13.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 218/1

(1)

Nõukogu 22. aprilli 1996. aasta määruses (EÜ) nr 788/96 (liikmesriikide akvakultuuritoodangu statistika esitamise kohta) (2) nõutakse, et liikmesriigid esitavad igal aastal andmed oma vesiviljelustoodangu mahu kohta.

(2)

Seoses vesiviljeluse osakaalu suurenemisega ühenduse kogu kalandustoodangus on vaja rohkem andmeid, et seda sektorit ühtse kalanduspoliitika raames paremini arendada ja juhtida.

(3)

Seoses haudejaamade ja esmaste kasvukohtade suureneva tähtsusega vesiviljelustegevuses on vaja üksikasjalikke andmeid, et kõnealust sektorit ühtse kalanduspoliitika raames nõuetekohaselt kontrollida ja juhtida.

(4)

Et jälgida ja hinnata vesiviljelussaaduste turgu, on vaja andmeid nii kõnealuse toodangu mahu kui ka maksumuse kohta.

(5)

Keskkonnasäästliku tööstuse tagamiseks on vaja andmeid selle majandussektori struktuuri ja rakendatavate tehnoloogiate kohta.

(6)

Määrus (EÜ) nr 788/96 tuleks kehtetuks tunnistada.

(7)

Selleks et tagada sujuv üleminek määruse (EÜ) nr 788/96 alusel kohaldatavalt režiimilt, peaks käesolev määrus võimaldama anda kuni kolmeaastase üleminekuperioodi nendele liikmesriikidele, kus käesoleva määruse kohaldamine nende riiklike statistikasüsteemide suhtes vajaks suuremaid kohandusi ja põhjustaks tõenäoliselt olulisi praktilisi probleeme.

(8)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt ühise õigusliku raamistiku kehtestamist vesiviljelust käsitleva ühenduse statistika süstemaatiliseks koostamiseks, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seda on parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(9)

Nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määruses (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) (3) sätestatakse kalandusstatistika kontrollraamistik. Eelkõige nõutakse selles vastavust erapooletuse, usaldusväärsuse, asjakohasuse, kulutasuvuse, statistilise konfidentsiaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtetele.

(10)

Statistiliste andmete kogumine ja esitamine on ühtse kalanduspoliitika usaldusväärse juhtimise oluline vahend.

(11)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (4).

(12)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus võtta vastu käesoleva määruse lisade tehnilisi muudatusi. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(13)

Komisjoni peaks abistama aasta otsusega 72/279/EMÜ (5) loodud alaline põllumajandusstatistika komitee,

a)

„ühenduse statistika” – nagu määratletud määruse (EÜ) nr 322/97 artiklis 2;

b)

„vesiviljelus” – nagu määratletud nõukogu 27. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1198/2006 (Euroopa Kalandusfondi kohta) (6) artikli 3 punktis d;

c)

„väljapüügil põhinev vesiviljelus” – tegevus, kus isendeid kogutakse vabast loodusest ning seejärel kasutatakse neid vesiviljeluses;

d)

„toodang” – vesiviljeluse toodang esimese müügitehingu sooritamisel, sealhulgas müügiks pakutav haudejaamade ja esmaste kasvukohtade toodang.

a)

vesiviljeluse aastatoodang (maht ja ühiku maksumus);

b)

väljapüügil põhineva vesiviljeluse aastane sisendressurss (maht ja ühiku maksumus);

c)

haudejaamade ja esmaste kasvukohtade aastatoodang;

d)

vesiviljelussektori struktuur.

13.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 218/14

(1)

Komisjon (Eurostat) vajab piisavalt usaldusväärseid, üksikasjalikke ja võrreldavaid andmeid rahvastiku ja eluruumide kohta, et võimaldada ühendusel täita ülesandeid, mis talle on määratud, eelkõige asutamislepingu artiklitega 2 ja 3. Ühenduse tasandil tuleb tagada metoodika, mõistete ning statistiliste andmete ja metaandmete programmi piisav võrreldavus.

(2)

Perioodilised statistilised andmed rahvastiku ning üksikisikute peamiste perekondlike, sotsiaalsete, majanduslike ja eluasemetunnuste kohta on vajalikud teatavaid ühenduse valdkondi mõjutava regionaal-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika uurimiseks ja määratlemiseks. Eriti on vaja koguda üksikasjalikku teavet eluaseme kohta, et toetada erinevaid ühenduse tegevusi, nagu sotsiaalse kaasamise edendamine ning sotsiaalse ühtekuuluvuse jälgimine piirkondlikul tasandil või keskkonnakaitse ja energiatõhususe edendamine.

(3)

Võttes arvesse metoodika ja tehnoloogilisi arenguid, tuleks kindlaks teha parimad tavad ning tõhustada liikmesriikides loendusteks kasutatavaid andmeallikaid ja metoodikat.

(4)

Selleks et tagada liikmesriikide poolt esitatud andmete võrreldavus ja usaldusväärsete ülevaadete koostamine ühenduse tasandil, peaksid kasutatavad andmed puudutama sama võrdlusaastat.

(5)

Vastavalt käesoleva määruse sätete raamistikuks olevale nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määrusele (EÜ) nr 322/97 ühenduse statistika kohta (2) on statistika vaja koostada kooskõlas erapooletuse põhimõttega, mis tähendab eelkõige objektiivsust ja teaduslikku sõltumatust, ning samuti läbipaistvuse, usaldusväärsuse, asjakohasuse, kulutasuvuse ja statistilise konfidentsiaalsuse põhimõtetega.

(6)

Konfidentsiaalsete statistiliste andmete edastamist reguleeritakse määrusega (EÜ) nr 322/97 ja nõukogu 11. juuni 1990. aasta määrusega (Euratom, EMÜ) nr 1588/90 konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta (3). Kõnealuste määruste kohaselt võetud meetmed tagavad konfidentsiaalsete andmete füüsilise ja loogilise kaitse ning tagavad, et ühenduse statistika koostamisel ja levitamisel ei esine andmete õigusvastast avalikustamist ega kasutamist mittestatistilistel eesmärkidel.

(7)

Liikmesriikide ja ühenduse statistikaasutused peaksid käesoleva määruse kohase ühenduse statistika koostamisel ja avaldamisel võtma arvesse põhimõtteid, mis on sätestatud nõukogu otsusega 89/382/EMÜ, Euratom (4) loodud statistikaprogrammi komitee poolt 24. veebruaril 2005. aastal vastu võetud Euroopa statistika tegevusjuhises, mis lisati komisjoni soovitusele siseriiklike ja ühenduse statistikaasustuste sõltumatuse, terviklikkuse ja vastutuse kohta.

(8)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt rahvastiku ja eluruumide kohta võrreldava ja igakülgse ühenduse statistika kogumine ja koondamine, ei suuda liikmesriigid ühiste statistiliste tunnuste ja kvaliteedinõuete puudumise ning metoodika vähese läbipaistvuse tõttu piisavalt saavutada ja ühise statistilise raamistiku tõttu on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(9)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (5).

(10)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus kehtestada järgnevate võrdlusaastate kindlaksmääramise tingimused ning võtta vastu statistiliste andmete ja metaandmete programm. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(11)

Statistikaprogrammi komiteega on konsulteeritud vastavalt otsuse 89/382/EMÜ, Euratom artiklile 3,

a)

„rahvastik” – riigi, piirkonna ja kohalik elanikkond oma alalises elukohas võrdluskuupäeval;

b)

„eluase” – eluruumid ja hooned, nagu ka eluasemekorraldus ning rahvastiku ja eluruumide vaheline suhe võrdluskuupäeval riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

c)

„hooned” – alalised hooned, mis sisaldavad inimestele elamiseks ette nähtud eluruume, ja tavaelamud, mis on mõeldud hooajaliseks või teiseseks kasutuseks või mis seisavad tühjalt;

d)

„alaline elukoht” – koht, kus inimene tavaliselt veedab igapäevase puhkeaja, olenemata ajutisest eemalolekust meelelahutuse, puhkuse, sõprade ja sugulaste külastamise, töö, ravi või palverännaku eesmärgil.

Alaliste elanikena käsitletakse ainult järgmisi kõnealuses geograafilises piirkonnas elavaid isikuid:

Kui punktis i või ii kirjeldatud tingimusi ei ole võimalik kindlaks teha, tähendab „alaline elukoht” seaduslikku või registreeritud elukohta;

e)

„võrdluskuupäev” – kooskõlas artikli 5 lõikega 1 kuupäev, millele vastava liikmesriigi andmed osutavad;

f)

„riiklik” – liikmesriigi territooriumisse puutuv;

g)

„piirkondlik” – NUTS 1., NUTS 2. ja NUTS 3. tasandisse puutuv, nagu on määratletud statistiliste territoriaalüksuste liigituses (NUTS), mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1059/2003 (6) võrdluskuupäeval kehtivas versioonis;

h)

„kohalik” – kohalike haldusüksuste 2. tasandisse (LAU 2. tasand) puutuv;

i)

„rahva ja eluruumide loenduste olulised tunnused” – individuaalloendus, samaaegsus, universaalsus kindlaksmääratud territooriumil, väikest ala käsitlevate andmete kättesaadavus ja kindlaksmääratud sagedus.

a)

tavapärastele loendustele;

b)

registripõhistele loendustele;

c)

tavapäraste loenduste ja valikvaatluste kombinatsioonile;

d)

registripõhiste loenduste ja valikvaatluste kombinatsioonile;

e)

registripõhiste loenduste ja tavapäraste loenduste kombinatsioonile;

f)

registripõhiste loenduste, valikvaatluste ja tavapäraste loenduste kombinatsioonile ning

g)

asjakohastele uuringutele vahelduvate valimitega (jadaloendused).

—

„asjakohasus” osutab statistika vastavusele kasutajate praegustele ja võimalikele vajadustele;

—

„täpsus” osutab hinnangute lähedusele tundmatutele õigetele väärtustele;

—

„õigeaegsus” on seotud ajavahemikuga võrdlusperioodi ja tulemuste kättesaadavaks tegemise vahel;

—

„kättesaadavus” ja „selgus” osutavad tingimustele ja korrale, mille alusel saavad kasutajad andmeid kätte ning neid kasutada ja tõlgendada;

—

„võrreldavus” osutab kohaldatavate statistiliste mõistete ja mõõtevahendite ning meetodite erinevuste mõju mõõtmisele, kui statistikat võrreldakse geograafiliste piirkondade, valdkondade või ajavahemike kaupa, ja

—

„sidusus” osutab andmete piisavusele, et neid andmeid saaks usaldusväärselt kombineerida erineval viisil ja erinevaks otstarbeks.

a)

käesoleva määrusega nõutud andmete ning nende jaotuste tehnilised spetsifikatsioonid, nagu on sätestatud artikli 5 lõikes 4;

b)

sobiva tehnilise vormingu vastuvõtmine, nagu on sätestatud artikli 5 lõikes 5, ning

c)

kvaliteediaruandeid puudutav kord ja nende struktuur, nagu on sätestatud artikli 6 lõikes 3.

a)

võrdlusaastate kindlaksmääramine, nagu on sätestatud artikli 5 lõikes 1, ning

b)

statistiliste andmete ja metaandmete programmi vastuvõtmine, nagu on sätestatud artikli 5 lõikes 3.

13.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 218/21

(1)

Siseturg hõlmab sisepiirideta ala, mille ulatuses tagatakse kaupade vaba liikumine vastavalt asutamislepingule, millega on keelatud kõik koguseliste impordipiirangutega samaväärse toimega meetmed. See keeld hõlmab mis tahes siseriiklikke meetmeid, mis võivad otseselt või kaudselt, tegelikult või potentsiaalselt takistada ühendusesisest kaubavahetust.

(2)

Kui õigusakte ei ole ühtlustatud, võivad liikmesriikide pädevad asutused luua õigusvastaselt takistusi kaupade vabale liikumisele liikmesriikide vahel, kohaldades teistes liikmesriikides seaduslikult turustatavate toodete suhtes tehnilisi eeskirju, milles sätestatakse nimetatud toodete nõutavad omadused, näiteks toote nimetuse, kuju, suuruse, kaalu, koostise, esitusviisi, märgistuse ja pakendiga seotud eeskirjad. Selliste eeskirjade kohaldamine teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate toodete suhtes võib olla vastuolus asutamislepingu artiklitega 28 ja 30, isegi siis, kui neid kohaldatakse eranditult kõikide toodete suhtes.

(3)

Euroopa Ühenduste Kohtu kohtupraktikast tulenev vastastikuse tunnustamise põhimõte on üks vahend, millega tagatakse kaupade vaba liikumine siseturul. Vastastikust tunnustamist kohaldatakse toodete suhtes, mida ühenduse ühtlustamise õigusaktid ei hõlma, või tooteaspektide suhtes, mis ei kuulu selliste õigusaktide reguleerimisalasse. Kõnealuse põhimõtte kohaselt ei või liikmesriik keelata oma territooriumil selliste toodete müüki, mida teises liikmesriigis seaduslikult turustatakse, isegi siis, kui need tooted on toodetud vastavalt tehnilistele eeskirjadele, mis erinevad kodumaiste toodete suhtes kohaldatavatest eeskirjadest. Ainsad erandid sellest põhimõttest on piirangud, mis on õigustatud asutamislepingu artiklis 30 kirjeldatud alustel või põhinevad muudel olulise avaliku huviga seotud põhjustel ja mis on proportsionaalsed taotletava eesmärgiga.

(4)

Liikmesriikides esineb siiski jätkuvalt palju probleeme seoses vastastikuse tunnustamise põhimõtte nõuetekohase kohaldamisega. Sellest tulenevalt on vaja seada sisse menetlused, millega vähendatakse võimalust, et tehnilised eeskirjad põhjustavad õigusvastaseid takistusi kaupade vabale liikumisele liikmesriikide vahel. Selliste menetluste puudumine liikmesriikides põhjustab lisatakistusi kaupade vabale liikumisele, kuna heidutab ettevõtjaid müümast oma tooteid, mida seaduslikult turustatakse teises liikmesriigis, selle liikmesriigi territooriumil, kus nende toodete suhtes kohaldatakse tehnilisi eeskirju. Uuringud on näidanud, et paljud ettevõtjad, eriti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kas kohandavad oma tooted liikmesriikide tehnilistele eeskirjadele vastavaks või loobuvad oma toodete turustamisest sellistes liikmesriikides.

(5)

Samuti puuduvad pädevatel asutustel asjakohased menetlused oma tehniliste eeskirjade kohaldamiseks toodete suhtes, mida teises liikmesriigis seaduslikult turustatakse. Selliste menetluste puudumine seab ohtu nende võime hinnata toodete vastavust kooskõlas asutamislepinguga.

(6)

Nõukogu 28. oktoobri 1999. aasta resolutsioonis vastastikuse tunnustamise kohta (3) on märgitud, et ettevõtjad ja kodanikud ei kasutanud vastastikuse tunnustamise põhimõtet alati täielikult ja nõuetekohaselt ära, sest nad ei olnud sellest põhimõttest ega selle toimimise tulemustest piisavalt teadlikud. Nõukogu kutsus liikmesriike üles välja töötama asjakohased meetmed, et luua ettevõtjatele ja kodanikele tõhus vastastikuse tunnustamise raamistik, muu hulgas tegeldes ettevõtjate ja kodanike teabenõuetega tõhusalt ja vastates neile kiiresti.

(7)

8. ja 9. märtsi 2007. aasta Euroopa Ülemkogu toonitas, kui tähtis on anda kaupade siseturule uus hoog, tugevdades vastastikust tunnustamist, tagades samas kõrgetasemelise ohutuse ja tarbijakaitse. 21. ja 22. juuni 2007. aasta Euroopa Ülemkogu rõhutas, et siseturu nelja vabaduse (kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine) edasine tugevdamine ja siseturu toimimise parandamine on majanduskasvu, konkurentsivõime ja tööhõive jaoks jätkuvalt ülimalt tähtsad.

(8)

Kaupade siseturu tõrgeteta toimimine eeldab piisavaid ja läbipaistvaid vahendeid, et lahendada probleeme, mis tulenevad ühe liikmesriigi tehniliste eeskirjade kohaldamisest teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade suhtes.

(9)

Käesolev määrus ei tohiks piirata tehniliste eeskirjade edasist ühtlustamist, kui see on asjakohane, et parandada siseturu toimimist.

(10)

Kaubandustõkked võivad tuleneda ka asutamislepingu artiklite 28 ja 30 sätete reguleerimisalaga hõlmatud muud liiki meetmetest. Selliste meetmete hulka võivad kuuluda näiteks riigihankemenetluseks koostatud tehnilised spetsifikatsioonid või kohustus kasutada liikmesriikide ametlikke keeli. Kõnealuseid meetmeid ei tuleks käsitleda käesoleva määruse tähenduses siiski tehniliste eeskirjadena ja need ei peaks kuuluma seega käesoleva määruse reguleerimisalasse.

(11)

Tehnilisi eeskirju käesoleva määruse tähenduses kohaldatakse mõnikord liikmesriigi õigusaktidega kehtestatud kohustuslike eellubade andmise menetluste ajal ja kaudu, mille tulemusena peaks liikmesriigi pädev asutus andma pärast vastava taotluse saamist oma ametliku nõusoleku enne toote või tooteliigi vastava liikmesriigi turule või selle osale laskmist. Sellise menetluse olemasolu iseenesest piirab kaupade vaba liikumist. Selleks et kohustuslik eellubade andmise menetlus oleks siseturul kaupade vaba liikumise aluspõhimõtet arvestades õigustatud, peaks see järgima ühenduse õiguses tunnustatud avaliku huvi eesmärki ning olema mittediskrimineeriv ja proportsionaalne; see tähendab, et see peaks olema taotletava eesmärgi tagamiseks asjakohane, kuid ei tohiks minna nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. Sellise menetluse vastavust proportsionaalsuse põhimõttele tuleks hinnata Euroopa Kohtu kohtupraktikas esitatud kaalutlusi arvesse võttes.

(12)

Toote turule laskmise eelloa nõue iseenesest ei tohiks endast kujutada tehnilist eeskirja käesoleva määruse tähenduses ja seega ei tohiks otsust jätta toode turult välja põhjusel, et sellel puudub kehtiv eelluba, käsitada otsusena, mille suhtes käesolevat määrust kohaldatakse. Kui toote suhtes taotletakse siiski kohustuslikku eelluba, siis mis tahes kavandatud otsust lükata taotlus tagasi tehnilise eeskirja alusel tuleks käsitleda käesoleva määruse kohaselt, nii et taotlejal oleks õigus käesoleva määrusega ette nähtud menetluslikule kaitsele.

(13)

Käesoleva määruse reguleerimisalast tuleks välja jätta liikmesriikide kohtute otsused, milles hinnatakse selliste juhtumite õiguspärasust, kus tehnilise eeskirja kohaldamise tõttu ühes liikmesriigis seaduslikult turustatavaid tooteid ei lubata teise liikmesriigi turule või millega kohaldatakse karistusi.

(14)

Relvad on tooted, mis võivad ohustada tõsiselt inimeste tervist ja ohutust ning liikmesriikide avalikku julgeolekut. Mitmete eri tüüpi relvade suhtes, mida seaduslikult turustatakse ühes liikmesriigis, võib inimeste tervise ja ohutuse kaitse ning kuritegevuse ärahoidmise alusel kohaldada piiravaid meetmeid teises liikmesriigis. Sellised meetmed võivad hõlmata erikontrolli ja lubade andmist enne seda, kui ühes liikmesriigis seaduslikult turustatud relvad lastakse teise liikmesriigi turule. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema lubatud ära hoida relvade laskmist oma turgudele, kuni nende siseriiklikud menetlusnõuded ei ole täielikult täidetud.

(15)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiivis 2001/95/EÜ (üldise tooteohutuse kohta) (4) sätestatakse, et turule tohib lasta ainult ohutuid tooteid, ning määratletakse tootjate ja levitajate kohustused seoses tooteohutusega. Direktiiviga lubatakse asutustel keelata viivitamata mis tahes ohtlikud tooted või keelata ajutiselt ohtlikuks osutuda võivad tooted kuni erinevate ohutushinnangute, kontrollimiste ja ülevaatuste jaoks vajalikuks ajavahemikuks. Sellega antakse asutustele samuti õigus teha vajalikke toiminguid, et õigeaegselt kohaldada selle artikli 8 lõike 1 punktides b–f nimetatud asjakohaseid meetmeid tõsist ohtu kujutavate toodete puhul. Seetõttu tuleks käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta meetmed, mida liikmesriikide pädevad asutused on siseriiklike õigusaktide alusel vastu võtnud kõnealuse direktiivi artikli 8 lõike 1 punktide d–f ja artikli 8 lõike 3 rakendamiseks.

(16)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) (5) luuakse muu hulgas kiirhoiatussüsteem, mille abil teatatakse toidust või söödast inimeste tervisele tulenevast otsesest või kaudsest ohust. Määrusega kohustatakse liikmesriike viivitamata teatama komisjonile kiirhoiatussüsteemi kaudu igast inimeste tervise kaitseks võetavast ning kiiret tegutsemist nõudvast meetmest, mille eesmärk on piirata toidu ja sööda turule laskmist või nõuda selle turult kõrvaldamist või tagasivõtmist. Seetõttu tuleks käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta meetmed, mida liikmesriikide pädevad asutused võtavad kõnealuse määruse artikli 50 lõike 3 punkti a ja artikli 54 alusel.

(17)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks) (6) sätestatakse üldised eeskirjad ametliku kontrolli tegemiseks, et kontrollida vastavust eeskirjadele, mille eesmärk on eelkõige inimestele ja loomadele otseselt või keskkonna kaudu suunatud ohtude vältimine, kõrvaldamine või vähendamine vastuvõetava tasemeni, õiglaste tavade tagamine sööda- ja toidukaubanduses ning tarbijate huvide kaitsmine, sealhulgas sööda ja toidu märgistamine ja muud tarbija teavitamise vormid. Määruses sätestatakse eraldi menetlus tagamaks, et sööda- ja toidualaseid õigusnorme ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevaid eeskirju rikkunud ettevõtja heastab rikkumise. Seetõttu tuleks käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta meetmed, mida liikmesriikide pädevad asutused võtavad kõnealuse määruse artikli 54 alusel. Meetmed, mida pädevad asutused võtavad või kavatsevad võtta riiklike tehniliste eeskirjade alusel, peaksid siiski kuuluma käesoleva määruse reguleerimisalasse, kui nad ei ole seotud määruse (EÜ) nr 882/2004 eesmärkidega.

(18)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/49/EÜ (ühenduse raudteede ohutuse kohta (raudteede ohutuse direktiiv)) (7) nähakse ette menetlus olemasolevate veeremite ekspluatatsiooni andmise lubamiseks, jättes ruumi teatavate liikmesriigi eeskirjade kohaldamiseks. Seetõttu tuleks käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta meetmed, mida pädevad asutused võtavad kõnealuse direktiivi artikli 14 alusel.

(19)

Nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiiviga 96/48/EÜ (üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta) (8) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta direktiiviga 2001/16/EÜ (üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta) (9) nähakse ette süsteemide ja tegevuse järkjärguline ühtlustamine tehniliste koostalitlusnõuete edasise vastuvõtmise teel. Seetõttu tuleks käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta süsteemid ja koostalitlusvõime komponendid, mis jäävad kõnealuste direktiivide reguleerimisalasse.

(20)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 765/2008 (milles sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega) (10) luuakse akrediteerimise süsteem, mis tagab vastavushindamisasutuste pädevustasemete vastastikuse aktsepteerimise. Liikmesriikide pädevad asutused ei peaks seetõttu enam tagasi lükkama akrediteeritud vastavushindamisasutuste väljastatud katseprotokolle ja sertifikaate põhjustel, mis on seotud kõnealuse asutuse pädevusega. Lisaks võivad liikmesriigid tunnustada ka teiste vastavushindamisasutuste väljastatud katseprotokolle ja sertifikaate kooskõlas ühenduse õigusega.

