidu suhtes ning nõutavad ametlikud kontrollid.

(2)

Lisaks nimetatud eeskirjadele tuleks kehtestada konkreetsemad nõuded keeritsusside kohta. Kodusea, metssea, hobuste ja teiste loomaliikide liha võib nakatuda keeritsussi perekonnast pärinevate ümarussidega. Keeritsussidega nakatunud liha tarbimine võib põhjustada inimestel rasket haigust. Tuleks rakendada meetmeid, et hoida ära keeritsussidega nakatunud liha tarbimisest tulenevad haigused inimestel.

(3)

22. novembril 2001 võttis rahvatervisega seotud veterinaarmeetmete teaduskomitee vastu arvamuse trihhinelloosi, epidemioloogia, avastamismeetodite ja keeritsussivaba seakasvatuse kohta. 1. detsembril 2004 esitas Euroopa Toiduohutusameti bioloogilise ohu teaduskomisjon (BIOHAZ) oma arvamuse keeritsusside või tsüstitserkidega nakatunud liha inimtoiduks kasutamist võimaldavate külmutusviiside sobivuse ja üksikasjade kohta. 9.–10. märtsil 2005 võttis bioloogilise ohu teaduskomisjon vastu arvamuse riskihindamise kohta, tapaloomade kontrollimise ümbervaatamise osas keeritsusside väikese levimusega piirkondades.

(4)

Nõukogu 21. detsembri 1976. aasta direktiiv 77/96/EMÜ keeritsusside (Trichinella spiralis) kontrolli kohta värske kodusealiha impordil kolmandatest riikidest (4) tunnistati kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/41/EÜ, millega tunnistatakse kehtetuks teatavad direktiivid, mis käsitlevad teatavate inimtoiduks ettenähtud loomse päritoluga toodete tootmise ja turuleviimise toiduhügieeni ning tervishoiunõudeid, ja muudetakse nõukogu direktiive 89/662/EMÜ ja 92/118/EMÜ ning nõukogu otsust 95/408/EÜ. (5)

(5)

Keeritsusside avastamiseks värskes lihas on heaks kiidetud mitmed laboratoorsed meetodid. Koondproovide tehisseede meetodit magnetsegaja kasutamisega soovitatakse kui rutiinsel kasutamisel töökindlat meetodit. Parasiitide analüüsimiseks kasutatavate proovide kogust tuleb suurendada, kui proove ei ole võimalik koguda eelistatud paljunemiskohtadest ja kui loomaliigi või tüübi nakatumise risk on suurem. Trihhinelloskoopiline uurimine ei suuda avastada mittekapseldunud keeritsussi liike, mis nakatavad kodu- ja metsloomi ning inimesi ega sobi enam avastamise standardmeetodina kasutamiseks. Trihhinelloskoopilist meetodit tuleks kasutada üksnes erandlikel asjaoludel nädalas väikese arvu tapetud loomade uurimiseks tingimusel, et toidukäitleja on võtnud meetmed liha töötlemiseks viisil, mis on tarbimiseks täiesti ohutu. See meetod tuleks siiski üleminekuperioodi jooksul asendada töökindlama avastamismeetodiga. Teised meetodid, näiteks seroloogilised testid, võivad osutuda kasulikuks seire teostamisel, kui ühenduse referentlaboratoorium on testid kehtivaks tunnistatud, niipea kui komisjon on sellise laboratooriumi määranud. Seroloogilised testid ei sobi keeritsussinakkuse avastamiseks inimtoiduks mõeldud üksikloomadelt.

(6)	Liha külmutamine kindlatel tingimustel võib olemasolevad parasiidid tappa, kuid teatavad ulukitel ja hobustel esinevad keeritsussiliigid on soovitusliku temperatuuri ja aja kombinatsioonidega läbiviidavate külmutamiste suhtes resistentsed.

(7)

Pädev asutus peaks põllumajandusettevõtted ametlikult keeritsussivabaks tunnistama tingimusel, et konkreetsed tingimused on täidetud. Neist põllumajandusettevõtetest pärinevad nuumsead peaksid olema keeritsusside kontrollist vabastatud. Pädev asutus peaks ametlikult keeritsussivabaks tunnistama teatavad põllumajandusettevõtete kategooriad tingimusel, et konkreetsed tingimused on täidetud. Selline tunnustamine peaks vähendama pädeva asutuse läbiviidavate kohapealsete kontrollide arvu, kuid on teostatav üksnes liikmesriikides, kus haiguse levimus on ajalooliselt olnud väga väike.

(8)

Pidev kodusigade, metssigade, hobuste ja rebaste või teiste indikaatorloomade seire on oluline vahend muutuste hindamiseks haiguse levimuses. Vastavate vaatluste tulemused tuleks esitada aasta aruandes kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiiviga 2003/99/EÜ zoonooside ja zoonootilise toimega mõjurite seire kohta, millega muudetakse nõukogu otsust 90/424/EMÜ ja tühistatakse nõukogu direktiiv 92/117/EMÜ. (6)

(9)

Määrust (EÜ) nr 853/2004 ei kohaldata ulukite ega ulukite liha suhtes, mida tarnitakse otse lõpptarbijale või kaudu kohalike jaekaubandusettevõtete mis varustavad otse lõpptarbijaid. Seepärast peaks olema liikmesriikide ülesanne võtta vastu siseriiklikud meetmed, millega vähendatakse riski, et keeritsussidega nakatunud metssea liha jõuab lõpptarbijani.

(10)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõiste

Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab “Trichinella” mis tahes ümarussi, mis kuulub keeritsusside (Trichinella) perekonda kuuluvate liikide hulka.

II PEATÜKK

PÄDEVATE ASUTUSTE JA TOIDUKÄITLEJATE KOHUSTUSED

Artikkel 2

Rümpadelt proovide võtmine

1. Kodusea rümpadelt tuleb tapamajades osana tapajärgsest kontrollist süstemaatiliselt proove võtta.

Proov tuleb võtta igalt rümbalt ja proovi tuleb kontrollida keeritsussi suhtes pädeva asutuse määratud laboris, kasutades üht järgmist määramismeetodit:

a)	I lisa I peatükis sätestatud referentmeetod või

b)	I lisa II peatükis sätestatud samaväärne määramismeetod.

2. Keeritsussiuuringute tulemuste selgumiseni ja tingimusel, et toidukäitleja tagab täieliku jälgitavuse,

a)	võib tapamajas või tapamajaga samades hoonetes (“hooned”) paiknevas lihalõikusettevõttes tükeldada rümpasid kuni kuueks tükiks;

võib erandina punktist a ja pärast pädevalt asutuselt heakskiidu saamist tükeldada rümpasid tapamaja juures või eraldi asuvas lihalõikusettevõttes järgmistel tingimustel:

i)	tegevus toimub pädeva asutuse järelevalve all,

ii)	rümba või selle osade sihtkohaks ei ole rohkem kui üks lihalõikusettevõte,

iii)	lihalõikusettevõte asub liikmesriigi territooriumil ja

iv)	positiivse tulemuse korral loetakse kõik osad inimtoiduks kõlbmatuks.

3. Hobuste, metssigade ning teiste keeritsussi haiguskahtlusega kodu- ja metsloomade rümpadelt tuleb tapajärgse uuringu osana tapamajades või ulukiliha töötlemise ettevõtetes süstemaatiliselt proove võtta.

Sellist proovivõttu ei ole vaja teha, kui pädev asutus on riski hindamisega välja selgitanud, et keeritsussinakkuse oht teatavatel kodu- või metsloomadel on kaduvväike.

Proov võetakse igalt rümbalt ja proovi uuritakse pädeva asutuse määratud laboratooriumis vastavalt I ja III lisale.

Artikkel 3

Erandid

1. Erandina artikli 2 lõikest 1 on keeritsussiuuringutest vabastatud kodusea liha, mis on kooskõlas II lisaga läbinud külmutamise pädeva asutuse järelevalve all.

2. Erandina artikli 2 lõikest 1 on keeritsussiuuringutest vabastatud selliste kodusigade rümbad ja liha, mida on peetud üksnes nuumamiseks ja tapmiseks, kui loomad pärinevad:

a)	põllumajandusettevõttest või põllumajandusettevõtete kategooriast, mille pädev asutus on vastavalt IV lisa II peatükis sätestatud menetlusele tunnistanud ametlikult keeritsussivabaks;

piirkonnast, kus kodusigade keeritsussi oht on pärast järgmist menetlust ametlikult tunnistatud kaduvväikeseks:

i)	asjaomane liikmesriik on edastanud komisjonile ja liikmesriikidele sellekohase teatise ja esialgse aruande, mis sisaldab IV lisa II peatüki D osas sätestatud teavet, ning

ii)

piirkond on tunnistatud kaduväikese keeritsussiohuga piirkonnaks vastavalt järgmisele menetlusele:

teisel liikmesriigil on alates alapunktis i viidatud teatise saamisest aega kolm kuud komisjonile kirjalike kommentaaride saatmiseks. Kui komisjon ega liikmesriik ei esita vastuväiteid, tunnistatakse piirkond kaduvväikese keeritsussiohuga piirkonnaks ja sellest piirkonnast pärinevad kodusead on tapmisel vabastatud keeritsussiuuringutest.

Komisjon avaldab selliselt tunnustatud piirkondade nimekirja oma veebilehel.

3. Kui pädev asutus rakendab lõikes 2 sätestatud erandit, esitab asjaomane liikmesriik vastavalt direktiivi 2003/99/EÜ artikli 9 lõikele 1 komisjonile aastaaruande, mis sisaldab IV lisa II peatüki D osas osutatud teavet.

Kui liikmesriik ei esita aastaaruannet või kui aruanne ei vasta käesoleva artikli kohaldamise tingimustele, kaotab erand asjaomase liikmesriigi jaoks kehtivuse.

Artikkel 4

Keeritsussiuuringud ja tervisemärgi kasutamine

1. Artiklis 2 osutatud rümpasid või nende osi, v.a artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rümbad, ei tohi hoonetest välja viia enne, kui on selgunud keeritsussiuuringu negatiivne tulemus.

Samamoodi ei tohi hoonetest välja viia looma teisi inim- või loomatoiduks mõeldud osi, mis sisaldavad vöötlihaskudet, enne kui on selgunud keeritsussiuuringu negatiivne tulemus.

2. Loomseid jäätmeid ja loomseid kõrvalsaadusi, mis ei ole mõeldud inimtoiduks ega sisalda vöötlihast, võib hoonetest välja viia enne keeritsussiuuringu tulemuste saamist.

Pädev asutus võib siiski nõuda keeritsussiuuringut või loomsete kõrvalsaaduste eeltöötlemist enne nende hoonetest väljaviimise lubamist.

3. Kui tapamajas on kehtestatud menetlus, millega tagatakse, et uurimata rümpade osi ei viida hoonetest välja seni, kuni on selgunud keeritsussiuuringu negatiivne tulemus, ja kui pädev asutus on menetluse ametlikult heaks kiitnud, võib määruse (EÜ) nr 854/2004 artikli 5 lõikes 2 sätestatud tervisemärki kasutada enne keeritsussiuuringu tulemuste saamist.

Artikkel 5

Koolitus

a)	keeritsussi avastamiseks kasutatavate testide kvaliteedi kontrolli programmis ja

b)	laboratooriumis kasutatavate katse-, salvestamis- ja analüüsimenetluste regulaarses hindamises.

Artikkel 6

Määramismeetodid

1. I lisa I ja II peatükis sätestatud määramismeetodeid kasutatakse proovide uurimiseks vastavalt artiklile 2:

a)	kui need annavad alust keeritsussi nakkuse kahtluseks või

b)	kui samast põllumajandusettevõttest pärinevate proovide puhul on varem artikli 16 lõikes 1 osutatud trihhinelloskoopilise meetodi kasutamisel saadud positiivseid tulemusi.

2. Kõik positiivsed proovid tuleb edastada siseriiklikusse referentlaboratooriumisse või ühenduse referentlaboratooriumisse esinevate keeritsussiliikide määramiseks.

Artikkel 7

Situatsiooniplaanid

Liikmesriikide pädevad asutused koostavad 31. detsembriks 2006 situatsiooniplaani, milles kirjeldatakse kõiki võetavaid meetmeid, kui artiklite 2 ja 16 kohased proovid osutuvad keeritsussi suhtes positiivseks. Plaan sisaldab järgmisi üksikasju:

a)	nakatunud rümba (rümpade) ja selle (nende) osade, mis sisaldavad lihaskude, jälgitavus;

b)	nakatunud rümba (rümpade) ja selle (nende) osade käitlemismeetmed;

c)	nakkusallika ja võimaliku levimise uurimine metsloomade hulgas;

d)	jaemüügi ja tarbijate tasandil võetavad meetmed;

e)	meetmed, mida tuleb võtta, kui nakatunud rümpa ei suudeta tapamajas kindlaks määrata;

f)	asjaomaste keeritsussiliikide kindlaksmääramine.

