30.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 113/1

(1)

Määrusega (EÜ) nr 417/2002 (3) on ette nähtud topeltpõhja ja -parraste või samaväärsete konstruktsiooninõuete, mis on sätestatud 1973. aasta rahvusvahelise konventsiooniga laevade põhjustatud merereostuse vältimise kohta ning seda muutva 1978. aasta protokolliga (edaspidi “MARPOL 73/78”), kiirendatud kasutuselevõtt naftareostuse ohu vähendamiseks.

(2)

Määrusesse (EÜ) nr 417/2002 on sisse viidud sätted, mis keelavad raskete õlide klassi liigitatud õli transportimise Euroopa Liidu liikmesriikide sadamatesse või sadamatest ühekordse põhja ja parrastega naftatankeritega.

(3)

Komisjoni ja liikmesriikide tegevuse tulemusel Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni raames võeti see keeld MARPOL 73/78 I lisas tehtud muudatuse kaudu arvesse ka maailmatasandil.

(4)

MARPOL 73/78 I lisa reegli 13H punktid 5, 6 ja 7, mis käsitlevad raskete õlide klassi liigitatud õli transportimise keelustamist ühekordse põhja ja parrastega naftatankeritega, sätestavad võimaluse kehtestada erandeid reegli 13H teatavate sätete kohaldamisest. Euroopa Liidu nõukogu eesistujariigi Itaalia poolt Euroopa Liidu nimel tehtud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni merekeskkonna kaitse komitee (MEPC 50) ametlikus raportis ülestähendatud avalduses on väljendatud poliitiline tahe nimetatud erandeid mitte kohaldada.

(5)

Määruse (EÜ) nr 417/2002 kohaselt võiks liikmesriigi lipu all sõitev laev kohaldada erandeid reeglist 13H, kui ta opereerib väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni all olevaid sadamaid või avamereterminale ja vastab siiski määrusele (EÜ) nr 417/2002.

(6)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 417/2002 vastavalt muuta,

30.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 113/3

(1)

Asutamislepingu artiklis 2 osutatakse ühe ühenduse ülesandena sotsiaalkaitse kõrge taseme edendamisele.

(2)

2000. aasta märtsis Lissabonis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel algatati sotsiaalkaitse süsteeme käsitlev liikmesriikide vaheline kogemuste vahetamise protsess.

(3)

Nõukogu otsusega 2004/689/EÜ (3) loodi sotsiaalkaitsekomitee, mis toimib komisjoni ja liikmesriikide vahelise koostöö ja teabevahetuse vahendina sotsiaalkaitse süsteemide ajakohastamise ja täiustamise valdkonnas.

(4)

Oma 27. mai 2003. aasta teatises kirjeldas komisjon sotsiaalpoliitika valdkonna avatud koordinatsiooniprotsesside hõlbustamise strateegiat, pidades silmas sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse aspekti tugevdamist Lissaboni strateegia raames. Nõukogu leppis 20. oktoobril 2003 kokku, et hõlbustamine jõustub alates 2006. aastast. Sellega seoses muutus põhiliseks aruandlusvahendiks ühine aastaaruanne, mille ülesandeks on koondada kokku avatud koordineerimismeetodi erinevate kohaldamisalade ning sotsiaalkaitse valdkondadevaheliste küsimustega seotud peamised analüütilised tulemused ja poliitilised sõnumid.

(5)

Avatud koordineerimismeetodiga on taas asetatud rõhk vajadusele võrreldava, ajakohase ja usaldusväärse statistika järele sotsiaalpoliitika valdkonnas. Eelkõige kasutatakse sotsiaalkaitse võrreldavat statistikat ühistes aastaaruannetes.

(6)

Komisjon (Eurostat) kogub juba praegu liikmesriikidelt vabatahtlikul alusel iga-aastaseid sotsiaalkaitse alaseid andmeid. See tava on liikmesriikides kinnistunud ning see põhineb ühistel metoodilistel põhimõtetel, mille eesmärk on tagada andmete võrreldavus.

(7)

Ühenduse statistika koostamist reguleeritakse eeskirjadega, mis on sätestatud nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määruses (EÜ) nr 322/97 ühenduse statistika kohta (4).

(8)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (5).

(9)

Komisjonile tuleks anda volitus määrata kindlaks esimene aasta, mille kohta sotsiaalkaitse netotoetuste alaseid täieulatuslikke andmeid tuleks koguda. Komisjonile tuleks samuti anda volitus võtta vastu meetmed, mis on seotud hõlmatud andmete üksikasjaliku klassifitseerimise, kasutatavate määratluste ja andmelevi eeskirjade ajakohastamisega. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid ning täiendada seda, lisades uusi vähemolulisi sätteid, tuleks need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(10)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt ühtlustatud andmete saamist võimaldavate ühiste statistikastandardite loomist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(11)

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga on olemas koostöö sotsiaalkaitse netotoetuste osas.

(12)

Nõukogu otsusega 89/382/EMÜ, Euratom (6) asutatud statistikaprogrammi komiteega on konsulteeritud,

a)

metoodilise raamistiku, mis põhineb ühistel standarditel, määratlustel, klassifikaatoritel ja raamatupidamiseeskirjadel ja mida kasutatakse statistika koostamiseks võrreldavatel alustel ühenduse heaks

ja

b)

ajalised piirangud ESSPROSiga kooskõlas koostatud statistika edastamiseks.

a)

“ühenduse statistika” – määruse (EÜ) nr 322/97 artiklis 2 kindlaksmääratud tähenduses;

b)

“sotsiaalkaitse” – kõik avaliku ja erasektori asutuste sekkumised, mille eesmärk on leevendada leibkondade ja üksikisikute kindlaksmääratud riskide või vajaduste kogumist tulenevat koormat, tingimusel et puuduvad samaaegsed vastastikused või individuaalsed korraldused. Sotsiaalkaitset põhjustavate riskide ja vajaduste loetelu on tavapäraselt järgmine: haigus ja/või tervishoid; puuded; vanadus; toitjakaotus; perekond/lapsed; töötus; eluase; ja mujal klassifitseerimata sotsiaalne tõrjutus;

c)

“sotsiaalkaitse skeem” – eraldiseisev reeglite kogum, mida toetavad üks või mitu institutsioonilist üksust ning mis reguleerib sotsiaalkaitse toetusi ja nende rahastamist;

d)

“sotsiaalkaitse toetused” – sotsiaalkaitse skeemide rahalised ja mitterahalised ülekanded leibkondadele ja üksikisikutele, et leevendada nende ühest või mitmest kindlaksmääratud riskist või vajadusest tulenevat koormat;

e)

“maksusoodustused” – maksuvabastuse vormis pakutav sotsiaalkaitse, mis määratletaks sotsiaalkaitse toetustena, juhul kui need oleksid rahalised toetused. Nende alla ei kuulu maksuvabastused, mis soodustavad sotsiaalkaitse pakkumist või erakindlustusskeeme;

f)

“sotsiaalkaitse netotoetused” – sotsiaalkaitse toetuste väärtus, millest on maha arvatud maksud ja toetuse saajate sotsiaalmaksed ning millele on lisatud maksusoodustuste väärtus.

a)

registrid ja muud haldusallikad;

b)

uuringud;

c)

hinnangud.