4.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 288/1

(1)

Piimatoodete maailmaturuhinnad on järsult langenud maailmaturu suurenenud pakkumise ja nõudluse vähenemise tõttu seoses ülemaailmse finants- ja majanduskriisiga. Ühenduse piimatoodete turuhinnad on märkimisväärselt langenud. Alates käesoleva aasta algusest võetud kombineeritud turumeetmete tulemusel on ühenduse hinnad stabiliseerunud umbes toetushinna tasemel. Kõnealuseid turutoetusmeetmeid, eriti riikliku sekkumise meetmeid on oluline võtta nii kaua kui vaja, et vältida hindade olukorra edasist halvenemist ja häireid ühenduse turul.

(2)

Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (2) artikli 11 punktiga e sätestatakse, et või ja lõssipulbri puhul toimub riiklik sekkumine 1. märtsist 31. augustini.

(3)

Võttes arvesse prognoositavat turuolukorda, tuleks või ja lõssipulbri puhul sätestada riikliku sekkumise jätkumine pärast 31. augustit 2009, vajaduse korral kuni 28. veebruarini 2010.

(4)

Lisaks sellele tuleks olukorras, kus turuhinnad ilmselt oluliselt langevad ja seega häirivad või ähvardavad turgu häirida, volitada komisjoni jätkama või ja lõssipulbri puhul riiklikku sekkumist pärast 31. augustit 2010, vajaduse korral kuni 28. veebruarini 2011,

4.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 288/3

4.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 288/5

(1)

Belgia on esitanud taotluse komisjoni määruse (EÜ) nr 428/2008 (2) I lisas loetletud sekkumiskeskuste asendamise kohta, et leida sobivam asukoht või vastata paremini nõutud tingimustele. See taotlus tuleks rahuldada.

(2)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 428/2008 vastavalt muuta.

(3)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

4.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 288/7

(1)

Praegune gripiviiruse A(H1N1) pandeemia, mille on Maailma Terviseorganisatsioon 2005. aasta rahvusvaheliste tervise-eeskirjadega kooskõlas pandeemiaks tunnistanud, nagu see on määratletud komisjoni otsuses 2000/96/EÜ, (2) mida on muudetud komisjoni otsusega 2009/539/EÜ, (3) võib liikmesriikides ajutiselt ohustada lühiajalist varustatust vere ja verekomponentidega, sest see mõjutab nii doonoreid kui ka riiklike vereteenistuste töötajaid. Seepärast võivad osutuda vajalikuks situatsiooniplaanid, et tagada pidev varustatus vere ja verekomponentidega. Kõnealustes plaanides tuleks kombineerida tegevus-, teabe- ja reguleerimisvahendid.

(2)

Verega varustatust saab suurendada, leevendades olemasolevate reguleerimisvahendite abil erandkorras ja ajutiselt teatavaid doonorite kõlblikkuskriteeriume, mis on sätestatud komisjoni 22. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/33/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/98/EÜ seoses teatavate tehniliste nõuetega vere ja verekomponentide osas (4).

(3)

Kõnealuste kriteeriumide leevendamine peaks verega varustamise optimeerimisel olema viimane abinõu, kui korralduslikud meetmed, doonorite teavitamise kampaaniad ja vere kliinilise kasutuse optimeerimine ei osutu piisavaks, et kompenseerida või vältida verevarude puudujääki.

(4)

Maailma Terviseorganisatsioon avaldas 11. oktoobril 2007 soovituse verevarude ohutuse ja asjakohasuse säilitamise kohta gripipandeemia (5) korral, mille kohaselt tuleks kõlblikkuse kriteeriumide leevendamine piirata pandeemia perioodi ehk 6. faasiga WHO ülemaailmse gripiks valmisoleku plaani (6) kohaselt.

(5)

Direktiivi 2004/33/EÜ III lisa punktis 1.2 esitatud hemoglobiini tasemed doonoriveres ei peegelda alati doonorite vere tegelikku rauasisaldust ning alati ei ole need peamised näitajad aneemia diagnoosimiseks. Need on ennetuslikud piirväärtused, sest kõnealused etalonväärtused on rahvastikurühma eripära või piirkondlike tingimuste tõttu mõnes liikmesriigis madalamad kui teistes. Seetõttu jäetakse kõrvale isikud, kelle hemoglobiini tase on normist madalam, kuigi nad võiksid ohutult doonoriks olla. Gripiviiruse A(H1N1) praeguse pandeemia ajal võiks neid norme alandada maksimaalselt 5g/l nii naiste kui ka meeste puhul, riskimata seejuures doonorite tervisega. Igal juhul hindab direktiivi 2002/98/EÜ artikli 19 kohaselt iga doonori kõlblikkust kvalifitseeritud meedik, kes võib tegelikku riski hinnates asjaomasel doonoril vere loovutamise keelata.

(6)

Euroopa Komisjon palus Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusel korraldada riskihindamise, mis käsitleb doonorite loovutuskeelu perioodi ajutist lühendamist pärast gripitaolisest haigusest paranemist gripiviiruse A(H1N1) pandeemia ajal. 9. oktoobril 2009 esitatud hinnangus leiti, et loovutuskeelu aja lühendamise korral 7 päevani on riski suurenemine väga väike nii doonorite kui ka saajate puhul ning igal juhul on vere puudujäägi risk sellest suurem.

(7)

Seetõttu tuleks liikmesriikidel viivitamata lubada erandkorras teha ajutiselt erandeid kõnealustest kõlblikkuskriteeriumidest, kui käesolevas direktiivis esitatud tingimused on täidetud.

(8)

Arvestades praegusest gripiviiruse A(H1N1) pandeemiast tulenevat otsest vere puudujäägi ohtu, peaks käesolev direktiiv jõustuma vahetult, et võimaldada liikmesriikidel see üle võtta ja kehtestada vajalikud meetmed võimalikult lühikese aja jooksul.

(9)

Käesolevas direktiivis sätestatud meetmed on kavandatud konkreetse gripiviirusega A(H1N1) seotud ajutisele olukorrale reageerimiseks. Direktiivi tuleks seetõttu kohaldada 30. juunini 2010. Selleks ajaks peaks gripiviiruse A(H1N1) pandeemia 2009. ja 2010. aasta kõrgperiood olema möödunud, vere puudujäägi oht peaks seega igal juhul olema vähenenud ning on olemas rohkem andmeid haiguse epidemioloogia ja vaktsineerimise kohta.

(10)

Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2002/98/EÜ artikli 28 kohaselt loodud komitee arvamusega,

a)

erandina direktiivi 2004/33/EÜ III lisa punktist 1.2 alandada doonorivere hemoglobiini miinimumtaseme normi alampiiriks 120 g/l naiste ja 130 g/l meeste puhul

ja/või

b)

erandina direktiivi 2004/33/EÜ III lisa punktist 2.2.1 kohaldada vähemalt 7päevast loovutuskeeldu pärast gripitaolise haiguse nähtude kadumist.

a)

asjaomane liikmesriik teavitab viivitamata komisjoni meetmetest, mida ta kavatseb võtta või on võtnud lõike 1 kohaselt;

b)

liikmesriik edastab komisjonile kõnealuste meetmete põhjendused, eelkõige vere ja verekomponentide puudujäägi ohu või selle tegeliku puudujäägi ulatuse kohta, sealhulgas kõnealuse vajaduse hindamiseks kasutatud kriteeriumide ja metoodika kirjelduse;

c)

niipea kui samade punktis b osutatud kriteeriumide ja meetodite põhjal hinnates on vere ja verekomponentidega varustatus taastunud piisaval tasemel, lõpetab asjaomane liikmesriik lõikes 1 nimetatud ajutiste erandite rakendamise ja teatab sellest komisjonile.

4.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 288/10

(1)

Audiovisuaalsektor aitab kaasa Lissaboni tegevuskava eesmärkide saavutamisele, toetades konkurentsivõimet, oskusi, majanduskasvu ja tööhõivet teadmistepõhises majanduses. Lissaboni tegevuskava raames on sellel sektoril väga oluline osa Euroopa infoühiskonna ja meediapoliitika poliitilise raamistiku ehk algatuse i2010 kontekstis.

(2)

Euroopa Parlament on järjepidevalt rõhutanud, et audiovisuaalsektori panus Euroopa teadmistepõhisesse ja loomemajandusse on märkimisväärne ning sellel on keskne roll kultuurilise mitmekesisuse ja paljususe edendamisel, samuti on see oluline sõnavabaduse platvorm.

(3)

Euroopa kultuuri- ja loomesektor annab olulise panuse Euroopa kultuurimajandusse ning 2004. aastal andis loomesektor tööd vähemalt 5,8 miljonile inimesele, mis moodustab 3,1 % Euroopa Liidu 25 liikmesriigi (EL 25) töötajaskonnast.

(4)

Audiovisuaalsektori toetamisel ühenduse vahenditega võetakse arvesse asutamislepingu artiklit 151, mille kohaselt ühendus ja liikmesriigid soosivad kultuurialast koostööd kolmandate riikide ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, ning seda, et ühendus võtab oma tegevuses arvesse kultuurilisi aspekte, eelkõige eesmärgiga austada ja edendada oma kultuurilist mitmekesisust.

(5)

Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava käsitlevas 16. novembri 2007. aasta nõukogu resolutsioonis (4) tõdeti, et kultuur on üks rahvusvaheliste suhete olulisemaid elemente, ning rõhutati vajadust suurendada selle osa ELi välissuhetes ja arengupoliitikas. Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava üleilmastuvas maailmas käsitlevas 10. aprilli 2008. aasta resolutsioonis rõhutas Euroopa Parlament seoses Unesco kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooniga ka seda, et oluline on integreerida kultuurimõõde kõikidesse poliitikatesse ja programmidesse, sealhulgas välis- ja arengupoliitikasse.

(6)

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajad võtsid 21. novembril 2008 vastu järeldused kultuurilise mitmekesisuse ja kultuuridevahelise dialoogi edendamise kohta Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide välissuhetes (5).

(7)

Komisjoni 8. juuni 2006. aasta teatises „Euroopa maailmas” toonitatakse ELi sise- ja välispoliitika lahutamatut seotust ning Euroopa potentsiaali osaleda tekkivate turgude ja üleilmastumisega kaasnevate uute võimaluste kasutamises tänu oma ühiskonna avatusele, mis suudab omaks võtta inimesi, ideid ja uusi tehnoloogiaid.

(8)

Euroopa Liit oli üks põhiosalisi protsessis, mille tulemusel võeti vastu 18. märtsil 2007 jõustunud Unesco kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioon, mille Euroopa Ühendus ja 13 liikmesriiki 18. detsembril 2006 ratifitseerisid. Konventsiooni eesmärk on tugevdada rahvusvahelist koostööd ja solidaarsust, et soodustada kõigi riikide kultuurilisi väljendusvõimalusi. Konventsiooni artikli 12 punkti e kohaselt „toetavad konventsiooni osalised ühistootmist ja ühislevitamist käsitlevate lepingute sõlmimist”.

(9)

Palju liikmesriikide meetmetest, nagu rahvusvahelised ühistootmisfondid ja -lepingud, on suunatud koostöö tihendamisele Euroopa Liidu ja kolmandate riikide audiovisuaaltööstuse vahel. Selliseid meetmeid täiendatakse ühenduse toetusega.

(10)

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 11 tunnustatakse väljendusvabaduse ja meediakanalite paljususe olulisust.

(11)

Programmi MEDIA Plus hindamisaruandes märgiti rahvusvaheliste turgude olulisust Euroopa audiovisuaaltööstuse probleemide ületamisel.

