28.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 269/1

(1)

Alates 1987. aastast on konkurentsieeskirjade rakendamise suhtes mereveosektoris kohaldatud määruse (EMÜ) nr 4056/86 (3) sätteid. Kõnealusel määrusel oli algselt kaks ülesannet. Esiteks olid selles menetlussätted ühenduse konkurentsieeskirjade jõustamiseks mereveosektoris. Teiseks nähti selles ette teatavad sisulised konkurentsi erisätted merendussektori tarvis, nimelt liinilaevanduskonverentside grupierand, mis võimaldab neil teatavatel tingimustel määrata kindlaks hinnad ja reguleerida veomahtu, üksnes tehniliste kokkulepete väljaarvamine asutamislepingu artikli 81 lõike 1 kohaldamisalast ja menetlus rahvusvahelise õiguse konfliktide lahendamiseks. Seda ei kohaldatud mereveoteenuste suhtes ühe ja sama liikmesriigi sadamate vahel (kabotaaž) või rahvusvaheliste trampteenuste suhtes.

(2)

Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (4) muudeti määrust (EMÜ) nr 4056/86, et viia meretransport kõigis sektorites, välja arvatud kabotaaž ja rahvusvahelised trampteenused, rakendatavate ühiste konkurentsi rakenduseeskirjade alla alates 1. maist 2004. Merendussektoriga seotud konkurentsialased sisulised erisätted kuuluvad siiski endiselt määruse (EMÜ) nr 4056/86 rakendusalasse.

(3)

Määruses (EMÜ) nr 4056/86 sätestatud liinilaevanduskonverentside grupierandiga vabastatakse ühe või mitme liinilaevanduskonverentsi kõik liikmed või osa liikmeid asutamislepingu artikli 81 lõikes 1 sisalduva kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse keelu kohaldamisest. Grupierandi õigustuses leitakse põhimõtteliselt, et konverentsid loovad tasakaalu, tagades eksportijaile usaldusväärse teeninduse, mida ei ole võimalik saavutada vähem piiravate vahenditega. Komisjoni läbiviidud mereveosektori põhjalik uurimine on näidanud, et liinilaevandus ei ole unikaalne, sest selle kulustruktuur ei erine oluliselt muude majandussektorite kulustruktuurist. Seega ei ole mingeid tõendeid, et mereveosektorit tuleks kaitsta konkurentsi eest.

(4)

Asutamislepingu artikli 81 lõikele 3 vastava erandi tegemise esimese tingimusega nõutakse, et piirav kokkulepe aitaks parandada kaupade tootmist või levitamist või edendada tehnilist või majanduslikku progressi. Konverentside loodavast tõhususest rääkides ei suuda liinilaevanduskonverentsid enam kohaldada konverentsitariifi, kuid nad suudavad siiski veel kehtestada tasusid ja lisatasusid, mis on osa veohinnast. Samuti puuduvad tõendid, et konverentsisüsteem tagaks stabiilsemad veohinnad või usaldusväärsemad laevandusteenused täielikult konkurentsile avatud turuga võrreldes. Konverentsiliikmed pakuvad üha enam oma teenuseid üksikute teenuslepete alusel, mis sõlmitakse üksikute eksportijatega. Lisaks sellele ei suuda konverentsid hallata olemasolevat veomahtu, sest see on iga lastivedaja tehtav üksikotsus. Praeguses turuolukorras tagavad hinnastabiilsuse ja teenuse usaldusväärsuse üksikud teenuskokkulepped. Seetõttu on väidetav põhjuslik seos piirangute (hindade kindlaksmääramine ja pakkumise reguleerimine) ja väidetava tõhususe (usaldusväärsed teenused) vahel liialt kaheldav, et see täidaks asutamislepingu artikli 81 lõike 3 esimest tingimust.

