Euroopa Liidu L 34/2008

I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

8.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 34/3

KOMISJONI OTSUS,

19. detsember 2007,

Euroopa Aatomienergiaühenduse liitumise kohta tuumamaterjalide ja tuumarajatiste füüsilise kaitse konventsiooniga

(2008/99/EÜ, Euratom)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 101 teist lõiku,

võttes arvesse nõukogu 10. juuli 2007. aasta otsust 2007/513/Euratom heakskiidu andmise kohta Euroopa Aatomienergiaühenduse liitumisele tuumamaterjalide ja tuumarajatiste füüsilise kaitse muudetud konventsiooniga, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu (edaspidi „Euratomi asutamisleping”) artikli 2 punkti e kohaselt peab Euroopa Aatomienergiaühendus (edaspidi „ühendus”) tagama asjakohase järelevalve abil, et tuumamaterjale ei kasutataks muul kui ettenähtud eesmärgil.

(2)	Tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsioon (edaspidi „konventsioon”) võeti vastu 1979. aastal ning see jõustus 1987. aastal. Konventsiooniga on liitunud 128 riiki ja ühendus. (2) Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid on konventsiooni osalised.

(3)

Euroopa Ühenduste Kohus (edaspidi „Euroopa Kohus”) otsustas, (3) et liikmesriikide osalemine konventsioonis on Euratomi asutamislepinguga kooskõlas ainult tingimusel, et oma pädevuste ja jurisdiktsiooni piirides on ühendus konventsiooni osaline liikmesriikidega samadel tingimustel, ning et teatavaid konventsiooni kohustusi saab ühenduse puhul rakendada üksnes ühenduse ja liikmesriikide tihedas koostöös nii läbirääkimiste ja sõlmimise protsessi käigus kui ka võetud kohustuste täitmisel,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Ühinemine tuumamaterjalide ja tuumarajatiste füüsilise kaitse konventsiooniga on käesolevaga Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel heaks kiidetud.

Tuumamaterjalide ja tuumarajatiste füüsilise kaitse konventsiooni (1. lisa) ning selle artikli 18 lõike 4 ja artikli 17 lõike 3 kohase Euratomi deklaratsiooni tekst on lisatud käesolevale otsusele (2. lisa).

Artikkel 2

Võimalikult kiiresti pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist antakse ühinemiskiri, millele on alla kirjutanud Euroopa Komisjoni delegatsiooni juht rahvusvaheliste organisatsioonide juures Viinis, hoiule tuumamaterjalide ja tuumarajatiste füüsilise kaitse konventsiooni hoiulevõtjale Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri peadirektorile.

Artikkel 3

Võimalikult kiiresti pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist kinnitab välissuhete eest vastutav Euroopa Komisjoni liige käesolevale otsusele lisatud teatisega (3. lisa), et Euroopa Komisjoni delegatsiooni juhile rahvusvaheliste organisatsioonide juures Viinis on antud volitused („täisvolitused”) otsusele lisatud deklaratsiooni hoiuleandmiseks konventsiooni hoiulevõtjana toimivale Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri peadirektorile.

Brüssel, 19. detsember 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Andris PIEBALGS

(1) ELT L 190, 21.7.2007, lk 12.

(2) 2007. aasta 31. mai andmed.

(3) 14. novembri 1978. aasta otsus 1/78, EKL 1978, lk 2151, eelkõige otsuse regulatiivosa esimene osa ja lõige 34.

1. LISA

Tuumamaterjalide ja tuumarajatiste füüsilise kaitse konventsioon

KÄESOLEVA KONVENTSIOONI OSALISRIIGID,

TUNNISTADES kõikide riikide õigust arendada ja kasutada tuumaenergiat rahumeelsel otstarbel ning nende õigustatud huvi tuumaenergia rahumeelsest kasutamisest saadava võimaliku kasu vastu,

OLLES VEENDUNUD, et on vaja hõlbustada rahvusvahelist koostööd ja tuumatehnoloogia siiret tuumaenergia rahumeelse kasutamise eesmärgil,

PIDADES MEELES füüsilise kaitse suurt tähtsust rahva tervise, ohutuse, keskkonna, riikliku ja rahvusvahelise julgeoleku kaitsmisel,

PIDADES SILMAS Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) põhikirja eesmärke ja põhimõtteid, mis käsitlevad rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamist ning heanaaberlikkuse, koostöö ja sõbralike suhete edendamist riikide vahel,

VÕTTES ARVESSE, et ÜRO põhikirja artikli 2 lõikes 4 on sätestatud: „Kõik ÜRO liikmed hoiduvad oma rahvusvahelistes suhetes jõuga ähvardamisest või jõu tarvitamisest nii iga riigi territoriaalse puutumatuse, poliitilise sõltumatuse vastu kui ka mõnel muul viisil, mis ei ole kooskõlas ÜRO eesmärkidega”,

TULETADES MEELDE peaassamblee 9. detsembri 1994. aasta resolutsioonile 49/60 lisatud deklaratsiooni rahvusvahelise terrorismi kõrvaldamise meetmete kohta,

SOOVIDES vältida võimalikke ohtusid, mis tulenevad tuumamaterjalide salakaubaveost, varastamisest ja ebaseaduslikust kasutamisest ning tuumamaterjalide ja tuumarajatiste sabotaažist, ning märkides, et nii riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil on hakatud füüsilisele kaitsele selliste tegude eest üha suuremat tähelepanu pöörama,

OLLES SÜGAVALT MURES igalaadsete terroriaktide sagenemise pärast kogu maailmas ning rahvusvahelisest terrorismist ja organiseeritud kuritegevusest tingitud ohu pärast,

USKUDES, et füüsiline kaitse aitab tõkestada tuumarelvade levikut ja toetab terrorismivastase võitluse eesmärkide saavutamist,

SOOVIDES käesoleva konventsiooniga toetada tuumamaterjalide ja tuumarajatiste rahumeelsel otstarbel kasutamise füüsilist kaitset kogu maailmas,

OLLES VEENDUNUD, et tuumamaterjalide ja tuumarajatistega seotud õigusrikkumised tekitavad tõsist muret ning et on vaja kiiresti võtta asjakohased ja tõhusad meetmed või tugevdada olemasolevaid meetmeid, mis tagaksid selliste õigusrikkumiste ärahoidmise, avastamise ja nende eest karistamise,

SOOVIDES veelgi tugevdada rahvusvahelist koostööd, mille eesmärk on tuumamaterjalide ja tuumarajatiste füüsilise kaitse tõhusate meetmete kehtestamine kooskõlas iga osalisriigi õiguse ja käesoleva konventsiooniga,

OLLES VEENDUNUD, et käesolev konventsioon peaks kaasa aitama tuumajäätmete ohutule kasutamisele, ladustamisele ja vedamisele ning tuumarajatiste ohutule käitamisele,

TUNNISTADES, et soovitused, mida füüsilise kaitse kohta rahvusvahelisel tasandil koostatakse ja regulaarselt ajakohastatakse, annavad juhiseid füüsilist kaitset tõhustada aitavate ajakohaste vahendite kohta,

TUNNISTADES ka, et sõjalistel eesmärkidel kasutatavate tuumamaterjalide ja tuumarajatiste tõhusa füüsilise kaitse eest vastutab see riik, kellele need tuumamaterjalid ja tuumarajatised kuuluvad, ning eeldades, et nimetatud materjalid ja rajatised on nii praegu kui ka edaspidi range füüsilise kaitse all;

ON KOKKU LEPPINUD järgmises:

Artikkel 1

Käesolevas konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid:

„tuumamaterjal” – plutoonium, milles isotoobi plutoonium-238 kontsentratsioon ei ületa 80 %; uraan-233; isotoobi 235 või 233 suhtes rikastatud uraan; looduses esinev uraani isotoopide segu, välja arvatud maagid ja maagijäätmed; ühte või enamat eespool nimetatud ainet sisaldav mis tahes muu materjal;

b)	„isotoobi 235 või 233 suhtes rikastatud uraan” – uraani isotoop 235 või 233 või mõlemad nimetatud uraani isotoobid sellisel hulgal, et nende isotoopide summaarse koguse suhe isotoobi 238 kogusesse on suurem kui looduslikult esinev isotoopide 235 ja 238 suhe;

c)	„tuumamaterjalide rahvusvaheline vedu” – tuumamaterjalisaadetise vedu mis tahes transpordivahendiga väljapoole saadetise lähteriigi territooriumi; vedu algab saadetise väljasõiduga saatja rajatisest veo lähteriigis ning lõpeb saadetise saabumisega vastuvõtja rajatisse veo lõppsihtriigis;

„tuumarajatis” – rajatis (see mõiste hõlmab ka juurdekuuluvaid hooneid ja sisseseadet), kus tuumamaterjali toodetakse, töödeldakse, kasutatakse, käideldakse, hoitakse või kõrvaldatakse, kui sellise rajatise kahjustamine või töö häirimine võib kaasa tuua olulise kiirgushulga eraldumise või olulise koguse radioaktiivse materjali vabanemise;

e)	„sabotaaž” – tahtlik tegu, mis on suunatud tuumarajatise vastu või tuumamaterjali vastu viimase kasutamise, ladustamise või veo ajal ja mis võib otseselt või kaudselt ohustada töötajaid, üldsust või keskkonda kiirguse eraldumise või radioaktiivse materjali vabanemise kaudu.

Artikkel 1A

Käesoleva konventsiooni eesmärk on saavutada ja tagada rahumeelsel otstarbel kasutatavate tuumamaterjalide ja tuumarajatiste tõhus kaitse kogu maailmas; hoida ära ja tõkestada selliste materjalide ja rajatistega seotud õigusrikkumised ning hõlbustada osalisriikide koostööd nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

Artikkel 2

1. Käesolevat konventsiooni kohaldatakse rahumeelsel otstarbel kasutatavate tuumamaterjalide kasutamise, ladustamise ja veo suhtes ning rahumeelsel otstarbel kasutatavate tuumarajatiste suhtes, tingimusel et konventsiooni artikleid 3 ja 4 ning artikli 5 lõiget 4 kohaldatakse üksnes nimetatud tuumamaterjalide rahvusvahelise veo suhtes.

2. Osalisriik vastutab täielikult füüsilise kaitse korra kehtestamise, rakendamise ja toimimise tagamise eest oma territooriumil.

3. Käesolev konventsioon, välja arvatud kohustused, mida osalisriigid käesoleva konventsiooni raames selgesõnaliselt on lubanud täita, ei mõjuta riigi suveräänseid õigusi.

a)	Käesolev konventsioon ei mõjuta osalisriikide muid õigusi, kohustusi ega vastutust, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest, eeskätt ÜRO põhikirja eesmärkidest ja põhimõtetest ning rahvusvahelisest humanitaarõigusest.
b)	Konventsioon ei käsitle relvajõudude tegevust relvakokkupõrke ajal, nagu neid termineid kasutatakse rahvusvahelises humanitaarõiguses, milles käsitletakse sellist tegevust, ega ka riigi relvajõudude tegevust oma ametikohustuste täitmisel, kuivõrd seda käsitlevad muud rahvusvahelise õiguse eeskirjad.
c)	Käesoleva konventsiooni ühegi sättega ei saa õigustada jõu kasutamist rahumeelsel otstarbel kasutatavate tuumamaterjalide või tuumarajatiste vastu ega sellega ähvardamist.
d)	Käesoleva konventsiooni ühegi sättega ei õigustata ega muudeta seaduslikuks muidu ebaseaduslikke tegusid ega takistata vastutusele võtmist vastavalt muudele seadustele.

5. Käesolevat konventsiooni ei kohaldata sõjalisel eesmärgil kasutatavate või ladustatavate tuumamaterjalide või sellist materjali sisaldavate tuumarajatiste suhtes.

Artikkel 2A

1. Iga osalisriik kehtestab ja rakendab oma jurisdiktsiooni piirides füüsilise kaitse korra, mis on kohaldatav tuumamaterjalide ja tuumarajatiste suhtes, ning tagab selle korra toimimise. Selle korra eesmärk on:

a)	kaitsta tuumamaterjali varguse ja muu ebaseadusliku võtmise eest selle kasutamise, ladustamise ja veo ajal;

b)	tagada kiirete ja laiaulatuslike meetmete rakendamine kadunud või varastatud tuumamaterjali leidmiseks ja vajaduse korral taas oma valdusse võtmiseks; kui nimetatud materjal asub väljaspool osalisriigi territooriumi, tegutseb osalisriik vastavalt artiklile 5;

c)	kaitsta tuumamaterjale ja tuumarajatisi sabotaaži eest ja

d)	leevendada sabotaaži radioloogilisi tagajärgi või need minimeerida.

2. Lõike 1 rakendamiseks iga osalisriik:

a)	kehtestab füüsilise kaitse õigusliku ja reguleeriva raamistiku ning tagab selle toimimise;

b)	moodustab või määrab pädeva(d) asutuse(d), kes vastutab (vastutavad) õigusliku ja reguleeriva raamistiku rakendamise eest, ja

c)	võtab muud asjakohased meetmed, mis on vajalikud tuumamaterjalide ja tuumarajatiste füüsiliseks kaitseks.

3. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustuste täitmisel kohaldab iga osalisriik (mõjutamata seejuures ühtegi muud käesoleva konventsiooni sätet) järgmisi tuumamaterjalide ja tuumarajatiste füüsilise kaitse põhimõtteid, kuivõrd see on mõistlik ja praktiline.

PÕHIMÕTE A: Riigi vastutus

Riik vastutab täielikult füüsilise kaitse korra kehtestamise ja rakendamise ning selle toimimise tagamise eest oma territooriumil.

PÕHIMÕTE B: Kohustused rahvusvahelise veo ajal

Riik vastutab tuumamaterjalide piisava kaitse tagamise eest rahvusvahelise veo ajal seni, kuni vastutus kaitse eest on nõuetekohaselt üle läinud teisele riigile.

PÕHIMÕTE C: Õiguslik ja reguleeriv raamistik

Riik vastutab füüsilise kaitse õigusliku ja reguleeriva raamistiku kehtestamise ja selle toimimise tagamise eest. Nimetatud raamistikuga tuleks tagada kohaldatavate füüsilise kaitse nõuete kehtestamine ning see peaks hõlmama hindamise ja tegevusloa andmise süsteemi või muid loa andmiseks kasutatavaid menetlusi. Raamistik peaks hõlmama tuumarajatiste ja tuumamaterjalide veo kontrollimise süsteemi, mille abil saab kindlaks teha, kas tegevus- või muu loa kohaldatavad nõuded ja tingimused on täidetud, ning selles peaksid olema ette nähtud nende rakendamist tagavad meetmed, sealhulgas tõhusad mõjutusvahendid.

PÕHIMÕTE D: Pädev asutus

Riik peaks moodustama või määrama õigusliku ja reguleeriva raamistiku rakendamise eest vastutava pädeva asutuse, kellel on selle ülesande täitmiseks piisavad volitused ja pädevus ning rahalised vahendid ja inimressursid. Riik peaks võtma meetmed, millega ta tõhusalt tagab pädeva asutuse ning muude tuumaenergia edendamise või kasutamise eest vastutavate asutuste tegevuse omavahelise sõltumatuse.

PÕHIMÕTE E: Tegevusloa omanike vastutus

Füüsilise kaitse eri komponentide rakendamisega seotud vastutus tuleks igas riigis selgelt kindlaks määrata. Riik peaks tagama, et tuumamaterjalide või tuumarajatiste füüsilise kaitse rakendamise eest vastutab esmajärjekorras asjaomase tegevus- või muu loa omanik (nt ettevõtjad või vedajad).

PÕHIMÕTE F: Julgeolekukultuur

Kõik füüsilise kaitse korraldamisse kaasatud organisatsioonid peaksid pidama esmatähtsaks julgeolekukultuuri, selle arendamist ja toimimise tagamist, et tagada selle tõhus rakendamine kogu organisatsioonis.

PÕHIMÕTE G: Oht

Riigi füüsiline kaitse peaks tuginema riigi korraldatavale pidevale ohuhindamisele.

PÕHIMÕTE H: Järkjärguline lähenemisviis

Füüsilise kaitse nõuded peaksid põhinema järkjärgulisel lähenemisviisil, mille puhul võetakse arvesse ajakohast ohuhinnangut, suhtelist huvipakkuvust, materjali olemust ning tuumamaterjali loata kõrvaldamise ja tuumamaterjali või tuumarajatise vastase sabotaaži võimalikke tagajärgi.

PÕHIMÕTE I: Mitmetasandiline kaitse

Riigi kehtestatavates füüsilise kaitse nõuetes tuleks tugineda põhimõttele, et kaitsel on mitu (struktuurilist või muud tehnilist, isikkoosseisuga seotud ja organisatsioonilist) tasandit ja kaitsemeetodit, millest õigusrikkuja peab oma eesmärkide saavutamiseks läbi tungima või mööda minema.

PÕHIMÕTE J: Kvaliteedi tagamine

Tuleks välja töötada ja rakendada kvaliteedi tagamise poliitika ja kavad, millega tagataks, et kõikide füüsilise kaitsega seotud tegevuste konkreetsed nõuded täidetakse.

PÕHIMÕTE K: Hädaolukorra kavad

Kõik tegevusloa omanikud ja asjaomased asutused peaksid koostama hädaolukorra kavad (kriisikavad) tuumamaterjali loata kõrvaldamise või tuumarajatise või tuumamaterjali vastu suunatud sabotaažiakti või -katsega toimetulemiseks ning neid piisavalt harjutama.

PÕHIMÕTE L: Konfidentsiaalsus

Riik peaks sätestama nõuded sellise teabe konfidentsiaalsuse kaitseks, mille loata avaldamine kahjustab tuumamaterjali ja tuumarajatiste füüsilist kaitset.

Käesoleva artikli sätteid ei kohaldata tuumamaterjali suhtes, mille kohta osalisriik, võttes arvesse materjali olemust, kogust ja suhtelist huvipakkuvust ning selle vastu suunatud loata tegevuse võimalikke radioloogilisi ja muid tagajärgi ning kõnealuse valdkonna ajakohast ohuhinnangut, on teinud põhjendatud otsuse, et seda ei ole vaja reguleerida lõike 1 kohaselt kehtestatud füüsilise kaitse korraga.

Tuumamaterjali, mille suhtes ei kohaldata käesoleva artikli sätteid vastavalt punktile a, tuleks kaitsta, järgides aruka juhtimise tavasid.

Artikkel 3

Iga osalisriik võtab oma õigusest lähtudes ja kooskõlas rahvusvahelise õigusega asjakohaseid meetmeid, mis tagavad, kuni see on võimalik, et tuumamaterjali rahvusvahelise veo korral nimetatud riigi territooriumil või tema jurisdiktsiooni alla kuuluva laeva või lennuki pardal, mis veab tuumamaterjali kõnesolevasse riiki või sellest välja, kaitstakse tuumamaterjali vastavalt I lisas kirjeldatud tasemele.

Artikkel 4

1. Ükski osalisriik ei ekspordi ega luba eksportida tuumamaterjali enne, kui on saanud kinnituse, et tuumamaterjali rahvusvahelise veo ajal kaitstakse nimetatud materjali vastavalt I lisas kirjeldatud tasemetele.

2. Ükski osalisriik ei impordi ega luba importida tuumamaterjali käesoleva konventsiooniga mitteühinenud riigist enne, kui on saanud kinnituse, et tuumamaterjali rahvusvahelise veo ajal kaitstakse nimetatud materjali vastavalt I lisas kirjeldatud tasemetele.

3. Osalisriik ei luba vedada tuumamaterjali ühest konventsiooniga mitteühinenud riigist teise läbi oma territooriumi mööda maismaad või siseveekogusid ega oma lennujaamade või meresadamate kaudu enne, kui on saanud kinnituse, kuivõrd see on praktiliselt võimalik, et tuumamaterjali rahvusvahelise veo ajal kaitstakse nimetatud materjali vastavalt I lisas kirjeldatud tasemetele.

4. Iga osalisriik, kes veab tuumamaterjali riigi ühest osast teise, kasutades selleks rahvusvahelisi vee- või õhuteid, kohaldab oma õigusest lähtudes I lisas kirjeldatud füüsilise kaitse tasemeid.

5. Osalisriik, kes lõigete 1–3 kohaselt on kohustatud saama kinnituse selle kohta, et tuumamaterjali kaitstakse vastavalt I lisas kirjeldatud tasemetele, selgitab eelnevalt välja, milliste riikide maismaa- või siseveeteede või lennujaamade või sadamate kaudu läbivedu eeldatavasti toimub, ning teavitab sellest asjaomaseid riike.

6. Lõikes 1 osutatud kinnituse saamise kohustuse võib vastastikusel kokkuleppel anda üle osalisriigile, kes osaleb veos importiva riigina.

7. Käesolev artikkel ei mõjuta mingil viisil riigi, kaasa arvatud selle õhuruum ja territoriaalveed, territoriaalset terviklikkust ega jurisdiktsiooni.

Artikkel 5

1. Osalisriik määrab oma kontaktpunkti käesoleva konventsiooniga seotud küsimuste arutamiseks ja teatab sellest teistele osalisriikidele kas otse või Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri kaudu.

2. Tuumamaterjali varguse, röövi või muul ebaseaduslikul viisil võtmise või selle võimaliku ohu korral tagavad osalisriigid, kooskõlas oma õigusega, igale seda soovivale riigile võimalikult laiaulatusliku koostöö ja abi nimetatud materjali tagasisaamisel ja kaitsmisel. Eeskätt:

võtab osalisriik asjakohased meetmed, et võimalikult kiiresti teavitada teisi riike, keda tema arvates ähvardab kõnesolev vargus, rööv või tuumamaterjali muu ebaseaduslik võtmine või selle võimalik oht, ning teavitab vajaduse korral ka Rahvusvahelist Aatomienergiaühendust ja muid asjaomaseid rahvusvahelisi organisatsioone;

vahetavad osalisriigid seda tehes vajaduse korral omavahel, samuti Rahvusvahelise Aatomienergiaühenduse ja muude asjaosaliste rahvusvaheliste organisatsioonidega teavet, mis on seotud ohustatud tuumamaterjali kaitsmise, mereveokonteinerite puutumatuse kontrollimise või ebaseaduslikult võetud tuumamaterjali tagasisaamisega,

i)	kooskõlastades oma jõupingutusi diplomaatiliste ja muude kokkulepitud kanalite kaudu;

ii)	osutades abi, kui seda küsitakse;

iii)	tagades kättesaadud tuumamaterjali tagastamise, kui tuumamaterjal on eespool nimetatud asjaoludel varastatud või kaduma läinud.

Asjaomased osalisriigid otsustavad, milliseid vahendeid nad koostöö tegemisel kasutatavad.

3. Osalisriigid teevad oma siseriiklikust õigusest ja rahvusvahelise õigusega neile pandud kohustustest lähtudes igasugust võimalikku koostööd tuumamaterjali või tuumarajatisi ähvardava sabotaažiohu või nende sabotaaži korral:

kui osalisriigil on teavet tuumamaterjali või tuumarajatise sabotaaži ohu kohta mõnes muus riigis, otsustab ta, milliseid asjakohaseid meetmeid ta võtab, et võimalikult kiiresti teavitada ohustatud riiki ja vajaduse korral ka Rahvusvahelist Aatomienergiaühendust ning muid asjaomaseid organisatsioone ning hoida ära sabotaaž;

kui osalisriigis on toimunud tuumamaterjali või tuumarajatise sabotaaž ning selle riigi arvates võib kiirgus mõjutada ka muid riike, võtab kõnealune riik, ilma et see mõjutaks tema muid rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi, asjakohased meetmed, et teavitada võimalikult kiiresti seda riiki või neid riike, keda kiirgus võib mõjutada, ning vajaduse korral ka Rahvusvahelist Aatomienergiaühendust ja muid asjaomaseid rahvusvahelisi organisatsioone, et minimeerida või leevendada sabotaaži radioloogilisi tagajärgi;

kui osalisriik palub abi punktides a ja b sätestatud juhtudel, siis teeb iga osalisriik, kellele abipalve on saadetud, kiiresti otsuse ja teavitab abi palunud osalisriiki kas otse või Rahvusvahelise Aatomienergiaühenduse vahendusel sellest, kas, kui suures ulatuses ja millistel tingimustel saab ta soovitud abi anda;

d)	punktides a–c ette nähtud koostöö kooskõlastamine toimub diplomaatiliste või muude kokkulepitud kanalite kaudu. Koostöös kasutatavate vahendite suhtes lepivad asjaomased osalisriigid kokku kahe- või mitmepoolselt.

4. Suuniste saamiseks tuumamaterjali rahvusvahelise veo füüsilise kaitse süsteemide väljatöötamise, toimimise tagamise ja täiustamise kohta teevad osalisriigid sellekohast koostööd või konsulteerivad omavahel otse või Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri ja muude asjaomaste organisatsioonide vahendusel.

5. Osalisriik võib konsulteerida ja teha vajaduse korral koostööd muude osalisriikidega otse või Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri ja muudega asjaomaste organisatsioonide kaudu, et saada juhiseid oma riigis kasutatava, ladustatava ja veetava tuumamaterjali ning tuumarajatiste füüsilise kaitse riiklike süsteemide väljatöötamiseks, toimimise tagamiseks ja täiustamiseks.