(12)

Rahvusvaheline audiovisuaalmaastik on viimase kahe kümnendi jooksul tunduvalt muutunud ning seisab nüüd silmitsi uute väljakutsetega just tehnoloogilise arengu tõttu, mille näiteks on digitaalne kinoprojektsioon, nõudevideoteenus (VoD) ja paljude kanalitega digitaaltelevisioon. Sellega on kaasnenud tugev finantskasv ja paljulubavad investeeringud ning seega ka kasvav nõudlus audiovisuaalsisu järele, mis pakub ettevõtjatele rohkeid võimalusi. Seetõttu tuntakse erinevate digitaalsete rakendustega seotud projektide vastu üha suurenevat huvi. Samuti on olemas selge seos projektide elluviimiseks toimuva rahvusvahelise koostöö ja liidu suutlikkuse vahel edendada maailmas oma õiguslikku mudelit, mis käsitleb audiovisuaalküsimusi ning audiovisuaalse ja elektroonilise side lähenemist.

(13)

Arvestades audiovisuaalpoliitika rahvusvahelise mõõtme kasvavat olulisust võttis Euroopa Parlament 13. detsembril 2007. aastal vastu 2008. aasta eelarve raames ettevalmistava meetme MEDIA International, mis keskendub liidu suhete arendamisele audiovisuaaltoodangu turgudega kolmandates riikides ning annab sellega võimaluse struktureerida ning tugevdada suhteid ja võrgustikke Euroopa ja kolmandate riikide audiovisuaalvaldkonna asjatundjate vahel nii Euroopa kui ka asjaomaste kolmandate riikide tööstusharu huvides. Sellele järgnenud projektikonkurss äratas elavat huvi nii Euroopa kui ka kolmandate riikide valdkondlike asjatundjate hulgas. Rahastamiseks valiti välja 18 projekti. Ettevalmistava meetme MEDIA International esimene tegevusaasta kinnitas niisiis sektori huvi ja vajadusi rahvusvahelisel areenil ning ka vajadust ühenduse meetme järele.

(14)

Euroopa Parlament pikendas ettevalmistava meetme MEDIA International rakendusaega ning suurendas 2009. aasta eelarvet.

(15)

Mitme liikmesriigi audiovisuaalvaldkonna eest vastutavad ministrid tervitasid 19. mail 2008. aastal Cannes’is toimunud mitteametlikul kohtumisel Euroopa Parlamendi algatust seoses ettevalmistava meetmega MEDIA International ning julgustasid komisjoni „seda algatust edasi arendama ning kaaluma, kuivõrd oleks soovitav ja võimalik teha enne aasta lõppu ettepanek toetusprogrammi koostamiseks, et edendada koostööd Euroopa ja kolmandate riikide audiovisuaalvaldkonna asjatundjate vahel kõigi osaliste huvides”.

(16)

Avalik arutelu näitas tugevat toetust tihedamale koostööle Euroopa ja kolmandate riikide audiovisuaalsektori asjatundjate vahel, eelkõige koolituse, audiovisuaalteoste (sealhulgas uued platvormid, nagu nõudevideo ja internetiprotokollipõhine televisioon („IP-põhine televisioon”) ühistootmise, turustamise ja levitamise hõlbustamise ning filmipädevusega seoses.

(17)

Juurdepääsu kolmandate riikide audiovisuaaltoodangu turgudele tuleks hõlbustada nendel turgudel tegutsevatele asjatundjatele turuteadmiste jagamise ja asjatundjatevaheliste võrgustike loomise abil. Selleks tuleks programmi raames toetada koolitust pakkuvaid projekte.

(18)

Pakutavate audiovisuaalteoste mitmekesisuse ja tarbijate valikud määrab turustussektor. Euroopa levifirmad on väikesed ning turu struktuuri ja killustatuse tõttu on neil oma suurte vertikaalselt integreeritud konkurentidega võrreldes vähem võimalusi pääseda suurtele rahvusvahelistele turgudele. Lisaks on tekkinud uusi turul osalejaid ja leviplatvorme, millega võimendatakse audiovisuaalsisu või nõutakse selle täiendamist. Seetõttu on asjakohane võtta meetmeid Euroopa teoste kolmandates riikides ning kolmandate riikide teoste Euroopas turustamise, levitamise ja esitamise täiustamiseks.

(19)

Sellest tuleneb ka vajadus kehtestada audiovisuaalsektoris ühenduse programm, mis aitaks rahastada projekte teabevahetuse, koolituse ja konkurentsivõime ning audiovisuaalsisu turustamise, levitamise ja esitamise vallas.

(20)

Et tagada mõlemapoolne võimalikult suur kasu ja lihtsustada haldamist, peaksid Euroopa Liidu ja kolmandate riikide asjatundjad esitama programmi raames teostatavate projektide ettepanekuid ühiselt ja projektid ka ühiselt ellu viima ning kõnealused projektid peaksid edendama rahvusvahelist võrgustikes osalemist. Projektide juhtimise lihtsustamiseks peaksid nende koordinaatoriteks olema asjatundjad, kes on registreeritud programmis osalevas riigis.

(21)

Tuleks välja töötada ja rakendada asjakohaseid meetmeid, et vältida rikkumisi ja pettusi ning nõuda tagasi kadumaläinud, valesti ülekantud või valesti kasutatud vahendid.

(22)

Asjakohane on sätestada kogu programmi kestuse ajaks rahastamispakett, mis oleks eelarvepädevate institutsioonide jaoks edaspidi peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (6) punkti 37 tähenduses.

(23)

Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud teatavad meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (7).

(24)

Programmi järelevalve ja hindamise meetmete kord peaks hõlmama üksikasjalikke aastaaruandeid ning spetsiifilisi, mõõdetavaid, saavutatavaid, asjakohaseid ja tähtajalisi eesmärke ning näitajaid.

(25)

Kuna käesoleva otsuse eesmärke ei suuda liikmesriigid kavandatud meetmete riikide- ja rahvusvahelist iseloomu arvestades piisavalt saavutada ning meetmete ulatuse ja toime tõttu on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

i)

ELi liikmesriigi kodanik või

ii)

vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu VI osa sätetele Euroopa Majanduspiirkonna liikmeks oleva EFTA riigi kodanik või

iii)

otsuse nr 1718/2006/EÜ (8) artikli 8 lõigetes 1 ja 2 osutatud riigi, mida ei ole nimetatud punktis ii, kodanik, kui kõnealune riik

a)

parandades asjatundjate arusaamist eelkõige omamaiste audiovisuaaltoodangu turgude toimimistingimustest, õigusraamistikust (sealhulgas intellektuaalomandi õiguste valdkonnas), rahastamissüsteemidest ja koostöövõimalustest;

b)

kindlustades ja soodustades asjatundjatevahelist koostööd audiovisuaalvaldkonnas, parandades nende teadmiste taset audiovisuaalturgude kohta;

c)

soodustades võrgustike ja pikaajaliste tööalaste suhete tekkimist eelkõige stipendiumite abil või

d)

toetades algastme kutseõpet ja jätkukoolitust.

a)

hõlbustada kolmandatest riikidest partnerite leidmist Euroopa teoste jaoks. Programmiga toetatakse ühistoodangu turgude kujunemist ja ürituste korraldamist partnerite leidmiseks (pitching) eesmärgiga potentsiaalsed partnerid kokku viia (nt stsenaristid, režissöörid, näitlejad, tootjad ja levitajad);

b)

ergutada Euroopa teoste rahvusvahelist müüki ja reklaami kolmandate riikide turgudel ning kolmandate riikide teoste müüki ja reklaami Euroopas. Programmiga toetatakse lepingute sõlmimist selliste koosluste vahel nagu õiguste omajad/müügiesindajad/levitajad, et tagada toodangu levik (nt kinodes, tavatelevisioonis, IP-põhises televisioonis, veebitelevisioonis ja nõudevideo platvormide abil) ning selle reklaamimine.

a)

ergutada Euroopa ja kolmandate riikide kinoettevõtjaid vastastikku suurendama audiovisuaalteoste esilinastuste lülitamist oma kavadesse ning parandama linastamistingimusi (kestus, meediakajastus ja linastuste arv). Programmiga toetatakse projekte, mis pärinevad kinovõrkudest, kellel on linastamisvõimalused nii Euroopas kui ka kolmandates riikides ning kes kavandavad näidata märkimisväärsel arvul audiovisuaalteoseid oma partneri(te) territooriumil (territooriumitel);

b)

suurendada audiovisuaalsisu tootmist ning parandada kolmandatest riikidest pärit audiovisuaalteoste edastamis- ja levitamistingimusi Euroopa levikanalites (nt tavatelevisioon, IP-põhine televisioon, veebitelevisioon, nõudevideo platvormid) ning Euroopa teoste edastamis- ja levitamistingimusi rahvusvahelistes edastuskanalites. Programmiga toetatakse ringhäälinguettevõtjate (või nõudevideo platvormide) ja õiguste omajate vahelisi partnerlussuhteid, mis on suunatud teosekogumite edastamisele või nõudevideo platvormidel teoste kataloogide levitamisele;

c)

aidata korraldada üritusi ja filmipädevusega seotud algatusi, mis on suunatud eelkõige noortele ning mõeldud audiovisuaalteoste mitmekesistamise edendamiseks ja nõudluse suurendamiseks kultuuriliselt mitmepalgelise audiovisuaalsisu järele rahvusvahelisel tasandil.

a)

iga-aastane tööplaan, sealhulgas prioriteedid;

b)

programmi rahaliste vahendite sisemine jaotus aastate kaupa, sealhulgas jaotus erinevate valdkondlike meetmete kaupa;

c)

programmi rakendamise üldsuunised;

d)

projektikonkursside sisu, projektide valikukriteeriumide ja korra määratlus;

e)

selliste projektiettepanekute väljavalimine, mis saavad ühenduse rahalisi vahendeid:

a)

panustades aruteludesse ja teabesse liidu kui rahu, heaolu ja turvalisust esindava piirkonna kohta;

b)

edendades väljendusvabaduse põhimõtet;

c)

kujundades teadlikkust kultuurilise mitmekesisuse, ühiste väärtuste, kultuuridevahelise dialoogi ja mitmekeelsuse olulisuse kohta maailmas;

d)

laiendades Euroopa majanduse teadmistebaasi ja aidates kaasa liidu ülemaailmse konkurentsivõime tugevdamisele ja

e)

aidates võidelda igasuguse diskrimineerimise vastu soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.

a)

31. jaanuariks 2012 teatise programmi võimaliku jätkamise kohta;

b)

31. detsembriks 2015 järelhindamise aruande.

4.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 288/18

(1)

Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamislepingu artikli 97 kohaselt kaotas nimetatud leping kehtivuse 23. juulil 2002.

(2)

Nõukogus kokku tulnud Euroopa ühenduste liikmesriikide valitsuste esindajate otsuse 2002/595/EÜ (1) kohaselt lähevad ESTÜ kolmandate riikidega sõlmitud rahvusvahelistest lepingutest tulenevad õigused ja kohustused üle Euroopa Ühendusele. Nõukogu otsusega 2002/596/EÜ (2) võttis ühendus nimetatud lepingutest tulenevad õigused ja kohustused üle.

(3)

Pärast ESTÜ asutamislepingu kehtivuse kaotamist ei ole söe- ja terasetoodete jaoks eraldi korra säilitamine enam õigustatud.

