29.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/1

(1)

Määruses (EÜ) nr 1207/2001 (1) on sätestatud normid, et toetada päritolutõendite korrektset väljastamist ja koostamist seoses kaupade ekspordiga ühendusest teatavate kolmandate riikidega kehtivate sooduskaubandussuhete kontekstis.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1207/2001 III ja IV lisa tuleks muuta, et tagada ühenduse päritolustaatusega toodete valmistamiseks ühenduses kasutatud materjalide päritolu nõuetekohane märkimine.

(3)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1207/2001 vastavalt muuta,

1)

III lisa asendatakse käesoleva määruse I lisas esitatud tekstiga;

2)

IV lisa asendatakse käesoleva määruse II lisas esitatud tekstiga.

29.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/4

(1)

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

29.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/6

(1)

Komisjoni 28. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 950/2006 (milles sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad suhkrutoodete impordi ja rafineerimise jaoks teatavate tariifikvootide ja sooduslepingute alusel turustusaastatel 2006/2007, 2007/2008 ja 2008/2009) (2) artikliga 12 on ette nähtud üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad AKV protokollile ja Indiaga sõlmitud kokkuleppele alla kirjutanud riikidest imporditavate valge suhkru ekvivalendina väljendatud, CN-koodi 1701 alla kuuluvate toodete tollimaksu nullmääraga tarnimise kohustuse kehtestamist.

(2)

AKV protokolli artiklite 3 ja 7, Indiaga sõlmitud kokkuleppe artiklite 3 ja 7 ning määruse (EÜ) nr 950/2006 artikli 12 lõike 3 ning artiklite 14 ja 15 kohaldamise tulemusena otsustas komisjon praegu olemas oleva teabe põhjal kehtestada iga ekspordiriigi jaoks tarnekohustuse tarneperioodiks 2007/2008.

(3)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 505/2007 (3) on esialgselt kindlaks määratud vastavalt AKV protokollile ja Indiaga sõlmitud kokkuleppele imporditava roosuhkru kohustusliku tarne kogused tarneperioodiks 2007/2008.

(4)

Seetõttu tuleb kehtestada tarnekohustused perioodiks 2007/2008 vastavalt määruse (EÜ) nr 950/2006 artikli 12 lõike 2 punktile b.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

29.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/8

(1)

Nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiivi 96/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta (3) on korduvalt oluliselt muudetud. (4) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2)

Asutamislepingu artiklis 174 sätestatud ühenduse keskkonnapoliitika eesmärgid ja põhimõtted on eelkõige saastuse vältimine, vähendamine ja võimaluste piires likvideerimine, pidades esmatähtsaks selle vähendamist tekkekohas ja loodusvarade säästlikku majandamist, järgides „saastaja maksab” ja saastuse vältimise põhimõtteid.

(3)

Viiendas keskkonnaalases tegevusprogrammis, mille üldpõhimõtted kiideti heaks nõukogu ja nõukogus kohtunud liikmesriikide valitsuste esindajate 1. veebruari 1993. aasta resolutsioonis ühenduse keskkonnapoliitika ja säästva arengu tegevusprogrammi kohta, (5) seati esikohale saastuse kompleksne kontroll kui oluline osa liikumises püsivama tasakaalu poole ühelt poolt inimtegevuse ja sotsiaalmajandusliku arengu vahel ja teiselt poolt loodusvarade ja looduse taastumisvõime vahel.

(4)

Saastuse vähendamine kompleksse lähenemisviisi rakendamisega nõuab meetmete võtmist ühenduse tasandil, et muuta ja täiendada olemasolevaid ühenduse õigusakte, mis on seotud tööstusettevõtetest lähtuva saastuse vältimise ja kontrolliga.

(5)

Nõukogu 28. juuni 1984. aasta direktiiviga 84/360/EMÜ tööstusrajatistest lähtuva õhusaaste vastu võitlemise kohta (6) kehtestati üldraamistik, mille kohaselt on õhusaastet põhjustada võivate tööstusettevõtete käitamiseks või nende oluliseks muutmiseks vaja eelnevat luba.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta direktiiviga 2006/11/EÜ teatavate ühenduse veekeskkonda lastavate ohtlike ainete põhjustatava saaste kohta (7) nähakse ette nõue, et nende ainete heidete vettejuhtimiseks on vaja luba.

(7)

Kuigi on olemas ühenduse õigusaktid õhusaaste vastu võitlemise ning ohtlike ainete heidete vettejuhtimise vältimise või vähendamise kohta, ei ole võrreldavaid ühenduse õigusakte, mille eesmärk on vältida või vähendada heidet pinnasesse.

(8)

Erinevad meetodid heidete kontrollimiseks õhku, vette ja pinnasesse võivad keskkonna kui terviku kaitsmise asemel hoopis soodustada saastuse üleminekut ühest keskkonnaelemendist teise.

(9)

Saastuse kontrolli kompleksse lähenemisviisi eesmärk on võimaluse korral vältida väljutamist õhku, vette või pinnasesse, arvestades ka jäätmehooldust, ja kui see ei ole võimalik, heidet vähendada, et saavutada keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase.

(10)

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli üldraamistik. Selles nähakse ette saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli rakendamiseks vajalikud meetmed, et saavutada keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase. Kompleksne lähenemine saastuse kontrollile peaks soodustama säästva arengu põhimõtte rakendamist.

(11)

Käesoleva direktiivi sätete kohaldamine ei tohiks piirata nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivi 85/337/EMÜ (teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta) (8) sätete kohaldamist. Kui loa andmisel tuleb arvesse võtta nimetatud direktiivi kohaldamisel saadud teavet või järeldusi, ei peaks käesolev direktiiv siiski mõjutama direktiivi 85/337/EMÜ rakendamist.

(12)

Liikmesriigid peaksid võtma vajalikke meetmeid, millega tagatakse, et käesolevas direktiivis nimetatud tööstuslike tegevusaladega tegelevad käitajad järgivad teatavate põhikohustuste üldpõhimõtteid. Selleks piisab, kui pädevad asutused võtavad need üldpõhimõtted loatingimuste kehtestamisel arvesse.

(13)

Mõned käesoleva direktiivi alusel vastu võetud sätted tuleb kohaldada olemasolevate käitiste suhtes pärast 30. oktoobrit 2007 ja mõned alates 30. oktoobrist 1999.

(14)

Saastuse probleemidega tõhusamaks ja tulemuslikumaks tegelemiseks peaks käitaja arvesse võtma keskkonnaaspekte. Need aspektid tuleks pädevale asutusele või pädevatele asutustele teatavaks teha, et nad saaksid enne loa andmist veenduda, et kõik asjakohased saastuse vältimise või kontrolli meetmed on ette nähtud. Väga erinevad loa taotlemise menetlused võivad olla keskkonnakaitse ja üldsuse teadlikkuse erineva taseme põhjuseks. Seetõttu peaksid käesoleva direktiivi kohased loataotlused sisaldama teatavaid miinimumandmeid.

(15)

Keskkonna kui terviku kõrgeimat kaitsetaset peaks olema võimalik saavutada, kui pädevate asutuste loa andmise menetlused ja tingimused on täielikus kooskõlas.

(16)

Pädev asutus või pädevad asutused peaksid andma loa või muutma seda ainult siis, kui komplekssed õhu, vee ja pinnase keskkonnakaitsemeetmed on vastu võetud.

(17)

Loas peaksid olema kõik loa andmise tingimuste täitmiseks vajalikud meetmed, et nende abil saavutada keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase. Ilma et see piiraks loamenetluse kohaldamist, võivad need meetmed sisalduda ka siduvates üldnõuetes.

(18)

Heitmete piirväärtused, parameetrid või võrdväärsed tehnilised meetmed peaksid põhinema parimal võimalikul tehnikal, ilma et oleks kohustus kasutada üht või teist konkreetset tehnikat või tehnoloogiat, ja arvestada tuleks asjaomase käitise tehnilisi omadusi, geograafilist asukohta ja kohalikke keskkonnatingimusi. Kõikidel juhtudel tuleks näha loa andmise tingimustes ette sätted kaug- ja piiriülese saastuse vähendamiseks ja keskkonna kui terviku kaitse kõrge taseme tagamiseks.

(19)

Liikmesriigid peavad otsustama, kuidas saab vajaduse korral arvesse võtta asjaomase käitise tehnilisi omadusi, geograafilist asukohta ja kohalikke keskkonnatingimusi.

(20)

Kui keskkonnakvaliteedi standardis on ette nähtud rangemad tingimused kui need, mida on võimalik täita parima võimaliku tehnika kasutamisega, tuleks loas ette näha lisatingimused, ilma et see piiraks muude meetmete võtmist keskkonnakvaliteedi standardite täitmiseks.

(21)

Kuna parim võimalik tehnika aja jooksul muutub eelkõige seoses tehnika arenguga, peaksid pädevad asutused seda arengut jälgima või olema sellest teadlikud.

(22)

Käitisesse tehtavad muudatused võivad saastust suurendada. Seetõttu tuleks pädevat asutust või pädevaid asutusi teavitada igast muudatusest, mis võib keskkonda mõjutada. Käitise oluliseks muutmiseks tuleb hankida käesoleva direktiivi kohane eelluba.

(23)

Tegevusloa väljaandmise tingimused tuleks korrapäraselt läbi vaadata ja vajaduse korral ajakohastada. Teatavatel tingimustel tuleks vaadata need igal juhul uuesti läbi.

(24)

Üldsuse tõhus kaasamine otsuste tegemisse peaks võimaldama üldsusel väljendada ja otsustajatel arvesse võtta arvamusi ja probleeme, mis võivad olla selliste otsuste puhul asjakohased, ning suurendada otsustamisprotsessi vastutustundlikkust ja läbipaistvust, panustada üldsuse teadlikkusesse keskkonnaküsimustes ning avaldada toetust vastuvõetavatele otsustele. Eelkõige peaks üldsusele olema kättesaadav teave käitiste tegevusest ja nende võimalikust mõjust keskkonnale ning enne otsuse tegemist teave, mis on seotud uute käitiste tegevuslubade taotlemise või oluliste muudatuste tegemise ning lubade endiga, nende ajakohastamisega ja asjakohaste seireandmetega.

(25)

Osavõttu, sealhulgas ühenduste, organisatsioonide ja rühmade osavõttu ning eelkõige keskkonnakaitset toetavate valitsusväliste organisatsioonide osavõttu tuleks seega toetada, edendades üldsusele pakutavat keskkonnaalast haridust.

(26)

25. juunil 1998 kirjutas ühendus alla ÜRO Euroopa Majandusorganisatsiooni keskkonnateabele juurdepääsu, keskkonnaasjade üle otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioonile („Århusi konventsioon”). Århusi konventsiooni eesmärkide hulgas on soov tagada keskkonnaküsimuste üle otsustamisel üldsuse kaasamise õigus, et aidata kaitsta iga inimese õigust elada keskkonnas, mille kvaliteet on tervise ja heaolu tagamiseks piisav.

(27)

Parima võimaliku tehnika arendamine ja sellega seotud teabevahetus ühenduse tasandil peaks kaasa aitama tehnoloogiliste ebavõrdsuste korvamisele ühenduses, ühenduses kasutatavate heidete piirväärtuste ja tehnika ülemaailmse leviku edendamisele ja käesoleva direktiivi tõhusale rakendamisele liikmesriikides.

(28)

Käesoleva direktiivi rakendamise ja tõhususe kohta tuleks korrapäraselt aruanded esitada.

(29)

Käesolev direktiiv käsitleb käitiseid, mis tõenäoliselt on olulised saastajad, sealhulgas piiriülesed saastajad. Kui on esitatud loataotlus, mis on seotud uute käitiste või käitiste muutmisega, millel on tõenäoliselt oluline negatiivne mõju keskkonnale, tuleks korraldada piiriüleseid konsultatsioone. Liikmesriigi üldsusele, keda see tõenäoliselt mõjutab, peaksid niisuguste ettepanekute või oluliste muutustega seotud taotlused olema kättesaadavad.

(30)

Teatavate käesoleva direktiiviga reguleeritud käitiste liikide ja saasteainete puhul võib ühenduse tasandil osutuda vajalikuks sätestada heitmete piirväärtused. Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid kehtestama niisugused heitmete piirväärtused asutamislepingu sätete kohaselt.

(31)

Käesoleva direktiivi sätteid tuleks kohaldada nii, et need ei piira ühenduse sätete kohaldamist, mis on seotud töökohal kehtivate tööohutuse ja töötervishoiu nõuetega.

(32)

Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide kohustusi, mis on seotud direktiivide siseriiklikkusse õigusesse ülevõtmise tähtaegadega, mis on sätestatud VI lisa B-osas.

1)

„aine” – keemilised elemendid ja nende ühendid, välja arvatud radioaktiivsed ained nõukogu 13. mai 1996. aasta direktiivi 96/29/Euratom (millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest) (9) tähenduses ja geneetiliselt muundatud organismid nõukogu 23. aprilli 1990. aasta direktiivi 90/219/EMÜ (geneetiliselt muundatud mikroorganismide isoleeritud kasutamise kohta) (10) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/18/EÜ (geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta) (11) tähenduses;

2)

„saastus” – inimtegevusest tuleneva ainete, vibratsiooni, soojuse või müra otsene või kaudne väljutamine õhku, vette või pinnasesse, mis võib ohustada inimeste tervist või keskkonna kvaliteeti, põhjustada varalist kahju või raskendada või takistada keskkonna puhkeotstarbelist või muud õiguspärast kasutamist;

3)

„käitis” – paikne tehniline üksus, kus tegeldakse ühe või mitme I lisas loetletud tegevusega ja muu tegevusega, mis on tehniliselt otseselt seotud kõnealuses tegevuskohas teostatava tegevusega, mis võivad mõjutada heitmete koguseid ja saastust;

4)

„olemasolev käitis” – käitis, mis enne 30. oktoobrit 1999 kehtivate õigusaktide kohaselt oli nimetatud kuupäeval töötav või kasutusloa saanud käitis või käitis, mille kohta pädeva asutuse arvates tuli esitada täieliku kasutusloa taotlus, tingimusel et käitis käivitati hiljemalt 30. oktoobril 2000;

5)

„heide” – ainete, vibratsiooni, soojuse või müra otsene või kaudne juhtimine käitise punkt- või hajaallikatest õhku, vette või pinnasesse;

6)

„heitmete piirväärtused” – heitmete mass, sisaldus ja/või tase, mis on väljendatud teatavates kindlates ühikutes ja mida ei või ühe või mitme ajavahemiku vältel ületada; heitmete piirväärtused võib sätestada ka teatavate ainerühmade, -liikide või -jaotiste kohta, eelkõige nende kohta, mis on loetletud III lisas. Ainete puhul tuleks kohaldada heitmete piirväärtusi tavaliselt punktis, kus heitmed väljuvad käitisest, ning nende kindlaksmääramisel ei arvestata lahjenemist; kaudse vettejuhtimise puhul võib asjaomase käitise heitmete piirväärtuste kindlaksmääramisel arvesse võtta reoveepuhasti toimet tingimusel, et tagatakse keskkonnakaitse samaväärne tase ega põhjustata suuremat keskkonna saastatust, ilma et see piiraks direktiivi 2006/11/EÜ või selle rakendusdirektiivide kohaldamist;

7)

„keskkonnakvaliteedi standard” – ühenduse õigusaktidega kehtestatud nõuete kogum, millele teatav keskkond või keskkonna osa peab teataval ajavahemikul vastama;

8)

„pädev asutus” – riigiorgan või asutus, kes liikmesriikide õigusnormide kohaselt vastutab käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmise eest;

9)

„luba” – kirjalik otsus (või mitu sellist otsust) tervikuna või selle osa, millega antakse luba käitist täielikult või osaliselt käitada teatavatel tingimustel, mis tagavad käitise vastavuse kõikidele käesoleva direktiivi nõuetele. Luba võib käsitleda üht või mitut käitist või käitise osi, mis asuvad samas kohas ja mida käitab sama käitaja;

10)

„tegevuse muutus” – muutus käitise laadis või toimimisviisis või käitise laiendamine, mis võib keskkonnale mõju avaldada;

11)

„oluline muutus” – tegevuse muutus, mis pädeva asutuse arvates võib märkimisväärselt kahjustada inimeste tervist või keskkonda. Selle mõiste kohaldamisel loetakse toimingu iga muudatus või laiendamine oluliseks, kui see muudatus või laiendamine ise ei ületa I lisas sätestatud võimalikke künniseid;

12)

„parim võimalik tehnika” – kõige tõhusam ja arenenum tegevus ja selle rakendusviisid, mis näitab teatava tehnika praktilist sobivust heitmete piirväärtuste aluse määramise põhimõtte loomiseks, et vältida või kui see ei ole võimalik, üldiselt vähendada heidet ja selle mõju keskkonnale tervikuna:

Parima võimaliku tehnika määratlemisel tuleb erilist tähelepanu pöörata IV lisas loetletud punktidele;

13)

„käitaja” – füüsiline või juriidiline isik, kes käitab käitist, kontrollib selle tööd või kellele on siseriiklike õigusaktide kohaselt antud määrav otsustusõigus käitise tehnilise toimimise suhtes;

14)

„üldsus” – üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut ja vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või tavadele nende ühendused, organisatsioonid või rühmad;

15)

„asjaomane üldsus” – üldsus, keda loa väljastamise või kaasajastamise või loatingimuste kaasajastamise otsuse tegemine mõjutab või võib mõjutada, või üldsus, kelle huvidega see on seotud; selle määratluse puhul arvestatakse, et selline huvi on keskkonnakaitset edendavatel valitsusevälistel organisatsioonidel, kes vastavad siseriiklike õigusaktidega sätestatud nõuetele.

a)

võetakse kõik vajalikud ennetusmeetmed saastuse vältimiseks, eelkõige parima võimaliku tehnika kasutamisega;

b)

ei põhjustata olulist saastust;

c)

välditakse jäätmete tootmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiivi 2006/12/EÜ (jäätmete kohta) (12) kohaselt; kui jäätmeid toodetakse, võetakse need ringlusse või kui see on tehniliselt ja majanduslikult võimatu, need kõrvaldatakse viisil, mis ei mõjuta keskkonda või mille mõju on väike;

d)

energiat kasutatakse tõhusalt;

e)

võetakse vajalikud meetmed õnnetusjuhtumite vältimiseks ja nende tagajärgede piiramiseks;

f)

võetakse vajalikud meetmed tegevuse täieliku lõpetamise järel, et vältida saastuse ohtusid ja viia tegevuskoht tagasi rahuldavasse seisukorda.

a)

käitist ja selle tegevust;

b)

toor- ja abimaterjale, muid aineid ja käitises kasutatavat või seal toodetavat energiat;

c)

käitise heiteallikaid;

d)

käitise tegevuskoha tingimusi;

e)

heitmete laadi ja kogust, mida käitis eeldatavalt väljutab igasse keskkonna ossa, ning heitmete olulise mõju kindlaksmääramist keskkonnale;

f)

kavandatavat tehnoloogiat ja muud tehnikat käitisest väljuvate heitmete vältimiseks või kui see ei ole võimalik, nende vähendamiseks;

g)

vajaduse korral meetmeid käitises tekkivate jäätmete vältimiseks ja taaskasutamiseks;

h)

täiendavaid meetmeid, mis on kavandatud artiklis 3 ette nähtud käitaja põhikohustuste üldpõhimõtete järgimiseks;

i)

kavandatavaid heiteseiremeetmeid;

j)

peamisi alternatiive, kui neid on, mida taotleja on üldjoontes uurinud.

a)

käitise põhjustatud saastus on nii suur, et loas ette nähtud heitmete piirväärtused tuleb uuesti läbi vaadata või lisada sinna uued piirväärtused;

b)

parima võimaliku tehnika oluline muutmine võimaldab heitkoguseid ilma liigsete kulutusteta oluliselt vähendada;

c)

protsessi või tegevuse kasutamisohutus nõuab teistsuguse tehnika kasutamist;

d)

ühenduse või siseriiklike õigusaktide sätted nõuavad seda.

a)

käitaja täidab käitise käitamisel loa tingimusi;

b)

käitaja teavitab korrapäraselt pädevat asutust heiteseire tulemustest ja teatab viivitamatult igast vahejuhtumist või õnnetusjuhtumist, mis oluliselt mõjutab keskkonda;

c)

käitiste käitajad annavad pädeva asutuse esindajatele igakülgset abi, mis võimaldab neil käitises teha kontrolli, võtta proove ja koguda teavet, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks käesoleva direktiivi kohaselt.

a)

uute käitiste lubade väljastamine;

b)

loa väljastamine käitise töö oluliseks muutmiseks;

c)

käitise loa või loatingimuste ajakohastamine vastavalt artikli 13 lõike 2 punktile a.

a)

otsuse sisu, sealhulgas loa ja kõikide tingimuste ja ajakohastamiste koopiad, ja

b)

otsuse tegemise aluseks olnud põhjused ja kaalutlused pärast üldsuse väljendatud murede ja arvamustega tutvumist, sealhulgas teave üldsuse kaasamise korra kohta.

a)

neil on küllaldane huvi või

b)

nende õigust on kahjustatud, kui liikmesriigi menetlusseadus seab selle eeltingimuseks.

a)

I lisas loetletud käitiseliikide kohta, välja arvatud selle lisa punktide 5.1 ja 5.4 nimetatud prügilad,

ja

b)

III lisas nimetatud saasteainete kohta.

29.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/30

(1)

Nõukogu 25. juuni 1974. aasta direktiivi 74/347/EMÜ (põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite vaatevälja ja klaasipuhasteid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (3) on korduvalt oluliselt muudetud. (4) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2)

Direktiiv 74/347/EMÜ on üks mitmest üksikdirektiivist, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 74/150/EMÜ (mis on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiviga 2003/37/EÜ põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate, ja nende masinate jaoks mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse andmise kohta) (5) sätestatud EÜ tüübikinnituse süsteemi ja millega sätestatakse disaini ja ehituse tehnilised näitajad põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite vaatevälja ja klaasipuhastite kohta. Need tehnilised näitajad on seotud liikmesriikide õigusaktide lähendamisega direktiivile 2003/37/EÜ, millega sätestatakse EÜ tüübikinnituse menetlus, mida tuleb kohaldada igat tüüpi traktoritele. Sellest tulenevalt kohaldatakse käesoleva direktiivi suhtes põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate kohta direktiivi 2003/37/EÜ sätteid, mis kehtivad sõiduki süsteemide, osade ja eraldi seadmestike puhul.

(3)

Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas esitatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega,

29.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/39

(1)

eelotsusetaotlused, mis võidakse Euroopa Kohtule esitada Euroopa Liidu lepingu VI jaotisega ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu kolmanda osa IV jaotisega reguleeritud valdkondades, mille eesmärk on säilitada ja arendada välja vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, nõuavad mõnedel juhtudel Euroopa Kohtu kiiret vastust, mille tingib asja kiireloomulisus siseriiklikus kohtus;

(2)

tavapärane eelotsusemenetlus, nagu see on sätestatud Euroopa Kohtu põhikirja artiklis 23 ja Euroopa Kohtu kodukorras, ei võimalda Euroopa Kohtul eespool viidatud juhtudel vastata talle esitatud küsimustele vajaliku kiirusega. Kodukorra artiklis 104a sätestatud eelotsusetaotluste lahendamise kiirendatud menetlus koosneb samadest menetlusstaadiumitest, millest koosneb ka tavapärane eelotsusemenetlus, ja see on ette nähtud vaid erakorralistel juhtudel, kusjuures asja kiire lahendamine saavutatakse peamiselt sellega, et sellele eelotsusetaotlusele antakse eelis kõigis menetlusstaadiumites kõikide teiste menetluses olevate kohtuasjade ees;

(3)

suhteliselt suure arvu eelotsusetaotluste kiire läbivaatamine on võimalik vaid kiirmenetluse kehtestamisega, mis piirab ja lihtsustab eelotsusemenetluse staadiume,

1.

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

2.

Pärast artiklit 104a lisatakse järgmine tekst:

„Artikkel 104b

1.   Eelotsusetaotluse, milles esitatakse üks või mitu küsimust EL lepingu VI jaotisega ja EÜ asutamislepingu kolmanda osa IV jaotisega reguleeritud valdkondades, võib siseriikliku kohtu taotlusel või erandkorras Euroopa Kohtu algatusel lahendada kiirmenetluses, kaldudes kõrvale käesoleva kodukorra sätetest.

Siseriikliku kohtu taotlus toob esile faktilised ja õiguslikud asjaolud, millest nähtub asja kiireloomulisus ja mis õigustavad selle erandliku menetluse kohaldamist, ning pakub võimaluse korral vastuse, mille siseriiklik kohus ise eelotsuse küsimustele annaks.

Juhul kui siseriiklik kohus eelotsuse kiirmenetluse kohaldamist ei taotle, võib Euroopa Kohtu president, kui tema esialgsel hinnangul tuleks asjas seda menetlust kohaldada, paluda allpool viidatud kojal uurida vajadust eelotsuse lahendamiseks selles menetluses.

Otsus lahendada eelotsusetaotlus kiirmenetluses tehakse määratud koja poolt ettekandja-kohtuniku ettekande alusel pärast kohtujuristi ärakuulamist. Koja koosseis määratakse kindlaks vastavalt artiklile 11c päeval, mil kohtuasi määratakse ettekandja-kohtunikule, kui kiirmenetluse kohaldamist taotleb siseriiklik kohus või juhul, kui selle menetluse kohaldamist uuritakse Euroopa Kohtu presidendi palvel, päeval, mil see palve esitatakse.

2.   Kui kiirmenetluse kohaldamist taotleb siseriiklik kohus või kui president on palunud määratud kojal uurida eelotsuse lahendamise vajadust selles menetluses, edastab kohtusekretär eelmises lõikes nimetatud eelotsusetaotluse viivitamatult siseriikliku kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltele, liikmesriigile, kus see kohus tegutseb, ja põhikirja artikli 23 esimeses lõigus nimetatud institutsioonidele vastavalt selles sättes kehtestatud tingimustele.

Otsus kiirmenetluse kohaldamise või kohaldamata jätmise kohta toimetatakse eelmises lõigus nimetatud siseriiklikule kohtule, liikmesriigile ja institutsioonidele viivitamatult kätte. Eelotsusetaotluse kiirmenetluses lahendamise otsuses määratakse kindlaks tähtaeg, mille jooksul võivad viimatinimetatud esitada oma kirjalikud seisukohad ja märkused. Otsuses võib täpsustada, milliseid õigusküsimusi kirjalikud seisukohad või märkused peavad käsitlema ja määrata nende dokumentide maksimaalse pikkuse.

Viivitamatult pärast esimeses lõigus ettenähtud kättetoimetamist saadetakse eelotsusetaotlus ka teistele põhikirja artiklis 23 loetletud huvitatud isikutele, kellele taotlust veel kätte toimetatud ei ole; samuti saadetakse viivitamatult pärast teises lõigus ettenähtud kättetoimetamist nendele teistele huvitatud isikutele otsus kiirmenetluse kohaldamise või kohaldamata jätmise kohta.

Pooltele ja teistele põhikirja artiklis 23 loetletud huvitatud isikutele antakse kohtuistungi ajast teada võimalikult kiiresti.

Kui eelotsusetaotlust kiirmenetluses ei lahendata, toimub menetlus põhikirja artikli 23 ja käesoleva kodukorra asjassepuutuvate sätete kohaselt.

3.   Eelotsusetaotlus, mis lahendatakse kiirmenetluses, ning Euroopa Kohtule esitatud kirjalikud seisukohad ja märkused toimetatakse kätte põhikirja artiklis 23 nimetatud muudele huvitatud isikutele kui eelmise lõike esimeses lõigus märgitud huvitatud isikud. Eelotsusetaotlusele lisatakse tõlge või vajadusel kokkuvõte, vastavalt artikli 104 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

Esitatud kirjalikud seisukohad ja märkused toimetatakse kätte ka pooltele ja teistele eelmise lõike esimeses lõigus märgitud huvitatud isikutele.

Kohtuistungi toimumise päevast antakse pooltele ja teistele huvitatud isikutele teada samaaegselt eelmistes lõikudes märgitud dokumentide kättetoimetamisega.

4.   Eriti kiireloomulise asjade lahendamisel võib koda otsustada käesoleva artikli lõike 2 teises lõigus viidatud kirjaliku menetluse ära jätta.

5.   Määratud koda teeb otsuse pärast kohtujuristi ärakuulamist.

Koda võib otsustada asja menetleda kolmeliikmelises koosseisus. Sel juhul kuulub kohtukoosseisu määratud koja esimees, ettekandja-kohtunik ja esimene või vajadusel kaks esimest kohtunikku artikli 11c lõikes 2 märgitud nimekirjast, kes on nendel järjekohtadel määratud koja kohtukoosseisu kindlaksmääramise ajal, mis toimub vastavalt käesoleva artikli lõike 1 neljandale lõigule.

Koda võib ka otsustada saata kohtuasja tagasi Euroopa Kohtule, et see määrataks läbivaatamiseks suuremale kohtukoosseisule. Uus kohtukoosseis jätkab asja lahendamist kiirmenetluses, vajadusel pärast suulise menetluse uuendamist.

6.   Käesolevas artiklis ettenähtud menetlusdokumendid loetakse esitatuks, kui nende allkirjastatud originaali ärakiri ning selles viidatud tõendid ja dokumendid koos artikli 37 lõikes 4 märgitud nimekirjaga edastatakse kohtukantseleile faksi või muu Euroopa Kohtu käsutuses oleva tehnilise sidevahendi teel. Eespool nimetatud menetlusdokumentide ja lisade originaalid edastatakse Euroopa Kohtu kohtukantseleile.

Käesolevas artiklis ettenähtud kättetoimetamine ja teavitamine võib toimuda dokumendi ärakirja saatmisega faksi või muu Euroopa Kohtu ja adressaadi käsutuses oleva tehnilise sidevahendiga.”

29.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/42

29.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/44

29.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/45

(1)

29. juunil 2007 teavitas Austria Vabariik vastavalt määruse (EÜ) nr 842/2006 (teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta) artikli 9 lõike 3 punktile b komisjoni 2002. aastal vastu võetud riiklikest meetmetest põllu-, metsa-, keskkonna- ja veemajanduse ministeeriumi korraldus BGBl. II nr 447/2002, milles käsitletakse keelde ja piiranguid seoses osaliselt või täielikult fluoritud süsivesinike ja väävelheksafluoriidiga (HFC-PFC-SF6-korraldus), avaldatud 10. detsembri 2002. aasta Austria Vabariigi Ametlikus Teatajas, mida on hiljem muudetud 21. juuni 2007 korraldusega BGBl. II nr 139/2007.

(2)

Kõnealuse kirjaga teatab Austria valitsus, et Austria Vabariik kavatseb vastavalt määruse (EÜ) nr 842/2006 artikli 9 lõike 3 punktile a säilitada kuni 31. detsembrini 2012 siseriiklikud õigusnormid, mis on kõnealuses määruses sätestatud õigusnormidest rangemad.

(3)

EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikes 4 on sätestatud, et „kui pärast seda, kui nõukogu või komisjon on ühtlustamismeetme vastu võtnud, peab liikmesriik artiklis 30 märgitud oluliste vajaduste tõttu või seoses keskkonna või töökeskkonna kaitsega vajalikuks säilitada siseriiklikke norme, teatab ta nendest normidest ja nende säilitamise põhjustest komisjonile”.

(4)

EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikes 5 on sätestatud, et „[…], ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, kui pärast ühtlustamismeetme vastuvõtmist nõukogus või komisjonis liikmesriik peab vajalikuks ühtlustamismeetme vastuvõtmise järel ainuomaselt selles liikmesriigis ilmneva probleemi tõttu kehtestada keskkonna ja töökeskkonna kaitsega seotud uutel teaduslikel tõenditel põhinevaid siseriiklikke norme, teatab ta kavandatavatest normidest ja nende kehtestamise põhjustest komisjonile”.

(5)

Vastavalt artikli 95 lõikele 6 kinnitab komisjon kõnealused siseriiklikud õigusnormid või lükkab need tagasi kuue kuu jooksul pärast teatamist, olles eelnevalt kindlaks teinud, kas need on või ei ole meelevaldse diskrimineerimise vahendid või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piirangud, ja kas need kujutavad või ei kujuta endast takistust siseturu toimimisele.

(6)

Määruse (EÜ) nr 842/2006 (teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta (F-gaasid)) eesmärk on teatavate Kyoto protokolliga hõlmatud F-gaaside (fluorosüsivesinikud (HFC), perfluorosüsivesinikud (PFC) ja väävelheksafuoriidid (SF6) heitkoguste vältimine ja piiramine.

(7)

Kõnealune määrus sisaldab ka piiratud arvu kasutamist ja turuleviimist käsitlevaid keelde, mille puhul leiti, et soodsad alternatiivid ühenduse tasandil on olemas ja tulusad ning piiramise ja kokkukogumise tõhustamine ei ole teostatav.

(8)

Kõnealusel määrusel on kahekordne õiguslik alus, EÜ asutamislepingu artikli 175 lõige 1, mis kehtib kõigi sätete kohta ning EÜ asutamislepingu artikkel 95, mis kehtib artiklite 7, 8 ja 9 kohta, kuna need mõjutavad kaupade vaba liikumist EÜ ühisturu piires.

(9)

Kõnealuse määruse artikliga 9 reguleeritakse turuleviimist ning täpsemalt keelatakse mitmete selliste toodete ja seadmete turuleviimine, mis sisaldavad kõnesoleva määrusega hõlmatud F-gaase või mille toimimiseks on vaja selliseid gaase. Asjaomase artikli lõike 3 punktis a on sätestatud, et kui liikmesriik on 31. detsembriks 2005 vastu võtnud rangemad siseriiklikud meetmed, kui on kõnealuses artiklis sätestatud ning mis jäävad kõnesoleva määruse reguleerimisalasse, võib asjaomane liikmesriik säilitada sellised siseriiklikud meetmed kuni 31. detsembrini 2012. Vastavalt asjaomase artikli lõike 3 punktile b tuleb kõnealustest meetmetest koos põhjendustega komisjonile teatada ning need peavad olema asutamislepinguga kooskõlas.

(10)

Määrust kohaldatakse alates 4. juulist 2007, välja arvatud artikkel 9 ja II lisa, mida kohaldatakse alates 4. juulist 2006.

(11)

Austria Vabariigi teatatud siseriiklikud õigusnormid kehtestati 10. detsembri 2002. aasta korraldusega nr 447/2002, mida on muudetud 21. juuni 2007. aasta korraldusega nr 139/2007.

(12)

Korralduses nr 447/2002, mida on muudetud 21. juuni 2007. aasta korraldusega nr 139/2007 (edaspidi „korraldus”), käsitletakse Kyoto protokolliga hõlmatud kasvuhoonegaase, mis enamasti kujutavad tõsist ohtu globaalsele soojenemisele (fluorosüsivesinikud (HFC), perfluorosüsivesinikud (PFC) ja väävelheksafluoriidid (SF6)), et võtta arvesse Austria heitkoguste vähendamise eesmärke.

(13)

Korraldusega keelatakse eespool nimetatud kasvuhoonegaaside turuleviimine ja kasutamine ning nende kasutamine seadmetes, ühikutes ja toodetes, välja arvatud kõnealuste kasvuhoonegaaside kasutamine teaduslikul, arenduslikul ja analüütilisel eesmärgil. Keelde ja lubatavuse tingimusi käsitlevad üksikasjalikud sätted on kehtestatud korralduse §-des 4–17.

(14)

2007. aasta muudatuses võetakse arvesse Austria Riigikohtu otsust tühistada (9. juuni 2005. aasta ja 1. detsembri 2005. aasta otsustes, avaldatud vastavalt 9. augusti 2005. aasta ja 24. veebruari 2006. aasta Austria Vabariigi Ametlikus Teatajas) korralduse nr 447/2002 artikli 12 lõike 2 kolmandas reas sätestatud globaalset soojenemist põhjustava potentsiaali piirnorm 3 000 fluorosüsivesinike (HFC) puhul ning kõnealuse korralduse artikli 12 lõike 2 kolmanda rea punktis a sätestatud erandiklausel seoses nende õigusvastasusega.

(15)

Lisaks sellele on 2007. aasta muudatusega kehtestatud teatavad leevendavad piirangud, mis hõlmavad külmutus- ja kliimaseadmete sektorit, et viia need vastavusse määruse (EÜ) nr 842/2006 kohaste sätetega. Muudetud korraldus ei hõlma enam liikuvaid külmutus- ja kliimaseadmeid. Paikse kasutusega seadmete suhtes kohaldatakse keelde üksnes väikeste pistikplokkide suhtes, mille külmutusagensi kogus on 150 g või vähem ja autonoomsete seadmete suhtes, mille külmutusagensi kogus on 20 kg või rohkem. Muude seadmete puhul on määratletud tehnilised parameetrid, et vastavalt käesolevale arenguetapile ei kasutata vajalikust rohkem külmutusagenseid. Muudatusi on tehtud ka seoses fluorosüsivesinikke sisaldavate aerosoolide käitlemise ja väävelheksafluoriidi kasutamisega, et viia need vastavusse ELi õigusaktidega.

(16)

1. augusti 2007. aasta kirjaga teatas komisjon Austria valitsusele, et on teatise kätte saanud, ning et selle kuuekuuline läbivaatamisperiood vastavalt artikli 95 lõikele 6 algas 30. juunil 2007, s.o teate kättesaamisele järgnenud päeval.

(17)

12. oktoobri 2007. aasta kirjaga teavitas komisjon teisi liikmesriike kõnealusest teatisest ning andis neile arvamuste avaldamiseks aega 30 päeva. Samuti avaldas komisjon sellekohase teatise Euroopa Liidu Teatajas, (2) et teavitada teisi huvitatud isikuid Austria siseriiklikest õigusnormidest ning põhjustest, millele seejuures tuginetakse.

(18)

Käesolevat teatist on uuritud EÜ asutamislepingu artikli 95 lõigete 4 ja 5 alusel ning kooskõlas määrusega (EÜ) nr 842/2006.

(19)

Artikli 95 lõikes 4 on käsitletud juhud, kus pärast ühtlustamismeetme vastuvõtmist peab liikmesriik artiklis 30 nimetatud oluliste vajaduste tõttu või seoses keskkonna või töökeskkonna kaitsega vajalikuks säilitada siseriiklikud õigusnormid.

(20)

Kuna 2002. aastal vastuvõetud meetmeid on 2007. aastal siiski muudetud, on asjakohane uurida, kas EÜ asutamislepingu artikli 95 lõiget 5 kohaldatakse korralduse selliste sätete suhtes, mida on muudetud pärast määruse (EÜ) nr 842/2006 vastuvõtmist. Kui sellised sätted olid muutnud juba enne ühtlustamisakti vastuvõtmist kehtestatud sätete sisu, oleks pidanud komisjonile kõnealustest sätetest enne vastuvõtmist teatama ja neid sätteid asjaomases liikmesriigis pärast ühtlustamismeetme vastuvõtmist ilmneva ja kõnealusele liikmesriigile omase konkreetse probleemi tõttu uute teaduslike tõendite alusel põhjendama.

(21)

Muudatuste analüüsi põhjal jõuti järeldusele, et 2007. aastal kehtestatud muudatuste eesmärk oli kas sätete väljajätmine (muudatuskorralduse punktid 10 ja 12), nende ulatuse vähendamine spetsiifilisemate toodete või seadmeteni, uusi nõudeid lisamata (muudatuskorralduse punktid 1, 3 ja 10), või 2002. aasta korraldusega kehtestatud piirangust kõrvalekaldumiseks erandi tegemise jaoks täiendavate võimaluste leidmine (muudatuskorralduse punktid 6 ja 7). Lisaks kehtestati viited määrusele (EÜ) nr 842/2006 ja ühtlustamismeetmeid arvesse võtvad selgesõnalised nõuded (muudatuskorralduse punktid 1, 8 ja 9).

(22)

Ei tehtud kindlaks ühtegi meedet, mis oleks muutnud enne ühtlustamismeetme vastuvõtmist kehtestatud sätete sisu täiendavate piirangute kehtestamise läbi. Seega ei sisalda kõnealune muudatus uusi meetmeid, mida saab käsitada määruses (EÜ) nr 842/2006 sätestatust rangemana, kuid sellega vähendati nende mõju siseturule. Seepärast on asjakohane kohaldada EÜ asutamislepingu artikli 95 lõiget 4 korralduse kõikide, ka 2007. aastal muudetud sätete hindamise suhtes.

(23)

Korraldus sisaldab siiski endiselt rangemaid sätteid kui määruse (EÜ) nr 842/2006 omad, kuna see hõlmab F-gaase sisaldavate uute toodete impordi, müügi ja kasutamise keelde alates 1. jaanuarist 2006, samuti uute ja kokkukogutud F-gaaside impordi, müügi ja kasutamise keeldu alates 1. jaanuarist 2006; kõnealune määrus sisaldab aga turuleviimist käsitlevat vähem piiravat keeldu, kuna seda kohaldatakse üksnes II lisas loetletud toodete suhtes. Lisaks kehtestatakse kõnealuse määrusega piirangud üksnes väävelheksafluoriidide suhtes, samal ajal kui Austria meetmega kontrollitakse ka fluorosüsivesinike ja perfluorosüsivesinike kasutamist. Turuleviimise ja kasutamise kontrollimise osas on korraldus siiski oluliselt rangem praegu ühenduse tasandil kehtivatest õigusaktidest.

(24)

Austria Vabariigi väitel on selline õigusakt vajalik, et Austria saaks täita Kyoto protokollist tulenevad kohustused, eelkõige vähendada 1990. aasta tasemega võrreldes 2012. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid 13 % võrra, mis väidetavalt nõuab tõsist pingutust võitluses iga kasvuhoonegaaside heitkoguste allika vastu.

(25)

Vastavust uuritakse EÜ asutamislepingu artikli 95 lõigetes 4 ja 6 sätestatu alusel, võttes arvesse määrust (EÜ) nr 842/2006. Artikli 95 lõike 4 kohaselt tuleb lisaks teatisele selgitada ka põhjusi, mis on seotud kas ühe või mitme artiklis 30 osutatud olulise vajadusega või keskkonna või töökeskkonna kaitsega.

(26)

Eespool esitatut silmas pidades leiab komisjon, et Austria Vabariigi esitatud taotlus lubada säilitada teatavaid tööstustekkelisi kasvuhoonegaase käsitlevad siseriiklikud õigusnormid, on EÜ asutamislepingu artikli 95 lõike 4 kohaselt vastuvõetav.

(27)

Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikele 4 ja lõike 6 esimesele lõigule peab komisjon kindlaks tegema, et kõik tingimused, mis annavad liikmesriigile võimaluse kõnealuses artiklis sätestatud ühenduse ühtlustamismeetmest kõrvalekalduvate siseriiklike õigusnormide säilitamiseks, on täidetud. Eelkõige peavad siseriiklikud õigusnormid olema põhjendatud asutamislepingu artiklis 30 osutatud oluliste vajadustega või seotud keskkonna või töökeskkonna kaitsega, need ei tohi olla meelevaldse diskrimineerimise vahendid või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piirangud ning need ei tohi põhjustada ebaproportsionaalseid ega ülearuseid tõkkeid siseturu toimimisele.

(28)

EÜ asutamislepingu artikli 95 lõike 4 alusel teatatud siseriiklike õigusnormide põhjendatuse uurimisel toetub komisjon asjaomase liikmesriigi esitatud põhjendustele. See tähendab, et vastavalt EÜ asutamislepingu sätetele peab siseriiklike meetmete põhjendatust tõendama nende säilitamise taotluse esitanud liikmesriik.

(29)

Oma siseriiklike õigusnormide säilitamise põhjendamiseks osutavad Austria ametiasutused Austria Vabariigi kohustusele, mis tuleneb Kyoto protokollist. Korralduse vastuvõtmisega aidati täita kohustust vähendada oma heitkoguseid 1990. aasta tasemega võrreldes 2012. aastaks 13 % võrra, mis vastab süsinikdioksiidi ekvivalendi 67 miljoni tonni suurusele maksimaalsele tasemele.

(30)

Austria esitas 2006. aasta mais koostatud ülevaatliku uuringu „Globaalset soojenemist põhjustada võivate fluoritud kasvuhoonegaaside teatavate kasutusviiside käesoleva arenguetapi uurimine”. Uuringus märgitakse, et korraldusega hõlmatud F-gaasid moodustasid 2003. aastal Austria kasvuhoonegaaside heitkogusest rohkem kui 2 % ja et ligikaudu 2010. aasta paiku kõnealune kogus kahekordistub. Seepärast oli korraldus riikliku kliimastrateegia lahutamatu osa.

(31)

Austria valitsus on seisukohal, et korralduse eesmärk on kaitsta keskkonda ning see on fluoritud gaaside vältimiseks ja vähendamiseks vajalik ning asjakohane. Seepärast on see tema arvates EÜ asutamislepinguga vastavuses.

(32)

Pärast Austria esitatud teabe uurimist leiab komisjon, et taotluse säilitada rangemad meetmed kui määruses (EÜ) 842/2006 sätestatud, eelkõige pärast kõnesolevate meetmete paremasse vastavusse viimist kõnealuse määrusega, võib tunnistada asutamislepinguga kooskõlas olevaks järgmistel põhjustel.

(33)

2004. aastal, st enne määruse (EÜ) nr 842/2006 jõustumist, algatas komisjon korralduse nr 447/2002 suhtes rikkumismenetluse. Austriale saadetud ametlikus kirjas juhtis komisjon tähelepanu sellele, et fluorosüsivesinike keelustamist külmutus- ja kliimaseadmesüsteemides võib käsitada ebaproportsionaalsena, kuna kõnealused süsteemid on suletud süsteemid ning seni, kuni tagatakse laitmatu toimimine, tehnohooldus ja ringlussevõtt, on võimalik hoida fluorosüsivesinike heitkogus miinimumtasemel.

(34)

Kõnealune menetlus põhines EÜ asutamislepingu artiklitel 28–30. Rikkumismenetlus lõpetati pärast seda, kui võeti vastu määrus (EÜ) nr 842/2006 ja Austria teatas kõnealuse määruse artikli 9 lõike 3 kohastest rangematest siseriiklikest meetmetest.

(35)

Ametlikus kirjas asus komisjon seisukohale, et Austria võetud meetmed võiksid olla EÜ asutamislepingu artikliga 28 vastuolus järgmistel põhjustel. Esiteks ei tundunud fluorosüsivesinike jahutus- ja külmutusagensina keelustamine olevat vajalik ega asjakohane, et keskkonnakaitse huvides tagada mõistlikul ja tõhusal viisil kasvuhoonegaaside heitkoguste piisav vähendamine. Teiseks leidis komisjon seoses fluorosüsivesinike tulekustutusagensina kasutamisega, et korraldusega ettenähtud globaalset soojenemist põhjustava potentsiaali piirväärtust oleks võinud käsitada meelevaldse diskrimineerimisena muudest liikmesriikidest pärit toodete suhtes.

(36)

Kõnealustele probleemidele leiti lahendus korralduse nr 139/2007 muutmisega. 2007. aastal toimunud korralduse muutmise tulemuseks oli mõne keelu tühistamine ja leevendamine ning seega ei ole teatatud meetmed takistuseks siseturu toimimisele, nagu on ette nähtud EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikega 6.

(37)

Fluorosüsivesinike kasutamise puhul külmutus- ja kliimaseadmetes ei kohaldata muudetud keeldu enam seadmete suhtes, mida kasutatakse arvutite jahutamiseks (sõltumata agensi kogusest); seadmete suhtes, mis sisaldavad agensit vahemikus 150 g kuni mitte üle 20 kg; autonoomsete seadmete suhtes, mille külmutusagensi kogus on kuni 20 kg; kompaktseadmete suhtes, mille agensi kogus on 0,5 kg/kW kohta ja suurte kokkuühendatud paiksete seadmete suhtes, mille agensi kogus on kuni 100 kg. Järelikult ei kohaldata keeldu enamiku külmutus- ja kliimaseadmesüsteemide suhtes. Kõnealustes muudatustes võetakse arvesse komisjonile esitatud 2006. aasta maikuu ülevaatlikku uuringut. Fluorosüsivesinike tulekustutusagensina kasutamise keelustamine tühistati läbivaatamise käigus.

(38)

Vastavalt Kyoto protokollile kohustus Euroopa Ühendus ajavahemikul 2008–2012 vähendama liikmesriikide üldisi kasvuhoonegaaside heitkoguseid 1990. aasta tasemega võrreldes vähemalt 8 % võrra. Edasiste Euroopa Ühenduse siseste arutelude jooksul kohustus Austria Vabariik kõnealusel ajavahemikul vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguste üldkogust 13 % võrra. (3)

(39)

Korraldus on osa Austria kehtestatud laiemast strateegiast, millega saavutada heitkoguste vähendamisega seotud eesmärk, mis tuleneb Kyoto protokollist ning sellele järgnenud kohustuste jagamise lepingust, mis võeti vastu ühenduse tasandil.

(40)

Kõnealune strateegia hõlmab kasvuhoonegaaside heitkoguste iga allikat, mis on hõlmatud Kyoto protokolliga. F-gaasidega seotud meetmed on seega osa kohustuste täitmiseks kehtestatud üldstrateegiast. Kui ei võeta vastu täiendavaid õigusakte, siis aastaks 2010 kõnealuste F-gaaside heitkogused tõenäoliselt kahekordistuvad külmutusseadmete suureneva kasutuse tõttu ja ka sellepärast, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta määruse (EÜ) nr 2037/2000 (osoonikihti kahandavate ainete kohta) (4) kohaselt loobutakse järk-järgult klorofluorosüsivesinike kasutamisest külmutuseesmärkidel.

(41)

Eespool esitatut arvesse võttes leiab komisjon, et Austria Vabariigi esitatud keskkonnaalane põhjendus, nimelt fluoritud gaaside heitkoguste vähendamine ja vältimine, on mõistlik ja õigustatud.

(42)

F-gaaside heitkoguste täiendavaks vähendamiseks ja vältimiseks on Austria juba 2002. aastal otsustanud valida uute seadmete turuleviimise valikulise keelustamise. Kõnealune otsus tugines F-gaasi vabade alternatiivide olemasolu ja kättesaadavust käsitlevatele uuringutele. Järgnevalt vaadati meetmed 2006. aastal läbi, et võtta arvesse uusi teadus- ning tehnikaalaseid tõendeid ja arengusuundi ning komisjoni tõstatatud küsimusi kõnealuste meetmete proportsionaalsuse kohta.

(43)

Samuti meenutatakse, et määruse (EÜ) nr 842/2006 artikli 9 lõike 3 punkti a kohaselt on siseriiklikke meetmeid lubatud võtta üksnes 31. detsembrini 2012; seepärast ja võttes arvesse, et Austria Vabariigi teatises osutatakse kõnealuse määruse asjaomasele artiklile, võib eeldada, et korraldust kohaldatakse piiratud aja jooksul.

(44)

Korraldusega võimaldatakse anda luba erandiks, kui ilmneb, et alternatiivid fluorosüsivesinike kasutamisele vahtudes ja vahtu sisaldavates toodetes ei ole kättesaadavad. Lisaks sellele on pikendatud erandite tähtaega seoses fluorosüsivesinike kasutamisega ekspordiks ettenähtud uudsetes aerosoolides.

(45)

Kuigi korraldusel on teatav mõju kaupade vabale ühendusesisesele ringlusele, jõuab komisjon eespool kirjeldatud analüüsile tuginedes siiski järeldusele, et korraldus on keskkonnaalasest seisukohast lähtudes põhjendatud ja sellega võetakse arvesse kavandatavate keeldude mõju siseturule, eelkõige seepärast, et kõnealune korraldus põhineb analüüsil, mis käsitleb alternatiivide olemasolu ja kättesaadavust, arvestades erilisi asjaolusid Austrias, ning sellega võimaldatakse teha üksikerandeid.

(46)

Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikele 6 kiidab komisjon heaks või lükkab tagasi siseriiklikud õigusnormid, olles eelnevalt kindlaks teinud, kas need on või ei ole meelevaldse diskrimineerimise vahendid või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piirangud.

(47)

Tuleks meenutada, et EÜ asutamislepingu artikli 95 lõike 4 alusel esitatud taotlust tuleb hinnata vastavalt kõnealuse artikli lõikes 4 ja lõikes 6 sätestatud tingimustele. Kui kasvõi üks kõnealune tingimus on täitmata, lükatakse taotlus tagasi ilma muude tingimuste kontrollimiseta.

(48)

Teatatud siseriiklikud õigusnormid on üldised ning neid kohaldatakse samalaadselt nii omamaiste kui ka imporditud kaupade suhtes. Pärast fluorosüsivesinike kasutamist käsitlevate eeskirjade vastavusse viimist määrusega (EÜ) nr 842/2006 ei ole tõendeid selle kohta, et teatatud siseriiklikke õigusnorme võib kasutada ühenduses tegutsevate ettevõtjate vahelise meelevaldse diskrimineerimise vahendina.

(49)

Seoses teistelt EMP riikidelt, sealhulgas Euroopa Liidu liikmesriikidelt, tehtavate ostude suhtes kehtestatud piirangutega, ollakse seisukohal, et meetmete reguleerimisalas on kõnealused õigusnormid kavandatud tagama kõikide ainete või toodete võrdse kohtlemise, olenemata nende päritolust, st omamaiselt toodetud, imporditud või siseturult omandatud. Väljastpoolt EMP territooriumi imporditud kaubad on hõlmatud turuleviimist käsitlevate sätetega. Sama kehtib ka selliste kaupade ostu puhul, mis on ostetud selliselt EMP riigilt, mis ei ole ELi liikmesriik, kusjuures kõnealuste kaupade puhul põhinevad meetmed sätte kahel eri elemendil, kuna tehingut saab samaaegselt käsitada nii turuleviimise kui ka EMP riigilt ostmisena. Selle tagajärjeks ei tohiks siiski olla kõnealuste kaupade diskrimineeriv kohtlemine.

(50)

Korralduse eesmärk on keskkonnakaitse; ükski asjaolu ei viita sellele, et korralduse kohaldamisega tahetaks meelevaldselt diskrimineerida või liikmesriikide vahelist kaubandust varjatult takistada.

(51)

Komisjon leiab, et puudub tõendusmaterjal selle kohta, et Austria ametiasutuste teatatud siseriiklikud õigusnormid oleksid siseturu toimimisele ebaproportsionaalseks takistuseks, võrreldes taotletavate eesmärkidega.

(52)

Eespool esitatud kaalutlusi arvesse võttes leiab komisjon, et 29. juunil 2007 esitatud Austria Vabariigi taotlus säilitada kuni 31. detsembrini 2012 määruses (EÜ) nr 842/2006 sätestatud õigusnormidest rangemad siseriiklikud õigusnormid seoses F-gaase sisaldavate või toimimiseks F-gaase vajavate toodete ja seadmete turuleviimisega on vastuvõetav.

(53)

Lisaks sellele leiab komisjon, et 2002. aastal vastu võetud ja 2007. aastal muudetud siseriiklikud õigusnormid:

Seetõttu leiab komisjon, et kõnealused õigusnormid võib säilitada.

Tuleks siiski märkida, et korralduse lõike 8 punktiga 2 ettenähtud erandeid ei saa pärast 4. juulit 2008 anda määruse (EÜ) nr 842/2006 artikli 9 lõikes 1 ja II lisas osutatud ühekomponendiliste vahtude puhul, välja arvatud siis, kui need peavad vastama siseriiklikele ohutusnormidele,

29.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/51

29.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/51

29.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/51

29.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/51

29.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/52

29.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/52

29.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/52

29.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/52

29.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/52

29.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/53

29.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/53

29.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/53

29.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/53

29.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/54

(1)

Nõukogu võttis 29. juunil 1998 vastu ühise seisukoha 98/409/ÜVJP Sierra Leone kohta, (1) et rakendada ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1171(1998) kehtestatud meetmeid.

(2)

ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 21. detsembril 2007 vastu resolutsiooni 1793(2007), millega nähakse ette erand ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1171(1998) punktiga 5 kehtestatud meetmetest. Ühist seisukohta 98/409/ÜVJP tuleks seega vastavalt muuta,