5.1.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 1/1

5.1.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 1/3

(1)

Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud 2009/2010. turustusaastaks on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 877/2009. (3) Neid hindu ja tollimakse on viimati muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 1271/2009 (4).

(2)

Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks eespool osutatud hindu ja makse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

5.1.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 1/5

(1)

Alates 1. jaanuarist 2010 kohaldatavad teraviljasektori impordimaksud on kehtestatud komisjoni määrusega (EL) nr 1290/2009 (3).

(2)

Kuna arvutatud keskmine impordimaks erineb kehtestatud impordimaksust viie euro võrra tonni kohta, tuleks määrusega (EL) nr 1290/2009 kehtestatud impordimakse vastavalt kohandada.

(3)

Seepärast tuleks määrust (EL) nr 1290/2009 vastavalt muuta,

5.1.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 1/8

(1)

1991. aasta novembris otsustas Euroopa Komisjon lülitada ühenduse teadusuuringute ja tehnika arendamise poliitika otsustamisprotsessi eetika, luues biotehnoloogia eetika nõustajate töörühma (GAEIB).

(2)

16. detsembril 1997 otsustas komisjon biotehnoloogia eetika nõustajate töörühma (GAEIB) asendada teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühmaga (edaspidi „EGE töörühm”), laiendades selle volitusi teaduse ja tehnika kõikidele valdkondadele.

(3)

Komisjoni 26. märtsi 2001. aasta otsusega (K(2001) 691) EGE töörühma volitusi veidi muudeti ja pikendati neid veel neljaks aastaks.

(4)

EGE töörühma praegused volitused määrati kindlaks 11. mai 2005. aasta komisjoni otsusega 2005/383/EÜ (1) ja neid pikendati komisjoni otsusega 2009/757/EÜ (2).

(5)

Nüüd on asjakohane pikendada töörühma volitusi veel viieks aastaks ja nimetada selle uued liikmed; käesoleva otsusega ei välistata võimalust, et komisjoni uus koosseis neid volitusi muudab.

(6)

Seepärast asendab alljärgnev otsus otsuse 2009/757/EÜ,

—

liikmed nimetatakse ad personam. Töörühma liikmed töötavad eraisikutena ja annavad komisjonile sõltumatut nõu. EGE töörühm on sõltumatu, pluralistlik ja valdkondadevaheline.

—

EGE töörühmas on kuni 15 liiget;

—

EGE töörühma liikmete ametiaeg on viis aastat. Liikme võib uuesti nimetada veel kuni kaheks ametiajaks;

—

EGE töörühma liikmed valitakse avaliku konkursi korras. Valikumenetluses võetakse arvesse ka muul viisil saadetud avaldused;

—

komisjon teeb EGE töörühma liikmete nimekirja teatavaks, avaldades selle Euroopa Liidu Teatajas;

—

liikmeks nimetamata, kuid sobivad kandidaadid kantakse reservi nimekirja;

—

kui liige ei saa enam tõhusalt osaleda rühma töös või astub ametist tagasi, võib president tema ülejäänud ametiajaks nimetada asendaja reservi nimekirjast.

—

ta võib kutsuda oma töös osalema eripädevusega eksperte, kes suunaks ja nõustaks töörühma juhul, kui viimane peab seda kasulikuks ja/või vajalikuks;

—

ta võib algatada uuringuid vajaliku teadusliku ja tehnilise teabe kogumiseks;

—

ta võib luua konkreetsete teemadega tegelemiseks töörühmi;

—

ta kutsub kokku avaliku ümarlaua, et edendada dialoogi ja suurendada oma arvamuste läbipaistvust;

—

ta loob tihedad sidemed rühma tööga seotud komisjoni talitustega;

—

ta võib luua tihedamad sidemed Euroopa Liidu ja kandidaatriikide eetikaküsimustega tegelevate asutuste esindajatega.

5.1.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 1/10

(1)

Direktiiviga 2003/87/EÜ (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/29/EÜ) (2) on ette nähtud, et saastekvootide eraldamise peamiseks meetodiks peaksid olema enampakkumised.