(4)

ESTÜ ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheliste lepingute kehtetuks tunnistamine kuulub meetmete hulka, mille eesmärk on parendada ühenduse õigust,

1)

7. mail 1956 Šveitsi Konföderatsiooni ning Euroopa Söe- ja Teraseühenduse Ülemameti vahel sõlmitud konsultatsioonileping (3);

2)

22. juulil 1972 sõlmitud Euroopa Söe- ja Teraseühenduse liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping (4);

3)

22. juulil 1972 sõlmitud lisaleping, mis käsitleb Euroopa Söe- ja Teraseühenduse liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu kehtivust Liechtensteini Vürstiriigi suhtes (5)

4.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 288/22

(1)

Komisjon pidas Euroopa Ühenduse nimel läbirääkimisi Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe 11. lisa muutmist käsitleva Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kokkuleppe üle.

(2)

Eeldusel, et kokkulepe hiljem sõlmitakse, kirjutati Euroopa Ühenduse nimel kõnealusele kokkuleppele ning sellele lisatud lõppaktile alla 23. detsembril 2008. aastal vastavalt nõukogu otsusele 2008/979/EÜ (1).

(3)

Kokkulepe tuleks heaks kiita,

4.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 288/23

(1)

26. jaanuaril 2009 allkirjastasid 75 riiki, sealhulgas 20 ELi liikmesriiki, Bonnis toimunud asutamiskonverentsil Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri põhikirja (1) (edaspidi „põhikiri”).

(2)

Põhikirja kohaselt on Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri (IRENA) eesmärk „edendada kõigi taastuvenergia vormide ulatuslikku ja järjest kasvavat kasutuselevõttu ning säästvat kasutamist, arvestades rahvuslikke ja siseriiklikke prioriteete ning taastuvenergia ja energiatõhususe meetmeid ühendavast lähenemisviisist tulenevaid eeliseid, ning suurendada taastuvenergia panust keskkonnakaitsesse loodusvarade kasutamist ja metsade (eelkõige troopiliste metsade) hävitamist, kõrbestumist ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemist piirates, kliimakaitsesse, majanduskasvu ja sotsiaalsesse ühtekuuluvusse, sealhulgas vaesuse leevendamisse ja säästvasse arengusse, energiavarustusele juurdepääsu ja energiavarustuse kindlusse, piirkondlikku arengusse ja põlvkondadevahelisse kohusetundesse”.

(3)

Põhikirjaga hõlmatud valdkondades on pädevad nii Euroopa Ühendus kui ka liikmesriigid. Põhikirja teatavad sätted võiksid mõjutada ühenduse keskkonna- ja energiavaldkonna õigusaktides sätestatud korda.

(4)

Kuna kõnealune põhikiri jõustub alles kolmekümnendal päeval pärast kahekümne viienda ratifitseerimiskirja hoiuleandmise kuupäeva ja põhikiri on selle kuupäevani allkirjastamiseks avatud, peaks Euroopa Ühendus põhikirja allkirjastama vastavalt selle XIX artikli A sättele. 26. jaanuaril 2009 toimunud IRENA asutamiskonverentsil moodustati IRENA ettevalmistuskomisjon (2). IRENA asutamiskonverentsil vastu võetud resolutsiooni (IRENA ettevalmistuskomisjoni moodustamise kohta) punkti 3 kohaselt esindab ettevalmistuskomisjonis igat põhikirjale allakirjutajat üks esindaja. Ettevalmistuskomisjon peaks tagama IRENA kiire ja tulemusliku asutamise, sealhulgas vahepealse tööprogrammi ja eelarve kehtestamise. Ollakse seisukohal, et IRENA tegevuses oleks kasulik alates põhikirja allkirjastamisest täiel määral osaleda. Seetõttu peaks ühendus olema esindatud ja osalema IRENA ettevalmistuskomisjonis alates põhikirja allkirjastamisest,

4.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 288/24

(1)

Nõukogu võttis 24. jaanuaril 2006 vastu otsuse 2006/116/EÜ Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2006 kuni 25. jaanuarini 2010 (1).

(2)

Regioonide Komitees on vabanenud üks asendusliikme koht seoses Enrique OJEDA VILA ametiaja lõppemisega,

—

Miguel LUCENA BARRANQUERO, Secretario General de Acción Exterior, Andalucía.

4.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 288/25

(1)

Nõukogu võttis 24. jaanuaril 2006 vastu otsuse 2006/116/EÜ Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2006 kuni 25. jaanuarini 2010 (1).

(2)

Regioonide Komitees on vabanenud kaks liikmekohta seoses Christos PALEOLÓGOSE surma ja Paris KOUKOULOPOULOSE ametiaja lõppemisega,

—

Konstantinos SIMITSIS, Mayor of the City of Kavala,

—

Theodoros GKOTSOPOULOS, Municipal Counsellor of Municipality of Pallini, Attica.

4.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 288/26

(1)

13. juuli 2006. aasta kirjaga teatasid Madalmaade ametiasutused groepsrentebox’i (edaspidi „kontserni intressikassa”) kavast, millega nähakse ette kontsernisiseste suhete puhul saadud või makstud intresside madalam maksustamis- ja mahaarvamismäär. Madalmaade ametiasutused saatsid teate üksnes õiguskindluse huvides, sest nad peavad kava üldmeetmeks. Lisateavet esitati 5. septembri 2006. aasta ja 9. novembri 2006. aasta kirjaga.

(2)

7. veebruari 2007. aasta kirjaga teavitas komisjon Madalmaid otsusest algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 ette nähtud menetlus abikava selle osa suhtes, mis on seotud kontsernisisese intressi madalama maksu- ja mahaarvamismääraga (meede A).

(3)

Sama kirjaga teavitas komisjon Madalmaid ka sellest, et ta ei pea äriühingus vähemalt 5 % suuruse osaluse omandamiseks mõeldud lühiajaliste hoiuste madalamat maksumäära (meede B) riigiabiks EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(4)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (2). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama oma märkusi.

(5)

Madalmaade ametiasutused esitasid oma märkused menetluse algatamise otsuse kohta 7. mai 2007. aasta kirjas.

(6)

Komisjon sai huvitatud isikutelt märkusi. Ta edastas need Madalmaade ametiasutustele, kellele anti võimalus esitada oma tähelepanekud, ja nende märkused saadi 29. juuni 2007. aasta kirjaga.

(7)

8. novembri 2007. aasta ja 29. jaanuari 2008. aasta kirjaga saadi Madalamaade ametiasutustelt lisateavet.

(8)

7. oktoobril 2008 esitasid Madalmaade ametiasutused Tilburgi Ülikooli Euroopa õiguse professori Leigh Hancheri õigusliku hinnangu küsimuse kohta, kas teatatud meede kujutab endast riigiabi.

(9)

18. detsembri 2008. aasta kirjaga teavitasid Madalmaade ametiasutused komisjoni, et nad olid otsustanud maksukava muuta.

(10)

Madalmaade ametiasutuste väitel on meetme eesmärk vähendada kahe kontsernisisese rahastamisvahendi, st omakapitali ja võlakohustuste maksualase kohtlemise erinevusi.

(11)

Praegu on olukord selline, et kui kontserni kuuluv äriühing paigutab teise samasse kontserni kuuluvasse äriühingusse kapitali, saab ta vastutasuks dividende, mis on osaluste maksust vabastamist käsitlevate eeskirjade kohaselt maksuvabad, samal ajal kui samasse kontserni kuuluvale äriühingule raha laenamise korral saadavat intressi maksustatakse ettevõtte tulumaksu standardmääraga (25,5 %). Raha saava äriühingu tasandil ei kuulu kapitalisüstilt makstavad dividendid mahaarvamisele, samal ajal kui laenult makstavat intressi saab maha arvata ettevõtte tulumaksu standardmääraga.

(12)

Madalmaad märgivad, et juriidiliselt sõltumatu organisatsiooni organisatsioonilise struktuuri valik tuleneb tavaliselt äriühinguõigusest või on sel majanduslikud põhjused. Omakapitali ja võlakohustuste tsiviilõiguslikud erinevused (maksukohustus, tagastamistingimused, tagatis, hääleõigus jne) on kontsernisisese rahastamise puhul üsna ebaolulised, samal ajal kui nende maksustamine on oluliselt erinev. Kontsernisiseselt valitakse rahastamistingimused, mis võimaldavad saavutada kohaldatava maksusüsteemi raames madalaima maksukoormuse. Sellest tulenevalt on kontsernisiseselt laenukapitali või omakapitali andmise otsuse aluseks peamiselt maksukaalutlused.

(13)

Professor Hancher rõhutab oma õiguslikus hinnangus, et võlakohustuste ja omakapitali erineva maksualase kohtlemise mõju kontsernide tasandil ja selle võimalike negatiivsete tagajärgede ennetamine on üks paljude OECD riikide poliitilise tegevuskava prioriteetidest. Professor Hancher väidab, et Madalmaade maksualases kirjanduses on korduvalt kõlanud üleskutsed reformida põhjalikult Madalmaades kohaldatavat ettevõtte tulumaksu ning kohelda neutraalselt kontsernisisest rahastamist võlakohustuste ja omakapitali kaudu.

(14)

Madalmaade ametiasutused rõhutavad, et maksustamise erinevused tekitavad nende kahe kontsernisisese rahastamisvahendi vahel arbitraaživorme, mis ei ole majanduslikult soovitavad. Kontsernisiseselt ei ole oluline, kas otsustada täiendava omakapitali kaudu rahastamise või (täiendavate) võlakohustuste kaudu rahastamise kasuks, kuid neid rahastamisviise maksustatakse erinevalt. See võib põhjustada arbitraaži, mis kahjustab maksusüsteemi neutraalsust. Seetõttu on meetme eesmärk vältida võlakohustuste ja omakapitali kaudu rahastamise vahelist arbitraaži ja suurendada Madalmaade maksusüsteemi neutraalsust.

(15)

Kontserni intressikassa loomine aitab tagada, et kontsernisisese rahastamismeetodi kindlaksmääramisel lähtutakse peamiselt majanduslikest kaalutlustest. See ühtlustab oluliselt kontsernisiseste intresside ja kontsernisiseste dividendide maksualast kohtlemist ning suurendab seeläbi kontsernisiseste võlakohustuste ja kontsernisisese omakapitali kaudu rahastamise võrdväärsust.

(16)

Kontsernivälise rahastamise korral arbitraažiprobleemi ei teki. Siinjuures on erinevad tsiviilõiguslikud tagajärjed tõepoolest olulised, nii et sellist arbitraaživormi ei esine. Arvestades kontsernisiseste ja -väliste olukordade loomulikke erinevusi, ei ole kontserniväliste rahastamistehingute maksualane neutraalsus nõutav. Seepärast on meetme kohaldamisala arusaadavalt piiratud kontsernisiseste laenudega.

(17)

Madalmaade ametiasutused märgivad ka, et viimasel ajal on Madalmaade ettevõtted maha arvanud aina rohkem ülemääraseid intressisummasid. Ettevõtted kasutavad riigikassa kulul aina enam ära kontsernisiseste laenude ja omakapitali erinevat maksualast kohtlemist.

(18)

Meetme eesmärk on võidelda kirjeldatud maksutulude vähenemise vastu, julgustades äriühinguid kasutama laenude asemel omakapitali, ja piirata Madalmaades intresside mahaarvamist. Kava täiendab seega Madalmaades alakapitaliseerimise puhul kohaldatavaid eeskirju, millel on sama eesmärk, piirates ülemäärast laenukapitali abil rahastamist ja ennetades Madalmaade maksubaasi kunstlikku vähendamist.