Artikkel 8

Põllumajandusettevõtete ametlik keeritsussivabaks tunnistamine

Pädev asutus võib tunnistada põllumajandusettevõtted või põllumajandusettevõtete kategooriad ametlikult keeritsussivabaks, kui on täidetud järgmised nõuded:

a)	põllumajandusettevõtete puhul IV lisa I peatüki ja II peatüki A, B ja D osas kehtestatud nõuded;

b)	põllumajandusettevõtete kategooriate puhul IV lisa II peatüki C ja D osas kehtestatud nõuded.

Artikkel 9

Käitlejate teavitamiskohustus

Keeritsussivabaks tunnistatud põllumajandusettevõtete käitlejad teavitavad pädevat asutust vastavalt IV lisa I ja II peatükiB osas kehtestatule igast nõudest, mida enam ei täideta, või teistest muutustest, mis võivad mõjutada põllumajandusettevõtte staatust keeritsussivaba ettevõttena.

Artikkel 10

Keeritsussivabade põllumajandusettevõtete kontrollimine

Pädev asutus tagab, et keeritsussivabaks tunnistatud põllumajandusettevõtteid kontrollitakse perioodiliselt.

Kontrollide sagedus on riskipõhine, arvestades haiguse ajalugu ja levimust, eelnevaid leide, geograafilist piirkonda, kohalikke vastuvõtlikke metsloomi, loomakasvatustavasid, veterinaarjärelevalvet ja põllumajandustootjate vastavust nõuetele.

Pädev asutus tagab, et kõiki aretusemiseid ja kulte, kes pärinevad keeritsussivabadest põllumajandusettevõtetest, uuritakse vastavalt artikli 2 lõikele 1.

Artikkel 11

Seireprogrammid

Pädev asutus rakendab seireprogrammi, mis hõlmab kodusigu, hobuseid ja teisi keeritsussi suhtes vastuvõtlikke liike, kes pärinevad keeritsussivabaks tunnistatud põllumajandusettevõtetest või põllumajandusettevõtete kategooriatest või piirkondadest, kus kodusigade keeritsussi oht on tunnistatud kaduvväikeseks, tõestamaks, et loomadel tegelikult keeritsusse ei ole.

Seireprogrammiga kehtestatakse testimise sagedus, testitavate loomade arv ja proovivõtmise kava. Selleks kogutakse lihaproove ja uuritakse neid keeritsussi parasiitide olemasolu suhtes kooskõlas I lisa I või II peatükiga.

Kui ühenduse referentlaboratoorium on sobiva testimisviisi kehtivaks tunnistanud, võib seireprogramm sisaldada lisavahendina seroloogilisi meetodeid.

Artikkel 12

Põllumajandusettevõtete või väikese ohuga piirkondade ametlikult keeritsussivabaks tunnistamise tühistamine

1. Kui kodusealt või muult keeritsussinakkuse kahtlusega loomaliigilt, kes pärineb ametlikult keeritsussivabaks tunnistatud põllumajandusettevõttest, võetud proov osutub keeritsussi suhtes positiivseks, toimib pädev asutus järgmiselt:

a)	tühistab põllumajandusettevõtte ametlikult keeritsussivabaks tunnistamise;

b)	uurib kõiki kodusigu tapmise ajal vastavalt artikli 2 lõikele 1 ja testib seroloogiliselt kõiki keeritsussinakkuse kahtlusega loomi põllumajandusettevõttes niipea kui ühenduse referentlaboratoorium on sobiva testimisviisi kehtivaks tunnistanud;

uurib välja kõikide põllumajandusettevõttesse saabunud aretusloomade päritolu ja testib neid ning teeb seda võimaluse korral ka kõikide nende loomadega, kes on põllumajandusettevõttest välja viidud vähemalt kuue kuu jooksul enne positiivset leidu; selleks kogutakse lihaproove ja uuritakse neid keeritsussi parasiitide olemasolu suhtes, kasutades I lisa I ja II peatükis esitatud avastamismeetodeid; seroloogilist testi võib kasutada, kui ühenduse referentlaboratoorium on sobiva testimisviisi kehtivaks tunnistanud;

d)	uurib võimaluse korral positiivsele leiule eelnenud perioodi vältel tapetud kodusigade liha turustamisega kaasnevat parasiidinakkuse levikut;

e)	teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike;

f)	algatab epidemioloogilise uurimise nakkuse põhjuste väljaselgitamiseks;

g)	suurendab artiklis 11 sätestatud seireprogrammi kohaste testimiste sagedust ja laiendab seireprogrammi kohaldamisala;

kui nakatunud rümpa ei ole võimalik tapamajas identifitseerida, võtab tarvitusele sobivad meetmed, sealhulgas

i)	suurendab iga lihaproovi kogust, mida testimise tarbeks nakkuskahtlusega rümpadelt kogutakse, või

ii)	kuulutab rümbad inimtoiduks kõlbmatuks ning

iii)	võtab sobivad meetmed nakkuskahtlusega rümpade või nende osade ning positiivsete testitulemustega rümpade kõrvaldamiseks.

2. Pädev asutus tühistab põllumajandusettevõtete või põllumajandusettevõtete kategooriate ametliku keeritsussivabaks tunnistamise järgmistel juhtudel:

i)	mõnda IV lisa I või II peatükis kehtestatud nõuet ei täideta enam;

ii)	tapetud sealt võetud proovide seroloogilised tulemused või laboratoorsed leiud näitavad, et põllumajandusettevõtet või põllumajandusettevõtete kategooriat ei saa enam pidada keeritsussivabaks.

3. Kui seireprogrammist või metsloomade seireprogrammist nähtub, et piirkonda ei saa enam käsitleda piirkonnana, kus kodusigade keeritsussioht on kaduvväike, kõrvaldab komisjon kõnealuse piirkonna nimekirjast ja teatab sellest teistele liikmesriikidele.

4. Pärast tunnustuse tühistamist võib põllumajandusettevõtteid taas keeritsussivabaks tunnistada, kui tuvastatud probleemid on lahendatud ja IV lisa II peatüki A osas kehtestatud nõudeid täidetakse pädevat asutust rahuldaval viisil.

III PEATÜKK

IMPORT

Artikkel 13

Tervishoiunõuded impordi puhul

Kolmandast riigist pärit vöötlihaseid sisaldavat liha nendelt loomaliikidelt, kes võivad olla keeritsussikandjad, võib ühendusse importida üksnes juhul, kui seda on kolmandas riigis enne eksportimist keeritsussi suhtes uuritud.

Selline uurimine viiakse läbi vastavalt artiklile 2 terve rümba suhtes või selle tegemata jätmise korral iga poolrümba, veerandi, osa või selle tüki suhtes.

Artikkel 14

Erandid artiklist 13

1. Kodusea liha võib importida ilma artiklis 13 osutatud uuringut teostamata, kui see pärineb kolmanda riigi põllumajandusettevõttest, mille ühendus on vastavalt määruse (EÜ) nr 854/2004 artiklile 13 tunnistanud ametlikult keeritsussivabaks, lähtudes kõnealuse riigi pädeva asutuse taotlusest ja komisjonile esitatud aruandest, mis tõendab, et IV lisa I peatükis sätestatud nõuded on täidetud.

2. Kodusea liha võib importida ilma artiklis 13 sätestatud uuringut teostamata, kui seda on külmutatud vastavalt II lisale kolmanda riigi pädeva asutuse järelevalve all.

Artikkel 15

Dokumendid

Vastavalt artiklis 13 sätestatule kinnitab riiklik veterinaararst imporditavale lihale lisatavas veterinaarsertifikaadis, et:

a)	liha on uuritud kolmandas, päritolu riigis kooskõlas artikliga 13 või

b)	liha vastab artikli 14 lõikes 1 või 2 sätestatud nõuetele.

Kõnealuse dokumendi originaal lisatakse lihale, välja arvatud juhul, kui on tehtud erand vastavalt määruse (EÜ) nr 854/2004 artikli 14 lõikele 4.

IV PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 16

Üleminekusätted

1. Liikmesriigid võivad erandjuhtudel lubada I lisa III peatükis sätestatud trihhinelloskoopilise meetodi kasutamist kodu- ja metssea puhul kuni 31. detsembrini 2009 järgmistel juhtudel:

a)	artiklis 2 osutatud üksikud rümbad vajavad individuaalset uurimist ettevõttes, kus ei tapeta üle 15 kodusea päevas või üle 75 kodusea nädalas ega valmistata turule viimiseks ette üle 10 metssea ning

b)	I lisa I ja II peatükis sätestatud määramismeetodeid ei ole võimalik kasutada.

2. Trihhinelloskoopilise meetodi kasutamisel peab pädev asutus tagama järgmist:

a)	liha märgistatakse tervisemärgiga, mis erineb selgelt määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 5 lõike 1 punktis a kehtestatud tervisemärgist ja liha tarnitakse otse lõpptarbijale või jaekaubandusettevõtetele, mis tarnivad otse lõpptarbijale, ning

b)	liha ei kasutata selliste toodete valmistamiseks, mille tootmisprotsess ei hävita keeritsusse.

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. detsember 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) ELT L 139, 30.4.2004, lk 206, parandatud ELT L 226, 25.6.2004, lk 83.

(2) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55, parandatud ELT L 226, 25.6.2004, lk 22.

(3) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1, parandatud ELT L 191, 28.5.2004, lk 1.

(4) EÜT L 26, 31.1.1977, lk 67.

(5) ELT L 157, 30.4.2004, parandatud ELT L 195, 2.6.2004, lk 12.

(6) ELT L 325, 12.12.2003, lk 31.

I LISA

Määramismeetodid

I PEATÜKK

REFERENTMEETOD

Koondproovide uurimine tehisseede meetodil magnetsegisti kasutamisega

1. Seadmed, vahendid ja reaktiivid

a)	Nuga või käärid ja pintsetid proovide lõikamiseks,

b)	alused, mis on jagatud 50 ruuduks, millest igaühele mahub ligikaudu 2 g liha, või muud töövahendid, mis tagavad samaväärse proovide jälgitavuse,

c)	lõikelabaga segisti. Kui proovid on suuremad kui 3 grammi, peab kasutama 2–4 mm suuruste avadega hakkmasinat või kääre. Külmutatud liha või keele (pärast mitteseeditava pealmise kihi eemaldamist) puhul on vaja kasutada hakkmasinat ning proove tuleb oluliselt suurendada,

d)	magnetsegistid, mis on varustatud termostaadi abil juhitava soojendusplaadiga ja millel on ligikaudu 5 cm pikkusega teflonkattega segamispulgad,

e)	klaasist koonilised vähemalt 2-liitrised jaotuslehtrid, eelistatavalt sellised, mis on varustatud teflonist turvakorkidega,

f)	rõngaste ja klambritega varustatud statiivid,

g)	roostevabast terasest võrguga sõelad, mille võrgutihedus on 180 mikronit ja mille välisläbimõõt on 11 cm,

h)	sõelade hoidmiseks lehtrid, mille siseläbimõõt on vähemalt 12 cm,

i)	3-liitrised keeduklaasid,

j)	50–100 ml mahutavad klaasist mõõtesilindrid või tsentrifuugiklaasid,

k)	horisontaallauaga trihhinelloskoop või reguleeritava tugevusega altvalgustusega stereomikroskoop,

l)	mitu Petri tassi läbimõõduga 9 cm (stereomikroskoobiga kasutamiseks), mille põhja alapinnale on terava instrumendi abil märgitud 10 × 10 mm suurused ruudukujulised kontrollpiirkonnad,

vastsete loendamis anum (trihhinelloskoobi kasutamise korral), mis on valmistatud 3 mm paksustest akrüülplaatidest järgmiselt:

i)	ruutudeks jagatud loendamisanuma põhja pindala on 180 × 40 mm,

ii)	külgede suurus on 230 × 20 mm,

iii)

otsa suurus on 40 × 20 mm. Põhi ja otsad tuleb paigutada külgede vahele, nii et moodustub anum, mille mõlemas otsas on väikesed sangad. Põhja ülemine pool tuleb tõsta 7–9 mm kõrgusele raami alumisest pinnast, mille moodustavad küljed ja otsad. Detailid tuleb kinnitada materjali jaoks sobiva liimiga,

n)	alumiiniumfoolium,

o)	soolhappe 25 % lahus,

p)	pepsiin tugevusega: 1: 10 000 NF (US National Formulary) ehk 1: 12 500 BP (British Pharmacopoea) ja 2 000 FIP (Fédération Internationale de Pharmacie),

q)	kraanivesi, mis on soojendatud temperatuurini 46–48 oC,

r)	kaal täpsusega vähemalt 0,1 grammi,

s)	metallalused mahuga 10–15 liitrit üle jääva tehisseedevedeliku kogumiseks,

t)	erineva suurusega pipetid (1, 10 ja 25 ml) ning pipetihoidjad,

u)	termomeeter täpsusega ± 0,5 oC ja mõõtevahemikuga 1–100 oC,

v)	sifoon kraanivee tarvis.

