„14.   RIIGIABI ANDMINE TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSEKS NING INNOVATSIOONIKS

1.   Sissejuhatus

1.1.   Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi eesmärgid

Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (edaspidi „TAI”) edendamine on Euroopa Majanduspiirkonnas (1) oluline ühist huvi pakkuv eesmärk. EÜ asutamislepingu artiklis 163 on sätestatud, et „ühenduse eesmärk on tugevdada ühenduse tööstuse teaduslikke ja tehnoloogilisi aluseid ning toetada selle muutumist konkurentsivõimelisemaks rahvusvahelisel tasandil, samal ajal edendades igasuguseid teadusuuringuid, mida peetakse vajalikuks […]”. Asutamislepingu artiklites 164–173 määratakse kindlaks selleks vajalik tegevus ning mitmeaastase raamprogrammi rakendusala ja elluviimine.

EMP lepingu artiklis 78 on sätestatud, et lepinguosalised peavad tihendama ja laiendama koostööd teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonnas toimuva ühenduse tegevuse puhul. Lisaks nähakse EMP lepingu artikliga 80 ette, et EMP lepingu artiklis 78 ette nähtud koostöö tähendab EFTA riikide osalust EÜ raamprogrammides, eriprogrammides, projektides ja muus tegevuses. EMP lepingu protokoll nr 31 (koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust) näeb ette EFTA riikide osaluse ja koostöö teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonnas.

Barcelona kohtumisel märtsis 2002 seadis Euroopa Ülemkogu selge sihi seoses teadusuuringutele tehtavate kulutuste edasise arenguga. Euroopa Ülemkogu leppis kokku, et teadus- ja arendustegevusele ja innovatsioonile tehtavaid kogukulutusi ühenduses tuleks suurendada selliselt, et need moodustaksid 2010. aastaks 3 % sisemajanduse kogutoodangust. Euroopa Ülemkogu täpsustas ka, et nendest uutest investeeringutest kaks kolmandikku peaks tulema erasektorist. Nimetatud eesmärgini jõudmiseks peaksid teadusinvesteeringud suurenema igal aastal keskmiselt 8 %, mis jaguneb avaliku sektori kulutuste (2) 6-protsendilise kasvumäära ja erasektori kulutuste (3) 9-protsendilise aastase kasvumäära vahel.

Eesmärk on suurendada riigiabi kaudu majanduslikku tõhusust (4) ning aidata seeläbi kaasa majanduskasvu järjepidevusele ja töökohtade loomisele. Seega on TAI-ks antav riigiabi ühisturuga kokkusobiv, kui on võimalik eeldada, et abi tulemus on täiendav TAI, ja kui konkurentsimoonutust ei peeta vastuolus olevaks ühiste huvidega, mida järelevalveamet võrdsustab majandusliku tõhususega käesoleva peatüki tähenduses. Käesoleva peatükiga tahetakse saavutada nimetatud eesmärk ja eelkõige lihtsustada liikmesriikidel abi asjaomaste turutõrgete kõrvaldamisele paremini suunata (5).

EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 on sätestatud põhimõte, et riigiabi on keelatud. Teatavatel juhtudel võib selline abi siiski artikli 61 lõigete 2 ja 3 alusel olla EMP lepinguga kooskõlas. Abi andmise teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks näevad ette eelkõige artikli 61 lõike 3 punktid b ja c. Käesolevas peatükis sätestab järelevalveamet eeskirjad, mida ta kasutab temale teatatud abi hindamisel; seeläbi kasutab ta oma kaalutlusõigust ning suurendab oma otsustamisprotsessi õiguskindlust ja läbipaistvust.

1.2.   Riigiabi põhimõtted ning TAI

Lissaboni strateegia kohaselt ei peeta teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni taset ühenduse majanduse jaoks piisavaks. Strateegias viidatakse sellele, et teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni taseme tõstmine suurendaks majanduskasvu ühenduses. Võttes arvesse arengusuundumusi ühenduses, leiab järelevalveamet, et praegu kehtivaid teadus- ja arendustegevuseks antava riigiabi eeskirju tuleb eespool osutatud eesmärkide täitmiseks ajakohastada ja täiustada.

Esiteks laiendab järelevalveamet käesolevas peatükis teadus- ja arendustegevuseks riigiabi andmise võimalusi uute innovatsiooni toetavate tegevustega. Innovatsioon on seotud teadmiste ja tehnoloogia ühendamisega, milles kasutatakse uute või ühisturul juba olemasolevatega võrreldes täiustatud toodete, teenuste ja äriprotsesside turustamise võimalusi ning millega kaasneb teatav risk. Riigiabi eeskirjade kohaldamisel on järelevalveamet siiski seisukohal, et innovatsiooniabi ei tuleks heaks kiita mitte innovatsiooni abstraktse määratluse põhjal, vaid üksnes niivõrd, kuivõrd see on seotud kindla tegevusega, mis on suunatud innovatsiooni takistavate turutõrgete ületamisele ja mille puhul riigiabiga kaasnev kasu kaalub tõenäoliselt üles konkurentsi ja kaubanduse mis tahes kahjustamise.

Teiseks on järelevalveameti eesmärk aidata kaasa teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi paremale haldamisele. Kavas on laiendada teadus- ja arendustegevust hõlmava grupierandi ulatust, mis praegu piirdub väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (edaspidi „VKEd”) antava abiga (6). Tulevase üldise grupierandi määrusega reguleeritakse lihtsamaid abimeetmeid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas. Käesolevat peatükki kohaldatakse edaspidi ka kõigi meetmete suhtes, millest järelevalveametit teavitatakse seepärast, et meede ei kuulu EMP lepingusse inkorporeeritud grupierandi määruse reguleerimisalasse, grupierandi määruses on sätestatud eraldi teatamise kohustus või et EFTA riik otsustab teatada meetmest, mille suhtes oleks võinud grupierandi määruse alusel kohaldada grupierandit; samuti kogu abi suhtes, millest ei ole teatatud.

Kolmandaks, järelevalveameti kontrolli paremaks suunamiseks sätestatakse käesolevas peatükis järelevalveameti pädevusse kuuluvate meetmete hindamiseks eeskirjad teatava abimeetme kokkusobivuse kohta (5. peatükk). Võttes arvesse teatavate abimeetmetega kaasnevat ohtu mõjutada konkurentsi ja kaubandust, sätestatakse ka lisasätted abi ergutava mõju ja abi vajalikkuse analüüsimise (6. peatükk) ning üksikasjaliku hindamise korral kasutatava täiendava metoodika kohta (7. peatükk).

Selles kontekstis rõhutab järelevalveamet, et konkurentsivõimelised turud peaksid põhimõtteliselt olema ise võimelised jõudma teadus- ja arendustegevuses ning innovatsioonis kõige tõhusamale tulemusele. Alati see teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni puhul siiski nii ei ole ja sellisel juhul võib valitsuse sekkumine tulemust parandada. Ettevõtjad investeerivad jätkuvalt teadustegevusse vaid niivõrd, kuivõrd nad võivad saada tulemustest konkreetset kommertstulu, ning juhul, kui nad on nõnda toimimise võimalustest teadlikud. Vähesel TAI-l on palju põhjuseid, mis on osaliselt tingitud struktuurilistest takistustest ning osaliselt turutõrgetest. Struktuuriliste takistustega peaks eelistatult tegelema struktuurimeetmetega, (7) kuna riigiabi võib mängida rolli tasakaalustavate turutõrgete puhul. Lisaks näitavad kogemused seda, et riigiabi tõhususe tagamiseks peavad sellega kaasnema soodsad raamtingimused, nagu piisavad intellektuaalomandiõiguste süsteemid, konkurentsivõimeline keskkond koos teadus- ja innovatsioonisõbralike normidega ja toetav finantsturg.

Riigiabi moonutab siiski konkurentsi ning tugev konkurents on samal ajal otsustava tähtsusega tegur turust lähtuvate TAI-sse tehtavate investeeringute puhul. Seepärast tuleb moonutuste piiramiseks riigiabi andmise meetmeid hoolikalt kavandada. Muidu võib riigiabiga saavutada vastupidise mõju ning see võib vähendada TAI-d ning majanduskasvu.

Peamine mure seoses ettevõtjatele TAI-ks antava abiga on see, konkureerivate ettevõtjate dünaamilisi investeerimisalgatusi moonutatakse ja võib-olla ka vähendatakse. Kui ettevõtja saab abi, parandab see üldiselt tema turuseisundit ja vähendab teistesse ettevõtjatesse investeerimisest saadavat tulu. Kui tulu vähenemine on piisavalt suur, on võimalik, et konkurendid kärbivad oma teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni. Lisaks sellele, kui abi tulemuseks on abisaaja jaoks kerged eelarvekitsendused, võib see abisaaja tasandil vähendada ka innovatsiooni stiimulit. Pealegi on võimalik, et abiga toetatakse ebaefektiivseid ettevõtjaid või võimaldatakse abisaajal soodustada välistavaid praktikaid või suurendada turuvõimu.

1.3.   Tasakaalustatuse kriteerium ja selle rakendamine teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava abi puhul

1.3.1.   Riigiabi tegevuskava: väiksem ja paremini suunatud abi, tasakaalustatuse kriteerium abi hindamisel

Riigiabi tegevuskavas (8) teatas komisjon järgmist: „Et aidata kaasa Lissaboni kasvu- ja tööhõivestrateegia eesmärkide täitmisele, täiustab komisjon oma riigiabianalüüsi majanduslikku lähenemisviisi. Majanduslik lähenemisviis on vahend, mis võimaldab riigiabi eesmärgipärasemalt kasutada ja suunata Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisele.”

Hinnangu andmisel sellele, kas abimeedet võib pidada EMP lepinguga kokkusobivaks, võrdleb järelevalveamet sarnaselt komisjoniga abimeetme positiivset mõju ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisel selle võimalike negatiivsete kõrvalmõjudega, nagu kaubanduse ja konkurentsi moonutamine. Tasakaalustatuse tagamiseks tehakse praktikal põhinevas komisjoni riigiabi tegevuskavas ettepanek kasutada tasakaalustatuse kriteeriumi (9). Seda kohaldatakse kolmes järgus, et otsustada riigiabi meetme heakskiitmine; kaks esimest on seotud riigiabi positiivsete mõjude ja kolmas negatiivsete mõjudega ning lõpuks võrreldakse positiivseid ja negatiivseid mõjusid.

1)	Kas abimeetme eesmärk on täpselt määratletud ühist huvi pakkuv eesmärk (nt majanduskasv, tööhõive, ühtekuuluvus, keskkond)?

2)

Kas abi on kavandatud nii, et oleks võimalik saavutada ühist huvi pakkuv eesmärk, st kas kavandatud abi aitab kaasa turutõrgete kõrvaldamisele või muu eesmärgi saavutamisele? i) Kas riigiabi on asjakohane poliitikavahend? ii) Kas abil on ergutav mõju, st kas abi muudab ettevõtjate käitumist? iii) Kas abimeede on proportsionaalne, st kas vähesema abiga võiks saavutada käitumise samasuguse muutuse?

3)	Kas konkurentsimoonutused ja mõju kaubandusele on piiratud, st kas kogumõju on positiivne?

Tasakaalustatuse kriteeriumi kasutatakse nii eeskirjade koostamisel kui ka juhtumite hindamisel.

Grupierandi määruse kohaselt on riigiabi ühisturuga kokkusobiv, kui see vastab sätestatud tingimustele. Sama kehtib üldiselt enamiku juhtumite puhul, mida käesolevas peatükis käsitletakse.

Üksiktoetuste puhul, mis suurte abisummade tõttu võivad tõenäoliselt moonutusi tekitada, hindab järelevalveamet kõiki abi positiivseid ja negatiivseid mõjusid, lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest.

1.3.2.   Käesolevas peatükis käsitletav ühist huvi pakkuv eesmärk

Käesolevas peatükis käsitletakse TAI edendamisega seoses ühist huvi pakkuvat eesmärki. Eesmärk on parandada majanduslikku tõhusust, kõrvaldades kindlaks tehtud turutõrked, mis takistavad EMPs teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni puhul parima taseme saavutamist.

Kehtestamaks eeskirju, mis tagavad, et abimeetmed saavutavad nimetatud eesmärgi, on eelkõige vaja kindlaks teha TAI-d takistavad turutõrked. TAI toimub rea tegevuste kaudu eelnevatel tooteturgudel, kasutades olemasolevat TAI potentsiaali uute või täiustatud toodete (10) ja protsesside väljaarendamiseks nimetatud tooteturgudel, soodustades ühtlasi majanduskasvu. Sõltumata TAI olemasolevast potentsiaalist võivad turutõrked siiski takistada turgu saavutamast optimaalset võimsust ja tulemuseks võib olla ebapiisav toodang järgmistel põhjustel.

—

Positiivne välismõju / teadmiste levik: TAI toob sageli ühiskonnale kasu teadmiste leviku kaudu. Turutingimustes ei pruugi aga paljude projektide puhul saadav tulu olla erasektori jaoks piisav – kuigi need projektid oleksid ühiskonnale kasulikud –, sest kasumit taotlevad ettevõtjad ei arvesta oma tegevuse välismõjusid, kui nad peavad otsustama, millisel määral TAI-ga tegeleda. Järelikult võidakse ühist huvi pakkuvaid projekte ellu viia ainult juhul, kui riik sekkub.

—

Üldine hüve / teadmiste levik. Üldteadmiste (nagu alusuuringud) puhul ei saa teisi takistada neid teadmisi kasutamast (üldine hüve), samas kui spetsiifilisemaid tootmisega seotud teadmisi saab kaitsta näiteks patentide abil, mis võimaldavad leiutajal saada oma leiutisest suuremat tulu. TAI-d toetava poliitika väljatöötamiseks on oluline teha vahet üldiste teadmiste ja teadmiste vahel, mida saab kaitsta. Ettevõtjad eelistavad vabalt kasutada teiste loodud üldisi teadmisi, aga see ei tekita neis soovi ise teadmisi luua. Tegelikult ei pruugi turg olla üksnes ebatõhus, vaid see võib ka täielikult puududa. Kui loodaks rohkem üldteadmisi, saaks majandust mõjutavate teadmiste levikust kasu kogu ühiskond. Selleks peaks riik teadmiste loomisel ettevõtjaid toetama. Võib juhtuda, et riik peab täielikult rahastama äriühingute alusuuringuid.