(21)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiviga 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord) (11) kohustatakse liikmesriike edastama komisjonile ja teistele liikmesriikidele mis tahes tooteid, sealhulgas põllumajandus- ja kalatooteid käsitlevate tehniliste eeskirjade kõik eelnõud ning põhjused, miks sellise eeskirja jõustamine on vajalik. Vajalik on siiski tagada, et pärast kõnealuse tehnilise eeskirja vastuvõtmist kohaldatakse vastastikuse tunnustamise põhimõtet nõuetekohaselt üksikjuhtudel konkreetsete toodete suhtes. Käesolevas määruses sätestatakse menetlus vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamiseks üksikjuhtudel, pannes pädevale asutusele kohustuse osutada, millistel tehnilistel või teaduslikel põhjustel ei saa asjaomast toodet sellisel kujul vastavalt asutamislepingu artiklitele 28 ja 30 kõnealuses liikmesriigis turustada. Käesoleva määruse mõistes ei tähenda mõiste „tõendid” juriidilisi tõendeid. Käesolev määrus ei kohusta liikmesriikide asutusi tõendama, et asjaomane tehniline eeskiri on õigustatud. Samas peaksid nad tõendama, nagu on sätestatud käesolevas määruses, et tehnilise eeskirja võimalik kohaldamine teises liikmesriigis seaduslikult turustatavale tootele on õigustatud.

(22)

Käesolevas määruses sätestatud menetlus peaks vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaselt nägema ette, et pädevad asutused teavitavad ettevõtjat iga juhtumi puhul sellest, et teadaolevate asjakohaste tehniliste ja teaduslike andmete põhjal on riiklike tehniliste eeskirjade kohaldamiseks asjaomase toote või tooteliigi suhtes olulise avaliku huviga seotud põhjused ning et vähem piiravaid meetmeid ei ole võimalik kasutada. Kirjalik teade peaks andma ettevõtjale võimaluse kommenteerida turulepääsu piiramiseks kavandatud otsuse kõiki asjakohaseid aspekte. Miski ei takista pädeval asutusel võtta meetmeid pärast kommentaaride esitamise tähtaega, kui ettevõtjalt ei ole vastust saadud.

(23)

Olulise avaliku huviga seotud põhjused, millele viidatakse käesoleva määruse teatavates sätetes, kujutavad endast arenevat mõistet, mille Euroopa Kohus on oma kohtupraktikas kujundanud seoses asutamislepingu artiklitega 28 ja 30. Nimetatud mõiste hõlmab muu hulgas maksujärelevalve tõhusust, äritehingute ausust, tarbijakaitset, keskkonnakaitset, ajakirjanduse mitmekesisuse kaitset ning tõsist ohtu sotsiaalkindlustussüsteemi finantstasakaalule. Kõnealused olulise avaliku huviga seotud põhjused võivad õigustada pädevate asutuste poolt tehniliste eeskirjade kohaldamist. Selline kohaldamine ei või endast siiski kujutada suvalise diskrimineerimise vahendit ega liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piiramist. Lisaks peaks alati järgima proportsionaalsuse põhimõtet, võttes arvesse seda, kas pädevad asutused on tõepoolest valinud kõige vähem piirava meetme.

(24)

Liikmesriigi pädev asutus ei peaks käesolevas määruses sätestatud menetlust kohaldades kõrvaldama oma riigi turult teises liikmesriigis seaduslikult turustatavat toodet või tooteliiki või piirama selle laskmist oma riigi turule. Siiski on asjakohane, et pädev asutus saaks võtta ajutisi meetmeid juhul, kui tarbijate ohutuse ja tervise kahjustamise ärahoidmiseks on vaja kiiresti sekkuda. Pädev asutus võib kõnealuseid ajutisi meetmeid võtta ka selleks, et ära hoida sellise toote laskmist oma riigi turule, mille tootmine ja turustamine on üldiselt keelatud kas kõlbluse või avaliku julgeoleku, sealhulgas kuritegevuse ennetamise põhjustel. Liikmesriikidel peaks seetõttu käesolevas määruses sätestatud menetluse igas etapis olema lubatud ajutiselt peatada toodete või tooteliikide turustamine oma territooriumidel nimetatud alustel.

(25)

Igas otsuses, mille suhtes käesolevat määrust kohaldatakse, tuleks näidata asjakohased õiguskaitsevahendid, et ettevõtja saaks pöörduda pädevasse riiklikusse kohtusse.

(26)

On asjakohane, et ettevõtjat teavitatakse ka kohtuvälistest probleemide lahendamise mehhanismidest, nagu SOLVITi süsteem, et vältida õiguskindluse puudumist ja õigusabi kulusid.

(27)

Kui pädev asutus on teinud otsuse toote väljajätmise kohta tehnilise eeskirja alusel kooskõlas käesoleva määruse menetlusnõuetega, siis asjaomase toote suhtes võetud mis tahes edasiste meetmete suhtes, mille aluseks on kõnealune otsus ja sama tehniline eeskiri, ei tuleks käesoleva määruse nõudeid kohaldada.

(28)

Kaupade siseturuga seoses on oluline tagada riiklike tehniliste eeskirjade kättesaadavus, et ettevõtjad, eriti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad saaksid koguda usaldusväärset ja täpset teavet kehtivate õigusaktide kohta.

(29)

Seepärast on vaja rakendada haldusliku lihtsustamise põhimõtteid, muu hulgas toote kontaktpunktide süsteemi loomise teel. Selle eesmärk peaks olema tagada ettevõtjatele läbipaistev ja nõuetekohane juurdepääs teabele, et ära hoida riiklikest tehnilistest eeskirjadest tulenevaid viivitusi, kulusid ja pärssivat mõju.

(30)

Kaupade vaba liikumise hõlbustamiseks peaksid toote kontaktpunktid andma tasuta teavet oma riiklike tehniliste eeskirjade ja toodete suhtes vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta. Toote kontaktpunktid peaksid olema nõuetekohaselt varustatud nii materjalide kui ressurssidega ning neid tuleks innustada avaldama teave ka veebilehel ja teistes ühenduse keeltes. Toote kontaktpunktid võiksid samuti anda lisateavet või esitada tähelepanekuid ettevõtetele käesolevas määruses sätestatud menetluse kestel. Lisateabe eest võivad toote kontaktpunktid küsida tasu, mis on proportsionaalne selle teabe edastamise kuludega.

(31)

Kuna toote kontaktpunktide loomine ei tohiks segada ülesannete jaotust pädevate asutuste vahel liikmesriikide reguleerimissüsteemis, peaks liikmesriikidel olema võimalik luua toote kontaktpunkte vastavalt piirkondlikule või kohalikule pädevusele. Liikmesriikidel peaks olema võimalik anda toote kontaktpunkti ülesanded muude ühenduse õigusaktide kohaselt loodud olemasolevatele kontaktpunktidele, et vältida asjatut kontaktpunktide arvu suurenemist ja lihtsustada haldusmenetlusi. Liikmesriikidel peaks olema samuti võimalik anda toote kontaktpunkti ülesanded mitte üksnes riiklike haldusorganite olemasolevatele talitustele, vaid ka riiklikele SOLVITi keskustele, kaubanduskodadele, kutseorganisatsioonidele ja eraõiguslikele asutustele, et mitte suurendada ettevõtjate ja pädevate asutuste halduskulusid.

(32)

Liikmesriike ja komisjoni tuleks julgustada tegema tihedat koostööd, et hõlbustada toote kontaktpunktide töötajate väljaõpet.

(33)

Arvestades üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste väljatöötamist ja sisseseadmist ning nende aluseks olevaid koostalitlusvõimelisi telemaatikavõrke, tuleks kaaluda võimalust luua elektrooniline süsteem teabevahetuseks toote kontaktpunktide vahel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta otsusega 2004/387/EÜ (üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste koostalitusvõimelise osutamise kohta riiklikele haldusasutustele, ettevõtetele ja kodanikele (IDABC)) (12).

(34)

Tuleks luua usaldusväärsed ja tõhusad järelevalve- ja hindamismehhanismid andmaks teavet käesoleva määruse kohaldamise kohta, et parandada teadmisi kaupade siseturu toimimisest ühtlustamata sektorites ja tagada, et liikmesriikide pädevad asutused kohaldavad vastastikuse tunnustamise põhimõtet nõuetekohaselt. Sellised mehhanismid ei tohiks minna nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(35)

Käesolevat määrust kohaldatakse üksnes nende toodete või toodete eriaspektide suhtes, mille osas ei võeta ühenduse ühtlustamismeetmeid, mille eesmärk on kõrvaldada liikmesriikide erinevatest tehnilistest eeskirjadest tulenevad takistused liikmesriikidevahelises kaubanduses. Nimetatud ühtlustamismeetmete sätted on sageli väga põhjalikud ja sellisel puhul liikmesriigid ei tohi keelata, piirata ega takistada ühtlustamismeetme sätetele vastavate toodete turule laskmist oma territooriumil. Mõned ühenduse ühtlustamismeetmed annavad siiski liikmesriikidele õiguse kehtestada täiendavaid tehnilisi nõudeid toodete turule laskmisele. Nimetatud täiendavate nõuete suhtes tuleks kohaldada asutamislepingu artikleid 28 ja 30 ning käesoleva määruse sätteid. Käesoleva määruse tõhusaks kohaldamiseks on seetõttu asjakohane, et komisjon kehtestaks näitliku ja mittetäieliku loetelu toodetest, mille suhtes ei kohaldata ühtlustamist ühenduse tasandil.

(36)

Järelevalvesüsteem, mis seati sisse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1995. aasta otsusega nr 3052/95/EÜ (millega kehtestatakse informatsiooni vahetamise kord selliste riiklike meetmete kohta, millega kaldutakse kõrvale ühenduse territooriumil kaupade vaba liikumise põhimõttest) (13) on osutunud sobimatuks, kuivõrd selle rakendamine ei ole andnud komisjonile piisavalt teavet nende sektorite kindlakstegemiseks, kus ühtlustamine võiks olla asjakohane. Samuti ei ole see aidanud kaasa vaba liikumisega seotud teatavate probleemide lahendamisele. Seetõttu tuleks otsus nr 3052/95/EÜ kehtetuks tunnistada.

(37)

Käesoleva määruse kohaldamiseks on asjakohane kehtestada üleminekuaeg, et pädevad asutused saaksid kohaneda käesolevas määruses sätestatud nõuetega.

(38)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt liikmesriikide vahel kaupade vaba liikumise tehniliste takistuste kõrvaldamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning selle ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(39)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (14),

a)

keelatakse asjaomase toote või tooteliigi turule laskmine;

b)

muudetakse või katsetatakse täiendavalt asjaomast toodet või tooteliiki enne, kui seda saab turule lasta või turul hoida;

c)

kõrvaldatakse asjaomane toode või tooteliik turult.

a)

mis ei kuulu ühenduse tasandil ühtlustamisele ja

b)

millega keelatakse teatava toote või tooteliigi turustamine kõnealuse liikmesriigi territooriumil või mille täitmine on kohustuslik teatava toote või tooteliigi turustamiseks kõnealuse liikmesriigi territooriumil ning milles sätestatakse kas

a)

liikmesriikide kohtute tehtud õigusliku iseloomuga otsuste suhtes;

b)

õiguskaitseorganite tehtud õigusliku iseloomuga otsuste suhtes, mis on tehtud kuriteo uurimise või selle eest vastutusele võtmise käigus seoses terminite, sümbolite või sisuliste viidetega põhiseadusevastastele või kuritegelikele organisatsioonidele või rassismist või ksenofoobiast ajendatud süütegudele.

a)

direktiivi 2001/95/EÜ artikli 8 lõike 1 punktidele d–f ja artikli 8 lõikele 3;

b)

määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 50 lõike 3 punktile a ja artiklile 54;

c)

määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklile 54;

d)

direktiivi 2004/49/EÜ artiklile 14.

a)

asjakohast teavet asjaomase toote või tooteliigi omaduste kohta;

b)

asjakohast ja hõlpsasti kättesaadavat teavet toote seadusliku turustamise kohta teises liikmesriigis.

a)

kavandatud otsus on tehtud ühel asutamislepingu artiklis 30 sätestatud avaliku huviga seotud alusel või seoses mõne muu olulise avaliku huviga seotud põhjusega, ja

b)

kavandatud otsus on asjakohane taotletava eesmärgi saavutamiseks ja see ei lähe kõnealuse eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

a)

asjaomane toode või tooteliik kujutab endast tavalistes või põhjendatult eeldatavates kasutustingimustes tõsist ohtu kasutajate ohutusele ja tervisele või

b)

asjaomase toote või tooteliigi turustamine on liikmesriigis üldiselt keelatud kõlbluse või avaliku julgeoleku põhjustel.

