26.2.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 49/1

(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 119/97 (3) teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärit spiraalköiteseadiste impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määraga 32,5–39,4 %. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldati muude kui 17 või 23 rõngaga spiraalköiteseadiste suhtes, samal ajal kui 17 ja 23 rõngaga spiraalköiteseadiste suhtes kohaldati tollimaksu, mis oli võrdne minimaalse impordihinna (325 eurot 1 000 tüki kohta) ja vaba netohinna vahega ELi piiril enne tollimaksu tasumist, kui viimane oli madalam kui minimaalne impordihind.

(2)

Pärast algmääruse artikli 12 kohast läbivaatamisega seotud uurimist muutis ja suurendas nõukogu määrusega (EÜ) nr 2100/2000 (4) eespool nimetatud tollimakse teatavate muude kui 17 või 23 rõngaga spiraalköiteseadiste puhul. Muudetud tollimaksude määr oli 51,2–78,8 %.

(3)

Pärast kahe liidu tootja taotlust algatati 2002. aasta jaanuaris algmääruse artikli 11 lõike 2 kohane aegumise läbivaatamine (5) ning nõukogu pikendas määrusega (EÜ) nr 2074/2004 (6) kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid nelja aasta võrra.

(4)

Pärast algmääruse artikli 13 kohast meetmetest kõrvalehoidmisega seotud uurimist laiendas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1208/2004 (7) lõplikke dumpinguvastaseid meetmeid teatavate Vietnamist lähetatud spiraalköiteseadiste impordile, olenemata sellest, kas need on deklareeritud Vietnamist pärinevatena või mitte.

(5)

Pärast algmääruse artikli 13 kohast kõrvalehoidmisega seotud uurimist laiendas nõukogu määrusega (EÜ) nr 33/2006 (8) lõplikke dumpinguvastaseid meetmeid teatavate Laose Demokraatlikust Rahvavabariigist lähetatud spiraalköiteseadiste impordile, olenemata sellest, kas need on deklareeritud Laose Demokraatlikust Rahvavabariigist pärinevatena või mitte.

(6)

Viimaks, 2008. aasta augustis laiendas nõukogu määrusega (EÜ) nr 818/2008 (9) meetmete reguleerimisala teatavatele veidi muudetud spiraalköiteseadistele, kuna tehti kindlaks, et meetmetest hoiti kõrvale.

(7)

Pärast seda, kui avaldati teadaanne teatavate Hiinast pärinevate spiraalköiteseadiste impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva lõppemise kohta, (10) sai komisjon 4. septembril 2008 taotluse vaadata need meetmed läbi algmääruse artikli 11 lõike 2 alusel.

(8)

Taotluse esitas liidu tootja Ring Alliance Ringbuchtechnik GmbH (edaspidi „taotluse esitaja”), kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 50 % liidu spiraalköiteseadiste kogutoodangust. Taotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tingiks tõenäoliselt dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

(9)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist otsustanud, et läbivaatamise algatamiseks algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt on olemas piisavad tõendid, algatas komisjon läbivaatamise (11).

(10)

Komisjon tegi meetmete aegumisega seotud läbivaatamise algatamise ametlikult teatavaks teadaolevatele eksportivatele tootjatele, importijatele ja kasutajatele, ekspordiriigi esindajatele, taotluse esitanud liidu tootjale ja teisele teadaolevale liidu tootjale. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(11)

Võimalus ärakuulamiseks anti kõigile nendele isikutele, kes esitasid selleks taotluse eespool sätestatud tähtaja jooksul ja näitasid ära konkreetsed põhjused, miks nad tuleks ära kuulata.

(12)

Komisjon saatis küsimustiku kõikidele isikutele, kellele teatati ametlikult kontrollmenetluse algatamisest, ning neile, kes algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul esitasid taotluse küsimustiku saamiseks. Lisaks sellele võeti ühendust ühe Tai (kavandatud võrdlusriik) tootjaga ja anti talle küsimustik.

(13)

Vastused küsimustikele saadi ühelt Hiina eksportivalt tootjalt, kes ei eksportinud spiraalköiteseadiseid Euroopa Liitu (edaspidi „EL”), ja sellega seotud äriühingult Tais, taotluse esitanud liidu tootjalt, kolmelt sõltumatult importijalt ja ühelt taotluse esitajaga seotud kasutajalt. Teine liidu tootja ei teinud selles uurimises koostööd ning üks sõltumatu importija esitas ainult märkused.

(14)

Kõikidele asjaosalistele teatati peamistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada lõplike dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist. Neile anti pärast teavitamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused. Isikute märkused võeti arvesse ning vajaduse korral muudeti järeldusi vastavalt.

(15)

Komisjoni talitused kogusid ja kontrollisid kõiki andmeid, mida nad dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäolisuse kindlakstegemise ning ELi huvide seisukohast vajalikuks pidasid. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(16)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. oktoobrist 2007 kuni 30. septembrini 2008 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise suhtes asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 2005. aasta 1. jaanuarist kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(17)

Vaatlusalune toode on sama, nagu määratletud nõukogu määruses (EÜ) nr 2074/2004, st teatavad spiraalköiteseadised, mis on valmistatud kahest ristkülikukujulisest teraslehest või -traadist, mille külge on kinnitatud vähemalt neli terastraadist poolrõngast ja mida hoiab koos teraskate. Neid saab avada kas poolrõngastest tõmmates või spiraalköiteseadise külge kinnitatud väikese terasest päästiku abil. Rõngad võivad olla mitmesuguse kujuga, kusjuures enim levinud on ümmargused või D-kujulised rõngad (edaspidi „vaatlusalune toode”). Hetkel liigitatakse need spiraalköiteseadised CN-koodi ex 8305 10 00 alla. Kangmehhanismid, mis kuuluvad sama CN-koodi alla, ei kuulu kõnealusel juhul vaatlusaluse toote alla.

(18)

Spiraalköiteseadiseid kasutatakse paberist, papist ja kilekattega kaustade, esitlus- ja muude köidetud kaustade valmistamiseks.

(19)

Uurimisperioodil müüdi ELi suurel hulgal erinevaid spiraalköiteseadiste tüüpe. Erinevused nende tüüpide vahel määrati kindlaks põhja laiuse, seadise tüübi, rõngaste arvu, avamissüsteemi, nominaalse paberimahutavuse, rõnga läbimõõdu, rõngaste kuju, pikkuse ja rõngaste vahekauguse põhjal. Arvestades asjaolu, et kõikidel tüüpidel on samad füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ning et mudelid võivad teatavas ulatuses olla omavahel asendatavad, otsustati kõiki spiraalköiteseadiseid käsitada kõnealuses menetluses ühe ja sama tootena.

(20)

Samuti leiti, et Hiinas toodetud ja liidu tootjate toodetavate ELi turul müüdavate spiraalköiteseadiste füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ning kasutusotstarve ei erine.

(21)

Seepärast järeldati, et Hiinast pärinevad spiraalköiteseadised ning liidu tootjate toodetavad ja ELi turul müüdavad spiraalköiteseadised on algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasugused tooted.

(22)

Algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt uuriti, kas olemasolevate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt dumpingu jätkumine või kordumine.

(23)

Ükski Hiina tootja, kes ekspordib spiraalköiteseadiseid ELi, ei teinud uurimise käigus koostööd. Taotluses nimetatud neljast Hiina äriühingust tegi koostööd ainult üks ning samuti sellega seotud äriühing Tais. Teised kolm eksportivat äriühingut ei vastanud küsimustikule. Ainus koostööd teinud Hiina tootja ei eksportinud vaatlusalust toodet ELi, kuid eksportis seda muude kolmandate riikide turgudele. Kuna ükski Hiina spiraalköiteseadiseid eksportiv tootja, kes eksportis toodet uurimisperioodil ELi, ei teinud koostööd, tuli järeldused dumpingu kohta teha komisjonile kättesaadava teabe alusel, mida saadi muudest allikatest, kooskõlas algmääruse artikli 18 sätetega. Järeldati, et kõige kohasem teave on Eurostati ekspordialane teave. Asjakohaselt ja uurimise tähtaega arvesse võttes kontrolliti seda teavet teabe alusel, mida esitas käesolevas uurimises ainsana koostööd teinud Hiina tootja, kes ei eksportinud spiraalköiteseadiseid ELi, ning Hiina ekspordistatistika alusel. Vaatamata asjaolule, et puuduvad konkreetsed andmed Hiina eksportivate tootjate koguste ja mahu kohta, loetakse Eurostati statistikat ainsaks kättesaadavaks allikaks, kust saada andmeid Hiina ekspordi kohta ELi, isegi kui Eurostati antud absoluutne hinnatase tundub üsna kõrge võrreldes Hiina ekspordistatistikas esitatud impordihindadega ja teiste riikide kohta esitatud Eurostati andmetega.