—

Puudulik ja moondunud teave. TAI-d iseloomustavad kõrge riskitase ja suur ebakindlus. Puuduliku ja/või moonutatud teabe tõttu võivad erainvestorid keelduda investeerimast väärtuslikesse projektidesse; kõrge kvalifikatsiooniga töötajad ei pruugi olla teadlikud uuenduslikesse ettevõtetesse tööle saamise võimalustest. Järelikult ei pruugi inimressursside ja rahaliste vahendite jagunemine nendel turgudel vastata vajadustele ning võib juhtuda, et majanduse jaoks väärtuslikud projektid jäävad ellu viimata.

—

Kooskõlastamise ja võrgustikuga seotud tõrked. Ettevõtjatel võib olla raske üksteisega oma tegevust kooskõlastada või koostööd teha ning seega TAI-ga tegelemine võib olla raskendatud. Probleemid võivad tekkida mitmesugustel põhjustel, sealhulgas raskuste tõttu teadus- ja arendustegevuse kooskõlastamisel või sobilike partnerite leidmisel.

1.3.3.   Meetme asjakohasus

Tuleb meeles pidada, et TAI soodustamiseks võib majanduses olla sobivamaid meetmeid, näiteks reguleerimine õigusaktidega, ülikoolide suurem rahastamine ning TAI-d soodustavad üldised maksumeetmed (11). Poliitikavahendi asjakohasus teatavas olukorras sõltub tavaliselt probleemi peamistest põhjusest. Uue turuletulija jaoks vajalikele TAI tulemustele juurdepääsu lihtsustamiseks võib turutõrgete vähendamine olla asjakohasem meede kui riigiabi. Piisavalt haritud teadus-, arendus- ning innovatsioonitöötajate puudusega toimetulekuks võib suurem investeerimine ülikoolidesse olla asjakohasem vahend kui teadus-, arendus- ning innovatsiooniprojektidele riigiabi andmine. Seetõttu peaksid EFTA liikmesriigid valima riigiabi siis, kui see on lahendatava probleemi puhul asjakohane abinõu. Selleks peavad nad välja selgitama turutõrke, millele nad kavatsevad abimeetme suunata.

1.3.4.   Abi ergutav mõju ja vajalikkus

TAI-ks antava riigiabi tulemusena peab abisaaja muutma oma käitumist, mille tulemusena paraneks tema TAI tase ning ta võtaks ette asjakohaseid projekte ja tegevusi, mida ta muidu ellu ei viiks või viiks ellu piiratult. Järelevalveamet on seisukohal, et abi tulemusena peaksid suurenema TAI maht, rakendusala, kiirus või selleks kulutatud summad. Ergutava mõju määramiseks kasutatakse faktidel põhinevat analüüsi, mille käigus võrreldakse kavandatava tegevuse ulatust koos abiga ja ilma abita. EFTA riigid peavad selgelt näitama, kuidas nad kavatsevad tagada ergutava mõju.

1.3.5.   Abi proportsionaalsus

Abi peetakse proportsionaalseks ainult juhul, kui sama tulemust ei ole võimalik saavutada vähem moonutava abimeetmega. Eelkõige peavad abi summa ja osatähtsus piirduma TAI-ks minimaalselt vajalikuga.

1.3.6.   Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava abi negatiivseid mõjusid tuleb piirata nii, et kogumõju oleks positiivne

TAI-ks antavast riigiabist tulenevad võimalikud konkurentsimoonutused võib liigitada järgmiselt:

—	ettevõtjate dünaamiliste investeerimisstiimulite moonutamine ja väljatõrjumine;

—	ebatõhusa tootmise toetamine;

—	turult kõrvaldava tegevuse toetamine ja turuvõimu suurendamine;

—	majandustegevuse lokaliseerimine liikmesriikides;

—	kaubavoogude mõjutamine siseturul.

Negatiivsed mõjud on tavaliselt suuremad suuremate abisummade puhul ja abi puhul, mida antakse toote või teenuse müümisele lähedase tegevuse jaoks. Seepärast peaks abi osatähtsus olema arenduse ja innovatsiooniga seotud tegevuse puhul üldiselt väiksem kui teadustegevuse puhul. Lisaks sellele tuleb abikõlblike kulude määratluses tagada, et äriühingu tavategevuse kulud ei oleks abikõlblikud. Ka abisaaja ja asjaomaste turgude omadused mõjutavad moonutuse ulatust. Selliseid aspekte võetakse täpsemalt arvesse juhtumiste üksikasjalikul hindamisel.

1.4.   Tasakaalustatuse kriteeriumi rakendamine: õiguslikud eeldused ja vajadus konkreetsema hindamise järele

Käesoleva peatüki alusel hinnatakse TAI-ks antavat abi, millest on järelevalveametit teavitatud. Järelvalveamet hindab kokkusobivust 1. jaotises esitatud tasakaalustatuse kriteeriumi alusel. Selle kohaselt kiidetakse meede heaks ainult juhul, kui pärast tasakaalustatuse kriteeriumi kõigi osade arvesse võtmist on koguhinnang positiivne. Järelevalveameti hindamised võivad ikkagi üksteisest erineda teostusviisi poolest, sest iga juhtumi puhul võivad seoses teatavat tüüpi meetmetega konkurentsile ja kaubandusele tekitatavad ohud olla erinevad. Ilma et see piiraks EFTA riikide vahelise järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitleva lepingu (12) 3. protokolli II osa artiklite 4–7 kohaldamist, kasutab järelevalveamet eri liiki teatatud abimeetmete puhul erinevaid õiguslikke eeldusi.

Teatatud abi hinnatakse esiteks 5. jaotises sätestatud tingimuste alusel. Selles jaotises on järelevalveamet nimetanud mitu meedet, mille puhul ta eeldab, et sellisteks meetmeteks antud riigiabi aitab kaasa teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni takistavate turutõrgete kõrvaldamisele. Lisaks sellele on järelevalveamet välja töötanud mitmed tingimused ja parameetrid, mille eesmärk on tagada, et selliste meetmete jaoks antaval riigiabil on ergutav mõju, abi on proportsionaalne ning selle negatiivne mõju konkurentsile ja kaubandusele on piiratud. Seega sisaldab 5. jaotis kriteeriume toetust saava tegevuse, abi ülemmäära ja kokkusobivuse kohta. Põhimõtteliselt sobivad käesoleva peatüki alusel EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktiga c kokku ainult sellised meetmed, mis vastavad 5. jaotises kehtestatud kriteeriumidele.

6.jaotises kirjeldab järelevalveamet täpsemalt, kuidas kavatsetakse hinnata abi vajalikkust ja abi ergutavat mõju.

7.peatükis selgitab järelevalveamet täpsemalt, millistel juhtudel ja kuidas toimub üksikasjalik hindamine.

See tähendab hindamist mitmes astmes vastavalt allpool esitatud üksikasjalikule kirjeldusele. Esimese astme hindamise puhul on järelevalveamet arvamusel, et põhimõttelisel piisab sellest, kui asjaomased meetmed on kooskõlas 5. jaotises kirjeldatud tingimustega, eeldusel et 6. jaotises esitatud abi ergutava mõju tingimused on täidetud. Kõikide muude meetmete puhul on järelevalveamet arvamusel, et tegevusest, abisummast või abisaaja liigist tuleneva suurema ohu tõttu konkurentsile ja kaubandusele on vajalik lisakontroll. Lisakontroll tähendab tavaliselt täiendavat ja üksikasjalikumat juhtumi asjaolude analüüsi kooskõlas 6. jaotise sätetega, mis käsitlevad abi vajalikkust ja ergutavat mõju, või kooskõlas 7. jaotise sätetega, mis käsitlevad sellise abi hindamist, mis ületab käesoleva peatüki 7. jaotise punktis 1 sätestatud künnise. Lisakontrolli tulemusel võib järelevalveamet abi heaks kiita, kuulutada selle EMP lepinguga kokkusobimatuks või kuulutada selle teatud tingimustel EMP lepinguga kokkusobivaks.

Esiteks on järelevalveamet arvamusel, et teatavate abimeetmete puhul on 5. ja 6. jaotise tingimustele vastamine piisav kokkusobivuse tagamiseks, sest eeldatakse, et selliste meetmete puhul on tasakaalustatuse kriteeriumi rakendamise tulemus positiivne. See, kas meede kuulub kõnealusesse kategooriasse, oleneb abisaaja liigist, toetatavast tegevusest ja eraldatud abisummast. Järelevalveamet on arvamusel, et järgmised meetmed on 5. ja 6. jaotise alusel kokkusobivad, i) kui nad vastavad kõikidele 5. jaotises loetletud tingimustele ja parameetritele ning ii) kui abi antakse ainult pärast riiklikule ametiasutusele taotluse esitamist:

—	projektiabi ja teostatavusuuringuteks antav abi, kui abisaaja on VKE ja kui abisumma on alla 7,5 miljoni euro ühele projektile (projektiabi + teostatavusuuringuteks antav abi) VKE kohta;

—	VKEdele antav tööstusomandiõiguste kulude abi;

—	noortele uuenduslikele ettevõtetele antav abi;

—	abi innovatsiooniga seotud nõuandeteenuste jaoks, abi innovatsiooni toetavatele teenustele;

—	abi kõrge kvalifikatsiooniga töötajate laenamiseks.

Eespool loetletud meetmete kohta selgitatakse 6. jaotises, et ergutav mõju on eeldatavasti olemas, kui eespool alapunktis ii nimetatud tingimus on täidetud.

Teiseks hõlmab lisakontroll teatatud abi puhul, mis on väiksem kui käesoleva peatüki jaotises 7.1 sätestatud künnis, abi ergutava mõju ja vajalikkuse tõestamist, nagu see on sätestatud 6. jaotises. Seega on sellised meetmed 5. ja 6. jaotise alusel kokkusobivad ainult juhul, i) kui abi vastab kõikidele 5. jaotises loetletud tingimustele ja parameetritele ning ii) kui abi ergutav mõju ja vajalikkus on 6. jaotise kohaselt tõestatud.

Kolmandaks tähendab lisakontroll teatatud abi puhul, mis on suurem kui käesoleva peatüki jaotises 7.1 sätestatud künnis, 7. jaotise kohast üksikasjalikku hindamist. Seega on meetmed 5., 6. ja 7. jaotise alusel kokkusobivad ainult juhul, i) kui abi vastab kõikidele 5. jaotises loetletud tingimustele ja parameetritele ning ii) kui 7. jaotisele vastavalt tasakaalustatuse kriteeriumit kasutades on lõpptulemus positiivne.

1.5.   Käesolevas peatükis käsitletavate erimeetmete põhjendused

Järelevalveamet on TAI suhtes kõnealuste kriteeriumide kohaldamisel kindlaks määranud terve rea meetmeid, mille puhul võib riigiabi teatud tingimustel sobida kokku EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktiga c.

—

Alus- ja rakendusuuringuid ning tootearendust sisaldavatele projektidele antav abi on suunatud positiivsete välismõjude (teadmiste levik) ja üldiste hüvedega seotud turutõrgete kõrvaldamisele. Järelevalveamet peab mitmesuguse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni säilitamist kasulikuks hoolimata sellest, et järgitakse pigem interaktiivset kui lineaarset innovatsioonimudelit. Abi erinev osatähtsus peegeldab turutõrgete ulatust ja seda, kui lähedalt on tegevus seotud kommertstegevusega. Lisaks sellele on erinevalt kõnealuse valdkonna varasematest riigiabi eeskirjadest praegustes eeskirjades teatavad uuenduslikud tegevused arvatud tootearenduse hulka. Samuti on lihtsustatud lisatoetuste süsteemi. Turutõrgete eeldatava suurema mõju ja oodatava positiivse välismõju tõttu ilmneb, et VKEde, VKEde-vahelise ja VKEdega tehtava koostöö, piiriülese koostöö ning riiklike ja eraettevõtjate partnerluse puhul (ettevõtjate ja riiklike teadusasutuste vaheline koostöö) on lisatoetused õigustatud.

—	TAI projektidega seotud tehnilisteks teostatavusuuringuteks antava abi eesmärk on kõrvaldada puudulikust ja moondunud teabest tulenevad turutõrked. Arvatakse, et need uuringud on turust kaugemal kui projekt ise ja seetõttu saab heaks kiita abi suhteliselt suure osatähtsuse.

—	VKEdele tööstusomandiõigustega seotud kulude jaoks antav abi on suunatud positiivse välismõjuga (teadmiste levik) seotud turutõrgete kõrvaldamiseks. Eesmärk on suurendada VKEde võimalusi saada piisavalt tulu ning ergutada neid seeläbi TAI-ga tegelema.

—	Uutele uuenduslikele ettevõtetele antav abi võeti kasutusele puuduliku ja moondunud teabega seotud turutõrgete kõrvaldamiseks; selline teave kahjustab nimetatud ettevõtteid olulisel määral, vähendades nende võimalusi saada asjakohaseid uuenduslikele ettevõtetele ette nähtud toetusi.

—

Teenuste valdkonnas protsessi ja korralduse uuendamiseks antav abi on suunatud selliste turutõrgete kõrvaldamisele, mis on seotud puuduliku teabe ja positiivse välismõjuga. Eesmärk on lahendada selline probleem, et uuendused teenuste valdkonnas ei pruugi kuuluda teadus- ja arendustegevuse alla. Uuendused teenuste valdkonnas tulenevad tihti pigem klientidega suhtlemisest ja turuga kokkupuutest, aga mitte olemasolevate teaduslike, tehnoloogiliste või majandusteadmiste ärakasutamisest. Lisaks sellele põhinevad uuendused teenuste valdkonnas tavaliselt uutel protsessidel ja korraldusel, mitte tehnoloogia arengul. Teadus- ja arendusprojektidele antav abi ei hõlma piisavalt protsessi ja korralduse uuendamist teenuste valdkonnas ning vaja on täiendavaid ja konkreetseid abimeetmeid, mis aitaksid kõrvaldada innovatsiooni takistavaid turutõrkeid.

—

Innovatsiooniga seotud nõuandeteenuste ja innovatsiooni toetavate teenuste jaoks antav abi on suunatud turutõrgetele, mis on seotud ebapiisava teabelevi, välismõju ja kooskõlastuse puudumisega. Riigiabi on asjakohane lahendus, et ergutada VKEsid niisuguseid teenuseid ostma ja suurendada uuenduste vahendamise teenuste pakkumist ja nõudlust nende järele.

—

Kõrge kvalifikatsiooniga töötajate laenamiseks antav abi on suunatud puudulikust teabest tulenevate turutõrgete kõrvaldamisele EMP tööjõuturul. EMPs palkavad kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid tõenäolisemalt suurettevõtjad, sest selliste töötajate arvates pakuvad suurettevõtjad paremaid töötingimusi, kindlamaid ja paremaid karjäärivõimalusi. Selle asemel võiksid olulistest teadmistest ja suuremast innovatsioonipotentsiaalist kasu saada VKEd, kui nad oleksid võimelised TAI jaoks palkama kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid. Sidemete loomine suurettevõtjate või ülikoolide ja VKEde vahel võib samuti aidata kõrvaldada kooskõlastamisega seotud turutõrkeid ning aidata kaasa ettevõtteklastrite loomisele.

—

Innovatsiooniklastritele antava abi eesmärk on kõrvaldada kooskõlastamisega seotud turutõrked, mis takistavad klastrite arengut või piiravad koostööd ja teabevahetust klastrite sees. Riigiabi võiks selle probleemi lahendamisel aidata kaasa kahel viisil: esiteks toetada investeeringuid innovatsiooniklastrite jaoks ühistesse avatud infrastruktuuridesse ning teiseks toetada klastrite koostööd, võrgustike loomist ja koolitustegevust.

2.   Reguleerimisala ja mõisted

2.1.   Peatüki reguleerimisala

Vastavalt EMP lepingu üldpõhimõtetele ei saa riigiabi heaks kiita, kui abimeede on diskrimineeriv ulatuses, mida ei saa riigiabi olemusega põhjendada. TAI puhul tuleb eriti rõhutada, et järelevalveamet ei kiida heaks abimeedet, mille puhul on välistatud võimalus kasutada TAI tulemusi teistes EMP riikides.

Valitsusasutused võivad tellida teadus- ja arendustegevust äriühingutelt või osta nende käest selle tulemusi. Kui sellist teadus- ja arendustegevust ei osteta turuhinnaga, on tegemist tavaliselt riigiabiga EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses. Kui aga sellised lepingud sõlmitakse vastavalt turutingimustele, millest võib anda tunnistust see, et toimus pakkumismenetlus vastavalt kehtivatele riigihanke direktiividele, eriti vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivile 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused), (13) mis on inkorporeeritud EMP lepingusse XVI lisa punkti 4 kaudu EMP ühiskomitee otsusega nr 68/2006 (ELT L 245, 7.9.2006, lk 22 ja EMP kaasanne nr 44, 7.9.2006, lk 18) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivile 2004/18/EÜ (ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta), (14) mis on inkorporeeritud EMP lepingusse XVI lisa punkti 2 kaudu EMP ühiskomitee otsusega nr 68/2006 (ELT L 245, 7.9.2006, lk 22 ja EMP kaasanne nr 44, 7.9.2006, lk 18), on järelevalveamet üldiselt seisukohal, et tegemist ei ole riigiabiga EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

Käesolevat peatükki kohaldatakse abi suhtes, mida antakse TAI toetamiseks kõikides EMP lepinguga reguleeritud sektorites. Seda kohaldatakse ka nende sektorite suhtes, kus kehtivad riigiabi käsitlevad erieeskirjad, kui selliste erieeskirjadega ei ole sätestatud teisiti.

Käesolevat peatükki kohaldatakse riigiabi suhtes, mida antakse teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks keskkonna valdkonnas, (15) sest kvaliteeti ja tootlikkust parandavad uuendused ning innovatsioon energiakasutuse, jäätmete ja ohutuse optimeerimiseks on üksteisega tihedalt seotud.

Pärast komisjoni 25. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 364/2004 (16) (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001 seoses selle kohaldamisala laiendamisega uurimis- ja arendustegevuseks antavale abile ning mis on inkorporeeritud EMP lepingusse XV lisa punkti 1 alapunkti f kaudu EMP ühiskomitee otsusega nr 131/2004 (ELT L 64, 10.3.2005, lk 67 ja EMP kaasanne nr 12, 10.3.2005, lk 49)) jõustumist ei ole enam vaja VKEdele teadus- ja arendustegevuseks antavast abist komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruses (EÜ) nr 70/2001 (17) (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele antava riigiabi suhtes ning mis on inkorporeeritud EMP lepingusse XV lisa punkti 1 alapunkti f kaudu) sätestatud tingimustel ette teatada. EFTA riigid võivad sellisest abist siiski teatada. Kui nad otsustavad seda teha, kasutatakse käesolevat peatükki sellise teatatud abi hindamiseks ka edaspidi.

Kuigi tööjõukulud on mitme käesoleva peatükiga reguleeritud meetme puhul abikõlblikud kulud ja kasutusele on võetud meede abi andmiseks kõrge kvalifikatsiooniga töötajate laenamiseks, kuulub teadustöötajate üldise tööhõive ja koolituse jaoks antav abi ka edaspidi tööhõiveks ja koolituseks antava riigiabi erieeskirjade kohaldamisalasse, seega praegu komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruse (EÜ) nr 68/2001 (18) (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes ning mis on inkorporeeritud EMP lepingusse XV lisa punkti 1 alapunkti d kaudu EMP ühiskomitee otsusega nr 88/2002 (EÜT L 266, 3.10.2002, lk 37 ja EMP kaasanne nr 49, 3.10.2002, lk 13)) ja komisjoni 12. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2204/2002 (19) (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist tööhõivealase riigiabi suhtes ning mis on inkorporeeritud EMP lepingusse XV lisa punkti 1 alapunkti g kaudu EMP ühiskomitee otsusega nr 83/2003) kohaldamisalasse.

Abi teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks ettevõtetele, mis on raskustes riigiabi suuniste 16. peatüki tähenduses, ning äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antav abi (20) jääb käesoleva peatüki reguleerimisalast välja.

2.2.   Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (edaspidi „VKEd”) – ettevõtted määruse (EÜ) nr 70/2001 (mis on inkorporeeritud EMP lepingusse XV lisa punkti 1 alapunkti f kaudu) või mis tahes nimetatud õigusakti asendava õigusakti tähenduses;

b)	suurettevõtted – ettevõtted, mida ei hõlma väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate mõiste;

c)

abi osatähtsus – abi kogusumma, mis on väljendatud protsendina projekti abikõlblikest kuludest. Kasutatud arvudest ei arvata maha makse ega muid tasusid. Kui abi antakse muus vormis kui toetusena, on abi suuruseks abi toetusekvivalent. Mitmes osas makstava abi väärtus diskonteeritakse selle andmise aja väärtuseni. Diskonteerimisel ja sooduslaenus sisalduva abisumma arvutamisel kasutatav intressimäär on andmise ajal kehtinud viitemäär. Abi osatähtsus arvutatakse ühe abisaaja kohta;

d)

teadusasutus – üksus, nagu ülikool või uurimisinstituut, olenemata selle õiguslikust seisundist (avalik-õiguslik või eraõiguslik üksus) või finantseerimise viisist. Üksuse peamine eesmärk on teha alus- või rakendusuuringuid või tegeleda tootearendusega ja levitada nende tulemusi õpetamise, publikatsioonide või tehnoloogiasiirde kaudu. Kogu kasum investeeritakse uuesti oma teadustegevusse, selle tulemuste levitamisse või õpetamisse. Ettevõtjatel, kellel on mõjuvõim sellise üksuse suhtes, nt aktsionäridel või liikmetel, ei ole eelisjuurdepääsu sellise üksuse teaduspotentsiaalile ega selle teadustulemustele;

e)	alusuuring – eksperimentaalne või teoreetiline töö, mida tehakse selleks, et saada uusi teadmisi nähtuste ja uuritavate asjaolude põhialuste kohta ilma otsese praktilise rakenduse eesmärgita;

f)

rakendusuuring – kavandatud teadustöö või olulised uuringud uute teadmiste hankimiseks, et kasutada neid teadmisi uute toodete, protsesside või teenuste arendamisel või selleks, et täiustada märkimisväärselt olemasolevaid tooteid, protsesse või teenuseid. Siia kuulub keeruka, rakendusuuringu jaoks vajaliku süsteemi koostisosade loomine, eriti geneerilise tehnoloogia valideerimise puhul, välja arvatud prototüübid, mis kuuluvad alapunkti g alla;

g)

tootearendus – olemasolevate teaduslike, tehnoloogiliste, äriliste ja muude asjakohaste teadmiste ja oskuste omandamine, ühendamine, kujundamine ja kasutamine plaanide ja korralduste või projektide loomise eesmärgil uute, muudetud või täiustatud toodete, protsesside või teenuste jaoks. Siia hulka võivad kuuluda ka muud tegevused, mille eesmärk on uute toodete, protsesside või teenuste mõisteline määratlemine, kavandamine ja dokumenteerimine. Tegevuste hulka võivad kuuluda visandite, jooniste, plaanide ja teiste dokumentide koostamine tingimusel, et need ei ole ette nähtud kasutamiseks kaubanduslikul eesmärgil. 1.1.1. Tootearenduse hulka kuulub ka kaubanduslikul eesmärgil kasutatavate prototüüpide ja katseprojektide arendamine, kui prototüüp on tingimata kaubanduslik lõpptoode ning kui selle tootmine üksnes demonstreerimise ja valideerimise eesmärgil on liiga kallis. Näidis- või katseprojekti hilisema kaubanduslikul eesmärgil kasutamise korral tuleb sellisest kasutusest saadav mis tahes tulu abikõlblikest kuludest maha arvata. 1.1.2. Toodete, protsesside ja teenuste katsetootmine ja testimine on samuti abikõlblikud tingimusel, et neid ei saa kasutada või muuta kasutuskõlblikuks tööstuslikes rakendustes või kaubanduslikul eesmärgil. 1.1.3. Tootearendus ei hõlma toodete, tootmisliinide, tootmisprotsesside, olemasolevate teenuste ja muude toimingute rutiinset või perioodilist muutmist, isegi kui sellised muudatused tähendavad täiustamist;

h)	tagasi makstav ettemakse – projekti jaoks antav laen, mis makstakse ühe või mitme osamaksena ja mille tagasimaksmise tingimused sõltuvad teadus-, arendus- ning innovatsiooniprojekti tulemustest;

i)

protsessi uuendamine  (21) – uue või oluliselt täiustatud tootmis- või tarnemeetodi rakendamine (sealhulgas olulised muudatused tehnilistes võtetes, seadmetes ja/või tarkvaras). Uuenduseks ei peeta väiksemaid muudatusi või täiustusi, juba kasutusel olevale väga sarnaste tootmis- või logistikasüsteemide lisamisest tulenevat toodangu või teenuste mahu kasvu, protsessi kasutamise lõpetamist, lihtsat kapitaliasendust või suurendamist, puhtalt ressursihindade muutusest tingitud muudatusi, kohandamist, regulaarseid hooajalisi ja muid tsüklilisi muudatusi, uute või oluliselt täiustatud toodetega kauplemist;

j)

korralduse uuendamine  (22) – uue korraldusliku meetodi rakendamine ettevõtja äritavas, töökorralduses või välissuhetes. Uuenduseks ei peeta äritava, töökorralduse või ettevõtte väliste suhete muudatusi, mis põhinevad ettevõttes juba kasutusel olevatel korralduslikel meetoditel, muudatusi juhtimisstrateegias, ühinemisi ja omandamisi, protsessi kasutamise lõpetamist, lihtsat kapitaliasendust või selle suurendamist, puhtalt ressursihindade muutusest tingitud muudatusi, kohandamist, regulaarseid hooajalisi ja muid tsüklilisi muudatusi, uute või oluliselt täiustatud toodetega kauplemist;

k)	kõrge kvalifikatsiooniga töötajad – teadlased, insenerid, projekteerijad ja müügijuhid, kellel on kolmanda taseme haridust tõendav kraad ning vähemalt viieaastane töökogemus asjaomases valdkonnas. Doktoriõpet võib pidada asjakohaseks töökogemuseks;

l)	lähetamine – töötajate ajutine kasutamine abisaaja poolt teatava ajavahemiku jooksul, pärast mida on töötajal õigus pöörduda tagasi oma endise tööandja juurde;

m)

innovatsiooniklaster – sõltumatute ettevõtjate ehk uuenduslike alustavate ettevõtete, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtete ning teadusasutuste rühm, kes tegutseb mingis kindlas valdkonnas ja piirkonnas ning on loodud innovatsiooni edendamiseks tiheda koostöö, rajatiste jagamise, teadmiste ja kogemuste vahetamise, tehnoloogiasiirdesse panustamise, võrgustike loomise ja teabe levitamise kaudu klastri ettevõtete vahel. Eelistatult peaks EFTA riik looma klastris õige VKEde ja suurettevõtete tasakaalu, et tagada teatav spetsialiseerunute kriitiline mass mingis teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas, võttes samuti arvesse EFTA riigis ja EMP tasandil olemasolevaid klastreid.

3.   Riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses

Üldiselt peetakse igasugust rahastamist, mis vastab EMP lepingu artikli 61 lõikele 1, riigiabiks. Lisasuuniste andmise eesmärgil käsitletakse allpool tüüpilisi olukordi, mis võivad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas tekkida.

3.1.   Teadusasutused ja uuenduste vahendajad EMP lepingu artikli 61 lõike 1 kohase riigiabi saajana

Küsimusele, kas teadusasutused on riigiabi saajad, tuleb vastata kooskõlas riigiabi üldpõhimõtetega.

Kooskõlas EMP lepingu artikli 61 lõikega 1 ning EFTA kohtu ja ühenduse kohtute kohtupraktikaga on teadusasutustes toimuva teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riiklik rahastamine riigiabi, kui kõik EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tingimused on täidetud. Kohtupraktika kohaselt nähakse muu hulgas ette, et teadusasutust käsitatakse ettevõtjana EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses. See ei olene teadusasutuse õiguslikust seisundist (avalik-õiguslik või eraõiguslik) või majanduslikest huvidest (st tulunduslik või mittetulunduslik). Määrav on asjaolu, kas teadusasutus tegeleb majandustegevusega, mis sisaldab toodete ja teenuste pakkumist asjaomasel turul (23). Sellest tulenevalt kuulub majandustegevuse riiklik rahastamine EMP lepingu artikli 61 lõike 1 reguleerimisalasse, kui kõik teised tingimused on täidetud.

3.1.1.   Mittemajandusliku tegevuse riiklik rahastamine

Kui üks ja sama üksus tegeleb nii majandustegevuse kui ka mittemajandusliku tegevusega (selleks et vältida majandustegevuse ristsubsideerimist), ei kuulu mittemajandusliku tegevuse riiklik rahastamine EMP lepingu artikli 61 lõike 1 alla, kui kahte liiki tegevust ning nende kulusid ja rahastamist on võimalik selgelt eristada (24). Tõendiks kulude nõuetekohase eraldamise kohta võib olla ülikooli või teadusasutuse raamatupidamise aastaaruanne.

Sellest olenemata on järelevalveamet arvamusel, et teadusasutuste põhitegevus, nimelt

—	koolitus töötajate oskuste suurendamiseks ja parandamiseks;

—	sõltumatu teadus- ja arendustegevus teadmiste laiendamiseks ja parema mõistmise eesmärgil, sealhulgas koostöö teadus- ja arendustegevuses;

—	teadustöö tulemuste levitamine,

ei ole tavaliselt majandustegevus.

Lisaks sellele on järelevalveamet arvamusel, et tehnoloogiasiirdega seotud tegevus (litsentsid, edasiarendus või teadusasutuse loodud teadmiste muu kasutamine) on mittemajanduslik, kui selline tegevus on asutusesisene (25) ja kogu sellest saadud sissetulek investeeritakse uuesti teadusasutuse põhitegevusse (26).

3.1.2.   Majandustegevuse riiklik rahastamine

Juhul kui teadusasutus või mittetulunduslik uuenduste vahendaja (nt tehnoloogiakeskus, asutamiskeskus, kaubanduskoda) tegeleb majandustegevusega, näiteks infrastruktuuri väljaüürimise, ettevõtjatele teenuste pakkumise või lepingulise teadustegevusega, peab see toimuma tavalistel turutingimusel ning selliste majandustegevuste riiklikku rahastamist peetakse tavaliselt riigiabiks.

Juhul kui teadusasutus või mittetulunduslik uuenduste vahendaja suudab aga tõestada, et kogu riiklik raha, mis talle eraldati teatavate teenuste pakkumiseks, on edastatud lõplikule abisaajale ning vahendaja ei ole saanud sellega seoses mingit eelist, võib väita, et vahendaja ei ole riigiabi saaja.

Lõpliku abisaaja suhtes kehtivad tavalised riigiabi eeskirjad.

3.2.   Riiklikult rahastatavate teadusasutuste kaudu ettevõtjatele antav kaudne riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses

Käesoleva jaotise eesmärk on selgitada, millistel tingimustel saavad ettevõtjad eelise EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses juhtudel, mis hõlmavad teadusasutuses tehtud lepingulist teadustegevust või koostööd teadusasutusega. EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 nimetatud muude asjaolude suhtes kehtivad tavalised eeskirjad. Kooskõlas asjakohase kohtupraktikaga tuleb hinnata, kas teadusasutuse tegevust saab pidada riigi tegevuseks (27).

3.2.1.   Ettevõtjate nimel tehtav teadustöö (lepinguline teadustegevus või lepingulised teadusteenused)

Käesolevas punktis käsitletakse olukordi, kus projekti viib ellu teadusasutus ettevõtja nimel. Tellimuse täitjana tegutsev teadusasutus osutab ettevõtjale kui tellijale teenust juhul, kui i) tellimuse täitja saab oma teenuse eest piisavat tasu ja ii) tellija määrab kindlaks osutatava teenuse tingimused. Tavaliselt kuuluvad projekti tulemused tellijale ja temal lasub ka ebaõnnestumise risk. Kui teadusasutus tegutseb sellise lepingu alusel, siis tavaliselt ettevõtja teadusasutuse kaudu riigiabi ei saa, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

1)	teadusasutus osutab oma teenust turuhinnaga või

2)	turuhinna puudumise korral osutab teadusasutus oma teenust hinnaga, mis sisaldab kõiki selle kulusid ja mõistlikku kasumimarginaali.

3.2.2.   Ettevõtjate ja teadusasutuste koostöö

Koostööprojektis osaleb vähemalt kaks partnerit, kes tegelevad projekti kavandamisega, aitavad kaasa selle elluviimisele ning jagavad projektiga seotud riski ja selle tulemit.

Järelevalveamet leiab, et kui koostööprojekti viivad ühiselt ellu ettevõtja ja teadusasutus, ei saa tööstuspartner teadusasutuse kaudu riigiabi koostöö soodsate tingimuste tõttu, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest.

1)	Osalevad ettevõtjad kannavad kõik projekti kulud.

2)	Tulemusi, millega ei kaasne intellektuaalomandi õigused, võib laialdaselt levitada ja teadusasutuse tegevusest tulenevate TAI tulemuste intellektuaalomandi õigused antakse täielikult üle (28) teadusasutusele.

3)

Teadusasutus saab osalevatelt ettevõtjatelt hüvitise, mis võrdub teadusasutuse poolt projekti käigus tehtud tegevusest tulenevate intellektuaalomandi õiguste turuhinnaga, (29) ja need õigused antakse üle osalevatele ettevõtjatele. Osalevate ettevõtjate poolt teadusasutuse mis tahes kulude katmine arvestatakse sellisest hüvitisest maha.

Kui täidetud ei ole ükski eespool loetletud tingimustest, võib EFTA riik koostööprojekti eraldi hinnata (30). Riigiabiga võib mitte olla tegemist juhul, kui partneritevahelise lepingu kohaselt antakse TAI tulemuste intellektuaalomandi õigused ja tulemustele juurdepääsu õigused eri koostööpartneritele ning kui sealjuures arvestatakse piisavalt partnerite huvisid, tööpanust ja projekti tehtud rahalisi või muid sissemakseid. Kui tingimused 1–3 ei ole täidetud ja koostööprojekti eraldi hindamise põhjal ei saa järeldada, et tegemist ei ole riigiabiga, loeb järelevalveamet teadusasutuse panuse projekti täies ulatuses ettevõtjale antud abiks.

4.   Abi kokkusobivus EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti b alusel

Vastavalt EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktile b võib teadus-, arendus- ning innovatsiooniabi lugeda EMP lepinguga kokkusobivaks, kui see on antud Euroopale ühist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimiseks.

Järelevalveamet leiab, et EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti b saab kohaldada juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused.

1)	Abi tahetakse anda projektile, mille rakendamise tingimused – sealhulgas ka osavõtjad ja eesmärgid – on selgelt määratletud. Järelevalveamet võib üheks projektiks pidada ka projektide rühma.

2)

Projekt peab pakkuma Euroopale ühist huvi: projekt peab aitama ühenduse huvile kaasa konkreetsel, selgel ja tuvastataval viisil. Projektiga saadav eelis ei tohi piirduda seda ellu viiva EFTA riigi või ellu viivate EFTA riikidega, vaid peab laienema kogu EMP lepinguga hõlmatud territooriumile. Projekt peab kujutama endast olulist sammu Euroopa eesmärkide saavutamisel, näiteks olema kas Euroopa teadusruumis ülitähtis või juhtprojekt Euroopa tööstuse jaoks. See, et projekti viivad ellu ettevõtjad eri riikides, ei ole piisav. Näidata võiks abi positiivset mõju, näiteks olulist mõju ühiskonnale, meetme rolli Euroopa positsiooni parandamisel rahvusvahelise teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suhtes, panust uute turgude loomisesse või uute tehnoloogiate väljaarendamisse. Projektist saadav kasu ei tohiks piirduda sellega otseselt seotud majandusharuga, vaid selle tulemustel peaks olema EMP majanduses laiem tähendus ja kasutus (järgnevad või eelnevad kaubaturud, võimalik kasutus teistes sektorites jne).

3)

Abi on vajalik ühist huvi pakkuva konkreetse eesmärgi saavutamiseks ja kujutab endast ergutusvahendit väga suure riskitasemega projekti elluviimiseks. Riskitaseme kindlaksmääramisel võetakse arvesse projekti kasumlikkust, investeeringute summat, rahavoogude ajakava, teostatavusuuringuid, riskianalüüsi ja eksperdiarvamusi.

4)	Projekt on sisult ja mahult väga tähtis: see peab olema olulise eesmärgi ja märkimisväärse ulatusega projekt.

Järelevalveamet suhtub teatatud projektidesse soosivamalt, kui abisaaja ise annab projekti olulise panuse. Samamoodi suhtub komisjon soosivamalt teatatud projektidesse, mis hõlmavad ettevõtjaid või teadusasutusi väga paljudest EFTA riikidest.

Selleks et võimaldada järelevalveametil juhtumit nõuetekohaselt hinnata, tuleb näidata üleeuroopalist huvi praktikas: näiteks tuleb näidata, et projekt võimaldab teha olulisi edusamme teatavate Euroopa eesmärkide saavutamiseks.

5.   Abi kokkusobivus EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c alusel

Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav riigiabi on EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c tähenduses EMP lepinguga kokkusobiv, kui tasakaalustatuse kriteeriumi kohaselt lisandub selle tagajärjel teadus-, arendus- ning innovatsioonitegevus ilma, et see kahjustaks kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Järelevalveamet suhtub soosivamalt abiteatistesse, mida toetavad varem samalaadsete abimeetmete puhul korraldatud ranged hindamised, mis näitavad abi ergutavat mõju. EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c alusel on kokkusobivad järgmised meetmed.

5.1.   Teadus- ja arendusprojektidele antav abi

Teadus- ja arendusprojektidele antavat abi peetakse EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c tähenduses EMP lepinguga kokkusobivaks, kui käesolevas jaotises sätestatud tingimused on täidetud.

5.1.1.   Teadustegevuse liigid

Projekti osa, millele abi on eraldatud, peab kuuluma täielikult ühe või mitme järgmise teadustegevuse liigi alla: alusuuring, rakendusuuring, tootearendus.

Tegevuste liigitamisel viitab järelevalveamet oma praktikale ning Frascati teatmikus „Teaduslike ja tehnoloogiliste tegevuste mõõtmine, ettepanek üldiste tavade kohta seoses teadustööd ja eksperimentaalarengut käsitlevate uuringutega” esitatud konkreetsetele näidetele ja selgitustele (31).

Kui projekt koosneb eri ülesannetest, tuleb need liigitada alusuuringuteks, rakendusuuringuteks või tootearenduseks või ülesanneteks, mis ei kuulu ühessegi neist liikidest.

Liigitamine ei pea tingimata olema kronoloogiline – ei pea liikuma ajaliselt alusuuringult turule lähemal olevate tegevuste suunas. Seega võib järelevalveamet liigitada projekti hilisemas etapis teostatava ülesande rakendusuuringute hulka ja samas leida, et projekti varasemas etapis täidetav ülesanne on tootearendus või et see ei ole üldse teadustegevus.

5.1.2.   Abi osatähtsus

Abi osatähtsus, arvutatuna projekti abikõlblike kulude põhjal, ei tohi ületada

a)	100 % alusuuringute puhul;

b)	50 % rakendusuuringute puhul;

c)	25 % tootearenduse puhul.

Abi osatähtsus tuleb kindlaks määrata iga abisaaja kohta eraldi, sealhulgas koostööprojektide puhul.

Teadusasutuste ja ettevõtjate koostööna elluviidavale teadus- ja arendusprojektile riigiabi andmise korral ei või kombineeritud abi, mis koosneb valitsuse otsetoetusest konkreetsele uurimisprojektile ja riiklikult rahastatavate teadusasutuste (vt jaotist 3.2) panusest asjaomasesse projekti, ületada eespool toodud abi osatähtsust iga abisaaja kohta.