(19)

Madalmaade ametiasutuste arvates on teatatud kava puhttehniline meede.

(20)

Meetme õiguslik alus on 1969. aasta ettevõtte tulumaksu seaduse (Wet op de vennootschapsbelasting 1969) artikkel 12c. See säte pidi jõustuma 1. jaanuaril 2007, kuid selle jõustumine on edasi lükatud, kuni komisjon teeb otsuse riigiabi eeskirjadega vastavuse kohta.

(21)

Madalmaades kohaldatakse äriühingu tulude suhtes tavaliselt 25,5 % suurust ettevõtte tulumaksu määra (3). Kontserni intressikassa näeb ette teatavate kontsernisiseste intresside teistsuguse maksualase kohtlemise. Kontsernisisesel rahastamisel makstud ja saadud intresside positiivse bilansi suhtes ei kohaldata tavapärast 25,5 % suurust ettevõtte tulumaksu määra. 25,5 % suuruse ettevõtte tulumaksu standardmäära asemel maksustatakse kontsernisiseste rahastamistehingute kontekstis saadud ja makstud intresside positiivne bilanss kontserni intressikassas 5 % suuruse maksumääraga. Kui saadud ja makstud intressi bilanss on negatiivne, saab selle maha arvata, kuid 25,5 % suuruse standardmaksumäära asemel vähendatud 5 % suuruse maksumääraga.

(22)

Summa, mida saab maksustada või maha arvata vähendatud määraga, on piiratud teatava protsendiga maksumaksja maksustatavast netovarast (fiscale vermogen). Selle piirangu eesmärk on takistada alakapitaliseeritud ettevõtteid meedet kuritarvitamast ja tagada, et vähendatud maksumäära kohaldatakse üksnes siis, kui kontsernisiseste laenude tulu on rahastatud omakapitaliga.

(23)

Intressikassa meede hõlmab ka muid väärkasutamisevastaseid sätteid. Täpsemalt intressi, mida ametlikult võlgnetakse kolmandale isikule (pangale), kuid tegelikult makstakse kontserni kuuluvale organisatsioonile, käsitatakse kontsernisisese intressina. Seda tehakse näiteks kompensatsioonitehingu (4) puhul. Kolmandale isikule (pangale) võlgnetavat intressi käsitatakse samuti kontsernisisese intressina, mida saab piiratud määral maha arvata, kui laenu abil omandatud ressursid lisatakse kapitali või kasutatakse tütarettevõttes madala maksumääraga kontsernisisese intressi kogumiseks.

(24)

Madalmaade ametiasutused märkisid esialgses teates, et kava oleks vähemalt kolme aasta jooksul vabatahtlik. Kui üks kontserni kuuluv äriühing valib kõnealuse kava, kohaldatakse seda ka kõigi teiste sellesse kontserni kuuluvate Madalmaades asuvate äriühingute suhtes. Esialgses intressikassa kavas kasutatud määratluse kohaselt on abikõlblikud need äriühingud, kes kuuluvad ühte kontserni, nagu on määratletud kavas endas, mis nõuab, et ühel äriühingul oleks teises äriühingus üle 50 % suurune osalus. Teisisõnu peab kontsern koosnema vähemalt kahest äriühingust ja emaettevõtja peab omama kontrolli rohkem kui 50 % tütarettevõtte osakute üle. Madalmaades peab iga äriühing maksma ettevõtte tulumaksu. See tähendab, et kava kohaldatakse iga Madalmaades asutatud äriühingu või väljaspool Madalmaid asutatud, kuid seal püsivat tegevuskohta omava äriühingu suhtes.

(25)

Madalmaade ametiasutused selgitasid menetluse ajal, et nad kavatsevad kava kohustuslikuks muuta. Seda kinnitati 18. detsembri 2008. aasta kirjas. Kontserni intressikassat kohaldataks siis kõigi Madalmaades ettevõtte tulumaksuga maksustatavate üksuste suhtes seoses kontserni kuuluvatele äriühingutele makstava ja kontserni kuuluvatelt äriühingutelt saadud intressiga.

(26)

Kõnealuses kirjas teavitasid Madalmaade ametiasutused komisjoni ka kahest kavasse tehtud muudatusest. Esimene muudatus on seotud kontserni mõiste laiema määratluse kehtestamisega intressikassa kava kohaldamisel. Seotud üksuste mõiste määratlust muudetakse, et hõlmata kõiki olukordi, milles üks üksus omab otseselt või kaudselt tegelikku kontrolli teise üksuse rahastamise üle või milles kolmas isik või üksus omab tegelikku kontrolli mõlema laenulepinguga seotud üksuse rahastamise üle (5). Teise muudatusena lisatakse säte, mis lihtsustab (teise) äriühingu asutamist Madalmaade tsiviilõiguse alusel, nii et loodav kontsern saaks rakendada kontserni intressikassa kava. Täpsemalt kaotatakse praegune piiratud vastutusega äriühingu (besloten vennootschap, BV)18 000 euro suurune kohustuslik miinimumkapital.

(27)

Esialgse teate kohaselt pidi teatatud meetme aastaeelarve olema 475 miljonit eurot. Hiljem märkisid Madalmaade ametiasutused, et kohustuslik intressikassa ei avaldaks eelarvele mõju.

(28)

Komisjon avaldas 7. veebruari 2007. aasta menetluse algatamise otsuses kahtlust, kas tegemist on üldmeetmega. Ta rõhutas, et kavaga ettenähtud madalama maksumääraga maksustamisest saaksid kasu üksnes kontserni kuuluvad äriühingud (de jure valikulisus), ja kahtlustas, et kava tooks kasu rahvusvahelistele kontsernidele, andes neile valikulise majandusliku eelise (de facto valikulisus).

(29)

Komisjon märkis, et puhtalt siseriiklikus kontekstis oleks meede tõenäoliselt maksualaselt neutraalne. Piiriüleste tehingute kontekstis kohaldataks aga välismaal asutatud sidusettevõtjale raha laenava Madalmaade äriühingu suhtes madalamat, 5 % suurust maksumäära, samal ajal kui välismaal asuva sidusettevõtja suhtes ei kohaldataks Madalmaade eeskirju, mis piiravad makstud intressi mahaarvamise õigust. Kava annaks de facto valikulise eelise, sest kava kasutamise stiimul oleks üksnes rahvusvahelistel kontsernidel, kes tegelevad piiriüleste kontsernisiseste intressitehingutega maksujurisdiktsioonis, kus ettevõtte tulumaksu määr on üle 5 %.

(30)

Kuna meede pidi olema maksusüsteemi kohaldamisel tehtav erand, kahtles komisjon ka selles, kas seda saab põhjendada maksusüsteemi olemuse või üldskeemiga.

(31)

Komisjon leidis ka, et ei saa välistada, et kava peamised abisaajad oleksid ühisturuga kokkusobimatuks riigiabiks tunnistatud rahvusvahelise rahastamistegevuse kava (6) endised abisaajad.

(32)

Seepärast asus komisjon seisukohale, et intressikassa kava võib pidada abiks EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses ja et ühtki artikli 87 lõigetes 2 ja 3 sätestatud erandit ei saa kohaldada.

(33)

7. mail 2007 laekusid Madalmaade märkused menetluse algatamise otsuse kohta ning 2007. ja 2008. aastal saadi täiendavaid märkusi, sealhulgas professor Hancheri tehtud õiguslik analüüs.

(34)

Madalmaade ametiasutused väidavad, et komisjoni käsitlus on kolmest aspektist ebatäpne. Esiteks liidab komisjon eraldiseisvad n-ö eelise ja valikulisuse kriteeriumid üheks valikulise eelise kriteeriumiks. See ei ole kooskõlas ei komisjoni tavapärase praktikaga ega ka väljakujunenud kohtupraktikaga, mille kohaselt tuleb neid kriteeriume kohaldada eraldi.

(35)

Teiseks ei hinda komisjon kontserni intressikassa komponente eraldi. Kontsernisiseselt saadud intressi vähendatud maksumääraga seotud võimalikku abikomponenti ja kontsernisiseselt makstud intressi vähendatud mahaarvamismääraga seotud võimalikku abikomponenti tuleb hinnata eraldi.

(36)

Kolmandaks eksib komisjon sellega, et vaatleb maksjale ja saajale avalduvat netomõju koos ja järeldab, et sisemaiste kontsernide puhul, kui nii maksja kui ka saaja on asutatud Madalmaades, netomõju tõenäoliselt puudub, samal ajal kui hargmaised kontsernid saavad puhaseelise, kui maksja on välismaisesse kontserni kuuluv äriühing ja saaja omamaine äriühing. Madalmaade ametiasutused väidavad, et Madalmaade maksuõigus ei anna selliseks käsitluseks alust. Kontserni kuuluvaid Madalmaade äriühing konsolideeritakse maksustamisel üksnes 95 % suuruse või suurema osaluse korral.

(37)

Peale selle on Madalmaade ametiasutused arvamusel, et kontserni intressikassat ei saa pidada kõrvalekaldeks maksustamise standardmeetodist. See on kohandus, millega lisatakse maksusüsteemi analüütiline element. Selle tulemuseks on uus maksustamise standardmeetod ja järelikult ei anna see mingeid eeliseid.

(38)

Madalmaade ametiasutused eitavad eelise andmist ka teisel põhjusel. Netomõju, mida kontserni intressikassa hargmaistele kontsernidele sisemaiste kontsernidega võrreldes avaldab, võib anda hargmaistele kontsernidele eelise, aga võib ka seada need ebasoodsamasse olukorda. Madalmaades asuva sidusettevõtjaga hargmaine kontsern võib saada eelise või sattuda ebasoodsamasse olukorda olenevalt oma objektiivsest seisundist võlgniku või kreeditorina ning teistes liikmesriikides ja Madalmaades kohaldatavatest maksumääradest.

(39)

Teise võimalusena, kui see annab tõesti eelise, on Madalmaad seisukohal, et hargmaistele kontsernidele antav võimalik netoeelis ei tulene Madalmaades kohaldatavast kontsernisiseselt saadud intressi madalamast maksustamismäärast, vaid kontsernisiseselt makstud intressi piiramatust mahaarvamisest välismaal. See eelis ei ole seostatav Madalmaadega ja seda ei rahastata Madalmaade ressurssidest.

(40)

See, et netomõju võib olla hargmaiste kontsernide jaoks soodsam kui sisemaiste kontsernide jaoks, ei ole Madalmaade kontserni intressikassa valikulise kohaldamisala tagajärg, vaid tuleneb kontsernisisese intressi mahaarvamist käsitlevate eeskirjade erinevustest ELis. Madalmaad võivad seda erinevust oma maksusüsteemi muutes suurendada või vähendada, kui muudatused on üldkohaldatavad kõigi Madalmaade maksumaksjate suhtes, kes on kõnealuse muudatuse eesmärki arvestades võrreldavas õiguslikus ja faktilises olukorras.

(41)

Madalmaade ametiasutused väidavad, et maksualaste muudatuste üldine mõju piiriülestes tehingutes osalevatele hargmaistele kontsernidele on alati erinev mõjust sisemaistele kontsernidele, kes teevad üksnes riigisiseseid tehinguid. Riigiabi seisukohalt on see oluline üksnes siis, kui erinevuse põhjustab liikmesriigi meede, nt kui madalamat maksumäära kohaldatakse üksnes välismaiste kontsernide intressitulu suhtes. See ei ole oluline üldmeetme puhul, mida kohaldatakse nii omamaiste kui ka välismaiste kontsernide intressitulu suhtes ja mis põhjustab piiriüleseid erinevusi.