(24)

Kuna Hiina majandus on üleminekujärgus, tuleb vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a sätetele määrata normaalväärtus asjakohases kolmandas turumajandusriigis (edaspidi „võrdlusriigis”) kehtiva hinna või arvestusliku normaalväärtuse alusel või hinna järgi, mis kehtib müügi puhul sellest võrdlusriigist teistesse riikidesse, k.a liitu, või kui see ei ole võimalik, siis mis tahes muul põhjendatud alusel, sealhulgas samasuguse toote eest liidus tegelikult makstud või makstava hinna alusel, mida on vajaduse korral nõuetekohaselt kohandatud, et sisse arvata põhjendatud kasumimarginaal.

(25)

Eelmises uurimises valiti võrdlusriigiks India. Sellega seoses märgitakse, et komisjon teatas eelmises uurimuses ainsale koostööd teinud India tootjale käesoleva menetluse algatamisest, kuid viimane keeldus koostööst. Aegumise läbivaatamise taotluses soovitati normaalväärtuse määramisel võtta võrdlusriigiks Tai. Menetluses osalevad teatavad isikud vaidlustasid sellise valiku, väites, et sobiva võrdlusriigina oleks tulnud kasutada Indiat.

(26)

Üks Tai tootja oli nõus koostööd tegema. Seetõttu uuris komisjon võimalust kasutada Taist saadud andmeid normaalväärtuse määramiseks Hiina jaoks. Sellega seoses tuleb märkida, et vaatlusaluse toote omamaist müüki Tais ei olnud. Seetõttu tuleks normaalväärtus Tai puhul kindlaks määrata artikli 2 lõike 6 punkti c alusel.

(27)

Lisaks näitas Taist eksporditud vaatlusaluse toote keskmise ekspordihinnataseme võrdlus Hiinast eksporditud vaatlusaluse toote keskmise ekspordihinnatasemega, mille esitas Eurostat, et Hiina hinnad olid Tai omadest kõrgemad. Sellega seoses tuleb märkida, et vaatlusalune toode hõlmab väga paljusid erinevaid tootetüüpe ning hinnad võivad olenevalt tootetüübist erineda. Kuna Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud, ei olnud võimalik määrata nende ELi suunatud ekspordimüügi täpset kooslust ning võrrelda seda Tai eksportivate tootjate erinevate toodetega. Kuna miski ei vihjanud sellele, et ekspordihinna märkimisväärsed erinevused oleksid põhjustatud mingist muust tegurist, siis järeldati, et Hiina ja Tai eksportivad tootjad eksportisid ELi erinevaid spiraalköiteseadiseid. Võttes aluseks Taist ja Hiinast Euroopa Liitu suunatud ekspordi erinevad hinnad, järeldati parimaid kättesaadavaid andmeid kasutades, et Hiina eksport hõlmab kallimaid ja keerukama töötlusega tootetüüpe ning ka sellel põhjusel ei ole asjakohane kasutada Tai andmeid normaalväärtuse määramiseks Hiina puhul.

(28)

Lisaks oli kõnealune Tai äriühing seotud Hiina ainsa koostööd teinud spiraalköiteseadiste tootjaga. Komisjon uuris, kas asjaolu, et need kaks äriühingut olid seotud, võiks mõjutada normaalväärtuse kindlaksmääramist. Sellega seoses meenutatakse, et eelmistes uurimistes (nimelt kahes meetmetest kõrvalehoidmise uurimises) leiti, et Hiina tootja lõi kõnealuse Tai äriühingu vastusena vaatlusaluse toote suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamisele. Käesolev uurimine kinnitab seda järeldust ning seda selgitatakse põhjalikumalt põhjenduses 38. Võttes arvesse tõestatud seost kõnealuste Hiina ja Tai tootjate vahel, järeldati, et ei ole asjakohane kasutada kavandatud võrdlusriigi ainsa koostööd teinud äriühingu esitatud andmeid. Kõiki ülalnimetatud tegureid arvesse võttes ning kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a leiti, et Tai ei ole normaalväärtuse määramiseks asjakohane võrdlusriik.

(29)

Võttes arvesse eespool nimetatud asjaolusid seoses Taiga, koostöö puudumist eelnevalt kasutatud võrdlusriigist (India) ning samuti asjaolu, et ükski Hiina äriühing, kes eksportis spiraalköiteseadiseid ELi, ei teinud uurimises koostööd, järeldati, et on asjakohane määrata normaalväärtus mingil muul õigustatud alusel, st liidus samasuguse toote eest tegelikult makstud või makstava hinna põhjal.

(30)

Võttes arvesse eespool nimetatud asjaolusid, otsustati normaalväärtus kindlaks määrata liidu tootmisharu hindade alusel kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a, st liidus samasuguse toote eest tegelikult makstud või makstava hinna põhjal. Seega määrati normaalväärtus taotluse esitanud liidu tootja kohapeal kontrollitud andmete põhjal. Kõnealuse tootja samasuguse toote omamaine müük leiti olevat tüüpiline võrreldes Hiinast ELi eksporditava vaatlusaluse tootega. Kuna liidu tootmisharu müügihinnad tootsid kahjumit, tuli neid nõuetekohaselt kohandada, et hõlmata algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis a ette nähtud põhjendatud kasumimarginaal. Kasutati 5 % kasumimarginaali, mis on sellist tüüpi äritegevuse puhul asjakohane.

(31)

Kooskõlas algmääruse artikliga 18 ning Hiina eksportivate tootjate koostöö puudumise tõttu arvutati ekspordihind Eurostati andmete põhjal.

(32)

Normaalväärtust ja ekspordihindu võrreldi tehasest hankimise tasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdlemise tagamiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi, tehes vajalikke kohandusi. Kohandusi tehti vajadust mööda tulenevalt transpordi-, kindlustus- ja muude transpordiga seotud kulude erinevustest.

(33)

Eespool esitatut arvesse võttes ning muu usaldusväärse teabe puudumisel Hiina kohta arvutati üleriiklik dumpingumarginaal kaalutud keskmiste väärtuste võrdlemise teel väljendatuna protsendina CIF-hinnast ELi piiril ilma tollimakse tasumata, ning leiti, et see on 20,7 %.

(34)

Uurimise käigus tehti kindlaks dumpingu olemasolu uurimisperioodil. See järeldus põhines i) ühest küljest Eurostati määratud ekspordihindadel põhjenduses 23 nimetatud põhjustel ja ii) teisest küljest normaalväärtusel, mis määrati kindlaks ELi tootmisharu hindade alusel kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a põhjendustes 24–29 nimetatud põhjustel.

(35)

Uurimisperioodil esinenud dumpingu analüüsist tulenevalt uuriti dumpingu kordumise tõenäosust. Hiina eksportivate tootjate koostöö puudumisel, välja arvatud üks äriühing, kes eksportis ainult ELi-välistele riikidele, ning arvestades avalikult kättesaadava teabe puudumist, toetuvad alljärgnevad järeldused vastavalt algmääruse artiklile 18 peamiselt kättesaadavatele andmetele, nimelt Eurostati andmetele, ainsa koostööd teinud äriühingu andmetele, Hiina statistikale ja läbivaatamistaotlusele.

(36)

Siinkohal analüüsiti järgmisi elemente: a) Hiina eksportivate tootjate vaba tootmisvõimsust ja käitumist seoses mahtude ja hindadega ning b) ELi turu atraktiivsust Hiina eksportijate jaoks seoses hindade ja mahtudega.

(37)

Väärib meenutamist, et muude eksportivate tootjate kui WHS koostöö puudumisel ei saadud teavet tootmise kohta Hiinas, vaba tootmismahu ja müügi kohta Hiina turul, välja arvatud teave koostööd tegeva tootja kohta.

(38)

Ainus koostööd teinud Hiina tootja vähendas oma tootmisvõimsust märkimisväärselt alates 2005. aastast kuni uurimisperioodini (täpseid arve ei saa konfidentsiaalsuse põhjusel avaldada). Siiski on see Hiina tootja võimeline oma tootmisvõimsust jälle suurendama. Seda vähendatud tootmisvõimsust saab taastada ilma viivituse ja pingutuseta, sest tootjal on veel alles tühi tootmishoone töötava tootmishoone läheduses. Selles tootmishoones suudaks Hiina tootja lühikese ajaperioodi, st kuue kuu jooksul taastada spiraalköiteseadiste tootmise liini, kasutades olemasolevaid seadmeid, mida hetkel kasutatakse muudel tootmiseesmärkidel, kuid mida saab kohandada spiraalköiteseadiste toodangu üldise suurendamise jaoks. Sellega seoses tuleb märkida, et kõnealusel Hiina tootjal ei ole omamaist müüki ning tal ei ole ka ilmseid kavatsusi alustada omamaist müüki lähemas tulevikus. Sellest tulenevalt võib antud tootja tootmist kiiresti suurendada ja suunata selle mis tahes eksporditurule (sealhulgas ELi turule, kuhu ta praegu ei müü), kui meetmetel lastakse aeguda. Äriühing kinnitas ka, et kui dumpinguvastased meetmed tühistatakse, siis nad sulgeksid oma Tais asuva seotud äriühingu ning tooksid kogu spiraalköiteseadiste tootmise tagasi Hiinasse. Koostööd teinud äriühing ei teinud suuri investeeringuid, mis on kergesti selgitatav, võttes arvesse temaga seotud Tai äriühingu olemasolu, asjaolu, et sellist tüüpi tootmistegevus ei nõua tavaliselt suuri investeeringuid, ning lühikest ajavahemikku, mis on vajalik, et tootmisseadmeid spiraalköiteseadiste tootmisele ümber lülitada.

(39)

Seoses koostööd mitte teinud Hiina tootjatega järeldatakse, et Hiinas on vaba tootmisvõimsust. See järeldus põhineb asjaolul, et kogu Hiina spiraalköiteseadiste eksport on vähenenud ja ei ole mingit teavet selle kohta, et Hiina tootmisvõimsus oleks vähenenud. Lisaks märgitakse, et spiraalköiteseadiste tööstuses saab tootmisseadmeid kasutada mitmel eesmärgil ja neid ümber kohandada lühikese ajaga, nii et spiraalköiteseadiste turu arengu järgimiseks on tootmisvõimsust võimalik kergesti taastada.

(40)

Mis puutub ainsa koostööd teinud Hiina tootja ekspordimüüki kolmandatesse riikidesse, siis esitas ta selle kohta ainult osalist teavet, väites, et tema müük suurenes 2006. aastast kuni uurimisperioodini umbes 10 %. Samal ajavahemikul suurenes tema keskmine ekspordihind kolmandatesse riikidesse 0,7 % võrra.

(41)

Seoses teistesse riikidesse suunatud Hiina ekspordi üldise arenguga uuriti kättesaadavat Hiina statistikat, et teha kindlaks Hiina ekspordi mahud ja hinnad. Need andmed kinnitasid, et 2004. aasta ja uurimisperioodi vahel oli Hiina spiraalköiteseadiste ekspordis märgatav langus. Hiina statistika kohaselt oli 2004. aastal eksporditud spiraalköiteseadiste maht 198 miljonit tükki, mis vähenes uurimisperioodil 89 miljoni tükini. Keskmine müügihind seevastu vähenes järsult ajavahemikul 2004–2007 ning saavutas uurimisperioodil taseme, mis jäi ainult veidi alla 2004. aasta tasemest. Asjaolu, et Hiina spiraalköiteseadiste ekspordimaht oli uurimisperioodil ainult 45 % nende 2004. aasta tasemest ja keskmine ekspordihind oli uurimisperioodil 7 % madalam kui 2004. aastal, kinnitab, et kõigil Hiina tootjatel, nii koostööd teinutel kui ka koostööst hoidunutel, on tugev stiimul saavutada uuesti varasem eksporditase, võttes arvesse nende võimalikku tootmisvõimsust ja viimastel aastatel täheldatud ekspordihindade tõusu. Kõnealustel asjaoludel on mõistlik uskuda, et kui dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda, muutub ELi turg väga atraktiivseks kõigile Hiina eksportijatele, kes püüaksid sel juhul eksportida ELi turule märkimisväärsetes kogustes.

(42)

Enne dumpinguvastaste meetmete kehtestamist oli EL Hiinale tähtsuselt teine spiraalköiteseadiste eksporditurg üldise koguse poolest. Pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist, mida pikendati kahe kõrvalehoidmise uurimise järel ning vaadati läbi 2008. aastal, et meetmete ulatust laiendada, on Hiina turuosa pidevalt vähenenud. Turuosa jäi vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilseks ning vähenes uurimisperioodil vaid veidi, kuni 3,2 %-ni (– 0,4 %). ELi turu suurus, mis on USA järel suuruselt teine, ning sellest tulenev nõudlus teeb ELi muude Hiina eksporditurgudega võrreldes oluliseks sihtmärgiks. Hiina varasemat kohalolekut ELi turul ning selle turu tähtsust võib pidada selgeks viiteks selle kohta, et tulevikus püüaksid Hiina tootjad tagasi võita turuosa ELis.

(43)

Lisaks on selgeid märke, et Hiina osapooled jälgivad põhjalikult praegust uurimist ning kaalutlevad võimalusi alustada eksportimist ELi. Sellega seoses märgitakse, et menetluse algatamise järel sai komisjon Hiina tootjalt, keda aegumise läbivaatamise uurimises ei nimetata, järelepärimisi, milles öeldi, et äriühing asutati 2005. aastal ning et see toodab spiraalköiteseadiseid ja kavatseb neid eksportida ELi alates 2009. aastast. Kõnealune äriühing kaalus algselt võimalust menetluses koostööd teha, kuid ei esitanud vastavat küsimustiku vastust. Ülalnimetatu kinnitab, et EL jääb Hiina tootjatele ligitõmbavaks turuks isegi kehtivate dumpinguvastaste meetmete korral ning seega, kui meetmetel lubataks aeguda, suurendaks see märkimisväärselt nende stiimulit alustada, suurendada või taasalustada eksporti ELi.

(44)

ELi ajaloolist tähtsust ja atraktiivust spiraalköiteseadiste turuna kinnitavad ka möödanikus järjekindlalt tehtud katsed kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest kõrvale hoida või neid absorbeerida. Selles alates, kui Hiina suhtes kehtestati dumpinguvastased meetmed, on Hiina eksportivad tootjad püüdnud pidevalt nendest meetmetest kõrvale hoida ja neid absorbeerida, et pääseda ELi turule. Meenutatakse, et kehtivaid tollimakse suurendati 2000. aastal absorptsioonivastase menetluse tulemusel, neid laiendati Vietnami ja Laose suhtes vastavalt 2004. ja 2006. aastal meetmetest kõrvalehoidmise tõttu ning muudeti 2008. aastal vaatlusaluse toote määratluse osas samuti meetmetest kõrvalehoidmise tõttu, kui toodet veidi muudeti.

(45)

Mis puutub hindadesse, siis Hiina statistika kohaselt on Hiina keskmine ekspordihind kolmandate riikide turule kõrgem kui Hiina keskmine ekspordihind ELi, jäädes siiski märkimisväärselt madalamaks India ja Tai ELi turule suunatud hindadest, kes on Hiina jaoks võimalikud otsesed konkurendid. Asjaomases Hiina ekspordistatistikas väidetakse, et Hiina tootjatel on enamikul teistel turgudel juba hea positsioon vastupidiselt nende praegusele tegevusele ELis. Seega on selge, et ELi turg oleks Hiina eksportijatele majanduslikult kasulik võimalus, kuna nad saaksid ELis müüa kõrgemate hindadega, kahjustamata seejuures oma müüki teistesse riikidesse, ning siiski müüa dumpinguhinnaga ja lüüa oma peamiste ELi konkurentide hinnad alla.

(46)

Kolmandad riigid ei kohalda kaubanduse kaitsemeetmeid Hiinast pärinevate spiraalköiteseadiste impordi suhtes.

(47)

Uurimisest nähtub, et koostööd teinud eksportival tootjal ja tõenäoliselt ka ülejäänud Hiina eksportivatel tootjatel on märkimisväärne vaba tootmismaht, pidades silmas nende ekspordi olulist langust 2004. aastast uurimisperioodini. Uurimine on samuti näidanud, et Hiina osapooled on järjekindlalt huvitatud ELi turule sisenemisest. Lisaks võib dumpinguvastaste meetmete aegumise korral ainus koostööd teinud tootja kergesti oma tootmise Taist tagasi Hiinasse tuua.

(48)

Pidades silmas Hiina tootjate vaba tootmismahtu ja seadmete muudetavust, on tõenäoline, et import Hiinast ELi turule võib jätkuda olulistes kogustes, kui dumpinguvastastel meetmetel lastaks aeguda. ELi turg on praegu maailmas ainus turg, kus on kehtestatud dumpinguvastased meetmed, ning kindlaks tehtud asjaolud viitavad sellele, et Hiina eksportijad püüaksid kindlasti nii kiiresti kui võimalik tagasi võita oma endise turuosa, kasutades ära vajalikku võimsuse kohandamise võimet. Ülalnimetatud järeldust kinnitab asjaolu, et nad saavad müüa madalamate hindadega kui kõik nende konkurendid ELi turul, mida nad uurimisperioodil juba tõestasid.

(49)

Tuginedes kõigile neile järeldustele ja sündmustele, on tõenäoline, et Hiina eksportijate ekspordi jätkumisel ELi on kõnealuse ekspordi hind normaalväärtusest madalam. Sellest tulenevalt järeldatakse, et kui kehtivad meetmed tühistatakse, kordub Hiinast lähtuv dumping tõenäoliselt.

(50)

Uurimisperioodil tootsid ELis spiraalköiteseadiseid järgmised tootjad:

(51)

Esimene tootja on taotluse esitaja ning tegi uurimises koostööd. Teine (väiksem) liidu tootja ei teinud koostööd. Uurimine tegi kindlaks, et taotluse esitaja tootis uurimisperioodil üle 50 % liidu spiraalköiteseadiste kogutoodangust. Seepärast leitakse, et nimetatud tootja esindab liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses. Edaspidi nimetatakse teda „liidu tootmisharuks”. Taotluse esitaja ja tema tütarettevõtted ei ole seotud Hiina eksportivate tootjatega.

(52)

Tuleb märkida, et varem koosnes liidu tootmisharu kahest erinevast tootjast (Koloman Handler – Austria ja Robert Krause – Saksamaa), mis läksid pankrotti ning mille võttis üle üks Austria grupp. Äriühinguid restruktureeriti märkimisväärselt ning praegune struktuur „Ring Alliance Ringbuchtechnik GmbH” loodi 2003. aastal, s.o umbes kaks aastat enne vaatlusalust perioodi. Äriühingu peakorterid on Austrias, kuid tootmine toimub Ungaris.

(53)

Selleks et teha kindlaks liidu tootmisharu spiraalköiteseadiste müük ELi turul, kasutati koostööd teinud liidu tootja vastuseid küsimustikule. Liidu tootmisharu mõiste alla mittekuuluva liidu tootja müügi arvutamiseks kasutati ka muud kättesaadavat teavet.

(54)

Andmed impordimahu kohta saadi Eurostati statistikast, välja arvatud Tai import, mille kohta saadi andmed kõnealust riiki käsitleva paralleelse dumpinguvastase menetluse raames saadud küsimustiku vastustest.

(55)

Selle põhjal vähenes ELis spiraalköiteseadiste tarbimine vaatlusalusel perioodil 4 %, s.o 170–180 miljonilt tükilt 2005. aastal kuni 165–175 miljoni tükini uurimisperioodil (12).

(56)

Selleks, et teha kindlaks Hiinast pärit vaatlusaluse toote impordi kogumaht, peeti sobivaks hõlmata import nendest riikidest (s.o Vietnam ja Laos), mille suhtes laiendati vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 3 praeguseid dumpinguvastaseid meetmeid (vt põhjendused 4 ja 5). Leiti, et import kõnealustest riikidest on tegelikult pärit Hiinast. Selle alusel tehti kindlaks, et Hiinast pärit spiraalköiteseadiste impordi kogumaht vähenes vaatlusalusel perioodil rohkem kui 50 %. Turuosa vähenes sel perioodil sama palju. Tuleb siiski märkida, et need arvud sisaldavad ainult 2005. aastal Laosest pärit importi ning väljendavad poolt tolle aasta impordikogusest. Laosest pärit spiraalköiteseadiste importi käsitlevat meetmetest kõrvalehoidmise uurimist alustati 2005. aasta aprillis.

(57)

Hiina turuosa langes 2006. aastal 7,0 protsendilt 3,8 protsendile ja on sellest ajast jäänud stabiilsele tasemele (umbes 3 %). Märgitakse, et eelmise aegumise läbivaatamise raames vähenes Hiina turuosa 14,8 protsendilt 1998. aastal 1,9 prontsendini 2001. aastal, st et Hiina spiraalköiteseadiste turuosa on nüüd suurem, kui see oli eelmisel aegumise läbivaatamisel uuritud ajavahemiku lõpus.

(58)

Uurimisperioodil importis kolmest koostööd teinud importijast ainult üks Hiinast pärit spiraalköiteseadiseid. Need kogused olid väga väikesed võrreldes kogu Hiinast pärit impordiga ning imporditi ainult 17 ja 23 rõngaga seadiseid, mille suhtes kohaldati minimaalset impordihinda. Seetõttu ei saanud neid andmeid kasutada representatiivse alusena. Eurostati andmetel vähenesid Hiinast pärit spiraalköiteseadiste hinnad vaatlusalusel perioodil 5 % võrra ning Hiina hinnad lõid alla liidu tootmisharu hinnad umbes 10 % võrra (võtmata arvesse dumpinguvastaseid tollimakse). Eurostati antud absoluutne hinnatase tundub aga üsna kõrge võrreldes Hiina ekspordistatistikas esitatud impordihindadega ning Eurostati antud muude kolmandate riikide impordihindadega. Nagu eespool nimetatud, on tõenäoline, et kui meetmed tühistatakse, peaksid Hiina hinnad ühtlustuma nende välismaiste konkurentide omadega (Tai, India) ning see põhjustaks veelgi märkimisväärsema hindade allalöömise.

(59)

Mis puutub muudest kolmandatest riikidest pärit importi, siis on Indiast pärit spiraalköiteseadiste import vähenemas, samal ajal kui Taist pärit spiraalköiteseadiste import on uurimisperioodil kergelt suurenenud ning on saavutanud kõrgema taseme võrreldes eelmiste aastatega. Nii nagu teised riigid, ekspordib ka Hongkong spiraalköiteseadiseid ELi, kuid selle kohta ei ole andmeid esitatud ja puudub täpsem teave.

(60)

Vaatlusaluse perioodi jooksul suurenes toodang peaaegu 20 %, samal ajal kui tootmisvõimsus jäi suhteliselt stabiilseks. Selle tulemusel järgis tootmisvõimsuse rakendamine tootmisega sarnast suunda, tõustes 9 protsendipunkti võrra.

(61)

Tootmisvõimsuse rakendamise aste oli uurimisperioodil siiski madalam kui 2001. aastal saavutatud tase, s.o eelmise aegumise läbivaatamise uurimisperioodil. Tootmisvõimsuse rakendamise aste oli siis 70–75 %.

(62)

Liidu tootmisharu varud suurenesid vaatlusaluse perioodi jooksul 43 %. Märkimisväärne osa spiraalköiteseadiste toodangust koosneb standardsetest toodetest ning liidu tootmisharu peab seetõttu hoidma teatavat varude taset, et vajaduse korral kiiresti täita tellijate nõudmisi. Lõppvarude mahu suurenemine üle keskmise taseme näitab, et toodete müümisel esineb raskusi (omamaisel ja eksporditurul). Arvesse tuleks võtta ka müügi hooajalisust: müük on suurem aasta viimases kvartalis, mis vastab kooliaasta algusele.

(63)

Liidu tootmisharu müük ELi turul suurenes vaatlusalusel perioodil 23 % võrra ja turuosa kasvas 24,4 protsendilt 31,1 protsendini, s.o suurenes peaaegu 7 protsendipunkti. Turuosa suuruse kasv näitas, et liidu tootmisharu kasv oli suurem kui tarbimise areng.

(64)

Turuosa absoluutne tase jäi siiski allapoole 2001. aasta taset (eelmine uurimisperiood), mil see jõudis ligi 40 protsendini.

(65)

Liidu tootmisharu kaalutud keskmine müügihind vähenes vaatlusalusel perioodil 12 % võrra. Tuleb märkida, et viimastel aastatel on toormaterjali hinnad (teras) ülemaailmselt tõusnud ning et teras moodustab kogu ühiku maksumusest umbes 40 %. Müügihinnad tootsid alates 2006. aastast kahjumit.

(66)

Liidu tootmisharu oli veel 2005. aastal kasumis, kuid olukord halvenes tõsiselt järgmisel aastal tollimaksudest kõrvalehoidmise tõttu, mille tulemusel pikendati 2006. aastal meetmeid ning 2008. aastal laiendati tootemääratlust. Kuigi kasumlikkus 2007. aastal paranes, ei saavutanud liidu tootmisharu kasumiläve ning oli uurimisperioodil kahjumis. Uurimisperioodil oli kahjum väike.

(67)

Rahavoog ja tulu netovaralt järgisid sama suundumust. Sellises majanduslikus olukorras oleks liidu tootmisharu esindaval taotluse esitajal kindlasti raskusi kapitali kaasamisega väljaspool gruppi.

(68)

Isegi kui investeeringud vähenesid, s.o 20 % vaatlusalusel perioodil, suutis liidu tootmisharu säilitada teatava investeeringute taseme, et konkurentsis püsida. Need investeeringud seisnesid uute seadmete muretsemises, et täiustada tootmisprotsessi ja suurendada konkurentsivõimet.

(69)

Võttes arvesse liidu tootmisharu nõrka majanduslikku olukorda, võib järeldada, et tema kapitali kaasamise võime sõltumatutest allikatest oli tõsiselt häiritud, nagu märgitud põhjenduses 66.

(70)

Vaatlusalusel perioodil suurenes tööhõive (täiskohaga töötajate arv) 4 % võrra ning tootlikkus, mõõdetuna tuhandes tükis töötaja kohta, suurenes sel perioodil 14 % võrra; kogukulu tööjõule suurenes 11 % võrra, mida selgitab suuresti tööhõive kasv; keskmine palgatõus töötaja kohta oli piiratum.

(71)

Parimate kättesaadavate andmete põhjal tehti uurimisperioodil kindlaks 20,7 % dumping, mis on küllaltki märkimisväärne.

(72)

Liidu tööstusharu on ümberstruktureerunud ja on teataval määral kasu saanud dumpinguvastaste meetmete kehtestamisest. Liidu tootmisharu majanduslik olukord on viimastel aastatel paranenud: tootmine, müük, turuosa ja tööhõive on paranenud.

(73)

Hoolimata eelnimetatud positiivsest arengust, ei ole tootmisharu siiski suutnud täielikult taastuda eelnevalt kantud kahjust. Seda tõestavad majanduslikud näitajad: kasumlikkus, rahavoog ja tulu netovaralt kannavad ikka veel märki kahjust. Tootmisharu ei suutnud ka veel saavutada minevikus saavutatud müügi ja toodangu taset. Siinjuures tuleb ka arvesse võtta asjaolu, et osa uuritava perioodi jooksul hoiduti meetmetest kõrvale, nagu eespool kirjeldatud.

(74)

Isegi kui liidu tootmisharu majanduslik olukord paranes, jäi ta vaatlusalusel perioodil siiski ebakindlasse olukorda.

(75)

Liidu tootmisharu korraldas oma tegevuse ümber ja sai kasu dumpinguvastastest meetmetest. Kuigi need meetmed kehtestati esimest korda 1997. aastal, oli neist täielik kasu siiski vaid pärast absorbtsiooni ja meetmetest kõrvalehoidmise praktikate kõrvaldamist. Kuigi liidu tootmisharu olukord on paranenud, on see jätkuvalt tundlik ja haavatav.

(76)

Sellises olukorras on asjakohane analüüsida olulise kahju kordumise tõenäosust, et uurida, kas meetmete tühistamise korral kahjustaks Hiinast pärit impordi koguste ja hindade eeldatav areng veelgi ELi tootmisharu olukorda ja põhjustaks olulist kahju.

(77)

Tuletatakse meelde, et Hiinas on märkimisväärselt vaba tootmisvõimsust ning et spiraalköiteseadiste tootmist võib kerge vaevaga märkimisväärselt suurendada. See arvamus põhineb eespool nimetatud järeldustel, et ainus koostööd teinud Hiina tootja võiks kergesti taastada oma praegu vähendatud tootmisvõimsuse ning isegi sulgeda tootmise Tais ning tuua selle tagasi Hiinasse. Lisaks on teistel koostööst hoidunud Hiina tootjatel märkimisväärne vaba tootmisvõimsus või nad võiks kergesti taastada sellise tootmisvõimsuse, võttes arvesse seadmete kohandamiseks vaja minevat lühikest aega ning spiraalköiteseadiste tootmiseks vajalike seadmete üldist muudetavust.

(78)

Tehti kindlaks, et kui meetmed tühistataks, siis spiraalköiteseadiste toodangu kasvu korral Hiinas eksporditaks need enam kui tõenäoliselt ELi. See arvamus põhineb asjaolul, et ELi turg on Hiina eksportijatele oluline suuruse poolest ja oli juba varem nende jaoks oluline turg ning nad püüaksid kindlasti taastada oma kaotatud turuosa. ELi turu ligitõmbavust Hiina eksportijate jaoks tõestasid selgelt ka arvukad katsed kõrvale hoida kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest. Meetmeid absorbeeriti, neist hoiti kõrvale kolmandate riikide kaudu ja isegi toodete väikese muutmise kaudu.

(79)

Lõpuks tehti kindlaks, et ELi suunatava spiraalköiteseadiste impordi tulevase kasvu korral oleks sellel liidu tootmisharu jaoks tõsised negatiivsed tagajärjed. Nagu eespool nimetatud, oleks meetmete tühistamise korral Hiinast pärit spiraalköiteseadiste import märkimisväärne. Lisaks avaldaks selline import arvatavasti hinnasurvet ELi turule ja seega liidu tootmisharule, nagu järeldub ELi ja kolmandate riikide turgude hinnataseme analüüsist. Eurostati andmetel löövad praegused Hiina hinnad liidu tootmisharu hindu alla umbes 10 % võrra (võtmata arvesse dumpinguvastaseid tollimakse) ning need on praegu palju kõrgemad kui Hiina võimalike konkurentide India ja Tai keskmised hinnad ELi turul. Juhul, kui meetmed tühistataks ja Hiina tootjad saaksid eksportida ELi igat tüüpi spiraalköiteseadiseid ilma dumpinguvastaste tollimaksudeta, on enam kui tõenäoline, et nad ühtlustaksid vähemalt mingil määral oma hinnad konkurentide hindadega. Seda kinnitab ka Hiina hindade (madal) tase kolmandate riikide turgudel vastavalt Hiina ekspordistatistikale. Ilma meetmeteta muutuks ELi turg Hiina eksportijatele väga ligitõmbavaks.

(80)

Eespool esitatule tuginedes on tõenäoline, et Hiinast pärit spiraalköiteseadiste impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumine tooks kaasa ELi suunatud impordi mahu järsu kasvu väga madalate hindadega ja see alandaks üldist hinnataset ELi turul. Tuleb märkida, et enamik spiraalköiteseadiste turul olevaid tooteid on ülimalt standardiseeritud ning seega on hind peamine määrav tegur.

(81)

Arvestades liidu tootmisharu niigi ebakindlat olukorda, oleks Hiinast pärineva dumpinguhindadega impordi olulisel kasvul koos hindade olulise allalöömisega liidu tootmisharule kahtlemata tõsised tagajärjed. See põhjustaks olulist kahju ning nullistaks tootmisharu ümberkorraldamiseks tehtud pingutused.

(82)

Uuriti, kas on olemas kaalukaid põhjuseid, mis võiksid viia järelduseni, et kehtivate dumpinguvastaste meetmete pikendamine ei ole liidu huvides. Selleks uuriti kooskõlas algmääruse artikliga 21 kõikide esitatud tõendite põhjal meetmete pikendamise mõju kõikidele kõnealuse menetluse osalistele ja meetmete aegumise tagajärgi.

(83)

Meetmete võimaliku säilitamise mõju hindamiseks anti kõigile huvitatud isikutele võimalus teha oma seisukohad teatavaks vastavalt algmääruse artikli 21 lõikele 2. Nagu eespool nimetatud, vastasid küsimustikule ainult koostööd teinud liidu tootjad ja kolm sõltumatut importijat. Üks sõltumatu tootja ja üks tarbija esitasid märkusi ilma küsimustikule vastamata.

(84)

Liidu tootmisharu koosnes esimese dumpinguvastase kaebuse esitamisel 1995. aastal kahest tootjast: Koloman Handler GmbH, Austria äriühing, ning Robert Krause GmbH & Co, Saksa äriühing. Need kaks äriühingut olid ELi turul pikka aega tegutsenud, kuid neil olid märkimisväärsed majanduslikud raskused, muu hulgas ebaõiglase impordi tõttu.

(85)

Nende majanduslik olukord oli nii halb, et nad mõlemad pidid esitama pankrotiavalduse. Kui Robert Krause GmbH esitas pankrotiavalduse 1998. aastal ja tema järeltulija pidi sama tegema 2002. aastal, siis Koloman Handler muutus maksujõuetuks 2001. aastal. Mõlemad äriühingud võttis üle teine äriühing, SX Bürowaren Produktions- und Handels GmbH, mille võttis omakorda üle Ring Alliance Ringbuchtechnik GmbH, kaebuse esitaja käesolevas uurimises.

(86)

Sellest alates on tegevust ümber korraldatud, et konkureerida paremini ülemaailmselt, kuid eelkõige kaebuse esitaja põhiturul, s.o ELi turul.

(87)

Asjaolu, et omandati Bensons, hea reputatsiooniga spiraalköiteseadiste vahendaja äriühingutega Madalmaades, Singapuris, Ühendkuningriigis ja USAs, näitab selgelt liidu tootmisharu soovi parandada oma juurdepääsu maailmaturule ja tema ümberkorraldamispüüete tõsidust.

(88)

Kaebuse esitaja jõupingutused on olnud edukad, vähemalt osaliselt, mida võib näha äriühingu majandusliku olukorra analüüsist. Viimastel aastatel on suurenenud tootmine, müügimaht ja turuosa, samuti tööhõive.

(89)

Tootmisharu tehtud jõupingutusi oma olukorra parandamiseks on siiski kahjustatud, arvestades, et ebaõiglase impordi vastaste meetmete mõju on absorbeerimise ja kõrvalehoidmisega nõrgestatud. Selle tagajärjel, hoolimata märkimisväärsest paranemisest, jääb tootmisharu olukord hapraks, mida tõestab majanduslike näitajate areng.

(90)

Seetõttu on tootmisharu ikka veel haavatav Hiinast pärit madala ja dumpinguhinnaga impordi kasvu suhtes. On ilmne, et meetmete tühistamise korral tabaksid tootmisharu jälle tõsised raskused, mis võiksid viia tema lõpliku kadumiseni. Ümberkorraldamise kaudu tõestas liidu tootmisharu, et ta on elujõuline ja suudab ikka veel anda ELi turule olulist osa, kuid ta nõuab toibumiseks ja stabiliseerumiseks täiendavat ja tõhusat kaitset dumpinguhinnaga impordi eest.

(91)

Selle alusel järeldatakse, et liidu tootmisharu huvides oleks jätkata kehtivaid meetmeid veel viie aasta võrra.

(92)

Uurimises osales neli sõltumatut importijat, kuid ainult kolm neist vastasid küsimustikule. Kuid nad ei importinud enam spiraalköiteseadiseid Hiinast, välja arvatud üks, kes importis ainult 17 ja 23 rõngaga mehhanisme, mille suhtes kohaldati minimaalset impordihinda. Kaks nendest olid uurimisele vastu ning vaidlustasid kümne aasta pikkused kehtivad dumpinguvastased meetmed, samal ajal kui kolmas oli üsna neutraalne ja märkis, et kehtivad meetmed teda ei mõjutanud.

(93)

Importijad kurtsid peamiselt piiratud tarneallikate pärast ELi turul, arvestades Hiinast pärit impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete suurust ja arvestades liidu tootmisharu olulist turuosa ning ka asjaolu, et tootmisharul on ELi turul oluline spiraalköiteseadiste vahendaja, kellel on väidetavalt ainuõigus Indiast pärit spiraalköiteseadistele.

(94)

Sellega seoses tuleb märkida, et praegu on ELi turul mitmeid tarneallikaid, nagu liidu tootmisharu, teine liidu tootja või muud allikad kui Hiina, näiteks Tai.

(95)

Lisaks märgitakse, et kuigi see on õige, et kehtivad meetmed on suhteliselt ranged, tuleb meenutada, et meetmeid muudeti rangemaks sellise uurimise tulemusel, milles näidati, et Hiina eksportijad absorbeerisid meetmeid. Seetõttu on praegune meetmete tase täielikult õigustatud.

(96)

Sellest saadik, kui meetmed kehtestati ja nende taset tõsteti, on Hiinast pärit import märkimisväärselt alanenud ning moodustas uurimisperioodil ELi turul vaid väikese osa. Importijad on olukorraga kohanenud ja on vahetanud tarneallikaid. Isegi kui tunnistatakse, et ilma meetmeteta oleks neil laiem tarneallikate valik, kuna praegu ei impordi nad Hiinast pärit spiraalköiteseadiseid, ei kahjustaks meetmete säilitamine kõnealuste importijate majanduslikku olukorda.

(97)

Seetõttu järeldatakse, et kehtivate meetmete säilitamine ei avaldaks importijatele majanduslikku mõju.

(98)

Ainus küsimustikule vastanud kasutaja oli meetmete jätkamise poolt, väites, et ELis toodetud spiraalköiteseadised on palju parema kvaliteediga kui Hiinast imporditud.

(99)

Veel üks kasutaja esitas mõned märkused, kuid ei esitanud ühtegi tõendit oma märkuste põhjendamiseks. See viitab asjaolule, et kuigi meetmed on kehtestatud, ei mõjutanud need meetmed kasutajaid oluliselt. Seega on ebatõenäoline, et kasutajate olukord võiks dumpinguvastaste meetmete säilitamise tagajärjel halveneda.

(100)

Terastraadi ja terasribade tarnijad müüvad liidu tootmisharule tähtsusetu osa oma toodangust ning seega neid kõnealuse menetluse tulemus ei mõjuta. Ükski neist ei andnud endast kui huvitatud isikust teada.

(101)

Seoses meetmete võimaliku aegumise mõjuga konkurentsiolukorrale ELis tuleb märkida, et maailmas on spiraalköiteseadiste tootjaid vähe ja needki on peamiselt Hiina päritolu või Hiina eksportivate tootjate kontrolli all. Järelejäänud väheste tootjate kadumisel, kes ei ole Hiina äriühingute kontrolli all, oleks seega negatiivne mõju konkurentsile ELis.

(102)

Võttes arvesse eespool esitatud tegureid ja kaalutlusi, järeldatakse, et puuduvad kaalukad põhjused, mis takistaksid praeguste dumpinguvastaste meetmete säilitamist.

(103)

Kõiki osapooli teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada olemasolevate meetmete jõussejätmist. Teavitamise järel anti neile aega märkuste ja vastuväidete esitamiseks. Asjakohaseid märkusi analüüsiti, kuid need ei muutnud peamisi asjaolusid ja kaalutlusi, mille põhjal otsustati säilitada kehtivad dumpinguvastased meetmed.

(104)

Eespool esitatust järeldub, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleks määrusega (EÜ) nr 2074/2004 Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate spiraalköiteseadiste impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid uuendada,

a)

17 ja 23 rõngaga seadiste puhul (TARICi koodid 8305100021, 8305100023, 8305100029 ja 8305100035) on tollimaks võrdne minimaalse ekspordihinna (325 eurot 1 000 tüki kohta) ja vaba netohinna vahega ELi piiril enne tollimaksu tasumist;

b)

muude kui 17 või 23 rõngaga seadiste puhul (TARICi koodid 8305100011, 8305100013, 8305100019 ja 8305100034):

a)

17 ja 23 rõngaga seadiste puhul (TARICi koodid 8305100021 ja 8305100023) on tollimaks võrdne minimaalse ekspordihinna (325 eurot 1 000 tüki kohta) ja vaba netohinna vahega ELi piiril enne tollimaksu tasumist;

b)

muude kui 17 või 23 rõngaga seadiste puhul (TARICi koodid 83051000118305100013) on tollimaksumäär 78,8 %.

26.2.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 49/14

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikliga 28 nähakse ette toetuse andmine või eraladustamise puhul.

(2)

Võihindade ja -varude muutused osutavad turu ebastabiilsusele, mida võib kõrvaldada või vähendada hooajalise ladustamise abil. Kujunenud turuolukorda arvestades on asjakohane anda või eraladustamise toetust alates 1. märtsist 2010.

(3)

Komisjoni 20. augusti 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 826/2008, millega kehtestatakse ühiseeskirjad teatavatele põllumajandustoodetele eraladustusabi andmiseks, (2) on kehtestatud ühiseeskirjad eraladustamise abikava rakendamiseks.

(4)

Määruse (EÜ) nr 826/2008 artikli 6 kohaselt tuleb eelnevalt kindlaks määratud abi anda kooskõlas kõnealuse määruse III peatükis sätestatud üksikasjalike eeskirjade ja tingimustega.

(5)

Käesoleva meetme rakendamise lihtsustamiseks ja liikmesriikides kehtivate tavade arvessevõtmiseks peaks määruse (EÜ) nr 826/2008 artikli 7 lõige 3 kehtima ainult selliste toodete suhtes, mis on täielikult ladustatud. Seepärast tuleks kehtestada kõnealuse artikli erand.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 29 on sätestatud, et abi määramisel võetakse arvesse laokulusid ning värske või ja varudest pärineva või tõenäolisi hinnasuundumusi.

(7)

On asjakohane määrata kindlaks asjaomaste toodete lattu paigutamise ja laost väljavõtmise kulude katteks antav abi ning külmhoones ladustamise igapäevaste kulude ja rahastamise katteks antav abi.

(8)

Haldussuutlikkuse ja lihtsustamise huvides on asjakohane loobuda nõudest esitada pärast lepingu sõlmimist sama teave, mis käsitleb ladustamise üksikasju, kui nõutav teave on määruse (EÜ) nr 826/2008 artikli 20 esimese lõigu punkti a kohaselt abitaotlusse juba kantud.

(9)

Haldussuutlikkuse ja lihtsustamise eesmärgil ning võttes arvesse võiladustamise konkreetset olukorda, tuleks määruse (EÜ) nr 826/2008 artikli 36 lõikega 6 ette nähtud kontrolli teostada vähemalt poolte lepingute suhtes. Seepärast tuleks kehtestada kõnealuse artikli erand. Kõnealust erandit tuleks kohaldada ka laost väljaviimiste suhtes, nagu on osutatud komisjoni 28. novembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1182/2008 (millega määratakse eelnevalt kindlaks või eraladustamise toetuse suurus 2009. aastaks) (3) artikli 4 lõike 3 punktis b.

(10)

Lihtsustamise ja logistika tõhususe huvides võib loobuda nõudest märkida lepingu number igale ladustatud kaubaühikule, kui lepingu number on kantud laoregistrisse.

(11)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

—

18,31 eurot tonni kohta ladustamise püsikulude eest;

—

0,34 eurot tonni kohta päevas iga lepingujärgse ladustamispäeva eest.

26.2.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 49/16

26.2.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 49/18

(1)

Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud 2009/10. turustusaastaks on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 877/2009 (3). Neid hindu ja tollimakse on viimati muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 155/2010 (4).

(2)

Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks eespool osutatud hindu ja makse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

26.2.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 49/20

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 676/2009 (2) avati pakkumismenetlus seoses kolmandatest riikidest Hispaaniasse imporditava maisi tollimaksu vähendamise ülempiiriga.

(2)

Komisjoni 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1296/2008 (millega kehtestatakse tariifikvootide üksikasjalikud rakenduseeskirjad Hispaaniasse imporditava maisi ja sorgo ning Portugali imporditava maisi kohta) (3) artikliga 8 on ette nähtud, et komisjon võib määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 sätestatud korras otsustada kindlaks määrata imporditollimaksu vähendamise ülempiiri. Kõnealuse ülempiiri kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta eelkõige määruse (EÜ) nr 1296/2008 artiklites 7 ja 8 sätestatud kriteeriume.

(3)

Leping sõlmitakse pakkujaga, kelle pakkumine on imporditollimaksu vähendamise ülempiiriga võrdne või sellest väiksem.

(4)

Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

26.2.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 49/21

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 677/2009 (2) avati pakkumismenetlus seoses kolmandatest riikidest Portugali imporditava maisi tollimaksu vähendamise ülempiiriga.

(2)

Vastavalt komisjoni 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1296/2008 (millega kehtestatakse tariifikvootide üksikasjalikud rakenduseeskirjad Hispaaniasse imporditava maisi ja sorgo ning Portugali imporditava maisi kohta) (3) artiklile 8 võib komisjon määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 sätestatud korras otsustada kindlaks määrata imporditollimaksu vähendamise ülempiir. Kõnealuse ülempiiri kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta eelkõige määruse (EÜ) nr 1296/2008 artiklites 7 ja 8 sätestatud kriteeriume.

(3)

Leping sõlmitakse pakkujaga, kelle pakkumine on imporditollimaksu vähendamise ülempiiriga võrdne või sellest väiksem.

(4)

Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

26.2.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 49/22

(1)

ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 10. juunil 1999 vastu resolutsiooni 1244.

(2)

Nõukogu võttis 15. septembril 2006 vastu ühismeetme 2006/623/ÜVJP (2), millega asutatakse rühm Kosovos võimaliku rahvusvahelise tsiviilbüroo ja selle koostisosana Euroopa Liidu eriesindaja ametikoha loomise ettevalmistamisele kaasaaitamiseks (rahvusvaheline tsiviilbüroo/Euroopa Liidu eriesindaja ettevalmistusrühm).

(3)

Euroopa Ülemkogu rõhutas 13.–14. detsembril 2007, et Euroopa Liit (EL) on valmis täitma juhtivat rolli piirkonnas stabiilsuse tugevdamisel ja Kosovo tulevast staatust määratleva kokkuleppe rakendamisel. Euroopa Ülemkogu märkis, et liit on valmis aitama Kosovot teel jätkusuutliku stabiilsuse suunas, sealhulgas Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP) missiooni abil ja toetades rahvusvahelist tsiviilbürood, mis on osa rahvusvahelisest kohalolekust.

(4)

Nõukogu võttis 4. veebruaril 2008 vastu ühismeetme 2008/124/ÜVJP Euroopa Liidu õigusriigimissiooni kohta Kosovos (EULEX KOSOVO) (3) ja ühismeetme 2008/123/ÜVJP (4), millega nimetati Peter FEITH Euroopa Liidu eriesindajaks (ELi eriesindaja) Kosovos kuni 28. veebruarini 2009.

(5)

Nõukogu võttis 16. veebruaril 2009 vastu ühismeetme 2009/137/ÜVJP (5), millega pikendati ELi eriesindaja volitusi kuni 28. veebruarini 2010.

(6)

ELi eriesindaja volitusi tuleks pikendada kuni 31. augustini 2010. ELi eriesindaja volituste kehtivuse võib aga lõpetada varem, kui nõukogu pärast Euroopa välisteenistust käsitleva otsuse jõustumist liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (kõrge esindaja) soovituse põhjal nii otsustab.

(7)

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsess on Lääne-Balkani piirkonnale suunatud liidu poliitika strateegiline raamistik ning Kosovo suhtes kohaldatakse selle vahendeid, sealhulgas Euroopa partnerlust, poliitilist ja tehnilist dialoogi stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi järelevalvemehhanismi raames ning valdkonnaga seotud liidu abiprogramme.

(8)

ELi eriesindaja volitusi tuleks rakendada komisjoniga kooskõlastatult, et tagada ühtsus teiste liidu pädevusse kuuluvate asjakohaste tegevustega.

(9)

Nõukogu näeb ette, et ELi eriesindaja ja rahvusvahelise tsiviilesindaja volitused ja ülesanded jäävad sama isiku kanda.

(10)

ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja kahjustada ELi lepingu artiklis 21 sätestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke,

a)

pakkuda liidu nõu ja abi poliitilises protsessis;

b)

edendada üldist liidu poliitilist koordineerimist Kosovos;

c)

anda Euroopa Liidu õigusriigimissiooni (EULEX KOSOVO) juhile Kosovos kohapealset olukorda käsitlevaid poliitilisi juhiseid, sealhulgas täitevkohustustega seonduvate küsimuste poliitiliste aspektide osas;

d)

tagada liidu avalikkusele suunatud tegevuse järjepidevus ja ühtsus. ELi eriesindaja pressiesindaja on Kosovo ajakirjanduse jaoks peamine liidu kontaktisik ühise välis- ja julgeolekupoliitika/ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜVJP/ÜJKP) küsimustes. Ajakirjanduse ja avaliku teavitamisega seotud tegevusi viiakse läbi tihedas ja pidevas koostöös liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (kõrge esindaja) pressiesindaja/nõukogu sekretariaadi pressibürooga;

e)

aidata kaasa inimõiguste ja põhivabaduste (sealhulgas naiste ja laste osas) austamise arendamisele ja tugevdamisele Kosovos kooskõlas inimõigusi käsitlevate ELi poliitika ja inimõigusi käsitlevate ELi suunistega.

a)

koostades nõukogu peasekretariaadilt saadud juhiste alusel missioonile eriomase julgeolekukava, mis sisaldab missioonile eriomaseid füüsilisi, organisatsioonilisi ja menetluslikke julgeolekumeetmeid, millega reguleeritakse isikkoosseisu ohutu liikumise korda missiooni piirkonda ja piirkonnas, samuti julgeolekualaste juhtumite haldamist ja plaane kriisiolukorraks ja missiooni evakueerimiseks;

b)

tagades missiooni piirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole liitu lähetatud isikkoosseisu liikmetele;

c)

tagades, et kõik tema meeskonna väljapoole liitu lähetatavad liikmed, sealhulgas kohapeal tööle võetud isikkoosseisu liikmed, on saanud enne missioonipiirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb nõukogu peasekretariaadi kindlaks määratud missiooni riskiastmele;

d)

tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhinnangute tulemusel tehtud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ja esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile kirjalikke aruandeid vahearuannete ja volituste täitmist käsitlevate aruannete raames.

26.2.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 49/26

(1)

Nõukogu võttis 6. detsembril 2007 vastu ühismeetme 2007/805/ÜVJP (1), millega nimetati Koen VERVAEKE Euroopa Liidu eriesindajaks (ELi eriesindaja) Aafrika Liitu.

(2)

Nõukogu võttis 1. detsembril 2008 vastu ühismeetme 2008/898/ÜVJP (2), millega pikendati ELi eriesindaja volitusi kuni 28. veebruarini 2010.

(3)

ELi eriesindaja volitusi tuleks pikendada kuni 31. augustini 2010. ELi eriesindaja volituste kehtivuse võib aga lõpetada varem, kui nõukogu pärast Euroopa välisteenistust käsitleva otsuse jõustumist liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (kõrge esindaja) soovituse põhjal nii otsustab.

(4)

ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja kahjustada EL lepingu artiklis 21 sätestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke,

1)

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Käesolevaga pikendatakse Koen VERVAEKE volitusi Aafrika Liitu (AL) nimetatud Euroopa Liidu eriesindajana kuni 31. augustini 2010. ELi eriesindaja volituste kehtivuse võib lõpetada varem, kui nõukogu pärast Euroopa välisteenistust käsitleva otsuse jõustumist liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (kõrge esindaja) soovituse põhjal nii otsustab.”

2)

Artikli 3 esimese lõigu sissejuhatav osa ning punktid a ja k asendatakse järgmisega:

„Artiklis 2 osutatud eesmärkide ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga (ÜVJP) / ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga (ÜJKP) seotud aspektide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

3)

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Volituste täitmine

1.   ELi eriesindaja vastutab volituste täitmise eest, tegutsedes kõrge esindaja alluvuses.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning ta on eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid, ilma et see piiraks kõrge esindaja volitusi.”

4)

Artikli 5 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.   ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2009 kuni 31. augustini 2010 ette nähtud lähtesumma on 1 850 000 eurot.

2.   Lõikes 1 sätestatud summast rahastatavad kulutused on rahastamiskõlblikud alates 1. jaanuarist 2009. Kulutusi hallatakse vastavalt Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.”

5)

Artikli 6 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Oma volituste ja talle eraldatud vastavate rahaliste vahendite piires vastutab ELi eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab nõukogu ja komisjoni viivitamata oma meeskonna koosseisust.”

6)

Artikli 9 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Liidu delegatsioon ja/või liikmesriigid osutavad kõnealuses piirkonnas vastavalt vajadusele logistilist abi.”

7)

Artikli 10 punkt d asendatakse järgmisega:

8)

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Aruandlus

ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt suulisi ja kirjalikke aruandeid. Vajaduse korral annab ELi eriesindaja aru ka töörühmadele. Korrapärased kirjalikud aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja võib kõrge esindaja või poliitika- ja julgeolekukomitee soovitusel esitada aruandeid välisasjade nõukogule.”

9)

Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

Koordineerimine

ELi eriesindaja edendab üldist liidu poliitilist koordineerimist. Ta aitab tagada, et kõiki kohapeal asuvaid liidu vahendeid kasutatakse järjekindlalt liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. ELi eriesindaja tegevusi kooskõlastatakse komisjoni ning vajaduse korral piirkonnas tegutsevate teiste ELi eriesindajate tegevustega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraselt teabekoosolekuid liikmesriikide esindustele ja liidu delegatsioonidele.

Kohapeal toimub tihe koostöö piirkonnas asuvate liidu delegatsioonide juhtide ning liikmesriikide esinduste juhtidega, kes teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja teeb koostööd ka teiste kohapealsete rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.”

26.2.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 49/28

(1)

Nõukogu võttis 24. juulil 2008 vastu ühismeetme 2008/612/ÜVJP (1), millega nimetati Ettore F. SEQUI Euroopa Liidu eriesindajaks (ELi eriesindaja) Afganistanis ajavahemikuks 1. september 2008 kuni 28. veebruar 2009.

(2)

Nõukogu võttis 16. veebruaril 2009 vastu ühismeetme 2009/135/ÜVJP (2), millega pikendati Afganistani nimetatud ELi eriesindaja volitusi kuni 28. veebruarini 2010.

(3)

15. juunil 2009. aastal toimunud ühismeetme 2009/135/ÜVJP läbivaatamisele tuginedes võttis nõukogu vastu ühismeetme 2009/467/ÜVJP (3), millega laiendati Afganistani nimetatud ELi eriesindaja volitusi, et need hõlmaksid Pakistani.

(4)

ELi eriesindaja volitusi tuleks pikendada kuni 31. märtsini 2010.

(5)

ELi eriesindaja Afganistanis ja Pakistanis täidab oma volitusi olukorras, mis võib halvendada ja kahjustada ELi lepingu artiklis 21 sätestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke,

1)

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Ettore F. SEQUI nimetatakse käesolevaga Euroopa Liidu eriesindajaks (ELi eriesindaja) Afganistanis ja Pakistanis kuni 31. märtsini 2010.”

2)

Artikli 2 punkt e) asendatakse järgmisega:

3)

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Volituste täitmine

1.   ELi eriesindaja vastutab volituste täitmise eest, tegutsedes kõrge esindaja alluvuses.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning ta on eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid, ilma et see piiraks kõrge esindaja volitusi.”

4)

Artikli 5 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.   ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. märts 2009 kuni 31. märts 2010 ette nähtud lähtesumma on 2 830 000 eurot.”;

„2.   Lõikes 1 sätestatud summast rahastatavad kulutused on rahastamiskõlblikud alates 1. märtsist 2009. Nimetatud kulutusi hallatakse vastavalt Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.”

5)

Artikli 6 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Oma volituste ja talle eraldatud vastavate rahaliste vahendite piires vastutab ELi eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele teatavates konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab nõukogu ja komisjoni viivitamata oma meeskonna koosseisust.”

6)

Artikli 9 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Liidu delegatsioonid ja/või liikmesriigid osutavad kõnealuses piirkonnas vastavalt vajadusele logistilist abi.”

7)

Artikli 10 punkt d) asendatakse järgmisega:

8)

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Aruandlus

ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt suulisi ja kirjalikke aruandeid. Vajaduse korral annab ELi eriesindaja aru ka nõukogu töörühmadele. Korrapärased kirjalikud aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. Kõrge esindaja või poliitika- ja julgeolekukomitee soovitusel võib ELi eriesindaja esitada aruandeid välisasjade nõukogule.”

9)

Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

Koordineerimine

1.   ELi eriesindaja edendab üldist liidu poliitilist koordineerimist. Ta aitab tagada, et kõiki kohapeal asuvaid liidu vahendeid kasutatakse järjekindlalt liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse komisjoni ja Kesk-Aasiasse nimetatud ELi eriesindaja tegevustega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraselt teabekoosolekuid liikmesriikide esindustele ja liidu delegatsioonidele.

2.   Kohapeal toimub tihe koostöö liidu delegatsioonide juhtide ja liikmesriikide esinduste juhtidega. Nad teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja annab Afganistanis läbiviidava ELi politseimissiooni (EUPOL AFGHANISTAN) juhile kohalikul tasandil poliitilisi juhiseid. ELi eriesindaja ja tsiviiloperatsioonide ülem konsulteerivad vajaduse korral omavahel. ELi eriesindaja teeb koostööd ka teiste kohapeal asuvate rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.”

26.2.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 49/30

(1)

Nõukogu võttis 19. veebruaril 2004 vastu ühise seisukoha 2004/161/ÜVJP, millega pikendatakse Zimbabwe vastu suunatud piiravaid meetmeid (1).

(2)

15. veebruaril 2010 vastu võetud nõukogu otsusega 2010/92/ÜVJP (2) pikendati ühises seisukohas 2004/161/ÜVJP sätestatud piiravate meetmete kehtivusaega kuni 20. veebruarini 2011.

(3)

Nõukogu leiab, et tuleks lisada üks isik nende ühisele seisukohale 2004/161/ÜVJP lisatud isikute ja üksuste nimekirja, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid. Seetõttu tuleks ühise seisukoha 2004/161/ÜVJP lisas esitatud nimekirja vastavalt muuta,

26.2.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 49/32

(1)

Vastavalt direktiivile 2002/95/EÜ peab komisjon tegema kõik muudatused, mis on vajalikud kõnealuse direktiivi artikli 4 lõikes 1 sätestatud nõuetest vabastatud kasutusviiside loetelu kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga.

(2)

Kaadmiumi asendamine värvi muutvates II–VI valgusdioodides ei ole veel tehniliselt võimalik ilma nende tõhususe tõsise vähendamiseta. Seetõttu tuleks teatavad kaadmiumi sisaldavad materjalid ja komponendid keelust vabastada. Praegu on käimas kaadmiumivaba tehnoloogia uuringud ja asendusained peaksid olema kättesaadavad vähemalt järgmise nelja või viie aasta jooksul.

(3)

Seepärast tuleks direktiivi 2002/95/EÜ vastavalt muuta.

(4)

Komisjon on vastavalt direktiivi 2002/95/EÜ artikli 5 lõikele 2 asjaosalistega konsulteerinud.

(5)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/12/EÜ (2) artikli 18 alusel loodud komitee arvamusega,

26.2.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 49/34

(1)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 613/2009 (2) on personalieeskirjade X lisa artikli 13 esimese lõigu kohaselt kindlaks määratud paranduskoefitsiendid, mida alates 1. juulist 2008 kohaldatakse kolmandates riikides töötavatele Euroopa ühenduste ametnikele, ajutistele teenistujatele ja lepingulistele teenistujatele töökohariigi vääringus makstavate töötasude suhtes.

(2)

Vastavalt personalieeskirjade X lisa artikli 13 teisele lõigule tuleb alates 1. veebruarist 2009, 1. märtsist 2009, 1. aprillist 2009, 1. maist 2009 ja 1. juunist 2009 teatavaid paranduskoefitsiente kohandada seetõttu, et komisjoni käsutuses olevate statistiliste andmete kohaselt on paranduskoefitsiendi ja vastava vahetuskursi järgi arvestatud elukallidus teatavates kolmandates riikides viimasest koefitsiendi kehtestamisest saadik muutunud rohkem kui 5 % võrra,