Euroopa Liidu L 260/2009

I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

3.10.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 260/5

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/104/EÜ,

16. september 2009,

töötajate poolt tööl kasutatavatele töövahenditele esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (teine üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

(kodifitseeritud versioon)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 137 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 30. novembri 1989. aasta direktiivi 89/655/EMÜ (töötajate poolt tööl kasutatavatele töövahenditele esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (teine üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)) (3) on korduvalt oluliselt muudetud (4). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2)

Käesolev direktiiv on üksikdirektiiv töötajate tervishoiu ja ohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamist käsitleva nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivi 89/391/EMÜ (5) artikli 16 lõike 1 tähenduses. Seetõttu kohaldatakse direktiivi 89/391/EMÜ sätteid täielikult töötajate poolt tööl kasutatavate töövahendite suhtes, ilma et see piiraks käesolevas direktiivis sisalduvaid rangemaid või erisätteid.

(3)	Asutamislepingu artikli 137 lõige 2 näeb ette, et nõukogu võib direktiividega vastu võtta miinimumnõuded, et eelkõige töökeskkonna parandamisega tagada töötajate tervise ja turvalisuse parem kaitse.

(4)	Vastavalt kõnealusele artiklile tuleb neis direktiivides hoiduda selliste haldus-, finants- ja õiguslike piirangute kehtestamisest, mis pidurdaksid väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist ja arengut.

(5)	Asutamislepingu artikli 137 lõike 2 kohaselt vastu võetud sätted ei takista ühtki liikmesriiki säilitamast või kehtestamast rangemaid töökaitsemeetmeid, kui need on kooskõlas asutamislepinguga.

(6)	Töövahendite kasutamisega seotud tervishoiu ja ohutuse paremaks tagamiseks kavandatud miinimumnõuete järgimine on töötajate tervise ja ohutuse kindlustamisel eriti oluline.

(7)	Tööohutuse, -hügieeni ja -tervishoiu parandamine on eesmärk, mida ei tohiks allutada üksnes majanduslikele kaalutlustele.

(8)	Kõrgtööd võivad seada töötajate ohutuse ja tervise eriti suurde ohtu, eelkõige ohustavad neid kõrgelt allakukkumised ja muud tõsised tööõnnetused, mis moodustavad suure osa kõikidest õnnetustest, eriti surmaga lõppenud õnnetustest.

(9)	Käesolev direktiiv on konkreetne samm siseturu sotsiaalse mõõtme väljaarendamisel.

(10)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord) (6) kohaselt peavad liikmesriigid teavitama komisjoni kõikidest tehniliste normide eelnõudest, mis käsitlevad aparatuuri, vahendeid või seadiseid.

(11)	Käesolev direktiiv on sobivaim vahend seatud eesmärkide saavutamiseks ega lähe nende saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(12)	Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide kohustusi, mis on seotud III lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtpäevadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisala

1. Käesolevas direktiivis, mis on teine üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses, sätestatakse artiklis 2 määratletud, töötajate poolt tööl kasutatavatele töövahenditele esitatavad ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuded.

2. Direktiivi 89/391/EMÜ sätteid kohaldatakse kogu lõikes 1 nimetatud valdkonnas täielikult, ilma et see piiraks käesolevas direktiivis sisalduvate rangemate või erisätete kohaldamist.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „töövahendid”– tööl kasutatavad masinad, aparatuurid, tööriistad või seadised;

b) „töövahendite kasutamine”– tegevus, mille puhul töövahendeid kasutatakse, nagu töövahendi käivitamine ja seiskamine, selle kasutamine, transport, parandamine, ümberseadistamine, hooldus- ja teenindustööd, sealhulgas eelkõige puhastamine;

c) „ohuala”– töövahendi sees või ümber olev ala, milles viibimine võib ohustada inimese tervist või turvalisust;

d) „ohualas viibiv töötaja”– täielikult või osaliselt ohualas viibiv töötaja;

e) „kasutaja”– töötaja või töötajad, kellele on antud ülesanne töövahendeid kasutada.

II PEATÜKK

TÖÖANDJA KOHUSTUSED

Artikkel 3

Üldised kohustused

1. Tööandja võtab vajalikud meetmed tagamaks, et ettevõttes või asutuses töötajate kasutusse antavad töövahendid sobivad tööülesande täitmiseks või on selleks nõuetekohaselt kohandatud ning töötajad saavad neid kasutada oma turvalisust või tervist ohustamata.

Töötajate kasutusse antavate töövahendite valikul peab tööandja pöörama tähelepanu töötajate turvalisust ja tervist ohustada võivatele spetsiifilistele töötingimustele ja -laadile ning ettevõttes või asutuses, eelkõige töökohal esinevale ohule ning samuti muudele kõnealuste töövahendite kasutamisega kaasneda võivatele ohtudele.

2. Kui ei ole võimalik täielikult tagada, et töötajad saavad töövahendeid kasutada oma turvalisust või tervist ohustamata, peab tööandja võtma asjakohased meetmed ohtude minimeerimiseks.

Artikkel 4

Töövahendeid käsitlevad eeskirjad

1. Ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist, hangib tööandja järgmised töövahendid või kasutab neid:

töövahendid, mis juhul, kui need on ettevõtte ja/või asutuse töötajate kasutusse antud esimest korda pärast 31. detsembrit 1992, vastavad

i)	asjakohastele ja kohaldatavatele ühenduse direktiividele;

ii)	I lisas sätestatud miinimumnõuetele, kui muid ühenduse direktiive ei kohaldata või kohaldatakse osaliselt;

b)	töövahendid, mis juhul, kui need on antud ettevõtte või asutuse töötajate kasutusse 31. detsembriks 1992, vastavad I lisas sätestatud miinimumnõuetele hiljemalt nelja aasta pärast alates kõnealusest kuupäevast;

ilma et see piiraks punkti a alapunkti i kohaldamist ja olenemata punkti a alapunktist ii ja punktist b, vastavad I lisa punkti 3 nõuetega kooskõlas olevad eritöövahendid, mis juba on antud ettevõtte või asutuse töötajate kasutusse 5. detsembriks 1998, I lisas sätestatud miinimumnõuetele hiljemalt nelja aasta pärast alates kõnealusest kuupäevast.

2. Tööandja võtab vajalikud meetmed tagamaks, et töövahendeid hoitakse kogu kasutusaja jooksul asjakohase hoolduse abil sellisel tasemel, mis vastavalt vajadusele on kooskõlas kas lõike 1 punktiga a või b.

3. Liikmesriigid kehtestavad pärast tööturu osapooltega konsulteerimist ja siseriiklikke õigusakte ja/või tavasid arvesse võttes II lisas nimetatud eesmärkidele vastava ohutustaseme saavutamist võimaldavad menetlused.

Artikkel 5

Töövahendite kontrollimine

1. Tööandja tagab, et kui töövahendite ohutus sõltub nende paigaldustingimustest, kontrollivad siseriiklikele õigusaktidele või tavadele vastavad pädevad isikud neid eelnevalt (pärast paigaldamist ja enne esmakordselt kasutusse võtmist) ja pärast nende kokkupanemist uues kohas kindlustamaks, et töövahendid on paigaldatud õigesti ja toimivad nõuetekohaselt.

2. Et kindlustada tervishoiu- ja ohutustingimuste täitmine ning töövahendite kahjustuste õigeaegne avastamine ja parandamine, tagab tööandja, et siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavadele vastavad pädevad isikud kontrollivad töövahendeid, mida mõjutavad tingimused, mis neid kahjustavad ja millega võib kaasneda ohtlik olukord:

a)	regulaarselt ja vajaduse korral katsetavad neid;

b)	erandkorras juhul, kui erandlikud asjaolud nagu ümberseadistamine, õnnetused, loodusnähtused või pikaleveninud tööseisak võivad töövahendite turvalisust ohustada.

3. Kontrollitulemused tuleb registreerida ja need peavad olema asjaomaste asutuste käsutuses. Kontrollitulemusi tuleb säilitada piisava aja jooksul.

Kui töövahendid asuvad väljaspool ettevõtet, peab nendega kaasas olema tõendusmaterjal kontrolli toimumise kohta.

4. Liikmesriigid määravad kontrollide toimumise tingimused.

Artikkel 6

Töövahendid, millega kaasnevad eririskid

Kui töövahendite kasutamine toob tõenäoliselt kaasa eririski töötajate ohutusele või tervisele, võtab tööandja vajalikud meetmed tagamaks, et

a)	töövahendite kasutamine oleks piiratud nende isikutega, kellele on antud ülesanne neid kasutada;

b)	parandus-, ümberseadistamis-, hooldus- või teenindustöid teeksid ainult selleks konkreetselt määratud töötajad.

Artikkel 7

Ergonoomia ja töötervishoid

Tervishoiu ja ohutuse miinimumnõudeid kohaldades võtab tööandja täielikult arvesse töötajate tööasendit ja kehahoidu töövahendite kasutamisel ning ergonoomia põhimõtteid.

Artikkel 8

Töötajate teavitamine

1. Ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artikli 10 kohaldamist, võtab tööandja vajalikud meetmed tagamaks, et töötajate käsutuses on piisav teave ja, vajaduse korral, kirjalikud juhised tööl kasutatavate töövahendite kohta.

2. Teave ja kirjalikud juhised peavad sisaldama vähemalt piisavat tervishoiu- ja ohutusealast teavet, mis käsitleb

a)	töövahendite kasutamise tingimusi;

b)	prognoositavaid ebatavalisi olukordi;

c)	töövahendite kasutamise kogemustest vajaduse korral tehtud järeldusi.

Töötajad on teadlikud neid puudutavatest ohtudest, tööpiirkonnas või -kohas asuvatest töövahenditest ja neid mõjutavatest muudatustest, niivõrd kui need muudatused mõjutavad töötajate vahetus tööpiirkonnas või -kohas asuvaid töövahendeid, isegi kui nad neid otseselt ei kasuta.

3. Teave ja kirjalikud juhised on asjaomastele töötajatele arusaadavad.

Artikkel 9

Töötajate väljaõpe

Ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artikli 12 kohaldamist, võtab tööandja vajalikud meetmed tagamaks, et

a)	töötajad, kellele on antud ülesanne töövahendeid kasutada, saavad piisava väljaõppe, sealhulgas töövahendi kasutamisega kaasneda võivate ohtude kohta;

b)	artikli 6 punktis b nimetatud töötajad saavad piisava eriväljaõppe.

Artikkel 10

Töötajatega konsulteerimine ja nende osalemine

Töötajate või nende esindajatega konsulteerimine ja nende osalemine käesoleva direktiiviga ja selle lisadega seotud küsimustes toimub direktiivi 89/391/EMÜ artikli 11 kohaselt.

III PEATÜKK

MUUD SÄTTED

Artikkel 11

Lisade muutmine

1. Nõukogu võtab vastu I lisasse tehtava, I lisa punktis 3 nimetatud eritöövahendite suhtes kohaldatavaid täiendavaid miinimumnõudeid käsitleva täienduse asutamislepingu artikli 137 lõikes 2 sätestatud korras.

2. Lisades tehtavad üksnes tehnilised kohandused võetakse vastu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 17 lõikes 2 sätestatud korras ning mis on tingitud

a)	direktiivide vastuvõtmisest töövahendite tehnilise ühtlustamise ja standardimise valdkonnas või

b)	tehnilisest arengust, muudatustest rahvusvahelistes määrustes või spetsifikaatides või teadmiste täienemisest töövahendite valdkonnas.

Artikkel 12

Lõppsätted

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud või vastu võetavate siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 13

Direktiiv 89/655/EMÜ, mida on muudetud III lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud III lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile kooskõlas IV lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 14

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 15

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 16. september 2009

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BUZEK

Nõukogu nimel

eesistuja

C. MALMSTRÖM

(1) ELT C 100, 30.4.2009, lk 144.

(2) Euroopa Parlamendi 8. juuli 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta otsus.

(3) EÜT L 393, 30.12.1989, lk 13.

(4) Vt III lisa A osa.

(5) EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1.

(6) EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.

I LISA

NIMETATUD MIINIMUMNÕUDED

(artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktis ii ja punktis b)

1. Üldine märkus

Käesolevas lisas sätestatud kohustusi kohaldatakse käesolevat direktiivi arvesse võttes juhul, kui asjaomaste töövahenditega on seotud vastav oht.

Järgmised miinimumnõuded, kui neid kohaldatakse kasutuses olevate töövahendite suhtes, ei nõua tingimata samu meetmeid kui uusi töövahendeid käsitlevad esmanõuded.

2. Töövahendite suhtes kohaldatavad üldised miinimumnõuded

2.1.

Ohutust mõjutavad töövahendite juhtimisseadised peavad olema selgelt nähtavad ja eristatavad ning vajaduse korral asjakohaselt märgistatud.

Välja arvatud juhul, kui see on teatavate juhtimisseadiste puhul vajalik, peavad juhtimisseadised paiknema väljaspool ohuala nii, et nende kasutamine ei põhjusta lisaohtu. Juhtimisseadiste ettekavatsematu kasutamine ei või kaasa tuua ohtu.