2. Proovide võtmine ja tehisseedele allutatavad kogused

Kodusea tervikrümpade korral tuleb võtta vähemalt 1 grammi raskune proov diafragmasäärest lihase ja kõõluse ühinemiskohast. Kasutada võib spetsiaalseid keeritsussitange, kui on võimalik tagada täpsus 1,00–1,15 grammi.

Aretusemiste ja kultide puhul tuleb diafragmasäärest lihase ja kõõluse ühinemiskohast võtta suurem, vähemalt 2 grammi raskune proov.

Kui diafragmasääred ei ole säilinud, tuleb võtta kaks korda 2 grammi raskune proov (või 4 grammi aretusemiste ja kultide puhul) vahelihase roide- või rinnakuosast või keele- või mälurlihastest või kõhulihastest.

b)	Lõigatud tükiliha korral tuleb võtta vähemalt 5 grammi raskune väherasvane proov vöötlihastest, võimaluse korral luude või kõõluste juurest. Sama suur proov võetakse lihalt, mida ei kavatseta põhjalikult kuumtöödelda ega muul viisil tapajärgselt töödelda.

Külmutatud proovide puhul võetakse analüüsimiseks vöötlihastest vähemalt 5 grammi raskune proov.

Liha proovide kaal viitab lihaproovile, millelt on eemaldatud kogu rasv ja sidekirme. Keelelt lihasproovide võtmisel tuleb olla eriti tähelepanelik, et vältida proovi saastumist keele pealiskihiga, mis ei ole seeditav ja võib takistada sademe lugemist.

3. Menetlus

I. Proovide täiskogum (100 g proovi korraga)

a)	16 ± 0,5 ml soolhapet lisatakse 3-liitrisesse keeduklaasi, mis sisaldab 2,0 liitrit temperatuurini 46–48 oC eelsoojendatud kraanivett; segamispulk asetatakse keeduklaasi, keeduklaas asetatakse soojendatud plaadile ja alustatakse segamisega.

b)	Lisatakse 10 ± 0,2 g pepsiini.

c)	100-grammised proovid, mis on kogutud kooskõlas punktiga 2, peenestatakse segistis.

d)	Peenestatud liha tõstetakse ümber 3-liitrisesse keeduklaasi, milles on vesi, pepsiin ja soolhape.

e)	Segisti peenestatud sisu leotatakse korduvalt keeduklaasis olevas tehisseedevedelikus ning segistikaussi loputatakse väikese tehisseedevedeliku kogusega, et eemaldada sellelt kogu allesjäänud liha.

f)	Keeduklaas kaetakse alumiiniumfooliumiga.

g)	Magnetsegisti peab olema seadistatud selliselt, et see säilitaks kogu tööprotsessi vältel püsiva temperatuuri 44–46 oC. Segamisprotsessi ajal peaks tehisseedevedelik pöörlema piisavalt kiiresti, et tekiks sügav pööris ilma pritsimiseta.

h)	Tehisseedevedelikku segatakse, kuni lihaosakesed kaovad (ligikaudu 30 minutit). Seejärel lülitatakse segisti välja ning tehisseedevedelik valatakse läbi sõela setituslehtrisse. Teatavat tüüpi liha (keel, ulukiliha jne) töötlemisel võib olla vajalik pikem seedetegevus (mitte rohkem kui 60 minuti).

i)	Seedeprotsessi loetakse õnnestunuks, kui sõelale jääb mitte rohkem kui 5 % proovi algkaalust.

j)	Tehisseedevedelikul lastakse lehtris 30 minutit seista.

k)	Pärast 30 minuti möödumist lastakse 40 ml suurune tehisseedevedeliku proov kiiresti mõõtesilindrisse või tsentrifuugiklaasi.

l)	Tehisseedevedelikku ja muid jääke hoitakse alusel seni, kuni tulemuste uurimine on lõpetatud.

m)	40 ml suurusel proovil lastakse 10 minutit seista. Seejärel eemaldatakse imemise teel 30 ml settepealset vedelikku, nii et alles jääb mitte rohkem kui 10 ml.

n)	Allesjäänud 10 ml suurune setteproov valatakse vastsete loendamis anum või Petri tassi.

Silindrit või tsentrifuugiklaasi loputatakse mitte rohkem kui 10 ml kraaniveega, mis tuleb lisada proovile vastsete loendamis anum või Petri tassis. Seejärel uuritakse proovi trihhinelloskoobi või stereomikroskoobiga 15–20kordse suurendusega. Teiste tehnikate visualiseerimiseks kasutamine on lubatud tingimusel, et positiivsete kontrollproovide uurimine on andnud võrdväärseid või paremaid tulemusi kui traditsioonilised visualiseerimismeetodid. Kõikidel juhtudel tuleb kahtlustäratavates piirkondades või parasiidisarnaste kujundite puhul kasutada suuremat, 60–100kordset suurendust.

Tehisseedele allutatud materjali tuleb uurida niipea, kui see on valmis. Mitte mingil juhul ei tohi uurimist edasi lükata järgmisele päevale.

Kui tehisseedele allutatud materjali ei uurita 30 minuti jooksul pärast selle valmistamist, siis tuleb seda selitada järgmiselt. Lõplik proov mahuga umbes 40 ml valatakse mõõtesilindrisse ja sellel lastakse 10 minutit seista. Seejärel eemaldatakse 30 ml settepealset vedelikku, nii et alles jääb 10 ml. Seda kogust suurendatakse 40 milliliitrini, lisades kraanivett. Uue, 10 minuti pikkuse settimisaja möödudes imetakse välja 30 ml settepealset vedelikku, nii et alles jääb kuni 10 ml uurimiseks Petri tassis või vastsete loendamis anum. Mõõtesilindrit loputatakse mitte rohkem kui 10 ml kraaniveega ning see loputusvesi lisatakse uurimiseks Petri tassis või vastsete loendamis anum olevale proovile.

Kui uurimisel ilmneb, et sete ei ole selginud, valatakse proov mõõtesilindrisse ja suurendatakse selle kogust kraanivett lisades 40 milliliitrini ning seejärel järgitakse eespool kirjeldatud meetodit. Menetlust võib korrata 2–4 korda, kuni vedelik on usaldusväärsete tulemuste saamiseks piisavalt selge.

II. Vähem kui 100 proovist koosnevad koondproovid

Vajadusel võib 100 grammi raskusele koondproovile lisada kuni 15 grammi ning uurida seda koos nende proovidega vastavalt punkti 3 I alapunktile. Kui proov ületab 15 grammi, peab seda uurima kui täiskoondproovi. Rohkem kui 15 grammi raskust proovi tuleks uurida koondproovi täiskogumina. Kuni 50 grammi raskuste koondproovide korral võidakse tehisseedevedeliku mahtu vähendada kuni 1 liitri vee, 8 milliliitri soolhappe ja 5 grammi pepsiinini.

III. Positiivsed või kahtlased tulemused

Kui koondproovide uurimine annab positiivse või küsitava tulemuse, võetakse vastavalt artikli 2 punktis a sätestatule igalt sealt 20 grammi raskune lisaproov. Eespool kirjeldatud meetodit kasutades koondatakse viie sea 20 grammi raskune proov. Sel teel uuritakse läbi proovid 20 viiesealiselt rühmalt.

Kui viie sea koondproovist avastatakse keeritsuss, võetakse 20 grammi raskune lisaproov igalt gruppi kuuluvalt sealt ning igat proovi uuritakse eraldi, kasutades selleks eespool kirjeldatud meetodit.

Parasiitide näidiseid hoitakse säilitamise ja liikide tasemel identifitseerimise tarbeks siseriiklikus või ühenduse referentlaboratooriumis etanooli 90 % lahuses.

Pärast parasiitide kogumist hävitatakse positiivsete tulemustega vedelikud (seedevedelik, seedepealne vedelik, pesuvesi jne), kuumutades neid vähemalt temperatuurini 60 oC.

II PEATÜKK

SAMAVÄÄRSED MEETODID

A. Mehhaanilise abiga koondproovide tehisseede meetod / setitusmenetlus

1. Seadmed, vahendid ja reaktiivid

a)	Nuga või käärid proovide lõikamiseks,

b)	alused, mis on jagatud 50 ruuduks, millest igaühele mahub ligikaudu 2 g liha, või muud töövahendid, mis tagavad samaväärse proovide jälgitavuse,

c)	hakkmasin või elektriline segisti,

d)	Stomacheri aparaat (Stomacher Lab-blender 3 500 mudel Thermo),

e)	Stomacheri aparaadile sobivad plastkotid,

f)	koonilised 2-liitrised jaotuslehtrid, eelistatavalt sellised, mis on varustatud teflonist turvakorkidega,

g)	rõngaste ja klambritega varustatud statiivid,

h)	roostevabast terasest või võrguga sõelad, mille võrgutihedus on 180 mikronit ja mille välisläbimõõt on 11 cm,

i)	sõelade hoidmiseks lehtrid, mille siseläbimõõt on vähemalt 12 cm,

j)	100-milliliitrised klaasist mõõtesilindrid,

k)	termomeeter täpsusega ± 0,5 oC ja mõõtevahemikuga 1–100 oC,

l)	vibraator, nt elektripardel, mille otsik on eemaldatud,

m)	ajarelee, mis lülitub sisse ja välja üheminutiliste intervallidega,

n)	sobiva valgusallikaga varustatud trihhinelloskoop horisontaallauaga või reguleeritava tugevusega altvalgustusega stereomikroskoop,

o)	vastsete loendusanum ja mitu 9 cm läbimõõduga Petri tassi vastavalt I peatüki punkti 1 alapunktidele 1 ja m,

p)	soolhappe 17,5 % lahus,

q)	pepsiin tugevusega 1: 10 000 NF (US National Formulary) ehk 1: 12 500 BP (British Pharmacopoea) ja 2 000 FIP (Fédération Internationale de Pharmacie),

r)	10-liitrised konteinerid, mida kasutatakse positiivsete tulemuste korral seadmete ja vahendite saastatusest puhastamiseks näiteks formaliiniga töötlemise teel ning ülejäänud tehisseedevedeliku jaoks,

s)	kaal täpsusega 0,1 g.

2. Proovide võtmine ja tehisseedele allutatavad kogused

Nagu on ette nähtud I peatüki punktis 2.

3. Menetlus

I. Peenestamine

Proovide eelnev peenestamine hakkmasinas parandab seede kvaliteeti. Kui kasutatakse elektrilist segistit, tuleb segu segistiga töödelda kolm kuni neli korda igal korral ligikaudu ühe sekundi vältel.

II. Tehisseedemenetlus

See menetlus võib hõlmata täiskogumeid (100 proovi korraga) või vähem kui 100 proovist koosnevaid koondproove.

Proovide täiskogum (100 proovi korraga)

i)	Stomacher Lab-blender 3 500 tuleks varustada kahekordse plastkotiga ning valida temperatuur 40–41 oC.

ii)	Sisemisse plastkotti valatakse 1,5 liitrit temperatuurini 40–41 oC soojendatud vett.

iii)	Stomacheris olevale veele lisatakse 25 ml soolhappe 17,5 % lahust.

iv)	Seejärel lisatakse 100 ligikaudu 1 grammi raskust proovi (temperatuuriga 25–30 oC), mis on võetud igast üksikproovist vastavalt punktile 2.

v)	Lõpuks lisatakse 6 grammi pepsiini. Sellest lisamisjärjestusest tuleb rangelt kinni pidada, et vältida pepsiini lagunemist.

vi)	Seejärel töödeldakse plastkoti sisu 25 minutit Stomacheri aparaadiga.

vii)	Pärast seda eemaldatakse plastkott Stomacheri aparaadist ning tehisseedevedelik kurnatakse läbi sõela 3-liitrisesse keeduklaasi.

viii)

Plastkott loputatakse ligikaudu 100 ml veega, mida seejärel kasutatakse sõela loputamiseks ning mis lõpuks lisatakse keeduklaasis olevale filtraadile.

ix)	Täiskogumis 100 proovi suurusse koondproovi võidakse lisada kuni 15 üksikproovi ning neid võidakse uurida koos nende proovidega.

