ISSN 1725-5082

doi:10.3000/17255082.L_2009.214.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 214
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

52. köide
19. august 2009

Sisukord

 

I   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 753/2009, 27. juuli 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 43/2009 seoses teatavate kalavarude püügivõimaluste ja nendega seotud tingimustega

1

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 754/2009, 27. juuli 2009, millega jäetakse teatavad laevarühmad välja määruse (EÜ) nr 1324/2008 III peatükis sätestatud püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisalast

16

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 755/2009, 18. august 2009, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

18

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 756/2009, 17. august 2009, millega Portugali lipu all sõitvatel laevadel keelatakse süvamere hai püük V, VI, VII, VIII ja IX püügipiirkonnas (ühenduse veed ning veed, mis ei kuulu kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla)

20

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 757/2009, 18. august 2009, millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 1189/2008, milles sätestatakse Horvaatiast, Bosnia ja Hertsegoviinast, endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist, Serbiast, Kosovost ja Montenegrost pärit baby-beef-toodete tariifikvootide üksikasjalikud rakenduseeskirjad 2009. aastal

22

 

 

DIREKTIIVID

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/63/EÜ, 13. juuli 2009, põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite teatavate osade ja omaduste kohta (kodifitseeritud versioon) ( 1 )

23

 

 

II   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

OTSUSED

 

 

Nõukogu

 

 

2009/618/EÜ

 

*

Nõukogu otsus, 27. juuli 2009, millega lõpetatakse Cotonou lepingu artikli 96 kohane nõupidamine Guinea Vabariigiga

34

 

 

III   Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid

 

 

EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID

 

 

2009/619/ÜVJP

 

*

Poliitika- ja julgeolekukomitee otsus EUMM Georgia/1/2009, 31. juuli 2009, millega pikendatakse Gruusias läbiviidava Euroopa Liidu järelevalvemissiooni (EUMM Georgia) juhi volitusi

40

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

MÄÄRUSED

19.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 214/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 753/2009,

27. juuli 2009,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 43/2009 seoses teatavate kalavarude püügivõimaluste ja nendega seotud tingimustega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (1), eriti selle artiklit 20,

võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1342/2008, millega kehtestatakse tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kava (2), eriti selle artiklit 12,

võttes arvesse nõukogu 6. aprilli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 302/2009, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava (3), eriti selle artikli 9 lõikeid 3, 4, 5, 7, 8, 9 ja 10,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 43/2009 (4) on 2009. aastaks kindlaks määratud teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning lisatingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ja ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes.

(2)

Määruse (EÜ) nr 43/2009 IIA lisas on sätestatud eeskirjad püügikoormuse korraldamiseks määrusega (EÜ) nr 1342/2008 kehtestatud pikaajalise tursavarude majandamise kava raames ning kõnealuse lisa 1. liites on kindlaks määratud maksimaalne lubatud püügikoormus kilovatt-püügipäevades, mida iga liikmesriik võib kasutada asjaomastes piirkondades ja asjaomaste püügivahendite rühmade puhul. Võttes arvesse nõukogu määrust (EÜ) nr 754/2009, millega jäetakse teatavad laevarühmad välja määruse (EÜ) nr 1342/2008 III peatükis sätestatud püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisalast (5), on vaja kohandada määruse (EÜ) nr 43/2009 IIA lisa 1. liites sätestatud maksimaalset lubatud püügikoormust, vähendades Hispaania osa 590 583 kW-päeva võrra püügikoormuse rühmas TR1 geograafilises piirkonnas d ning Rootsi osa 148 118 kW-päeva võrra püügikoormuse rühmas TR2 geograafilises piirkonnas a ja 705 625 kW-päeva võrra püügikoormuse rühmas TR2 geograafilises piirkonnas b. Pidades silmas määruse EÜ nr 754/2009 kohaldamist tagasiulatuvalt alates 1. veebruarist 2009, tuleks kõnealuseid kohandusi kohaldada samast kuupäevast.

(3)

Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava käsitleva määruse (EÜ) nr 302/2009 artikli 9 kohaselt peab nõukogu kindlaks määrama ja liikmesriikide vahel ära jagama nende söödalaevade või veoõngelaevade maksimaalse arvu, kellel lubatakse aktiivselt püüda harilikku tuuni Atlandi ookeanis; nende laevade maksimaalse arvu, kellel lubatakse aktiivselt püüda kasvatamise eesmärgil harilikku tuuni Aadria meres; ning nende söödalaevade, õngepüügilaevade või käsiõngejadadega laevade maksimaalse arvu, kellel lubatakse aktiivselt püüda harilikku tuuni Vahemeres. Samuti peab nõukogu otsustama, kuidas jaotada liikmesriikide vahel ühenduse kvoot hariliku tuuni püügiks. Ühenduse alamõõdulise hariliku tuuni kvoot põhineb kvoodil, mis eraldati Euroopa Ühendusele ICCAT soovitusega 08-05, millega muudetakse ICCAT soovitust kehtestada mitmeaastane kava hariliku tuuni varude taastamiseks Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres.

(4)

Selleks et koguda rohkem teaduslikku teavet tavalise hiilgevähi kohta, kes on Antarktika mereökosüsteemi jaoks oluline liik, on asjakohane rakendada Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni (CCAMLR) alusel loodud Antarktika vete elusressursside kaitse teaduskomitee hiljutisi arvukaid soovitusi, mida korrati ka teaduskomitee 2008. aasta koosolekul, et ühenduse õigusega tagada vaatlejate 100 % olemasolu CCAMLRi konventsioonialas seoses hiilgevähi püügiga.

(5)

Norraga sõlmitud kalanduskokkuleppega seoses on ühendusele kättesaadavaks tehtud täiendav 750 tonni suurune tursakogus ICES I ja II püügipiirkonna Norra vetes.

(6)

Ühenduse õiguses tuleks rakendada ettepanek, mille tegid Euroopa Ühenduse, Fääri saarte, Gröönimaa, Islandi, Norra ja Venemaa Föderatsiooni esindajad Londonis 9.–11. veebruarini 2009 toimunud kohtumisel seoses meriahvena püügi haldamisega 2009. aastal Irmingeri meres ja sellega piirnevates vetes Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (NEAFC) konventsiooni alas ning milles NEAFC konventsiooni osalised seejärel kokku leppisid. Kuna kõnealust kokkulepet kohaldatakse kogu 2009. aasta suhtes, tuleks püügivõimalusi kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2009.

(7)

EÜ ja Gröönimaa ühiskomitee 25. novembril 2008 Kopenhaagenis toimunud koosoleku järeldused, milles käsitletakse ühenduse osa meriahvena püügis ICES V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa vetes, tuleks rakendada ühenduse õiguses. Kuna Gröönimaaga kokku lepitud korraldus on seotud NEAFC kokkuleppega meriahvena püügi kohta Irmingeri meres ja sellega piirnevates vetes, tuleks EÜ ja Gröönimaa ühiskomitee koosoleku järelduste rakendamiseks vastu võetud meetmeid samuti kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2009.

(8)

Süvalesta lubatud kogupüük (TAC) IIa ja IV püügipiirkonna EÜ vetes, VI püügipiirkonna EÜ ja rahvusvahelistes vetes, makrelli lubatud kogupüük VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas, Vb püügipiirkonna EÜ vetes ning IIa, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes ning stauriidi lubatud kogupüük VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas, Vb püügipiirkonna EÜ vetes ning XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes peaks valearuannete esitamise vältimiseks hõlmama mõlemad, nii Vb EÜ veed kui ka rahvusvahelised veed. Seepärast tuleks vastavalt muuta kõnealuste lubatud kogupüükide majandamispiirkondi.

(9)

Tursa, kilttursa, põhjaatlandi süsika ja merlangi noorisendite kaitseks tuleks kehtestada püügipiirkondade reaalajas sulgemise süsteem Põhjameres ja Skagerrakis, kooskõlas Euroopa Ühenduse ja Norra vahel toimunud konsultatsioonide lõppotsuste protokolliga, mis lepiti kokku 3. juulil 2009 Londonis.

(10)

Selle tagamiseks, et norra salehomaari püügi suhtes ning traalidega, põhjanootadega või samalaadste püügivahenditega püügi suhtes kehtestatud erandite geograafiline ulatus oleks sama, on vaja korrigeerida sätteid, mis käsitlevad tursa-, kilttursa- ja merlangipüügile ICES VI püügipiirkonnas kehtestatud piiranguid.

(11)

Ühenduse õiguses tuleks rakendada ettepanek, mille tegid NEAFC konventsiooni osaliste delegatsioonide juhid (Taani seoses Fääri saarte ja Gröönimaaga, Euroopa Ühendus, Island, Norra ja Venemaa Föderatsioon) 24.–27. märtsini 2009 Londonis toimunud kohtumisel seoses ohualtide mereökosüsteemide kaitsega märkimisväärse kahjuliku mõju eest NEAFC konventsiooni alas ning milles NEAFC konventsiooni osalised seejärel kokku leppisid.

(12)

Selleks et tagada kolmandate riikide kalalaevade poolt ühenduse vetes püütud makrelli saagi õige arvestamine, tuleb kehtestada tugevdatud kontrollisätted selliste laevade kohta. Võttes arvesse makrelli varude jaotust, st esinemist peamiselt Ühendkuningriigi vetes, on asjakohane, et kolmandate riikide kalalaevad edastavad oma püügiaruanded Ühendkuningriigi kalapüügi seirekeskusele Edinburghis.

(13)

Selleks et tagada kindlus asjaomaste kalurite jaoks ja võimaldada neil planeerida oma käesoleva püügihooaja tegevust niipea kui võimalik, on äärmiselt oluline teha erand Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa ühenduste asutamislepingule lisatud protokolli (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) I jaotise artiklis 3 osutatud kuuenädalasest ajavahemikust.

(14)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 43/2009 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 43/2009 muutmine

Määrust (EÜ) nr 43/2009 muudetakse järgmiselt.

1.

Lisatakse VIIIa peatükk:

„VIIIa   PEATÜKK

NEAFC KONVENTSIOONI PIIRKONNAS ÜHENDUSE VÕI KOLMANDA RIIGI KALALAEVADE POOLT PÜÜTUD JA PÄRAST SEDA KÜLMUTATUD KALA MÄRGISTAMINE

Artikkel 39a

Külmutatud kala märgistamine

Kui NEAFC konventsiooni piirkonnas püütud kala külmutatakse, tuleb see varustada selgelt loetava märgise või pitseriga. Märgisel või pitseril, mis kantakse igale külmutatud kala kastile või pakile, esitatakse järgmised andmed: kalaliik, toote valmistamise kuupäev, ICES alapiirkond ja rajoon, kust saak püüti, ja kala püüdnud laeva nimi.”;

2.

Artiklile 48 lisatakse lõige 1a:

„1a.   Iga laeva pardal, mis osaleb artiklis 49 osutatud tavalise hiilgevähi püügis, on kogu püügiperioodi jooksul vähemalt üks teadusvaatleja, kes on määratud CCAMLRi rahvusvahelise teadusvaatluste kava kohaselt või vastab kõnealuse kava raames esitatavatele nõuetele.”

3.

Artikli 50 lõige 4 jäetakse välja.

4.