(2)

Liit toetab rahvusvahelist kliimamuutusi käsitlevat ambitsioonikat kokkulepet, mille eesmärk on tagada, et maakera keskmine temperatuur ei tõuseks rohkem kui 2 °C. Juhul kui teised arenenud riigid ja muud peamised kasvuhoonegaaside tekitajad kõnealuses rahvusvahelises kokkuleppes ei osale, võib see põhjustada kasvuhoonegaaside heitkoguste suurenemise kolmandates riikides, kus tööstusele ei kohaldata võrreldavaid kasvuhoonegaaside heitkoguste piiranguid („kasvuhoonegaaside heite ülekandumine”) ning kahjustada liidu meetmete keskkonnakaitsealast tõhusust ja kasu. Kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu vähendamiseks on direktiiviga 2003/87/EÜ ette nähtud, et liit peaks eraldama direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 1 osutatud meetmetega kindlaksmääratud kogusest 100 % ulatuses tasuta saastekvoote sektoritele ja allsektoritele, mille puhul kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu peetakse märkimisväärseks, kui rahvusvaheliste läbirääkimiste tulemustest ei tulene teisiti.

(3)

Komisjon määrab direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõigetes 14–17 osutatud kriteeriumide alusel 31. detsembriks 2009 ja seejärel iga viie aasta tagant kindlaks selliste sektorite või allsektorite loetelu, mille puhul kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu peetakse märkimisväärseks (edaspidi „sektorite ja allsektorite loetelu”).

(4)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 14 kohaselt hindab komisjon selleks, et teha kindlaks need sektorid või allsektorid, mille puhul kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu peetakse märkimisväärseks, liidu tasandil, millises ulatuses on asjaomase jaotamise detailsuse korral asjaomases sektoris või allsektoris võimalik nõutavate saastekvootidega seotud otseseid kulusid ja direktiivi 2003/87/EÜ rakendamise tulemusena kõrgemast elektrienergia hinnast tulenevaid kaudseid kulusid edasi suunata tootehindadesse, ilma et see tooks kaasa märgatava turuosa loovutamise kasvuhoonegaaside heite seisukohast vähem tõhusatele liiduvälistele käitistele. Nimetatud hindamised põhinevad keskmisel süsinikdioksiidihinnal vastavalt komisjoni mõjuhinnangule, mis on lisatud liidu kliimamuutuste ja taastuvenergia 2020. aasta eesmärkide rakendusmeetmete paketile, ning iga sektori või allsektori kolme viimase aasta kaubavahetust, tootmist ja lisandväärtust käsitlevatel andmetel, kui need on kättesaadavad.

(5)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 15 kohaselt peetakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu sektoris või allsektoris märkimisväärseks, kui kõnealuse direktiivi rakendamisest tingitud otsesed ja kaudsed lisakulud põhjustaksid tootmiskulude olulise suurenemise vähemalt 5 %, arvutatuna protsendina kogulisandväärtusest, ning kolmandate riikidega toimuva kaubavahetuse intensiivsus, väljendatuna kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi koguväärtuse ja kolmandatest riikidest pärineva impordi koguväärtuse summa ning liidu turu koguväärtuse (aastakäive pluss koguimport kolmandatest riikidest) suhtena, on suurem kui 10 %. Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 16 kohaselt peetakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu sektoris või allsektoris märkimisväärseks ka juhul, kui direktiivi 2003/87/EÜ rakendamisest tingitud otsesed ja kaudsed lisakulud põhjustaksid tootmiskulude olulise suurenemise vähemalt 30 %, arvutatuna protsendina kogulisandväärtusest, või kui kolmandate riikidega toimuva kaubavahetuse intensiivsus, väljendatuna kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi koguväärtuse ja kolmandatest riikidest pärineva impordi koguväärtuse summa ning liidu turu koguväärtuse (aastakäive pluss koguimport kolmandatest riikidest) suhtena, on suurem kui 30 %.

(6)

Selleks et koostada selliste sektorite ja allsektorite loetelu, mille puhul kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu peetakse märkimisväärseks, tuleks kõnealust ohtu esialgu hinnata kolmenumbrilise klassifikatsiooni tasandil (NACE 3. tasand) või vajaduse ja asjakohaste andmete olemasolu korral neljanumbrilise klassifikatsiooni tasandil (NACE 4. tasand). Sektorid ja allsektorid tuleks lisada loetelusse neile kõige täpsemini vastava NACE kirjelduse alusel. Mõnda sektorit, mille puhul on leitud, et kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht ei ole NACE 4. tasandil märkimisväärne, vaadeldi osadena, ning hinnati allsektoreid, mille teatavad omadused tingisid nende puhul oluliselt teistsuguse mõju kui sektori muude osade puhul.

(7)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõigetes 14–17 osutatud kriteeriumide alusel määramise läbiviimiseks vajalik teave koguti 2008. aasta detsembri seisuga liikmesriikidelt, Eurostatilt, avalikest ja tasulistest teabeallikatest ning ettevõtjate ühendustelt. Mujalt kui liikmesriikidelt või muust ametlikust allikast pärinev teave on kontrollitud. Samuti on kasutatud Eurostati töödeldud konfidentsiaalseid andmeid.

(8)

Selliste sektorite CO2-heite puhul, kelle tegevusalad olid kantud direktiivi 2003/87/EÜ I lisasse enne, kui seda muudeti direktiiviga 2009/29/EÜ, peetakse kõige täpsemateks, usaldusväärsemateks ja läbipaistvamateks ühenduse sõltumatu tehingute registri (Community Independent Transaction Log, CITL) andmeid ning seepärast kasutatakse nimetatud andmeid peamise allikana kõnealustele sektoritele eraldatud saastekvootidega seotud otseste kulude arvutamisel.

(9)

Direktiivi 2003/87/EÜ (mida on muudetud direktiiviga 2009/29/EÜ) I lisasse kantud uute tegevusalade protsessiheite ja kasvuhoonegaaside kohta on andmed asjaomaste aastate jaoks mõne sektori puhul, millel on suur hulk väikesi käitisi või heitkogustega kauplemise süsteemist aastatel 2005–2007 ja 2008–2012 välja jäetud käitisi või käitisi, mille kohta ei olnud võimalik saada teavet ühenduse sõltumatust tehingute registrist, või juhul, kui heitkoguseid ei olnud võimalik NACE 4. tasandil sektorile määrata, kogutud liikmesriikidelt ning liidu kasvuhoonegaaside andmekogudest. Eurostatilt ei ole võimalik saada andmeid elektritarbimise kohta, mis on vajalikud kõrgemast elektrienergia hinnast tulenevate kaudsete kulude arvutamiseks, ning kõige usaldusväärsemateks võib pidada otse liikmesriikidelt kogutud andmeid. Kogulisandväärtuse arvutamisel kasutati Eurostati koostatud ettevõtluse struktuurstatistikat, kuna seda peetakse kõige täpsemaks allikaks. Eurostati Comexti andmebaasis esitatud andmeid liikmesriikide ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelise kaubavahetuse kohta peetakse kõige usaldusväärsemateks andmeteks kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi koguväärtuse ja kolmandatest riikidest pärineva impordi koguväärtuse ning samuti aasta kogukäibe kohta liidus.

(10)

Hindamised põhinesid keskmisel süsinikdioksiidihinnal vastavalt liidu kliimamuutuste ja taastuvenergia 2020. aasta eesmärkide rakendusmeetmete paketile lisatud komisjoni mõjuhinnangule (3). Kõige asjakohasemate stsenaariumide, sealhulgas ühisrakenduse ja puhta arengu mehhanismi kaudu arvutatud saastekvootide alusel saadi süsinikdioksiidi hinnaks 30 eurot CO2-ekvivalenttonni kohta.

