Euroopa Liidu L 21/2009

I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

24.1.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 21/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 68/2009,

23. jaanuar 2009,

millega kohandatakse üheksandat korda tehnika arenguga nõukogu määrust (EMÜ) nr 3821/85 maanteevedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 1985. aasta määrust (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, (1) eriti selle artikli 17 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EMÜ) nr 3821/85 I B lisaga on kehtestatud autovedudel kasutatavate sõidumeerikute konstruktsiooni, katsetamise, paigaldamise ja kontrolli tehnilised näitajad.

(2)

Pöörates erilist tähelepanu süsteemi üldisele turvalisusele ja selle kohaldamisele määruse (EMÜ) nr 3821/85 reguleerimisalasse kuuluvate sõidukite suhtes, tuleks määruse I B lisasse kanda teatavad tehnilised näitajad, et võimaldada selle lisa sätetele vastavate sõidumeerikute paigaldamist M1- ja N1-kategooria sõidukitele.

(3)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EMÜ) nr 3821/85 artikli 18 kohaselt loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 3821/85 I B lisa muudetakse järgmiselt:

I peatükki lisatakse järgmine mõiste:

„rr)

„adapter”: sõidumeeriku osa, mis registreerib pidevalt sõiduki kiiruse ja/või läbitud vahemaa ning:

—	mis paigaldatakse ja mida kasutatakse ainult selliste M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul (vastavalt nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ II lisa määratlusele), mis võeti esimest korda kasutusele ajavahemikul 1. maist 2006 kuni 31. detsembrini 2013,

—	mis paigaldatakse sõidukisse juhul, kui tehniliselt ei ole võimalik paigaldada ühtki muud tüüpi liikumisandurit, mis muus osas vastab käesoleva lisa ja selle 1.–11. liite sätetele;

—	mis paigaldatakse sõidukiüksuse ning kiiruse-/vahemaaimpulsse genereerivate sisseehitatud andurite või muude liideste vahele.

Sõidukiüksuse seisukohalt toimib adapter samal viisil nagu käesoleva lisa ja selle 1.–11. liite sätetele vastav sõidukiüksusega ühendatud liikumisandur.

Sellise adapteri kasutamine eespool kirjeldatud sõidukites võimaldab paigaldada ja nõuetekohaselt kasutada kõigile käesoleva lisa nõuetele vastavaid sõidukiüksusi.

Nende sõidukite puhul koosneb sõidumeerik kaablist, adapterist ja sõidukiüksusest.”

V peatüki 2. jao nõue 250 asendatakse järgmisega:

„250.

Tahvlile on kantud vähemalt järgmised üksikasjad:

—	volitatud paigaldaja või töökoja nimi, aadress või kaubanimi;

—	sõidukit iseloomustav koefitsient kujul „w = … imp/km”,

—	sõidumeeriku konstant kujul „k = … imp/km”,

—	sõidumeeriku konstant kujul „l = … mm”,

—	rehvi suurus;

—	kuupäev, millal määrati sõidukit iseloomustav koefitsient ja mõõdeti rattarehvide efektiivümbermõõt;

—	sõiduki valmistajatehase tähis;

—	sõiduki osa, millele adapter (kui see on olemas) on paigaldatud;

—	sõiduki osa, millele on paigaldatud liikumisandur, kui see ei ole ühenduses käigukastiga või kui ei kasutata adapterit;

—	adapteri ja sellesse sisenevaid impulsse edastava sõidukiosa vahelise kaabli värvi kirjeldus;

—	adapteri sisseehitatud liikumisanduri seerianumber.”;

V peatüki 2. jaosse lisatakse järgmine nõue:

„—

250a.

—	Adapteritega varustatud sõidukite või käigukastiga ühendamata liikumisanduritega sõidukite paigaldustahvlid tuleb kinnitada paigalduse ajal. Muudele sõidukitele kinnitatakse uut teavet sisaldavad paigaldustahvlid paigaldamisele järgneva kontrolli käigus.”;

4.	11. liite järele lisatakse käesoleva määruse lisas sätestatud 12. liide.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust hakatakse kohaldama kuus kuud pärast avaldamist.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. jaanuar 2009

Komisjoni nimel

asepresident

Antonio TAJANI

(1) EÜT L 370, 31.12.1985, lk 8.

LISA

12. liide

M1- JA N1-KATEGOORIA SÕIDUKITE ADAPTER

SISUKORD

1.	Lühendid ja viitedokumendid

1.1.

Lühendid

1.2.

Standard

2.	Adapteri üldomadused ja funktsioonid

2.1.	Adapteri üldkirjeldus

2.2.	Funktsioonid

2.3.	Turvalisus

3.	Nõuded sõidumeerikule adapteri paigaldamisel

4.	Adapteri konstruktsiooni- ja funktsionaalsed nõuded

4.1.	Sisenevate kiiruseimpulsside liidestamine ja kohandamine

4.2.	Sisenevate impulsside suunamine sisseehitatud liikumisandurisse

4.3.	Sisseehitatud liikumisandur

4.4.	Turbenõuded

4.5.	Tööomadused

4.6.	Materjalid

4.7.

Märgised

5.	Sõidumeeriku paigaldamine adapteri kasutamisel

5.1.	Paigaldamine

5.2.	Plommimine

6.	Kontroll, ülevaatus ja remont

6.1.	Korrapärased ülevaatused

7.	Sõidumeeriku tüübikinnitus adapteri kasutamisel

7.1.

Üldosa

7.2.	Funktsionaalsertifikaat

1. LÜHENDID JA VIITEDOKUMENDID

1.1. Lühendid

Eesti keeles ei kohaldata

1.2. Standard

Road vehicles – Tachograph systems – Part 3: Motion sensor interface (Maanteesõidukid – Sõidumeerikusüsteemid – 3. osa: liikumisanduri liides)

2. ADAPTERI ÜLDOMADUSED JA FUNKTSIOONID

2.1. Adapteri üldkirjeldus

ADA_001

Adapter varustab sõidukiüksust pidevalt andmetega sõiduki kiiruse ja läbitud vahemaa kohta.

Adapter on ette nähtud ainult sõidukitele, mis peavad vastavalt käesolevale määrusele olema varustatud sõidumeerikuga.

Adapter paigaldatakse ja seda kasutatakse ainult selliste punktis rr määratletud sõidukite puhul, millele ei ole tehniliselt võimalik paigaldada ühtki muud tüüpi liikumisandurit, mis muus osas vastab käesoleva lisa ja selle 1.–11. liite sätetele.

Adapterit ei tohi mehaaniliselt ühendada sõiduki liikuva osaga, nagu on sätestatud käesoleva lisa 10. liite punktis 3.1, vaid see ühendatakse kiiruse-/vahemaaimpulsse edastavate sisseehitatud andurite või muude liidestega.

ADA_002

Käesoleva lisa VIII jao sätete alusel („Sõidumeeriku ja sõidumeerikukaartide tüübikinnitus”) tüübikinnituse saanud liikumisandur paigaldatakse adapteri korpusesse, milles paikneb ka konverter sisenevate impulsside suunamiseks sisseehitatud liikumisandurisse. Sisseehitatud liikumisandur peab olema ühendatud sõidukiüksusega nii, et oleks tagatud sõidukiüksuse ja adapteri vahelise liidese vastavus standardi ISO16844-3 nõuetele.

2.2. Funktsioonid

ADA_003

Adapter täidab järgmisi funktsioone:

—	sisenevate kiiruseimpulsside liidestamine ja kohandamine;

—	sisenevate impulsside suunamine sisseehitatud liikumisandurisse;

—	kõik sisseehitatud liikumisanduri funktsioonid, mis tagavad liikumisandmete edastamise sõidukiüksusele.

2.3. Turvalisus

ADA_004

Adapteri turvalisust ei sertifitseerita käesoleva lisa 10. liites määratletud liikumisanduri üldise turbe-eesmärgi alusel. Selle asemel kohaldatakse käesoleva liite punktis 4.4 sätestatud turbenõudeid.

3. NÕUDED SÕIDUMEERIKULE ADAPTERI PAIGALDAMISEL

Käesolevas ja järgmistes peatükkides sätestatud nõuded näitavad, kuidas tuleb mõista käesoleva lisa nõudeid adapteri kasutamise korral. Nõuete asjaomased numbrid on esitatud sulgudes.

ADA_005

Iga adapteriga varustatud sõiduki sõidumeerik peab vastama kõikidele käesoleva lisa sätetele, välja arvatud juhul, kui käesoleva liitega on ette nähtud teisiti.

ADA_006

Paigaldatud adapteriga sõiduki sõidumeerik koosneb kaablist, adapterist (liikumisanduri asemel) ja sõidukiüksusest (001).

ADA_007

Sõidumeeriku sündmuste ja/või rikete tuvastamise funktsioon seadistatakse ümber järgmiselt:

—	sündmuse „elektritoite katkestus” käivitab sõidukiüksus, kui see ei ole kalibreerimisrežiimis ning kui sisseehitatud liikumisanduri elektritoite katkestus kestab kauem kui 200 millisekundit (066);

—	adapteri elektritoite iga katkestus, mis kestab kauem kui 200 millisekundit, põhjustab sisseehitatud liikumisanduri elektritoite sama kestusega katkestuse. Adapteri elektritoite katkestuse piirmäära määrab kindlaks adapteri tootja;

—

sündmuse „liikumisandmete viga” käivitab sõidukiüksus sisseehitatud liikumisanduri ja sõidukiüksuse vahelise tavapärase andmevahetuse katkemisel ja/või sisseehitatud liikumisanduri ja sõidukiüksuse vahelise andmevahetuse ajal tekkiva andmete terviklikkuse või andmete autentimisega seotud vea puhul (067);

—	sündmuse „turbemurdekatse” käivitab sõidukiüksus, kui see ei ole kalibreerimisrežiimis, mis tahes muu sündmuse korral, mis mõjutab sisseehitatud liikumisanduri turvalisust (068);

—	„sõidumeeriku” rikke käivitab sõidukiüksus, kui see ei ole kalibreerimisrežiimis, sisseehitatud liikumisanduri iga rikke korral (070).

ADA_008

Sõidumeeriku tuvastatavad adapteri rikked on seotud sisseehitatud liikumisanduriga (071).

ADA_009

Sõidukiüksuse kalibreerimisfunktsioon võimaldab ühendada liikumisanduri automaatselt sõidukiüksusega (154, 155).

ADA_010

Käesoleva lisa 10. liite kohastes sõidukiüksuse turbe-eesmärkides kasutatavad mõisted „liikumisandur” ja „andur” viitavad sisseehitatud liikumisandurile.

4. ADAPTERI KONSTRUKTSIOONI- JA FUNKTSIONAALSED NÕUDED

4.1. Sisenevate kiiruseimpulsside liidestamine ja kohandamine

ADA_011	Adapteri sisendliides võtab vastu sagedusimpulsse, mis kajastavad sõiduki kiirust ja läbitud vahemaad. Sisenevate impulsside elektrilised omadused on järgmised: määrab kindlaks tootja. Seadistused, mida saab muuta ainult tootja ja adapterit paigaldav volitatud töökoda, peavad adapteri kasutamisel võimaldama selle sisendi nõuetekohast liidestamist sõidukiga.
ADA_012	Adapteri kasutamisel peab sisendi liides võimaldama korrutada või jagada sagedusimpulsse kindla teguriga, et kohandada neid väärtustele, mis jäävad käesolevas lisas määratletud k-teguri väärtuste vahemikku (4 000–25 000 impulssi/km). Seda kindlaksmääratud tegurit võivad programmeerida ainult adapteri tootja ja adapterit paigaldav volitatud töökoda.

4.2. Sisenevate impulsside suunamine sisseehitatud liikumisandurisse

ADA_013

Sisenevad impulsid, mis võivad olla eespool kirjeldatud viisil kohandatud, suunatakse sisseehitatud liikumisandurisse nii, et liikumisandur tuvastab kõik sisenevad impulsid.

4.3. Sisseehitatud liikumisandur

ADA_014	Impulsid mõjutavad sisseehitatud liikumisandurit, võimaldades sellel genereerida liikumisandmeid, mis kirjeldavad sõiduki liikumist täpselt ning samamoodi, nagu seda teeks sõiduki liikuva osaga mehaaniliselt ühendatud andur.
ADA_015	Sõidukiüksus kasutab adapteri identimiseks liikumisanduri identimisandmeid (077).
ADA_016	Sisseehitatud liikumisandurisse salvestatud paigaldusandmeid käsitatakse adapteri paigaldusandmetena (099).

4.4. Turbenõuded

ADA_017	Adapteri korpus peab olema ehitatud nii, et seda ei ole võimalik avada. Adapter plommitakse nii, et füüsilise avamise katsed oleksid hõlpsasti tuvastatavad (näiteks visuaalsel vaatlusel, vt ADA_035).
ADA_018	Sisseehitatud liikumisandur ei tohi olla adapterist eemaldatav ilma adapteri korpuse plommi(de) või anduri ja adapteri korpuse vahelise plommi lõhkumiseta (vt ADA_035).
ADA_019	Adapter peab tagama, et liikumisandmeid on võimalik töödelda ja välja võtta ainult adapteri sisendi kaudu.

4.5. Tööomadused

ADA_020	Adapter toimib täielikult temperatuurivahemikus (määrab kindlaks tootja sõltuvalt paigaldamiskohast) (159).
ADA_021	Adapter toimib täielikult õhuniiskusevahemikus 10–90 % (160).
ADA_022	Adapterit kaitstakse ülepinge, toiteallika pooluste vahetuse ja lühiste eest (161).
ADA_023	Adapter vastab komisjoni direktiivile 2006/28/EÜ, (1) millega kohandatakse tehnika arenguga elektromagnetilist ühilduvust käsitlevat nõukogu direktiivi 72/245/EMÜ, ning seda kaitstakse elektrostaatiliste lahenduste ja siirete eest (162).

4.6. Materjalid

ADA_024	Adapter vastab kaitseklassile (määravad kindlaks tootjad sõltuvalt paigaldamiskohast) (164, 165).
ADA_025	Adapteri korpus on kollane.

4.7. Märgised

ADA_026

Adapterile kinnitatakse kirjeldav tahvel, millele on kantud järgmised üksikasjad (169):

—	adapteri tootja nimi ja aadress;

—	adapteri valmistamise aasta ja valmistajatehase osa number;

—	adapteri või adapterit sisaldava sõidumeeriku tüübikinnitusmärk;

—	adapteri paigaldamise kuupäev;

—	paigaldatud adapterit sisaldava sõiduki valmistajatehase tähis.

ADA_027

Kirjeldavale tahvlile kantakse ka järgmised üksikasjad (kui need ei ole loetavad sisseehitatud liikumisanduri välispinnal):

—	sisseehitatud liikumisanduri tootja nimi;

—	sisseehitatud liikumisanduri valmistamise aasta ja valmistajatehase osa number;

—	liikumisanduri tüübikinnitusmärk.

5. SÕIDUMEERIKU PAIGALDAMINE ADAPTERI KASUTAMISEL

5.1. Paigaldamine

ADA_028	Sõidukitesse paigaldatavaid adaptereid tarnitakse üksnes sõidukitootjatele või liikmesriikide pädevate asutuste volitatud töökodadele, kellele on antud õigus digitaalsete sõidumeerikute paigaldamiseks, aktiveerimiseks ja kalibreerimiseks.
ADA_029	Adapterit paigaldav volitatud töökoda kohandab sisendliidese ja valib vajaduse korral siseneva impulsi jagamisteguri.
ADA_030	Adapterit paigaldav volitatud töökoda plommib adapteri korpuse.
ADA_031	Adapter paigaldatakse võimalikult lähedale sellele sõidukiosale, millest sisenevad impulsid lähtuvad.
ADA_032	Adapteri toitekaablid on punast (positiivne toitekaabel) ja musta (maanduskaabel) värvi.

5.2. Plommimine

ADA_033

Kohaldatakse järgmisi plommimisnõudeid:

—	adapteri korpus on plommitud (vt ADA_017);

—	sisseehitatud anduri korpus on plommitud adapteri korpuse külge, välja arvatud juhul, kui sisseehitatud andurit ei ole võimalik eemaldada adapteri korpuse plommi lõhkumata (vt ADA_018);

—	adapteri korpus on plommitud sõiduki külge;

—	adapteri ja sisenevaid impulsse edastava seadme vaheline ühendus on mõlemast otsast plommitud (mõistlikus ulatuses).

6. KONTROLL, ÜLEVAATUS JA REMONT

6.1. Korrapärased ülevaatused

ADA_034

Adapteri kasutamisel kontrollitakse sõidumeeriku igal korrapärasel ülevaatusel (teostatakse vastavalt I B lisa nõuetele 256–258) järgmist (257):

—	et adapteril on nõuetekohased tüübikinnitusmärgid;

—	et adapteri ja selle kinnituste plommid on terved;

—	et adapter on paigaldatud vastavalt paigaldustahvlil märgitule;

—	et adapter on paigaldatud adapteri ja/või sõiduki tootja määratud viisil;

—	et adapteri paigaldamine on kontrollitava sõiduki puhul lubatud.

7. SÕIDUMEERIKU TÜÜBIKINNITUS ADAPTERI KASUTAMISEL

7.1. Üldosa

ADA_035	Sõidumeerik esitatakse tüübikinnituse saamiseks tervikuna, koos adapteriga (269).
ADA_036	Iga adapteri võib esitada tüübikinnituse saamiseks eraldi või sõidumeeriku osana.
ADA_037	Kõnealune tüübikinnitus sisaldab adapterit hõlmavaid funktsionaalseid katseid. Iga sellise katse positiivsed tulemused kinnitatakse asjakohase tunnistusega (270).

7.2. Funktsionaalsertifikaat

ADA_038

Adapteri või adapterit sisaldava sõidumeeriku funktsionaalsertifikaat väljastatakse adapteri tootjale alles pärast kõikide allpool nimetatud funktsionaalsete miinimumkatsete edukat läbimist.

nr	Katse	Kirjeldus	Nõuded
1.	Halduskontroll
1.1.	Dokumendid	Adapteri dokumentide õigsus
2.	Visuaalne kontroll
2.1.	Adapteri vastavus dokumentidele
2.2.	Adapteri identimine/märgised		ADA_026, ADA_027
2.3.	Adapteri materjalid		163–167 ADA_025
2.4.	Plommimine		ADA_017, ADA_018, ADA_035
3.	Funktsionaalsed katsed
3.1.	Kiiruseimpulsside suunamine sisseehitatud liikumisandurisse		ADA_013
3.2.	Sisenevate kiiruseimpulsside liidestamine ja kohandamine		ADA_011, ADA_012
3.3.	Liikumise mõõtmise täpsus		022–026
4.	Keskkonnakatsed
4.1.	Tootja katsete tulemused	Tootja keskkonnakatsete tulemused	ADA_020, ADA_021, ADA_022, ADA_023, ADA_024
5.	Elektromagnetiline ühilduvus
5.1.	Kiirgusemissioon ja vastuvõtlikkus	Direktiivile 2006/28/EÜ vastavuse kontroll	ADA_023
5.2.	Tootja katsete tulemused	Tootja keskkonnakatsete tulemused	ADA_023

(1) ELT L 65, 7.3.2006, lk 27.

24.1.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 21/10

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 69/2009,

23. jaanuar 2009,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi (IFRS) 1 ning rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) 27 muudatustega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1126/2008 (2) võeti vastu teatavad 15. oktoobri 2008. aasta seisuga kehtinud rahvusvahelised standardid ja tõlgendused.

(2)

Rahvusvaheline raamatupidamisstandardite nõukogu (IASB) avaldas 2008. aasta mais IFRS 1 „Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne kasutuselevõtt” ja IAS 27 „Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded” muudatused „Tütarettevõttesse, ühiselt kontrollitavasse (majandus)üksusesse või sidusettevõttesse tehtud investeeringu soetusmaksumus”. IFRS 1 muudatus võimaldab esmakordselt kasutuselevõtjal kasutada oma konsolideerimata finantsaruannetes tütarettevõttesse, ühiselt kontrollitavasse (majandus)üksusesse või sidusettevõttesse tehtud investeeringu puhul tuletatud soetusmaksumusena kas õiglast väärtust üksuse IFRSidele ülemineku kuupäeval või investeeringu eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohast bilansilist (jääk)maksumust kõnealusel kuupäeval. Määratlus „kulumeetod” on standardist IAS 27 välja jäetud ning sellele vastavalt peab investor oma konsolideerimata finantsaruandes tuluna kajastama kõiki tütarettevõttest, ühiselt kontrollitavast (majandus)üksusest või sidusettevõttest saadavaid dividende isegi siis, kui dividend on välja makstud omandamiseelsetest reservidest. IAS 27 muudatustes selgitatakse ka, kuidas määrata IAS 27 kohaselt investeeringu soetusmaksumust juhul, kui emaettevõte korraldab ümber oma kontserni tegevstruktuuri, asutades emaettevõttena uue (majandus)üksuse, ning kõnealune uus emaettevõte saavutab kontrolli esialgse emaettevõtte üle, emiteerides omakapitaliinstrumente algse emaettevõtte olemasolevate omakapitaliinstrumentide vastu vahetamise teel.

(3)

Konsulteerimisel Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) tehniliste ekspertide rühmaga (TEG) leiti, et standardite IFRS 1 ja IAS 27 muudatused vastavad määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2 esitatud tehnilistele kriteeriumidele, mis peavad olema täidetud standardi vastuvõtmiseks. Kooskõlas komisjoni 14. juuli 2006. aasta otsusega 2006/505/EÜ, millega luuakse standardialaste nõuannete järelevalverühm, kes nõustab komisjoni Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) arvamuste objektiivsuse ja erapooletuse hindamisel, (3) võttis standardialaste nõuannete järelevalverühm arvesse EFRAGi arvamust heakskiidu kohta ja teavitas Euroopa Komisjoni, et arvamus on hästi tasakaalustatud ja objektiivne.

(4)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1126/2008 vastavalt muuta.

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1126/2008 lisa muudetakse järgmiselt:

1)	rahvusvahelist finantsaruandlusstandardit (IFRS) 1 „Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne kasutuselevõtt” muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale;

2)	rahvusvahelist raamatupidamisstandardit (IAS) 27 „Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded – Tütarettevõttesse, ühiselt kontrollitavasse (majandus)üksusesse või sidusettevõttesse tehtud investeeringu soetusmaksumus” muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale;

3)	IAS 18, IAS 21 ja IAS 36 muudetakse vastavalt IAS 27 muudatustele, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Kõik ettevõtted peavad rakendama IFRS 1 ja IAS 27 muudatusi, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas, hiljemalt selliste finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad pärast 31. detsembrit 2008 algavaid majandusaastaid.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. jaanuar 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Charlie McCREEVY

(1) EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.

(2) ELT L 320, 29.11.2008, lk 1.

(3) ELT L 199, 21.7.2006, lk 33.

LISA

RAHVUSVAHELISED RAAMATUPIDAMISSTANDARDID

IFRS 1 ja IAS 27

IFRS 1 „Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne kasutuselevõtt” ja IAS 27 „Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded” muudatused „Tütarettevõttesse, ühiselt kontrollitavasse (majandus)üksusesse või sidusettevõttesse tehtud investeeringu soetusmaksumus”

Paljundamine lubatud Euroopa Majanduspiirkonnas. Kõik olemasolevad õigused kehtivad väljaspool EMPd, v.a õigus paljundada isiklikuks kasutamiseks või muul õiguspärasel otstarbel. Lisateavet on võimalik saada IASB veebilehelt www.iasb.org

IFRS 1 „RAHVUSVAHELISTE FINANTSARUANDLUSSTANDARDITE ESMAKORDNE KASUTUSELEVÕTT” JA IAS 27 „KONSOLIDEERITUD JA KONSOLIDEERIMATA FINANTSARUANDED” MUUDATUSED

TÜTARETTEVÕTTESSE, ÜHISELT KONTROLLITAVASSE (MAJANDUS)ÜKSUSESSE VÕI SIDUSETTEVÕTTESSE TEHTUD INVESTEERINGU SOETUSMAKSUMUS

IFRS 1

Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne kasutuselevõtt muudatused

Paragrahvi 13 punkti e järele lisatakse paragrahvi 13 punkt ea. Paragrahvi 23 järele lisatakse pealkiri ja paragrahvid 23A ja 23B.Paragrahve 25A ja 34C muudetakse. Paragrahvi 44 järele lisatakse pealkiri ja paragrahv 44A. Paragrahvi 47J järele lisatakse paragrahv 47K.

KAJASTAMINE JA MÕÕTMINE

Vabastused teistest IFRSidest

(Majandus)üksus võib otsustada kasutada üht või mitut järgmist vabastust:

…

ea)	tütarettevõtetesse, ühiselt kontrollitavatesse (majandus)üksustesse ja sidusettevõtetesse tehtud investeeringud (paragrahvid 23A ja 23B);

…

Tütarettevõtetesse, ühiselt kontrollitavatesse (majandus)üksustesse ja sidusettevõtetesse tehtud investeeringud

23A

Kui (majandus)üksus koostab konsolideerimata finantsaruanded, nõutakse IAS 27-s Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded, et ta arvestaks tütarettevõtetesse, ühiselt kontrollitavatesse (majandus)üksustesse ja sidusettevõtetesse tehtud investeeringuid kas:

a)	soetusmaksumuses või

b)	kooskõlas IAS 39-ga Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine.

23B

Kui esmakordne kasutuselevõtja mõõdab sellist investeeringut soetusmaksumuses kooskõlas paragrahvi 23A punktiga a, mõõdab ta seda investeeringut oma IFRSidega kooskõlas olevas finantsseisundi algaruandes ühes järgmistest summadest:

a)	kooskõlas IAS 27-ga kindlaks määratud soetusmaksumuses või

tuletatud soetusmaksumuses. Sellise investeeringu tuletatud soetusmaksumus on selle:

i)	õiglane väärtus (mis on määratud kindlaks kooskõlas IAS 39-ga) (majandus)üksuse konsolideerimata finantsaruannetes IFRSidele ülemineku kuupäeval või

ii)	eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohane bilansiline (jääk)maksumus sellel kuupäeval.

Esmakordne kasutuselevõtja võib valida kas eespool esitatud punkti i või ii, et mõõta oma investeeringut igasse tütarettevõttesse, ühiselt kontrollitavasse (majandus)üksusesse või sidusettevõttesse, mille puhul ta on otsustanud kasutada tuletatud soetusmaksumust.

Varem kajastatud finantsinstrumentide määratlemine

25A	IAS 39-ga lubatakse…

Teiste IFRSide tagasiulatuva rakendamise erandid

Mittekontrollivad osalused

34C	Esmakordne kasutuselevõtja rakendab IAS 27 (muudetud 2008) järgmisi nõudeid…

ESITAMINE JA AVALIKUSTAMINE

Tuletatud soetusmaksumuse kasutamine tütarettevõtetesse, ühiselt kontrollitavatesse (majandus)üksustesse ja sidusettevõtetesse tehtud investeeringute puhul

44A

Sarnaselt, kui (majandus)üksus kasutab oma IFRSidega kooskõlas olevas finantsseisundi algaruandes tuletatud soetusmaksumust tütarettevõttesse, ühiselt kontrollitavasse (majandus)üksusesse või sidusettevõttesse tehtud investeeringu puhul oma konsolideerimata finantsaruannetes (vt paragrahv 23B), siis avalikustatakse (majandus)üksuse esimestes IFRS konsolideerimata finantsaruannetes:

a)	selliste investeeringute tuletatud soetusmaksumuse kogusumma, mille tuletatud soetusmaksumus on eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohane bilansiline (jääk)maksumus;

b)	selliste investeeringute tuletatud soetusmaksumuse kogusumma, mille tuletatud soetusmaksumus on õiglane väärtus; ja

c)	eelmise raamatupidamistava (GAAP) kohaste bilansiliste (jääk)maksumuste muudatuse kogusumma.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

47K

IAS 27

Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded (muudetud IFRSide edasiarendustega 2008. aasta mais) muudatused

Paragrahvis 4 muudetakse kehtetuks viide „soetusmaksumuse meetodile”. Paragrahvi 38 järele lisatakse paragrahvid 38A–38C. Paragrahvi 45A järele lisatakse paragrahvid 45B ja 45C.

MÕISTED

[Viide „soetusmaksumuse meetodile” muudetakse kehtetuks.]