(42)

Juba ainuüksi ühtlustamata maksusüsteemide olemasolu võib viia olukorrani, kus piiriüleste tehingute maksualane netomõju on erinev riigisiseste tehingute netomõjust. See mõju võib olla nii ebasoodne (majanduslik topeltmaksustamine) kui ka soodne (majanduslik mittemaksustamine).

(43)

EÜ asutamislepingu artiklid 94 ja 95 on aluseks direktiividele ja määrustele, millega ühtlustatakse olemasolevad eeskirjad, kui see on vajalik ühisturu loomiseks või nõuetekohaseks toimimiseks. Peale selle annab artikkel 96 komisjonile võimaluse võtta meetmeid, kui eri liikmesriikides kehtivad õigusaktid moonutavad oluliselt konkurentsitingimusi ühisturul.

(44)

Ühe võimalusena on Madalmaad seisukohal, et valikulisust ei ole. Hinnates valikulisust välismaise võlgniku ja omamaise kreeditori kombinatsiooni ning omamaise võlgniku ja omamaise kreeditori kombinatsiooni võrdluse teel, on komisjon valinud vale võrdlusraamistiku. Madalmaade maksustamiskorra valikulisuse hindamisel ei saa võrdlusraamistik ulatuda kaugemale kõigist Madalmaade maksumaksjatest. Komisjoni väljakujunenud tava kohaselt ei saa võrdlusraamistik hõlmata äriühinguid, keda Madalmaades ei maksustata.

(45)

Madalmaade ametiasutused rõhutavad, et maksukava kohaldatavus ei ole piiratud üksnes teatavate ettevõtjate, tegevuste, funktsioonide või piirkondadega. Kavas ei tehta vahet residentidest ja mitteresidentidest kontsernidel. Intressikassa jaoks kvalifitseerumiseks ei kohaldata teatavate tegevuste või funktsioonidega seotud abikõlblikkuse piirmääri.

(46)

Lisaks sellele on kontserni intressikassa eesmärki arvestades võrreldavas õiguslikus ja faktilises olukorras üksnes kontserni kuuluvad ettevõtjad. Ainult neil ettevõtjatel on jaos II.1 kirjeldatud arbitraažiprobleem.

(47)

Madalmaad märgivad, et kontsernisisesed rahastamisotsused tehakse eesmärgiga minimeerida kohaldatava maksusüsteemi kohast maksukoormust. Omakapitali ja laenukohustuste kaudu rahastamise äriline erinevus (tagastamise tingimused, maksukohustus, tagatis) on maksualase erinevusega võrreldes üsna ebaoluline. Kontserniväliselt on omakapitali ja võlakohustuste kaudu rahastamise ärilised erinevused väga olulised ja võivad maksustamisega seotud motiivid tagaplaanile suruda.

(48)

Madalmaade ametiasutused toonitavad, et kontsernidega piirduvad meetmed on puhttehnilised maksumeetmed, mis ei kujuta endast riigiabi: nad väidavad, et komisjon tunnistas Prantsusmaa maksusätte kohta tehtud otsuses, et meede, millega tehakse erand üldisest eeskirjast, mille kohaselt on intressimaksed äriühingusiseste laenude puhul mahaarvatavad kulud, on üldmeede, kuid et sellest eeskirjast täiendava erandi tegemine hargmaiste äriühingute poolt Prantsusmaal loodud keskse kontsernikassa kasuks on valikuline eelis (7).

(49)

Madalmaade ametiasutused väidavad, et kontserni intressikassa kohaldamisala laiendamine tooks tegelikult kaasa valikulisuse. Kui kolmandatelt isikutelt saadud intresse maksustataks samuti vähendatud määraga, annaks see eelise finantseerimisasutustele.

(50)

Väidetakse ka, et arvamus, et intressi maksustamise erieeskirjad on iseenesest valikulised, ei ole õige. Kontsernisisene rahastamine ei ole majandustegevus, vaid lihtsalt majanduslik tegelikkus. Intressivood kui sellised ei ole eraldi majandus- või äritegevus, nende ainus eesmärk on majandus- või äritegevuse rahastamine. Võlakohustuste kaudu rahastamine on eraldiseisev tegevus üksnes siis, kui tegemist on finantseerimisasutustega, kelle äritegevus seisneb kolmandate isikute rahastamises. Peale selle leidis komisjon menetluse algatamise otsuses äriühingu kapitalis vähemalt 5 % suuruse osaluse omandamiseks mõeldud lühiajalistelt hoiustelt saadud intressi (meede B) kohta, et selle intressi suhtes kohaldatav madalam maksumäär ei põhjusta iseenesest valikulisust, sest see on üldmeede.

(51)

Lisaks sellele väidavad Madalmaade ametiasutused, et dividendide ja intressi vahel ei ole põhimõttelist erinevust. Mõlemad kujutavad endast hüvitist raha kasutamise või andmise (omakapitali või võlakohustustena) eest. Mõlemal juhul kasutab saaja raha äritegevuse rahastamiseks. Iga maksusüsteem sisaldab eeskirju, mille kohaselt saab makstud dividende ja intresse maha arvata, osaliselt maha arvata või mille kohaselt neid ei saa maha arvata, ning eeskirju, mille kohaselt dividendid ja intressid on maksustatavad, osaliselt maksustatavad või maksust vabastatud. Puudub rahvusvaheline maksustandard, mis määraks kindlaks, kuidas neid komponente tuleb maksustada.

(52)

Üks võimalus on, et piiratud maksustamine ennetab Madalmaade süsteemi siseseid erinevusi ja seega õigustab seda süsteemi olemus ja eesmärk. Kontsernisiseselt saadud intressi piiratud maksustamist õigustab kontsernisiseste intressimaksete piiratud mahaarvamine. See võimaldab kontserni kuuluvatel ettevõtjatel vältida piiratud mahaarvamisest ja täismääraga maksustamisest tingitud ebasoodsamasse olukorda sattumist, samal ajal kui ühest üksusest koosnevatel ettevõtjatel ei ole üksusesiseseid intressimakseid ja seega nad sellisesse ebasoodsamasse olukorda ei satu.

(53)

Üks Madalmaade maksuõiguse põhimõte on, et tulusid ja kulusid koheldakse sümmeetriliselt. Madalmaade maksusüsteemi sisemise loogika kohaselt on tulud ja kulud ühe ja sama mündi kaks poolt. Topeltmaksustamise vältimiseks on piiratud maksustamine piiratud mahaarvamise loogiline tagajärg.

(54)

Kavandatava meetme eesmärk on tagada neutraalsuse põhimõtte kohaldamine Madalmaade maksusüsteemis, kõrvaldades kontsernisisese võlakohustuste ja omakapitali kaudu rahastamise vahelise arbitraaži. Meede vähendab erinevusi kahe kontsernisisese rahastamise viisi vahel, suurendades sellega maksusüsteemi neutraalsust. Kontsernisisese intressiga piirdumisel on seega majanduslikud põhjused ja see on vajalik ja otstarbekas maksusüsteemi tõhususe tagamiseks.

(55)

Madalmaade ametiasutused märgivad, et nende ettevõtjate hulk, kes hakkavad kasutama kontserni intressikassat, on palju suurem kui need 87 ettevõtjat, kes kasutasid endist rahvusvahelise rahastamistegevuse kava. Nad väidavad ka, et kontserni intressikassal puuduvad kõik kõnealuse kava piiravad tingimused, nagu kahe maailmajao või nelja riigi nõue. Intressikassa on puhtakujuline maksumeede, mis reguleerib kapitali kui tootmisteguri maksukoormust. Lisaks kohaldatakse seda kõigile saadud või antud kontsernisisestele laenudele ja see on täiesti lahutatud asjaomase äriühingu äritegevusest. Kõigil nimetatud põhjustel ei saa meetme kohaldamisala absoluutselt võrrelda rahvusvahelise rahastamistegevuse kava kohaldamisalaga.

(56)

See, et meede on kõigi sidusettevõtjatele intressi maksvate või neilt seda saavate maksumaksjate jaoks kohustuslik, rõhutab intressikassa eesmärki suurendada maksusüsteemi neutraalsust, vähendades nii arbitraaži ja suurendades Madalmaades kohaldatavast ettevõtte tulumaksust saadavat tulu. See välistab ka võimaluse, et intressikassa võiks anda valikulise eelise.

(57)

Kohustuslik intressikassa mitte üksnes ei soodusta kapitali hoidmist Madalmaades, vaid samal ajal ka vähendab – nagu alakapitaliseerimise puhul kohaldatavad eeskirjadki – laenuraha juurdevoolu Madalmaadesse. Madalmaades alakapitaliseerumise puhul kohaldatavad eeskirjad vähendavad kontsernisisest laenukapitali kaudu rahastamist, piirates kontsernisisese intressi mahaarvamise õigust, samal ajal kui kontserni intressikassa võimaldab kohaldada kontsernisiseselt saadud intressile vähendatud maksumäära tingimusel et rahastamiseks kasutatakse omakapitali. Kontserni intressikassa tugevdab Madalmaade maksubaasi, soodustades omakapitali osakaalu suurenemist laenukapitali ees ning aitab ära hoida omakapitali ja seega maksubaasi väljavoolu Madalmaadest.

(58)

Intressikassa on puhttehniline meede, mis muudab kontsernisiseste intresside kohtlemist süsteemi raames, suurendades ühtede ja vähendades teiste maksumaksjate maksukoormust horisontaalsete ja objektiivsete faktide ja asjaolude põhjal. Kui võimalus sellest loobuda kaotatakse, ei anna intressikassa mingit majanduslikku eelist, sest see lihtsalt nihutab maksukoormust ühelt maksumaksjalt teisele, lähtudes üksnes horisontaalsetest ja objektiivsetest kriteeriumidest.

(59)

Madalmaade ametiasutused rõhutavad, et de facto valikulisus saab tekkida üksnes siis, kui on olemas oht, et olenemata sellest, et tegemist on üldmeetmega, tooks see tegelikult alati kasu teatavale eristatavale rühmale. Selline valikulisus võiks tekkida, kui meede oleks vabatahtlik, kuid mitte siis, kui meede muudetakse kohustuslikuks. Maksumaksjad, kes on ühel aastal ebasoodsas olukorras, võivad saada järgmisel aastal eelise ja vastupidi. Kava ei too seega kasu ühele maksumaksjate rühmale.

(60)

Madalmaade ametiasutused arvavad ka, et tegelikul kontrollil põhinev kontserni uus määratlus vastab paremini kava eesmärgile. Kui üks äriühing omab tegelikku kontrolli teise äriühingu rahastamise üle, ei saa viimane valida, kas rahastamine toimub siseste või väliste võlakohustuste kaudu ega kas rahastada võlakohustuste ja omakapitali kaudu. Kontserni keskjuhatus otsustab, kuidas väljastpoolt kontserni saadud raha – välised võlakohustused või väline omakapital – kontsernis jaotatakse, kas kontsernisiseste võlakohustuste või kontsernisisese omakapitali kaudu. Asjaolu, et kaht kontsernisisese rahastamise vahendit maksustatakse erinevalt, soodustab teatava vahendi valimist üksnes selle maksualase mõju tõttu.

(61)

Piiratud vastutusega äriühinguid käsitleva seaduse muutmine hõlbustab tulevikus maksumaksja juriidilise struktuuri ümberkorraldamist kontserniks, sest halduskoormus ja kapitalinõuded kaotatakse või neid leevendatakse oluliselt.