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 91a

Atlandi ookeani idaosas harilikku tuuni püüdvate laevade maksimaalne arv

Atlandi ookeani idaosas aktiivselt harilikku tuuni (suurus vahemikus 8 kg või 75 cm ja 30 kg või 115 cm) püüdvate, püügiluba omavate ühenduse söödalaevade ja veoõngelaevade maksimaalne arv ja jaotus liikmesriikide vahel on kindlaks määratud järgmiselt:

Hispaania

63

Prantsusmaa

44

EÜ

107

Artikkel 91b

Hariliku tuuni püügi piirnormid Atlandi ookeani idaosas

1.   ID lisas sätestatud püügi piirnormide piires määratakse artiklis 91a osutatud, püügiluba omavate ühenduse laevade suhtes kohaldatavad hariliku tuuni (vahemikus 8 kg või 75 cm ja 30 kg või 115 cm) püügi piirnormid ja nende jaotus (tonnides) liikmesriikide vahel kindlaks järgmiselt:

Hispaania

599,3

Prantsusmaa

269,3

EÜ (6)

868,6

2.   Lõikes 1 sätestatud püügi piirnormide piires määratakse artiklis 91a osutatud, püügiluba omavate ühenduse laevade hulka kuuluvate alla 17 m pikkuste söödalaevade suhtes kohaldatavad hariliku tuuni (kaal vähemalt 6,4 kg või pikkus vähemalt 70 cm) püügi piirnormid ja nende jaotus (tonnides) liikmesriikide vahel kindlaks järgmiselt:

Prantsusmaa

45 (7)

EÜ

45

Artikkel 91c

Vahemeres harilikku tuuni püüdvate laevade maksimaalne arv ühenduse rannalähedase püügi puhul

Vahemeres aktiivselt harilikku tuuni (suurus vahemikus 8 kg või 75 cm ja 30 kg või 115 cm) püüdvate, püügiluba omavate ühenduse rannalähedase püügi laevade maksimaalne arv ja jaotus liikmesriikide vahel määratakse kindlaks järgmiselt:

Hispaania

139

Prantsusmaa

86

Itaalia

35

Küpros

25

Malta

89

EÜ

374

Artikkel 91d

Ühenduse rannalähedase püügi puhul Vahemeres kohaldatavad hariliku tuuni püügi piirnormid

ID lisas sätestatud püügi piirnormide piires määratakse Vahemeres söödalaevade, õngepüügilaevade ja käsiõngejadadega laevadega värsket kala püüdvate artiklis 91c osutatud laevade suhtes hariliku tuuni (vahemikus 8–30 kg) ühenduse rannalähedase püügi piirnormid ja nende jaotus (tonnides) liikmesriikide vahel kindlaks järgmiselt:

Hispaania

82,3

Prantsusmaa

71,8

Itaalia

63,5

Küpros

2,3

Malta

5,3

EÜ (6)

225,2

Artikkel 91e

Kasvatamise eesmärgil Aadria merest harilikku tuuni püüdvate laevade maksimaalne arv

Kasvatamise eesmärgil Aadria merest aktiivselt harilikku tuuni (suurus vahemikus 8 kg või 75 cm ja 30 kg või 115 cm) püüdvate, püügiluba omavate ühenduse laevade maksimaalne arv ja jaotus liikmesriikide vahel määratakse kindlaks järgmiselt:

Itaalia

68

EÜ

68

Artikkel 91f

Kasvatamise eesmärgil Aadria merest püütava hariliku tuuni püügi piirnormid

ID lisas sätestatud püügi piirnormide piires määratakse kasvatamise eesmärgil Aadria merest hariliku tuuni (vahemikus 8–30 kg) püüdvate artiklis 91e osutatud ühenduse laevade püügi piirnormid ja nende jaotus (tonnides) liikmesriikide vahel kindlaks järgmiselt:

Itaalia

63,5

EÜ

63,5

5.

IA lisa muudetakse järgmiselt.

a)

Kanne, milles käsitletakse süvalesta püüki IIa ja IV püügipiirkonna EÜ vetes, VI püügipiirkonna EÜ ja rahvusvahelistes vetes, asendatakse järgmisega:

„Liik

:

Süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Püügipiirkond

:

IIa ja IV piirkonna EÜ veed; Vb ja VI püügipiirkonna EÜ ja rahvusvahelised veed (GHL/2A-C46)

Taani

4

Analüütiline TAC

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

Saksamaa

7

Eesti

4

Hispaania

4

Prantsusmaa

69

Iirimaa

4

Leedu

4

Poola

4

Ühendkuningriik

270

EÜ

720 (8)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

b)

Kanne, milles käsitletakse makrellipüüki ICES VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas, Vb püügipiirkonna EÜ vetes, IIa, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes, asendatakse järgmisega:

„Liik

:

Makrell

Scomber scombrus

Püügipiirkond

:

VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkond; Vb püügipiirkonna EÜ ja rahvusvahelised veed; IIa, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(MAC/2CX14-)

Saksamaa

19 821

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

Hispaania

20

Eesti

165

Prantsusmaa

13 216

Iirimaa

66 070

Läti

122

Leedu

122

Madalmaad

28 905

Poola

1 396

Ühendkuningriik

181 694

EÜ

311 531

Norra

12 300 (9)

Fääri saared

4 798 (10)

Lubatud kogupüük (TAC)

511 287 (11)

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid ja püüda võib ainult ajavahemikel 1. jaanuarist 15. veebruarini ja 1. oktoobrist 31. detsembrini.

 

IVa püügipiirkonna EÜ veed (MAC/*04 A-C)

Saksamaa

5 981

Prantsusmaa

3 988

Iirimaa

19 938

Madalmaad

8 723

Ühendkuningriik

54 829

EÜ

93 459”

c)

Kanne, milles käsitletakse stauriidipüüki ICES VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas, Vb püügipiirkonna EÜ vetes, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes, asendatakse järgmisega:

„Liik

:

Stauriidid

Trachurus spp.

Püügipiirkond

:

VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkond; Vb püügipiirkonna EÜ ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(JAX/578/14)

Taani

15 056

Analüütiline TAC

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

Saksamaa

12 035

Hispaania

16 435

Prantsusmaa

7 952

Iirimaa

39 179

Madalmaad

57 415

Portugal

1 591

Ühendkuningriik

16 276

EÜ

165 939

Fääri saared

4 061 (12)

Lubatud kogupüük (TAC)

170 000

6.

IB lisa muudetakse järgmiselt:

a)

Kanne, milles käsitletakse tursapüüki I ja II püügipiirkonna Norra vetes, asendatakse järgmisega:

„Liik

:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond

:

I ja II püügipiirkonna Norra veed

(COD/1N2AB.)

Saksamaa

2 425

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

Kreeka

301

Hispaania

2 706

Iirimaa

301

Prantsusmaa

2 226

Portugal

2 706

Ühendkuningriik

9 410

EÜ

20 074

Lubatud kogupüük (TAC)

525 000”

b)

Kanne, milles käsitletakse meriahvena püüki ICES V püügipiirkonna EÜ ja rahvusvahelistes vetes ning ICES XII ja XIV püügipiirkonna EÜ vetes, asendatakse järgmisega:

„Liik

:

Meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond

:

V püügipiirkonna EÜ ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(RED/51214.)

Eesti

210

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

Saksamaa

4 266

Hispaania

749

Prantsusmaa

398

Iirimaa

1

Läti

76

Madalmaad

2

Poola

384

Portugal

896

Ühendkuningriik

10

EÜ

6 992 (13)

Lubatud kogupüük (TAC)

46

c)

Kanne, milles käsitletakse meriahvena püüki ICES V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa vetes, asendatakse järgmisega:

„Liik

:

Meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond

:

V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

(RED/514GRN)

Saksamaa

4 742 (14)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

Prantsusmaa

24 (14)

Ühendkuningriik

33 (14)

EÜ

8 000 (14)  (15)  (16)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

7.

IIA lisa 1. liidet muudetakse järgmiselt:

a)

Tabelis a asendatakse Rootsit käsitlev veerg järgmisega:

„SE

16 609

739 281

55 853

0

0

13 155

22 130

25 339”

b)

Tabelis b asendatakse Rootsit käsitlev veerg järgmisega:

„SE

286 779

830 400

263 772

0

0

80 781

53 078

110 468”

c)

Tabelis d asendatakse Hispaaniat käsitlev veerg järgmisega:

„ES

0

0

0

0

0

13 836

0

1 402 142”

8.

III lisa muudetakse järgmiselt.

a)

Punktis 5c, 5c.1, 5c.2 ja 5c.3 asendatakse sõnad „Põhjamere, Skagerraki ja La Manche’i idaosa” sõnadega „La Manche’i idaosa”.

b)

Lisatakse punkt 5e:

„5e.   Põhjamere ja Skagerraki püügipiirkondade sulgemine reaalajas

5e.1.

Käesoleva punkti kohaldamisel:

a)

loetakse noorisenditeks järgmisi kalu:

—

tursa isendid pikkusega alla 35 cm;

—

kilttursa isendid pikkusega alla 30 cm;

—

põhjaatlandi süsika isendid pikkusega alla 35 cm;

—

merlangi isendid pikkusega alla 27 cm;

b)

on käivitusläveks see, kui alapunktis a nimetatud nelja liigi kogupüügi kaalust moodustavad noorisendid 15 %. Kui püügiproovis moodustab tursk kõigi nelja liigi kogupüügist rohkem kui 75 %, on käivitusläveks 10 %.

5e.2.

Liikmesriigid määravad kindlaks piirkonnad, kus on oht, et noorisendite püük ületab sätestatud käivituslävesid.

5e.3.

Punkti 5e.2 kohaselt kindlaks määratud piirkondades viivad liikmesriigid muu hulgas ühiskasutuskavade abil läbi kontrolle, et mõõta, kas noorisendite osakaal ületab käivitustaset. Sel eesmärgil liikmesriigid:

a)

võtavad loomusest tursa, kilttursa, põhjaatlandi süsika ja merlangi proove ja mõõdavad neid kooskõlas käesoleva lisa 7. liitega.

b)

dokumenteerivad iga proovivõtu, koostades käesoleva lisa 8. liites sätestatud proovivõtuaruande, ja saadavad selle rannikuäärsele riigile.

Liikmesriigid võivad paluda, et teised asjaomases piirkonnas kontrolli teostavad riigid võtaksid proove nende eest.

5e.4.

Asjaomane rannikuäärne liikmesriik avaldab oma veebisaidil viivitamata asukoha, kust punkti 5e.3 alapunktis a osutatud proov võeti, proovi võtmise aja ja noorisendite koguse protsendimäärana tursa, kilttursa, põhjaatlandi süsika ja merlangi kogupüügi kaalust. Protsendimäär avaldatakse nii liikide lõikes kui ka nelja liigi kokkuvõttes.

5e.5.

Kui punkti 5e.3 alapunktis a osutatud proov näitab, et noorisendite osakaal ületab käivitustaset, keelab asjaomane rannikuäärne liikmesriik kõnealuses piirkonnas kalapüügi mis tahes muude püügivahenditega peale pelaagiliste traalnootade, seinnootade, triivvõrkude ja taglasõngejadade (millega püütakse heeringat, makrelli, stauriidi), mõrdade ning kammkarbi tragide ja nakkevõrkude.

Suletud püügipiirkond põhineb järgmistel kriteeriumitel:

—

püügipiirkond on määratud 4, 5 või 6 omavahel ühendatud koordinaadiga;

—

sellise püügitegevuse või -tegevuste kese, mille proovid näitavad käivitustaset ületavat noorisendite osakaalu, on suletud püügipiirkonna kese;

—

kui püügipiirkond on suletud ühe proovi põhjal ja jääb asjaomase liikmesriigi jurisdiktsiooni ja suveräänsete õiguste kohastest lähtejoontest kuni 12 miili väljapoole, on selle suuruseks 50 ruutmiili, ning

—

Skagerrakis võib samaaegselt olla suletud kuni kolm püügipiirkonda.

5e.6.

Punktis 5e.5 osutatud keeld:

—

jõustub 12 tundi pärast seda, kui asjaomane liikmesriik on teinud vastava otsuse, ning

—

seda kohaldatakse 21 päeva, pärast mida kaotab kõnealune keeld automaatselt kehtivuse kell 00.00 (UTC).

5e.7.

Erandina punktis 5e.5, kui protsendimäär on pisut üle käivitustaseme või loomust ei saa selle kogusuuruse, saagi koostise või suuruselise koosseisu tõttu pidada representatiivseks, võib rannikuäärne liikmesriik 48 tunni jooksul esialgse proovi võtmisest püüda saada täiendavat teavet, sealhulgas kontrollida täiendavaid loomuseid, enne kui ta teeb punkti 5e.5 kohase otsuse.

5e.8.

Kui suletav püügipiirkond hõlmab piirkondi, mis kuuluvad mõne teise liikmesriigi või kolmanda riigi jurisdiktsiooni ja suveräänsete õiguste alla, teavitab liikmesriik, kes tuvastas käivitustaseme ületamise, viivitamata asjaomaseid naaberliikmesriike ja kolmandaid riike oma järeldustest ja punkti 5e.5 kohaselt tehtud keeldu käsitlevast otsusest. Naaberliikmesriigid sulgevad viivitamata oma osa püügipiirkonnast.

5e.9.

Rannikuäärne liikmesriik:

a)

teeb punkti 5e.5 kohaselt kehtestatud keeldu puudutavad üksikasjad viivitamata kättesaadavaks oma veebisaidil;

b)

teavitab viivitamata ja võimalikult suures ulatuses püügipiirkonna läheduses viibivaid laevu ning

c)

teavitab komisjoni ja selliste teiste liikmesriikide ja kolmandate riikide kalapüügi seirekeskuseid, nagu on osutatud komisjoni 18. detsembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2244/2003 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad laevaseire satelliitsüsteemide kohta) (17) artiklis 3, kelle laevad kõnealuses püügipiirkonnas kalastavad, e-posti teel tema poolt punkti 5e.5 kohaselt kehtestatud keelust. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et nende kalapüügi seirekeskused teavitavad nende lipu all sõitvaid laevu, keda keeld mõjutab.

5e.10.

Taotluse korral esitab asjaomane rannikuäärne liikmesriik komisjonile üksikasjalikud proovivõtuaruanded ja punkti 5e.5 kohaselt tehtud otsuse põhjendused. Kui komisjon leiab, et kõnealune otsus ei ole piisavalt põhjendatud, võib ta taotleda, et liikmesriik otsuse viivitamatult tühistaks või seda muudaks.

c)

Punkti 6.6 lõppu lisatakse järgmine lõik:

„Käesolevat erandit ei kohaldata piirkonnas, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

 

59° 05′ N, 06° 45′ W

 

59° 30′ N, 06° 00′ W

 

59° 40′ N, 05° 00′ W

 

60° 00′ N, 04° 00′ W

 

59° 30′ N, 04° 00′ W

 

59° 05′ N, 06° 45′ W.”;

d)

Lisatakse punkt 9a:

„9a.   Erimeetmed seoses meriahvena püügiga Irmingeri meres ja sellega piirnevates vetes

9a.1.

Käesolevas punktis sätestatud meetmeid kohaldatakse meriahvenate (Sebastes spp.) püügi suhtes ICES V püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes ning ICES XII ja XIV püügipiirkonna EÜ vetes, mis on piiritletud järgmiste koordinaatidega (edaspidi „meriahvena kaitseala”):

Punkt nr

Põhjalaius

Läänepikkus

1

64° 45

28° 30

2

62° 50

25° 45

3

61° 55

26° 45

4

61° 00

26° 30

5

59° 00

30° 00

6

59° 00

34° 00

7

61° 30

34° 00

8

62° 50

36° 00

9

64° 45

28° 30

9a.2.

Lisaks määruse (EÜ) nr 2791/1999 artikli 5 lõike 1 kohaselt nõutavatele andmetele märgib kalalaeva kapten püügipäevikusse iga sisenemise meriahvena kaitsealasse ja sealt lahkumise ning pardal hoitava saagi üldkoguse. Püügipäeviku sissekandes tähistatakse kõnealust piirkonda erikoodiga „RCA”.

9a.3.

Meriahvena kaitsealas kala püüdva laeva kapten edastab määruse (EÜ) nr 2791/1999 artikli 6 lõike 1 punktis a sätestatud püügiaruande iga päev pärast asjaomase kalendripäeva püügitegevuse lõpetamist. Selles märgitakse laeva pardal olev saak, mis on püütud pärast viimast püügiandmete edastamist.

9a.4.

Lisaks määruse (EÜ) nr 2791/1999 artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt nõutavale teabele edastab kalalaeva kapten teabe laeva pardal oleva saagi kohta, mis on püütud pärast viimast püügiandmete edastamist enne meriahvena kaitsealasse sisenemist ja sealt lahkumist.

9a.5.

Punktides 9a.3 ja 9a.4 osutatud aruanded koostatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1085/2000 I lisale. Püügiaruanded meriahvena kaitsealas püütud saagi kohta tähistatakse koodiga „RCA”, mis tähistab asjaomast piirkonda.

9a.6.

Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 39a kohaldamist, peab meriahvena kaitsealas püütud meriahvenat tähistatav märgis või pitser kandma erikoodi „RCA”.

9a.7.

Kala ostjad või valdajad tagavad, et kõik meriahvena kogused, mis on püütud meriahvena kaitsealas ja mida esmakordselt lossitakse või laaditakse ümber ühenduse sadamas, kaalutakse lossimisel või ümberlaadimisel.

9a.8.

Keelatud on kasutada traalnootasid, mille võrgusilma suurus on alla 100 mm.

9a.9.

Meriahvena kaitsealas püütud roogitud ja ilma peata, sealhulgas Jaapani moodi roogitud meriahvena puhul on ümberarvestustegur 1,70.”

e)

Punkt 15.1 asendatakse järgmisega:

„15.1.

Kalapüük põhjatraalide ja passiivpüünistega, sealhulgas seisevvõrkude ja põhjaõngejadadega on keelatud piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

 

Reykjanese aheliku osa:

—

55° 04,5327′ N, 36° 49,0135′ W;

—

55° 05,4804′ N, 35° 58,9784′ W;

—

54° 58,9914′ N, 34° 41,3634′ W;

—

54° 41,1841′ N, 34° 00,0514′ W;

—

54° 00,0′ N, 34° 00,0′ W;

—

53° 54,6406′ N, 34° 49,9842′ W;

—

53° 58,9668′ N, 36° 39,1260′ W;

—

55° 04,5327′ N, 36° 49,0135′ W;

 

Kesk-Atlandi mäestiku (MAR) põhjapoolne piirkond:

—

59° 45′ N, 33° 30′ W;

—

57° 30′ N, 27° 30′ W;

—

56° 45′ N, 28° 30′ W;

—

59° 15′ N, 34° 30′ W;

—

59° 45′ N, 33° 30′ W;

 

Kesk-Atlandi mäestiku (MAR) keskpiirkond (Charlie-Gibbs Fracture zone and Subpolar Frontal Region):

—

53° 30′ N, 38° 00′ W;

—

53° 30′ N, 36° 49′ W;

—

55° 04,5327′ N, 36° 49′ W;

—

54° 58,9914′ N, 34° 41,3634′ W;

—

54° 41,1841′ N, 34° 00′ W;

—

53° 30′ N, 34° 00′ W;

—

53° 30′ N, 30° 00′ W;

—

51° 30′N, 28° 00′W;

—

49° 00′ N, 26° 30′ W;

—

49° 00′ N, 30° 30′ W;

—

51° 30′ N, 32° 00′ W;

—

51° 30′N, 38° 00′ W;

—

53° 30′ N, 38° 00′ W;

 

Kesk-Atlandi mäestiku (MAR) lõunapoolne piirkond:

—

44° 30′ N, 30° 30′ W;

—

44° 30′N, 27° 00′ W;

—

43° 15′ N, 27° 15′ W;

—

43° 15′ N, 31° 00′ W;

—

44° 30′ N, 30° 30′ W;

 

Altairi veealused mäed:

—

45° 00′ N, 34° 35′ W;

—

45° 00′ N, 33° 45′ W;

—

44° 25′ N, 33° 45′ W;

—

44° 25′ N, 34° 35′ W;

—

45° 00′ N, 34° 35′ W;

 

Anti-Altairi veealused mäed:

—

43° 45′ N, 22° 50′ W;

—

43° 45′ N, 22° 05′ W;

—

43° 25′ N, 22° 05′ W;

—

43° 25′ N, 22° 50′ W;

—

43° 45′ N, 22° 50′ W;

 

Hattoni madalik:

—

59° 26′ N, 14° 30′ W;

—

59° 12′ N, 15° 08′ W;

—

59° 01′ N, 17° 00′ W;

—

58° 50′ N, 17° 38′ W;

—

58° 30′ N, 17° 52′ W;

—

58° 30′ N, 18° 22′ W;

—

58° 03′ N, 18° 22′ W;

—

58° 03′ N, 17° 30′ W;

—

57° 55′ N, 17° 30′ W;

—

57° 45′ N, 19° 15′ W;

—

58° 30′ N, 18° 45′ W;

—

58° 47′ N, 18° 37′ W;

—

59° 05′ N, 17° 32′ W;

—

59° 16′ N, 17° 20′ W;

—

59° 22′ N, 16° 50′ W;

—

59° 21′ N, 15° 40′ W;

 

Loode-Rockalli madalik:

—

57° 00′ N, 14° 53′ W;

—

57° 37′ N, 14° 42′ W;

—

57° 55′ N, 14° 24′ W;

—

58° 15′ N, 13° 50′ W;

—

57° 57′ N, 13° 09′ W;

—

57° 50′ N, 13° 14′ W;

—

57° 57′ N, 13° 45′ W;

—

57° 49′ N, 14° 06′ W;

—

57° 29′ N, 14° 19′ W;

—

57° 22′ N, 14° 19′ W;

—

57° 00′ N, 14° 34′ W;

—

56° 56′ N, 14° 36′ W;

—

56° 56′ N, 14° 51′ W;,

—

57° 00′ N, 14° 53′ W;

 

Edela-Rockalli madalik (Empress of Britain Bank):

—

56° 24′ N, 15° 37′ W;

—

56° 21′ N, 14° 58′ W;

—

56° 04′ N, 15° 10′ W;

—

55° 51′ N, 15° 37′ W;

—

56° 10′ N, 15° 52′ W;

—

56° 24′ N, 15° 37′ W;

 

Logachevi veealune mägi:

—

55° 17′ N 16° 10′ W;

—

55° 33′ N 16° 16′ W;

—

55° 50′ N 15° 15′ W;

—

55° 58′ N 15° 05′ W;

—

55° 54′ N 14° 55′ W;

—

55° 45′ N 15° 12′ W;

—

55° 34′ N 15° 07′ W;

—

55° 17′ N 16° 10′ W;

 

Lääne-Rockalli veealune mägi:

—

57° 20′ N, 16° 30′ W;

—

57° 05′ N, 15° 58′ W;

—

56° 21′ N, 17° 17′ W;

—

56° 40′ N, 17° 50′ W;

—

57° 20′ N, 16° 30′ W.”

f)

Lisatakse punkt 19a:

„19a.   EÜ vetes makrelli püüdvatele kolmanda riigi laevadele kehtestatud tingimused

EÜ vetes makrelli püüda kavatsevate kolmanda riigi laevade suhtes kohaldatakse järgmisi sätteid:

a)

Laev võib alustada püügireisi alles pärast seda, kui on saanud asjaomase rannikuäärse liikmesriigi pädeva asutuse loa. Selline laev siseneb EÜ vetesse üksnes pärast seda, kui on läbinud ühe järgmistest kontrollipiirkondadest:

—

ICES ruut 48E2 VIa rajoonis;

—

ICES ruut 50F1 IVa rajoonis;

—

ICES ruut 46F1 IVa rajoonis.

EÜ vetesse sisenemisel võtab kalalaeva kapten vähemalt neli tundi enne ühte nimetatud kontrollipiirkonda sisenemist ühendust Ühendkuningriigi kalapüügi seirekeskusega Edinburghis, saates e-kirja aadressil ukfcc@scotland.gsi.gov.uk või helistades telefonil +44 1312719700.

Teatises täpsustatakse laeva nimi, rahvusvaheline raadiokutsung ning pardatähis ja -number (PLN), pardal oleva saagi kogus liikide kaupa ning kontrollipiirkond, mille kaudu laev EÜ vetesse siseneb. Laev ei alusta püüki enne, kui ta ei ole saanud kinnitust teatise kättesaamise kohta ega juhiseid selle kohta, kas laeva kaptenilt nõutakse laeva esitamist kontrolliks. Igal kinnitusel teatise kättesaamise kohta on individuaalne loanumber, mille laeva kapten säilitab kuni püügireisi lõpuni.

b)

Laev, mis siseneb EÜ vetesse ilma saagita pardal, vabastatakse punktis a sätestatud nõuetest.

c)

Püügireis loetakse lõppenuks, kui laev lahkub EÜ vetest või siseneb mõnda ühenduse sadamasse, kus kogu tema saak lossitakse.

Laev lahkub EÜ vetest üksnes pärast seda, kui on läbinud ühe kontrollipiirkondadest.

EÜ vetest lahkumisel teavitab kalalaeva kapten kalapüügi seirekeskust Edinburghis laeva ühte eespool nimetatud kontrollipiirkonda sisenemisest vähemalt kaks tundi ette, saates e-kirja või helistades vastavalt punktis a sätestatule.

Teatises täpsustatakse laeva nimi, rahvusvaheline raadiokutsung ning pardatähis ja -number (PLN), pardal oleva saagi kogus liikide kaupa ning kontrollipiirkond, mida laev kavatseb läbida. Laev ei lahku kontrollipiirkonnast enne, kui ta ei ole saanud kinnitust teatise kättesaamise kohta ega juhiseid selle kohta, kas laeva kaptenilt nõutakse laeva esitamist kontrolliks. Igal kinnitusel teatise kättesaamise kohta on individuaalne loanumber, mille laeva kapten säilitab kuni laeva EÜ vetest lahkumiseni.”;

d)

III lisale lisatakse järgmised liited:

„III lisa 7. liide

Proovivõtu metodoloogia

Proovid võetakse ja neid mõõdetakse kooskõlas järgmiste sätetega.

—

Proovid tuleks võtta ja neid tuleks mõõta tihedas koostöös kalalaeva kapteni ja laevaperega. Neid tuleks innustada protsessis osalema. Neid tuleks samuti julgustada jagama igasugust teavet, mis võib olla asjakohane suletud püügipiirkonna piiritlemise aspektist.

—

Hinnatakse loomuse kogusaaki.

—

Kui hinnanguliselt on ühes loomuses vähemalt 300 kg turska, kiltturska, põhjaatlandi süsikat ja merlangi, võetakse proov.

—

Proovi minimaalne suurus on 200 kg turska, kiltturska, põhjaatlandi süsikat ja merlangi.

—

Proov tuleb võtta selliselt, et see kajastab saagi koostist kõnealuse nelja liigi osas.

—

Kui see on saagi suurust arvestades asjakohane, tuleks proov võtta saagi algus-, kesk- ja lõpposast.

—

Noorisendite kogus arvutatakse protsendina liikide kaupa ja kõigi nelja liigi kokkuvõttes.

—

Nõuetekohane proovivõtuaruanne koostatakse kohe pärast proovi mõõtmist. Seejärel saadetakse aruanne rannikuäärsele riigile.”

„III lisa 8. liide

Image

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 1 lõiget 6 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009, artikli 1 lõiget 7 kohaldatakse alates 1. veebruarist 2009 ja artikli 1 lõike 8 punkte a, b, f ja g kohaldatakse alates 1. septembrist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. juuli 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

C. BILDT

(1)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(2)  ELT L 348, 24.12.2008, lk 20.

(3)  ELT L 96, 15.4.2009, lk 1.

(4)  ELT L 22, 26.1.2009, lk 1.

(5)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 16.

(6)  Ühenduse püügi piirnormid põhinevad ühenduse kvoodil, mis eraldati Euroopa Ühendusele ICCAT soovitusega 08-05, millega muudetakse ICCAT soovitust kehtestada mitmeaastane kava hariliku tuuni varude taastamiseks Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres.

(7)  Komisjon võib kõnealuse koguse Prantsusmaa taotluse korral läbi vaadata ja suurendada kuni 100 tonnini vastavalt ICCAT soovitusele 08-05.”

(8)  Sellest 350 tonni on eraldatud Norrale ning seda võib püüda ICES IIa ja VI püügipiirkonna EÜ vetes. ICES VI püügipiirkonnas võib nimetatud kogust püüda vaid õngejadadega.”

(9)  Võib püüda üksnes ICES IIa, VIa (põhja pool 56°30′ N), IVa, VIId, VIIe, VIIf ja VIIh püügipiirkonnas.

(10)  Võib püüda ICES IVa püügipiirkonna EÜ vetes põhja pool 59° N ajavahemikel 1. jaanuarist 15. veebruarini ja 1. oktoobrist 31. detsembrini. Fääri saarte oma kvoodist võib püüda 3 982 tonni ICES VIa püügipiirkonnas põhja pool 56°30′ N aasta läbi.

(11)  EÜ, Norra ja Fääri saarte poolt põhjapiirkonna puhul kokkulepitud TAC.

Eritingimused

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid ja püüda võib ainult ajavahemikel 1. jaanuarist 15. veebruarini ja 1. oktoobrist 31. detsembrini.

 

IVa püügipiirkonna EÜ veed (MAC/*04 A-C)

Saksamaa

5 981

Prantsusmaa

3 988

Iirimaa

19 938

Madalmaad

8 723

Ühendkuningriik

54 829

EÜ

93 459”

(12)  Võib püüda ICES IV, VIa (põhja pool 56°30′ N), VIIe, VIIf ja VIIh püügipiirkonnas.”

(13)  Kuni 70 % sellest kvoodist võib püüda järgmiste koordinaatidega piiratud piirkonnas ning kuni 15 % sellest kvoodist võib kõnealuses piirkonnas püüda ajavahemikul 1. aprillist 10. maini. (RED/*5X14.)

Punkt nr

Põhjalaius

Läänepikkus

1

64° 45

28° 30

2

62° 50

25° 45

3

61° 55

26° 45

4

61° 00

26° 30

5

59° 00

30° 00

6

59° 00

34° 00

7

61° 30

34° 00

8

62° 50

36° 00

9

64° 45

28° 30”

(14)  Võib püüda ainult pelaagilise traalnoodaga. Võib püüda idas või läänes. Selle kvoodi alusel võib püüda NEAFC reguleeritavas piirkonnas tingimusel, et Gröönimaa kohta aruandmise tingimused on täidetud (RED/*51214).

(15)  Pelaagilise traalnoodaga püüdmiseks eraldatakse Norrale 3 000 tonni ja Fääri saartele 200 tonni.

(16)  Kuni 70 % sellest kvoodist võib püüda järgmiste koordinaatidega piiratud piirkonnas ning kuni 15 % sellest kvoodist võib kõnealuses piirkonnas püüda ajavahemikul 1. aprillist 10. maini. (RED/*5-14.)

Punkt nr

Põhjalaius

Läänepikkus

1

64° 45

28° 30

2

62° 50

25° 45

3

61° 55

26° 45

4

61° 00

26° 30

5

59° 00

30° 00

6

59° 00

34° 00

7

61° 30

34° 00

8

62° 50

36° 00

9

64° 45

28° 30”

(17)  ELT L 333, 20.12.2003, lk 17.”

19.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 214/16

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 754/2009,

27. juuli 2009,

millega jäetakse teatavad laevarühmad välja määruse (EÜ) nr 1324/2008 III peatükis sätestatud püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisalast

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1342/2008, millega kehtestatakse tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kava, (1) eelkõige selle artiklit 11,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1342/2008 III peatükiga on kehtestatud püügikoormuse reguleerimise kord, mille kohaselt jaotatakse püügivõimalused püügikoormuste kujul igal aastal liikmesriikide vahel. Kõnealuse määruse artikli 11 lõike 2 kohaselt võib nõukogu komisjoni ettepaneku ning liikmesriikidelt saadud teabe ja kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) nõuannete põhjal jätta teatavad laevarühmad püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisalast välja tingimusel, et asjaomaste laevade tursapüügi ja vette tagasilaskmise koguste kohta on kättesaadavad nõuetekohased andmed, tursapüügi protsendimäär ei ületa 1,5 % laevarühma kogupüügist ning püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisega laevarühma suhtes kaasneks halduskoormus, mis on ebaproportsionaalne selle üldise mõjuga tursavarudele.

(2)

Rootsi esitas teabe määruse (EÜ) nr 43/2009 (2) III lisa 2. liites määratletud selektiivse sorteerimisvõrega Skagerrakis ja Kattegatis norra salehomaari püüdva 156 laevast koosneva rühma tursapüügi kohta. Kõnealuse teabe põhjal, mida on hinnanud STECF, saab teha kindlaks, et kõnealuse laevarühma tursapüügi, sh vette tagasilaskmise kogused ei ületa ajavahemikul, mil kasutatakse üksnes nimetatud selektiivset püügivahendit, 1,5 % kõnealuse laevarühma kogupüügist samal ajavahemikul. Veelgi enam, võttes arvesse Põhjamere, Skagerraki ja Kattegati tursavarudega seonduvat Rootsi kontrolliprogrammi ning arvestades, et kõnealuse laevarühma hõlmamisega kaasneks halduskoormus, mis on ebaproportsionaalne selle üldise mõjuga tursavarudele, on asjakohane jätta kõnealune laevarühm ajavahemikul, mil kasutatakse üksnes asjaomast püügivahendit, välja määruse (EÜ) nr 1324/2008 III peatükis sätestatud püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisalast.

(3)

Hispaania esitas teabe Šotimaa lääneranniku vetes põhjatraaliga peamiselt merluusi püüdva 88 laevast koosneva rühma tursapüügi kohta. Kõnealuse teabe põhjal, mida on hinnanud STECF, saab teha kindlaks, et kõnealuse laevarühma tursapüügi, sh vette tagasilaskmise kogused ei ületa 1,5 % kõnealuse laevarühma kogupüügist samal ajavahemikul. Võttes lisaks arvesse kõnealuse laevarühma püügitegevuse seire ja kontrolli tagamiseks rakendatavaid meetmeid ning arvestades, et kõnealuse laevarühma hõlmamisega kaasneks halduskoormus, mis on ebaproportsionaalne selle üldise mõjuga tursavarudele, on asjakohane jätta kõnealune laevarühm välja määruse (EÜ) nr 1324/2008 III peatükis sätestatud püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisalast.

(4)

Arvestades, et liikmesriigid reguleerivad püügikoormust ja püügikoormuse piirangute täitmist 1. veebruarist 2009 kuni 31. jaanuarini 2010 kestva püügihooaja alusel ning võttes arvesse asjaolu, et määrus (EÜ) nr 1342/2008 võeti vastu vahetult enne kõnealuse hooaja algust, on asjakohane, et kõnealuseid erandeid kohaldataks kogu püügihooaja suhtes ja seega alates 1. veebruarist 2009.

(5)

Selleks et tagada asjaomastele kaluritele kindlus ning võimaldada neil kavandada käesoleva kalastushooaja tegevust võimalikult kiiresti, on hädavajalik teha erand kuue nädala pikkusest ajavahemikust, millele viidatakse Euroopa Liidu lepingule ning Euroopa ühenduste asutamislepingutele lisatud protokolli (riikide parlamentide funktsiooni kohta Euroopa Liidus) I jao artiklis 3,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Väljajätmine määruse (EÜ) nr 1342/2008 kohase püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisalast

Järgmised laevarühmad jäetakse välja määruse (EÜ) nr 1324/2008 III peatükis sätestatud püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisalast:

a)

Rootsi lipu all sõitev rühm, millele Rootsi osutas oma 26. veebruari 2009. aasta taotluses, mida täiendab 8. aprilli 2009. aasta kiri, ning mis kalastab Skagerrakis ja Kattegatis, ajavahemikul, mil kõnealused laevad püüavad norra salehomaari üksnes määruse (EÜ) nr 43/2009 III lisa 2. liites määratletud sorteerimisvõrega;

b)

Hispaania lipu all sõitev rühm, millele Hispaania osutas oma 2. detsembri 2008. aasta taotluses, mida täiendavad 6. ja 14. märtsi 2009. aasta kirjad, ning mis püüab Šotimaa lääneranniku vete lavanõlval 200 – 1 000 meetri sügavuses peamiselt süvamereliike ja merluusi, kasutades vähemalt 100 mm võrgusilma suurusega põhjatraale.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. veebruarist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. juuli 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

C. BILDT

(1)  ELT L 348, 24.12.2008, lk 20.

(2)  16. jaanuari 2009. aasta nõukogu määrus (EÜ) nr 43/2009, millega määratakse 2009. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning lisatingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes (ELT L 22, 26.1.2009, lk 1).

19.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 214/18

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 755/2009,

18. august 2009,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 19. augustil 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. august 2009

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

MK

29,6

XS

27,8

ZZ

28,7

0707 00 05

MK

29,2

TR

101,3

ZZ

65,3

0709 90 70

TR

105,4

ZZ

105,4

0805 50 10

AR

89,3

UY

83,6

ZA

68,3

ZZ

80,4

0806 10 10

EG

167,5

IL

133,8

TR

122,5

US

170,2

ZA

151,7

ZZ

149,1

0808 10 80

AR

105,9

BR

72,4

CL

82,6

NZ

85,9

ZA

77,9

ZZ

84,9

0808 20 50

AR

104,5

CN

60,2

TR

130,7

ZA

95,5

ZZ

97,7

0809 30

TR

128,0

ZZ

128,0

0809 40 05

IL

107,7

ZZ

107,7

(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

19.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 214/20

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 756/2009,

17. august 2009,

millega Portugali lipu all sõitvatel laevadel keelatakse süvamere hai püük V, VI, VII, VIII ja IX püügipiirkonnas (ühenduse veed ning veed, mis ei kuulu kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, (1) eriti selle artikli 26 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem, (2) eriti selle artikli 21 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 28. novembri 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 1359/2008, millega kehtestatakse 2009. ja 2010. aastaks ühenduse kalalaevadele püügivõimalused teatavate süvamere kalavarude osas, (3) on kehtestatud kvoodid 2009. ja 2010. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2009. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seetõttu on vaja keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2009. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas sätestatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber laadida või lossida sellist püütud kalavaru pärast kõnealust kuupäeva.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. august 2009

Komisjoni nimel

merenduse ja kalanduse peadirektor

Fokion FOTIADIS

(1)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(2)  EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1.

(3)  ELT L 352, 31.12.2008, lk 1.

LISA

Nr

2/DSS

Liikmesriik

PRT

Kalavaru

DWS/56789-

Liik

Süvamerehaid

Piirkond

V, VI, VII, VIII ja IX püügipiirkonna ühenduse veed ja veed, mis ei kuulu kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla

Kuupäev

23. juuli 2009

19.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 214/22

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 757/2009,

18. august 2009,

millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 1189/2008, milles sätestatakse Horvaatiast, Bosnia ja Hertsegoviinast, endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist, Serbiast, Kosovost ja Montenegrost pärit baby-beef-toodete tariifikvootide üksikasjalikud rakenduseeskirjad 2009. aastal

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 144 lõiget 1 ja artikli 148 punkti a koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 1189/2008 (2) kohaselt peab kõigi artiklis 1 osutatud kvootide alusel toimuva impordi litsentsi taotlustega olema kaasas II lisas loetletud ekspordiriigi või tolliterritooriumi ametiasutuse väljastatud autentsussertifikaat. Kõnealuse määruse II lisas on esitatud loetelu ekspordiriikide või tolliterritooriumi ametiasutustest, kes on volitatud autentsussertifikaate väljastama.

(2)

Horvaatia on muutnud autentsussertifikaate väljastava asutuse nime. Määruse (EÜ) nr 1189/2008 artikli 5 lõike 2 kohaselt tuleks seega kõnealuse määruse II lisa loetelu vastavalt muuta.

(3)

Määrust (EÜ) nr 1189/2008 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(4)

Selleks et vältida olukorda, kus hiljuti autentsussertifikaadi väljastava asutuse nimi ei ole seesama, mis määruse (EÜ) nr 1189/2008 loetelus olev nimi, tuleks eespool nimetatud määruse muudatust kohaldada alates 15. juunist 2009, mil Horvaatia teatas komisjonile uue väljastava asutuse nime.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1189/2008 II lisas asendatakse Horvaatia väljastavat asutust käsitlev kanne järgmisega:

„—

Horvaatia Vabariik: Horvaatia põllumajandusamet, Poljana Križevačka 185, 48260 Križevci, Horvaatia.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 15. juunist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. august 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 322, 2.12.2008, lk 11.

DIREKTIIVID

19.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 214/23

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/63/EÜ,

13. juuli 2009,

põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite teatavate osade ja omaduste kohta

(kodifitseeritud versioon)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 4. märtsi 1974. aasta direktiivi 74/151/EMÜ (põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite teatavaid osi ja omadusi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (3) on korduvalt oluliselt muudetud (4). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2)

Direktiiv 74/151/EMÜ on üks mitmest üksikdirektiivist, mis kuuluvad EÜ tüübikinnituste süsteemi, mis kehtestati nõukogu 4. märtsi 1974. aasta direktiiviga 74/150/EMÜ (põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite tüübikinnitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta), mis omakorda asendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiviga 2003/37/EÜ (põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate, ja nende masinate jaoks mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse andmise kohta), (5) ja millega sätestatakse põllu- või metsamajanduslike traktorite disaini ja ehituse tehnilised näitajad suurima tehniliselt lubatud täismassi, tagumiste registreerimisnumbrite asukoha ja paigaldamise, kütusepaakide, lisaraskuste, helisignaalseadmete ja lubatud mürataseme ning heitgaasisüsteemide (summuti) kohta. Need tehnilised näitajad on seotud liikmesriikide õigusaktide lähendamisega direktiivis 2003/37/EÜ sätestatud EÜ tüübikinnituse menetlusele, mida tuleb kohaldada igat tüüpi traktoritele. Sellest tulenevalt kohaldatakse käesoleva direktiivi suhtes põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate kohta direktiivi 2003/37/EÜ sätteid, mis kehtivad sõiduki süsteemide, osade ja eraldi seadmestike puhul.

(3)

Käesolev direktiiv ei peaks mõjutama liikmesriikide kohustusi, mis on seotud VII lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

1.   „Põllumajandus- või metsatraktor” on rataste või roomikutega varustatud mis tahes mootorsõiduk, millel on vähemalt kaks telge ja mille tähtsaim omadus on veojõud ning mis on mõeldud teatavate põllu- või metsamajanduses kasutatavate tööriistade, masinate või haagiste tõmbamiseks, lükkamiseks, vedamiseks või käitamiseks. See võib olla kohandatud koorma või reisijate veoks.

2.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse üksnes selliste lõikes 1 määratletud traktorite suhtes, mis on varustatud õhkrehvidega ning mille maksimaalne valmistajakiirus on 6–40 km/h.

Artikkel 2

1.   Liikmesriik ei tohi keelduda EÜ tüübikinnituse või siseriikliku tüübikinnituse andmisest traktorile põhjustel, mis on seotud järgnevate osade ja omadustega, kui need vastavad I–VI lisas sätestatud nõuetele:

—

suurim lubatud täismass;

—

tagumiste registreerimisnumbrite asukoht ja paigaldus;

—

kütusepaagid;

—

lisaraskused;

—

helisignaalseadmed;

—

lubatud müratase ja heitgaasisüsteem (summuti).

2.   Käesoleva direktiivi nõuetele mittevastavate sõidukite puhul käesoleva direktiivi sisuga seotud põhjustel liikmesriigid

—

ei anna EÜ tüübikinnitust;

—

võivad keelduda siseriikliku tüübikinnituse andmisest.

3.   Käesoleva direktiivi nõuetele mittevastavate uute sõidukite puhul käesoleva direktiivi sisuga seotud põhjustel liikmesriigid

—

käsitavad vastavalt direktiivile 2003/37/EÜ uute sõidukitega kaasasolevaid vastavussertifikaate kehtetuna selle direktiivi artikli 7 lõike 1 kohaldamisel;

—

võivad keelduda uute sõidukite registreerimisest, müügist või kasutuselevõtmisest.

Artikkel 3

Liikmesriik ei tohi keelduda traktorite registreerimisest ega keelata traktorite müüki, kasutuselevõttu või kasutamist artikli 2 lõikes 1 loetletud osade ja omadustega seotud põhjustel, kui need vastavad I–VI lisas sätestatud nõuetele.

Artikkel 4

Muudatused, mis on vajalikud I–VI lisas esitatud nõuete (v.a VI lisa punktides 1.1 ja 1.4.1.2 esitatud nõuded) kohandamiseks tehnika arenguga, võetakse vastu vastavalt direktiivi 2003/37/EÜ artikli 20 lõikes 3 osutatud menetlusele.

Artikkel 5

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 6

Direktiiv 74/151/EMÜ, mida on muudetud VII lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud VII lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt VIII lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 7

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010.

Artikkel 8

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 13. juuli 2009

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

E. ERLANDSSON

(1)  ELT C 161, 13.7.2007, lk 36.

(2)  Euroopa Parlamendi 19. juuni 2007. aasta arvamus (ELT C 146 E, 12.6.2008, lk 74) ja nõukogu 22. juuni 2009. aasta otsus.

(3)  EÜT L 84, 28.3.1974, lk 25.

(4)  Vt VII lisa A osa.

(5)  ELT L 171, 9.7.2003, lk 1.

I LISA

SUURIM LUBATUD TÄISMASS

1.

Pädevad asutused aktsepteerivad tootja kehtestatud suurimat tehniliselt lubatud täismassi suurima lubatud täismassina tingimusel, et

1.1.

kõik kõnealuse asutuse tehtud katsetused, eriti piduri- ja roolisüsteemi suhtes, on andnud rahuldavaid tulemusi;

1.2.

sõiduki kategooriast sõltuv suurim lubatud tegelik mass ja suurim lubatud teljekoormus ei tohi olla suuremad tabelis 1 toodud väärtustest.

Tabel 1

Sõiduki kategooriast sõltuv suurim lubatud tegelik mass ja suurim lubatud teljekoormus

Sõiduki kategooria

Telgede arv

Suurim lubatud mass

(t)

Suurim lubatud mass telje kohta

Veotelg

(t)

Vabatelg

(t)

T1, T2, T4.1

2

18 (tegelik mass)

11,5

10

3

24 (tegelik mass)

11,5

10

T3

2 või 3

0,6 (tühimass)

 (1)

 (1)

T4.3

2, 3 või 4

10 (tegelik mass)

 (1)

 (1)

2.

Olenemata traktori koormatusest ei tohi esitelje rataste poolt teele avaldatav surve olla väiksem kui 20 % kõnealuse traktori tühimassist.

(1)  T3 ja T4.3 kategooria sõidukite puhul ei ole vajalik kehtestada teljekoormuse piirangut, kuna neil on juba määratluse kohaselt nii tegeliku massi kui tühimassi suurima lubatud koormuse piirangud.

II LISA

1.   TAGUMISTE REGISTREERIMISNUMBRITE PAIGALDUSKOHA KUJU JA MÕÕTMED

Paigalduskoht peab olema tasane või peaaegu tasane ristkülikukujuline pind vähemalt järgmiste mõõtmetega:

—

pikkus: 255 või 520 millimeetrit;

—

laius: 165 või 120 millimeetrit.

Valiku tegemisel tuleb arvestada sihtkoha liikmesriigis kehtivaid mõõtmeid.

2.   PAIGALDUSKOHA ASUKOHT JA REGISTREERIMISNUMBRITE KINNITAMINE

Paigalduskoha asukoht peab olema selline, et pärast numbri korrektset kinnitamist on registreerimisnumbril järgmised omadused.

2.1.   Registreerimisnumbri asukoht traktori laiuse suhtes

Registreerimisnumbri keskkoht ei tohi paikneda traktori sümmeetriatasandist paremal pool.

Numbri vasak serv ei tohi paikneda vasemal pool kui vertikaaltasand, mis on paralleelne traktori sümmeetriatasandiga ja on traktori kõige suurima ristlõike puutuja.

2.2.   Registreerimisnumbri asukoht traktori pikisuunalise sümmeetriatelje suhtes

Registreerimisnumber peab olema traktori sümmeetriateljega risti või peaaegu risti.

2.3.   Registreerimisnumbri asukoht vertikaaltasandi suhtes

Registreerimisnumber peab paiknema vertikaalselt, lubatud hälbega 5°. Kui traktori kuju seda nõuab, võib registreerimisnumber olla siiski vertikaali suhtes kaldu

2.3.1.

mitte üle 30°, kui registreerimisnumbri alune pind on kaldega ülespoole, tingimusel et registreerimisnumbri ülaserva kõrgus maapinnast ei ületa 1,2 meetrit;

2.3.2.

mitte üle 15°, kui registreerimisnumbri alune pind on kaldega allapoole, tingimusel et registreerimisnumbri ülaserva kõrgus maapinnast ei ületa 1,2 meetrit.

2.4.   Registreerimisnumbri kõrgus maapinnast

Registreerimisnumbri madalama serva kõrgus maapinnast ei tohi olla väiksem kui 0,3 meetrit; registreerimisnumbri ülemise serva kõrgus maapinnast ei tohi ületada 4 meetrit.

2.5.   Registreerimisnumbri kõrguse maapinnast kindlaksmääramine

Punktides 2.3 ja 2.4 esitatud kõrgused mõõdetakse koormamata traktori korral.

III LISA

VEDELKÜTUSE PAAGID

1)

Kütusepaagid peavad olema korrosioonikindlad. Need peavad läbima tootja lekkekatsetused, mis tehakse kahekordse töörõhu juures, kuid mitte mingil juhul rõhul alla 0,3 baari. Ülerõhu või töörõhku ületava rõhu peavad automaatselt kompenseerima sobivad seadised (ventiilid, kaitseklapid jne). Ventiilide konstruktsioon peab välistama tuleohu. Kütus ei tohi tungida läbi kütusepaagi korgi ega läbi ülerõhu kompenseerimise seadiste isegi paagi täieliku ümberpööramise korral; vähene tilkumine on lubatud.

2)

Kütusepaagid tuleb paigaldada nii, et need oleksid traktori esi- või tagakokkupõrke korral kaitstud; paakide lähedal ei tohi olla väljaulatuvaid osi, teravaid servi vms.

Kütusetorustik ja täitesuue tuleb paigaldada väljapoole kabiini.

IV LISA

LISARASKUSED

Kui muude EÜ tüübikinnitusnõuete täitmiseks peab traktorile asetama lisaraskuse, peab see olema tarnitud traktori tootja poolt, ette nähtud traktorile kinnitamiseks, kandma tootja kaubamärki ning näitama massi kilogrammides täpsusega ± 5 %. Eesmiste, sagedaseks kinnitamiseks ja eemaldamiseks ettenähtud lisaraskuste korral peab käepidemetele jätma vähemalt 25 millimeetrit ohutusruumi. Lisaraskuse paigutamise viis peab välistama selle soovimatu lahtipääsemise (nt traktori ümbermineku korral).

V LISA

HELISIGNAALSEADE

1.   Signaalseadmel peab olema EÜ tüübikinnitusmärk, mis on ette nähtud nõukogu 27. juuli 1970. aasta direktiivis 70/388/EMÜ mootorsõidukite helisignaalseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (1).

2.   Traktorile paigaldatud helisignaalseadme tehnilised andmed

2.1.   Akustilised katsed

Kui traktorile taotletakse tüübikinnitust, katsetatakse kõnealust tüüpi traktorile paigaldatud signaalseadme tehnilisi omadusi järgmiselt.

2.1.1.

Traktorile paigaldatud seadme helirõhutaset mõõdetakse traktorist 7 meetrit eespool asuvas punktis avatud ja võimalikult tasase aluspinnaga paigas. Traktori mootor seisatakse. Kasutada tuleb sellist toitepinget, nagu on osutatud direktiivi 70/388/EMÜ I lisa punktis 1.2.1.

2.1.2.

Mõõtmisi teostatakse IEC (Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon) standardi A-mõõteskaala järgi.

2.1.3.

Maksimaalne helirõhutase määratakse kõrgusel 0,5–1,5 meetrit maapinnast.

2.1.4.

Helirõhutaseme maksimaalne väärtus peab olema vähemalt 93 dB (A) ja mitte rohkem kui 112 dB (A).

(1)  EÜT L 176, 10.8.1970, lk 12.

VI LISA

1.   LUBATUD MÜRATASEMED

1.1.   Piirmäärad

Käesoleva direktiivi artiklis 1 osutatud traktorite müratase, mõõdetuna käesolevas lisas sätestatud tingimustel, ei tohi ületada järgmisi tasemeid:

—

89 dB (A) traktoritel tühimassiga üle 1,5 tonni;

—

85 dB (A) traktoritel tühimassiga kuni 1,5 tonni.

1.2.   Mõõteriistad

Traktorite tekitatud müra mõõdetakse müramõõturi abil, mille tüüpi on kirjeldatud Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni toimetiste nr 179 esimeses väljaandes (1965).

1.3.   Mõõtmistingimused

Mõõtmisi teostatakse koormamata traktoritel piisavalt vaikses ja avatud kohas (välismüra ja tuulemüra peavad olema mõõdetavast mürast vähemalt 10 dB (A) väiksemad).

Nimetatud kohaks võib olla näiteks avatud ala raadiusega 50 m, mille keskosa, raadiusega vähemalt 20 m on praktiliselt tasane; selle pinnakatteks võib olla betoon, asfalt või muu sellesarnane materjal ning see ei tohi olla kaetud tuhkja lume, pika rohu, lahtise pinnase ega tuhaga.

Katseraja pind ei tohi põhjustada ülemäärast rehvimüra. See tingimus kehtib ainult liikuvate traktorite tekitatud müra mõõtmise korral.

Mõõtmisi tuleb teostada hea ilma ja nõrga tuulega. Traktori või mikrofoni lähedal ei tohi olla muid isikuid peale aparaadi näite lugeva vaatleja, sest pealtvaatajate viibimine traktori või mikrofoni läheduses võib aparaadi näite märkimisväärselt mõjutada. Osuti märkimisväärseid värelemisi, mis pole üldise mürataseme omadustega seotud, näitude lugemisel arvesse ei võeta.

1.4.   Mõõtemeetod

1.4.1.   Liikuvate traktorite mürataseme mõõtmine (tüübikinnituse jaoks).

Teostada tuleb vähemalt kaks mõõtmist traktori mõlemal küljel. Reguleerimise eesmärgil võib teostada eelmõõtmisi, ent neid arvesse ei võeta.

Mikrofon peab paiknema 1,2 meetri kõrgusel maapinnast ja 7,5 meetri kaugusel traktori kesksirge pikendusest CC, mõõdetuna piki selle sirgega ristuvat sirget PP’ (joonis 1).

Katserajal tähistatakse kaks sirgega PP’ paralleelset sirget AA’ ja BB’, mis paiknevad sirgest PP’ vastavalt 10 meetrit eespool ja 10 meetrit tagapool. Traktorid lähenevad sirgele AA’ ühtlase kiirusega, nagu kirjeldatud allpool. Seejärel avatakse seguklapp täielikult nii kiiresti kui võimalik ning hoitakse täielikult avatud asendis seni, kuni traktori tagaosa (1) ületab sirge BB’; seejärel suletakse seguklapp uuesti nii kiiresti kui võimalik.

Suurim registreeritud müratase ongi mõõtmise tulemuseks.

1.4.1.1.   Katsetuskiiruseks on kolm neljandikku maksimaalsest kiirusest, mis on võimalik saavutada tänavasõiduks kasutatava kõrgeima käiguga.

1.4.1.2.   Tulemuste tõlgendamine

1.4.1.2.1.   Arvestades mõõteriistade ebatäpsusi, vähendatakse igal mõõtmisel saadud tulemuse määramiseks mõõturi näitu 1 dB (A) võrra.

1.4.1.2.2.   Mõõtmisi loetakse kehtivaks, kui kahe järjestikuse samal pool traktorit teostatud mõõtmise vahe ei ületa 2 dB (A).

1.4.1.2.3.   Katsetulemuseks loetakse kõrgeimat mõõdetud mürataset. Kui see tulemus ületab katsetatud traktoritüübi suurima lubatud mürataseme 1 dB (A) võrra, teostatakse veel kaks mõõtmist. Neljast sel moel saadud mõõtmistulemusest peavad kolm jääma lubatud piiridesse.

Liikuvate traktorite mõõtmisasendid

Image

1.4.2.   Seisva traktori mürataseme mõõtmine (mitte tüübikinnituseks, kuid tuleb registreerida).

1.4.2.1.   Müramõõturi asukoht

Mõõtmisi teostatakse punktis X (esitatud joonisel 2) 7 meetri kaugusel lähimast traktori pinnast.

Mikrofon peab asetsema 1,2 meetri kõrgusel maapinnast.

1.4.2.2.   Mõõtmiste arv

Teostada tuleb vähemalt kaks mõõtmist.

1.4.2.3.   Traktori katsetamistingimused

Pöörlemissageduse regulaatorita traktorimootor peab töötama kolmveerandi juures pöörete arvust, mille juures saavutab traktor tootja andmetel maksimaalvõimsuse. Mootori pöörete arvu mõõdetakse sõltumatu mõõteriista abil, näiteks rullikaluse või tahhomeetriga. Kui mootorile on paigaldatud pöörlemissageduse regulaator, mis takistab mootoril maksimaalvõimsuse saavutamiseks vajamineva kiiruse ületamist, peab mootor töötama maksimaalsel regulaatori poolt võimaldataval kiirusel.

Enne mõõtmisi peab mootori viima tavalisele töötemperatuurile.

1.4.2.4.   Tulemuste tõlgendamine

Aruandes tuleb esitada kõik mõõdetud mürataseme näidud.

Võimaluse korral tuleb ära näidata ka mootori võimsuse arvutamiseks kasutatud meetod. Esitada tuleb ka traktori koormatuse aste.

Mõõtmisi loetakse kehtivaks, kui kahe järjestikuse samal pool traktorit teostatud mõõtmise vahe ei ületa 2 dB (A).

Mõõtmistulemuseks loetakse suurimat mõõdetud mürataset.

Paigalseisvate traktorite mõõtmisasendid

Image

2.   HEITGAASISÜSTEEM (SUMMUTI)

2.1.   Kui traktoril on väljalaskemüra vähendamiseks ette nähtud seade (summuti), kohaldatakse käesoleva punkti 2 nõudeid. Kui mootori sisselaskeaval on õhufilter, mis on vajalik vastavuse tagamiseks lubatud müratasemega, loetakse filtrit summuti osaks ning käesoleva punkti 2 nõudeid kohaldatakse ka kõnealusele filtrile.

Väljalasketoru peab asetsema nii, et heitgaasid ei saaks tungida kabiini.

2.2.   Traktori tüübikinnitustunnistuse juurde tuleb lisada heitgaasisüsteemi joonis.

2.3.   Summutil peab olema selgelt loetav ja kustutamatu märge selle margi ja tüübi kohta.

2.4.   Kiudse imava materjali kasutamine summutite konstruktsioonis on lubatud ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused.

2.4.1.

Kiudset imavat materjali ei tohi kasutada neis summuti osades, mida läbivad gaasid;

2.4.2.

sobivate vahenditega tuleb tagada, et kiudne imav materjal püsiks kogu summuti kasutamise aja jooksul paigal;

2.4.3.

kiudne imav materjal peab taluma töötemperatuurist vähemalt 20 % kõrgemat temperatuuri (°C), mis võib esineda summuti selles osas, kus paiknevad kõnealused kiudsed imavad materjalid.

(1)  Kui traktoril on haagis, siis ei võeta seda sirge BB’ ületamise hetke määramisel arvesse.

VII LISA

A OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega

(osutatud artiklis 6)

Nõukogu direktiiv 74/151/EMÜ

(EÜT L 84, 28.3.1974, lk 25)

 

Nõukogu direktiiv 82/890/EMÜ

(EÜT L 378, 31.12.1982, lk 45)

Ainult artikli 1 lõike 1 see osa, mis viitab direktiivile 74/151/EMÜ

Komisjoni direktiiv 88/410/EMÜ

(EÜT L 200, 26.7.1988, lk 27)

 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/54/EÜ

(EÜT L 277, 10.10.1997, lk 24)

Ainult artikli 1 esimese taande see osa, mis viitab direktiivile 74/151/EMÜ

Komisjoni direktiiv 98/38/EÜ

(EÜT L 170, 16.6.1998, lk 13)

 

Komisjoni direktiiv 2006/26/EÜ

(ELT L 65, 7.3.2006, lk 22)

Ainult artikkel 1

B OSA

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevad

(osutatud artiklis 6)

Direktiiv

Ülevõtmise tähtpäev

Kohaldamise tähtpäev

74/151/EMÜ

8. september 1975

—

82/890/EMÜ

22. juuni 1984

—

88/410/EMÜ

30. september 1988 (1)

—

97/54/EÜ

22. september 1998

23. september 1998

98/38/EÜ

30. aprill 1999 (2)

—

2006/26/EÜ

31. detsember 2006 (3)

—

(1)  Vastavalt direktiivi 88/410/EMÜ artiklile 2:

„1.   Alates 1. oktoobrist 1988 ei tohi ükski liikmesriik

—

keelduda traktoritüübile EMÜ tüübikinnituse andmisest, direktiivi 74/150/EMÜ artikli 10 lõike 1 viimases taandes nimetatud dokumendi väljastamisest ega siseriikliku tüübikinnituse andmisest ega

—

keelata traktorite kasutuselevõttu,

kui selle/nende traktoritüübi/-tüüpide vedelkütusepaagid, lisaraskused ja lubatud müratasemed vastavad käesoleva direktiivi sätetele.

2.   Alates 1. oktoobrist 1989 liikmesriigid

—

ei tohi enam väljastada direktiivi 74/150/EMÜ artikli 10 lõike 1 viimases taandes nimetatud dokumenti traktoritüübile, mille vedelkütusepaagid, lisaraskused ja lubatud müratasemed ei vasta käesoleva direktiivi sätetele;

—

võivad keelduda siseriikliku tüübikinnituse andmisest traktoritüübile, mille vedelkütusepaagid, lisaraskused ja lubatud müratasemed ei vasta käesoleva direktiivi sätetele.”

(2)  Vastavalt direktiivi 98/38/EÜ artiklile 2:

„1.   Alates 1. maist 1999 ei tohi liikmesriigid

—

keelduda traktoritüübile EÜ tüübikinnituse andmisest, direktiivi 74/150/EMÜ artikli 10 lõike 1 viimases taandes nimetatud dokumendi väljastamisest, siseriikliku tüübikinnituse andmisest ega

—

keelata traktorite kasutuselevõttu,

kui need vastavad käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 74/151/EMÜ nõuetele.

2.   Alates 1. oktoobrist 1999 liikmesriigid

—

ei või enam väljastada direktiivi 74/150/EMÜ artikli 10 lõike 1 viimases taandes nimetatud dokumenti traktoritüübile, kui see ei vasta käesoleva direktiiviga muudetava direktiivi 74/151/EMÜ nõuetele;

—

võivad keelduda siseriikliku tüübikinnituse andmisest traktoritüübile, kui see ei vasta käesoleva direktiiviga muudetava direktiivi 74/151/EMÜ nõuetele.”

(3)  Vastavalt direktiivi 2006/26/EÜ artiklile 5:

„1.   Alates 1. jaanuarist 2007 ei tohi liikmesriigid käesoleva direktiiviga muudetud direktiivide 74/151/EMÜ, 78/933/EMÜ, 77/311/EMÜ ja 89/173/EMÜ nõuetele vastavate sõidukite puhul asjaomase direktiivi sisuga seotud põhjustel

a)

keelduda EÜ või siseriikliku tüübikinnituse andmisest või

b)

keelata sellise sõiduki registreerimist, müüki või kasutuselevõttu.

2.   Alates 1. juulist 2007 käesoleva direktiiviga muudetud direktiivide 74/151/EMÜ, 78/933/EMÜ, 77/311/EMÜ ja 89/173/EMÜ nõuetele mittevastavate sõidukite puhul ja asjaomase direktiivi sisuga seotud põhjustel liikmesriigid

a)

ei anna enam EÜ tüübikinnitust;

b)

võivad keelduda siseriikliku tüübikinnituse andmisest.

3.   Alates 1. juulist 2009 käesoleva direktiiviga muudetud direktiivide 74/151/EMÜ, 78/933/EMÜ, 77/311/EMÜ ja 89/173/EMÜ nõuetele mittevastavate sõidukite puhul asjaomase direktiivi sisuga seotud põhjustel liikmesriigid

a)

käsitlevad uute sõidukitega kaasasolevaid vastavalt direktiivi 2003/37/EÜ sätetele koostatud vastavustunnistusi kehtetuna selle direktiivi artikli 7 lõike 1 kohaldamisel;

b)

võivad keelata uute sõidukite registreerimise, müügi või kasutuselevõtu.”

VIII LISA

Vastavustabel

Direktiiv 74/151/EMÜ

Direktiiv 2006/26/EÜ

Käesolev direktiiv

Artikkel 1

 

Artikkel 1

Artikli 2 lõige 1

 

Artikli 2 lõige 1

 

Artikli 5 lõige 2

Artikli 2 lõige 2

 

Artikli 5 lõige 3

Artikli 2 lõige 3

Artikkel 3

 

Artikkel 3

Artikkel 4

 

Artikkel 4

Artikli 5 lõige 1

 

—

Artikli 5 lõige 2

 

Artikkel 5

—

 

Artikkel 6

—

 

Artikkel 7

Artikkel 6

 

Artikkel 8

I–VI lisa

 

I–VI lisa

—

 

VII lisa

—

 

VIII lisa

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

OTSUSED

Nõukogu

19.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 214/34

NÕUKOGU OTSUS,

27. juuli 2009,

millega lõpetatakse Cotonou lepingu artikli 96 kohane nõupidamine Guinea Vabariigiga

(2009/618/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse 23. juunil 2000 Cotonous alla kirjutatud koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma liikmete ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, (1) mida on muudetud 25. juunil 2005 Luxembourgis alla kirjutatud lepinguga, (2) (edaspidi „Cotonou leping”) eriti selle artiklit 96,

võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate vahelist sisekokkulepet AKV-EÜ koostöölepingu rakendamiseks võetavate meetmete ja järgitavate menetluste kohta, (3) eriti selle artiklit 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Cotonou lepingu artiklis 9 osutatud olulisi lepinguosi on rikutud.

(2)

Vastavalt Cotonou lepingu artiklile 96 alustati 29. aprillil 2009 Guinea Vabariigiga nõupidamist, kus olid kohal ka AKV riikide rühma esindajad, mille käigus võimul oleva sõjaväelise hunta ja üleminekuvalitsuse esindajad esitasid ettepanekuid ja võtsid kohustusi, mida võis pidada rahuldavateks,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Cotonou lepingu artikli 96 kohane nõupidamine Guinea Vabariigiga lõpetatakse.

Artikkel 2

Lisatud kirjas sätestatud meetmed võetakse vastu Cotonou lepingu artikli 96 lõike 2 punktis c nimetatud sobivate meetmetena.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Käesolev otsus kaotab kehtivuse 27. juulil 2011. Otsus vaadatakse korrapäraselt läbi vähemalt iga kuue kuu tagant, arvestades Euroopa Liidu eesistujariigi ja komisjoni ühiste järelevalvemissioonide tulemusi.

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 27. juuli 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

C. BILDT

(1)  EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(2)  ELT L 209, 11.8.2005, lk 27.

(3)  EÜT L 317, 15.12.2000, lk 376.

LISA

KIRJA KAVAND

Lugupeetud CNDD esimees,

lugupeetud härra peaminister

Euroopa Liit käsitab 23. detsembril 2008 Guinea Vabariigis (edaspidi „Guinea”) toimunud riigipööret Cotonou lepingu artiklis 9 sätestatud oluliste lepinguosade raske rikkumisena. Kuna riigipööre on vastuolus demokraatia põhimõtetega, mõistis Euroopa Liit selle oma eesistujariigi avalduses 31. detsembril 2008 resoluutselt hukka. Samal ajal kinnitas Euroopa Liit oma tahet toetada Guineas üleminekut, et taastada põhiseaduslik kord. Cotonou lepingu artikli 96 kohaselt alustas Euroopa Liit poliitilist dialoogi võimu haaranud isikutega, et hinnata olukorda ja leida võimalikke lahendusi. Nõupidamist alustati 29. aprillil 2009 Brüsselis.

Nimetatud nõupidamiste raames peetud esimesel kohtumisel arutasid osapooled, kuidas korraldada üleminekuprotsessi põhiseadusliku korra taastamiseks ning demokraatliku valitsuse loomist vabade ja läbipaistvate valimiste tulemuste põhjal. Guinea esitas ka memorandumi üleminekuetappide ja -eesmärkide kohta. Euroopa Liit võttis teadmiseks ettepanekud, mille Guinea kohtumise käigus esitas ning mis sisaldasid eelkõige järgmist.

Üleminekuperioodi tegevuskava

Guinea kinnitas oma kohustust rakendada tegevuskava, mille koalitsioon Forces Vives esitas 17. märtsil 2009 ja mis võeti vastu CNDD esimehe 28. märtsi 2009. aasta kommünikeega nr 50; tegevuskava koosneb järgmistest etappidest, mis on esitatud kronoloogilises järjekorras:

—

jätkata valijate registreerimist valimisseaduse kohaselt;

—

luua riiklik üleminekunõukogu;

—

alustada põhiseaduse täiendamist ja muutmist;

—

valmistada ette ja jagada laiali valijakaardid;

—

võtta vastu põhiseaduse muudatused;

—

korraldada parlamendivalimised;

—

korraldada presidendivalimised;

—

jätkata uurimiskomisjoni tööd seoses 2006. aasta juuni ning 2007. aasta jaanuari ja veebruari traagiliste sündmustega.

Riiklik üleminekunõukogu

—

Guinea kinnitas, et riiklik üleminekunõukogu, mis on ette nähtud tegevuskavaga ja millekohane otsus on tehtud CNDD esimehe määrusega nr 50, luuakse 2009. aasta mais.

—

Euroopa Liit jälgib suure tähelepanuga, et selle koosseis, volitused ja ülesanded oleksid kooskõlas kõikehõlmavuse ja konsensuse põhimõtetega.

—

Guinea kinnitas, et memorandumiga ette nähtud riiklik foorum ei ole seotud riikliku üleminekunõukogu moodustamisega ja seetõttu ei mõjuta selle tegelikku loomist.

Põhiseaduse täiendamine ja muutmine

—

Euroopa Liit võttis teadmiseks, et Guinea kavatseb teha riiklikule üleminekunõukogule ülesandeks täiendada ja muuta enne valimisi põhiseadust ning veel teatavaid põhiseaduse rakendusseadusi, eelkõige valimisseadust.

—

Euroopa Liit jälgib suure tähelepanuga, et ühelt poolt töö piirduks aspektidega, mis on vajalikud ülemineku elluviimiseks ja valimiste toimumiseks ning teiselt poolt ei aeglustaks tegevuskavaga ettenähtud ajakava järgmist.

Valimised

—

Guinea on võtnud kohustuse pidada kinni tegevuskavaga ette nähtud valimiste ajakavast, st korraldada parlamendivalimised 11. oktoobril 2009 ning presidendivalimised kahes voorus 13. ja 27. detsembril 2009. Euroopa Liit jälgib, et ettenähtud kuupäevadest ka kinni peetaks.

—

Guinea kinnitas CNDD esimehe võetud kohustust, et ei tema ise, CNDD liikmed ega üleminekuvalitsuse peaminister kandideeri valimistel. Euroopa Liit leiab, et võetud kohustus on äärmiselt oluline ja selle kohta tuleb teha ka ametlik otsus.

—

Guinea täpsustas, et võtab vabade ja läbipaistvate valimiste tagamiseks valimiste korraldusliku poole pealt järgmised meetmed:

—

Kogu vastutus valimiste korraldamise ja juhtimise eest on CNDD esimehe 4. jaanuari 2009. aasta määrusega nr 015 usaldatud sõltumatule riiklikule valimiskomisjonile.

—

Guinea kavatseb valimistele paluda rahvusvahelisi vaatlejaid ja kohustub kutsuma Guinea kodanikuühiskonda osalema valimiste vaatlemises.

—

Võetud on meetmeid, et tagada valimiskandidaatidele võrdne juurdepääs meediale.

—

Taastatakse Ülemkohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium (Chambre Constitutionnelle de la Cour Suprême), et menetleda valimisvaidlusi ja avaldada valimiste tulemused.

—

Valimiste rahastamiseks esitatakse Guinea Rahvusvahelisele Kontaktrühmale üksikasjalik tegevuspõhine eelarve.

Inimõigused, õigusriik ja valitsemistavad

Euroopa Liit võttis teadmiseks jõupingutused, mida Guinea üleminekuvalitsus teeb võitluses uimastikaubanduse, karistamatuse ja korruptsiooniga, ning võetud kohustuse teha audit, et viia riigieelarve tasakaalu. Euroopa Liit peab eriti oluliseks Guinea võetud kohustusi järgida õigusriigi, inimõiguste ja hea valitsemistava põhimõtteid, eelkõige:

—

kinnitada poliitvangide puudumist;

—

taastada ülemkohtu kohtukolleegium (Chambre Judiciaire de la Cour Suprême), kes täidaks riigis kõrgeima kohtuorgani ülesandeid;

—

austada tavaõigusnormide rikkumise eest kinni peetud isikute õigusi, eelkõige nende õigust advokaadile kinnipidamise hetkest ja õiglasele kohtumõistmisele pädeva kohtuasutuse poolt;

—

pidada kinni põhimõttest, et kõik on seaduse ees võrdsed;

—

kanda riigikassasse üle auditite käigus sisse nõutud summad, et neid oleks võimalik riigieelarves arvesse võtta;

—

jätkata uurimiskomisjoni tööd seoses 2006. aasta juuni ning 2007. aasta jaanuari ja veebruari traagiliste sündmustega niipea, kui valimistulemuste alusel on moodustatud uus valitsus.

Euroopa Liit leidis, et Guinea võetud kohustused annavad üldjoontes põhjust optimismiks. Seepärast otsustati vastu võtta järgmised Cotonou lepingu artikli 96 lõike 2 punkti c kohased sobivad meetmed, mis hõlmavad koostöö järkjärgulist taastamist, et toetada üleminekut:

1.

Euroopa Liit jätkab erakorraliste ja humanitaarmeetmete ning selliste meetmete rahastamist, mis on seotud otsese abiga elanikkonnale, üleminekupoliitikaga ja kriisist väljumisega. Siinkohal tuleb märkida, et parlamendi- ja presidendivalimiste ettevalmistamise toetamiseks on võimalik leida uusi vahendeid, eelkõige 10. Euroopa Arengufondi (EAF) B-assigneeringute kasutuselevõtu näol. Abi võidakse osutada ka valimiste vaatlemise korraldamiseks, kui Guinea ametiasutustelt saadakse õigeaegselt sellesisuline kutse. Euroopa Komisjon jätkab ka selliste pooleliolevate lepingute rahastamist, mis hõlmavad muid kui eespool nimetatud meetmeid.

2.

9. ja varasemate EAFide raames elluviidavate programmide ja projektide suhtes võetud kaitsemeetmed lõpetatakse niipea, kui on tegelikult moodustatud riiklik üleminekunõukogu, kelle volitustes, ülesannetes ja koosseisus on Guinea üleminekuprotsessis osalejad konsensuse alusel kokku leppinud. Siia alla ei kuulu üldkasutatavate hoonete taastamise ega detsentraliseerimist toetavad projektid.

3.

9. ja varasemate EAFide raames teostatavate programmide ja projektide suhtes võetud kaitsemeetmed lõpetatakse täielikult niipea, kui on avaldatud valijate nimekirjad ja määrus, milles määratakse kindlaks valimiskuupäevad ja kuupäev, mil valimiskampaania ametlikult algab.

4.

Euroopa Liit saab toetada Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) programmi jätkamist ja suurtes võlgades olevate vaeste riikide võlakoormuse kergendamist kaheksa miljoni euroga, kattes 10. EAFi B-assigneeringutest sellised võlgnevused Euroopa Investeerimispangale (EIP), mis on tekkinud EAFi vahenditest eraldatud laenude tagasimaksmise pikaajalisest hilinemisest. Neid vahendeid saaks võtta kasutusele pärast seda, kui on ametlikult lõpetatud kandidaatide registreerimine presidendivalimiste nimekirja ning saadud kinnitus selle kohta, et CNDD esimees, selle liikmed ega üleminekuvalitsuse peaminister valimistel ei kandideeri.

5.

Pärast parlamendi- ja presidendivalimisi ning valituks osutunud isikute tegelikku tööle asumist rahvusassamblees ajakohastatakse, räägitakse uuesti läbi ja kirjutatakse alla Guinea koostööstrateegia ja riiklik näidisprogramm, mis hõlmab hinnanguliselt 237 miljoni euro suurust summat. 10. EAFi vahearuande koostamisel analüüsitakse rakendamistulemusi ja võidakse otsustada ümber hinnata Guineale eraldatud assigneeringute suurus. Vahearuande järeldused on planeeritud 2010. aastaks.

Selleks et koostöömeetmete elluviimine sujuks, jätab Euroopa Komisjon endale õiguse võtta vajaduse korral täies ulatuses või osaliselt üle EAFi riikliku eelarvevahendite käsutaja kohustused.

Cotonou lepingu artikli 96 kohase menetluse raames jälgib Euroopa Liit tähelepanelikult sündmuste arengut Guineas 24 kuud kestva järelevalveperioodi vältel. Samal perioodil jätkatakse Guinea valitsusega Cotonou lepingu artikli 8 kohast tihedat dialoogi, et toetada üleminekuprotsessi ning viia ellu korrapäraseid hindamisi, kaasates Euroopa Liidu eesistujariigi ja Euroopa Komisjoni. Esimene järelevalvemissioon toimub hiljemalt kuue kuu pärast.

Euroopa Liit jätab endale õiguse muuta eespool kirjeldatud „sobivaid meetmeid”, võttes arvesse võetud kohustuste ellurakendamist, eriti jaos „Inimõigused, õigusriik ja valitsemistavad” kirjeldatu täitmist.

Mõlemad osalised kohustuvad jätkama valimistulemuste alusel moodustatud uue valitsusega Cotonou lepingu artikli 8 kohast korrapärast poliitilist dialoogi reformide üle poliitilistes, kohtusüsteemi ja majanduse juhtstruktuurides ning julgeolekuvaldkonnas.

Lugupidamisega

Brüssel,

Komisjoni nimel

…

Nõukogu nimel

…

LISA: KOHUSTUSTE LOETELU

Partnerite kohustused

Guinea

Euroopa Liit

0.

Praegune olukord

0.

Jätkatakse pooleliolevate lepingute, erakorraliste ja humanitaarmeetmete ning selliste meetmete rahastamist, mis on seotud otsese abiga elanikkonnale, üleminekupoliitikaga ja kriisist väljumisega. Võimalik eraldada parlamendi- ja presidendivalimiste ettevalmistamiseks uusi vahendeid, eelkõige 10. EAFi B-assigneeringute kasutuselevõtu näol. Abi võidakse osutada ka valimiste vaatlemise korraldamiseks, kui Guinea ametiasutustelt saadakse õigeaegselt sellesisuline kutse. Guinead hõlmavatele piirkondlikele projektidele assigneeringute eraldamise otsus tehakse pärast iga juhu eraldi kaalumist. Ülejäänud 9. ja varasemate EAFide raames tehtava koostöö suhtes võetud kaitsemeetmed kehtivad edasi.

1.

Moodustada riiklik üleminekunõukogu, kelle volitustes, ülesannetes ja koosseisus on Guinea üleminekuprotsessis osalejad konsensuse alusel kokku leppinud.

1.

Lõpetatakse 9. ja varasemate EAFide raames võetud kaitsemeetmed, välja arvatud üldkasutatavate hoonete taastamise ja detsentraliseerimist toetavate projektide puhul.

2.

Avaldada valijate nimekiri ja määrus, milles määratakse kindlaks valimiskuupäevad ja kuupäev, mil valimiskampaania ametlikult algab.

2.

Lõpetatakse kõik 9. ja varasemate EAFide raames ette nähtud kaitsemeetmed.

3.

Lõpetatakse kandidaatide registreerimine presidendivalimisteks (kinnitus selle kohta, et CNDD esimees, selle liikmed ega üleminekuvalitsuse peaminister ei kandideeri valimistel).

3.

Katta 10. EAFi B-assigneeringutest sellised võlgnevused EIP-le, mis on tekkinud EAFide vahenditest eraldatud laenude tagasimaksmise pikaajalisest hilinemisest, tingimusel et jätkub IMFi programm ning suurtes võlgades olevate vaeste riikide võlakoormuse kergendamise protsess.

4.

Toimuvad vabad ja läbipaistvad parlamendi- ja presidendivalimised ning valitud kandidaadid asuvad tegelikult tööle.

4.

Pärast ajakohastamist ja uusi läbirääkimisi kirjutatakse alla 10. EAFi koostööstrateegiale ja riiklikule näidisprogrammile.

III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid

EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID

19.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 214/40

POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE OTSUS EUMM GEORGIA/1/2009,

31. juuli 2009,

millega pikendatakse Gruusias läbiviidava Euroopa Liidu järelevalvemissiooni (EUMM Georgia) juhi volitusi

(2009/619/ÜVJP)

POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 25 kolmandat lõiku,

võttes arvesse nõukogu 15. septembri 2008. aasta ühismeedet 2008/736/ÜVJP Euroopa Liidu järelevalvemissiooni kohta Gruusias (EUMM Georgia), (1) eriti selle artikli 10 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühismeetme 2008/736/ÜVJP artikli 10 lõike 1 kohaselt on poliitika- ja julgeolekukomitee kooskõlas asutamislepingu artikliga 25 volitatud tegema asjakohaseid otsuseid missiooni EUMM Georgia poliitilise kontrollimise ja strateegilise juhtimise kohta, eelkõige nimetama ametisse missiooni juhi.

(2)

Poliitika- ja julgeolekukomitee nimetas 16. septembril 2008 oma otsusega EUMM/1/2008 (2) Hansjörg HABERI peasekretäri/kõrge esindaja ettepanekul kuni 15. septembrini 2009 missiooni EUMM Georgia juhiks.

(3)

Peasekretär/kõrge esindaja tegi 16. juulil 2009 poliitika- ja julgeolekukomiteele ettepaneku pikendada Hansjörg HABERI volitusi veel üheks aastaks, kuni 15. septembrini 2010,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Hansjörg HABERI volitusi Gruusias läbiviidava Euroopa Liidu järelevalvemissiooni (EUMM Georgia) juhina pikendatakse kuni 15. septembrini 2010.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Seda kohaldatakse 15. septembrini 2010.

Brüssel, 31. juuli 2009

Poliitika- ja julgeolekukomitee nimel

eesistuja

O. SKOOG

(1)  ELT L 248, 17.9.2008, lk 26.

(2)  ELT L 319, 29.11.2008, lk 79.

  翻译：