(5)

Asutamislepingu artikli 81 lõikele 3 vastava erandi tegemise teine tingimus on, et tarbijad peavad saama kompensatsiooni konkurentsipiirangutest tuleneva negatiivse mõju eest. Selliste rangete piirangute puhul, nagu horisontaalne hindade kindlaksmääramine, mis toimub konverentsitariifi määramisel ning tasude ja lisatasude ühisel kindlaksmääramisel, on negatiivne mõju väga tugev. Selget positiivset mõju ei ole aga kindlaks tehtud. Veoteenuste kasutajad arvavad, et konverentsid tegutsevad kõige vähem tõhusate liikmete huvides ja nõuavad konverentside kaotamist. Konverentsid ei täida enam asutamislepingu artikli 81 lõike 3 teist tingimust.

(6)

Asutamislepingu artikli 81 lõikele 3 vastava erandi tegemise kolmas tingimus on, et asjassepuutuvate ettevõtjate suhtes ei tohi kehtestada piiravaid kokkuleppeid, mis ei ole erandi eesmärkide saavutamiseks hädavajalikud. Konsortsiumid on liinilaevandusliinide koostöökokkulepped, mis ei sisalda hinna kindlaksmääramist ning on seega vähem piiravad kui konverentsid. Veoteenuste kasutajad arvavad, et need pakuvad piisavaid, usaldusväärseid ja tõhusaid laevanduse regulaarteenuseid. Lisaks sellele on üksikute teenuskokkulepete arv viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud. Määratluse kohaselt ei ole sellised üksikud teenuskokkulepped konkurentsi piiravad ja on eksportijaile kasulikud, sest need võimaldavad konkreetsetele vajadustele vastavaid eriteenuseid. Lisaks sellele määratakse hind juba varem ning see ei kõigu eelnevalt kindlaksmääratud aja jooksul (tavaliselt kuni üks aasta) ning seetõttu aitavad teenuskokkulepped kaasa hinnastabiilsusele. Seetõttu ei ole kindlaks tehtud, et määruse (EMÜ) nr 4056/86 alusel lubatud konkurentsipiirangud (hindade kindlaksmääramine ja veomahu reguleerimine) oleksid veoteenuste kasutajatele usaldusväärsete laevandusteenuste osutamisel asendamatud, sest seda eesmärki võib saavutada vähem piiraval viisil. Seega ei ole asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kolmas tingimus täidetud.

(7)

Asutamislepingu artikli 81 lõike 3 neljanda tingimusega nõutakse, et laevanduskonverentsi suhtes tuleks jätkuvalt kohaldada tõhusaid konkurentsipiiranguid. Praegustes turutingimustes on konverentsid olemas peaaegu kõigil suurematel kaubateedel ning need konkureerivad konsortsiumideks ühinenud lastivedajatega ja sõltumatute liinidega. Kuigi võib esineda konkurentsi ookeani prahihindades konverentsisüsteemi nõrgenemise tõttu, lisatasude ja lisamaksude puhul hinnakonkurentsi ei ole. Need määrab konverents ning sama suuri tasusid kohaldavad tihti ka konverentsivälised lastivedajad. Lisaks sellele osalevad lastivedajad sama kaubatee konverentsides ja konsortsiumides, vahetades tundlikku äriteavet ning kumuleerides konverentsi (hindade kindlaksmääramine ja veomahu reguleerimine) ja konsortsiumi (operatiivkoostöö ühise teenuse osutamiseks) grupierandid. Võttes arvesse kasvavaid sidemeid sama kaubatee lastivedajate vahel, on väga raske kindlaks teha, mil määral laevanduskonverentsides tõhus sise- ja väliskonkurents toimib, ning seda saab teha iga juhtumit eraldi hinnates.

(8)

Liinilaevanduskonverentsid ei täida enam nelja asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kumulatiivset tingimust ning konverentside grupierand tuleks seetõttu tühistada.

(9)

Samuti on tarbetu arvata asutamislepingu artikli 81 lõikes 1 sisalduva keelu kohaldamisalast välja puhtalt tehnilised kokkulepped ja menetlus võimalike konfliktide lahendamiseks õigussüsteemide vahel. Seepärast tuleks need sätted samuti välja jätta.