TÜTARETTEVÕTETESSE, ÜHISELT KONTROLLITAVATESSE (MAJANDUS)ÜKSUSTESSE JA SIDUSETTEVÕTETESSE TEHTUD INVESTEERINGUTE ARVESTUS KONSOLIDEERIMATA FINANTSARUANNETES

38A	(Majandus)üksus kajastab tütarettevõttest, ühiselt kontrollitavast (majandus)üksusest või sidusettevõttest saadavat dividendi oma konsolideerimata finantsaruannete kasumiaruandes siis, kui tal tekib õigus dividendi saada.

38B

Kui emaettevõte korraldab oma kontserni struktuuri ümber, asutades uue (majandus)üksuse oma emaettevõttena viisil, mis vastab järgmistele kriteeriumitele:

a)	uus emaettevõte saavutab algse emaettevõtte üle kontrolli, andes välja omakapitaliinstrumente algse emaettevõtte olemasolevate omakapitaliinstrumentide vastu vahetamise teel;

b)	uue ja algse kontserni varad ja kohustised on samad vahetult enne ja pärast ümberkorraldust ja

c)	algse emaettevõtte ümberkorraldamise eelsetel omanikel on samasugused absoluutsed ja suhtelised osalused algse kontserni ja uue kontserni netovaras vahetult enne ja pärast ümberkorraldust

ja uus emaettevõte arvestab algsesse emaettevõttesse tehtud investeeringut oma konsolideerimata finantsaruannetes kooskõlas paragrahvi 38 punktiga a, siis uus emaettevõte mõõdab soetusmaksumust algse emaettevõtte konsolideerimata finantsaruannetes esitatud omakapitalikirjetest talle kuuluva osa bilansilises (jääk)maksumuses ümberkorralduse kuupäeval.

38C

Sarnaselt, (majandus)üksus, mis ei ole emaettevõte, võib asutada uue (majandus)üksuse oma emaettevõttena viisil, mis vastab paragrahvis 38B esitatud kriteeriumitele. Paragrahvis 38B esitatud nõudeid rakendatakse võrdväärselt selliste ümberkorralduste puhul. Sellistel juhtudel loetakse viited „algsele emaettevõttele” ja „algsele kontsernile” viideteks „algsele (majandus)üksusele”.

JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEK

45B

2008. aasta mais välja antud Tütarettevõttesse, ühiselt kontrollitavasse (majandus)üksusesse või sidusettevõttesse tehtud investeeringu soetusmaksumus (IFRS 1 ja IAS 27 muudatused) muutis kehtetuks paragrahvis 4 esitatud soetusmaksumuse meetodi mõiste ja lisas paragrahvi 38A. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi edasiulatuvalt 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui majandusüksus rakendab muutusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu ja rakendab samaaegselt IAS 18-ga, IAS 21-ga ja IAS 36-ga seotud muudatusi.

45C

2008. aasta mais välja antud Tütarettevõttesse, ühiselt kontrollitavasse (majandus)üksusesse või sidusettevõttesse tehtud investeeringu soetusmaksumus (IFRS 1 ja IAS 27 muudatused) lisas paragrahvid 38B ja 38C. Majandusüksus rakendab neid paragrahve edasiulatuvalt 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavatel aruandeaastatel toimuvate ümberkorralduste suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Lisaks võib (majandus)üksus rakendada tagasiulatuvalt paragrahve 38B ja 38C varasemate ümberkorralduste suhtes, mis kuuluvad nende paragrahvide rakendusalasse. Kui (majandus)üksus korrigeerib mingi ümberkorralduse vastamaks paragrahvidele 38B või 38C, korrigeerib ta kõiki hilisemaid ümberkorraldusi, mis kuuluvad nende paragrahvide rakendusalasse. Kui (majandus)üksus rakendab paragrahve 38B või 38C varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

Lisa

Teiste IFRSide muudatused

(Majandus)üksused rakendavad järgmisi IAS 18, IAS 21 ja IAS 36 muudatusi, kui nad rakendavad IAS 27 paragrahvidega 4 ja 38A seotud muudatusi.

IAS 18 (Müügi)tulu

A1 IAS 18 muudetakse järgmiselt.

Paragrahv 32 muudetakse ja paragrahv 38 lisatakse järgmiselt.

32 Kui enne intresse teeniva investeeringu omandamist on sellele kogunenud maksmata intresse, jaotatakse pärast omandamist saadavad intressid omandamiseelsete ja omandamisjärgsete perioodide vahel; (müügi)tuluna kajastatakse üksnes omandamisjärgne osa.

38 2008. aasta mais välja antud Tütarettevõttesse, ühiselt kontrollitavasse (majandus)üksusesse või sidusettevõttesse tehtud investeeringu soetusmaksumus (IFRS 1 Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne kasutuselevõtt ja IAS 27 Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded muudatused) muutis paragrahvi 32. (Majandus)üksus rakendab muudatust edasiulatuvalt 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 27 paragrahvidega 4 ja 38A seotud muudatusi varasema perioodi suhtes, rakendab ta samaaegselt paragrahvi 32.

IAS 21 Valuutakursside muutuste mõjud

A2 IAS 21-s muudetakse paragrahv 49 järgmiselt:

(Majandus)üksus võib oma välismaise äriüksuse osaluse võõrandada või osaliselt võõrandada müügi, likvideerimise, aktsiakapitali tagasimakse või (majandus)üksusest või selle osast loobumise teel. Välismaise äriüksuse bilansilise (jääk)maksumuse allahindamine kas tema enda kahjumite või investori poolt kajastatud (vara) väärtuse languse tõttu ei tähenda osalist võõrandamist. Seega ei liigitata allahindamise momendil mingit osa muus koondkasumis kajastatud valuutakursist tulenevast kasumist või kahjumist ümber kasumiaruandesse.

IAS 36 Varade väärtuse langus

A3 IAS 36-s lisatakse paragrahvi 12 punkti g järele pealkiri ja punkt h. Paragrahvi 140C järele lisatakse paragrahv 140D.

12 (Majandus)üksus arvestab vara võimalikule väärtuse langusele viitavate asjaolude hindamisel vähemalt järgmisi asjaolusid:

…

Tütarettevõttest, ühiselt kontrollitavast (majandus)üksusest või sidusettevõttest saadav dividend

tütarettevõttesse, ühiselt kontrollitavasse (majandus)üksusesse või sidusettevõttesse tehtud investeeringu puhul kajastab investor investeeringust saadavat dividendi ja on olemas tõendeid, et:

i)	investeeringu bilansiline (jääk)maksumus konsolideerimata finantsaruannetes ületab investeerimisobjekti netovara bilansilise (jääk)maksumuse konsolideeritud finantsaruannetes, kaasa arvatud seotud firmaväärtus; või

ii)	dividend ületab tütarettevõtte, ühiselt kontrollitava (majandus)üksuse või sidusettevõtte koondkasumi perioodil, mil dividend välja kuulutatakse.

140D 2008. aasta mais välja antud Tütarettevõttesse, ühiselt kontrollitavasse (majandus)üksusesse või sidusettevõttesse tehtud investeeringu soetusmaksumus (IFRS 1 Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne kasutuselevõtt ja IAS 27 muudatused) lisas paragrahvi 12 punkti h. (Majandus)üksus rakendab seda muudatust edasiulatuvalt 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui majandusüksus rakendab IAS 27 paragrahvidega 4 ja 38A seotud muudatusi varasema perioodi suhtes, rakendab ta samaaegselt paragrahvi 12 punkti h muudatust.

24.1.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 21/16

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 70/2009,

23. jaanuar 2009,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) edasiarendustega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1126/2008 (2) võeti vastu teatavad 15. oktoobri 2008. aasta seisuga kehtinud rahvusvahelised standardid ja tõlgendused.

(2)

Oma iga-aastase edasiarendustöö käigus, mille eesmärk on rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite lihtsustamine ja selgitamine, avaldas Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) 2008. aasta mais rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite edasiarendused (edaspidi „edasiarendused”). Edasiarendused hõlmavad 35 muudatust, mis tehakse kehtivatesse rahvusvahelistesse raamatupidamisstandarditesse ja mis on jagatud kahte ossa: I osa sisaldab muudatusi, mis tulenevad raamatupidamisalastest muudatustest seoses esitamise, kajastamise ja mõõtmisega, II osa käsitleb terminoloogilisi või toimetuslikku laadi muudatusi.

(3)

Konsulteerimisel Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) tehniliste ekspertide rühmaga (TEG) on leitud, et edasiarendused vastavad määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2 esitatud tehnilistele kriteeriumidele, mis peavad olema standardi vastuvõtmiseks täidetud. Kooskõlas komisjoni 14. juuli 2006. aasta otsusega 2006/505/EÜ, millega luuakse standardialaste nõuannete järelevalverühm, kes nõustab komisjoni Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) arvamuste objektiivsuse ja erapooletuse hindamisel, (3) võttis standardialaste nõuannete järelevalverühm arvesse EFRAGi arvamust heakskiidu kohta ja teavitas komisjoni, et see on hästi tasakaalustatud ja objektiivne.

(4)	Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1126/2008 vastavalt muuta.

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1126/2008 lisa muudetakse järgmiselt:

1)	rahvusvahelist finantsaruandlusstandardit (IFRS) 5 muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale;

2)	rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid (IAS) 1, IAS 8, IAS 10, IAS 16, IAS 19, IAS 20, IAS 23, IAS 27, IAS 28, IAS 29, IAS 31, IAS 34, IAS 36, IAS 38, IAS 39, IAS 40 ja IAS 41 muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale;

3)	IFRS 1 muudetakse vastavalt IFRS 5 muudatustele, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas;

4)	IAS 7 muudetakse vastavalt IAS 16 muudatustele, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas;

5)	IFRS 7 ja IFRS 32 muudetakse vastavalt IAS 28 ja IAS 31 muudatustele, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas;

6)	IAS 16 muudetakse vastavalt IAS 40 muudatustele, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas;

7)	IAS 41 muudetakse vastavalt IAS 20 muudatustele, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas;

8)	IFRS 5, IAS 2 ja IAS 36 muudetakse vastavalt IAS 41 muudatustele, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Kõik ettevõtted peavad kohaldama artikli 1 punktis 2 ning punktides 4–8 osutatud muudatusi finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad pärast 31. detsembrit 2008 algavaid majandusaastaid.

Kõik ettevõtted peavad kohaldama artikli 1 punktides 1 ja 3 osutatud muudatusi finantsaruannete suhtes, mis hõlmavad pärast 30. juunit 2009 algavaid majandusaastaid.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. jaanuar 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Charlie McCREEVY

(1) EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.

(2) ELT L 320, 29.11.2008, lk 1.

(3) ELT L 199, 21.7.2006, lk 33.

LISA

RAHVUSVAHELISED RAAMATUPIDAMISSTANDARDID

Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite edasiarendused

IFRSide edasiarendused

I OSA

Rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi 5

Müügiks hoitavad põhivarad ja lõpetatud tegevusvaldkonnad muudatused

Paragrahvid 8A, 36A ja 44C lisatakse.

PÕHIVARADE (VÕI MÜÜGIGRUPPIDE) LIIGITAMINE MÜÜGIKS HOITAVAKS

(Majandus)üksus, mis on seotud müügiplaaniga, millega kaasneb kontrolli kaotus tütarettevõtte üle, liigitab selle tütarettevõtte kõik varad ja kohustised müügiks hoitavaks, kui on täidetud paragrahvides 6–8 sätestatud kriteeriumid, olenemata sellest, kas (majandus)üksusel säilib pärast müüki mittekontrolliv osalus oma endises tütarettevõttes.

Lõpetatud tegevusvaldkondade esitamine

36A	(Majandus)üksus, mis on seotud müügiplaaniga, millega kaasneb kontrolli kaotus tütarettevõtte üle, avalikustab paragrahvides 33–36 nõutud teabe, kui tütarettevõte on müügigrupp, mis vastab lõpetatud tegevusvaldkonna mõistele kooskõlas paragrahviga 32.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

44C

2008. aasta mais välja antud IFRSide edasiarendustega lisati paragrahvid 8A ja 36A. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi 1. juulil 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kuid (majandus)üksus ei tohi rakendada neid muudatusi enne 1. juulil 2009 algavate aruandeaastate suhtes, välja arvatud juhul, kui ta rakendab ka IAS 27 (muudetud mais 2008). Kui (majandus)üksus rakendab muudatusi enne 1. juulit 2009, avalikustab ta selle asjaolu. (Majandus)üksus rakendab muudatusi edasiulatuvalt alates kuupäevast, mil ta esmakordselt rakendas IFRS 5, arvestades IAS 27 (muudetud mais 2008) paragrahvis 45 toodud üleminekusätteid.

IFRS 5 muudatuste lisa

IFRS 1 muudatused

(Majandus)üksused rakendavad käesolevaid IFRS 1 muudatusi, kui nad rakendavad sellega seotud IFRS 5 muudatusi.

IFRS 1 Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne kasutuselevõtt

Paragrahvi 34C punkt c muudetakse ja paragrahv 47L lisatakse.

KAJASTAMINE JA MÕÕTMINE

Erandid teiste IFRSide tagasiulatuvast rakendamisest

Mittekontrollivad osalused

34C

Esmakordne kasutuselevõtja rakendab IAS 27 Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded (muudetud 2008) järgmisi nõudeid edasiulatuvalt alates IFRSidele ülemineku kuupäevast:

…

c)	paragrahvides 34–37 toodud nõuded tütarettevõtte üle kontrolli kaotuse arvestamiseks ja sellega seotud IFRS 5 paragrahvi 8A nõuded;

…

JÕUSTUMISKUUPÄEV

47L

2008. aasta mais välja antud IFRSide edasiarendustega muudeti paragrahv 34C. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi 1. juulil 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Kui (majandus)üksus rakendab IAS 27 (muudetud 2008) varasema perioodi suhtes, rakendatakse neid muudatusi selle varasema perioodi suhtes.

Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 1

Finantsaruannete esitamine (parandatud 2007) muudatused

Paragrahvid 68 ja 71 muudetakse. Paragrahv 139C lisatakse.

Finantsseisundi aruanne

Käibevarad

(Majandus)üksuse äritsükkel on aeg, mis kulub protsessis kasutatavate varade omandamisest kuni nende realiseerimiseni raha või raha ekvivalentide vastu. Kui (majandus)üksuse tavapärane äritsükkel ei ole selgelt määratletav, siis loetakse selle pikkuseks kaksteist kuud. Käibevarad hõlmavad varasid (näiteks varud ja nõuded ostjate vastu), mida müüakse, tarbitakse või realiseeritakse tavapärase äritsükli jooksul ka juhul, kui neid eeldatavalt ei realiseerita kaheteistkümne kuu jooksul pärast aruandeperioodi. Käibevarad hõlmavad samuti varasid, mida hoitakse peamiselt kauplemise eesmärgil (näiteks teatavad finantsvarad, mida liigitatakse kauplemise eesmärgil hoitavateks kooskõlas IAS 39-ga), ja põhivarade lühiajalist osa.

Lühiajalised kohustised

Muid lühiajalisi kohustisi ei tasuta jooksva äritsükli käigus, vaid need tuleb tasuda kaheteistkümne kuu jooksul pärast aruandeperioodi või neid hoitakse peamiselt kauplemise eesmärgil. Sellised kohustised on näiteks teatavad finantskohustised, mis liigitatakse IAS 39 kohaselt kauplemise eesmärgil hoitavateks, arvelduslaenud ja pikaajaliste finantskohustiste lühiajaline osa, dividendivõlad, tulumaksuvõlg ja muud jooksva äritegevusega mitteseotud võlgnevused. Pikaajaliseks finantseerimiseks kasutatavad finantskohustised (st need, mis ei kuulu majandusüksuse tavapärases äritsüklis kasutatava käibekapitali hulka), mida ei tule tasuda kaheteistkümne kuu jooksul pärast aruandeperioodi, on paragrahvide 74 ja 75 kohaselt pikaajalised kohustised.

JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEK

139C

2008. aasta mais välja antud IFRSide edasiarendustega muudeti paragrahvid 68 ja 71. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi 1. juulil 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 16

Materiaalsed põhivarad muudatused

Paragrahvid 6 ja 69 muudetakse. Paragrahvid 68A ja 81D lisatakse.

MÕISTED

6	Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses: … Kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügikulutused, või kasutusväärtus, olenevalt sellest, kumb on suurem. …

Kajastamise lõpetamine

68A

(Majandus)üksus, mis oma tavapärase tegevuse käigus müüb rutiinselt materiaalse põhivara objekte, mida ta on omandanud rendile andmiseks, kannab sellised varad varudesse nende bilansilises (jääk)maksumuses, kui nende rentimine lõpetatakse ja nad liigituvad müügiks hoitavaks. Selliste varade müügist saadud tulu kajastatakse müügituluna kooskõlas IAS 18-ga Müügitulu. IFRS 5 ei rakendata, kui äritegevuse tavapärases käigus müügiks hoitavad varad kantakse varudesse.

Materiaalse põhivara objekti võõrandamine võib toimuda mitmel viisil (näiteks müügi, kapitalirendi või kinkimise teel). Objekti võõrandamise kuupäeva kindlaksmääramisel rakendab (majandus)üksus kaupade müügist saadava tulu kajastamiseks IAS 18-s esitatud kriteeriume. IAS 17 kehtib vara võõrandamise kohta müügi-tagasirendi tingimustel.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

81D

2008. aasta mais välja antud IFRSide edasiarendustega muudeti paragrahvid 6 ja 69 ning lisati paragrahv 68A. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi 1. juulil 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu ja samal ajal rakendab sellega seotud IAS 7 Rahavoogude aruanded muudatusi.

IAS 16 muudatuste lisa

IAS 7 muudatused

(Majandus)üksused rakendavad neid IFRS 7 muudatusi, kui nad rakendavad nendega seotud IFRS 16 muudatusi.

IAS 7 Rahavoogude aruanded

Paragrahv 14 muudetakse. Paragrahv 55 lisatakse.

Põhitegevuse rahavood ...

…

Mõne tehinguga, näiteks põhivahendi müügiga, võib kaasneda kasum või kahjum, mis võetakse arvesse ka puhaskasumi või -kahjumi kajastamisel. Selliste tehingutega seotud rahavood liigitatakse investeerimistegevuse rahavoogudeks. Maksed, mis tehakse rendile andmiseks hoitavate ja IAS 16 Materiaalsed põhivarad paragrahvi 68A kohaselt edaspidi müügiks hoitavate varade valmistamiseks või omandamiseks, on siiski põhitegevuse rahavood. Selliste varade renditasudest ja edaspidisest müügist saadud laekumised on samuti põhitegevuse rahavood.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

2008. aasta mais välja antud IFRSide edasiarendustega muudeti paragrahv 14. (Majandus)üksus rakendab seda muudatust 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab muudatust varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu ja rakendab IAS 16 paragrahvi 68A.

Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 19

Hüvitised töötajatele muudatused

Paragrahv 7, paragrahvi 8 punkt b, paragrahvid 32B, 97, 98, 111 ja 160 muudetakse. Paragrahvid 111A ja 159D lisatakse.

MÕISTED

…

Töötajate lühiajalised hüvitised on töötajate hüvitised (muud kui töösuhte lõpetamise hüvitised), mis kuuluvad väljamaksmisele kaheteistkümne kuu jooksul pärast selle perioodi lõppu, mil töötajad olid vastavas tööalases teenistuses.

…

Muud pikaajalised töötajate hüvitised on töötajate hüvitised (muud kui töösuhtejärgsed hüvitised ja töösuhte lõpetamise hüvitised), mida ei tule välja maksta kaheteistkümne kuu jooksul pärast selle perioodi lõppu, mil töötajad olid vastavas tööalases teenistuses.

…

Tulu plaani varadest on plaani varadelt saadud intress, dividendid ja muud tulud ning plaani varade realiseeritud ja realiseerimata kasum ja kahjum, millest on maha arvatud plaani haldamisega seotud kulud (välja arvatud need, mis sisalduvad aktuaarsetes eeldustes, mida kasutati kindlaksmääratud hüvitise kohustuse mõõtmiseks) ja maksud, mida plaani kohaselt tasuma peab.

…

Möödunud tööalase teenistuse kulutus on eelnevate perioodide tööalase teenistuse kindlaksmääratud hüvitise kohustuse nüüdisväärtuse muutus, mis tuleneb töösuhtejärgsete hüvitiste või muude pikaajaliste töötajate hüvitiste kehtestamisest või muutmisest käesoleval perioodil. Möödunud tööalase teenistuse kulutus võib olla positiivne (kui kehtestatakse uusi hüvitisi või kui olemasolevaid muudetakse nii, et kindlaksmääratud hüvitise kohustuse nüüdisväärtus suureneb) või negatiivne (kui olemasolevaid hüvitisi muudetakse nii, et kindlaksmääratud hüvitise kohustuse nüüdisväärtus väheneb).

TÖÖTAJATE LÜHIAJALISED HÜVITISED

Töötajate lühiajalised hüvitised hõlmavad järgmisi komponente:

b)	lühiajalised kompenseeritavad töölt puudumised (nagu iga-aastane tasustatud puhkus ja tasustatud haiguspuhkus), kui kompensatsioon kuulub väljamaksmisele kaheteistkümne kuu jooksul pärast selle perioodi lõppu, mil töötaja oli vastavas tööalases teenistuses;

TÖÖSUHTEJÄRGSED HÜVITISED: ERINEVUS KINDLAKSMÄÄRATUD SISSEMAKSETEGA PLAANIDE JA KINDLAKSMÄÄRATUD HÜVITISTEGA PLAANIDE VAHEL

Mitut tööandjat hõlmavad plaanid

32B

IAS 37 Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad nõuab, et (majandus)üksus avalikustaks informatsiooni teatud tingimuslike kohustiste kohta. Mitut tööandjat hõlmava plaani korral võib tingimuslik kohustis tekkida näiteks:

…

TÖÖSUHTEJÄRGSED HÜVITISED: KINDLAKSMÄÄRATUD HÜVITISTEGA PLAANID

Möödunud tööalase teenistuse kulutus

Möödunud tööalase teenistuse kulutus tekib siis, kui (majandus)üksus kehtestab kindlaksmääratud hüvitistega plaani, millega määratakse hüvitisi möödunud tööalase teenistuse eest, või muudab olemasoleva kindlaksmääratud hüvitistega plaani kohaselt makstavaid hüvitisi. Sellised muudatused on vastutasuks töötaja teenistuse eest vaadeldava perioodi jooksul, kuni asjaomased hüvitised on garanteeritud. Seepärast kajastab (majandus)üksus selle perioodi jooksul möödunud tööalase teenistuse kulutusi, kuigi kulutus on seotud töötaja tööalase teenistusega eelnevatel perioodidel. (Majandus)üksus mõõdab möödunud tööalase teenistuse kulutust kohustise muudatusena, mis tuleneb plaani muutmisest (vt paragrahv 64). Möödunud tööalase teenistuse kulutuse väärtus on negatiivne, kui (majandus)üksus muudab möödunud tööalase teenistuse eest määratavaid hüvitisi selliselt, et kindlaksmääratud hüvitise kohustus väheneb.

Möödunud tööalase teenistuse kulutuse hulka ei kuulu:

a)	tegelike ja varem eeldatud palgatõusude erinevuste mõju kohustusele maksta hüvitisi varasemate aastate tööalase teenistuse eest (möödunud tööalase teenistuse kulutust ei ole, sest kavandatavad palgad on aktuaarsetes eeldustes arvesse võetud);

b)	(majandus)üksuse äranägemisel toimuvad ala- või ülehinnatud pensioni suurendamised, kui (majandus)üksusel on faktiline kohustus selliselt pensione suurendada (möödunud tööalase teenistuse kulutust ei ole, sest aktuaarsed eeldused võimaldavad selliseid suurenemisi);

hinnangud hüvitiste suurenemise kohta, mis tuleneb finantsaruannetes kajastatud aktuaarsetest kasumitest, kui (majandus)üksus on kas plaani formaalsete tingimuste (või neid tingimusi täiendavate faktiliste kohustuste) või seaduse kohaselt kohustatud kasutama kõiki plaani ülejääke plaanis osalejate heaks isegi siis, kui hüvitise suurendamine ei ole veel ametlikult kinnitatud (sellest tulenev kohustuse suurenemine on aktuaarne kahjum, mitte möödunud tööalase teenistuse kulutus, vt paragrahv 85 punkt b);

garanteeritud hüvitiste suurendamine, kui uusi hüvitisi või olemasolevate suurendamisi ei esine ja töötajad täidavad garanteerimise tingimusi (möödunud tööalase teenistuse kulutust ei ole, sest (majandus)üksus kajastas hüvitiste hinnangulised kulud jooksva tööalase teenistuse kulutusena sel ajal, kui tööd tehti) ja

e)	edaspidise tööalase teenistuse eest saadavaid hüvitisi kahandavate plaani muudatuste mõju (kärped).

Kärped ja arveldused

111

Kärbe toimub siis, kui (majandus)üksus:

a)	on selgelt kohustunud oluliselt vähendama plaaniga hõlmatud töötajate arvu või

b)	muudab kindlaksmääratud hüvitistega plaani tingimusi selliselt, et oluline osa sel hetkel töötavate töötajate edaspidisest tööalasest teenistusest ei anna enam õigust hüvitisi saada või annab õiguse saada üksnes vähendatud hüvitisi.

Kärbe võib tuleneda üksikjuhtumist, näiteks tehase sulgemine, tegevuse katkemine või plaani lõpetamine või peatamine või tulevaste palgatõusude möödunud tööalase teenistusega seotuse määra vähenemine. Kärped on sageli seotud restruktureerimisega. Sel juhul käsitleb (majandus)üksus kärbet samal ajal kui sellega seotud restruktureerimist.

111A	Kui plaani muudatus vähendab hüvitisi, on kärbe ainult edaspidise tööalase teenistuse eest saadavate hüvitiste vähenduse mõju. Möödunud tööalase teenistuse eest saadavate hüvitiste vähenduse mõju on negatiivne möödunud tööalaste teenistuse kulu.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

159D

2008. aasta mais välja antud IFRSide edasiarendustega muudeti paragrahv 7, paragrahvi 8 punkt b, paragrahvid 97, 98 ja 11 ning lisati paragrahv 111A. (Majandus)üksus rakendab paragrahvis 7, paragrahvi 8 punktis b ja paragrahvis 32B toodud muudatusi 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab neid muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. (Majandus)üksus rakendab paragrahvides 97, 98, 111 ja 111A toodud muudatusi 1. jaanuaril 2009 või hiljem esinevate hüvitiste muutuste suhtes.

160

IAS 8 rakendub, kui (majandus)üksus muudab oma arvestusmeetodeid, et kajastada paragrahvides 159–159D nimetatud muutusi. Neid muutusi tagasiulatuvalt rakendades, nagu on nõutud IAS 8-s, käsitleb (majandus)üksus neid selliselt, nagu neid oleks rakendatud selle standardi ülejäänud osaga samal ajal. Erandiks on see, et (majandus)üksus võib avalikustada paragrahvi 120A punktis p nõutud summad, kuna need summad määratakse kindlaks iga aruandeaasta kohta edasiulatuvalt alates finantsaruannetes esitatud esimesest aruandeaastast, mil (majandus)üksus esimest korda rakendab paragrahvis 120A esitatud muudatusi.

Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 20

Valitsusepoolse sihtfinantseerimise arvestamine ja valitsusepoolse abi avalikustamine muudatused

Paragrahv 37 muudetakse kehtetuks. Paragrahvid 10A ja 43 lisatakse.

VALITSUSEPOOLNE SIHTFINANTSEERIMINE

10A

Turumäärast madalama intressiga valitsuse laenu käsitletakse valitsusepoolse sihtfinantseerimisena. Laenu kajastatakse ja mõõdetakse kooskõlas IAS 39-ga Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine. Kasu turumäärast madalama intressi rakendamisest on IAS 39 kohaselt kindlaksmääratud laenu esialgse bilansilise (jääk)väärtuse ja saadud tulude erinevus. Kasu arvestatakse kooskõlas käesoleva standardiga. Selliste kulude kindlaksmääramisel, mida kasu peaks kompenseerima, võtab (majandus)üksus arvesse tingimusi ja kohustusi, mis on või peavad olema täidetud.

VALITSUSEPOOLNE ABI

[Kehtetu]

JÕUSTUMISKUUPÄEV

2008. aasta mais välja antud IFRSide edasiarendustega muudeti kehtetuks paragrahv 37 ja lisati paragrahv 10A. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi edasiulatuvalt valitsuselt 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavatel aruandeaastatel saadavate laenude suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 23

Laenukasutuse kulutused (parandatud 2007) muudatus

Paragrahv 6 muudetakse. Paragrahv 29A lisatakse.