a)

toote tootjale, kui ta asub ühenduses, või toote turule lasknud isikule või isikule, kes taotleb pädevalt asutuselt toote turule laskmist;

b)

kui pädev asutus ei suuda kindlaks teha punktis a osutatud mis tahes ettevõtja isikut ja kontaktandmeid – tootja esindajale, kui tootja ei asu ühenduses, või toote importijale, kui ühenduses ei asu ühtegi esindajat;

c)

kui pädev asutus ei suuda kindlaks teha punktides a ja b osutatud mis tahes ettevõtja isikut ja kontaktandmeid – mis tahes tarneahelas osalejale, kelle tegevus võib mõjutada tehnilise eeskirjaga reguleeritud toote mis tahes omadust;

d)

kui pädev asutus ei suuda kindlaks teha punktides a, b ja c osutatud mis tahes ettevõtja isikut ja kontaktandmeid – mis tahes tarneahelas osalejale, kelle tegevus ei mõjuta tehnilise eeskirjaga reguleeritud toote omadusi.

a)

teatavat tüüpi toote suhtes kohaldatavad tehnilised eeskirjad territooriumil, kus kõnealused toote kontaktpunktid on loodud, ja teave selle kohta, kas toote suhtes kohaldatakse nende liikmesriikide õigusaktide kohaselt eelloa nõuet, koos teabega vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohta ja käesoleva määruse kohaldamise kohta kõnealuses liikmesriigis;

b)

kõnealuse liikmesriigi pädevate asutuste kontaktandmed, mille abil on võimalik nendega otse ühendust võtta, sealhulgas andmed ametiasutuste kohta, kes vastutavad liikmesriigi territooriumil vastavate tehniliste eeskirjade rakendamise järelevalve eest;

c)

õiguskaitsevahendid, mida saab liikmesriigi territooriumil üldiselt kasutada pädevate asutuste ja ettevõtja vahelise vaidluse korral.

a)

artikli 6 lõike 1 kohaselt saadetud kirjalike teadete arv ja asjaomaste toodete liik;

b)

piisavad andmed artikli 6 lõike 2 kohaselt tehtud mis tahes otsuste kohta, sealhulgas selliste otsuste põhjendused ja asjaomase toote liik;

c)

artikli 6 lõike 3 kohaselt tehtud otsuste arv ja asjaomaste toodete liik.

13.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 218/30

(1)

Tuleb tagada, et toodete puhul, mille suhtes kehtib kaupade vaba liikumine ühenduse piires, järgitakse nõudeid, mis sätestavad avalike huvide kõrgetasemelise kaitse, milleks on näiteks inimeste tervis ja ohutus üldiselt, töötervishoid ja tööohutus, tarbija- ning keskkonnakaitse ja julgeolek, tagades samal ajal, et kaupade vaba liikumist ei piirata rohkem, kui on lubatud ühenduse ühtlustamise õigusaktidega või muude asjakohaste ühenduse eeskirjadega. Seetõttu tuleks ette näha akrediteerimist, turujärelevalvet, kolmandatest riikidest pärit toodete kontrollimist ja CE-vastavusmärgist reguleerivad eeskirjad.

(2)

Tuleb kehtestada eeskirjade ja põhimõtete üldraamistik. Kõnealune üldraamistik ei tohiks mõjutada olemasolevate õigusaktidega kehtestatud sisulist korda, millega sätestatakse avaliku huvi kaitse, nagu tervis, ohutus, tarbija- ja keskkonnakaitse; raamistiku eesmärk peaks hoopis olema nende toimimist edendada.

(3)

Käesolevat määrust tuleks vaadelda täiendusena Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsusele nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta (3).

(4)

On väga raske võtta vastu ühenduse õigusakte iga olemasoleva või loodava toote kohta; selliste toodete käsitlemiseks on vaja laiapõhjalist horisontaalset õiguslikku raamistikku, mis täidaks lüngad õigusaktides, eriti kuni olemasolevate eriõigusaktide läbivaatamiseni, ning täiendaks olemasolevate või tulevaste eriõigusaktide sätteid, eelkõige eesmärgiga tagada tervise, ohutuse, keskkonna ja tarbijate kaitstuse hea tase vastavalt asutamislepingu artiklile 95.

(5)

Käesoleva määrusega kehtestatud turujärelevalve raamistik peaks täiendama ja tugevdama turujärelevalvega seotud olemasolevaid sätteid turujärelevalve ja selliste sätete jõustamisega seonduvates ühenduse ühtlustamise õigusaktides. Vastavalt eriseaduste (lex specialis) põhimõttele tuleks käesolevat määrust kohaldada siiski ainult juhul, kui ühenduse olemasolevates või tulevastes ühtlustamise õigusaktides ei ole sama eesmärgi, iseloomu või mõjuga erisätteid. Sellekohaseid näiteid leidub järgmistes valdkondades: narkootikumide lähteained, meditsiiniseadmed, meditsiini- ja veterinaarmeditsiinitooted, mootorsõidukid ja lennundus. Seepärast ei tuleks käesoleva määruse vastavaid sätteid rakendada selliste erisätetega reguleeritavates valdkondades.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiivis 2001/95/EÜ (üldise tooteohutuse kohta) (4) kehtestati eeskirjad tarbekaupade ohutuse tagamiseks. Turujärelevalveasutustel peaks olema võimalus võtta kõnealuse direktiiviga ette nähtud spetsiifilisemaid meetmeid.

(7)

Tarbekaupade tooteohutuse parema taseme saavutamiseks tuleks direktiivis 2001/95/EÜ ette nähtud turujärelevalve mehhanisme siiski tugevdada tõsist ohtu kujutavate toodete suhtes, lähtudes käesolevas määruses sätestatud põhimõtetest. Seega tuleks direktiivi 2001/95/EÜ vastavalt muuta.

(8)

Akrediteerimine on osa vastavushindamist ja turujärelevalvet hõlmavast üldisest süsteemist, mille abil hinnatakse vastavust kehtivatele nõuetele ja tagatakse nimetatud vastavus.

(9)

Akrediteerimise eriline väärtus seisneb selles, et see annab usaldusväärse hinnangu nende asutuste tehnilisele pädevusele, kelle ülesanne on tagada vastavus kohaldatavatele nõuetele.

(10)

Akrediteerimine, mis on seni ühenduse tasandil reguleerimata, toimub kõigis liikmesriikides. Kõnealust tegevust reguleerivate ühiste eeskirjade puudumine on viinud selleni, et ühenduses on erinevaid lähenemisviise ja üksteisest lahknevaid süsteeme, mille tõttu viiakse eri liikmesriikides akrediteerimist läbi erineva rangusega. Seetõttu on vaja töötada välja akrediteerimise terviklik raamistik ja sätestada ühenduse tasandil selle toimimise ja korralduse põhimõtted.

(11)

Ühtse riikliku akrediteerimisasutuse loomine ei tohiks piirata liikmesriikide-sisest ülesannete jaotust.

(12)

Kui ühenduse ühtlustamise õigusaktidega nähakse ette nende rakendamiseks vastavushindamisasutuste valimine, peaksid kogu ühenduse riiklikud ametiasutused käsitlema vastavussertifikaatide piisavat usaldusväärsust tagavat käesoleva määruse kohast läbipaistvat akrediteerimist eelisabinõuna, mille kaudu demonstreeritakse selliste asutuste tehnilist pädevust. Samas võivad riiklikud ametiasutused leida, et neil on vajalikud vahendid, et ise vastavat hindamist läbi viia. Tagamaks teiste riiklike ametiasutuste läbi viidud hindamiste piisav usaldusväärsus, tuleks neil sellisel juhul esitada komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid selle kohta, et hinnatud vastavushindamisasutused täidavad asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

(13)

Siduvate eeskirjade kohaselt toimiv akrediteerimissüsteem aitab tugevdada liikmesriikidevahelist vastastikust usaldust vastavushindamisasutuste pädevuse ja järelikult ka nende väljastatud sertifikaatide ja katseprotokollide suhtes. Seega soodustab see vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamist ja käesoleva määruse akrediteerimist käsitlevad sätted peaksid seetõttu kehtima vastavushindamist teostavate asutuste suhtes olenemata sellest, kas nad teevad seda reguleeritud või reguleerimata valdkondades. Seetõttu ei tohiks reguleeritud ja reguleerimata valdkondade vahel vahet teha, sest mõlemal juhul on küsimus sertifikaatide ja katseprotokollide kvaliteedis.

(14)

Käesolevas määruses tuleks riiklike akrediteerimisasutuste mittetulundustegevuseks lugeda tegevust, mille eesmärk ei ole organisatsiooni omanike või liikmete varale lisanduva kasu saamine. Kuigi nende riiklike akrediteerimisasutuste eesmärk ei ole kasumi jaotamine või maksimeerimine, võivad nad osutada tasulisi teenuseid või saada tulu. Sellistest teenustest saadava täiendava tulu arvel võib teha investeeringuid nende tegevuse arendamiseks, niivõrd kui see on nende põhitegevusega kooskõlas. Seega tuleks rõhutada, et riiklike akrediteerimisasutuste põhieesmärgiks peaks olema kasumit mittetaotlevate tegevuste toetamine või neis aktiivselt osalemine.

(15)

Kuivõrd akrediteerimise eesmärk on anda usaldusväärne hinnang asutuse pädevusele viia läbi vastavushindamist, ei tohiks liikmesriigid ülal pidada rohkem kui ühte riiklikku akrediteerimisasutust ja peaksid tagama, et selle asutuse korraldus kindlustab tema tegevuse objektiivsuse ja erapooletuse. Sellised riiklikud akrediteerimisasutused peaksid tegutsema sõltumatult äritegevuse raames osutatavatest vastavushindamisteenustest. Seetõttu on asjakohane kehtestada, et liikmesriigid tagavad, et riiklikke akrediteerimisasutusi loetakse nende ülesannete täitmisel avaliku võimu teostajateks, hoolimata nende õiguslikust staatusest.

(16)

Vastavushindamisasutuse pädevuse hindamiseks ja pidevaks järelevalveks on oluline määratleda tema tehnilised teadmised ja kogemused ning suutlikkus hindamist läbi viia. Seetõttu on vajalik, et riiklikel akrediteerimisasutusel oleksid oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks asjakohased teadmised, oskused ja vahendid.

(17)

Akrediteerimine peaks üldjuhul toimima isetasuvuse põhimõttel. Liikmesriigid peaksid tagama rahalise toetuse eriülesannete täitmiseks.

(18)

Juhul kui liikmesriigil ei ole majanduslikult otstarbekas riiklikku akrediteerimisasutust luua, peaks tal olema võimalik pöörduda teise liikmesriigi riikliku akrediteerimisasutuse poole ning tal tuleks soovitada seda võimalust parimal viisil kasutada.

(19)

Riiklike akrediteerimisasutuste vaheline konkurents võib kaasa tuua nende tegevuse kommertsialiseerumise, mis ei sobi kokku nende kui vastavushindamisahela viimase kontrollitasandi rolliga. Käesoleva määruse eesmärk on tagada, et Euroopa Liidus piisab kogu liidu territooriumil ühest akrediteerimistunnistusest, ning vältida mitmekordset akrediteerimist kui lisakulu, mis ei anna lisandväärtust. Riiklikud akrediteerimisasutused võivad sattuda omavahel konkureerima kolmandate riikide turgudel, kuid see ei tohi mõjutada ei nende ühendusesisest tegevust ega ka koostööd ja vastastikust hindamist, mida korraldab käesoleva määruse alusel tunnustatud asutus.

(20)

Mitmekordse akrediteerimise vältimiseks, akrediteerimistunnistuste aktsepteerimise ja tunnustamise lihtsustamiseks ning tõhusa järelevalve tagamiseks akrediteeritud vastavushindamisasutuste üle peaksid vastavushindamisasutused taotlema akrediteerimist oma asukohaliikmesriigi riiklikult akrediteerimisasutuselt. Sellegipoolest tuleb tagada, et vastavushindamisasutusel oleks võimalik taotleda akrediteerimist teises liikmesriigis, juhul kui tema asukohaliikmesriigis ei ole riiklikku akrediteerimisasutust või kui riiklik akrediteerimisasutus ei ole taotletava akrediteerimisteenuse osutamiseks pädev. Sellisteks juhtudeks peaks riiklike akrediteerimisasutuste vahel olema sisse seatud asjakohane koostöö ja teabevahetus.

(21)

Selleks et tagada käesolevas määruses sätestatud nõuete ja kohustuste täitmine riiklike akrediteerimisasutuste poolt, on oluline, et liikmesriigid toetaksid akrediteerimissüsteemi nõuetekohast toimimist, teostaksid oma riiklike akrediteerimisasutuste üle regulaarset järelevalvet ja võtaksid vajaduse korral mõistliku ajavahemiku jooksul asjakohaseid parandusmeetmeid.

(22)

Vastavushindamisasutuste pädevustasemete võrdväärsuse tagamiseks, vastastikuse tunnustamise lihtsustamiseks ning akrediteerimistunnistuste ja akrediteeritud asutuste väljastatud vastavushindamise tulemuste üldise aktsepteerimise soodustamiseks on vaja, et riiklike akrediteerimisasutuste vahel toimiks range ja läbipaistev vastastikuse hindamise süsteem ja nad läbiksid sellise hindamise regulaarselt.

(23)

Käesoleva määrusega tuleks sätestada Euroopa tasandil akrediteerimisvaldkonna teatud funktsioonide osas üheainsa organisatsiooni tunnustamine. Euroopa akrediteerimiskoostöö organisatsioon (edaspidi „EA”), kelle põhiülesanne seisneb kogu Euroopa vastavushindamisasutuste pädevuse hindamisel kasutatava läbipaistva ja kvaliteedile orienteeritud süsteemi edendamises, haldab liikmesriikide ja teiste Euroopa riiklike akrediteerimisasutuste vastastikuse hindamise süsteemi. Kogemused on näidanud, et see süsteem on tõhus ja tagab vastastikuse usalduse. Seetõttu peaks EA olema esimene asutus, keda tunnustatakse käesoleva määruse alusel, ja liikmesriigid peaksid kindlustama, et nende riiklikud akrediteerimisasutused taotleksid EA liikmeks saamist ja säilitaksid oma liikmelisuse senikaua, kuni teda sellisena tunnustatakse. Samal ajal tuleks ette näha võimalus käesoleva määruse alusel tunnustatud asutuse muutmiseks, kui tulevikus selline vajadus peaks tekkima.

(24)

Riiklike akrediteerimisasutuste vaheline tulemuslik koostöö on vastastikuse hindamise nõuetekohaseks rakendamiseks ja seoses piiriülese akrediteerimisega ülimalt oluline. Läbipaistvuse huvides on seetõttu vaja kehtestada riiklikele akrediteerimisasutustele kohustus vahetada omavahel teavet ning edastada asjakohane teave riiklikele ametiasutustele ja komisjonile. Samuti tuleks avalikustada ajakohastatud ja õige teave riiklike akrediteerimisasutuste osutatavate akrediteerimisteenuste kättesaadavuse kohta ja seega peaks see olema kättesaadav, eelkõige vastavushindamisasutustele.

(25)

Valdkondlikud akrediteerimissüsteemid peaksid hõlmama tegevusvaldkondi, kus vajaliku tasemega kaitse tagamiseks ei piisa vastavushindamisasutuste üldistest pädevusnõuetest ning kus rakendatakse üksikasjalikke erinõudeid seoses tehnoloogiaga või tervise ja ohutusega. Arvestades, et EA-l on olemas ulatuslikud tehnilised teadmised, tuleks temalt nõuda selliste süsteemide väljatöötamist, eelkõige ühenduse õigusaktidega hõlmatud valdkondades.

(26)

Ühenduse ühtlustamise õigusaktide ühtlase ja järjepideva jõustamise tagamiseks kehtestatakse käesoleva määrusega ühenduse turujärelevalve raamistik, millega määratletakse miinimumnõuded liikmesriikide eesmärkide täitmiseks, ja halduskoostöö raamistik, mis hõlmab ka liikmesriikidevahelist teabevahetust.

(27)

Kui ettevõtjatel on olemas akrediteeritud vastavushindamisasutuse väljastatud katseprotokollid või vastavussertifikaadid, kuid asjakohased ühenduse ühtlustamise õigusaktid selliseid protokolle või sertifikaate ei nõua, peaksid turujärelevalveasutused neid toodete omaduste kontrollimisel nõuetekohaselt arvesse võtma.

(28)

Pädevate asutuste vaheline siseriiklik ja piiriülene koostöö teabevahetusel, rikkumiste uurimisel ja rikkumiste lõpetamiseks vajalike meetmete võtmisel, seda juba enne ohtlike toodete turule laskmist, tõhustades selleks meetmeid nende tuvastamiseks eelkõige sadamates, on tervise ja ohutuse kaitsmiseks ning siseturu sujuva toimimise tagamiseks ülimalt oluline. Riiklikud tarbijakaitseametid peaksid tegema siseriiklikul tasandil koostööd riiklike turujärelevalveasutustega ning vahetama nendega teavet toodete kohta, mis nende hinnangul võivad olla ohtlikud.

(29)

Riskide hindamisel tuleks võtta arvesse kõiki asjakohaseid andmeid, sealhulgas võimaluse korral andmeid ohtude kohta, mis on asjaomase toote juures juba ilmnenud. Arvesse tuleks võtta ka kõiki meetmeid, mida asjaomane ettevõtja on ohu leevendamiseks juba võtnud.

(30)

Olukorrad, kus mõni toode põhjustab tõsist ohtu, nõuavad kiiret sekkumist, mis võib seisneda toote turult kõrvaldamises või tagasivõtmises või selle turul kättesaadavaks tegemise keelamises. Sellistes olukordades on vajalik juurdepääs liikmesriikide ja komisjoni kiire teabevahetuse süsteemile. Direktiivi 2001/95/EÜ artiklis 12 sätestatud süsteem on tarbekaupade valdkonnas osutunud tulemuslikuks ja tõhusaks. Tarbetu dubleerimise vältimiseks tuleks kõnealust süsteemi kasutada käesoleva määruse kohaldamisel. Peale selle on kogu ühenduses ühtseks turujärelevalveks vaja laiahaardelist, nimetatud süsteemiga võrreldes ulatuslikumat teabevahetust riiklike meetmete kohta kõnealuses valdkonnas.

(31)

Pädevate asutuste vahetatava teabe suhtes peaksid kehtima rangeimad konfidentsiaalsuse ja ametisaladuse hoidmise tagatised ning seda tuleks käsitleda vastavalt kohaldatava siseriikliku õiguse konfidentsiaalsusnõuetele või komisjoni puhul vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele), (5) kindlustamaks, et ei seata ohtu uurimist ega kahjustata ettevõtjate mainet. Käesoleva määrusega seoses kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (7).

(32)

Ühenduse ühtlustamise õigusaktides on ette nähtud erimenetlused, millega tehakse kindlaks, kas teatav siseriiklik meede, mis piirab toote vaba liikumist, on õigustatud (kaitseklauslimenetlused). Neid menetlusi kohaldatakse pärast kiiret teabevahetust tõsist ohtu kujutavate toodete kohta.

(33)

Sisenemispunktid välispiiridel on sobiva paigutusega, et avastada ohtlikud tooted, mis ei vasta nõuetele või mille CE-vastavusmärgis on ebaõigesti või eksitavalt kinnitatud, juba enne nende turule laskmist. Ühenduse turule sisenevate toodete kontrolli eest vastutavate ametiasutuste kohustus viia läbi piisaval määral kontrollimisi võib seega aidata kaasa ohutuma turu saavutamisele. Sellise kontrollimise tulemuslikkuse suurendamiseks peaksid tolliasutused juba aegsasti saama turujärelevalveasutustelt kogu vajaliku teabe ohtlike, nõuetele mittevastavate toodete kohta.

(34)

Nõukogu 8. veebruari 1993. aasta määruses (EMÜ) nr 339/93 (kolmandatest riikidest imporditud toodete tooteohutuse eeskirjadele vastavuse kontrolli kohta) (8) on sätestatud eeskirjad toodete vabasse ringlusse lubamise peatamise kohta tolliasutuste poolt ja edasised meetmed, sealhulgas turujärelevalveasutuste kaasamine. Seetõttu on asjakohane inkorporeerida kõnealused sätted, sealhulgas turujärelevalveasutuste kaasamine, käesolevasse määrusesse.

(35)

Kogemused on näidanud, et tooted, mida ringlusse ei lubatud, tihti reeksporditakse ja seejärel tuuakse ühenduse turule teiste sisenemispunktide kaudu, kahjustades niiviisi tolliasutuste jõupingutusi. Turujärelevalveasutustele tuleks seetõttu anda vahendid, mis võimaldavad järgmise sammuna tooted hävitada, kui nad seda vajalikuks peavad.

(36)

Ühe aasta jooksul alates käesoleva määruse avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas esitab komisjon süvaanalüüsi tarbijaohutuse märgistussüsteemi kohta ning seejärel vajaduse korral ka õigusloomega seotud ettepanekud.

(37)

CE-vastavusmärgis, mis näitab toote nõuetelevastavust, on kogu vastavushindamist selle laiemas tähenduses hõlmava menetluse nähtav tulemus. CE-vastavusmärgise kasutamist reguleerivad üldpõhimõtted tuleks kehtestada käesoleva määrusega, et neid saaks koheselt kohaldada ja tulevasi õigusakte lihtsustada.

(38)

CE-vastavusmärgis peaks olema ainuke vastavusmärgistus, mis näitab, et toode vastab ühenduse ühtlustamise õigusaktide nõuetele. Siiski võib kasutada ka muid märgistusi, kui need aitavad parandada tarbijakaitset ja kui ühenduse ühtlustamise õigusaktid nende kasutamist ei reguleeri.

(39)

On oluline, et liikmesriigid tagaksid pädevate asutuste võetud meetmete suhtes asjakohastes kohtutes asjakohased õiguskaitsevahendid, mis piiravad toote turule laskmist või nõuavad selle turult kõrvaldamist või tagasivõtmist.

(40)

Liikmesriikidele võib olla kasulik seada sisse koostöö asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas valdkondlike ametiliitude ja tarbijakaitseorganisatsioonidega, et kasutada turujärelevalve programmide koostamisel, rakendamisel ja ajakohastamisel olemasolevat turuteavet.

(41)

Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ja tagama nende rakendamise. Kõnealused karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning neid peaks saama karmistada, kui asjaomane ettevõtja on varem toime pannud samasuguseid käesoleva määruse sätete rikkumisi.

(42)

Käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks peab ühendus rahaliselt toetama akrediteerimise ja turujärelevalve valdkonna poliitika rakendamiseks vajalikke meetmeid. Rahastamine peaks toimuma käesoleva määruse alusel tunnustatud asutusele ilma konkursikutseta antavate toetustena, talle või muudele asutustele konkursikutse korras antavate toetustena või riigihanke korras, olenevalt rahastatava tegevuse iseloomust ja kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (9) (edaspidi „finantsmäärus”).

(43)

Mõningate eriülesannete puhul, nagu valdkondlike akrediteerimissüsteemide väljatöötamine ja läbivaatamine ning muud ülesanded, mis on seotud laborite ja sertifitseerimis- või kontrolliasutuste tehnilise pädevuse ja varustatuse kontrollimisega, peaks EA-l esialgu olema õigus saada ühenduse rahalist toetust, sest tal on olemas vajalikud tehnilised teadmised nende ülesannete täitmiseks.

(44)

Arvestades käesoleva määruse alusel tunnustatud asutuse rolli akrediteerimisasutuste vastastikuse hindamise raames ja tema suutlikkust aidata liikmesriikidel niisugust vastastikust hindamist korraldada, peaks komisjonil olema võimalik toetada rahaliselt käesoleva määruse alusel tunnustatud asutuse sekretariaadi tööd, mis peaks pakkuma akrediteerimisele ühenduse tasandil pidevat tuge.

(45)

Komisjoni ja käesoleva määruse alusel tunnustatud asutuse vahel tuleks vastavalt finantsmäärusele sõlmida partnerlusleping, et sätestada akrediteerimise rahastamise haldus- ja finantseeskirjad.

(46)

Lisaks käesoleva määruse alusel tunnustatud asutusele peaks rahastamine olema kättesaadav ka teistele asutustele muudeks vastavushindamise, metroloogia, akrediteerimise ja turujärelevalve valdkondade toiminguteks, nagu juhiste koostamine ja ajakohastamine, kaitseklauslite toimimisega seotud võrdlustestid, eelnevad või abistavad meetmed seoses ühenduse õigusaktide rakendamisega nimetatud valdkondades ning tehnilise abi ja koostööprogrammid kolmandate riikidega, aga ka poliitika edendamine kõnealustes valdkondades ühenduse ja rahvusvahelisel tasandil.

(47)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas kajastatud põhimõtteid.

(48)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt tagamist, et ühenduse õigusaktidega hõlmatud turul olevad tooted täidavad nõudeid, mis sätestavad tervise ja ohutuse ja muude avalike huvide kõrgetasemelise kaitse, kindlustades samas siseturu toimimise, sätestades selleks akrediteerimise ja turujärelevalve raamistiku, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning selle ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

1)

„turul kättesaadavaks tegemine” – toote tasu eest või tasuta tarnimine ühenduse turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;

2)

„turule laskmine” – toote esmakordselt ühenduse turul kättesaadavaks tegemine;

3)

„tootja” – mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab toote või kes laseb sellise toote projekteerida või valmistada ja kes turustab seda toodet oma nime või kaubamärgi all;

4)

„volitatud esindaja” – ühenduses asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses asjakohase ühenduse õigusaktiga tootjale pandud kindlaksmääratud ülesannetega;

5)

„importija” – mis tahes ühenduses asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb toote kolmandast riigist ühenduse turule;

6)

„levitaja” – mis tahes turustusahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud tootja või importija, kes teeb toote turul kättesaadavaks;

7)

„ettevõtja” – tootja, volitatud esindaja, importija ja levitaja;

8)

„tehniline spetsifikatsioon” – dokument, milles nähakse ette tootele, protsessile või teenusele esitatavad tehnilised nõuded;

9)

„harmoneeritud standard” – standard, mille komisjoni esitatud taotluse alusel on vastu võtnud üks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord) (10) I lisas loetletud Euroopa standardiasutustest vastavalt nimetatud direktiivi artiklile 6;

10)

„akrediteerimine” – riikliku akrediteerimisasutuse poolt läbiviidav vastavushindamisasutuse atesteerimine, mis tõendab tema vastavust kindlaksmääratud vastavushindamisülesande täitmiseks harmoneeritud standardi põhjal kehtestatud nõuetele ja vajaduse korral mis tahes lisanõuetele, sealhulgas asjaomaste valdkondlike normide alusel kehtestatud nõuetele;

11)

„riiklik akrediteerimisasutus” – ainus akrediteerimist teostav asutus liikmesriigis, kes on selleks riigi poolt volitatud;

12)

„vastavushindamine” – hindamisprotsess, mille käigus hinnatakse, kas toote, protsessi, teenuse, süsteemi, isiku või asutusega seotud erinõuded on täidetud;

13)

„vastavushindamisasutus” – asutus, mis teostab vastavushindamist, sealhulgas kalibreerimist, katsetamist, sertifitseerimist ja kontrolli;

14)

„tagasivõtmine” – mis tahes meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi toode, mis on seal juba lõpptarbija jaoks kättesaadavaks tehtud;

15)

„kõrvaldamine” – mis tahes meede, mille eesmärk on turustusahelas oleva toote turul kättesaadavaks tegemise vältimine;

16)

„vastastikune hindamine” – menetlus riikliku akrediteerimisasutuse hindamiseks teiste riiklike akrediteerimisasutuste poolt, mis viiakse läbi vastavalt käesoleva määruse nõuete ja vajaduse korral täiendavate valdkondlike tehniliste kirjelduste nõuete põhjal;

17)

„turujärelevalve” – ametiasutuste tegevus ja meetmed selle tagamiseks, et tooted vastaksid asjakohaste ühenduse ühtlustamise õigusaktidega kehtestatud nõuetele ega ohustaks inimeste tervist, ohutust või muid avaliku huvi kaitsega seotud aspekte;

18)

„turujärelevalveasutus” – iga liikmesriigi ametiasutus, mis vastutab turujärelevalve teostamise eest oma territooriumil;

19)

„vabasse ringlusse lubamine” – nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (11) artiklis 79 kehtestatud menetlus;

20)

„CE-vastavusmärgis” – märgis, millega tootja märgib, et toode vastab märgise tootele paigaldamist sätestavate ühenduse ühtlustamise õigusaktide alusel kohaldatavatele nõuetele;

21)

„ühenduse ühtlustamise õigusaktid” – mis tahes toodete turustuse tingimusi ühtlustavad ühenduse õigusaktid.

a)

kui tema asukohaliikmesriik on otsustanud riiklikku akrediteerimisasutust mitte asutada ega ole artikli 4 lõike 2 kohaselt pöördunud teise liikmesriigi riikliku akrediteerimisasutuse poole;

b)

kui esimeses lõigus osutatud riiklikud akrediteerimisasutused ei akrediteeri selliseid vastavushindamisi, mille akrediteerimist taotletakse;

c)

kui esimeses lõigus osutatud riiklikud akrediteerimisasutused ei ole läbinud edukalt artikli 10 kohast vastastikust hindamist nende vastavushindamiste suhtes, mille akrediteerimist taotletakse.

1)

ta korraldus on niisugune, et ta on sõltumatu tema poolt hinnatavatest vastavushindamisasutustest ja ettevõtjate survest ning on tagatud, et vastavushindamisasutustega ei teki huvide konflikti;

2)

ta korraldus ja töö tagavad tema tegevuse objektiivsuse ja erapooletuse;

3)

ta tagab, et kõik pädevuse tõendamisega seotud otsused teevad pädevad isikud, kelleks ei ole hindamise läbi viinud isikud;

4)

tal on olemas asjakohane kord saadud teabe konfidentsiaalsuse tagamiseks;

5)

ta määrab kindlaks vastavushindamismenetlused, mida ta on pädev akrediteerima, viidates vajaduse korral asjakohastele ühenduse või siseriiklikele õigusaktidele ja standarditele;

6)

ta kehtestab vajalikud menetlused tõhusa juhtimise ja asjakohase sisekontrolli tagamiseks;

7)

tal on oma ülesannete täitmiseks piisavalt asjatundlikke töötajaid;

8)

ta dokumenteerib pädevuse hindamise ja tõendamise kvaliteeti mõjutavate töötajate kohustused, vastutuse ja volitused;

9)

ta kehtestab ja rakendab kaasatud töötajate töö ja pädevuse järelevalve menetlused ning täidab neid;

10)

ta kontrollib, kas vastavushindamised viiakse läbi nõuetekohasel viisil, see tähendab vältides ettevõtjate liigset koormamist ning võttes asjakohaselt arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse tootetehnoloogia keerukuse astet ning seda, kas on tegemist mass- või seeriatootmisega;

11)

ta avaldab üldtunnustatud raamatupidamistavade kohaselt koostatud auditeeritud raamatupidamise aastaaruanded.

a)

nõuda artikli 14 alusel tunnustatud asutuselt vastastikuse hindamise kriteeriumide ja korra ning valdkondlike akrediteerimissüsteemide väljatöötamist;

b)

tunnustada mõnd olemasolevat süsteemi, millega on juba kehtestatud hindamiskriteeriumid ja vastastikuse hindamise kord.

a)

käsitleda ühenduse ühtlustamise õigusaktidega hõlmatud toodetest tulenevate ohtudega seotud küsimustes esitatud kaebusi ja aruandeid;

b)

teostada järelevalvet õnnetuste ja tervisekahjustuste üle, mille korral on kahtlus, et need võivad olla tekkinud kõnealuste toodetega seoses;

c)

kontrollida, kas parandusmeede on kasutusele võetud, ning

d)

jälgida ohutusküsimusi käsitlevat teaduslikku ja tehnilist teavet.

a)

töötab välja ja korraldab koolitusprogramme ja riigiametnike vahetusi;

b)

töötab välja, korraldab ja loob asjakohased programmid kogemuste, teabe ja parimate tavade vahetamiseks, programmid ja meetmed ühisprojektide, teabekampaaniate, ühiskülastuste ja ressursside jagamise korraldamiseks.

a)

tootel ilmnevad omadused, mis annavad alust arvata, et toote õige paigaldamise, hooldamise ja kasutamise korral kujutab see endast tõsist ohtu inimeste tervisele, ohutusele, keskkonnale või muule artiklis 1 osutatud avalikule huvile;

b)

tootega ei ole kaasas asjakohaste ühenduse ühtlustamise õigusaktidega nõutavaid kirjalikke või elektroonilisi dokumente või toode ei ole selliste õigusaktide kohaselt märgistatud;

c)

tootele on CE-vastavusmärgis kinnitatud valel või eksitaval viisil.

a)

artikli 13 lõikes 3 osutatud valdkondlike akrediteerimissüsteemide väljatöötamine ja läbivaatamine;

b)

artikli 14 alusel tunnustatud asutuse sekretariaadi tegevus, näiteks akrediteerimistegevuse koordineerimine, tehniline töö, mis kaasneb vastastikuse hindamise süsteemi käigushoidmisega, teabe edastamine huvitatud isikutele ja asutuse osalemine akrediteerimise valdkonna rahvusvaheliste organisatsioonide töös;

c)

kaastööde koostamine ja ajakohastamine juhiste jaoks, mis käsitlevad selliseid valdkondi nagu akrediteerimine, komisjoni teavitamine vastavushindamisasutustest, vastavushindamine ja turujärelevalve;

d)

kaitseklauslite toimimisega seotud võrdlustestid;

e)

tehnikavaldkonna ekspertteadmiste kättesaadavaks tegemine komisjonile, et aidata komisjonil rakendada turujärelevalvealast halduskoostööd (sealhulgas rahaline toetus halduskoostöörühmadele), turujärelevalveotsuseid ja kaitseklauslijuhtumeid;

f)

eelnevad või abistavad meetmed seoses ühenduse õigusaktide rakendamisega seotud vastavushindamise, metroloogia, akrediteerimise ja turujärelevalve meetmete elluviimisega, nt uuringud, programmid, hindamised, juhiste väljatöötamine, võrdlevad analüüsid, vastastikused ühiskülastused, teadustöö, andmebaaside loomine ja haldamine, koolitustegevus, laborite tegevus, tasemekatsed, laboritevahelised katsed ja vastavushindamisega seotud töö, samuti Euroopa turujärelevalve kampaaniad ja muu selline tegevus;

g)

tehnilise abi programmide raames võetud meetmed, koostöö kolmandate riikidega ja Euroopa vastavushindamis-, turujärelevalve- ja akrediteerimispoliitika ja -süsteemide tutvustamine ja edendamine huvitatud isikute seas nii ühenduses kui rahvusvahelisel tasandil.

a)

artikli 14 alusel tunnustatud asutusele ilma konkursikutseta artikli 32 lõike 1 punktides a–g osutatud meetmeteks, milleks võib vastavalt finantsmäärusele toetust anda;

b)

muudele asutustele konkursikutse korras antavate toetustena või riigihankemenetluste korras artikli 32 lõike 1 punktides c–g osutatud tegevusteks.

13.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 218/48

(1)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 515/97 (3) parandati varem kehtinud õigussüsteemi, eelkõige võimaldades andmete säilitamist ühenduse tolliinfosüsteemi (edaspidi „TIS”) andmebaasis.

(2)

Määruse (EÜ) nr 515/97 jõustumise järgne kogemus näitab siiski, et TISi kasutamine üksnes vaatluste ja aruandluse ning varjatud järelevalve või erikontrolli tarvis ei võimalda täielikult saavutada süsteemi eesmärki, milleks on aidata kaasa tolli- või põllumajandusalaste õigusaktidega vastuolus oleva tegevuse ennetamisele, uurimisele ja selle alusel süüdistuse esitamisele.

(3)

Muutused, mis kaasnesid Euroopa Liidu laienemisega 27 liikmesriigiga liiduks, nõuavad ühenduse tollikoostöö läbivaatamist laienenud ja uuenenud raamistikus.

(4)

Komisjoni 28. aprilli 1999. aasta otsus 1999/352/EÜ, ESTÜ, Euratom (millega asutatakse Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)) (4) ning nõukogu 26. juuli 1995. aasta aktiga (5) kehtestatud infotehnoloogia tolliotstarbelise kasutamise konventsioon (6) muutsid üldist raamistikku, milles toimus liikmesriikide ja komisjoni vaheline koostöö ühenduse õigusaktide alusel rikkumiste ennetamiseks, uurimiseks ja nende alusel süüdistuse esitamiseks.

(5)

Strateegilise analüüsi tulemused peaksid aitama kõige kõrgema tasandi juhtidel määrata kindlaks pettusevastase võitluse kavad, eesmärgid ja tegevussuunad, kavandada meetmeid ja kasutada püstitatud tegevuseesmärkide saavutamiseks vajalikke ressursse.

(6)

Selliste isikute või ettevõtete, kes eiravad või näivad eiravat tolli- või põllumajandusalaseid õigusakte, tegevust, vahendeid ja kavatsusi uuriva tegevusanalüüsi tulemused peaks aitama tolliasutustel ja komisjonil võtta igale juhtumile kohandatud meetmeid, et saavutada pettusevastase võitluse eesmärgid.

(7)

Praeguses määrusega (EÜ) nr 515/97 kehtestatud süsteemis võib ühe liikmesriigi poolt TISi sisestatud isikuandmeid teistesse andmetöötlussüsteemidesse kopeerida üksnes andmed TISi sisestanud partneri eelneval nõusolekul ja artikli 30 lõike 1 kohaselt partneri sätestatud tingimustel. Määrust muudetakse eesmärgiga teha eelneva nõusoleku põhimõttest erand üksnes juhul, kui andmeid soovivad töödelda riskijuhtimise eest vastutavad siseriiklikud asutused ja komisjoni talitused kaubakontrolli suunamiseks.

(8)

Praegust süsteemi tuleb täiendada õigusliku raamistikuga, mis loob tolli uurimisjuhtumite andmebaasi, mis hõlmab lõpule viidud või pooleliolevaid tollijuhtumeid. Andmebaasi loomine on jätk valitsustevahelise tollikoostöö raames tehtud algatusele, mille tulemusel võeti vastu nõukogu 8. mai 2003. aasta akt, millega koostatakse protokoll, millega muudetakse infotehnoloogia tollialase kasutamise konventsiooni tolli uurimisandmebaasi loomist silmas pidades (7).

(9)

Tollikoostöö tugevdamiseks liikmesriikide ning liikmesriikide ja komisjoni vahel tuleb tagada, et piiramata määruse (EÜ) nr 515/97 teiste sätete kohaldamist, võib kõnealuse määruse eesmärkide saavutamiseks vahetada teatud andmeid.

(10)

Tuleb tagada valitsustevahelise tollikoostöö ja teiste Euroopa Liidu asutuste ja ametitega ning teiste rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonidega tehtava koostöö parem vastastikune täiendavus. Nimetatud meede tuleneb nõukogu 2. oktoobri 2003. aasta resolutsioonist tollikoostöö strateegia kohta (8) ja nõukogu 6. detsembri 2001. aasta otsusest, millega laiendatakse Europoli volitusi Europoli konventsiooni lisas loetletud raskete rahvusvaheliste kuritegudega tegelemisel (9).

(11)

Komisjoni, teiste Euroopa Liidu asutuste ja ametite ning teiste rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide tegevuse ühtsuse edendamiseks peaks komisjonil olema volitus pakkuda kolmandate riikide ning Euroopa või rahvusvaheliste organisatsioonide ja ametite kontaktametnikele koolitust ja igasugust abi (v.a finantsabi), sealhulgas vahetada kõnealuste organisatsioonide ja näiteks Europoli ja Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuriga (Frontex) parimaid tavasid.

(12)

Määruse (EÜ) nr 515/97 raames tuleks luua ühenduse tasandil ühiste tollioperatsioonide läbiviimiseks vajalikud tingimused. Määruse (EÜ) nr 515/97 artiklis 43 ette nähtud komiteel peaks olema õigus anda volitused ühenduse ühiste tollioperatsioonide tegemiseks.

(13)

Komisjoni juurde tuleb luua alaline infrastruktuur, mis võimaldab koordineerida aasta läbi ühiseid tollioperatsioone ning võtta ühe või mitme operatsiooni läbiviimiseks vajaliku aja jooksul vastu liikmesriikide esindajaid ning vajaduse korral kolmandate riikide, Euroopa või rahvusvaheliste organisatsioonide ja ametite, eriti Europoli, Maailma Tolliorganisatsiooni (WCO) ja Interpoli kontaktametnikke.

(14)

Euroopa andmekaitseinspektor peaks TISiga seotud järelevalve küsimustega tegelemiseks kutsuma vähemalt üks kord aastas kokku koosoleku siseriiklike andmekaitseorganitega.

(15)

Liikmesriigid peavad saama seda infrastruktuuri kasutada ka Euroopa Liidu lepingu artiklites 29 ja 30 osutatud tollikoostöö valdkonnas korraldatavate ühiste tollioperatsioonide raames, ilma et see piiraks Europoli rolli. Sellisel juhul tuleks ühiseid tollioperatsioone viia läbi Euroopa Liidu lepingu VI jaotises osutatud tollikoostöös pädeva nõukogu töörühma määratud volituste raames.

(16)

Lisaks peavad tolliasutused selleks, et Euroopa majanduse arengut mitte takistada, käima kaasas uute turgude arenguga, üha rahvusvahelisemaks muutuva kaubandusega ning kaubanduse kiire kasvuga, millega kaasneb ka kaubavedude kiirenemine.

(17)

Lõppeesmärgiks on saavutada olukord, kus kõigil kaubatehingute tegijatel on võimalus esitada eelnevalt kõik vajalikud dokumendid ning arvutiseerida täielikult nende suhtlus tolliasutustega. Seni säilib praegune olukord, kus riikide arvutisüsteemide areng pole veel ühtlustunud, samas aga on vaja pettusevastase võitluse mehhanisme parandada, kuna rikkumisi on endiselt võimalik toime panna.

(18)

Pettusevastase võitluse eesmärgil on niisiis vajalik, et lisaks tollisüsteemide reformimisele ja moderniseerimisele oleks võimalik saada teavet nii varajases staadiumis kui võimalik. Lisaks, et aidata liikmesriikide pädevatel asutustel tuvastada kaubasaadetisi, mis võivad olla seotud tolli- ja põllumajandusalaste õigusaktidega vastuolus oleva tegevusega, ja selleks tegevuseks kasutatavaid transpordivahendeid, sealhulgas konteinereid, tuleb teha rahvusvahelises tarneahelas tegutsevate peamiste era- või avalik-õiguslike teenuseosutajate andmed kättesaadavaks Euroopa keskses andmehoidlas.

(19)

Üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (10) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiviga 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv), (11) mis on infoühiskonna teenuste suhtes tervikuna kohaldatavad. Kuna nimetatud direktiividega on juba loodud isikuandmete valdkonda reguleeriv ühenduse õiguslik raamistik, ei ole kõnealust küsimust siseturu toimimise ja eelkõige liikmesriikide vahel isikuandmete vaba liikumise tagamiseks vaja käesolevas määruses käsitleda. Käesolevat määrust tuleb rakendada ja kohaldada kooskõlas isikuandmete kaitsmist käsitlevate õigusaktidega, eriti seoses andmevahetuse ja andmete säilitamisega, mille eesmärk on toetada pettuse ennetamise ja avastamisega seotud tegevust.

(20)

Kolmandate riikidega isikuandmete vahetuse puhul tuleks eelnevalt kontrollida, kas teavet saava riigi andmekaitse-eeskirjad pakuvad samaväärset kaitset nagu ühenduse õigus.

(21)

Et pärast määruse (EÜ) nr 515/97 vastuvõtmist on liikmesriigid võtnud siseriiklikusse õigusesse üle direktiivi 95/46/EÜ ning et komisjon on asutanud iseseisva asutuse, mille ülesandeks on jälgida kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta), (12) et ühenduse institutsioonid ja asutused ei rikuks isikuandmete töötlemisel inimeste põhiõigusi ja -vabadusi, tuleks isikuandmete kaitse kontrollimeetmed omavahel vastavusse viia ning viide Euroopa ombudsmanile tuleks asendada viitega Euroopa andmekaitseinspektorile, ilma et see piiraks ombudsmani volitusi.

(22)

Määruse (EÜ) nr 515/97 rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (13).

(23)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus otsustada, millised andmed tuleb sisestada TISi, ning määrata kindlaks need põllumajandusalaste õigusaktide kohaldamisega seotud toimingud, mille suhtes tuleb teave sisestada TISi. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta määruse (EÜ) nr 515/97 vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(24)

Määruse (EÜ) nr 515/97 rakendamist käsitlev aruanne tuleks lisada igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatavale aruandele, mis käsitleb asutamislepingu artikli 280 rakendamiseks võetavaid meetmeid.

(25)

Määrust (EÜ) nr 515/97 tuleks vastavalt muuta.

(26)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt ühenduse finantshuve kahjustava pettuse ja mis tahes muu tegevuse vastu võitlemise koordineerimist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning selle ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(27)

Käesolevas määruses peetakse kinni põhiõigustest ning järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (14) tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige on käesoleva määruse eesmärk tagada täielik kinnipidamine õigusest isikuandmete kaitsele (Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 8).

(28)

Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteeriti vastavalt määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikele 2 ja ta esitas arvamuse 22. veebruaril 2007 (15),

1.

Artikli 2 lõikele 1 lisatakse järgmised taanded:

2.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 2a

Ilma et see piiraks käesoleva määruse teiste sätete kohaldamist, võivad komisjon või iga liikmesriigi pädevad asutused käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks, eelkõige kui tollideklaratsiooni või lihtsustatud deklaratsiooni ei ole esitatud, see on puudulik või kui on alust eeldada, et selles sisalduv teave ei ole õige, vahetada mis tahes muu liikmesriigi pädeva asutuse või komisjoniga järgmist teavet:

Käesolevat artiklit kohaldatakse ainult artikli 2 lõike 1 esimeses taandes kirjeldatud kaupade liikumistele.

3.

Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

4.

Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:

5.

III jaotisse lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 18a

1.   Ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust, et aidata artikli 1 lõikes 1 osutatud asutustel tuvastada kaubasaadetisi, mis võivad olla seotud tolli- või põllumajandusalaste õigusaktidega vastuolus oleva tegevusega, ja selliseks tegevuseks kasutatavaid transpordivahendeid, sealhulgas konteinereid, loob komisjon rahvusvahelises tarneahelas tegutsevate era- või avalik-õiguslike teenuseosutajate saadetud andmete põhjal andmehoidla ning haldab seda. Kõnealustel asutustel on andmehoidlale otsene juurdepääs.

2.   Andmehoidla haldamise raames on komisjonil õigus

3.   Käesolevas artiklis osutatud andmed kajastavad eelkõige konteinerite ja/või transpordivahendite liikumist ning nende liikumisega seotud kaupu ja isikuid. Kõnealused andmed sisaldavad võimaluse korral järgmist teavet:

4.   Komisjonis on üksnes määratud analüütikud volitatud töötlema lõike 2 punktides b ja c osutatud isikuandmeid.

Isikuandmed, mida ei ole eesmärgi saavutamiseks vaja, kustutatakse viivitamata või muudetakse anonüümseks. Neid ei või mingil juhul säilitada kauem kui kolm aastat.

Artikkel 18b

1.   Komisjonil on volitus pakkuda koolitust ja osutada igasugust abi (v.a finantsabi) kolmandate riikide ning Euroopa või rahvusvaheliste organisatsioonide ja ametite kontaktametnikele.

2.   Komisjon võib pakkuda liikmesriikidele ekspertiisi, tehnilist või logistilist abi, koolitus- või teavitustegevust või mis tahes muud tegevustoetust nii käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks kui ka liikmesriikide kohustuste täitmiseks Euroopa Liidu lepingu artiklites 29 ja 30 ette nähtud tollikoostöö rakendamise raames.

6.

Artikkel 19 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 19

Tingimusel et asjaomane kolmas riik on juriidiliselt kohustunud andma abi, mida vajatakse tõendite kogumiseks eeskirju eirava tegevuse kohta, mis ilmselt kujutab endast tolli- või põllumajandusalaste õigusaktide rikkumist, või abi kõnealuste õigusaktide rikkumisena tuvastatud tegevuse ulatuse kindlaksmääramiseks, võib käesoleva määruse alusel hangitud teabe edastada sellele kolmandale riigile

Liikmesriigid lähtuvad teabe edastamisel isikuandmete kolmandatele riikidele edastamist käsitlevatest siseriiklikest sätetest.

Igal juhul tagatakse, et asjaomase kolmanda riigi õigusaktid pakuvad samaväärset kaitstuse taset, nagu artikli 45 lõigetes 1 ja 2 ette nähtud.”

7.

Artikli 20 lõike 2 punkt d jäetakse välja.

8.

Artiklit 23 muudetakse järgmiselt:

9.

Artiklisse 24 lisatakse järgmised punktid:

10.

Artikkel 25 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 25

1.   Artikli 24 punktides a kuni h osutatud kategooriatega seotud TISi sisestatavad andmed määratakse kindlaks vastavalt artikli 43 lõikes 2 osutatud menetlusele ulatuses, mis on vajalik süsteemi eesmärgi saavutamiseks. Mingil juhul ei sisestata isikuandmeid artikli 24 punktis e osutatud kategooriasse.

2.   Artikli 24 punktides a kuni d osutatud kategooriates sisestatavad andmed ei sisalda muid isikuandmeid kui järgmised:

3.   Artikli 24 punktis f osutatud kategoorias sisestatavad andmed ei sisalda muid isikuandmeid kui eksperdi ees- ja perekonnanimi.

4.   Artikli 24 punktides g ja h osutatud kategooriates sisestatavad andmed ei sisalda muid isikuandmeid kui järgmised:

5.   Mingil juhul ei sisestata isikuandmeid, mis viitavad rassilisele või etnilisele päritolule, poliitilistele vaadetele, usulistele või filosoofilistele seisukohtadele, ametiühingusse kuulumisele ning üksikisiku tervislikule seisundile või seksuaalelule.”

11.

Artikkel 27 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 27

1.   Artiklis 24 osutatud kategooriatesse kuuluvad isikuandmed sisestatakse TISi ainult järgmise tegevuse tarvis:

2.   Artiklis 24 osutatud kategooriatesse kuuluvaid isikuandmeid võib TISi sisestada ainult juhul, kui eelkõige varasema ebaseadusliku tegevuse või abistamise raames edastatud teabe põhjal on võimalik tõendada, et asjaomane isik on sooritanud, sooritab või kavatseb sooritada tolli- või põllumajandusalaseid õigusakte rikkuvaid tegusid, mis on ühenduse tasandil eriti olulised.”

12.

Artikli 34 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Isikuandmete kaitset käsitlevate käesoleva määruse sätete nõuetekohase kohaldamise tagamiseks käsitavad kõik liikmesriigid ja komisjon TISi isikuandmete töötlemise süsteemina, mille suhtes kohaldatakse

13.

Artikkel 35 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 35

1.   Kui artikli 30 lõige 1 ei sätesta teisiti, on TISi osapooltel keelatud kasutada TISist pärinevaid isikuandmeid muul kui artikli 23 lõikes 2 sätestatud otstarbel.

2.   Andmeid võib paljundada ainult tehnilisel otstarbel, tingimusel et selline paljundamine on vajalik teabe hankimiseks, millega tegelevad artiklis 29 osutatud asutused.

3.   Liikmesriigi või komisjoni poolt TISi sisestatud isikuandmeid ei või kopeerida liikmesriikide ega komisjoni andmebaasidesse, välja arvatud juhul, kui tegemist on riskijuhtimissüsteemidega, mida kasutatakse tollikontrolli suunamiseks siseriiklikul tasandil, või tegevusanalüüsisüsteemiga, mida kasutatakse tegevuse koordineerimiseks ühenduse tasandil.

Sellisel juhul on üksnes iga liikmesriigi siseriiklike asutuste ja komisjoni talituste määratud analüütikud volitatud TISi isikuandmeid töötlema kas riskijuhtimissüsteemides, mida siseriiklikud asutused kasutavad tollikontrolli suunamiseks, või tegevusanalüüsisüsteemis, mida kasutatakse tegevuse koordineerimiseks ühenduse tasandil.

Liikmesriigid saadavad komisjonile selliste riskijuhtimisasutuste nimekirja, mille juures töötavatel analüütikutel on õigus TISi sisestatud isikuandmeid kopeerida ja töödelda. Komisjon teavitab vastavalt teisi liikmesriike. Komisjon edastab kõigile liikmesriikidele teabe oma tegevusanalüüsi eest vastutavate talituste kohta.

Komisjon avaldab sellisel viisil nimetatud siseriiklike asutuste ja komisjoni talituste nimekirja Euroopa Liidu Teatajas.

TISist kopeeritud isikuandmeid säilitatakse ainult nii kaua, kui on vaja selle eesmärgi saavutamiseks, milleks nad kopeeriti. Andmed kopeerinud TISi osapool kontrollib andmete säilitamise vajalikkust vähemalt kord aastas. Säilitamise aeg ei ületa kümmet aastat. Isikuandmed, mida pole analüüsi jätkamiseks vaja, kustutatakse viivitamata või muudetakse anonüümseks.”

14.

Artikli 36 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Igal juhul võib keelata juurdepääsu isikule, kelle andmeid töödeldakse ajal, mil võetakse meetmeid vaatluste ja aruannete või varjatud järelevalve korraldamiseks, ning ajal, mil toimub tegevusanalüüs või haldus- või eeluurimine.”

15.

Artiklit 37 muudetakse järgmiselt:

16.

V jaotise 7. peatüki pealkiri asendatakse järgmisega: „Andmete turvalisus”.

17.

Artikli 38 lõikele 1 lisatakse järgmine punkt:

18.

Lisatakse järgmine jaotis:

„Va JAOTIS

TOLLI UURIMISJUHTUMITE ANDMEBAAS

1. PEATÜKK

Tolli uurimisjuhtumite andmebaasi loomine

Artikkel 41a

1.   TISi lisatakse eraldi andmebaas – tolli uurimisjuhtumite andmebaas. Kui käesolevas jaotises ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kõiki TISiga seotud sätteid ka tolli uurimisjuhtumite andmebaasi suhtes ning kõik viited TISile hõlmavad ka nimetatud andmebaasi.

2.   Tolli uurimisjuhtumite andmebaasi eesmärkideks on aidata ennetada tegevust, mis on vastuolus tolli- ja põllumajandusalaste õigusaktidega, mida kohaldatakse ühenduse tolliterritooriumile sisenevatele ja sealt väljuvatele kaupadele, ning hõlbustada ja kiirendada sellise tegevuse tuvastamist ja selle alusel süüdistuse esitamist.

3.   Tolli uurimisjuhtumite andmebaas võimaldab komisjonil, kes avab koordineerimistoimiku artikli 18 tähenduses või valmistab ette kolmandas riigis ellu viidavat programmi artikli 20 tähenduses, ning kooskõlas artikliga 29 nimetatud liikmesriigi pädevatel haldusuurimisasutustel, kes avavad uurimistoimiku või uurivad ühte või mitut isikut või ettevõtet, tuvastada teiste liikmesriikide pädevad asutused või komisjoni ametkonnad, kes toimetavad või on toimetanud uurimist asjaomaste isikute või ettevõtete kohta, et saavutada olemasolevate uurimistoimikutega seotud teabe kaudu lõikes 2 osutatud eesmärke.

4.   Kui tolli uurimisjuhtumite andmebaasist teavet otsival liikmesriigil või komisjonil on vaja põhjalikumat teavet isikute või ettevõtetega seotud registreeritud uurimistoimikute kohta, taotleb ta abi liikmesriigilt, kes andmed edastas.

5.   Liikmesriikide tolliasutused võivad kasutada tolli uurimisjuhtumite andmebaasi Euroopa Liidu lepingu artiklites 29 ja 30 ette nähtud tollikoostöö raames. Sellisel juhul tagab komisjon andmebaasi tehnilise haldamise.

2. PEATÜKK

Tolli uurimisjuhtumite andmebaasi funktsioonid ja kasutamine

Artikkel 41b

1.   Pädevad asutused võivad sisestada tolli uurimisjuhtumite andmebaasi uurimistoimikute andmed artikli 41a lõike 3 eesmärkide saavutamiseks seoses juhtumitega, mis on vastuolus tolli- või põllumajandusalaste õigusaktidega, mida kohaldatakse ühenduse tolliterritooriumile sisenevatele või sealt lahkuvatele kaupadele, ning mis on ühenduse tasandil eriti olulised. Sisestatakse üksnes järgmiseid andmeid:

Punktides a, b ja c osutatud andmed sisestatakse iga isiku või ettevõtte kohta eraldi. Nimetatud andmete vahel seoste loomine on keelatud.

2.   Lõike 1 punktis a osutatud isikuandmete puhul piirdutakse järgmisega:

3.   Andmed sisestatakse piiratud ajaks, vastavalt artiklile 41d.

Artikkel 41c

1.   Tolli uurimisjuhtumite andmebaasi võivad andmeid sisestada ja sisestatud andmetega tutvuda üksnes artiklis 41a osutatud asutused.

2.   Tolli uurimisjuhtumite andmebaasi kasutamisel tuleb kindlasti märkida järgmised isikuandmed:

3. PEATÜKK

Andmete säilitamine

Artikkel 41d

1.   Tähtaeg, mille jooksul andmeid võib säilitada, sõltub andmed edastanud liikmesriigi õigus- ja haldusnormidest ning menetlustest. Allpool esitatud tähtaegu, mida arvestatakse alates uurimistoimiku andmete sisestamise päevast, ei tohi ületada:

Nimetatud ajavahemikke ei liideta.

2.   Lõike 1 punktides a, b ja c osutatud kõikide uurimisetappide puhul tuleb niipea, kui isik või ettevõte, kellele kohaldatakse artiklit 41b, on andmed edastanud liikmesriigi õigus- ja haldusnormide ning menetluste alusel süüdistusest vabanenud, kõik selle isiku või ettevõttega seotud andmed viivitamata kustutada.

3.   Tolli uurimisjuhtumite andmebaasi andmed kustutatakse automaatselt niipea, kui on möödunud maksimaalne säilitustähtaeg lõike 1 tähenduses.”

19.

VI jaotis asendatakse järgmisega:

„VI JAOTIS

RAHASTAMINE

Artikkel 42a

1.   Käesolev määrus on põhiline õigusakt, mille alusel rahastatakse ühenduse kogu käesolevas määruses sätestatud tegevust, sealhulgas järgmist:

2.   Lõike 1 punktis c nimetatud eesmärkidel sidevõrkude ühendusepoolsete elementide soetamise, uurimise, arendamise ja hooldamisega seotud kulud kaetakse samuti Euroopa Liidu üldeelarvest. Nimetatud elementide toimimiseks vajalikud lepingud sõlmib ühenduse nimel komisjon.

3.   Ilma et see piiraks TISi tööst tulenevaid kulusid ja artiklis 40 ette nähtud hüvitissummasid, lükkavad liikmesriigid ja komisjon tagasi mis tahes nõuded kulu hüvitamiseks seoses liikmesriigi või komisjoni taotlusel teabe või dokumentide edastamisega või liikmesriigi või komisjoni taotlusel käesoleva määruse kohase haldusuurimise või mis tahes muu operatiivtoimingu läbi viimisega, välja arvatud juhul, kui tegemist on ekspertidele makstava hüvitisega.

20.

Artiklit 43 muudetakse järgmiselt:

21.

Artiklis 44 ja artikli 45 lõikes 2 asendatakse sõnad „TISi käsitleva V jaotise” sõnadega „V ja Va jaotise”.

22.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 51a

Komisjon esitab koostöös liikmesriikidega igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamiseks võetud meetmete kohta.”

23.

Artiklit 53 muudetakse järgmiselt:

13.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 218/60

(1)

Toetudes nõukogu 20. septembri 2001. aasta järeldustele ning Laekenis 2001. aasta detsembris, Sevillas 2002. aasta juunis, Thessalonikis 2003. aasta juunis ning Brüsselis 2004. aasta märtsis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järeldustele, on viisainfosüsteemi (VIS) loomine üks olulisemaid algatusi vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisega seotud Euroopa Liidu poliitikavaldkondade hulgas.