Artikkel 6

1. Osalisriik võtab asjakohaseid meetmeid, mis on kooskõlas tema õigusega, et kaitsta mis tahes teabe konfidentsiaalsust, mille ta on konfidentsiaalselt saanud teiselt osalisriigilt vastavalt käesoleva konventsiooni sätetele või osalemise kaudu käesoleva konventsiooni rakendamisega seotud mis tahes tegevuses. Kui osalisriigid edastavad konfidentsiaalset teavet rahvusvahelistele organisatsioonidele või riikidele, kes ei ole käesoleva konventsiooni osalised, tuleb võtta meetmeid teabe konfidentsiaalsuse kaitsmiseks. Teiselt osalisriigilt konfidentsiaalset teavet saanud osalisriik võib edastada selle teabe kolmandale poolele üksnes nimetatud teise osalisriigi nõusolekul.

2. Käesolevas konventsioonis ei nõuta osalisriikidelt sellise teabe esitamist, mida nad oma riigi õiguse kohaselt edastada ei tohi või mis võib ohustada asjaomast riiki või tuumamaterjalide või -rajatiste füüsilist kaitset.

Artikkel 7

1. Iga osalisriigi õiguse kohaselt tuleb muuta karistatavaks tahtlik:

tegu, mis seisneb tuumamaterjali seadusliku loata vastuvõtmises, omamises, kasutamises, siirdamises, muutmises, kõrvaldamises või levitamises ning mis põhjustab või võib põhjustada inimeste surma või tekitab või võib tekitada neile tõsiseid vigastusi või kahjustab või võib kahjustada oluliselt omandit või keskkonda;

b)	tuumamaterjali vargus või röövimine;

c)	tuumamaterjali kõrvaldamine või pettuse teel omandamine;

d)	tegu, mis seisneb tuumamaterjali seadusliku loata vedamises, lähetamises, riiki sisseveos või riigist väljaveos;

tegu, mis on suunatud tuumarajatise vastu või takistab selle tööd, kusjuures ründaja põhjustab tahtlikult inimeste surma või tekitab neile raskeid vigastusi või teab, et tema tegu võib seda põhjustada, või kahjustab oluliselt omandit või keskkonda radioaktiivse kiirguse või radioaktiivsete ainetega kokkupuute või radioaktiivsete ainete vabanemise läbi, välja arvatud juhul, kui nimetatud tegu on sooritatud kooskõlas selle osalisriigi õigusega, mille territooriumil tuumarajatis asub;

f)	tegu, mis seisneb tuumamaterjali nõudmises ähvarduste, jõu kasutamise või mis tahes viisil hirmutamisega;

ähvardamine:

i)	kasutada tuumamaterjali inimeste surmamiseks või neile tõsiste vigastuste tekitamiseks või omandi või keskkonna olulisel määral kahjustamiseks või punktis e kirjeldatud õigusrikkumiste sooritamiseks või

ii)	panna toime punktides b ja e kirjeldatud õigusrikkumine, sundides mõnd füüsilist või juriidilist isikut, rahvusvahelist organisatsiooni või riiki teatavat tegu sooritama või teatava teo toimepanekust hoiduma;

h)	katse sooritada punktides a–e kirjeldatud õigusrikkumine;

i)	tegu, mis seisneb punktides a–h kirjeldatud mis tahes õigusrikkumises osalemises;

j)	tegu, mis seisneb punktides a–h kirjeldatud õigusrikkumise korraldamises või juhtimises, ja

tegu, millega aidatakse ühise eesmärgi nimel tegutseval inimrühmal punktides a–h kirjeldatud õigusrikkumist toime panna, kui selline tegu on tahtlik ja:

i)	pannakse toime kas selleks, et toetada rühma kuritegelikku tegevust või eesmärki, ning kui see tegevus või eesmärk sisaldab punktides a–g kirjeldatud õigusrikkumise sooritamist või

ii)	tegutsemise ajal ollakse teadlik rühma kavatsusest toime panna punktides a–g kirjeldatud õigusrikkumine.

2. Iga osalisriik muudab käesolevas artiklis kirjeldatud õigusrikkumised karistatavaks ja määrab asjakohased karistused, mille puhul arvestab asjaomaste õigusrikkumiste raskust.

Artikkel 8

1. Iga osalisriik võtab meetmed, mis võivad olla vajalikud jurisdiktsiooni kehtestamiseks artiklis 7 sätestatud õigusrikkumiste üle järgmistel juhtudel:

a)	õigusrikkumine on toime pandud asjaomase riigi territooriumil või selles riigis registreeritud laeva või õhusõiduki pardal;

b)	väidetav rikkuja on asjaomase riigi kodanik.

2. Iga osalisriik võtab ka meetmed, mis võivad olla vajalikud jurisdiktsiooni kehtestamiseks õigusrikkumiste üle juhul, kui väidetav rikkuja viibib asjaomase osalisriigi territooriumil ja ta ei anna teda artikli 11 kohaselt välja ühelegi lõikes 1 nimetatud riigile.

3. Käesoleva konventsiooniga ei välistata mis tahes kriminaaljurisdiktsiooni rakendamist vastavalt riigi õigusele.

4. Lisaks lõigetes 1 ja 2 nimetatud osalisriikidele võib iga osalisriik, kes osaleb tuumamaterjalide rahvusvahelises veos importiva või eksportiva riigina, kehtestada rahvusvahelise õiguse kohaselt oma jurisdiktsiooni artiklis 7 sätestatud õigusrikkumiste üle.

Artikkel 9

Kui osalisriik, kelle territooriumil väidetav rikkuja viibib, on veendunud, et olukord seda nõuab, võtab ta kooskõlas oma õigusega asjakohased meetmed, sealhulgas vahi alla võtmine, et tagada asjaomase isiku kohalolek tema vastutusele võtmiseks või väljaandmiseks. Käesoleva artikli kohaselt võetud meetmetest teavitatakse viivitamata neid riike, kes on kohustatud vastavalt artiklile 8 kehtestama oma jurisdiktsiooni, ning vajadusel ka muid asjaomaseid riike.

Artikkel 10

Osalisriik, kes ei anna välja oma territooriumil viibivat väidetavat rikkujat, annab juhtumi tarbetu viivituseta ja ühtegi erandit tegemata lahendamiseks üle pädevale asutusele, kes võtab väidetava rikkuja vastutusele, järgides asjaomase riigi õigusega kehtestatud menetlust.

Artikkel 11

1. Artiklis 7 sätestatud õigusrikkumisi käsitletakse süütegudena, mille puhul nähakse kõikides osalisriikide vahel sõlmitud väljaandmislepingutes ette väljaandmine. Osalisriigid kohustuvad lisama need õigusrikkumised igasse edaspidi nende vahel sõlmitavasse väljaandmislepingusse.

2. Kui osalisriik, kes seab väljaandmise tingimuseks asjaomase lepingu olemasolu, saab väljaandmistaotluse teiselt osalisriigilt, kellega ta ei ole väljaandmislepingut sõlminud, võib ta nimetatud õigusrikkumiste puhul kaaluda väljaandmise õigusliku alusena käesoleva konventsiooni kasutamist. Väljaandmise suhtes kohaldatakse ka muid tingimusi, mis on sätestatud selle riigi õiguses, kellele taotlus esitati.

3. Osalisriigid, kes ei pea lepingu olemasolu väljaandmise tingimuseks, tunnistavad nimetatud õigusrikkumised vastastikku süütegudeks, mille puhul kohaldatakse väljaandmist, arvestades tingimusi, mis on sätestatud selle riigi õiguses, kellele väljaandmistaotlus esitati.

4. Osalisriikidevahelise väljaandmise seisukohast käsitlevad osalisriigid kõiki nimetatud õigusrikkumisi kuritegudena, mida nagu ei oleks toime pandud mitte üksnes nende tegelikus toimepanemise kohas, vaid nagu oleksid need toime pandud ka nende osalisriikide territooriumil, kes on vastavalt artikli 8 lõikele 1 kohustatud kehtestama oma jurisdiktsiooni.

Artikkel 11A

Ühtegi artiklis 7 sätestatud õigusrikkumist ei saa väljaandmise või vastastikuse õigusabi seisukohalt käsitada poliitilise süüteona, poliitilise süüteoga seotud süüteona või poliitilise motiiviga süüteona. Seega ei saa sellise õigusrikkumise põhjal esitatud väljaandmise või vastastikuse õigusabi taotlust tagasi lükata üksnes põhjendusega, et see käsitleb poliitilist süütegu, poliitilise süüteoga seotud süütegu või poliitilise motiiviga süütegu.

Artikkel 11B

Käesoleva konventsiooni ühegi sättega ei kohustata kedagi välja andma või vastastikust õigusabi osutama juhul, kui taotluse saanud riigil on põhjust uskuda, et taotlus väljaandmise või vastastikuse õigusabi kohta seoses artiklis 7 nimetatud õigusrikkumisega on esitatud vaid selleks, et mõista inimese üle kohut või karistada teda tema rassi, usutunnistuse, rahvuse, etnilise päritolu või poliitiliste vaadete pärast, või kui taotluse rahuldamine kahjustaks asjaomase isiku olukorda mõnel eespool nimetatud põhjusel.

Artikkel 12

Igale isikule, kelle suhtes rakendatakse artiklis 7 osutatud õigusrikkumisega seotud menetlust, tagatakse õiglane kohtlemine kõikides menetluse etappides.

Artikkel 13

1. Artiklis 7 nimetatud õigusrikkumiste suhtes algatatud kriminaalmenetluse puhul osutavad osalisriigid üksteisele võimalikult laiaulatuslikku abi, mis hõlmab ka nende käsutuses olevate tõendite esitamist, kui need on vajalikud menetluse jaoks. Kõikidel juhtudel kohaldatakse selle riigi õigust, kellele taotlus esitati.

2. Lõike 1 sätted ei mõjuta kohustusi, mis tulenevad muudest kahe- või mitmepoolsetest lepingutest, mis reguleerivad praegu või edaspidi täielikult või osaliselt vastastikuse abi andmist kriminaalasjades.

Artikkel 13A

Käesolev konventsioon ei mõjuta tuumatehnoloogia rahuotstarbelist siiret, kui see toimub tuumamaterjalide ja tuumarajatiste füüsilise kaitse tugevdamise eesmärgil.

Artikkel 14

1. Iga osalisriik teavitab hoiulevõtjat oma õigusnormidest, millega jõustatakse käesolev konventsioon. Hoiulevõtja edastab sellekohase teabe regulaarselt kõikidele osalisriikidele.

2. Osalisriik, kus väidetavale rikkujale esitatakse süüdistus, teavitab võimaluse korral kõigepealt asjaomase juhtumiga otseselt seotud riike menetluse lõpptulemustest. Osalisriik edastab teabe lõpptulemuste kohta ka hoiulevõtjale, kes teavitab kõiki riike.

3. Käesoleva konventsiooniga ei nõuta osalisriigilt teabe esitamist õigusrikkumise põhjal algatatud kriminaalmenetluse kohta, kui õigusrikkumine on seotud oma riigis kasutatava, ladustatava või veetava tuumamaterjaliga ning nii väidetav rikkuja kui ka tuumamaterjal jäävad selle osalisriigi territooriumile, kus õigusrikkumine toime pandi, või kui õigusrikkumine on seotud tuumarajatisega ja väidetav rikkuja jääb selle osalisriigi territooriumile, kus õigusrikkumine toime pandi.

Artikkel 15

Lisad moodustavad käesoleva konventsiooni lahutamatu osa.

Artikkel 16

1. Viis aastat pärast 8. juulil 2005 vastu võetud muudatuse jõustumist kutsub hoiulevõtja kokku osalisriikide konverentsi, et olemasolevast olukorrast lähtudes vaadata üle käesoleva konventsiooni rakendamine ning selle preambuli, kogu regulatiivosa ja lisade asjakohasus.

2. Mitte sagedamini kui iga viie aasta tagant võib osalisriikide enamus ka edaspidi samal eesmärgil konverentse kokku kutsuda, esitades selleks hoiulevõtjale sellekohase taotluse.

Artikkel 17

1. Kui kahe või enama osalisriigi vahel tekib vaidlus käesoleva konventsiooni tõlgendamise või kohaldamise üle, konsulteerivad osalisriigid omavahel, püüdes lahendada vaidlust läbirääkimiste või muude rahumeelsete vahenditega, mis on vastuvõetavad kõikidele vaidluse osalistele.

2. Kui sedalaadi vaidlust ei ole võimalik lahendada lõikes 1 kirjeldatud viisil, võib üks vaidluse osalistest taotleda otsust vahekohtult või Rahvusvaheliselt Kohtult. Kui vaidlus on esitatud vahekohtule ja vaidlusosalised ei ole kuue kuu jooksul taotluse esitamise kuupäevast suutnud vahekohtumenetluse korraldamise suhtes kokku leppida, võib vaidluse osaline esitada taotluse Rahvusvahelise Kohtu presidendile või ÜRO peasekretärile ühe või mitme vahekohtuniku määramiseks. Kui vaidluse osaliste taotlused on omavahel vastuolus, on eesõigus ÜRO peasekretärile esitatud taotlusel.