Vähem kui 100 proovist koosnevad koondproovid

i)	Stomacher Lab-blender 3 500 tuleks varustada kahekordse plastkotiga ning valida temperatuur 40–41 oC.

ii)	Tehisseedevedeliku valmistamiseks segatakse umbes poolteist liitrit vett 25 ml soolhappe 17,5 % lahusega. Lisatakse 6 grammi pepsiini ja kogu vedelik segatakse temperatuuril 40–41 oC. Sellest lisamisjärjestusest tuleb rangelt kinni pidada, et vältida pepsiini lagunemist.

iii)

Tehisseedevedelikust mõõdetakse välja maht, mis vastab 15 milliliitrile ühe grammi lihaproovi kohta (näiteks 30 proovi jaoks vajalik maht on 30 × 15 ml ehk 450 ml), ning valatakse see kahekordse plastkoti sisemisse kotti koos ligikaudu 1-grammiste lihaproovidega (temperatuuriga 25–30 oC), mis on võetud igast üksikproovist vastavalt punktile 2.

iv)	Välimisse kotti valatakse vett, mille temperatuur on ligikaudu 41 oC, nii et vedeliku maht kahes kotis kokku on poolteist liitrit. Seejärel töödeldakse plastkoti sisu 25 minutit Stomacheri aparaadiga.

v)	Pärast seda eemaldatakse plastkott Stomacheri aparaadist ning tehisseedevedelik kurnatakse läbi sõela 3-liitrisesse keeduklaasi.

vi)	Plastkott loputatakse ligikaudu 100 ml veega (temperatuuril 25–30 oC), mida seejärel kasutatakse sõela loputamiseks ning mis lõpuks lisatakse keeduklaasis olevale filtraadile.

III. Vastsete eraldamine setitamise teel

—	Tehisseedevedelikule lisatakse jääd (300–400 g jäähelbeid, -laaste või purustatud jääd) nii, et vedeliku kogumaht suureneb umbes 2 liitrini. Seejärel segatakse tehisseedevedelikku, kuni jää on sulanud. Väiksemate koondproovide korral (vt II jaotise punkt b) peaks jääkogus olema vastavalt väiksem.

—	Jahutatud tehisseedevedelik valatakse 2-liitrisesse jaotuslehtrisse, mis on varustatud lisaklambri abil kinnitatud vibraatoriga.

—	Setitamiseks allutatakse jaotuslehter 30 minuti jooksul vaheaegadega vibratsioonile, st üheminutilisele vibratsioonile järgneb üheminutiline paus.

—	30 minuti möödudes lastakse 60-milliliitrine setteproov kiiresti 100 ml mahutavusega mõõtesilindrisse. (Pärast kasutamist loputatakse lehtrit puhastuslahusega.)

—	60 ml proovil lastakse vähemalt 10 minutit seista, seejärel tuleks settepealne vedelik eemaldada imemise teel, jättes alles 15 ml suuruse proovi, mida uuritakse vastsete suhtes.

—	Imemiseks võib kasutada plasttoruga varustatud ühekordseks kasutamiseks mõeldud süstalt. Toru pikkus peaks olema selline, et kui süstla pea toetub mõõtesilindri servale, jääb mõõtesilindrisse 15 ml.

—	Allesjäänud 15 ml valatakse vastsete loendamisse anumasse või kahte Petri tassi ning seda uuritakse vastavalt trihhinelloskoobi või stereomikroskoobi abil.

—	Mõõtesilinder loputatakse 5–10 ml kraaniveega, mis seejärel lisatakse proovidele.

—	Tehisseedele allutatud materjali tuleb uurida niipea, kui see on valmis. Mitte mingil juhul ei tohi uurimist edasi lükata järgmisele päevale.

Kui tehisseedele allutatud materjal ei ole selginud või seda ei uurita 30 minuti jooksul pärast selle valmistamist, siis tuleb seda selitada järgmiselt:

—	lõplik proov mahuga 60 ml valatakse mõõtesilindrisse ja sellel lastakse 10 minutit seista. Selle aja möödudes imetakse välja 45 ml settepealset vedelikku ning allesjäänud 15 milliliitrile lisatakse nii palju kraanivett, et kokku tuleks 45 ml;

—	uue, 10 minuti pikkuse settimisaja möödudes imetakse välja 30 ml settepealset vedelikku ning allesjäänud 15 ml valatakse uurimiseks Petri tassi või vastsete loendamisse anumasse;

—	mõõtesilindrit loputatakse 10 ml kraaniveega ning see loputusvesi lisatakse uurimiseks Petri tassis või vastsete loendamisse anumas olevale proovile.

IV. Positiivsed või kahtlased tulemused

Kui tulemus on positiivne või kahtlane, kohaldatakse I peatüki punkti 3 III jaotist.

B. Mehhaanilise abiga koondproovide tehisseede meetod / filtereristusmenetlus

1. Seadmed, vahendid ja reaktiivid

Samad, mis on näidatud II peatüki A osa punktis 1.

Lisaks:

a)	1-liitrine Gelmani lehter koos filtrihoidjaga (mille läbimõõt on 45 mm),

filterkettad, mis koosnevad ümmargustest roostevabast terasest võrkudest, mille võrguava suurus on 35 mikronit (ketta läbimõõt 45 mm), kahest rõngast, mis on valmistatud 1 mm paksusest kummist (ning mille välisläbimõõt on 45 mm ja siseläbimõõt 38 mm), ümmargune võrk asetatakse kahe kummirõnga vahele ning kinnitatakse nende külge mõlema materjali jaoks sobiva kahekomponendilise liimiga,

c)	3-liitrine Erlenmeyeri kolb, mis on varustatud kõrvaltoruga imemise tarbeks,

d)	filterpump,

e)	plastkotid, mille mahutavus on vähemalt 80 ml,

f)	vahendid plastikkottide sulgemiseks,

g)	rennilaasensüüm tugevusega 1 : 150 000 Soxhleti ühikut grammi kohta.

2. Proovide võtmine

Samad, mis on näidatud I peatüki punktis 2.

3. Menetlus

I. Peenestamine

II. Tehisseedemenetlus

See menetlus võib hõlmata täiskogumeid (100 proovi korraga) või vähem kui 100 proovist koosnevaid koondproove.

a)	Proovide täiskogum (100 proovi korraga) Vt II peatüki A osa punkti 3 II jaotise alapunkt a.

b)	Vähem kui 100 proovist koosnevad koondproovid Vt II peatüki A osa punkti 3 II jaotise alapunkt b.

III. Vastsete eraldamine filtreerimise teel

a)	Tehisseedevedelikule lisatakse jääd (300–400 g jäähelbeid, -laaste või purustatud jääd) nii, et vedeliku kogumaht suureneb umbes 2 liitrini. Väiksemate koondproovide korral peaks jääkogus olema vastavalt väiksem.

b)	Seejärel segatakse tehisseedevedelikku, kuni jää on sulanud. Siis jäetakse jahutatud tehisseedevedelik vähemalt kolmeks minutiks seisma, et vastsed saaksid keerduda.

c)	Filtrihoidjaga ja filterkettaga varustatud Gelmani lehter kinnitatakse Erlenmeyeri kolbi külge, mis on ühendatud filterpumbaga.

d)	Tehisseedevedelik valatakse Gelmani lehtrisse ja filtreeritakse. Filtreerimise lõpupoole võib tehisseedevedeliku läbi filtri voolamisele kaasa aidata filterpumbaga imedes. Imemine peab lõppema enne filtri kuivamist, st kui lehtris on järel 2–5 ml vedelikku.

e)	Kui kogu tehisseedevedelik on filtreeritud, eemaldatakse filterketas ja asetatakse see 80 ml mahutavusega plastikkotti, kuhu lisatakse 15–20 ml rennilaasilahust. Rennilaasilahuse valmistamiseks lisatakse 100 ml kraaniveele 2 grammi rennilaasi.

f)	Plastkott suletakse kahekordselt ning asetatakse Stomacheri aparaati sisemise ja välimise koti vahele.

g)	Stomacheri aparaadil lastakse kolm minutit töötada, näiteks kui sellega töödeldakse proovide täiskogumit või mittetäielikku kogumit.

Kolme minuti möödudes eemaldatakse plastkott koos filterketta ja rennilaasilahusega Stomacheri aparaadist ja avatakse kääridega. Sees olnud vedelik valatakse vastsete loendamisse anumasse või Petri tassi. Kotti loputatakse 5–10 ml veega, mis seejärel lisatakse vastsete loendamisse anumasse uurimiseks trihhinelloskoobi abil või Petri tassi uurimiseks stereomikroskoobi abil.

Tehisseedele allutatud materjali tuleb uurida niipea, kui see on valmis. Mitte mingil juhul ei tohi uurimist edasi lükata järgmisele päevale.

Märkus:

Kasutada tohib ainult täiesti puhtaid filterkettaid. Määrdunud kettaid ei tohiks kunagi lasta kuivada. Filterkettaid saab puhastada, jättes need ööseks rennilaasilahusesse. Enne kasutamist tuleks neid pesta värskes rennilaasilahuses, kasutades Stomacheri aparaati.

IV. Positiivsed või kahtlased tulemused

Kui tulemus on positiivne või kahtlane, kohaldatakse I peatüki punkti 3 III jaotist.

C. Kuni 35 grammi raskuste koondproovide automaatne tehisseede meetod

1. Seadmed, vahendid ja reaktiivid

a)	Nuga või käärid proovide lõikamiseks,

b)	alused, mis on jagatud 50 ruuduks, millest igaühele mahub ligikaudu 2 g liha, või muud töövahendid, mis tagavad samaväärse proovide jälgitavuse,

c)	Trichomatic 35® segur, millel on filtreerimistarvik,

d)	soolhappe 8,5 (± 0,5) massiprotsendiline lahus,

e)	läbipaistvad polükarbonaatmembraaniga filtrid, mille läbimõõt on 50 mm ja pooride suurus on 14 mikronit,

f)	pepsiin tugevusega 1: 10 000 NF (US National Formulary) ehk 1: 125 000 BP (British Pharmacopoea) ja 2 000 FIP (Fédération Internationale de Pharmacie),

g)	kaal täpsusega 0,1 g,

h)	lamedaotsaline pintsett,

i)	mitu mikroskoobi alusklaasi küljepikkusega vähemalt 5 cm või mitu Petri tassi läbimõõduga vähemalt 6 cm (stereomikroskoobiga kasutamiseks), mille põhja alapinnale on terava instrumendi abil märgitud 10 × 10 mm suurused ruudukujulised kontrollpiirkonnad,

j)	altvalgustusega stereomikroskoop (suurendusega 15–60 korda) või horisontaallauaga trihhinelloskoop,

k)	konteiner jäätmevedeliku kogumiseks,

l)	10-liitrised konteinerid, mida kasutatakse positiivsete tulemuste korral seadmete ja vahendite saastatusest puhastamiseks näiteks formaliiniga töötlemise teel ning ülejäänud tehisseedevedeliku jaoks,

m)	termomeeter täpsusega ± 0,5 oC ja mõõtevahemikuga 1–100 oC.

2. Proovide võtmine

Samad, mis on näidatud I peatüki punktis 2.

3. Menetlus

I. Tehisseedemenetlus

a)	Filtreerimistarvikuga segisti asetatakse paigale, ühendatakse tühjendustoru ning juhitakse tühjendustoru jäätmekonteinerisse.

b)	Kui segisti on sisse lülitatud, algab soojenemine.

c)	Enne alustamist tuleks avada ja sulgeda reaktsioonikambri all olev põhjaventiil.

d)	Seejärel lisatakse kuni 35 ligikaudu 1 grammi raskust proovi (temperatuuril 25–30 oC), mis on võetud igast üksikproovist vastavalt punktile 2. Veenduge, et suuremad kõõlusetükid on eemaldatud, sest need võivad ummistada membraanfiltri.

e)	Segistiga ühendatud vedelikukambri servale valatakse (umbes 400 ml) vett.

f)	Väiksema, ühendatud vedelikukambri servale valatakse umbes 30 ml soolhappe 8,5 % lahust.

g)	Membraanfilter asetatakse filtrihoidjasse jämeda filtri alla.

h)	Lõpuks lisatakse 7 grammi pepsiini. Sellest lisamisjärjestusest tuleb rangelt kinni pidada, et vältida pepsiini lagunemist.

i)	Reaktsiooni- ja vedelikukambri kaaned suletakse.

j)	Valitakse seedeaeg: lühike seedeaeg (5 minutit) tavalises tapaeas sigade puhul ning pikem seedeaeg (8 minutit) muude proovide puhul.

k)	Automaatne eraldumine algab siis, kui vajutada segisti käivitusnuppu, ning seede sellele järgneva filtreerimisega on automaatne. Pärast 10–13 minuti möödumist protsess lõpeb ja seade seiskub automaatselt.

l)	Reaktsioonikambri kaas avatakse pärast seda, kui on kontrollitud, et reaktsioonikamber on tühi. Kui reaktsioonikambris on vahtu või tehisseedevedeliku jääke, korratakse menetlust vastavalt V jaotisele.