(62)

Märkusi saadi Madalmaade tööandjate keskliidult VNO-NCW-lt, (8) Belgialt ja Ungarilt. Üks isik saatis oma märkused pärast tähtaja möödumist ja seepärast ei saanud neid menetluses arvesse võtta. Kõnealuselt kolmandalt isikult saadud märkused ei oleks käesolevas otsuses esitatud hinnangut ja järeldusi nii või teisiti mõjutanud.

(63)

VNO-NCW leiab, et kõnealune kava ei saa olla ühisturuga kokkusobimatu riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses järgmistel põhjustel.

(64)

Esiteks leiab VNO-NCW, et kontserni intressikassa on üldine, maksualaselt neutraalne ja tehniline meede, sest kava eesmärk on vähendada kontsernides omakapitali ja võlakohustuste kaudu rahastamise vahelist maksuarbitraaži. Kuna meede on neutraalne, ei soodusta kava teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(65)

Teiseks tuleneb rahvusvahelise kontserni maksueelis kontsernisisese intressi maksualase kohtlemise erinevusest liikmesriikides ega ole Madalmaade tegevuse tagajärg. Maksueelise annab see, et intressi saab teises liikmesriigis maha arvata intressikassa puhul kohaldatavast maksumäärast kõrgema määraga, samal ajal kui riigisiseselt kohaldatakse kontserni intressikassa määra. See on aga otseselt tingitud kontsernisisese intressi maksustamist käsitlevate eeskirjade erinevusest liikmesriikides. VNO-NCW leiab, et kui komisjon soovib kaotada kontserni intressikassast tuleneda võivad moonutused, võib ta kasutada EÜ asutamislepingu artiklit 94 või 96.

(66)

Kolmandaks leiab VNO-NCW, et pidades silmas kõnealuse kava eesmärki vähendada omakapitali ja võlakohustuste vahelist maksuarbitraaži, ei ole kontserni kuuluvad äriühingud de jure ja de facto samas olukorras kui kontsernidesse mittekuuluvad äriühingud. Omakapitali ja võlakohustuste erinev maksualane kohtlemine tekitab moonutusi eelkõige kontsernisiseselt, sest emaettevõtjal on tütarettevõtjate üle teatav kontroll, nii et ta saab märkimisväärsel määral kindlaks määrata nende rahastamisvõimalused ja see valik lähtub sageli peamiselt maksualastest kaalutlustest. Kolmandate isikutega tehingute tegemisel määravad rahastamisvahendi valiku sageli muud tegurid kui maksualased kaalutlused. Seetõttu ei saa väita, et kõnealune kava on valikuline EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Peale selle leiab VNO-NCW, et kui üksnes selle asjaolu põhjal, et maksusoodustuse kohaldamisala on suuremal või vähemal määral piiratud kontserni kuuluvate äriühingutega, saab järeldada, et tegemist on riigiabimeetmega, on liikmesriikides kohaldatavad ettevõtte tulumaksu süsteemid EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikega 1 paljuski vastuolus.

(67)

Ungari ametiasutused leiavad, et kava ei ole abimeede ja esitavad kaks argumenti. Esiteks ei muuda asjaolu, et kava piirdub kontsernidega, seda kava valikuliseks. (Rahvusvahelistes) maksuküsimustes on kontserne käsitlevad eeskirjad üldlevinud ja vältimatud. Paljud eeskirjad, mida kohaldatakse üksnes kontsernide suhtes, on kehtestanud OECD (siirdehind) ja komisjon (nt intresside ja litsentsitasude direktiiv). Teiseks meenutab Ungari, et otsene maksustamine kuulub liikmesriikide pädevusse. Teatavate maksustavate olukordadega seotud maksumäärade kehtestamine kuulub liikmesriigi pädevusse. Veel leiab Ungari, et on raske mõista, kuidas Madalmaid saab pidada vastutavaks teiste riikide kõrgematest maksumääradest tingitud suurema mahaarvamise eest, kui otsest maksustamist ei ole ühtlustatud. Komisjoni kirjeldatud eelis tuleneb selgelt maksusüsteemide erinevusest.

(68)

Belgia ametiasutused toetavad samuti seisukohta, et kava ei ole riigiabi, ja esitavad valikulisuse puudumise kohta samasuguseid argumente kui teised huvitatud isikud. Belgia rõhutab, et on loogiline, et ettevõtjal, kes ei kuulu kontserni, ei saa määratluse kohaselt olla kontsernisisest rahastamistegevust. Belgia ametiasutused väidavad ka, et riigiabieeskirju ei saa kohaldada olukordades, kus riikide maksusüsteemides on erinevusi ühtlustamise puudumise tõttu ELi tasandil. Järelikult on kontserni intressikava üldmeede, mida riigiabieeskirjad ei hõlma, ning komisjon on menetluse algatamisega oma võimupiiridest üle astunud.

(69)

Madalmaade ametiasutused märgivad, et kõigi kolme isiku märkused toetavad tema seisukohta. Nii Ungari kui ka Belgia rõhutavad, et püüdes kõrvaldada häireid, mis tulenevad ühtlustamata maksusüsteemide vahelistest erinevustest, astub komisjon üle talle riigiabi valdkonnas antud võimupiiridest. See kinnitab Madalmaade seisukohta, et kontserni intressikassa ei ole EÜ asutamislepingu artikliga 87 keelatud abimeede.

(70)

Madalmaad rõhutavad, et nad on VNO-NCW koostatud analüüsiga täielikult nõus. Nad peavad eriti oluliseks institutsioonilise raamistikuga seotud üksikasjalikku argumenti, mis selgitab üheselt mitmesuguseid häireid, mida liikmesriikide siseriiklikud meetmed võivad siseturul põhjustada, ja seda, milliseid vahendeid saab EÜ asutamislepingu alusel rakendada, et sellised häired vajaduse korral kõrvaldada.

(71)

Madalmaade ametiasutused toetavad tööandjate keskliidu seisukohta, et valikulisuse olemasolu või selle puudumise väljaselgitamiseks tuleb kindlaks teha, kas teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist eelistatakse teistele ettevõtjatele või kaupadele, mis on asjaomase meetme eesmärki silmas pidades de jure ja de facto võrreldavad. Kontsernisiseste laenudega piirdumisega ei kaasne valikulisus, sest kontserni intressikassa eesmärk on hoida ära kapitali kaudu ja laenude kaudu rahastamise vahelist arbitraaži kontsernides. Kontserni mittekuuluvate äriühingute vahelise rahastamise puhul ei ole arbitraažil mingit rolli. Kontsernisiseste laenudega piirdumine on seega kava eesmärke silmas pidades loogiline, nii et asjakohase võrdlusraamistiku moodustavad kõik kontserni kuuluvad äriühingud.

(72)

Selleks et teha kindlaks, kas kõnealune meede on abi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, peab komisjon hindama, kas see soodustab teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, andes neile majandusliku eelise, kas selline eelis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, kas eelis antakse riigi ressurssidest ja kas eelis mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(73)

Meedet käsitatakse riigiabina, kui see on konkreetne või valikuline, sest soodustab üksnes teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist.

(74)

Madalmaade ametiasutused väidavad, et kõnealune meede ei ole piiratud üksnes teatud sektorite, teatud liiki äriühingute või teatavate Madalmaade piirkondadega. Puuduvad abisaajate käibe, suuruse, töötajate arvu, rahvusvahelisse kontserni kuulumise ja tegevuse liigiga seotud piirangud.

(75)

Kohaldatava kohtupraktika kohaselt tuleb meetme valikulisuse kindlakstegemiseks uurida, kas see meede annab konkreetses õigussüsteemis teatud ettevõtjatele eelise võrreldes teiste ettevõtjatega, kes on samas õiguslikus ja faktilises olukorras (9). Seega ei pruugi maksustamiskord olla riigiabi, isegi kui see ei vasta täielikult liikmesriigi üldisele ettevõtete maksustamise süsteemile. Euroopa Kohus on mitmel korral leidnud ka seda, et EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 ei tehta riigiabimeetmetel vahet nende põhjuste või eesmärkide alusel, vaid neid määratletakse nende mõju põhjal (10). Täpsemalt kuuluvad EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaldamisalasse maksumeetmed, millega ei kohandata üldist süsteemi teatud ettevõtjate teatavate omadustega, vaid mis on kehtestatud nende konkurentsivõime tõstmiseks (11).

(76)

Riigiabi mõiste ei hõlma siiski riiklikke toetusmeetmeid, millega kehtestatakse ettevõtjate erinev kohtlemine, kui selline erinev kohtlemine tuleneb selle süsteemi olemusest või ülesehitusest, millesse need meetmed kuuluvad. Nagu on selgitatud komisjoni teatises riigiabieeskirjade kohaldamise kohta äriühingute otsese maksustamisega seotud meetmete suhtes (12) (edaspidi „maksustamist käsitlev teatis”) „võivad maksumaksjate vahelised objektiivsed erinevused põhjendada teatavaid tingimusi”.

(77)

Esiteks tuleb selgitada, millisel tasandil (kontserni või ettevõtja tasand) tuleb hindamine teha. Komisjon esitas menetluse algatamise otsuses oma esialgse seisukoha, mille kohaselt tuleb see hindamine teha kontserni tasandil, väites, et kui puhtalt sisemaisesse kontserni kuuluvad äriühingud on valinud kontserni intressikassa, tasakaalustab finantseeriva Madalmaade äriühingu poolt saadud intressi vähendatud maksumääraga maksustamisega antud eelist finantseeritud Madalmaade äriühingu makstud intressi madalam mahaarvamismäär (13).

(78)

Madalmaade ametiasutused leiavad, et kuna meede on sümmeetriline ja nihutaks üksnes maksumaksjate vahelist maksukoormust, saavad mõned äriühingud eelise, samal ajal kui teised satuvad ebasoodsamasse olukorda, olenevalt nende objektiivsest seisundist võlgniku või kreeditorina. Seega ei ole kontserni intressikassa abi.

(79)

Nagu Madalmaade ametiasutused 18. detsembri 2008. aasta kirjas märkisid, et kui üks äriühing omab tegelikku kontrolli teise äriühingu rahastamise üle, ei saa viimane enam oma rahastamise suhtes vabalt otsuseid teha ega valida kas rahastamine toimub võlakohustuste või omakapitali kaudu. Kontserni juhatus otsustab, kuidas väljastpoolt saadud raha kontsernis jaotatakse, kas kontsernisiseste võlakohustuste või kontsernisisese omakapitali kaudu.

(80)

Komisjon märgib siiski, et meede on seotud konkreetse toiminguga (sidusettevõtjate rahastamine), mitte kontserni tasandil konsolideerimisega. Vähendatud maksumäära kohaldatakse üksikute äriühingute suhtes nende intressikassa bilansi põhjal. Isegi kui rahastamisotsused tehakse kontserni kui terviku parimates huvides, ei ole analüüsi tegemine kontserni tasandil Madalmaade maksuõiguse kohaselt põhjendatud, nagu Madalmaade ametiasutused on märkinud. Madalmaade õiguse kohaselt toimub maksude konsolideerimine üksnes 95 % suuruse või suurema osaluse korral. Teisisõnu maksustatakse Madalmaades kohaldatava ettevõtte tulumaksuga üksikuid üksusi, mitte kontserne. Selles mõttes ei kajasta nimetus „kontserni intressikassa” õigesti asjaolu, et seda kohaldatakse üksikute üksuste suhtes, kes osalevad konkreetsetes rahastamistoimingutes. Meede ei hõlma kontserni tasandil konsolideeritud kulude/tulude tasakaalu.