MÕISTED

Laenukasutuse kulutused võivad sisaldada järgmist:

a)	intressikulu, mille arvutamisel on kasutatud IAS 39-s Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine kirjeldatud efektiivse intressimäära meetodit;

[kehtetu]

d)	IAS 17 Rendid kohaselt kajastatud kapitalirendiga seotud finantskulud ja

e)	välisvaluutalaenudest tekkivad valuutakursi vahed määral, mil neid on võimalik käsitleda intressikulu korrigeerimisena.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

29A

2008. aasta mais välja antud IFRSide edasiarendustega muudeti paragrahv 6. (Majandus)üksus rakendab seda muudatust 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab muudatust varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 27

Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded muudatus

Paragrahv 37 muudetakse. Paragrahv 43A lisatakse.

TÜTARETTEVÕTETESSE, ÜHISELT KONTROLLITAVATESSE (MAJANDUS)ÜKSUSTESSE JA SIDUSETTEVÕTETESSE TEHTUD INVESTEERINGUTE ARVESTUS KONSOLIDEERIMATA FINANTSARUANNETES

Kui (majandus)üksus koostab konsolideerimata finantsaruanded, kajastab ta investeeringud tütarettevõtetesse, ühiselt kontrollitavatesse (majandus)üksustesse ja sidusettevõtetesse:

a)	soetusmaksumuses või

b)	kooskõlas IAS 39-ga.

(Majandus)üksus rakendab samasugust arvestust investeeringute kõigi kategooriate puhul. Soetusmaksumuses arvestatud investeeringuid arvestatakse kooskõlas IFRS 5-ga Müügiks hoitavad põhivarad ja lõpetatud tegevusvaldkonnad, kui neid liigitatakse müügiks hoitavaks (või kuuluvad müügigruppi, mis on liigitatud müügiks hoitavaks) kooskõlas IFRS 5-ga. IAS 39 kohaselt arvestatud investeeringute mõõtmine ei muutu sellisel juhul.

JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEK

43A

2008. aasta mais välja antud IFRSide edasiarendustega muudeti paragrahv 37. (Majandus)üksus rakendab seda muudatust 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes edasiulatuvalt alates kuupäevast, mil ta rakendas esmakordselt IFRS 5. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab seda muudatust varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 28

Investeeringud sidusettevõtetesse muudatused

Paragrahvid 1 ja 33 ning paragrahvi 41 ees olev pealkiri muudetakse. Paragrahv 41C lisatakse.

RAKENDUSALA

Käesolevat standardit rakendatakse sidusettevõtetesse tehtud investeeringute arvestamisel. Seda ei rakendata siiski selliste sidusettevõtetesse tehtud investeeringute puhul, mis kuuluvad:

a)	riskikapitali organisatsioonidele või

b)	investeerimisfondidele, usaldusühingu vormis asutatud fondidele ja teistele sarnastele (majandus)üksustele, kaasa arvatud investeeringutega seotud kindlustusfondidele,

mida esmasel kajastamisel määratletakse läbi kasumiaruande õiglases väärtuses kajastatavaks või liigitatakse kauplemiseesmärgil hoitavaks ja arvestatakse kooskõlas IAS 39-ga Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine. Selliseid investeeringuid mõõdetakse õiglases väärtuses kooskõlas IAS 39-ga, kusjuures muutused õiglases väärtuses kajastatakse tekkepõhiselt kasumiaruandes. Sellist investeeringut omav (majandus)üksus avalikustab paragrahvi 37 punktis f nõutud teabe.

KAPITALIOSALUSE MEETODI RAKENDAMINE

Kahjumid (vara) väärtuse langusest

Kuna sidusettevõttesse tehtud investeeringu bilansilise (jääk)maksumuse osaks olevat firmaväärtust ei kajastata eraldi, ei viida tema puhul läbi eraldi vara väärtuse languse teste kooskõlas IAS 36 Varade väärtuse langus nõuetega. Selle asemel kontrollitakse investeeringu kogu bilansilise (jääk)maksumuse väärtuse langust IAS 36 kohaselt üheainsa varana, võrreldes selle kaetavat väärtust (kas kasutusväärtus või õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügikulutused, olenevalt sellest, kumb on suurem) bilansilise (jääk)maksumusega kõigil juhtudel, mil IAS 39-s nimetatud nõuete täitmine viitab, et investeeringu väärtus võib olla langenud. Sellistel asjaoludel identifitseeritud kahjumit (vara) väärtuse langusest ei jaotata kajastamisel ühelegi individuaalsele varale, sealhulgas firmaväärtusele, mis on sidusettevõttesse tehtud investeeringu bilansilise (jääk)maksumuse osa. Seepärast kajastatakse selle (vara) väärtuse langusest tuleneva kahjumi tühistamist kooskõlas IAS 36-ga määral, mil investeeringu kaetav väärtus edaspidi suureneb. Investeeringu kasutusväärtuse määramisel hindab (majandus)üksus:

…

JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEK

41C

(Majandus)üksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab neid muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu ja rakendab selle varasema perioodi suhtes 2008. aasta mais välja antud IFRS 7 Finantsinstrumendid: avalikustatav teave paragrahvi 3, IAS 31 paragrahvi 1 ja IAS 32 Finantsinstrumendid: esitamine paragrahvi 4 muudatusi. (Majandus)üksusel on lubatud rakendada neid muudatusi edasiulatuvalt.

Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 31

Osalemised ühisettevõtmistes muudatus

Paragrahv 1 ja paragrahvi 58 ees olev pealkiri muudetakse. Paragrahv 58B lisatakse.

RAKENDUSALA

Käesolevat standardit rakendatakse osalemiste arvestamisel ühisettevõtmistes ja ühisettevõtjate ja investorite finantsaruannetes ühisettevõtmiste varade, kohustiste, tulude ja kulude kajastamisel, olenemata struktuurist või vormidest, millena ühisettevõtmise tegevus aset leiab. Seda ei rakendata siiski ühisettevõtjate osalemiste arvestamisel ühiselt kontrollitavates (majandus)üksustes, mis kuuluvad:

a)	riskikapitali organisatsioonidele või

b)	ühisfondidele, usaldusühingu vormis asutatud fondidele ja teistele sarnastele (majandus)üksustele, kaasa arvatud investeeringutega seotud kindlustusfondidele,

mida esmasel kajastamisel määratletakse läbi kasumiaruande õiglases väärtuses kajastatavaks või liigitatakse kauplemiseesmärgil hoitavaks ja arvestatakse kooskõlas IAS 39-ga Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine. Selliseid investeeringuid mõõdetakse õiglases väärtuses kooskõlas IAS 39-ga, kusjuures muutused õiglases väärtuses kajastatakse tekkepõhiselt kasumiaruandes. Sellist investeeringut omav ühisettevõtja avalikustab paragrahvides 55 ja 56 nõutud teabe.

JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEK

58B

2008. aasta mais välja antud IFRSide edasiarendustega muudeti paragrahv 1. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu ja rakendab selle varasema perioodi suhtes 2008. aasta mais välja antud IFRS 7 Finantsinstrumendid: avalikustatav teave paragrahvi 3, IAS 28 paragrahvi 1 ja IAS 32 Finantsinstrumendid: esitamine paragrahvi 4 muudatusi. (Majandus)üksusel on lubatud rakendada seda muudatust edasiulatuvalt.

IAS 28 ja IAS 31 muudatuste lisa

Teiste IFRSide muudatused

(Majandus)üksused rakendavad käesolevas lisas toodud IFRS 7 ja IAS 32 muudatusi, kui nad rakendavad nendega seotud IAS 28 ja IAS 31 muudatusi.

IFRS 7 Finantsinstrumendid: avalikustatav teave

Paragrahvi 3 punkt a muudetakse. Paragrahv 44D lisatakse.

RAKENDUSALA

Käesolevat IFRSi rakendavad (majandus)üksused finantsinstrumentide kõikide liikide suhtes, välja arvatud:

need osalused tütarettevõtetes, sidusettevõtetes ja ühisettevõtmistes, mida arvestatakse kooskõlas IAS 27-ga Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded, IAS 28-ga Investeeringud sidusettevõtetesse või IAS 31-ga Osalemised ühisettevõtmistes. Teatavatel juhtudel lubavad IAS 27, IAS 28 või IAS 31 siiski (majandus)üksusel arvestada osalust tütar- või sidusettevõttes või ühisettevõtmistes, kasutades IAS 39; sellistel juhtudel rakendavad (majandus)üksused käesoleva IFRSi nõudeid. Samuti rakendavad (majandus)üksused käesolevat IFRSi kõikide tuletisinstrumentide suhtes, mis on seotud osalusega tütar- või sidusettevõttes või ühisettevõtmistes, välja arvatud juhul, kui tuletisinstrument vastab IAS 32-s toodud omakapitaliinstrumendi määratlusele.

JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEK

44D

2008. aasta mais välja antud IFRSide edasiarendustega muudeti paragrahvi 3 punkt a. (Majandus)üksus rakendab seda muudatust 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab seda muudatust varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu ja rakendab selle varasema perioodi suhtes 2008. aasta mais välja antud IAS 28 paragrahvi 1, IAS 31 paragrahvi 1 ja IAS 32 paragrahvi 4 muudatusi. (Majandus)üksusel on lubatud rakendada seda muudatust edasiulatuvalt.

IFRS 32 Finantsinstrumendid: esitamine

Paragrahvi 4 punkt a ja paragrahvi 96 ees olev pealkiri muudetakse. Paragrahv 97D lisatakse.

RAKENDUSALA

Käesolevat standardit rakendavad (majandus)üksused kõikide finantsinstrumentide liikide suhtes, välja arvatud:

need osalused tütarettevõtetes, sidusettevõtetes ja ühisettevõtmistes, mida on arvestatud kooskõlas IAS 27-ga Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded, IAS 28-ga Investeeringud sidusettevõtetesse või IAS 31-ga Osalemised ühisettevõtmistes. Siiski, mõningatel juhtudel lubavad IAS 27, IAS 28 või IAS 31 (majandus)üksusel arvestada osalust tütar- või sidusettevõttes või ühisettevõtmistes, kasutades IAS 39; sellistel juhtudel rakendavad (majandus)üksused käesoleva standardi nõudeid. Samuti rakendavad (majandus)üksused käesolevat standardit kõigi tuletisinstrumentidega seotud osaluste suhtes tütarettevõtetes, sidusettevõtetes või ühisettevõtmistes.

JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEK

97D

2008. aasta mais välja antud IFRSide edasiarendustega muudeti paragrahv 4. (Majandus)üksus rakendab seda muudatust 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab muudatust varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu ja rakendab selle varasema perioodi suhtes 2008. aasta mais välja antud IFRS 7 paragrahvi 3, IAS 28 paragrahvi 1 ja IAS 31 paragrahvi 1 muudatusi. (Majandus)üksusel on lubatud rakendada seda muudatust edasiulatuvalt.

Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 29

Finantsaruandlus hüperinflatiivsetes majanduskeskkondades muudatused

Paragrahvid 6, 15 ja 19 muudetakse. Neid muudatusi rakendatakse 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud.

FINANTSARUANNETE KORRIGEERIMINE

(Majandus)üksused, mis koostavad finantsaruanded soetusmaksumuse meetodil, ei võta seda tehes arvesse muutusi hindade üldises tasemes või kajastatud varade või kohustiste konkreetsete hindade tõusu. Erandiks on sellised varad ja kohustised, mida (majandus)üksus on kohustatud või otsustab mõõta õiglases väärtuses. Näiteks võib materiaalset põhivara hinnata ümber õiglasse väärtusse ja üldjuhul tuleb bioloogilisi varasid mõõta õiglases väärtuses. Mõned (majandus)üksused esitavad siiski finantsaruanded, mis põhinevad hetkemaksumustel, mis kajastab hoitavate varade konkreetsete hindade muutuste mõju.

Enamik mitterahalisi varasid ja kohustisi kajastatakse kas soetusmaksumuses või soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kulum ja amortisatsioon; seega neid väljendatakse omandamise kuupäeval kehtinud summades. Kõikide objektide korrigeeritud soetusmaksumus (või soetusmaksumus, millest on maha arvatud kulum ja amortisatsioon) määratakse kindlaks, rakendades selle soetusmaksumuse ja akumuleeritud kulumi suhtes üldise hinnaindeksi muutust alates omandamise kuupäevast kuni aruandeperioodi lõpuni. Näiteks korrigeeritakse alates ostmise kuupäevast materiaalsete põhivarade, tooraine ja kauba varude, firmaväärtuse, patentide, kaubamärkide ja muude samalaadsete varade maksumust. Lõpetamata ja valmistoodangu varusid korrigeeritakse alates ostu- ja töötlemiskulutuste tekkimise kuupäevast.

Mitterahalise objekti korrigeeritud summat vähendatakse asjakohaste IFRSide kohaselt, kui korrigeeritud summa ületab objekti kaetavat väärtust. Näiteks vähendatakse materiaalsete põhivarade, firmaväärtuse, patentide ja kaubamärkide korrigeeritud summasid kaetava väärtuseni ning varude korrigeeritud summasid neto realiseerimisväärtuseni.

Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 36 Varade

väärtuse langus muudatus

Paragrahvi 134 punkt e muudetakse. Paragrahv 140C lisatakse.

AVALIKUSTAMINE

Raha teeniva üksuse, mis sisaldab firmaväärtust või piiramatu kasuliku elueaga immateriaalset vara, kaetava väärtuste mõõtmisel kasutatud hinnangud

134

(Majandus)üksus avalikustab punktides a kuni f nõutud informatsiooni iga raha teeniva üksuse (üksuste rühma) kohta, mille firmaväärtuse või piiramatu kasuliku elueaga immateriaalsete varade bilansiline (jääk)maksumus on märkimisväärne võrreldes (majandus)üksuse firmaväärtuse ja piiramatu kasuliku elueaga immateriaalsete varade bilansilise (jääk)maksumuse kogusummaga:

kui üksuse (üksuste rühma) kaetav väärtus põhineb õiglasel väärtusel, millest on maha arvatud müügikulutused, meetod, mida kasutati sellise õiglase väärtuse kindlaksmääramisel, millest on maha arvatud müügikulutused. Kui sellise õiglase väärtuse kindlaksmääramisel, millest on maha arvatud müügikulutused, ei tuginetud kättesaadavatele andmetele üksuse (üksuste rühma) turuhinna kohta, avalikustatakse ka järgmine informatsioon:

i)	iga olulise eelduse kirjeldus, mille põhjal määras juhtkond kindlaks õiglase väärtuse, millest on maha arvatud müügikulutused. Olulised eeldused on need eeldused, mille suhtes on üksuse (üksuste rühma) kaetav väärtus kõige tundlikum;

ii)

juhtkonna iga olulise eelduse juurde kuuluvate väärtuste määramise põhimõtete kirjeldus: kas need väärtused väljendavad varasemat kogemust ja on vajaduse korral vastavuses (majandus)üksuseväliste informatsiooniallikatega ja kui mitte, siis kuidas ja miks need erinevad eelnevast kogemusest ja (majandus)üksusevälistest informatsiooniallikatest.

Kui sellise õiglase väärtuse kindlaksmääramisel, millest on maha arvatud müügikulutused, on kasutatud rahavoogude diskonteeritud prognoose, avalikustatakse ka järgmine informatsioon:

iii)	periood, mille kohta on juhtkonnal rahavoogude prognoosid;

iv)	rahavoogude prognoositud kasvumäär;

v)	rahavoogude prognoosides kasutatavad diskontomäärad.

ÜLEMINEKUSÄTTED JA JÕUSTUMISKUUPÄEV

140C

2008. aasta mais välja antud IFRSide edasiarendustega muudeti paragrahvi 134 punkt e. (Majandus)üksus rakendab seda muudatust 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab muudatust varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 38

Immateriaalsed varad muudatused

Paragrahvid 69, 70 ja 98 muudetakse. Paragrahvid 69A ja 130D lisatakse.

KAJASTAMINE KULUNA

Teatavatel juhtudel tehakse kulutusi selleks, et tagada (majandus)üksuse tulevast majanduslikku kasu, kuid ei omandata ega looda ühtegi immateriaalset ega muud vara, mida võiks kajastada. Kaupade tarnimisel kajastab (majandus)üksus selliseid kulutusi kuluna siis, kui tal on õigus omada juurdepääsu nendele kaupadele. Teenuse osutamisel kajastab (majandus)üksus selliseid kulutusi kuluna siis, kui ta saab teenused kätte. Näiteks kajastatakse uurimistegevusega seotud kulutusi tekkepõhiselt kuluna (vt paragrahv 54), välja arvatud juhul, kui see on omandatud äriühenduse osana. Muud tekkepõhiselt kuluna kajastatud kulutused on näiteks:

…

c)	reklaami- ja müügitoetuskulutused (sealhulgas postimüügikataloogid);

…

69A

(Majandus)üksusel on õigus omada juurdepääsu kaupadele, kui need kuuluvad talle. Samuti on tal õigus omada juurdepääsu kaupadele, kui need on valmistatud tarnija poolt kooskõlas tarnelepingu tingimustega ja (majandus)üksus võib nõuda nende kohale toimetamist tasu eest. Teenused on kätte saadud siis, kui tarnija on osutanud need kooskõlas nende osutamist (majandus)üksusele käsitleva lepinguga ja mitte siis, kui (majandus)üksus kasutab neid muu teenuse osutamiseks, näiteks reklaami tegemiseks klientidele.

Paragrahv 68 ei keela (majandus)üksusel kajastada ettemakset varana, kui kaupade eest on tasutud enne, kui (majandus)üksus on saanud nendele kaupadele juurdepääsu õiguse. Samuti ei keela paragrahv 68 (majandus)üksusel kajastada ettemakset varana, kui teenuste eest on tasutud enne, kui (majandus)üksus on saanud need teenused kätte.

PIIRATUD KASULIKU ELUEAGA IMMATERIAALSED VARAD

Amortisatsiooniperiood ja -meetod

Vara amortiseeritava osa süstemaatiliseks jaotamiseks kasulikule elueale võib kasutada erinevaid amortisatsioonimeetodeid. Nendeks meetoditeks on lineaarne meetod, kahaneva jäägi meetod ja tootmisühiku meetod. Meetodi valimisel lähtutakse varas sisalduva eeldatava tulevase majandusliku kasu tarbimismudelist ja meetodit rakendatakse järjepidevalt perioodist perioodi, välja arvatud siis, kui eeldatava tulevase majandusliku kasu tarbimismudelis on toimunud muutus.

ÜLEMINEKUSÄTTED JA JÕUSTUMISKUUPÄEV

130D

2008. aasta mais avaldatud IFRSide edasiarendustega muudeti paragrahvid 69, 70 ja 98 ning lisati paragrahv 69A. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab neid muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 39

Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine muudatused

Paragrahvid 9, 73 ja AG8 muudetakse. Paragrahvid 50A ja 108C lisatakse.

MÕISTED

9	Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses: …

Finantsinstrumentide nelja kategooria mõisted

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatav finantsvara või finantskohustis on finantsvara või -kohustis, mis vastab ühele kahest järgmisest tingimusest.

See on liigitatud kauplemiseesmärgil hoitavaks. Finantsvara või -kohustist liigitatakse kauplemise eesmärgil hoitavaks, kui:

i)	see on omandatud või tekkinud peamiselt edasimüügi või tagasiostmise eesmärgil lähitulevikus;

ii)	esmakordsel kajastamisel on see määratletud finantsinstrumentide portfelli osa, mida hallatakse ühiselt ja mille kohta on tõendeid hiljuti toimunud lühiajalise kasumivõtmise kohta; või

iii)	see on tuletisinstrument (välja arvatud tuletisinstrument, mis on finantsgarantiileping või määratletud ja efektiivne riskimaandamisinstrument).

…

MÕÕTMINE

Ümberliigitused

50A

Järgmised asjaolude muutused ei ole ümberliigitused paragrahvi 50 tähenduses:

a)	tuletisinstrument, mis oli eelnevalt määratletud ja efektiivne riskimaandamisinstrument rahavoogude või netoinvesteeringute riskimaandamisel, ei liigitu enam selleks;

b)	tuletisinstrument muutub määratletud ja efektiivseks riskimaandamisinstrumendiks rahavoogude või netoinvesteeringute riskimaandamisel;

c)	finantsvarad liigitatakse ringi, kui kindlustusselts muudab oma arvestusmeetodeid kooskõlas IFRS 4 paragrahviga 45.

RISKIMAANDAMINE

Riskimaandamisinstrumendid

Kriteeriumitele vastavad instrumendid

Riskimaandamise arvestuse eesmärgil võib riskimaandamisinstrumendina määratleda ainult neid instrumente, mille puhul on kaasatud aruandva (majandus)üksuse väline osapool (väline kontserni või eraldiseisva (majandus)üksuse suhtes, mille kohta aruanne esitatakse). Ehkki kontserni kuuluvad eraldiseisvad (majandus)üksused või all(majandus)üksused võivad sõlmida riskimaandamistehinguid kontserni teiste (majandus)üksuste või all(majandus)üksustega, elimineeritakse konsolideerimisel kõik sellised kontsernisisesed tehingud. Seega ei vasta sellised riskimaandamistehingud riskimaandamise arvestuse kriteeriumitele kontserni konsolideeritud finantsaruannetes. Nad võivad siiski vastata riskimaandamise arvestuse kriteeriumitele kontserni kuuluvate eraldiseisvate (majandus)üksuste konsolideerimata finantsaruannetes tingimusel, et nad on välised eraldiseisva (majandus)üksuse või segmendi suhtes, mille kohta aruanne esitatakse.

JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEK

108C

2008. aasta mais välja antud IFRSide edasiarendustega muudeti paragrahvid 9, 73 ja AG8 ning lisati paragrahv 50A. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. (Majandus)üksus rakendab paragrahvides 9 ja 50A toodud muudatusi alates paragrahvis 105A kirjeldatud 2005. aasta muudatuste rakendamise kuupäevast ja samal viisil. Kõikide muudatuste varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

IFRS 39 Finantsinstrumendid:

kajastamine ja mõõtmine rakendusjuhise muudatus

MÕISTED (PARAGRAHVID 8 JA 9)

Sisemine intressimäär

AG8

Kui (majandus)üksus muudab oma hinnanguid maksete või laekumiste kohta, korrigeerib (majandus)üksus finantsvara või finantskohustise (või finantsinstrumentide rühma) bilansilist (jääk)maksumust, et võtta arvesse tegelikke rahavoogusid ja muudetud hinnanguid nende kohta. (Majandus)üksus arvutab ümber bilansilise (jääk)maksumuse, arvutades finantsinstrumendi esialgset sisemist intressimäära kasutades hinnanguliste tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse või teeb seda, kui see on rakendatav, muudetud sisemise intressimääraga, mis on arvutatud paragrahvi 92 kohaselt. Seda korrigeerimist kajastatakse kasumiaruandes tulu või kuluna. Kui finantsvara liigitatakse ümber kooskõlas paragrahvidega 50B, 50D või 50E ja (majandus)üksus suurendab seejärel oma hinnanguid tulevaste rahalaekumiste kohta selliste rahalaekumiste suurenenud kaetavuse tulemusena, kajastatakse selle suurenemise mõju sisemise intressimäära korrigeerimisena alates hinnangu muutumise kuupäevast, mitte vara bilansilise (jääk)maksumuse korrigeerimisena hinnangu muutumise kuupäeva seisuga.

Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 40

Kinnisvarainvesteeringud muudatused

Paragrahvid 8, 9, 48, 53, 54 ja 57 muudetakse. Paragrahv 22 muudetakse kehtetuks ning paragrahvid 53A, 53B ja 85B lisatakse.

MÕISTED

Kinnisvarainvesteeringud on näiteks:

…

e)	kinnisvara, mida ehitatakse või arendatakse kinnisvarainvesteeringuna kasutamiseks tulevikus.

Järgmised näited ei ole kinnisvarainvesteeringud ja seega ei kuulu käesoleva standardi rakendusalasse:

…

[kehtetu]

…

MÕÕTMINE ESMASEL KAJASTAMISEL

[kehtetu]

Õiglase väärtuse mudel

Erandjuhtudel leidub kindlaid tõendeid selle kohta, et kui (majandus)üksus on esmakordselt omandanud kinnisvarainvesteeringu (või kui olemasolev kinnisvara liigitatakse kinnisvarainvesteeringuks tulenevalt kasutusviisi muutmisest), on kõikumine võimalike õiglase väärtuse põhjendatud hinnangute osas nii suur ning võimalike tulevaste sündmuste tõenäosuse hindamine nii keeruline, et õiglast väärtust ei ole võimalik üheselt hinnata. Kõnealune asjaolu võib anda tunnistust sellest, et kinnisvara õiglast väärtust ei ole võimalik järjepidevalt usaldusväärselt kindlaks määrata (vt paragrahv 53).

Suutmatus õiglast väärtust usaldusväärselt mõõta

Kehtib vaidlustatav eeldus, et (majandus)üksus suudab kinnisvarainvesteeringu õiglast väärtust järjepidevalt usaldusväärselt kindlaks määrata. Erandjuhtudel leidub kindlaid tõendeid selle kohta, et kui (majandus)üksus on esmakordselt omandanud kinnisvarainvesteeringu (või kui olemasolev kinnisvara liigitatakse kinnisvarainvesteeringuks tulenevalt kasutusviisi muutmisest), ei ole võimalik kinnisvarainvesteeringu õiglast väärtust järjepidevalt usaldusväärselt kindlaks määrata. Selline olukord tekib siis ja ainult siis, kui võrreldavaid tehinguid sooritatakse turul harva ning ei ole võimalik anda alternatiivseid usaldusväärseid (näiteks diskonteeritud rahavoogude prognoosil põhinevaid) hinnanguid. Kui (majandus)üksus otsustab, et ehitatava kinnisvarainvesteeringu õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt kindlaksmääratav, kuid eeldab, et kinnisvara õiglane väärtus on usaldusväärselt kindlaksmääratav pärast ehituse lõpetamist, mõõdab ta seda ehitatavat kinnisvara soetusmaksumuses seni, kuni selle õiglane väärtus muutub usaldusväärselt kindlaksmääratavaks või kuni ehituse lõpetamiseni (olenevalt sellest, kumb toimub varem). Kui (majandus)üksus otsustab, et kinnisvarainvesteeringu (muu kui ehitatava kinnisvarainvesteeringu) õiglane väärtus ei ole järjepidevalt usaldusväärselt kindlaksmääratav, mõõdab (majandus)üksus seda kinnisvarainvesteeringut IAS 16 kohaselt soetusmaksumuse mudelit kasutades. Kinnisvarainvesteeringu lõppväärtus loetakse nulliks. (Majandus)üksus jätkab IAS 16 rakendamist kuni selle kinnisvarainvesteeringu võõrandamiseni.

53A

Kohe pärast seda, kui (majandus)üksusel tekib suutlikkus mõõta usaldusväärselt eelnevalt soetusmaksumuses mõõdetud ehitatava kinnisvarainvesteeringu õiglast väärtust, mõõdab ta seda kinnisvarainvesteeringut selle õiglases väärtuses. Kohe pärast seda, kui kinnisvara on valmis saanud, eeldatakse, et õiglast väärtust saab mõõta usaldusväärselt. Kui see aga ei ole nii, siis paragrahvi 53 kohaselt arvestatakse kinnisvara kasutades IAS 16 kohaselt soetusmaksumuse mudelit.

53B

Eeldust, et ehitatava kinnisvarainvesteeringu õiglast väärtust saab mõõta usaldusväärselt, saab vaidlustada ainult esmasel kajastamisel. (Majandus)üksus, mis on mõõtnud ehitatava kinnisvarainvesteeringu objekti õiglases väärtuses, ei tohi järeldada, et valminud kinnisvarainvesteeringu õiglast väärtust ei saa määrata kindlaks usaldusväärselt.

Nendel erandjuhtudel, kui (majandus)üksus on paragrahvis 53 esitatud põhjustel sunnitud kinnisvarainvesteeringut mõõtma IAS 16 kohaselt soetusmaksumuse mudelit kasutades, mõõdab (majandus)üksus kõiki teisi oma kinnisvarainvesteeringuid, sealhulgas ehitatavat kinnisvarainvesteeringut, õiglases väärtuses. Sellistel juhtudel jätkab (majandus)üksus ülejäänud kinnisvarainvesteeringute arvestamisel õiglase väärtuse mudeli rakendamist, ehkki ühe kinnisvarainvesteeringu puhul rakendatakse soetusmaksumuse mudelit.