II. Vastsete eraldamine

a)	Filtrihoidja eemaldatakse ning membraanfilter paigutatakse esemeklaasile või Petri tassi.

b)	Membraanfiltrit uuritakse (stereo-)mikroskoobi või trihhinelloskoobi abil.

III. Seadmete puhastamine

Positiivse tulemuse korral täidetakse kaks kolmandikku segisti reaktsioonikambrist keeva veega. Ühendavasse vedelikukambrisse valatakse tavalist kraanivett, kuni alumise taseme andur on kaetud. Seejärel käivitatakse automaatne puhastusprogramm. Filtrihoidja ja ülejäänud varustus desinfitseeritakse näiteks formaliini abil.

b)	Tööpäeva lõppedes täidetakse segisti vedelikukamber veega ning käivitatakse normaalprogramm.

IV. Membraanfiltrite kasutamine

Ühtegi polükarbonaatmembraaniga filtrit ei tohi kasutada rohkem kui viis korda. Iga kasutuskorra vahel pööratakse filtrit. Lisaks kontrollitakse filtrit pärast igat kasutuskorda kahjustuste suhtes, mis võib selle edasiseks kasutamise sobimatuks muuta.

V. Menetlus, mida kasutatakse siis, kui seede on ebatäielik ja filtreerimine ei ole seetõttu võimalik.

Kui segisti on läbinud automaatprogrammi vastavalt C osa punkti 3 I jaotisele, avatakse reaktsioonikambri kaas ja kontrollitakse, kas reaktsioonikambrisse on jäänud vahtu või vedelikku. Kui seda on sinna jäänud, siis toimitakse järgmiselt.

a)	Suletakse reaktsioonikambri all olev põhjaventiil.

b)	Filtrihoidja eemaldatakse ning membraanfilter paigutatakse esemeklaasile või Petri tassi.

c)	Asetatakse filtrihoidjasse uus membraanfilter ning paigaldatakse filtrihoidja.

d)	Vedelikukambrisse valatakse vett, kuni alumise taseme andur on kaetud.

e)	Käivitatakse automaatne puhastusprogramm.

f)	Pärast puhastusprogrammi lõppu avatakse reaktsioonikambri kaas ja kontrollitakse, kas reaktsioonikambrisse on jäänud vedelikku.

g)	Kui reaktsioonikamber on tühi, eemaldatakse filtrihoidja ning paigutatakse membraanfilter pintseti abil esemeklaasile või Petri tassi.

h)	Saadud kahte membraanfiltrit uuritakse vastavalt C osa punkti 3 II jaotisele. Kui filtreid ei saa uurida, korratakse kogu seedeprotsessi pikendatud seedeajaga vastavalt C osa punkti 3 I jaotisele.

VI. Positiivsed või kahtlased tulemused

Kui tulemus on positiivne või kahtlane, kohaldatakse I peatüki punkti 3 III jaotist.

III PEATÜKK

TRIHHINELLOSKOOPILINE UURING

1. Seadmed

a)	Hõõglamptrihhinelloskoop 30–40kordse ja 80–100kordse suurendusega või reguleeritava tugevusega altvalgustusega stereomikroskoop;

b)	kahest teineteise vastu surutud klaasplaadist koosnev kompressoorium, mille üks klaas on jaotatud võrdse suurusega väljadeks;

c)	väikesed kõverad käärid;

d)	väikesed tangid;

e)	nuga proovide lõikamiseks;

f)	väikesed nõud proovide eraldi hoiustamiseks;

g)	tilgutuspipett;

h)	klaas äädikhappega ja klaas kaaliumhüdroksiidilahusega lubjastuste eemaldamiseks ja kuivanud liha pehmendamiseks.

2. Proovide võtmine

Tervikrümpade korral võetakse mitu sarapuupähkli suurust proovi igalt loomalt.

a)	Kodusealt võetakse proovid diafragma mõlemast säärest lihase ja kõõluse ühinemiskohast.

b)	Metssealt võetakse proove diafragma mõlemast säärest lihase ja kõõluse ühinemiskohast ning lisaks mokkadest, sääretükist, roietevahelistest lihastest ja keelelihastest, kokku kuus proovi igalt loomalt.

c)	Kui teatavaid lihaseid ei ole võimalik proovide jaoks võtta, võetakse kokku neli proovi saadaolevatest lihastest.

d)	Tükiliha korral tuleb igalt tükilt võtta kolm vastavalt võimalustele umbes sarapuupähkli suurust väherasvast vöötlihaseproovi eri kohtadest, võimaluse korral luude või kõõluste juurest.

3. Menetlus

a)	Üldjuhul täidetakse kompressoorium 1,0 (± 0,1) grammi lihaga, mis tavaliselt vastab 28 kaeraterasuurusele tükikesele. Vajadusel tuleb täita kaks kompressooriumi, et uurida 56 kaeraterasuurust tükikest.

b)	Kui diafragma mõlemad sääred on säilinud, peab keeritsusside kontrollija lõikama igast eespool mainitud proovist, mis on võetud tervikrümbalt, 28 kaeraterasuurust tükikest, s.o kokku 56 lõiku.

c)	Kui on säilinud ainult üks diafragmasäär, tuleb lõigata 56 tükikest eri kohtadest, võimaluse korral lihase ja kõõluse ühinemiskohast.

d)	Proovid, mis on võetud metssea neljast teisest lihasest, lõigatakse seitsmeks kaeraterasuuruseks tükiks, mis annab 28 lisatükki.

e)	Seejärel surub keeritsusside kontrollija kõnealused 56 (või 84) tükki klaasplaatide vahele selliselt, et läbi preparaadi on võimalik selgesti lugeda normaalset trükiteksti.

f)	Kui uuritavate proovide liha on kuiv ja vana, tuleb preparaate enne laiakssurumist 10–20 minutit pehmendada segus, mis koosneb ühest osast kaaliumhüdroksiidilahusest ja kahest osast veest.

g)	Igast tükilihaproovist peab keeritsusside kontrollija lõikama 14 kaeraterasuurust tükikest, s.o kokku 56 tükki.

h)	Trihhinelloskoopilisel uurimisel tuleb iga preparaati kontrollida aeglaselt ja hoolikalt 30–40kordse suurendusega.

i)	Kui trihhinelloskoopilise uuringu käigus ilmneb kahtlasi alasid, tuleb neid kontrollida trihhinelloskoobi kõige võimsama (80–100kordse) suurendusega.

j)	Ebaselge tulemuse korral tuleb uurimist jätkata lisanäidiste ja -preparaatidega, kasutades vajaduse korral võimsamaid suurendusi, kuni on saadud nõutavad andmed. Trihhinelloskoopiline uuring peab vältama vähemalt kuus minutit.

k)	Uuringu jaoks ette nähtud miinimumaeg ei hõlma aega, mida on vaja proovide võtmiseks ja ettevalmistuste tegemiseks.

l)	Üldjuhul ei tohiks trihhinelloskoobiga testija uurida päevas rohkem kui 840 proovi, mis vastab 15 kodusea või 10 metssea uurimisele.

II LISA

Liha külmutamine

A. 1. külmutusmeetod

a)	Külmutatult toodud liha tuleb samas seisukorras säilitada.

b)	Külmkambri tehnilised seadmed ja elektrivarustus peavad olema sellised, et nõutav temperatuur saavutatakse väga kiiresti ning see temperatuur säilib ruumi ja liha kõikides osades.

c)	Enne külmutamist tuleks eemaldada isoleeriv pakend, välja arvatud sellise liha puhul, mille kõik osad on juba külmkambrisse toomise ajaks saavutanud nõutud temperatuuri või liha on pakitud selliselt, et pakend ei takista sellel nõutud temperatuuri saavutamist kindlaksmääratud aja jooksul.

d)	Eri partiisid hoitakse külmkambris eraldi ja luku taga.

e)	Iga partii külmkambrisse toomise kuupäev ja aeg tuleb dokumenteerida.

Temperatuur külmkambris peab olema vähemalt –25 oC. Seda tuleb mõõta ja pidevalt registreerida kalibreeritud termoelektriliste instrumentidega. Temperatuuri ei tohi mõõta otse külma õhu voolus. Instrumente tuleb hoida luku taga. Temperatuurikaardid peavad sisaldama seoses impordiga antud lihakontrolliregistri asjakohaseid numbreid ning külmutamise alguse kuupäeva ja kellaaega ning neid tuleb säilitada üks aasta pärast koostamist.

Kuni 25 cm läbimõõdu või paksusega liha tuleb külmutada vähemalt 240 tundi järjest ning liha, mille läbimõõt või paksus on 25–50 cm, tuleb külmutada vähemalt 480 tundi järjest. Külmutusprotsessi ei tohi rakendada liha suhtes, mille läbimõõt või paksus on suurem. Külmutamisaega hakatakse arvestama hetkest, kui külmkambris on saavutatud punktis f osutatud temperatuur.

B. 2. külmutusmeetod

Kuni 15 cm läbimõõdu või paksusega liha külmutamisel tuleb kohaldada üht järgmist aja ja temperatuuri kombinatsiooni:

—	20 päeva –15 oC juures,

—	10 päeva –23 oC juures,

—	6 päeva –29 oC juures.

Liha läbimõõdu või paksusega 15–50 cm külmutamisel tuleb kohaldada üht järgmist aja ja temperatuuri kombinatsiooni:

—	30 päeva –15 oC juures,

—	20 päeva –25 oC juures,

—	12 päeva –29 oC juures.

Temperatuur külmkambris ei tohi olla kõrgem kui valitud inaktiveerimistemperatuur. Selle mõõtmisel tuleb kasutada kalibreeritud termomeetrilisi instrumente. Seda ei tohi mõõta otse külma õhu voolus. Instrumente tuleb hoida luku taga. Imporditava liha korral peavad temperatuurikaardid sisaldama lihakontrolliregistri asjakohaseid andmeid ning külmutamise alguse ja lõpu kuupäeva ja kellaaega ning neid tuleb säilitada üks aasta pärast koostamist.

Kui kasutatakse külmkambreid ja ei järgita rangelt eespool kirjeldatud meetodeid, peab toidukäitleja olema võimeline pädevale asutusele tõendama, et alternatiivmeetodid on sealihas keeritsussi parasiitide tapmiseks tõhusad.

C. 3. külmutusmeetod

Meetod koosneb kaubanduslikust külmkuivatamisest või liha külmutamisest, kasutades selleks konkreetseid aja ja temperatuuri kombinatsioone, jälgides temperatuuri iga jaotustüki keskel.

Järgitakse 1. meetodi punktides a–e esitatud üldsätteid ning järgmisi aja ja temperatuuri kombinatsioone:

—	106 tundi –18 oC juures,

—	82 tundi –21 oC juures,

—	63 tundi –23,5 oC juures,

—	48 tundi –26 oC juures,

—	35 tundi –29 oC juures,

—	22 tundi –32 oC juures,

—	8 tundi –35 oC juures,

—	1/2 tundi –37 oC juures.

Temperatuuri mõõdetakse kalibreeritud termoelektriliste instrumentidega ning registreeritakse pidevalt. Termomeetri otsik asetatakse sellise jaotustüki keskele, mis ei ole väiksem kui kõige paksem külmutatav lihatükk. See jaotustükk peab olema asetatud kõige ebasoodsamasse asendisse külmkambris, eemale külmutusseadmetest või otsesest külma õhu voolust. Instrumente tuleb hoida luku taga. Imporditava liha korral peavad temperatuurikaardid sisaldama lihakontrolliregistri asjakohaseid andmeid ning külmutamise alguse ja lõpu kuupäeva ja kellaaega ning neid tuleb säilitada üks aasta pärast koostamist.