Vajaduse korral peab kasutaja olema võimeline põhikasutuskohast tagama, et ohualadel ei viibi ühtki inimest. Kui see ei ole võimalik, peab hoiatusseadis enne töövahendi käivitumist automaatselt andma kuuldava ja/või nähtava hoiatussignaali. Ohualal viibival töötajal peab olema aega või abivahendeid töövahendi käivitamisel ja/või seiskamisel tekkinud ohu kiireks vältimiseks.

Juhtimisseadised peavad olema ohutud ja nende valikul tuleb arvesse võtta nende kavandatava kasutuse käigus ilmneda võivaid rikkeid, tõrkeid ja piiranguid.

2.2.

Töövahendi käivitamine peab olema võimalik üksnes selleks ette nähtud juhtimisseadise tahtliku mõjutamisega.

Sama kehtib ka

—	töövahendi uuesti käivitamise puhul pärast selle seiskumist mis tahes põhjusel,

—	töötamistingimuste (nt kiirus, rõhk) olulise muutumise puhul,

välja arvatud juhul, kui uuesti käivitamine või muutus ohualas viibivaid töötajaid ei ohusta.

Seda nõuet ei kohaldata uuesti käivitamise või töötamistingimuste selliste muutuste suhtes, mis tulenevad automaatseadme normaalsest töötsüklist.

2.3.

Kõik töövahendid peavad olema varustatud seiskamisseadisega nende täielikuks ja ohutuks seiskamiseks.

Kõik töökohad peavad olema varustatud seiskamisseadisega, et seisata sõltuvalt ohu liigist osa või kõik töövahendid nii, et töövahendid oleksid ohutus seisundis. Töövahendi seiskamisseadisele tuleb anda käivitusseadise ees talituslik eelis. Kui töövahend või selle ohtlikud osad on seiskunud, tuleb ajamite energiavarustus katkestada.

2.4.	Kui see on vajalik ja sõltuvalt töövahendi tekitatavatest ohtudest ja selle tavapärasest seiskumisajast, tuleb töövahend varustada hädaseiskamisseadisega.

2.5.

Töövahendid, mille kasutamisega võib kaasneda esemete kukkumise või eemalepaiskumise oht, peavad olema varustatud asjakohaste ja ohule vastavate kaitseseadistega.

Töövahendid, mille kasutamisega võib kaasneda gaasi, auru, vedeliku või tolmu eraldumisel tekkiv oht, peavad ohuallika läheduses olema varustatud asjakohaste kogumis- ja/või kõrvaldamisseadistega.

2.6.	Töövahendid ja nende osad peavad olema klambritega või muul viisil püsikindlalt kinnitatud, kui see on vajalik töötajate ohutuse ja tervise tagamiseks.

2.7.	Kui on oht, et töövahendi osad võivad murduda või puruneda, mis tõenäoliselt ohustaks töötajate turvalisust ja tervist, tuleb võtta asjakohased kaitsemeetmed.

2.8.

Kui on oht, et kokkupuude töövahendi liikuva osaga võib põhjustada õnnetusi, peavad need osad olema varustatud kaitsepiirete või -seadistega, et takistada juurdepääsu ohualadele või peatada ohtlike osade liikumine enne ohualadele jõudmist.

Kaitsepiirded ja -seadised

—	peavad olema vastupidava konstruktsiooniga;

—	ei tohi tekitada mingit lisaohtu;

—	peavad olema raskesti eemaldatavad või kasutuskõlbmatuks muudetavad;

—	peavad asuma ohualast piisavalt kaugel;

—	peavad võimalikult vähe varjama töövahendi töötsooni nähtavust;

—	peavad võimaldama töövahendi osade paigaldamiseks või asendamiseks ja hoolduseks vajalikke toiminguid, piirates juurdepääsu ainult selle alaga, kus toiminguid tehakse ja, võimaluse korral, ilma kaitsepiiret või -seadist eemaldamata.

2.9.	Töökoha ja hoolduskoha valgustatus peab olema töövahendiga töötamiseks või selle hooldamiseks piisav.

2.10.

Töövahendi osad, mille temperatuur on kõrge või väga madal, peavad olema vajaduse korral kaitstud, et ära hoida töötajate kokkupuudet nendega või töötajate liiga lähedale tulekut.

2.11.

Töövahendite hoiatusseadised peavad olema üheselt mõistetavad ning kergesti märgatavad ja arusaadavad.

2.12.

Töövahendit võib kasutada ainult sellisteks toiminguteks ja sellistel tingimustel, milleks see ette on nähtud.

2.13.

Töövahendit peab olema võimalik hooldada, kui see on seisatud. Kui see ei ole võimalik, peab olema võimalik võtta asjakohaseid kaitsemeetmeid, et hooldustöid saaks teha või et hooldustöid saaks teha väljaspool ohualasid.

Kui töövahendi juurde kuulub hooldusraamat, peab see olema ajakohastatud.

2.14.

Kõikidel töövahenditel peavad olema selgelt eristatavad abivahendid nende lahutamiseks kõikidest energiaallikatest.

Enne uuesti ühendamist tuleb olla kindel, et asjaomased töötajad ei ole ohus.

2.15.

Töövahenditel peavad olema hoiatused ja märgistused, mis on vajalikud töötajate ohutuse tagamiseks.

2.16.

Töötajatel peab olema ohutu juurdepääs tootmis-, reguleerimis- ja hooldustoiminguteks vajalikele kohtadele ja võimalus seal ohutult viibida.

2.17.

Töövahendid peavad olema sobivad, et kaitsta töötajaid töövahendi põlemasüttimise, ülekuumenemise või gaasi, tolmu, vedeliku, auru või muude töövahendi poolt toodetud või selles kasutatud või ladustatud ainete eraldumise ohu eest.

2.18.

Töövahendid peavad olema sobivad, et ära hoida töövahendite või töövahendi poolt toodetud või selles kasutatud või ladustatud ainete plahvatamise oht.

2.19.

Töövahendid peavad olema sobivad, et kaitsta ohualal viibivaid töötajaid otse- või kaudpuutest tuleneda võiva elektrilöögi ohu eest.

3. Eritöövahendite suhtes kohaldatavad täiendavad miinimumnõuded

3.1. Liikuvate töövahendite (iseliikuvate või mitte) suhtes kohaldatavad miinimumnõuded

3.1.1. Töövahendid, millega töötajad sõidavad, tuleb sisse seada nii, et vähendada töötajaid sõidu käigus ähvardavaid ohte.

Nende ohtude hulka kuulub ka velgede või roomikutega kokkupuutumine või nende vahele jäämine.

3.1.2. Kui ajami osa tahtmatu kinnijäämine liikuva töövahendi ning selle manuste või pukseeritava eseme vahele võib põhjustada eriohu, peab selline töövahend olema varustatud või kohandatud selliselt, et ajami osade blokeerumist vältida.

Kui sellist kinnijäämist ei ole võimalik vältida, tuleb võtta kõik võimalikud meetmed, et ära hoida kahjulikku mõju töötajatele.

3.1.3. Kui töötava seadme liikuvate sõlmede vahelised veovõllid võivad maas lohisemisel määrduda või kahjustada saada, tuleb ette näha seadised nende kinnitamiseks.

3.1.4. Liikuvatele töövahenditele, millega töötajad sõidavad, tuleb tegelikes kasutustingimustes töövahendite ümberminekuga kaasnevate ohtude piiramiseks kavandada

—	kas kaitsestruktuur, mis tagab, et töövahend ei kaldu rohkem kui 90 kraadi;

—	struktuur, mis 90 kraadi ületava kalde puhul tagab töövahendiga sõitvate töötajate ümber piisava ruumi, või

—	muu võrdväärse mõjuga seadis.

Kaitsestruktuurid võivad olla töövahendite lahutamatu osa.

Kaitsestruktuure ei ole vaja, kui töövahendid on töö ajal kinnitatud või kui ümberminek on töövahendi konstruktsiooni tõttu võimatu.

Kui on oht, et töövahendiga sõitev töötaja võib töövahendi ümbermineku korral jääda töövahendi osade ja maapinna vahele, peab töötajate jaoks olema paigaldatud turvasüsteem.

3.1.5. Kahvellaadurid, mis kannavad üht või mitut töötajat, peavad kahvellaaduri ümbermineku ohu vältimiseks olema kohandatud või varustatud näiteks

—	juhikabiiniga;

—	kahvellaaduri ümberminekut takistava struktuuriga;

—	struktuuriga, mis kahvellaaduri ümberminekul tagab maapinna ja kahvellaaduri teatavate osade vahel töötajate jaoks piisava ruumi, või

—	struktuuriga, mis hoiab töötajaid juhiistmel ja hoiab ära nende jäämise ümberläinud kahvellaaduri osade vahele.

3.1.6. Iseliikuvad töövahendid, mis võivad liikudes inimesi ohustada, peavad vastama järgmistele tingimustele:

a)	neil peavad olema seadised lubamatu käivitamise vältimiseks;

b)	neil peavad olema asjakohased seadised selliste kokkupõrgete tagajärgede minimeerimiseks, mis toimuvad juhul, kui korraga liigub mitu rööbastel töövahendit;

c)	neis peab olema seadis töövahendi pidurdamiseks ja peatamiseks. Kui ohutuspiirangud seda nõuavad, peab põhiseadise rikke korral olema töövahendit võimalik pidurdada ja peatada kergesti ligipääsetava või automaatse hädaseadisega;

d)	kui juhi otsene vaateväli ei ole ohutuse tagamiseks piisav, tuleb nähtavuse parandamiseks paigaldada piisavad lisaseadised;

e)	öösel või pimedates kohtades kasutamiseks ette nähtud töövahendid peavad olema varustatud töö tegemiseks küllaldase valgustusega ja tagama töötajate piisava ohutuse;

f)	töövahendid, mis ise või pukseeritavate või veetavate esemete tõttu kujutavad endast tuleohtu ja võivad töötajaid ohustada, peavad olema varustatud asjakohaste tuletõrjevahenditega, kui kasutamiskohale piisavalt lähedal sellised vahendid puuduvad;

g)	kaugjuhitav töövahend peab peatuma automaatselt kohe pärast kontrollipiirkonnast väljumist;

h)	kaugjuhitavad töövahendid, mis võivad tavapärastes tingimustes kujutada endast muljumis- või löögiohtu, peavad olema varustatud ohu eest kaitsvate seadistega, välja arvatud juhul, kui töövahendis on muud asjakohased seadised löögiohu tõrjumiseks.

3.2. Raskuste tõstmiseks ette nähtud töövahendite miinimumnõuded

3.2.1. Kui raskuste tõstmiseks ette nähtud töövahendid on paigaldatud alaliselt, tuleb tagada nende tugevus ja püsikindlus kasutamise ajal, võttes eelkõige arvesse tõstetavaid raskusi ning struktuuride paigaldus- ja kinnituskohtadele langevat koormust.

3.2.2. Raskuste tõstmiseks ette nähtud aparatuurile peab olema selgelt märgitud selle nimikoormus ja vajaduse korral lisatud koormussilt iga aparatuuri kasutusvariandi nimikoormuse väärtusega.

Abitõstevahendid peavad olema märgistatud nii, et oleks võimalik kindlaks teha ohutu kasutamise seisukohast olulised omadused.

Töövahenditel, mis ei ole ette nähtud inimeste tõstmiseks, kuid mida võidakse sel otstarbel ekslikult kasutada, peab olema sellekohane selge märge.

3.2.3. Alaliselt paigaldatud töövahendid peavad olema paigaldatud nii, et vähendada ohtu, et koorem

a)	töötajatega kokku põrkab;

b)	ohtlikult libiseb või vabalt kukub;

c)	tahtmatult lahti pääseb.

3.2.4. Töötajate tõstmiseks või sõidutamiseks kasutatavad töövahendid peavad olema asjakohased selleks, et

a)	tõstevahendi olemasolu korral välistada sobivate seadistega selle kukkumisoht;

b)	tõstevahendi olemasolu korral välistada oht, et kasutaja ise sellest välja kukub;

c)	välistada oht, et kasutaja saab muljuda, jääb kinni või saab löögi, eelkõige tahtmatul kokkupuutel esemetega;

d)	tagada, et õnnetuse tagajärjel tõstevahendisse kinni jäänud inimesed ei ole ohus ja neid on võimalik vabastada.

Kui töökohast ja kõrguste vahest tulenevatel põhjustel ei ole ohutusmeetmetega võimalik punktis a nimetatud ohtusid vältida, tuleb paigaldada julgestusköis ja seda igal tööpäeval kontrollida.

II LISA

NIMETATUD TÖÖVAHENDITE KASUTAMIST KÄSITLEVAD SÄTTED

Artikli 4 lõikes 3

Üldine märkus

Käesolevat lisa kohaldatakse käesolevat direktiivi arvesse võttes juhul, kui asjaomaste töövahenditega on seotud vastav oht.

1. Kõikide töövahendite suhtes kohaldatavad üldsätted

1.1.

Töövahendid tuleb paigaldada, asetada ja neid kasutada nii, et vältida nende kasutajate ja teiste töötajate ohustamist, näiteks tuleb tagada, et töövahendi liikuvate osade ja nende ümbruses asuvate kinnitatud või liikuvate osade vahel oleks piisavalt ruumi ning kogu kasutatud või toodetud energiat ja ainet oleks võimalik ohutult tarnida või eemaldada.

1.2.	Töövahendid tuleb kokku panna või lahti võtta ohututes tingimustes, järgides eelkõige võimalikke tootja antud suuniseid.

