ISSN 1725-5082

doi:10.3000/17255082.L_2010.191.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 191

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

53. köide
23. juuli 2010


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

 

Komisjoni määrus (EL) nr 648/2010, 22. juuli 2010, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

1

 

 

Komisjoni määrus (EL) nr 649/2010, 22. juuli 2010, millega määratakse kindlaks eksporditoetused veise- ja vasikalihasektoris

3

 

 

Komisjoni määrus (EL) nr 650/2010, 22. juuli 2010, millega määratakse kindlaks eksporditoetused piima- ja piimatoodete sektoris

7

 

 

Komisjoni määrus (EL) nr 651/2010, 22. juuli 2010, mille kohaselt ei anta või eksporditoetust määrusega (EÜ) nr 619/2008 ette nähtud alalise pakkumismenetluse raames

11

 

 

Komisjoni määrus (EL) nr 652/2010, 22. juuli 2010, mille kohaselt ei anta lõssipulbri toetust määruses (EÜ) nr 619/2008 sätestatud alalise pakkumismenetluse raames

12

 

 

Komisjoni määrus (EL) nr 653/2010, 22. juuli 2010, millega määratakse kindlaks munasektori eksporditoetused

13

 

 

Komisjoni määrus (EL) nr 654/2010, 22. juuli 2010, millega määratakse kindlaks eksporditoetused sealihasektoris

15

 

 

Komisjoni määrus (EL) nr 655/2010, 22. juuli 2010, millega kinnitatakse kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95

17

 

 

Komisjoni määrus (EL) nr 656/2010, 22. juuli 2010, millega jäetakse määramata müügi miinimumhind määrusega (EL) nr 446/2010 või müügiks avatud hankemenetluse raames toimuvas neljandas pakkumisvoorus

19

 

 

Komisjoni määrus (EL) nr 657/2010, 22. juuli 2010, millega jäetakse määramata müügi miinimumhind määrusega (EL) nr 447/2010 lõssipulbri müügiks avatud hankemenetluse raames toimuvas neljandas pakkumisvoorus

20

 

 

Komisjoni määrus (EL) nr 658/2010, 22. juuli 2010, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2009/10. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 877/2009 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse

21

 

 

Komisjoni määrus (EL) nr 659/2010, 22. juuli 2010, millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate munade ja munarebude suhtes kohaldatavad toetusemäärad

23

 

 

Komisjoni määrus (EL) nr 660/2010, 22. juuli 2010, millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditava piima ja piimasaaduste suhtes kohaldatavad toetusemäärad

25

 

 

SOOVITUSED

 

 

2010/410/EL

 

*

Nõukogu soovitus, 13. juuli 2010, liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta

28

 

 

Parandused

 

*

30. juuni 2010. aasta Euroopa Liidu Teataja L 163 parandus

35

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

23.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 191/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 648/2010,

22. juuli 2010,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 23. juulil 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. juuli 2010

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

MK

42,3

TR

66,8

ZZ

54,6

0707 00 05

MK

41,0

TR

114,0

ZZ

77,5

0709 90 70

TR

106,3

ZZ

106,3

0805 50 10

AR

94,5

UY

56,9

ZA

114,7

ZZ

88,7

0806 10 10

CL

98,6

EG

147,8

IL

126,4

MA

162,3

TR

142,4

ZA

130,8

ZZ

134,7

0808 10 80

AR

127,7

BR

80,1

CA

114,8

CL

98,4

CN

73,7

NZ

114,2

US

156,7

UY

111,6

ZA

99,3

ZZ

108,5

0808 20 50

AR

110,6

CL

101,0

CN

98,4

NZ

130,0

ZA

95,1

ZZ

107,0

0809 10 00

TR

193,1

ZZ

193,1

0809 20 95

CL

150,0

TR

239,3

US

520,8

ZZ

303,4

0809 30

AR

75,9

TR

184,3

ZZ

130,1

0809 40 05

BA

78,6

BR

123,2

TR

130,0

XS

91,2

ZZ

105,8


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


23.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 191/3


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 649/2010,

22. juuli 2010,

millega määratakse kindlaks eksporditoetused veise- ja vasikalihasektoris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid, (1) eriti selle artikli 164 lõike 2 viimast lõiku ja artiklit 170,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 162 lõikes 1 on sätestatud, et kõnealuse määruse I lisa XV osas loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja liidu turul kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)

Arvestades praegust veise- ja vasikalihaturu olukorda, tuleks kindlaks määrata eksporditoetused kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklites 162–164 ja 167–170 sätestatud eeskirjade ja kriteeriumidega.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 164 lõike 1 kohaselt võib toetus erineda vastavalt sihtkohale, eriti kui olukord maailmaturul, konkreetsed nõuded teatavatel turgudel või asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused seda tingivad.

(4)

Toetust tuleks anda ainult nendele toodetele, mille puhul on lubatud vaba liikumine liidu ja mis kannavad tervisemärki vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) (2) artikli 5 lõike 1 punktile b. Kõnealused tooted peavad ühtlasi vastama nõuetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 854/2004 millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks (4).

(5)

Komisjoni 21. novembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1359/2007 (milles sätestatakse teatavate kondita veiseliha jaotustükkide ekspordi eritoetuste andmise tingimused) (5) artikli 7 lõike 2 kolmanda lõigu tingimuste kohaselt vähendatakse makstavat eritoetust, kui eksporditav kogus moodustab konditustamise teel toodetud jaotustükkide kogumassist vähem kui 95 %, kuid üle 85 %.

(6)

Seepärast tuleks määrus (EL) nr 338/2010 (6) kehtetuks tunnistada ja asendada uue määrusega.

(7)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikliga 164 ettenähtud eksporditoetusi antakse käesoleva määruse lisas osutatud toodetele käesoleva määruse lisas kindlaksmääratud toetussumma ulatuses, kui tooted vastavad käesoleva artikli lõikes 2 ettenähtud tingimusele.

2.   Lõike 1 kohast toetust saavad tooted peavad vastama määruste (EÜ) nr 852/2004 ja (EÜ) nr 853/2004 nõuetele, eelkõige olema valmistatud heakskiidetud ettevõttes ja vastama määruse (EÜ) nr 854/2004 I lisa I jao III peatükiga ettenähtud tervisemärgi nõuetele.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 1359/2007 artikli 7 lõike 2 kolmandas lõigus osutatud juhul vähendatakse tootekoodi 0201 30 00 9100 alla kuuluvate toodete toetusemäära 7 euro võrra 100 kg kohta.

Artikkel 3

Määrus (EL) nr 338/2010 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub 23. juulil 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. juuli 2010

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

(3)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 1.

(4)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 206.

(5)  ELT L 304, 22.11.2007, lk 21.

(6)  ELT L 102, 23.4.2010, lk 29.


LISA

Veiselihasektori eksporditoetused, mida kohaldatakse alates 23. juulist 2010

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetuse suurus

0102 10 10 9140

B00

eurot 100 kg eluskaalu kohta

25,9

0102 10 30 9140

B00

eurot 100 kg eluskaalu kohta

25,9

0201 10 00 9110 (2)

B02

eurot 100 kg netokaalu kohta

36,6

B03

eurot 100 kg netokaalu kohta

21,5

0201 10 00 9130 (2)

B02

eurot 100 kg netokaalu kohta

48,8

B03

eurot 100 kg netokaalu kohta

28,7

0201 20 20 9110 (2)

B02

eurot 100 kg netokaalu kohta

48,8

B03

eurot 100 kg netokaalu kohta

28,7

0201 20 30 9110 (2)

B02

eurot 100 kg netokaalu kohta

36,6

B03

eurot 100 kg netokaalu kohta

21,5

0201 20 50 9110 (2)

B02

eurot 100 kg netokaalu kohta

61,0

B03

eurot 100 kg netokaalu kohta

35,9

0201 20 50 9130 (2)

B02

eurot 100 kg netokaalu kohta

36,6

B03

eurot 100 kg netokaalu kohta

21,5

0201 30 00 9050

US (4)

eurot 100 kg netokaalu kohta

6,5

CA (5)

eurot 100 kg netokaalu kohta

6,5

0201 30 00 9060 (7)

B02

eurot 100 kg netokaalu kohta

22,6

B03

eurot 100 kg netokaalu kohta

7,5

0201 30 00 9100 (3)  (7)

B04

eurot 100 kg netokaalu kohta

84,7

B03

eurot 100 kg netokaalu kohta

49,8

EG

eurot 100 kg netokaalu kohta

103,4

0201 30 00 9120 (3)  (7)

B04

eurot 100 kg netokaalu kohta

50,8

B03

eurot 100 kg netokaalu kohta

29,9

EG

eurot 100 kg netokaalu kohta

62,0

0202 10 00 9100

B02

eurot 100 kg netokaalu kohta

16,3

B03

eurot 100 kg netokaalu kohta

5,4

0202 20 30 9000

B02

eurot 100 kg netokaalu kohta

16,3

B03

eurot 100 kg netokaalu kohta

5,4

0202 20 50 9900

B02

eurot 100 kg netokaalu kohta

16,3

B03

eurot 100 kg netokaalu kohta

5,4

0202 20 90 9100

B02

eurot 100 kg netokaalu kohta

16,3

B03

eurot 100 kg netokaalu kohta

5,4

0202 30 90 9100

US (4)

eurot 100 kg netokaalu kohta

6,5

CA (5)

eurot 100 kg netokaalu kohta

6,5

0202 30 90 9200 (7)

B02

eurot 100 kg netokaalu kohta

22,6

B03

eurot 100 kg netokaalu kohta

7,5

1602 50 31 9125 (6)

B00

eurot 100 kg netokaalu kohta

23,3

1602 50 31 9325 (6)

B00

eurot 100 kg netokaalu kohta

20,7

1602 50 95 9125 (6)

B00

eurot 100 kg netokaalu kohta

23,3

1602 50 95 9325 (6)

B00

eurot 100 kg netokaalu kohta

20,7

NB: Nii tootekoodid kui A-rea sihtkohakoodid on määratletud komisjoni määruses (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Sihtkohakoodid on määratletud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19).

Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt:

B00

:

kõik sihtkohad (kolmandad riigid, muud territooriumid, ekspordiga liidust võrdsustatavad tarned ja pardavarude tarnimine).

B02

:

B04 ja sihtkoht EG.

B03

:

Albaania, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Kosovo (), Montenegro, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, laevade ja lennukite kütuse- ja toiduvarud (sihtkohad, millele on osutatud komisjoni määruse (EÜ) nr 612/2009 (EÜT L 186, 17.7.2009, lk 1) artiklites 33 ja 42 ja, kui asjakohane, artiklis 41).

B04

:

Türgi, Ukraina, Valgevene, Moldova, Venemaa, Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaan, Kasahstan, Türkmenistan, Usbekistan, Tadžikistan, Kõrgõzstan, Maroko, Alžeeria, Tuneesia, Liibüa, Liibanon, Süüria, Iraak, Iraan, Iisrael, Jordani Läänekallas ja Gaza sektor, Jordaania, Saudi Araabia, Kuveit, Bahrein, Katar, Araabia Ühendemiraadid, Omaan, Jeemen, Pakistan, Sri Lanka, Myanmar (Birma), Tai, Vietnam, Indoneesia, Filipiinid, Hiina, Põhja-Korea, Hongkong, Sudaan, Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad, Cabo Verde, Senegal, Gambia, Guinea-Bissau, Guinea, Sierra Leone, Libeeria, Côte d’Ivoire, Ghana, Togo, Benin, Nigeeria, Kamerun, Kesk-Aafrika Vabariik, Ekvatoriaal-Guinea, Sao Tomé ja Prince, Gabon, Kongo, Kongo (Demokraatlik Vabariik), Rwanda, Burundi, Saint Helena asumaa ja tema sõltkonnad, Angola, Etioopia, Eritrea, Djibouti, Somaalia, Uganda, Tansaania, Seišellid ja tema sõltkonnad, Briti India ookeani ala, Mosambiik, Mauritius, Komoorid, Mayotte, Sambia, Malawi, Lõuna-Aafrika Vabariik, Lesotho.


(1)  Nii nagu määratletud ÜRO julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonis 1244.

(2)  Sellesse alamrubriiki klassifitseerimisel tuleb esitada komisjoni määruse (EÜ) nr 433/2007 (ELT L 104, 21.4.2007, lk 3) lisas kirjeldatud sertifikaat.

(3)  Toetuse andmise tingimuseks on komisjoni määruses (EÜ) nr 1359/2007 (ELT L 304, 22.11.2007, lk 21) ja vajaduse korral komisjoni määruses (EÜ) nr 1741/2006 (ELT L 329, 25.11.2006, lk 7) sätestatud tingimuste järgimine.

(4)  Komisjoni määruses (EÜ) nr 1643/2006 (ELT L 308, 8.11.2006, lk 7) sätestatud tingimustel.

(5)  Komisjoni määruses (EÜ) nr 1041/2008 (ELT L 281, 24.10.2008, lk 3) sätestatud tingimustel.

(6)  Eksporditoetuse andmise tingimuseks on komisjoni määruses (EÜ) nr 1731/2006 (ELT L 325, 24.11.2006, lk 12) sätestatud tingimuste järgimine.

(7)  Rasvata taise veiseliha sisaldus määratakse komisjoni määruse (EMÜ) nr 2429/86 (EÜT L 210, 1.8.1986, lk 39) lisas kirjeldatud korras.

Mõistega “keskmine sisaldus” osutatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 765/2002 (EÜT L 117, 4.5.2002, lk 6) artikli 2 lõikes 1 määratletud proovi kogusele. Proov võetakse partii sellest osast, mille puhul oht on suurim.


23.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 191/7


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 650/2010,

22. juuli 2010,

millega määratakse kindlaks eksporditoetused piima- ja piimatoodete sektoris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 164 lõiget 2 koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 162 lõikes 1 on sätestatud, et kõnealuse määruse I lisa XVI osas loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja liidu turul kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)

Arvestades piima- ja piimatooteturu praegust olukorda, tuleks eksporditoetused kindlaks määrata kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklites 162–164, 167, 169 ja 170 sätestatud eeskirjade ja teatavate kriteeriumidega.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 164 lõikes 1 on sätestatud, et toetus võib erineda vastavalt sihtkohale, kui olukord maailmaturul, konkreetsed nõuded teatavatel turgudel või asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused seda tingivad.

(4)

Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikliga 164 ette nähtud eksporditoetusi antakse käesoleva määruse lisas osutatud toodetele käesoleva määruse lisas kindlaks määratud toetussumma ulatuses, kui tooted vastavad komisjoni määruse (EÜ) nr 1187/2009 (2) artikli 3 ette nähtud tingimusele.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 23. juulil 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. juuli 2010

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 318, 4.12.2009, lk 1.


LISA

Alates 23. juulist 2010 piimale ja piimatoodetele kohaldatavad eksporditoetused

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetuse summa

0401 30 31 9100

L20

EUR/100 kg

0,00

0401 30 31 9400

L20

EUR/100 kg

0,00

0401 30 31 9700

L20

EUR/100 kg

0,00

0401 30 39 9100

L20

EUR/100 kg

0,00

0401 30 39 9400

L20

EUR/100 kg

0,00

0401 30 39 9700

L20

EUR/100 kg

0,00

0401 30 91 9100

L20

EUR/100 kg

0,00

0401 30 99 9100

L20

EUR/100 kg

0,00

0401 30 99 9500

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 10 11 9000

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 10 19 9000

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 10 99 9000

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 21 11 9200

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 21 11 9300

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 21 11 9500

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 21 11 9900

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 21 17 9000

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 21 19 9300

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 21 19 9500

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 21 19 9900

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 21 91 9100

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 21 91 9200

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 21 91 9350

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 21 99 9100

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 21 99 9200

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 21 99 9300

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 21 99 9400

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 21 99 9500

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 21 99 9600

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 21 99 9700

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 29 15 9200

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 29 15 9300

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 29 15 9500

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 29 19 9300

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 29 19 9500

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 29 19 9900

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 29 99 9100

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 29 99 9500

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 91 10 9370

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 91 30 9300

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 91 99 9000

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 99 10 9350

L20

EUR/100 kg

0,00

0402 99 31 9300

L20

EUR/100 kg

0,00

0403 90 11 9000

L20

EUR/100 kg

0,00

0403 90 13 9200

L20

EUR/100 kg

0,00

0403 90 13 9300

L20

EUR/100 kg

0,00

0403 90 13 9500

L20

EUR/100 kg

0,00

0403 90 13 9900

L20

EUR/100 kg

0,00

0403 90 33 9400

L20

EUR/100 kg

0,00

0403 90 59 9310

L20

EUR/100 kg

0,00

0403 90 59 9340

L20

EUR/100 kg

0,00

0403 90 59 9370

L20

EUR/100 kg

0,00

0404 90 21 9120

L20

EUR/100 kg

0,00

0404 90 21 9160

L20

EUR/100 kg

0,00

0404 90 23 9120

L20

EUR/100 kg

0,00

0404 90 23 9130

L20

EUR/100 kg

0,00

0404 90 23 9140

L20

EUR/100 kg

0,00

0404 90 23 9150

L20

EUR/100 kg

0,00

0404 90 81 9100

L20

EUR/100 kg

0,00

0404 90 83 9110

L20

EUR/100 kg

0,00

0404 90 83 9130

L20

EUR/100 kg

0,00

0404 90 83 9150

L20

EUR/100 kg

0,00

0404 90 83 9170

L20

EUR/100 kg

0,00

0405 10 11 9500

L20

EUR/100 kg

0,00

0405 10 11 9700

L20

EUR/100 kg

0,00

0405 10 19 9500

L20

EUR/100 kg

0,00

0405 10 19 9700

L20

EUR/100 kg

0,00

0405 10 30 9100

L20

EUR/100 kg

0,00

0405 10 30 9300

L20

EUR/100 kg

0,00

0405 10 30 9700

L20

EUR/100 kg

0,00

0405 10 50 9500

L20

EUR/100 kg

0,00

0405 10 50 9700

L20

EUR/100 kg

0,00

0405 10 90 9000

L20

EUR/100 kg

0,00

0405 20 90 9500

L20

EUR/100 kg

0,00

0405 20 90 9700

L20

EUR/100 kg

0,00

0405 90 10 9000

L20

EUR/100 kg

0,00

0405 90 90 9000

L20

EUR/100 kg

0,00

0406 10 20 9640

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 10 20 9650

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 10 20 9830

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 10 20 9850

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 20 90 9913

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 20 90 9915

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 20 90 9917

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 20 90 9919

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 30 31 9730

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 30 31 9930

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 30 31 9950

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 30 39 9500

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 30 39 9700

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 30 39 9930

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 30 39 9950

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 40 50 9000

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 40 90 9000

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 13 9000

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 15 9100

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 17 9100

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 21 9900

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 23 9900

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 25 9900

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 27 9900

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 29 9100

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 29 9300

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 32 9119

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 35 9190

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 35 9990

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 37 9000

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 61 9000

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 63 9100

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 63 9900

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 69 9910

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 73 9900

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 75 9900

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 76 9300

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 76 9400

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 76 9500

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 78 9100

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 78 9300

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 79 9900

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 81 9900

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 85 9930

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 85 9970

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 86 9200

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 86 9400

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 86 9900

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 87 9300

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 87 9400

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 87 9951

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 87 9971

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 87 9973

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 87 9974

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 87 9975

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 87 9979

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 88 9300

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

0406 90 88 9500

L04

EUR/100 kg

0,00

L40

EUR/100 kg

0,00

Sihtkohad on määratletud järgmiselt:

L20

:

kõik sihtkohad, välja arvatud:

a)

kolmandad riigid: Andorra, Püha Tool (Vatikani Linnriik), Liechtenstein ja Ameerika Ühendriigid;

b)

ELi liikmesriikide territooriumid, mis ei ole ühenduse tolliterritooriumi osad: Fääri saared, Gröönimaa, Helgoland, Ceuta, Melilla, Livigno ja Campione d’Italia omavalitsusüksused, ja need Küprose Vabariigi piirkonnad, mille üle Küprose Vabariigi valitsusel puudub tegelik kontroll;

c)

Euroopa territooriumid, mille välissuhete eest vastutab liikmesriik, kuid mis ei ole ühenduse tolliterritooriumi osad: Gibraltar;

d)

komisjoni määruse (EÜ) nr 612/2009 artikli 33 lõike 1, artikli 41 lõike 1 ja artikli 42 lõike 1 kohane eksport (ELT L 186, 17.7.2009, lk 1).