(10)

Seoses eespool selgitatuga tuleks määrus (EMÜ) nr 4056/86 tunnistada tervikuna kehtetuks.

(11)

Liinilaevanduskonverentse talutakse mitmes riigis. Siin, nagu ka teistes sektorites, ei kohaldata konkurentsiõigust ülemaailmselt ühesuguselt. Võttes arvesse liinilaevanduse globaalset laadi, peaks komisjon astuma kõik vajalikud sammud mujal olemasolevate liinilaevanduskonverentside hinna kindlaksmääramise erandite eemaldamiseks, säilitades samal ajal konsortsiumidesse ja liitudesse koondunud laevandusliinide vahelise koostöö erandi kooskõlas OECD sekretariaadi 2002. aasta soovitustega.

(12)

Kabotaaž ja rahvusvahelised trampteenused ei kuulu asutamislepingu artiklite 81 ja 82 rakenduseeskirjade alla, mis sätestati algselt määruses (EMÜ) nr 4056/86 ja seejärel määruses (EÜ) nr 1/2003. Need on nüüdseks ainsad sektorid, mis ei kuulu ühenduse konkurentsi rakenduseeskirjade alla. Regulatiivsest aspektist on anomaalne, et nendes sektorites puuduvad tõhusad jõustamisstruktuurid.

(13)

Trampteenuste väljaarvamine määrusest (EÜ) nr 1/2003 põhines asjaolul, et nende teenuste hinnad lepitakse iga juhtumi puhul eraldi kokku vastavalt pakkumise ja nõudluse tingimustele. Sellised turutingimused on olemas ka teistes sektorites ning asutamislepingu artiklite 81 ja 82 sisulisi sätteid juba kohaldatakse nende teenuste suhtes. Nende teenuste asutamislepingu artiklite 81 ja 82 rakenduseeskirjadest väljaarvamise säilitamiseks ei ole esitatud ühtki veenvat põhjust. Kuigi kabotaažiteenustel ei ole tihti mingit mõju ühendusesisesele kaubandusele, ei tähenda see, et need peaksid olema algusest peale välja arvatud määruse (EÜ) nr 1/2003 rakendusalast.

(14)

Kuna määruses (EÜ) nr 1/2003 sisalduvad mehhanismid on kohased konkurentsieeskirjade kohaldamiseks kõigis sektorites, tuleks selle määruse rakendusala muuta nii, et sellesse kuuluksid ka kabotaaž ja trampteenused.

(15)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1/2003 vastavalt muuta.

(16)

Kuna liikmesriikidel võib olla tarvis kohandada oma rahvusvahelisi kohustusi seoses konverentsisüsteemi kaotamisega, tuleks jätkata üleminekuperioodil määruse (EMÜ) nr 4056/86 liinilaevanduskonverentside grupierandit käsitlevate sätete kohaldamist konverentside suhtes, mis vastavad määruse (EMÜ) nr 4056/86 nõuetele käesoleva määruse jõustumise päeval,

28.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 269/4

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

28.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 269/6

(1)

Mitmepoolsete läbirääkimiste Uruguay voorus (2) ühenduse võetud rahvusvaheliste kohustuste kohaselt on vajalik välja töötada teatava maisikoguse Hispaaniasse importimise tingimused.

(2)

Komisjoni 26. juuli 1995. aasta määruses (EÜ) nr 1839/95 (millega kehtestatakse tariifikvootide üksikasjalikud rakenduseeskirjad Hispaaniasse imporditava maisi ja sorgo ning Portugali imporditava maisi kohta) (3) sätestatakse pakkumismenetluse rakendamiseks vajalikud üksikasjalikud erieeskirjad.

(3)

Praegusi Hispaania turuvajadusi silmas pidades tuleks välja kuulutada pakkumismenetlus maisi imporditollimaksu vähendamiseks.

(4)

Käesolevas määruses ette nähtud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

28.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 269/7

28.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 269/10

(1)

Vastavalt ühinemisakti artiklile 2 on institutsioonide poolt enne ühinemist vastu võetud aktid Bulgaariale ja Rumeeniale siduvad ja neid kohaldatakse nendes riikides vastavalt kõnealustes lepingutes ja eespool nimetatud aktis sätestatud tingimustele.

(2)

Ühinemisakti artikkel 37 võimaldab komisjonil võtta vajalikke meetmeid, kui Bulgaaria või Rumeenia tõsiselt häirib või vahetult ohustab siseturu toimimist sellega, et ta ei täida ühinemisläbirääkimistel võetud kohustusi.

(3)

Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001) (1) artikliga 17 nähakse ette, et liikmesriigid loovad ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, edaspidi “ühtne süsteem”.

(4)

Bulgaaria ja Rumeenia peavad alates ühinemisest kasutama ühtset süsteemi, et kontrollida suurt osa ühenduse põllumajandustoetustest nendes riikides. Bulgaaria ja Rumeenia poolt käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäevani esitatud teabe ning läbiviidud kontrollide põhjal on komisjon teinud järelduse, et ühtse süsteemi olemasolu ja toimivus on nendes riikides tõeliselt ohus.

(5)

Bulgaaria või Rumeenia ühtse süsteemi tõsised puudused võivad põhjustada olukorra, kus selle süsteemiga kontrollitavaid põllumajandustoetuste makseid kas ei kontrollita üldse või ei tehta seda nõuetekohaselt. Seetõttu on olemas tõsine oht, et toetust võivad saada tootjad, kellel ei ole kas üldse või osaliselt õigust saada põllumajandustoetust, asetades nad seega soodsamasse olukorda, kui ühenduse õigusaktidega on ette nähtud. Kummagi riigi puhul moodustavad ühtse süsteemiga kontrollitavad otsetoetuste ja maaelu arenguga seotud kulud umbes 80 % kogu põllumajanduskuludest, ulatudes suurtesse, s.o sadade miljonite eurode suurustesse summadesse, mis näitab, kui oluline on nõuetekohaselt toimiv ühtne süsteem ühise põllumajanduspoliitika kehtestamiseks nendes kahes riigis ning ühenduse siseturu sujuvaks toimimiseks. Kuna soodsam olukord koos kõnealuste summadega mõjutab tõenäoliselt põllumajandustoodete kaubandust siseturul, võib see kujutada vahetut ohtu siseturu toimimisele.

(6)

Üksnes nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1290/2005 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) artikleid 17 ja 27 kohaldades ei saa nimetatud ohtu asjakohaselt käsitleda, (2) arvestades kõnealuste sätetega ette nähtud süsteemide ja menetluste eripära. Seetõttu tuleb kasutada ühinemisakti artiklit 37, mis lubab komisjonil võtta vajalikke meetmeid ohu kõrvaldamiseks.

(7)

Sõltumatu asutuse aruande põhjal peavad nii Bulgaaria kui ka Rumeenia pärast ühinemist esitama komisjonile deklaratsiooni selle kohta, kas neil on ühtne süsteem ja kas see toimib. Puuduste korral peavad riigid need viivitamata kõrvaldama.

(8)

Kui komisjon järeldab Bulgaaria ja Rumeenia esitatud deklaratsiooni, sõltumatu asutuse aruande või enda auditi tulemuste põhjal, et puudused püsivad ja on nii tõsised, et mõjutavad ühtse süsteemiga hõlmatud põllumajanduskulude haldamise ja kontrollimise üldise süsteemi nõuetekohast toimivust ning kujutavad seega vahetut ohtu siseturu toimimisele, peab komisjon määratud üheaastaseks perioodiks ajutiselt vähendama Bulgaariale ja Rumeeniale määruse (EÜ) nr 1290/2005 artiklite 14 ja 26 alusel tehtavaid igakuiseid makseid ja vahemakseid. Ajutine vähendamine peab vastama protsendimäärale, mida komisjon kohaldab vastavalt oma suunistele vastavuse kontrolli raames, kui liikmesriigi kontrollisüsteem on väga puudulik ning kui on tõendeid ulatusliku eeskirjade eiramise kohta. Selline ajutine vähendamine on vajalik, et asjaomane riik kõrvaldaks ühtse süsteemi puudused, et vältida või avastada eeskirjavastaselt tehtud makseid ja pettusi ning sisse nõuda alusetult tehtud kulutused, millega kõrvaldatakse vahetu oht ühenduse siseturu toimimisele.

(9)

Kaheteistkümne kuu möödumisel peab komisjon kontrollima, kas jätkata igakuiste maksete ja vahemaksete ajutist vähendamist või mitte.

(10)

Ajutist vähendamist tuleb kohaldada üksnes ühtse süsteemiga hallatavate ja kontrollitavate toetusmeetmete suhtes.

(11)

Ajutist vähendamist tuleks kontrollida määruse (EÜ) nr 1290/2005 artiklis 31 osutatud vastavuskontrolli menetluse raames ning see ei tohiks piirata sellega seoses tehtavaid otsuseid,

a)

määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 18 osutatud ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi (edaspidi “ühtne süsteem”) osad on nende territooriumil ühenduse asjaomaste õigusaktide kohaselt loodud selles ulatuses, et need seonduvad Bulgaarias ja Rumeenias kohaldatavate abikavade haldamise ja kontrolliga;

b)

ühtne süsteem ja käesoleva määruse artiklis 3 osutatud toetuse nõuetekohaseks maksmiseks vajalikud teised osad toimivad nende territooriumil.

a)

Bulgaaria või Rumeenia ei täida artikli 1 lõigetest 1 ja 2 tulenevaid kohustusi;

b)

artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud osad ei ole loodud;

c)

kuigi artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud osad on loodud, on ühtsel süsteemil või artiklis 3 osutatud toetuse nõuetekohaseks maksmiseks vajalikel teistel osadel nii tõsiseid puudusi, et need mõjutavad üldise süsteemi nõuetekohast toimimist.

a)

määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 143b kohane üleminekuaja lihtsustatud sissetulekutoetus uute liikmesriikide põllumajandustootjatele või kõnealuse määruse III ja IV jaotises osutatud abikavad;

b)

määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 143c sätestatud riiklikud täiendavad otsetoetused, mida rahastatakse ühinemisakti VIII lisa I jao E alajao alusel;

c)

nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (3) artikli 36 punkti a alapunktides i–v ja artikli 36 punkti b alapunktides i–v sätestatud toetused, välja arvatud toetused, mis on seotud kõnealuse määruse artikli 39 lõikes 5 osutatud meetmetega ja artikli 36 punkti b alapunktide i ja iii kohaste meetmetega, kui on tegemist rajamiskuludega.

28.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 269/13

(1)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee praeguste liikmete volitused lõpevad 20. septembril 2006. (1) Seetõttu tuleks selle komitee liikmed ametisse nimetada uueks nelja-aastaseks perioodiks alates 21. septembrist 2006.

(2)

Belgia, Kreeka, Iirimaa, Küprose, Madalmaade, Poola, Portugali, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriigi valitsused on esitanud vastava arvu kandidaate neile asutamislepingutega ette nähtud liikmekohtadele.

(3)

Itaalia valitsus on esitanud kahest kandidaadist koosneva nimekirja, et täiendada juba esitatud, kahekümne kahest kandidaadist koosnevat nimekirja ja muuta kandidaatide arv selles võrdseks temale asutamislepingutega ette nähtud liikmekohtade arvuga.

(4)

Nõukogu võttis juba 11. juulil 2006 vastu Tšehhi, Saksamaa, Eesti, Hispaania, Prantsusmaa, Läti, Leedu, Luksemburgi, Ungari, Malta, Austria, Sloveenia ja Slovakkia valitsuste esitatud nimekirjad ning Itaalia valitsuse esitatud, kahekümne kahest kandidaadist koosneva nimekirja, (2)