III LISA

Muude loomade kui sigade uurimine

Hobuseliha, ulukiliha ja muud liha, mis võib sisalda keeritsussi parasiite, tuleb uurida vastavalt ühele I lisa I või II peatükis määratletud tehisseedemeetodile järgmiste erinevustega.

a)	Vähemalt 10 grammi raskused proovid võetakse hobustel keele- või mälurlihasest ning metsseal esijala-, keele- või vahelihasest.

b)	Hobuste puhul, kui need lihased on hävinud, võetakse suuremad proovid diafragma mõlemast säärest lihase ja kõõluse ühinemiskohast. Lihas peab olema side- ja rasvkoest puhas.

Tehisseedemenetlust kohaldatakse vähemalt 5 grammi raskuse proovi suhtes, järgides I lisa I peatükis esitatud avastamise standardmeetodit või II peatükis esitatud samaväärset meetodit. Iga tehisseedemenetluse korral ei tohi uuritava lihase kaal ületada 100 grammi I peatüki meetodi ning II peatüki A ja B meetodi korral ning 35 grammi II peatüki C meetodi korral.

d)	Kui proov on positiivne, võetakse veel 50 grammi raskune lisaproov järgnevaks sõltumatuks uuringuks.

Ilma et see piiraks loomaliikide säilitamise reegleid, testitakse kõikide ulukite, nagu karude, lihasööjate imetajate (sealhulgas mereimetajate) ja roomajate liha, välja arvatud metssigade liha, võttes selleks eelistatud paljunemiskohtades 10 grammi raskuseid lihasproove või suuremaid proove, kui sellised kohad ei ole kasutatavad. Eelistatud paljunemiskohad on:

i)	karudel: diafragma, mälumislihased ja keel;

ii)	morskadel: keel;

iii)	krokodillidel: mälumislihased ja roietevahelised lihased;

iv)	lindudel: pea piirkonnas paiknevad lihased (nt mälumislihased ja kaelalihased).

f)	Seedimisaeg peab olema piisav, et tagada nende loomade kudede piisav seedimine, kuid ei tohi ületada 60 minutit.

IV LISA

Keeritsussivabasid põllumajandusettevõtteid ja väikese keeritsussiriskiga piirkondi käsitlevad üksikasjalikud tingimused

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

käesoleva lisa kohaldamisel tähendab mõiste “integreeritud tootmissüsteemid kontrollitud pidamistingimustes” loomakasvatuse liiki, kus sigu peetakse söötmis- ja eluasemetingimustes, mida kogu aeg kontrollib käitleja.

I PEATÜKK

TOIDUKÄITLEJATE KOHUSTUSED

Põllumajandusettevõtete ametlikult keeritsussivabaks tunnistamiseks peavad käitlejad vastama järgmistele nõuetele.

a)	Käitleja peab olema võtnud kõik praktilised ettevaatusabinõud hoone ehituskonstruktsiooni ning tehnohooldus- ja remonttööde suhtes, et vältida näriliste ja muud liiki imetajate ning suurte lihasööjate lindude juurdepääsu hoonetele, kus loomi peetakse.

b)	Käitleja peab kohaldama kahjurite, eelkõige näriliste tõrje programmi, et ennetada sigade nakatumist. Käitleja peab programmi kohta pidama pädeva asutuse nõudmistele vastavat registrit.

c)	Käitleja peab tagama, et kogu loomatoit saadakse müügipunktist, mis toodab loomatoitu vastavalt põhimõtetele, mida on kirjeldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. jaanuari 2005. aasta määruses (EÜ) nr 183/2005, millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded. (1)

d)	Käitleja peab keeritsusside suhtes vastuvõtlikele liikidele mõeldud sööta ladustama suletud punkrites või muudes närilistele juurdepääsmatutes konteinerites. Kõik muud söödavarud tuleb kuumtöödelda või toota ning säilitada vastavalt pädeva asutuse nõudmistele.

e)	Käitleja peab tagama, et surnud loomad kogutakse kokku asjakohaseid sanitaarnõudeid järgides 24 tunni jooksul pärast nende surma. Surnud põrsaid võib siiski koguda ja üksuses säilitada nõuetekohaselt suletud konteinerites kuni hävitamiseni.

f)	Kui prügila asub põllumajandusettevõtte naabruses, peab käitleja pädevat asutust sellest teavitama. Seejärel peab pädev asutus hindama asjaomaseid riske ja otsustama, kas põllumajandusettevõtte tunnistatakse keeritsussivabaks.

g)	Käitleja peab tagama, et põrsad, kes tulevad põllumajandusettevõttesse väljastpoolt, ja ostetud põrsad on sündinud ja kasvanud integreeritud tootmissüsteemides kontrollitud pidamistingimustes.

h)	Käitleja peab tagama, et sead on identifitseeritavad selliselt, et iga looma saab tagasiulatuvalt põllumajandusettevõttega siduda.

Käitleja võib uusi loomi põllumajandusettevõttesse tuua üksnes järgmistel tingimustel:

i)	need pärinevad ametlikult keeritsussivabaks tunnistatud põllumajandusettevõtetest, või

ii)	neile on lisatud eksportiva riigi pädeva asutuse kinnitatud sertifikaat selle kohta, et loomad pärinevad keeritsussivabaks tunnistatud põllumajandusettevõttest, või

iii)	neid hoitakse eraldi seni, kuni ühenduse referentlaboratooriumi kinnitatud seroloogiline test on andnud negatiivse tulemuse. Seroloogiliste proovide võtmisega tohib alustada alles siis, kui loomad on põllumajandusettevõtetes viibinud neli nädalat.

j)	Käitleja tagab, et tapmiseks peetavad sead ei ole pääsenud õue kogu tootmisperioodi jooksul.

Pääs õue on lubatud paaril esimesel elunädalal enne võõrutamist, kui täidetakse kõiki järgmisi tingimusi:

i)	riigis ei ole viimase 10 aasta jooksul koduloomadel keeritsussinakkust diagnoositud;

ii)

on olemas iga-aastane keeritsussidele vastuvõtlike metsloomade järelevalveprogramm. See programm on riskipõhine ning seda viiakse läbi piirkonnas, millel on epidemioloogiline seos keeritsussivabade põllumajandusettevõtete geograafilise paiknemisega. Programmiga testitakse varasematele andmetele tuginedes asjassepuutuvaid indikaatorliike. Testide tulemused näitavad, et keeritsusside levimus indikaatorloomadel on alla 0,5 %;

iii)	õues olles on loomad korralikult tarastatud aedikutes;

iv)	on olemas artiklis 11 osutatud seireprogramm ja seiret teostatakse asjaomastes põllumajandusettevõtetes sagedamini;

v)	kõigilt põllumajandusettevõtte emistelt ja kultidelt, keda peetakse aretamiseks, võetakse tapmisel süstemaatiliselt proove uurimiseks, kasutades I lisa I peatükis kirjeldatud referentmeetodit või I lisa II peatükis kirjeldatud samaväärseid meetodeid, ja

vi)	on võetud meetmed, et takistada suurte lihasööjate ja kõigesööjate lindude (nt varesed, röövlinnud) juurdepääsu.

B.	Keeritsussivabaks tunnistatud põllumajandusettevõtted teavitavad pädevat asutust, kui mõnda A osas esitatud nõuet enam ei täideta või kui on toimunud mis tahes muu muutus, mis võib mõjutada põllumajandusettevõtte kui keeritsussivaba ettevõtte staatust.

II PEATÜKK

PÄDEVATE ASUTUSTE KOHUSTUSED

Pädev asutus võib tunnistada liikmesriigis, kus kodusigadel on avastatud keeritsussi viimase kümne aasta jooksul, põllumajandusettevõtte keeritsussivabaks järgmistel tingimustel:

a)	põllumajandusettevõtte tunnustamisele eelnenud 12 kuu jooksul on tehtud vähemalt kaks kontrollkäiku, tõendamaks vastavust IV lisa I peatüki A osa nõuetele, ja

kõiki tapmisele suunatud sigu on tunnustamisele eelnenud 24 kuu või pikema perioodi jooksul testitud, kui pädev asutus peab seda vajalikuks, veendumaks et piisav hulk kõnealusest põllumajandusettevõttest pärit loomi on testitud vastavalt ühele I lisa I ja II peatükis kirjeldatud parasiitide avastamise meetodile, ja

c)	testide tulemused on olnud negatiivsed, ja

riskipõhist metsloomade seireprogrammi rakendatakse piirkondades, kus asuvad koos metsloomad ja keeritsussivaba staatust taotlevad põllumajandusettevõtted; seireprogrammiga optimeeritakse parasiitide avastamist, kohaldades kõige sobivama indikaatorlooma põhimõtet ja avastamismeetodit, võttes võimalikult suuri proove võimalikult paljudelt loomadelt; metsloomadelt leitud parasiidid identifitseeritakse liigi tasandil ühenduse või siseriiklikus referentlaboratooriumis; ühenduse referentlaboratoorium võib abistada, koostades ühtse metsloomade seireplaani.

Käesolevas osas loetletud nõuete täitmiseks võib kasutada varasemaid andmeid.

B.	Pädev asutus võib tunnistada liikmesriigis, kus kodusigadel ei ole avastatud keeritsussi viimase kümne aasta jooksul, põllumajandusettevõtte keeritsussivabaks, kui on täidetud eespool A osa punktis d esitatud nõuded.

Pädev asutus võib otsustada tunnistada põllumajandusettevõtete kategooria keeritsussivabaks, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)	kõik IV lisa I peatüki A osas sätestatud nõuded on täidetud, välja arvatud punkt k, mida ei kohaldata, ja

b)	riigis ei ole koduloomadel avastatud autohtoonse keeritsussi nakkust viimase 10 aasta vältel, mille jooksul on viidud läbi pidevat tapetavate sigade testimist, tagamaks vähemalt 95 % ulatuses kindlust, et kui keeritsusside levimus ületab 0,0001 %, avastatakse kõik nakkused, ja

c)	selge kirjeldus põllumajandusettevõtete kategooriate, põllumajandusettevõtete ja asjassepuutuvate loomade kohta peab olema kättesaadav, ja

d)	vastavalt IV lisa II peatüki A osa punktile d on välja töötatud riskipõhine metsloomade seire programm.

Lisaks direktiivi 2003/99/EÜ IV lisas sätestatud nõuetele sisaldavad komisjonile esitatavad esialgne ja sellele järgnevad aastaaruanded järgmist teavet:

a)	keeritsusside juhtumid inimestel (ülekantud ja autohtoonsed), sealhulgas epidemioloogilised andmed;

keeritsussitestide tulemused kodusigadel, kes ei ole kasvanud integreeritud tootmissüsteemides kontrollitud pidamistingimustes; tulemused peavad sisaldama haigete loomade vanust ja sugu, pidamissüsteemi tüüpi, kasutatud diagnostilise meetodi liiki, nakatumise taset (kui see on teada) ja muud asjaomast lisateavet;

c)	aretusemistel ja -kultidel läbiviidud keeritsussitestide tulemused; tulemused peavad sisaldama punktis b märgitud teavet;

d)	metssigade, hobuste, ulukite ja muude indikaatorloomade rümpadel läbiviidud keeritsussitestide tulemused;

e)	artiklis 11 sätestatud seroloogiliste testide tulemused, kui sobiv test on ühenduse referentlaboratooriumis kehtivaks tunnistatud;

f)	muud juhtumid, kus kahtlustatakse ülekantud või autohtoonseid keeritsusse ning kõik asjassepuutuvad laboratoorsed tulemused;

g)	kõikide positiivsete tulemuste üksikasjad ja keeritsussiliikide tõestamised ühenduse või siseriiklikus referentlaboratooriumis;

h)	andmeid esitatakse vastavalt ajakavale ja vormile, mille Euroopa Toiduohutusamet on kehtestanud zoonooside aruandluse suhtes;

i)	keeritsussivabade põllumajandusettevõtete või põllumajandusettevõtete kategooriate puhul: teave keeritsussivabade põllumajandusettevõtete kohta ja keeritsussivabade põllumajandusettevõtete kontrollimiste kokkuvõtlikud tulemused, sealhulgas põllumajandustootjate vastavus nõuetele;

kaduvväikese nakkuseohuga piirkondi käsitlevate aruannete korral tuleb esitada teave järgmiste asjaolude kohta:

i)	artikli 11 kohaselt rakendatud j seireprogramm või samaväärne teave;

ii)	eespool esitatud A osa punkti d kohaselt rakendatud riskipõhine metsloomade seire programm või samaväärne teave.

(1) ELT L 35, 8.2.2005, lk 1.