(11)

Direktiivi 2003/87/EÜ rakendamisest tingitud otseste lisakulude hindamiseks on vaja arvesse võtta seda saastekvootide kogust, mida sektor peab ostma, et kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu kõnealuse sektori puhul ei saaks pidada märkimisväärseks. Kõnealuse direktiivi artikli 10a lõike 11 kohaselt on tasuta eraldatavate saastekvootide kogus 2013. aastal 80 % artikli 10a lõike 1 kohaselt kindlaksmääratud kogusest ning nimetatud kogust vähendatakse igal aastal võrdse koguse võrra, nii et 2020. aastal eraldatakse tasuta 30 % ja 2027. aastal 0 % saastekvoote. Artikli 10a lõikega 1 ettenähtud võrdlusaluste määramisel on lähtepunktiks liidu sektori või allsektori 10 % kõige tõhusamate käitiste keskmised näitajad ajavahemikul 2007–2008 ning määramisel võetakse arvesse kõige tõhusamat tehnoloogiat, asendustehnoloogiat ja alternatiivseid tootmisviise.

(12)

Võrdlusalused, mis määratakse kindlaks direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 1 kohaselt, tuleb vastu võtta alles 2010. aasta lõpuks. Seepärast võib kõnealustel võrdlusalustel põhinevat otseste kulude hinnangut arvesse võtta üksnes sektorite ja allsektorite loetelu läbivaatamisel. Seega on sektorite ja allsektorite loetelu kindlaksmääramiseks vaja hinnata tasuta eraldatavate saastekvootide kogust. Nimetatud hindamised tuleb teha liidu tasandil ning need peavad käsitlema aastaid 2013 ja 2014. Parim prognoos käesoleva otsuse kohaldamisel, mis kajastaks võrdlusaluste suhtes kehtivaid rangeid nõudeid ning lineaarse vähendamise tegurit, näeb ette, et sektorites, mille puhul kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu ei peeta märkimisväärseks, tuleb 2013. ja 2014. aastal osta 75 % eraldatavatest saastekvootidest.

(13)

Kaudsete kulude hinnang põhines liidu keskmisel heitekoefitsiendil, mis on kliimamuutusi ja taastuvenergiat käsitlevas 2008. aasta ELi poliitikapaketis esitatud mudelipõhise analüüsi (4) kohaselt 0,465 tonni CO2 MWh elektrienergia kohta; nimetatud analüüsi kasutati komisjoni mõjuhinnangus, mis on lisatud kliimamuutusi ja taastuvenergiat käsitlevate liidu eesmärkide saavutamiseks 2020. aastaks vajalike rakendusmeetmete paketile. Liidu keskmise väärtuse kasutamine on asjakohane, kuna see on kooskõlas nõudega, mille kohaselt tuleb hindamine teha liidu tasandil, ning kajastab liidu elektritootmisega seotud tegelikke heitkoguseid.

(14)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 17 kohaselt võib loetelu täiendada pärast kvalitatiivse hinnangu koostamist, võttes asjakohaste andmete kättesaadavuse korral arvesse, mil määral on kõnealuse sektori või allsektori üksikutel käitistel võimalik vähendada heitkoguseid või elektrienergia tarbimist, sealhulgas vajaduse korral tootmiskulude suurenemist, mida selleks tehtud investeeringud võivad põhjustada, näiteks kõige tõhusamate tehniliste lahenduste abil, praeguseid ja prognoositavaid turunäitajaid, sealhulgas ka juhtumeid, kui kaubanduse mõju või otseste ja kaudsete kulude suurenemise määrad on künnisväärtuse lähedal, ning kasumimarginaale kui pikaajaliste investeerimis- või ümberpaiknemisotsuste võimalikke näitajaid.

(15)

Mitme sektori ja allsektori suhtes, mille puhul direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõigetes 14 ja 15 sätestatud kvantitatiivsete kriteeriumide alusel kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu ei peetud märkimisväärseks, on läbi viidud kvalitatiivne hindamine. Kvalitatiivset hindamist kohaldati peamiselt selliste sektorite suhtes, mis ei olnud piisavalt esindatud kvantitatiivses hindamises, mida peeti piiripealseteks juhtumiteks või mille kohta statistika puudus või selle kvaliteet oli halb, ning sektorite suhtes, mille puhul liikmesriigid või ettevõtjate esindajad olid selgetele ja põhjendatud taotlustele toetudes palunud teha kvalitatiivse analüüsi. Kõnealuse hindamise alusel tuleks mõne analüüsitud sektori puhul pidada kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu märkimisväärseks. Muud loetelusse lisatud sektorid ja allsektorid on nimetatud eraldi käesoleva otsuse lisa kolmandas punktis.

(16)

Muid sektoreid ja allsektoreid, mida ei jõutud praegu ajaliste piirangute tõttu täielikult analüüsida või mille puhul oli andmete kvaliteet ja kättesaadavus piiratud (nt telliste ja katusekivide tootmine) hinnatakse uuesti nii kiiresti kui võimalik vastavalt direktiivi artikli 10a lõikele 13 ning lisatakse loetelusse olenevalt analüüsi tulemusest.

(17)

Sektori „Tekstiili viimistlemine” (NACE kood 1730) puhul on läbi viidud kvalitatiivne hindamine, eelkõige seetõttu, et ametlikud andmed liidu kaubavahetuse intensiivsuse hindamiseks puuduvad, ning kuna kõikides muudes tekstiilisektorites on kaubavahetus eriti intensiivne. Hindamise tulemusena selgus, et rahvusvaheline konkurentsisurve on suurenenud ja tootmine on liidus viimaste aastate jooksul oluliselt langenud ning et vaatlusaluste aastate kasumimarginaalid olid negatiivsed või väga väikesed, mis vähendab käitiste suutlikkust teha investeeringuid ja vähendada heitkoguseid. Nimetatud tegurite koosmõju põhjal tuleks kõnealuse sektori puhul pidada kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu märkimisväärseks.

(18)

Sektori „Spooni tootmine; vineeri, laminaat-, puitlaast- ja puitkiudplaatide jt plaatide ja tahvlite tootmine” (NACE kood 2020) puhul on läbi viidud kvalitatiivne hindamine. Hindamise tulemusena selgus, et heitkoguseid on võimalik vähendada üksnes oluliselt suuremate kulude abil, turgu iseloomustavad aga kõrge hinnatundlikkus ja üha hoogustuv importimine riikidest, kus tootmine on odavam, ning et direktiivi 2003/87/EÜ rakendamisest tingitud lisakuludel on oluline mõju kasumimarginaalidele, mis vähendab käitiste suutlikkust teha investeeringuid ja vähendada heitkoguseid. Nimetatud tegurite koosmõju põhjal tuleks kõnealuse sektori puhul pidada kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu märkimisväärseks.

(19)

Sektori „Toorplasti tootmine” (NACE kood 2416) puhul on läbi viidud kvalitatiivne hindamine. Praeguste turunäitajate hindamise tulemusena selgus, et sektor on tihedalt lõimunud muude keemiatööstuse osadega, mille puhul kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu peetakse märkimisväärseks, samuti asjaolu, et maailmaturul kujunevad hinnad takistavad ühepoolset hindade tõstmist ning et maailmaturul või liidu turul esineb moonutusi, mis on tingitud teatavate kolmandate riikide tootjate ebaausatest kaubandustavadest. Prognoositavate turunäitajate hindamise tulemusena selgus, et kõnealuses sektoris, mille kaubavahetuse intensiivsus on juba 30 % künnisväärtuse lähedal, on import oluliselt suurenemas, mis jätkub peamiselt uute ulatuslike investeeringute tõttu Lähis-Idas. Nimetatud tegurite koosmõju põhjal tuleks kõnealuse sektori puhul pidada kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu märkimisväärseks.

(20)

Sektori „Malmivalu” (NACE kood 2751) puhul on läbi viidud kvalitatiivne hindamine, eelkõige seetõttu, et puuduvad ametlikud andmed liidu kaubavahetuse intensiivsuse hindamiseks, kuna peamised valutooted on Eurostati Comexti andmebaasis jagatud eri rühmadesse. Hindamise tulemusena selgus, et heitkoguste vähendamise võimalused on piiratud, kuna protsessiheite vältimine on osaliselt võimatu ning suutlikkus investeerida heite vähendamise tehnoloogiasse on piiratud, kuna direktiivi 2003/87/EÜ rakendamisest tingitud lisakulud mõjutavad oluliselt kasumimarginaale. Turunäitajate hindamise tulemusena selgus, et turukontsentratsioon on väike, kuid kliendisektorites on kontsentratsioon samas suur. See tähendab, et sektoril on vähe võimalusi lisakulusid edasi suunata. Muudest allikatest pärit kaubavahetust käsitlevad andmed osutavad samuti, et valumalmtoodete puhul on rahvusvaheline kaubavahetus suurenemas. Nimetatud tegurite koosmõju põhjal tuleks kõnealuse sektori puhul pidada kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu märkimisväärseks.

(21)

Sektori „Kergmetallide valu” (NACE kood 2753) puhul on läbi viidud kvalitatiivne hindamine, eelkõige seetõttu, et puuduvad ametlikud andmed liidu kaubavahetuse intensiivsuse hindamiseks, kuna peamised valutooted on Eurostati Comexti andmebaasis jagatud eri rühmadesse. Turunäitajate hindamisest selgus, et turukontsentratsioon on väike ning sõltuvus ühe kontsentreerunud kliendisektori nõudlusest on suur. See tähendab, et sektoril on vähe võimalusi lisakulusid edasi suunata. Lisaks on sektor olnud vaatlusalustel aastatel kahjumis või on kasumimarginaalid olnud väga väikesed, mis mõjutab suutlikkust investeerida heite vähendamise tehnoloogiasse, ning lisakulud võivad olukorda veelgi halvendada. Muudest allikatest pärit kaubavahetust käsitlevad andmed osutavad samuti, et kergmetallvalutoodete puhul on rahvusvaheline kaubavahetus suurenemas. Nimetatud tegurite koosmõju põhjal tuleks kõnealuse sektori puhul pidada kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu märkimisväärseks.

(22)

Sektorite ja allsektorite loetelu kindlaksmääramisel tuleks asjakohaste andmete kättesaadavuse korral võtta arvesse, millises ulatuses on kolmandad riigid, kelle toodang moodustab määrava osa ülemaailmsest toodangust sellistes sektorites, mille puhul kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu peetakse märkimisväärseks, endale võtnud kindla kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid asjaomastes sektorites samal ajavahemikul ja liiduga võrreldavas ulatuses, ja kuivõrd on kõnealustes riikides asuvate käitiste tõhusus kasvuhoonegaaside heite seisukohast võrreldav liidu tasemega. Praegusel etapil on nimetatud kohustuse endale võtnud üksnes Norra, Island ja Šveits, kelle toodang koos ei moodusta määravat osa ülemaailmsest toodangust sellistes sektorites või allsektorites, mille puhul kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu peetakse märkimisväärseks. Asjakohased andmed, mis on vajalikud käitise tõhususe hindamiseks kasvuhoonegaaside heite seisukohast, ei ole kättesaadavad, kuna statistilised määratlused ei ole võrreldavad ning kogu maailma kohta puuduvad piisavalt üksikasjalikud andmed sektori tasandil. Seepärast ei mõjutanud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 18 sätestatud kriteeriumid sektorite ja allsektorite loetelu.

(23)

Sektorite ja allsektorite loetelu koostamise aluseks võetud hindamine hõlmas kõiki NACE koodidega 1010–3720 hõlmatud sektoreid (st maavarade kaevandamist ja töötlevat tööstust). Komisjon analüüsib 2010. aastal teatavaid muid tööstussektoreid, mis ei kuulu nimetatud NACE koodide alla, kuid mille paiksete käitiste suhtes võidakse kohaldada kasvuhoonegaaside heite ülekandumist käsitlevaid ELi heitkogustega kauplemise süsteemi sätteid. Juhul kui mõni sellistest tööstussektoritest vastab direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõigetes 14–17 sätestatud kriteeriumidele, lisatakse see sektor iga-aastasel ajakohastamisel loetelusse.

(24)

Kõnealust loetelu kohaldatakse aastatel 2013–2014, kui rahvusvaheliste läbirääkimiste tulemustest ei tulene teisiti.

(25)

Sektorite ja allsektorite loetelu koostamisel konsulteeriti eri sidusrühmadega, sealhulgas liikmesriikide, ettevõtjate ühenduste, valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonide ja teadusringkondadega ning konsultatsioonide tulemused avaldati komisjoni veebilehel (5).

(26)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kliimamuutuste komitee arvamusega,