ÜMBERLIIGITAMISED

Ümberliigitamist kinnisvarainvesteeringuteks või kinnisvarainvesteeringutest teostatakse siis ja ainult siis, kui toimub muutus vara kasutuses, mida tõendab:

…

c)	omanikupoolse kasutamise lõpp, mille puhul toimub ümberliigitamine omaniku poolt kasutatavast kinnisvarast kinnisvarainvesteeringuks; või

d)	kasutusrendile andmine teisele osapoolele, mille puhul toimub ümberliigitamine varudest kinnisvarainvesteeringuks.

[kehtetu]

JÕUSTUMISKUUPÄEV

85B

2008. aasta mais avaldatud IFRSide edasiarendustega muudeti paragrahvid 8, 9, 48, 53, 54 ja 57, muudeti kehtetuks paragrahv 22 ning lisati paragrahvid 53A ja 53B. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi edasiulatuvalt 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. (Majandus)üksusel on lubatud rakendada neid muudatusi ehitatava kinnisvarainvesteeringu suhtes alates mis tahes kuupäevast enne 1. jaanuari 2009 tingimusel, et ehitatavate kinnisvarainvesteeringute õiglased väärtused olid kindlaks määratud nendel kuupäevadel. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu ja rakendab samal ajal IAS 16 Materiaalsed põhivarad paragrahvi 5 muudatusi.

IAS 40 muudatuste lisa

IAS 16 muudatus

(Majandus)üksused rakendavad käesolevas lisas toodud IAS 16 muudatust, kui nad rakendavad sellega seotud IAS 40 muudatusi.

IAS 16 Materiaalsed põhivarad

Paragrahv 5 muudetakse. Paragrahv 81E lisatakse.

5	(Majandus)üksus, mis kasutab IAS 40-le Kinnisvarainvesteeringud vastavat soetusmaksumuse mudelit, rakendab käesolevas standardis kirjeldatud soetusmaksumuse mudelit.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

81E

2008. aasta mais välja antud IFRSide edasiarendustega muudeti paragrahv 5. (Majandus)üksus rakendab seda muudatust edasiulatuvalt 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud, kui (majandus)üksus rakendab samal ajal ka IAS 40 paragrahvide 8, 9, 22, 48, 53, 53A, 53B, 54, 57 ja 85B muudatusi. Kui (majandus)üksus rakendab muudatust varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 41

Põllumajandus muudatused

Paragrahvid 5, 6, 17, 20 ja 21 muudetakse. Paragrahv 60 lisatakse.

MÕISTED

Põllumajanduslikud mõisted

5	Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses: Põllumajanduslik tegevus on tegevus, mille käigus (majandus)üksus teostab bioloogiliste varade bioloogilist muundamist müügiks, põllumajandustoodanguks või lisanduvateks bioloogilisteks varadeks. …

Põllumajanduslik tegevus hõlmab erinevaid tegevusalasid, näiteks karjakasvatus, metsandus, iga-aastane või pidev saagikoristus, viljapuuaedade ja istandike harimine, lillekasvatus ja akvakultuur (sh kalakasvatus). Nendel erinevatel tegevusaladel on teatavad sarnased tunnused:

…

Muutuste mõõtmine. Bioloogilise muundumise või saagise saamise tagajärjel tekkinud kvalitatiivsete (näiteks geneetilised omadused, tihedus, küpsus, rasvkihi paksus, valgusisaldus ja kiudude tugevus) või kvantitatiivsete (näiteks järglased, kaal, kuupmeetrid, kiudude pikkus või diameeter ja pungade arv) muutuste mõõtmine ja jälgimine on tavapärane juhtimisfunktsioon.

KAJASTAMINE JA MÕÕTMINE

Kui bioloogilise vara või põllumajandustoodangu puhul on olemas aktiivne turg selle praeguses asukohas ja seisukorras, siis on sellel turul noteeritud hind vara õiglase väärtuse määramiseks olemas sobiv alus. Kui (majandus)üksusel on ligipääs erinevatele aktiivsetele turgudele, kasutab ta kõige asjakohasemat turgu. Näiteks kui (majandus)üksusel on ligipääs kahele erinevale aktiivsele turule, siis kasutatakse selle turu hindu, mida tulevikus tõenäoliselt kasutatakse.

20	Mõnel juhul ei pruugi bioloogilise vara hetkeseisundile vastavaid turuhindu eksisteerida. Sel juhul kasutab (majandus)üksus õiglase väärtuse määramiseks varaga seotud eeldatavate netorahavoogude nüüdisväärtust, diskonteerituna hetke maksueelse turuintressimääraga.

Eeldatavate netorahavoogude nüüdisväärtuse arvutamise eesmärk on bioloogilise vara õiglase väärtuse määramine selle praeguses asukohas ja seisukorras. (Majandus)üksus võtab seda arvesse sobiva diskontomäära määramisel ja eeldatavate netorahavoogude prognoosimisel. Eeldatavate netorahavoogude nüüdisväärtuse kindlaksmääramisel võtab (majandus)üksus arvesse netorahavoogusid, mille tekkimist varast turul osalejad eeldaksid selle kõige asjakohasemal turul.

JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEK

2008. aasta mais avaldatud IFRSide edasiarendustega muudeti paragrahvid 5, 6, 17, 20 ja 21 ning muudeti kehtetuks paragrahv 14. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi edasiulatuvalt 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab neid muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

II OSA

(Majandus)üksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2009 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud.

Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 8

Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead muudatused

Paragrahvid 7, 9 ja 11 muudetakse.

ARVESTUSMEETODID

Arvestusmeetodite valimine ja hindamine

7	Kui mingit IFRSi rakendatakse konkreetselt mingi tehingu, sündmuse või olukorra suhtes, siis määratakse selle objekti arvestusmeetod või -meetodid kindlaks käesolevat IFRSi rakendades.

9	IFRSidega on kaasas juhised, et aidata (majandus)üksustel rakendada nende nõudeid. Kõikides sellistes juhistes märgitakse, kas see on IFRSide lahutamatu osa. IFRSide lahutamatuks osaks olev juhis on kohustuslik. Juhis, mis ei ole IFRSide lahutamatu osa, ei sisalda nõudeid finantsaruannetele.

Paragrahvis 10 kirjeldatud hinnangu andmisel lähtub juhtkond järgmiste allikate rakendatavusest tähtsuse kahanemise järjekorras ja võtab seda arvesse:

a)	nõuded ja juhised IFRSides, mis käsitlevad sarnaseid ja seotud küsimusi; ja

b)	varade, kohustiste, tulude ja kulude mõisted, kajastamiskriteeriumid ja mõõtmise mõisted Raamistikus.

Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 10

Bilansipäevajärgsed sündmused muudatus

Paragrahv 13 muudetakse.

Kui dividendid kuulutatakse välja (st dividendid on nõuetekohaselt kinnitatud ja ei kuulu enam (majandus)üksuse poolt muutmisele) pärast aruandeperioodi, kuid enne finantsaruannete avaldamiseks kinnitamist, ei kajastata dividende kohustistena aruandeperioodi lõpus, sest sel ajal ei eksisteeri ühtegi kohustust. Sellised dividendid avalikustatakse lisades kooskõlas IAS 1-ga Finantsaruannete esitamine.

Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 20

Valitsusepoolse sihtfinantseerimise arvestamine ja valitsusepoolse abi avalikustamine muudatused

Paragrahvi 1 ees oleva standardi pealkirjale lisatakse joonealune märkus ning muudetakse paragrahvi 2 punkt b, paragrahvid 12–18, 20–22, 26, 27 ja 32.

Pealkirja joonealune märkus

Teiste IFRSidega järjepidevuse saavutamiseks muutis juhatus 2008. aasta mais välja antud IFRSide edasiarenduste osana käesolevas standardis kasutatud mõisteid järgmiselt:

a)	„maksustatav tulu” on asendatud mõistega „maksustatav kasum või maksukahjum”,

b)	„kajastatakse tuluna/kuluna” on asendatud mõistega „kajastatakse kasumiaruandes”,

c)	„krediteeritakse otse omakapitalis” on asendatud mõistega „kajastatakse mujal kui kasumiaruandes” ja

d)	„arvestusliku hinnangu muutmine” on asendatud mõistega „arvestusliku hinnangu muutus”.

RAKENDUSALA

Käesolevas standardis ei käsitleta:

a)	spetsiifilisi probleeme ... täiendavas informatsioonis;

valitsusepoolset abi, mida (majandus)üksus saab kasuna, mis võetakse arvesse maksustatava kasumi või kahjumi kindlaksmääramisel või mis määratakse kindlaks või mida piiratakse tulumaksukohustise alusel. Sellised kasud on näiteks tulumaksupuhkus, investeeringu maksusoodustused, kiirendatud kulumiarvestuse rakendamine ja vähendatud tulumaksumäärad;

c)	riigi ... omandis;

…

VALITSUSEPOOLNE SIHTFINANTSEERIMINE

12	Valitsusepoolset sihtfinantseerimist kajastatakse süstemaatiliselt kasumiaruandes nendel perioodidel, mil (majandus)üksus kajastab kuluna seotud kulutusi, mille kompenseerimiseks on sihtfinantseerimine ette nähtud.

13	Valitsusepoolse sihtfinantseerimise arvestamiseks on kaks üldist meetodit: kapitalimeetod, mille kohaselt sihtfinantseerimine kajastatakse mujal kui kasumiaruandes, ja tulumeetod, mille kohaselt kajastatakse seda kasumiaruandes ühe või mitme perioodi jooksul.

Kapitalimeetodi pooldajad väidavad järgmist:

Valitsusepoolne sihtfinantseerimine on finantseerimisvahend ja sellena tuleb seda käsitleda finantsseisundi aruandes, mitte aga kajastada kasumiaruandes nende kulukirjete saldeerimiseks, mida sellega on finantseeritud. Et tagasimakset ei eeldata, tuleb sellist sihtfinantseerimist kajastada mujal kui kasumiaruandes;

b)	valitsusepoolse sihtfinantseerimise kajastamine kasumiaruandes ei ole asjakohane, sest seda ei teenita, vaid see kujutab endast valitsuse seatud stiimulit ilma vastavate kulutusteta.

Tulumeetodi pooldajad väidavad järgmist:

a)	et valitsusepoolset sihtfinantseerimist saadakse muust allikast kui omanikelt, siis ei kajastata seda otse omakapitalis, vaid kajastatakse kasumiaruandes vastavate perioodide jooksul;

valitsusepoolne sihtfinantseerimine on harva tasuta. (Majandus)üksus saab selle vastutasuks temale pandud tingimuste ja kohustuste täitmise eest. Seega kajastatakse sihtfinantseerimist kasumiaruandes nendel perioodidel, mil (majandus)üksus kajastab kuluna seotud kulutusi, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on ette nähtud;

c)	et tulumaks ja muud maksud on kulud, siis on loogiline käsitleda kasumiaruandes ka valitsusepoolset sihtfinantseerimist, mis on riigi fiskaalpoliitika osa.

Tulumeetodi puhul on peamine see, et valitsusepoolset sihtfinantseerimist kajastatakse süstemaatiliselt kasumiaruandes nendel perioodidel, mil (majandus)üksus kajastab kulutustena seotud kulutusi, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on ette nähtud. Valitsusepoolse sihtfinantseerimise kajastamine kasumiaruandes, tuginedes laekumistele, ei vasta tekkepõhisele arvestuspõhimõttele (vt IAS 1 Finantsaruannete esitamine) ja seda võib kasutada ainult siis, kui ei ole mingit alust sihtfinantseerimise jaotamiseks muudele perioodidele kui sellele, millal see saadi.

Tavaliselt on lihtne kindlaks määrata perioode, mil (majandus)üksus kajastab sihtfinantseerimisega seotud kulutusi või kulusid. Seega kajastatakse konkreetsete kuludega seotud sihtfinantseerimine kasumiaruandes vastavate kuludega samal perioodil. Samuti kajastatakse amortiseeritavate varade sihtfinantseerimist tavaliselt kasumiaruandes nendel perioodidel ja samas proportsioonis, mil kajastatakse kulumi kulu nendelt varadelt.

Mitteamortiseeritavate varade sihtfinantseerimine võib samuti eeldada teatavate kohustuste täitmist ja siis tuleb sihtfinantseerimist kajastada nende perioodide kasumiaruandes, millal kohustuste täitmiseks vajalikud kulutused tekivad. Näiteks võib maa annetamise tingimus olla sellele ehitatav ehitis ja seetõttu võib olla asjakohane kajastada sihtfinantseerimist kasumiaruandes ehitise kasutusea jooksul.

20	Valitsusepoolne sihtfinantseerimine, mida saadakse juba esinenud kulude või kahjumite kompenseerimise või (majandus)üksusele kohese rahalise toetuse andmise eesmärgil, ilma asjaomaste tulevaste kulutusteta, kajastatakse selle perioodi kasumiaruandes, mil ta muutub kättesaadavaks.

Mõnes olukorras võib valitsusepoolse sihtfinantseerimise eesmärk olla anda (majandus)üksusele kohest rahalist toetust, mitte olla stiimuliks spetsiifiliste kulutuste tegemisel. Selline sihtfinantseerimine võib piirduda üksiku (majandus)üksusega ja ei pruugi olla kättesaadav kõigile kasusaajatele. Need olukorrad võivad tingida valitsusepoolse sihtfinantseerimise kajastamise kasumiaruandes perioodil, mil (majandus)üksus vastab selle saamise tingimustele, koos vastavate asjaolude avalikustamisega, tagamaks selle mõju selge mõistmise.

(Majandus)üksus võib saada valitsusepoolset sihtfinantseerimist eelneval perioodil esinenud kulude või saadud kahjumite kompenseerimiseks. Selline sihtfinantseerimine kajastatakse selle perioodi kasumiaruandes, mil ta muutub kättesaadavaks, koos vastavate asjaolude avalikustamisega, tagamaks selle mõju selge mõistmise.

Varade sihtfinantseerimise esitusviis

26	Esimese meetodi rakendamisel kajastatakse sihtfinantseerimine tulevaste perioodide tuluna, mis seejärel kajastatakse süstemaatiliselt kasumiaruandes vara kasuliku eluea jooksul.

27	Teise meetodi rakendamisel lahutatakse sihtfinantseerimine vara maksumusest vara bilansilise (jääk)maksumuse arvutamisel. Sihtfinantseerimine kajastatakse kasumiaruandes amortiseeritava vara eluea jooksul vähenevate amortisatsioonikuludena.

Valitsusepoolse sihtfinantseerimise tagasimakse

Valitsusepoolset sihtfinantseerimist, mis kuulub tagasimaksmisele, käsitletakse arvestushinnangu muutusena (vt IAS 8 Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead). Sihtfinantseerimise tagasimakse võrra korrigeeritakse kõigepealt tulevaste perioodide sihtfinantseerimisetulu. Määral, mil tagasimakse ületab tulevaste perioodide tulu, või kui tulevaste perioodide tulu puudub, kajastatakse tagasimakse viivitamatult kasumiaruandes. Vara sihtfinantseerimise tagasimakset kajastatakse, suurendades vara bilansilist (jääk)maksumust või vähendades tulevaste perioodide tulu saldot tagasimakstava summa ulatuses. Täiendav kumulatiivne kulum, mida oleks seni sihtfinantseerimise puudumisel kajastatud kasumiaruandes, kajastatakse viivitamatult kasumiaruandes.

IAS 20 muudatuste lisa

IAS 41 muudatused

(Majandus)üksused rakendavad käesolevas lisas toodud IAS 41 muudatusi, kui nad rakendavad nendega seotud IAS 20-s kasutatud mõistete muudatusi.

IAS 41 Põllumajandus

Paragrahvid 34–36 muudetakse.

VALITSUSEPOOLNE SIHTFINANTSEERIMINE

34	Õiglases väärtuses (millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused) mõõdetava bioloogilise varaga seotud tingimusteta valitsusepoolset sihtfinantseerimist kajastatakse kasumiaruandes siis ja ainult siis, kui valitsusepoolne sihtfinantseerimine muutub kättesaadavaks.

Kui õiglases väärtuses (millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused) mõõdetava bioloogilise varaga seotud valitsusepoolne sihtfinantseerimine on tingimuslik (kaasa arvatud juhul, kui sihtfinantseerimine keelab (majandus)üksusel tegeleda teatava põllumajandusliku tegevusega), kajastab (majandus)üksus valitsusepoolset sihtfinantseerimist kasumiaruandes siis ja ainult siis, kui sellega seotud tingimused on täidetud.

Valitsusepoolse sihtfinantseerimise tingimused võivad olla erinevad. Näiteks võib olla nõutud, et (majandus)üksus peab maad harima mingis teatud kohas viis aastat ja lühema kui viieaastase tegevuse korral selles kohas on (majandus)üksus kohustatud kogu valitsusepoolse sihtfinantseerimise tagastama. Sel juhul ei kajastata valitsusepoolset sihtfinantseerimist kasumiaruandes enne viie aasta möödumist. Kui aga osa valitsusepoolsest sihtfinantseerimisest on lubatud möödunud ajast lähtudes säilitada, siis kajastab (majandus)üksus seda osa kasumiaruandes aja jooksul.

Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 29

Finantsaruandlus hüperinflatiivsetes majanduskeskkondades muudatused

Paragrahvi 1 ees oleva standardi pealkirjale lisatakse joonealune märkus ning paragrahvid 8, 14, 20, 28 ja 34 muudetakse.

Pealkirja joonealune märkus

*	Teiste IFRSidega järjepidevuse saavutamiseks muutis juhatus 2008. aasta mais välja antud IFRSide edasiarenduste osana IAS 29-s kasutatud mõisteid järgmiselt: a) „turuväärtus” on asendatud mõistega „õiglane väärtus” ja b) „majandustulemused” ja „netotulu” on asendatud mõistega „kasum või kahjum”.

FINANTSARUANNETE KORRIGEERIMINE

Sellise (majandus)üksuse finantsaruanded, mille arvestusvaluutaks on hüperinflatiivse majanduskeskkonna valuuta, esitatakse aruandeperioodi lõpus kehtinud mõõtmisühikus olenemata sellest, kas need on koostatud soetusmaksumuse või hetkemaksumuse meetodil. IAS 1-ga Finantsaruannete esitamine (parandatud 2007) nõutud eelneva perioodi võrdlusandmed ja kogu eelnevaid perioode käsitlev informatsioon esitatakse samuti aruandeperioodi lõpus kehtinud mõõtmisühikus. Võrdlusandmete esitamiseks mõnes teises esitusvaluutas rakendatakse IAS 21 Valuutakursside muutuste mõjud paragrahvi 42 punkti b ja paragrahvi 43.

Soetusmaksumuse meetodil koostatud finantsaruanded

Finantsseisundi aruanne

14	Kõik muud varad ja kohustised on mitterahalised. Teatavaid mitterahalisi objekte kajastatakse aruandeperioodi lõpu hetkemaksumuses (näiteks neto realiseerimisväärtus ja õiglane väärtus) ning seega neid ei korrigeerita. Kõik ülejäänud mitterahalised varad ja kohustised kuuluvad korrigeerimisele.

Kapitaliosaluse meetodil arvestatud investeerimisobjekti aruandlus võib toimuda hüperinflatiivse majanduskeskkonna valuutas. Selleks et arvutada investori osa investeerimisobjekti netovaradest ja kasumist või kahjumist, korrigeeritakse sellise investeeringuobjekti finantsseisundi aruannet ja koondkasumi aruannet kooskõlas käesoleva standardiga. Kui investeerimisobjekti korrigeeritud finantsaruanded arvestatakse ümber välisvaluutasse, kasutatakse selleks sulgemiskursse.

Kasum või kahjum rahaliste vahendite netopositsioonist

Kasumit või kahjumit rahaliste vahendite netopositsioonist kajastatakse kasumiaruandes. Paragrahvi 13 kohaselt saldeeritakse lepingujärgset hindade muutustega seotud varade ja kohustiste korrigeerimist kasumi või kahjumiga rahaliste vahendite netopositsioonist. Teised tulu- ja kulukirjed, näiteks intressitulu ja -kulu või investeeritud ja laenatud vahenditest tulenevad valuutakursivahed, on samuti seotud rahaliste vahendite netopositsiooniga. Kuigi sellised kirjed avalikustatakse eraldi, võib osutuda kasulikuks esitada need koondkasumi aruandes kasumi või kahjumina rahaliste vahendite netopositsioonist.

Võrdlusandmed

Eelneva aruandeperioodi vastavad arvandmed, olenemata sellest, kas need põhinevad soetusmaksumusel või hetkemaksumusel, korrigeeritakse üldise hinnaindeksi alusel nii, et võrreldavad finantsaruanded esitatakse aruandeperioodi lõpus kehtinud mõõtmisühikus. Eelnevate perioodide kohta avalikustatav informatsioon esitatakse samuti aruandeperioodi lõpus kehtinud mõõtmisühikus. Võrdlusandmete esitamiseks mõnes teises esitusvaluutas rakendatakse IAS 21 paragrahvi 42 punkti b ja paragrahvi 43.

Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 34

Vahefinantsaruandlus muudatus

Paragrahv 11 muudetakse ja lisatakse joonealune märkus.

VAHEFINANTSARUANNETE VORM JA SISU

11	Vaheperioodi kasumi või kahjumi komponente sisaldavas aruandes esitab (majandus)üksus baasaktsiakasumi ja lahjendatud aktsiakasumi selle perioodi kohta, kui (majandus)üksus on IAS 33 Aktsiakasum reguleerimisalas (1)

Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 40

Kinnisvarainvesteeringud muudatused

Paragrahvid 31 ja 50 muudetakse.

MÕÕTMINE PÄRAST ESMAST KAJASTAMIST

Arvestusmeetod

IAS 8 Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead kohaselt võib arvestusmeetodeid muuta ainult juhul, kui selle tulemuseks on finantsaruanded, milles esitatakse usaldusväärselt ja asjakohasemalt teavet tehingute, muude sündmuste või tingimuste mõju kohta (majandus)üksuse finantsseisundile, -tulemusele või rahavoogudele. On ülimalt ebatõenäoline, et õiglase väärtuse mudeli asendamisel soetusmaksumuse mudeliga võiks esitamine muutuda asjakohasemaks.

Õiglase väärtuse mudel

Kinnisvarainvesteeringu bilansilise (jääk)väärtuse kindlaksmääramisel õiglase väärtuse mudeli kohaselt ei arvesta (majandus)üksus bilansis eraldi varade või kohustistena kajastatud varasid või kohustisi kahekordselt. Näiteks:

…

rendile võetud kinnisvarainvesteeringu õiglane väärtus kajastab eeldatavaid rahavoogusid (sealhulgas tingimuslik üür, mis eeldatavasti kuulub maksmisele). Kui kinnisvara väärtusele antud hinnang ei sisalda eeldatavaid rendiga seotud väljamakseid, on õiglase väärtuse mudelit kasutades vaja kinnisvara bilansilise (jääk)väärtuse saamiseks liita saadud hinnangule kajastatud rendikohustise summa.

Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 41

Põllumajandus muudatused

Paragrahvid 4 ja 5 muudetakse ja paragrahv 14 muudetakse kehtetuks. Mõisted „hinnangulised müügikohaga seotud kulutused” ja „müügikohaga seotud kulutused” asendatakse mõistega „müügikulutused”, kui need esinevad järgmiselt:

—	Standard (paragrahvid 12, 13, 26–28, 30–32, 34, 35, 38, 40, 48, 50 ja 51)

RAKENDUSALA

Järgnevas tabelis on esitatud bioloogiliste varade, põllumajandustoodangu ja pärast saagise saamist töötlemise tulemusel saadud toodete näited:

Bioloogilised varad	Põllumajandustoodang	Saagis, mis saadakse töötlemise tulemusel
…
Puud metsaistandikus	Langetatud puud	Palgid, saematerjal
…

MÕISTED

Põllumajanduslikud mõisted

5	Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses: … Müügikulud on lisakulud, mis on otseselt omistatavad vara võõrandamisele, välja arvatud finantskulud ja tulumaksud.

KAJASTAMINE JA MÕÕTMINE

[kehtetu]

IAS 41 muudatuste lisa

Teiste IFRSide muudatused

Majandusüksused rakendavad käesolevaid IFRS 5 Müügiks hoitavad põhivarad ja lõpetatud tegevusvaldkonnad, IAS 2 Varud ja IAS 36 Varade väärtuse langus muudatusi, kui nad rakendavad nendega seotud IAS 41 muudatusi.

IFRS 5 Müügiks hoitavad põhivarad ja lõpetatud tegevusvaldkonnad

Paragrahv 5 muudetakse.

RAKENDUSALA

Käesoleva IFRSi (2) hindamistingimused ei kehti järgnevatele varadele, üksikutele varadele või osale müügigrupist, mida käsitletakse alljärgnevate IFRSide raames:

…

e)	põhivarad, mida hinnatakse õiglase väärtuse alusel, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulud kooskõlas IAS 41-ga Põllumajandus;

…

IAS 2 Varud

Paragrahv 20 muudetakse.

Kooskõlas IAS 41-ga Põllumajandus mõõdetakse (majandus)üksuse bioloogilistest varadest saadud põllumajandustoodangu varusid nende esmasel kajastamisel õiglases väärtuses, millest on maha arvatud müügikulutused lõikuse hetkel. Seda loetakse käesoleva standardi mõistes varude soetusmaksumuseks antud kuupäeval.

IAS 36 Varade väärtuse langus

Paragrahvid 2 ja 5 muudetakse.

RAKENDUSALA

Käesolevat standardit rakendatakse kõikide varade väärtuse languse arvestamisel, välja arvatud järgmiste varade osas:

…

g)	õiglases väärtuses mõõdetavad põllumajandustegevusega seotud bioloogilised varad, millest on maha arvatud müügikulutused (vt IAS 41 Põllumajandus);

…

Käesolevat standardit ei rakendata IAS 39 rakendusalasse kuuluvate finantsvarade, IAS 40 kohaselt õiglases väärtuses mõõdetavate kinnisvarainvesteeringute ega põllumajandustegevusega seotud bioloogiliste varade suhtes, mida IAS 41 kohaselt mõõdetakse õiglases väärtuses, millest on maha arvatud müügikulutused. Käesolevat standardit rakendatakse siiski kooskõlas teiste IFRSidega ümberhinnatud väärtuses (st õiglases väärtuses) kajastatavate varade suhtes, näiteks varad, mida mõõdetakse ümberhindluse mudeli kohaselt IAS 16-s Materiaalsed põhivarad esitatud määratluses. Ümberhinnatud vara võimaliku väärtuse languse kindlaksmääramine sõltub õiglase väärtuse määramise alustest:

…

(1) See paragrahv muudeti 2008. aasta mais välja antud IFRSide edasiarendustega, et selgitada IAS 34 rakendusala.

(2) Välja arvatud paragrahvid 18 ja 19, mis nõuavad kõnealuste varade hindamist kooskõlas teiste rakendatavate IFRSidega.

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

24.1.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 21/43

KOMISJONI OTSUS,

15. detsember 2008,

millega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 2037/2000 määratakse kindlaks kontrollitavate ainete impordikvoodid ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2009

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 8100 all)

(Ainult hispaania-, hollandi-, inglis-, itaalia-, kreeka-, leedu-, läti-, malta-, poola-, portugali-, prantsus-, saksa-, sloveeni- ja ungarikeelne tekst on autentsed)

(2009/51/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta määrust (EÜ) nr 2037/2000 osoonikihti kahandavate ainete kohta, (1) eriti selle artiklit 7,

ning arvestades järgmist:

(1)	Reguleeritavate ainete turuleviimisel ette nähtud kogusepiirangud on esitatud määruse (EÜ) nr 2037/2000 artiklis 4 ja sama määruse III lisas.

(2)	Määruse (EÜ) nr 2037/2000 artikli 4 lõike 3 punkti i alapunktis f on esitatud tootjate ja importijate poolt turule viidavate või omaenda tarbeks kasutatavate osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike arvutatud üldkogus ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2009.

(3)	Komisjon on avaldanud teatise ühenduse importijatele, kes impordivad osoonikihti kahandavaid kontrollitavaid aineid, (2) ning vastuseks on talle teatatud 2009. aastaks kavandatud impordikogused.

(4)

Tootjate ja importijate osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike kvoodid on eraldatud komisjoni 27. märtsi 2007. aasta otsuses 2007/195/EÜ (millega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 2037/2000 määratakse kindlaks osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike tootjatele ja importijatele kvootide jaotamise mehhanism aastateks 2003–2009) (3) sätestatud korras.

(5)	Selleks et anda ettevõtjatele ja äriühingutele õigel ajal võimalus eraldatud impordikvoote kasutada ning seega tagada nende tegevuse vajalik järjepidevus, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates 1. jaanuarist 2009.