1.3.	Töövahendid, mida võib nende kasutamise ajal tabada pikselöök, peavad olema pikselöögi võimalike tagajärgede vastu kaitstud asjakohaste seadiste või abinõudega.

2. Liikuvate töövahendite (iseliikuvate või mitte) kasutamist käsitlevad sätted

2.1.	Iseliikuvaid töövahendeid võivad juhtida ainult sellise töövahendi ohutuks juhtimiseks asjakohase väljaõppe saanud töötajad.

2.2.	Kui töövahendid tööpiirkonnas ringi liiguvad, tuleb kehtestada asjakohased liikluseeskirjad ja neid järgida.

2.3.	Tuleb võtta korralduslikud meetmed, et vältida jala liikuvate inimeste tulekut iseliikuvate töövahendite tegevuspiirkonda. Kui jala liikuvate töötajate kohalviibimine on töö nõuetekohaseks tegemiseks vältimatu, tuleb võtta asjakohased meetmed, et töövahendid neid ei vigastaks.

2.4.	Töötajate vedamine mehaanilise ajamiga liikuval töövahendil on lubatud ainult selleks ette nähtud ohutus kohas. Kui tööd tuleb teha sõidu ajal, tuleb vastavalt vajadusele kiirust kohandada.

2.5.	Liikuvat sisepõlemismootoriga töövahendit ei või tööpiirkonnas kasutada, välja arvatud juhul, kui töötajate tervist ja ohutust silmas pidades on võimalik tagada piisavalt õhku.

3. Sätted raskuste tõstmiseks ette nähtud töövahendite kohta

3.1. Üldkaalutlused

3.1.1. Raskuste tõstmiseks kavandatud töövahendeid, mis on liikuvad või mida on võimalik lahti võtta, võib kasutada ainult selleks, et tagada töövahendi püsikindlus kõikides prognoositavates tingimustes kasutamisel, võttes arvesse pinnase laadi.

3.1.2. Inimesi võib tõsta ainult selleks ette nähtud töövahendite ja lisaseadmete abil.

Ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artikli 5 kohaldamist, võib töövahendeid, mis ei ole spetsiaalselt ette nähtud inimeste tõstmiseks, selleks erandina siiski kasutada, tingimusel et ohutuse tagamiseks on võetud asjakohased meetmed kooskõlas siseriiklike õigusaktide või tavadega, millega on sätestatud asjakohane järelevalve.

Sel ajal, kui töötajad viibivad raskuste tõstmiseks ette nähtud töövahenditel, peab juhtimiskeskuses olema pidev valve. Tõstetavatel inimestel peavad olema usaldusväärsed sidevahendid. Ohu korral peavad nende evakueerimiseks olema usaldusväärsed abinõud.

3.1.3. Tuleb võtta meetmeid tagamaks, et töötajad ei viibiks rippuvate raskuste all, välja arvatud juhul, kui selline viibimine on vajalik töö tulemuslikuks tegemiseks.

Raskusi ei või tõsta selliste töökohtade kohal, mis on kaitsmata ja kus tavaliselt viibivad töötajad.

Kui sellisel juhul ei ole tööd siiski võimalik muul viisil nõuetekohaselt teha, tuleb ette näha asjakohased menetlused ja neid kohaldada.

3.1.4. Abitõstevahendid tuleb valida vastavalt teisaldatavatele raskustele, haardepunktidele, kinnitatavale talile ja ilmastikutingimusele, võttes arvesse troppimise laadi ja struktuuri. Lisatõsteseadme tali peab olema selgelt märgistatud, et kasutaja oleks teadlik selle omadustest juhul, kui tali ei ole pärast kasutamist lahti võetud.

3.1.5. Abitõstevahendid tuleb ladustada nii, et need ei saaks kahjustada ega laguneks.

3.2. Riputatud koorma tõstmiseks ette nähtud töövahendid

3.2.1. Kui kaks või enam riputatud koorma tõstmiseks kasutatavat töövahendit on paigaldatud või püstitatud tegevuskohale nii, et nende tegevusraadiused kattuvad, tuleb võtta asjakohaseid meetmeid kokkupõrgete ärahoidmiseks koormate või töövahendite osade vahel.

3.2.2. Kui riputatud koorma tõstmiseks kasutatakse liikuvaid töövahendeid, tuleb võtta meetmeid töövahendite kaldumise, ümberkukkumise või, vajaduse korral, liikumise või libisemise vältimiseks. Tuleb kontrollida, et neid meetmeid rakendatakse nõuetekohaselt.

3.2.3. Kui riputatud koorma tõstmiseks ette nähtud töövahendi kasutajal ei ole võimalik koorma kogu teekonda kas otse või vajalikku teavet andvate abiseadmete kaudu jälgida, peab ta pidama ühendust talle juhiseid andva pädeva isikuga; tuleb võtta korralduslikud meetmed, et ära hoida töötajaid ohustada võivaid kokkupõrkeid koormatega.

3.2.4. Töö peab olema korraldatud nii, et töötajal oleks võimalik koorem ohutult käsitsi kinnitada või vabastada ja säilitada seejuures eelkõige otsene või kaudne kontroll töövahendi üle.

3.2.5. Kõik tõstmistoimingud peavad olema põhjalikult kavandatud ning asjakohase järelevalvega ja neid tehes tuleb arvesse võtta töötajate ohutust.

Eelkõige juhul, kui koormat tuleb tõsta kahe või enama töövahendiga, mis on ette nähtud riputatud koorma üheaegseks tõstmiseks, tuleb ette näha kord töövahendite kasutajate vahelise koordineerituse tagamiseks ja seda korda kohaldada.

3.2.6. Kui riputatud koorma tõstmiseks ette nähtud töövahendil ei ole võimalik täieliku või osalise energiavarustuse katkestuse ajal koormat kinni hoida, tuleb võtta asjakohaseid meetmeid töötajate ohtu sattumise vältimiseks.

Riputatud koormat ei või jätta järelevalveta, välja arvatud juhul, kui juurdepääs ohualale on tõkestatud ning koorem on kinnitatud ja ripub ohutult.

3.2.7. Riputatud koorma tõstmiseks ette nähtud töövahendite kasutamine vabas õhus tuleb peatada kohe, kui ilmastikutingimused halvenevad sel määral, et see takistab töövahendite ohutut kasutamist ja töötajad satuvad ohtu. Et vältida töötajate ohtu sattumist, tuleb võtta piisavad kaitsemeetmed eelkõige töövahendite ümberkukkumise ärahoidmiseks.

4. Ajutisteks kõrgtöödeks ette nähtud töövahendite kasutamist käsitlevad sätted.

4.1. Üldsätted

4.1.1. Kui ajutisi kõrgtöid ei ole võimalik teostada ohutult ja nõuetekohastes ergonoomilistes tingimustes sobivalt pinnalt vastavalt direktiivi 89/391/EMÜ artiklile 6 ja käesoleva direktiivi artiklile 3, tuleb valida ohutute töötingimuste tagamiseks ja säilimiseks kõige sobivamad töövahendid. Kollektiivseid kaitsemeetmeid tuleb eelistada individuaalsetele kaitsemeetmetele. Töövahendite mõõtmed peavad vastama tehtava töö iseloomule ja eeldatavale pingele ning võimaldama ohutut läbipääsu.

Kõrgustes asuvatele ajutistele töökohtadele juurdepääsuks tuleb valida kõige sobivamad vahendid vastavalt liikumissagedusele, kokkulepitavale kõrgusele ja kasutusajale. Valitud vahendid peavad võimaldama evakueerimist otsese ohu korral. Tee juurdepääsuvahendilt platvormidele, tekkidele või sildadele ja sealt tagasi ei tohi suurendada kukkumisohtu.

4.1.2. Redeleid võib kõrgtööl kasutada töökohana üksnes tingimustes, kus punkti 4.1.1 arvestades ei ole muude ohutumate vahendite kasutamine õigustatud vähese ohu ja lühikese kasutusaja või kohapealsete olude tõttu, mida tööandja muuta ei saa.

4.1.3. Köite abil liikumist ja kinnitamist võib kasutada üksnes tingimustes, kus ohu hindamisel leitakse, et tööd on võimalik teha ohutult, ja kui muude ohutumate töövahendite kasutamine ei ole õigustatud.

Arvestades ohtude hindamist ja eelkõige sõltuvalt töö kestusest ja ergonoomilistest piirangutest, tuleb sätestada istme ja vajalike lisaseadmete kasutamine.

4.1.4. Sõltuvalt eespool öeldu põhjal valitud töövahendi liigist tuleb kindlaks määrata asjakohased meetmed, millega minimeerida töötajaid ähvardavaid ohte, mis on seotud kõnealuste töövahendite liigiga. Vajaduse korral tuleb ette näha kukkumist takistavate julgestusseadmete paigaldamine. Need peavad olema sobiva kuju ja piisava tugevusega, et takistada või peatada kõrgusest kukkumist ning võimaluse korral hoida ära töötajate vigastamist. Kollektiivsed kukkumist takistavad julgestusseadmed peavad olema terviklikud, välja arvatud kohtades, kus asub juurdepääs redelile või trepile.

4.1.5. Kui konkreetse tööülesande täitmine nõuab, et kollektiivne kukkumist takistav julgestusseade ajutiselt kõrvaldataks, tuleb võtta tõhusaid asendavaid ohutusmeetmeid. Nimetatud tööülesannet ei tohi täita enne, kui kõnealused meetmed on võetud. Kui konkreetne tööülesanne on alaliselt või ajutiselt lõpetatud, tuleb kollektiivne kukkumist takistav julgestusseade tagasi paigutada.

4.1.6. Ajutist kõrgtööd võib teha üksnes siis, kui ilmastikutingimused ei kahjusta töötaja ohutust ja tervist.

4.2. Redelite kasutamist käsitlevad erisätted

4.2.1. Redelid tuleb paigaldada nii, et nad kasutamise ajal kindlalt seisaksid. Kokkupandavad redelid peavad seisma kindlal, tugeval, sobiva suurusega liikumatul jalamil, et redelipulgad püsiksid horisontaalasendis. Rippredelid tuleb kinnitada ohutul viisil nii, et need ei liiguks ega kiiguks, v.a nöörredelid.

4.2.2. Kokkupandavate redelite jalgade libisemist kasutamise ajal tuleb takistada redeli üla- või alaosa kinnitamisega, libisemist takistavate vahendite või muude sama tõhusate lahenduste kasutamisega. Juurdepääsuredelid peavad olema piisavalt pikad, et ulatuda üle juurdepääsuplatvormi, välja arvatud juhul, kui on võetud muid meetmeid kindla kinnihoidmiskoha tagamiseks. Lukustatavaid mitmeosalisi redeleid ja pikendusredeleid tuleb kasutada nii, et nende eri osad ei saaks üksteise suhtes liikuda. Ratasredelid tuleb paigutada enne neile astumist liikumatusse asendisse.

4.2.3. Redeleid tuleb kasutada nii, et töötajad saaksid kogu aeg neist kinni hoida ja neile kindlalt toetuda. Eriti siis, kui kandamit tuleb redelil käsitsi kanda, ei tohi see takistada kindlat kinnihoidmist.

4.3. Tellingute kasutamist käsitlevad erisätted

4.3.1. Kui valitud tellinguid käsitlev arvutus ei ole kättesaadav või kui see ei sisalda asjaomaseid ehituslikke juhiseid, tuleb teha tugevus- ja püstuvusarvutused, välja arvatud juhul, kui tellingud on paigaldatud vastavalt üldtunnustatud standardkujule.

4.3.2. Pädev isik peab koostama monteerimis-, kasutus- ja demonteerimiskava sõltuvalt valitud tellingute keerukusest. Nimetatud kava võib olla koostatud standardse kavana, millele on lisatud kõnealuste tellingute konkreetsete üksikasjadega seotud andmed.

4.3.3. Tellingute kandeosade libisemine peab olema välistatud kandepinna kinnitamise, libisemist takistava vahendi või muu sama tõhusa lahenduse abil ning kandepind peab olema piisava kandevõimega. Tuleb tagada, et tellingud seisaksid kindlalt. Ratastellingute puhul tuleb asjakohaste vahenditega takistada nende ootamatut liikumist kõrgtööde ajal.

4.3.4. Tellinguplatvormide mõõtmed, kuju ja paigutus peavad vastama tehtava töö iseloomule ja kantavale koormusele ning võimaldama ohutu töö ja liikumise. Tellinguplatvormid peavad olema paigaldatud nii, et nende osad tavapärase kasutamise juures ei liigu. Tellinguplatvormide osade ja kollektiivsete kukkumist takistavate vertikaaljulgestusseadmete vahel ei tohi olla ohtlikke tühimikke.

4.3.5. Kui tellingute osad ei ole kasutamiseks valmis, näiteks monteerimise, demonteerimise või ümbertegemise ajal, tuleb need tähistada hoiatusmärkidega vastavalt nõukogu 24. juuni 1992. aasta direktiivi 92/58/EMÜ (töökohas kasutatavate ohutus- ja/või tervisekaitsemärkide miinimumnõuete kohta (üheksas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)) (1) alusel vastu võetud siseriiklikele õigusaktidele ja sobival viisil füüsiliste piiretega eraldada, et takistada juurdepääsu ohtlikule alale.

4.3.6. Tellinguid võib paigaldada, demonteerida või olulisel määral muuta üksnes pädeva isiku järelevalve all ja seda võivad teha ainult töötajad, kes on artiklis 9 käsitletud konkreetseid ohtusid silmas pidades saanud ettenähtud toiminguteks asjakohase eriväljaõppe, mis hõlmab eelkõige

a)	asjaomaste tellingute paigaldamise, demonteerimise või muutmise kava mõistmist;

b)	ohutust kõnealuste tellingute paigaldamise, demonteerimise või muutmise ajal;

c)	inimeste või esemete kukkumise ohtu välistavaid meetmeid;

d)	kaitsemeetmeid, mida kasutatakse muutuvate ilmastikutingimuste puhul, mis võiksid kõnealuseid tellinguid kahjustada;

e)	lubatud koormust;

f)	igasuguseid muid ohtusid, mis on seotud eespool nimetatud paigaldamise, demonteerimise või muutmistoimingutega.

Järelevalvega tegeleval isikul ja asjaomastel töötajatel peab olema punktis 4.3.2 nimetatud paigaldamis- ja demonteerimiskava, kaasa arvatud juhised, mis võivad selle juurde kuuluda.

4.4. Köie abil liikumist ja kinnitamist käsitlevad erisätted

Köie abil liikumine ja kinnitamine peab vastama järgmistele tingimustele:

a)	süsteem peab koosnema vähemalt kahest eraldi ankurdatud köiest, millest üks on juurdepääsu-, laskumis- ja toetumisvahend (töököis) ja teine kindlustusköis (julgestusköis);

b)	töötajatele tuleb anda ja nad peavad kasutama asjakohaseid rakmeid, millega nad on kinnitatud julgestusköie külge;

c)	töököis peab olema varustatud ohutute tõusu- ja laskumisseadmetega ning automaatlukustussüsteemiga, mis takistab kasutajat kukkumast, kui ta peaks kaotama kontrolli oma liigutuste üle. Julgestusköis peab olema varustatud kukkumist takistava liikuvsüsteemiga, mis liigub koos töötajaga;

d)	tööriistad ja muud lisatarvikud, mida töötaja kasutab, peavad olema kinni töötaja rakmete või istme küljes või mingil muul asjakohasel viisil kinnitatud;

e)	töö peab olema nõuetekohaselt kavandatud ja järelevalve all, et ohuolukorras oleks võimalik töötaja viivitamatult päästa;

f)	artikli 9 kohaselt peavad asjaomased töötajad saama ettenähtud toimingute suhtes piisava väljaõppe, mis hõlmab eelkõige päästetoiminguid.

Erandlikes tingimustes, kus ohtude hinnangu põhjal muudab teise köie kasutamine töö ohtlikumaks, võib lubada ühe köie kasutamist, tingimusel et ohutuse tagamiseks vastavalt siseriiklikule õigusele või tavale on võetud asjakohased meetmed.

(1) EÜT L 245, 26.8.1992, lk 23.

III LISA

A OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega

(viidatud artiklis 13)

Nõukogu direktiiv 89/655/EMÜ (EÜT L 393, 30.12.1989, lk 13)
Nõukogu direktiiv 95/63/EÜ (EÜT L 335, 30.12.1995, lk 28)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/45/EÜ (EÜT L 195, 19.7.2001, lk 46)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/30/EÜ (ELT L 165, 27.6.2007, lk 21)	ainult viite osas direktiivi 89/655/EMÜ artikli 3 lõikele 3

B OSA

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevad

(viidatud artiklis 13)

Direktiiv	Ülevõtmise tähtpäev
89/655/EMÜ	31. detsember 1992
95/63/EÜ	4. detsember 1998
2001/45/EÜ	19. juuli 2004 (1)
2007/30/EÜ	31. detsember 2012

(1) Liikmesriikidel on direktiivi 89/655/EÜ II lisa punkti 4 rakendamisel õigus kasutada üleminekuaega, mis ei ole pikem kui kaks aastat alates 19. juulist 2004, et võtta arvesse erinevaid olukordi, mis võivad tuleneda direktiivi 2001/45/EÜ praktilisest rakendamisest eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes.

IV LISA

Vastavustabel

Direktiiv 89/655/EMÜ	Käesolev direktiiv
Artikkel 1	Artikkel 1
Artikkel 2	Artikkel 2
Artikkel 3	Artikkel 3
Artikkel 4	Artikkel 4
Artikli 4a lõige 1	Artikli 5 lõige 1
Artikli 4a lõike 2 esimene ja teine taane	Artikli 5 lõike 2 punktid a ja b
Artikli 4a lõige 3	Artikli 5 lõige 3
Artikli 4a lõige 4	Artikli 5 lõige 4
Artikli 5 esimene ja teine taane	Artikli 6 punktid a ja b
Artikkel 5a	Artikkel 7
Artikli 6 lõige 1	Artikli 8 lõige 1
Artikli 6 lõike 2 esimese lõigu esimene, teine ja kolmas taane	Artikli 8 lõike 2 esimese lõigu punktid a, b ja c
Artikli 6 lõike 2 teine lõik	Artikli 8 lõike 2 teine lõik
Artikli 6 lõige 3	Artikli 8 lõige 3
Artikli 7 esimene taane	Artikli 9 punkt a
Artikli 7 teine taane	Artikli 9 punkt b
Artikkel 8	Artikkel 10
Artikli 9 lõige 1	Artikli 11 lõige 1
Artikli 9 lõike 2 esimene ja teine taane	Artikli 11 lõike 2 punktid a ja b
Artikli 10 lõige 1	—
Artikli 10 lõige 2	Artikkel 12
—	Artikkel 13
—	Artikkel 14
Artikkel 11	Artikkel 15
I lisa	I lisa
II lisa	II lisa
—	III lisa
—	IV lisa

3.10.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 260/20

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 922/2009/EÜ,

16. september 2009,

Euroopa haldusasutuste koosvõimealaste lahenduste (ISA) kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige selle artikli 156 esimest lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Kooskõlas asutamislepingu artikliga 154 peaks ühendus selleks, et aidata saavutada asutamislepingu artiklites 14 ja 158 osutatud eesmärke ning võimaldada Euroopa Liidu kodanikel, majandustegevuses osalejatel ning regionaalsetel ja kohalikel kogukondadel saada täit kasu sisepiirideta ala rajamisest, aitama kaasa üleeuroopaliste võrkude rajamisele ja arendamisele, võttes meetmeid nende võrkude läbiühenduvuse, koosvõime ja kättesaadavuse edendamiseks.

(2)

Nõukogu rõhutas oma 1. detsembri 2005. aasta järeldustes, milles käsitleti komisjoni teatist „i2010 – Euroopa infoühiskond majanduskasvu ja tööhõive eest”, et majanduskasvu ja tootlikkuse eesmärkide saavutamiseks on nii Euroopa kui ka riikide tasandil vaja sihipärasemat, tõhusamat ja paremini integreeritud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) poliitikat. Komisjoni kutsuti üles toetama kogemuste vahetamise kaudu IKT tõhusat kasutamist avalike teenuste osutamisel ja töötama välja ühiseid lähenemisviise sellistel olulistel teemadel nagu koosvõime ja avatud standardite tulemuslik kasutamine.

(3)

Euroopa Parlament kutsus oma 14. märtsi 2006. aasta resolutsioonis (Euroopa infoühiskonna kohta majanduskasvu ja tööhõive eest) (4) üles avalikus sektoris kodanikele ja ettevõtetele suunatud elektrooniliste teenuste valdkonnas pöörama erilist tähelepanu koosvõimele ja parimatele tavadele, põhieesmärgiga lihtsustada kodanike vaba ja takistamatut liikumist ning edendada asutamisõigust ja tööhõivet liikmesriikides. Euroopa Parlament on ka tungivalt nõudnud, et liikmesriigid rakendaksid i2010 algatusi ja programme oma haldusasutuste reformimisel, et pakkuda väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) ja kodanikele paremaid, tõhusamaid ja kergemini kättesaadavaid teenuseid.

(4)

24. novembril 2005 Manchesteris heaks kiidetud ministrite deklaratsioonis leppisid IKT poliitika eest vastutavad ministrid muu hulgas kokku teha koostööd üksteise ja komisjoniga, et jagada tõhusamalt olemasolevaid vahendeid, ühiseid tehnilisi kirjeldusi, standardeid ja lahendusi ning toetada vajaduse korral lahenduste ühist väljatöötamist.

(5)

19. septembril 2007 Lissabonis heaks kiidetud ministrite deklaratsioonis kutsusid ministrid komisjoni üles muu hulgas soodustama liikmesriikide ja komisjoni vahelist koostööd, et määratleda, välja arendada ja rakendada piiriülest ja valdkondadevahelist koosvõimet ning teha selle üle järelevalvet, märkides, et tulevaste ühenduse õigusaktide puhul tuleks eelkõige ette näha ja hinnata selliste õigusaktide mõju IKT infrastruktuuridele ning teenuste ümberkujundamisele.

(6)

IKT kiire arengu tõttu on oht, et liikmesriigid valivad erinevad või ühildumatud lahendused ning tekivad uued e-tõkked, mis takistavad siseturu nõuetekohast toimimist ja sellega seotud liikumisvabadusi. See võib mõjutada negatiivselt turgude avatust ja konkurentsivõimet ning teatud üldhuviteenuste, olgu need siis majandushuvi pakkuvad teenused või mitte, osutamist kodanikele ning ettevõtjatele. Liikmesriigid ja komisjon peaksid suurendama jõupingutusi, et vältida turu killustumist, saavutada koosvõime ja toetada ühiselt kokku lepitud IKT lahendusi, tagades samas nõuetekohase halduse.

(7)

Kodanikud ja ettevõtjad saaksid samuti kasu ühistest, taaskasutatavatest ja koosvõimelistest lahendustest ning koosvõimelistest toetavatest haldusprotsessidest, sest kõnealuste lahenduste ja protsessidega edendataks avalike teenuste piiriülest ja valdkondadevahelist tõhusat ja tulemuslikku osutamist kodanikele ja ettevõtjatele.

(8)

Tuleb teha jätkuvaid jõupingutusi, et tagada piiriülene ja valdkondadevaheline koosvõime, vahetada kogemusi, töötada välja ja säilitada üldised ja ühised lähenemisviisid, tehnilised kirjeldused, standardid ja lahendused ning hinnata ühenduse õigusaktide IKT mõju, et toetada tõhusat ja tulemuslikku piiriülest suhtlemist muu hulgas nimetatud õigusaktide rakendamisel, vähendades samas halduskoormust ja -kulusid.

(9)

Nimetatud eesmärkide täitmiseks tuleks teha asjaomaseid jõupingutusi komisjoni ja liikmesriikide vahelise tiheda koostöö, kooskõlastamise ja dialoogi kaudu, suheldes tihedalt Euroopa Liidu poliitikaid rakendavate sektoritega ja vajaduse korral muude sidusrühmadega, võttes nõuetekohaselt arvesse Euroopa Liidu prioriteete ja keelelist mitmekesisust ning ühiste lähenemisviiside väljatöötamist sellistel olulistel teemadel nagu koosvõime ja avatud standardite tulemuslik kasutamine.

(10)

Infrastruktuuriteenuseid tuleks hallata ja osutada jätkusuutlikult kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta otsusega 2004/387/EÜ (üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste koostalitusvõimelise osutamise kohta riiklikele haldusasutustele, ettevõtetele ja kodanikele (IDABC)), (5) mille kohaselt peab komisjon määrama kindlaks mehhanismid, millega tagatakse infrastruktuuriteenuste jätkusuutlik rahastamine ja toimimine. Kõnealustes infrastruktuuriteenustes lepiti liikmesriikidega kokku Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 1999. aasta otsuse nr 1719/1999/EÜ (haldusasutustevahelise elektroonilise andmevahetuse (IDA) üleeuroopalisi võrke käsitlevate suuniste, sealhulgas ühist huvi pakkuvate projektide piiritlemise kohta) (6) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 1999. aasta otsuse nr 1720/1999/EÜ (millega võetakse vastu meetmed haldusasutustevahelise elektroonilise andmevahetuse (IDA) üleeuroopaliste võrkude koostalitlusvõime ja nendesse pääsemise tagamiseks) (7) ning IDABC ja teiste asjakohaste programmide rakendamise ajal.

(11)	IDABC programm lõpeb 31. detsembril 2009 ja sellele peaks järgnema eespool nimetatud küsimusi lahendav Euroopa haldusasutuste koosvõimealaseid lahendusi käsitlev ühenduse programm (ISA programm).

(12)

ISA programm peaks põhinema IDA ja IDABC programmide rakendamise käigus saadud kogemustel. Samuti tuleks arvesse võtta IDABC programmi hindamise järeldusi, mis käsitlevad selle programmi asjakohasust, tõhusust, tulemuslikkust, kasulikkust ja sidusust. Samuti tuleks erilist tähelepanu pöörata kasutajate vajadustele. Kogemus on näidanud, et kooskõlastatud lähenemisviis võib koostöös liikmesriikidega loodud ja kasutatud üldiste ja ühiste lahenduste abil anda kiiremaid ja kvaliteetsemaid tulemusi, mis rahuldavad ühtlasi halduse vajadusi. IDA ja IDABC programmide meetmed on juba suuresti aidanud ja aitavad ka edaspidi tagada koosvõimet, et toetada Euroopa haldusasutuste vahelist elektroonilist teabevahetust, avaldades positiivset kõrvalmõju ka ühtsele turule.

(13)	ISA programmi prioriteetide sätestamisel tuleks võtta nõuetekohaselt arvesse Euroopa koosvõime strateegiat ja Euroopa koosvõime raamistikku, et vältida killustatust ja tagada terviklik lähenemisviis.

(14)

ISA programmi raames välja töötatud või kasutatavad lahendused peaksid põhinema nõudlusel ja moodustama võimaluse piires Euroopa haldusasutuste vahelist suhtlemist hõlbustavate ja piiriülest ning valdkondadevahelist koosvõimet tagavate, hõlbustavate või võimaldavate teenuste tervikliku ökosüsteemi osa.

(15)	ISA programm peaks tagama Euroopa haldusasutuste vahelist piiriülest ja valdkondadevahelist suhtlemist toetavate ühiste raamistike, ühisteenuste ja baasvahendite kättesaadavuse ning toetama valdkondi ühenduse õigusaktide IKT mõju hindamisel ja asjaomaste lahenduste rakendamise kavandamisel.

(16)	Ühised raamistikud peaksid muu hulgas sisaldama ühiseid tehnilisi kirjeldusi, suuniseid ja meetodeid ning ühiseid strateegiaid. Sellised raamistikud peaksid olema kooskõlas ühenduse kehtivate õigusaktide nõuetega.

(17)	Lisaks olemasolevate, IDA ja IDABC programmide ning teiste samalaadsete algatuste raames loodud ühisteenuste toimimise ja täiustamise tagamisele peaks ISA programm toetama uutele vajadustele ja nõuetele vastavate uute ühisteenuste loomist, industrialiseerimist, kasutamist ja täiustamist.

(18)	Arvestades kohalike ja piirkondlike ametiasutuste rolli Euroopa haldusasutuste tõhusa toimimise ja koosvõime tagamisel, on oluline, et lahendustes võetakse arvesse kohalike ja piirkondlike ametiasutuste vajadusi.

(19)

Lisaks olemasolevate, IDA ja IDABC programmide ning teiste samalaadsete algatuste raames loodud taaskasutatavate baasvahendite täiustamise tagamisele peaks ISA programm toetama uutele, k.a ühenduse õigusaktide IKT mõju hindamise käigus kindlaks tehtud vajadustele või nõuetele vastavate uute taaskasutatavate baasvahendite loomist, kättesaadavaks tegemist ja täiustamist.

(20)

ISA programm peaks ühiste lahenduste väljatöötamisel, täiustamisel või kasutamisel tuginema vajaduse korral kogemuste ja lahenduste jagamisele ning heade tavade vahetamisele ja edendamisele või need tegevused peaksid sellega kaasnema. Sellega seoses tuleks edendada kooskõla Euroopa koosvõime raamistikuga ning avatust standardites ja tehnilistes kirjeldustes.

(21)	ISA programmi raames välja töötatud või kasutatavad lahendused peaksid põhinema tehnoloogilise neutraalsuse ja kohandatavuse põhimõttel, et tagada kodanikele, ettevõtjatele ja haldusasutustele valikuvabadus tehnoloogia kasutamisel.

(22)	Kõikides ISA programmi alla kuuluvates meetmetes tuleks kohaldada turvalisuse, eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse põhimõtteid.

(23)	Kuigi tuleks soodustada kõikide liikmesriikide kaasamist ISA programmi meetmetesse, peaksid olema võimalikud ka mitme liikmesriigi algatatud meetmed. Neis meetmetes mitteosalevaid liikmesriike tuleks julgustada meetmetega hiljem ühinema.

(24)

ISA programm peaks aitama rakendada i2010 jätkualgatusi ning võtma tegevuste dubleerimise vältimiseks arvesse teisi ühenduse programme IKT valdkonnas, eelkõige konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi info- ja sidetehnoloogia poliitika toetusprogrammi (2007–2013), mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1639/2006/EÜ (8).

(25)

Suhtlus erasektoriga ning muude üksustega on juba tõestanud oma tõhusust ja lisandväärtust. Seetõttu tuleks taotleda koostoimet nimetatud sidusrühmadega, et vajaduse korral anda eelisõigus turul olemasolevatele ja toimivatele lahendustele. Sellega seoses tuleks jätkata olemasolevat konverentside, õpikodade ja muude kohtumiste korraldamise tava, et suhelda nimetatud sidusrühmadega. Täiendavalt tuleks edendada elektrooniliste platvormide jätkuvat kasutamist. Samuti tuleks kasutada muid asjakohaseid võimalusi sidusrühmadega kontaktide hoidmiseks.

(26)	ISA programmi tuleks rakendada kooskõlas riigihankeid käsitlevate ühenduse eeskirjadega.

(27)	Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (9).

(28)	ISA programmi tuleks regulaarselt kontrollida ja hinnata, et seda oleks võimalik kohandada.

(29)

Tuleks soodustada rahvusvahelist koostööd ja sellega seoses peaks ISA programm olema osalemiseks avatud ka Euroopa Majanduspiirkonna riikidele ja kandidaatriikidele. Samuti tuleks soodustada koostööd muude kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide või organitega, eriti Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse ja idapartnerluse raames, ning naaberriikidega, eelkõige Lääne-Balkani ja Musta mere piirkonna riikidega.

(30)

Täiendavalt tuleks uurida ühinemiseelsete fondide kasutamise võimalust, et hõlbustada kandidaatriikide osalemist ISA programmis, ning seda, kas ISA programmi raames loodud või täiustatud ühiste raamistike ja baasvahendite kasutamise puhul oleks võimalik struktuurifondide- ja kasutajatepoolne kaasrahastamine.

(31)

Et tagada ühenduse rahaliste vahendite usaldusväärne haldamine ja vältida tarbetut seadmete üleküllust, uurimiste kordamist ja erinevaid lähenemisviise, peaks ISA programmi raames välja töötatud või kasutatavaid lahendusi olema võimalik kasutada ühendusevälistes algatustes, tingimusel et selleks ei tehta kulutusi Euroopa Liidu üldeelarvest ega seata ohtu lahenduse peamist ühenduse eesmärki.

(32)

Käesolev otsus sätestab mitmeaastase programmi rahastamispaketi, mis peaks olema eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (10) punkti 37 tähenduses. Kõnealune pakett peaks hõlmama ka kulusid, mis on seotud programmi haldamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks otseselt vajalike ettevalmistavate, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamismeetmetega ja eelkõige uuringute, eksperdikohtumiste, teavitamis- ja avalikustamismeetmetega, teabe vahetamiseks ja töötlemiseks kasutatavate IKT-süsteemide ja -võrkudega seotud kulusid ja kõiki muid tehnilise ja haldusabi kulusid, mis komisjonil võivad tekkida seoses programmi haldamisega.

(33)

Kuna käesoleva otsuse eesmärki, nimelt Euroopa haldusasutuste vahelise tõhusa ja tulemusliku piiriülese ja valdkondadevahelise suhtlemise hõlbustamine, mis võimaldab osutada elektrooniliselt ühenduse poliitikate ja meetmete rakendamist toetavaid avalikke teenuseid, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning neid on kavandatud meetme ulatust ja toimet arvestades parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Sisu ja eesmärk

1. Käesoleva otsusega sätestatakse ajavahemikuks 2010–2015 Euroopa haldusasutuste, sh kohalike ja piirkondlike ametiasutuste ning ühenduse institutsioonide ja asutuste koosvõimealaste lahenduste programm, mille raames töötatakse välja koosvõimet soodustavad üldised ja ühised lahendused (edaspidi „ISA programm”).

2. ISA programmi eesmärk on toetada Euroopa haldusasutuste koostööd, hõlbustades kõnealuste asutuste, sealhulgas nende eest avalik-õiguslikke ülesandeid täitvate asutuste vahelist tõhusat ja tulemuslikku piiriülest ja valdkondadevahelist elektroonilist suhtlemist, mis võimaldab osutada elektrooniliselt ühenduse poliitikate ja meetmete rakendamist toetavaid avalikke teenuseid.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „koosvõime”– disparaatsete ja erilaadsete organisatsioonide suutlikkus toimida koos vastastikku kasulike ja omavahel kokku lepitud ühiste eesmärkide nimel, sh organisatsioonide vahel nende poolt toetatavate äriprotsesside kaudu teabe ja teadmiste vahetamine, mis toimub andmete vahetamise kaudu vastavate IKT-süsteemide vahel;

b) „lahendused”– ühised raamistikud, ühisteenused ja baasvahendid;

c) „ühised raamistikud”– strateegiad, tehnilised kirjeldused, metoodikad, suunised ja samalaadsed lähenemisviisid ning dokumendid;

d) „ühisteenused”– üldist laadi toimivad rakendused ja infrastruktuurid, mis vastavad kõikide poliitikavaldkondade tavakasutajate nõuetele;

e) „baasvahendid”– baasplatvormid, ühiskasutatavad ja koostööpõhised platvormid, ühised komponendid ja samalaadsed vahendid, mis vastavad kõikide poliitikavaldkondade tavakasutajate nõuetele;

f) „meetmed”– uuringud, projektid ja nende kaasmeetmed;

g) „kaasmeetmed”– strateegilised ja teavitusmeetmed, ISA programmi haldamist toetavad meetmed ja kogemuste jagamise ning parimate tavade vahetamise ja edendamisega seotud meetmed.

Artikkel 3

Tegevused

ISA programmiga toetatakse ja edendatakse järgmisi tegevusi:

a)	piiriülest ja valdkondadevahelist koosvõimet toetavate ühiste raamistike loomine ja täiustamine;

b)	kavandatud või vastu võetud ühenduse õigusaktide IKT mõju hindamine ja kõnealuste õigusaktide rakendamist toetavate IKT-süsteemide juurutamise kavandamine;

c)	olemasolevate ühisteenuste osutamine ja täiustamine ning uute ühisteenuste loomine, industrialiseerimine, osutamine ja täiustamine, sh põhiliste avalike infrastruktuuride koosvõime;

d)	olemasolevate taaskasutatavate baasvahendite täiustamine ja uute taaskasutatavate baasvahendite loomine, kättesaadavaks tegemine ja täiustamine.

Artikkel 4

Üldpõhimõtted

ISA programmi raames algatatud või jätkuvad meetmed põhinevad järgmistel põhimõtetel:

a)	tehnoloogiline neutraalsus ja kohandatavus;

avatus;

c)	taaskasutatavus;

d)	eraelu puutumatus ja isikuandmete kaitse ja

e)	turvalisus.

Artikkel 5

Meetmed

1. Ühendus rakendab kooskõlas artiklis 8 sätestatud rakenduseeskirjadega ning koostöös liikmesriikidega artikli 9 alusel kehtestatud jooksvas tööprogrammis kindlaks määratud meetmeid. Kõnealuseid meetmeid rakendab komisjon.

2. Uuringud on üheetapilised ja nende lõpetamisel koostatakse lõpparuanne.

3. Projektid on vajaduse korral kolmeetapilised:

a)	algetapp, mille tulemusel koostatakse projekti kavand,

b)	täitmise etapp, mis lõpeb täitmisaruande esitamisega, ja

c)	kasutusetapp, mis algab siis, kui lahendus tehakse kasutamiseks kättesaadavaks.

Projekti asjaomaseid etappe kirjeldatakse meetme lisamisel jooksvasse tööprogrammi.

4. ISA programmi rakendamist toetatakse kaasmeetmetega.

Artikkel 6

Projekti kavand ja täitmisaruanne

1. Projekti kavandis kirjeldatakse järgmist:

a)	ulatus, eesmärgid ja probleemid või võimalused, sh lahenduse eeldatavad kasusaajad ja sellest oodatav kasu ning kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed näitajad kasu mõõtmiseks;

b)	lähenemisviis, sh projekti organisatsioonilised aspektid, näiteks etapid, väljundid ja vahe-eesmärgid ning mitmekeelset suhtlemist hõlbustavad meetmed;

c)	sidusrühmad ja kasutajad ning asjaomane haldusstruktuur;

d)	lahenduse üksikasjad, sh seostatus teiste lahendustega ja neist sõltuvus, eeldatavate kulude jaotus, ajakava ja tingimused ning hinnanguline kogumaksumus, sh vajaduse korral aastane kasutamiskulu;

e)	lahenduse omadused ja

f)	piirangud, sh turva- ja andmekaitsenõuded.

2. Täitmisaruandes kirjeldatakse järgmist:

a)	ulatus, eesmärgid ja probleemid või võimalused võrreldes projekti kavandis kirjeldatuga;

b)	projekti tulemuslikkus, sh saavutuste mõõtmine, tekkinud kulud, tegelik ajakava ja tingimused võrreldes projekti kavandis kirjeldatuga, eeldatava investeeringutasuvuse ja kogumaksumuse analüüs, sh kasutamise aastakulu;

c)	organisatsioonilised aspektid, sh kasutatud haldusstruktuuri sobivus ja vajaduse korral soovitused täitmisjärgse haldusstruktuuri kohta;

d)	vajaduse korral lahenduse kasutusetappi üleviimise kava ja teenuse taseme näitajad ning

e)	olemasolevad kasutusjuhendid ja tehnilise toe materjalid.

Artikkel 7

Lahendused

1. Ühised raamistikud luuakse ja neid säilitatakse uuringupõhiselt.

Uuringuid kasutatakse ka kavandatud või vastu võetud ühenduse õigusaktide IKT mõju hindamise toetamiseks ning kõnealuste õigusaktide rakendamist toetavate lahenduste juurutamise kavandamiseks.

2. Uuringud avaldatakse ja edastatakse Euroopa Parlamendi vastutavatele komisjonidele, et neile saaks tugineda edasistes õigusaktide muudatustes, mida tehakse Euroopa haldusasutustes kasutatavate IKT-süsteemide koosvõime tagamiseks.

3. Baasvahendeid luuakse ja säilitatakse projektipõhiselt. Projekte kasutatakse ka ühisteenuste loomiseks, industrialiseerimiseks, osutamiseks ja säilitamiseks.

Artikkel 8

Rakenduseeskirjad

1. ISA programmi rakendamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse Euroopa koosvõime strateegiat ja Euroopa koosvõime raamistikku.

2. Toetatakse võimalikult paljude liikmesriikide osalemist uuringus või projektis. Uuringu või projektiga saab ühineda igas etapis ning uuringus või projektis mitteosalevaid liikmesriike ergutatakse nendega liituma hilisemas etapis.

3. Liikmesriikide ja ühenduse süsteemide koosvõime tagamiseks täpsustatakse ühised raamistikud, ühisteenused ja baasvahendid, pidades silmas teabevahetuseks ja teenuste integreerimiseks olemas olevaid Euroopa standardeid või üldsusele kättesaadavaid või avatud tehnilisi kirjeldusi.

4. Lahenduste väljatöötamine või täiustamine põhineb vajaduse korral kogemuste jagamisel ning parimate tavade vahetamisel ja edendamisel või kaasneb sellega kogemuste jagamine ning parimate tavade vahetamine ja edendamine.

5. Dubleerimise vältimiseks ja lahenduse väljatöötamise kiirendamiseks võetakse vajaduse korral arvesse ühenduse või liikmesriikide muude asjaomaste algatuste tulemusi.

Koostoime suurendamiseks ja vastastikuse täiendavuse ning jõupingutuste ühendamise tagamiseks kooskõlastatakse meetmed vajaduse korral ühenduse muude asjaomaste algatustega.

6. Komisjon algatab meetme, määrab kindlaks sellise meetme etapid, koostab projekti kavandi ja täitmisaruande ning teeb selle üle järelevalvet kooskõlas artikliga 9 kehtestatud jooksva tööprogrammi rakendamise raames.

Artikkel 9

Jooksev tööprogramm

1. Komisjon koostab käesoleva otsuse kohaldamise kestuse ajaks jooksva tööprogrammi meetmete rakendamiseks.

2. Komisjon kiidab heaks jooksva tööprogrammi ja vähemalt kord aastas selle muudatused.

3. Ilma et see piiraks artikli 10 lõike 4 kohaldamist, kiidab komisjon jooksva tööprogrammi ja kõik selle muudatused heaks vastavalt artikli 12 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetlusele.

4. Iga meetme kohta esitatakse jooksvas tööprogrammis vajaduse korral järgmine teave:

a)	ulatus, eesmärgid, probleemid või võimalused, eeldatavad kasusaajad ja oodatav kasu ning organisatsiooniline ja tehniline korraldus;

b)	eeldatavate kulude jaotus ja vajaduse korral saavutatavad vahe-eesmärgid.

5. Projekti võib jooksvasse tööprogrammi lisada selle igas etapis.

Artikkel 10

Eelarvesätted

1. Vahendeid eraldatakse järgmiste konkreetsete vahe-eesmärkide saavutamise järgi:

a)	uuringu, kaasmeetme või projekti algetapi alustamiseks meetme lisamine jooksvasse tööprogrammi;

b)	projekti täitmise etapi alustamiseks projekti kavandi esitamine;

c)	järgneva projekti kasutusetapi alustamiseks täitmisaruande esitamine.

2. Täitmis- ja kasutusetapi jooksul saavutatavad vahe-eesmärgid (kui on) määratakse kindlaks jooksvas tööprogrammis.

3. Kui projekt lisatakse jooksvasse tööprogrammi täitmis- või kasutusetapis, eraldatakse vahendid pärast selle projekti jooksvasse tööprogrammi lisamist.

4. Jooksva tööprogrammi muudatused, mis puudutavad eelarvevahendeid rohkem kui 400 000 euro ulatuses meetme kohta, võetakse vastu vastavalt artikli 12 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetlusele.

5. ISA programmi rakendatakse kooskõlas ühenduse riigihanke eeskirjadega.

Artikkel 11

Ühenduse rahaline toetus

1. Ühiste raamistike ja baasvahendite loomist ja täiustamist rahastatakse täielikult ISA programmi vahenditest. Kõnealuste raamistike ja vahendite kasutamist rahastavad kasutajad.

2. Ühisteenuste loomist, industrialiseerimist ja täiustamist rahastatakse täielikult ISA programmi vahenditest. Kõnealuste teenuste osutamist rahastatakse täielikult ISA programmi vahenditest üksnes ulatuses, milles nende kasutamine võib olla ühenduse huvides. Muul juhul rahastavad teenuste kasutamist, sh nende detsentraliseeritud osutamist, kasutajad.

3. Kaasmeetmeid rahastatakse täielikult ISA programmi vahenditest.

Artikkel 12

Komitee

1. Komisjoni abistab Euroopa haldusasutuste koosvõimealaste lahenduste komitee (edaspidi „ISA komitee”).

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

3. Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

Artikkel 13

Järelevalve ja hindamine

1. Komisjon teeb ISA programmi rakendamise üle korrapärast järelevalvet. Ta uurib programmi koostoimet seda täiendavate ühenduse programmidega.

Komisjon esitab ISA komiteele kord aastas aruande ISA programmi rakendamise kohta.

2. Lahendused vaadatakse läbi iga kahe aasta järel.

3. ISA programmile antakse vahe- ja lõpphinnang, mille tulemused esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule vastavalt 31. detsembriks 2012 ja 31. detsembriks 2015. Seoses sellega võib Euroopa Parlamendi vastutav komisjon kutsuda komisjoni andma ülevaadet hinnangu tulemustest ja vastama komisjoni liikmete küsimustele.

Hindamise käigus uuritakse ISA programmi meetmete asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust, kasulikkust, jätkusuutlikkust ja sidusust ning hinnatakse nende edukust ISA programmi ja jooksva tööprogrammi eesmärgi saavutamisel. Lisaks uuritakse lõpphindamise käigus, mil määral on ISA programm saavutanud oma eesmärgi.

Samuti uuritakse hindamise käigus seda, millist kasu tõid meetmed ühendusele seoses ühiste poliitikate arendamisega, tehakse kindlaks valdkonnad, mida tuleks täiustada, ja kontrollitakse koostoimet teiste ühenduse algatustega piiriülese ja valdkondadevahelise koosvõime valdkonnas.

Artikkel 14

Suhtlemine sidusrühmadega

Komisjon koondab asjaomaseid sidusrühmi, et nad vahetaksid üksteisega ja komisjoniga seisukohti ISA programmis käsitletavate küsimuste kohta. Komisjon korraldab selleks konverentse, õpikodasid ja muid kohtumisi. Komisjon kasutab ka elektroonilisi interaktiivseid platvorme ja võib suhtlemiseks kasutada muid vahendeid, mida ta peab asjakohaseks.

Artikkel 15

Rahvusvaheline koostöö

1. ISA programm on avatud osalemiseks Euroopa Majanduspiirkonna riikidele ja kandidaatriikidele nende ühendusega sõlmitud lepingute raames.

2. Soodustatakse koostööd muude kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide või organitega, eriti Euroopa-Vahemere partnerluse ja idapartnerluse raames, ning naaberriikidega, eelkõige Lääne-Balkani ja Musta mere piirkonna riikidega. Sellega seotud kulusid ei kaeta ISA programmi vahenditest.

3. ISA programmi raames edendatakse vajaduse korral lahenduste taaskasutamist kolmandate riikide poolt.

Artikkel 16

Ühendusevälised algatused

Ilma et see piiraks ühenduse muude poliitikate rakendamist, võib ISA programmi raames loodud või kasutatavaid lahendusi kasutada ühendusevälistes algatustes, kui sellega ei kaasne lisakulutusi Euroopa Liidu üldeelarvest ega seata ohtu lahenduse peamist ühenduse eesmärki.

Artikkel 17

Finantssätted

1. ISA programmi rakendamise rahastamispakett ajavahemikuks 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2015 on 164 100 000 eurot, millest 103 500 000 eurot on ette nähtud ajavahemikuks 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2013.

Summa ajavahemikuks pärast 31. detsembrit 2013 loetakse kinnitatuks, kui see on kooskõlas 2014. aastal algaval ajavahemikul kehtima hakkava finantsraamistikuga.

2. Iga-aastased assigneeringud kiidab heaks eelarvepädev asutus finantsraamistiku piires.

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2015.

Strasbourg, 16. september 2009

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BUZEK

Nõukogu nimel

eesistuja

C. MALMSTRÖM

(1) 25. veebruari 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) ELT C 200, 25.8.2009, lk 58.

(3) Euroopa Parlamendi 22. aprilli 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 27. juuli 2009. aasta otsus.

(4) ELT C 291 E, 30.11.2006, lk 133.

(5) ELT L 144, 30.4.2004, lk 62 (otsus on avaldatud ELTs L 181, 18.5.2004, lk 25).

(6) EÜT L 203, 3.8.1999, lk 1.

(7) EÜT L 203, 3.8.1999, lk 9.

(8) ELT L 310, 9.11.2006, lk 15.

(9) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(10) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

3.10.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 260/31

EUROOPA KESKPANGA SUUNIS,

17. september 2009,

millega muudetakse suunist EKP/2007/2 üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kohta

(EKP/2009/21)

(2009/734/EÜ)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige artikli 105 lõike 2 esimest ja neljandat taanet,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 3.1, 17, 18 ja 22,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu võttis vastu 26. aprilli 2007. aasta suunise EKP/2007/2 üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kohta; (1) seda kohaldatakse TARGET2 suhtes, mida iseloomustab ühtne tehniline platvorm, nn ühisplatvorm.

(2)

Otsust EKP/2007/2 tuleb muuta, a) võttes arvesse ühisplatvormi uuendust; b) et selgitada järelevaatamise asukohapõhimõtteid, mida eurodes teenuseid pakkuvad asutused peavad järgima; c) et sisse viia erandid kahepoolsete lepingute jaoks kõrvalsüsteemidega, kes avavad maksemooduli kontod ja kelle suhtes ei saa kohaldada panti või nõuete tasaarvestamist; d) et kajastada mitmeid tehnilisi ja redaktsioonilisi parandusi ja selgitusi ja e) et jätta välja TARGET2-le üleminekul kehtivuse kaotanud sätted,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:

Artikkel 1

Suunist EKP/2007/2 muudetakse järgmiselt.

Artiklis 2 asendatakse kõrvalsüsteemi mõiste järgmisega:

„—

„kõrvalsüsteem (ancillary system, AS)” – EMPs asutatud üksuse poolt hallatav süsteem, mille üle teostab järelevalvet pädev ametiasutus ja mis järgib järelevaatamisnõudeid eurodes teenuseid pakkuvate infrastruktuuride asukoha kohta (vastavalt muudatustele, mis avaldatakse EKP kodulehel) (2) ning milles vahetatakse ja/või realiseeritakse makseid ja/või finantsinstrumente ning sellest tulenevad rahalised kohustused arveldatakse TARGET2s kooskõlas käesoleva suunisega ja kahepoolse lepinguga kõrvalsüsteemi ja eurosüsteemi asjakohase keskpanga vahel;

Artiklis 8 lisatakse järgmine lõige 4:

„4. Erandina lõikest 3 peavad kahepoolsed lepingud osalejaliidest kasutavate kõrvalsüsteemidega, kes arveldavad makseid ainult oma klientide jaoks, olema kooskõlas järgmisega:

a)	II lisa, välja arvatud V jaotis, artikkel 36 ning VI ja VII liide, ja

b)	IV lisa artikkel 18.”

3)	Artikkel 13 jäetakse välja.

Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15

Ülemineku- ja muud sätted

1. Kontode suhtes, mille osalev RKP on väljaspool maksemoodulit avanud krediidiasutuste ja kõrvalsüsteemide jaoks, kohaldatakse selle osaleva RKP eeskirju, võttes arvesse käesoleva suunise kohalikke kontosid käsitlevaid sätteid ja EKP nõukogu otsuseid. Kontode suhtes, mille osalev RKP on väljaspool maksemoodulit avanud muudele üksustele kui krediidiasutused ja kõrvalsüsteemid, kohaldatakse selle osaleva RKP eeskirju.

2. Üleminekuperioodil võib iga eurosüsteemi keskpank jätkata maksete arveldamist ja muude tehingute arveldamist oma kohalikel kontodel, sealhulgas

a)	krediidiasutuste-vahelised maksed;

b)	krediidiasutuste ja tugisüsteemide vahelised maksed ja

c)	eurosüsteemi avaturutehingutega seotud maksed.

3. Üleminekuperioodi lõppemisel lõpetatakse järgmised tegevused:

a)	II lisa artikli 4 lõike 1 punktides a ja b osutatud üksuste registreerimine eurosüsteemi keskpanga poolt tuvastatavate panga tunnuskoodide omanikena;

b)	kaudne osalemine osaleva eurosüsteemi keskpanga kaudu ja

c)	kõikide lõike 2 punktides a–c osutatud maksete arveldamine kohalikel kontodel.”

5)	Suunise EKP/2007/2 II, III ja IV lisa muudetakse kooskõlas käesoleva suunise lisaga.

Artikkel 2

Jõustumine

1. Käesolev suunis jõustub 22. septembril 2009.

2. Artikli 1 lõiget 1 ja käesoleva suunise lisa punkti 1 alapunkti 1 punkti a, punkti 1 alapunkti 2 ja punkti 2 kohaldatakse alates 23. oktoobrist 2009.

3. Käesoleva suunise muid sätteid kohaldatakse alates 23. novembrist 2009.

Artikkel 3

Adressaadid ja rakendusmeetmed

1. Käesolevat suunist kohaldatakse kõikide eurosüsteemi keskpankade suhtes.

2. Euro kasutusele võtnud liikmesriikide keskpangad edastavad EKP-le hiljemalt 9. oktoobriks 2009 meetmete kava käesoleva suunise järgimiseks.

Frankfurt Maini ääres, 17. september 2009

EKP nõukogu nimel

EKP president

Jean-Claude TRICHET

(1) ELT L 237, 8.9.2007, lk 1.

(2) Kehtivad eurosüsteemi põhimõtted infrastruktuuride asukoha kohta on esitatud EKP kodulehel www.ecb.europa.eu avaldatud järgmistes väljaannetes: a) „Policy statement on euro payment and settlements systems located outside the euro area”, 3. november 1998; b) „The Eurosystem’s policy line with regard to consolidation in central counterparty clearing”, 27. september 2001; c) „The Eurosystem policy principles on the location and operation of infrastructures settling in euro-denominated payment transactions”, 19. juuli 2007, ja d) „The Eurosystem policy principles on the location and operation of infrastructures settling euro-denominated payment transactions: specification of „legally and operationally located in the euro area” ”, 20. november 2008.”

LISA

Otsuse EKP/2007/2 II lisa muudetakse järgmiselt

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

Kõrvalsüsteemi mõiste asendatakse järgmisega:

„—

„kõrvalsüsteem (ancillary system, AS)” – Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) asutatud üksuse poolt hallatav süsteem, mille üle teostab järelevalvet pädev ametiasutus ja mis järgib järelevaatamisnõudeid eurodes teenuseid pakkuvate infrastruktuuride asukoha kohta (vastavalt muudatustele, mis avaldatakse EKP kodulehel) (1) ning milles vahetatakse ja/või realiseeritakse makseid ja/või finantsinstrumente ning sellest tulenevad rahalised kohustused arveldatakse TARGET2s kooskõlas suunisega EKP/2007/2 ja kahepoolse lepinguga kõrvalsüsteemi ja asjakohase keskpanga vahel;

Mõiste „TARGET2 talitlushäire (technical malfunction of TARGET2)” asendatakse järgmisega:

„—	„TARGET2 talitlushäire (technical malfunction of TARGET2)” – mis tahes raskused, vead või rikked TARGET2-[keskpank/riik] poolt kasutatavas tehnilises infrastruktuuris ja/või arvutisüsteemides või mis tahes muud ilmingud, mis välistavad TARGET2-[keskpank/riik] maksejuhiste töötlemise ja täitmise.”

Artikli 4 lõike 2 punkt d asendatakse järgmisega:

„d)	kõrvalsüsteeme haldavad ja selles pädevuses tegutsevad üksused ja”.

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt.

a)	Lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Kui osaleja ei ole soovinud teisiti, avaldatakse panga tunnuskoodid TARGET2 kataloogis.”

Lisatakse järgmine lõige 5:

„5. Osalejad nõustuvad, et [keskpank] ja teised keskpangad võivad avaldada osalejate nimed ja panga tunnuskoodid. Lisaks võib avaldada osaleja juures registreeritud kaudsete osalejate nimed ja panga tunnuskoodid ning osalejad tagavad, et kaudsed osalejad on selle avaldamisega nõustunud.”

4)	Artikli 12 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. [Keskpank] avab ja peab iga osaleja jaoks vähemalt ühe maksemooduli konto. Kui arveldava pangana tegutsev osaleja seda taotleb, avab [keskpank] TARGET2-[keskpank/riik] ühe või enam allkontot, mida kasutatakse likviidsuse eraldamiseks.”

5)	Lisatakse järgmine artikli 14 lõige 3: „3. Ühisplatvormis fikseeritakse maksejuhise töötlemise aeg selle saamise aja ja maksejuhise vastuvõtmise aja alusel”.

Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15

Prioriteedid

1. Makse algataja määrab iga maksekorralduse prioriteedi järgmiselt:

a)	tavaline maksejuhis (prioriteet 2);

b)	kiirmaksejuhis (prioriteet 1) või

c)	erakorraline kiirmaksejuhis (prioriteet 0);

Kui maksejuhise prioriteet ei ole märgitud, käsitletakse seda tavalise maksejuhisena.

2. Erakorralisi kiirmaksejuhiseid võivad määrata ainult:

a)	keskpangad ja

b)	osalejad, maksete puhul CLS International Banki pangale ja pangast ja likviidsuse ülekandmisega tugisüsteemidele kõrvalsüsteemiliidest kasutades.

Kõik kõrvalsüsteemi poolt kõrvalsüsteemiliidese kaudu esitatud maksekorraldused osaleja maksemooduli konto debiteerimiseks või krediteerimiseks loetakse erakorralisteks kiirmaksejuhisteks.

3. Teabe- ja kontrollimooduli kaudu esitatud likviidsuse ülekandmise juhised on kiirmaksejuhised.

4. Maksja võib muuta tavaliste ja kiirmaksete prioriteete ICMi kaudu ning see jõustub viivitamata. Erakorralise kiirmakse prioriteeti ei saa muuta.”

Artikli 17 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Pärast reserveerimisnõude saamist kontrollib [keskpank], kas likviidsus osaleja maksemooduli kontol on reserveerimiseks piisav. Kui likviidsus ei ole piisav, reserveeritakse ainult maksemooduli kontol olev vaba likviidsus. Ülejäänud likviidsus reserveeritakse siis, kui tekib täiendav likviidsus.”

Lisatakse järgmine artikkel 17a:

„Artikkel 17a

Likviidsuse reserveerimise ja eraldamise püsikorraldused

1. Osalejad võivad reserveerida likviidsust ettemääratud summas erakorralisteks kiirmaksejuhisteks või kiirmaksejuhisteks teabe- ja kontrollimooduli kaudu. Selline püsikorraldus või muudatus püsikorralduses jõustub järgmisel tööpäeval.

2. Osalejad võivad teabe- ja kontrollimooduli kaudu reserveerida likviidsust ettemääratud summas kõrvalsüsteemi jaoks. Selline püsikorraldus või muudatus püsikorralduses jõustub järgmisel tööpäeval. Kõrvalsüsteemi vastava taotluse korral loetakse, et likviidsuse eraldamise juhise [keskpangale] on tema nimel andnud osaleja.”

Artikkel 21 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 21

Järjekorras olevate maksejuhiste arveldamine ja tagasilükkamine

1. Maksejuhised, mida ei arveldata viivitamata sisendkontrolli käigus, pannakse järjekordadesse vastavalt juhise andnud osaleja poolt artikli 15 kohaselt määratud prioriteetidele.

2. Järjekorras olevate maksejuhiste arveldamise optimeerimiseks võib [keskpank] kasutada I liites kirjeldatud optimeerimismenetlust.

3. Teabe- ja kontrollimooduli kaudu võib maksja muuta maksejuhiste kohta järjekorras (s.t neid ümber järjestada), v.a erakorraliste kiirmaksejuhiste puhul. Maksejuhiseid võib liites V osutatud arveldusperioodi kestel igal ajal viivitamata viia kas vastava järjekorra ette või lõppu.

4. Maksja taotlusel võivad [keskpank] või, agregeeritud likviidsuse (AL) rühma puhul, AL rühma halduri keskpank otsustada muuta erakorralise kiirmaksejuhise kohta järjekorras (v.a erakorralised maksejuhised arvelduskordades nr 5 ja 6), kui see muutus ei mõjuta kõrvalsüsteemi sujuvat arveldamist TARGET2s või ei tekita muul viisil süsteemiriski.

5. Piisava likviidsuse puudumise korral lükatakse ICMis algatatud likviidsuse ülekandmise juhised viivitamata tagasi. Teised maksejuhised tuleb tagasi lükata neid arveldamata, kui neid ei ole võimalik V liites vastava sõnumiliigi jaoks määratud ajahetkel arveldada, nagu see on määratletud V liites.”

10)	Artikli 24 lõige 7 asendatakse järgmisega: „7. Artikli 25 lõigetes 4 ja 5 sätestatud loa andmise kord AL režiimi kasutamiseks kehtib mutatis mutandis loa andmisele CAI režiimi kasutamiseks. CAI rühma haldur ei esita teostatud CAI režiimi lepingut haldavale RKP-le.”

11)

Artikli 37 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmistega:

„2. [Keskpank] külmutab osaleja allkontol oleva jäägi kõrvalsüsteemi teate korral (teade „Töötsükli algus”). Seejärel suurendab või vähendab [keskpank] kohastel juhtudel külmutatud jääki, krediteerides või debiteerides süsteemidevahelised maksed allkontol või krediteerides allkontol likviidsuse ülekande. Külmutamine lõpeb kõrvalsüsteemi teate korral (teade „Töötsükli lõpp”)

3. Kinnitusega osaleja allkonto jäägi külmutamise kohta garanteerib [keskpank] kõrvalsüsteemi makse teostamise kindla jäägi ulatuses. Kinnitusega külmutatud jäägi suurendamise või vähendamise kohta, krediteerides või debiteerides süsteemidevahelise arvelduse makseid allkontodel või krediteerides allkontol likviidsuse ülekande, suureneb või väheneb automaatselt ka makse teostamise summa garantii. Ilma et see mõjutaks eespool osutatud garantii suurenemist või vähenemist, on garantii tagasivõtmatu, tingimusteta ja kuulub tasumisele esimesel nõudmisel. Juhul kui [keskpank] ei ole kõrvalsüsteemi keskpank, loetakse eespool osutatud garantii kõrvalsüsteemi keskpangale andmise juhis antuks [keskpangale].”

12)

I liidet muudetakse järgmiselt

Punkti 2 muudetakse järgmiselt.

Tabel alapunktis 1 asendatakse järgmisega:

„Sõnumiliik	Kasutus	Kirjeldus
MT 103	Kohustuslik	Kliendi makse
MT 103+	Kohustuslik	Kliendi makse automaatseks töötlemiseks
MT 202	Kohustuslik	Pankadevaheline makse
MT 202COV	Kohustuslik	„Cover”-maksed
MT 204	Valikuline	Otsedebiteerimismakse
MT 011	Valikuline	Kättesaamise teade
MT 012	Valikuline	Teade saatjale
MT 019	Kohustuslik	Tagasilükkamise teade
MT 900	Valikuline	Debiteerimise kinnitus
MT 910	Valikuline	Krediteerimise kinnitus
MT 940/950	Valikuline	Kontoväljavõte”

ii)

Lisatakse järgmine alapunkt 5:

„5)	MT 202COV teadet kasutatakse, et arveldada „cover” maksed, s.t maksed, mida korrespondentpangad arveldavad krediidiülekande teadete alusel, mis esitatakse kliendi pangale muul otsesemal viisil. MT 202COVs sisalduvaid kliendi andmeid ei esitata ICMis.”

Punkti 8 muudetakse järgmiselt.

Alapunkti 4 alajaotus b asendatakse järgmisega:

„b)

kasutajalt-rakendusele-režiim (user-to-application mode, U2A)

U2A võimaldab osaleja ja ICMi otsesuhtlust. Teave kuvatakse personaalarvutis (SWIFT Alliance WebStationis või muus liideses, mida SWIFT võib nõuda) töötavas veebilehitsejas. U2A juurdepääsuks peab arvutisüsteem võimaldama küpsiseid ja JavaScripti. Lähemad üksikasjad on esitatud ISMi kasutusjuhendis.”

ii)

Alapunkt 5 asendatakse järgmisega:

„5)	Igal osalejal peab olema vähemalt üks SWIFT Alliance WebStationi või muu liides, mida SWIFT võib nõuda, et saada U2A kaudu juurdepääs ISMi.”

13)

II liidet muudetakse järgmiselt

Punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2. Hüvitisepakkumiste tingimused

a)	Maksja võib esitada halduskulu ja intressi hüvitamise nõude, kui TARGET2 talitlushäire tõttu ei arveldatud maksejuhist selle vastuvõtmise tööpäeval.

Makse saaja võib esitada halduskulu hüvitamise nõude, kui ta ei saanud TARGET2 talitlushäire tõttu makset, mille ta pidi saama konkreetsel tööpäeval. Makse saaja võib järgmistel juhtudel esitada ka intressi hüvitamise nõude:

i)	laenamise püsivõimalusega osalejad: kui makse saaja pidi TARGET2 talitlushäire tõttu kasutama laenamise püsivõimalust; ja/või

ii)	kõik osalejad: refinantseerimiseks oli tehniliselt võimatu kasutada rahaturgu või selline refinantseerimine oli võimatu muudel objektiivsetel mõistlikel põhjustel.”

14)

III liidet muudetakse järgmiselt

Mitte-EMP TARGET2 osalejate õiguskeskkonna tingimustes asendatakse punkt 3.6.a järgmisega:

„3.6.a. Õiguste või hoiuste loovutamine tagatise andmiseks, pant, tagasiostutehing ja/või garantii

Loovutamine tagatise eesmärgil on [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt kehtiv ja täitmisele pööratav. Eelkõige on kehtiv ja täitmisele pööratav pant või tagasiost vastavalt [kokkulepe keskpangaga] [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt.”

15)

IV liidet muudetakse järgmiselt

Punkti 1 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)	Kõik käesolevas liites olevad viited konkreetsetele ajahetkedele tähendavad Euroopa Keskpanga aega, s.t Kesk-Euroopa aega (CET (2)).

16)

V liide asendatakse järgmisega:

„V liide

TÖÖKORRALDUSE AJAKAVA

1.	TARGET2 töötab kõikidel päevadel, v.a laupäevad, pühapäevad, 1. jaanuar, suur reede või teine ülestõusmispüha (vastavalt EKP asukoha kalendrile), 1. mai (kevadpüha), esimene ja teine jõulupüha.

2.	Süsteemi viiteaeg on EKP asukoha kohalik aeg, s.t CET.

Jooksev tööpäev avaneb eelmise tööpäeva õhtul ning järgitakse järgmist ajakava:

Kellaaeg	Kirjeldus
6.45–7.00	Arvelduspäeva ettevalmistus (3)
7.00–18.00	Arveldusperiood
17.00	Kliendimaksete arveldusperioodi lõpp (s.t maksejuhised, mille algatajaks ja/või makse saajaks ei ole otseosaleja ega kaudne osaleja; süsteemis tuvastatakse need sõnumite MT 103 või MT 103+ kasutamise alusel)
18.00	Pankadevaheliste maksete arveldusperioodi lõpp (s.t maksed, mis ei ole kliendimaksed)
18.00–18.45 (4)	Päevalõputöötlemine
18.15 (4)	Üldine püsivõimaluste kasutamise lõpp
(vahetult pärast) 18.30 (5)	Keskpankade juurdepääs andmetele raamatupidamissüsteemide ajakohastamiseks
18.45–19.30 (5)	Järgmise arvelduspäeva ettevalmistus
19.00 (5)–19.30 (4)	Likviidsuse liikumine maksemooduli kontol
19.30 (5)	Tööperioodi alguse teade, püsikorralduste arveldamine likviidsuse kandmiseks maksemooduli kontolt allkontodele/peegelduvatele kontodele (kõrvalsüsteemidega seotud arveldamine)
19.30 (5)–22.00	Täiendava likviidsuse ülekandmine ICMi kaudu enne kõrvalsüsteemi töötsükli alustamise teadet; kõrvalsüsteemi öine arveldusperiood (ainult seoses kõrvalsüsteemi arvelduskorraga nr 6)
22.00–1.00	Tehnilise hoolduse periood
1.00–6.45	Kõrvalsüsteemi öine arveldusperiood (ainult seoses kõrvalsüsteemi arvelduskorraga nr 6)

4.	ICMi kaudu saab likviidsusülekandeid teha alates kella 19.30 (6) kuni järgmise päeva kella 18.00, v.a tehnilise hoolduse perioodil 22.00–1.00.

5.	Tööaega võib muuta juhul, kui kasutatakse talitluspidevuse meetmeid kooskõlas IV liite punktiga 5.

Suunise EKP/2007/2 III lisa muudetakse järgmiselt.

Punkti 2 alapunkt e asendatakse järgmisega:

„e)	punktides a ja b nimetamata asutused, kes haldavad kõrvalsüsteeme või tegutsevad selles pädevuses, kui neile päevasiseste laenude andmise kava on esitatud eelnevalt EKP nõukogule, kes on selle heaks kiitnud.”

Suunise EKP/2009/2 IV lisa muudetakse järgmiselt.

Punkti 11 alapunkt 5 asendatakse järgmisega:

„5)

Arveldavatel pankadel ja kõrvalsüsteemidel on ICMi kaudu juurdepääs teabele. Kõrvalsüsteemidele teatatakse arvelduse teostumisest või ebaõnnestumisest valitud eelistuse – ühekordne või üldine teade – põhjal. Vastava taotluse korral teatatakse arveldavatele pankadele teostatud arveldusest SWIFT MT 900 või MT 910 sõnumiga.”

Lõike 14 punkti 7 alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)	SWIFTi sõnumis MT 202 sisalduvad korraldused, mida võib esitada ainult arvelduskorra nr 6 tööperioodi kestel ning ainult päevase töötlemise ajal. Need korraldused arveldatakse viivitamata.”

Punkti 14 alapunkt 9 asendatakse järgmisega:

„9)

Arvelduskorra nr 6 kohaselt külmutatakse allkontodele eraldatud likviidsus kõrvalsüsteemi töötlemistsükli ajaks (mis algab teatega „Töötsükli algus” ja lõpeb teatega „Töötsükli lõpp”; mõlemad saadab kõrvalsüsteem) ja vabastatakse pärast seda. Töötsükli ajal võib külmutatud jääki muuta süsteemidevahelise arvelduse tulemusena või juhul, kui arveldav pank kannab likviidsuse üle oma maksemooduli kontolt. Kõrvalsüsteemi keskpank teatab kõrvalsüsteemile likviidsuse vähenemisest või suurenemisest allkontol süsteemidevahelise arvelduse maksete tulemusena. Kõrvalsüsteemi taotluse korral teatab kõrvalsüsteemi keskpank ka likviidsuse suurenemisest allkontol arveldava panga poolt likviidsuse ülekandmise tulemusel.”

Punkti 14 alapunkt 12 asendatakse järgmisega:

„12)

Süsteemidevahelise arvelduse kahe liidesühendusega kõrvalsüsteemi vahel saab algatada ainult see kõrvalsüsteem (või selle kõrvalsüsteemi keskpank tema nimel), kelle osaleja allkontot debiteeritakse. Maksekorraldus arveldatakse, debiteerides maksekorraldusel osutatud summa maksekorralduse algatanud kõrvalsüsteemi osaleja allkontol ja krediteerides teise kõrvalsüsteemi osaleja allkontot.

Maksekorralduse algatanud kõrvalsüsteemi ja teist kõrvalsüsteemi teavitatakse arvelduse lõpuleviimisest. Vastava taotluse korral teatatakse arveldavatele pankadele teostatud arveldusest SWIFT MT 900 või MT 910 sõnumiga.”

Punkti 14 alapunkt 13 asendatakse järgmisega:

„13)

Süsteemidevahelise arvelduse liidesühendusega kõrvalsüsteemilt integreeritud mudelit kasutavale kõrvalsüsteemile saab algatada liidesühendusega kõrvalsüsteem (või selle kõrvalsüsteemi keskpank tema nimel). Maksekorraldus arveldatakse, debiteerides maksekorraldusel osutatud summa liidesühendusega kõrvalsüsteemi osaleja allkontol ja krediteerides integreeritud mudelit kasutava kõrvalsüsteemi peegelduvat kontot. Maksekorraldust ei saa algatada integreeritud mudelit kasutav kõrvalsüsteem, kelle peegelduvat kontot krediteeritakse.

Punkti 14 alapunkt 17 asendatakse järgmisega:

„17)

Süsteemidevahelise arvelduse kahe integreeritud mudelit kasutava kõrvalsüsteemi vahel saab algatada ainult see kõrvalsüsteem (või selle kõrvalsüsteemi keskpank tema nimel), kelle peegelduvat kontot debiteeritakse. Maksekorraldus arveldatakse, debiteerides maksekorraldusel osutatud summa maksekorralduse algatanud kõrvalsüsteemi poolt kasutataval peegelduval kontol ja krediteerides teise kõrvalsüsteemi poolt kasutatavat peegelduvat kontot. Makset ei saa algatada kõrvalsüsteem, kelle peegelduvat kontot krediteeritakse.

Punkti 14 alapunkt 18 asendatakse järgmisega:

„18)

Süsteemidevahelise arvelduse integreeritud mudelit kasutavalt kõrvalsüsteemilt liidesühendusega kõrvalsüsteemile saab algatada integreeritud mudelit kasutav kõrvalsüsteem (või selle kõrvalsüsteemi keskpank tema nimel). Maksekorraldus arveldatakse, debiteerides maksekorraldusel osutatud summa integreeritud mudelit kasutava kõrvalsüsteemi osaleja peegelduvat kontot ja krediteerides teise kõrvalsüsteemi osaleja allkontot. Maksekorraldust ei saa algatada liidesühendusega kõrvalsüsteem, kelle osaleja allkontot krediteeritakse.

Punkti 15 alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

„3)

Arveldusperiood („kuni”) võimaldab määrata kõrvalsüsteemi arvelduseks piiratud ajavahemiku, et mitte takistada või viivitada teisi kõrvalsüsteemidega seotud või TARGET2 tehingute arveldusi. Kui „kuni” ajahetke saabumiseni või määratud arveldusperioodi jooksul on maksekorraldused veel arveldamata, lükatakse need tagasi või, arvelduskordade nr 4 ja 5 puhul, kasutatakse tagatissumma mehhanismi. Arveldusperioodi („kuni”) võib määrata arvelduskordadele nr 1–5.”

(1) Kehtivad eurosüsteemi põhimõtted infrastruktuuride asukoha kohta on esitatud EKP kodulehel www.ecb.europa.eu avaldatud järgmistes väljaannetes: a) „Policy statement on euro payment and settlements systems located outside the euro area”, 3. november 1998; b) „The Eurosystem’s policy line with regard to consolidation in central counterparty clearing”, 27. september 2001; c) „The Eurosystem policy principles on the location and operation of infrastructures settling in euro-denominated payment transactions”, 19. juuli 2007; ja d) „The Eurosystem policy principles on the location and operation of infrastructures settling euro-denominated payment transactions: specification of legally and operationally located in the euro area”, 20. november 2008.”

(2) CET võtab arvesse üleminekut Kesk-Euroopa suveajale.”

(3) Arvelduspäev – arveldusperiood ja päevalõputöötlemine.

(4) Kohustusliku reservi hoidmisperioodi viimasel tööpäeval lõpeb periood 15 minutit hiljem.

(5) Kohustusliku reservi hoidmisperioodi viimasel tööpäeval algab periood 15 minutit hiljem.

(6) Kohustusliku reservi hoidmisperioodi viimasel tööpäeval algab periood 15 minutit hiljem.”

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2009.260.est
Euroopa Liidu Teataja		L 260

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	52. köide 3. oktoober 2009

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 920/2009, 2. oktoober 2009, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 921/2009, 1. oktoober 2009, millega Prantsusmaa lipu all sõitvatel laevadel keelatakse merilutsu püük V, VI ja VII püügipiirkonna EÜ ja rahvusvahelistes vetes	3
		DIREKTIIVID
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/104/EÜ, 16. september 2009, töötajate poolt tööl kasutatavatele töövahenditele esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (teine üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) ( 1 )	5
		EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU ÜHISELT VASTU VÕETUD OTSUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 922/2009/EÜ, 16. september 2009, Euroopa haldusasutuste koosvõimealaste lahenduste (ISA) kohta ( 1 )	20

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Nõukogu
	2009/731/EÜ, Euratom
*	Nõukogu otsus, 21. september 2009, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ühe Kreeka liikme ametisse nimetamise kohta	28
	2009/732/EÜ, Euratom
*	Nõukogu otsus, 21. september 2009, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ühe Belgia liikme ametisse nimetamise kohta	29
	2009/733/EÜ, Euratom
*	Nõukogu otsus, 21. september 2009, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ühe Austria liikme ametisse nimetamise kohta	30
	SUUNISED
	Euroopa Keskpank
	2009/734/EÜ
*	Euroopa Keskpanga suunis, 17. september 2009, millega muudetakse suunist EKP/2007/2 üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kohta (EKP/2009/21)	31

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MK	29,4
0702 00 00	ZZ	29,4
0707 00 05	TR	127,2
0707 00 05	ZZ	127,2
0709 90 70	TR	110,1
0709 90 70	ZZ	110,1
0805 50 10	AR	81,0
	CL	103,4
	TR	91,1
	UY	88,0
	ZA	72,9
	ZZ	87,3
0806 10 10	BR	235,1
	EG	159,5
	TR	100,6
	US	152,0
	ZZ	161,8
0808 10 80	CL	85,7
	NZ	67,8
	US	83,8
	ZA	71,0
	ZZ	77,1
0808 20 50	AR	82,8
	CN	33,7
	TR	95,7
	ZA	76,1
	ZZ	72,1

Nr	21/T&Q
Liikmesriik	Prantsusmaa
Kalavaru	USK/567EI.
Liik	Meriluts (Brosme brosme)
Piirkond	V, VI ja VII püügipiirkonna EÜ ja rahvusvahelised veed
Kuupäev	2.9.2009