L04

:

Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo, () Serbia, Montenegro ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik.

L40

:

kõik sihtkohad, välja arvatud:

a)

kolmandad riigid: L04, Andorra, Island, Liechtenstein, Norra, Šveits, Püha Tool (Vatikani Linnriik), Ameerika Ühendriigid, Horvaatia, Türgi, Austraalia, Kanada, Uus-Meremaa ja Lõuna-Aafrika;

b)

ELi liikmesriikide territooriumid, mis ei ole ühenduse tolliterritooriumi osad: Fääri saared, Gröönimaa, Helgoland, Ceuta, Melilla, Livigno ja Campione d’Italia omavalitsusüksused, ja need Küprose Vabariigi piirkonnad, mille üle Küprose Vabariigi valitsusel puudub tegelik kontroll;

c)

Euroopa territooriumid, mille välissuhete eest vastutab liikmesriik, kuid mis ei ole ühenduse tolliterritooriumi osad: Gibraltar;

d)

komisjoni määruse (EÜ) nr 612/2009 artikli 33 lõike 1, artikli 41 lõike 1 ja artikli 42 lõike 1 kohane eksport (ELT L 186, 17.7.2009, lk 1).


(1)  ÜRO Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsiooni 1244 alusel.


23.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 191/11


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 651/2010,

22. juuli 2010,

mille kohaselt ei anta või eksporditoetust määrusega (EÜ) nr 619/2008 ette nähtud alalise pakkumismenetluse raames

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 164 lõiget 2 koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 27. juuni 2008. aasta määruses (EÜ) nr 619/2008, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus eksporditoetusteks seoses teatavate piimatoodetega, (2) on sätestatud alaline pakkumismenetlus.

(2)

Vastavalt komisjoni 10. detsember 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1454/2007 (millega nähakse ette pakkumismenetluse kehtestamise ühised eeskirjad, et määrata kindlaks teatavate põllumajandustoodete eksporditoetused) (3) artiklile 6 ja võttes arvesse pakkumiskutse alusel esitatud pakkumiste läbivaatamise tulemusi, ei tuleks anda eksporditoetusi pakkumismenetluse raames, mis lõpeb 20. juulil 2010.

(3)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrusega (EÜ) nr 619/2008 välja kuulutatud alalise pakkumismenetluse raames, mis lõpeb 20. juulil 2010, ei anta eksporditoetusi kõnealuse määruse artikli 1 punktides a ja b osutatud toodetele ning artiklis 2 osutatud sihtkohtadele.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 23. juulil 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. juuli 2010

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 168, 28.6.2008, lk 20.

(3)  ELT L 325, 11.12.2007, lk 69.


23.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 191/12


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 652/2010,

22. juuli 2010,

mille kohaselt ei anta lõssipulbri toetust määruses (EÜ) nr 619/2008 sätestatud alalise pakkumismenetluse raames

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 164 lõiget 2 koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 27. juuni 2008. aasta määruses (EÜ) nr 619/2008, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus eksporditoetusteks seoses teatavate piimatoodetega, (2) on sätestatud alaline pakkumismenetlus.

(2)

Vastavalt komisjoni 10. detsembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1454/2007 (millega nähakse ette pakkumismenetluse kehtestamise ühised eeskirjad, et määrata kindlaks teatavate põllumajandustoodete eksporditoetused) (3) artiklile 6 ja võttes arvesse pakkumiskutse alusel esitatud pakkumiste läbivaatamise tulemusi, ei tuleks anda toetusi pakkumismenetluse raames, mis lõpeb 20. juulil 2010.

(3)

Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrusega (EÜ) nr 619/2008 väljakuulutatud alalise pakkumismenetluse raames, mis lõpeb 20. juulil 2010, ei anta toetusi kõnealuse määruse artikli 1 punktis c osutatud toodete ja artiklis 2 osutatud sihtkohtade puhul.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 23. juulil 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. juuli 2010

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 168, 28.6.2008, lk 20.

(3)  ELT L 325, 11.12.2007, lk 69.


23.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 191/13


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 653/2010,

22. juuli 2010,

millega määratakse kindlaks munasektori eksporditoetused

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid, (1) eriti selle artikli 164 lõike 2 viimast taanet ja artiklit 170,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 162 lõikes 1 on sätestatud, et kõnealuse määruse I lisa osas XIX loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja liidu turul kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)

Arvestades praegust munaturu olukorda tuleks seepärast kindlaks määrata eksporditoetused kooskõlas määruse (EMÜ) nr 1234/2007 artiklites 162–164, 167, 169 ja 170 sätestatud eeskirjade ja teatavate kriteeriumidega.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 164 lõikes 1 on sätestatud, et toetus võib erineda vastavalt sihtkohale, kui olukord maailmaturul, konkreetsed nõuded teatavatel turgudel või asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused seda tingivad.

(4)

Toetust tuleks anda ainult nendele toodetele, mille puhul on lubatud vaba liikumine liidus ja mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 852/2004 (toiduainete hügieeni kohta) (2) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) (3) nõuetele ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 XIV lisa punktis A toodud märgistusnõuetele.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikliga 164 ettenähtud eksporditoetusi antakse käesoleva määruse lisas sätestatud toodetele ja kogustele vastavalt käesoleva artikli lõikes 2 ettenähtud tingimustele.

2.   Lõike 1 kohaselt toetuse saamise tingimustele vastavad tooted peavad vastama määruste (EÜ) nr 852/2004 ja (EÜ) nr 853/2004 asjakohastele nõuetele, eelkõige seoses heakskiidetud ettevõtetes ettevalmistamise ning määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa I jaoga ja määruse (EÜ) nr 1234/2007 XIV lisa punktiga A ettenähtud märgistusnõuetele vastavusega.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 23. juulil 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. juuli 2010

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 1.

(3)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.


LISA

Munasektori eksporditoetused alates 23. juulist 2010

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetuse suurus

0407 00 11 9000

A02

eurot/100 tükki

0,39

0407 00 19 9000

A02

eurot/100 tükki

0,20

0407 00 30 9000

E09

eurot/100 kg

0,00

E10

eurot/100 kg

22,00

E19

eurot/100 kg

0,00

0408 11 80 9100

A03

eurot/100 kg

84,72

0408 19 81 9100

A03

eurot/100 kg

42,53

0408 19 89 9100

A03

eurot/100 kg

42,53

0408 91 80 9100

A03

eurot/100 kg

53,67

0408 99 80 9100

A03

eurot/100 kg

9,00

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni muudetud määruses (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt:

E09

:

Kuveit, Bahrein, Omaan, Katar, Araabia Ühendemiraadid, Jeemen, Hongkongi erihalduspiirkond, Venemaa, Türgi.

E10

:

Lõuna-Korea, Jaapan, Malaisia, Tai, Taiwan, Filipiinid.

E19

:

Kõik sihtkohad, v.a Šveits ja rühmad E09, E10.


23.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 191/15


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 654/2010,

22. juuli 2010,

millega määratakse kindlaks eksporditoetused sealihasektoris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 164 lõike 2 viimast lõiku ja artiklit 170,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 162 lõikega 1 on ette nähtud, et kõnealuse määruse I lisa XVII osas osutatud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja samade toodete Liidu kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetuse abil.

(2)

Võttes arvesse sealihaturu praegust olukorda oleks oluline kehtestada määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklitega 162–164, 167, 169 ja 170 ettenähtud eeskirjade ja nõuete kohaselt eksporditoetused.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 164 lõike 1 kohaselt võivad eksporditoetused erineda vastavalt sihtkohale, eriti kui olukord maailmaturul, konkreetsed nõuded teatavatel turgudel või asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused seda tingivad.

(4)

Toetust tuleks anda ainult nendele toodetele, mille puhul on lubatud vaba liikumine Liidu ja mis kannavad tervisemärki vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) (2) artikli 5 lõike 1 punktile a. Kõnealused tooted peavad ühtlasi vastama nõuetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks (4).

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikliga 164 ettenähtud eksporditoetusi antakse käesoleva määruse lisas osutatud toodetele käesoleva määruse lisas kindlaksmääratud toetussumma ulatuses, kui tooted vastavad käesoleva artikli lõikega 2 ettenähtud tingimusele.

2.   Lõike 1 kohast toetust saavad tooted peavad vastama määruste (EÜ) nr 852/2004 ja (EÜ) nr 853/2004 nõuetele, eelkõige olema valmistatud heakskiidetud ettevõttes ja vastama määruse (EÜ) nr 854/2004 I lisa I jao III peatükiga ettenähtud tervisemärgi nõuetele.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 23. juulil 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. juuli 2010

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

(3)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 1.

(4)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 206.


LISA

Sealihasektori eksporditoetused alates 23. juulist 2010

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetus

0210 11 31 9110

A00

EUR/100 kg

54,20

0210 11 31 9910

A00

EUR/100 kg

54,20

0210 19 81 9100

A00

EUR/100 kg

54,20

0210 19 81 9300

A00

EUR/100 kg

54,20

1601 00 91 9120

A00

EUR/100 kg

19,50

1601 00 99 9110

A00

EUR/100 kg

15,20

1602 41 10 9110

A00

EUR/100 kg

29,00

1602 41 10 9130

A00

EUR/100 kg

17,10

1602 42 10 9110

A00

EUR/100 kg

22,80

1602 42 10 9130

A00

EUR/100 kg

17,10

1602 49 19 9130

A00

EUR/100 kg

17,10

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni muudetud määruses (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).


23.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 191/17


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 655/2010,

22. juuli 2010,

millega kinnitatakse kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artiklit 143,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 614/2009 ovoalbumiini ja laktalbumiini (2) ühise kaubandussüsteemi kohta, eriti selle artikli 3 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 1484/95 (3) on sätestatud täiendava imporditollimaksu süsteemi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ning on kinnitatud kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad.

(2)

Kodulinnuliha- ja munasektorites ning ovoalbumiini impordihindade määramise aluseks oleva teabe korrapärase kontrollimise tulemusel tuleks muuta teatavate toodete tüüpilisi impordihindu, võttes arvesse päritolule vastavaid hinnaerinevusi. Seepärast tuleks tüüpilised hinnad avaldada.

(3)

Turuolukorda arvesse võttes tuleks seda muudatust kohaldada võimalikult kiiresti.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1484/95 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. juuli 2010

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 181, 14.7.2009, lk 8.

(3)  ELT L 145, 29.6.1995, lk 47.


LISA

Komisjoni 22. juulist 2010. aasta määrusele, millega kinnitatakse kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95

„I LISA

CN-kood

Toote kirjeldus

Tüüpiline hind

(EUR/100 kg)

Artikli 3 lõikes 3 osutatud tagatis

(EUR/100 kg)

Päritolu (1)

0207 12 10

Nn 70 % kanarümbad, külmutatud

137,4

0

BR

137,9

0

AR

122,5

0

TH

0207 12 90

Nn 65 % kanarümbad, külmutatud

132,9

0

BR

141,0

0

AR

0207 14 10

Kanade kondita jaotustükid, külmutatud

217,9

25

BR

257,2

13

AR

316,3

0

CL

0207 14 50

Kana rinnatükid, külmutatud

255,0

0

BR

0207 14 60

Kana koivad, külmutatud

147,2

0

BR

0207 25 10

Nn 80 % kalkunirümbad, külmutatud

184,0

0

BR

0207 27 10

Kalkuni kondita jaotustükid, külmutatud

276,4

6

BR

293,9

1

CL

0408 11 80

Munakollased

323,9

0

AR

0408 91 80

Kooreta linnumunad, kuivatatud

341,4

0

AR

1602 32 11

Kuumtöötlemata valmistised kanast

339,1

0

BR

3502 11 90

Munaalbumiin, kuivatatud

566,9

0

AR


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.”


23.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 191/19


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 656/2010,

22. juuli 2010,

millega jäetakse määramata müügi miinimumhind määrusega (EL) nr 446/2010 või müügiks avatud hankemenetluse raames toimuvas neljandas pakkumisvoorus

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 43 punkti j koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EL) nr 446/2010 (2) on avatud või müük hankemenetluse teel vastavalt komisjoni 11. detsembri 2009. aasta määruses (EL) nr 1272/2009 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 ühised üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustoodete kokkuostu ja müügiga riikliku sekkumise puhul) (3) sätestatud tingimustele.

(2)

Pakkumisvoorude raames saadud pakkumusi arvesse võttes peaks komisjon vastavalt määruse (EL) nr 1272/2009 artikli 46 lõikele 1 määrama müügi miinimumhinna või otsustama jätta see määramata.

(3)

Neljandas pakkumisvoorus saadud pakkumusi arvesse võttes tuleks müügi miinimumhind jätta määramata.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Selliste pakkumuste puhul, mis on saabunud määrusega (EL) nr 446/2010 avatud hankemenetluse raames toimuvas neljandas pakkumisvoorus, mis käsitleb või müüki ja mille pakkumuste esitamise tähtaeg lõppes 20. juulil 2010, jäetakse või müügi miinimumhind määramata.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 23. juulil 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. juuli 2010

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 126, 22.5.2010, lk 17.

(3)  ELT L 349, 29.12.2009, lk 1.


23.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 191/20


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 657/2010,

22. juuli 2010,

millega jäetakse määramata müügi miinimumhind määrusega (EL) nr 447/2010 lõssipulbri müügiks avatud hankemenetluse raames toimuvas neljandas pakkumisvoorus

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 43 punkti j koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EL) nr 447/2010 (2) on avatud lõssipulbri müük hankemenetluse teel vastavalt komisjoni 11. detsembri 2009. aasta määruses (EL) nr 1272/2009 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustoodete kokkuostu ja müügiga riikliku sekkumise puhul) (3) sätestatud tingimustele.

(2)

Pakkumisvoorude raames saadud pakkumusi arvesse võttes peaks komisjon vastavalt määruse (EL) nr 1272/2009 artikli 46 lõikele 1 määrama müügi miinimumhinna või otsustama jätta see määramata.

(3)

Neljandas pakkumisvoorus saadud pakkumusi arvesse võttes tuleks müügi miinimumhind jätta määramata.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Selliste pakkumuste puhul, mis on saabunud määrusega (EL) nr 447/2010 avatud hankemenetluse raames toimuvas neljandas pakkumisvoorus, mis käsitleb lõssipulbri müüki ja mille pakkumuste esitamise tähtaeg lõppes 20. juulil 2010, jäetakse lõssipulbri müügi miinimumhind määramata.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 23. juulil 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. juuli 2010

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 126, 22.5.2010, lk 19.

(3)  ELT L 349, 29.12.2009, lk 1.


23.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 191/21


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 658/2010,

22. juuli 2010,

millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2009/10. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 877/2009 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 951/2006, millega kehtestati nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris, (2) eriti selle artikli 36 lõike 2 teise lõigu teist lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)

Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud 2009/10. turustusaastaks on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 877/2009 (3). Neid hindu ja tollimakse on viimati muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 645/2010 (4).

(2)

Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks eespool osutatud hindu ja makse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 36 osutatud toodetele määrusega (EÜ) nr 877/2009 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse 2009/10. turustusaastaks muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 23. juulil 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. juuli 2010

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 178, 1.7.2006, lk 24.

(3)  ELT L 253, 25.9.2009, lk 3.

(4)  ELT L 187, 21.7.2010, lk 26.


LISA

Valge suhkru, toorsuhkru ja CN-koodi 1702 90 95 alla kuuluvate toodete muudetud tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud, mida kohaldatakse alates 23. juulist 2010

(EUR)

CN-kood

Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

1701 11 10 (1)

42,48

0,00

1701 11 90 (1)

42,48

2,16

1701 12 10 (1)

42,48

0,00

1701 12 90 (1)

42,48

1,86

1701 91 00 (2)

42,48

5,07

1701 99 10 (2)

41,32

1,94

1701 99 90 (2)

41,32

1,94

1702 90 95 (3)

0,41

0,27


(1)  Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa III punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.

(2)  Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa II punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.

(3)  Kindlaksmääratud hind 1 % saharoosisisalduse puhul.


23.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 191/23


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 659/2010,

22. juuli 2010,

millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate munade ja munarebude suhtes kohaldatavad toetusemäärad

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 164 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 162 lõikega 1 punktis b nähakse ette, et nimetatud määruse artikli 1 lõike 1 punktis s viidatud ning I lisa XIX osas loetletud toodete rahvusvahelises kaubanduses ja ühenduses kehtiva hinna vahe võib katta eksporditoetuse abil, kui neid kaupu eksporditakse nimetatud määruse XX lisa V osas loetletud kaupadena.

(2)

Komisjoni 29. juuni 2010. aasta määruses (EL) nr 578/2010, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1216/2009 teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemi ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumide osas, (2) on sätestatud tooted, mille suhtes tuleks kehtestada toetusemäär, mida kohaldatakse juhul, kui neid tooteid eksporditakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 XX lisa V osas loetletud kaupadena.

(3)

Määruse (EÜ) nr 578/2010 artikli 14 lõike 2 punkti b kohaselt tuleb toetusemäär iga kõnealuse põhisaaduste 100 kg kohta kehtestada ajavahemikuks, mis võrdub ajavahemikuga, mis on ette nähtud toetuste määramiseks samade toodete eksportimiseks töötlemata kujul.

(4)

Mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus sõlmitud põllumajanduslepingu artiklis 11 nähakse ette, et kaubas sisalduva toote eksporditoetus ei tohi ületada toetust, mida kohaldatakse nimetatud toote eksportimise korral edasise töötlemiseta.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 578/2010 I lisas ja määruse (EL) nr 1234/2007 artikli 1 lõike 1 punktis s ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 XX lisa V osas loetletud kaupadena eksporditavate põhisaaduste suhtes kohaldatavad toetusemäärad sätestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 23. juulil 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. juuli 2010

Komisjoni nimel, presidendi eest

ettevõtluse ja tööstuse peadirektor

Heinz ZOUREK


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 171, 6.7.2010, lk 1.


LISA

Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate munade ja munarebude suhtes alates 23. juulist 2010 kohaldatavad toetusemäärad

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kirjeldus

Sihtkoht (1)

Toetusemäär

0407 00

Linnumunad (koorega), värsked, konserveeritud või kuumtöödeldud:

 

 

– kodulindude munad:

 

 

0407 00 30

– – muud:

 

 

a)

CN-koodiga 3502 11 90 või 3502 19 90 ovoalbumiini eksportimisel

02

0,00

03

22,00

04

0,00

b)

Muu kauba eksportimisel

01

0,00

0408

Kooreta linnumunad ja munakollased, värsked, kuivatatud, vees või aurus keedetud, külmutatud või muul viisil töödeldud (suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma):

 

 

– rebud:

 

 

0408 11

– – kuivatatud:

 

 

ex 0408 11 80

– – – inimtoiduks kõlblik:

 

 

magustamata

01

84,72

0408 19

– – muud:

 

 

– – – inimtoiduks kõlblik:

 

 

ex 0408 19 81

– – – – vedelal kujul:

 

 

magustamata

01

42,53

ex 0408 19 89

– – – – külmutatud:

 

 

magustamata

01

42,53

– muud:

 

 

0408 91

– – kuivatatud:

 

 

ex 0408 91 80

– – – inimtoiduks kõlblik:

 

 

magustamata

01

53,67

0408 99

– – muud:

 

 

ex 0408 99 80

– – – inimtoiduks kõlblik:

 

 

magustamata

01

9,00


(1)  Sihtkohad on järgmised:

01

kolmandad riigid. Šveitsi ja Liechtensteini puhul ei kohaldata neid määrasid Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni 22. juuli 1972. aasta lepingu protokolli nr 2 I ja II tabelis loetletud kaupade suhtes;

02

Kuveit, Bahrein, Omaan, Katar, Araabia Ühendemiraadid, Jeemen, Türgi, Hongkongi erihalduspiirkond ja Venemaa;

03

Lõuna-Korea, Jaapan, Malaisia, Tai, Taiwan ja Filipiinid;

04

kõik sihtkohad välja arvatud Šveits ning numbrite 02 ja 03 all toodud sihtkohad.


23.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 191/25


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 660/2010,

22. juuli 2010,

millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditava piima ja piimasaaduste suhtes kohaldatavad toetusemäärad

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 164 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 162 lõike 1 punktis b nähakse ette, et nimetatud määruse artikli 1 lõike 1 punktis p viidatud ning I lisa XVI osas loetletud toodete rahvusvahelises kaubanduses ja liidus kehtiva hinna vahe võib katta eksporditoetuse abil, kui neid kaupu eksporditakse nimetatud määruse XX lisa IV osas loetletud kaupadena.

(2)

Komisjoni 29. juuni 2010. aasta määruses (EL) nr 578/2010, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1216/2009 seoses teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemiga ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumidega, (2) on sätestatud tooted, mille suhtes tuleks kehtestada toetusemäär, mida kohaldatakse juhul, kui neid tooteid eksporditakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 XX lisa IV osas loetletud kaupadena.

(3)

Määruse (EL) nr 578/2010 artikli 14 lõikes 1 kohaselt tuleb toetusemäär iga kõnealuse põhisaaduste 100 kg kohta kehtestada ajavahemikuks, mis võrdub ajavahemikuga, mis on ette nähtud toetuste määramiseks samade toodete eksportimiseks töötlemata kujul.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 162 lõikes 2 nähakse ette, et kaubas sisalduva toote eksporditoetus ei tohi ületada toetust, mida kohaldatakse nimetatud toote eksportimise korral edasise töötlemiseta.

(5)

Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate piimasaaduste puhul võib kõrgete toetusemäärade eelkinnitamine ohtu seada nende toetustega seoses võetud kohustused. Selle ohu ärahoidmiseks on seetõttu vaja võtta tarvitusele asjakohased ettevaatusabinõud, kuid ilma, et see takistaks pikaajaliste lepingute sõlmimist. Abinõu, mis peaks võimaldama neid kaht eesmärki täita, on kehtestada kõnealuste toodete toetuste eelkinnitamiseks toetuse erimäär.

(6)

Määruse (EL) nr 578/2010 artikli 15 lõikes 2 on sätestatud, et toetusemäära kehtestamisel tuleb vajaduse korral arvesse võtta abi või muid samaväärse toimega meetmeid, mida kohaldatakse kõigis liikmesriikides vastavalt põllumajandusturgude ühist korraldust käsitlevale määrusele määruse (EL) nr 578/2010 I lisas loetletud põhisaaduste või samalaadsete toodete suhtes.

(7)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 100 lõikes 1 sätestatakse toetuse maksmine liidus toodetud lõssi puhul, mis on töödeldud kaseiiniks, kui selline piim ja sellest toodetud kaseiin vastavad teatavatele tingimustele.

(8)

Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 578/2010 I lisas ja määruse (EÜ) nr 1234/2007 I lisa XVI osas loetletud ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 XX lisa IV osas loetletud kaupadena eksporditavate põhisaaduste suhtes kohaldatavad toetusemäärad sätestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 23. juulil 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. juuli 2010

Komisjoni nimel, presidendi eest

ettevõtluse ja tööstuse peadirektor

Heinz ZOUREK


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 171, 6.7.2010, lk 1.


LISA

Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate piimasaaduste suhtes alates 23. juulist 2010. kohaldatavad toetusemäärad  (1)

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kirjeldus

Toetusemäär

Toetuse eelkinnituse puhul

Muudel juhtudel

ex 0402 10 19

Piim pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandita, rasvasisaldusega kuni 1,5 massiprotsenti (TR 2):

 

 

a)

CN-koodiga 3501 kauba eksportimisel

b)

muu kauba eksportimisel

0,00

0,00

ex 0402 21 19

Piim pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandita, rasvasisaldusega 26 massiprotsenti (TR 3)

0,00

0,00

ex 0405 10

Või, rasvasisaldusega 82 massiprotsenti (TR 6):

 

 

a)

CN-koodiga 2106 90 98 kauba eksportimisel, mis sisaldab piimarasva vähemalt 40 % massist

0,00

0,00

b)

muu kauba eksportimisel

0,00

0,00


(1)  Käesolevas lisas sätestatud määrasid ei kohaldata ekspordi puhul

a)

kolmandatesse riikidesse: Andorra, Püha Tool (Vatikani Linnriik), Liechtenstein, Ameerika Ühendriigid ning Šveitsi Konföderatsiooni eksporditava kauba suhtes, mis on loetletud Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel 22. juulil 1972. aastal sõlmitud lepingu 2. protokolli I ja II tabelis;

b)

ELi liikmesriikide territooriumidele, mis ei ole liidu tolliterritooriumi osad: Ceuta, Melilla, Livigno ja Campione d’Italia omavalitsusüksused, Helgoland, Gröönimaa, Fääri saared ja need Küprose Vabariigi piirkonnad, mille üle Küprose Vabariigi valitsusel puudub tegelik kontroll;

c)

Euroopa territooriumidele, mille välissuhete eest liikmesriik on vastutav ja mis ei ole liidu tolliterritooriumi osa: Gibraltar;

d)

komisjoni määruse (EÜ) nr 612/2009 artikli 33 lõike 1, artikli 41 lõike 1 ja artikli 42 lõike 1 kohased sihtkohad (ELT L 186, 17.7.2009, lk 1).


SOOVITUSED

23.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 191/28


NÕUKOGU SOOVITUS,

13. juuli 2010,

liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta

(2010/410/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust,

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi

ning arvestades järgmist:

(1)

Aluslepingus on sätestatud, et liikmesriigid peavad käsitlema oma majanduspoliitikat kui ühise huvi küsimust ning kooskõlastama selle nõukogus. Kooskõlas aluslepingu sätetega on Euroopa Liit välja töötanud ja rakendanud poliitika koordineerimise vahendid eelarvepoliitika jaoks (stabiilsuse ja kasvu pakt) ning makromajandusliku struktuuripoliitika jaoks.

(2)

Aluslepingus on sätestatud, et nõukogu võtab liikmesriikide poliitika suunamiseks vastu tööhõivesuunised ja majanduspoliitika üldsuunised.

(3)

2000. aastal algatatud Lissaboni strateegia tugines tõdemusele, et Euroopa Liidul on ülemaailmset konkurentsi, tehnoloogia arengut, keskkonnaprobleeme ja vananevat elanikkonda silmas pidades vaja tõsta tööhõivet, tootlikkust ja konkurentsivõimet, suurendades samal ajal ka sotsiaalset ühtekuuluvust. Lissaboni strateegia uus etapp käivitati 2005. aastal pärast vahekokkuvõtet, mis tõi kaasa suurema keskendumise majanduskasvule ning rohkemate ja paremate töökohtade loomise.

(4)

Majanduskasvu ja tööhõivet käsitlev Lissaboni strateegia aitas kujuneda konsensusel liidu majandus- ja tööhõivepoliitika üldise suuna kohta. Strateegia raames võttis nõukogu 2005. aastal (1) vastu ja vaatas 2008. aastal (2) läbi nii majanduspoliitika üldsuunised kui ka tööhõivesuunised. 24 suunises sätestati riiklike reformikavade alused, kirjeldades üldjoontes olulisemaid makro- ja mikromajanduslikke ning tööturu reformide prioriteete liidus tervikuna. Kogemused näitavad siiski, et neis suunistes ei seatud piisavalt selgeid prioriteete ja et nende vahelised seosed oleksid võinud olla tugevamad. See piiras suuniste mõju liikmesriikide poliitika kujundamisele.

(5)

2008. aastal alanud finants- ja majanduskriisi tagajärjel kadus märkimisväärne arv töökohti, vähenes potentsiaalne toodang ja halvenes rängalt riigi rahandus. Euroopa majanduse elavdamise kava (3) on sellele vaatamata aidanud liikmesriikidel kriisiga võidelda, osalt koordineeritud stimuleerivate fiskaalmeetmete abil, ning euro on pakkunud makromajanduslikule stabiilsusele vajalikku tuge. Kriis on seega näidanud, et majanduspoliitika koordineerimine liidu tasandil võib anda märkimisväärseid tulemusi, kui seda tugevdada ja see tegelikkuses toimivaks muuta. Kriis tõi selgelt esile ka liikmesriikide majanduse ja tööturgude tiheda omavahelise sõltuvuse.