(6)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 2037/2000 artikli 18 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Määruse (EÜ) nr 2037/2000 reguleerimisalasse kuuluvate I rühma (täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinikud 11, 12, 113, 114 ja 115) ning II rühma (muud täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinikud) kontrollitavate ainete kogus, mida on lubatud ühendusevälistest allikatest lasta ühenduses vabasse ringlusse 2009. aastal, on 11 227 000,00 ODP-kilogrammi (ODP – ozone depleting potential – osoonikahandamispotentsiaal).

2. Määruse (EÜ) nr 2037/2000 reguleerimisalasse kuuluvate III rühma (haloonid) kontrollitavate ainete kogus, mida on lubatud ühendusevälistest allikatest lasta ühenduses vabasse ringlusse 2009. aastal, on 11 231 300,00 ODP-kilogrammi.

3. Määruse (EÜ) nr 2037/2000 reguleerimisalasse kuuluvate IV rühma (tetraklorometaan) kontrollitavate ainete kogus, mida on lubatud ühendusevälistest allikatest lasta ühenduses vabasse ringlusse 2009. aastal, on 16 500 330,00 ODP-kilogrammi.

4. Määruse (EÜ) nr 2037/2000 reguleerimisalasse kuuluvate V rühma (1,1,1-trikloroetaan) kontrollitavate ainete kogus, mida on lubatud ühendusevälistest allikatest lasta ühenduses vabasse ringlusse 2009. aastal, on 400 060,00 ODP-kilogrammi.

5. Määruse (EÜ) nr 2037/2000 reguleerimisalasse kuuluvate VI rühma (bromometaan) kontrollitavate ainete kogus, mida on lubatud ühendusevälistest allikatest lasta ühenduses vabasse ringlusse 2009. aastal, on 1 441 891,20 ODP-kilogrammi.

6. Määruse (EÜ) nr 2037/2000 reguleerimisalasse kuuluvate VII rühma (osaliselt halogeenitud bromofluorosüsivesinikud) kontrollitavate ainete kogus, mida on lubatud ühendusevälistest allikatest lasta ühenduses vabasse ringlusse 2009. aastal, on 120 292,00 ODP-kilogrammi.

7. Määruse (EÜ) nr 2037/2000 reguleerimisalasse kuuluvate VIII rühma (osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinikud) ainete kogus, mida on lubatud ühendusevälistest allikatest lasta ühenduses vabasse ringlusse 2009. aastal, on 10 115 600,440 ODP-kilogrammi.

8. Määruse (EÜ) nr 2037/2000 reguleerimisalasse kuuluvate IX rühma (bromoklorometaan) kontrollitavate ainete kogus, mida on lubatud ühendusevälistest allikatest lasta ühenduses vabasse ringlusse 2009. aastal, on 176 252,00 ODP-kilogrammi.

Artikkel 2

1. Täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinike 11, 12, 113, 114 ja 115 ning muude täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinike impordikvoodid ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2009 eraldatakse I lisas osutatud eesmärkidel kasutamiseks samas lisas loetletud äriühingutele.

2. Haloonide impordikvoodid ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2009 eraldatakse II lisas osutatud eesmärkidel kasutamiseks samas lisas loetletud äriühingutele.

3. Tetraklorometaani impordikvoodid ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2009 eraldatakse III lisas osutatud eesmärkidel kasutamiseks samas lisas loetletud äriühingutele.

4. 1,1,1-trikloroetaani impordikvoodid ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2009 eraldatakse IV lisas osutatud eesmärkidel kasutamiseks samas lisas loetletud äriühingutele.

5. Bromometaani impordikvoodid ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2009 eraldatakse V lisas osutatud eesmärkidel kasutamiseks samas lisas loetletud äriühingutele.

6. Osaliselt halogeenitud bromofluorosüsivesinike impordikvoodid ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2009 eraldatakse VI lisas osutatud eesmärkidel kasutamiseks samas lisas loetletud äriühingutele.

7. Osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike impordikvoodid ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2009 eraldatakse VII lisas osutatud eesmärkidel kasutamiseks samas lisas loetletud äriühingutele.

8. Bromoklorometaani impordikvoodid ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2009 eraldatakse VIII lisas osutatud eesmärkidel kasutamiseks samas lisas loetletud äriühingutele.

9. Täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinike 11, 12, 113, 114 ja 115, muude täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinike, haloonide, tetraklorometaani, 1,1,1-trikloroetaani, bromometaani, osaliselt halogeenitud bromofluorosüsivesinike, osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike ning bromoklorometaani impordikvoodid ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2009 on sätestatud IX lisas.

Artikkel 3

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009 ja selle kehtivusaeg lõpeb 31. detsembril 2009.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud järgmistele ettevõtjatele:

Albemarle Europe SPRL

Parc Scientifique Einstein

Rue du Bosquet 9

B-1348 Louvain-la-Neuve

Albemarle Chemicals SAS

28, Étang de la Gafette

F-13521 Port-de-Bouc

Alcobre SA

Luis I, nave 6-B

Polígono Industrial Vallecas

E-28031 Madrid

ΑΛΦΑ Γεωργικά Εφόδια ΑΕΒΕ

Εθνικής Αντιστάσεως 73

GR-152 31 Χαλάνδρι, Αθήνα

ALFA Agricultural Supplies SA

73, Ethnikis Antistaseos str.

GR-152 31 Halandri, Athens

Arkema SA

420, rue d’Estienne-d’Orves

F-92705 Colombes Cedex

Arkema Química SA

Avenida de Burgos, 12

E-28036 Madrid

Avantec SA

26, avenue du Petit Parc

F-94683 Vincennes Cedex

Bang & Bonsomer

Baltā iela 3/9

LV-1055 Rīga

LATVIA

BASF Agri Production SAS

32, rue de Verdun

F-76410 Saint-Aubin-lès-Elbeuf

BaySystems Ibérica SL

Crta. Vilaseca – La Pineda s/n

E-43006 Tarragona

Blye Engineering Co Ltd

Naxxar Road

San Gwann SGN 07

MALTA

Bromotirrena Srl

Via Torino, 4

I-04022 Fondi (LT)

Calorie Fluor SAS

503, rue Hélène-Boucher

BP 33

F-78534 Buc Cedex

Chemosyntha NV

Gentstraat 58

B-8760 Meulebeke

Dow Deutschland Anlagegesellschaft mbH

Buetzflether Sand

D-21683 Stade

DuPont de Nemours (Nederland) BV

Baanhoekweg 22

3313 LA Dordrecht

Nederland

Dyneon GmbH & Co KG

Werk Gendorf

D-84504 Burgkirchen

Empor d.o.o.

Leskoškova 9a

SI-1000 Ljubljana

ERAS Labo

222, RN 90

F-38330 Saint-Nazaire-les-Eymes

Etis d.o.o.

Tržaška 333

SI-1000 Ljubljana

Fenner Dunlop

Oliemolenstraat 2

9203 ZN Drachten

Nederland

Freolitus

Centrinė Str. 1D

Ramučiai, Kauno raj. LT-54464

LITHUANIA

Fujifilm Electronic Materials (Europe) NV

Keetberglaan 1A

Havennr 1061

B-2070 Zwijndrecht

G.A.L. Cycle-Air Ltd

Σινώπης 3

Στρόβολος

CY-28385 Λευκωσία

G.A.L. Cycle-Air Ltd

3, Sinopis Str.,

Strovolos

CY-28385 Nicosia

Galco SA

Avenue Carton de Wiart 79

B-1090 Bruxelles

Harp International Ltd

Gellihirion Industrial Estate

Rhondda Cynon Taff

Pontypridd CF37 5SX

United Kingdom

Honeywell Fluorine Products Europe BV

Laarderhoogtweg 18,

1101 EA Amsterdam

Nederland

Hovione Farmaciencia SA

Sete Casas

P-2674-506 Loures

ICL-IP Europe BV (ex-Eurobrom)

Fosfaatweeg 48

1013 BM Amsterdam

Nederland

Ineos Fluor Ltd

PO Box 13, The Heath

Runcorn

Cheshire WA7 4QX

United Kingdom

Kay y Sol Iberia SA

P.I. Can Roca c/Carrerade s/n

E-08107 Martorelles (Barcelona)

Laboratorios Miret SA (LAMIRSA)

Géminis, 4

E-08228 Terrassa (Barcelona)

Linde Gaz Polska Sp. z o.o.

al. Jana Pawła II 41a

PL-31-864 Kraków

Matero Ltd

Ταχ. θυρ. 51744

CY-3508 Λεμεσός

Matero Ltd

P.O. Box 51744

CY-3508 Limassol

Mebrom NV

Assenedestraat 4

B-9940 Rieme Ertvelde

Meridian Technical Services Ltd

PO Box 16919

London SE3 9WE

United Kingdom

Poż-Pliszka Sp. z o.o.

ul. Szczecińska 45

PL-80-392 Gdańsk

PUPH Solfum Sp. z o.o.

ul. Ziemiańska 21

PL-95-070 Rąbień AB

Refrigerant Products Ltd

Banyard Road

Portbury West

Bristol BS20 7XH

United Kingdom

Savi Technologie Sp. z o.o.

ul. Wolności 20, Psary

PL-51-180 Wrocław

Sigma Aldrich Company Ltd

The Old Brickyard, New Road

Gillingham SP8 4XT

United Kingdom

Sigma Aldrich Logistik GmbH

Riedstraße 2

D-89555 Steinheim

SJB Energy Trading BV

Slagveld 15

3230 AG Brielle

Nederland

Solquimia Iberia SL

México, 3

E-50196 La Muela (Zaragoza)

Solvay Fluor GmbH

Hans-Böckler-Allee 20

D-30173 Hannover

Solvay Organics GmbH

Hans-Böckler-Allee 20

D-30173 Hannover

Solvay Solexis SpA

Viale Lombardia 20

I-20021 Bollate (MI)

Syngenta Crop Protection

Surrey Research Park

30 Priestly Road

Guildford

Surrey GU2 7YH

United Kingdom

Tazzetti Fluids Srl

Corso Europa n. 600/a

I-10070 Volpiano (TO)

Total Feuerschutz GmbH

Industriestraße 13

D-68526 Ladenburg

Trédi Séché global solutions

Parc industriel de la Plaine de l’Ain

BP 55

Saint-Vulbas

F-01152 Lagnieu Cedex

Unitor Servicios Navales SA

Puerto de Barcelona (P.T.P Delta 1)

Puerto de Miami 4 (MIM5)

E-08039 Barcelona

Unitor Trading France SAS

1, avenue Jean-Moulin

F-13110 Port-de-Bouc

Veolia Environmental Services

Bridges Road

Ellesmere Port

South Wirrel

Cheshire CH65 4EQ

United Kingdom

Vrec-Co Import-Export Kft.

6763 Szatymaz

Kossuth u. 12.

MAGYARORSZÁG

Wigmors

ul. Irysowa 5

PL-51-117 Wrocław

Wilhelmsen Ships Services AS

Willem Barentszstraat 50,

3165 AB Rotterdam/Albrandswaard

Nederland

Zakłady Azotowe w Tarnowie-Mościcach

al. Kwiatkowskiego 8

PL-33-101 Tarnów

Zephyr Kereskedelmi és Szolgáltató Kft.

6000 Kecskemét

Tatár sor 18.

MAGYARORSZÁG

Brüssel, 15. detsember 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS

(1) EÜT L 244, 29.9.2000, lk 1.

(2) ELT C 114, 9.5.2008, lk 15.

(3) ELT L 88, 29.3.2007, lk 51.

I LISA

I JA II RÜHM

Importijatele vastavalt määrusele (EÜ) nr 2037/2000 eraldatud impordikvoodid täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinike 11, 12, 113, 114 ja 115 ning muude täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinike lähteainena kasutamiseks, töötlemise abiainetena kasutamiseks ja hävitamiseks ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2009.

Äriühing

Avantec SA (FR)

Ineos Fluor Ltd (UK)

Honeywell Fluorine Products Europe (NL)

Meridian Technical Services (UK)

Solvay Fluor (DE)

Solvay Solexis SpA (IT)

Syngenta Crop Protection (UK)

Tazzetti Fluids Srl (IT)

Trédi Séché global solutions (FR)

Unitor Servicios Navales (ES)

Unitor Trading France (FR)

Veolia Environmental Services (UK)

Wilhelmsen Ships Services (NL)

II LISA

III RÜHM

Importijatele vastavalt määrusele (EÜ) nr 2037/2000 eraldatud impordikvoodid haloonide lähteainena kasutamiseks, hävitamiseks ja kriitiliseks kasutuseks ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2009.

Äriühing

Avantec SA (FR)

BASF Agri Production (FR)

ERAS Labo (FR)

Meridian Technical Services (UK)

Trédi Séché global solutions (FR)

Unitor Servicios Navales (ES)

Unitor Trading France (FR)

Poż-Pliszka (PL)

Savi Technologie (PL)

Total Feuerschutz (DE)

Veolia Environmental Services (UK)

Wilhelmsen Ships Services (NL)

III LISA

IV RÜHM

Importijatele vastavalt määrusele (EÜ) nr 2037/2000 eraldatud impordikvoodid tetraklorometaani lähteainena kasutamiseks ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2009.

Äriühing

Dow Deutschland (DE)

Fenner Dunlop (NL)

IV LISA

V RÜHM

Importijatele vastavalt määrusele (EÜ) nr 2037/2000 eraldatud impordikvoodid 1,1,1-trikloroetaani lähteainena kasutamiseks ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2009.

Äriühing

Arkema SA (FR)

Fujifilm Electronic Materials Europe (BE)

V LISA

VI RÜHM

Importijatele vastavalt määrusele (EÜ) nr 2037/2000 eraldatud impordikvoodid bromometaani lähteainena kasutamiseks, karantiini- ja transpordieelseks töötluseks ning hävitamiseks ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2009.

Äriühing

Albemarle Chemicals (FR)

Albemarle Europe (BE)

ALFA Agricultural Supplies (ΑΛΦΑ Γεωργικά Εφόδια ΑΕΒΕ) (EL)

Bang & Bonsomer (LV)

Bromotirrena Srl (IT)

ICL-IP Europe (ex-Eurobrom) (NL)

Mebrom NV (BE)

PUPH Solfum (PL)

Sigma Aldrich Logistik (DE)

Veolia Environmental Services (UK)

Zephyr Kereskedelmi és Szolgáltató Kft. (HU)

VI LISA

VII RÜHM

Importijatele vastavalt määrusele (EÜ) nr 2037/2000 eraldatud impordikvoodid osaliselt halogeenitud bromofluorosüsivesinike lähteainena kasutamiseks ja hävitamiseks ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2009.

Äriühing

Chemosyntha NV (BE)

Hovione Farmaciencia (PT)

Veolia Environmental Services (UK)

VII LISA

VIII RÜHM

Tootjatele ja importijatele vastavalt määrusele (EÜ) nr 2037/2000 ja otsusele 2007/195/EÜ eraldatud impordikvoodid osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike lähteainena kasutamiseks, hävitamiseks, laboratooriumis kasutamiseks ja määruse (EÜ) nr 2037/2000 artikliga 5 lubatud muudeks rakendusteks ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2009 ning tootjatele eraldatud impordikvoodid kasutuses olnud osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike taasväärtustamiseks ja määruse (EÜ) nr 2037/2000 artikliga 5 lubatud muudeks rakendusteks.

Tootja

Arkema SA (FR)

Arkema Quimica (SA)

DuPont de Nemours (Nederland) BV (NL)

Honeywell Fluorine Products Europe BV (NL)

Ineos Fluor Ltd (UK)

Solvay Fluor GmbH (DE)

Solvay Organics GmbH (DE)

Solvay Solexis SpA (IT)

Importija

Alcobre SA (ES)

Avantec SA (FR)

Bay Systems Iberia (ES)

Blye Engineering Co Ltd (MT)

Calorie Fluor SA (FR)

Dyneon (DE)

Empor d.o.o. (SI)

Etis d.o.o. (SI)

Freolitus (LT)

Galco SA (BE)

G.AL. Cycle Air Ltd (CY)

Harp International Ltd (UK)

Linde Gaz Polska Sp. z o.o. (PL)

Kay y Sol (ES)

Matero Ltd (CY)

Mebrom NV (BE)

Refrigerant Products Ltd (UK)

SJB Energy Trading BV (NL)

Sigma Aldrich Company (UK)

Solquimia Iberia, SL (ES)

Tazzetti Fluids Srl (IT)

Unitor Servicios Navales (ES)

Unitor Trading France (FR)

Veolia Environmental Services (UK)

Vrec-Co Export-Import Kft. (HU)

Wigmors (PL)

Wilhelmsen Ships Services (NL)

Zakłady Azotowe (PL)

VIII LISA

IX RÜHM

Importijatele vastavalt määrusele (EÜ) nr 2037/2000 eraldatud impordikvoodid bromoklorometaani lähteainena kasutamiseks ja hävitamiseks ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2009.

Äriühing

Albemarle Europe (BE)

Chemosyntha NV (BE)

ICL-IP Europe (ex-Eurobrom) (NL)

Laboratorios Miret SA (LAMIRSA) (ES)

Sigma Aldrich Logistik GmbH (DE)

Trédi Séché global solutions (FR)

Veolia Environmental Services (UK)

IX LISA

(Käesolevat lisa ei avaldata, kuna see sisaldab konfidentsiaalset äriteavet.)

24.1.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 21/53

KOMISJONI OTSUS

18. detsember 2008,

oluliseks kasutuseks lubatud kontrollitavate ainete koguste jaotamise kohta ühenduses 2009. aastal vastavalt osoonikihti kahandavaid aineid käsitlevale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 2037/2000

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 8398 all)

(Ainult hispaania-, hollandi-, inglis-, itaalia-, prantsus-, saksa- ja sloveenikeelne tekst on autentsed)

(2009/52/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta määrust (EÜ) nr 2037/2000 osoonikihti kahandavate ainete kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühenduses on juba järk-järgult lõpetatud klorofluorosüsivesinike, muude täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinike, haloonide, tetraklorometaani, 1,1,1-trikloroetaani, osaliselt halogeenitud bromofluorosüsivesinike ja bromoklorometaani tootmine ja tarbimine.

(2)	Komisjon peab igal aastal kindlaks määrama kõnealuste kontrollitavate ainete olulise kasutuse, kasutada lubatud kogused ja ettevõtted, kellel on õigus neid kasutada.

(3)

Osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli (edaspidi „Montreali protokoll”) osaliste otsusega IV/25 on kehtestatud kriteeriumid, mida komisjon kasutab olulise kasutuse kindlaksmääramisel ning mille alusel lubatakse igal osalisel toota ja tarbida kontrollitavaid aineid oluliseks kasutuseks vajalikus koguses.

(4)	Montreali protokolli osalised on lubanud Euroopa Ühenduses 2009. aastal toota 22 tonni täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinikke (CFC-sid) dosaatorinhalaatorite valmistamiseks ja kasutamiseks, mis vastavad otsuses IV/25 määratletud CFC-de olulise kasutuse tingimustele.

(5)

Montreali protokolli osaliste otsusega XIX/18 lubatakse sellist tootmist ja tarbimist, mis on vajalik Montreali protokolli A, B ja C lisades (II ja III rühma ained) loetletud kontrollitavate ainete oluliseks laboratoorseks ja analüütiliseks kasutuseks, mis on loetletud osaliste seitsmenda kohtumise aruande IV lisas, kui Montreali protokolli osaliste kuuenda kohtumise aruande II lisas ning osaliste otsustes VII/11, XI/15 ja XV/5 sätestatud tingimustest ei tulene teisiti. Montreali protokolli osaliste otsusega XVII/10 on lubatud toota ja tarbida Montreali protokolli E lisas loetletud kontrollitavat ainet, et vastata bromometaani kriitilise laboratoorse ja analüütilise kasutuse vajadustele.

(6)

Vastavalt Montreali protokolli osaliste otsuse XII/2 (klorofluorosüsivesinikevabadele dosaatorinhalaatoritele ülemineku soodustamise meetmete kohta) punktile 3 on kõik liikmesriigid teavitanud ÜRO Keskkonnaprogrammi toimeainetest seoses millega ei ole täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinikud enam olulised selliste dosaatorinhalaatorite valmistamisel, mis on ette nähtud turustamiseks Euroopa Ühenduses.

(7)

Määruse (EÜ) nr 2037/2000 artikli 4 lõike 4 punkti i alapunktis b keelustatakse CFC-de kasutamine ja turuleviimine, v.a kui need on tunnistatud olulisteks kõnealuse määruse artikli 3 lõikes 1 kirjeldatud tingimustel. Seepärast on kõnealused otsused, mille kohaselt CFC-de kasutamine ei ole vältimatu, vähendanud nõudlust Euroopa Ühenduses turustatavates dosaatorinhalaatorites kasutatavate CFC-de järele. Lisaks keelatakse määruse (EÜ) nr 2037/2000 artikli 4 lõikega 6 klorofluorosüsivesinik-dosaatorinhalaatorite importimine ja turuleviimine, kui kõnesolevates toodetes sisalduvaid CFC-sid ei peeta oluliseks artikli 3 lõikes 1 kirjeldatud tingimustel.

(8)	Komisjon avaldas teatise (2) neile ühenduse ettevõtetele, kes taotlevad komisjonilt luba kasutada kontrollitavaid aineid oluliseks kasutuseks ühenduses 2009. aastal, ja on saanud deklaratsioonid kontrollitavate ainete kavandatava olulise kasutuse kohta 2009. aastal.

(9)	Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 2037/2000 artikli 18 lõike 1 kohaselt asutatud korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Määrusele (EÜ) nr 2037/2000 vastavate I rühma (täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinikud 11, 12, 113, 114 ja 115) kontrollitavate ainete kogus, mida võib 2009. aastal kasutada ühenduses olulisel meditsiinilisel otstarbel, on 21 360,00 osoonikahandamispotentsiaali (Ozone Depleting Potential – ODP) kilogrammi.

2. Määruse (EÜ) nr 2037/2000 reguleerimisalasse kuuluvate I rühma (täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinikud 11, 12, 113, 114 ja 115) ning II rühma (muud täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinikud) kontrollitavate ainete kogus, mida võib 2009. aastal ühenduses kasutada olulisel laboratoorsel ja analüütilisel otstarbel, on 60 280,8 ODP-kilogrammi.

3. Määruse (EÜ) nr 2037/2000 reguleerimisalasse kuuluvate III rühma (haloonid) kontrollitavate ainete kogus, mida võib 2009. aastal kasutada ühenduses olulisel laboratoorsel ja analüütilisel otstarbel, on 115,7 ODP-kilogrammi.

4. Määruse (EÜ) nr 2037/2000 reguleerimisalasse kuuluvate IV rühma (tetraklorometaan) kontrollitavate ainete kogus, mida võib 2009. aastal ühenduses kasutada olulisel laboratoorsel ja analüütilisel otstarbel, on 129 390,8 ODP-kilogrammi.

5. Määruse (EÜ) nr 2037/2000 reguleerimisalasse kuuluvate V rühma (1,1,1-trikloroetaan) kontrollitavate ainete kogus, mida võib 2009. aastal ühenduses kasutada olulisel laboratoorsel ja analüütilisel otstarbel, on 355,65 ODP-kilogrammi.

6. Määruse (EÜ) nr 2037/2000 reguleerimisalasse kuuluvate VI rühma (bromometaan) kontrollitavate ainete kogus, mida võib 2009. aastal kasutada ühenduses kriitilisel laboratoorsel ja analüütilisel otstarbel, on 36,3 ODP-kilogrammi.

7. Määruse (EÜ) nr 2037/2000 reguleerimisalasse kuuluvate VII rühma (osaliselt halogeenitud bromofluorosüsivesinikud) kontrollitavate ainete kogus, mida võib 2009. aastal kasutada ühenduses olulisel laboratoorsel ja analüütilisel otstarbel, on 57,96 ODP-kilogrammi.

8. Määruse (EÜ) nr 2037/2000 reguleerimisalasse kuuluvate IX rühma (bromoklorometaan) kontrollitavate ainete kogus, mida võib 2009. aastal kasutada ühenduses olulisel laboratoorsel ja analüütilisel otstarbel, on 11,088 ODP-kilogrammi.

Artikkel 2

I lisas loetletud klorofluorosüsivesinik-dosaatorinhalaatoreid ei viida enam turgudele, kus pädev asutus on otsustanud, et klorofluorosüsivesinike kasutamine dosaatorinhalaatorites ei ole kõnealustel turgudel vältimatu.

Artikkel 3

Ajavahemikul 1. jaanuarist31. detsembrini 2009 kohaldatakse järgmisi eeskirju.

1.	Täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinike 11, 12, 113, 114 ja 115 olulise meditsiinilise kasutuse kvoodid eraldatakse II lisas osutatud ettevõtetele.

2.	Täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinike 11, 12, 113, 114 ja 115 ning muude täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinike olulise laboratoorse ja analüütilise kasutuse kvoodid eraldatakse III lisas osutatud ettevõtetele.

3.	Haloonide olulise laboratoorse ja analüütilise kasutuse kvoodid eraldatakse IV lisas osutatud ettevõtetele.

4.	Tetraklorometaani olulise laboratoorse ja analüütilise kasutuse kvoodid eraldatakse V lisas osutatud ettevõtetele.

5.	1,1,1-trikloroetaani olulise laboratoorse ja analüütilise kasutuse kvoodid eraldatakse VI lisas osutatud ettevõtetele.

6.	Bromometaani kriitilise laboratoorse ja analüütilise kasutuse kvoodid jaotatakse VII lisas märgitud äriühingutele.

7.	Osaliselt halogeenitud bromofluorosüsivesinike olulise laboratoorse ja analüütilise kasutuse kvoodid jaotatakse VIII lisas märgitud ettevõtetele.

8.	Bromoklorometaani olulise laboratoorse ja analüütilise kasutuse kvoodid jaotatakse IX lisas märgitud ettevõtetele.

Täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinike 11, 12, 113, 114 ja 115, muude täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinike, tetraklorometaani, 1,1,1-trikloroetaani, osaliselt halogeenitud bromofluorosüsivesinike ja bromoklorometaani olulise kasutuse ning bromometaani kriitilise laboratoorse ja analüütilise kasutuse kvoodid jaotatakse vastavalt X lisale.

Artikkel 4

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009 ja selle kehtivusaeg lõpeb 31. detsembril 2009.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud järgmistele ettevõtetele:

Acros Organics bvba

Janssen Pharmaceuticalaan 3a

B-2440 Geel

Airbus France

316, route de Bayonne

F-31300 Toulouse

Carlo Erba Réactifs-SDS

Z.I. de Valdonne, BP 4

F-13124 Peypin

Chiesi Farmaceutici SpA

Via Palermo 26/A

I-43100 Parma

CNRS — Groupe de physique des solides

Université Paris 7 Denis Diderot et Paris 6

Pierre et Marie Curie

F-75251 Paris Cedex 5

Harp International

Gellihirion Industrial Estate Rhondda,

Cynon Taff

Pontypridd CF37 5SX

UNITED KINGDOM

Honeywell Specialty Chemicals

Wunstorfer Straße 40

Postfach 10 02 62

D-30918 Seelze

Ineos Fluor Ltd

PO Box 13, The Heath

Runcorn Cheshire WA7 4QF

UNITED KINGDOM

Institut scientifique de service public

Rue du Chéra 200

B-4000 Liège

LGC Standards GmbH

Mercatorstraße 51

D-46485 Wesel

Mallinckrodt Baker BV

Teugseweg 20

7418 AM Deventer

Nederland

Merck KGaA

Frankfurter Straße 250

D-64271 Darmstadt

Mikro + Polo d.o.o.

Zagrebška cesta 22

SI-2000 Maribor

Ministry of Defense

Defence Fuel Lubricants and Chemicals

PO Box 10 000

1780 CA Den Helder

Nederland

Panreac Química SA

Pol. Ind. Pla de la Bruguera, C/Garraf, 2

E-08211 Castellar del Vallès

Barcelona

Sigma Aldrich Chimie SARL

80, rue de Luzais

L’Isle d’Abeau Chesnes

F-38297 Saint-Quentin-Fallavier

Sigma Aldrich Company

The Old Brickyard, New Road

Gillingham SP8 4XT

UNITED KINGDOM

Sigma Aldrich Laborchemikalien

Wunstorfer Straße 40

Postfach 10 02 62

D-30918 Seelze

Sigma Aldrich Logistik GmbH

Riedstraße 2

D-89555 Steinheim

Solvay Organics GmbH

Hans-Böckler-Allee 20

D-30173 Hannover

Tazzetti Fluids SRL

Corso Europa 600/a

I-10088 Volpiano (TO)

Valeas SpA Pharmaceuticals

Via Vallisneri 10

I-20133 Milano

Valvole Aerosol Research Italiana (VARI)

SpA — LINDAL Group Italia

Via del Pino 10

I-23854 Olginate (LC)

VWR ISAS

201, rue Carnot

F-94126 Fontenay-sous-Bois

Brüssel, 18. detsember 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS

(1) EÜT L 244, 29.9.2000, lk 1.

(2) ELT C 114, 9.5.2008, lk 27.

I LISA

Vastavalt Montreali protokolli osaliste kaheteistkümnendal kohtumisel vastu võetud otsuse XII/2 (klorofluorosüsivesinikevabadele dosaatorinhalaatoritele ülemineku hõlbustamise meetmete kohta) punktile 3 on järgmised riigid otsustanud tänu sobivate klorofluorosüsivesinikevabade dosaatorinhalaatorite olemasolule mitte enam käsitada protokolli kohaselt olulistena klorofluorosüsivesinikke, kui neid kasutatakse koos järgmiste toimeainetega:

AINED, MIDA EI KÄSITATA OLULISTENA

Allikas: www.unep.org/ozone/Information_for_the_Parties/3Bi_dec12-2-3.asp

Tabel 1

Lühitoimelised beeta-agonist-bronhilõõgastid

Riik	salbutamool	terbutaliin	fenoterool	ortsiprenaliin	reproterool	karbuterool	heksoprenaliin	pirbuterool	klenbuterool	bitolterool	prokaterool
Austria	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Belgia	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Bulgaaria	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Küpros	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Tšehhi Vabariik	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Taani	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Eesti	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Soome	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Prantsusmaa	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Saksamaa	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Kreeka	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Ungari	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Iirimaa	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Itaalia	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Läti	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Leedu	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Luksemburg	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Malta	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Madalmaad	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Poola	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Portugal	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Rumeenia	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Slovakkia	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Sloveenia	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Hispaania	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Rootsi	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X
Ühendkuningriik	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X	X

Tabel 2

Inhaleeritavad steroidid

Riik	Beklometasoon	Deksametasoon	Flunisoliid	Flutikasoon	Budesoniid	Triamsinoloon
Austria	X	X	X	X	X	X
Belgia	X	X	X	X	X	X
Bulgaaria	X	X	X	X	X	X
Küpros	X	X	X	X	X	X
Tšehhi Vabariik	X	X	X	X	X	X
Taani	X	X	X	X	X	X
Eesti	X	X	X	X	X	X
Soome	X	X	X	X	X	X
Prantsusmaa	X	X	X	X	X	X
Saksamaa	X	X	X	X	X	X
Kreeka	X	X	X	X	X	X
Ungari	X	X	X	X	X	X
Iirimaa	X			X
Itaalia	X	X	X	X	X	X
Läti	X	X	X	X	X	X
Leedu	X	X	X	X	X	X
Luksemburg	X	X	X	X	X	X
Malta				X	X
Madalmaad	X	X	X	X	X	X
Poola	X	X	X	X	X	X
Portugal	X	X	X	X	X	X
Rumeenia	X	X	X	X	X	X
Slovakkia	X	X	X	X	X	X
Sloveenia	X	X	X	X	X	X
Hispaania	X	X	X	X	X	X
Rootsi	X	X	X	X	X	X
Ühendkuningriik				X

Tabel 3

Mittesteroidsed põletikuvastased ained

Riik	Kromoglütsiinhape	Nedokromiil
Austria	X	X
Belgia	X	X
Bulgaaria	X	X
Küpros	X	X
Tšehhi Vabariik	X	X
Taani	X	X
Eesti	X	X
Soome	X	X
Prantsusmaa	X	X
Saksamaa	X	X
Kreeka	X	X
Ungari	X
Iirimaa
Itaalia	X	X
Läti	X	X
Leedu	X	X
Luksemburg	X
Malta		X
Madalmaad	X	X
Poola	X	X
Portugal	X
Rumeenia	X	X
Slovakkia	X	X
Sloveenia	X	X
Hispaania	X	X
Rootsi	X	X
Ühendkuningriik	X	X

Tabel 4

Antikoliinergilised bronhilõõgastid

Riik	Ipratroopiumbromiid	Oksitroopiumbromiid
Austria	X	X
Belgia	X	X
Bulgaaria	X	X
Küpros	X	X
Tšehhi Vabariik	X	X
Taani	X	X
Eesti	X	X
Soome	X	X
Prantsusmaa	X	X
Saksamaa	X	X
Kreeka	X	X
Ungari	X	X
Iirimaa	X	X
Itaalia		X
Läti	X	X
Leedu	X	X
Luksemburg	X	X
Malta	X	X
Madalmaad	X	X
Poola	X	X
Portugal	X
Rumeenia	X	X
Slovakkia	X	X
Sloveenia	X	X
Hispaania	X	X
Rootsi	X	X
Ühendkuningriik	X	X

Tabel 5

Pikatoimelised beeta-agonist-bronhilõõgastid

Riik	Formoterool	Salmeterool
Austria	X	X
Belgia	X	X
Bulgaaria	X	X
Küpros	X	X
Tšehhi Vabariik	X	X
Taani	X	X
Eesti	X	X
Soome	X	X
Prantsusmaa	X	X
Saksamaa	X	X
Kreeka	X	X
Ungari	X	X
Iirimaa	X	X
Itaalia	X	X
Läti	X	X
Leedu	X	X
Luksemburg	X	X
Malta	X	X
Madalmaad	X	X
Poola	X	X
Portugal	X	X
Rumeenia	X	X
Slovakkia	X	X
Sloveenia	X	X
Hispaania	X	X
Rootsi	X	X
Ühendkuningriik	X	X

Tabel 6

Toimeainete kombinatsioonid ühes dosaatorinhalaatoris

Riik
Austria	X Kõik tooted
Belgia	X Kõik tooted
Bulgaaria	X Kõik tooted
Küpros
Tšehhi Vabariik	X Kõik tooted
Taani	X Kõik tooted
Eesti
Soome	X Kõik tooted
Prantsusmaa	X Kõik tooted
Saksamaa	X Kõik tooted
Kreeka
Ungari	X Kõik tooted
Iirimaa
Itaalia	Budenosiid + fenoterool	Flutikasoon + salmeterool
Läti	X Kõik tooted
Leedu	X Kõik tooted
Luksemburg	X Kõik tooted
Malta	X Kõik tooted
Madalmaad	X Kõik tooted
Poola	X Kõik tooted
Portugal	X Kõik tooted
Rumeenia	X Kõik tooted
Slovakkia	X Kõik tooted
Sloveenia	X Kõik tooted
Hispaania
Rootsi	X Kõik tooted
Ühendkuningriik

II LISA

OLULINE MEDITSIINILINE KASUTUS

Astma ja muude krooniliste obstruktiivsete kopsuhaiguste raviks ette nähtud dosaatorinhalaatorite valmistamisel kasutatavate I rühma kontrollitavate ainete kvoodid jaotatakse järgmistele äriühingutele:

Chiesi Farmaceutici SpA (IT)

Valeas SpA Pharmaceuticals (IT)

(VARI) SpA – LINDAL Group Italia (IT)

III LISA

OLULINE LABORATOORNE JA ANALÜÜTILINE KASUTUS

I ja II rühma kontrollitavate ainete puhul, mida on lubatud kasutada olulisel laboratoorsel ja analüütilisel otstarbel, jaotatakse kvoodid järgmiselt:

Carlo Erba Réactifs-SDS (FR)

CNRS — Groupe de physique des solides (FR)

Harp International (UK)

Honeywell Specialty Chemicals (DE)

Ineos Fluor (UK)

LGC Standards (DE)

Mallinckrodt Baker (NL)

Merck KGaA (DE)

Mikro + Polo (SI)

Panreac Química (ES)

Sigma Aldrich Chimie (FR)

Sigma Aldrich Company (UK)

Sigma Aldrich Logistik (DE)

Tazzetti Fluids (IT)

IV LISA

OLULINE LABORATOORNE JA ANALÜÜTILINE KASUTUS

III rühma kontrollitavate ainete puhul, mida on lubatud kasutada olulisel laboratoorsel ja analüütilisel otstarbel, jaotatakse kvoodid järgmiselt:

Airbus France (FR)

Ineos Fluor (UK)

Ministry of Defence (NL)

V LISA

OLULINE LABORATOORNE JA ANALÜÜTILINE KASUTUS

Olulisel laboratoorsel ja analüütilisel otstarbel kasutatavate IV rühma kontrollitavate ainete kvoodid jaotatakse järgmistele äriühingutele:

Acros Organics (BE)

Carlo Erba Réactifs-SDS (FR)

Honeywell Specialty Chemicals (DE)

Institut Scientifique du Service Publique (BE)

Mallinckrodt Baker (NL)

Merck KGaA (DE)

Mikro + Polo (SI)

Panreac Quimica (ES)

Sigma Aldrich Chimie (FR)

Sigma Aldrich Company (UK)

Sigma Aldrich Laborchemikalien (DE)

Sigma Aldrich Logistik (DE)

VWR ISAS (FR)

VI LISA

OLULINE LABORATOORNE JA ANALÜÜTILINE KASUTUS

Olulisel laboratoorsel ja analüütilisel otstarbel kasutatavate V rühma kontrollitavate ainete kvoodid jaotatakse järgmistele äriühingutele:

Acros Organics (BE)

Merck KGaA (DE)

Mikro + Polo (SI)

Panreac Química (ES)

Sigma Aldrich Chimie (FR)

Sigma Aldrich Company (UK)

Sigma Aldrich Logistik (DE)

VII LISA

KRIITILINE LABORATOORNE JA ANALÜÜTILINE KASUTUS

Kriitilisel laboratoorsel ja analüütilisel otstarbel kasutatavate VI rühma kontrollitavate ainete kvoodid jaotatakse järgmistele äriühingutele:

Sigma Aldrich Chimie (FR)

Sigma Aldrich Company (UK)

Sigma Aldrich Logistik (DE)

VIII LISA

OLULINE LABORATOORNE JA ANALÜÜTILINE KASUTUS

VII rühma kontrollitavate ainete puhul, mida on lubatud kasutada olulisel laboratoorsel ja analüütilisel otstarbel, jaotatakse kvoodid järgmiselt:

Ineos Fluor (UK)

Sigma Aldrich Logistik (DE)

Solvay Organics (DE)

IX LISA

OLULINE LABORATOORNE JA ANALÜÜTILINE KASUTUS

IX rühma kontrollitavate ainete puhul, mida on lubatud kasutada olulisel laboratoorsel ja analüütilisel otstarbel, jaotatakse kvoodid järgmiselt:

Ineos Fluor (UK)

Sigma Aldrich Chimie (FR)

Sigma Aldrich Company (UK)

Sigma Aldrich Logistik (DE)

X LISA

Käesolevat lisa ei avaldata, kuna see sisaldab konfidentsiaalset äriteavet.

24.1.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 21/71

EUROOPA KESKPANGA OTSUS,

12. detsember 2008,

millega kehtestatakse tingimused Euroopa Keskpanga kapitaliosade ülekanneteks riikide keskpankade vahel ja sissemakstud kapitali korrigeerimiseks

(EKP/2008/25)

(2009/55/EÜ)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 28.5,

ning arvestades järgmist:

(1)

12. detsembri 2008. aasta otsusega EKP/2008/23 riikide keskpankade protsentuaalsete osade kohta Euroopa Keskpanga kapitali märkimise aluses (1) korrigeeritakse riikide keskpankadele (RKPd) määratud osakaalusid Euroopa Keskpanga (EKP) kapitali märkimise aluses (edaspidi „osakaalud kapitali märkimises” ja „kapitali märkimise alus”). Korrigeerimiseks peab EKP nõukogu määrama 31. detsembril 2008 Euroopa Keskpankade Süsteemis (EKPS) osalevate RKPde vahelise kapitaliosade ülekande tingimused, et tagada osade jaotuse vastavus tehtud korrigeerimisele. Seetõttu on vaja vastu võtta uus EKP otsus, mis alates 1. jaanuarist 2009 tühistab 15. detsembri 2006. aasta otsuse EKP/2006/23, millega kehtestatakse tingimused Euroopa Keskpanga kapitaliosade ülekanneteks riikide keskpankade vahel ja sissemakstud kapitali korrigeerimiseks. (2)

(2)

12. detsembri 2008. aasta otsus EKP/2008/24, millega kehtestatakse meetmed Euroopa Keskpanga kapitali sissemaksmiseks osalevate riikide keskpankade poolt, (3) määrab, kuidas ja millises ulatuses peaksid euro kasutusele võtnud liikmesriikide keskpangad (edaspidi „osalevad keskpangad”) korrigeeritud kapitali märkimise alust arvestades EKP kapitali sisse maksma. 15. detsembri 2008. aasta otsus EKP/2008/28, millega kehtestatakse vajalikud meetmed Euroopa Keskpanga kapitali sissemaksmiseks mitteosalevate riikide keskpankade poolt, (4) määrab protsendi, mille eurot 1. jaanuariks 2009 kasutusele mittevõtnud liikmesriikide keskpangad (edaspidi „mitteosalevad RKPd”) peaksid laiendatud kapitali märkimise alust arvestades 1. jaanuaril 2009. aastal sisse maksma.

(3)

Osalevad RKPd, v.a Národná banka Slovenska (Slovakkia keskpank), tegid oma osa sissemakse EKP märgitud kapitali vastavalt 15. detsembri 2006. aasta otsuse EKP/2006/22 (millega kehtestatakse meetmed Euroopa Keskpanga kapitali sissemaksmiseks osalevate riikide keskpankade poolt) (5) nõuetele. Seetõttu sätestab otsuse EKP/2008/24 artikli 2 lõige 1, et osalev RKP peab EKP-le üle kandma täiendava summa või, asjakohastel juhtudel, peab ta saama summa EKP-lt tagasi, et jõuda summadeni, mis on osutatud otsuse EKP/2008/24 artikli 1 tabelis.

(4)

Lisaks sätestavad 31. detsembri 2008. aasta otsuse EKP/2008/33 (kapitali sissemaksmise, välisvaluutareservide ülekande ja sissemakse kohta Euroopa Keskpanga reservidesse ja eraldistesse Slovakkia keskpanga poolt) (6) artikli 2 lõiked 1 ja 2, et Slovakkia keskpank, kes saab osalevaks RKPks 1. jaanuaril 2009, peab sisse maksma järelejäänud osa tema poolt märgitud EKP kapitalis, et jõuda summadeni, mis on osutatud otsuse EKP/2008/24 artiklis 1 olevas tabelis, võttes arvesse korrigeeritud kapitali märkimise alust.

(5)

Samamoodi tegid mitteosalevad RKPd oma osa sissemakse EKP märgitud kapitali vastavalt 18. detsembri 2006. aasta otsuse EKP/2006/26 (millega kehtestatakse meetmed Euroopa Keskpanga kapitali sissemaksmiseks mitteosalevate riikide keskpankade poolt) (7) nõuetele. Seetõttu sätestab otsuse EKP/2008/28 artikli 2 lõige 1, et iga RKP peab üle kandma täiendava summa või, asjakohastel juhtudel, peab ta saama summa EKP-lt tagasi, et jõuda summadeni, mis on osutatud otsuse EKP/2008/28 artikli 1 tabelis.

(6)

18. detsembri 2003. aasta otsus EKP/2003/20, millega kehtestatakse tingimused Euroopa Keskpanga kapitaliosade ülekanneteks riikide keskpankade vahel ja sissemakstud kapitali korrigeerimiseks, (8) tunnistati vaikimisi kehtetuks 22. aprilli 2004. aasta otsusega EKP/2004/7, millega kehtestatakse tingimused Euroopa Keskpanga kapitaliosade ülekanneteks riikide keskpankade vahel ja sissemakstud kapitali korrigeerimiseks. (9) Selguse huvides tuleb otsus EKP/2003/20 tagasiulatuvalt sõnaselgelt kehtetuks tunnistada,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Kapitaliosade ülekandmine

Võttes arvesse iga RKP poolt 31. detsembril 2008 märgitud EKP kapitaliosa ja EKP kapitaliosa, mille kõik RKPd märgivad alates 1. jaanuarist 2009 otsuse EKP/2008/23 artiklis 2 sätestatud kapitali märkimise osakaalu korrigeerimise tulemusel, peavad RKPd omavahel üle kandma kapitaliosad ülekannete kaudu EKP-le või EKP-lt, et tagada 1. jaanuaril 2009 kapitaliosade jaotuse vastavus korrigeeritud osakaaludele. Selleks peab iga RKP käesoleva artikli alusel, ilma täiendava formaalsuse või toiminguta, 1. jaanuaril 2009 kas üle kandma või saama EKP märgitud kapitaliosa, mis on osutatud tema nime kõrval käesoleva otsuse I lisas oleva tabeli neljandas veerus, kusjuures „+” osutab kapitaliosale, mille EKP peab üle kandma RKP-le, ja „–” nõudele, mille RKP peab üle kandma EKP-le.

Artikkel 2

Sissemakstud kapitali korrigeerimine

1. Võttes arvesse osalevatele RKPdele adresseeritud otsuse EKP/2008/24 artikli 1 ja mitteosalevatele RKPdele adresseeritud otsuse EKP/2008/28 artikli 1 alusel iga RKP poolt sisse makstud EKP kapitali summat ja 1. jaanuaril 2009 iga RKP poolt sisse makstavat EKP kapitali summat, saab või kannab iga RKP 1. jaanuarile 2009 järgneval esimesel üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi („TARGET2”) tööpäeval üle netosumma, mis on osutatud tema nime kõrval käesoleva otsuse II lisas oleva tabeli neljandas veerus, kusjuures „+” osutab summale, mille RKP peab üle kandma EKP-le, ja „–” summale, mille EKP peab üle kandma RKP-le.

2. 1. jaanuarile 2009 järgneval esimesel TARGET2 tööpäeval peavad EKP ja RKPd, kes on lõike 1 kohaselt kohustatud summa üle kandma, eraldi üle kandma mis tahes intressi, mis on vastavatelt summadelt kogunenud ajavahemikul 1. jaanuarist 2009 kuni ülekandepäevani. Selle intressi ülekandjad ja saajad on summade, millelt intress koguneb, ülekandjad ja saajad.

Artikkel 3

Üldsätted

1. Artiklis 2 kirjeldatud ülekanded tehakse TARGET2 kaudu.

2. Kui RKP-l ei ole TARGET2-le juurdepääsu, kannab ta artiklis 2 kirjeldatud summad üle, krediteerides EKP poolt õigel ajal määratud kontot.

3. Artikli 2 lõike 2 alusel kogunevat mis tahes intressi arvutatakse iga päeva kohta, kasutades tegelikku 360päevast arvutamise meetodit, kusjuures intressimäär võrdub eurosüsteemi poolt viimases põhilises refinantseerimistoimingus kasutatud intressi piirmääraga.

4. EKP ja RKPd on kohustatud tegema kõik artikli 2 kohased ülekanded ja andma õigel ajal vajalikud juhised nende ülekannete kohaseks tegemiseks.

Artikkel 4

Lõppsäte

1. Käesolev otsus jõustub 1. jaanuaril 2009.

2. Otsus EKP/2006/23 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2009.

3. Viiteid otsusele EKP/2006/23 käsitatakse viidetena käesolevale otsusele.

4. Otsus EKP/2003/20 tunnistatakse kehtetuks alates 23. aprillist 2004.

Frankfurt Maini ääres, 12. detsember 2008

EKP president

Jean-Claude TRICHET

(1) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 66.

(2) ELT L 24, 31.1.2007, lk 5.

(3) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 69.

(4) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 81.

(5) ELT L 24, 31.1.2007, lk 3.

(6) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 75.

(7) ELT L 24, 31.1.2007, lk 15.

(8) ELT L 9, 15.1.2004, lk 32.

(9) ELT L 205, 9.6.2004, lk 9.

LISA I

RKPDE MÄRGITUD KAPITAL

	31. detsembril 2008 märgitud osa (eurot)	Alates 1. jaanuarist 2009 märgitud osa (eurot)	Ülekantav osa (eurot)
Osalev RKP
Nationale Bank van België/Banque Nationale de Belgique	142 334 199,56	139 730 384,68	–2 603 814,88
Deutsche Bundesbank	1 182 149 240,19	1 090 912 027,43	–91 237 212,76
Central Bank and Financial Services Authority of Ireland	51 183 396,60	63 983 566,24	+12 800 169,64
Bank of Greece	104 659 532,85	113 191 059,06	+8 531 526,21
Banco de España	434 917 735,09	478 364 575,51	+43 446 840,42
Banque de France	828 813 864,42	819 233 899,48	–9 579 964,94
Banca d’Italia	721 792 464,09	719 885 688,14	–1 906 775,95
Central Bank of Cyprus	7 195 054,85	7 886 333,14	+ 691 278,29
Banque centrale du Luxembourg	9 073 027,53	10 063 859,75	+ 990 832,22
Central Bank of Malta	3 583 125,79	3 640 732,32	+57 606,53
De Nederlandsche Bank	224 302 522,60	229 746 339,12	+5 443 816,52
Oesterreichische Nationalbank	116 128 991,78	111 854 587,70	–4 274 404,08
Banco de Portugal	98 720 300,22	100 834 459,65	+2 114 159,43
Banka Slovenije	18 399 523,77	18 941 025,10	+ 541 501,33
Národná banka Slovenska	38 970 813,50	39 944 363,76	+ 973 550,26
Suomen Pankki	71 708 601,11	72 232 820,48	+ 524 219,37
Mitteosalev RKP
Българска народна банка (Bulgaaria keskpank)	50 883 842,67	50 037 026,77	– 846 815,90
Česká národní banka	79 957 855,35	83 368 161,57	+3 410 306,22
Danmarks Nationalbank	87 204 756,07	85 459 278,39	–1 745 477,68
Eesti Pank	9 810 391,04	10 311 567,80	+ 501 176,76
Latvijas Banka	16 204 715,21	16 342 970,87	+ 138 255,66
Lietuvos bankas	24 068 005,74	24 517 336,63	+ 449 330,89
Magyar Nemzeti Bank	75 700 733,22	79 819 599,69	+4 118 866,47
Narodowy Bank Polski	280 820 283,32	282 006 977,72	+1 186 694,40
Banca Națională a României	145 099 312,72	141 971 278,46	–3 128 034,26
Sveriges Riksbank	134 298 089,46	130 087 052,56	–4 211 036,90
Bank of England	802 672 023,82	836 285 430,59	+33 613 406,77
Kokku (1)	5 760 652 402,58	5 760 652 402,58	0

(1) Ümardamise tõttu võivad liitmiste kogusummad olla ligikaudsed.

LISA II

RKPDE POOLT SISSE MAKSTUD KAPITAL

	31. detsembril 2008 sisse makstud osa (eurot)	Alates 1. jaanuarist 2009 sissemakstud osa (eurot)	Ülekande summa (eurot)
Osalev RKP
Nationale Bank van België/Banque Nationale de Belgique	142 334 199,56	139 730 384,68	–2 603 814,88
Deutsche Bundesbank	1 182 149 240,19	1 090 912 027,43	–91 237 212,76
Central Bank and Financial Services Authority of Ireland	51 183 396,60	63 983 566,24	+12 800 169,64
Bank of Greece	104 659 532,85	113 191 059,06	+8 531 526,21
Banco de España	434 917 735,09	478 364 575,51	+43 446 840,42
Banque de France	828 813 864,42	819 233 899,48	–9 579 964,94
Banca d’Italia	721 792 464,09	719 885 688,14	–1 906 775,95
Central Bank of Cyprus	7 195 054,85	7 886 333,14	+ 691 278,29
Banque centrale du Luxembourg	9 073 027,53	10 063 859,75	+ 990 832,22
Central Bank of Malta	3 583 125,79	3 640 732,32	+57 606,53
De Nederlandsche Bank	224 302 522,60	229 746 339,12	+5 443 816,52
Oesterreichische Nationalbank	116 128 991,78	111 854 587,70	–4 274 404,08
Banco de Portugal	98 720 300,22	100 834 459,65	+2 114 159,43
Banka Slovenije	18 399 523,77	18 941 025,10	+ 541 501,33
Národná banka Slovenska	2 727 956,95	39 944 363,76	+37 216 406,81
Suomen Pankki	71 708 601,11	72 232 820,48	+ 524 219,37
Mitteosalev RKP
Българска народна банка (Bulgaaria keskpank)	3 561 868,99	3 502 591,87	–59 277,12
Česká národní banka	5 597 049,87	5 835 771,31	+ 238 721,44
Danmarks Nationalbank	6 104 332,92	5 982 149,49	– 122 183,43
Eesti Pank	686 727,37	721 809,75	+35 082,38
Latvijas Banka	1 134 330,06	1 144 007,96	+9 677,90
Lietuvos bankas	1 684 760,40	1 716 213,56	+31 453,16
Magyar Nemzeti Bank	5 299 051,33	5 587 371,98	+ 288 320,65
Narodowy Bank Polski	19 657 419,83	19 740 488,44	+83 068,61
Banca Națională a României	10 156 951,89	9 937 989,49	– 218 962,40
Sveriges Riksbank	9 400 866,26	9 106 093,68	– 294 772,58
Bank of England	56 187 041,67	58 539 980,14	+2 352 938,47
Kokku (1)	4 137 159 937,99	4 142 260 189,23	+5 100 251,24

(1) Ümardamise tõttu võivad liitmiste kogusummad olla ligikaudsed.

24.1.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 21/87

KOMISJONI SOOVITUS,

23. jaanuar 2009,

suunised teel ja pädevates töökodades sõidumeerikute kontrollimise heade tavade kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 108 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/60/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiivi 2006/22/EÜ, mis käsitleb nõukogu määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ, (1) eriti selle artiklit 15,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivi 2006/22/EÜ artikli 11 lõike 1 kohaselt kehtestab komisjon suunised kontrollimise heade tavade kohta juhuks, kui kontrolliametnikud kontrollivad sõidukeid teel või ettevõtjate territooriumil või kui sõidukeid kontrollitakse volitatud töökodades ja paigaldajate juures.

(2)	Sõidumeerikud on autovedudel vajalikud selleks, et saada ülevaade juhtide poolt juhtimisele ja puhkamisele kulutatavast ajast ning tagada autovedude valdkonnas sotsiaalsete õigusaktide järgimise tõhusate kontrollide läbiviimine pädevate riiklike kontrollorganite poolt.

(3)	Selleks, et tagada sõidumeerikute nõuetekohane ja usaldusväärne funktsioneerimine ning andmete salvestamine ja säilitamine, on pärast sõidumeeriku paigaldamist vaja läbi viia perioodilisi kontrolle ja uurimisi.

(4)	Perioodilisi kontrolle ja uurimisi ei teostata sagedusega, mis takistaksid juhte ja ettevõtjaid, kes püüavad süsteemi kuritarvitada manipuleerimisseadmete või muude sarnaste vahendite abil.

(5)	Uuringutest ja ekspertidelt saadud teabest ilmneb, et katsed manipuleerida sõidumeerikuga on levinud sõidukites, millel on analoogsõidumeerikud; samasugused rünnakud ohustavad nüüd ka digitaalseid sõidumeerikuid.

(6)	Samadest uuringutest ilmneb ka see, et autovedude sektoris on võimalikud ja leiavad aset erinevad manipuleerimised sõidumeerikutega, eriti digitaalsete sõidumeerikutega.

(7)	Sellised püüdlused kujutavad endast tõsist ohtu liiklusohutusele ja neil on ka vastuvõetamatu negatiivne mõju ausale konkurentsile ja autojuhtide sotsiaalsetele tingimustele.

(8)	Tänu digitaalse sõidumeeriku suuremale turvalisusele võrreldes analoogsõidumeerikuga on ohte ja süsteemivastaseid rünnakuid kergem avastada ning vastavalt suureneb võimalus tabada neid seadmeid kasutavad ebaausad juhid ja ettevõtjad ning see peaks oluliselt pärssima pettusi.

(9)	Soovituse eesmärk on õhutada liikmesriike kehtestama tööstusharu teadusuuringutele ja tehnilistele teadmistele tuginevat korda ja meetodeid, mis oluliselt parandavad pettuste ennetamise ja avastamise võimalusi, ning pakkuda liikmesriikidele vastavat tuge.

(10)	Soovituses esitatakse eeskätt head kontrollimise tavad, mis on määratletud Teadusuuringute Ühiskeskuse tehtud teadusuuringute käigus.

(11)	Koos kavandatava direktiiviga, milles käsitletakse teel teostatavaid täiendavaid kontrolle, kohta moodustab soovitus kontrollmeetmete paketi, mille eesmärk on oluliselt parandada digitaalsete sõidumeerikute andmete võltsimiseks kasutatavate seadmete avastamist ja pettuste ennetamist.

(12)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 (2) artikli 18 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

võtta vastu ja rakendada käesoleva soovituse lisas sätestatud suunised heade kontrolli teostamise tavade kohta seoses sõidukite kontrolliga, mida kontrolliametnikud teostavad teel või ettevõtjate territooriumil või mida paigaldajad ja tehnikud teostavad liikmesriigi pädeva asutuse poolt tunnustatud töökojas, et avastada ja ennetada sõidumeerikutega manipuleerimist võimaldavate seadmete kasutamist;

2.	rakendada kõnealuseid suuniseid vajaduse korral riiklike kontrollistrateegiate kontekstis, millele viidatakse direktiivi 2006/22/EÜ artiklis 2.

Brüssel, 23. jaanuar 2009

Komisjoni nimel

asepresident

Antonio TAJANI

(1) ELT L 102, 11.4.2006, lk 35.

(2) EÜT L 370, 31.12.1985, lk 8.

LISA

SOOVITUSED LIIKMESRIIKIDE VÕETAVATE VASTUMEETMETE KOHTA MANIPULEERIMISSEADMETE KASUTAMISE AVASTAMISEKS JA ENNETAMISEKS

SISUKORD

1 PEATÜKK:

SISSEJUHATUS

2 PEATÜKK:

TEEL TEOSTAVAD TÕHUSAD KONTROLLID

A.	Korraldus ja seadmed

B.	Kahe kontrollpunkti meetod sõidukite tegeliku kiiruse või läbisõidu analüüsimiseks

C.	Allalaaditud andmete üksikasjalikule analüüsile tuginevad ühe kontrollpunkti meetodid

D.	Ühe kontrollpunkti meetod, mille aluseks on plommide tehniline kontroll

E.	Sõiduki suunamine töökotta

F.	Sõidukite või andmete kontroll äriühingu territooriumil

3 PEATÜKK:

KOOLITUS, SEADMED JA HEAD TAVAD

4 PEATÜKK:

TÖÖKODADE POOLT TEOSTATAV KONTROLL

A.	Õiguslik alus

B.	Katkised või puuduvad plommid

C.	Andmete analüüs

D.	Liikumisanduri ja sõidukiüksuse vahelise ühenduse kontroll

E.	Erikord kontrolli teostamisel teel

5 PEATÜKK:

TÖÖKODADE ARUANNE JA AUDIT

6 PEATÜKK:

PEATÜKK: LÕPPSÄTTED

1. Peatükk: Sissejuhatus

1.1. Komisjoni soovituses kirjeldatakse, mida võiks liikmesriike tegema õhutada, et reageerida ohtudele, mida kujutab endast sõidumeerikute manipuleerimisseadmete kasutamine, ning edendada ja toetada samal ajal ennetavaid vastumeetmeid liikmesriikides nende ohtude kõrvaldamiseks.

1.2. Digitaalsete sõidumeerikute nõuetekohase töö ja ülesannete häirimiseks mõeldud manipuleerimisseadmete kasutamine sõidukites kujutab endast ühte suurimat ohtu süsteemi turvalisusele. Selliste seadmete kasutamine või kasutamise kavatsus kahjustab ausat konkurentsi, andes ebaausatele ettevõtjatele ja juhtidele ebaausa ärilise eelise, ning avaldab juhtidele vastuvõetamatut negatiivset sotsiaalset mõju, võimaldades neil sõita või sundides neid sõitma palju kauem, kui on seadusega lubatud. Nende tegurite võimalikud tagajärjed õõnestavad kõigi liiklejate ohutust, mida komisjon püüab järgnevate aastate jooksul suurendada.

1.3. Seaduskuulekad ettevõtjad ja juhid peavad saama usaldada digitaalseid sõidumeerikuid ning riiklikud kontrollorganid peavad kogu ühenduse ulatuses saama tugineda seadmetega talletatud ja salvestatud andmete õigsusele ja usaldusväärsusele olenemata sellest, kas neid laaditakse alla ja analüüsitakse salvestusseadmetest või juhikaardilt. Selleks, et tagada andmete usaldusväärsus, tuleb seadmeid regulaarselt kontrollida, et tagada nende nõuetekohane töötamine.

1.4. Pikas perspektiivis on süsteemi ja selle komponentide täielik turvalisus oluline, kui soovitakse tagada salvestatud andmete usaldusväärsus ja õigsus. Selleks, et teha lõpp kõige levinumetele rikkumistele ja süsteemiga manipuleerimise katsetele, analüüsib komisjon põhjalikult võimalust kehtestada üksikasjalikumad seaduslikud meetmed määruse (EMÜ) nr 3821/85 ja selle lisade läbivaatamise põhjal.

1.5. Lühiajalises plaanis saavad liikmesriikide pädevad asutused töötada välja asjakohased ja tõhusad meetmed, et muuta manipuleerimisseadmete avastamine tõenäolisemaks, vähendades seeläbi ohtu, et ettevõtjad ja juhid taolisi seadmeid kasutavad.

1.6. Samal ajal kui liikmesriikidel on juriidiline kohustus nõuda kontrolli läbiviimist viisil, mis tagab autovedusid reguleerivate ühenduse sotsiaalsete õigusaktide tõhusa rakendamise, ei garanteeri regulaarne kontroll seda, et seadmeid ei paigaldada ega kasutata hiljem, pärast kontrolli läbiviimist. Kogemused on näidanud, et nimetatud seadmeid leiab palju suurema tõenäosusega teel teostatavate kontrollide käigus, kui sõidukit on võimalik põhjalikumalt kontrollida. Liikmesriikide poolt teostatavate kontrollide sagedust ja iseloomu tuleb tõhustada, et selliste seadmete avastamise taset tõstes oluliselt suurendada ennetavat tegurit.

1.7. Määruse (EMÜ) nr 3821/85 I B lisa liites 10 (üldised turbe-eesmärgid) on sätestatud digitaalsete sõidumeerikute usaldusväärsuse tagamiseks vajalike turbetagamisfunktsioonide ulatus. Kogu süsteemi turbe-eesmärke peab aitama saavutada ja süsteemi ohte peab aitama kõrvalda tehniliste lahenduste kombinatsioon, ITSECi tunnustus, ning füüsilised, personali- ja protseduurilised meetmed, mille võtmise kohustus lasub liikmesriikidel ja sõidumeerikute tootjatel. Komisjoni käesoleva soovituse eesmärk on pakkuda liikmesriikidele nende protseduuriliste ja isiklike vahendite toetamiseks välja kõige tõhusamaid protseduure, mis tuginevad nii teadusuuringutele kui ka headele tavadele.

1.8. Komisjoni soovitus ei asenda ITSECi (1) tehnilisi lahendusi ning tegelikult tuleks ideaaljuhul kasutada seda koos nendega ja nende toel.

1.9. Teadusuuringute Ühiskeskuse (2) aruanne kirjeldab digitaalsete sõidumeerikute turvalisust ähvardavaid teadaolevaid ja võimalikke ohte. Seepärast saavad liikmesriigid kasutada seda aruannet selleks, et kehtestada vajalikud sammud ja meetmed, et tagada adekvaatse teabe ja adekvaatsete suuniste esitamine riiklikku kontrolli teostavatele ametnikele, et nad saaksid teostada sõidukite kontrolli teel. Sama teavet ja samu suuniseid tuleks anda ka seadusega ettenähtud sõidumeerikute paigaldust, kontrolli ja remonti teostavatele paigaldajatele ja töökodadele. Suunised peaksid olema piisava ulatusega, et tagada, et sellised isikud saavad täielikult ja pädevalt teostada käesolevas lisas kirjeldatud kontrolli ja et liikmesriigid on suutelised võtma vastutusele neid, kes on süsteemi kuritarvitanud või üritavad seda teha.

1.10. Käesolevad suunised ja soovitused ei ole ammendavad ja võib esineda olukordi, kus soovituste rakendamine ei anna soovitud tulemust (nt juhtudel, kus kontrollkaablit ei ole võimalik ühendada liikumisanduriga). Sellisel juhul tuleb liikmesriike õhutada töötama välja alternatiivseid meetodeid, mis on sama tõhusad. Neid alternatiivseid meetmeid võib levitada laiemalt täitevasutuste hulgas.

1.11. Ehkki käesolev komisjoni soovitus käsitleb mõlemat liiki sõidumeerikuid, mis on sätestatud määruses (EMÜ) nr 3821/85 ja selle lisades, võib liikmesriikidel olla meetodeid, protseduure ja suuniseid, mis on kehtestatud analoogsõidumeerikute kontrollimiseks ja manipuleerimisseadmete avastamiseks. Seepärast ei asenda komisjoni soovitus olemasolevaid meetmeid ega vähenda nende tähtsust, vaid toetab neid eeskätt seoses digitaalsete sõidumeerikutega, mille puhul metoodika võib erineda, ent eesmärk jääb samaks. Kui analoogsõidumeerikute kontrollimiseks on juba kehtestatud meetmed, siis on soovitav laiendada neid ka digitaalsetele sõidumeerikutele (nt töökodade tasustamine sõiduki volitatud töökotta suunanud kontrolli teostavate ametnike määratud konkreetsete ülesannete sooritamise eest vastavalt osas F kirjeldatule).

1.12. Liikmesriigid peaksid olema enesekindlad riiklikes kontrollistrateegiates oma meetodite ja protsesside kehtestamisel sõidumeerikuid ähvardavate ohtude kõrvaldamiseks ja neile tuleks pakkuda tuge. Häid tavasid tuleks jagada teiste liikmesriikidega.

2. Peatükk: teel teostavad tõhusad kontrollid

A. Korraldus ja seadmed

2.1. Täieliku ja tõhusa kontrolli teostamiseks peaks kontrolliametnikel olema vajalik varustus ja ettevalmistus. Neil peaksid olema vähemalt kontrollkaardid ja asjakohased tööriistad sõidukiüksuse ja juhikaardi andmefailide allalaadimiseks ning vastavate andmete ja I B lisas kirjeldatud sõidumeerikutest tehtud väljatrükkide analüüsimiseks I lisas sätestatud lehtede või tabelite abil. Kontrolliametnikel peaks olema ka tarkvara, mille abil on võimalik analüüsida selliseid andmeid kiiresti ja võimalikult mugavalt, sest seadmetega manipuleerimise avastamise eesmärgil ei ole teel lihtne analüüsida väljatrükke, võttes arvesse väljatrükitavate failide pikkust ja sisu.

2.2. Võimaluse korral peaksid teel või ettevõtja territooriumil juhi sõidutundide nõuetele vastavuse kontrolli, tehnoülevaatust või muud kontrolli teostavad ametnikud kontrollima ka seda, kas sõidumeerik töötab ja kas seda kasutatakse nõuetekohaselt, ning olema suutelised sellise kontrolli käigus avastama seadmetega manipuleerimist.

2.3. Selleks soovitatakse liikmesriikidel kontrollida seadmetega manipuleerimist muu kontrolli raames (nt tehnoülevaatused, juhi lubatud sõidutunde käsitlevate eeskirjade järgmine jne) ning näiteks tuleks vähemalt 10 % puhul kõigist sõidukitest kontrollida, kas neis on manipuleerimisseadmeid. Liikmesriigid peavad määrama kindlaks lisakontrolli teostamise nõuetekohase metoodika ja asjaolud, ent sisu võib kajastuda nende üldises riiklikus kontrollistrateegias.

2.4. Tõhusat kontrolli on võimalik teostada, kasutades näiteks järgmisi meetodeid:

kahte kontrollpunkti hõlmav kontroll, mille käigus analüüsitakse kiirust või läbisõitu (vt punkt B);

ühte kontrollpunkti hõlmav kontroll, mille käigus teostatakse andmete üksikasjalik analüüs (vt punkt C);

ühte kontrollpunkti hõlmav tehniline kontroll (vt punkt D).

2.5. Kui kontrolliametnik leiab, et ta on kogunud piisavalt tõendeid, siis võib ta suunata sõiduki töökotta täiendava kontrolli teostamiseks (vt punkt E).

2.6. Loomulikult võivad liikmesriigid alati võtta kasutusele täiendavaid või alternatiivseid sõidukite kontrollimise meetodeid.

B. Kahe kontrollpunkti meetod sõidukite tegeliku kiiruse või läbisõidu analüüsimiseks

2.7. Kiiruskontroll kindlal ajal: selle meetodi kasutamiseks mõõdavad kontrolliametnikud statsionaarsete või mobiilsete kaamerate või kiirusmõõtjate abil sõiduki tegelikku kiirust enne selle peatamist teel teostatava kontrolli käigus konkreetsel ajal. Seejärel saavad nad laadida sõidukiüksusest (VU) alla 24-tunnise üksikasjaliku kiirusfaili (24-Hour Detailed Speed File) ja võrrelda sel hetkel salvestatud kiirust mõni kilomeeter varem mõõdetud kiirusega. Kontrollpunktis nõuab see meetod üksnes kahe arvu võrdlemist pärast 24-tunnise üksikasjaliku kiirusfaili allalaadimist.

2.8. Statsionaarne läbisõidukontroll kindlal ajal: selle meetodi kasutamiseks valitakse kontrollpunkt, mis asub kindlal kaugusel konkreetsest asukohast, kus kontrolliametnikel on võimalused või vahendid selleks, et märkida üles aeg, mil tuvastatud sõiduk konkreetses punktis peatus või selle läbis (kiirteepiletid, kaamerasalvestused, piirikontrolliaruanded jne). Kontrollpunktis saavad kontrollijad seejärel laadida sõidukiüksusest alla 24-tunnise üksikasjaliku kiirusfaili ja kiiresti võrrelda kontrollpunkti ja konkreetse asukoha vahelise vahemaa läbimise keskmist kiirust selle kiirusega, mis on arvutatud teadaoleva vahemaa ja kontrollpunkti saabumise aja alusel.

2.9. Mõlema meetodi puhul peab kontrollpunkti personal võrdlema üksnes kahte arvu pärast 24-tunnise üksikasjaliku kiirusfaili allalaadimist ja tegeliku keskmise kiiruse mõõtmist või arvutamist. Iga oluline erinevus võib anda kontrolliametnikule aluse kahtluseks, et kasutati manipuleerimisseadet. Seejärel võib kontrolliametnik suunata juhi ja sõiduki töökotta, ilma et ta peaks kohapeal täiendavat kontrolli teostama.

2.10. Mis puutub I B lisas sätestatud sõidumeerikute andmetesse, siis kõigi sõidumeerikust või selle kaudu alla laaditud failidega peab kaasnema asjaomane digitaalallkiri, mille genereeris algselt sõidukiüksus, või juhikaart, et kinnitada andmete usaldusväärsust ja õigsust, ning kontrolliametnikud peaksid veenduma ka selle teabe allalaadimises.

C. Allalaaditud andmete üksikasjalikule analüüsile tuginevad ühe kontrollpunkti meetodid

2.11. Kui manipuleerimisseadet kasutatakse ajal, mil teel teostatakse kontrolli, või kui seda kasutati vahetult enne kontrolli teostamist, siis on manipuleerimist võimalik kindlaks teha lihtsate protseduuride abil.

2.12. Selleks, et teha kindlaks manipuleerimisseadme olemasolu kahtlus, mis annaks kontrolliametnikele aluse võtta nende poolt vajalikuks peetud meetmeid selle avastamiseks, saavad kontrolliametnikud:

—	võrrelda juhi tegevust kaardilt ja sõidukiüksusest allalaaditud muude sõiduki dokumentidega ja juhi ütlustega. Nende andmete vahelised vastuolud võivad anda alust kahtlustuseks. Sel juhul uurib kontrolliametnik asja lähemalt;

—

kontrollida sõidukiüksusse salvestatud sündmuste ja rikete faili (Events & Faults File), eeskätt järgmisi viimase 10 päeva jooksul toimunud sündmusi ja rikkeid:

—	turvarikkumise katse;

—	toitekatkestus (pikim sündmus);

—	liikumisandmete rike (pikim sündmus);

—	anduri rike.

Kui juht ei oska selgitada ja põhjendada iga sündmust või riket, siis võiks kontrolliametnik uurimist jätkata;

—

kontrollida sõidukiüksusesse salvestatud tehniliste andmete faile (Technical Data Files), eeskätt alljärgnevat:

—	aja reguleerimise andmed;

—	kalibreerimisandmed (viis kõige hilisemat kalibreerimist, töökoja nimi ja nende kaardinumber).

—

Viimatinimetatud andmed on vajalikud selleks, et avastada kalibreerimise liigne sagedus, mis võib viidata sellele, et neid on tehtud varastatud töökojakaardi abil (või töökojakaardi abil, mis on kuulutatud varastatuks). Kontrolliametnikel soovitatakse küsida kaardi väljastanud ametiasutuselt (3) vastavate töökojakaartide staatuse ja selle kohta, kas need kehtisid ajal, mis neid sõidukiüksuse kalibreerimiseks kasutati.

2.13. Kui pärast kõigi punktides 2.14–2.19 kirjeldatud andmete kontrollimist leiab kontrolliametnik endiselt, et miski ei ole õige, siis võib ta laadida alla 24-tunnise üksikasjaliku kiirusfaili ja kontrollida tarkvara abil, kas sõiduki kiiruses esineb ebarealistlikke suurenemisi või vähenemisi, ja vajaduse korral ka seda, kas reisi profiil vastab muudele sõiduki dokumentidele ja juhi ütlustele (peatuste arv, kiirus mägi- või linnapiirkonnas). Koos eeltooduga kogunenud tõendid võivad anda alust kahtluseks, et kasutusel on manipuleerimisseade.

2.14. See meetod eeldab, et kontrollipunktis on olemas asjakohane tarkvara, mille abil on võimalik saada loetav ülevaade kiiruse ajalisest profiilist, et leida sellest kiiruse ebatavalisi suurenemisi või vähenemisi ning üldises plaanis anda automaatselt märku:

—	sõiduki kiiruse ebarealistlikust suurenemisest või vähenemisest;

—	sõidukiüksuse kahtlastest kalibreerimistest;

—	toitekatkestustest.

D. Ühe kontrollpunkti meetod, mille aluseks on plommide tehniline kontroll

2.15. Võimaluse korral ja kui see on ohutu, peaks kontrolliametnik kontrollima plomme. Kui plommid puuduvad, on katki või kahjustatud, siis tuleks juhilt küsida olukorra kohta selgitust.

2.16. Kui juht annab kirjaliku tunnistuse, milles esitab selle põhjenduse vastavalt I lisa V peatüki 4. osale või määruse (EMÜ) nr 3821/85 I B lisa nõudele 253, siis võib kontrolliametnik suunata juhi töökotta süsteemi plommimiseks ja seadme rekalibreerimiseks.

2.17. Keeldumise korral võib olla tegu rikkumisega ja sel juhul soovitatakse suunata juht koos tema sõidukiga viivitamatult volitatud töökotta kontrolliametniku saatel, et kontrollida seadmeid vastavalt 3. peatükis sätestatule.

E. Sõiduki suunamine töökotta

2.18. Kui teel ülalnimetatud meetodeid kasutades tehtud kontrolli käigus esineb endiselt mõistlik kahtlus, et sõidukisse on paigaldatud manipuleerimisseade, siis võib kontrolliametnik suunata sõiduki volitatud töökotta. Kontrolliametnikke või asjaomast riigiasutust võib volitada andma volitatud töökojale korralduse viia läbi konkreetseid teste, mille eesmärk on selgitada välja manipuleerimisseadmete olemasolu.

2.19. Need testid võimaldavad üldjuhul avastada liikumisanduri ja sõidukiüksuse vahelisi valeühendusi, mis võivad viidata manipuleerimisseadme olemasolule. Sellised testid võivad sisaldada (vt 3. peatüki kirjeldust):

—	plommide ja paigaldustahvlite kontrolli;

—	kontrollkaabli testi;

—	allalaaditud andmefailide analüüsi.

2.20. Manipuleerimisseadmete avastamise korral võidakse, olenemata sellest, kas juht on neid kasutanud või mitte, eemaldada seadmed (sh seade ise, sõidukiüksus või selle osad ning juhikaart) sõidukist ja kasutada neid tõendina.

2.21. Lisaks võidakse volitatud töökojale anda korraldus täiendavalt kontrollida, kas: a) sõidumeerik töötab nõuetekohaselt; b) sõidumeerik salvestab ja säilitab andmeid nõuetekohaselt; c) kalibreerimisparameetrid on õiged.

2.22. Kui sõidukile on paigaldatud I B lisas kirjeldatud liiki sõidumeerik, siis rekalibreeritakse sõidumeerik ja kinnitatakse uus paigaldustahvel alles pärast kõigi andmefailide allalaadimist ja analüüsimist (nende digitaalne allkiri peab olema terve) ning veendumist, et manipuleerimisseade puudub. Lisaks peaks süsteemi uus plommimine toimuma kontrollorgani juhtimisel.

2.23. I lisale vastava sõidumeeriku puhul tuleks pärast manipuleerimisseadme eemaldamist kontrollida, kas sõidumeerik töötab nõuetekohaselt, ning sõidumeerik tuleks täielikult rekalibreerida ja paigaldada tuleks uus paigaldustahvel. Lisaks peaks süsteemi uus plommimine toimuma kontrollorgani juhtimisel.

F. Sõidukite või andmete kontroll äriühingu territooriumil

2.24. Liikmesriikide pädevad asutused peaksid kasutama ära võimalust kontrollida sõidukeid (ja sõidukiüksusi) ja juhte (ja juhikaarte) ettevõtja territooriumil tehtava kontrolli raames.

2.25. Ettevõtja hallatavaid andmeid tuleb säilitada vähemalt aasta ja nende kontrollimist tuleb võimaldada alati, kui kontrolliametnik seda nõuab. Seepärast peaksid kontrolliametnikud standardkontrolli teostades kontrollima kõiki sõidukeid, mille nad ettevõtja territooriumilt leiavad, ja viima läbi kõik testid ja sooritama kõiki tegevusi, mida nad vajalikuks peavad, hoolitsedes samas selle eest, et juhte ja sõidukeid peetaks kinni minimaalselt.

2.26. Selliste äriühingu territooriumil teostatavate kontrollide puhul tuleks võtta arvesse ka võimalust, et osas sõidukites võivad olla kasutusel I lisas ja teistes I B lisas kirjeldatud liiki sõidumeerikud ning et kontrolliametnikud peaksid olema valmis kontrollima mõlemaid.

KOKKUVÕTE

DIGITAALSETE SÕIDUMEERIKUTE VASTASTE RÜNNAKUTE ENNETAMINE TEEL VÕI ETTEVÕTJA TERRITOORIUMIL TEOSTATAV KONTROLL

Tuleks töötada välja riiklikud kontrollistrateegiad võimalike manipuleerimisseadmega varustatud sõidukite tõhusa kontrolli edendamiseks teel või ettevõtja territooriumil.

Nõuetekohase ettevalmistuse ja varustusega kontrolliametnikud on võimelised kiiresti tutvuma sõidukiüksuste andmetega, neid alla laadima ja analüüsima, kontrolli kiiresti läbi viima ning tegema elektrooniliselt salvestatud andmete sarnaseid analüüse või analüüse, mis hõlmavad ka paberkandjaid, tabeleid ja väljatrükke.

Liikmesriigid peaksid töötama välja strateegiad, et tagada, et manipuleerimisseadmete sõidukites esinemise kontrolli puhul oleks 2010. aastaks võimalik vastavaid sõidukeid kontrollida ühe järgnevalt esitatud meetodi abil:

—	kahte kontrollpunkti hõlmav kontroll, mille käigus analüüsitakse tegelikku kiirust ja läbisõitu;

—	ühte kontrollpunkti hõlmav kontroll, mille käigus teostatakse allalaaditud andmete üksikasjalik analüüs;

—	ühte kontrollpunkti hõlmav kontroll, mille aluseks on plommide tehniline kontroll.

Näiteks 10 % kontrollitavate sõidukite puhul (tehnoülevaatus, juhi sõidutundide vastavus nõuetele või muu kontroll) võib kontrollida ka manipuleerimisseadmete olemasolu, ehkki liikmesriigi ülesanne on töötada välja kõige tõhusamad meetmed, mis sätestatakse tema strateegiates.

Kui on leitud piisavalt tõendeid, mis viitavad põhjendatud kahtlusele, siis võivad kontrolliametnikud suunata sõiduki volitatud töökotta täiendavate testide tegemiseks.

Manipuleerimisseadmete avastamise korral on soovitav – olenemata sellest, kas juht on neid kasutanud – need sõidukist kõrvaldada ja kasutada neid tõenditena kooskõlas liikmesriigi menetluseeskirjadega selliste tõendite käsitlemise kohta. Kontrolliametnikud peaksid rakendama asjakohaseid protsesse ja nendega seotud trahve iga kord, kui tehakse kindlaks selliste seadmete kasutamine, sest tegu on äärmiselt raske rikkumisega.

3. Peatükk: koolitus, seadmed ja head tavad

3.1. Ehkki liikmesriigid peaksid tagama kontrolliametnike nõuetekohase ettevalmistuse nende ülesannete täitmiseks, tuleks koolitada ka kõiki teisi osapooli; oleks hea ja äärmiselt tervitatav, kui liikmesriigid korraldaksid kontrolliametnike omavahelisi kohtumisi ja koordineeriksid nende tegevust heade tavade ühtlustamisel ning praktikas saadud õppetundide edasiandmisel.

3.2. Kontrolliametnikel peaks olema nõuetekohane varustus, et viia läbi mitmeid kontrolle seoses digitaalsete sõidumeerikutega. See tähendab, et neil peaksid olema asjakohased töövahendid, mis võimaldaksid neil lugeda, älja trükkida ja laadida alla andmeid sellistest sõidumeerikutest. Liikmesriigid peaksid varustama piisaval hulgal kontrolliametnikke sobivate seadmetega.

3.3. Häid manipuleerimisseadmete avastamise ja nende kasutamise ennetamise tavasid seoses nii teel kui ka ettevõtjate territooriumil teostatava kontrolliga (nt kontrollkaabli kasutamine, fikseeritud vahemaa tehnika, ebatavaliste kiirusjälgede või vahemaaprofiilide tuvastamine, toitekatkestused, katkised plommid) tuleks levitada ja edendada terve kontrollimisega tegeleva kogukonna seas.

4. Peatükk: töökodade poolt teostatav kontroll

Töökojad ja paigaldajad on oluliseks lüliks sõidumeerikute turvalisuse tagamise ketis, olenemata sellest, kas tegu on analoogsõidumeeriku või digitaalse sõidumeerikuga. Töökodade tunnustamine ja volitamine peab toimuma selgete riiklike kriteeriumide alusel, mis tagavad töökodade usaldusväärsuse. Selleks soovitatakse liikmesriigil tagada, et töökodasid, millel on õigus paigaldada, aktiveerida, kalibreerida, kontrollida ja parandada sõidumeerikud, tunnustataks, kontrollitaks regulaarselt, sertifitseeritaks ning neile antaks õigeaegset, asja- ja ajakohast teavet. Pädevad asutused peaksid andma paigaldajatele ja töökodadele selgeid juhiseid ja suuniseid nende igapäevakohustuste ja ülesannete kohta eeskätt selleks, et nad mõistaksid oma rolli süsteemi üldise turvalisuse kontekstis. Samuti soovitatakse neil asutustel, kes tunnustavad töökodasid ja paigaldajaid, esitada komisjoni kaudu kõigile teistele liikmesriikidele täpset ja pidevalt uuendatavat teavet plommide tähistuse ning iga töökoja üksikasjade ja staatuse kohta nende territooriumil.

A. Õiguslik alus

4.1. Sõidukid peavad reeglina käima töökojas kontrollis, kui:

a)	sõidumeerik vajab kontrolli vastavalt määruse (EMÜ) nr 3821/85 lisadele;

b)	sõidukile tehakse iga-aastast tehnoülevaatust vastavalt direktiivi 96/96/EÜ II lisale;

c)	kontrolliametnikud suunavad sõiduki töökotta, et teostada põhjalikum sõidumeeriku kontroll;

d)	sõidumeerik vajab parandamist või väljavahetamist.

4.2. Kõigil neil juhtudel tuleks töökodadelt või paigaldajatelt nõuda, et nad visuaalselt ja füüsiliselt veenduksid, et sõidumeerik on plommitud ja et sellel on nii tootja kirjeldav tahvel kui ka paigaldustahvel.

4.3. Liikmesriigi pädev asutus peaks töökodadele pidevalt meelde tuletama, et kui nad kontrollivad sõidumeerikut ja plommivad selle uuesti ning kinnitavad paigaldustahvli, siis kinnitab töökoda sellega sisuliselt, et süsteem on turvaline, töötab nõuetekohaselt, salvestab nõuetekohaselt ja et seadmega ei ole ühendatud manipuleerimisseadmeid.

4.4. Töökodadele tuleks meelde tuletada, et nad panevad toime tõsise rikkumise, kui nad teadlikult plommivad sõidumeeriku. ilma et nad esmalt kõrvaldaksid leitud manipuleerimisseadet või nõuaksid selle kõrvaldamist enne plommimist. Kui hiljem selgub, et manipuleerimisseade on olemas, siis olenemata sellest, kas seda on kasutatud või ei ja võttes arvesse seda, et töökoda plommis süsteemi ning kinnitas paigaldustahvli, võidakse töökoda ja asjaomased paigaldajad võtta vastutusele raske rikkumise eest.

4.5. Soovitavalt, võttes arvesse töökodade ja paigaldajate olulist rolli süsteemi turvalisuse seisukohast, peaksid liikmesriikide pädevad asutused kaaluma kohaste sanktsioonide kehtestamist, mis võivad tuua kaasa sõidumeerikutega töötamise tunnustuse või volituste tühistamise, kui töökoda ei saa enam usaldada.

4.6. Liikmesriigid peaksid tuletama töökodadele meelde, et neil on õigus keelduda täiendava kontrolli või kalibreerimise teostamisest mis tahes sõidukil, kui nad kahtlustavad või teavad, et selles sõidukis on manipuleerimisseade. Pädev asutus peaks toetama töökoda, kui viimane nõuab, et enne kontrolli jätkamist tuleks esmalt eemaldada manipuleerimisseade. Töökoda võib alati keelduda liidese ühenduste kinniplommimisest või paigaldustahvli kinnitamisest kuni seadme eemaldamiseni.

4.7. Liikmesriigid, kes leiavad, et see on asjakohane, võivad nõuda, et volitatud töökojad teataksid punktides 4.4–4.6 kirjeldatud faktidest.

4.8. Liikmesriigid, kes ei pea töökoja sellist käitumist sobivaks, võivad selle asemel kohustada töökodasid säilitama neid aruandeid teatud aja jooksul ja esitama need taotluse korral pädevale asutusele. Selleks perioodiks võib olla vähemalt 24 kuud, mis vastab seadme kontrollide vahelise perioodi pikkusele.

4.9. Töökodadele võib tuletada meelde ka seda, et pelgalt manipuleerimisseadme kõrvaldamisega sõidukist ei vabasta ettevõtjat või juhti vastutusest rikkumise eest, sest on väga tõenäoline, et varem sõidukiüksusesse ja isiklikule juhikaardile salvestatud andmetega on manipuleeritud. Jättes asjast teatamata, võivad töökojad aidata kaasa uute rikkumiste toimepanekule nende ettevõtjate või juhtide poolt ning võivad vahelejäämise korral saada sama karistuse.

4.10. Sellest hoolimata peaksid töökojad ja paigaldajad teatama manipuleerimisseadmete kasutamisest või olemasolust oma pädevale asutusele, kes omakorda peaks kaaluma preemia- või soodustuskavade kasutuselevõttu, et õhutada töökodasid esitama teavet, mis aitab kaasa manipuleerimisseadmete või muud liiki süsteemivastaste rünnete avastamisele ja ennetamisele.

4.11. Käesolevad suunised ja soovitused ei ole ammendavad ja võib esineda olukordi, kus soovituste rakendamine ei anna soovitud tulemust (nt juhtudel, kus kontrollkaablit (vt punkti 1.23) ei ole võimalik ühendada liikumisanduriga). Sellisel juhul peaksid liikmesriigid töötama välja alternatiivseid meetodeid, mis on sama tõhusad. Neid alternatiivseid meetmeid võib levitada laiemalt täitevasutuste hulgas.

4.12. Lisaks, kuna need suunised hõlmavad mõlemat liiki sõidumeerikuid, mis on sätestatud määruse (EMÜ) nr 3821/85 lisades, võib liikmesriikidel juba olla meetodeid, protseduure ja suuniseid analoogsõidumeerikute kontrollimise ja manipuleerimisseadmete avastamise kohta. Käesolevas komisjoni soovituses esitatud suuniseid ei peaks seepärast käsitlema juba kehtestatud meetmete aseainena ega nendest kõrvalekaldumisena, vaid nende toetamisena eeskätt digitaalse sõidumeeriku korral, kus metoodika võib olla erinev, ent eesmärk on sama. Kui analoogsõidumeerikute kontrollimiseks on juba meetmed olemas, siis võiks neid laiendada ka digitaalsete sõidumeerikute kontrollimisele. Näiteks olukordadele, mis käsitlevad töökodade tasustamist sõiduki volitatud töökotta suunanud kontrolliametnike määratud konkreetsete ülesannete täitmise eest.

B. Katkised või puuduvad plommid

4.13. Töökojad saavad alati kontrollida, kas plommid puuduvad, on katki või kahjustatud.

4.14. Mingil juhul ei tohi sõidukile paigaldada uut plommi või väljastada talle paigaldustahvlit enne, kui süsteem on viidud kooskõlla määruse nõuetega.

4.15. Töökojad peaksid talletama plommide puudumise fakti kontrollaruandes või registris ja teostama täiendavaid kontrolle (nt kontrollkaabli kontroll), et veenduda, et sõidukis puuduvad manipuleerimisseadmed.

4.16. Kui plommid on vastavalt I lisa V peatüki 4. osale ja määruse (EMÜ) nr 3821/85 lisa I B nõudele 252 kõrvaldatud hädaolukorras või selleks, et paigaldada või remontida kiirusepiirajat, siis tuleb pädevale asutusele igal sellisel juhul esitada kirjalik selgitus sellise teo põhjuste kohta.

4.17. Selle esitamata jätmisel peaks töökoda teostama täieliku kontrolli, mille käigus kasutatakse allpool soovitatud meetodeid ja teavitama pädevat asutust sellest, mida täpselt tehti ja avastati.

C. Andmete analüüs

4.18. Digitaalse sõidumeeriku puhul võimaluse korral koos sõidumeeriku digitaalse allkirjaga töökojas allalaaditud ja kontrollaruandesse lisatud andmed peaksid vastama määruse (EMÜ) nr 3821/85 I B lisa 10. liite osas 4.4 (liikumisanduri sihtmärgid) ja osas 4.4 (sõidukiüksuse turvaeesmärgid) sätestatud nõuetele. 1. liites on esitatud kontrollaruandes sisalduva teabe täielik loetelu.

4.19. Töökoda peaks laadima alla ja analüüsima ka sõidukiüksuses sisalduvat sündmuste ja rikete andmete (Events & Faults Data File) faili. Need sündmused ja rikked hõlmavad näiteks (vt liite 2 täielikku loetelu) alljärgnevat:

—	turvarikkumise katse;

—	liikumisanduri autentimisrike;

—	liikumisanduri omavoliline muutmine;

—	korpuse omavoliline avamine;

—	toitekatkestus;

—	või anduri rike.

4.20. Manipuleerimisseadme olemasolu kindlakstegemine pärast seadme paigaldamist on keeruline. Sündmuste ja rikete andmete faili kontroll võib näidata juhtumeid, kui on esinenud toitekatkestusi, mida ei suudeta selgitada. Lisaks võib üksikasjaliku kiirusjälje uuring näidata kiirussignaali anomaaliaid. Ebarealistlikud aeglustused või kiirendused võivad tuleneda manipuleerimisseadme sisse- või väljalülitamisest.

4.21. Kõikidel juhtudel peaksid töökojad tegema väljatrüki ja lisama selle kontrollaruandele või registrile (vt 4. peatükk) ning vajaduse korral viitama töökojakaarti kasutades allalaaditud andmetele.

4.22. Kui sõidukiüksuse andmeid ei ole töökojakaardi abil võimalik alla laadida, siis võib sõidukiüksuse töös esineda häireid või see võib olla rikkis. Sellisel juhul võivad töökojad üritada seadet remontida. Kui nende remontimiskatsete tulemusena ei saa andmeid siiski alla laadida, tuleks väljastada allalaadimise võimatuse tunnistus, mille koopia tuleks säilitada koos kontrollaruandega.

4.23. Juhid peaksid kandma endaga kaasas kõiki töökoja väljastatud allalaadimise võimatuse tunnistusi juhul, kui neid kontrollitakse ajal, mil nad kasutavad sõidukit, mille digitaalne sõidumeerik ei tööta. Lisaks kui juht vahetab sõidukit, siis jäävad sertifikaadid sõidukisse kuni ajani, mil transpordiettevõtja võtab tunnistuse vastu oma üldiste andmete salvestamise kohustuste raames ja juht võib lasta seadme ära remontida.

D. Liikumisanduri ja sõidukiüksuse vahelise ühenduse kontroll

4.24. Kui eelmises osas kirjeldatud andmeid on tekkinud pärast viimast kontrolli, siis saab töökoda võrrelda käigukastiga ühendatud liikumisanduri andmeid sõidukiüksuses registreeritud kaksikliikumisanduri andmetega.

4.25. Kontrollkaabli kasutamine on tõhus viis kontrollimaks, kas sõidukisse on paigaldatud teatud liiki manipuleerimisseadmed. Kontrollkaabel ühendatakse sõidukiüksuse tagaküljele ja teine ots ühendatakse liikumisanduriga. Kui käigukastiga ühendatud liikumisandur ei ole sõidukiüksusega ühendatud, siis tekib „liikumisandmete rikkesündmus” või anduri rike. See teade näitab manipuleerimisseadme olemasolu. Kui see peaks nii olema, siis tuleb kontrollida, kas sõidukis on varjatud seadmeid.

4.26. Kontrolli käigus võib liikumisanduri välja tõmmata ja kõrvaldada. Kui digitaalse sõidumeerikuga ei ole manipuleeritud, siis näidatakse veateadet (liikumisandur puudub). Kui sellist veateadet aga ei anta, siis näitab see teise, varjatud liikumisanduri või mingi muu elektroonilise manipuleerimisseadme olemasolu.

4.27. Enne kontrollkaabli kasutamist peavad töökoja tehnikud (või kontrolliametnikud) sisestama oma töökojakaardi (või kontrollkaardi), et selgitada, miks sõidukiüksuse sündmuste ja rikete failis on tekkinud ja sellesse talletatud „toitekatkestuse sündmus”. Kui seda mitte teha, siis võib jääda hilisema kontrolli käigus ekslik mulje, et juht või ettevõtja on üritanud liikumisanduriga manipuleerida.

4.28. Ehki see pole alati võimalik, võib teise võimalusena võrrelda käigukastiga ühendatud liikumisanduri märgistust sõidukiüksuse kaksikliikumisanduri identifitseerimisandmetega. Seepärast peaksid töökojad tegema järgmist:

—	võrdlema paigaldustahvlil esitatud teavet sõidukiüksuses sisalduva teabega. Kui selgub, et teave ei kattu, siis tuleks teavitada liikmesriigi kontrolliasutust, talletada juhtum kontrollaruandes ja kontrollregistris;

—

liikumisanduri korpusele trükitud identifitseerimisnumbri võrdlus sõidukiüksuses sisalduva teabega. Vajaduse korral võib kasutada elektroonilist testseadet selleks, et kontrollida liikumisanduri elektroonilist identiteeti. Kui identifitseerimisnumbrid ei klapi, siis võib järeldada manipuleerimisseadme olemasolu. Liikmesriigi kontrolliasutusi tuleks teavitada ja juhtum tuleks talletada kontrolliaruandes ja kontrollregistris.

E. Erikord kontrolli teostamisel teel

4.29. Kontrolliametnikud võivad suunata kahtlase sõiduki töökotta. Sellises olukorras peaksid kontrollametnikud andma töökodadele ja paigaldajatele esmalt korralduse laadida alla kõik sõidukiüksuse andmefailid. Need hõlmavad ülevaate faili (Overview File), üksikasjalikku kiirusfaili (Detailed Speed File), tehnilist faili (Technical File) ja sündmuste ja rikete faili (Events & Faults File). Kõigi failidega peab kaasnema asjaomane digitaalallkiri.

4.30. Salvestatud andmeid võib täielikult kontrollida ka tehniliste vahendite abil (kontrollkaabel, plommide kontroll …).

4.31. Kui ilmnevad tõsised vastuolud, ent manipuleerimisseadet ei leita, siis võib järeldada, et manipuleerimisseadet on kasutatud ja see on kõrvaldatud. Sellisel juhul peaks kontrolliametnik teavitama kontrollimise eest vastutavat organit vastavalt direktiivi 2006/22/EÜ artiklile 2 ja/või ühendusesiseseid kontaktisikuid vastavalt sama direktiivi artiklile 7, kui sõiduk on registreeritud teises liikmesriigis. See võib tuua kaasa täiendava uurimise ettevõtja sõiduki suhtes.

5. Peatükk: töökodade aruanne ja audit

5.1. Töökojad peaksid koostama kontrollaruande sõiduki iga kontrolli kohta, mille käigus tuleb kontrollida sõidumeerikud olenemata sellest, kas kontroll on osa perioodilisest kontrollist või teostatakse seda liikmesriigi pädeva asutuse konkreetse taotluse alusel. Registris võib salvestada ka kõigi kontrollaruannete nimekirja.

5.2. Töökoda peaks säilitama kontrollaruannet vähemalt kaks aastat alates aruande koostamise kuupäevast ja liikmesriigi pädeva asutuse taotlusel esitama vastava perioodi kohta kõigi kontrollide ja kalibreerimiste andmed.

5.3. Sellised volitatud töökodade poolt tehtud avastused (andmed katkiste, kahjustatud või puuduvate plommide kohta; puuduvad tahvlid; sõidukiüksuses talletatud ja liikumisanduri poolt talletatud teave puudulikkus või vastuolulisus; avastatud manipuleerimisseadmed; sündmuste ja rikete failiga seotud väljatrükkide koopiad ja muud asjaomased väljatrükid) võivad näiteks moodustada osa regulaarsest aruandeformaadist ja liikmesriigi pädevaid asutusi õhutatakse tagama, et see ka tegelikkuses nii oleks.

5.4. Liikmesriigid võivad leida, et töökodade suutmatus esitada nõuetekohaseid kontrollaruandeid on eeskirjade rikkumine, mis võib tuua kaasa töökoja volituste peatamise.

5.5. Liikmesriigid peaksid auditeerima töökodade kontrollaruandeid ja registreid vähemalt kord kahe aasta jooksul. Auditid võivad hõlmata digitaalsete sõidumeerikute kontrollimise ja kalibreerimisega seotud kontrollaruannete pistelist kontrolli. Kontrollida ja regulaarselt alla laadida võib ka töökojakaarte, et vältida andmete kaotsiminekut või ülekirjutamist.

KOKKUVÕTE

DIGITAALSETE SÕIDUMEERIKUTE VASTASTE RÜNNAKUTE ENNETAMINE TÖÖKOJA KONTROLLI KÄIGUS

Töökodade tunnustamise ja regulaarse kontrolli käigus peaksid liikmesriigid tagama, et nende personal on nõuetekohase ettevalmistusega ja et neil on juurdepääs kõigile seadmetele, mis on vajalikud andmete allalaadimiseks ja teatud konkreetsete testide tegemiseks.

Kui on avastatud manipuleerimisseade, võib pädev asutus anda töökodadele korralduse mitte plommida digitaalset sõidumeerikut kuni seadme kõrvaldamiseni ja sõidumeeriku täieliku rekalibreerimiseni nii, et see salvestab korrektselt. Lisaks peaks pädev asutus andma töökodadele ka korralduse kõrvaldada paigaldustahvel.

Töökodade teostatav kontroll peaks hõlmama järgmist:

—	plommide, paigaldus- ja tootjatahvlite füüsiline kontroll,

—	allalaaditud andmefailide, eeskätt sündmuste ja rikete faili analüüs,

—	vajaduse korral kontrollkaabli abil läbiviidav test.

Töökojad peaksid kontrollaruandes sätestama puuduvad või kahjustatud plommid ja lisama aruandele allalaaditud failide väljatrükid. Kontrollaruanded peaksid olema liikmesriikide asutustele kättesaadavad kaheaastase perioodi jooksul.

Töökodade regulaarne kontroll liikmesriikide poolt peaks hõlmama kontrollitoimingute auditit, sealhulgas kontrollaruannete pistelist kontrolli.

Liikmesriigid peaksid veenduma, et töökojad teavitavad pädevat asutust manipuleerimisseadme avastamisest või tõsistest vastuoludest, mis viitavad kõrvaldatud manipuleerimisseadme kasutamisele.

Sellisel juhul, ja kui sõiduk on registreeritud teises liikmesriigis, peaksid liikmesriigid teavitama ühendusesiseseid kontaktisikuid, et jätkata ettevõtja sõiduki edasist uurimist.

6. Peatükk: lõppsätted

6.1. Sõidumeerikuga manipuleerimist võimaldavate seadmete avastamine ja nende kasutamise ennetamine on pidev protsess, mis nõuab pidevat valmisolekut. Tehnoloogia arenedes arenevad ka süsteemi murdmise meetodid ja ohud. Seepärast on kõigil sõidumeeriku turvalisuse tagamise eest vastutavatel isikutel alates kontrolliametnikest, tunnustatud töökodadest ja paigaldajatest kuni seadusekuulekate ettevõtjate ja juhtideni oma roll.

6.2. Riiklikul tasandil tuleb liikmesriike julgustada hankima võimalikult palju teavet, arendama oma strateegiaid selliste ohtude vastu võitlemiseks ja neid tuleb tugevalt toetada selle teabe vahetamise osas. Komisjoni tuleks teavitada uutest või erinevatest ohtudest või katsetest süsteemi petta.

6.3. Ühenduse tasandil jätkab komisjon olukorraga tutvumist ja uute eeskirjade rakendamist ning koostöö tegemist kõigi liikmesriikide ja tööstusharu huvirühmadega.

(1) ITSEC (Information Technology Security Evaluation Criteria) infotehnoloogia turvalisuse hindamiskriteeriumid 1991, versioon 1.2.

(2) Teadusuuringute Ühiskeskuse tehnilised märkused. „Aruanne digitaalsete” sõidumeerikute vastaste rünnete ja kergesõidukitesse paigaldatud adapterite kasutuselevõtuga seotud riskide kohta („Report on the attacks to security of the digital tachograph and on the risk associated with the introduction of adaptors to be fitted into light vehicles”). Piiratud tiraaž liikmesriikide riskijuhtidele (29. november 2007).

(3) Taotluse saatmiseks teistele kaarte väljastavatele asutustele tuleks kasutada TACHONETi.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 21

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	52. köide 24. jaanuar 2009

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 67/2009, 23. jaanuar 2009, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 68/2009, 23. jaanuar 2009, millega kohandatakse üheksandat korda tehnika arenguga nõukogu määrust (EMÜ) nr 3821/85 maanteevedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ( 1 )	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 69/2009, 23. jaanuar 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi (IFRS) 1 ning rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) 27 muudatustega ( 1 )	10
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 70/2009, 23. jaanuar 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) edasiarendustega ( 1 )	16
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 71/2009, 23. jaanuar 2009, millega määratakse kindlaks 2008/2009. turustusaasta teisel etapil sekkumiseks saadaoleva maisi kogus	38
		DIREKTIIVID
	*	Komisjoni direktiiv 2009/4/EÜ, 23. jaanuar 2009, mis käsitleb sõidumeerikute andmete võltsimise vältimiseks ja tuvastamiseks võetavaid vastumeetmeid ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/22/EÜ, mis käsitleb nõukogu määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ ( 1 )	39

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	138,6
	JO	78,3
	MA	47,6
	TN	139,0
	TR	95,7
	ZZ	99,8
0707 00 05	JO	155,5
	MA	106,1
	TR	158,1
	ZZ	139,9
0709 90 70	MA	172,9
	TR	154,7
	ZZ	163,8
0709 90 80	EG	88,5
0709 90 80	ZZ	88,5
0805 10 20	EG	47,3
	IL	56,2
	MA	63,9
	TN	61,5
	TR	68,6
	ZZ	59,5
0805 20 10	MA	90,3
	TR	54,0
	ZZ	72,2
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	CN	62,7
	EG	88,5
	IL	78,9
	JM	52,8
	PK	44,1
	TR	76,8
	ZZ	67,3
0805 50 10	EG	52,5
	MA	67,1
	TR	63,6
	ZZ	61,1
0808 10 80	CN	81,4
	MK	32,6
	US	106,2
	ZZ	73,4
0808 20 50	CN	52,5
	TR	99,0
	US	104,9
	ZZ	85,5

Euroopa Keskpank	8,0000 %
Nationale Bank van Belgiё/Banque Nationale de Belgique	3,1975 %
Deutsche Bundesbank	24,9630 %
Central Bank and Financial Services Authority of Ireland	1,4640 %
Bank of Greece	2,5900 %
Banco de España	10,9465 %
Banque de France	18,7465 %
Banca d’Italia	16,4730 %
Central Bank of Cyprus	0,1805 %
Banque centrale du Luxembourg	0,2305 %
Bank Ċentrali ta’ Malta/Central Bank of Malta	0,0835 %
De Nederlandsche Bank	5,2575 %
Oesterreichische Nationalbank	2,5595 %
Banco de Portugal	2,3075 %
Banka Slovenije	0,4335 %
Národná banka Slovenska	0,9140 %
Suomen Pankki	1,6530 %
Kokku	100,0000 %

Osalev RKP	EKP-le üle kantud välisvaluutareserviga samaväärne nõue 31. detsembril 2008 (eurot)	EKP-le üle kantud välisvaluutareserviga samaväärne nõue alates 1. jaanuarist 2009 (eurot)	Ülekande summa (eurot)
Nationale Bank van België/Banque Nationale de Belgique	1 423 341 995,63	1 397 303 846,77	–26 038 148,86
Deutsche Bundesbank	11 821 492 401,85	10 909 120 274,33	– 912 372 127,52
Central Bank and Financial Services Authority of Ireland	511 833 965,97	639 835 662,35	+ 128 001 696,38
Bank of Greece	1 046 595 328,50	1 131 910 590,58	+85 315 262,08
Banco de España	4 349 177 350,90	4 783 645 755,10	+ 434 468 404,20
Banque de France	8 288 138 644,21	8 192 338 994,75	–95 799 649,46
Banca d’Italia	7 217 924 640,86	7 198 856 881,40	–19 067 759,46
Central Bank of Cyprus	71 950 548,51	78 863 331,39	+6 912 782,88
Banque centrale du Luxembourg	90 730 275,34	100 638 597,47	+9 908 322,13
Central Bank of Malta	35 831 257,94	36 407 323,18	+ 576 065,24
De Nederlandsche Bank	2 243 025 225,99	2 297 463 391,20	+54 438 165,21
Oesterreichische Nationalbank	1 161 289 917,84	1 118 545 877,01	–42 744 040,83
Banco de Portugal	987 203 002,23	1 008 344 596,55	+21 141 594,32
Banka Slovenije	183 995 237,74	189 410 251,00	+5 415 013,26
Národná banka Slovenska	0	399 443 637,59 (1)	+ 399 443 637,59
Suomen Pankki	717 086 011,07	722 328 204,76	+5 242 193,69
Kokku (2)	40 149 615 804,58	40 204 457 215,43	54 841 410,85

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Nõukogu ja komisjon
	2009/50/EÜ, Euratom
*	Nõukogu ja komisjoni otsus, 18. detsember 2008, ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Usbekistani Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokolli sõlmimise kohta, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga	41
	Komisjon
	2009/51/EÜ
*	Komisjoni otsus, 15. detsember 2008, millega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 2037/2000 määratakse kindlaks kontrollitavate ainete impordikvoodid ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2009 (teatavaks tehtud numbri K(2008) 8100 all)	43
	2009/52/EÜ
*	Komisjoni otsus 18. detsember 2008, oluliseks kasutuseks lubatud kontrollitavate ainete koguste jaotamise kohta ühenduses 2009. aastal vastavalt osoonikihti kahandavaid aineid käsitlevale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 2037/2000 (teatavaks tehtud numbri K(2008) 8398 all)	53
	Euroopa Keskpank
	2009/53/EÜ
*	Euroopa Keskpanga otsus, 12. detsember 2008, riikide keskpankade protsentuaalsete osade kohta Euroopa Keskpanga kapitali märkimise aluses (EKP/2008/23)	66
	2009/54/EÜ
*	Euroopa Keskpanga otsus, 12. detsember 2008, millega kehtestatakse meetmed Euroopa Keskpanga kapitali sissemaksmiseks osalevate riikide keskpankade poolt (EKP/2008/24)	69
	2009/55/EÜ
*	Euroopa Keskpanga otsus, 12. detsember 2008, millega kehtestatakse tingimused Euroopa Keskpanga kapitaliosade ülekanneteks riikide keskpankade vahel ja sissemakstud kapitali korrigeerimiseks (EKP/2008/25)	71
	2009/56/EÜ
*	Euroopa Keskpanga otsus, 12. detsember 2008, millega muudetakse otsust EKP/2001/15 euro pangatähtede emiteerimise kohta (EKP/2008/26)	75
	2009/57/EÜ
*	Euroopa Keskpanga otsus, 12. detsember 2008, millega kehtestatakse meetmed Euroopa Keskpanga akumuleeritud omakapitali sissemaksmiseks ja riikide keskpankade ülekantud välisvaluutareservidega samaväärsete nõuete korrigeerimiseks (EKP/2008/27)	77
	2009/58/EÜ
*	Euroopa Keskpanga otsus, 15. detsember 2008, millega kehtestatakse meetmed Euroopa Keskpanga kapitali sissemaksmiseks mitteosalevate riikide keskpankade poolt (EKP/2008/28)	81
	2009/59/EÜ
*	Euroopa Keskpanga otsus, 31. detsember 2008, kapitali sissemaksmise, välisvaluutareservide ülekande ja sissemakse kohta Euroopa Keskpanga reservidesse ja eraldistesse Slovakkia keskpanga poolt (EKP/2008/33)	83
	SOOVITUSED
	Komisjon
	2009/60/EÜ
*	Komisjoni soovitus, 23. jaanuar 2009, suunised teel ja pädevates töökodades sõidumeerikute kontrollimise heade tavade kohta (teatavaks tehtud numbri K(2009) 108 all) ( 1 )	87

—	Nationale Bank van Belgiė/Banque Nationale de Belgique	2,4256 %
—	Българска народна банка (Bulgaaria keskpank)	0,8686 %
—	Česká národní banka	1,4472 %
—	Danmarks Nationalbank	1,4835 %
—	Deutsche Bundesbank	18,9373 %
—	Eesti Pank	0,1790 %
—	Central Bank and Financial Services Authority of Ireland	1,1107 %
—	Bank of Greece	1,9649 %
—	Banco de España	8,3040 %
—	Banque de France	14,2212 %
—	Banca d’Italia	12,4966 %
—	Central Bank of Cyprus	0,1369 %
—	Latvijas Banka	0,2837 %
—	Lietuvos bankas	0,4256 %
—	Banque centrale du Luxembourg	0,1747 %
—	Magyar Nemzeti Bank	1,3856 %
—	Bank Ċentrali ta’ Malta/Central Bank of Malta	0,0632 %
—	De Nederlandsche Bank	3,9882 %
—	Oesterreichische Nationalbank	1,9417 %
—	Narodowy Bank Polski	4,8954 %
—	Banco de Portugal	1,7504 %
—	Banca Națională a României	2,4645 %
—	Banka Slovenije	0,3288 %
—	Národná banka Slovenska	0,6934 %
—	Suomen Pankki	1,2539 %
—	Sveriges Riksbank	2,2582 %
—	Bank of England	14,5172 %

Osalev RKP	(eurot)
Nationale Bank van België/Banque Nationale de Belgique	139 730 384,68
Deutsche Bundesbank	1 090 912 027,43
Central Bank and Financial Services Authority of Ireland	63 983 566,24
Bank of Greece	113 191 059,06
Banco de España	478 364 575,51
Banque de France	819 233 899,48
Banca d’Italia	719 885 688,14
Central Bank of Cyprus	7 886 333,14
Banque centrale du Luxembourg	10 063 859,75
Central Bank of Malta	3 640 732,32
De Nederlandsche Bank	229 746 339,12
Oesterreichische Nationalbank	111 854 587,70
Banco de Portugal	100 834 459,65
Banka Slovenije	18 941 025,10
Národná banka Slovenska	39 944 363,76
Suomen Pankki	72 232 820,48

USA dollarites väärtpaberite ja sularaha summa eurodes	Kulla vastav summa eurodes	Summa eurodes kokku
376 623 232,58	66 462 923,40	443 086 155,98