22.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 338/83

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) NR 2076/2005,

5. detsember 2005,

millega nähakse ette üleminekumeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 853/2004, (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004 rakendamiseks ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 854/2004

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad, (1) eriti selle artiklit 9,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 852/2004 (4), (EÜ) nr 853/2004, (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004 kohaldamise algus 1. jaanuaril 2006 toob kaasa märkimisväärseid eeskirjade ja menetluste muudatusi, mida liikmesriikide toidukäitlejad ja pädevad asutused peavad järgima. Mõnedel juhtudel tooks kohe 1. jaanuarist 2006 jõustuvate meetmete kohaldamine kaasa praktilisi raskusi. Seepärast tuleks ette näha teatud aeg, mille jooksul oleks võimalik sujuvalt üle minna uute eeskirjade ja menetluste täielikule rakendamisele.

(2)	Üleminekuaja kestus tuleks kindlaks määrata nii, et võetakse arvesse hügieeni käsitleva uue õigusliku raamistiku esimest läbivaatamist, mis on plaanitud läbi viia esimese nelja aasta jooksul.

(3)

Seepärast tuleb ette näha üleminekuaeg, mille jooksul oleks nimetatud määrustes sätestatud teatavaid nõudeid võimalik järk-järgult rakendada. Pidades silmas ühtlustatud lähenemist, peaks üleminekuaeg põhimõtteliselt kestma neli aastat, kuid kui see on põhjendatud, võib see olla ka lühem. Tuleks ette näha võimalus vaadata mis tahes asjaomased meetmed läbi saadud kogemustest lähtudes.

(4)	Standardse üleminekumeetmena tuleks lubada enne uute eeskirjade kohaldamist toodetud toodete turustamist. Kõnealust meedet tuleks rakendada kogu üleminekuaja jooksul, välja arvatud juhul, kui toote säilivusaeg on lühem.

(5)

Määrusega (EÜ) nr 853/2004 ei ole hõlmatud väikestes kogustes kodulinnuliha ja jäneseliste liha otsetarne tootjalt lõpptarbijale või seda värske lihana lõpptarbijale tarnivale kohalikule jaemüügiettevõttele. Vastavalt nõukogu 15. veebruari 1971. aasta direktiivile 71/118/EMÜ värske kodulinnulihaga kauplemist mõjutavate tervishoiuprobleemide kohta (5) ning nõukogu 27. novembri 1991. aasta direktiivile 91/495/EMÜ, mis käsitleb küülikuliha ja tehistingimustes peetavate ulukite liha tootmist ja turuleviimist mõjutavate terviseohutuse ja loomatervishoiu probleeme, (6) võivad liikmesriigid kõnealuse eesmärgi üldnõuetest ka erandeid teha, ilma et piirdutaks värske lihaga. Kõnealune võimalus tuleks üleminekuajal säilitada.

(6)

Ettevõtete tunnustamine, eelkõige nende ettevõtete, mida varem kohaldatavate eeskirjade kohaselt ei olnud vaja tunnustada, kuid millel lubati turustada oma tooteid üksnes siseturul, toob pädevatele asutustele kaasa raskusi. Seepärast tuleks ette näha üleminekumeetmed, mis võimaldaksid kõnealustel ettevõtetel jätkata toodete turustamist siseturul kuni tegeliku tunnustuse saamiseni.

(7)

Määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa I jao punktis 6 käsitletud pakendus- ja pakkimismaterjalide ning märgistusseadmete kasutamist käsitlevad üleminekumeetmed tuleb läbi vaadata eesmärgiga karmistada märgistusseadmete suhtes kehtestatud eeskirju, võttes piisavalt arvesse toidukäitlejate ootusi leida tolerantset suhtumist enne uue raamistiku rakendamist ostetud märgistusmaterjali kasutamisse. Kõnealuse määruse asjaomased sätted tuleb seepärast välja jätta ning võtta käesoleva määruse alusel vastu uus kord. Arvestades selliste üleminekumeetmete kuritarvitamise ohuga, tuleks selle kestust piirata ning tagada võimalikult kiiresti ja hiljemalt üleminekuaja lõppedes uutele eeskirjadele mittevastavate märgistusseadmete kasutuselt kõrvaldamine. Määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa ja määruse (EÜ) nr 854/2004 I lisa tuleks vastavalt muuta.

(8)	Loomse toidu impordile esitatavad tervishoiunõuded ei ole teatavat liiki toodete osas täielikult ühtlustatud ja seega tuleb selgeks teha üleminekuajal selliste toodete suhtes kohaldatavad imporditingimused.

(9)

Toiduahelat käsitleva teabe edastamine on toidukäitlejatele esitatav uus nõue. Toiduahelat käsitlevale teabele esitatavate nõuete täielikuks rakendamiseks tuleks kehtestada üleminekuaeg. Eelkõige tuleks hõlbustada ühtlast teabevahetust põllumajandusettevõtte ja tapamaja vahel üleminekumeetme abil, mis muudab leebemaks nõuet edastada teave 24 tundi enne loomade saabumist tapamajja.

(10)

Määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa III jaoga on nõutud, et ametlik või volitatud veterinaararst allkirjastab sertifikaadi, mis on kaasas tehistingimustes peetavate, koduloomade hulka mittekuuluvate kabiloomadega nende transportimisel põllumajandusettevõttest tapamajja. Direktiiviga 91/495/EMÜ nõutakse veterinaarteenistuse allakirjutust. Kõnealune säte tuleks üleminekuajal säilitada.

(11)	Määruse (EÜ) nr 854/2004 I lisa X peatüki B osaga nõutav sertifikaat on põhjalikum kui eespool kirjeldatud sertifikaat. Direktiivi 91/495/EMÜ III lisas sätestatud näidissertifikaat tuleks üleminekuajal heaks kiita.

(12)

Määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa V jaoga on nõutud, et hakkliha tooraine vastaks teatavatele kriteeriumidele ning selles on sätestatud märgistusnõuded. Tuleks hinnata hakkliha koostise kriteeriumeid, pidades eelkõige silmas rasva ja sidekoe sisaldust: hinnatakse lihavalgu suhtarvu. Kõnealuse hindamise tulemuste selgumiseni on asjakohane säilitada kehtivad kriteeriumid, mis on kehtestatud nõukogu 14. detsembri 1994. aasta direktiiviga 94/65/EÜ, milles sätestatakse hakkliha ja lihavalmististe tootmise ja turuleviimise nõuded. (7)

(13)

Olenemata määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 3 lõikes 2 sätestatud üldisest põhimõttest, mille kohaselt ei tohi toidukäitlejad, kui hügieeninõuded nii ette näevad, kasutada mingit muud ainet peale joogivee, on määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa VII peatükis ja määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa VIII jao I peatüki II osas, III ja IV peatükis sätted, millega lubatakse kasutada kalade käitlemisel, eelkõige laevade pardal, puhast vett. Kuna puhta vee kasutamine, kui see vastab määruses (EÜ) nr 852/2004 sätestatud määratlusele, ei ohusta inimeste tervist ning pidades silmas, et kalandustooteid käitlevatel maismaal paiknevatel ettevõtetel lubatakse kohanduda järk-järgult, tuleks üleminekuajal määruse (EÜ) nr 853/2004 asjaomaste sätete reguleerimisala sellistele ettevõtetele laiendada.

(14)

Määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa IX jao II peatüki III osa punkti 1 alapunktis a on sätestatud, et piimatooteid valmistavad toidukäitlejad peavad enne lehmatoorpiima töötlemist tagama selle vastavuse piirkriteeriumidele. Vastavus kõnealustele piirnormidele on eriti oluline toiduohutuse seisukohalt, kui piima tuleb kuumtöödelda ja seda pole ettenähtud aja jooksul tehtud. Üleminekumeetmena tuleks kriteeriumidele vastavuse kontrollimisel vahetult enne töötlemist piirduda nimetatud olukordadega.

(15)

Määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa X jaos on sätestatud munade ja munatoodete hügieeni erinõuded. Vastavalt I peatüki lõikele 2 tuleb mune ladustada ja transportida püsival temperatuuril, mis on kõige sobivam nende hügieeniomaduste optimaalseks säilitamiseks. Kuna enne 1. jaanuari 2006 oli liikmesriikidel lubatud kohaldada oma territooriumil munade ladustamise rajatiste ja rajatistevahelise transpordi suhtes kontrollitud temperatuurinorme, tuleb kindlaks määrata, et nimetatud normide rakendamist võib jätkata ka üleminekuajal, kui pädevad asutused seda lubavad. See annab käitlejatele aega kohandada oma toimingud ja menetlused uute temperatuurinormidega, mille järgimist võivad pädevad asutused nõuda.

(16)

Määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa X jao II peatüki II osa punkti 1 kohaselt võib koorepragudega mune teatavatel tingimustel kasutada munatoodete valmistamiseks. Üleminekumeetmena tuleks ette näha kõnealuse võimaluse laiendamist vedelas olekus mune tootvatele ettevõtetele, kui need vastavad samadele tingimustele.

(17)

Määrusega (EÜ) nr 854/2004 on nõutud, et tapamaja töötajad, keda pädev asutus on volitanud täitma ametliku veterinaararsti abide ülesandeid, oleksid koolitatud ja kvalifitseeritud ametliku veterinaararsti abidena. Üleminekuajal on asjakohane anda pädevatele asutustele aega ametlike kontrollide läbiviimisel abiks olevate töötajate lisakoolituse ja kvalifitseerimise plaanimiseks ja organiseerimiseks ning sellest tulenevalt piirduda nõude täitmisel selle tagamisega, et tapamaja töötajad oleksid koolitatud konkreetseteks ülesanneteks, mida neil lubatakse täita.

(18)

Määruse (EÜ) nr 882/2004 artikliga 12 on nõutud, et ametlike kontrollide käigus võetud proove analüüsivad laborid oleksid akrediteeritud. Laborid, mis eelmiste ühenduse õigusaktide alusel ei pidanud olema akrediteeritud, võivad vajada täieliku akrediteeringu saamiseks lisaaega, kuna akrediteerimine on keerukas ja töömahukas protsess. Sellistele laboritele tuleb akrediteerimise korraldamiseks anda lisaaega.

(19)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Üleminekuaeg

Käesoleva määruse kohaldamiseks kehtestatakse 31. detsembril 2009 lõppev nelja-aastane üleminekuaeg (edaspidi “üleminekuaeg”).

Üleminekuajal kohaldatakse käesoleva määrusega ettenähtud üleminekumeetmed, kui artiklites 5 ja 8 ei ole sätestatud teisiti.

II PEATÜKK

ÜLEMINEKUMEETMED MÄÄRUSE (EÜ) NR 853/2004 RAKENDAMISEKS

Artikkel 2

Loomse toidu varud

1. Ilma et see piiraks asjakohaste ühenduse õigusaktide, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/13/EÜ (8) kohaldamist, võib enne 1. jaanuari 2006 toodetud loomse toidu varusid turustada tingimusel, et neil on vajaduse korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/41/EÜ (9) artiklis 2 loetletud õigusaktidega ettenähtud märgistus.

2. Lõikes 1 osutatud tooted, millele toidukäitleja on määratlenud üleminekuajast pikema säilivusaja, võivad turule jääda kuni nende säilivusaja lõpuni.

Artikkel 3

Väikestes kogustes kodulinnuliha ja jäneseliste liha otsetarne

Erandina määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 1 lõike 3 punktist d, ning ilma et see piiraks artikli 1 lõike 4 kohaldamist, ei kohaldata kõnealuse määruse sätteid põllumajandusettevõtetes tapetud kodulindude ja jäneseliste liha väikestes kogustes toimuva otsetarne suhtes tootjalt lõpptarbijale või seda otse lõpptarbijale tarnivatele kohalikele jaemüügiettevõtetele.

Artikkel 4

Loomse toidu turustamine riigisisesel turul kuni ettevõtete tunnustamiseni

Erandina määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 4 lõikest 1 võivad toidukäitlejad, kellel oli enne 1. jaanuari 2006 lubatud turustada loomset toitu riigisiseselt, jätkata nende toodete turustamist kõnealusel turul, kuni pädev asutus on selliseid tooteid käitlevaid ettevõtteid tunnustanud vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 4 lõikele 2, kui tooted on varustatud riigisisese märgiga, mida ei saa ajada segamini määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 5 lõikega 1 ettenähtud märgiga.

Riigisisese märgiga varustatud loomset toitu võib turustada üksnes selle liikmesriigi territooriumil, kus see on toodetud.