3. Iga osalisriik võib käesoleva konventsiooni allakirjutamisel, ratifitseerimisel, vastuvõtmisel, heakskiitmisel või sellega ühinemisel teatada, et ta ei soovi end siduda ühe või kummagi lõikes 2 sätestatud vaidluse lahendamise menetlusega. Muud osalisriigid ei ole kohustatud nimetatud menetluse kohta reservatsiooni esitanud osalisriigi suhtes järgima lõikes 2 sätestatud vaidluse lahendamise menetlust.

4. Lõike 3 kohaselt võib iga reservatsiooni esitanud osalisriik sellest igal ajal loobuda, teatades sellest hoiulevõtjale.

Artikkel 18

1. Käesolev konventsioon on allakirjutamiseks avatud kõikidele riikidele Rahvusvahelise Aatomienergiaühenduse peakorteris Viinis ja ÜRO peakorteris New Yorgis alates 3. märtsist 1980 kuni selle jõustumiseni.

2. Käesolev konventsioon kuulub alla kirjutanud riikide poolt ratifitseerimisele, vastuvõtmisele või heakskiitmisele.

3. Pärast konventsiooni jõustumist on see avatud ühinemiseks kõikidele riikidele.

a)	Käesolev konventsioon on allakirjutamiseks või ühinemiseks avatud rahvusvahelistele ja piirkondlikele organisatsioonidele, mis on loodud integratsiooni või muul eesmärgil tingimusel, et sellisesse organisatsiooni kuuluvad suveräänsed riigid ning et see on pädev pidama läbirääkimisi ning sõlmima ja kohaldama rahvusvahelisi lepinguid käesoleva konventsiooniga hõlmatud küsimustes.
b)	Oma pädevuse piires kasutab nimetatud organisatsioon õigusi ja täidab kohustusi, mis käesolev konventsioon annab ja paneb osalisriikidele.
c)	Kui kõnealune organisatsioon saab konventsiooniosaliseks, esitab ta hoiulevõtjale deklaratsiooni, milles on loetletud tema liikmesriigid ning need konventsiooni artiklid, mida tema suhtes ei kohaldata.
d)	Kõnealune organisatsioon ei saa oma liikmesriikide häältele lisaks ühtegi täiendavat häält.

5. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjad antakse hoiule hoiulevõtjale.

Artikkel 19

1. Käesolev konventsioon jõustub kolmekümnendal päeval pärast kahekümne esimese ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmist hoiulevõtjale.

2. Iga riigi jaoks, kes pärast kahekümne esimese ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiulevõtmise kuupäeva käesoleva konventsiooni ratifitseerib, vastu võtab, heaks kiidab või sellega ühineb, jõustub konventsioon kolmekümnendal päeval pärast seda, kui nimetatud riik on oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andnud.

Artikkel 20

1. Ilma et see piiraks artikli 16 kohaldamist, võib osalisriik teha ettepanekuid konventsiooni muutmiseks. Muutmisettepanek esitatakse hoiulevõtjale, kes edastab selle viivitamata kõikidele osalisriikidele. Kui osalisriikide enamus nõuab hoiulevõtjalt konverentsi kokkukutsumist muutmisettepaneku arutamiseks, kutsub hoiulevõtja kõik osalisriigid konverentsile, mis algab mitte varem kui 30 päeva pärast kutsete väljasaatmist. Hoiulevõtja saadab viivitamatult kõikidele osalisriikidele iga muudatuse, mis konverentsil kõikide osalisriikide poolt kahekolmandikulise häälteenamusega heaks kiidetakse.

2. Kolmekümnendal päeval pärast seda, kui kaks kolmandikku osalisriike on oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiulevõtja kätte hoiule andnud, jõustub muudatus iga osalisriigi suhtes, kes annab hoiule muudatuse ratifitseerimise, vastuvõtmise, heakskiitmise või sellega ühinemise kirja. Seejärel jõustub muudatus iga muu osalisriigi suhtes sel kuupäeval, kui asjaomane osalisriik annab hoiule oma muudatuse ratifitseerimise, vastuvõtmise, heakskiitmise või sellega ühinemise kirja.

Artikkel 21

1. Iga osalisriik võib käesoleva konventsiooni denonsseerida, teatades sellest kirjalikult hoiulevõtjale.

2. Denonsseerimine jõustub saja kaheksakümnendal päeval pärast teatise kättesaamist hoiulevõtja poolt.

Artikkel 22

Hoiulevõtja teatab viivitamata kõikidele riikidele:

a)	igast käesolevale konventsioonile allakirjutamisest;

b)	igast ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiulevõtmisest;

c)	igast artikli 17 kohasest reservatsioonist või loobumisest;

d)	igast teatisest, mille on esitanud organisatsioon vastavalt artikli 18 lõike 4 punktile c;

e)	käesoleva konventsiooni jõustumisest;

f)	käesoleva konventsiooni muudatuse jõustumisest ja

g)	igast artikli 21 alusel toimunud denonsseerimisest.

Artikkel 23

Käesoleva konventsiooni originaaleksemplar, mille araabia-, hiina-, hispaania-, inglis- prantsus- ja venekeelne tekst on võrdselt autentsed, antakse hoiule Rahvusvahelise Aatomienergiaühenduse peadirektori kätte, kes saadab selle tõestatud koopiad kõikidele riikidele.

I LISA

Tuumamaterjali rahvusvahelise veo suhtes kohaldatavad füüsilise kaitse tasemed vastavalt II lisa liigitusele

Tuumamaterjali füüsilise kaitse tasemed ajutisel ladustamisel rahvusvahelise veo ajal:

a)	III kategooria materjale ladustatakse alal, millele juurdepääs on kontrolli all;

b)	II kategooria materjale ladustatakse alal, mis on pideva valvurite või elektronseadmete järelevalve all ning mis on ümbritsetud füüsilise tõkkega, mille sissepääsude arv on piiratud ja nõuetekohase kontrolli all, või mis tahes samaväärse füüsilise kaitse tasemega alal;

I kategooria materjale ladustatakse eespool määratletud II kategooria kaitstud alal, millele on juurdepääs üksnes isikutel, kelle usaldusväärsust on kontrollitud, ning mida jälgivad valvurid, kel on tihe kontakt asjaomaste reageerimisüksustega. Selles valdkonnas võetavate erimeetmete eesmärk peaks olema iga rünnaku, kõrvalise isiku juurdepääsu ja tuumamaterjali loata kõrvaldamise avastamine ja ärahoidmine.

Tuumamaterjalide rahvusvahelise veo füüsilise kaitse tasemed on järgmised:

II ja III kategooria materjalide veol järgitakse eriettevaatusabinõusid, sealhulgas saatja, saaja ja vedaja vahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppeid ning saatva ja vastuvõtva riigi jurisdiktsiooni ja järelevalve alla kuuluvate füüsiliste või juriidiliste isikute eelnevat kokkulepet, milles täpsustatakse veoga seotud vastutuse ülemineku aeg, koht ja kord;

b)	I kategooria materjalide veol järgitakse samu eriettevaatusabinõusid nagu eespool määratletud II ja III kategooria materjalide veo puhul ning lisaks toimub see saatemeeskonna pideva järelevalve all ja tingimustel, mis tagavad tiheda kontakti asjaomaste reageerimisüksustega;

c)	loodusliku uraani veol, kui see ei esine maagi või maagijäätmete vormis ning kui veetav kogus sisaldab üle 500 kg uraani, hõlmab kaitse eelteadet saadetise kohta, milles täpsustatakse transpordiviis ja eeldatav saabumisaeg, ning kinnitust saadetise vastuvõtmise kohta.

II LISA

Tabel: Tuumamaterjalide liigitus

Materjal

Vorm

Kategooria

III (3)

1.	Plutoonium (1)

kiiritamata (2)

2 kg või rohkem

vähem kui 2 kg, kuid rohkem kui 500 g

500 g või vähem, kuid rohkem kui 15 g

Uraan-235

kiiritamata (2)

—	isotoobi U-235 suhtes kuni 20 % või enam rikastatud uraan

5 kg või rohkem

vähem kui 5 kg, kuid rohkem kui 1 kg

1 kg või vähem, kuid rohkem kui 15 g

—	isotoobi U-235 suhtes kuni 10 %, kuid vähem kui 20 % rikastatud uraan

10 kg või rohkem

vähem kui 10 kg, kuid rohkem kui 1 kg

—	isotoobi U-235 suhtes üle loodusliku taseme, kuid alla 10 % rikastatud uraan

10 kg või rohkem

Uraan-233

kiiritamata (2)

2 kg või rohkem

vähem kui 2 kg, kuid rohkem kui 500 g

500 g või vähem, kuid rohkem kui 15 g

4.	Kiiritamata kütus

vaesestatud või looduslik uraan, toorium või väherikastatud kütus (alla 10 % lõhustuvaid materjale) (4) (5)

(1) Kogu plutoonium, välja arvatud selline, milles isotoobi plutoonium-238 kontsentratsioon on üle 80 %.

(2) Reaktoris kiiritamata materjal või reaktoris kiiritatud materjal, mille kiirgustase ühe meetri kaugusel ilma kaitseta on 1 Gy/h (100 rad/h) või sellest väiksem.

(3) III kategooriasse mittekuuluvaid koguseid ja looduslikku uraani tuleks kaitsta aruka juhtimise tavade kohaselt.

(4) Ehkki see kaitsetase on soovitatav, võivad osalisriigid vajaduse korral pärast konkreetsete asjaolude hindamist määrata muu füüsilise kaitse taseme.

(5) Muu kütuse, mis tulenevalt oma algsest lõhustuva materjali sisaldusest liigitatakse enne kiiritamist I või II kategooriasse, võib ühe kategooria võrra madalamale liigitada, kui kütuse kiirgustase ületab 1 m kaugusel ilma kaitseta 1 Gy/h (100 rad/h).

2. LISA

Euroopa Aatomienergiaühenduse deklaratsioon vastavalt konventsiooni artikli 18 lõikele 4 ja artikli 17 lõikele 3

Praegu on Euroopa Aatomienergiaühenduse liikmeteks järgmised riigid: Belgia Kuningriik, Bulgaaria Vabariik, Tšehhi Vabariik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Iirimaa, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Ungari Vabariik, Malta Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Poola Vabariik, Portugali Vabariik, Rumeenia, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik, Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik.

Ühendus teatab, et tema suhtes ei kohaldata tuumamaterjali ja tuumarajatiste füüsilise kaitse konventsiooni artikleid 8–13 ja artikli 14 lõikeid 2 ja 3.

Lisaks teatab ühendus konventsiooni artikli 17 lõike 3 kohaselt, et kuna kohtuasjade menetlemisel Rahvusvahelises Kohtus võivad osalisteks olla üksnes riigid, on ühendus seotud üksnes artikli 17 lõikes 2 osutatud vahekohtumenetlusega.

3. LISA

TÄISVOLITUSED

Mina, allakirjutanu, …, välissuhete ja Euroopa naabruspoliitika eest vastutav Euroopa Ühenduste Komisjoni liige, kinnitan käesolevaga, et olen andnud

hr/pr …

kes juhib Euroopa Komisjoni delegatsiooni

rahvusvaheliste organisatsioonide juures Viinis,

täisvolitused, et ta Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel annaks Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri peadirektorile hoiule ühinemiskirja ühenduse liitumise kohta tuumamaterjalide ja tuumarajatiste füüsilise kaitse konventsiooniga.

Brüssel,

8.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 34/19

EUROOPA ÜHENDUSE JA ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHEL SÕLMITUD ÕHUTRANSPORDILEPINGU ALUSEL LOODUD ÜHENDUSE/ŠVEITSI ÕHUTRANSPORDI ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/2007,

5. detsember 2007,

millega asendatakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordilepingu lisa

(2008/100/EÜ)

ÜHENDUSE/ŠVEITSI ÕHUTRANSPORDIKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist õhutranspordilepingut, edaspidi „leping”, eriti selle artikli 23 lõiget 4,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Lepingu lisa asendatakse käesoleva otsuse lisaga.

Brüssel, 5. detsember 2007

Ühiskomitee nimel

Ühenduse delegatsiooni juht

Daniel CALLEJA CRESPO

Šveitsi delegatsiooni juht

Raymond CRON

LISA

Käesoleva lepingu kohaldamisel tuleb arvestada järgmist:

—	iga kord, kui käesolevas lisas nimetatud õigusaktides viidatakse Euroopa Ühenduse liikmesriikidele või viimastega ühenduse loomise vajadusele, loetakse need viited käesoleva lepingu kohaldamisel kehtivaks ka Šveitsi suhtes või Šveitsiga ühenduse loomise vajaduse suhtes;

—

ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 15 kohaldamist, hõlmab järgmistes ühenduse direktiivides ja määrustes osutatud mõiste „ühenduse lennuettevõtja” ka sellist lennuettevõtjat, kelle peamine tegevuskoht ja registrijärgne asukoht selle olemasolul paikneb Šveitsi territooriumil ja kellele on antud tegevusluba kooskõlas nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2407/92.