5.1.3.   Lisatoetused

Rakendusuuringute ja tootearenduse jaoks kinnitatud ülemmäära võib suurendada järgmiselt:

a)	kui abi antakse VKEdele, võib abi osatähtsust suurendada 10 protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtjate puhul ja 20 protsendipunkti võrra väikeste ettevõtjate puhul;

b)

kuni 80-protsendilise abi osatähtsuse puhul võib anda lisatoetust 15 protsendipunkti, kui (32) i) projekt sisaldab vähemalt kahe üksteisest sõltumatu ettevõtja vahelist tõhusat koostööd ning täidetud on järgmised tingimused: — ükski ettevõtja ei tohi kanda rohkem kui 70 % koostööprojekti abikõlblikest kuludest; — projekt peab hõlmama koostööd vähemalt ühe VKEga või peab koostöö olema piiriülene, see tähendab teadus- ja arendustegevuse toimumist vähemalt kahes EFTA riigis; ii) või projekt sisaldab ettevõtja ja teadusasutuse vahelist tõhusat koostööd, eelkõige riikliku teadus- ja arenduspoliitika kooskõlastamist, ning kui täidetud on järgmised tingimused: — teadusasutus kannab vähemalt 10 % projekti abikõlblikest kuludest ja — teadusasutusel on õigus avaldada teadusliku uurimisprojekti tulemused juhul, kui need saadakse kõnealuse asutuse teadustegevuse tulemusel; iii) või üksnes rakendusuuringu puhul, kui projekti tulemusi levitatakse laialdaselt tehnika- ja teaduskonverentsidel või need avaldatakse teadus- või tehnikaajakirjades või avatud juurdepääsuga hoidlates (andmebaasid, kus igaüks pääseb ligi töötlemata teadusandmetele) või tehakse kättesaadavaks tasuta või avatud lähtetekstiga tarkvara kaudu. Alapunktide i ja ii puhul ei peeta tõhusaks koostööks alltöövõttu. Ettevõtja ja teadusasutuse vahelise koostöö puhul ei kohaldata käesolevas peatükis sätestatud abi ülemmäärasid ega lisatoetusi teadusasutuse suhtes.

Abi osatähtsust illustreeriv tabel

	Väike ettevõtja	Keskmise suurusega ettevõtja	Suurettevõte
Alusuuring	100 %	100 %	100 %
Rakendusuuring	70 %	60 %	50 %
Rakendusuuring, mida teostatakse: — ettevõtjatevahelises koostöös (suurettevõtete puhul peab koostöö olema piiriülene või hõlmama vähemalt ühte VKEd) või — ettevõtja ja teadusasutuse vahelises koostöös või — mille tulemused kuuluvad levitamisele	80 %	75 %	65 %
Tootearendus	45 %	35 %	25 %
Tootearendus, mida teostatakse: — ettevõtjatevahelises koostöös (suurettevõtete puhul peab koostöö olema piiriülene või hõlmama vähemalt ühte VKEd) või — ettevõtja ja teadusasutuse vahelises koostöös	60 %	50 %	40 %

5.1.4.   Abikõlblikud kulud

Abi osatähtsus arvutatakse uurimisprojekti kulude põhjal, mida võib pidada abikõlblikeks. Kõik abikõlblikud kulud tuleb jaotada kindlat liiki teadus- ja arendustegevuse alla.

Abikõlblikud on järgmised kulud:

a)	personalikulud (teadlased, tehnilised töötajad ja muud uurimisprojektis vajalikud töötajad);

b)

selliste vahendite ja seadmete kulud, mida kasutatakse uurimisprojekti jaoks selle projekti kestel. Kui vahendeid ja seadmeid ei kasutata uurimisprojektis kogu nende kasutusea vältel, loetakse abikõlblikeks vaid amortisatsioonikulusid, mis vastavad projekti kestusele ja mis arvutatakse hea raamatupidamistava kohaselt;

c)

sellised ehitiste ja maaga seonduvad kulud, mis on vajalikud uurimisprojekti jaoks selle projekti kestel. Ehitiste puhul peetakse abikõlblikuks vaid amortisatsioonikulu, mis vastab projekti kestusele ja arvutatakse hea raamatupidamistava kohaselt. Maa puhul on abikõlblikud äritegevuse üleandmise kulud või tegelikult tekkinud kapitalikulud;

d)	lepingulise teadustegevuse, välistest allikatest turuhinnaga ostetud või litsentsitud tehniliste teadmiste ja patentide kulud, kui tehing põhineb reaalturuväärtusel ja sõlmitud ei ole salajast kokkulepet, ning konsulteerimise ja samasuguste, üksnes teadustegevuse jaoks kasutatud teenuste kulud;

e)	otseselt uurimisprojektist tulenevad täiendavad üldkulud;

f)	muud tegevuskulud, sealhulgas materjalikulud, varustuse ja samalaadsete toodete kulud, mis tekkisid otseselt teadustegevuse tõttu.

5.1.5.   Tagasi makstav ettemakse

Kui EFTA riik teeb tagasi makstava ettemakse, mis on käsitletav riigiabina EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, kehtivad selle suhtes järgmised eeskirjad.

Kui EFTA riik suudab kontrollitavatel andmetel põhineva kehtiva metoodika alusel tõestada, et on võimalik välja arvutada tagasi makstava ettemaksena antud toetuse brutoekvivalent ja koostada selle kohaselt kava, kus toetuse brutoekvivalent vastab käesolevas jaotises esitatud abi suurima osatähtsuse tingimustele, võib EFTA riik järelevalveametile sellest abikavast ja selle puhul kasutatud metoodikast teada anda. Kui järelevalveamet kiidab metoodika heaks ja peab kava nõuetele vastavaks, võib abi anda tagasi makstava ettemakse brutoekvivalendi alusel kuni käesolevas jaotises lubatud abi osatähtsuseni.

Kõikidel teistel juhtudel esitatakse tagasi makstavad ettemaksed protsendina abikõlblikest kuludest. Sellisel juhul võib see ületada käesolevas jaotises sätestatud määra eeldusel, et täidetud on järgmised nõuded.

Selleks et järelevalveamet saaks meedet hinnata, tuleb üksikasjalikult sätestada tagasimaksmine projekti edukuse korral ja selgelt määratleda, mida peetakse edukaks teadusprojektiks. Kõikidest nendest asjaoludest tuleb järelevalveametit teavitada. Järelevalveamet kontrollib, et teadusprojekti edukuse määratlus oleks kehtestatud mõistliku ja aruka hüpoteesi alusel.

Projekti edukuse korral tuleb meetmega ette näha, et ettemakse makstakse tagasi intressimääraga, mis on vähemalt võrdne riigiabi suuniste 34. peatükis „Ebaseaduslikult antud riigiabi tagasinõudmisel kohaldatavad viitemäärad, diskontomäärad ja intressimäärad” sätestatud määraga (33).

Kui teadustegevus on edukam, kui on teadusprojekti edukuse määratluses ette nähtud, peaks asjaomasel EFTA riigil olema õigus nõuda ettemaksest suuremaid makseid, sealhulgas ka järelevalveameti kehtestatud võrdlusmäärale vastavat intressi.

Kui projekt ebaõnnestub, ei tule ettemakset täielikult tagasi maksta. Osaliselt eduka teadusprojekti puhul nõuab järelevalveamet tavaliselt, et tagasi makstav summa oleks proportsionaalne saavutatud eduga.

Ettemakse võib katta maksimaalselt kuni 40 % projekti tootearenduse etapi abikõlblikest kuludest ja kuni 60 % rakendusuuringu etapi abikõlblikest kuludest, millele võivad lisanduda lisatoetused.

5.1.6.   Maksualased meetmed

EFTA riikide teatises esitatud hinnangu (34) põhjal teeb järelevalveamet otsuse, kas TAI maksualasel abikaval on ergutav mõju, soodustades ettevõtjaid suurendama kulutusi teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile.

TAI maksualase riigiabimeetme abi osatähtsuse saab arvutada kas üksiku teadus-, arendus- ning innovatsiooniprojekti kohta või ettevõtja tasandil suhtarvuna kogu maksuvähenduse ning kuni kolme järjestikuse eelarveaasta jooksul tekkinud kõikide abikõlblike teadus-, arendus- ja innovatsioonikulude vahel. Viimasel juhul võib kohaldada TAI riigiabimeedet, tegemata vahet igasuguse abikõlbliku teadus-, arendus- ning innovatsioonitegevuse vahel; sellisel juhul ei tohi ületada tootearenduse puhul kohaldatavat abi osatähtsust (35).

Abist teatamisel peab EFTA riik esitama abisaajate hinnangulise arvu.

5.1.7.   Tingimuste kohandamise klausel

Rahvusvahelise kaubanduse tegelike või võimalike otseste või kaudsete moonutuste kõrvaldamiseks võib üldiselt lubada käesolevas jaotises sätestatust suuremat osatähtsust, kui konkurendid väljaspool EMP lepinguga hõlmatud territooriumi on saanud (viimase kolme aasta jooksul) või saavad kas kaudselt või otseselt samaväärse osatähtsusega abi samalaadsete projektide, programmide, teadus- või arendustegevuse või tehnoloogia jaoks. Kui on aga tõenäoline, et rahvusvahelise kaubanduse moonutused ilmnevad tõenäoliselt hiljem kui kolme aasta pärast, võib vaatlusperioodi kõnealuse sektori iseloomust lähtuvalt vastavalt pikendada.

Võimaluse korral edastab asjaomane EFTA riik järelevalveametile piisava teabe, mis võimaldaks viimasel hinnata olukorda ja eelkõige vajadust võtta arvesse kolmanda riigi konkurendi konkurentsieelist. Kui järelevalveametil puuduvad tõendid antud või kavandatava abi kohta, võib tema otsus põhineda ka kaudsetel tõenditel.

5.2.   Tehnilisteks teostatavusuuringuteks antav abi

Rakendusuuringutele või tootearendusele eelnevateks tehnilisteks teostatavusuuringuteks antav abi on EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c tähenduses EMP lepinguga kokkusobiv eeldusel, et uuringu maksumuse alusel arvutatud abi osatähtsus ei ületa järgmisi abi osatähtsusi:

a)	VKEde puhul 75 % rakendusuuringutele eelnevate uuringute ning 50 % tootearendusele eelnevate uuringute puhul;

b)	suurettevõtete puhul 65 % rakendusuuringutele eelnevate uuringute ning 40 % tootearendusele eelnevate uuringute puhul.

5.3.   VKEdele tööstusomandi õiguste kulude katteks antav abi

VKEdele patentide omandamise ja kinnitamise kulude ning muude tööstusomandi õigustega seotud kulude katteks antav abi on EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c tähenduses EMP lepinguga kokkusobiv, kui abi antakse samas ulatuses, kui on lubatud anda teadus- ja arendusabi asjaomaste tööstusomandi õiguste tekkimiseni viinud teadustegevuse korral.

Abikõlblikud kulud on:

a)	kõik kulud, mis eelnevad õiguse omandamisele esimeses õigusruumis, sealhulgas taotluse koostamise, esitamise ja menetlemise kulud ning taotluse uuendamise kulud, mis kantakse enne õiguse omandamist;

b)	tõlke- ja muud kulud, mis on seotud õiguse omandamise või kinnitamisega teistes õigusruumides;

c)	kulutused õiguste kehtivuse kaitsmiseks taotluse ametliku menetlemise ning võimalike vaidlustamiste raames, seda ka juhul, kui need tehakse pärast õiguste andmist.

5.4.   Uutele uuenduslikele ettevõtetele antav abi

Uutele uuenduslikele ettevõtetele antav abi on EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c tähenduses ühisturuga kokkusobiv, kui täidetud on järgmised tingimused (36):

a)	abisaaja on väikeettevõtja, kes on abi saamise ajaks eksisteerinud vähem kui kuus aastat, ning

b)

abisaaja on uuenduslik ettevõtja järgmistel põhjustel: i) EFTA riik saab väliseksperdi äriplaani põhjal koostatud hinnangu kaudu näidata, et abisaaja arendab tulevikus tooteid, teenuseid või protsesse, mis on tehnoloogiliselt uued või oluliselt täiustatud võrreldes tehnika tasemega vastavas majandusharus EMP lepinguga hõlmatud territooriumil ning millega kaasneb tehnoloogilise või tööstusliku ebaõnnestumise risk, või ii) abisaaja teadus- ja arendustegevuse kulud moodustavad vähemalt 15 % kõigist tegevuskuludest vähemalt ühel aastal abi andmisele eelnenud kolme aasta jooksul või alles alustanud ettevõtja puhul, kellel puudub finantsajalugu, vähemalt 15 % tegevuskuludest, mille on kinnitanud välisaudiitor käesoleva raamatupidamisperioodi auditi käigus;

c)	abisumma ei ole suurem kui üks miljon eurot. Abi ei tohi ületada 1,25 miljonit eurot piirkondade puhul, mille suhtes võib teha erandi EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c alusel.

Uue uuendusliku ettevõttena võib abisaaja saada abi ainult ühe korra. Kõnealust abi võib kombineerida muu käesoleva peatüki kohase abiga, teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava abiga, mis on erand vastavalt määrusele (EÜ) nr 364/2004 (mis on inkorporeeritud EMP lepingusse XV lisa punkti 1 alapunkti f kaudu) või järgnevatele määrustele, ning riskikapitali suuniste kohaselt järelevalveameti poolt heakskiidetud abiga.

Abisaaja võib muud kui teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antavat abi või riskikapitali abi saada alles kolm aastat pärast uuele uuenduslikule ettevõttele antava abi saamist.

5.5.   Teenuste valdkonnas protsessi ja korralduse uuendamiseks antav abi

Teenuste uuendamine ei kuulu alati jaotises 5.1 määratud teadustegevuse liikide alla, vaid on tavaliselt vähem süstemaatilise töö tulemus ja tuleneb pigem tarbijatega suhtlemisest, turu nõudlusest, valitud äri- ja organisatsioonimudelist ning uuendusaltimate sektorite tavadest või muudest sellelaadsetest allikatest.

Teenuste valdkonnas protsessi ja korralduse uuendamiseks antav abi sobib EMP lepingu põhimõtetega EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c tähenduses kokku juhul, kui abi suurim osatähtsus on suurettevõtete puhul 15 %, keskmise suurusega ettevõtjate puhul 25 % ja väikeste ettevõtjate puhul 35 %. Suurettevõtted on kõlblikud sellist abi saama vaid siis, kui nad teevad toetatava tegevuse puhul koostööd VKEdega, kusjuures koostööd tegevate VKEde abikõlblikud kulud peavad moodustama vähemalt 30 % kõigist abikõlblikest kuludest.

Toodete, tootmisliini, tootmisprotsessi, olemasolevate teenuste ja muude igapäevategevuste rutiinseks või perioodiliseks muutmiseks ei või riigiabi anda isegi juhul, kui sellised muudatused tähendavad täiustamist.

Täidetud peavad olema järgmised tingimused.

a)	Korralduse uuendamine peab alati olema seotud side- ja infotehnoloogia kasutamisega.

b)	Uuendus vormistatakse projektina, millele määratakse asjatundlik projektijuht ning mille kulud on kindlaks määratud.

c)	Toetatud projekti tulemuseks on sellise standardi, ärimudeli, meetodi või kontseptsiooni väljatöötamine, mida saab süstemaatiliselt taasluua, võimaluse korral sertifitseerida ning patentida.

d)

Protsessi või korralduse uuendamine on kas täiesti uus või oluliselt täiustatud võrreldes vastava valdkonna tehnika tasemega EMP lepinguga hõlmatud territooriumil. Uudsust saab EFTA riik näidata näiteks uuendust täpselt kirjeldades ja võrreldes seda teiste samal alal tegutsevate ettevõtjate kasutatava tehnika taseme või korraldusega.

e)

Protsessi või korralduse uuendamise projekt peab sisaldama teatavat riskitaset. Seda riski saab EFTA riik näidata mitmel moel: projekti kulude ja ettevõtte käibe suhte kaudu, uue protsessi väljatöötamiseks vajaliku aja kaudu, protsessi uuendamisest oodatava kasu võrdlemisel projektikuludega, ebaõnnestumise võimaluse kirjeldamisega.

Abikõlblikud kulud on samad kui teadus- ja arendusprojektidele antava abi puhul (vrd jaotis 5.1). Korralduse uuendamise korral aga hõlmavad vahendite ja seadmete kulud üksnes sideseadmete ja infotehnoloogilise riistvara kulusid.

5.6.   Innovatsiooniga seotud nõuandeteenuste ja innovatsiooni toetavate teenuste jaoks antav abi

Innovatsiooniga seotud nõuandeteenuste ja innovatsiooni toetavate teenuste jaoks antav abi sobib EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c tähenduses EMP lepinguga kokku, kui see vastab kõikidele järgmistele tingimustele:

1)	abisaaja on VKE;

2)	abi ei ole suurem kui 200 000 eurot ühe abisaaja kohta kolme aasta jooksul (37);

3)	teenuseosutajal on riiklik või Euroopa sertifikaat. Juhul kui teenuseosutajal ei ole riiklikku või Euroopa sertifikaati, võib abiga katta kuni 75 % abikõlblikest kuludest;

4)	abisaaja peab kasutama riigiabi teenuste ostmiseks turuhinnaga (või hinnaga, mis sisaldab kõiki ettevõtja kulutusi ning mõistlikku kasumit juhul, kui teenusepakkuja on mittetulundusühing).

Abikõlblikud on järgmised kulud.

—

Innovatsiooniga seotud nõuandeteenuste puhul järgmised kulud: juhtimiskonsultatsioon; tehnoloogiline abi; tehnoloogiasiirde teenused; koolitus; konsultatsioon intellektuaalomandi õiguste omandamise ja kaitse ning nendega kauplemise kohta ning litsentsilepingute kohta; standardite kasutamise alane nõustamine.

—	Innovatsiooni toetavate teenuste puhul järgmised kulud: tööruumid; andmepangad; tehnikaraamatukogud; turu-uuringud; laboratooriumi kasutamine; kvaliteedimärgistus, katsetamine ja sertifitseerimine.

Juhul kui teenuseosutaja on mittetulunduslik üksus, võib abi anda turuhinna (või kõiki kulusid koos mõistliku kasumiga sisaldava hinna) alandamisena. Sellisel juhul peab EFTA riik looma süsteemi, millega tagatakse läbipaistvus innovatsiooniga seotud nõuandeteenuste ja innovatsiooni toetavate teenuste kulude puhul ning ka abisaaja makstud hinna puhul, nii et saadud abi on võimalik mõõta ja kontrollida.

5.7.   Kõrge kvalifikatsiooniga töötajate laenamiseks antav abi

Teadusasutusest või suurettevõttest VKEsse lähetatavate kõrge kvalifikatsiooniga töötajate laenamiseks antav abi on EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c tähenduses EMP lepinguga kokkusobiv eeldusel, et on täidetud järgmised tingimused.

Lähetatud töötajad ei tohi asendada teisi töötajaid, vaid nad tuleb abisaaja ettevõttes tööle võtta uute ülesannete täitmiseks ning nad peavad olema töötanud nad välja laenanud teadusasutuses või suurettevõttes vähemalt kaks aastat. Lähetatud töötajad peavad abi saavas ettevõttes töötama teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alal.

Abikõlblikud on kõrge kvalifikatsiooniga töötajate laenamise ja töölevõtmisega seotud personalikulud, sealhulgas personaliotsingu büroo kasutamise kulud ning lähetatud töötajate kolimiseks tehtud kulutused. Abi suurim osatähtsus on 50 % abikõlblikest kuludest kuni kolmeks aastaks ettevõtja ning laenatud töötaja kohta.

See säte ei võimalda katta konsultatsioonikulusid (eksperdi osutatud teenuste eest maksmine ilma eksperti ettevõttesse palkamata), mis kaetakse VKEdele abi andmise eeskirjade kohaselt (38).

5.8.   Innovatsiooniklastritele antav abi

Investeeringutoetust võib anda innovatsiooniklastrite loomiseks, laiendamiseks ning nende tegevuse toetamiseks üksnes innovatsiooniklastrit haldavale juriidilisele isikule. See juriidiline isik vastutab osalemise ja klastri ruumidele, vahenditele ja tegevusele juurdepääsu korraldamise eest. Juurdepääsu klastri ruumidele, vahenditele ja tegevusele ei tohi piirata ning tasu, mida küsitakse klastri vahendite kasutamise ja klastri tegevuses osalemise eest, peaks peegeldama nendega seotud kulusid.

Sellist abi võib anda järgmiste rajatiste jaoks:

—	koolituse ja uurimiskeskuse ruumid;

—	teadustegevuseks vajalik avatud juurdepääsuga infrastruktuur: laboratooriumid, katsetamisrajatised;

—	lairibavõrgu infrastruktuur.

Abi suurim osatähtsus on 15 %.

Abi andmisel VKEdele võib abi suurimat osatähtsust suurendada väikeste ettevõtjate puhul 20 protsendipunkti ning keskmise suurusega ettevõtjate puhul 10 protsendipunkti.

Abikõlblikud on kulud, mis on seotud investeeringuga maasse, ehitistesse, masinatesse ja seadmetesse.

Tegevusabi klastri tegevuse toetamiseks võib anda innovatsiooniklastrit haldavale juriidilisele isikule. Selline abi peab olema ajutine ja reeglina tuleb selle andmine aja jooksul lõpetada, et aidata kaasa sellele, et hinnad hakkaksid suhteliselt kiiresti peegeldama kulusid.

Sellist abi võib anda piiratud aja jooksul (viis aastat) ja abi peab olema vähenev. Abi osatähtsus võib esimesel aastal olla 100 %, kuid see peab viienda aasta lõpuks kahanema lineaarselt nullini. Kui abi ei vähene, on selle kestus piiratud viie aastaga ja abi osatähtsus ei tohi olla suurem kui 50 % abikõlblikest kuludest. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja abist teatanud EFTA riigi veenvate tõendite korral võib abi klastri tegevuse toetamiseks anda pikema ajavahemiku jooksul, aga mitte kauem kui kümme aastat.

Abikõlblikud on personali- ja halduskulud, mis on seotud järgmiste tegevustega:

—	klastri reklaamimine uute äriühingute kaasamiseks klastri tegevusse;

—	klastri avatud juurdepääsuga vahendite haldamine;

—	koolitusprogrammide, töötubade ja konverentside korraldamine teadmiste levitamise ja klastri liikmete omavahelise suhtlemise toetamiseks.

Koos teatisega investeeringutoetuse või klastri tegevuse toetamise kohta peab EFTA riik esitama innovatsiooniklastri tehnoloogilise spetsialiseerumise, olemasoleva piirkondliku potentsiaali, olemasoleva uurimismahu, EMP lepinguga hõlmatud territooriumil asuvate samasuguse otstarbega klastrite ning klastri tegevuse potentsiaalse turumahu analüüsi.

Juhul kui EFTA riigid rahastavad avatud juurdepääsuga uuenduslikku infrastruktuuri, mida käitatakse koos mittetulundusliku teadusasutusega, tuleks seda hinnata jaotise 3.1 sätete alusel.

6.   Abi ergutav mõju ja vajalikkus

Riigiabil peab olema ergutav mõju, mis tähendab, et selle tulemusena peab abisaaja muutma oma käitumist nii, et abisaaja teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon kasvaks. Abi tulemusena peaksid suurenema teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ulatus, rakendusala ja kiirus ning neile kulutatud summad.

Järelevalveamet on seisukohal, et abi ei erguta abisaajat juhtudel, kui teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon (39) on alanud juba enne abisaaja abitaotluse esitamist riigiasutusele.

Järelevalveamet on seisukohal, et kui toetatavat teadus-, arendus- ning innovatsiooniprojekti ei ole käivitatud enne taotluse esitamist, on ergutava mõju nõue automaatselt täidetud järgmiste abimeetmete puhul:

—	projektile ja teostatavusuuringutele antav abi, kui abisaaja on VKE ja kui abisumma on väiksem kui 7,5 miljonit eurot projekti jaoks VKE kohta;

—	VKEdele tööstusomandi õigustega seotud kulude kandmiseks antav abi;

—	uutele uuenduslikele ettevõtetele antav abi;

—	innovatsiooniga seotud nõuandeteenuste ja innovatsiooni toetavate teenuste jaoks antav abi;

—	kõrge kvalifikatsiooniga töötajate laenamiseks antav abi.

Kõikide muude meetmete puhul (40) nõuab järelevalveamet, et abist teatavad EFTA riigid peavad selle ergutavat mõju tõendama.

Selleks et tõendada, et kavandatud abi ergutab abisaajaid muutma oma käitumist nii, et see toob kaasa teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kasvu, esitavad EFTA riigid järelevalveameti poolt kontrollitava üksikmeetme kohta teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kasvu käsitleva eelhinnangu, mis põhineb olukorra, kus pole abi antud, ja olukorra, kus on abi antud, võrdlusel. Kasutada võib järgmisi kriteeriume koos abist teatanud liikmesriigi esitatud teiste asjakohaste kvantitatiivsete ja/või kvalitatiivsete teguritega.

—	Projekti suurenemine: projekti kogukulude suurenemine (ilma et abisaaja kulud väheneksid võrreldes ilma abita olukorraga); teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga tegelevate inimeste arvu suurenemine.

—

Ulatuse laienemine: projekti eeldatavate väljundite arvu suurenemine; ambitsioonikam projekt, mida iseloomustab suurem teadusliku või tehnoloogilise läbimurde tõenäosus või suur ebaõnnestumise oht (mis on seotud eelkõige uurimisprojekti suure riskiga, projekti pikaajalisuse või projekti tulemuste ebakindlusega).

—	Kiiruse suurenemine: lühem aeg projekti lõpetamiseks võrreldes sama projektiga, mis teostataks ilma abita.

—	TAI-le kulutatava kogusumma suurenemine: abisaaja poolt TAI-le kulutatava kogusumma suurenemine; muutused projekti eelarves (ilma teiste projektide eelarvete vastava vähenemiseta); abisaaja poolt TAI-le tehtud kulutuste suurenemine suhtena kogukäibesse.

Kui on võimalik näidata vähemalt ühele kõnealustest teguritest avalduvat märkimisväärset mõju, võttes arvesse ettevõtja tavakäitumist vastavas sektoris, teeb järelevalveamet tavaliselt järelduse, et abil on ergutav mõju.

Üksikmeetme üksikasjalikul hindamisel ei pruugi järelevalveamet neid näitajaid pidada piisavaks tõendiks ergutava mõju olemasolu kohta ning järelevalveametile tuleb esitada lisatõendeid.

Abikava hindamisel peetakse ergutava mõju kriteeriume täidetuks juhul, kui EFTA riik on võtnud endale kohustuse anda heakskiidetud abikava raames üksiktoetust alles pärast seda, kui ta on kontrollinud ergutava mõju olemasolu, ja lubanud esitada aastaaruanded heakskiidetud abikava rakendamise kohta. Aastaruannetes peab EFTA riik näitama, kuidas ta on hinnanud abi ergutavat mõju, kasutades selleks ülaltoodud kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid näitajaid.

7.   Üksikasjalikult hinnatava abi kokkusobivus

Järelevalveamet on seisukohal, et TAI kasv EMP lepinguga hõlmatud territooriumil on kooskõlas ühiste huvidega, sest sellelt oodatakse olulist panust majanduskasvu, jõukusesse ja jätkusuutlikku arengusse. Selles kontekstis tunnistab järelevalveamet, et riigiabil on positiivne roll, kui see on hästi suunatud ja loob ettevõtjate jaoks stiimuli suurendada teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni. Sellegipoolest võib riigiabi kaasa tuua ka olulisi konkurentsimoonutusi, millega tuleb arvestada.

7.1.   Üksikasjalikule hindamisele kuuluvad meetmed

Konkurentsimoonutuse suurema riski tõttu hindab järelevalveamet üksikasjalikumalt järgmisi meetmeid.

Meetmed, mida hõlmab grupierandi määrus

—	Need on kõik juhtumid, mille puhul tuleb järelevalveametit grupierandi määruse kohaselt abi andmisest eraldi teavitada.

Meetmed, mida hõlmab käesolev peatükk

Kui abisumma ületab

—

projektide  (41) ja teostatavusuuringute puhul — valdavalt alusuuringutest koosneva projekti (42) puhul 20 miljonit eurot ühele ettevõttele projekti/teostatavusuuringu kohta; — valdavalt rakendusuuringutest koosneva projekti (43) puhul 10 miljonit eurot ühele ettevõttele projekti/teostatavusuuringu kohta; — kõigi teiste projektide puhul 7,5 miljonit eurot ühele ettevõttele projekti/teostatavusuuringu kohta;

—	teenuste valdkonnas protsessi- või korralduse uuendamise puhul 5 miljonit eurot ühele ettevõttele projekti kohta;

—	innovatsiooniklastrite puhul 5 miljonit eurot klastri kohta.

Kõnealuse üksikasjaliku hindamise eesmärk on tagada, et TAI suured abisummad ei moonutaks konkurentsi ulatuses, mis on vastuolus ühiste huvidega, vaid aitaksid kaasa ühiste huvide saavutamisele. Ühistes huvides on, kui riigiabist saadav kasu lisanduva teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni näol kaalub üles konkurentsile ja kaubandusele tekitatud kahju.

Üksikasjalik hindamine on proportsionaalne hindamine, milles arvestatakse juhtumi võimalikku moonutavat mõju konkurentsile. Üksikasjalik hindamine ei tähenda tingimata seda, et tuleb algatada ametlik uurimismenetlus, kuigi teatavate meetmete puhul võib see nii olla.

Tingimusel et EFTA riigid teevad täielikult koostööd ja esitavad asjakohase teabe õigeaegselt, annab järelevalveamet endast parima, et viia uurimine läbi õigeaegselt.

7.2.   Üksikasjaliku hindamise meetodid: TAI kriteeriumid teatavate üksikjuhtumite majanduslikuks hindamiseks

Allpool esitab järelevalveamet juhised nõutava teabe ning meetmete üksikasjalikul hindamisel kasutatavate meetodite kohta. Juhistega tahetakse tagada komisjoni otsuste ja nende motiivide ettenähtavus ja läbipaistvus ennustatavuse ning õiguskindluse tagamiseks.

Üksikasjaliku hindamise käigus hinnatakse allpool osutatud positiivseid ja negatiivseid asjaolusid, mida kasutatakse lisaks jaotises 5 nimetatud kriteeriumidele. Mõnel juhul sõltub nende asjaolude kasutamine ja osatähtsus abi vormist või eesmärgist. Järelevalveameti hindamise rangus on proportsionaalne konkurentsi moonutamise riskiga. See tähendab, et analüüsi ulatus sõltub juhtumist. Turgu vähe mõjutavatele tegevustele antavat riigiabi ei kontrollita seega kuigi põhjalikult.

EFTA riike kutsutakse üles esitama kõik andmed, mida nad juhtumi hindamisel vajalikuks peavad. EFTA riikidel palutakse eelkõige toetuda varasemate riigiabikavade ja -meetmete hindamistele, abi andva ametiasutuse koostatud hinnangutele, riskianalüüsile, finantsaruannetele, ettevõttes oluliste projektide kohta koostatud äriplaanidele, eksperdiarvamustele ning teistele teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud uurimustele.

7.3.   Abi positiivsed mõjud

Tõsiasi, et abi ajendab ettevõtjaid EMP lepinguga hõlmatud territooriumil tegelema TAI-ga, millega nad muidu ei tegeleks, on peamine positiivne element abi kokkusobivuse hindamisel.

Selles kontekstis pöörab järelevalveamet erilist tähelepanu järgmistele asjaoludele:

—	ettevõtja TAI netokasv;

—	meetme panus TAI kasvu asjaomases sektoris ülemaailmselt;

—	meetme panus EMP lepinguga hõlmatud territooriumi olukorra parandamisse TAI rahvusvahelises kontekstis.

7.3.1.   Turutõrke olemasolu

Nagu jaotises 1 on näidatud, võib riigiabi olla vajalik teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suurendamiseks majanduses üksnes juhul, kui turg iseseisvalt optimaalset tulemust anda ei suuda. On kindlaks tehtud, et teatavad turutõrked takistavad TAI-d EMP lepinguga hõlmatud territooriumil. Need turutõrked aga ei mõjuta kõiki ettevõtjaid ja majandussektoreid samaväärselt. Sellest tulenevalt peaks EFTA riik üksikasjalikule hindamisele kuuluvate meetmete korral edastama piisavalt teavet selle kohta, kas abi eesmärk on EMP lepinguga hõlmatud territooriumil toimuva TAI-ga seotud üldise turutõrke või teatava eriomase turutõrke kõrvaldamine.

Sõltuvalt asjassepuutuvast turutõrkest võtab järelevalveamet arvesse järgmisi asjaolusid:

—	teadmiste levik: levitatava teabe arvatav hulk, loodud teadmiste spetsiifilisus, intellektuaalomandiõiguse kaitse;

—	puudulik ja moondunud teave: teadustegevuse riskitase ja keerukus, välisfinantseerimise vajadus, abisaaja iseloomustus välisfinantseeringute saamiseks;

—	kooskõlastamisega seotud turutõrked: koostööd tegevate ettevõtjate arv, koostöö intensiivsus, koostööpartnerite lahknevad huvid, probleemid lepingute koostamisel, kolmandate isikute probleemid koostöö korraldamisel.

Kui riigiabi antakse TAI projektide või vastava tegevuse jaoks toetavates piirkondades, arvestab järelevalveamet järgmist: i) geograafilisest kaugusest ja muudest piirkondlikest eripäradest põhjustatud halvemust, ii) eripäraseid kohalikke majandusnäitajaid, sotsiaalseid ja/või ajaloolisi põhjuseid väheseks TAI-ks võrreldes vastavate keskmiste andmetega ja/või olukorraga (vastavalt vajadusele) riiklikul ja/või EMP tasandil ja iii) muid asjassepuutuvaid näitajaid, millest nähtub turutõrgete osakaalu suurenemine.

7.3.2.   Meetme asjakohasus

TAI-ks antavat riigiabi võib lubada EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c alusel juhul, kui see on vajalik ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamiseks. See on erand üldisest riigiabi keelust. Tasakaalustatuse kriteeriumi puhul on oluline, kas ja millises ulatuses võib TAI-ks antavat riigiabi pidada asjakohaseks vahendiks TAI suurendamiseks, arvestades, et teised konkurentsi vähem moonutavad meetmed võivad anda sama tulemuse.

Abi kokkusobivuse analüüsimisel võtab järelevalveamet eriti arvesse kavandatava meetme mõju hindamist, mille EFTA riik on koostanud. Asjakohaseks peetakse neid meetmeid, mille puhul EFTA riik on kaalunud teisi poliitikavahendeid ja millega seoses on kindlaks tehtud sellise valikulise meetme nagu riigiabi kasutamise eelised ning millest on teavitatud järelevalveametit.

7.3.3.   Abi ergutav mõju ja vajalikkus

Abi ergutava mõju analüüs on kõige olulisem tingimus teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi hindamisel. Ergutava mõju kindlakstegemine tähendab hindamist, kas kavandatav abi stimuleerib ettevõtjaid tegelema teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga, millega nad muidu ei tegeleks.

Jaotises 6 on toodud mitmed näitajad, mida EFTA riigid saavad kasutada, et näidata ergutava mõju olemasolu. Kui meede kuulub aga üksikasjalikule hindamisele, nõuab järelevalveamet, et abi ergutavat mõju põhjendataks alusetute konkurentsimoonutuste vältimiseks täpsemalt.

Oma analüüsis võtab järelevalveamet lisaks jaotises 6 esitatud näitajatele arvesse ka järgmisi asjaolusid.

—	Loodetava muudatuse üksikasjad: käitumise oodatav muutus, mida riigiabiga tahetakse teatatud juhtumi puhul saavutada, tuleb täpselt määratleda (uue projekti käivitamine, projekti mahu ja ulatuse suurendamine või elluviimise kiirendamine).

—	Fakte kõrvutav analüüs: käitumuslik muudatus tuleb kindlaks teha faktidel põhineva analüüsi abil, milles võrreldakse kavandatava tegevuse ulatust koos abiga ja ilma abita. Nende kahe stsenaariumi erinevust peetakse abimeetme mõjuks ning see kirjeldab ergutavat mõju.

—	Kasumlikkus: kui projekt iseenesest ei ole eraettevõtja jaoks tulus, kuid tooks kaasa olulist kasu ühiskonnale, on abil tõenäoliselt ergutav mõju. Projekti üldise kasumlikkuse (või selle puudumise) hindamiseks võib kasutada antud tegevusalal tavaliselt kasutatavaid hindamismeetodeid (44).

—	Investeeringute summa ja rahavoogude ajakava: suurt alginvesteeringut, asjaga seotud rahavoogude vähest liikumist ning suurema rahavoo tekkimist alles väga kauges tulevikus peetakse ergutava mõju hindamisel positiivseteks näitajateks.

—

Uurimisprojektiga kaasneva riski tase: nt teostatavusuuringute, riskianalüüside ja eksperdiarvamuste alusel võetakse riski hindamisel eelkõige arvesse investeeringute pöördumatust, ärilise ebaõnnestumise tõenäosust ning ohtu, et projekti tootlikkus on oodatust väiksem, et projektil on teisi tegevusi kahjustav mõju ja et projekti kulude tõttu väheneb ettevõtja rahaline elujõud. Kui riigiabi antakse teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojektideks või vastavaks tegevuseks toetatavates piirkondades, võtab järelevalveamet arvesse geograafilisest kaugusest või muudest piirkondlikest eripäradest põhjustatud halvemust, mis mõjuvad halvasti uurimisprojekti riskitasemele.

—

Pidev hindamine: ergutavat mõju hinnates suhtutakse soosivamalt meetmetesse, mille jaoks on ette nähtud (väikesemahulised) katseprojektid või millel on selgelt määratletud vahe-eesmärgid, mille hindamise põhjal saab ebaõnnestunud projekti katkestada, ning mille puhul on ette nähtud üldkasutatav järelseire.

7.3.4.   Abi proportsionaalsus

Sõltumata jaotises 5 nimetatud kriteeriumidest peab asjaomane EFTA riik esitama järgmise lisateabe.

—	Avatud valikuprotsess: kui EFTA riigis on teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojekti elluviimiseks mitu võimalikku kandidaati, täidetakse proportsionaalsuse nõue tõenäolisemalt siis, kui toetatav projekt on välja valitud läbipaistvate, objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide põhjal.

—	Minimaalne abi: EFTA riikidel tuleb selgitada, kuidas on abisumma arvutatud, tagamaks, et see on väikseim vajalik abi.

7.4.   Konkurentsi- ja kaubandusmoonutuste analüüs

TAI-ks antav riigiabi mõjutab konkurentsi kahel tasandil: i) konkurents innovatsiooniprotsessis ehk konkurents TAI valdkonnas eelnevatel tooteturgudel ja ii) konkurents tooteturgudel, kus kasutatakse TAI tulemusi.

Abimeetme negatiivse mõju hindamisel keskendub järelevalveamet oma konkurentsi moonutamise analüüsis mõjule, mida TAI-ks antav abi avaldab ettevõtjatevahelisele konkurentsile asjaomastel tooteturgudel. Järelevalveamet peab olulisemaks konkurentsile ja kaubandusele tekitatavaid ohte, mis võivad tõenäoliselt lähitulevikus ilmneda.

Konkurentsi mõju innovatsiooniprotsessile on asjakohane seni, kuni sellel on ennustatav mõju tulevasele konkurentsile tooteturul. Teatavatel juhtudel kaubeldakse TAI tulemustega, nagu intellektuaalomandiõigusega, nn tehnoloogiaturgudel näiteks patendi litsentsimise kujul. Sellistel juhtudel võib järelevalveamet arvesse võtta ka abi mõju konkurentsile tehnoloogiaturgudel.

TAI mõju tooteturgudele on suurel määral dünaamiline ning analüüs on seetõttu tulevikku suunatud. Sageli võib sama innovatsioonitegevust seostada mitme tulevase tooteturuga. Sellisel juhul vaadeldakse riigiabi mõju asjakohastele turgudele.

TAI-ks antav abi võib konkurentsi tooteturgudel moonutada kolmel viisil:

1)	TAI-ks antav abi võib moonutada turulolijate investeerimisstiimulit (väljatõrjumisefekt);

2)	TAI-ks antav abi aitab saavutada või säilitada turuvõimu;

3)	TAI-ks antav abi võib säilitada ebatõhusat turustruktuuri.

Riigiabi võib avaldada negatiivset mõju ka kaubandusele EMP lepinguga reguleeritud turul. Eriti juhul, kui TAI-ks antav abi viib konkurentide väljatõrjumiseni, võivad abimeetmed kaasa tuua kaubavoogude ja majandustegevuse asukoha muutuse.

7.4.1.   Dünaamiliste stiimulite moonutamine

Peamine probleem seoses ettevõtjatele TAI-ks antava abiga on konkurentide dünaamiliste investeerimisstiimulite kahjustamine. Kui ettevõtja saab abi, suurendab see tavaliselt selle ettevõtja eduka TAI tõenäosust ja tugevdab tema positsiooni tooteturul (tooteturgudel) tulevikus. Tugevam positsioon võib kaasa tuua konkurentide esialgsete investeerimisplaanide vähenemise (väljatõrjumisefekt).

Oma analüüsis võtab järelevalveamet arvesse järgmisi aspekte.

—	Abisumma. Abimeetmed, mis hõlmavad märkimisväärseid abisummasid, viivad tõenäolisemalt oluliste väljatõrjumisefektideni. Abisumma olulisuse hindamisel võrreldakse seda asjaomase sektori kogukulutustega teadus- ja arendustegevusele ning peamiste turulolijate kulutustega.

—	Turulähedus / abi liik. Mida rohkem abimeede on suunatud turulähedasele TAI-le, seda rohkem toetab see olulise väljatõrjumisefekti loomist.

—	Avatud valikuprotsess. Kui abi antakse objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide põhjal, võtab järelevalveamet soosivama hoiaku.

—	Väljumistõkked. Konkurendid säilitavad oma investeerimisplaanid (või isegi laiendavad neid) tõenäolisemalt innovatsiooniprotsessi kõrgete väljumistõkete korral. Nii võib see olla juhul, kui paljud konkurendi varasemad investeeringud on seotud TAI teatava arenguga.

—	Tulevikuturu pärast konkureerimise stiimulid. TAI-ks antav abi võib viia olukorrani, kus abisaaja konkurendid loobuvad tulevase turu pärast konkureerimast, sest abist saadav eelis (tehnoloogiline või ajastuse eelis) vähendab nende võimalusi sellele turule tulusalt siseneda.

—	Toodete eristamine ja konkurentsi tugevus. Kui tooteinnovatsioon hõlmab pigem diferentseeritud tooteid (seotud nt teatavate tootemarkide, standardite, tehnoloogiate, tarbijagruppidega), on selle mõju konkurentidele vähem tõenäoline. Sama kehtib ka juhul, kui turul on palju arvestatavaid konkurente.

7.4.2.   Turuvõimu saavutamine

TAI-d toetav abi võib avaldada moonutavat mõju, suurendades või säilitades turuvõimu tooteturgudel. Turuvõim on võim mõjutada turuhindu, toodangut, kaupade ja teenuste valikut või kvaliteeti või muid turu konkurentsiparameetreid olulise ajavahemiku jooksul tarbijate kahjuks. Järelevalveamet hindab turuvõimu enne abi andmist ning abi andmise tõttu oodatavat turuvõimu muutust.

Järelevalveamet pöörab tähelepanu eelkõige neile TAI meetmetele, mis lubavad abisaajal olemasoleval tooteturul olevat turuvõimu suurendada või üle kanda tulevastele tooteturgudele. Seetõttu on ebatõenäoline, et järelevalveamet tegeleks turuvõimuga seotud konkurentsiprobleemidega turgudel, kus iga abisaaja turuosa on alla 25 %, ning turgudel, mille turukontsentratsioon on Herfindahli-Hirschmani indeksi järgi alla 2000.

Oma analüüsis võtab järelevalveamet arvesse järgmisi aspekte.

—

Abisaaja turuvõim ja turustruktuur: kui abisaajal on juba tooteturul valitsev seisund, võib abimeede seda valitsevat seisundit kindlustada, vähendades konkurentsipiiranguid, mida konkurendid saavad abisaaja ettevõtja suhtes rakendada. Samamoodi võib riigiabi avaldada olulist mõju oligopoolsetele turgudele, kus on vähe aktiivseid turul osalejaid.

—

Turulepääsu tõkked: TAI valdkonnas võivad esineda olulised tõkked uutele turuletulijatele. Nende tõkete hulka kuuluvad seaduslikud sisenemistõkked (eelkõige intellektuaalomandiõigus), mastaabi- ja mitmekülgsussääst, võrgustikele ja infrastruktuurile juurdepääsu tõkked ning teised strateegilised tõkked turule sisenemisel või laienemisel.

—	Ostja võim: ettevõtja turuvõimu võib piirata ka ostjate turupositsioon. Tugevate ostjate kohalolek võib aidata saavutada tugevat turupositsiooni, kui on tõenäoline, et ostjad püüavad turul piisavat konkurentsi säilitada.

—

Valikuprotsess: järelevalveamet pöörab tähelepanu abimeetmetele, mis võimaldavad tugeva turupositsiooniga ettevõtjatel mõjutada valikuprotsessi, nt omades õigust ettevõtjaid valikuprotsessi käigus soovitada või mõjutada teadustegevuse kava viisil, mis jätab ebaõiglaselt kõrvale alternatiivsed kavad.

7.4.3.   Ebatõhusa turustruktuuri säilitamine

TAI-ks antav abi võib valesti suunamise korral toetada ebatõhusaid ettevõtjaid ja seega tuua kaasa olukorra, kus paljud turul osalejad ei tegutse tõhusalt. Oma analüüsis võtab järelevalveamet arvesse, kas abi on antud liigse tootmisvõimsusega turgudele, taandarenevale või tundlikule majandussektorile. Vähem muret tekitavad on olukorrad, kus TAI-ks antav riigiabi on suunatud sektori kasvudünaamika muutmisele, eriti uute tehnoloogiate kasutuselevõtmise kaudu.

7.5.   Tasakaalustatus ja otsus

Järelevalveamet võtab meetme mõjude tasakaalustatuse suhtes seisukoha nimetatud positiivsete ja negatiivsete asjaolude põhjal ning teeb kindlaks, kas sellest tulenevad moonutused mõjutavad kaubandustingimusi ulatuses, mis on vastuolus ühise huviga. Iga üksikjuhtumi analüüs põhineb riigiabi võimaliku positiivse ja negatiivse mõju üldisel hindamisel. Seetõttu ei kasuta järelevalveamet jaotistes 7.3 ja 7.4 kirjeldatud kriteeriume mehaaniliselt, vaid koostab proportsionaalsuse põhimõttele tuginedes üldhinnangu.

Järelevalveamet ei tohi abimeetme kohta, millest on teatatud, esitada vastuväiteid ilma ametliku uurimismenetluseta ega võtta järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 artiklis 6 sätestatud ametlikust uurimismenetlusest lähtuvalt vastu sama protokolli artikli 7 sätetele vastavat otsust menetluse lõpetamiseks. Tingimusliku otsuse tegemise korral 3. protokolli II osa artikli 7 lõike 4 tähenduses võib järelevalveamet kaaluda järgmiste tingimuste lisamist, mille ülesandeks on vähendada moonutuste mõju kaubandustingimustele ning tagada proportsionaalsus:

—	jaotises 5 lubatud osatähtsusest väiksem abi osatähtsus, sealhulgas tagastusmehhanismid ja mitmesugused tagastatavate ettemaksete tagasimaksmise tingimused;

—	tulemuste levitamine, koostöö ja muud käitumuslikud kohustused;

—	kontode eristamine, et vältida ristsubsideerimist turgude vahel, kui abisaaja on aktiivselt tegev mitmel turul;

—	teiste võimalike abisaajate diskrimineerimise vältimine (selektiivsuse vähendamine).

8.   Kumuleerumine

Kumuleerumise puhul kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatud abi ülemmäärasid sõltumata sellest, kas toetust projektile finantseeritakse täielikult riigi vahenditest või osaliselt ühenduse poolt, välja arvatud konkreetsetel ja piiratud juhtudel, kui tingimused ühenduse finantseerimiseks on sätestatud vastavalt TTA raamprogrammides, mis omakorda võeti vastu kooskõlas EÜ asutamislepingu XVIII jaotisega või Euratomi asutamislepingu II jaotisega.

Juhul kui TAI-ks antava abi abikõlblikud kulud on täies ulatuses või osaliselt kõlblikud saama mõneks muuks otstarbeks mõeldud abi, kohaldatakse ühisosa suhtes kõige soodsamat asjakohastes eeskirjades ette nähtud ülemmäära. See piirang ei kehti abi puhul, mida antakse vastavalt riigiabi suuniste peatükile 10.B „Väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse tehtavatele riskikapitaliinvesteeringutele antava riigiabi kohta” (45).

TAI-ks antav abi ei tohi samade abikõlblike kulude puhul kumuleeruda vähese tähtsusega abiga, et vältida käesolevas peatükis sätestatud abi ülemmäärasid.

9.   Lõppsätted

9.1.   Aruandlus ja järelevalve

9.1.1.   Aastaaruanded

Vastavalt järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli II osa artikli 21 lõikele 1 ja EFTA järelevalveameti otsuse nr 195/04/COL artiklile 5 (46) peavad EFTA riigid esitama järelevalveametile aastaaruande.

Lisaks nimetatud sätetes kehtestatud nõuetele sisaldavad TAI-ks antava abi aastaaruanded iga meetme kohta, sealhulgas heakskiidetud kava raames abi andmise kohta, järgmist teavet:

—	abisaaja nimi;

—	abisumma abisaaja kohta;

—	abi osatähtsus;

—	valdkonnad, kus abi saavad projektid ellu viiakse.

Maksualaste abimeetmete puhul peab EFTA riik esitama nimekirja nendest abisaajatest, kes said üle 200 000 euro suuruse maksusoodustuse aastas.

Klastrite puhul peab aruanne sisaldama ka lühikest kirjeldust klastri tegevusest ja selle tõhususest TAI edendamisel. Järelevalveamet võib antud abi kohta paluda lisateavet, et kontrollida, kas on järgitud tingimusi, mis on sätestatud järelevalveameti otsuses abimeetme heakskiitmise kohta.

Iga-aastased aruanded avaldatakse järelevalveameti veebilehel.

Heakskiidetud kava raames suurettevõtjatele antud abi korral peavad EFTA riigid aastaaruandes selgitama ka ergutava mõju seost nimetatud ettevõtjatele antud abiga, kasutades selleks eelkõige 6. jaotises loetletud näitajaid ja kriteeriume.

9.1.2.   Juurdepääs abikavade täielikule tekstile

Järelevalveamet on seisukohal, et riigiabi läbipaistvuse parandamiseks ühenduses on vaja võtta lisameetmeid. Eelkõige tuleb tagada, et EFTA riikidel, majandustegevuses osalejatel, huvitatud isikutel ja järelevalveametil oleks lihtne juurdepääs kohaldatavate TAI abikavade täielikule tekstile.

Eelmainitut on lihtne saavutada linkidega ühendatud veebilehtede abil. Seetõttu soovib järelevalveamet TAI abikavade hindamisega seoses, et asjaomane EFTA riik avaldaks kõikide lõplike abikavade täieliku teksti Internetis ja teataks järelevalveametile selle veebiaadressi. Abikava ei tohi kohaldada enne, kui asjaomane teave on avaldatud Internetis.

9.1.3.   Teabelehed

Kui TAI-iks antakse abi abikava alusel, mille puhul ei ole vaja igast abist eraldi teavitada, ning kui abi on suurem kui 3 miljonit eurot, peavad EFTA riigid 20 tööpäeva jooksul alates pädeva asutuse poolt abi andmisest edastama järelevalveametile nõutava teabe, kasutades käesoleva peatüki lisas toodud tüüpvormi. Järelevalveamet avaldab kokkuvõtvad andmed oma kodulehel (http://www.eftasurv.int/fieldsofwork/fieldstateaid/).

EFTA riigid peavad tagama, et säilitataks üksikasjalik dokumentatsioon kõikidele TAI meetmetele antud abi kohta. Need dokumendid peavad sisaldama kogu teavet, mis võimaldab teha kindlaks, kas on peetud kinni abikõlblikest kuludest ja lubatud maksimaalsest abi osatähtsusest. Neid dokumente tuleb säilitada kümme aastat alates abi andmise kuupäevast.

Järelevalveamet palub EFTA riikidel esitada kõnealuse teabe, et hinnata kolm aastat pärast käesoleva peatüki jõustumist selle mõju (47).

9.2.   Asjakohased meetmed

Järelevalveamet teeb järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli I osa artikli 1 lõike 1 põhjal EFTA riikidele ettepaneku rakendada olemasolevate teadus- ja arendustegevuse abikavadega seoses järgmisi asjakohaseid meetmeid.

Käesoleva peatüki sätetele vastamiseks peaksid EFTA riigid nimetatud kavasid vajaduse korral muutma, et viia need käesoleva peatükiga kooskõlla 12 kuu jooksul alates selle jõustumisest, välja arvatud järgmiste erandite puhul:

—	EFTA riigid võivad 24 kuu jooksul muuta sätteid, mis on kehtestatud käesoleva peatüki jaotises 3.1.1;

—	suurte üksikprojektide puhul hakkab uus künnis kehtima käesoleva peatüki jõustumisest;

—	jaotise 9.1.1 kohaste üksikasjalike aastaaruannete esitamise kohustus ning jaotise 9.1.3 kohaste teabelehtede esitamise kohustus hakkab olemasolevate abikavade suhtes kehtima kuus kuud pärast käesoleva peatüki jõustumist.

EFTA riike kutsutakse väljendama oma selget ja tingimusteta nõusolekut esitatud asjakohaste meetmetega kahe kuu jooksul alates käesoleva peatüki avaldamise kuupäevast. Kui vastust ei tule, eeldab järelevalveamet, et asjaomane EFTA riik ei ole kavandatavate meetmetega nõus.

9.3.   Jõustumine, kehtivus ja läbivaatamine

Käesolev peatükk jõustub selle vastuvõtmise päeval (48).

Käesolevat peatükki kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2013. Enne nimetatud kuupäeva võib järelevalveamet konkurentsi- või teaduspoliitikaga seotud olulistel kaalutlustel või ühenduse muust poliitikast või rahvusvahelistest kohustustest lähtudes teha raamistikus parandusi pärast EFTA riikidega konsulteerimist. Järelevalveamet kavatseb peatüki läbi vaadata kolm aastat pärast selle jõustumist.

Järelevalveamet kohaldab käesolevat peatükki kõigi abiprojektide suhtes, millest on teatatud ning mille kohta järelevalveamet peab otsuse tegema pärast peatüki vastuvõtmist, seda ka juhul, kui projektidest teatati enne käesoleva peatüki vastuvõtmist. See hõlmab ka heakskiidetud abikavade alusel antud üksikabi, millest järelevalveametile teatati vastavalt kohustusele teatada sellisest abist individuaalselt.

Kooskõlas komisjoni teatisega kohaldatavate eeskirjade kindlaksmääramise kohta õigusvastase riigiabi hindamiseks (49) kohaldab järelevalveamet abi korral, millest ei ole teatatud,

—	käesolevat peatükki, kui abi anti pärast peatüki jõustumist;

—	kõikidel muudel juhtudel abi andmise ajal kehtinud peatükki.

”