Artikkel 5

Valmistrükitud tervisemärkide või identifitseerimismärkidega pakendus-, pakkimis- ja märgistusmaterjalid

Toidukäitlejad võivad kasutada enne 1. jaanuari 2006 ostetud valmistrükitud tervisemärkide või identifitseerimismärkidega pakendus-, pakkimis- ja märgistusmaterjale 31. detsembrini 2007.

Artikkel 6

Märgistusseadmed

Toidukäitlejad ja pädevad asutused võivad kasutada märgistusseadmeid, mida nad omasid 31. detsembril 2005, kuni nende väljavahetamiseni või kuni üleminekuaja lõpuni tingimusel, et asjaomase ettevõtte tunnustamise number ei muutu.

Seadmete väljavahetamise korral tagab pädev asutus nende kõrvaldamise, nii et neid poleks võimalik enam kasutada.

Artikkel 7

Tervishoiunõuded impordi puhul

1. Määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 6 lõiget 1 ei kohaldata sellise loomse toidu impordi suhtes, mille suhtes ei ole kehtestatud importi käsitlevaid ühtlustatud tervishoiunõudeid, sealhulgas loetelusid kolmandate riikide ja nende osade kohta ning ettevõtete kohta, kust import on lubatud.

Kuni selliste toodete importi käsitlevate ühenduse õigusaktide edaspidise ühtlustamiseni peab import vastama asjaomaste liikmesriikide importi käsitlevatele tervishoiunõuetele.

2. Erandina määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 6 lõikest 4 vabastatakse kõnealuses artiklis sätestatud kohustusest toidukäitlejad, kes impordivad toitu, mis sisaldab nii taimseid kui ka töödeldud loomseid tooteid.

Kuni importi käsitlevate ühtlustatud tervishoiunõuete rakendamise ja selliste toiduainete kontrolli riskipõhise lähenemise väljatöötamiseni vastab import vajaduse korral ühenduse ühtlustatud eeskirjadele, mis kehtisid enne 1. jaanuari 2006, ning muudel juhtudel siseriiklikele eeskirjadele, mida liikmesriigid rakendasid enne nimetatud kuupäeva.

Artikkel 8

Teave toiduahela kohta

1. Erandina määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa III jaos sätestatud nõuetest rakendavad liikmesriigid lisaks linnulihasektorile, kus neid kohaldatakse kohe, järk-järgult kõnealuseid nõudeid ka teistes sektorites, nii et liikmesriigi sealihasektoris rakendatakse toiduahelat käsitleva teabe nõudeid üleminekuaja teise aasta lõpuks ning hobuslaste ja vasikaliha sektoris kolmanda aasta lõpuks.

Iga aasta lõpus annavad kõnealust üleminekumeedet kohaldavad liikmesriigid selle rakendamisest aru komisjonile.

2. Erandina määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa III jao punktis 2 sätestatud nõudest esitada toiduahelat käsitlev teave tapamajadele hiljemalt 24 tundi enne loomade saabumist, võib pädev asutus lubada kõnealuse teabe saatmist tapamajadele koos loomadega kõikide teabega hõlmatud loomaliikide puhul ning kõikidel asjaoludel, kui see ei ohusta määruse (EÜ) nr 853/2004 eesmärke.

Tapamaja tööd tõsiselt häirida võiv toiduahelat käsitlev teave tehakse tapamajale siiski teatavaks aegsasti enne loomade saabumist tapamajja.

Artikkel 9

Tehistingimustes peetavate, koduloomade hulka mittekuuluvate kabiloomade liha

Erandina määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa III jao punkti 3 punktis j sätestatud nõuetest annab veterinaarteenistus välja artiklis 16 osutatud sertifikaadi tapaeelse kontrolli positiivse tulemuse tõendamise kohta ja allkirjastab selle.

Artikkel 10

Hakkliha koostise kriteeriumid ja märgistusnõuded

1. Erandina määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa V jao II peatüki punktist 1 peab toidukäitleja kontrollima ettevõttesse saabuvat toorainet, et tagada lõpptoote vastavus allpool esitatud tabelisse märgitud toote nimetusele.

Tabel. Ööpäevase keskmise alusel kontrollitavad koostise kriteeriumid

Rasvasisaldus

Sidekoe sisaldus: lihavalgu suhtarv

—	taine hakkliha

≤ 7 %

≤ 12

—	puhas veisehakkliha

≤ 20 %

≤ 15

—	sealiha sisaldav hakkliha

≤ 30 %

≤ 18

—	muude loomaliikide liha sisaldav hakkliha

≤ 25 %

≤ 15

2. Erandina määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa V jao IV peatükis sätestatud nõuetest peab märgistus sisaldama ka järgmisi sõnu:

—	“rasvasisaldus alla...”,

—	“sidekoe sisaldus: lihavalgu suhtarv alla…”.

3. Liikmesriigid võivad sellist hakkliha, mis ei ole kõnealuste kriteeriumidega vastavuses, lubada riigisisesel turul turustada riigisisese märgistusega, mida ei saa segamini ajada määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 5 lõikes 1 sätestatud märgistusega.

Artikkel 11

Puhta vee kasutamine

1. Erandina määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 3 lõikest 2 ja kõnealuse määruse III lisa VIII jao III peatüki A osa punktist 1 võib puhtast veest tehtud jääd kasutada värskete kalandustoodete jahutamiseks maismaal asuvates ettevõtetes.

2. Erandina määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 3 punktist 2 ja kõnealuse määruse III lisa VIII jao III peatüki A osa lõigetest 2 ja 3 võivad toidukäitlejad kasutada puhast vett kalandustoodete töötlemisel ettevõtetes, sealhulgas laevades.

3. Erandina määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 3 lõikest 2 ja kõnealuse määruse III lisa VIII jao IV peatüki punktist 1 võivad toidukäitlejad kasutada puhast vett maismaal asuvates ettevõtetes koorikloomade ja molluskite jahutamiseks pärast nende kuumtöötlemist.

Artikkel 12

Toorpiim ja piimatooted

Erandina määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa IX jao II peatüki III osa punkti 1 alapunktis a sätestatud nõudest kohaldatakse lehmatoorpiima suurimat mikroorganismide arvu üksnes juhul, kui piima tuleb kuumutada ja seda ei ole töödeldud vastuvõetava aja jooksul, mis on määratud kindlaks toidukäitlejate kehtestatud HACCP-põhistes menetlustes.

Artikkel 13

Munad ja munatooted

1. Liikmesriigid, kes kohaldasid enne 1. jaanuari 2006 munade ladustamise rajatiste ja nende vahel mune transportivate sõidukite suhtes riigisiseseid temperatuurinõudeid, võivad jätkata nende nõuete kohaldamist.

2. Toidukäitlejad võivad kasutada koorepragudega mune vedelas olekus munade tootmiseks selleks tunnustatud ettevõttes tingimusel, et tootmisettevõte või pakkimiskeskus on need tarninud otse ning need purustatakse võimalikult kiiresti.

III PEATÜKK

ÜLEMINEKUMEETMED MÄÄRUSE (EÜ) NR 854/2004 RAKENDAMISEKS

Artikkel 14

Ametlike kontrollide läbiviimisel abiks olevate tapamaja töötajate koolitamine

Erandina määruse (EÜ) nr 854/2004 artikli 5 lõike 6 punkti a alapunktist i ning kõnealuse määruse I lisa III jao III peatüki A osa punktist a läbivad tapamaja töötajad, keda pädevad asutused on volitanud täitma ametliku veterinaararsti abilise konkreetseid ülesandeid, samasuguse koolituse kui veterinaararsti abilised, kuid üksnes konkreetselt neile antud ülesannete osas, ning neilt ei nõuta veterinaararsti abilise eksamite sooritamist.

Enne kui pädev asutus volitab tapamaja töötajaid üle võtma ametliku veterinaararsti abilise ülesandeid, tagab ta, et koolitus oleks rahuldav.

Pädev asutus kontrollib, et tapamaja töötajate lisakoolitus, mis on vajalik ametlike veterinaararsti abilise eksamite läbimiseks, ja selle korraldus oleksid kindlaks määratud niipea kui võimalik ja hiljemalt üleminekuaja lõpuks.

Artikkel 15

Tapamajades ametlike kontrollide teostamisel abistavaid töötajaid kasutavate ettevõtete sertifitseerimine

Erandina määruse (EÜ) nr 854/2004 I lisa III jao III peatüki A osa punktist a vabastatakse oma töötajaid ametlike kontrollide teostamisel kasutada soovivad ettevõtted üleminekuajal nõudest omada rahvusvaheliselt tunnustatud sertifikaati tingimusel, et ettevõte tõestab, et on alustanud sertifikaadi taotlemist vastavalt rahvusvahelistele standarditele, nagu asjakohased ISO standardid kvaliteedijuhtimise süsteemi või toiduohutuse kohta.

Artikkel 16

Tehistingimustes peetavate, koduloomade hulka mittekuuluvate kabiloomade liha näidissertifikaat

Erandina määruse (EÜ) nr 854/2004 I lisa IV jao VII peatüki A osa punktist 4 võib direktiivi 91/495/EMÜ III lisas sätestatud näidissertifikaati kasutada tehistingimustes peetavate, koduloomade hulka mittekuuluvate kabiloomade transportimisel põllumajandusettevõttest tapamajja.

Artikkel 17

Importi käsitlevad tervishoiunõuded

Määruse (EÜ) nr 854/2004 III peatükki ei kohaldata sellise loomse toidu impordi suhtes, mille suhtes pole kehtestatud importi käsitlevaid ühtlustatud tervishoiunõudeid, sealhulgas loetelusid kolmandatest riikidest ja nende osadest ning ettevõtetest, kust import on lubatud.

Kuni selliste toodete importi käsitlevate ühenduse õigusaktide edaspidise ühtlustamiseni vastab import asjaomaste liikmesriikide importi käsitlevatele tervishoiunõuetele.

IV PEATÜKK

ÜLEMINEKUMEETMED MÄÄRUSE (EÜ) NR 882/2004 RAKENDAMISEKS

Artikkel 18

Laborite akrediteerimine

a)	tõestab, et on alustanud vajalikku akrediteerimismenetlust vastavalt määrusele (EÜ) nr 882/2004;

b)	esitab pädevale asutusele rahuldavad tagatised selle kohta, et ametlike kontrollide jaoks tehtavate analüüside kvaliteedikontrolli kavad kehtestatakse 1. jaanuariks 2006.

V PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 19

Läbivaatamine

Käesoleva määrusega sätestatud üleminekumeetmed, sealhulgas nende tingimused, võib igal ajal läbi vaadata, pidades silmas kõnealuste meetmete ning määruste (EÜ) nr 853/2004, (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004 rakendamisel saadud kogemusi.

Artikkel 20

Määruse (EÜ) nr 853/2004 muutmine

Määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa I jao B osa punkti 6 kolmas lõik jäetakse välja.

Artikkel 21

Määruse (EÜ) nr 854/2004 muutmine

Määruse (EÜ) nr 854/2004 I lisa III peatüki I jao punkti 6 teine lause jäetakse välja.

Artikkel 22

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. detsember 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55, parandatud ELT L 226, 25.6.2004, lk 22.

(2) ELT L 139, 30.4.2004, lk 206, parandatud ELT L 226, 25.6.2004, lk 83.

(3) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1, parandatud ELT L 191, 28.5.2004, lk 1.

(4) ELTL 139, 30.4.2004, lk 1, parandatud ELT L 226, 25.6.2004, lk 3.

(5) EÜT L 55, 8.3.1971, lk 23.

(6) EÜT L 268, 24.9.1991, lk 41.

(7) EÜT L 368, 31.12.1994, lk 10.

(8) EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29.

(9) ELT L 157, 30.4.2004, lk 33, parandatud ELT L 195, 2.6.2004,

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 338

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	48. köide 22. detsember 2005

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 2073/2005, 15. november 2005, toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumide kohta ( 1 )	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 2074/2005, 5. detsember 2005, millega sätestatakse rakendusmeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 853/2004 käsitletud teatavate toodete ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004 käsitletud ametlike kontrollide suhtes, sätestatakse erandid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 852/2004 ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 854/2004 ( 1 )	27
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 2075/2005 5. detsember 2005, millega kehtestatakse erieeskirjad liha ametlikuks kontrollimiseks keeritsusside (Trichinella) suhtes ( 1 )	60
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 2076/2005, 5. detsember 2005, millega nähakse ette üleminekumeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 853/2004, (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004 rakendamiseks ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 854/2004 ( 1 )	83


	(1) EMPs kohaldatav tekst.