1. Kolmas lennundusalane liberaliseerimispakett ja muud tsiviillennunduses kohaldatavad õigusaktid

Nr 2407/92

Nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrus lennuettevõtjatele lennutegevuslubade väljaandmise kohta.

(Artiklid 1–18)

Artikli 13 lõike 3 kohaldamisel käsitatakse viidet EÜ asutamislepingu artiklile 226 viitena menetlustele, mida kohaldatakse käesoleva lepingu suhtes.

Nr 2408/92

Nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrus lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele.

(Artiklid 1–10, 12–15)

(Lisasid muudetakse, selleks et lisada Šveitsi lennujaamad).

(Kehtivad Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimusi ning Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavaid muudatusi käsitleva akti I lisa muudatused, mis tulenevad II lisa 8. peatüki (Transpordipoliitika) G jao (Õhutransport) punktist 1.)

Nr 2409/92

Nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrus piletihindade ja lastitariifide kohta.

(Artiklid 1–11)

2000/79

Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv, mis käsitleb Euroopa Lennuettevõtjate Ühenduse (AEA), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF), Euroopa Lennumeeskonnaliikmete Liidu (ECA), Euroopa Piirkondlike Lennuettevõtjate Ühenduse (ERA) ja Rahvusvahelise Lennutranspordiettevõtjate Ühenduse (IACA) sõlmitud kokkulepet tsiviillennunduse lennupersonali tööaja korralduse kohta.

93/104

Nõukogu 23. novembri 1993. aasta direktiiv, mis käsitleb tööaja korralduse teatavaid aspekte, mida on muudetud

—	22. juuni 2000. aasta direktiiviga nr 2000/34/EÜ.

Nr 437/2003

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. veebruari 2003. aasta määrus (EÜ) reisijate, kauba ja posti õhuvedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta.

Nr 1358/2003

Komisjoni 31. juuli 2003. aasta määrus, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 437/2003 reisijate, kauba ja posti õhuvedu käsitlevate statistiliste andmete kohta ja muudetakse selle I ja II lisa.

Nr 785/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus kindlustusnõuete kohta lennuettevõtjatele ja õhusõiduki käitajatele.

91/670

Nõukogu 16. detsembri 1991. aasta direktiiv lennunduspersonali lennunduslubade vastastikuse aktsepteerimise kohta tsiviillennunduses.

(Artiklid 1–8)

Nr 95/93

Nõukogu 18. jaanuari 1993. aasta määrus ühenduse lennujaamades õhkutõusmis- ja maandumisaegade jaotamise ühiste eeskirjade kohta (artiklid 1–12), mida on muudetud

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrusega nr 793/2004 (artiklid 1–2).

96/67

Nõukogu 15. oktoobri 1996. aasta direktiiv juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades.

(Artiklid 1–9, 11–23, 25)

Nr 2027/97

Nõukogu 9. oktoobri 1997. aasta määrus lennuettevõtja vastutuse kohta õnnetusjuhtumite puhul (artiklid 1–8), mida on muudetud

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. mai 2002. aasta määrusega nr 889/2002 (artiklid 1–2).

2. Konkurentsieeskirjad

Järgmistes õigusaktides esinevaid mis tahes viiteid asutamislepingu artiklitele 81 ja 82 käsitatakse viidetena käesoleva lepingu artiklitele 8 ja 9.

Nr 17/62

Nõukogu 6. veebruari 1962. aasta määrus, millega rakendatakse asutamislepingu artikleid 81 ja 82, artikli 8 lõige 3 ning mida on muudetud

—	määrusega nr 59/62;

—	määrusega nr 118/63;

—	määrusega nr 2822/71;

—	määrusega nr 1216/99;

—	16. detsembri 2002. aasta määrusega nr 1/2003 (artiklid 1–13, 15–45).

Nr 2988/74

Nõukogu 26. novembri 1974. aasta määrus Euroopa Majandusühenduse transpordi- ja konkurentsieeskirjades ettenähtud menetluste ja sundtäitmise rakendamise aegumistähtaegade kohta (artiklid 1–7), mida on muudetud

—	nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 1/2003 (artiklid 1–13, 15–45).

Nr 3975/87

Nõukogu 14. detsembri 1987. aasta määrus konkurentsieeskirjade rakendamiskorra kohta õhutranspordi ettevõtetes (artiklid 1–7, artikli 8 lõiked 1 ja 2, artiklid 9–11, artikli 12 lõiked 1, 2, 4, ja 5, artikli 13 lõiked 1 ja 2 ning artiklid 14–19), mida on muudetud

—	nõukogu 14. mai 1991. aasta määrusega (EMÜ) nr 1284/91 (artikkel 1),

—	nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrusega (EMÜ) nr 2410/92 (artikkel 1),

—	nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 1/2003 (artiklid 1–13, 15–45).

Nr 3976/87

Nõukogu 14. detsembri 1987. aasta määrus asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki lepingute ja kooskõlastatud tegevuse suhtes õhutranspordi sektoris (artiklid 1, 5 ja 7), mida on muudetud

—	nõukogu 24. juuli 1990. aasta määrusega (EMÜ) nr 2344/90 (artikkel 1),

—	nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrusega (EMÜ) nr 2411/92 (artikkel 1),

—	nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 1/2003 (artiklid 1–13, 15–45).

Nr 1617/93 (lõige 2)

Komisjoni 25. juuni 1993. aasta määrus asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta lepingute ja kooskõlastatud tegevuse suhtes, mis käsitlevad sõiduplaanide ühist planeerimist ning kooskõlastamist, ühistegevust, konsultatsioone regulaarlennuliinide reisijate- ja lastiveotariifide kohta ning teenindusaegade jaotamist lennuväljadel (artiklid 1–7), mida on muudetud

—	komisjoni 24. juuli 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 1523/96 (artiklid 1 ja 2),

—	komisjoni 26. mai 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 1083/1999,

—	komisjoni 29. juuni 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 1324/2001.

Nr 4261/88

Komisjoni 16. detsembri 1988. aasta määrus nõukogu määruses (EMÜ) nr 3975/87 ettenähtud kaebuste, taotluste ja ärakuulamiste kohta.

(Artiklid 1–14)

80/723

Komisjoni 25. juuni 1980. aasta direktiiv liikmesriikide ja riigi osalusega äriühingute vaheliste finantssuhete läbipaistvuse kohta (artiklid 1–9), mida on muudetud

—	komisjoni 24. juuli 1985. aasta direktiiviga 85/413/EMÜ (artiklid 1–3).

Nr 1/2003

Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta

(artiklid 1–13 ja 15–45)

(Sel määral, mil kõnealune määrus on käesoleva lepingu kohaldamiseks oluline. Kõnealuse määruse lisamine ei mõjuta käesoleva lepingu kohast ülesannete jaotust).

Nr 773/2004

Komisjoni 7. aprilli 2004. aasta määrus, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis.

Nr 139/2004

Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus)

(artiklid 1–18, artikli 19 lõiked 1–2, artiklid 20–23).

Vastavalt ühinemismääruse artikli 4 lõikele 5 kohaldatakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahel järgmist:

Määruse (EÜ) nr 139/2004 artiklis 3 määratletud koondumise puhul, mis ei ole ühenduse suhtes oluline kõnealuse määruse artikli 1 tähenduses ja mida on võimalik läbi vaadata vähemalt kolme EÜ liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni riikliku konkurentsiõiguse raames, võivad kõnealuse määruse artikli 4 lõikes 2 osutatud isikud või ettevõtjad enne asjaomastele ametiasutustele teatamist teavitada Euroopa Ühenduste Komisjoni põhjendatud selgitusega selle kohta, et kõnealust koondumist peaks uurima komisjon.

2)	Euroopa Ühenduste Komisjon edastab kõik määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 4 lõike 5 ja eelmise lõike kohased ettepanekud viivitamata Šveitsi Konföderatsioonile.

3)	Kui Šveitsi Konföderatsioon väljendab rahulolematust juhtumi käsitlemise suunamise taotluse suhtes, jääb juhtum Šveitsi pädeva asutuse pädevusse ning seda ei suunata käesoleva lõike kohaselt Šveitsi Konföderatsiooni pädevusest välja.

Seoses ühinemismääruse artikli 4 lõigetes 4 ja 5, artikli 9 lõigetes 2 ja 6 ning artikli 22 lõikes 2 osutatud tähtaegadega:

1)	Euroopa Ühenduste Komisjon edastab kõik asjaomased dokumendid vastavalt artikli 4 lõigetele 4 ja 5, artikli 9 lõigetele 2 ja 6 ning artikli 22 lõikele 2 viivitamata Šveitsi pädevale konkurentsiasutusele.

2)	Šveitsi pädev konkurentsiasutus hakkab arvestama määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 4 lõigetes 4 ja 5, artikli 9 lõigetes 2 ja 6 ning artikli 22 lõikes 2 osutatud tähtaegu Šveitsi Konföderatsiooni puhul alates asjaomaste dokumentide kättesaamisest.

Nr 802/2004

Nõukogu 7. aprilli 2004. aasta määrus, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle.

(Artiklid 1–24)

3. Lennundusohutus

Nr 3922/91

Nõukogu 16. detsembri 1991. aasta määrus tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses.

(Artiklid 1–3, artikli 4 lõige 2, artiklid 5–11 ja artikkel 13)

94/56/EÜ

Nõukogu 21. novembri 1994. aasta direktiiv, millega kehtestatakse tsiviillennunduses toimunud lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimise põhimõtted.

(Artiklid 1–13)

2004/36

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv ühenduse lennujaamu kasutavate kolmandate riikide õhusõidukite ohutuse kohta.

(Artiklid 1–9 ja 11–14)

2003/42

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2003. aasta direktiiv vahejuhtumitest teatamise kohta tsiviillennunduses.

(Artiklid 1–12)

Nr 1592/2002

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2002. aasta määrus, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ning Euroopa Lennundusohutusameti loomist (edaspidi „määrus”), mida on muudetud

—	22. juuli 2003. aasta määrusega nr 1643/2003,

—	24. septembri 2003. aasta määrusega nr 1701/2003,

—	komisjoni 28. märtsi 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 334/2007,

—	komisjoni 2. veebruari 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 103/2007 artikli 53 lõikes 4 osutatud üleminekuperioodi pikendamise kohta

—	määrusega (EÜ) nr 1592/2002 loodud komitee otsusega.

Lennundusohutusametil on Šveitsis talle kõnealuse määruse kohaselt antud volitused.

Komisjonil on Šveitsis talle antud volitused otsuste puhul, mis on tehtud kõnealuse määruse artikli 10 lõigete 2, 4, ja 6, artikli 16 lõike 4, artikli 29 lõike 3 punkti i, artikli 31 lõike 3, artikli 32 lõike 5 ja artikli 53 lõike 4 kohaselt.

Olenemata Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordilepingu lisa esimeses taandes ettenähtud horisontaalsest kohandusest, ei tõlgendata kõnealuse määruse artiklis 54 ega selles mainitud otsuse 1999/468/EÜ sätetes viidatud „liikmesriiki” Šveitsi kohta kehtivana.

Kõnealust määrust ei tõlgendata mingil juhul selliselt, nagu see annaks Euroopa Lennundusohutusametile volitused tegutseda Šveitsi nimel rahvusvaheliste lepingute raames muudel põhjustel, kui tema abistamiseks selliste lepingute järgsete kohustuste täitmisel.

Käesolevas lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses:

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

i)	lõikes 1 lisatakse pärast sõna „ühendusega” sõnad „või Šveitsiga”;

ii)	lõike 2 punktis a lisatakse pärast sõna „ühendusega” sõnad „või Šveitsiga”;

iii)	lõikest 2 jäetakse välja punktid b ja c;

iv)

lisatakse järgmine lõige:

„3. Kui ühendus peab läbirääkimisi kolmanda riigiga, et sõlmida leping, mille kohaselt liikmesriik või lennundusohutusamet võivad välja anda sertifikaate asjaomase kolmanda riigi pädeva lennundusasutuse väljaantud sertifikaatide alusel, püüab ta saada Šveitsile pakkumise samalaadse lepingu sõlmimiseks asjaomase kolmanda riigiga.

Šveits püüab omakorda sõlmida kolmandate riikidega samalaadsed lepingud, kui on sõlminud ühendus.”

b)	Artiklisse 20 lisatakse järgmine lõige: „4. Erandina Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõike 2 punktist a võib lennundusohustusameti tegevdirektor võtta Šveitsi täieõiguslikke kodanikke tööle lepingu alusel.”

c)	Artiklisse 21 lisatakse järgmine lõik: „Šveits kohaldab lennundusohutusameti suhtes Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli, mis on esitatud käesoleva lepingu lisa A lisas.”

d)	Artiklisse 28 lisatakse järgmine lõik: „Šveits osaleb täielikult lennundusohutusameti juhatuses ning tal on seal ELi liikmesriikidega võrdsed õigused, välja arvatud hääleõigus.”

Artiklisse 48 lisatakse järgmine lõige:

„8. Šveits osaleb lõike 1 punktis a osutatud ühenduse rahalises panuses vastavalt järgmisele valemile:

S (0,2/100) + S [1 – (a + b) 0,2/100] c/C,

kus:

S	=	lennundusohutusameti eelarve osa, mis ei ole kaetud lõike 1 punktides b ja c märgitud tasude ja lõivudega,
a	=	assotsieerunud riikide arv,
b	=	ELi liikmesriikide arv,
c	=	Šveitsi osamaks Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) eelarvesse,
C	=	ELi liikmesriikide ja assotsieerunud riikide toetuse kogumaht ICAO eelarves.”

f)	Artiklisse 50 lisatakse järgmine lõik: „Šveitsis lennundusohutusameti tegevusega seotud osalejate suhtes teostatavat ühenduse finantskontrolli käsitlevad sätted on esitatud käesoleva lisa B lisas.”

Määruse II lisa laiendatakse järgmistele õhusõidukitele kui toodetele, mis kuuluvad komisjoni 24. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1702/2003 (millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad) (1) artikli 2 lõike 3 punkti a alapunkti ii reguleerimisalasse:

õhusõiduk [HB IDJ] – tüüp CL600-2B19,

õhusõiduk [HB-IGM] – tüüp Gulfstream G-V-SP,

õhusõiduk [HB-IIS, HB-IIY, HB-IMJ, HB-IVL, HB-IVZ, HB-JES] – tüüp Gulfstream G-V,

õhusõiduk [HB-IBX, HB-IKR, HB-IMY, HB-ITF, HB-IWY] – tüüp Gulfstream G-IV,

õhusõiduk [HB-XJF, HB-ZCW, HB-ZDF, HB-ZDO] – tüüp MD 900.

Nr 736/2006

Komisjoni 16. mai 2006. aasta määrus Euroopa Lennundusohutusameti töömeetodite kohta seoses standardimiskontrollide korraldamisega.

Nr 768/2006

Komisjoni 19. mai 2006. aasta määrus, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/36/EÜ ühenduse lennujaamu kasutavate õhusõidukite ohutust käsitleva teabe kogumise ja vahetamise ning teabesüsteemi haldamise osas.

Nr 779/2006

Komisjoni 24. mai 2006. aasta määrus (EÜ) nr 488/2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 488/2005, mis käsitleb Euroopa Lennundusohutusametile makstavaid tasusid ja lõive.

Nr 2111/2005

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2005. aasta määrus, mis käsitleb ühenduse nimekirja, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu, koostamist ja lennureisijate teavitamist lendu teenindavast lennuettevõtjast ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivi 2004/36/EÜ artikkel 9.

Nr 473/2006

Komisjoni 22. märtsi 2006. aasta määrus, millega kehtestatakse rakenduseeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2111/2005 II peatükis osutatud ühenduse nimekirja tarvis, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu.

Kõnealust määrust kohaldatakse seni, kuni see kehtib ELis.

Nr 1702/2003

Komisjoni 24. septembri 2003. aasta määrus, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad, mida on muudetud

—	komisjoni 7. märtsi 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 381/2005,

—	komisjoni 8. mai 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 706/2006,

—	komisjoni 28. märtsi 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 335/2007,

—	komisjoni 30. märtsi 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 375/2007.

Käesolevas lepingus tõlgendatakse määrust 1702/2003 järgmises kohanduses:

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

Lõigetes 3, 4, 6, 8, 10, 11, 13 ja 14 asendatakse kuupäev „28. septembrit 2003” tekstiga „määruse (EÜ) nr 1592/2002 lisas sisalduva ühenduse / Šveitsi õhutranspordikomitee otsuse jõustumise kuupäeva”.

Nr 2042/2003

Komisjoni 20. novembri 2003. aasta määrus õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta, mida on muudetud

—	komisjoni 8. mai 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 707/2006,

—	komisjoni 30. märtsi 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 376/2007.

Nr 104/2004

Komisjoni 22. jaanuari 2004. aasta määrus, milles sätestatakse Euroopa Lennundusohutusameti apellatsiooninõukogu korraldust ja koosseisu käsitlevad eeskirjad.

Nr 488/2005

Komisjoni 21. märtsi 2005. aasta määrus, mis käsitleb Euroopa Lennundusohutusametile makstavaid tasusid ja lõive.

4. Lennundusjulgestus

Nr 2320/2002

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus, millega kehtestatakse tsiviillennundusjulgestuse valdkonna ühiseeskirjad (artiklid 1–8, 10–13), mida on muudetud

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 849/2004.

Nr 622/2003

Komisjoni 4. aprilli 2003. aasta määrus, millega nähakse ette meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks ning mida on muudetud

—	komisjoni 15. jaanuari 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 68/2004,

—	komisjoni 24. mai 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 781/2005 (artiklid 1–2),

—	komisjoni 6. juuni 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 857/2005 (artiklid 1–2).

Nr 1217/2003

Komisjoni 4. juuli 2003. aasta määrus, millega nähakse ette siseriiklike tsiviillennundusjulgestuse kvaliteedikontrolli programmide ühised täpsed nõuded.

Nr 1486/2003

Komisjoni 22. augusti 2003. aasta määrus, millega nähakse ette tsiviillennundusjulgestuse valdkonnas korraldatavate komisjoni inspekteerimiste kord.

(Artiklid 1–13 ja 15–18)

Nr 1138/2004

Komisjoni 21. juuni 2004. aasta määrus, millega kehtestatakse lennujaama julgestuspiirangualade kriitiliste osade ühine määratlus.

Nr 65/2006

Komisjoni 13. jaanuari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 622/2003, millega nähakse ette meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks.

Nr 240/2006

Komisjoni 10. veebruar 2006. aasta määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 622/2003, millega nähakse ette meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks.

Nr 831/2006

Komisjoni 2. juuni 2006. aasta määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 622/2003, millega nähakse ette meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks.

5. Lennuliikluse korraldamine

Nr 549/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus).

Komisjonil on Šveitsis talle artikli 6, artikli 8 lõike 1 ja artiklite 10, 11 ja 12 kohaselt antud volitused.

Olenemata Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordilepingu lisa esimeses taandes sätestatud horisontaalsest kohandusest, ei tõlgendata määruse 549/2004 artiklis 5 ega selles mainitud otsuse 1999/468/EÜ sätetes viidatud „liikmesriiki” Šveitsi kohta kehtivana.

—	vastavalt määrusele (EÜ) nr 549/2004 loodud komitee (ühtse Euroopa taeva komitee).

Nr 550/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas (teenuse osutamise määrus).

Komisjonil on Šveitsi suhtes volitused, mis on talle antud artikli 16 kohaselt, mida on muudetud vastavalt allpool esitatule.

Käesoleva lepingus kohaldamisel muudetakse kõnealust määrust järgmiselt:

a)	Artiklit 3 muudetakse järgmiselt: lõikesse 2 lisatakse pärast sõna „ühenduses” sõnad „ja Šveitsis”.

b)	Artiklit 7 muudetakse järgmiselt: lõigetesse 1 ja 6 lisatakse pärast sõna „ühenduses” sõnad „ja Šveitsis”.

c)	Artiklit 8 muudetakse järgmiselt: lõikesse 1 lisatakse pärast sõna „ühenduses” sõnad „ja Šveitsis”.

d)	Artiklit 10 muudetakse järgmiselt: lõikesse 1 lisatakse pärast sõna „ühenduses” sõnad „ja Šveitsis”.

e)	Artikli 16 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Komisjon edastab oma otsuse liikmesriikidele ning teavitab sellest teenuseosutajaid, kui see on õiguslikult asjassepuutuv.”

Nr 551/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus õhuruumi korraldamise ja kasutamise kohta ühtses Euroopa taevas (õhuruumi määrus).

Komisjonil on Šveitsis talle artikli 2 ja artikli 3 lõike 5 ja artikli 10 kohaselt antud volitused.

Nr 552/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu koostalitlusvõime kohta (koostalitlusvõime määrus).

Komisjonil on Šveitsis talle artiklite 4 ja 7 ning artikli 10 lõike 3 kohaselt antud volitused.

Käesoleva lepingus kohaldamisel muudetakse kõnealust määrust järgmiselt:

a)	Artiklit 5 muudetakse järgmiselt: lõikesse 2 lisatakse pärast sõna „ühenduses” sõnad „või Šveitsis”.

b)	Artiklit 7 muudetakse järgmiselt: lõikesse 4 lisatakse pärast sõna „ühenduses” sõnad „või Šveitsis”.

c)	III lisa muudetakse järgmiselt: lõike 3 teises ja viimases taandes lisatakse pärast sõna „ühendus” sõnad „või Šveits”.

Nr 2096/2005

Komisjoni 20. detsembri 2005. aasta määrus, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded (EMPs kohaldatav tekst).

Komisjonil on Šveitsis talle artikli 9 kohaselt antud volitused.

Nr 2150/2005

Komisjoni 23. detsembri 2005. aasta määrus, milles sätestatakse ühised eeskirjad õhuruumi paindlikuks kasutamiseks.

2006/23

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiiv Ühenduse lennujuhiloa kohta.

Nr 730/2006

Komisjoni 11. mai 2006. aasta määrus õhuruumi klassifikatsiooni ja visuaallennureeglitele vastavate lendude lubamise kohta lennutasandist 195 kõrgemal.

Nr 1033/2006

Komisjoni 4. juuli 2006. aasta määrus, milles sätestatakse ühtset Euroopa taevast käsitlevad nõuded lennuplaanide korra kohta lennueelses etapis.

Nr 1032/2006

Komisjoni 6. juuli 2006. aasta määrus, millega sätestatakse lennuandmete vahetamise automaatsüsteemidele esitatavad lendudest teavitamise, nende koordineerimise ja lennujuhtimisüksuste vahel üleandmise nõuded.

6. Keskkond ja müra

2002/30

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. märtsi 2002. aasta direktiiv müraga seotud käitamispiirangute eeskirjade ja -korra kehtestamise kohta ühenduse lennuväljadel (artiklid 1–12, 14–18).

80/51

Nõukogu 20. detsembri 1979. aasta direktiiv eelhelikiirusega õhusõidukite müra piiramise kohta (artiklid 1–9), mida on muudetud

—	direktiiviga nr 83/206/EMÜ.

89/629

Nõukogu 4. detsembri 1989. aasta direktiiv tsiviilkasutuses olevate eelhelikiirusega reaktiivlennukite müra piiramise kohta.

(Artiklid 1–8)

92/14

Nõukogu 2. märtsi 1992. aasta direktiiv rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni teise väljaande (1988) 16. lisa 1. köite 2. peatüki II osas käsitletud lennukite käitamise piiramise kohta.

(Artiklid 1–11)

7. Tarbijakaitse

90/314

Nõukogu 13. juuni 1990. aasta direktiiv turismipakettide, puhkusepakettide ja reisipakettide kohta.

(Artiklid 1–10)

93/13

Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv ebaõiglaste lepingutingimuste kohta tarbijalepingutes.

(Artiklid 1–11)

Nr 2299/89

Nõukogu 24. juuli 1989. aasta määrus toimimisjuhendi kohta arvutipõhiste ettetellimissüsteemide puhul (artiklid 1–22), mida on muudetud

—	nõukogu määrusega nr 3089/93,

—	nõukogu 8. veebruari 1999. aasta määrusega nr 323/1999.

Nr 261/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus nr 295/91.

(Artiklid 1–18)

8. Muud valdkonnad

2003/96

Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiiv, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik

(Artikli 14 lõike 1 punkt b ja artikli 14 lõige 2).

Lisad:

A: Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokoll;

B: Šveitsis EASA tegevuses osalejate üle teostatavat ühenduse finantskontrolli käsitlevad sätted;

C: Nõukogu deklaratsioonid Šveitsi osalemise kohta komiteedes.

(1) ELT L 243, 27.9.2003, lk 6.

A LISA

EUROOPA ÜHENDUSTE PRIVILEEGIDE JA IMMUNITEETIDE PROTOKOLL

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

ARVESTADES, et vastavalt Euroopa ühenduste ühtse nõukogu ja ühtse komisjoni asutamislepingu artiklile 28 on neil ühendustel ja investeerimispangal liikmesriikide territooriumidel privileegid ja immuniteedid, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks,

ON KOKKU LEPPINUD järgmistes tingimustes, mis lisatakse nimetatud asutamislepingule.

I PEATÜKK

EUROOPA ÜHENDUSTE OMAND, FONDID, VARA JA TEGEVUS

Artikkel 1

Ühenduste ruumid ja ehitised on puutumatud. Neid ei või läbi otsida, arestida, konfiskeerida ega sundvõõrandada.

Ühenduste omandi ja vara suhtes ei kehti Euroopa Kohtu loata ükski haldus- ega õiguslik piirang.

Artikkel 2

Ühenduste arhiivid on puutumatud.

Artikkel 3

Ühendused, nende varad, tulud ja muu omand on vabastatud kõikidest otsestest maksudest.

Liikmesriikide valitsused võtavad kõikidel võimalikel juhtudel kasutusele meetmed, et hüvitada või tagastada kaudsete maksude või müügimaksude osa, mis on lisatud vallas- või kinnisvara hinnale juhul, kui ühendused teevad ametlikuks kasutamiseks olulisi oste, mille hind sisaldab selliseid makse. Neid sätteid ei rakendata sellise ulatuseni, et kahjustatakse konkurentsi ühenduste sees.

Avalike teenuste hinnas sisalduvate maksude, lõivude ega muude tasude suhtes vabastust ei anta.

Artikkel 4

Ühendused on vabastatud kõikidest tollimaksudest, impordi- ja ekspordikeeldudest ning impordi- ja ekspordipiirangutest ametlikuks kasutuseks mõeldud kaupade puhul; riigi territooriumil, kuhu need kaubad on selliselt imporditud, ei võõrandata neid tasu eest ega tasuta, välja arvatud tingimustel, mille on heaks kiitnud selle riigi valitsus.

Samuti on ühenduste väljaanded vabastatud tollimaksudest, impordi- ja ekspordikeeldudest ning impordi- ja ekspordipiirangutest.

Artikkel 5

Euroopa Söe- ja Teraseühendus võib vallata mis tahes valuutat ja hallata arveid mis tahes valuutas.

II PEATÜKK

SIDE JA REISILUBA (LAISSEZ PASSER)

Artikkel 6

Ühenduste institutsioonid kasutavad ametlikuks sidepidamiseks ja kõikide oma dokumentide edastamiseks iga liikmesriigi territooriumil sama korda, mis on konkreetse riigi poolt kehtestatud sellistele diplomaatilistele esindustele.

Ühenduste institutsioonide ametlikku kirjavahetust ja muid ametlikke teateid ei tsenseerita.

Artikkel 7

1. Ühenduse institutsioonide presidendid võivad ühenduse institutsioonide liikmetele ja teenistujatele väljastada nõukogu kehtestatud vormis reisiloa (laissez-passer), mida liikmesriikide ametiasutused tunnustavad kehtivate reisidokumentidena. Neid reisilube väljastatakse ametnikele ja muudele teenistujatele tingimustel, mis on sätestatud ühenduste ametnike personalieeskirjades ja muude teenistujate teenistustingimustes.

Komisjon võib sõlmida lepinguid, mis annavad nimetatud reisiloale kehtiva reisidokumendi staatuse kolmandate riikide territooriumidel.

2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamiseni kohaldatakse nende institutsioonide liikmete ja teenistujate suhtes, kelle valduses on käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval Euroopa Söe- ja Teraseühenduse privileegide ja immuniteetide protokolli artiklis 6 ettenähtud reisiluba, nimetatud artikli sätteid.

III PEATÜKK

EUROOPA PARLAMENDI LIIKMED

Artikkel 8

Euroopa Parlamendi istungipaika sõitvate või sealt lahkuvate Euroopa Parlamendi liikmete vaba liikumise suhtes ei kehtestata ühtegi haldus- ega muud piirangut.

Euroopa Parlamendi liikmetele võimaldatakse seoses tollikontrolli ja rahavahetusega:

a)	nende oma riigi valitsuse poolt samad soodustused, mis on ette nähtud kõrgematele ametnikele ajutise ametliku lähetuse puhul;

b)	teiste liikmesriikide valitsuste poolt samad soodustused, mis välisriikide valitsuste esindajatele ajutisel ametilähetusel.

Artikkel 9

Euroopa Parlamendi liikmeid ei või üle kuulata, nende suhtes tõkendit kohaldada ega neid kohtumenetlusele allutada nende poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu

Artikkel 10

Euroopa Parlamendi istungjärkude ajal on parlamendi liikmetel:

a)	oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

b)	teiste liikmesriikide territooriumil immuniteet kinnipidamise ja kohtumenetluse suhtes.

Immuniteet kehtib Euroopa Parlamendi liikmetele ka siis, kui nad reisivad Euroopa Parlamenti või sealt tagasi.

Parlamendi liige ei saa nõuda immuniteediga kaasnevaid õigusi, kui ta on tabatud õiguserikkumiselt, ning see ei takista Euroopa Parlamenti kasutamast õigust tühistada oma liikme immuniteet.

IV PEATÜKK

EUROOPA ÜHENDUSTE INSTITUTSIOONIDE TÖÖS OSALEVAD LIIKMESRIIKIDE ESINDAJAD

Artikkel 11

Ühenduse institutsioonide töös osalevatel liikmesriikide esindajatel, nende nõustajatel ja tehnilistel ekspertidel on neile määratud kohustusi täites ning kohtumispaika ja sealt tagasi sõites tavapärased privileegid, immuniteedid ja soodustused.

Käesolevas artiklis loetletud õigused kehtivad ka ühenduste nõuandeorganite liikmetele.

V PEATÜKK

EUROOPA ÜHENDUSTE AMETNIKUD JA MUUD TEENISTUJAD

Artikkel 12

Iga liikmesriigi territooriumil on ühenduste ametnikel ja teenistujatel nende kodakondsusest olenemata järgmised privileegid ja immuniteedid:

kohtulik puutumatus oma ametikohustuste täitmisel tehtud tegude, sealhulgas suuliste ja kirjalike avalduste suhtes, kui ei tulene teisiti asutamislepingute sätetest, mis käsitlevad ühelt poolt ametnike ja muude teenistujate vastutust ühenduste ees ning teiselt poolt Euroopa Kohtu pädevust vaidlustes ühenduste ning nende ametnike ja muude teenistujate vahel. Neile jääb see puutumatus ka pärast ametist lahkumist;

b)	nende, samuti nende abikaasade ja neist sõltuvate pereliikmete puhul ei kehti sissesõidupiirangud ega välismaalaste registreerimise formaalsused;

c)	valuutavahetust reguleerivate määruste rakendamisel võimaldatakse neile samad soodustused, mis on ette nähtud rahvusvaheliste organisatsioonide ametnikele;

õigus selles riigis esmakordsel ametisseasumisel tollimaksuvabalt riiki tuua oma mööbel ja muu vallasvara ning õigus oma mööbel ja muu vallasvara tollimaksuvabalt sellest riigist taas välja viia, kui nende ametikohustused selles riigis lõpevad, kui tingimustest, mis selle riigi valitsus, kus seda õigust kasutatakse, on kehtestanud sisseveole või taasväljaveole, ei tulene teisiti;

õigus tollimaksuvabalt riiki tuua isiklikuks kasutamiseks mõeldud auto, mis on omandatud riigis, kus nad viimati elasid, või riigis, mille kodakondsed nad on, selle riigi siseturul valitsevate tingimuste kohaselt, ning see auto tollimaksuvabalt sellest riigist taas välja viia; mõlemal juhul vastavalt tingimustele, mida peab vajalikuks asjaomase riigi valitsus.

Artikkel 13

Kooskõlas tingimuste ja menetlusega, mille on kinnitanud nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal, on ühenduste ametnikud ja muud teenistujad kohustatud maksma ühendustele maksu töö- ja muudelt tasudelt, mida ühendused neile maksavad.

Ühenduste poolt makstud töö- ja muudelt tasudelt ei maksta riiklikke makse.

Artikkel 14

Tulumaksu, omandimaksu ja pärandimaksu rakendamisel ning ühenduste liikmesriikide vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimist käsitlevate konventsioonide kohaldamisel loetakse nende ühenduste ametnike ja muude teenistujate elukohaks, kes üksnes oma kohustuste täitmiseks ühenduste teenistuses asuvad elama liikmesriiki, kus nad ühenduste teenistusse astudes ei ole maksukohustuslased, nii riigis, kus nad tegelikult elavad, kui riigis, kus nad on maksukohustuslased, viimati nimetatud riiki, tingimusel et see riik on ühenduste liige. See säte kehtib ka abikaasa kohta, kui viimane ei tegutse iseseisvalt tasustataval töökohal, ning käesolevas artiklis nimetatud isikute ülalpidamisel ja hoole all olevate laste kohta.

Esimeses lõigus nimetatud isikutele kuuluv vallasvara, mis asub selle riigi territooriumil, kus nad viibivad, on selles riigis vabastatud pärandimaksust; pärandimaksu suurust määrates loetakse selline vara nende isikute maksustavas elukohariigis asuvaks, kui kolmandate riikide õigusi ja topeltmaksustamist käsitlevates rahvusvahelistes konventsioonides ei ole sätestatud teisiti.

Käesoleva artikli kohaldamisel ei arvestata sellist elukohta, mis on seotud üksnes kohustuste täitmisega muude rahvusvaheliste organisatsioonide teenistuses.

Artikkel 15

Nõukogu kinnitab komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt ühenduste ametnike ja muude teenistujate sotsiaalkindlustustagatiste kava.

Artikkel 16

Komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist teiste asjaomaste institutsioonidega määrab nõukogu kindlaks ühenduste ametnike ja muude teenistujate kategooriad, kelle kohta osaliselt või täielikult kehtivad artikli 12, artikli 13 teise lõigu ja artikli 14 sätted.

Liikmesriikide valitsustele teatatakse korrapäraselt sellistesse kategooriatesse kuuluvate ametnike ja muude teenistujate nimed, ametinimetused ja aadressid.

VI PEATÜKK

EUROOPA ÜHENDUSTE JUURDE AKREDITEERITUD KOLMANDATE RIIKIDE ESINDUSTE PRIVILEEGID JA IMMUNITEEDID

Artikkel 17

Liikmesriik, mille territooriumil on ühenduste institutsiooni asukoht, annab kolmandate riikide esindustele, mis on akrediteeritud ühenduste juurde, tavapärased diplomaatilised immuniteedid ja privileegid.

VII PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 18

Privileegid, immuniteedid ja soodustused antakse ametnikele ja teistele ühenduste teenistujatele üksnes ühenduste huve silmas pidades.

Ühenduste kõik institutsioonid peavad ametnikele või teistele teenistujatele antud immuniteedi tühistama alati, kui kõnealune institutsioon leiab, et sellise immuniteedi tühistamine ei ole vastuolus ühenduste huvidega.

Artikkel 19

Ühenduste institutsioonid teevad käesoleva protokolli rakendamiseks koostööd asjaomaste liikmesriikide vastutavate ametiasutustega.

Artikkel 20

Artiklid 12–15 ja artikkel 18 on kohaldatavad komisjoni liikmete suhtes.

Artikkel 21

Artiklid 12–15 ja artikkel 18 on kohaldatavad Euroopa Kohtu kohtunike, kohtujuristide, kohtusekretäri ja kaasettekandjate suhtes, ilma et eespool nimetatu piiraks Euroopa Kohtu põhikirja protokolli kohtunike ja kohtujuristide kohtulikku puutumatust käsitleva artikli 3 sätete kohaldamist.

Artikkel 22

Ilma et see piiraks Euroopa Investeerimispanga põhikirja protokolli sätete kohaldamist, kohaldatakse käesolevat protokolli ka Euroopa Investeerimispanga, selle organite liikmete, selle personali ning selle tegevuses osalevate liikmesriikide esindajate suhtes.

Peale selle on Euroopa Keskpank vabastatud mis tahes kujul maksustamisest või muust sellelaadsest kohustusest tema kapitali mis tahes suurenemise korral ning sellega seotud võimalikest formaalsustest riigis, kus on kõnealuse panga asukoht. Samamoodi ei anna tema tegevuse lõpetamine või likvideerimine alust maksustamiseks. Panga ja tema organite tegevus, mis on kooskõlas tema põhikirjaga, ei kuulu käibemaksu alla.

Artikkel 23

Käesolev protokoll kehtib ka Euroopa Keskpanga, selle organite ja personali suhtes, ilma et see piiraks Euroopa Keskpankade Süsteemi ning Euroopa Keskpanga põhikirja käsitleva protokolli sätete kohaldamist.

Peale selle on Euroopa Keskpank vabastatud mis tahes kujul maksustamisest või muust sellelaadsest kohustusest tema kapitali mis tahes suurenemise korral ning sellega seotud võimalikest formaalsustest riigis, kus on kõnealuse panga asukoht. Panga ja selle organite tegevust, mis lähtub Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjast, ei maksustata käibemaksuga.

Eespool loetletud sätted kehtivad ka Euroopa Rahandusinstituudi kohta. Samamoodi ei anna tema tegevuse lõpetamine või likvideerimine alust maksustamiseks.

SELLE TÕENDUSEKS on nimetatud täievolilised esindajad käesolevale protokollile alla kirjutanud.

Sõlmitud Brüsselis kaheksandal aprillil tuhande üheksasaja kuuekümne viiendal aastal.

LIIDE

MENETLUS EUROOPA ÜHENDUSTE PRIVILEEGIDE JA IMMUNITEETIDE PROTOKOLLI ŠVEITSIS KOHALDAMISE KOHTA

1. Kohaldamise laiendamine Šveitsile

Igat viidet liikmesriikidele Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokollis (edaspidi „protokoll”) mõistetakse nii, et see hõlmab ka Šveitsi, juhul kui järgnevate sätetega ei ole ette nähtud teisiti.

2. Lennundusohutusameti vabastamine kaudsetest maksudest (kaasa arvatud käibemaks)

Šveitsist eksporditavate toodete ja teenuste pealt ei tule maksta käibemaksu. Kui tegemist on lennundusohutusameti ametlikuks kasutamiseks protokolli artikli 3 teise lõigu kohaselt Šveitsi tarnitavate toodete või seal osutatavate teenustega, vabastatakse need käibemaksust hüvitamise teel. Käibemaksust vabastatakse juhul, kui toodete ja teenuste ostuhind arvel või sellega võrdsustatud dokumendil on kokku vähemalt 100 Šveitsi franki (maksud kaasa arvatud).

Käibemaksu hüvitamine toimub selleks ettenähtud Šveitsi ankeedi esitamisel Föderaalse Maksuameti käibemaksu osakonda. Taotlused vaadatakse üldjuhul läbi kolme kuu jooksul alates kuupäevast, kui hüvituse taotlus koos vajalike tõendavate dokumentidega esitati.

3. Lennundusohutusameti personali käsitlevate eeskirjade rakendamistingimused

Vastavalt kõnealuse protokolli artikli 13 teisele lõigule vabastab Šveits vastavalt riigisisese õiguse põhimõtetele nõukogu 25. märtsi 1969. aasta määruse (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 549/69 (1) artiklis 2 nimetatud lennundusohutusameti ametnikud ja teised töötajad föderaal-, kantoni- ja kommuunimaksudest palga, töötasu ja tasude pealt, mida neile maksab Euroopa Ühendus ja mille pealt tuleb maksta ühendusesisest maksu.

Kõnealuse protokolli artikli 14 rakendamisel ei käsitata Šveitsi liikmesriigina eespool esitatud punkti 1 tähenduses.

Agentuuri ametnikud ja teised töötajad ning nende pereliikmed, kes on ühenduse ametnikele ja teistele töötajatele kehtiva sotsiaalkindlustuse süsteemi kandjad, ei ole tingimata allutatud Šveitsi sotsiaalkindlustuse süsteemile.

Euroopa Ühenduse Kohtul on ainupädevus kõigi agentuuri või komisjoni ja tema personali vahelisi suhteid puudutavates küsimustes nõukogu määruse (ESTÜ/EMÜ/Euratom) nr 259/68 (2) ja teiste ühenduse õiguse töötingimusi määratlevate sätete osas.

(1) Nõukogu 25. märtsi 1969. aasta määrus (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 549/69, millega määratakse kindlaks Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate kategooriad, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artiklit 12, artikli 13 teist lõiku ja artiklit 14 (EÜT L 74, 27.3.1969, lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1749/2002 (EÜT L 264, 2.10.2002, lk 13).

(2) Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (muudele teenistujatele kohaldatav kord) (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1). Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2104/2005 (ELT L 337, 22.12.2005, lk 7).

B LISA

ŠVEITSI-POOLSETE EUROOPA LENNUNDUSOHUTUSAMETI TEGEVUSES OSALEJATE FINANTSKONTROLL

Artikkel 1

Otsene teabevahetus

Lennundusohutusamet ja komisjon suhtlevad otse kõigi Šveitsis asuvate isikute või ettevõtetega, kes osalevad lennundusohutusameti tegevuses lepinguosalistena, lennundusohutusameti programmis osalejatena, isikutena, kellele on tehtud makseid lennundusohutusameti või komisjoni eelarvest, või alltöövõtjatena. Need isikud võivad edastada komisjonile või lennundusohutusametile otse kogu olulise teabe ja dokumendid, mis nad peavad esitama vastavalt käesolevas otsuses viidatud vahenditele, sõlmitud lepingutele või kokkulepetele ja kõigile nende alusel vastuvõetud otsustele.

Artikkel 2

Auditid

1. Vastavalt 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (1) ja lennundusohutusameti finantseeskirjale, mille haldusnõukogu võttis vastu 26. märtsil 2003 vastavalt komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185, (2) ja muudele käesolevas otsuses viidatud õigusaktidele võib Šveitsis asutatud ettevõtetega sõlmitud lepingutes ja kokkulepetes ning nendega koos vastuvõetud otsustes ette näha, et nende ja nende alltöövõtjate juures võivad igal ajal toimuda teaduslikud, finants-, tehnoloogilised või muud auditid, mida viivad läbi lennundusohutusameti või komisjoni teenistujad või lennundusohutusameti ja komisjoni poolt volitatud muud isikud.

2. Lennundusohutusameti või komisjoni teenistujatel ning lennundusohutusameti ja komisjoni poolt volitatud muudel isikutel peab olema asjakohane juurdepääs tegevuskohtadele, töödele ja dokumentidele, samuti kogu auditi läbiviimiseks vajalikule teabele, kaasa arvatud elektroonilisel kujul. Seda juurdepääsuõigust väljendatakse selgesõnaliselt lepingutes ja kokkulepetes, mis on sõlmitud käesolevas otsuses viidatud vahendite rakendamiseks.

3. Euroopa Ühenduste Kontrollikojal on samad õigused kui komisjonil.

4. Auditid võivad toimuda kuni viis aastat pärast käesoleva otsuse kehtivuse lõppu või vastavalt sõlmitud lepingutes või kokkulepetes ning vastuvõetud otsustes ettenähtud tähtaegadele.

5. Šveitsi föderaalset finantskontrolli teavitatakse eelnevalt Šveitsi territooriumil teostatavatest audititest. See teave ei ole niisuguste auditite teostamise seaduslik tingimus.

Artikkel 3

Kohapealne kontroll

1. Käesoleva otsuse kohaselt on komisjon (OLAF) volitatud teostama kohapealset kontrolli ja ülevaatusi Šveitsi territooriumil vastavalt tingimustele, mis on sätestatud nõukogu 11. novembri 1996. aasta määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest. (3)

2. Kohapealse kontrolli ja ülevaatuse valmistab ette ja teostab komisjon tihedas koostöös Šveitsi föderaalse finantskontrolliga või föderaalse finantskontrolli määratud teiste pädevate Šveitsi asutustega, keda teavitatakse aegsasti kontrolli ja ülevaatuse objektist, eesmärgist ja õiguslikust alusest, et nad saaksid anda kogu vajaliku abi. Sel eesmärgil võivad Šveitsi pädevate asutuste töötajad osaleda kohapeal toimuvas kontrollis ja ülevaatusel.

3. Kui asjaomased Šveitsi asutused soovivad, võivad kohapealse kontrolli ja ülevaatuse teha komisjon ja kõnealused asutused ühiselt.

4. Kui programmis osalejad on vastu kohapealsele kontrollile või ülevaatusele, annavad Šveitsi ametiasutused, tegutsedes kooskõlas riigi eeskirjadega, komisjoni kontrolöridele vajalikku abi kohapealse kontrolli ja ülevaatuse tegemiseks.

5. Komisjon edastab võimalikult kiiresti Šveitsi föderaalsele finantskontrollile kõik asjaolud või kahtlused eeskirjade eiramise kohta, millest ta on kohapealse kontrolli või ülevaatuse käigus teada saanud. Igal juhul peab komisjon teavitama kontrollitud asutust kontrolli või tõestamise tulemustest.

Artikkel 4

Teavitamine ja nõustamine

1. Käesoleva lisa nõuetekohase rakendamise huvides vahetavad Šveitsi ja ühenduse pädevad asutused korrapäraselt teavet ning korraldavad ühe lepinguosalise taotlusel ka nõupidamisi.

2. Šveitsi pädevad asutused teavitavad viivitamatult lennundusohutusametit ja komisjoni kõigist neile teatavaks saanud asjaoludest või kahtlustest seoses eeskirjade eiramisega käesolevas lepingus viidatud vahendite kohaldamiseks sõlmitud lepingute ja kokkulepete sõlmimisel ja rakendamisel.

Artikkel 5

Konfidentsiaalsus

Kogu käesoleva lisa alusel mis tahes vormis edastatud või saadud teavet käsitletakse ametisaladusena ja seda kaitstakse nagu muud samalaadset informatsiooni Šveitsi õigusaktide ja vastavate ühenduse institutsioonide suhtes kehtivate sätetega. Sellist teavet võib edastada üksnes ühenduse institutsioonides, liikmesriikides või Šveitsis olevatele isikutele, kes oma ülesannete tõttu peavad seda teadma; samuti tohib seda teavet kasutada üksnes selleks, et tagada lepinguosaliste finantshuvide tõhus kaitse.

Artikkel 6

Haldusmeetmed ja -sanktsioonid

Ilma et see piiraks Šveitsi karistusõiguse sätete rakendamist, võib lennundusohutusamet või komisjon rakendada haldusmeetmeid või -sanktsioone kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ja komisjoni määrusega (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, samuti nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa Ühenduse finantshuvide kaitse kohta. (4)

Artikkel 7

Sissenõudmine ja täitmine

Lennundusohutusameti ja komisjoni poolt käesoleva otsuse rakendusalas vastuvõetud otsused, mis sisaldavad rahalisi kohustusi teistele isikutele peale riikide, on Šveitsis täitedokumendi staatusega.

Täitekorraldus väljastatakse ilma muu kontrollita pärast dokumendi autentsuse tõestamist Šveitsi valitsuse määratud asutuse poolt, kes teavitab sellest lennundusohutusametit või komisjoni. Sundtäitmine toimub vastavalt Šveitsi menetlusõigusele. Täitedokumendi aluseks oleva otsuse seaduslikkust kontrollib Euroopa Ühenduste Kohus.

Euroopa Ühenduste Kohtu otsused, mis tehakse vahekohtuklausli alusel, kuuluvad täitmisele samadel tingimustel.

(1) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(2) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(3) EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

(4) EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

C LISA

NÕUKOGU DEKLARATSIOONID ŠVEITSI OSALEMISE KOHTA KOMITEEDES

—

Euroopa Liidu Nõukogu on nõus sellega, et Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordilepingu lõppakti lisatud deklaratsioon Šveitsi osalemise kohta komiteedes sisaldab edaspidi järgmist taanet: „- vastavalt määrusele (EÜ) nr 549/2004 loodud komitee (ühtse Euroopa taeva komitee).”

—

Euroopa Liidu Nõukogu on nõus sellega, et 21. juunil 1999 alla kirjutatud ja 4. aprillil 2002 nõukogus vastu võetud Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordilepingu lõppakti lisatud deklaratsiooni Šveitsi osalemise kohta komiteedes loetakse edaspidi koos järgmise taandega: „- määrusega (EÜ) nr 1592/2002 asutatud komitee.”

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 34

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	51. köide 8. veebruar 2008

Sisukord	I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
	MÄÄRUSED
	Komisjoni määrus (EÜ) nr 115/2008, 7. veebruar 2008, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1

	III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid
	EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID
*	Nõukogu otsus 2008/101/ÜVJP, 28. jaanuar 2008 Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni käivitamise kohta Tšaadi Vabariigis ja Kesk-Aafrika Vabariigis (EUFOR Tchad/RCA)	39

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	143,2
	JO	84,0
	MA	48,6
	TN	111,3
	TR	93,2
	ZZ	96,1
0707 00 05	EG	208,2
	JO	187,5
	MA	130,0
	TR	126,0
	ZZ	162,9
0709 90 70	MA	56,3
	TR	149,9
	ZZ	103,1
0805 10 20	EG	44,1
	IL	50,8
	MA	62,0
	TN	50,0
	TR	66,4
	ZZ	54,7
0805 20 10	IL	106,7
	MA	106,8
	TR	101,8
	ZZ	105,1
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	CN	41,9
	EG	76,3
	IL	70,6
	JM	97,3
	MA	133,4
	TR	115,1
	US	60,6
	ZZ	85,0
0805 50 10	EG	73,4
	IL	135,3
	MA	83,2
	TR	116,4
	ZZ	102,1
0808 10 80	CA	103,0
	CN	91,7
	MK	39,9
	US	113,2
	ZZ	87,0
0808 20 50	CN	65,9
	US	107,7
	ZA	99,1
	ZZ	90,9

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Komisjon
	2008/99/EÜ, Euratom
*	Komisjoni otsus, 19. detsember 2007, Euroopa Aatomienergiaühenduse liitumise kohta tuumamaterjalide ja tuumarajatiste füüsilise kaitse konventsiooniga	3
	RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
	Komisjon
	2008/100/EÜ
*	Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud õhutranspordilepingu alusel loodud ühenduse/Šveitsi õhutranspordi ühiskomitee Otsus nr 1/2007, 5. detsember 2007, millega asendatakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordilepingu lisa	19