(81)

Seepärast on komisjon seisukohal, et kava tuleks hinnata üksikute äriühingute tasandil. Madalmaade ametiasutuste muudetud kava võib kirjeldada kui vähendatud määra kohaldamist teatud konkreetset liiki tulude (või kulude) suhtes, mis saadakse või makstakse laenuintressina, kui tehing toimub sidusettevõtjate vahel (14).

(82)

Peale selle leiab komisjon, et meetme sümmeetrilisus ja neutraalne mõju kontserni tasandil ei ole piisav, et välistada üksikutele äriühingutele eelise andmise võimalust. Samuti ei saa ühe kontserni kuuluva üksuse intressi madalama määraga maksustamist õigustada sellega, et teist äriühingut maksustatakse kõrgema määraga – intressi vähendatud mahaarvamise teel (15).

(83)

Komisjon leiab, et konkreetsete tululiikide maksustamise puhul võib olla oluline teha kindlaks, kas kava hõlmab laia tehinguterühma mittediskrimineerival viisil. Iga diskrimineerimine, mida ei õigusta maksumaksjatevahelised objektiivsed erinevused, võib põhjustada konkurentsi moonutamist.

(84)

Sellega seoses tasub märkida, et paljude maksusüsteemide tüüpiline joon on see, et maksusüsteemi sünteetilisust täiendavad analüütilised elemendid. Seda tuleb ette eelkõige siis, kui teatavaid tululiike, nagu intressid või dividendid, maksustatakse erinevalt.

(85)

Eelnevat arvesse võttes tuleb kindlaks teha, kas sidusettevõtjatevaheliste laenutehingute madalamal maksumääral on objektiivne alus. Madalmaade ametiasutused ja VNO-NCW on väitnud, et kapitalisüsti ja laenamise kaudu rahastamise vahel saab arbitraaž tekkida üksnes kontsernide puhul. Erinevalt äriühingutest, kes ei kuulu kontserni (edaspidi „eraldiseisvad äriühingud”), puutuvad kontserni kuuluvad äriühingud kontsernisiseselt kokku arbitraažiga omakapitali ja laenukapitali vahel. Sellist arbitraaži mõjutavad enamasti pigem maksualased kui majanduslikud kaalutlused.

(86)

Komisjon on seisukohal, et kõnealune meede vähendab seda arbitraaži (riigisiseselt), sest kontsernisiseste intresside ja kontsernisiseste dividendide maksustamise erinevused vähenevad, mis omakorda suurendab maksusüsteemi tehnilist neutraalsust.

(87)

Selle seisukoha näitlikustamiseks on vaja eristada kolme eri liiki olukordi (vt joonis 1), mis on seotud sidusettevõtjate ja eraldiseisvate äriühingutega (sealhulgas finantseerimisasutused, kellel on sidemed sõltumatute kolmandate isikutega). Oletame, et A-B-C on kontsern, milles A kontrollib B ja C rahastamist, ning X on üksus, mis ei kuulu kontserni (eraldiseisev äriühing), ja Y krediidiasutus, kes annab sõltumatutele isikutele laenu.

Joonis 1

(88)

Esimene olukord hõlmab sidusettevõtjatevahelisi finantstehinguid. Emaettevõtja A suurendab oma tütarettevõtjate B ja C likviidsust laenu või omakapitali kaudu. Nende finantstehingute tulemusel maksavad B ja C intressi või dividende.

(89)

Laenu või omakapitali kaudu rahastamise üle otsustab emaettevõtja A, kes lähtub sidusettevõtjate kontserni kui terviku parimatest huvidest. Seetõttu tekib juhul, kui emaettevõtja A rahastab üht oma tütarettevõtjat (või sidusettevõtjat), tõepoolest mitme kriteeriumi põhjal arbitraaž laenu ja omakapitali vahel. Kui pikaajalise likviidsuse tagamiseks või investeeringu tegemiseks on üldjuhul vaja kapitalisüsti, on lühiajaliste finantsvajaduste rahuldamiseks vaja üksnes (lühiajalist) laenu. Maksualased kaalutlused võivad siiski neid majanduslikke kaalutlusi mõjutada.

(90)

Kuna meede vähendab kontsernisiseste laenutulude (intresside) ja kontsernisiseste kapitalitulude (dividendide) maksualase kohtlemise erinevusi, vähendab ta riigisiseselt nende kahe tehinguliigi vahelist maksuarbitraaži. Teist liiki tehingu puhul on tegemist laenutehinguga finantseerimisasutuse (pank Y) ja ühe kontserni kuuluva äriühingu (äriühing B) vahel. Selline olukord tekib põhimõtteliselt siis, kui kontsernisisene likviidsuse suurendamine ei rahulda finantsvajadusi. Sellises olukorras Y jaoks arbitraaži ei teki, sest tal ei ole võimalust teha äriühingule B kapitalisüsti, vaid ta tegeleb lihtsalt oma majandustegevusega, andes laenu kolmandatele isikutele. Laenu ja omakapitali vahel ei ole arbitraaži ka B tasandil (või kontserni tasandil).

(91)

Finantseerimisasutused (kes annavad sõltumatutele isikutele laenu) erinevad kontserni kuuluvatest äriühingutest (kes suurendavad oma tütarettevõtjate likviidsust) veel ühel põhjusel. Finantseerimisasutused saavad sellistelt laenutehingutelt tulu oma tavapärase majandustegevuse käigus ja see võib moodustada nende tuludest suure osa. Kontserni kuuluvad äriühingud saavad sellist tulu sõltumatute ettevõtjatega tehtud tehingutelt ja need muudetakse kontsernisiseseks tuluks, ilma et kontserni tasandil tulu saadaks. Intress, mida äriühing B pangale maksab, ei ole lisakulu mitte üksnes äriühingu B, vaid ka kontserni kui terviku jaoks, samal ajal kui esimese olukorra puhul ei ole äriühingu B (või C) poolt emaettevõtjale makstav intress kontserni jaoks lisakulu või -tulu.

(92)

Sellega seoses tuleb märkida, et finantseerimisasutused ei esitanud pärast menetluse algatamise otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas intressikassa kava kohaldamisala kohta ühtegi kaebust ega tähelepanekut.

(93)

Kui me vaatleme olukorda võlgniku vaatepunktist (B on võlgu Y-le), võib pangalt laenu võtvat äriühingut pigem võrrelda eraldiseisva äriühinguga, nagu äriühing X, kui ta sõlmib laenulepingu pangaga Y.

(94)

Kolmas olukord hõlmab finantseerimisasutuse (pank Y) ja eraldiseisva äriühingu (X) vahelist laenutehingut. Nagu eelmiseski olukorras, ei teki Y jaoks siin mingit arbitraaži, sest Y-l puudub võimalus teha äriühingusse B kapitalisüsti.

(95)

Kuigi teatavatel asjaoludel võib äriühingu X finantsvajadusi rahuldada laenu või kapitalisüstiga üksikaktsionäridelt, ei ole see olukord esimesega võrreldav, sest võimalikud likviidsuse suurendajad (füüsilised isikud) ei pea tasuma ettevõtte tulumaksu. Lisaks sellele oleks selliste erainvesteerijatega tehtud tehingute lisamine meetme kohaldamisalasse (äriühingu X poolt osanikele makstava intressi mahaarvatavuse vähendamine ja samal ajal sellise intressi maksustamise vähendamine üksikisikust aktsionäri tasandil) äärmiselt keeruline, sest üksikisiku maksustamisel järgitakse teistsugust loogikat kui ettevõtte maksustamisel (16).

(96)

Kui äriühingu X finantsvajadusi on võlgniku vaatenurgast võimalik rahuldada üksnes finantseerimisasutuselt laenu võtmise teel, on selle tulemusel pangaga Y tehtav tehing samasugune nagu laenutehing äriühingu B ja panga Y vahel.

(97)

Kuna eraldiseisvad äriühingud, mis ei ole krediidi- ega finantseerimisasutused, ei tegele põhimõtteliselt regulaarse laenuandmisega sõltumatutele isikutele, ei diskrimineerita neid laenutehingute tegemisel, võrreldes sidusettevõtjatega, kes annavad laenu oma sidusettevõtjatele.

(98)

Madalmaad on muutnud mõiste „kontsern” määratlust intressikassa meetme kohaldamise eesmärgil. Madalmaade ametiasutused väidavad, et selline muudatus tuleneb maksuarbitraaži vältimiseks kasutatava lähenemisviisi täiustamisest.

(99)

Uue ettepaneku kohaselt on üksused omavahel seotud – mis võimaldab neil lisada intressi intressikassasse – kui üks üksus omab otseselt või kaudselt tegelikku kontrolli teise üksuse rahastamise üle. Komisjon peab seda muudatust oluliseks, sest kui ühele äriühingule kuulub tegelik kontroll teise äriühingu rahastamise üle, ei saa viimane enam vabalt valida, kas rahastada sise- või välisvõla abil või võlakohustuste või omakapitali kaudu. Arbitraaži teostab juhatus, kes lähtub kontserni kui terviku parimatest huvidest.

(100)

A ja B on seotud raha jagamise kaudu sidusettevõtjate kontsernis, samal ajal kui Y ja B (või X ja Y) on seotud peamiselt kommertsrahastamise kaudu.

(101)

Komisjon on seetõttu seisukohal, et „otsene või kaudne tegelik kontroll” teise üksuse rahastamise üle (või kolmanda isiku tegelik kontroll) on kahe laenutehingus osaleva üksuse puhul oluline märk sellest, et meetme näol on tegemist abiga, kui arvestada eesmärki vähendada stiimuleid teha kapitalisüsti ja laenu kaudu rahastamise vahelist arbitraaži ja tagada sellega seoses maksualane neutraalsus.

(102)

Võttes vaatluse alla küsimuse, kas kõnealune meede annab mingi eelise, on selge, et üksikute äriühingute tasandil tuleb teha vahet eri olukordadel. Esiteks koheldakse Madalmaades iga maksumaksjat, kes teeb mitteseotud ettevõtjatega võlakohustuste kaudu rahastamistehinguid, täpselt ühtemoodi ja nende suhtes kohaldatakse sama suurt maksumäära (25 %). Sama kehtib kontserni kuuluvate äriühingute kohta. Teiseks, kui äriühing saab laenu sidusettevõtjalt, saab ta tegelikult ebasoodsama maksualase kohtlemise osaliseks kui äriühing, kes on laenusuhtes mitteseotud äriühinguga (maha saab arvata üksnes 5 %). Kolmandaks – ja see on ainus olukord, kus võib tekkida maksueelis – kui äriühing annab sidusettevõtjale laenu, maksustatakse tema saadavad intressimaksed madalama maksumääraga kui mitteseotud äriühinguga tehtud tehingu puhul.

(103)

Meetme tagajärgi arvestades ei saa sidusettevõtjale laenu andva äriühingu saadud eelist siiski pidada diskrimineerivaks, sest sidusettevõtjale antud laenu ei saa võrrelda mitteseotud äriühingule antud laenuga. Võla kaudu rahastamise puhul ei ole sidusettevõtjad mitteseotud äriühingutega võrreldavas õiguslikus ja faktilises olukorras. Põhjus on selles, et erinevalt mitteseotud äriühingutest ei osale kontsernisisest laenu või omakapitali kaudu rahastamist taotlevad sidusettevõtjad puhtas äritehingus. Ema- ja tütarettevõtjal on samad huvid, erinevalt kolmandast isikust rahastajaga tehtavast äritehingust, kus kumbki pool püüab oma kasumit teise kulul maksimeerida. Äriühing Y ei avalda äriühingule B laenu andes äriühingule A mingit konkurentsisurvet sel lihtsal põhjusel, et äriühing A kontrollib kõiki äriühingu B rahastamisega seotud otsuseid.

(104)

Teise äriühingu üle kontrolli omamise nõue on seega kriteerium, mida kohaldatakse kõigi äriühingute suhtes, olenemata nende suurusest, sektorist või muudest erinevustest. Sidusettevõtjate laenurahastamise erinev maksumäär kajastab lihtsalt objektiivseid erinevusi ega mõjuta maksualast neutraalsust.

(105)

Kuigi liikmesriigid on maksueeskirjade kehtestamisel kohustatud kinni pidama kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise ning asutamisvabaduse eeskirjadest, kodakondsuse alusel diskrimineerimise keelust ja riigiabieeskirjadest, peab komisjon tunnistama, et ühenduse õigus jätab liikmesriikidele maksustamise valdkonnas märkimisväärse tegevusruumi. Nagu maksustamist käsitleva teatise punktis 13 on rõhutatud, ei piira riigiabieeskirjad liikmesriikide pädevust kujundada nende arvates sobivaimat majanduspoliitikat, täpsemalt jagada maksukoormust eri tootmistegurite vahel nii, nagu nemad sobivaks peavad.

(106)

Selles kontekstis võib liikmesriikidel olla õigustatud huvi arbitraaži piiramiseks kontsernisisese võlakohustuste kaudu ja omakapitali kaudu rahastamise vahel (ning kontsernisisese intressi mahaarvamise kuritarvitamise vältimiseks). Komisjon märgib eelkõige, et omakapitali ja võlakohustuste vaheline arbitraaž võib kaasa tuua olukorra, kus emaettevõtja sunnib tütarettevõtjat võtma omakapitali asemel kontsernisisest laenu ja nii oma laenukohustusi suurendama, et ettevõtte tulumaksu minimeerida. Majanduslikust seisukohast ei pruugi suured laenukohustused või intressi maksmise kohustus pikaajalise kapitali kaudu rahastamise asemel siiski alati soovitav olla. Lisaks sellele näib, et Madalmaad on võlakohustuste ja omakapitali arbitraaži tõttu maksutulu kaotanud.

(107)

Meede on kättesaadav kõigile ettevõtte tulumaksuga maksustatavatele äriühingutele, kes saavad või maksavad kontsernisisest intressi, ja see ei sisalda diskrimineerivaid elemente, nagu tehingu toimumisriigiga seotud piirangud.

(108)

Kehtestatud kava kohustuslikuks muutmine tagab, et seda kohaldatakse kõigi kontserni kuuluvate äriühingute suhtes (kes teevad kontsernisiseseid laenutehinguid), ilma et selle kohaldamisest oleks võimalik loobuda ja ilma et kontserni kuuluvaid äriühinguid koheldaks erinevalt. Lisaks vähendab meetme rakendamise eesmärgil kohaldatav kontserni kuuluvate äriühingute mõiste uus määratlus (mis põhineb kontrollil, mitte miinimumosalusel) meetme kohaldamisala laiendades võimalikku de jure valikulisust.

(109)

Komisjon märgib sellega seoses, et pärast menetluse algatamise otsuse avaldamist ei saanud ta Madalmaade tööandjate esindajatelt kaebusi ega märkusi selle kohta, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ei saaks meedet kasutada.

(110)

Komisjon eristas menetluse algatamise otsuses puhtalt riigisisest olukorda, kus kõik kontserni kuuluvad äriühingud on asutatud Madalmaades, ja piiriülest olukorda, kus Madalmaade äriühing laenab raha välismaal asutatud sidusettevõtjale. Komisjon leidis, et puhtalt riigisiseses kontekstis oleks meede tõenäoliselt maksualaselt neutraalne. Piiriüleste tehingute puhul maksustataks Madalmaade äriühingut madalama, 5 % suuruse maksumääraga, samal ajal kui välismaal asutatud sidusettevõtja suhtes ei kohaldataks Madalmaade eeskirju, mis piiravad makstud intressi mahaarvamise õigust. Komisjon järeldas, et kava võib anda de facto valikulise eelise, sest kava kasutamiseks oleks stiimul üksnes hargmaistel kontsernidel, kes teevad piiriüleseid kontsernisiseseid intressitehinguid maksujurisdiktsioonides, kus ettevõtte tulumaks on üle 5 %.

(111)

Komisjon leiab, et lõplikul hindamisel ei tuleks puhtalt riigisisest olukorda ja piiriülest olukorda eristada.

(112)

Esiteks on kava erisätted riigisisese ja piiriülese olukorra puhul samad. Kava ei sisalda ühtegi sätet, mis teeks vahet omamaistel ja välismaistel tuludel või kuludel.

(113)

Teiseks, nagu Madalmaade ametiasutused ja huvitatud isikud õigesti märgivad, ei tulene piiriüleses kontekstis saadav eelis võrreldes riigisiseses kontekstis saadava eelisega kontsernisiseselt saadud intressi suhtes kohaldatavast madalamast maksumäärast Madalmaades, vaid välismaal kontsernisiseselt makstud intressi piiramatust mahaarvamisest.

(114)

Ettevõtte tulumaksu määrad ei ole ELis ühtlustatud ja Madalmaad ei oma kontrolli teistes riikides kohaldatavate maksumäärade üle. Madalmaad ei vastuta selle eest, kui ettevõtjatel õnnestub maksumäärade erinevust, st ühtlustamise puudumist ära kasutada. Nagu on kinnitanud Euroopa Kohus, võivad ettevõtjad liikmesriikide maksumäärade erinevustest kasu lõigata (17).

(115)

Komisjon nõustub, et Madalmaad ei vastuta rahvusvahelises kontekstis saadava eelise eest, mis on tingitud Madalmaade madalamast maksumäärast, millega välismaal ei kaasne Madalamaade madalam mahaarvamismäär, vaid tavaline mahaarvamismäär (18).

(116)

Samuti tuleb rõhutada, et välismaal tavalise määraga mahaarvamisest saadavat eelist ei rahastata Madalmaade ressurssidest ja asjaomases riigis tuleneb tavapärase määraga mahaarvamine üksnes tavapärase maksusüsteemi kohaldamisest (mitte sellest lahknevast erimeetmest).

(117)

Komisjon leiab seetõttu, et hargmaise kontserni tasandil piiriüleses olukorras saadavad eelised, mida on kirjeldatud menetluse algatamise otsuses, tulenevad eri maksujurisdiktsioonide maksualastest erinevustest ja tuleks seetõttu riigiabi hindamisest välja jätta.

(118)

Üldiselt – ja nagu mis tahes maksumeetme puhul – ei saa välistada, et teatavas sektoris tegutsevasse kontserni kuuluvad äriühingud saavad meetmest suuremat kasu, sest nende sektoris tehakse rohkem finantstehinguid. See käib eelkõige finantssektori äriühingute kohta, kelle põhitegevus on laenamine ja kes võivad meetme tulemusel tõepoolest sidusettevõtjatele laenamist suurendada. Kõigepealt tuleb siiski märkida, et meetme kuritarvitamise vältimiseks sisaldab Madalmaade meede sätet, mis piirab vähendatud määraga maksustavat või mahaarvatavat summat (vt jagu II.3). Seda piirangut kohaldatakse eelkõige finantssektori äriühingute suhtes, piirates nii kuritarvitamise riski. Peale selle on maksustamist käsitlevas komisjoni teatises märgitud, et „asjaolu, et mõned äriühingud või mõned sektorid saavad mõnest kõnealusest maksumeetmest rohkem kasu kui teised, ei pruugi tähendada, et nad kuuluvad riigiabi käsitlevate konkurentsieeskirjade rakendusalasse” (19).

(119)

Komisjon leidis menetluse algatamise otsuses, et ei saa välistada, et kava peamised abisaajad võivad olla ühisturuga kokkusobimatuks riigiabiks tunnistatud rahvusvahelise rahastamistegevuse kava endised abisaajad.

(120)

Tuleb märkida, et äriühingud pidid rahvusvahelise rahastamistegevuse kava jaoks kvalifitseerumiseks vastama muu hulgas järgmistele tingimustele:

(121)

Komisjon leidis neid nõudeid ja abisaajate piiratud arvu (87) arvesse võttes, et rahvusvahelise rahastamistegevuse kava on valikuline meede.

(122)

Nagu Madalmaade ametiasutused on märkinud, intressikassa meetme puhul selliseid nõudeid ei ole. Lisaks saab kontserni intressikassast kasu palju suurem hulk ettevõtjaid kui need 87 ettevõtjat, kes kasutasid rahvusvahelise rahastamistegevuse kava.

(123)

Sellega seoses ei saa väita, et suurtele (hargmaistele) äriühingutele on kava paremini kättesaadav kui väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEdele) ja et nad saavad seetõttu sellest ebaproportsionaalselt suurt kasu. VKEsid ja suurettevõtjaid ühemõtteliselt eristava Madalmaade ametiasutuste statistika kohaselt on 200 000 ettevõtjal (335 000st) üks või mitu sidusettevõtjat ja seega on neil võimalik kontsernisisest intressi saada või maksta. Neist 50 000 ettevõtjal on üks või mitu sidusettevõtjat välismaal, kusjuures 47 000 (95 %) neist on VKEd. See näitab selgelt, et meede ei diskrimineeri VKEsid.

(124)

Punktides 83–123 tõendatakse, et meede ei anna samas olukorras olevatele ettevõtjatele diskrimineerivat eelist ja peaks hoopis suurendama maksualast neutraalsust.

(125)

Samuti leitakse, et piiriülestes olukordades maksusüsteemide erinevustest tuleneda võiv rahvusvaheliste äriühingute saadav de facto eelis ei kuulu riigiabi eeskirjade kohaldamisalasse, sest neid erinevusi ei saa seostada Madalmaadega.

(126)

Komisjon leiab igal juhul, et meede on reaalselt kättesaadav igale Madalmaade ettevõtjale, kuna kontserni asutamisele ei seata õiguslikke ega majanduslikke takistusi.

(127)

Viimane Madalmaade ametiasutuste tehtud muudatus hõlbustab äriühingu asutamist Madalmaades, kaotades nõude, et piiratud vastutusega äriühingu kohustuslik omakapitali suurus peab olema 18 000 eurot. See võimaldab igal äriühingul hõlpsasti Madalmaades (teist) äriühingut ja järelikult ka kontserni asutada. Sellest tulenevalt on intressikassa meede kättesaadav igale äriühingule, ilma et oleks vaja teatavat majanduslikku võimsust või märkimisväärseid kapitaliressursse. Kuna kontserni loomisest saab puhtorganisatsiooniline küsimus, millega ei kaasne ebaproportsionaalselt suuri kulusid, ei ole kontserni kuulumise nõue enam takistus ühegi kontserni intressikassat kasutada tahtva ettevõtja jaoks.

(128)

Komisjon leiab, et kontserni intressikassa meede, mida Madalmaad kavatsevad rakendada, ei anna kontserni kuuluvatele Madalmaades asutatud äriühingutele ega kontserni kuuluvatele välismaistele äriühingutele, kellel on Madalmaades püsiv tegevuskoht, valikulist eelist, mida saaks seostada Madalmaadega, ja sellest tulenevalt ei ole see riigiabi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses,