ISSN 1725-5082

doi:10.3000/17255082.L_2010.209.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 209

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

53. köide
10. august 2010


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu määrus (EL) nr 712/2010, 26. juuli 2010, millega muudetakse määrust (EL) nr 53/2010 teatavate püügivõimaluste osas ning määrust (EÜ) nr 754/2009

1

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 713/2010, 9. august 2010, millega 133. korda muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud

14

 

 

Komisjoni määrus (EL) nr 714/2010, 9. august 2010, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

16

 

 

OTSUSED

 

 

2010/435/EL

 

*

Komisjoni otsus, 9. august 2010, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2003/85/EÜ XI lisa seoses selliste laborite nimekirjaga, millel on lubatud käsitleda elusat suu- ja sõrataudiviirust (teatavaks tehtud numbri K(2010) 5420 all)  ( 1 )

18

 

 

2010/436/EL

 

*

Komisjoni otsus, 9. august 2010, millega rakendatakse nõukogu otsust 2000/258/EÜ laboratooriumide marutaudivastaste vaktsiinide tõhusust kontrollivate seroloogiliste testide tegemise loa pikendamiseks vajalike tasemekatsete tegemise osas (teatavaks tehtud numbri K(2010) 5421 all)  ( 1 )

19

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

10.8.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 209/1


NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 712/2010,

26. juuli 2010,

millega muudetakse määrust (EL) nr 53/2010 teatavate püügivõimaluste osas ning määrust (EÜ) nr 754/2009

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 14. jaanuari 2010. aasta määrusega (EL) nr 53/2010 (1) on 2010. aastaks kindlaks määratud teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused, mida kohaldatakse ELi vetes ja ELi laevade suhtes püügipiirangutega vetes.

(2)

Norraga sõlmitud kalanduskokkuleppega seoses on liidule täiendavalt kättesaadavaks tehtud 521 tonni suurune tursakogus ICES I ja II püügipiirkonna Norra vetes ning samuti 150 tonni suurune merlangikogus ja 100 tonni suurune merilestakogus Põhjameres. Lisaks on muudetud Norra vetes makrelli püüdvatele ELi laevadele litsentsi andmise korda. Need meetmed tuleks rakendada liidu õiguses.

(3)

Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO) 2009. aasta aastakoosolekul võeti vastu otsus lubada uuesti alustada tursapüüki NAFO 3M püügipiirkonnas ja meriahvena püüki NAFO 3LN püügipiirkonnas pärast üle kümne aasta kestnud moratooriumi. Määrusega (EL) nr 53/2010 kehtestatud kaaspüügieeskirju kahe taasavatud kalapüügipiirkonna suhtes tuleks muuta, et tagada järjepidevus üldiste kaaspüügieeskirjadega, mida NAFO reguleerimispiirkonnas kohaldatakse vastavalt nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1386/2007 (milles sätestatakse Loode-Atlandi Kalastusorganisatsiooni reguleeritavas piirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed) (2) artikli 4 lõikele 1.

(4)

Gröönimaaga sõlmitud kalanduskokkuleppega seoses on muudetud Gröönimaa vetes tursapüügi suhtes kohaldatavaid tingimusi. Need muudatused tuleks rakendada liidu õiguses.

(5)

Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) järelevalvekomitee 24.–26. veebruaril 2010. aastal Madridis toimunud erikoosolekul vähendati Euroopa Liidule eraldatud tuunipüügikvooti. Seepärast on vaja kõnealused uued sätted rakendada liidu õiguses.

(6)

Võttes arvesse nõukogu 6. aprilli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 302/2009 (milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava) (3) artikli 5 lõikeid 5 ja 8 ning artikli 6 lõiget 4, on vaja kindlaks määrata iga liikmesriigi nende kalalaevade maksimaalne arv ja kogumahutavuse (GT) abil väljendatud püügivõimsus, millele võib anda loa harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida; tuunimõrdade maksimaalne arv, millele iga liikmesriik võib anda püügiloa; iga liikmesriigi maksimaalne tuunide kasvatamise ja nuumamise võimsus ning kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus, mille liikmesriik võib eraldada oma kalakasvandustele.

(7)

Nõukogu võib seoses kalapüügivõimaluste kehtestamisega ja vastavalt nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1342/2008 (millega kehtestatakse tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kava) (4) artiklile 11 liikmesriikide esitatud teabe ja sellele kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) poolt antud hinnangu alusel jätta teatud laevarühmad nimetatud määrusega kehtestatud püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisalast välja tingimusel, et asjaomaste laevade poolt püütud tursa ja tagasilastud koguste kohta on olemas asjakohased andmed, et püütud tursa osa ei ületa 1,5 % asjaomase laevarühma kogupüügist ning kui püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisega laevarühma suhtes kaasneks halduskoormus, mis on ebaproportsionaalne selle üldise mõjuga tursavarudele. Saksamaa edastas teabe tursapüügi kohta seoses laevarühmaga, mis püüab Põhjameres ja Šotimaa lääneranniku vetes põhjaatlandi süsikat, kasutades vähemalt 120 mm võrgusilma suurusega põhjatraale.

Iirimaa esitas teabe tursapüügi kohta seoses laevarühmaga, mis püüab Iiri meres norra salehomaari, kasutades püügivahendit, millel on nõukogu 16. jaanuari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 43/2009 (millega määratakse 2009. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning lisatingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes) (5) III lisa 2. liites määratletud selektiivse sorteerimisvõre sarnane võre. Prantsusmaa edastas teabe tursapüügi kohta seoses laevarühmaga, mis püüab Šotimaa lääneranniku vetes süvamereliike, kasutades üle 110 mm võrgusilma suurusega põhjatraale. Kõnealuse teabe ja sellele STECFi poolt antud hinnangu alusel võib väita, et nende laevarühmade poolt püütud tursa kogused koos tagasilastud kogustega ei ületa 1,5 % nende kogupüügist. Võttes lisaks arvesse toimivaid kontrolli- ja järelevalvemeetmeid kõnealuste laevarühmade püügitegevuse üle kontrolli ja järelevalve tagamiseks ning arvestades, et püügi reguleerimise korra kohaldamisega kõnealuste rühmade suhtes kaasneks halduskoormus, mis on ebaproportsionaalne selle üldise mõjuga tursavarudele, on asjakohane kõnealused laevarühmad määruse (EÜ) nr 1342/2008 III peatükis sätestatud püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisalast välja jätta, võimaldades seega kehtestada asjaomastele liikmesriikidele püügikoormuse piirangud.

(8)

Määruse (EÜ) nr 1342/2008 artikli 16 lõike 3 kohaselt lubati liikmesriikidel teatud tingimuste täitmise korral muuta oma püügikoormuse jaotust 2009. aastal, kandes üle püügikoormust ja -võimsust geograafiliste piirkondade vahel. Teabe põhjal, mille Madalmaad esitasid teatava hulga püügikoormuse ja -võimsuse ülekandmise kohta Põhjamerest Iiri merre 2009. aastal, on asjakohane kohandada maksimaalset lubatud püügikoormust, mis on Madalmaadele eraldatud määruse (EL) nr 53/2010 IIA lisa 1. liite kohaselt.

(9)

Määrust (EL) nr 53/2010 ja nõukogu 27. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 754/2009 (millega jäetakse teatavad laevarühmad välja määruse (EÜ) nr 1342/2008 III peatükis sätestatud püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisalast) (6) tuleks seepärast vastavalt muuta.

(10)

Määrust (EL) nr 53/2010 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010. Samas on püügikoormuse piirangud sätestatud üheks aastaks alates 1. veebruarist 2010. Kalapüügivõimaluste iga-aastase aruandluse korra järgimiseks tuleks käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad püügi piirnorme ja jaotust, kohaldada alates 1. jaanuarist 2010 ning sätteid, mis käsitlevad püügikoormuse piiranguid, alates 1. veebruarist 2010. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei mõjuta õiguskindluse põhimõtet, kuna vähendatavad püügivõimalused ei ole veel ammendatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 53/2010 muutmine

Määrust (EL) nr 53/2010 muudetakse järgmiselt.

1.

Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15

Hariliku tuuni püüdmise, kasvatamise ja nuumamise võimsuse piirangud

1.   Nende ELi söödalaevade ja veoõngedega laevade arvu, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm, piiratakse IV lisa punkti 1 kohaselt.

2.   Nende ELi rannalähedase püügi laevade arvu, millel on lubatud Vahemeres aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm, piiratakse IV lisa punkti 2 kohaselt.

3.   Nende ELi laevade arvu, mis püüavad kasvatamise eesmärgil Aadria meres harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm, piiratakse IV lisa punkti 3 kohaselt.

4.   Nende kalalaevade arvu ja kogumahutavuse (GT) abil väljendatud püügivõimsust, millel on luba Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida, piiratakse IV lisa punkti 4 kohaselt.

5.   Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel harilikku tuuni püüdvate tuunimõrdade arvu piiratakse IV lisa punkti 5 kohaselt.

6.   Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni kasvatamise ja nuumamise võimsust ning kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalset kogust piiratakse IV lisa punkti 6 kohaselt.”

2.

IA lisa muudetakse järgmiselt:

a)

kanne merlangi kohta IV püügipiirkonnas; IIa püügipiirkonna ELi vetes asendatakse järgmisega:

„Liik

:

Merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond

:

IV; IIa püügipiirkonna ELi veed

(WHG/2AC4.)

Belgia

240 (7)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

1 036 (7)

Saksamaa

270 (7)

Prantsusmaa

1 557 (7)

Madalmaad

599 (7)

Rootsi

2 (7)

Ühendkuningriik

7 490 (7)

EL

11 194 (8)

Norra

640 (9)

Lubatud kogupüük (TAC)

12 897

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

IV püügipiirkonna Norra veed

(WHG/*04N-)

EL

8 203”

b)

kanne merilesta kohta IV püügipiirkonnas; IIa püügipiirkonna ELi vetes, IIIa püügipiirkonna selles osas, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat, asendatakse järgmisega:

„Liik

:

Merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond

:

IV; IIa püügipiirkonna ELi veed; IIIa püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat

(PLE/2A3AX4)

Belgia

3 671

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

11 931

Saksamaa

3 442

Prantsusmaa

688

Madalmaad

22 946

Ühendkuningriik

16 979

EL

59 657

Norra

4 168

Lubatud kogupüük (TAC)

63 825

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

IV püügipiirkonna Norra veed

(PLE/*04N-)

EL

24 439”

c)

kanne makrelli kohta IIIa ja IV püügipiirkonnas; IIa, IIIb, IIIc ja IIId püügipiirkonna ELi vetes asendatakse järgmisega:

„Liik

:

Makrell

Scomber scombrus

Püügipiirkond

:

IIIa ja IV püügipiirkond; IIa, IIIb, IIIc ja IIId püügipiirkonna ELi veed

(MAC/2A34.)

Belgia

475

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

12 529 (10)

Saksamaa

495

Prantsusmaa

1 496

Madalmaad

1 507

Rootsi

4 485 (11)  (12)

Ühendkuningriik

1 395

EL

22 382 (11)  (13)

Norra

103 374 (14)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei ole asjakohane

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

IIIa püügipiirkond

(MAC/*03 A.)

IIIa ja IVbc püügipiirkond

(MAC/*3A4BC)

IVb püügipiirkond

(MAC/*04B.)

IVc püügipiirkond

(MAC/*04C.)

VI püügipiirkond; IIa rahvusvahelised veed 1. jaanuarist31. märtsini 2010 ning 2010. aasta detsembris

(MAC/*2A6.)

Taani

 

4 130

 

 

5 360

Prantsusmaa

 

490

 

 

 

Madalmaad

 

490

 

 

 

Rootsi

 

 

390

10

1 697

Ühendkuningriik

 

490

 

 

 

Norra

3 000”

 

 

 

 

3.

IB lisa muudetakse järgmiselt:

a)

kanne tursa kohta NAFO püügipiirkondade 0 ja 1 Gröönimaa vetes; V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa vetes asendatakse järgmisega:

„Liik

:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond

:

NAFO püügipiirkondade 0 ja 1 Gröönimaa veed; V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

(COD/N01514)

Saksamaa

1 636 (15)  (16)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Ühendkuningriik

364 (15)  (16)

EL

2 500 (15)  (16)  (17)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei ole asjakohane

b)

kanne tursapüügi kohta I ja II püügipiirkonna Norra vetes asendatakse järgmisega:

„Liik

:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiir kond

:

I ja II püügipiirkonna Norra veed

(COD/1N2AB.)

Saksamaa

2 486

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kreeka

308

Hispaania

2 773

Iirimaa

308

Prantsusmaa

2 281

Portugal

2 773

Ühendkuningriik

9 642

EL

20 571

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei ole asjakohane”

4.

IC lisa muudetakse järgmiselt:

a)

kanne tursa kohta NAFO 3M püügipiirkonnas asendatakse järgmisega:

„Liik

:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond

:

NAFO 3M

(COD/N3M.)

Eesti

61 (18)  (19)

 

Saksamaa

247 (18)

Läti

61 (18)  (19)

Leedu

61 (18)  (19)

Poola

209 (18)  (19)

Hispaania

796 (18)

Prantsusmaa

110 (18)

Portugal

1 070 (18)

Ühendkuningriik

521 (18)

EL

3 136 (18)  (19)

Lubatud

5 500 (18)  (19)

b)

kanne meriahvena kohta NAFO 3LN püügipiirkonnas asendatakse järgmisega:

„Liik

:

Meriahven

Sebastes spp.

Püügipiirkond

:

NAFO 3LN

(RED/N3LN.)

Eesti

173 (20)  (21)

 

Saksamaa

119 (20)

Läti

173 (20)  (21)

Leedu

173 (20)  (21)

EL

638 (20)  (21)

Lubatud

3 500 (20)  (21)

5.

ID lisas asendatakse kanne hariliku tuuni kohta Atlandi ookeanis ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeres järgmisega:

„Liik

:

Harilik tuun

Thunnus thynnus

Püügipiirkond

:

Atlandi ookean, ida pool 45° läänepikkust, ja Vahemeri

(BFT/AE045 W)

Küpros

70,18 (26)

 

Kreeka

130,30

Hispaania

2 526,06 (23)  (26)

Prantsusmaa

2 021,93 (23)  (24)  (26)

Itaalia

1 937,50 (26)  (27)

Malta

161,34 (26)

Portugal

237,66

Kõik liikmesriigid

2,41 (22)

EL

7 087,38 (23)  (24)  (26)  (27)

Lubatud kogupüük (TAC)

13 500

6.

IIA lisa 1. liidet muudetakse järgmiselt:

a)

tabelis b asendatakse Saksamaad (DE) ja Madalmaid (NL) käsitlev veerg järgmisega:

„Kindlaksmääratud püügivahend

 

DE

 

NL

TR 1

 

1 269 111

 

371 757

TR 2

516 154

1 080 920

TR 3

3 501

48 508

BT 1

29 271

999 808

BT 2

1 691 253

34 743 212

GN

224 484

438 664

GT

467

0

LL

0

0”

b)

tabelis c asendatakse Iirimaad (IE) käsitlev veerg järgmisega ja lisatakse järgmine Madalmaid (NL) käsitlev veerg:

„Kindlaksmääratud püügivahend

 

IE

 

NL

TR 1

 

59 625

 

0

TR 2

778 729

0

TR 3

8 433

0

BT 1

0

0

BT 2

514 584

200 000

GN

18 255

0

GT

0

0

LL

0

0”

c)

tabelis d asendatakse Saksamaad (DE) ja Prantsusmaad (FR) käsitlev veerg järgmisega:

„Kindlaksmääratud püügivahend

 

DE

 

FR

TR 1

 

11 151

 

2 685 733

TR 2

0

7 415

TR 3

0

0

BT 1

0

7 161

BT 2

0

13 211

GN

35 442

400 503

GT

0

0

LL

0

54 917”

7.

III lisa asendatakse järgmisega:

„III lisa

Kolmanda riigi vetes kalastavate ELi laevade püügilubadega seotud kvantitatiivsed piirangud

Püügipiirkond

Püügiliik

Püügilubade arv

Püügilubade jaotamine liikmesriikide vahel

Korraga kohalviibivate laevade maksimaalne arv

Norra veed ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkond

Heeringas, põhja pool 62°00′ N

93 (28)

DK: 32, DE: 6, FR: 1, IE: 9, NL: 11, PL: 1, SV: 12, UK: 21

69

Põhjalähedased liigid, põhja pool 62°00′ N

80 (28)

DE: 16, IE: 1, ES: 20, FR: 18, PT: 9, UK: 14

50

Makrell

97 (29)

DK: 15, DE: 4, FR: 2, IE: 23, NL: 11, SE: 6, UK: 36

70

Töönduslikud liigid, lõuna pool 62°00′ N

480 (28)

DK: 450, UK: 30

150

Fääri saarte veed

Igasugune traalpüük kuni 180 jala pikkuste laevadega püügipiirkonnas, mis asub Fääri saarte lähtejoonest 12–21 miili kaugusel

26

BE: 0, DE: 4, FR: 4, UK: 18

13

Tursa ja kilttursa sihtpüük võrguga, mille väikseim silmasuurus on 135 mm, piiratud püügipiirkonnas lõuna pool 62°28′ N ja ida pool 6°30′ W.

8 (30)

 

4

 

Traalnoodapüük 21 miili kaugusel Fääri saarte lähtejoonest. 1. märtsist kuni 31. maini ning 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini võivad kõnealused laevad kalastada piirkondades, mis jäävad 61°20′ N ja 62°00′ N vahele, ning lähtejoontest 12–21 miili vahelisel alal.

70

BE: 0, DE: 10, FR: 40, UK: 20

26

Sinise molva püük traalnoodaga, mille väikseim silmasuurus on 100 mm, piirkonnas lõuna pool 61°30′ N ja lääne pool 9°00′ W ning piirkonnas 7°00′ W ja 9°00′ W vahel, lõuna pool 60°30′ N ning piirkonnas, mis asub edela pool 60°30′ N, 7°00′ W ning 60°00′ N, 6°00′ W vahel kulgevat joont.

70

DE: 8 (31), FR: 12 (31), UK: 0 (31)

20 (32)

Põhjaatlandi süsika sihtpüük traalnoodaga, mille väikseim silmasuurus on 120 mm ning mille puhul on võimalus kasutada noodapära ümber ristpinesid.

70

 

22 (32)

 

Põhjaputassuu püük. Püügilubadega laevade arvu võib suurendada nelja laeva võrra, mis moodustavad paarid, kui Fääri saarte ametiasutused kehtestavad eri juurdepääsueeskirjad püügipiirkonnale nimetusega „põhjaputassuu põhiline püügipiirkond”.

36

DE: 3, DK: 19, FR: 2, NL: 5, UK: 5

20

Õngepüük

10

UK: 10

36

Makrell

12

DK: 12

12

Heeringapüük põhja pool 61° N

21

DK: 7, DE: 1, IE: 2, FR: 0, NL: 3, SV: 3, UK: 5

21

8.

IV lisa muudetakse järgmiselt:

a)

punkti 2 tabel asendatakse järgmisega:

„Hispaania

139

Prantsusmaa

86

Itaalia

35

Küpros

25

Malta

83

EL

368”

b)

lisatakse järgmised punktid:

„4.

Liikmesriikide nende kalalaevade arv ja kogumahutavuse (GT) abil väljendatud püügivõimsus, millele võib anda loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida.

Tabel A

Kalalaevade arv

 

Küpros

Kreeka

Itaalia

Prantsusmaa

Hispaania

Malta

Seinerid

1

1

24

19

6

0

Õngejadadega laevad

12

0

30

0

81

83

Söödalaevad

0

0

0

8

61

0

Ridvata õngepüügi laevad

0

0

0

29

2

0

Traalerid

0

0

0

78 (34)

0

0

Muud rannalähedase püügi laevad

0

256 (33)

0

87

33

0


Tabel B

Püügivõimsus (GT)

 

Küpros

Kreeka

Itaalia

Prantsusmaa

Hispaania

Malta

Seinerid

51

260

 (35)

4 826

1 608

0

Õngejadadega laevad

409

1 196

0

4 416,73

1 365,64

Söödalaevad

243

10 335,58

0

Ridvata õngepüügi laevad

1 436

20,96

0

Traalerid

9 212

0

0

Muud rannalähedase püügi laevad

3 343,21 (36)

943

489,83

0

5.

Mõrdade arv, mille kasutamiseks liikmesriigid on andnud loa hariliku tuuni püügil Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres

 

Mõrdade arv

Hispaania

6

Itaalia

6

Portugal

1

6.

Hariliku tuuni kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus ja kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus, mille iga liikmesriik võib eraldada oma kalakasvandustele Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres

Tabel A

 

Tuunide kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus

 

Kalakasvanduste arv

Mahutavus (tonnides)

Hispaania

14

11 852

Itaalia

15

13 000

Kreeka

2

2 100

Küpros

3

3 000

Malta

8

12 300


Tabel B

 

Kalakasvandusse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus (tonnides)

Hispaania

5 855

Itaalia

3 764

Kreeka

785

Küpros

2 195

Malta

8 768”

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 754/2009 muudatus

Määruse (EÜ) nr 754/2009 artiklisse 1 lisatakse järgmised punktid:

„f)

Saksamaa lipu all sõitev avamerelaevade rühm, millele Saksamaa osutas oma 26. märtsi 2010. aasta taotluses, mida täiendavad 9. aprilli ja 20. mai 2010. aasta kirjad, ning mis püüab Põhjameres, ICES IIa püügipiirkonna ELi vetes ja Šotimaa lääneranniku vetes põhjaatlandi süsikat, kasutades põhjatraale võrgusilma suurusega vähemalt 120 mm;

g)

Iirimaa lipu all sõitev laevarühm, millele Iirimaa osutas oma 26. märtsi 2010. aasta taotluses ning mis püüab Iiri meres norra salehomaari ajavahemikul, mil kõnealused laevad püüavad üksnes määruse (EÜ) nr 43/2009 III lisa 2. liites määratletud sorteerimisvõrega püügivahendiga;

h)

Prantsusmaa lipu all sõitev laevarühm, millele Prantsusmaa osutas oma 24. märtsi 2010. aasta taotluses, mida täiendavad 25. märtsi, 29. märtsi, 8. aprilli ja 20. mai 2010. aasta kirjad, ning mis püüab Šotimaa lääneranniku vetes süvamereliike, kasutades selleks üle 110 mm võrgusilma suurusega põhjatraale.”.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 1 punkte 1–5 ja 8 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010.

Artikli 1 punkti 6 ja artiklit 2 kohaldatakse alates 1. veebruarist 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. juuli 2010

Nõukogu nimel

eesistuja

S. VANACKERE


(1)  ELT L 21, 26.1.2010, lk 1.

(2)  ELT L 318, 5.12.2007, lk 1.

(3)  ELT L 96, 15.4.2009, lk 1.

(4)  ELT L 348, 24.12.2008, lk 20.

(5)  ELT L 22, 26.1.2009, lk 1.

(6)  ELT L 214, 19.8.2009, lk 16.

(7)  Selle kvoodi kasutamisel tuleb täita käesoleva lisa liite punktis 3 sätestatud tingimusi.

(8)  Välja arvatud 1 063 arvestuslikku tonni tööstuslikku kaaspüüki.

(9)  Võib püüda ELi vetes. Selle kvoodi piires püütud saak arvestatakse maha lubatud kogupüügi Norra osast.

Eritingimus:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

IV püügipiirkonna Norra veed

(WHG/*04N-)

EL

8 203”

(10)  Kooskõlas nõukogu ja komisjoni avaldusega, mis esitati 14 ja 15. detsembril 2009 toimunud kalandusministrite nõukogu istungil ning mis käsitleb kalapüüki Norra vetes, võib kõnealuse TACi piirkonna ELi vetes püüda sellele kvoodile lisaks 7 352 tonni kala, mis vastab 2009. aastal kõnealuse liigi puhul kasutamata jäänud kvoodile IV püügipiirkonna Norra vetes.

(11)  Kaasa arvatud 242 tonni, mis püütakse Norra vetes lõuna pool 62° N (MAC/*04N-).

(12)  Kalapüügi korral Norra vetes arvestatakse tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük käesoleva kalaliigi kvootide hulka.

(13)  Võib püüda ka IVa püügipiirkonna Norra vetes.

(14)  Arvestatakse maha TACi Norra osast (juurdepääsukvoot). See kogus sisaldab Norra osa Põhjamere TACis, kogumahuga 39 054 tonni. Selle kvoodi alusel tohib püüda ainult IVa püügipiirkonnas, välja arvatud 3 000 tonni, mida tohib püüda IIIa püügipiirkonnas.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

IIIa püügipiirkond

(MAC/*03 A.)

IIIa ja IVbc püügipiirkond

(MAC/*3A4BC)

IVb püügipiirkond

(MAC/*04B.)

IVc püügipiirkond

(MAC/*04C.)

VI püügipiirkond; IIa rahvusvahelised veed 1. jaanuarist31. märtsini 2010 ning 2010. aasta detsembris

(MAC/*2A6.)

Taani

 

4 130

 

 

5 360

Prantsusmaa

 

490

 

 

 

Madalmaad

 

490

 

 

 

Rootsi

 

 

390

10

1 697

Ühendkuningriik

 

490

 

 

 

Norra

3 000”

 

 

 

 

(15)  Tohib püüda Gröönimaast idas asuvates vetes lõuna pool 62°N.

(16)  Pardal viibib teaduslik vaatleja.

(17)  Sellest 500 tonni eraldatakse Norrale. Võib püüda üksnes lõuna pool 62° N XIV ja Va püügipiirkonnas ning lõuna pool 61° N NAFO püügipiirkonnas 1.”

(18)  Tursa sihtpüüki NAFO 3M püügipiirkonnas lubatakse seni, kuni hinnanguline püük, sh kaaspüük, mida võib püüda aasta ülejäänud osas, ulatub 100 %ni eraldatud kvoodist. Pärast kõnealust kuupäeva lubatakse üksnes kaaspüüki lipuliikmesriigile eraldatud kvoodi piires, maksimaalselt 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(19)  Pärast Eesti, Läti, Leedu ja Poola ühinemist Euroopa Liiduga hõlmab Eestile, Lätile ja Leedule vastavalt eraldatud 61 tonni kooskõlas jaotuskorraga endise NSVLi riikidele ning Poolale eraldatud 209 tonni, mille NAFO kalanduskomisjon võttis vastu 2003. aastal.”

(20)  Meriahvena sihtpüüki NAFO 3LN püügipiirkonnas lubatakse seni, kuni hinnanguline püük, sh kaaspüük, mida võib püüda aasta ülejäänud osas, ulatub 100 %ni eraldatud kvoodist. Pärast kõnealust kuupäeva lubatakse üksnes kaaspüüki lipuliikmesriigile eraldatud kvoodi piires, maksimaalselt 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(21)  Pärast Eesti, Läti, Leedu ja Poola ühinemist Euroopa Liiduga hõlmab Eestile, Lätile ja Leedule vastavalt eraldatud 173 tonni kooskõlas jaotuskorraga endise NSVLi riikidele, mille NAFO kalanduskomisjon võttis vastu 2003. aastal.”

(22)  Välja arvatud Küpros, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Malta ja Portugal, ning üksnes kaaspüügina.

(23)  Selle TACi piires kohaldatakse IV lisa punktis 1 (BFT/*8301) osutatud laevade suhtes hariliku tuuni, mille kaal ja suurus on 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm vahel, järgmisi püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Hispaania

367,23

Prantsusmaa

165,69

EL

532,92

(24)  Selle TACi piires kohaldatakse IV lisa punktis 1 (BFT/*641) osutatud laevade suhtes hariliku tuuni, mille kaal on vähemalt 6,4 kg ja pikkus 70 cm, püügi järgmisi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Prantsusmaa

45 ()

EL

45

()  Komisjon võib seda kogust Prantsusmaa taotlusel muuta kuni 100 tonnini, nagu osutatud ICCATi soovituses 08–05.

(25)  Komisjon võib seda kogust Prantsusmaa taotlusel muuta kuni 100 tonnini, nagu osutatud ICCATi soovituses 08–05.

(26)  Selle TACi piires kohaldatakse IV lisa punktis 2 (BFT/*8302) osutatud laevade suhtes hariliku tuuni, mille kaal on 8–30 kg, püügi järgmisi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Hispaania

50,52

Prantsusmaa

49,84

Itaalia

39,34

Küpros

1,40

Malta

3,23

EL

144,34

(27)  Selle TACi piires kohaldatakse IV lisa punktis 3 (BFT/*643) osutatud laevade suhtes hariliku tuuni, mille kaal on 8–30 kg, püügi järgmisi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Itaalia

39,34

EL

39,34”

(28)  Nendes vetes võib kalapüügiloa anda üksnes alates 26. jaanuar 2010.

(29)  Nendes vetes võib kalapüügiloa anda üksnes alates 4. juuni 2010.

(30)  Vastavalt 1999. aastal kokkulepitud protokollile kajastatakse tursa ja kilttursa sihtpüüki käsitlevaid arve nende arvude hulgas, mis käsitlevad „igasugust traalpüüki kuni 180 jala pikkuste laevadega püügipiirkondades, mis asuvad Fääri saarte lähtejoontest 12–21 miili kaugusel”.

(31)  Need arvud viitavad korraga kohalviibivate laevade maksimaalsele arvule.

(32)  Nimetatud arvud sisalduvad arvudes, mis kajastavad „traalnoodapüüki 21 miili kaugusel Fääri saarte lähtejoontest”.”

(33)  Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid (õngejada, käsiõng, veoõngejada)

(34)  Millest kaheksat laeva kasutatakse õngejadadena

(35)  Tegevuse ajutine peatamine 2010. aastal.

(36)  Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid (õngejada, käsiõng, veoõngejada)


10.8.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 209/14


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 713/2010,

9. august 2010,

millega 133. korda muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. mai 2002. aasta määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 467/2001, millega keelustatakse teatavate kaupade ja teenuste eksport Afganistani, laiendatakse Afganistani rühmitusega Taliban seotud lennukeeldu ning rahaliste vahendite ja muude finantsallikate külmutamist, (1) eriti selle artikli 7 lõike 1 punkti a ja artikli 7a lõiget 5 (2),

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisas on esitatud nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid nimetatud määruse alusel külmutatakse.

(2)

27. ja 29. juulil 2010 otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee eemaldada viis isikut ja kaheksa üksust nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelust, kelle suhtes tuleks kohaldada rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist.

(3)

Seega tuleks I lisa vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub päev pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. august 2010

Komisjoni nimel, presidendi eest

välissuhete peadirektori kohusetäitja

Karel KOVANDA


(1)  EÜT L 139, 29.5.2002, lk 9.

(2)  Artikkel 7a lisati määrusega (EL) nr 1286/2009 (ELT L 346, 23.12.2009, lk 42).


LISA

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa muudetakse järgmiselt:

(1)

Pealkirja „Juriidilised isikud, rühmitused ja üksused” alt eemaldatakse järgmised kanded:

(a)

Al-Barakaat Wiring Service, 2940, Pillsbury Avenue, Suite 4, Minneapolis, Minnesota 55408, Ameerika Ühendriigid;

(b)

Barakaat Boston, 266, Neponset Avenue, Apt. 43, Dorchester, Massachussets 02122-3224, Ameerika Ühendriigid;

(c)

Barakaat Construction Company, PO Box 3313, Dubai, AÜE;

(d)

Barakaat International, Inc., 1929, South 5th Street, Suite 205, Minneapolis, Minnesota, Ameerika Ühendriigid;

(e)

Barakaat Wire Transfer Company, 4419, South Brandon Street, Seattle, Washington, Ameerika Ühendriigid;

(f)

Parka Trading Company, PO Box 3313, Deira, Dubai, AÜE;

(g)

Somali International Relief Organization, 1806, Riverside Avenue, 2nd Floor, Minneapolis, Minnesota, Ameerika Ühendriigid;

(h)

Somali Network AB, Hallybybacken 15, 70 Spanga, Rootsi.

(2)

Pealkirja „Füüsilised isikud” alt eemaldatakse järgmised kanded:

(a)

Abdul Hakim Mujahid Muhammad Awrang (teiste nimedega a) Abdul Hakim Mojahed, b) Abdul Hakim Mujahid Moh Aurang). Tiitel: maulavi. Ametikoht: Talibani režiimi ajal Talibani „saadik” ÜROs. Aadress: Dehbori piirkond Ward, Kabul, Afganistan. Sünniaeg: 1956. Sünnikoht: Khajakheli küla, Sharani piirkond, Paktika provints, Afganistan. Kodakondsus: Afganistani. Siseriiklik isikukood: 106266. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 25.1.2001.

(b)

Abdul Samad Khaksar. Tiitel: a) mulla, b) maulavi. Ametikoht: Talibani režiimi ajal siseministri asetäitja julgeoleku alal. Aadress: Kandahari provints, Afganistan. Sünniaeg: vahemikus 1958 kuni 1963. Sünnikoht: Kandahar, Afganistan. Kodakondsus: Afganistani. Muu teave: teadaolevalt suri 2006. aasta jaanuaris;

(c)

Muhammad Islam Mohammadi. Ametikoht: Talibani režiimi ajal Bamiyani provintsi kuberner (Afganistanis). Sünniaeg: vahemikus 1953 kuni 1958. Sünnikoht: Rori-Du-Aabi piirkond, Samangani provints, Afganistan. Kodakondsus: Afganistani. Muu teave: teadaolevalt suri 2007. aastal;

(d)

Abdul Satar Paktin (teise nimega a) Abdul Sattar Paktis). Tiitel: doktor. Ametikoht: a) Talibani režiimi ajal välisministeeriumi protokolliosakonnas, b) Talibani režiimi ajal tervishoiuministri asetäitja. Aadress: Charkhi piirkond, Logari provints, Afganistan. Sünnikoht: Paktia, Afganistan. Kodakondsus: Afganistani. Muu teave: 2005. aastal kinni peetud ja repatrieeritud Afganistani;

(e)

Abdul Salam Zaeef (teise nimega Abdussalam Zaeef). Tiitel: mulla. Ametikoht: a) Talibani režiimi ajal kaevandus- ja tööstusministri asetäitja, b) erakorraline ja täievoliline suursaadik, Talibani „suursaatkond”, Islamabad, Pakistan. Sünniaeg: 1968. Sünnikoht: Kandahar, Afganistan. Kodakondsus: Afganistani. Passi nr: D 001215 (Afganistani pass, välja antud 29.8.2000). Muu teave: kinni peetud ja repatrieeritud Afganistani. Vabastatud vanglast. Elab alates 2007. aasta maist Kabulis.


10.8.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 209/16


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 714/2010,

9. august 2010,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 10. augustil 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. august 2010

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

TR

41,0

ZZ

41,0

0707 00 05

TR

105,8

ZZ

105,8

0709 90 70

TR

107,9

ZZ

107,9

0805 50 10

AR

128,1

TR

132,4

UY

127,6

ZA

116,9

ZZ

126,3

0806 10 10

CL

129,8

EG

156,3

IL

187,4

MA

129,1

PE

77,2

TR

138,0

ZA

88,7

ZZ

129,5

0808 10 80

AR

78,9

BR

68,4

CL

87,0

CN

63,9

NZ

110,9

US

114,4

UY

103,6

ZA

93,0

ZZ

90,0

0808 20 50

AR

84,4

CL

178,7

CN

88,5

NZ

140,9

TR

147,7

ZA

104,7

ZZ

124,2

0809 20 95

CA

888,7

TR

195,1

US

835,8

ZZ

639,9

0809 30

TR

156,7

ZZ

156,7

0809 40 05

BA

62,1

IL

169,2

ZA

90,0

ZZ

107,1


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


OTSUSED

10.8.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 209/18


KOMISJONI OTSUS,

9. august 2010,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 2003/85/EÜ XI lisa seoses selliste laborite nimekirjaga, millel on lubatud käsitleda elusat suu- ja sõrataudiviirust

(teatavaks tehtud numbri K(2010) 5420 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2010/435/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta direktiivi 2003/85/EÜ ühenduse meetmete kohta suu- ja sõrataudi tõrjeks, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 85/511/EMÜ ja otsused 89/531/EMÜ ja 91/665/EMÜ ning muudetakse direktiivi 92/46/EMÜ, (1) eriti selle artiklit 67,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiiviga 2003/85/EÜ on kehtestatud suu- ja sõrataudi puhkemisel rakendatavad minimaalsed kontrollimeetmed ning teatavad ennetusmeetmed tagamaks pädevate asutuste ja põllumajandustootjate paremat ettevalmistust ja suuremat teadlikkust sellest haigusest.

(2)

Need ennetusmeetmed näevad muu hulgas liikmesriikidele ette kohustuse tagada, et elusat suu- ja sõrataudiviirust käsitletaks teadustegevuse ja diagnostika eesmärgil üksnes direktiivi 2003/85/EÜ XI lisa A osas loetletud heakskiidetud laborites ning et vaktsiinide tootmiseks ettenähtud inaktiveeritud antigeenide või vaktsiinide valmistamine ja sellega seotud teadustegevus toimuks ainult selle lisa B osas loetletud heakskiidetud ettevõtetes ja laborites.

(3)

Bulgaaria teatas ametlikult komisjonile, et pärast direktiivi 2003/85/EÜ artikli 66 kohast kontrollimist ei peeta selle liikmesriigi tugilaborit enam direktiivi 2003/85/EÜ artikli 65 punktis d sätestatud bio-ohutuse standarditele vastavaks.

(4)

Madalmaad teatasid ametlikult komisjonile, et direktiivi 2003/85/EÜ XI lisa B osas nimetatud Madalmaades asuva labori nime on muudetud.

(5)

Ohutuse eesmärgil on oluline direktiivi 2003/85/EÜ XI lisas esitatud laborite loend ajakohastada.

(6)

Seetõttu tuleks direktiivi 2003/85/EÜ XI lisa A osas esitatud laborite loendist välja jätta Bulgaariat käsitlev kanne ning asendada sama lisa B osas esitatud laborite loendis Madalmaid käsitlev kanne. Seepärast tuleks direktiivi 2003/85/EÜ XI lisa vastavalt muuta.

(7)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 2003/85/EÜ XI lisa muudetakse järgmiselt.

1)

A osast jäetakse välja Bulgaariat käsitlev kanne.

2)

B osas asendatakse Madalmaid käsitlev kanne järgmisega:

„NL

Madalmaad

Merial S.A.S., Lelystad Laboratory, Lelystad”

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 9. august 2010

Komisjoni nimel

komisjoni liige

John DALLI


(1)  ELT L 306, 22.11.2003, lk 1.


10.8.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 209/19


KOMISJONI OTSUS,

9. august 2010,

millega rakendatakse nõukogu otsust 2000/258/EÜ laboratooriumide marutaudivastaste vaktsiinide tõhusust kontrollivate seroloogiliste testide tegemise loa pikendamiseks vajalike tasemekatsete tegemise osas

(teatavaks tehtud numbri K(2010) 5421 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2010/436/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 2000. aasta otsust 2000/258/EÜ, millega määratakse eriinstituut, mis vastutab marutaudi vastaste vaktsiinide tõhusust kontrollivate seroloogiliste testide standardiseerimiseks vajalike kriteeriumide kehtestamise eest, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu otsusega 2000/258/EÜ on Prantsusmaa Nancy Toiduohutusameti (Agence française de sécurité sanitaire des aliments de Nancy) labor (edaspidi „AFSSA”) määratud marutaudivastaste vaktsiinide tõhusust kontrollivate seroloogiliste testide standardiseerimiseks vajalike kriteeriumide kehtestamise eest vastutavaks eriinstituudiks. Otsuses on sätestatud ka labori ülesanded.

(2)

Muu hulgas hindab AFSSA liikmesriikide ja kolmandate riikide laboreid eesmärgiga anda neile luba teha seroloogilisi teste marutaudivastaste vaktsiinide tõhususe kontrollimiseks. AFSSA korraldab ka laboritevahelisi sobivuskatseid (tasemekatseid).

(3)

Alates 2000. aastast on AFSSA lubade pikendamise tasemekatseid läbi viinud vähemalt ühel korral aastas.

(4)

Senise kogemuse alusel võib kinnitada, et tasemekatsete süsteem sobib seroloogilisi teste tegevate laborite kontrollimiseks.

(5)

Otsuse 2000/258/EÜ artiklis 3 ei ole sätestatud liikmesriikide ja kolmandate riikide laboritele antud seroloogiliste testide tegemise loa pikendamise korda.

(6)

Nimetatud artikli kohaldamise ühtlustamiseks on asjakohane pikendada lube vastavalt hindamisaktidele, mida AFSSA koostab laborite tasemekatsete põhjal.

(7)

Seepärast on asjakohane kehtestada AFSSA korrapäraste tasemekatsete korraldamise ning hindamisaktide koostamise eeskirjad.

(8)

AFSSA viib tasemekatsed läbi vastavalt oma iga-aastasele heakskiidetud tööplaanile. Tasemekatsete korraldamist toetatakse liidu vahenditest vastavalt nõukogu 25. mai 2009. aasta otsusele 2009/470/EÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas (2).

(9)

Alates 1. jaanuarist 2011 tuleks lõpetada liidu vahenditest toetuse andmine AFSSA tasemekatsete korraldamise kuludele. Selleks et AFSSA-l oleks piisavalt vahendeid tasemekatsete tegemiseks, peaks ta katses osalevatelt laboritelt võtma tasu.

(10)

Tasu suuruse peaks kehtestama AFSSA Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks) (3) VI lisas sätestatud kriteeriumide alusel.

(11)

Komisjoni otsuse 2004/233/EÜ (4) I lisas on loetletud need liikmesriikide laborid, millele on antud luba teha teatavatele kodukiskjalistele analüüse nende marutaudi vastu vaktsineerimise tõhususe kontrollimiseks.

(12)

Nõukogu direktiiviga 2008/73/EÜ (5) muudetud otsuses 2000/258/EÜ on sätestatud, et alates 2010. aasta 1. jaanuarist võib liikmesriigi pädev asutus anda laboratooriumitele lube teha marutaudivaktsiinide tõhususe jälgimiseks seroloogilisi teste. Otsuse kohaselt koostavad liikmesriigid loetelu nendest laboratooriumitest, kellele nad on loa andnud, ajakohastavad seda ning teevad loetelu teistele liikmesriikidele ja üldsusele kättesaadavaks.

(13)

Seega on otsus 2004/233/EÜ aegunud ja tuleks liidu õiguse selguse huvides kehtetuks tunnistada.

(14)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Iga-aastane tasemekatse

1.   Liikmesriikide ja kolmandate riikide laborid, kellele on vastavalt otsuse 2000/258/EÜ artikli 3 lõigetele 1 ja 2 antud luba teha seroloogilisi teste marutaudivastaste vaktsiinide tõhususe kontrollimiseks, sooritavad kord aastas tasemekatse.

2.   Tasemekatsed korraldab Prantsusmaa Nancy Toiduohutusamet (Agence française de sécurité sanitaire des aliments de Nancy – AFSSA).

3.   Pärast iga lõikes 1 nimetatud tasemekatset ja hiljemalt tasemekatse korraldamise aasta 31. oktoobriks esitab AFSSA hindamisakti:

a)

tasemekatses osalenud laborile;

b)

selle liikmesriigi pädevale ametiasutusele, kus asub punktis a osutatud labor, millele on antud luba otsuse 2000/258/EÜ artikli 3 lõikes 1 sätestatud korras;

c)

komisjonile, kui tegemist on punktis a osutatud laboriga, millele on antud luba otsuse 2000/258/EÜ artikli 3 lõikes 2 sätestatud korras.

4.   Erandina lõikes 3 sätestatud tähtpäevast esitatakse negatiivne hindamisotsus 30 päeva jooksul pärast hindamise läbiviimist.

Artikkel 2

Liikmesriigi laborile antud loa pikendamine

Liikmesriigi laborile otsuse 2000/258/EÜ artikli 3 lõikes 1 sätestatud korras antud luba pikendatakse, kui AFSSA esitab tema kohta artiklis 1 sätestatud tasemekatse hindamisaktis positiivse hinnangu.

Artikkel 3

Kolmanda riigi laborile antud loa pikendamine

Kolmanda riigi laborile otsuse 2000/258/EÜ artikli 3 lõikes 2 sätestatud korras antud luba pikendatakse, kui AFSSA esitab tema kohta artiklis 1 sätestatud tasemekatse hindamisaktis positiivse hinnangu.

Artikkel 4

Iga-aastase tasemekatse eest võetav tasu

1.   Alates 1. jaanuarist 2011 võtab AFSSA laboritelt tasu artiklis 1 sätestatud tasemekatses osalemise eest.

2.   Tasu suuruse määrab kindlaks AFSSA vastavalt tasude ja lõivude arvutamise kriteeriumidele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 882/2004 VI lisas.

Artikkel 5

Kehtetuks tunnistamine

Otsus 2004/233/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 6

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 9. august 2010

Komisjoni nimel

komisjoni liige

John DALLI


(1)  EÜT L 79, 30.3.2000, lk 40.

(2)  ELT L 155, 18.6.2009, lk 30.

(3)  ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

(4)  ELT L 71, 10.3.2004, lk 30.

(5)  ELT L 219, 14.8.2008, lk 40.


  翻译: