Euroopa Liidu L 249/2008

I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

18.9.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 249/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 903/2008,

17. september 2008,

teatavatele sealihatoodetele eksporditoetuse andmise eritingimuste kohta

(kodifitseeritud versioon)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikleid 170 ja 192 koostoimes artikliga 4,

võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 1990. aasta määrust (EMÜ) nr 386/90 toetust või muid summasid saavate põllumajandustoodete ekspordi ajal teostatava kontrolli kohta, (2) eriti selle artiklit 6,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni 25. novembri 1997. aasta määrust (EÜ) nr 2331/97 teatavatele sealihatoodetele eksporditoetuse andmise eritingimuste kohta (3) on korduvalt oluliselt muudetud. (4) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)

Komisjoni 15. aprilli 1999. aasta määruse (EÜ) nr 800/1999 (milles sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad) (5) artiklis 21 sätestatakse, et toetust ei anta, kui tooted ei ole veatu ja standardse turustuskvaliteediga ekspordideklaratsiooni vastuvõtmise kuupäeval.

(3)	Sellised nõuded on mõnede määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 1 lõike 1 punktis q loetletud toodete puhul siiski osutunud ebapiisavaks ühesuguste tingimuste kohaldamise tagamiseks toetuse maksmisel.

(4)	Seetõttu tuleks ühenduse tasandil sätestada lisatingimused, mis käsitlevad keskmise kvaliteediga tooteid ja võimaldavad kehvema kvaliteediga toodete korral keelduda toetuse maksmisest.

(5)

Täiendav kvaliteet tuleks sätestada CN-koodide 1601 00 99 ja 1602 49 19 alla kuuluvate toodete puhul, mis ei sisalda linnuliha ja millele tuleks seada kõrged kvaliteedinõuded, piiramaks kõiki sellistele toodetele antavaid toetusi, kui ekspordilitsentsitaotlustega hõlmatud kogused ületavad või usutavasti ületavad tavapäraseid koguseid.

(6)

On vajalik sätestada kontroll, mis tagaks käesoleva määruse järgimise. Sellist kontrollimist tuleks teha vastavalt komisjoni 26. novembri 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 2090/2002, milles sätestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 386/90 üksikasjalikud rakenduseeskirjad füüsilise kontrolli kohta, mis teostatakse eksporditoetuse saamise tingimustele vastavate põllumajandussaaduste- ja toodete eksportimise ajal, (6) ja kontroll peaks eriti hõlmama organoleptilist hindamist ning füüsikalisi ja keemilisi analüüse. Vastavalt peaks toetusetaotlustega kaasas olema kirjalik deklaratsioon, et kõnealused tooted täidavad käesoleva määruse nõudeid.

(7)	Sätestada tuleks teatavad selgelt määratletud analüüsid, pidades silmas füüsikaliste ja keemiliste kontrollimiste standardimise tagamist.

(8)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Piiramata muude ühenduse sätete ja eriti määruse (EÜ) nr 800/1999 kohaldamist, antakse eksporditoetusi ainult käesoleva määruse I lisas loetletud toodetele, kui:

a)	need vastavad käesolevas määruses sätestatud tingimustele; ja

b)	ekspordideklaratsiooni lahtris 44 on märge „määrusele (EÜ) nr 903/2008 vastav kaup”.

2. Käesolevas määruses loetakse veatu ja standardse turustuskvaliteediga toodeteks määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 21 tähenduses toiduks valmistatud tooteid, mis sobivad selleks kasutatud toorainete, rahuldavate hügieeniliste valmistamistingimuste ja pakendi poolest.

Artikkel 2

Kui toimub määruse (EÜ) nr 2090/2002 artiklis 5 nimetatud kontrollimine, koosneb käesoleva määrusega hõlmatud toodete kontrollimine:

a)	organoleptilisest hindamisest; ja

b)	füüsikalistest ja keemilistest analüüsidest käesoleva määruse II lisas sätestatud meetodeid kasutades.

Artikkel 3

Määrus (EÜ) nr 2331/97 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas IV lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. september 2008

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) EÜT L 42, 16.2.1990, lk 6.

(3) EÜT L 323, 26.11.1997, lk 19.

(4) Vt III lisa.

(5) EÜT L 102, 17.4.1999, lk 11.

(6) EÜT L 322, 27.11.2002, lk 4.

I LISA

Teatavatele sealihatoodetele eksporditoetuste andmise eritingimused

CN-kood

Kirjeldus

Toote kood

Tingimused

1601 00

Vorstid ja muud samalaadsed tooted lihast, rupsist või verest, neil toodetel põhinevad toiduained:

– muud:

1601 00 91

– – Vorstid, kuivad või määrdevorstid, kuumtöötlemata

– – – mis ei sisalda linnuliha ega rupsi

1601 00 91 9120

a)	valgusisaldus massist: vähemalt 16 % netomassist

b)	ei sisalda lisatud vett

c)	muud valgud peale loomsete on keelatud

– – – muud

1601 00 91 9190

a)	valgusisaldus massist: vähemalt 12 % netomassist

b)	ei sisalda lisatud vett

c)	muud valgud peale loomsete on keelatud

1601 00 99

– – muud:

– – – pakendis, mis sisaldab ka säilitusvedelikku, aga ei sisalda linnuliha või rupsi

1601 00 99 9110

a)	loomse valgu sisaldus vähemalt 10 % netokaalust

b)	kollageeni ja valgu suhe kõige rohkem 0,30

c)	lisatud vee sisaldus kõige rohkem 25 % netokaalust

– – – pakendis, mis sisaldab ka säilitusvedelikku

1601 00 99 9190

a)	loomse valgu sisaldus vähemalt 8 % netokaalust

b)	kollageeni ja valgu suhe kõige rohkem 0,45

c)	lisatud vee sisaldus kõige rohkem 33 % netokaalust

– – – muud, mis ei sisalda linnuliha ega rupsi

1601 00 99 9110

a)	loomse valgu sisaldus vähemalt 10 % netokaalust

b)	kollageeni ja valgu suhe kõige rohkem 0,30

c)	lisatud vee sisaldus kõige rohkem 10 % netokaalust

– – – muud:

1601 00 99 9190

a)	loomse valgu sisaldus vähemalt 8 % netokaalust

b)	kollageeni ja valgu suhe kõige rohkem 0,45

c)	lisatud vee sisaldus kõige rohkem 23 % netokaalust

ex 1602

Muu töödeldud või konserveeritud liha, rups või veri:

– sealihast

ex 1602 41

– – tagaosadest ja nende jaotustükkidest:

ex 1602 41 10

– – – kodusigadest:

– – – – kuumtöödeldud, sisaldavad 80 % või rohkem massist liha ja rasva:

– – – – – kontaktpakendites netomassiga 1 kg või rohkem

1602 41 10 9110

Vee ja valkude suhe lihas kuni 4,3

– – – – – netomassiga alla 1 kg

1602 41 10 9130

Vee ja valkude suhe lihas kuni 4,3

ex 1602 42

– – Õlatükkidest ja nende jaotustükkidest:

ex 1602 42 10

– – – kodusigadest:

– – – – kuumtöödeldud, sisaldavad 80 % või rohkem massist liha ja rasva:

– – – – – kontaktpakendites netomassiga 1 kg või rohkem

1602 42 10 9110

Vee ja valkude suhe lihas kuni 4,5

– – – – – kontaktpakendites netomassiga alla 1 kg

1602 42 10 9130

Vee ja valkude suhe lihas kuni 4,5

ex 1602 49

– – muud, sh segud:

– – – kodusigadest:

– – – – mis sisaldavad 80 % ja rohkem massist mis tahes liiki liha ja subprodukte, k.a mis tahes liiki ja päritoluga rasv:

ex 1602 49 19

– – – – – muud:

– – – – – – kuumtöödeldud, sisaldavad 80 % või rohkem massist liha ja rasva:

– – – – – – – mis ei sisalda kodulinnuliha või -rupsi:

– – – – – – – – sisaldab toodet kergesti äratuntavatest tailihatükkidest, mille puhul ei saa nende suuruse tõttu kindlaks teha, kas need on pärit tagaosast, abaosast, seljatükist või kaelakarbonaadist, ning kus on nähtavad rasvaosakesed ja väikesed tarrendikogused

1602 49 19 9130

Vee ja valkude suhe lihas kuni 4,5

II LISA

Analüüsimeetodid (1)

1. Valgusisalduse määramine

Valgusisalduseks loetakse lämmastikusisaldust korrutatuna koefitsiendiga 6,25. Lämmastikusisaldus määratakse vastavalt ISO meetodile 937-1978.

2. CN-koodide 1601 ja 1602 alla kuuluvate toodete veesisalduse määramine

Veesisaldus määratakse vastavalt ISO meetodile 1442-1973.

3. Lisatud vee sisalduse arvutamine

Lisatud vee sisaldus arvutatakse valemi a – 4b alusel, kus:

a	=	veesisaldus,
b	=	valgusisaldus.

4. Kollageenisisalduse määramine

Kollageenisisalduseks loetakse hüdroksüproliini sisaldust korrutatuna koefitsiendiga 8. Hüdroksüproliini sisaldus määratakse vastavalt ISO meetodile 3496-1978.

(1) Käesolevas lisas nimetatud analüüsimeetodeid kohaldatakse käesoleva määruse jõustumise kuupäeval, piiramata selliste meetmete hilisemat muutmist. Need avaldab ISO sekretariaat, Rue de Varembé 1, Genf, Šveits.

III LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatustega

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2331/97	(EÜT L 323, 26.11.1997, lk 19).
Komisjoni määrus (EÜ) nr 739/98	(EÜT L 102, 2.4.1998, lk 22).
Komisjoni määrus (EÜ) nr 2882/2000	(EÜT L 333, 29.12.2000, lk 72).
Komisjoni määrus (EÜ) nr 507/2002	(EÜT L 79, 22.3.2002, lk 12).

IV LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 2331/97	Käesolev määrus
Artiklid 1 ja 2	Artiklid 1 ja 2
Artikkel 3	—
—	Artikkel 3
Artikkel 4	Artikkel 4
I ja II lisa	I ja II lisa
—	III lisa
—	IV lisa

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

18.9.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 249/15

KOMISJONI OTSUS,

4. juuni 2008,

riikliku abikava kohta, mida Prantsusmaa kavatseb rakendada kalandus- ja vesiviljelussektori toodete töötlemise ja turustamise toetamiseks (Fonds d’Intervention Stratégique des Industries Agro-Alimentaires – FISIAA)

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 2257 all)

(Ainult prantsuskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/738/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt eespool nimetatud artiklile, (1)

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

(1)

24. aprillil 2007 teatas Prantsusmaa komisjonile oma kavatsusest rakendada abikava, mille eesmärk on toetada kalandus- ja vesiviljelussektori tooteid töötlevaid ja turustavaid ettevõtjaid. Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (2) artikli 4 kohase esialgse uurimise raames esitati 7. juunil 2007 Prantsusmaale lisateabe taotlus, et saada selgitusi abikava õigusliku aluse ja abisaajate kohta. Prantsuse ametiasutused vastasid 11. juulil 2007. Komisjon saatis 11. septembril 2007 uue lisateabe taotluse, millele Prantsusmaa vastas 26. oktoobril 2007.

(2)

Komisjonil tekkisid tema käsutuses olevate andmete põhjal kahtlused, kas abikava on ikka ühisturuga kokkusobiv. 16. jaanuaril 2008 teavitas komisjon Prantsusmaad oma otsusest algatada ametlik uurimismenetlus, mis on sätestatud asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 ja määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklis 6.

(3)	Komisjoni otsus algatada ametlik uurimismenetlus avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (3) Komisjon kutsus kõiki huvitatud isikuid esitama kõnealuste meetmete kohta märkusi kuu aja jooksul.

(4)	Prantsusmaa esitas oma seisukohad 18. veebruari 2008. aasta kirjaga märkuse kujul. Komisjonile ei laekunud huvitatud isikutelt ühtegi muud märkust.

2. KIRJELDUS

(5)	Teatises esitatud andmete kohaselt on abikava eesmärk toetada üksnes riiklike laenude abil kalandus- ja vesiviljelussektori tooteid töötlevaid ja turustavaid ettevõtjaid.

(6)

Abikava eesmärk on anda toetust muudele ettevõtjatele kui väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, et ka need ettevõtjad saaksid kasutada sama abi, mida eraldatakse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele nõukogu 27. juuli 2006. aasta Euroopa Kalandusfondi määruse (EÜ) nr 1198/2006 raames. (4)

(7)

Abi rahastatakse toiduainetööstusesse tehtavate strateegiliste investeeringute fondist (Fonds d’Intervention Stratégique des Industries Agro-Alimentaires – FISIAA). See Prantsuse ametiasutuste loodud fond vastab põllumajandus- ja kalandusministeeriumi valitsusalasse kuuluvale riigieelarvereale. FISIAA-st saavad toetust taotleda kõik ettevõtjad, kes tegelevad asutamislepingu I lisas loetletud toodete töötlemise ja turustamisega. Seepärast kuuluvad selle alla nii põllumajandusettevõtjad kui ka kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtjad. 2007. aastal eraldatakse abi ainult ettevõtetele, kus töötab üle 750 töötaja või mille käive ületab 200 miljonit eurot. Prantsusmaa selgitustest ilmneb, et see eelistus säilib ka pärast 2007. aastat eraldatava abi puhul. Seda oletust kinnitab ka 2007. aasta detsembris avaldatud uue projektikonkursi tekst (vt põhjendus 9).

(8)

Teatisega on kaasas 2. märtsil 2007 algatatud projektikonkurss, et valida välja FISIAA eesmärkidele vastavad projektid. Prantsuse ametiasutuste sõnul oli see konkursikutse suunatud vaid põllumajandussektori ettevõtjatele ning tehnilises juhendis olid vaid „näitena” toodud abiandmistingimused kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtjatele.

(9)

17. detsembril 2007 avaldati uus konkursikutse, et valida välja projektid 2008. aastaks. Selles konkursikutses ei mainita otseselt kalandus- ja vesiviljelussektori toodete töötlemise ja turustamisega tegelevaid ettevõtjaid, kuid osutatakse kõikidele asutamislepingu I lisas loetletud toodetele (sh järelikult ka kalandus- ja vesiviljelussektori toodetele). Seal mainitakse ka uusi abikõlblikkuse eeskirju, mida kohaldatakse Euroopa Kalandusfondist (EKF) antava toetuse suhtes.

(10)

Sellest uuest projektikonkursist, mis kuulutati välja Prantsuse põllumajandus- ja kalandusministeeriumi veebilehel, (5) sai komisjon teada alles pärast ametliku uurimismenetluse algatamist. Uut konkurssi ei mainitud ka Prantsuse ametiasutuste 18. veebruari 2008. aasta kirjas. Ametiasutused piirdusid vaid märkusega, et „viivitus projektide heakskiitmisel takistas töötlusega tegelevaid ettevõtjaid osalemast FISIAA 2007. aasta projektikonkursil [mis kuulutati välja 2. märtsil 2007, aga millest teatati komisjonile 24. aprillil 2007]”.

(11)

Prantsuse ametiasutuste sõnul on FISIAA määratletud oma tegevusraamistikuga – see on põllumajandussektori ettevõtjatele suunatud abikava, mis on registreeritud numbri N 553/2003 all ja heaks kiidetud komisjoni 28. juuli 2004. aasta otsusega. (6) Seepärast on käesoleva otsuse sisuks olevast abikavast teatamise eesmärk laiendada seda tegevusraamistikku ka kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtjatele.

(12)

FISIAA 2007. aasta eelarveks on märgitud 13 miljonit eurot kõigile asjaomastele sektoritele (ühelt poolt põllumajandus ning teisalt kalandus ja vesiviljelus). Kuna see abikava on avatud kõigile neis kahes valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele, ei ole Prantsuse ametnike väitel praeguses etapis võimalik prognoosida, kui suur osa summast eraldatakse tegelikult kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtjatele.

(13)

Abikavast kaetavate kulude osas on konkursikutses täpsustatud, et FISIAA eesmärk on toetada ettevõtjate projekte, mis hõlmavad nii varalisi kui ka mittevaralisi investeeringuid, mis on „selgelt struktureeritud” ja/või „tugeva kaubandusliku rõhuasetusega” ja/või „innovaatilise iseloomuga”. Potentsiaalselt abikõlblikud on kõik investeeringud, mis on seotud toodete ladustamise, pakendamise, töötlemise ja/või turustamisega. Täpsemalt võivad nendeks investeeringuteks olla uute seadmete omandamise või projektiga seotud kinnisvara omandamise või sisseseadmise kulud, samuti kulutused projektis osalevatele isikutele või mittevaralised investeeringud, nagu patendid, uuringud, nõustamine. FISIAA-st antava abi osatähtsus on varaliste investeeringute puhul alla 15 % abikõlblikest kulutustest ja jääb mittevaraliste investeeringute puhul alla 100 000 euro.

3. MENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED

(14)

Kõnealuse abikava eesmärk on anda toetust muudele ettevõtjatele kui väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, selleks et ka nemad saaksid üksnes riiklike laenude kaudu kasutada sama abi, mida eraldatakse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele määruse (EÜ) nr 1198/2006 raames. Neid toetusi rahastatakse toiduainetööstusesse tehtavate strateegiliste investeeringute fondist (FISIAA).

(15)

Kõnealuse abikava kontrollimisel lähtuvalt kalandus- ja vesiviljelussektorile eraldatava riigiabi kontrollimise suunistest (7) (edaspidi „suunised”) tuleb aluseks võtta määruses (EÜ) nr 1198/2006 kehtestatud nõuded. Samas kui kalandusfondi ettenähtud meetmed kalandus- ja vesiviljelussektori toodete töötlemise ja turustamise valdkonnas hõlmavad üksnes väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, siis käesolev abikava on suunatud eelkõige muudele ettevõtjatele kui väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad.

(16)	Seepärast leiab komisjon, et kõnealuse abi kokkusobivus ühisturuga on kaheldav.

4. PRANTSUSMAA JA HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED

(17)	Prantsusmaa toetub kahele argumendile, et tõendada kalandus- ja vesiviljelussektori toodete töötlemiseks ja turustamiseks FISIAA-st antava abi kokkusobivust ühisturuga.

(18)

Esiteks osutab Prantsusmaa oma 26. oktoobri 2007. aasta kirjas esitatud märkusele, mille kohaselt ei arvanud komisjon, et abi andmine suurtele toiduainetööstuse ettevõtjatele võiks tuua kaasa konkurentsimoonutuste riski, kuna kalandus- ja põllumajandussektoris töötlemisega tegelevate ettevõtjate tegevusprofiil on enamasti sama, ja võimaldas nii liikmesriikidel anda neile riigiabi.

(19)	Sealsamas palub Prantsusmaa komisjonil täpsustada, miks on komisjon arvamusel, et 2007. ja 2008. aastal võib suuri ettevõtjaid toetada Kalanduse Arendusrahastust (FIFG), aga neile ei tohi anda samalaadset abi, mida rahastatakse üksnes riiklikest vahenditest.

5. HINNANG

(20)

Esiteks märgib komisjon, et FISIAA 2007. aasta projektikonkursi kutse avaldati 2. märtsil 2007 ja et selle vastuste tähtpäev oli 2. mai 2007, kusjuures Prantsuse ametiasutused teavitasid komisjoni oma kavatsusest avada see konkurss ka kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtjate projektidele alles 24. aprillil 2007. Teisisõnu, konkursikutse avaldati enne, kui komisjon sai üldse teada kalandus- ja vesiviljelussektori tooteid töötlevatele ja turustavatele ettevõtjatele suunatud abikavast, ja a fortiori enne, kui komisjon sai teha otsuse, kas see abikava on ühisturuga kokkusobiv. Sel põhjusel küsiski komisjon algul Prantsusmaalt, kas dokument, millest teda teavitati (st 2. märtsi 2007. aasta projektikonkursi kutse tekst), oli suunatud eranditult põllumajandussektori ettevõtjatele – mida Prantsusmaa kinnitas oma 11. juuli 2007. aasta kirjas („Esimene konkursikutse hõlmas ainult põllumajandussektori ettevõtjaid […] Seetõttu ei mainita FISIAA konkursikutses kalandus- ja vesiviljelussektori toodete töötlemise ja turustamisega tegelevaid ettevõtjaid enne, kui käesolev abikava on heaks kiidetud”). Vastasel juhul oleks abikava kvalifitseeritud ebaseaduslikuks (teatamata) abiks määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punkti f tähenduses.

(21)

Sama küsimus kerkis esile ka seoses uue projektikonkursiga, mille kutse avaldati 17. detsembril 2007 ja millest komisjon sai teada alles pärast ametliku uurimismenetluse algatamist (vt põhjendus 9). See uus konkursikutse on sõnastatud täpselt samamoodi nagu 2007. aasta konkursikutse ega maini seega kalandus- ja vesiviljelussektori toodete töötlemise ja turustamisega tegelevaid ettevõtjaid otseselt, kuid sarnaselt eelnevale konkursikutsele osutab ka see kutse esiteks asutamislepingu I lisale (mis hõlmab kalandus- ja vesiviljelussektori tooteid) ja teiseks määrusele (EÜ) nr 1198/2006.

(22)

Komisjon tuletab aga meelde, et riikliku abikava heakskiitmine ei toimu automaatselt ja et liikmesriik ei saa komisjoni otsust ette kindlaks määrata, kuni abikava uurimist ei ole lõpetatud. Neil põhjustel ei saa komisjon aktsepteerida väidet, mille kohaselt „takistas [kõnealuse abikava] heakskiitmisega viivitamine töötlemisega tegelevaid kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtjaid osalemast FISIAA 2007. aasta projektikonkursil”. Komisjoni jaoks on vastuvõetamatu ka see, et vahepeal avaldati teine konkursikutse, milles pole selgelt välistatud võimalust, et kalandussektori ettevõtjad võiksid saada FISIAA-st 2008. aastal toetust, ega ole märgitud isegi seda, et nende osalemine sõltub komisjoni eelnevast heakskiidust.

(23)

Asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 on sätestatud, et „igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, on ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust”.

(24)	Kõnealune abi, mis kujutab endast riigi eelarvest rahastatavat toetust (vt põhjendus 7), on kindlasti riigi antav abi.

(25)	Kuna abi andmise otsus tehakse riiklikul tasandil pärast seda, kui põllumajandus- ja kalandusministeeriumi talitused on teinud valiku konkursikutse raames esitatud projektidest, on selle abi andjaks riik.

(26)	Teatatud meetmed võivad mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust ja kahjustada konkurentsi, sest need soodustavad riigis töödeldud kalasaaduseid, seades teiste liikmesriikide toodangu ebasoodsamasse olukorda.

(27)	Sellest tulenevalt kujutab käesoleva otsuse sisuks olev abi endast riigiabi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(28)

Kuna tegu on kalandus- ja vesiviljelussektorile antava abiga, tuleb seda abi analüüsida suunistest lähtuvalt. Kõnealuste suuniste punktis 5.3 on sätestatud, et neid kohaldatakse alates 1. aprillist 2008„kogu riigiabi suhtes, millest teatatakse või mida kavatsetakse anda sel kuupäeval või pärast seda”. Kuna Prantsuse ametiasutuste sõnul ootasid nad komisjoni heakskiitu, selleks et toetada abikavast kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtjaid, järeldab komisjon, et abi ei oldud veel hakatud andma ja järelikult on õigustatud selle analüüsimine suuniste põhjal.

(29)	Suuniste punktis 3.2 osutatakse määruses (EÜ) nr 1198/2006 sätestatud kriteeriumidele. Järelikult tuleb kõnealuse abi kokkusobivust ühisturuga hinnata sellest määrusest lähtuvalt.

(30)

Komisjon märgib, et määruse (EÜ) nr 1198/2006 kohaselt hõlmavad Euroopa Kalandusfondist rahastatavad töötlemise ja turustamise abikõlblikud meetmed ainult väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid. Sellest tulenevalt on komisjon arvamusel, et käesoleva otsuse sisuks olev abi, mis on suunatud eranditult muudele ettevõtjatele kui väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, ei vasta Euroopa Kalandusfondi sekkumiskriteeriumidele.

(31)

Prantsuse ametiasutused ei vaidlusta seda analüüsi, sest nad osutavad, et „teine konkursikutse oli suunatud meresaaduste töötlemise ja turustamisega tegelevatele suurtele ettevõtjatele, st üle 750 töötaja ja rohkem kui 200 miljoni euro suuruse käibega ettevõtjatele, kuna Euroopa Kalandusfond ei hõlmanud neid, nagu ka põllumajandustoodete töötlemisega tegelevaid ettevõtjaid. […] Prantsuse ametiasutused on täiesti teadlikud sellest, et lähtudes kalandus- ja vesiviljelussektori 2004. aasta suunistest koostoimes Euroopa Kalandusfondi määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikliga 104 järeldab komisjon, et suurtele ettevõtjatele ei saa anda riigiabi”.

(32)

Siit nähtub, et Prantsusmaa õigustab kõnealust abikava kavatsusega ühtlustada kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtjate olukord riigiabi valdkonnas põllumajandussektori ettevõtjate olukorraga, kuivõrd viimati nimetatute jaoks kiideti 2004. aastal heaks samasugune abikava. Kuna tegu on aga kalandus- ja vesiviljelussektori abikavaga, mille jaoks on vastu võetud erisuunised, ei saa komisjon lubada, et selles valdkonnas kehtiks abikava, mis võeti vastu hoopis teise sektori jaoks. Samuti meenutab komisjon, et põllumajandusettevõtjatele suunatud abikava jäeti kehtima 31. detsembrini 2008 erandkorras ühenduse suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris 2007–2013) (8) punkti 196 alusel. Käesoleval juhul on aga tegu uue abikavaga, mida kohaldatakse kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtjate suhtes. Seepärast tuleb kõnealust abikava uurida selle sektori eeskirjade kohaselt, mitte lähtudes analoogiast muu kehtiva abikavaga, mis on vastu võetud hoopis teises valdkonnas ning kalandus- ja vesiviljelussektori riigiabi suhtes kohaldatavatest eeskirjadest erinevate eeskirjade alusel. Järelikult tuleb see argument kõrvale jätta.

(33)

Samamoodi ei saa nõustuda argumendiga, mille kohaselt võivad suurettevõtted saada 2007. ja 2008. aastal Kalanduse Arendusrahastust analoogilist toetust, et õigustada samasugustele ettevõtetele suunatud uut abikava, mida rahastatakse üksnes riiklikest vahenditest (vt põhjendus 19). Nimelt on halduseeskirjad, mis kehtivad struktuuriabi programmidele ja nende raames antavale abile ning teisalt riigiabile, üksteisest täiesti sõltumatud, välja arvatud juhul, kui tegu on otsese viitega (nagu suunistes, kus viidatakse määruses (EÜ) nr 1198/2006 kehtestatud nõuetele). Seepärast ei mõjuta käesoleva abikava suhtes kehtivaid eeskirju kuidagi asjaolu, et eelarve haldamisega seotud põhjustel saab Kalanduse Arendusrahastust eraldada veel abi programmiperioodide 1999–2006 eest.

6. KOKKUVÕTE

(34)	5. osas esitatud analüüsi põhjal tuleb järeldada, et FISIAA kaudu kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtjatele antav abi, millest Prantsusmaa teatas 24. aprillil 2007, on ühisturuga kokkusobimatu,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Prantsusmaa abikava, millega soovitakse toetada kalandus- ja vesiviljelussektori toodete töötlemise ja turustamisega tegelevaid ettevõtjaid toiduainetööstusesse tehtavate strateegiliste investeeringute fondi (Fonds d’Intervention Stratégique des Industries Agro-Alimentaires – FISIAA) kaudu, on ühisturuga kokkusobimatu.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Prantsuse Vabariigile.

Brüssel, 4. juuni 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joe BORG

(1) ELT C 61, 6.3.2008, lk 8.

(2) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.

(3) Vt joonealune märkus 1.

(4) ELT L 223, 15.8.2006, lk 1.

(5) http://agriculture.gouv.fr/sections/presse/communiques/2eme-appel-projets-pour

(6) ELT C 214, 1.9.2005, lk 4.

(7) ELT C 84, 3.4.2008, lk 10.

(8) ELT C 319, 27.12.2006, lk 1.

18.9.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 249/23

EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS

nr 127/07/COL,

18. aprill 2007,

uurimis- ja arendustegevuse riigiabi kohta, mida Norra teadusnõukogu andis tarkvara Turborouter arendamiseks (Norra)

EFTA JÄRELEVALVEAMET, (1)

VÕTTES ARVESSE Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, (2) eriti selle artikleid 61–63 ja protokolli 26,

VÕTTES ARVESSE EFTA riikide vahelist järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitlevat lepingut, (3) eriti selle artiklit 24,

VÕTTES ARVESSE järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikeid 2 ja 3 ning II osa artikleid 1, 4, 6, artikli 7 lõiget 3, artikleid 10, 13, 14, 16 ja 20, (4)

VÕTTES ARVESSE järelevalveameti suuniseid (5) EMP lepingu artiklite 61 ja 62 kohaldamiseks ja tõlgendamiseks, eriti selle 14. peatükki „uurimis- ja arendustegevusele antav riigiabi”,

VÕTTES ARVESSE järelevalveameti 14. juuli 2004. aasta otsust nr 195/04/COL 3. protokolli II osa artiklis 27 osutatud rakendussätete kohta, (6)

VÕTTES ARVESSE järelevalveameti 1. detsembri 1994. aasta otsust nr 217/94/COL, milles esitati Norrale asjakohased ettepanekud, sealhulgas tööstusliku uurimis- ja arendustegevuse programmi abikava meetmete kohta,

VÕTTES ARVESSE et Norra nõustus 19. detsembril 1994. aasta kirjas soovitatud meetmetega,

VÕTTES ARVESSE järelevalveameti 8. märtsi 2006. aasta otsust nr 60/06/COL algatada ametlik uurimismenetlus uurimis- ja arendustegevuseks antud riigiabi kohta, mida Norra teadusnõukogu andis tarkvara Turborouter arendamiseks, (7)

OLLES KUTSUNUD asjast huvitatud isikuid üles esitama käesoleva otsuse kohta oma märkusi ja võttes arvesse nende märkusi,

ning arvestades järgmist:

I. ASJAOLUD

1. Menetlus

5. märtsi 2002. aasta kirjaga (dokument nr 02-1733-A) sai järelevalveamet kaebuse selle kohta, et Norra on andud Norra teadusnõukogu (edaspidi „RCN”) vahendusel riigiabi mitmele tarkvara Turborouter arendamisega seotud uurimisprojektile.

26. aprilli 2002. aasta kirjas (dokument nr 02-2605-D) palus järelevalveamet Norra ametiasutustelt teavet. Norra kaubandus- ja tööstusministeerium vastas 3. juuni 2002 aasta kirjaga (dokument nr 02-4177-A), milles sisaldusid RCNi märkused nn Turborouteri projekti kohta.

Pärast kirjavahetust Norra ametiasutustega (8) teavitas järelevalveamet 8. märtsi 2006. aasta kirjaga (juhtum nr 363353) Norra ametiasutusi otsusest algatada Norra teadusnõukogu poolt tarkvara Turborouter arendamiseks uurimis- ja arendustegevuse riigiabi andmise kohta järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 2 sätestatud menetlus.

7. aprilli 2006. aasta kirjas esitasid Norra ametiasutused oma märkused järelevalveameti otsuse kohta algatada ametlik uurimismenetlus.

Järelevalveameti otsus nr 60/06/COL menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas ja selle EMP kaasaandes. (9) Järelevalveamet kutsus asjast huvitatud isikuid üles esitama oma märkusi.

Järelevalveamet sai märkused ühelt huvitatud isikult. 1. detsembri 2006. aasta kirjaga (juhtum nr 400677) edastas järelevalveamet need märkused Norra ametiasutustele. Norra ametiasutused esitasid oma märkused haldus- ja reformiministeeriumi 8. jaanuari 2007. aasta kirjaga (juhtum nr 405517), millega edastati haridus- ja teadusministeeriumi 5. jaanuari 2007. aasta kiri.

2. Norra teadusnõukogu vahenditest rahastatud neli tarkvara Turborouter arendamisega seotud projekti

2.1. Projektide kirjeldus

Alljärgnevalt on amet esitanud üksnes hinnatavate projektide lühitutvustuse. Kõikide projektide täpse kirjelduse leiab järelevalveameti otsusest nr 60/06/COL. (10)

2.1.1. Projekt 40049 – „Meretranspordi- ja logistikaalane strateegiline tegevus” (tarkvara Turborouter esimene versioon)

Turborouter on laevade sõidugraafiku optimeerimise programm, (11) mille abil saab otsustada, millisele laevale milline last määrata. Selles on ühendatud koordineerijate teadmised ja kogemused ning arvuti arvutusoskus. Turborouter põhineb elektroonilistel merekaartidel, millele saab kuvada sõidugraafikuid, ning see sisaldab andmebaasi laevade, sadamate, lastide jms kohta; sadamatevaheliste kauguste automaatset arvutamist; laevade asukoharaporteid ja eeldatava saabumisaja automaatset värskendamist, keerukaid lahendusi laevade sõidugraafikute optimeerimiseks ning sõidugraafiku näitlikustamise või käsitsi arvutamise võimalusi.

Tarkvara Turborouter esimene pilootversioon töötati välja projekti 40049 „Meretranspordi- ja logistikaalane strateegiline tegevus” ühe allprojektiga seotud uuringute esimesel aastal. See allprojekt kandis nimetust „Ühtsete veo- ja logistikakettide kavandamise ja toimimise meetodid ja analüütilised vahendid” („Methods and analytical tools for design and operation of integrated transport and logistics chains”),

2.1.2. Tarkvara Turborouter edasine arendamine

Norra ametiasutuste esitatud teabe kohaselt valis RCN uurimis- ja arendustegevuse toetamiseks välja mitmeid tarkvarapaketi Turborouter arendamisega seotud projekte.

2.1.2.1. Projekt 138811 – „AlgOpt”

Kõnealuse projekti eesmärk (12) oli töötada välja algoritmid ja teha praktilisi katseid laevade optimaalse kasutuse väljaarvutamiseks, arvestades, et laadida tuleb erinevate klientide veoseid ning võttes arvesse nõudeid veoste laadimise ja sihtsadamas lossimise aja kohta, võimalust vedada ühel reisil koos teatud arvu erinevaid puistlaste, samuti asjaolu, et mitte kõik kasutusel olevad laevad ei sobi kõigi sadamate või kõigi klientide teenindamiseks. Algoritmide alusel tuli välja töötada tarkvaralahendus, mille üle kasutaja säilitaks täieliku kontrolli ning võimaluse ignoreerida algoritmide pakutud lahendusi.

Norra ametiasutuste esitatud teabe alusel oli projekt „AlgOpt” üksnes eeluuring, millega tehti kindlaks kasutaja soovid ja uuriti Turborouteri kasutusvõimalusi lepingupartneri Beltship Management AS töös.

2.1.2.2. Projekt 144265 – „Shiplog II”

„Shiplogi” projekti raames tegeldi peamiselt meretranspordiga. Kõnealune projekt (13) pidi tuginema sellele eelnenud „Shiplogi” projekti (mis ei hõlmanud Turborouteri kasutamist) tulemustele ning keskenduma kaupade uksest-ukseni kättetoimetamise tingimustele meretransporti kasutamise korral. Üks peamisi töösuundi oli programmide „Transport Chain Management System” (TCMS) ja Turborouter ühendamine, mille tulemusena oleks välja töötatud asjakohane liides ning loodud Turborouteri ja TCMSi vaheline teabevahetus. Kõnealune projekt ei osutunud edukaks peamiselt seetõttu, et TCMSi ja Turborouterit ei olnud võimalik edukalt ühendada.

2.1.2.3. Projekt 144214 – „Laevanduse sõidugraafikute optimeerimise pakett”

Konkurentsieelse uurimisprojekti „Laevanduse sõidugraafikute optimeerimise pakett” eesmärk oli töötada välja algoritmid kaasaegsete lahenduste leidmiseks ülikeerukate laevandustoimingute ja sõidugraafikute optimeerimiseks. Norra ametiasutused on selgitanud, et algoritmide pakett on ülimalt valdkonna- ja ettevõttespetsiifiline ning peab seetõttu olema ettevõtte omanduses, mitte osa Turborouteri standardpaketist.

2.2. Nelja riigiabijuhtumi ja Norra tööstusliku uurimis- ja arendustegevuse programmi abikava vaheline seos

Norra ametiasutuste esitatud teabe kohaselt anti käesolevas otsuses käsitletavale neljale abisaajale abi tööstusliku uurimis- ja arendustegevuse programmide abikava raames (brukerstyrte forskningsprogrammer).

Tööstusliku uurimis- ja arendustegevuse programmide nime kandev abikava (brukerstyrte forskningsprogrammer), mida haldab RCN, loodi enne EMP lepingu jõustumist.

1994. aasta detsembris võttis järelevalveamet vastu otsuse mitme uurimis- ja arendustegevuse abikava kohta, mis olid Norras loodud juba enne EMP lepingu jõustumist, sealhulgas ka tööstusliku uurimis- ja arendustegevuse programmide abikava (brukerstyrte forskningsprogrammer, juhtum 93-183) kohta. Kõnealuses otsuses tegi järelevalveamet ettepaneku võtta asjakohaseid meetmeid abikava kooskõlla viimiseks EMP lepingu riigiabi eeskirjadega. (14) Täpsemalt soovitas järelevalveamet Norrale viia sisse üksikasjalikud sätted, mis tagaksid, et abi andmine toimuks kooskõlas riigiabi suuniste 14. peatüki põhimõtetega.

Norra nõustus asjakohaste meetmetega, mida järelevalveamet oli soovitanud oma 19. detsembri 1994. aasta kirjas. Asjakohaste meetmetega nõustumine viitas sellele, et abi andmine tööstusliku uurimis- ja arendustegevuse programmi raames pidi edaspidi toimuma kooskõlas 1994. aastal vastu võetud järelevalveameti uurimis- ja arendustegevusele antava riigiabi suunistega.

RCN andis nendele projektidele abi tööstusliku uurimis- ja arendustegevuse programmide abikava raames.

3. Otsuses nr 60/06/COL avaldatud järelevalveameti kahtlused

Järelevalveamet otsustas 8. märtsil 2006 algatada järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artikli 1 lõikes 2 sätestatud ametliku uurimismenetluse seoses uurimis- ja arendustegevuse riigiabiga, mida RCN andis tarkvara Turborouter arendamiseks (otsus nr 60/06/COL). Algatamise otsuses kirjeldas järelevalveamet kaebust, RCNi vahenditest rahastatud Norra nelja tarkvara Turborouter arendamisega seotud projekti ning nelja abiandmise juhtumi ja Norra tööstusliku uurimis- ja arendustegevuse programmi abikava vahelist seost.

Järelevalveamet koostas üksikasjaliku hinnangu õigusraamistikule, mida kohaldatakse kõnealuse nelja projekti suhtes. (15) Pärast järelevalveameti otsusega nr 217/94/COL soovitatud asjakohaste meetmete aktsepteerimist pidi mis tahes abi andmine tööstusliku uurimis- ja arendustegevuse programmi raames toimuma kooskõlas 1994. aasta uurimis- ja arendustegevusele antava riigiabi suunistega. Seega jääks mis tahes uurimis- ja arendustegevuse programmide abikava raames antud abi, mis ei vasta 1994. aasta uurimis- ja arendustegevusele antava riigiabi suuniste sätetele, väljapoole abikava reguleerimisala. Järelikult oleks tegemist uue eraldiseisva abiga, mille kohta tuleb järelevalveametit eraldi teavitada ja mida tuleb eraldi hinnata abi andmise ajal kohaldatud uurimis- ja arendustegevusele antava riigiabi suuniste alusel.

Ametliku uurimismenetluse algatamise põhjuseks on see, et järelevalveamet väljendas mitme punkti osas kahtlust, kas neli asjakohast uurimis- ja arendustegevuse projekti on saanud toetusi tööstusliku uurimis- ja arendustegevuse programmi abikava raames.

Järelevalveamet kahtlustas, et nende projektidega ületati rakendus- või konkurentsieelse uuringu piire, mille eesmärk on kaubandusliku toode. Piir pilootprojekti, mida ei saa kaubanduslikel eesmärkidel kasutada, ja müügivalmis lõpptoote vahel tundus selle juhtumi puhul ülimalt hajus, sest tarkvara tuleb iga uue lõppkasutaja iga uue rakenduse puhul uuesti kohandada. Järelevalveamet seadis kahtluse alla, kas tarkvara Turborouter edasine arendamine lõppkasutaja konkreetsete vajadustega arvestatavate rakenduste väljatöötamiseks käib rakendusuuringute mõiste alla.

Menetluse selles etapis teadaoleva teabe kohaselt ei olnud järelevalveametil võimalik tuvastada, kas need projektid olid liigitatud korrektselt konkurentsieelseks arendustegevuseks või olid vastupidi riigiabi saamiseks juba turule liiga lähedal.

Lisaks sellele tekkisid järelevalveametil kahtlused projektide rahastamise suhtes, eelkõige omafinantseeringu osas, mida projektidest abisaajad tegid mitterahaliste sissemaksetena.

Pärast kaebuse esitaja vastuväidete läbivaatamist tekkis järelevalveametil kahtlus, et projektide kogumaksumust on abisaavate ettevõtete tegevuskulude katmiseks kunstlikult suurendatud ning et projektide tegelikud uurimiskulud ei vasta RCN antud summadele.

Järelevalveametile tundus, et teadusinstituudil Marintek, mis töötas välja tarkvara Turborouter esimese versiooni, olid vajalikud teadmised ja tehnoloogiline pädevus projekti läbiviimiseks olemas. Seetõttu tundus mõistlik eeldada, et suurema osa tööst tegid ära selle asutuse töötajad. See viitaks sellele, et põhimõtteliselt pidid teiste osalevate ettevõtete töötajad tõenäoliselt olema seotud kasutajate vajaduste määratlemisega ja mõningal määral katsetamisega. Selle võrra, kui palju võis osalevate ettevõtete mitterahaline sissemakse mitte vastata teadusuuringute kuludele, oleksid uurimisprojekti kogukulud madalamad ja abi osatähtsus kõrgem.

Neil põhjustel tekkisid järelevalveametil kahtlused nii selle suhtes, kas eespool nimetatud projektidele antud abi oli kooskõlas kohaldatavate uurimis- ja arendustegevusele antava riigiabi suunistega kui ka selles suhtes, kas abisaajad olid kasutanud abi uurimis- ja arendustegevuse programmide abikava raames aktsepteeritud asjakohaseid meetmeid rikkudes.

4. Kolmandate isikute märkused

Järelevalveamet sai 24. novembril 2006. aastal huvitatud isikult märkused, mis olid pigem üldist laadi, kui seotud kahtlustega, mida järelevalveamet oli avaldanud otsuses nr 60/06/COL algatada ametlik uurimismenetlus seoses uurimis- ja arendustegevuse riigiabi andmisega tarkvara Turborouter arendamiseks. See isik väitis, et Norra teadusnõukogu oli andnud olulist abi uuele projektile nimetusega OPTIMAR. (16) Ajavahemikus 2005–2009 oli nimetatud projekt täies ulatuses Norra teadusnõukogu rahastada. Seda projekti juhib Norra Teaduse ja Tehnoloogia Ülikooli rakendusuuringute teaduskond Trondheimis. Projekti lõppeesmärk on arendada Turborouterit edasi müügivalmis tooteks, mille suunas tegevus juba toimub.

Eespool mainitud isik lisas: „Prof Marielle Christiansen (OPTIMARi projektijuht Trondheimis) usub, et vaatamata asjaolule, et tegemist on avaliku uurimisprogrammiga, mille eesmärk on baasi laiendamine kõigi Norra ettevõtete jaoks, on ettevõtetel väga keeruline selles programmis osaleda ja selle tulemustest osa saada, sest programmi raames tehakse juba tihedat koostööd SINTEFi ja MARINTEKiga ning programmi tulemusi on lubatud nende äriühingutega jagada (SINTEF ja MARINTEK on mõlemad Trondheimis asuvad instituudid, millel on erinevatel põhjustel tihedad sidemed Norra Teaduse ja Tehnoloogia Ülikooliga).”

Mainitud isiku arvates „on Turborouter selles küsimuses ühendav element, sest kogu Norra Teaduse ja Tehnoloogia Ülikooli/rakendusuuringute teaduskonna/Marinteki/SINTEFi personal näeb TURBOROUTERis oma ühist eesmärk”.

Sama isik väidab, et TURBOROUTERi arendamisega töötavad ettevõtted saavad nüüd Norra Teaduse ja Tehnoloogia Ülikooli kaudu veelgi rohkem riigiabi alusuuringute vahendite näol.

Lõpuks väidab ta, et ükski Turborouteri arendamiseks vahendeid saanud ettevõte ei kasutanud Turborouterit, mille põhjal jõudis kõnealune isik järeldusele, et uurimisprojekti raames saadud vahendite puhul oli tegemist üksnes toetusega igapäevaste kulude katmiseks.

5. Norra ametiasutuste märkused

5.1. Märkused järelevalveameti otsuse kohta algatada ametlik uurimismenetlus

5.1.1. Haldus- ja reformiministeeriumi märkused

Haldus- ja reformiministeerium viitas oma 7. aprilli 2006. aasta kirjas järelevalveameti otsuses nr 60/06/COL kirjeldatud kirjavahetusele Norra ametiasutustega. Norra ametiasutused viitasid ka järelevalveameti ja Norra ametiasutuste kohtumistele oktoobris 2002 ja septembris 2004 ning lisasid, et üks kohtumine toimus ka 22. mail 2003 Brüsselis.

Norra ametiasutused juhtisid tähelepanu sellele, et järelevalveameti otsuses nr 60/06/COL ei kirjeldatud, kuidas Turborouteri programmile antud abi EMPs või kolmandatel turgudel konkurentsi moonutab. Nende arvates tuleb seda selgitada, sest Turborouteri uurimis- ja arendustegevuse programm ei andnud oodatud tulemusi. Kuigi Norra ametiasutused möönsid, et projektist saadud mittemateriaalset oskusteavet on jagatud teiste uurimis- ja arendustegevuse projektidega, ei pidanud nad tõendatuks, et see oleks mõjutanud konkurentsi siseturul või kolmandate riikide turgudel.

Norra ametiasutused seadsid kahtluse alla kaebuse esitaja mõned väited, mida korrati järelevalveameti otsuses, eelkõige otsuse nr 60/06/COL 3. lehekülje kolmandas lõigus kirjeldatud väited ning neid toetav tsitaat kaebuse esitajalt.

Norra ametiasutused küsisid esiteks, mille põhjal sai kaebuse esitaja liigitada projektid turule liiga lähedal olevaiks. Ühtlasi küsisid nad, kuidas oli kaebuse esitajal võimalik väita, et uurimis- ja arendustegevuse tulemusi ei ole levitatud, olenemata sellest, et programmi omandiõiguse sai Marintek. Viimaks huvitas neid ka see, kuidas oli kaebuse esitajal võimalik väita, et osalevate ettevõtete omafinantseering oli tegelikkuses väiksem kui taotluses näidatud. RCN väidab, et kaebuse esitaja palvet näha taotlusvorme ning uurimis- ja arendustegevuse lepinguid keelduti täitmast, viidates ametisaladusele. Sellest lähtudes leidsid Norra ametiasutused, et kaebuse esitaja väidetel ei ole piisavalt alust. Norra ametiasutused lisasid: „Kaebuse esitaja väited, et vastavate ettevõtete omafinantseering oli madalam taotluses väidetust, viitavad sellele, et neid firmasid süüdistatakse riigiabi väärkasutuses. See tõstab küsimuse ka Turborouteri projektis osalenud ettevõtete õiguskindluse kohta. Seepärast peavad kaebuse esitaja sellised väited olema selgelt põhjendatud.”

5.1.2. Norra teadusnõukogu märkused

Haldus- ja reformiministeeriumi eespool nimetatud kirjale lisatud kirjas kommenteeris Norra teadusnõukogu (edaspidi RCN) järelevalveameti otsust nr 60/06/COL. RCN juhtis tähelepanu sellele, et oli järelevalveametile edastanud kogu palutud asjakohase teabe ja selgitused, sealhulgas RCNi vahenditest rahastatud Turborouteri arendamisega seotud nelja projekti projektdokumentatsiooni kõik koopiad. RCNi väitel oli kohtumistel ja kirjavahetuses kuni Norra ametiasutuste saadetud 20. juuni 2003. aasta kirjani (kaasa arvatud) ainukeseks lahtiseks küsimuseks projektide korrektne liigitamine vastavalt uurimis- ja arendustegevusele antava riigiabi suunistele.

Projektide kirjelduse kohta väitis RCN, et järelevalveameti otsuse nr 60/06/COL projektide rahastamist kirjeldavad tabelid ei vastanud täpselt tekstis antud arvudele. RCNi poolt projektidele eraldatud vahendid koosnesid kahest osast. Üks osa vahendeid oli tegelikult erakapital Norra Laevaomanike Liidult, ülejäänu tuli riiklikest fondidest. Olukord on esitatud järgmises tabelis, mis on identne järelevalveameti 11. aprilli 2003. aasta kirjas esitatud arvudega. Projekti 138811 „AlgOpt” osas on otsuse nr 60/06/COL tabelis antud arvud projekti alguse seisuga. Projekti käigus anti juurde lisavahendeid 100 000 norra krooni, millest 25 000 norra krooni eraldas RCN.

Tabel 1

RCNilt toetust saanud projektid, sealhulgas Turborouteri arendamine

	p 40049		p 144265		p 138811		p 144214
	Meretranspordi- ja logistikaalane strateegiline tegevus		Shiplog II		AlgOpt		Laevanduse sõidugraafiku optimeerimise pakett
	tuhandetes norra kroonides	%	tuhandetes norra kroonides	%	tuhandetes norra kroonides	%	tuhandetes norra kroonides	%
Omavahendid	4 500	43	800	13	625	61	1 950	28
Muu erakapital	0	0	3 250	52	75	7	2 750	39
Muud riiklikud vahendid	0	0	0	0	0	0	0	0
RCN prog MARITIM	6 000	57	2 150	35	325	32	2 300	33
sealhulgas NSA	1 380	13	750	12	120	12	805	12
sealhulgas riiklikud	4 620	44	1 400	23	205	20	1 495	21
Vahendid kokku	10 500	100	6 200	100	1 025	100	7 000	100
Tööjõu- ja kaudsed kulud	8 700	83	800	13	545	53	4 100	59
Uurimis- ja arendustegevuse ost	600	6	2 150	35	380	37	2 900	41
Seadmed	450	4	100	2	0	0	0	0
Muud tegevuskulud	750	7	3 150	51	100	10	0	0
Üldmaksumus	10 500	100	6 200	100	1 025	100	7 000	100
Lepingupartner	Marintek		UECC		Beltship Management AS		Beltship Management AS
Osalejad	NTNU		Marintek		Marintek		Marintek
			R.S. Platou Shipbrokers				Iver Ships AS
			Iver Ships AS				Shipnet AS
			LogIT AS				Laycon Solutions AS
			Lorentsen & Stemoco AS
			Astrup Fearnleys AS
			DFDS Tollpost Globe
			Shipnet AS
			Wallenius Wilhelmsen
			SINTEF Tele og data
Projekti kestus	01.1996–12.1998		01.2001–12.2002		01.2000–10.2000		01.2001–12.2002

Otsuses nr 60/06/COL esitatud järelevalveameti märkuse kohta, et RCNil ei olnud kontrolli selle üle, kuidas jagati abisaajate omafinantseeringuid erinevatele tegevustele ning kas nende jagamine oli otstarbekohane, arvas RCN, et nad on järelevalveametiga peetud eelnevas kirjavahetuses (17) kirjeldanud, kuidas kontrolliti abikõlblikke kulusid enne abi väljamaksmist lepingupartneritele ja kuidas jagati erinevaid finantseeringuid.

Projektide 138811 „AlgOpt”, 144265 „Shiplog II” ja 144214 „Laevanduse sõidugraafiku optimeerimise pakett” liigitamise osas kinnitas RCN uuesti, et kõik kolm projekti liigitati konkurentsieelseks arendustegevuseks pärast põhjalikku projektitaotluste hindamist, mis viidi läbi vastavalt RCNi projektide hindamise korrale ja suunistele. Vastav kord ja suunised kehtestati selleks, et tagada tööstusliku uurimis- ja arendustegevuse programmi abikava alusel antava abi andmine kooskõlas riigiabi suuniste 14. peatükis kehtestatud põhimõtetega.

RCN selgitas, et RCN kontrollib oma tegevust sisemise kvaliteedi tagamise süsteemi abil. Selle süsteemi nimi on DOKSY. DOKSY on RCNis järgitavate suuniste, menetluste ja tavade mahukas dokumentide kogu. Üks nendest dokumentidest on käimasolevale projektile antud abi osatähtsuse määramise suunised. See asutusesisene dokument nr DOKSY-5-6-1-4-IE pealkirjaga „Støtteandel etter EØS-bestemmelser” (abi osatähtsus vastavalt EMP eeskirjadele) on kooskõlas järelevalveameti uurimis- ja arendustegevusele antava riigiabi suunistega. Dokumendis kasutatavad mõisted ja asjakohased abi osatähtsused on kooskõlas järelevalveameti uurimis- ja arendustegevusele antava riigiabi suuniste erinevate uurimis- ja arendustegevuse etappide mõistetega. Kõigi RCNilt abi saavate projektide hindamine ja liigitamine toimub DOKSY suuniste alusel.

Pärast 1999. aastat on kõiki projekte hinnatud lisaks DOKSY 5-6-1-4-IE ka arvutisüsteemi Provis abil. Provise süsteemi on kirjeldatud dokumendis Doksy nr 5-6-1-2-EE „Prosjektvurdering i Provis”. Provises hinnatakse igat projekti üheteistkümnest erinevast aspektist lähtudes. Kõige olulisemad uuringukategooriate liigitamisega seotud aspektid Provises on aspekt nr 3 „Uuringu sisu” ja aspekt nr 9 „Lisaväärtus”. Iga aspekti kohta on mitmed kriteeriumid ja tunnused, mida kasutatakse projekti aspektidega vastavuse iseloomustamiseks.

Aspekti nr 3 hindamise suunistes (Doksy nr 5-6-1-2-IE) on rõhutatud, et „uuringu sisu määrab selle, kui palju luuakse projektiga uusi teadmisi”. See kriteerium on otseselt seotud uurimis- ja arendustegevusele antava riigiabi suuniste tööstusuuringute osaga, mis sisaldab nõuet, et tegevus on „suunatud uute teadmiste omandamisele”.

Aspekti nr 9 hindamise suunistes (Doksy nr 5-6-1-2-EE) on järgmine kirjeldus: „Lisaväärtus näitab, millisel määral mõjutab teadusnõukogu antav abi jõupingutusi, tegevust, tulemusi ja kõrvalmõjusid, mida ilma abi andmiseta ei oleks saavutatud.” See kriteerium on seotud uurimis- ja arendustegevuseks antava riigiabi suuniste 14. jao lõikega 7 „Uurimis- ja arendustegevuse stimuleeriv mõju”.

Selle alusel väitis RCN, et kuna projektide põhjalik hindamine toimus kooskõlas RCNi projektide hindamise korra ja suunistega, siis ei tohiks olla kahtlusi nende korrektse liigitamise suhtes. RCN vaatas pärast kaebuse esitamist ja esialgse uurimise algatamist need projektid veelkord üle ning jäi siiski oma esialgse seisukoha juurde:

„Kohtumisel Brüsselis 22. mail 2003 arutati teatavate tegevuste liigitamist kahe projekti (nr 40049 ja nr 144214) puhul. Selle kohtumise tulemusel saadetud 20. juuni 2003. aasta kirjas väitsime, et RCNi põhimõtteline seisukoht oli, et kõik projekti nr 40049 tegevused on liigitatavad vähemalt tööstusuuringutena ning et kõik projekti nr 144214 tegevused on liigitatavad vähemalt konkurentsieelse arendustegevusena. Me näitasime järelevalveametile, et projektidele antud abi kogusumma jäi uurimis- ja arendustegevusele antava riigiabi suuniste 14. jao lõike 5 punkti 2 alapunktis 5 määratletud kaalutud keskmise lubatud piiresse. See jääb samaks isegi juhul, kui vaidlusalused tegevused projekti nr 144214 alt välja jätta. Sarnased kaalutlused ja arvutused on võimalikud ka projektide 138811 ja 144265 puhul. Selles kontekstis viitaksime ka asjaolule, et kõigi kolme projekti (138811, 144214 ja 144265) puhul oli tegemist ettevõtete ja riiklike teadusüksuste (antud juhul Marinteki) vahelise tõhusa koostööga. Uurimis- ja arendustegevuseks antava riigiabi suuniste 14. jao lõike 5 punkti 3 alapunkti 5 taande b kohaselt võib nende konkurentsieelse arendustegevusena liigitatud tegevuste abi osatähtsus olla kuni 35 %. Samas on järelevalveamet väljendanud oma kahtlust ka projektide rahastamise ja abi osatähtsuste osas. Väike erinevus otsuse 60/06/COL leheküljel 17 esitatud tabelites 1 ja 2 projekti 138811 „AlgOpt” arvudes on lahti seletatud eespool 1 jao lõike 3 punktis a. Käesoleva kirja selles jaos esitatud tabelis on esitatud korrektsed arvud koos Norra Laevaomanike Liidu sissemaksega.”

Seoses projekti 144265 „Shiplog II” kohta esitatud järelevalveameti märkustega, mille kohaselt on RCNi eraldatud summa võrdne sisseostetava uurimis- ja arendustegevuse jaoks vajaliku summaga, väitis RCN, et see ei tähenda, et projekti „Shiplog II” investeeritud erakapitali ei kasutatud uurimis- ja arendustegevuseks: „Tööstuslike projektide puhul, mida saavad kasutada eraettevõtted, me üldjuhul julgustame eraettevõtete ja riiklike uurimisasutuste vahelist koostööd. Sellise koostöö edendamiseks võib teatud tööstuslike projektide konkursikutsetes olla tingimus, et taotlust hinnatakse positiivselt, kui teadusasutustelt (instituutidelt või ülikoolidelt) sisseostetava uurimis- ja arendustegevuse maht on vähemalt sama suur kui RCNi poolt antav abi. Sellise lähenemisviisi eemärk on soodustada erasektori investeeringuid teadusasutustest ostetavasse uurimis- ja arendustegevusse. See on põhjus, miks RCNi antud vahendid on mitmes projektis täpselt võrdsed uurimis- ja arendustegevuse teenuste ostmiseks vajaliku summaga.”

Järelevalveamet märkis oma otsuses nr 60/06/COL, et on küsitav, kas RCNi selline lähenemisviis ajendas abisaajad uurimis- ja arengutegevuse kuludena näitama ka oma tavapäraseid tegevuskulusid. Seetõttu küsiti, kas projekti kogumaksumust on suurema riikliku rahastamise saamise eesmärgil kunstlikult suurendatud. RCN arvates ei ole arusaadav, kuidas RCNi uurimis- ja arendustegevuse ostmist edendav lähenemine sellistele tulemustele viia.

RCN selgitas oma 31. jaanuari 2005. aasta kirjas järelevalveametile nende projektide ajal kehtinud projektikulude dokumenteerimist: „Kõnealuste projektide lepingupartneritel tuli esitada kolm korda aastas kuluaruanne (regnskapsrapport) üksikasjalike projekti kuludega, sealhulgas seotud isikute nimede, iga isiku töötundide arvu ja projektist arvestatava tunnitasuga. Aruande allkirjastab projekti eest vastutav isik. Aasta lõpus kontrollitakse aasta saldosid, mille allkirjastab vannutatud audiitor. Audiitor ei ole lepingupartneri töötaja. RCNi toetus sõltus esitatud aruannete kinnitamisest.”

RCN teavitas järelevalveametit, et ta oli võtnud ühendust lepingupartneritega United European Car Carriers (UECC) ja Jebsens (ettevõtte Beltship Management õigusjärglane) ning palunud täiendavaid dokumente kõnealuste projektide kulude kohta. Jebsensi 17. märtsi 2006. aasta kiri ja UECC 29. märtsi 2006. aasta kiri on järelevalveametile edastatud. UECC kirjaga esitatud projekti 144265 Shiplog II kuluaruanded sisaldavad ka teiste osalenud partnerite allkirjastatud kuluaruandeid. Ettevõtetel ei olnud üldist töötundide registreerimise süsteemi, mis tähendab, et projektitöö tunnid kajastuvad vaid RCNile kolm korda aastas saadetud kuluaruannetes. Täpsemat dokumentatsiooni ei ole. RCN on seisukohal, et projektide kulusid tuleb hinnata olemasolevate kuluaruannete järgi.

RCN viitas ka sellele, et kõnealused kuluaruanded olid kooskõlas RCNi aruandluskorraga ning abisaajad olid täitnud kõik oma toetuslepingu järgsed kohustused. RCN on seisukohal, et „kui ei ole selgeid tõendeid vastupidise kohta, siis ei ole alust uskuda, et abi oleks vääralt kasutatud”.

5.2. Märkused kolmandate isikute märkuste kohta

Norra ametiasutused esitasid tähelepanekud kolmandate isikute märkuste kohta haldus- ja reformiministeeriumi 8. jaanuari 2007. aasta kirjaga (juhtum nr 405517), millega edastati haridus- ja teadusministeeriumi 5. jaanuari 2007. aasta kiri.

Norra ametiasutused on seisukohal, et projekti OPTIMAR kohta esitatud märkused ei anna mingit teavet järelevalveameti otsuse 60/06/COL subjektiks oleva nelja projekti kohta: „Kuigi sõnaselgelt ei ole nii väljendatud, näib kolmas isik olevat arvamusel, et alusuuringute projektile nimetusega „Meretranspordi ja logistika optimeerimine” (OPTIMAR) on antud abi ebaseaduslikult. Meie ei jaga seda arvamust. OPTIMARi projekti jaoks saab Norra Teaduse ja Tehnoloogia Ülikool Trondheimis vahendeid RCNilt projekti nr 1666S6 kaudu. Need tööstusharu partnerid, kes neljas esimeses projektis osalesid, selles alusuuringute projektis ei osale.”

Mis puutub kolmanda isiku väitesse, et Turborouterit ei kasutata üheski abi saanud ettevõttes, on RCN seisukohal, et isegi kui see oleks tõsi, ei anna see alust väita, et nende järelevalveameti otsuse nr 60/06/COL subjektiks oleva nelja projekti puhul on riigiabi kasutatud ebaseaduslikult. Üks uurimis- ja arendustegevuse tüüpilisemaid omadusi on see, et see sisaldab riski. Mõnikord on uuringute tulemusi võimalik töös, kaubanduslikes toodetes või teenustes kasutada, mõnikord mitte.

II. HINDAMINE

1. Riigiabi olemasolu

1.1. Riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses

EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 on sätestatud:

„Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, on igasugune EÜ liikmesriikide või EFTA riikide poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, käesoleva lepinguga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see mõjutab lepinguosaliste vahelist kaubandust.”

Seega saab riigiabina käsitleda meedet, millel on teatavate ettevõtete jaoks valikuline eelis, mida antakse riigi ressurssidest ning mis moonutab konkurentsi ja mõjutab EMP lepinguosaliste vahelist kaubandust.

Järelevalveamet on otsuses nr 60/06/COL antud hinnangus jõudnud järeldusele, et RCNi kaudu tarkvara Turborouter arendamisega seotud projektidele antud toetus on riigiabi. Sellega seoses viidatakse käesoleva otsuse II jao lõikele 2. Seda hinnangut ei ole vaidlustanud ei kolmas isik ega Norra ametiasutused. Seepärast jääb järelevalveamet seisukohale, et toetused on riigiabi.

1.2. Kohaldatav õigusraamistik

Otsuses nr 60/06/COL ametliku uurimismenetluse algatamise kohta seoses riigiabiga, mida RCN andis uurimis- ja arendustegevuseks ettenähtud riigiabivahenditest tarkvara Turborouter arendamiseks, selgitas järelevalveamet üksikasjalikult, millist õigusraamistikku nende nelja projekti uurimise suhtes kohaldatakse. Allpool esitatud hindamise mõistmiseks esitab järelevalveamet siinkohal lühiülevaate õiguslikust olukorrast. (18)

Käesoleva otsuse raames hinnatud neli projekti said uurimis- ja arendustegevuse abi tööstusliku uurimis- ja arendustegevuse programmi (brukerstyrte forskningsprogrammer, juhtum 93-183) raames. Tööstusliku uurimis- ja arendustegevuse programm oli vastu võetud juba enne 1994. aastat. 1994. aasta detsembri otsuses nr 217/94/COL andis järelevalveamet hinnangu tööstusliku uurimis- ja arendustegevuse programmile ja soovitas asjakohaseid meetmeid, et viia abi andmine kooskõlla uurimis- ja arendustegevuseks antava riigiabi suuniste 14. peatüki põhimõtetega.

Norra ametiasutuste nõustumine soovitatud asjakohaste meetmetega viitas sellele, et edaspidi oleks mis tahes abi andmine tööstusliku uurimis- ja arendustegevuse programmi raames pidanud toimuma kooskõlas otsuse nr 217/94/COL ajal kohaldatud uurimis- ja arendustegevuse eeskirjadega (st uurimis- ja arendustegevusele antava riigiabi suunistega). (19)

1.3. Projektide hindamine tööstusliku uurimis- ja arendustegevuse programmi abikava alusel

Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses nr 60/06/COL arvestas järelevalveamet sellega, et kõnealused neli projekti said uurimis- ja arendustegevuse abi tööstusliku uurimis- ja arendustegevuse programmi raames. See programm oli käivitatud juba enne 1994. aastat. Pärast uurimis- ja arendustegevuseks antava riigiabi uute suuniste vastuvõtmist pidi abi andmine uurimis- ja arendustegevuse abikava alusel toimuma kooskõlas uute eeskirjadega. Seega oli järelevalveamet seisukohal, et mis tahes uurimis- ja arendustegevuse programmide abikava raames antud abi, mis ei vasta 1994. aasta uurimis- ja arendustegevusele antava riigiabi suuniste sätetele, jääks väljapoole abikava reguleerimisala. Järelikult oleks tegemist uue eraldiseisva abiga, millest tuleb järelevalveametit eraldi teavitada.

Alljärgnevalt hindab järelevalveamet, kas tööstusliku uurimis- ja arendustegevuse programmi abikava raames tarkvara Turborouter arendamisega seotud neljale projektile antud abi oli kooskõlas EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktiga c vastavalt 1994. aasta uurimis- ja arendustegevusele antava riigiabi suunistele.

1.3.1. Projekt 40049 – „Meretranspordi- ja logistikaalane strateegiline tegevus” (tarkvara Turborouter esimene versioon)

Projekti 40049 „Meretranspordi- ja logistikaalane strateegiline tegevus kui tööstusuuring” ühe allprojekti käigus töötati välja tarkvara Turborouter esimene versioon. RCN liigitas kogu projekti 40049 „Meretranspordi- ja logistikaalane strateegiline tegevus” tööstusuuringuks.

Tööstusalased alusuuringud on uurimis- ja arendustegevusele antava riigiabi suuniste 14. jao lõike 1 punktis 2 määratletud kui „kavandatud uuringud või olulise tähtsusega uuringud uute või paremate teaduse ja tehnika alaste tööstuses või konkreetses ettevõttes rakendatavate teadmiste hankimiseks.”

Kuigi Turborouterist on saanud kaubanduslik tarkvaratoode, on järelevalveamet seisukohal, et projekti 40049 allprojektile „Ühtsete veo- ja logistikakettide kavandamise ja toimimise meetodid ja analüütilised tööriistad” eraldatud RCNi vahendid, mille abil töötati välja tarkvara Turborouter esimene versioon, olid seotud uurimis- ja arendustegevuse selle etapiga, mis kvalifitseerus 1994. aasta uurimis- ja arendustegevusele antava riigiabi suuniste mõistes tööstusuuringuteks. Järelevalveamet märkis otsuses nr 60/06/COL, et kuna tarkvara esimene versioon töötati välja allprojekti esimeses etapis juba 1996. aasta alguses, on tarkvara edasi täiendatud ning seda on ka turustatud. Tundub siiski, et selle asjaolu alusel ei ole võimalik öelda, et abi saanud projekti 40049, mille tulemusel valmis muuhulgas tarkvara Turborouter esimene versioon, turuvalmidus oli juba läbinud tööstusuuringute etapi, kuhu RCN selle liigitas. Järelevalveametil ei ole põhjust seada kahtluse alla RCNi väidet, et allprojekti „Ühtsete veo- ja logistikakettide kavandamise ja toimimise meetodid ja analüütilised tööriistad” käigus hangiti uusi või paremaid teaduse ja tehnika alaseid tööstuses rakendatavaid teadmisi, mis 1994. aasta uurimis- ja arendustegevusele antava riigiabi suuniste tähenduses on tööstusuuringud.

RCN andis projektile 40049 kui tööstusuuringule abi summas, mis moodustas 43,8 % projekti kuludest. See osatähtsus jääb alla suunistes lubatud osatähtsust, mille kohaselt „ei tohi tööstusuuringutele antav abi olla rohkem kui 50 % projekti või programmi kogumaksumusest.”

Uurimis- ja arendustegevuse abi osatähtsuse arvutamiseks on 1994. aasta uurimis- ja arendustegevusele antava riigiabi suuniste 14. jao lõike 5 punktis 1 nähtud ette järgmised abikõlblikud kulud:

„—	tööjõukulud (teadlased, tehniline personal, muu abipersonal) arvutatuna projekti teostamiseks vajalikust kogusummast;

—	muud jooksevkulud (materjalide, tarvikute jmt kulud) arvutatuna projekti teostamiseks vajalikust kogusummast;

—	vahendid ja seadmed, maa ja ehitised;

—	konsultatsiooni- ja sarnased teenused, sealhulgas sisseostetud teadusuuringud, tehnilised teadmised, patendid jne;

—	täiendavad üldkulud, mis on tingitud otse toetavast uurimis- ja arendustegevuse projektist või programmist.”

Norra ametiasutuste esitatud teabe kohaselt olid abi andmisel projekti arvestuslikud kulud kooskõlas 1994. aasta uurimis- ja arendustegevuseks antava riigiabi suuniste abikõlblike kulude mõistega. Dokumendi „Retningslinjer for Norges Forskningsråds behandling av brukerstyrte og næringsrettede prosjekter” 3. jaos on viidatud kuludele, mida RCN võib projektile uurimis- ja arendustegevuseks antava abi hindamisel lugeda abikõlblikeks kuludeks. Need hõlmasid tööjõukulusid (uurimis- ja arendustegevusega tegelevate töötajate, st projektiga seotud ja selle teostamiseks vajalike teadlaste, tehnikute ja assistentide palk ja sotsiaalmaks), uurimis- ja arendustegevuse teenuste allhange (konsultatsiooniteenused ja sarnased teenused), tegevuskulud (sealhulgas materjalikulu ja muud projektiga otseselt seotud ja selle teostamiseks vajalikud tegevuskulud) ning üksnes uurimis- ja arendustegevuseks kasutatavad seadmed ja instrumendid. Seega on järelevalveamet seisukohal, et abikõlblikud kulud on kooskõlas 1994. aasta uurimis- ja arendustegevusele antava riigiabi suuniste mõistega.

Uurimisinstituut Marintek viis kõnealuse projekti läbi üksi, kaasamata uurimis- ja arendustegevuse sellesse etappi eraettevõtteid ja tegemata nendega koostööd.

Nagu juba ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses osutatud, ei olnud ei 1994. aasta uurimis- ja arendustegevuseks antava riigiabi suuniste ega tööstusliku uurimis- ja arendustegevuse programmi abikava raames kirjalikku kohustust uurimistulemusi levitada. Isegi kui kaebuse esitaja need väited osutuksid õigeks, mille kohaselt teadusuuringute tulemusi ei ole jagatud ja uurimisinstituut Marintek on saanud programmi müümiseks autoriõigused, ei oleks see vastuolus abi andmise ajal kohaldatud uurimis- ja arendustegevuseks antava riigiabi suunistega.

Seepärast on järelevalveamet seisukohal, et projektile 40049 antud abi on kooskõlas tööstusliku uurimis- ja arendustegevuse programmi abikavaga, mida on muudetud järelevalveameti 1994. aasta uurimis- ja arendustegevusele antava riigiabi suuniste 14. peatüki alusel. Seega anti abi kooskõlas EMP artikli 61 lõike 3 punktiga c.

1.3.2. Tarkvara Turborouter edasise kasutusega seotud projektid

1.3.2.1. Otsuses nr 60/06/COL väljendatud järelevalveameti kahtlused

2000. aastal kiitis RCN heaks uurimis- ja arendustegevuse abi andmise kolme uurimis- ja arendustegevuse projekti jaoks, mis olid seotud tarkvara Turborouter edasiarendamisega: projekt 138811 „AlgOpt”, projekt 144265 „Shiplog II” ja projekt 144214 „Laevanduse sõidugraafikute optimeerimise pakett”.

Otsuses nr 60/06/COL ametliku uurimismenetluse algatamise kohta väljendas järelevalveamet kahtlust uurimis- ja arendustegevuse projektide liigitamise kohta konkurentsieelseteks uurimisprojektideks ning igas uurimiskategoorias iga projekti erinevate osade liigitamise kohta. Lisaks tahtis järelevalveamet teada, kas on järgitud abi osatähtsusi ja kas projektide rahastamine toimus kooskõlas 1994. aasta uurimis- ja arendustegevuseks antava riigiabi suunistega ning EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktiga c. Järelevalveametil olid kahtlused selles osas, kas eraettevõtete osalus, mis esines peamiselt mitterahaliste sissemaksete vormis, vastas tegelikkuses uurimis- ja arendustegevuse projektide arendamisega seotud töötundidele või hõlmasid need hoopis asjaomaste ettevõtete tegevuskulusid.

1.3.2.2. Uurimis- ja arendustegevuseks antava riigiabi suuniste kohaldatavad sätted

RCN liigitas kõik kolm projekti konkurentsieelseks arendustegevuseks. 1994. aasta uurimis- ja arendustegevuseks antava riigiabi suuniste 14. jao lõike 1 punktis 2 eristatakse kolme teadusuuringute kategooriat: alusuuring, tööstusalane alusuuring ja rakendusuuring. Rakendusuuringud vastasid konkurentsieelse uuringu mõistele, nii nagu seda on kasutatud alates 1996. aasta uurimis- ja arendustegevuseks antava riigiabi suunistes. Kõnealuse sätte kohaselt on rakendusuuring „alusuuringute tulemustel põhinev uurimis- ja eksperimentaalne tegevus, mille eesmärk on saada uusi teadmisi, et hõlbustada konkreetsete praktiliste eesmärkide saavutamist, näiteks uute toodete, tootmisprotsesside või teenuste väljaarendamine. Rakendusuuringud lõpevad tavaliselt esmase prototüübi loomisega.” Arenduseks loetakse „rakendusuuringutel põhinevat tööd, eesmärgiga uute või sisuliselt täiendatud toodete, tootmisprotsesside või teenuste loomiseks kuni tööstusliku rakendamise ja kommertskasutuseni (viimane välja arvatud).”

1994. aasta uurimis- ja arendustegevuseks antava riigiabi suuniste 14. jao punktis 4 nähakse ette lubatud abi osatähtsused. „Abi lubatavat osatähtsust hindab EFTA järelevalveamet igal konkreetsel juhul eraldi. Hindamisel arvestatakse projekti või programmi olemust, tehnilist ja finantsriski, Euroopa tööstuse konkurentsivõimega seotud üldiseid poliitikakaalutlusi, samuti konkurentsi moonutamise ohtu ja EMP lepingu lepinguosaliste vahelise kaubanduse mõjusid. Selliste riskide üldisel hindamisel tuleb EFTA järelevalveametil kaaluda, kas tööstusalasele alusuuringule võiks anda rohkem abi kui rakenduslikule uurimis- ja arendustegevusele, mis on tulemuste poolest turule lähemal ja võiks abi saamise korral kergemini konkurentsi ja kaubandust moonutada.” Võttes neid tegureid arvesse, on 1994. aasta uurimis- ja arendustegevuseks antava riigiabi suunistes sätestatud, et tööstusalase alusuuringu puhul ei või abi osatähtsus ületada 50 % projekti kogumaksumusest ning et mida lähemale jõuab abisaav tegevus turule, seda madalam peaks abi osatähtsus olema. Alles 1996. aasta uurimis- ja arendustegevuseks antava riigiabi suunistes kinnitatakse konkurentsieelse arendustegevuse lubatud abi osatähtsuseks 25 % abikõlblikest kuludest.

1.3.2.3. Hinnang abi vastavuse kohta uurimis- ja arendustegevuseks antava riigiabi suunistele ning abi võimaliku ebaseadusliku kasutamise kohta

a) Liigitamine konkurentsieelseks arendustegevuseks

Nagu osutatud eespool ja üksikasjalikult selgitatud otsuses nr 60/06/COM, kahtles järelevalveamet selles, kas projektide 138811 „AlgOpt”, 144265 „Shiplog II” ja 144214 „Laevanduse sõidugraafikute optimeerimise pakett” liigitamine konkurentsieelseks arendustegevuseks oli õige.

Oma otsuses nr 60/06/COM väljendas järelevalveamet kahtlust, kuivõrd selliste IT-projektide puhul konkurentsieelses etapis olev toode erineb müügivalmis lõpptootest. Norra ametiasutused ei ole selgelt väljendanud, milline peaks see erinevus olema. Nad on siiski rõhutanud, et projektide liigitamine toimus projektide põhjaliku hindamise alusel kooskõlas RCNi projektide hindamise korra ja suunistega. Esitatud teabe kohaselt on need suunised kooskõlas järelevalveameti uurimis- ja arendustegevuseks antava riigiabi suunistega.

RCN selgitas, et RCN kontrollib oma tegevust sisemise kvaliteedi tagamise süsteemiga DOKSY. DOKSY on RCNis järgitavate suuniste, menetluste ja tavade mahukas kogu. Abi osatähtsuse määramise suunised on üks dokument sellest kogust. See asutusesisene dokument nr DOKSY-5-6-1-4-IE pealkirjaga „Støtteandel etter EØS-bestemmelser” (abi osatähtsus vastavalt EMP eeskirjadele) on kooskõlas järelevalveameti uurimis- ja arendustegevuseks antava riigiabi suunistega. Dokumendis kasutatavad mõisted ja asjakohased abi osatähtsused on kooskõlas järelevalveameti uurimis- ja arendustegevuseks antava riigiabi suuniste erinevate uurimis- ja arendustegevuse etappide mõistetega. Kõigi RCNilt abi saavate projektide hindamine ja liigitamine toimub DOKSY suuniste alusel.

Pärast 1999. aastat on kõiki projekte hinnatud lisaks süsteemile DOKSY 5-6-1-4-IE ka arvutisüsteemiga Provis, mille kirjelduse leiab dokumendis Doksy nr 5-6-1-2-EE „Prosjektvurdering i Provis”. Provise sätete kohaselt hinnatakse iga projekti 11 erineva aspekti alusel. (20) Iga aspekti kohta näeb Provis ette, et projekti aspektidega vastavust iseloomustatakse mitme kriteeriumi või tunnusega. Üks olulisemaid uuringukategooriate liigitamisega seotud aspekte on uuringu sisu.

Projekti uuringu sisu hindamise suuniste (Doksy nr 5-6-1-2-IE) kirjelduses on rõhutatud, et „uuringu sisu määrab selle, kui palju luuakse projektiga uusi teadmisi”. RCNi esitatud teabe kohaselt on see kriteerium otseselt seotud uurimis- ja arendustegevuseks antava riigiabi suunistega, mis sisaldab nõuet, et tegevus on „suunatud uute teadmiste omandamisele”.

RCN on teavitanud järelevalveametit, et projekte hinnati põhjalikult RCNi projektide hindamise korra ja suuniste alusel, täpsemalt süsteemide Doksy ja Provis sisemistes dokumentides kehtestatud nõuete alusel, kooskõlas uurimis- ja arendustegevuseks antava riigiabi suunistega.

Ametliku uurimismenetluse eel ja jooksul esitatud teabe alusel ei ole järelevalveamet suutnud tuvastada, et projekte oleks halvasti juhitud või puudulikult hinnatud. Selliste vaieldamatute tõendite puudumisel ning võttes arvesse eespool kirjeldatud korda ja RCNi töötajate professionaalset võimekust, ei saa järelevalveamet väita, et RCNi hinnang projektide konkurentsieelse uuringu etapi kohta oleks vale.

b) Abisaavate ettevõtete osalemine ja abi osatähtsus

Norra ametiasutused on selgitanud projektide rahastamist, nagu on märgitud eespool käesoleva otsuse 4. jao lõike 1 punktis 2.

Otsuses nr 60/06/COL ametliku uurimismenetluse algatamise kohta avaldas järelevalveamet kahtlust uurimisprojektiga seotud ettevõtete osalemise kohta. Järelevalveameti seisukohast oleks olnud loogiline, et suurema osa tööst oleks teinud uurimisinstituudi Marintek personal, mis viitaks põhimõtteliselt sellele, et kaasatud laevafirmade kui tarkvara lõppkasutajate personali osalemine oli tõenäoliselt seotud kasutaja vajaduste määratlemise ja/või mõningal määral katsetamisega. Seetõttu tekkis järelevalveametil küsimus, kas projekti kogumaksumust on suurema rahastamise saamiseks kunstlikult suurendatud.

Norra ametiasutused esitasid järelevalvemetile koopiad kuluaruannetest, mida osalevad ettevõtted pidid esitama RCNile kolm korda aastas. Nendes täpsustati üksikasjalikult projekti kulud, sealhulgas kinnitati osavõtvad isikud, iga isiku töötatud tundide arv ja tunnitasu. Norra ametiasutuste seletuste kohaselt on projekti eest vastutav isik aruanded allkirjastanud ning vannutatud audiitor on need aasta lõpus üle kontrollinud ja allkirjastanud. Järelevalveametil ei ole põhjust kahelda nende aruannete õigsuses, mille alusel anti abisaavatele ettevõtetele uurimis- ja arengutegevuse abi.

Kuigi üldiselt võib väita, et uurimis- ja arendustegevuse projektide ajaks oleks soovitav kehtestada teatav kontroll, et kontrollida selliste aruannete õigsust, on järelevalveamet seisukohal, et RCN on 1994. aasta uurimis- ja arendustegevuseks antava riigiabi suuniseid korrektselt rakendanud ning täiendavaid kontrolle ei ole vaja läbi viia.

1.4. Järeldus

Eespool esitatud hindamise põhjal leiab järelevalveamet, et abi andmine eespool nimetatud uurimis- ja arengutegevuse projektidele on toimunud kooskõlas tööstusliku uurimis- ja arendustegevuse programmide olemasoleva abikavaga, mis oli kooskõlas kohaldatavate uurimis- ja arendustegevuseks antava riigiabi suunistega. Järelevalveamet ei tuvastanud käesoleva ametliku uurimismenetluse käigus, et projektide 40049 „Meretranspordi- ja logistikaalane strateegiline tegevus”, 138811 „AlgOpt”, 144265 „Shiplog II” ning 144214 „Laevanduse sõidugraafikute optimeerimise pakett” raames uurimis- ja arendustegevuse abi saanud ettevõtted oleksid abi kasutamisel rikkunud abikava või EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c.

Kuna projektid said tööstusliku uurimis- ja arendustegevuse programmide abikava raames riigiabi, mitte individuaalset abi, ei tule hinnata abi kokkusobivust, kui seda oleks antud väljaspool abikava,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

EFTA järelevalveamet otsustas lõpetada järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 2 sätestatud ametliku uurimismenetluse, milles käsitleti Norra teadusnõukogu poolt uurimis- ja arendustegevuse riigiabi andmist tarkvara Turborouter arendamiseks. Kõnealune menetlus lõpetati põhjusel, et abi anti kooskõlas tööstusliku uurimis- ja arendustegevuse programmide olemasoleva abikavaga, EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktiga c ja uurimis- ja arendustegevuseks antava riigiabi suunistega.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Norra Kuningriigile.

Artikkel 3

Ainult ingliskeelne tekst on autentne.

Brüssel, 18. aprill 2007

EFTA järelevalveameti nimel

Bjørn T. GRYDELAND

president

Kurt JÄGER

kolleegiumi liige

(1) Edaspidi „järelevalveamet”.

(2) Edaspidi „EMP leping”.

(3) Edaspidi „järelevalve- ja kohtuleping”.

(4) Edaspidi „protokoll nr 3”.

(5) Riigiabi käsitlevad menetlus- ja sisulised eeskirjad, suunised EMP lepingu artiklite 61 ja 62 ning järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 artikli 1 kohaldamiseks ja tõlgendamiseks, vastu võtnud ja välja andnud EFTA järelevalveamet 19. jaanuaril 1994, avaldatud EÜT 1994 L 231 EMP kaasandes 3.9.1994 nr 32 (edaspidi „uurimis- ja arendustegevusele antava riigiabi suunised”).

(6) Avaldatud ELT L 139, 25.5.2006, lk 37 ja EMP kaasandes nr 26, 25.5.2006, lk 1.

(7) ELT C 258, 26.10.2006, lk 42.

(8) Täpsem teave järelevalveameti ja Norra ametiasutuste vahelise kirjavahetuse kohta on kättesaadav järelevalveasutuse otsuses nr 60/06/COL ametliku uurimismenetluse algatamise kohta, avaldatud ELT C 258, 26.10.2006, lk 42 ja selle EMP kaasandes nr 53, 26.10.2006, lk 15.

(9) Vt allmärkus 7.

(10) Vt allmärkus 7.

(11) Teave on saadud Marinteki veebilehel (http://www.marintek.no) avaldatud brošüürist „TurboRouter Vessel schedule optimizing software” (TurboRouter, laevade sõidugraafikute optimeerimise tarkvara).

(12) Teave on saadud Marinteki veebilehelt:

http://www.marintek.no

(13) Teave on saadud Marinteki veebilehelt: http://www.marintek.no

(14) EFTA järelevalveameti 1.12.1994. aasta otsus nr 217/94/COL. Nimetatud otsus hõlmas järgmisi abikavasid: SND sõlmitud tööstusliku uurimis- ja arendustegevuse lepingud (juhtum 93-147) ja riiklikud uurimis- ja arendustegevuse lepingud (juhtum 93-182) ning RCNi sõlmitud tööstusliku uurimis- ja arendustegevuse projektid (juhtum 93-181) ja tööstusliku uurimis- ja arendustegevuse programmid (juhtum 93-183).

(15) Vt otsuse nr 60/06/COL II jao punkt 1, lk 11 ja sellele järgnevad leheküljed.

(16) Vt http://www.iot.ntnu.no/optimar/

(17) Eelkõige RCNi 31. jaanuari 2005. aasta kiri, lk 4.

(18) Täpsem teave on kättesaadav otsuse 60/06/COL II. jao lõikes 1, lk 11.

(19) Jaanuaris 1994 võttis järelevalveasutus vastu otsuse nr 4/94/COL riigiabi käsitlevate menetlus- ja sisuliste eeskirjade kohta (suunised EMP lepingu artiklite 61 ja 62 ning järelevalve protokolli nr 3 artikli 1 kohaldamiseks ja tõlgendamiseks). Nimetatud otsuse 14. peatükk käsitleb uurimis- ja arendustegevusele antavat abi ning on suures osas kooskõlas uurimis- ja arendustegevusele riigiabi andmise ühenduse raamistikuga. See otsus avaldati Euroopa Ühenduste Teatajas L 231, 3.9.1994, lk 1–84 ja selle EMP kaasandes nr 32, 3.9.1994, lk 1.

(20) Provise projektide hindamise suunistes on võetud arvesse erinevaid aspekte: i) projekti üldist kvaliteeti, ii) projektile antud hinnangut, mis põhineb sellistel olulistel kriteeriumidel, nagu uuenduslikkuse tase, uuringu tase ja sisu, rahvusvaheline suunitlus, ettevõtlusväärtus, sotsiaal-majanduslik mõju, risk, iii) abi mõjusus, iv) asjakohasus programmi ja pädevusala suhtes, v) abikõlblikkus.

18.9.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 249/35

EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS

nr 155/07/COL,

3. mai 2007,

riigiabi kohta, mida anti seoses Norra käibemaksu hüvitise seaduse artikliga 3 (Norra)

EFTA JÄRELEVALVEAMET, (1)

VÕTTES ARVESSE Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, (2) eriti selle artikleid 61–63 ja protokolli nr 26,

VÕTTES ARVESSE EFTA riikide vahelist järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitlevat lepingut, (3) eriti selle artiklit 24,

VÕTTES ARVESSE järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõiget 2 ja II osa artikli 4 lõiget 4, artiklit 6, artikli 7 lõiget 5 ning artikleid 10 ja 14,

VÕTTES ARVESSE järelevalveameti suuniseid (4) EMP lepingu artiklite 61 ja 62 kohaldamise ja tõlgendamise kohta,

VÕTTES ARVESSE järelevalveameti 14. juuli 2004. aasta otsust järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artiklis 27 viidatud rakendussätete kohta,

VÕTTES ARVESSE järelevalveameti 19. juuli 2006. aasta otsust nr 225/06/COL (5) algatada Norra käibemaksu hüvitise seaduse artikli 3 suhtes ametlik uurimismenetlus,

OLLES KUTSUNUD Norrat ja huvitatud isikuid esitama kõnealuse otsuse kohta märkusi ning võttes Norra ametiasutuste märkusi arvesse,

ning arvestades järgmist:

I. ASJAOLUD

1. Menetlus

16. oktoobri 2003. aasta kirjas sai järelevalveamet kaebuse, milles väideti, et mõned koolid, mis sarnaselt kaebuse esitajaga pakuvad eriteenuseid maksuvabale sektorile, saavad riigiabi käibemaksu hüvitamise kaudu, nagu on sätestatud Norra käibemaksu hüvitise seaduse artiklis 3. (6) Munitsipaalkoolid, mis osutavad sarnaselt teiste ettevõtetega teatavaid haridusteenuseid, mis on käibemaksust vabastatud, saavad kommertseesmärgil osutatud teenustega seoses ostetud kaupade ja teenuste pealt makstud käibemaksu hüvitist, mida ei anta eraettevõtjatest konkurentidele. Järelevalveamet sai ja registreeris kõnealuse kirja 20. oktoobril 2003 (dok nr 03-7325 A).

Pärast mitmete kirjade vahetamist (7) teavitas järelevalveamet 19. juuli 2006. aasta kirjas (reg nr 363440) Norra ametiasutusi oma otsusest algatada otsusega nr 225/06/COL Norra käibemaksu hüvitise seaduse artikli 3 suhtes ametlik uurimismenetlus, mis on ette nähtud järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artiklis 4.

Norra ametiasutused esitasid selle otsuse kohta märkused 18. septembri 2006. aasta kirjas (reg nr 388922).

Järelevalveameti otsus nr 225/06/COL avaldati 14. detsembri 2006. aasta Euroopa Liidu Teatajas C 305 ja sama kuupäeva EMP kaasandes nr 62. Pärast otsuse avaldamist kolmandatelt isikutelt rohkem märkusi ei laekunud.

2. Käibemaksu ja käibemaksu hüvitisi käsitlev Norra õiguslik raamistik

Käibemaksu hüvitise seadus hakkas kehtima 1. jaanuaril 2004 ning selle eesmärk oli vähendada käibemaksuseadusest tulenevat konkurentsi moonutamist.

Käibemaks on tarbimismaks, mille puhul rakendatakse maksu täpselt võrdeliselt tarnitud kaupade ja osutatud teenuste hinnaga, ning see ei sõltu maksu lõpptarbijalt sissenõudmisele eelnenud tootmis- või turustusprotsessis tehtud tehingute arvust.

Tavaliselt peab kaubanduse või äritegevusega tegelev isik, kes on kohustatud registreerima end käibemaksukohustuslasena (edaspidi „maksukohustuslane”), arvutama ja maksma käibemaksuseaduses nimetatud kaupade ja teenuste (8) pealt maksu ning võib ettevõttesiseselt kasutatavatelt kaupadelt ja teenustelt makstud sisendkäibemaksu arvata maha müügilt makstavast väljundkäibemaksust. (9) Seega maksustatakse käibemaksusüsteemis kõiki maksukohustuslase tehtavad tarned võrdselt. Selline neutraalsus on üks käibemaksusüsteemi peamisi tunnuseid.

Käibemaksuseaduse I peatüki artiklitega 5, 5a ja 5b jäetakse käibemaksuseaduse reguleerimisalast välja mõned tehingud: teatavate asutuste, organisatsioonide jne (10) poolne müük; kinnisvara või kinnisvaraõiguste müük ja rent; teatavate teenuste, sealhulgas tervishoiuteenuste ja tervisega seotud teenuste, sotsiaal-, haridus- ja finantsteenuste, avaliku võimu teostamisega seotud teenuste ning teatri-, ooperi-, balleti- ja kinokülastusõiguse, tsirkuseetenduste ning galeriides ja muuseumides eksponeeritavate näituste külastusõiguse andmise kujul osutatavate teenuste, loteriiteenuste ning kooli- ja ülikoolisööklates toidu pakkumisega seotud teenuste jne osutamine. (11)

Eespool esitatust tuleneb, et kõik käibemaksuseadusega käibemaksust vabastatud kaupu tarnivad ja teenuseid osutavad käibemaksukohustuslased maksavad kaupade ja teenuste ostuhinnalt sisendkäibemaksu, kuid ei saa sisendkäibemaksu oma maksukohustusest maha arvata, sest selliste ostude puhul on maksukohustuslane lõpptarbija.

Maksuvabastuse tulemusena peavad käibemaksust vabastatud kaupade tarnijad ja teenuste osutajad maksma lõpptarbijana ostetud teenuste ja kaupade pealt sisendkäibemaksu (ilma et neil oleks võimalik lõpptarbijalt väljundkäibemaksu küsida). See käibemaksuvabastuse loogiline tagajärg on aga põhjustanud moonutuse teisel tasandil. Avalik-õiguslikel üksustel, nagu ka kõigil maksust vabastatud integreeritud ettevõtetel, on võimalik hankida teenused või kaubad turu asemel üksusesiseselt. (12) Selleks et muuta süsteemi selliselt, et see ei ergutaks kaupade tootmiseks või teenuste loomiseks kasutama väliste allikate asemel oma ressursse, võttis Norra valitsus vastu käibemaksu hüvitise seaduse.

Käibemaksu hüvitise seaduse artiklis 2 on toodud täielik nimekiri üksustest, mida seadus reguleerib:

a)	kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, kes täidavad kohalikke või piirkondlikke ülesandeid, mille puhul nende kõrgemaks organiks on kohalike omavalitsuste seaduse (13) või mõne muu kohalikke omavalitsusi käsitleva õigusakti alusel kohalik volikogu, maavolikogu või mõni muu volikogu;

b)	omavalitsustevahelised ettevõtted, mis on loodud kohalike omavalitsuste seaduse või mõne muu kohalikke omavalitsusi käsitleva õigusakti alusel;

c)	eraettevõtted ja mittetulundusühingud niivõrd, kuivõrd nad osutavad tervishoiu-, haridus- või sotsiaalteenuseid, mis on kohalike või piirkondlike omavalitsuste seadusjärgseks kohustuseks;

d)	päevahoiuasutused, mis on nimetatud päevahoiu seaduse artiklis 6; (14)

e)	kirikunõukogud (Kirkelig fellesråd).

Käibemaksu hüvitise seaduse artiklist 3 ja artikli 4 lõikest 2 tuleneb, et Norra riik hüvitab sisendkäibemaksu, mille käibemaksu hüvitise seaduses sätestatud maksukohustuslased on maksnud kaupade ja teenuste ostmisel teistelt maksukohustuslastelt, kui neil ei ole õigust sisendkäibemaksu maha arvata, sest nad on käibemaksuseaduse kohaselt käibemaksust vabastatud. (15)

3. Kahtlused, mida järelevalveamet on ametliku uurimisemenetluse algatamise otsuses väljendanud

Otsuses nr 225/06/COL algatada käibemaksu hüvitise seaduse artikli 3 suhtes ametlik uurimismenetlus tegi järelevalveamet esialgse järelduse, et sisendkäibemaksu hüvitamine, nagu seda nähti ette käibemaksu hüvitise seaduse artiklis 3, kujutas endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

Järelevalveamet leidis, et hüvitist andis käibemaksu hüvitise seaduse alusel riigieelarve vahenditest riik. Järelevalveameti arvates ei olnud hinnangu andmisel oluline, kas riigi poolt hüvitamiseks tehtavate kulutuste vastukaaluks vähendati riigi tasandil kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele tehtavaid makseid.

Lisaks sellele jõudis järelevalveamet seisukohale, et hüvitades kaupade ja teenuste eest makstud sisendkäibemaksu üksustele, mis ei pea käibemaksu maksma, kuid mis jäävad käibemaksu hüvitise seaduse artikli 2 reguleerimisalasse, annavad Norra ametiasutused neile ettevõtetele majandusliku eelise.

Valikulisuse hindamisel kahtles järelevalveamet, kas käibemaksu hüvitamist, mis tema arvates on vägagi valikuline meede, võiks põhjendada käibemaksusüsteemi olemuse ja loogikaga, s.t kas hüvitamine täitis käibemaksusüsteemi olemuslikke eesmärke või muid eesmärke, mis ei olnud käibemaksusüsteemiga seotud. Norra ametiasutuste selgituste kohaselt oli käibemaksu hüvitise seaduse vastuvõtmise eesmärk julgustada käibemaksu hüvitise seaduse reguleerimisalasse jäävaid maksukohustuslasi valima käibemaksuga maksustatavate kaupade ja teenuste üksusesisese ja väljast hankimise vahel ning muuta valiku tegemine hõlpsamaks. Järelevalveamet kahtles, kas seda võib nimetada käibemaksusüsteemi olemusele ja loogikale vastavaks, kuna käibemaksusüsteemi eesmärk on tarbimise maksustamine. Järelevalveameti esialgse arvamuse kohaselt ei olnud käibemaksu hüvitamine sellisena 1970. aastal loodud käibemaksusüsteemi osa, vaid eraldi meede, mis võeti kasutusele hiljem, et parandada mõned käibemaksusüsteemist tulenevad moonutused.

Järelevalveamet märkis, et kuigi käibemaksu hüvitamine leevendas moonutusi omavalitsuste hangete puhul, moonutas see samas konkurentsi käibemaksust vabastatud sektoris sama majandustegevusega tegelevate üksuste vahel.

Järelevalveamet meenutas, et käibemaksu hüvitamise kava alusel võib sisendkäibemaksu põhimõtteliselt kava tingimustel hüvitada sõltumata sellest, kas selliste sektorite ettevõtjatele antav abi kaubandust mõjutab. Mõned sektorid, mille suhtes käibemaksu hüvitise seadust kohaldatakse, on osaliselt või täielikult avatud EMP-sisesele konkurentsile. Abi andmine nende sektorite ettevõtetele võib seega mõjutada EMP lepinguriikide vahelist kaubandust. Järelevalveamet pidi hindama kava kui sellist ja mitte selle kohaldamist igas üksikus sektoris. Kohtupraktikale tuginedes jõudis järelevalveamet esialgsele otsusele, et üldise riikliku kavana võis käibemaksu hüvitise seadus mõjutada lepinguosaliste vahelist kaubandust.

Järelevalveamet kahtles veel selles, et sisendkäibemaksu hüvitamist võiks EMP lepingu riigiabi eeskirjadega kokkusobivaks pidada mõne nimetatud lepingu artikli 61 lõigetes 2 ja 3 sätestatud erandi alusel. Kuigi abi võiks mõnes olukorras pidada kokkusobivaks EMP lepingu artikli 59 lõikes 2 ettenähtud erandi alusel, oli järelevalveamet esialgsel seisukohal, et kõnealune säte ei põhjenda käibemaksu hüvitise seaduse kokkusobivust kavana.

4. Norra ametiasutuste märkused

Norra ametiasutused esitasid järelevalveameti poolt tehtud ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse kohta märkused 18. septembri 2006. aasta kirjas (reg nr 388922). Märkused olid jagatud kolme jaotisesse.

4.1 Käibemaksu hüvitamise kava raamistik

Norra ametiasutused selgitasid, et käibemaks on üldine maks, mida rakendatakse põhimõtteliselt kogu äritegevuse suhtes, sealhulgas kaupade tootmine ja turustamine ning teenuste osutamine. Kulutustelt makstava käibemaksu saab maksumaksja tagasi ainult teenuste puhul, mis kuuluvad käibemaksuga maksustamisele. Praeguste käibemaksueeskirjade kohaselt on käibemaksust vabastatud enamik munitsipaalsektori tegevustest:

„Munitsipaalsektori tegevus jääb üldiselt käibemaksusüsteemist välja. Käibemaksuga ei maksustata selliseid peamisi munitsipaalsektori tegevusi nagu tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalteenused. Käibemaksu ei rakendata majandustegevuse suhtes, millega omavalitsusüksused tegelevad avalik-õiguslike asutustena. Seega ei maksta tagasi ka käibemaksu, mida omavalitsusüksused on maksnud käibemaksuvaba või käibemaksuga maksustamata tegevuse käigus. Seda võib nimetada varjatud käibemaksukuluks või pidada käibemaksusüsteemi anomaaliaks. Kuna käibemaksusüsteem peaks alluma neutraalsuse põhimõttele, võib omavalitsusüksuste erinev käsitlemine käibemaksu puhul moonutada konkurentsi. Asjaolu, et omavalitsusüksused ei saa erasektorist tulevalt sisendilt makstud käibemaksu tagasi nõuda, võib panna avalik-õiguslikke asutusi eelistama käibemaksuga maksustatavate teenuste hankimisel asutusesiseseid teenuseid nende ostmisele erasektorist.”

Omavalitsusüksustele kõikide kaupade ja teenuste pealt makstud sisendkäibemaksu hüvitamisega seoses väidavad Norra ametiasutused, et käibemaksu hüvitamise üldise kava eesmärk on luua võrdsed võimalused asutusesisesele ja väljast hankimisele:

„Käibemaks ei mõjuta enam omavalitsusasutuste valikuid otsuse tegemisel, kas eelistada asutusesiseseid teenuseid või erasektori pakutavaid käibemaksuga maksustatavaid teenuseid. […] Seepärast võib käibemaksu hüvitamise kava eesmärgiks pidada neutraalsust.”

Norra ametiasutused rõhutasid juba enne uurimise algatamist väljendatud seisukohta, et käibemaksu hüvitamise kava ei ole abimeede käibemaksu hüvitise seaduse artikli 2 reguleerimisalasse jäävate ettevõtete jaoks. Seda väidet põhjendati sellega, et käibemaksu hüvitamise üldise kava kasutuselevõtmisega 2004. aastal vähendati omavalitsusüksuste assigneeringuid aastaeelarves sisendkäibemaksu hüvitiste prognoositava summa võrra. Seega ei mõjuta käibemaksu hüvitamise kava valitsuse tulusid. Seda süsteemi võib seega omavalitsusüksuste eraldiste vähendamisest ja hüvituskuludest tulenevalt kirjeldada isefinantseerivana.

4.2 Riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses

18. septembri 2006. aasta kirjas väljendasid Norra ametiasutused oma eriarvamust järelevalveameti hinnangu suhtes, mille kohaselt käibemaksu hüvitise seadus on riigiabi järgmistel põhjustel.

Norra ametiasutused usuvad, et käibemaksu hüvitamist ei ole õige nimetada eeliseks, mis vabastab ettevõtted maksudest, mida nad tavaliselt oma eelarvest maksavad. Kuna omavalitsused rahastavad käibemaksu hüvitamise kava ise üldise rahastamise vähendamise kaudu, ei anta tegelikult majanduslikku eelist. Samuti ei tähenda käibemaksu hüvitamise kava maksukoguse vähendamist ega maksude maksmise edasilükkamist. Järelikult on Norra ametiasutuste arvates vale võrrelda käibemaksu hüvitamise kava meetmega, mille eesmärk on hüvitise saaja maksukoormuse tõeline vähendamine.

Käibemaksu hüvitise seaduse reguleerimisala on positiivselt määratletud sellega, et ostude puhul makstud sisendkäibemaks hüvitatakse ainult seaduse artiklis 2 sätestatud juriidilistele isikutele.

Valikulist maksumeedet ei saa aga põhjendada kõnealuse maksusüsteemi olemuse ja üldise eesmärgiga. Norra ametiasutused avaldasid arvamust, et kui järelevalveamet väitis, et käibemaksu hüvitamine ei moodusta osa käibemaksusüsteemist, jättis ta kõrvale nende argumendi, et käibemaksu hüvitamist võib pidada käibemaksusüsteemi olemuse ja loogikaga kooskõlas olevaks. Norra ametiasutused esitasid sellele seisukohale vastuväite, viidates järelevalveameti riigiabi suuniste peatükile 17B.3.1 jj, kus käsitletakse diferentseeritud meetmete eri aspekte. Nende arvates põhjendab käibemaksu hüvitamist kõnealuse maksusüsteemi olemus või üldine eesmärk ning nad viitavad riigiabi suuniste peatükile 17B.3.4 „Äriühingute otsese maksustamisega seotud abimeetmeid käsitlevate riigiabi eeskirjade rakendamine”. Käibemaksusüsteemi aluseks on põhimõte, et see süsteem peab olema neutraalne ja mittediskrimineeriv. Seega võib käibemaksusüsteemi Norra ametiasutuste arvates pidada juba olemuslikult neutraalseks. Kuna käibemaksusüsteemi olemuslik neutraalsus on ka käibemaksu hüvitamise kava eesmärk, pidasid Norra ametiasutused õigeks käsitleda käibemaksu hüvitamise kava käibemaksusüsteemi olemuse ja loogikaga kooskõlas olevana.

Lisaks sellele märkisid nad, et kui käibemaksu hüvitamise kava lõpetatakse, põhjustab käibemaksusüsteem uuesti konkurentsimoonutuse: „Asjaolu, et omavalitsusüksused ei saa sisendilt käibemaksu tagasi, mõjutab omavalitsusüksuste valikuid otsuste tegemisel, kas eelistada asutusesisesed teenuseid või erasektori pakutavaid käibemaksuga maksustavaid teenuseid.”

Norra ametiasutused märkisid, et käibemaksusüsteemist tuleneva konkurentsimoonutuse leevendamiseks hindas nn Rattsø komitee mitmeid võimalikke meetmeid, enne kui leidis, et käibemaksu hüvitamise kava on neist kõige sobilikum. (16) Üks võimalikest meetmetest, mida komitee kaalus, oli anda omavalitsusüksustele õigus sisendkäibemaks maha arvata. Teine võimalik meede oli maksustada omavalitsusüksused üldise käibemaksuga. Rattsø komitee ei teinud otsust anda omavalitsusüksustele õigus sisendkäibemaks maha arvata, sest sellise meetme tulemusena ei oleks käibemaks olnud enam üldine maks. Arvesse võeti ka seda, et selline meede oleks võinud tuua kaasa surve teiste rühmade poolt. Rattsø komitee ei otsustanud maksustada omavalitsusüksuseid üldise käibemaksuga. Muuseas märkis komitee, et kuna paljusid munitsipaalteenuseid osutatakse tasuta, puudub käibemaksu arvutamise alus:

„Omavalitsusüksustele käibemaksu mahaarvamise õiguse andmine ja nende maksustamine üldise käibemaksuga oleksid mõlemad käibemaksusüsteemi sisesed lahendused. Nende meetmete eesmärk oleks aga täpselt sama kui käibemaksu hüvitamise kaval, nimelt leevendada käibemaksusüsteemist tulenevat konkurentsimoonutust. Lisaks sellele puudub majanduslikus mõttes vahe hüvitamiskava ja omavalitsusüksustele käibemaksu mahaarvamise õiguse andmise vahel. Seega usub ministeerium, et see, et rakendada otsustati käibemaksu hüvitamise kava, ei oma siin tähtsust.”

Norra ametiasutused kritiseerisid kaubanduse mõjutamise hindamist järelevalveameti poolt.

„Käibemaksu hüvitamise kava abil antakse omavalitsusüksustele tagasi peamiselt nende kohustuslike ülesannete teostamiseks ostetud kaupadelt ja teenustelt tasutud sisendkäibemaks. Seadus kohustab omavalitsusüksusi osutama teatavaid teenuseid, seda eriti haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalalal. Näiteks tervishoiusektoris peavad omavalitsusüksused muu hulgas osutama üldarsti teenuseid, õendusteenuseid, ämmaemanda ja hooldekodu teenuseid. Sotsiaalsektoris peavad omavalitsusüksused andma praktilist ja majanduslikku abi, nt pakkuma sotsiaalkortereid.”

„Käibemaksu hüvitise seaduse artiklite 2 ja 3 kohaselt võib käibemaksu hüvitist anda ka omavalitsusüksustele, mis tegelevad mittekohustusliku tegevusega. Peale maakonna kohalike munitsipaalkoolide pakutavate erikoolituste ei tea ministeerium aga ühtki käibemaksusüsteemi reguleerimisalast välja jäävat valdkonda, mille puhul oleks kaheldud, kas käibemaksu hüvitise saajad osutavad oma teenuseid teiste EMP ettevõtetega konkureerides.”

Järelikult uskusid Norra ametiasutused, et käibemaksuseaduse reguleerimisalast välja jäänud sektorites on Euroopa naaberriikides väga vähe ettevõtteid, mis osutaksid sarnaselt Norra ettevõtetega käibemaksu hüvitise seaduse reguleerimisalasse jäävaid teenuseid. Lisaks sellele on teenuse osutaja valikul otsustavateks teguriteks teenuseosutaja kaugus ning keelebarjäär ja muud kultuurilised näitajad.

Norra ametiasutused arvasid, et selleks, et käibemaksu hüvitamise kava EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 sätestatud kriteeriumide alusel tõeliselt hinnata, tuleks arvesse võtta seda, et käibemaksuga maksustamata sektorites on Norra ettevõtete ja teiste EMP ettevõtete vaheline konkurents üsna väike.

Seega uskusid Norra ametiasutused, et käibemaksu hüvitamine ettevõtetele käibemaksuga maksustamata sektorites ei saa mõjutada EMP lepingu osaliste vahelist kaubandust.

4.3 Üldised märkused

Norra ametiasutused viitasid mitmele ELi liikmesriigile, mis on võtnud kasutusele kohalike omavalitsuste käibemaksuga maksustamata või sellest vabastatud tegevusega kaasnevate käibemaksukulude tagasimaksmise kava. Moonutuste vältimiseks otsuste tegemisel, kas kasutada avalike teenuste riiklikke osutajaid või hankida need teenused väljastpoolt, on Rootsi, Taani, Soome, Madalamaad ja Ühendkuningriik loonud erinevad kavad käibemaksu tagastamiseks kohalikele omavalitsustele. Oma olemuselt sarnased käibemaksu tagastamise kavad on ka Prantsusmaal, Luksemburgis, Austrias ja Portugalis.

Veel tsiteerisid Norra ametiasutused endist volinikku hr Bolkesteini. Oma 1. veebruari 2000. aasta kirjas Belgiast pärit Michel Hansenne'ile, kes küsis Euroopa Parlamendilt, kas käibemaksu hüvitamise kava Ühendkuningriigis oli kooskõlas kuuenda käibemaksudirektiiviga, väitis hr Bolkestein, et käibemaksu hüvitamise kava „ei ole vastuolus kuuenda käibemaksudirektiiviga”, sest „see toob kaasa ainult finantstehingud erinevate avalik-õiguslike organite vahel ning seda reguleerib riiklike ametiasutuste finantseerimise riiklik poliitika”.

Hr Bolkestein kommenteeris ka „võimalikku kava, mille kohaselt Iiri valitsus subsideeriks Iiri heategevust summas, mis vastaks makstud käibemaksule, mida ei saa maha arvata”. Ta väitis, et „valitsuse subsiidiumide andmine ei ole iseenesest vastuolus Euroopa Liidu käibemaksuseadusega”.

Norra ametiasutused möönsid, et ükski neist tsitaatidest ei käsitlenud otseselt riigiabi eeskirju. Kuid nende arvates tuleneb nendest tsitaatidest, et käibemaksu hüvitamise kavasid ei peeta kuuenda käibemaksudirektiiviga vastuolus olevaks. Nende arvates näitab see asjaolu, et käibemaksu hüvitamise kavad on kooskõlas käibemaksusüsteemi olemuse ja loogikaga.

II. HINDAMINE

1. Riigiabi olemasolu

1.1 Sissejuhatus

EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 on sätestatud, et:

Järelevalveamet soovib kõigepealt teha märkuse käesoleva hindamise ulatuse kohta. Käesolev otsus ei käsitle Norra ametiasutuste otsust jätta teatavad tehingud käibemaksuseaduse reguleerimisalast välja. See käsitleb ainult sisendkäibemaksu hüvitamist teatavatele käibemaksu hüvitise seaduse reguleerimisalasse jäävatele isikutele.

Lisaks sellele tahaks järelevalveamet esile tõsta kolme märkust, mis tehti juba otsuses nr 225/06/COL.

Esiteks ei hõlma EMP leping reeglina EFTA riigi maksusüsteemi. Igal EFTA riigil on õigus kavandada ja rakendada maksusüsteemi vastavalt enda valitud poliitikale. Selliste maksumeetmete rakendamisel, nagu on käibemaksu hüvitise seaduse artiklis 3 ettenähtud sisendkäibemaksu hüvitamine, võivad aga olla tagajärjed, mis toovad selle EMP lepingu artikli 61 lõike 1 reguleerimisalasse. Kohtupraktika kohaselt (17) ei erista artikli 61 lõige 1 riigiabi selle põhjuste ega eesmärkide alusel, vaid määratleb selle toime järgi.

Teiseks kerkib küsimus, kas kõnealune meede on riigiabi, ainult niivõrd, kuivõrd see on seotud majandustegevusega, s.t tegevusega, mis seisneb kaupade ja teenuste pakkumises asjaomasel turul. (18) Meede on riigiabi ainult juhul, kui ettevõtted sellest kasu saavad. Konkurentsieeskirjade kohaldamise eesmärgil on ettevõtja „majandustegevusega tegelev mis tahes üksus, olenemata tema õiguslikust seisundist ja rahastamisviisist”. (19) Kuigi mõned sisendkäibemaksu tagasi saavad üksused ei vasta ettevõtte määratluse tingimustele, on asjaolu, et mõned käibemaksu hüvitise seaduse alusel hüvitise saajad on ettevõtted, piisav alus, hindamaks kava tervikuna kui riigiabikava. (20)

Kolmandaks võib abi anda nii riigiettevõtetele kui ka eraettevõtetele. (21) Selleks et riiklikku ettevõtet saaks vaadelda riigiabi saajana, ei pea ta olema riigist eraldiseisev juriidiline isik. See, et üksust reguleerib avalik õigus ning ta on mittetulundusühing, ei tähenda tingimata, et ta ei ole ettevõte riigiabi eeskirjade tähenduses. (22)

Neljandaks tahaks järelevalveamet Norra ametiasutuste üldistes märkustes nimetatud sarnaste kavade olemasolu kohta Euroopa Liidus märkida, et need süsteemid võivad käibemaksu hüvitamise kavast erineda ning et järelevalveamet on Norra ametiasutuste tähelepanekutest teavitanud Euroopa Komisjoni. Lisaks sellele tuleneb kohtupraktikast, et „asutamislepingus sätestatud kohustuse mis tahes rikkumisi liikmesriigi poolt seoses artiklis 92 sätestatud keeluga ei õigusta asjaolu, et kõnealust kohustust ei täida ka teised liikmesriigid”. (23)

Alljärgnevalt hindab järelevalveamet, kas käibemaksu hüvitise seadus vastab kavana (24) EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele, et seda pidada riigiabiks.

1.2 Riigi ressursid

Selleks et abi oleks riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, peab see olema antud riigi poolt riigi ressurssidest.

Hüvitisi maksab vahetult riik ning seega annab riik neid riigi ressurssidest.

Norra ametiasutused väitsid, et käibemaksu hüvitamise kava ei ole abimeede, sest see on isefinantseeriv süsteem. Nende arvates rahastavad käibemaksu hüvitamise kava omavalitsusüksused ise riigieelarvest omavalitsusüksustele laekuvate üldiste summade vähendamise kaudu. Käibemaksu hüvitamise kava kasutuselevõtuga 2004. aastal vähendati omavalitsuste eraldisi aastaeelarves vastavalt käibemaksu hüvitiste prognoositavale summale.

Järelevalveamet on arvamusel, et riigiabi seisukohalt ei ole oluline, kas omavalitsusüksuste rahasummat vähendati või mitte. Oluline on see, kas ettevõtted konkurentsieeskirjade tähenduses said riigilt ja riigi ressurssidest rahalist toetust. Kui omavalitsusüksus tegutseb ettevõttena, tuleb seda riigiabi eesmärgil vaadelda eraldi omavalitsusüksusest kui avalikust asutusest. Järeldust ei muuda see, et hüvitiste maksmisel tekkinud riigi kulud tasakaalustatakse keskvõimu tasandil kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele eraldatavate summade vähendamisega. Makstud sisendkäibemaksu tagasimaksmist finantseeritakse riigieelarvest ning seega toimub see riigi ressurssidest.

Lisaks sellele ei ole järelevalveameti arvates kõigi omavalitsusüksuste puhul täpses vastavuses see, kui palju eraldist vähendati, ja see, kui palju saadi käibemaksu hüvitist.

1.3 Majanduslik eelis

Riigi poolt või riigi ressurssidest ettevõttele pakutav finantsmeede, mis vähendab ettevõtte tavalisi eelarvest kantavaid kulusid, on majanduslik eelis. (25)

Norra ametiasutused väitsid, et käibemaksu hüvitamise kava ei ole majanduslik eelis, sest kava ei too kaasa maksusumma vähendamist ega maksmise edasilükkamist. Käibemaksu hüvitamise kava ei vähenda hüvitisesaaja maksukoormust.

Järelevalveamet seda seisukohta ei jaga. Tema arvates ei erista Norra ametiasutused riigiabi seisukohalt piisavalt riigi toimimise eri valdkondi, s.t riiki kui maksuhaldurit, omavalitsusüksusi kui riigiasutusi ning munitsipaalettevõtteid kui eraldi üksusi.

Selleks et teha kindlaks majandusliku eelise andmine, peab järelevalveamet hindama, kas meede vabastab selle saajad maksudest, mida nad tavaliselt oma äritegevuse käigus maksavad. Sisendkäibemaksu maksmine on ettevõtte majandustegevuse käigus tehtud ostudega seotud tegevuskulu, mille tavaliselt kannab ettevõte ise. Hüvitades ettevõtetele, mis jäävad käibemaksu hüvitise seaduse artikli 2 reguleerimisalasse, kaupadelt ja teenustelt tasutud sisendkäibemaksu, annavad Norra ametiasutused neile ettevõtetele majandusliku eelise. Neile antakse eelis, kuna tegevuskulusid, mida nad peavad kandma, vähendatakse hüvitatud sisendkäibemaksu summa võrra.

Seega annab käibemaksu hüvitise seadus hüvitise saajatele majandusliku eelise.

1.4 Valikulisus

Selleks et abi oleks riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, peab abimeede olema valikuline, s.t soodustama „teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist”.

Otsuses nr 225/06/COL jõudis järelevalveamet seisukohale, et käibemaksu hüvitise seadus on sisuliselt valikuline meede. Käibemaksu hüvitise seaduse reguleerimisala on positiivselt määratletud selliselt, et ostudelt makstud sisendkäibemaks hüvitatakse ainult kõnealuse seaduse artiklis 2 sätestatud maksukohustuslastele. Käibemaksu hüvitise seaduse alusel ettevõtetele antud eelis saada tagasi oma sisendkäibemaks tähendab vabastamist üldisest käibemaksusüsteemist tulenevast kohustusest, mis kehtib kaupade ja teenuste kõigi ostjate suhtes.

Kohtupraktika näeb ette, et konkreetset maksumeedet saab siiski põhjendada maksusüsteemi sisemise loogikaga, kui see on sellega kooskõlas. (26) Riigiabi on igasugune meede, mille eesmärgiks on vabastada konkreetse sektori ettevõte osaliselt või täielikult maksudest, mis tulenevad üldise süsteemi tavalisest kohaldamisest, kui sellist vabastust ei saa üldise süsteemi olemuse ja loogikaga põhjendada. (27)

Järelevalveamet hindab, kas käibemaksu hüvitise seaduse artiklis 3 sätestatud sisendkäibemaksu tagasimaksmine vastab käibemaksusüsteemi loogikale. Selle hindamiseks peab järelevalveamet kaaluma, kas sisendkäibemaksu tagasimaksmine vastab käibemaksusüsteemi eesmärkidele või muudele, käibemaksusüsteemiga mitteseotud eesmärkidele.

Käibemaksusüsteemi esmane eesmärk on maksustada teatavate kaupade tarned ja teatavate teenuste osutamine. Käibemaks on kaupade ja teenuste tarbimisele kehtestatud kaudne maks. Tavaliselt arvutatakse käibemaks igas tarneahela etapis ning kaupade ja teenuste importimisel välisriigist. Lõpptarbija maksab käibemaksu ostuhinna osana ja tal ei ole õigust seda maha arvata.

Kuigi käibemaksuga maksustatakse põhimõtteliselt kogu kaupade ja teenuste müük, on mõned tehingud sellest vabastatud (mille tagajärjel ei saa sisendkäibemaksu kreeditisse kanda), mis tähendab et sellised tarned ei kuulu käibemaksuga maksustamisele.

Norra käibemaksuseaduse I peatüki artiklid 5, 5a ja 5b vabastavad käibemaksust sellised tehingud nagu kinnisvara müük ja rent, tervishoiuteenuste ja tervisega seotud teenuste, sotsiaal-, haridus- ja finantsteenuste jne osutamine. Nimetatud kaupade müüjaid ja teenuste osutajaid peetakse käibemaksu seisukohalt lõpptarbijateks, sest nad peavad maksma sisendkäibemaksu, ilma et saaks küsida oma kaupade ja teenuste puhul väljundkäibemaksu. Süsteemi loogilise tagajärjena maksavad lõpptarbijad käibemaksust vabastatud kaupade müügilt ja teenuste osutamiselt sisendkäibemaksu ning neil ei ole õigust seda maha arvata.

Käibemaksusüsteemi selline loogiline tagajärg on aga teisel tasandil loonud moonutuse, mida Norra ametiasutused on püüdnud kõrvaldada käibemaksu hüvitise seaduse vastuvõtmisega. Sellest järeldub, et käibemaksu hüvitise seaduse loogika seisneb selliste käibemaksusüsteemi loomulike loogiliste tagajärgede tasakaalustamises, mis tulenevad teatavate tarnete käibemaksust vabastamisest. Seega ei ole käibemaksu hüvitise seaduse mõte lõpptarbijate maksustamises, nagu see on üldise käibemaksusüsteemi puhul, vaid selles, et aidata teatavatel lõpptarbijarühmadel vältida konkurentsi moonutamist käibemaksuga maksustatavate kaupade ja teenuste asutusesisese ning väljast hankimise vahel.

Norra ametiasutused selgitasid, et käibemaksu hüvitise seaduse artikli 1 kohaselt oli sisendkäibemaksu hüvitamise eesmärk luua võrdsed võimalused käibemaksuga maksustatavate kaupade ja teenuste asutusesisesele ning väljast hankimisele.

Järelevalveamet on arvamusel, et makstud sisendkäibemaksu hüvitamist muudel kui käibemaksusüsteemis sätestatud põhjustel ei saa õigustada käibemaksusüsteemi eesmärgiga. Norra ametiasutuste taotletavat eesmärki luua võrdsed võimalused käibemaksuga maksustatavate kaupade ja teenuste avalik-õiguslike asutuste sisesele ning nende väljast hankimisele tuleks sellisel kujul tunnustada, kuid seda ei saa pidada käibemaksusüsteemi olemuse ja loogikaga kooskõlas olevaks. Sellega seoses viitab järelevalveamet eelkõige kohtuasjas Heiser (28) tehtud otsusele, mille kohaselt ainult sellest, et meetmel on kiiduväärt eesmärk, ei piisa selle EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses riigiabiks liigitamata jätmiseks. EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 ei eristata riigiabi selle põhjuste ja eesmärkide, vaid selle toime järgi. (29)

Järelevalveamet ei jäta tähele panemata seda, et eesmärk, mida Norra ametiasutused käibemaksu hüvitise seaduse vastuvõtmisega taotlesid, oli luua avalik-õiguslike organite jaoks neutraalsus käibemaksuga maksustatavate kaupade ja teenuste hankimise suhtes. Seda neutraalsust ei saa segi ajada käibemaksusüsteemi neutraalsusega.

Kuna eesmärk luua võrdsed võimalused kaupade ja teenuste avalik-õiguslike asutuste sisesele ning nende väljast hankimisele ei ole kooskõlas käibemaksusüsteemi loogikaga, võib seda eesmärki võtta arvesse ainult kõnealuse meetme kokkusobivuse hindamisel.

Eespool nimetatud põhjustel on järelevalveamet jõudnud järeldusele, et käibemaksu hüvitamist ei saa põhjendada käibemaksusüsteemi olemuse ja loogikaga. Seega on see valikuline meede.

1.5 Konkurentsi moonutamine

Selleks et meede jääks EMP lepingu artikli 61 lõike 1 reguleerimisalasse, peab see moonutama või ähvardama moonutada konkurentsi.

Sisendkäibemaks hüvitatakse ainult käibemaksu hüvitise seaduse artikli 2 reguleerimisalasse jäävatele avalik-õiguslikele ja eraüksustele. Kui need üksused osutavad käibemaksust vabastatud teenuseid aga käibemaksu hüvitise seaduse artikli 2 reguleerimisalast välja jäävate ettevõtetega konkureerides, on viimaste ostukulud suuremad, kuigi teenused, mida nad osutavad, on samad. Kuigi sisendkäibemaksu hüvitamise eesmärk oli kõrvaldada konkurentsi moonutamine omavalitsusüksuste hangete teostamisel, on see moonutanud käibemaksust vabastatud sektorites majandustegevusega tegelevate avalik-õiguslike asutuste ja sama majandustegevusega tegelevate eraettevõtete vahelist konkurentsi. Riigiabi tõttu oleksid eraettevõtete pakutavad tooted kõigi samade tingimuste juures kallimad. Seega on konkurentsi moonutatud. Kui hüvitist antaks nii avalik-õiguslikele kui ka eraettevõtetele, ähvardaks abi moonutada konkurentsi siseriiklike ja teiste samal turul tegutsevate EMP ettevõtete vahel.

Seepärast on järelevalveamet jõudnud käibemaksuga maksustamata kaupu tootvatele ja teenuseid pakkuvatele ettevõtetele antava hüvitise suhtes järeldusele, et ettevõtete vahelist konkurentsi on moonutatud.

1.6 Mõju kaubandusele

Riigiabi jääb EMP lepingu artikli 61 lõike 1 reguleerimisalasse vaid niivõrd, kuivõrd see mõjutab EMP lepingu osaliste vahelist kaubandust.

Oma märkustes otsuse nr 225/06/COL kohta vaidlustasid Norra ametiasutused kaubanduse mõjutamise kriteeriumi hindamise järelevalveameti poolt; hinnang ei põhinenud nende arvates olukorra õigel mõistmisel. Nende arvates antakse käibemaksu hüvitamise kava abil omavalitsusüksustele eeskätt tagasi nende kohustuslike ülesannete jaoks ostetud kaupade ja teenuste pealt tasutud sisendkäibemaks. Mittekohustusliku tegevuse puhul, millega omavalitsusüksused võivad tegelda, ei näinud Norra ametiasutused ühtegi käibemaksuga maksustamata valdkonda, kus käibemaksu hüvitise saajad osutavad oma teenuseid teiste EMP ettevõtetega konkureerides, välja arvatud mõned koolid, mida kaebuse esitaja nimetas. Norra ametiasutused usuvad, et käibemaksu hüvitise seaduse reguleerimisalasse jäävate Norra ettevõtetega konkureerivaid ettevõtteid on Euroopa naaberriikides väga vähe.

Järelevalveamet kordab otsuses nr 225/06/COL väljendatud seisukohta kaubandusele avalduva mõju hindamise suhtes. Järelevalveamet on kohustatud uurima, kas abikava võib mõjutada EMP-sisest kaubandust, kuid ei pea kindlaks tegema selle tegelikku mõju. (30) Põhimõtteliselt võivad käibemaksu hüvitamise kava tingimustel saada sisendkäibemaksu eest hüvitist kõik käibemaksu hüvitamise kavas sätestatud isikud, sõltumata sellest, kas konkreetsele ettevõttele antav abi mõjutab kaubandust. Euroopa Kohtu praktikas on otsustatud, et „abikava puhul võib komisjon piirduda asjaomase kava üldiste tunnusjoonte uurimisega, ilma et ta peaks uurima igat abikava kohaldamisjuhtu eraldi”. (31) Selle tõlgenduse on heaks kiitnud ka EFTA kohus. (32)

Kaubanduse mõjutamise kriteeriumi on tavaliselt tõlgendatud nii, et meedet käsitletakse üldiselt riigiabina, kui see võib mõjutada kaubandust EMP riikide vahel. (33) Ka juhul, kui Norra ametiasutustel on õigus, et käibemaksu hüvitiste saajatega konkureerivad EMPs vaid mõned ettevõtted, võib abimeede mõjutada kaubandust, sest kaubanduse mõjutamise kriteeriumi hindamisel EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses ei peeta oluliseks hüvitise saajate ega konkurentide arvu. (34)

Riigiabi andmine ettevõttele võib põhjustada selle, et siseriiklikud tarned püsivad samal tasemel või suurenevad, mille tulemusena vähenevad teiste ettevõtete võimalused tulla asjaomase EMP riigi turule. (35) Seega ei sõltu abina määratlemine osutatud teenuste kohalikust või piirkondlikust iseloomust ega asjaomase tegevusvaldkonna ulatusest. (36)

Künnist või protsenti, millest allapoole jäädes abi lepinguosaliste kaubandust ei mõjuta, ei ole kehtestatud. (37) Pigem vastupidi – kohtupraktika kohaselt (38) tuleb ettevõtet pidada abi poolt mõjutatuks iga kord, kui riigiabi tulemusena paraneb teise ettevõtte olukord esimesega võrreldes.

Käibemaksuseaduse I peatüki artiklitega 5 ja 5a jäetakse teatavad tehingud käibemaksuseaduse reguleerimisalast välja. Sama seaduse artikkel 5b näeb ette, et seaduse reguleerimisalast jääb välja teatavate teenuste, sealhulgas tervishoiuteenuste ja tervisega seotud teenuste, sotsiaal-, haridus- ja finantsteenuste, avaliku võimu teostamisega seotud teenuste ning teatri-, ooperi-, balleti- ja kinokülastusõiguse, tsirkuseetenduste ning galeriides ja muuseumides eksponeeritavate näituste külastusõiguse andmise kujul osutatavate teenuste, loteriiteenuste ning kooli- ja ülikoolisööklates toidu pakkumisega seotud teenuste jne osutamine. Seega on kõik kõnealused teenused käibemaksust vabastatud, kuid kuuluvad põhimõtteliselt käibemaksu hüvitise seaduse reguleerimisalasse. (39) Mõned neist valdkondades, nagu näiteks finantsteenused, kooli- ja ülikoolisööklates toidu pakkumisega seotud teenused, mõned hambaraviteenused, mõned tasu eest osutatavad haridusteenused, mõned kinoteenused, on osaliselt või täielikult EMP-sisesele konkurentsile avatud. Seega võib konkurentsile avatud sektorites tegutsevatele ettevõtetele antav abi mõjutada EMP lepingu osaliste vahelist kaubandust.

Nimetatud põhjustel ning kohtupraktikat arvesse võttes on järelevalveamet arvamusel, et käibemaksu hüvitise seadus on üldine riigisisene hüvituskava, mis võib mõjutada EMP lepingu osaliste vahelist kaubandust.

1.7 Järeldus

Eespool nimetatud põhjustel on järelevalveamet järeldusel, et käibemaksu hüvitise seadus on riigiabikava EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

2. Menetlusnõuded

Vastavalt järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 3 „tuleb EFTA järelevalveametit piisava ajavaruga teavitada igasugusest abi andmisest või abi muutmise kavast, et järelevalveametil oleks võimalik esitada märkusi […]. Asjaomane EFTA riik ei tohi kavandatavat meedet rakendada enne lõpliku otsuse langetamist”.

Norra ametiasutused ei teavitanud järelevalveametit käibemaksu hüvitise seadusest enne selle jõustumist. Seega leiab järelevalveamet, et Norra ametiasutused ei ole täitnud järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 3 lõikes 1 sätestatud kohustusi.

3. Abi kokkusobivus

Järelevalveamet leiab, et käesolevas asjas ei saa kohaldada ühtegi EMP lepingu artikli 61 lõikes 2 nimetatud erandit.

EMP lepingu artikli 61 lõiget 3 silmas pidades ei saa sisendkäibemaksu hüvitamise suhtes EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti a kohaldada, sest ükski Norra piirkondadest ei vasta selle sätte erakordselt madala elatustaseme või tõsise tööpuuduse tingimusele. Hüvitised ei edendanud ühtki üleeuroopalist huvi pakkuvat tähtsat projekti ega aidanud kõrvaldada tõsist häiret EFTA riigi majanduses, mida nõutakse kokkusobivuseks EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktis b.

Abi võib pidada EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c alusel EMP lepinguga kokkusobivaks, kui see soodustab teatava majandustegevuse või teatava majanduspiirkonna arengut, ilma et see kahjustaks kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Kõnealune abikava ei soodusta teatava majandustegevuse ega majanduspiirkonna arengut, vaid selle eesmärgiks Norra ametiasutuste sõnul on luua võrdsed võimalused käibemaksuga maksustatavate kaupade ja teenuste üksusesisesele ja välisele hankimisele.

Järelevalveamet on arvamusel, et ettevõtte selliste jooksvate kulude nagu sisendkäibemaks vähendamine on tegevusabi. Sellist liiki abi on põhimõtteliselt keelatud. Seepärast on järelevalveamet arvamusel, et käibemaksu hüvitise seadus on abikava, mida selle praegusel kujul ei saa pidada EMP lepingu riigiabi eeskirjadega kokkusobivaks.

Sellest hoolimata kordab järelevalveamet, et küsimus, kas meede on riigiabi või mitte, kerkib ainult niivõrd, kuivõrd seda antakse majandustegevuseks, s.t tegevuseks, mis seisneb kaupade ja teenuste pakkumises asjaomasel turul. Sellest järeldub käesoleva asja jaoks, et kava alusel hüvitise saajate poolt riigihalduse ülesannete või seadusjärgsete kohustuste, mis ei ole majandustegevus, täitmise ulatuses ei kohaldata nende suhtes riigiabi ja sealhulgas ka meetme kokkusobivuse hindamist.

Lisaks sellele ei kohaldata riigiabi eeskirju EMP lepingu artikli 59 lõike 2 kohaselt ettevõtete suhtes, mis osutavad üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid, niivõrd kuivõrd kõnealuste eeskirjade kohaldamine takistab neil täitmast neile pandud konkreetseid ülesandeid ja juhul, kui see ei mõjuta lepinguosaliste huve.

Üldiselt on EFTA riikidele antud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste määratlemisel üsna suur kaalutlusõigus. Järelevalveamet peab tagama selle, et üldist majandushuvi pakkuvate teenuste määratlemisel ei tehtaks ilmseid vigu. Ta ei saa käesolevas asjas hinnata üksikasjalikult, kas kõik käibemaksust vabastatud sektorite hankijad, kes sisendkäibemaksu tagasi saavad, s.t keda abikava hõlmab, vastavad EMP lepingu artikli 59 lõikes 2 sätestatud tingimustele. Järelevalveamet saab ainult näidata, kas nimetatud tingimuste täitmist arvesse võttes võib sisendkäibemaksu hüvitamist antud ettevõtetele või konkreetsele ettevõtete rühmale pidada kokkusobivaks riigiabiks EMP lepingu artikli 59 lõike 2 tähenduses. Käibemaksu hüvitise seadus nendesse piiridesse ei jää.

28. novembril 2005 võttis Euroopa Komisjon vastu otsuse asutamislepingu artikli 86 lõike 2 kohaldamise kohta riigiabi suhtes, mida antakse üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena. (40) See otsus inkorporeeriti EMP lepingusse juulis 2006. (41)

Selle otsuse (42) kohaselt on haiglaid ja sotsiaalkortereid haldavatel ettevõtjatel, kellele on tehtud ülesandeks üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine, eritunnused, millega tuleb arvestada. Siseturu praegusel arengutaseme puhul ei pruugi konkurentsimoonutuste ulatus kõnealustes valdkondades olla proportsionaalne käibe ja hüvitise suurusega. Seetõttu on teavitamiskohustusest vabastatud arstiabi, sealhulgas vajaduse korral põhitegevusega otseselt seotud hädaabi- ja abiteenuseid pakkuvad haiglad, eriti teadusuuringute valdkonnas, ning sotsiaalkortereid haldavad ettevõtjad, kes pakuvad teenuseid ebasoodsas olukorras olevatele kodanikele ja sotsiaalselt vähemsoodsas olukorras rühmadele, kes piiratud maksevõime tõttu ei suuda hankida elupaika turutingimustel.

See erand ei hõlma aga sisendkäibemaksu hüvitamist ettevõtetele selle osa eest nende majandustegevusest, mis ei ole osa nende avaliku teenindamise kohustusest. Nagu eespool hinnatud, on kõnealune hüvituskava riigiabi ja seda ei saa pidada EMP lepingu eeskirjadega kokkusobivaks. Sellega seoses võib viidata mõnele asjaomase tegevusega tegelevale sektorile, s.t sektoritele, mille suhtes käibemaksu ei kohaldata ja mille puhul on Euroopa Komisjoni, järelevalveameti või kohtu praktikas otsustatud, et kõnealune tegevus on majandustegevus, mida teostati teistele konkurentsi pakkudes. See kehtib eriti hambaravi- (43) ja kiirabiteenuste (44) puhul.

Lisaks sellele võidakse mõne käibemaksu hüvitamise kava alusel abi saaja suhtes kohaldada mõnd teist erandit, andes talle näiteks vähese tähtsusega abi, rakendades tema suhtes grupierandi määruse, nt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete grupierandi määruse sätteid jne.

Kava selle praegusel kujul ei hõlma aga ainult avaliku teenindamise kohustusi või mõnda eespool nimetatud erandit. Käibemaksu hüvitise seaduse reguleerimisala on mõeldud laiemana. See ei sisalda vajalikke kriteeriume, mis tagaksid nende erandite järgimise. Seega ei saa kava tervikuna pidada EMP lepingu riigiabi eeskirjadega kokkusobivaks.

4. Järeldus

Järelevalveamet leiab, et Norra ametiasutused on kohaldanud käibemaksu hüvitise seadust ebaseaduslikult, rikkudes järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõiget 3. Sisendkäibemaksu hüvitamine, nagu seda näeb ette kõnealune seadus selle praegusel kujul, ei ole kooskõlas EMP lepingu toimimisega eespool nimetatud põhjustel.

Järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artikli 14 kohaselt peab EFTA riik ebaseadusliku abi puhul, mille kohta tehakse otsus, et see on kokkusobimatu, abi järelevalveameti nõudmisel reeglina selle saajalt välja nõudma.

Järelevalveamet on arvamusel, et käesoleval juhul ei välista abi tagasimaksmist ükski üldpõhimõte. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on ebaseadusliku abi tühistamine selle tagasinõudmise teel ebaseaduslikkuse tuvastamise loogiline tagajärg. Sellest tulenevalt ei saa ebaseaduslikult antud riigiabi tagasinõudmist, selleks et eelnev olukord taastada, käsitada põhimõtteliselt EMP lepingu riigiabi eesmärkide suhtes ebaproportsionaalsena. Abi tagasimaksmise korral jääb abisaaja ilma eelisest, mis tal konkurentide ees turul oli, ning taastatakse abi andmisele eelnenud olukord. (45) Abi tagasimaksmisega seoses ei ületa järelevalveamet reeglina, välja arvatud erandlikel asjaoludel, oma kohtupraktikas tunnustatud pädevuspiire, kui ta palub EFTA riigil ebaseadusliku abina antud summad tagasi nõuda, sest ta vaid taastab sellega eelnenud olukorra. (46)

Lisaks sellele ei saa abi saanud ettevõtted järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 alusel järelevalveameti poolt teostatava riigiabi kontrolli kohustuslikkust arvesse võttes põhimõtteliselt õiguspäraselt oodata, et abi on seaduslik, kui selle andmine ei ole kooskõlas selles protokollis sätestatud menetlusega. (47)

Hr Bolkesteini esitatud väited, mida Norra ametiasutused mainisid, käsitlesid asjaomaste kavade kokkusobivust käibemaksueeskirjadega tervikuna. Lisaks sellele lisas hr Bolkestein vähemalt ühele oma väidetest „eeldusel, et järgitakse riigiabi eeskirju”. Seega on järelevalveamet arvamusel, et kõnealused väited ei anna alust õiguspäraseks ootuseks.

Ka ei ole Norra ametiasutused viidanud ühelegi samalaadsele riigiabikavale, mille oleks heaks kiitnud kas Euroopa Komisjon või järelevalveamet ja mis oleks andnud alust õiguspärasteks ootusteks käibemaksu hüvitise seaduse suhtes.

Nendel põhjustel on järelevalveamet arvamusel, et käesolevas asjas ei ole ilmnenud ühtegi erandlikku asjaolu, mis oleks andnud alust õiguspärase ootuse tekkeks abisaajatel.

Järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artikli 14 lõike 2 ning järelevalveameti 14. juuli 2004. aasta otsuse 195/04/COL artiklite 9 ja 11 kohaselt peab tagasi makstav summa sisaldama ka liitintressi. (48)

Seega nõutakse Norra ametiasutustelt vajalike meetmete võtmist, et nõuda sisse kogu käibemaksu hüvitise seaduse artikli 3 alusel antud kokkusobimatu abi, ning seda, et nad teavitaksid järelevalveametit sellest kahe kuu jooksul.

Norra ametiasutused peavad käibemaksu hüvitise seadust muutma ning muudatused peavad riigiabi andmise välistamiseks jõustuma viivitamatult. Järelevalveametit tuleb õigusaktides tehtavatest vajalikest muudatustest teavitada kahe kuu jooksul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Norra ametiasutuste kohaldatud käibemaksu hüvitise seaduse kohaselt antud riigiabi ei ole kokkusobiv EMP lepingu toimimisega.

Artikkel 2

Norra peab muutma käibemaksu hüvitise seadust ning muudatused peavad riigiabi andmise vältimiseks jõustuma viivitamatult.

Artikkel 3

Norra ametiasutused võtavad kõik vajalikud meetmed, et kõigilt abisaajatelt artiklis 1 nimetatud abi tagasi saada.

Artikkel 4

Tagasimaksmine peab toimuma viivitamatult ning siseriiklikes õigusaktides kehtestatud menetluskorras tingimusel, et need võimaldavad käesoleva otsuse kohest ja tõhusat täitmist. Tagastamisele kuuluv abi peab sisaldama intressi ja liitintressi, mida arvestatakse sellest kuupäevast, millal abi oli soodustatud isikute käsutuses, kuni selle tagasimaksmiseni. Intressi arvestatakse EFTA järelevalveameti otsuse 195/04/COL artiklite 9 ja 11 põhjal.

Artikkel 5

Norra ametiasutused teavitavad EFTA järelevalveametit otsuse täitmiseks võetud meetmetest kahe kuu jooksul käesoleva otsuse kättesaamisest.

Artikkel 6

Käesolev otsus on adresseeritud Norra Kuningriigile.

Artikkel 7

Ainult ingliskeelne versioon on autentne.

Brüssel, 3. mai 2007

EFTA järelevalveameti nimel,

Bjørn T. GRYDELAND

president

Kurt JÄGER

kolleegiumi liige

(1) Edaspidi „järelevalveamet”.

(2) Edaspidi „EMP leping”.

(3) Edaspidi „järelevalve- ja kohtuleping”.

(4) Suunised EMP lepingu artiklite 61 ja 62 ning järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 artikli 1 kohaldamise ja tõlgendamise kohta, mille EFTA järelevalveamet võttis vastu ja avaldas 19. jaanuaril 1994. Avaldatud: EÜT L 231, 1994 ja EMP kaasanne 3.9.1994 nr 32. Suuniseid muudeti viimati 7. veebruaril 2007. Edaspidi „riigiabi suunised”.

(5) Avaldatud: ELT C 305, 14.12.2006 ja EMP kaasanne nr 62, 14.12.2006, lk 1.

(6) 12. detsembri 2003. aasta seadus nr 108 käibemaksu hüvitamise kohta kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele (Lov om kompensasjon av merverdiavgift for kommuner, fylkeskommuner mv). Edaspidi „käibemaksu hüvitise seadus”.

(7) Üksikasjalikuma teabe saamiseks vt järelevalveameti otsust nr 225/06/COL, avaldatud: ELT C 305, 14.12.2006.

(8) Käibemaksuseaduse III peatüki artikli 10 lõige 1. Selle kohta vt käibemaksuseaduse I ja IV peatükki.

(9) Käibemaksuseaduse VI peatüki artikkel 21.

(10) Viidatud on käibemaksuseaduse artiklile 5, mille kohaselt on käibemaksust vabastatud teatavate üksuste (nagu muuseumid, teatrid, mittetulundusühingud jne) poolt teostatav müük. Käibemaksuseaduse artikli 5 lõikes 2 on sedastatud, et rahandusministeerium võib anda esimese lõike sätteid piiravaid ja täiendavaid määrusi ning nõuda, et esimese lõike alapunktis f nimetatud ettevõtted arvutaksid ja maksaksid siiski väljundkäibemaksu, kui sellest vabastamine tooks kaasa olulise konkurentsi moonutamise teiste samaväärseid kaupu tarnivate ja teenuseid osutavate registreeritud ettevõtete suhtes.

(11) Vt käibemaksuseaduse artikkel 5b.

(12) Üksusesisene hange ei ole käibemaksukohustuse seisukohalt tehing.

(13) 25. septembri 1992. aasta seadus nr 107 kohalike omavalitsuste kohta (Lov om kommuner og fylkeskommuner).

(14) 17. juuni 2005. aasta seadus nr 64 päevahoiuasutuste kohta (Lov om barnehager).

(15) Norra käibemaksusüsteemi toimimise kohta vt lähemalt otsuse nr 225/06/COL jaotis I.2 „Käibemaksu ja käibemaksu hüvitisi käsitlev Norra õiguslik raamistik”, lk 2.

(16) Norges Offentlige Utredinger (NOU) 2003: 3, Merverdiavgiften og kommunene, Konkurransevridninger mellom kommuner og private (edaspidi „Rattsø aruanne”).

(17) Kohtuasi E-6/98: Norra vs. EFTA järelevalveamet, EFTA kohtu lahendid 1999, lk 76, punkt 34; liidetud kohtuasjad E-5/04, E-6/04 ja E-7/04: Fesil ja Finnfjord, PIL jt ning Norra vs. EFTA järelevalveamet, EFTA kohtu lahendid 2005, lk 121, punkt 76; kohtuasi 173/73: Itaalia vs. komisjon, EKL 1974, lk 709, punkt 13; kohtuasi C-241/94: Prantsusmaa vs. komisjon, EKL 1996, lk I-4551, punkt 20.

(18) Liidetud kohtuasjad C-180/98–C-184/98: Pavlov jt, EKL 2000, lk I-6451, punkt 75.

(19) Kohtuasi C-41/90: Höfner ja Elser, EKL 1991, lk I-1979, punkt 21.

(20) Kohtuasi E-2/05: EFTA järelevalveamet vs. Island, EFTA kohtu lahendid 2005, lk 202, punkt 24.

(21) Kohtuasi C–387/92: Banco Exterior de España, EKL 1994, lk I-877, punkt 11.

(22) Kohtuasi C-244/94: Fédération Française des Sociétés d'Assurance jt, EKL 1995, lk I-4013, punkt 21; kohtuasi 78/76: Steinike & Weinlig, EKL 1977, lk 595, punkt 1.

(23) Eespool viidatud kohtuasi 78/76: Steinike & Weinlig, punkt 24; kohtuasi T-214/95: Het Vlaamse Gewest vs. komisjon, EKL 1998, lk II-717, punkt 54.

(24) Järelevalveameti hinnang otsuse nr 225/06/COL jaotises II.2.1 oli see, et käibemaksu hüvitise seadus on abikava. Viidatud on sellele hinnangule.

(25) Eespool viidatud liidetud kohtuasjad E-5/04, E-6/04 ja E-7/04: Fesil ja Finnfjord, PIL jt ning Norra vs. EFTA järelevalveamet, punktid 76 ja 78–79; kohtuasi C-301/87: Prantsusmaa vs. komisjon, EKL 1990, lk I-307, punkt 41.

(26) Eespool viidatud kohtuasi E-6/98: Norra vs. EFTA järelevalveamet, punkt 38; eespool viidatud liidetud kohtuasjad E-5/04, E-6/04 ja E-7/04 Fesil ja Finnfjord, PIL jt ning Norra vs. EFTA järelevalveamet, punktid 84–85; liidetud kohtuasjad T-127/99, T-129/99 ja T-148/99: Territorio Histórico de Alava jt vs. komisjon, EKL 2002, lk II-1275, punkt 163; kohtuasi C-143/99: Adria-Wien Pipeline, EKL 2001, lk I-8365, punkt 42; kohtuasi T-308/00: Salzgitter vs. komisjon, EKL 2004, lk II-1933, punkt 42; kohtuasi C-172/03: Wolfgang Heiser, EKL 2005, lk I-1627, punkt 43.

(27) Kohtuasi E-6/98: Norra vs. EFTA järelevalveamet, EFTA kohtu lahendid 1999, lk 76, punkt 38; eespool viidatud liidetud kohtuasjad E-5/04, E-6/04 ja E-7/04: Fesil ja Finnfjord, PIL jt ning Norra vs. EFTA järelevalveamet, punktid 76–89; kohtuasi 173/73: Itaalia vs. komisjon, EKL 1974, lk 709, punkt 16.

(28) Eespool viidatud kohtuasi C-172/03: Wolfgang Heiser.

(29) Kohtuasi C-159/01: Madalmaad vs. komisjon, EKL 2004, lk I-4461, punkt 51.

(30) Kohtuasi C-298/00 P: Itaalia vs. komisjon, EKL 2004, lk I-4087, punkt 49; kohtuasi C-372/97: Itaalia vs. komisjon, EKL 2004, lk I-3679, punkt 44.

(31) Kohtuasi T-171/02: Regione autonoma della Sardegna vs. komisjon, EKL 2005, lk II-2123, punkt 102; kohtuasi 248/84: Saksamaa vs. komisjon, EKL 1987, lk 4013, punkt 18; kohtuasi C-75/97: Belgia vs. komisjon, EKL 1999, lk I-3671, punkt 48; kohtuasi C-278/00: Kreeka vs. komisjon, EKL 2004, lk I-3997, punkt 24.

(32) Eespool viidatud kohtuasi E-6/98: Norra vs. EFTA järelevalveamet, punkt 57; kohtuasi E-2/05: EFTA järelevalveamet vs. Island, EFTA kohtu lahendid 2005, lk 202, punkt 24.

(33) Liidetud kohtuasjad T-298/97-T-312/97: e.a. Alzetta a.o. vs. komisjon, EKL 2000, lk II-2319, punktid 76–78.

(34) Kohtuasi C-71/04: Administración del Estado vs. Xunta de Galicia, EKL 2005, lk I-7419, punkt 41; kohtuasi C-280/00: Altmark Trans, EKL 2003, lk I-7747, punkt 81; liidetud kohtuasjad C-34/01–C-38/01: Enirisorse, EKL 2003, lk I-14243, punkt 28; kohtuasi C-142/87: Belgia vs. komisjon („Tubemeuse”), EKL 1990, lk I-959, punkt 43; liidetud kohtuasjad C-278/92–C-280/92: Hispaania vs. komisjon, EKL 1994, lk I-4103, punkt 42.

(35) Eespool viidatud kohtuasi E-6/98: Norra vs. EFTA järelevalveamet, punkt 59; kohtuasi C-303/88: Itaalia vs. komisjon, EKL 1991, lk I-1433, punkt 27; liidetud kohtuasjad C-278/92–C-280/92: Hispaania vs. komisjon, EKL 1994, lk I-4103, punkt 40; eespool viidatud kohtuasi C-280/00: Altmark Trans, punkt 78.

(36) Eespool viidatud kohtuasi C-280/00: Altmark Trans, punkt 77; kohtuasi C-172/03: Wolfgang Heiser, EKL 2005, lk I-1627, punkt 33; kohtuasi C-71/04: Administración del Estado vs. Xunta de Galicia, EKL 2005, lk I-7419, punkt 40.

(37) Kohtuasi C-280/00: Altmark Trans, EKL 2003, lk I-7747, punkt 81; kohtuasi C-172/03: Wolfgang Heiser, EKL 2005, lk I-1627, punkt 32.

(38) Eespool viidatud kohtuasi E 6/98: Norra vs. EFTA järelevalveamet, punkt 59; kohtuasi 730/79: Philip Morris vs. komisjon, EKL 1980, lk 2671, punkt 11.

(39) Käibemaksu hüvitise seaduse artikkel 4 sätestab hüvitise saamise piirangud.

(40) Avaldatud: ELT L 312, 29.11.2005, lk 67.

(41) Komisjoni 28. novembri 2005. aasta otsus 2005/842/EÜ (EÜ asutamislepingu artikli 86 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes) inkorporeeriti EMP lepingu XV lisasse punktina 1h 8. juuli 2006. aasta otsusega nr 91/2006 (ELT L 289, 19.10.2006, lk 31 ja EMP kaasanne nr 52, 19.10.2006, lk 24).

(42) Punkt 15.

(43) Eespool viidatud kohtuasi C-172/03: Wolfgang Heiser.

(44) Kohtuasi C-475/99: Firma Ambulanz Glöckner vs. Landkreis Südwestpfalz, EKL 2001, lk I-8089.

(45) Kohtuasi C-350/93: komisjon vs. Itaalia, EKL 1995, lk I-699, punkt 22.

(46) Kohtuasi C-75/97: Belgia vs. komisjon, EKL 1999, lk I-3671, punkt 66; kohtuasi C-310/99: Itaalia vs. komisjon, EKL 2002, lk I-2289, punkt 99.

(47) Kohtuasi C-169/95: Hispaania vs. komisjon, EKL 1997, lk I-135, punkt 51.

(48) Avaldatud: ELT L 139, 25.5.2006, lk 37 ja EMP kaasanne nr 26, 25.5.2006, lk 1.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 249

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	51. köide 18. september 2008

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 902/2008, 17. september 2008, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 903/2008, 17. september 2008, teatavatele sealihatoodetele eksporditoetuse andmise eritingimuste kohta (kodifitseeritud versioon)	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 904/2008, 17. september 2008, millega kehtestatakse analüüsimeetodid ja muud tehnilised sätted, mis on vajalikud asutamislepingu I lisas loetlemata kaupade ekspordiprotseduuri rakendamiseks (kodifitseeritud versioon)	9
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 905/2008, 17. september 2008, vähimarenenud riikidest pärineva rafineerimiseks ette nähtud toor-roosuhkru impordilitsentside väljaandmise kohta	12

	IV Muud aktid
	EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND
	EFTA järelevalveamet
*	EFTA järelevalveameti otsus nr 127/07/COL, 18. aprill 2007, uurimis- ja arendustegevuse riigiabi kohta, mida Norra teadusnõukogu andis tarkvara Turborouter arendamiseks (Norra)	23
*	EFTA järelevalveameti otsus nr 155/07/COL, 3. mai 2007, riigiabi kohta, mida anti seoses Norra käibemaksu hüvitise seaduse artikliga 3 (Norra)	35

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MK	31,4
	TR	68,0
	ZZ	49,7
0707 00 05	EG	162,5
	MK	43,3
	TR	83,8
	ZZ	96,5
0709 90 70	TR	89,1
0709 90 70	ZZ	89,1
0805 50 10	AR	73,5
	TR	104,3
	UY	64,9
	ZA	89,3
	ZZ	83,0
0806 10 10	IL	248,7
	TR	130,8
	US	196,0
	ZZ	191,8
0808 10 80	AR	92,1
	AU	195,4
	BR	74,2
	CL	91,9
	CN	78,4
	NZ	111,1
	US	100,8
	ZA	83,4
	ZZ	103,4
0808 20 50	AR	76,1
	CN	93,6
	TR	128,9
	ZA	75,1
	ZZ	93,4
0809 30	TR	136,6
	US	150,7
	ZZ	143,7
0809 40 05	IL	132,0
	TR	85,4
	XS	62,1
	ZZ	93,2

Komisjoni määrus (EMÜ) nr 4056/87	(EÜT L 379, 31.12.1987, lk 29)
Komisjoni määrus (EÜ) nr 202/98	(EÜT L 21, 28.1.1998, lk 5)

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Nõukogu
	2008/737/EÜ
*	Nõukogu otsus, 15. september 2008, mille kohaselt lubatakse Itaalia Vabariigil kohaldada meedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 285	13
	Komisjon
	2008/738/EÜ
*	Komisjoni otsus, 4. juuni 2008, riikliku abikava kohta, mida Prantsusmaa kavatseb rakendada kalandus- ja vesiviljelussektori toodete töötlemise ja turustamise toetamiseks (Fonds d’Intervention Stratégique des Industries Agro-Alimentaires – FISIAA) (teatavaks tehtud numbri K(2008) 2257 all) ( 1 )	15
	2008/739/EÜ
*	Komisjoni otsus, 11. september 2008, mis käsitleb ühenduse rahalist toetust Maailma Loomatervishoiu Organisatsioonile (OIE) meetmete võtmiseks loomahaigustest teavitamise valdkonnas	19
	2008/740/EÜ
*	Komisjoni otsus, 12. september 2008, millega tunnistatakse põhimõtteliselt täielikuks toimik, mis on esitatud üksikasjalikuks läbivaatuseks seoses spinetoraami võimaliku kandmisega nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse (teatavaks tehtud numbri K(2008) 4965 all) ( 1 )	21

		Parandused
	*	Komisjoni 3. juuli 2008. aasta otsuse 2008/649/EÜ (millega kiidetakse heaks kohustus, mille võtmiseks on tehtud ettepanek seoses dumpinguvastase menetlusega Venemaalt pärit uurea ja ammooniumnitraadi lahuste impordi suhtes) parandus (ELT L 213, 8.8.2008)	47

Määrus (EMÜ) nr 4056/87	Käesolev määrus
Artiklid 1–4	Artiklid 1–4
—	Artikkel 5
Artikkel 5	Artikkel 6
—	I lisa
—	II lisa