(6)

Komisjon tegi ettepaneku koostada uueks aastakümneks uus strateegia – Euroopa 2020. aasta strateegia, (4) mis võimaldaks liidul kriisist tugevamana välja tulla ning suunata oma majandus aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu teele. Asjaomaste suuniste all loetletud viis peamist eesmärki on ühised eesmärgid, mis suunavad liikmesriikide ja liidu tegevust, võttes arvesse liikmesriikide suhtelist lähtepositsiooni ja eripära. Liikmesriigid peaksid tegema vajalikke jõupingutusi riiklike eesmärkide saavutamiseks ja kõrvaldama majanduskasvu takistavad kitsaskohad.

(7)

Osana laiahaardelistest majanduskriisist väljumise strateegiatest peaksid liikmesriigid rakendama ambitsioonikaid reformikavasid, et tagada makromajanduslik stabiilsus ja riigi rahanduse jätkusuutlikkus, parandada konkurentsivõimet ning vähendada makromajanduslikku tasakaalustamatust ja parandada tööturu toimimist. Kriisile reageerimiseks rakendatud ajutised meetmed tuleks siis, kui majanduse elavnemine on kindel, koordineeritud viisil vastavalt olukorrale kaotada. Fiskaalstiimulite kaotamist tuleks koordineerida stabiilsuse ja kasvu pakti raames.

(8)

Euroopa 2020. aasta strateegiast juhindudes peaksid liikmesriigid ja liit rakendama reforme, mille eesmärk on arukas majanduskasv, st selline majanduskasv, mis tugineb teadmistele ja innovatsioonile. Reformid peaksid olema suunatud hariduse kvaliteedi parandamisele ja selle kõigile kättesaadavaks tegemisele, teadusuuringute ja ettevõtete tegevuse tulemuslikkuse tugevdamisele ning regulatiivse raamistiku täiustamisele, et edendada innovatsiooni ja teadmussiiret kogu liidus. Samuti peaksid need õhutama ettevõtlikkusele ja aitama muuta loovad ideed innovaatilisteks toodeteks, teenusteks ja protsessideks, mis toovad endaga kaasa majanduskasvu, kvaliteetsed töökohad, territoriaalse, majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse, ning aitama tõhusamalt kaasa Euroopa ja üleilmsete ühiskondlikke probleemide lahendamisele. Sellega seoses on hädavajalik kasutada maksimaalselt ära info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poolt pakutavaid võimalusi.

(9)

Liidu ja liikmesriikide poliitika eesmärgiks peaks olema jätkusuutliku majanduskasvu saavutamine, muu hulgas reformikavade abil. Jätkusuutlik majanduskasv tähendab majanduskasvu ja ressursside kasutamise vahelise seose kaotamist, energia- ja ressursitõhusa, jätkusuutliku ning konkurentsivõimelise majanduse ülesehitamist, kulude ja tulude õiglast jaotumist ning Euroopa juhtiva rolli ärakasutamist uute protsesside ja tehnoloogia, sealhulgas keskkonnahoidliku tehnoloogia väljatöötamisel. Liikmesriigid ja liit peaksid rakendama vajalikke reforme kasvuhoonegaaside heidete vähendamiseks ja ressursside tõhusaks kasutamiseks, mis aitab samuti hoida ära keskkonnaseisundi halvenemist ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemist. Samuti peaksid nad parandama ettevõtluskeskkonda, stimuleerima keskkonnasõbralike töökohtade loomist ja aitama ettevõtetel moderniseerida oma tööstusbaasi.

(10)

Lisaks sellele peaks liidu ja liikmesriikide reformikavade poliitika eesmärgiks olema kaasav majanduskasv. Kaasav majanduskasv tähendab sidusa ühiskonna ülesehitamist, mis võimaldab inimestel muutusteks ette valmistuda ja nendega toime tulla, et nad saaksid ühiskonnas ja majanduses aktiivselt osaleda. Liikmesriikide reformid peaksid kõrvaldama eelkõige naiste, vanemate töötajate, noorte, puudega inimeste ja seaduslike sisserändajate eest takistused tööturul osalemisel, tagades seega juurdepääsu tööturule ja võimalused sellel osaleda kogu inimese eluea jooksul ning vähendades sel viisil vaesust ja sotsiaalset tõrjutust.

Kõigis neis poliitikates peaksid nad võtma arvesse võrdõiguslikkuse aspekte. Samuti peaksid nad tagama, et majanduskasvust saadavad hüved jõuaksid kõigi kodanike ja piirkondadeni. Liikmesriikide reformikavade keskmes peaks seega olema tööturu tõhusa toimimise tagamine, investeerides edukasse üleminekusse ühelt töölt teisele, asjakohaste oskuste arendamisse ja töökohtade kvaliteedi tõstmisesse ning tööturu killustumise, struktuurse tööpuuduse ja tööturult kõrvalejäämise vastu võitlemisse, tagades samal ajal vaesuse vähendamiseks piisava ja jätkusuutliku sotsiaalse kaitse ning aktiivse kaasatuse, pidades samal ajal kinni kokku lepitud eelarve konsolideerimisest.

(11)

Olulise elemendina peaksid liikmesriigid ja liit jätkama ja laiendama jõupingutusi oma regulatiivse raamistiku edasiseks täiustamiseks, eelkõige Euroopa ettevõtete jaoks. Tugevdades oma aruka reguleerimise vahendeid, peaksid liikmesriigid ja liit tagama, et õigusaktid on hästi läbi mõeldud ja proportsionaalsed, et need vaadatakse korrapäraselt läbi ja nendest ei tulene tarbetut halduskoormust. Jätkuvalt jääb prioriteediks halduskoormuse vähendamise eesmärkide saavutamine.

(12)

Liidu ja liikmesriikide struktuurireformid võivad majanduskasvule ja töökohtade loomisele tõhusalt kaasa aidata, kui need suurendavad liidu konkurentsivõimet maailmamajanduses, avavad uusi võimalusi Euroopa eksportijatele ja pakuvad konkurentsivõimelist juurdepääsu olulistele importressurssidele. Reformide juures tuleks seetõttu arvesse võtta nende mõju konkurentsivõimele väljaspool liitu, et edendada Euroopa majanduskasvu ja osalemist avatud ja õiglastel turgudel kogu maailmas.

(13)

Euroopa 2020. aasta strateegia peab tuginema Euroopa ja riikide tasandi poliitika integreeritud kogumile, mida liikmesriigid ja liit peaksid rakendama täies ulatuses ja sarnases tempos, et avalduks koordineeritud struktuurireformide positiivne vastastikune mõju ja et Euroopa poliitika annaks järjekindlama panuse strateegia eesmärkidesse, võttes arvesse riikide lähtepositsioone.

(14)

Käesolevad suunised on küll adresseeritud liikmesriikidele ja liidule, kuid Euroopa 2020. aasta strateegiat peaks rakendama partnerluses kõigi riiklike, piirkondlike ja kohalike ametivõimudega, tehes tihedat koostööd parlamentide ning samuti tööturu osapoolte ja kodanikuühiskonna esindajatega, kes annavad oma panuse riiklike reformikavade väljatöötamisse, rakendamisse ja strateegiat käsitlevasse üldisesse teavitustöösse.

(15)

Euroopa 2020. aasta strateegia tugineb arvuliselt vähematele suunistele, mis asendavad varasemad 24 suunist ning käsitlevad tööhõive ja üldisi majanduspoliitika küsimusi ühtsel viisil. Käesolevale soovitusele lisatud liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika suunised on oma põhiolemuselt seotud liikmesriikide tööhõivepoliitika suunistega. Koos moodustavad need Euroopa 2020. aasta strateegia koondsuunised.

(16)

Kõnealused uued koondsuunised on kooskõlas Euroopa Ülemkogu järeldustega. Koondsuunistes antakse liikmesriikidele täpsed juhised riiklike reformikavade määratlemiseks ja reformide rakendamiseks, võttes arvesse vastastikust sõltuvust ja kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga. Suunised on aluseks võimalikele riigipõhistele soovitustele, mida nõukogu võib liikmesriikidele esitada; majanduspoliitika üldsuuniste puhul on need aluseks ka hoiatustele, mida komisjon võib majanduspoliitika kohta esitada juhul, kui riigipõhiste soovituste suhtes ei ole võetud piisavaid järelmeetmeid.

(17)

Kõnealused suunised peaksid jääma kuni 2014. aastani stabiilseks, et tagada keskendumine meetmete rakendamisele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

1.

Liikmesriigid ja vajadusel Euroopa Liit peaksid võtma oma majanduspoliitikas arvesse lisas esitatud suuniseid.

2.

Liikmesriigid peaksid töötama riiklikud reformikavad välja kooskõlas eesmärkidega, mis on sätestatud Euroopa 2020. aasta strateegia koondsuunistes.

Brüssel, 13. juuli 2010

Nõukogu nimel

eesistuja

D. REYNDERS


(1)  KOM(2005) 141.

(2)  KOM(2007) 803.

(3)  KOM(2009) 615, 19.11.2009.

(4)  KOM(2010) 2020, 3.3.2010.


LISA

Liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuunised

1. suunis:   riigi rahanduse kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse tagamine

Liikmesriigid peaksid jõuliselt rakendama stabiilsuse ja kasvu paktiga ettenähtud eelarve konsolideerimise strateegiaid ning eelkõige soovitusi, mis on liikmesriikidele adresseeritud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames ja/või maksebilansi toetuse korral vastastikuse mõistmise memorandumites. Eelkõige peaksid liikmesriigid saavutama kooskõlas nõukogu soovitustega eelarve konsolideerimise ning täitma oma keskpika perioodi eesmärke vastavalt stabiilsuse ja kasvu paktile. Ilma et see piiraks stabiilsuse ja kasvu pakti õiguslikku raamistikku, tähendab see enamiku liikmesriikide jaoks, et nad peaksid saavutama aastase struktuurse konsolideerimise, mis ületab oluliselt sihttaset 0,5 % sisemajanduse koguproduktist (SKP), kuni võlasuhe on hakanud kindlalt vähenema. Eelarve konsolideerimine peaks algama hiljemalt 2011. aastal ning varem mõnedes liikmesriikides, kus see majanduslikke asjaolusid arvestades on asjakohane, tingimusel et komisjoni prognoosid osutavad jätkuvalt majanduse elavnemisele ja abist sõltumatuks muutumisele.

Eelarve konsolideerimise strateegiate väljatöötamisel ja rakendamisel peaksid liikmesriigid keskenduma kulude piiramisele ning seadma prioriteediks majanduskasvu soodustavad kuluvaldkonnad, nagu hariduse, oskused ja tööalase konkurentsivõime, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni, ja investeerima võrkudesse, millel on positiivne mõju tootlikkusele, vajadusel näiteks kiiresse internetiühendusse, energia- ja transpordivõrgu ühendustesse ning infrastruktuuri. Kui maksusid võib olla vaja tõsta, siis peaks seda tegema ühendatult meetmetega, mille eesmärk on muuta maksusüsteemid tööhõivet, keskkonda ja majanduskasvu soosivaks, nihutades näiteks maksukoorma keskkonda kahjustavale tegevusele. Maksu- ja toetuste süsteemid peaksid andma paremaid stiimuleid selleks, et töötamine tasuks ennast ära.

Lisaks sellele peaksid liikmesriigid tugevdama riiklikku eelarveraamistikku, tõhustama avaliku sektori kulutuste kvaliteeti ja parandama riigi rahanduse jätkusuutlikkust, eelkõige kindlameelselt võlga vähendades, reformides elanikkonna vanusega seotud riiklikke kulutusi, nagu pensionid ja tervishoiualased kulutused, ning rakendades poliitikat, mis aitab kaasa tööhõive ja tegeliku pensioniea tõstmisele tagamaks, et elanikkonna vanusega seotud riiklikud kulutused ja sotsiaalhoolekandesüsteemid oleksid rahaliselt jätkusuutlikud.

Eelarve tõhusus ja riigi rahanduse kvaliteet on olulised ka liidu tasandil.

2. suunis:   makromajandusliku tasakaalu taastamine

Liikmesriigid peaksid vältima eelkõige jooksevkonto, varaturgude ning leibkondade eelarvete ja ettevõtlussektori bilanssidega seonduvast arengust tulenevat jätkusuutmatut makromajanduslikku tasakaalustamatust. Liikmesriigid, kelle jooksevkonto positsioon on püsiva konkurentsivõimetuse tõttu või muudel põhjustel tugevalt tasakaalustamatu, peaksid kõrvaldama selle olukorra põhjused, võttes meetmeid näiteks fiskaalpoliitika, palkade arengu, toote- ja finantsteenuste turgudega seonduvate struktuurireformide (sealhulgas tootlikkust suurendava kapitali voog), tööturu (kooskõlas tööhõivesuunistega) või mis tahes muus poliitikavaldkonnas. Sellega seoses peaksid liikmesriigid looma palgaläbirääkimiste süsteemide ja tööjõukulude arengu jaoks õiged raamtingimused, mis on kooskõlas hinnastabiilsuse ja keskpika ajavahemiku tootlikkuse suundumustega ning vajadusega vähendada makromajanduslikku tasakaalustamatust. Avaliku sektori asjakohast palkade kujundamist tuleks vajadusel käsitada kui olulist signaali, et tagada erasektoris palgatõusu piiramine, mis on kooskõlas vajadusega parandada konkurentsivõimet. Palkade kujundamise raamistik, sealhulgas miinimumpalgad, peaks võimaldama palkade kujundamise protsesse, mille juures võetakse arvesse oskuste erinevust ja kohaliku tööturu tingimusi ning mis vastavad riigi eri piirkondade, sektorite ja ettevõtete vaheliste majandustulemuste olulistele erinevustele. Sotsiaalpartneritel on selles valdkonnas oluline roll. Suure jooksevkonto ülejäägiga liikmesriigid peaksid võtma meetmeid, mille eesmärk on rakendada ellu struktuurireforme, mis aitavad tugevdada potentsiaalset majanduskasvu ja seega sisenõudlust. Makromajandusliku tasakaalustamatuse käsitlemine, sealhulgas liikmesriikides, aitaks samuti saavutada majanduslikku ühtekuuluvust.

3. suunis:   tasakaalustamatuse vähendamine euroalal

Liikmesriigid, mille rahaühik on euro, peaksid käsitama jooksevkonto positsioonide suuri ja püsivaid kõrvalekaldeid ja muud makromajanduslikku tasakaalustamatust kui ühise huvi küsimust ja vajaduse korral võtma kiireloomulisi meetmeid selliste tasakaalustamatuste vähendamiseks. Meetmeid on vaja võtta kõikides euroala liikmesriikides, kuid poliitiliste probleemide laad, olulisus ja pakilisus erinevad oluliselt, sõltuvalt vaadeldavast riigist. Pidades silmas nõutava kohandamise haavatavusi ja ulatust, on poliitilisi meetmeid iseäranis kiiresti vaja võtta liikmesriikides, kus jooksevkonto puudujääk on püsivalt suur ja konkurentsivõime on märkimisväärselt langenud. Nad peaksid saavutama jooksevkonto puudujäägi märkimisväärse püsiva vähenemise. Need euroala liikmesriigid peaksid samuti püüdma vähendada tööjõu ühikukulusid, võttes arvesse tootlikkusalaseid arenguid piirkondlikul, sektori- ja ettevõtte tasandil, ning tugevdama konkurentsivõimet kaubaturgudel. Suure jooksevkonto ülejäägiga liikmesriigid peaksid võtma meetmeid, mille eesmärk on rakendada ellu struktuurireforme, mis aitavad tugevdada potentsiaalset majanduskasvu ja seega sisenõudlust. Samuti peaksid euroala liikmesriigid võtma meetmeid, et võidelda mis tahes muu makromajandusliku tasakaalustamatuse vastu, nagu erasektori võlgade ülemäärane kuhjumine ja inflatsioonierinevused. Tuleks kõrvaldada institutsioonilised takistused hindade ja palkade paindlikule kohanemisele turutingimustega. Makromajanduslikku tasakaalustamatust tuleks tähelepaneklikult jälgida eurorühmas, kes peaks vajadusel tegema parandusmeetmete ettepanekuid.

4. suunis:   teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamise optimeerimine, teadmiste kolmnurga tugevdamine ning digitaalmajanduse potentsiaali vallandamine

Liikmesriigid peaksid läbi vaatama oma riiklikud (ja piirkondlikud) teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni süsteemid, tagades tõhusad ja piisavad avaliku sektori investeeringute raamtingimused stabiilsuse ja kasvu paktiga ettenähtud eelarve konsolideerimise strateegiate raames (1. suunis), orienteerides need majanduskasvu suurendamisele ning samas käsitledes vajaduse korral kulutõhusalt olulisimaid ühiskondlikke probleeme (sealhulgas energeetika, ressursitõhusus, kliimamuutus, bioloogiline mitmekesisus, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus, elanikkonna vananemine, tervishoid ja julgeolek). Eelkõige peaksid avaliku sektori investeeringud aitama edendada teadus- ja arendustegevuse erasektori poolset rahastamist. Reformid peaksid edendama tippteadmisi ja arukat spetsialiseerumist, tugevdama ülikoolide, teadusasutuste ning avaliku-, era- ja kolmanda sektori osalejate nii riigisisest kui ka rahvusvahelist koostööd ning tagama teadmiste levikut võimaldavate infrastruktuuride ja võrgustike väljaarendamise. Teadusasutuste juhtimist peaks parandama, et muuta riiklikud teadussüsteemid kulutõhusamaks ja tootlikumaks. Sel eesmärgil tuleks moderniseerida ülikoolides tehtavaid teadusuuringuid, arendada välja maailmatasemel infrastruktuurid ja teha need kättesaadavaks, edendada teadlastele ja üliõpilastele huvipakkuvaid karjäärivõimalusi ning teadlaste ja üliõpilaste liikuvust. Rahastamist ja hankemenetlusi peaks kohandama ja lihtsustama, aidates vajaduse korral hõlbustada piiriülest koostööd, teadmussiiret ja tulemuspõhist konkurentsi, tuginedes koosmõjule ja saavutades suuremat väärtust.

Liikmesriikide teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika peaks otseselt käsitlema riiklikke võimalusi ja probleeme ning võtma arvesse liidu konteksti, et suurendada võimalusi avaliku ja erasektori vahendite ühendamiseks valdkondades, kus liit annab neile lisaväärtust, kasutades ära koosmõju liidu vahenditega, mis võimaldab saavutada piisava mastaabi ja vältida killustumist. Liikmesriigid ja liit peaksid kaasama innovatsiooni kõigisse asjakohastesse poliitikavaldkondadesse ja edendama innovatsiooni (sealhulgas mittetehnoloogilist innovatsiooni) laiemas tähenduses. Teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate erainvesteeringute edendamiseks peaksid liikmesriigid ja liit parandama raamtingimusi, mis seonduvad eelkõige ettevõtluskeskkonna ning turgude konkurentsivõime ja avatusega ning kultuuri- ja loomemajanduse suure majandusliku potentsiaaliga, kombineerides vajaduse korral kulutõhusaid maksusoodustusi, sõltuvalt iga liikmesriigi maksualasest mänguruumist, ja muid rahastamisvahendeid meetmetega, mis hõlbustavad juurdepääsu erakapitali (sealhulgas riskikapitali) vormis rahastamisele, lihtsustavad juurdepääsu VKEde jaoks, suurendavad nõudlust, eelkõige ökoinnovatsiooni valdkonnas (sealhulgas keskkonnasõbralike riigihangete ja koostalitusvõimeliste standardite kaudu), edendavad innovatsioonisõbralikke turgusid ja eeskirju ning tagavad intellektuaalomandi tõhusa, taskukohase ja tegeliku kaitse ja haldamise. Kolmnurga kõik kolm külge (haridus – teadus – innovatsioon) peaksid üksteist vastastikku toetama ja täiendama. Kooskõlas 8. ja 9. suunisega peaksid liikmesriigid varustama inimesed laialdaste oskustega, mis on vajalikud igasuguses vormis innovatsiooni (sealhulgas ökoinnovatsiooni) jaoks, ning püüdma tagada piisava ülikooli lõpetanute arvu loodusteaduste, matemaatika ja tehnoloogia erialadel.

Liikmesriigid ja liit peaksid kehtestama asjakohased raamtingimused laialdaselt kättesaadavat veebipõhist sisu ja veebipõhiseid teenuseid pakkuva digitaalse ühtse turu kiireks arenguks. Liikmesriigid peaksid edendama kiire internetiühenduse kui teadmistele juurdepääsu ja nende loomises osalemise jaoks hädavajaliku vahendi arengut ja kasutuselevõttu. Riiklikest vahenditest rahastamine peaks olema kulutõhus ning olema suunatud turuprobleemide lahendamisele. Poliitikavaldkondades tuleks järgida tehnoloogia neutraalsuse põhimõtet. Liikmesriigid peaksid eelkõige avaliku sektori ehitustööde suurema koordineerimise abil püüdma vähendada võrgustike väljaehitamise kulusid. Liikmesriigid ja liit peaksid edendama kaasaegsete ja kättesaadavate veebipõhiste teenuste väljatöötamist ja kasutamist, muu hulgas e-valitsuse, elektroonilise allkirjastamise, elektroonilise identifitseerimise ja elektrooniliste maksete edasiarendamise kaudu; toetama aktiivset digitaalühiskonnas osalemist, eelkõige edendades juurdepääsu kultuurilisele sisule ja teenustele, muu hulgas meedia ja digitaalse kirjaoskuse kaudu; ning edendama turvalisuse ja usalduse õhkkonda.

Euroopa Liidu peamine eesmärk, mille alusel liikmesriigid kehtestavad oma riiklikud eesmärgid, on parandada tingimusi teadus- ja arendustegevuse jaoks, eelkõige eesmärgiga tuua kombineeritud avaliku ja erasektori investeeringute tase 2020. aastaks 3 protsendini SKPst. Komisjon töötab välja teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni intensiivsust kajastava näitaja.

5. suunis:   ressursitõhususe parandamine ja kasvuhoonegaaside vähendamine

Liikmesriigid ja liit peaksid kehtestama meetmed, et edendada majanduskasvu ja ressursside kasutamise vahelise seose kaotamist, pöörates keskkonnaprobleemid majanduskasvu võimalusteks ning kasutades oma loodusvarasid tõhusamalt, mis aitab samuti kaasa keskkonnaseisundi halvenemise takistamisele ja bioloogilise mitmekesisuse tagamisele. Nad peaksid rakendama vajalikke struktuurireforme, et olla edukad uute ettevõtlusalaste ja tööhõive võimaluste loomisel suureneva ülemaailmse süsinikdioksiidi heidete piiramise ja piiratud ressursside kontekstis. Liit ja liikmesriigid peaksid veel pingutama, et kiirendada integreeritud ja täielikult toimiva energia siseturu loomist, et võimaldada kitsaskohtadeta elektrienergia- ja gaasivooge. Heidete vähendamiseks ja energiatõhususe parandamiseks peaksid liikmesriigid kasutama laialdaselt turupõhiseid vahendeid, toetades väliskulude arvessevõtmise põhimõtet, sealhulgas maksustamist, ja muid tõhusaid toetusvahendeid, et vähendada heiteid ja kohaneda paremini kliimamuutustega, toetama kulutõhusal viisil jätkusuutlikku majanduskasvu ja tööhõivet ja ressursitõhusust, looma stiimuleid taastuvenergia ja süsinikuvaeste kliimamuutustele vastupanuvõimeliste tehnoloogiate kasutamiseks ning suunduma ümber keskkonnasõbralikumatele ja omavahel ühendatud transpordiliikidele ning edendama energiasäästu ja ökoinnovatsiooni. Liikmesriigid peaksid järk-järgult lõpetama keskkonnakahjulike toetuste andmise ning tagama neist tulenevate kulude ja tulude õiglase jaotamise.

Liikmesriigid ja liit peaksid kasutama regulatiivseid, mitteregulatiivseid ja maksuvahendeid, näiteks liidu tasandi nõudeid toodete ja ehitiste energiatõhususele, märgistamist ja keskkonnahoidlikke riigihankeid, et luua stiimuleid väljakujunenud tootmis- ja tarbimistavade kulutõhusaks üleminekuks, edendada ringlussevõttu, minna üle energia- ja ressursitõhusale ning ohutule ja püsivale vähem CO2-heiteid tekitavale majandusele, ning tagada areng jätkusuutlikuma transpordi ning ohutu ja puhta energiatootmise suunas, maksimeerides samal ajal neis valdkondades üleeuroopalist koosmõju ning võttes arvesse jätkusuutliku põllumajanduse panust. Liikmesriigid peaksid otsustavalt töötama arukate, ajakohastatud ja täielikult omavahel ühendatud transpordi- ja energia infrastruktuuride väljaarendamise suunas ning kasutama info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid kooskõlas 4. suunisega, et kindlustada tootlikkuse kasv, tagada infrastruktuuriprojektide koordineeritud rakendamine ning toetada avatud, konkurentsivõimeliste ja integreeritud võrguturgude arengut.

Euroopa Liidu peamine eesmärk, mille alusel liikmesriigid kehtestavad oma riiklikud eesmärgid, on vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkogust 1990. aasta tasemega võrreldes 20 % võrra; suurendada taastuvate energiaallikate osakaalu liidu energia lõpptarbimises 20 protsendini; ning astuda samme energiatõhususe suurendamiseks 20 % võrra; liit on kohustunud tegema otsuse vähendada tingimusliku pakkumisena 2012. aastale järgnevat perioodi käsitlevasse ülemaailmsesse ja terviklikku kokkuleppesse 2020. aastaks heitkoguseid 30 % võrreldes 1990. aasta tasemega, tingimusel et ka teised arenenud riigid kohustuvad vähendama heitkoguseid võrreldaval määral ning et arengumaad annavad piisava panuse vastavalt nende kohustustele ja võimalustele.

6. suunis:   ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna parandamine ning tööstusbaasi moderniseerimine ja arendamine, et tagada siseturu täielik toimimine.

Liikmesriigid peaksid tagama, et turud toimiksid kodanike, tarbijate ja ettevõtjate huvides. Tagades tarbijate kaitse, peaksid liikmesriigid ja liit kehtestama prognoositavad raamtingimused ning tagama hästi toimivad, avatud ja konkurentsivõimelised toote- ja teenuste turud. Eelkõige peaks nende meetmete eesmärk olema ühtse turu ja reguleerimissüsteemi süvendamine, eelkõige finantssektoris, ning ülemaailmsel tasandil finantsturgude võrdsete võimaluste edendamine, ühtse turu ja konkurentsieeskirjade tõhus rakendamine ja jõustamine ning vajaliku füüsilise infrastruktuuri väljaarendamine, pidades silmas ka piirkondlike erinevuste vähendamist.

Tuleks edasi arendada siseturu välismõõdet, eesmärgiga tõhustada kaubandust ja investeerimist. Seoses ühtse turuga tuleb pöörata nõuetekohast tähelepanu, et pakutakse piisavalt üldist huvi pakkuvaid teenuseid. Liikmesriigid peaksid jätkama ettevõtluskeskkonna parandamist, kaasajastades riigi juhtimist, parandades ettevõtete üldjuhtimist, kõrvaldades allesjäänud tõkked ühtsele turule, vähendades tarbetut halduskoormust ning vältides tarbetute uute koormuste tekitamist, kohaldades aruka reguleerimise vahendeid, muu hulgas koostalitlusvõimeliste e-valitsuse teenuste edasiarendamise kaudu, kõrvaldades maksutõkked, toetades väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd), parandades nende juurdepääsu ühtsele turule kooskõlas Euroopa väikeettevõtlusalgatusega „Small Business Act” ja põhimõttega „kõigepealt mõtle väikestele”, tagades stabiilsed ja integreeritud finantsteenuste turud, hõlbustades rahastamisele juurdepääsu, edendades intellektuaalomandi õigustele juurdepääsu ja nende kaitsmise tingimusi, toetades VKEde rahvusvahelistumist ja edendades ettevõtlikkust, sealhulgas naisettevõtlust. Riigihanked peaksid edendama innovatsiooni, eelkõige VKEde puhul, ning toetama üleminekut ressursi- ja energiatõhusale majandusele (kooskõlas 5. suunisega), järgides sealjuures avatud turu, läbipaistvuse ja tõhusa konkurentsi põhimõtteid.

Liikmesriigid peaksid toetama tänapäevast, innovatiivset, mitmekesist, konkurentsivõimelist, süsinikuvaest ning ressursi- ja energiatõhusat tööstusbaasi, tehes seda osaliselt mis tahes vajaliku restruktureerimise hõlbustamise kaudu kulutõhusal viisil ning täielikus kooskõlas liidu konkurentsieeskirjade ja muude asjaomaste eeskirjadega. Sellega seoses peaksid liikmesriigid muutma liidu vahendite osas prioriteete. Liikmesriigid peaksid tegema tööstusettevõtete ja sidusrühmadega tihedat koostööd, et anda panus liidu juhtivasse rolli ja konkurentsivõimesse ülemaailmses jätkusuutlikus ja kaasavas arengus, eelkõige soodustades äriühingute sotsiaalset vastutust, tehes kindlaks kitsaskohti ning võimaldades muutusi.


Parandused

23.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 191/35


30. juuni 2010. aasta Euroopa Liidu Teataja L 163 parandus

Sisukorras ja leheküljel 1

asendatakse:

„RAHVUSVAHELISED LEPINGUD”

järgmisega:

„MÄÄRUSED”.

Sisukorras ja leheküljel 2 kustutatakse ära alapealkiri „MÄÄRUSED”.


  翻译: