ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2010.251.est |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 251 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
53. köide |
Sisukord |
|
II Muud kui seadusandlikud aktid |
Lehekülg |
|
|
MÄÄRUSED |
|
|
* |
||
|
|
||
|
|
||
|
|
OTSUSED |
|
|
|
2010/570/EL, Euratom |
|
|
* |
||
|
|
2010/571/EL |
|
|
* |
Komisjoni otsus, 24. september 2010, millega muudetakse tehnika arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/95/EÜ lisa plii, elavhõbeda, kaadmiumi, kuuevalentse kroomi, polübroomitud bifenüülide või polübroomitud difenüüleetrite kasutusviiside erandite osas (teatavaks tehtud numbri K(2010) 6403 all) ( 1 ) |
|
|
|
SOOVITUSED |
|
|
|
2010/572/EL |
|
|
* |
Komisjoni soovitus, 20. september 2010, reguleeritud juurdepääsu kohta järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudele ( 1 ) |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
25.9.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 251/1 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 845/2010,
23. september 2010,
millega Portugali lipu all sõitvatel laevadel keelatakse hariliku tuuni püük Atlandi ookeanis ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeres
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 36 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu 14. jaanuari 2010. aasta määrusega (EL) nr 53/2010, millega määratakse 2010. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (2) on kehtestatud kvoodid 2010. aastaks. |
(2) |
Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2010. aastaks eraldatud kvoodi. |
(3) |
Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Kvoodi ammendumine
Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2010. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.
Artikkel 2
Keelud
Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriikide lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas sätestatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida või lossida sellist püütud kalavaru pärast nimetatud kuupäeva.
Artikkel 3
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 23. september 2010
Komisjoni nimel, presidendi eest
merenduse ja kalanduse peadirektor
Lowri EVANS
(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.
(2) ELT L 21, 26.1.2010, lk 1.
LISA
Nr |
27/T&Q |
Liikmesriik |
Portugal |
Kalavaru |
BFT/AE045W |
Liik |
Harilik tuun (Thunnus thynnus) |
Piirkond |
Atlandi ookean, ida pool 45° läänepikkust, ja Vahemeri |
Kuupäev |
23.7.2010 |
25.9.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 251/3 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 846/2010,
24. september 2010,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 25. septembril 2010.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 24. september 2010
Komisjoni nimel, presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
(EUR/100 kg) |
||
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
0702 00 00 |
MA |
82,9 |
MK |
47,2 |
|
TR |
50,2 |
|
XS |
58,9 |
|
ZZ |
59,8 |
|
0707 00 05 |
TR |
127,9 |
ZZ |
127,9 |
|
0709 90 70 |
TR |
116,5 |
ZZ |
116,5 |
|
0805 50 10 |
AR |
100,5 |
CL |
118,6 |
|
IL |
127,5 |
|
TR |
104,9 |
|
UY |
139,0 |
|
ZA |
106,2 |
|
ZZ |
116,1 |
|
0806 10 10 |
TR |
120,9 |
ZZ |
120,9 |
|
0808 10 80 |
AR |
63,5 |
BR |
68,3 |
|
CL |
91,6 |
|
NZ |
103,2 |
|
US |
128,5 |
|
ZA |
92,8 |
|
ZZ |
91,3 |
|
0808 20 50 |
CN |
54,1 |
ZA |
88,6 |
|
ZZ |
71,4 |
|
0809 30 |
TR |
149,8 |
ZZ |
149,8 |
|
0809 40 05 |
BA |
53,5 |
MK |
45,0 |
|
ZZ |
49,3 |
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.
25.9.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 251/5 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 847/2010,
24. september 2010,
milles käsitletakse riisi impordilitsentside väljaandmist määruse (EÜ) nr 327/98 alusel 2010. aasta septembri alaperioodiks avatud tariifikvootide raames
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 31. augusti 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1301/2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi, (2) eriti selle artikli 7 lõiget 2,
võttes arvesse komisjoni 10. veebruari 1998. aasta määrust (EÜ) nr 327/98, millega avatakse teatavad riisi ja purustatud riisi impordi tariifikvoodid ja sätestatakse nende korraldus, (3) eriti selle artikli 5 esimest lõiku,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määrusega (EÜ) nr 327/98 on avatud teatavad riisi ja purustatud riisi impordi tariifikvoodid, mis jaotatakse päritoluriikide kaupa ja jagatakse mitmesse alaperioodi vastavalt kõnealuse määruse IX lisale, ning sätestatakse nende korraldus. |
(2) |
Septembri alaperiood on määruse (EÜ) nr 327/98 artikli 1 lõike 1 punktiga a ette nähtud kvootide jaoks neljas alaperiood, sama lõike punktiga d ette nähtud kvootide jaoks kolmas alaperiood ja sama lõike punktiga e ette nähtud kvootide jaoks esimene alaperiood. |
(3) |
Määruse (EÜ) nr 327/98 artikli 8 punkti a kohaselt koostatud teatisest järeldub, et 2010. aasta septembri esimesel kümnel tööpäeval vastavalt kõnealuse määruse artikli 4 lõikele 1 esitatud taotlused kvootidele järjekorranumbritega 09.4118, 09.4119 ja 09.4168 hõlmavad saadaolevast kogusest suuremaid koguseid. Seega tuleks kindlaks määrata, kui palju impordilitsentse võib välja anda, määrates asjaomaste kvootide raames taotletud kogustele jaotuskoefitsiendi. |
(4) |
Eespool osutatud teatisest järeldub lisaks, et 2010. aasta septembri esimesel kümnel tööpäeval vastavalt määruse (EÜ) nr 327/98 artikli 4 lõikele 1 esitatud taotlused kvootidele järjekorranumbritega 09.4127, 09.4128, 09.4129 ja 09.4117 hõlmavad saada olevast kogusest väiksemaid koguseid. |
(5) |
Septembri alaperioodi kasutamata kogused kvootidele järjekorranumbritega 09.4127, 09.4128, 09.4129 ja 09.4130 kantakse vastavalt määruse (EÜ) nr 327/98 artiklile 2 üle järgmisesse alaperioodi kvoodile järjekorranumbriga 09.4138. |
(6) |
Seega tuleks vastavalt määruse (EÜ) nr 327/98 artikli 5 esimesele lõigule kindlaks määrata järgmisel alaperioodil saada olev üldkogus kvootidele järjekorranumbritega 09.4138 ja 09.4168. |
(7) |
Impordilitsentside väljaandmise usaldusväärse haldamise tagamiseks jõustub käesolev määrus kohe pärast selle avaldamist, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Määruses (EÜ) nr 327/98 osutatud järjekorranumbritega 09.4118, 09.4119 ja 09.4168 kvootide alla kuuluva riisi jaoks 2010. aasta septembri kümnel esimesel tööpäeval esitatud impordilitsentsi taotluste kohaselt antakse litsentsid taotletud kogustele käesoleva määruse lisas sätestatud jaotuskoefitsientide alusel.
2. Määruses (EÜ) nr 327/98 osutatud järjekorranumbritega 09.4138 ja 09.4168 kvootide järgmisel alaperioodil saada olevad üldkogused on kindlaks määratud käesoleva määruse lisas.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub selle avaldamise päeval Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 24. september 2010
Komisjoni nimel, presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 238, 1.9.2006, lk 13.
(3) ELT L 37, 11.2.1998, lk 5.
LISA
Määruse (EÜ) nr 327/98 kohaselt 2010. aasta septembri alaperioodil eraldatavad kogused ja järgmisel alaperioodil saada olevad kogused:
a) Määruse (EÜ) nr 327/98 artikli 1 lõike 1 punktis a sätestatud, CN-koodi 1006 30 alla kuuluva kroovitud või poolkroovitud riisi kvoot:
Päritolu |
Jrk-nr |
2010. aasta septembri alaperioodi jaotuskoefitsient |
2010. aasta oktoobri alaperioodil saada olev üldkogus (kg) |
Ameerika Ühendriigid |
09.4127 |
— (1) |
|
Tai |
09.4128 |
— (1) |
|
Austraalia |
09.4129 |
— (1) |
|
Teised riigid |
09.4130 |
— (2) |
|
Kõik riigid |
09.4138 |
|
4 127 145 |
b) Määruse (EÜ) nr 327/98 artikli 1 lõike 1 punktis d sätestatud, CN-koodi 1006 30 alla kuuluva kroovitud või poolkroovitud riisi kvoot:
Päritolu |
Jrk-nr |
2010. aasta septembri alaperioodi jaotuskoefitsient |
Tai |
09.4112 |
— (3) |
Ameerika Ühendriigid |
09.4116 |
— (3) |
India |
09.4117 |
— (4) |
Pakistan |
09.4118 |
9,553656 % |
Teised riigid |
09.4119 |
1,995380 % |
Kõik riigid |
09.4166 |
— (3) |
c) Määruse (EÜ) nr 327/98 artikli 1 lõike 1 punktis e sätestatud, CN-koodi 1006 40 alla kuuluva purustatud riisi kvoot:
Päritolu |
Jrk-nr |
2010. aasta septembri alaperioodi jaotuskoefitsient |
2010. aasta oktoobri alaperioodil saada olev üldkogus (kg) |
Kõik riigid |
09.4168 |
1,402856 % |
0 |
(1) Taotlused hõlmavad saada olevatest kogustest väiksemaid või nendega võrdseid taotlusi: kõik taotlused on seega vastuvõetavad.
(2) Selleks alaperioodiks on saada olevad kogused ammendatud.
(3) Selleks alaperioodiks on saada olevad kogused ammendatud.
(4) Taotlused hõlmavad saada olevatest kogustest väiksemaid või nendega võrdseid taotlusi: kõik taotlused on seega vastuvõetavad.
OTSUSED
25.9.2010 |
ET XM |
Euroopa Liidu Teataja |
L 251/8 |
NÕUKOGU OTSUS,
13. september 2010,
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 21. septembrist 2010 kuni 20. septembrini 2015
(2010/570/EL, Euratom)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 300 lõiget 2 ja artiklit 302, koostoimes Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud üleminekusätteid käsitleva protokolli artikliga 7,
võttes arvesse kõikide liikmesriikide ettepanekuid,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni arvamust
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee praeguste liikmete ametiaeg lõpeb 20. septembril 2010 (1). Seetõttu tuleks kõnealuse komitee liikmed ametisse nimetada viieks aastaks alates 21. septembrist 2010. |
(2) |
Iga liikmesriik on esitanud nimekirja, mis sisaldab talle aluslepinguga ette nähtud liikmekohtadele vastavat arvu kandidaate; kõik kandidaadid on tööandjate ja töötajate organisatsioonide esindajad ning muud kodanikuühiskonna esindajad, eelkõige majandus- ja ühiskonnaelu, kodanikutegevuse, kutsetegevuse ja kultuuri alal. Rumeenia valitsus esitab hilisemas etapis siiski ühe täiendava kandidaadi, et viia nimekiri vastavusse aluslepinguga ette nähtud liikmekohtade arvuga, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Käesoleva otsuse lisas loetletud isikud nimetatakse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmeteks ajavahemikuks 21. septembrist 2010 kuni 20. septembrini 2015.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 13. september 2010
Nõukogu nimel
eesistuja
S. VANACKERE
(1) Nõukogu 11. juuli 2006. aasta otsus 2006/524/EÜ, Euratom Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Tšehhi, Saksamaa, Eesti, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburgi, Ungari, Malta, Austria, Sloveenia ja Slovakkia liikmete ametisse nimetamise kohta (ELT L 207, 28.7.2006, lk 30); nõukogu 15. septembri 2006. aasta otsus 2006/651/EÜ, Euratom Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Belgia, Kreeka, Iirimaa, Küprose, Madalmaade, Poola, Portugali, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriigi liikmete ning kahe Itaalia liikme ametisse nimetamise kohta (ELT L 269, 28.9.2006, lk 13); nõukogu 16. oktoobri 2006. aasta otsus 2006/703/EÜ, Euratom, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Taani liikmete ametisse nimetamise kohta (ELT L 291, 21.10.2006, lk 33) ning nõukogu 1. jaanuari 2007. aasta otsus 2007/3/EÜ, Euratom Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Bulgaaria ja Rumeenia liikmete ametisse nimetamise kohta (ELT L 1, 4.1.2007, lk 6).
ПРИЛОЖЕНИЕ — ANEXO — PŘÍLOHA — BILAG — ANHANG — LISA — ΠΑΡΑΡΤΗΜΑ — ANNEX — ANNEXE — ALLEGATO — PIELIKUMS — PRIEDAS — MELLÉKLET — ANNESS — BIJLAGE — ZAŁĄCZNIK — ANEXO — ANEXĂ — PRÍLOHA — PRILOGA — LIITE — BILAGA
Членове / Miembros / Členové / Medlemmer / Mitglieder / Liikmed / Μέλη / Members / Membres / Membri / Locekļi / Nariai / Tagok / Membri / Leden / Członkowie / Membros / Membri / Členovia / Člani / Jäsenet / Ledamöter
BELGIQUE
|
M. Tony VANDEPUTTE Administrateur délégué honoraire et conseiller général de la Fédération des entreprises de Belgique (FEB) |
|
M. Robert de MÛELENAERE Administrateur délégué à la Confédération de la construction |
|
M. Yves VERSCHUEREN Administrateur délégué d’Essenscia |
|
M. Daniel MAREELS Directeur général de Febelfin |
|
M. Bernard NOËL Secrétaire national de la CGSLB, syndicat libéral |
|
M. Claude ROLIN Secrétaire général ACV-CSC |
|
Mme Bérengère DUPUIS Conseiller — Services d’études, Confédération des syndicats chrétiens (CSC) |
|
M. André MORDANT Président honoraire de la Fédération générale du travail de Belgique (FGTB) |
|
Dhr. Xavier VERBOVEN Gewezen Algemeen Secretaris van het Algemeen Belgisch Vakverbond (ABVV) |
|
M. Jean-François HOFFELT Secrétaire général de la Fédération belge de l’économie sociale et des coopératives (Febecoop), président du Conseil national belge de la coopération et président du service externe pour la prévention et la protection au travail Arista |
|
M. Yves SOMVILLE Directeur du service d’études de la Fédération wallonne de l’agriculture (FWA) |
|
Dhr. Ronny LANNOO Adviseur-generaal UNIZO |
BULGAARIA
|
Ms Milena ANGELOVA Member of the ИСС (Bulgarian Economic and Social Council), Bureau member of the European Economic and Social Committee, Secretary-General of the Асоциация на индустриалния капитал в България (АИКБ) (Bulgarian Industrial Capital Association, BICA) |
|
Mr Bojidar DANEV Member of the ИСС (Bulgarian Economic and Social Council), member of the European Economic and Social Committee, Chairman of the Българска стопанска камара (БСК) (Bulgarian Industrial Association, BIA) |
|
Ms Lena RUSENOVA Member of the ИСС (Bulgarian Economic and Social Council), member of the European Economic and Social Committee, Head Economist at the Конфедерацията на работодателите и индустриалците в България (КРИБ) (Confederation of Employers and Industrialists in Bulgaria, CEIB) |
|
Mr Georgi STOEV Member of the ИСС (Bulgarian Economic and Social Council), Deputy-Chairman of the Българска търговско-промишлена палата (БТПП) (Bulgarian Chamber of Commerce and Industry, BCCI) |
|
Mr Plamen DIMITROV Chairman of the постоянната комисия по труд, доходи, жизнено равнище и индустриални отношения на ИСС (Standing Committee on Labour, Incomes, Standard of Living and Industrial Relations of the Bulgarian Economic and Social Council), member of the European Economic and Social Committee, Vice-President of КНСБ (CITUB, Confederation of Independent Trade Unions of Bulgaria) |
|
Mr Dimiter MANOLOV Member of the ИСС (Bulgarian Economic and Social Council), member of the European Economic and Social Committee, Vice-President of КТ „Подкрепа“ (Confederation of Labour „Podkrepa”) |
|
Mr Veselin MITOV Member of the ИСС (Bulgarian Economic and Social Council), member of the European Economic and Social Committee, Confederate Secretary of КТ „Подкрепа“ (Confederation of Labour „Podkrepa”) |
|
Mr Jeliazko CHRISTOV Member of the ИСС (Bulgarian Economic and Social Council), member of the European Economic and Social Committee, President of КНСБ (CITUB, Confederation of Independent Trade Unions of Bulgaria) |
|
Mr Lalko DULEVSKI President of the ИСС (Bulgarian Economic and Social Council), Head of the катедра в Университета за национално и световно стопанство (Human Resources and Social Protection Department at the University of National and World Economy) |
|
Mr Plamen ZACHARIEV Vice-President of the ИСС (Bulgarian Economic and Social Council), President of the Национален център за социална рехабилитация (НЦСР) (National Centre for Social Rehabilitation, NCSR) |
|
Mr Lyubomir HADJIYSKI Member of the European Economic and Social Committee, Marketing Manager for the auditing firm Grant Thornton Bulgaria |
|
Ms Diliana SLAVOVA Executive Director of the Национален млечен борд (National Milk Board) and the Национална асоциация на млекопреработвателите (National Association of Milk Producers), member of the European Commission High-Level Group on Milk |
TŠEHHI VABARIIK
|
Vladimíra DRBALOVÁ Ředitelka Sekce mezinárodních organizací a evropských záležitosti Svazu průmyslu a dopravy ČR |
|
Josef ZBOŘIL Člen představenstva Svazu průmyslu a dopravy ČR |
|
Marie ZVOLSKÁ Specialistka odboru poradenských služeb Svazu českých a moravských výrobních družstev |
|
Ivan VOLEŠ Poradce prezidenta Hospodářské komory ČR pro mezinárodní vztahy |
|
Helena ČORNEJOVÁ Vedoucí sociálně-ekonomického oddělení Českomoravské konfederace odborových svazů |
|
Zdeněk MÁLEK Manažer ČMKOS pro sociální dialog a poradce ČMKOS |
|
Lucie STUDNIČNÁ Mezinárodní tajemnice Odborového svazu KOVO |
|
Dana ŠTECHOVÁ Poradkyně, Oddělení ČMKOS pro evropské a další mezinárodní vztahy |
|
Roman HAKEN Místopředseda Rady vlády ČR pro nestátní neziskové organizace a předseda jejího Výboru pro spolupráci s regiony |
|
Ludvík JÍROVEC Člen Hospodářské komory ČR, člen Agrární komory ČR, expert v COPA-COGEGA/Brusel |
|
Jaroslav NĚMEC Ředitel Arcidiecézní charity Praha |
|
Pavel TRANTINA Manažer projektů a spolupráce s EU v České radě dětí a mládeže, expert UNDP pro tvorbu zákona o dobrovolnictví v Bosně a Hercegovině |
TAANI
|
Ms Dorthe ANDERSEN Director EU policy, Confederation of Danish Employers |
|
Ms Sinne Alsing CONAN Director of European Affairs, Confederation of Danish Industry |
|
Mr Nils Juhl ANDREASEN Managing Director, Danish Confederation of Employers’ Associations in Agriculture (SALA) |
|
Ms Marie-Louise KNUPPERT Secretary of International Relations, Danish Confederation of Trade Unions |
|
Mr Peder Munch HANSEN EU-Advisor, Danish Confederation of Trade Unions |
|
Mr Søren KARGAARD International Consultant, FTF — Confederation of Professionals in Denmark |
|
Mr Ask Abildgaard ANDERSEN Policy Officer, Disabled Peoples Organisations Denmark |
|
Ms Benedicte FEDERSPIEL Senior Advisor, Danish Consumer Council |
|
Ms Mette Pia KINDBERG Vice Chair Person, Women’s Council in Denmark |
SAKSAMAA
|
Mr Peter CLEVER Mitglied der Hauptgeschäftsführung der Bundesvereinigung der Deutschen Arbeitgeberverbände (BDA) (Member of the Executive Board of the National Union of German Employers’ Associations (BDA)) |
|
Mr Bernd DITTMANN Bereichsleiter Europa, Bundesverband der Deutschen Industrie (BDI) (Vice President and Executive Director Europe — Federation of German Industries (BDI)) |
|
Mr Göke FRERICHS Präsidiumsmitglied im Bundesverband des Deutschen Großhandel, Außenhandel, Dienstleistungen (BGA) (Board member, German Federation for Wholesale and Foreign Trade (BGA)) |
|
Mr Thomas ILKA Leiter der Vertretung des Deutschen Industrie- und Handelskammertages (DIHK) bei der EU (Director of the Representation to the EU of the Federation of German Chambers of Industry and Commerce (DIHK)) |
|
Mr Adalbert KIENLE Stellvertretender Generalsekretär des Deutschen Bauernverbandes (DBV) (Deputy General Secretary, German Farmers’ Association (DBV)) |
|
Mr Volker PETERSEN Stellvertretender Generalsekretär im Deutschen Raiffeisenverband e.V. (DRV) (Deputy Secretary-General of the Association of German Agricultural Credit Cooperatives (DRV)) |
|
Mr Joachim WÜRMELING Mitglied der Hauptgeschäftsführung des Gesamtverbandes der deutschen Versicherungswirtschaft e.V. (GDV) (Member of the Executive Board of the German Insurance Association (GDV)) |
|
Mr Joachim FRIED Leiter Wirtschaft, Politik und Regulierung bei der Deutschen Bahn (Director of Economics, Policy and Regulation, German Railways) |
|
Ms Gabriele BISCHOFF Bereichsleiterin Europapolitik beim Bundesvorstand des Deutschen Gewerkschaftsbundes (DGB) (Director of European Policy — Federal Executive of the German Trade Union Confederation (DGB)) |
|
Mr Claus MATECKI Mitglied des Geschäftsführenden Bundesvorstandes des Deutschen Gewerkschaftsbundes (DGB) (Member of the National Executive of the German Trade Union Confederation (DGB)) |
|
Mr Armin DUTTINÉ Leiter des EU-Verbindungsbüros ver.di (Director of the EU liaison office, German United Services Union (ver.di)) |
|
Mr Horst MUND Bereichsleiter Internationales IG Metall (Director of International Department, IG Metall) |
|
Mr Alexander GRAF VON SCHWERIN Berater Europäische Angelegenheiten beim Konzern Duisburger Versorgungs- und Verkehrsgesellschaft mbH (DVV Konzern) (European Affairs Adviser, DVV Konzern) |
|
Mr Hans-Joachim WILMS Europabeauftragter bei der IG Bauen — Agrar — Umwelt (IG Bau) (European Affairs Officer, German Trade Union for Construction, Agriculture and the Environment (IG BAU)) |
|
Mr Egbert BIERMANN Mitglied des Geschäftsführenden Hauptvorstandes der IG Bergbau, Chemie, Energie (IG BCE) (Member of the Executive Board of German Mining, Chemical and Energy Industrial Union (IG BCE)) |
|
Ms Michaela ROSENBERGER Stellvertretende Vorsitzende Gewerkschaft Nahrung — Genuss — Gaststätten (Deputy Chair of the German Trade Union of Food, Beverages, Tobacco, Hotel and Catering and Allied Workers) |
|
Mr Jürgen KEßLER Vorstandsvorsitzender Verbraucherzentrale Berlin (Chairman of the Board, Berlin Consumers’ Association) |
|
Mr Bernd SCHLÜTER Berater bei der Bundesarbeitsgemeinschaft der Freien Wohlfahrtspflege (BAGFW) (Advisor, Federal Association of Non-Statutory Welfare Services (BAGFW)) |
|
Ms Renate HEINISCH Mitglied im Bundesvorstand der Senioren-Organisationen (BAGSO) (Member of the Federal Association of German Senior Citizens’ Organisations (BAGSO)) |
|
Mr Frank STÖHR Zweiter Bundesvorsitzender dbb Beamtenbund und Tarifunion (Vice-President, Federal Board of Management, German Civil Service Federation) |
|
Mr Lutz RIBBE Direktor, Stiftung Europäisches Naturerbe (Euronatur) (Director, European Nature Heritage Fund (Euronatur)) |
|
Mr Prof. Dr Gerd WOLF Beauftragter der Helmholtz-Gemeinschaft Deutscher Forschungszentren (HGF) (Representative of the Helmholtz Association of German Research Centres (HGF)) |
|
Mr Holger SCHWANNECKE Generalsekretär des Zentralverbandes des Deutschen Handwerks (ZDH) (General Secretary, Central Association of German Craft Trades (ZDH)) |
|
Mr Arno METZLER Hauptgeschäftsführer des Bundesverbandes der Freien Berufe (BFB) (Chief Executive and Head of Brussels Office, German National Association of Liberal Professions (BFB)) |
EESTI
|
Ms Eve PÄÄRENDSON Estonian Employers’ Confederation, Director of International Relations |
|
Ms Reet TEDER Estonian Chamber of Commerce and Industry, policy director |
|
Ms Mare VIIES Estonian Employees’ Unions’ Confederation; Tallinn University of Technology, Researcher at Centre for Economic Research at TUT |
|
Ms Liina CARR Estonian Trade Union Confederation, International Secretary |
|
Mr Kaul NURM Estonian Farmers’ Federation, managing director |
|
Ms Mall HELLAM NGO Network of Estonian Nonprofit Organizations, member of the supervisory board; Executive Director of Open Estonia Foundation |
|
Mr Meelis JOOST Estonian Chamber of Disabled People, Foreign relations and European policy officer |
IIRIMAA
|
Ms Heidi LOUGHEED Head of IBEC Europe |
|
Mr David CROUGHAN Head of Economics and Taxation, IBEC |
|
Mr Thomas McDONOGH Chairman, Thomas McDonogh and Sons Ltd |
|
Mr Jim McCUSKER Previously General Secretary of NIPSA |
|
Mr Manus O’RIORDAN Head of Research, SIPTU (rtd) |
|
Ms Sally Anne KINAHAN Assistant General Secretary, ICTU |
|
Ms Jillian VAN TURNHOUT Chief Executive, Children’s Rights Alliance, Former President National Youth Council of Ireland |
|
Mr Padraig WALSHE COPA President and former IFA President |
|
Ms Siobhán EGAN Policy and Advocacy Officer, BirdWatch Ireland |
KREEKA
|
Mme Irini Ivoni PARI Fédération des industries grecques (SEB) |
|
M. Dimitris DIMITRIADIS Confédération nationale de commerce hellénique (ESEE) |
|
Μ. Georgios DRAKOPOULOS Association des entreprises helléniques de tourisme (SETE) |
|
Mme Anna BREDIMA Association des armateurs grecs (Ε.Ε.Ε.) |
|
M. Christos POLΥΖΟGOPOULOS Confédération générale grecque des ouvriers (GE.S.E.E.) |
|
M. Eleftherios PAPADOPOULOS Confédération générale grecque des ouvriers (GE.S.E.E.) |
|
M. Georgios DASSIS Confédération générale grecque des ouvriers (GE.S.E.E.) |
|
M. Spyridon PAPASΡΥROS Fédération des fonctionnaires |
|
M. Nikolaos LIOLIOS Confédération hellénique des coopératives agricoles (PASEGES) |
|
Mme Evangelia KEKELEKI Centre de protection des consommateurs (KEPKA) |
|
M. Panagiotis GKOFAS Confédération générale grecque de commerçants et artisans (GSBEE) |
|
M. Ioannis VARDAKASTANIS Confédération nationale de personnes handicapées (ESAmeA) |
HISPAANIA
|
Sr. Rafael BARBADILLO LÓPEZ Miembro de la Confederación Española de Organizaciones Empresariales (CEOE) |
|
Sra. Lourdes CAVERO MESTRE Miembro de la Confederación Española de Organizaciones Empresariales (CEOE) |
|
Sr. José María ESPUNY MOYANO Miembro de la Confederación Española de Organizaciones Empresariales (CEOE) |
|
Sra. Margarita LÓPEZ ALMENDÁRIZ Miembro de la Confederación Española de Organizaciones Empresariales (CEOE) |
|
Sr. Ángel PANERO FLÓREZ Miembro de la Confederación Española de Organizaciones Empresariales (CEOE) |
|
Sr. José Isaías RODRÍGUEZ GARCÍA-CARO Miembro de la Confederación Española de Organizaciones Empresariales (CEOE) |
|
Sr. José SARTORIOUS ÁLVAREZ DE BOHORQUES Miembro de la Confederación Española de Organizaciones Empresariales (CEOE) |
|
Sr. José María ZUFIAUR Presidente de la Fundación Educación y Trabajo |
|
Sra. Isabel CAÑO AGUILAR Directora de la Oficina de UGT en Bruselas |
|
Sr. Juan MENDOZA CASTRO Colaborador de UGT para Asuntos Internacionales |
|
Sra. Joana AGUDO Presidenta del Comité Coordinador de los Consejos Sindicales Interregionales de Comisiones Obreras (CC.OO.) |
|
Sr. Juan MORENO PRECIADO Responsable de la Oficina de la Confederación Sindical de Comisiones Obreras (CC.OO.) en Bruselas |
|
Sr. Luis Miguel PARIZA CASTAÑOS Secretaría de Política Internacional de la Confederación sindical de Comisiones Obreras (CC.OO.) |
|
Sra. Laura GONZÁLEZ TXABARRI Miembro del Comité Ejecutivo de ELA |
|
Sr. Javier SÁNCHEZ ANSÓ Responsable de Relaciones Internacionales, Estructuras Agrarias y Desarrollo Rural de la Comisión Ejecutiva de la Coordinadora de Organizaciones de Agricultores y Ganaderos (COAG) |
|
Sr. Miguel Ángel CABRA DE LUNA Función ejercida: Vocal de Relaciones Internacionales de la Confederación Empresarial Española de la Economía Social (CEPES) |
|
Sr. Gabriel SARRÓ IPARRAGUIRRE Director de la Organización de Productores Asociados de Grandes Atuneros Congeladores (OPAGAC) |
|
Sr. José Manuel ROCHE RAMO Secretario de Relaciones Internacionales de UPA |
|
Sr. Pedro Raúl NARRO SÁNCHEZ Director de Asuntos Europeos de ASAJA |
|
Sr. Carlos TRÍAS PINTO Director en la Asociación General de Consumidores (ASGECO); Director en la Unión de Cooperativas de Consumidores y Usuarios de España (UNCCUE) |
|
Sr. Bernardo HERNÁNDEZ BATALLER Secretario General de la Asociación de Usuarios de la Comunicación (AUC) |
PRANTSUSMAA
|
Mme Emmanuelle BUTAUD-STUBBS Déléguée générale de l’Union des industries textiles (UIT) |
|
M. Bernard HUVELIN Vice-président de la Fédération française du bâtiment (FFB) |
|
M. Stéphane BUFFETAUT Directeur chargé des relations institutionnelles, Veolia Environnement |
|
M. Henri MALOSSE Directeur, conseiller institutionnel pour les affaires européennes auprès de la présidence de l’ACFCI |
|
M. Philippe de BRAUER Président de la commission internationale de la Confédération générale des petites et moyennes entreprises (CGPME) |
|
M. Jean-Pierre CROUZET Vice-président de la CGAD, président de la Confédération nationale de la boulangerie française, membre du conseil national de l’Union professionnelle artisanale (UPA) |
|
M. Henri BRICHART Président de la Fédération nationale des producteurs de lait |
|
M. Éric PIGAL Délégué national de la Confédération française de l’encadrement/Confédération générale des cadres (CFE-CGC), en charge de la coordination du Comité économique et social européen, du CESE français et du Conseil économique et social régional |
|
M. Jacques LEMERCIER Président de l’international UNI Europa Poste&logistique — membre de la commission exécutive confédérale, Force ouvrière (FO) |
|
Mme Laure BATUT Assistante confédérale au secteur international et Europe, Force ouvrière (FO) |
|
M. Jean-Pierre COULON Secrétaire confédéral en charge des affaires européennes et internationales de la Confédération française des travailleurs chrétiens (CFTC) |
|
Mme Béatrice OUIN Chargée de mission au sein du service international et Europe de la Confédération française démocratique du travail (CFDT) |
|
M. Gérard DANTIN Chargé de mission au sein du service international et Europe de la Confédération française démocratique du travail (CFDT) |
|
Mme An LENOUAIL-MARLIERE Conseillère à l’espace Europe/international de la Confédération générale du travail (CGT) |
|
M. Denis MEYNENT Conseiller à l’espace Europe/international de la Confédération générale du travail (CGT) |
|
Mme Reine-Claude MADER-SAUSSAYE Présidente de la Confédération de la consommation, du logement et du cadre de vie (CLCV) |
|
M. Édouard de LAMAZE Avocat à la Cour, ancien délégué interministériel aux professions libérales, ancien membre du CEC, Union nationale des professions libérales (UNAPLE) |
|
M. Julien VALENTIN Agriculteur, responsable des nouvelles technologies de l’information et de la communication (NTIC), Centre national des jeunes agriculteurs (CNJA) |
|
M. Gilbert BROS Vice-président de l’Assemblée permanente des chambres d’agriculture (APCA) Président de la Chambre d’agriculture de Haute-Loire |
|
Mme Évelyne PICHENOT Présidente de la délégation pour l’Union européenne du Conseil économique, social et environnemental (CESE) français Membre du CESE français |
|
M. Joseph GUIMET Administrateur de l’Union nationale des associations familiales (UNAF), président du groupe de l’UNAF au CESE français |
|
M. Jean-Paul PANZANI Membre du comité exécutif, président de la Fédération nationale de la mutualité française (FNMF) |
|
M. Georges CINGAL Administrateur de France nature environnement |
|
M. Thierry LIBAERT Professeur, université de Louvain, maître de conférences en communication à l’Institut d'études politiques (IEP) catholique de Paris, membre de la commission gouvernance au Grenelle de l’environnement |
ITAALIA
|
Mr Mario CAMPLI Coordinatore politiche europee Legacoop |
|
Mr Luigi CAPRIOGLIO Consigliere nazionale della Confederazione Italiana Dirigenti e Alte Professionalità (CIDA) |
|
Mr Francesco CAVALLARO Segretario generale della CISAL (Confederazione Italiana Sindacati Autonomi Lavoratori) |
|
Mr Carmelo CEDRONE Professore incaricato di Politica Economica Europea, Univ. La Sapienza Roma — Componente del «Team Europe» — Collaboratore del Dipartimento Europeo ed Internazionale UIL (Unione Italiana del Lavoro) — Membro del Comitato Centrale UIL — Componente del Consiglio Direttivo del Movimento Europeo |
|
Mr Franco CHIRIACO Presidente del Sindacato Unitario Nazionale Inquilini ed Assegnatari (SUNIA) — Confederazione Generale Italiana del Lavoro (CGIL) |
|
Mr Roberto CONFALONIERI Segretario generale CONFEDIR (Confederazione dei Dirigenti Italiani e delle Alte Professionalità) — Consigliere CNEL (Consiglio Nazionale dell’Economia e del Lavoro) |
|
Mr Gianfranco DELL’ALBA Direttore della Delegazione di Confindustria presso l’Unione Europea |
|
Mr Pietro Francesco DE LOTTO Direttore Generale di Confartigianato Vicenza |
|
Mr Giancarlo DURANTE Direttore Centrale dell’Associazione Bancaria Italiana, Responsabile dell’area Sindacale e del Lavoro |
|
Mr Emilio FATOVIC Vice Segretario Generale CONFSAL (Confederazione Generale dei Sindacati Autonomi dei Lavoratori) con delega al privato |
|
Mr Giuseppe GUERINI Presidente Nazionale Federsolidarietà |
|
Mr Edgardo Maria IOZIA Segretario Nazionale Unione Italiana Lavoratori Credito Esattorie e Assicurazioni (UILCA) — Presidente UNI Europa Finanza |
|
Mr Giuseppe Antonio Maria IULIANO Dipartimento Politiche internazionali CISL (Confederazione Italiana Sindacati Lavoratori), Coordinatore di aree — Responsabile per l’Europa centro-orientale e per l’America latina |
|
Mr Luca JAHIER Presidente del Consiglio nazionale delle Associazioni Cristiane Lavoratori Italiani (ACLI) e responsabile relazioni internazionali |
|
Mr Antonio LONGO Presidente dell’Associazione Movimento Difesa del Cittadino — Direttore della testata giornalistica «Diritti & Consumi» |
|
Mr Sandro MASCIA Responsabile Ufficio di Rappresentanza della Confagricoltura di Bruxelles |
|
Mr Stefano PALMIERI Responsabile dell’Ufficio Europa della CGIL (Confederazione Generale Italiana del Lavoro) a Bruxelles |
|
Mr Antonello PEZZINI Imprenditore tessile-tecnico. Confindustria Bergamo |
|
Mr Antonio POLICA Dirigente Confederale UGL (Unione Generale del Lavoro) |
|
Mr Virgilio RANOCCHIARI Responsabile della Delegazione Fiat per l’Europa |
|
Mr Maurizio REALE Responsabile della Rappresentanza per le Relazioni con le Istituzioni Comunitarie — Coldiretti |
|
Ms Daniela RONDINELLI Responsabile Ufficio Internazionale FISASCAT CISL (Federazione Italiana Sindacati Addetti Commerciali Affitti Turismo — Confederazione Italiana Sindacati dei Lavoratori) |
|
Mr Corrado ROSSITTO Presidente Nazionale della Confederazione Italiana di Unione delle Professioni Intellettuali (CIU) |
|
Mr Claudio ROTTI Presidente AICE (Associazione Italiana Commercio Estero) |
KÜPROS
|
Μιχάλης Αντωνίου (Mr Michalis ANTONIOU) Βοηθός Γενικός Διευθυντής (Deputy Director General) Ομοσπονδία Εργοδοτών και Βιομηχάνων (ΟΕΒ) (Cyprus Employers and Industrialists Federation) |
|
Ανδρέας Λουρουτζιάτης (Mr Andreas LOUROUTZIATIS) Αντιπρόεδρος Κυπριακού Εμπορικού και Βιομηχανικού Επιμελητηρίου (ΚΕΒΕ) (Vice-President, Cyprus Chamber of Commerce and Industry) Κυπριακό Εμπορικό και Βιομηχανικό Επιμελητήριο (ΚΕΒΕ) (Cyprus Chamber of Commerce and Industry) |
|
Ανδρέας Παυλικκάς (Mr Andreas PAVLIKKAS) Υπεύθυνος Γραφείου Ερευνών και Μελετών (Head of Research and Studies Department) Παγκύπρια Εργατική Ομοσπονδία (ΠΕΟ) (Pancyprian Federation of Labour) |
|
Δημήτρης Κιττένης (Mr Dimitris KITTENIS) Τέως Γενικός Γραμματέας (Former Secretary-General) Συνομοσπονδία Εργαζομένων Κύπρου (ΣΕΚ) (Cyprus Workers’ Confederation) |
|
Κωστάκης Κωνσταντινíδης (Mr Costakis CONSTANTINIDES) Μέλος Κυπριακού Συνδέσμου Καταναλωτών (Member, Cyprus Consumers’ Association) |
|
Μηχάλης Λύτρας (Mr Michalis LITRAS) Γενικός Γραμματέας (Secretary-General) Παναγροτικής Ένωσης Κύπρου (Panagrarian Union of Cyprus) |
LÄTI
|
Mr Vitālijs GAVRILOVS Latvijas Darba devēju konfederācijas (LDDK) prezidents |
|
Mr Gundars STRAUTMANIS Latvijas Tirdzniecības un rūpniecības kameras (LTRK) viceprezidents un LTRK Padomes loceklis |
|
Mr Pēteris KRĪGERS Latvijas Brīvo arodbiedrību savienības (LBAS) priekšsēdētājs |
|
Ms Ariadna ĀBELTIŅA Latvijas Brīvo arodbiedrību savienības (LBAS) ārējo sakaru koordinētāja starptautiskos jautājumos |
|
Mr Armands KRAUZE Lauksaimnieku organizāciju sadarbības padomes (LOSP) valdes priekšsēdētājs |
|
Ms Gunta ANČA Latvijas Cilvēku ar īpašām vajadzībām sadarbības organizācijas SUSTENTO valdes priekšsēdētāja |
|
Mr Andris GOBIŅŠ Eiropas Kustības Latvijā (EKL) prezidents |
LEEDU
|
Mr Alfredas JONUŠKA Director General, Siauliai Chamber of Commerce, Industry and Crafts |
|
Mr Stasys KROPAS President, Association of Lithuania Banks; Vice-president, Lithuanian business confederation ICC Lithuania |
|
Mr Gintaras MORKIS Deputy Director General, Lithuanian Confederation of Industrialists |
|
Ms Gražina GRUZDIENĖ Chairman, Trade Union of Lithuanian Food Producers |
|
Ms Daiva KVEDARAITĖ Head of Information Centre, Lithuanian Trade Union Solidarumas |
|
Ms Inga PREIDIENĖ Vice-chairperson, Youth Organization, Lithuanian Labour Federation |
|
Mr Mindaugas MACIULEVIČIUS Director, Agricultural cooperative „Lietuviško ūkio kokybė” |
|
Mr Zenonas Rokas RUDZIKAS Member, Lithuanian Academy of Sciences; Leading researcher, Institute of Theoretical Physics and Astronomy, Vilnius University |
|
Ms Indrė VAREIKYTĖ Member, Lithuanian Board of Education; Member, Youth Committee in the Tripartite Council of the Republic of Lithuania |
LUKSEMBURG
|
Mme Viviane GOERGEN Secrétaire générale adjointe de la Confédération luxembourgeoise des syndicats chrétiens (LCGB) |
|
M. Raymond HENCKS Membre du comité exécutif de la Confédération générale de la fonction publique (CGFP) |
|
M. Paul RECKINGER Président honoraire de la Chambre des métiers du Grand-Duché de Luxembourg |
|
M. Jean-Claude REDING Président de la Confédération syndicale indépendante du Luxembourg (OGBL) |
|
Mme Josiane WILLEMS Directrice de la Centrale paysanne luxembourgeoise (CPL) |
|
M. Christian ZEYEN General Manager d’ArcelorMittal |
UNGARI
|
Antal CSUPORT Managing director, National Association of Strategic and Public Utility Companies |
|
Tamás NAGY Chairman, National Federation of Agricultural Cooperatives and Producers |
|
Dr. Péter VADÁSZ Co-chairman, Confederation of Hungarian Employers and Industrialists |
|
János VÉRTES Co-chairman in charge of international relations, National Federation of Traders and Caterers |
|
József KAPUVÁRI Member of the Board, National Confederation of Hungarian Trade Unions |
|
Dr. Ágnes CSER Co-chairman, LIGA Confederation |
|
Dr. Miklós PÁSZTOR Expert, National Federation of Workers’ Council |
|
Dr. János WELTNER Expert, Trade Union Block of Intellectual Employers |
|
Dr. Etele BARÁTH Hon. university professor, Hungarian Society for Urban Planning |
|
Kinga JOÓ Expert, HÖOK a Hallgatókért Foundation |
|
Dr. Lajos MIKULA Expert, Agricultural and Rural Youth Association |
|
Ákos TOPOLÁNSZKY Expert, „SOURCE” Mental Helpers Association |
MALTA
|
Ms Grace ATTARD President, National Council of Women (NCW) |
|
Ms Anna Maria DARMANIN Council Member, Confederation of Malta Trade Unions (CMTU) |
|
Mr Vincent FARRUGIA Director General, Malta Chamber of Small and Medium Enterprises (GRTU) |
|
Mr Stefano MALLIA Vice President, Malta Chamber of Commerce, Enterprise and Industry (MCCEI) |
|
Mr Michael PARNIS Deputy General Secretary, General Workers Union |
MADALMAAD
|
Ms Johanna Anna VAN DEN BANDT-STEL Head of the Brussels Office of VNO-NCW and MKB-Nederland |
|
Ms Melanie Irmgard BOUWKNEGT Economic Policy Advisor at CNV |
|
Ms Marjolijn BULK Policy Advisor International Affairs at FNV |
|
Mr Joost Peter VAN IERSEL Member of the EESC |
|
Mr Willem Wolter MULLER Advisor International Affairs at MHP |
|
Mr Nicolaas Clemens Maria VAN NIEKERK Freelance management advisor/supervisor |
|
Mr Frank VAN OORSCHOT Senior Specialist International Affairs at LTO |
|
Mr Ullrich SCHRÖDER Permanent Delegate Brussels at MKB-Nederland |
|
Mr Martin SIECKER International Manager at FNV |
|
Mr Joannes Gertrudis Wilhelmina SIMONS Emeritus Professor Transport Economics Free University of Amsterdam, Member of the EESC |
|
Mr Dick WESTENDORP Emeritus General Director Consumers Union |
|
Ms Anna Antonia Maria VAN WEZEL Member of the EESC |
AUSTRIA
|
Ms Waltraud KLASNIC Landeshauptmann a. D. |
|
Dr Johannes KLEEMANN Mitglied des Wirtschafts- und Sozialausschusses in den Mandatsperioden 2002-2006 und 2006-2010 |
|
Mag. Dipl. Ing. Johann KÖLTRINGER Hauptabteilungsleiter des Österreichischen Raiffeisenverbandes |
|
Mag. Christa SCHWENG Referentin der Wirtschaftskammer Österreich, Abteilung für Sozialpolitik und Gesundheit |
|
Mag. Thomas DELAPINA Geschäftsführer des Beirats für Wirtschafts- und Sozialfragen; Sekretär in der Kammer für Arbeiter und Angestellte für Wien |
|
Mag. Wolfgang GREIF Gewerkschaft der Privatangestellten, Druck, Journalismus, Papier; Bereichsleiter Europa, Konzerne und internationale Beziehungen |
|
Mr Thomas KATTNIG Gewerkschaft der Gemeindebediensteten; Leiter des Referats für Internationale Verbindungen |
|
Dr Christoph LECHNER Leiter der Abteilung Verfassungsrecht und Allgemeine und Internationale Sozialpolitik in der Kammer für Arbeiter und Angestellte für Niederösterreich |
|
Mag. Oliver RÖPKE Leiter des Europabüros des ÖGB |
|
Mr Alfred GAJDOSIK Vorsitzender-Stellvertreter der Gewerkschaft VIDA |
|
Mag. Gerfried GRUBER Referent der Landwirtschaftskammer Österreich |
|
Dr Anne-Marie SIGMUND Europabeauftragte des Bundeskomitees Freie Berufe Österreichs |
POOLA
|
Mr Krzysztof OSTROWSKI Consultant, Business Centre Club — Association of Employers |
|
Mr Andrzej MALINOWSKI President, Confederation of Polish Employers |
|
Ms Anna NIETYKSZA Member, Confederation of Polish Employers |
|
Mr Marek KOMOROWSKI Counsellor, Polish Confederation of Private Employers Lewiatan |
|
Mr Jacek Piotr KRAWCZYK Vice-president, Polish Confederation of Private Employers Lewiatan |
|
Mr Jan KLIMEK Vice-president, Polish Craft Association |
|
Mr Tadeusz KLIŚ Vice-president, Polish Craft Association |
|
Ms Dorota GARDIAS Secretary General, Trade Union Forum |
|
Mr Wiesław SIEWIERSKI President, Trade Union Forum |
|
Mr Andrzej ADAMCZYK Secretary of the international affairs, Independent and Self-Governing Trade Union Solidarność |
|
Mr Marian KRZAKLEWSKI Member of the National Commission, Independent and Self-Governing Trade Union Solidarność |
|
Mr Andrzej CHWILUK Vice-president of the Trade Unions of Miners, All-Poland Alliance of Trade Unions |
|
Mr Tomasz Dariusz JASIŃSKI Specialist of the international affairs, All-Poland Alliance of Trade Unions |
|
Mr Stanisław Józef RÓŻYCKI Vice-president of the Council of Education and Science of the Polish Teachers’ Union, All-Poland Alliance of Trade Unions |
|
Mr Krzysztof BALON Secretary of the Research programme Council, Working Community of Associations of Social Organisations WRZOS |
|
Mr Krzysztof KAMIENIECKI Vice-president, Institute for Sustainable Development Foundation |
|
Ms Marzena MENDZA-DROZD Member of the Board, Forum of Non-Government Initiatives’ Association, All-Poland Federation of Non-Governmental Organisations |
|
Mr Krzysztof PATER Member of the Scout Court, Polish Scouting and Guiding Association |
|
Ms Jolanta PLAKWICZ Member, Polish Women’s Lobby |
|
Mr Władysław SERAFIN President, National Union of Farmers, Circles and Agricultural Organizations |
|
Ms Teresa TISZBIEREK Vice-president, Association of the Voluntary Fire Brigades of the Republic of Poland |
PORTUGAL
|
Mr Manuel Eugénio PIMENTEL CAVALEIRO BRANDÃO Confederação da Indústria Portuguesa (CIP) (Confederation of Portuguese Industry) |
|
Mr Luís Miguel CORREIA MIRA Confederação dos Agricultores de Portugal (CAP) (Portuguse Farmers’ Confederation) |
|
Mr Pedro D’ALMEIDA FREIRE Confederação do Comércio e Serviços de Portugal (CCP) (Portuguese Trade and Services Confederation) |
|
Mr Paulo BARROS VALE Associação Empresarial de Portugal (AEP) (Portuguese Business Association) |
|
Mr Mário David FERREIRINHA SOARES Confederação Geral dos trabalhadores Portugueses (CGTP) (General Confederation of Portuguese Workers) |
|
Mr Carlos Manuel ALVES TRINDADE Confederação Geral dos Trabalhadores Portugueses (CGTP) (General Confederation of Portuguese Workers) |
|
Mr Alfredo Manuel VIEIRA CORREIA União Geral de Trabalhadores (UGT) (General Workers’ Union) |
|
Mr Victor Hugo DE JESUS SEQUEIRA União Geral de Trabalhadores (UGT) (General Workers’ Union) |
|
Mr Jorge PEGADO LIZ Associação Portuguesa para a Defesa do Consumidor (DECO) (Portuguese Consumer Protection Association) |
|
Mr Carlos Alberto PEREIRA MARTINS Conselho Nacional das Ordens Profissionais (CNOP) (National Council of Professional Bodies) |
|
Mr Francisco João BERNARDINO DA SILVA Confederação Nacional das Cooperativas Agrícolas e do Crédito Agrícola de Portugal, CCRL (CONFAGRI) (Portuguese National Confederation of Agricultural Coperatives and Agricultural Credit, limited-liability cooperative confederation) |
|
Rev. Vítor José MELÍCIAS LOPES União das Misericórdias Portuguesas (UMP) (Union of Portuguese Charitable Institutions) |
RUMEENIA
|
Dl Petru Sorin DANDEA Vicepreședinte, Confederația Națională Sindicală „Cartel ALFA” (Vice-President of the National Trade Union Confederation „Cartel ALFA”) |
|
Dl Dumitru FORNEA Secretar confederal, Confederația Sindicală Națională MERIDIAN (Confederal secretary of the National Trade Union Confederation — Meridian) |
|
Dl Minel IVAȘCU Secretar general, Blocul Național Sindical (Secretary-General of the National Trade Union Bloc (BNS)) |
|
Dl Sorin Cristian STAN Secretar general, Confederația Națională a Sindicatelor Libere din România (FRĂȚIA) (Secretary-General of the National Confederation of Romanian Free Trade Unions (FRĂȚIA)) |
|
Dl Sabin RUSU Secretar general, Confederația Sindicatelor Democratice din România (Secretary-General of the Confederation of Romanian Democratic Trade Unions) |
|
Dl Eugen Mircea BURADA Președinte executiv, Consiliul Național al Patronatului Român (Executive President, National Council of Romanian Employers) |
|
Dna Ana BONTEA Director, Departamentul Juridic și Dialog Social — Consiliul Național al Întreprinderilor Private Mici și Mijlocii din România (Director of the Legislative and Social Dialogue Department, National Council of Small and Medium-Sized Private Enterprises in Romania) |
|
Dl Mihai MANOLIU Secretar general, Alianța Confederațiilor Patronale din România (Secretary-General, Alliance of Romanian Employers’ Confederations) |
|
Dl Aurel Laurențiu PLOSCEANU Președinte, Asociația Română a Antreprenorilor de Construcții (President of the Romanian Construction Entrepreneurship Association) |
|
Dl Ștefan VARFALVI Președinte executiv, UGIR (Executive President of UGIR) |
|
Dl Cristian PÂRVULESCU Președinte, Asociația Pro Democrația (President of the Pro-Democracy Association) |
|
Dl Ionuț SIBIAN Director, Fundația pentru Dezvoltarea Societății Civile (Director, Civil Society Development Foundation) |
|
Dl Sorin IONIȚĂ Director de cercetare, Societatea Academică din România (Director of research, Academic Society of Romania) |
|
Dl Radu NICOSEVICI Președinte, Academia de Advocacy (Chairman of the Advocacy Academy) |
SLOVEENIA
|
Mr Cveto STANTIČ Predstavnik velikega gospodarstva (representative of large business) |
|
Mr Dare STOJAN Predstavnik malega gospodarstva (representative of small business) |
|
Mr Andrej ZORKO Izvršni sekretar Zveze svobodnih sindikatov Slovenije (Executive Secretary of the ZSSS (Free Trade Unions of Slovenia)) |
|
Mr Dušan REBOLJ Predsednik Konfederacije sindikatov Pergam Slovenije (President of Pergam Trade Union Federation (KSS Pergam)) |
|
Mr Bojan HRIBAR Predstavnik sindikatov javnega sektorja (representative of the public sector trade unions) |
|
Mr Igor HROVATIČ Direktor Kmetijsko gozdarske zbornice Slovenije (Director of the Agriculture and Forestry Federation) |
|
Mr Primož ŠPORAR Predstavnik organizacije SKUP – Skupnost privatnih zavodov (representative of SKUP — Community of Private Institutes) |
SLOVAKKIA
|
Ján ORAVEC Prezident Združenia podnikateľov Slovenska (ZPS) |
|
Michal PINTÉR Člen Republikovej únie zamestnávateľov (RÚZ), riaditeľ, U.S. Steel Košice, s.r.o. |
|
Igor ŠARMÍR Riaditeľ odboru potravinárstva a obchodu Slovenskej poľnohospodárskej a potravinárskej komory, tajomník Únie potravinárov SR |
|
Vladimír MOJŠ Predseda Hospodárskeho a sociálneho výboru (HSV), viceprezident Konfederácie odborových zväzov SR |
|
Dušan BARČÍK Viceprezident Konfederácie odborových zväzov SR pre výrobné OZ, predseda Integrovaného odborového zväzu |
|
Ján GAŠPERAN Viceprezident Konfederácie odborových zväzov SR pre nevýrobné OZ, predseda OZ pracovníkov školstva a vedy na Slovensku |
|
Juraj STERN Prezident Slovenskej spoločnosti pre zahraničnú politiku (SFPA) |
|
Viliam PÁLENÍK Prezident Inštitútu zamestnanosti |
|
Tomáš DOMONKOS Vedecký pracovník Ekonomického ústavu Slovenskej akadémie vied (SAV) |
SOOME
|
Mr Filip Mikael HAMRO-DROTZ asiantuntija Elinkeinoelämän keskusliitto EK |
|
Ms Ulla SIRKEINEN erityisasiantuntija Elinkeinoelämän keskusliitto EK |
|
Ms Marja-Liisa PELTOLA osastopäällikkö Keskuskauppakamari |
|
Mr Simo Markus PENTTINEN kansainvälisten asioiden päällikkö Akava ry |
|
Mr Reijo Veli Erik PAANANEN EU-asiantuntija Suomen Ammattiliittojen Keskusjärjestö SAK ry |
|
Ms Leila KURKI työllisyyspoliittinen asiantuntija Toimihenkilökeskusjärjestö STTK ry |
|
Ms Pirkko Marjatta RAUNEMAA kuluttajaekonomisti ja elintarvikeasiantuntija Kotitalous- ja kuluttaja-asioiden neuvottelukunta/Kuluttajat — Konsumenterna ry |
|
Mr Seppo Ilmari KALLIO johtaja Maa- ja metsätaloustuottajain Keskusliitto MTK ry |
|
Mr Thomas PALMGREN kansainvälisten asioiden asiamies Suomen yrittäjät |
ROOTSI
|
Ms Ellen Paula NYGREN Ombudsman, Landsorganisation i Sverige (LO) (Swedish Trade Union Confederation) |
|
Mr Frank Thomas ABRAHAMSSON Vice-president, Landsorganisation i Sverige (LO) (Swedish Trade Union Confederation) |
|
Mr Thomas Mikael JANSON International Secretary, Tjänstemännens centralorganisation (TCO) (Swedish Confederation of Professional Employees) |
|
Mr Paul Henrik LIDEHÄLL International Secretary, Sveriges akademikers centralorganisation (SACO) (Swedish Confederation of Professional Associations) |
|
Mr Ulf Christian ARDHE Director, Svenskt näringsliv (Confederation of Swedish Enterprise) |
|
Ms Annika Kristina BRÖMS Deputy Director, Svenskt näringsliv (Confederation of Swedish Enterprise) |
|
Mr Thord Stefan BACK Manager Sustainable Logistics, Transportgruppen (The Transport Group) |
|
Mr Erik SVENSSON Director, ALMEGA |
|
Mr Staffan Mats Vilhelm NILSSON Member of the EESC, President Group III Lantbrukarnas riksförbund (LRF) (Federation of Swedish Farmers) |
|
Ms Ingrid Eva-Britt KÖSSLER President, The Swedish Breastcancer Association Handikappförbundens samarbetsorgan (Swedish Disability Federation) |
|
Ms Inger Kristina Elisabeth PERSSON Chairman, Sveriges konsumenter (Swedish Consumers’ Association) |
|
Ms Ariane Elisabeth RODERT EU Policy Advisor, Forum for frivilligt socialt arbete (National Forum for Voluntary Social Work) |
ÜHENDKUNINGRIIK
|
Mr George LYON Legal Counsel — Northgate Information Solutions UK Ltd |
|
Ms Brenda KING Chief Executive, ACDiversity |
|
Mr David SEARS Consultant |
|
Mr Jonathan PEEL Director, Jonathan Peel EU Communications Ltd |
|
Mr Bryan CASSIDY Consultant |
|
Mr Peter MORGAN Chairman, Association of Lloyd’s Members |
|
Ms Madi SHARMA Entrepreneur |
|
Mr Brendan BURNS Management Consultant & Financial Investor |
|
Mr Peter COLDRICK Part-time adviser to General Secretary, ETUC |
|
Mr Brian CURTIS Retired; Former Regional Organiser; National Union of Rail, Maritime & Transport Workers (RMT) |
|
Ms Sandy BOYLE Retired; Former Director, AMICUS (Trade Union) |
|
Ms Christine BLOWER General Secretary, National Union of Teachers (NUT) |
|
Ms Monica TAYLOR Member of UNITE (Trade Union) Executive Council |
|
Mr Nicholas CROOK International Officer, UNISON (Trade Union) |
|
Ms Judy McKNIGHT Retired; Former General Secretary NAPO (Trade Union) |
|
Ms Kathleen Walker SHAW Head of European Office, Britain’s General Union (GMB) |
|
Ms Rose D’SA Consultant in EU, Commonwealth and International Law |
|
Ms Jane MORRICE Deputy Chief Equality Commissioner; Equality Commission Northern Ireland |
|
Ms Maureen O’NEILL Director, Faith in Older People |
|
Mr Michael SMYTH Economist, University of Ulster |
|
Mr Richard ADAMS Senior Partner, Community Viewfinders Ltd |
|
Mr Stuart ETHERINGTON Chief Executive Officer, National Council for Voluntary Organisations |
|
Mr Tom JONES Self-employed Farmer |
|
Mr Sukhdev SHARMA Chairman of Board of Directors, Calderdale and Huddersfield Hospitals NHS Foundation Trust |
25.9.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 251/28 |
KOMISJONI OTSUS,
24. september 2010,
millega muudetakse tehnika arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/95/EÜ lisa plii, elavhõbeda, kaadmiumi, kuuevalentse kroomi, polübroomitud bifenüülide või polübroomitud difenüüleetrite kasutusviiside erandite osas
(teatavaks tehtud numbri K(2010) 6403 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2010/571/EL)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2002/95/EÜ teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Direktiiviga 2002/95/EÜ on keelatud plii, elavhõbeda, kaadmiumi, kuuevalentse kroomi, polübroomitud bifenüülide ja polübroomitud difenüüleetrite kasutamine elektri- ja elektroonikaseadmetes, mis lastakse turule pärast 1. juulit 2006. Erandid keelust on loetletud kõnealuse direktiivi lisas. Erandid tuleb läbi vaadata, et kohandada erandite loetelu teaduse ja tehnika arenguga. |
(2) |
Erandite läbivaatamise tulemusel peaksid teatavad plii, elavhõbeda, kaadmiumi või kuuevalentse kroomi kasutusviisid olema endiselt keelu alt vabastatud, kuna nimetatud ohtlike ainete kõrvaldamine osutatud kasutusviisidest ei ole ikka veel teaduslikult või tehniliselt teostatav. Seepärast on asjakohane säilitada sellised erandid. |
(3) |
Erandite läbivaatamise tulemusel on leitud, et teatavate plii, elavhõbeda või kaadmiumi kasutusviiside puhul on kõnealuste ainete kõrvaldamine või asendamine muutunud teaduslikult või tehniliselt võimalikuks. Seepärast on asjakohane jätta sellised erandid välja. |
(4) |
Erandite läbivaatamise tulemusel on leitud, et teatavate plii, elavhõbeda või kaadmiumi kasutusviiside puhul muutub kõnealuste ainete kõrvaldamine või asendamine lähemas tulevikus teaduslikult või tehniliselt võimalikuks. Seepärast on asjakohane kehtestada selliste erandite jaoks aegumistähtaeg. |
(5) |
Erandite läbivaatamise tulemusel on leitud, et teatavate elavhõbeda kasutusviiside puhul on kõnealuse aine osaline kõrvaldamine või asendamine muutunud teaduslikult või tehniliselt võimalikuks. Seepärast on asjakohane vähendada elavhõbeda kogust, mis on lubatud selliste kasutusviiside puhul. |
(6) |
Erandite läbivaatamise tulemusel on leitud, et teatavate elavhõbeda kasutusviiside puhul muutub kõnealuse aine üksnes osaline või järkjärguline kõrvaldamine või asendamine lähemas tulevikus teaduslikult või tehniliselt võimalikuks. Seepärast on asjakohane vähendada järk-järgult elavhõbeda kogust, mis on lubatud selliste kasutusviiside puhul. |
(7) |
Teatavatel juhtudel on tehniliselt võimatu parandada elektri- ja elektroonikaseadmeid muude kui originaalvaruosadega. Seepärast ja ainult sellistel juhtudel tuleks erandina lubatud kasutusviiside puhul lubada pliid, elavhõbedat, kaadmiumi, kuuevalentset kroomi või polübroomitud difenüüleetreid sisaldavate varuosade kasutamist selliste elektri- ja elektroonikaseadmete parandamisel, mis on lastud turule enne erandi aegumist või lõpetamist. |
(8) |
Komisjoni 18. märtsi 2009. aasta määruses (EÜ) nr 244/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate suunamata valgusvooga lampide ökodisaini nõuetega, (2) ja komisjoni 18. märtsi 2009. aasta määruses (EÜ) nr 245/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ sisseehitatud liiteseadiseta luminofoorlampide, suure valgustugevusega lahenduslampide ning nende lampidega koos kasutatavate liiteseadiste ja valgustite ökodisainile esitatavate nõuete suhtes ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/55/EÜ, (3) on ette nähtud soovituslikud võrdlusandmed elavhõbeda kasutamise kohta lampides. Kuigi lampide elavhõbedasisaldus tunnistati määrustes (EÜ) nr 244/2009 ja (EÜ) nr 245/2009 oluliseks keskkonnaparameetriks, peeti kohasemaks reguleerida seda direktiiviga 2002/95/EÜ, mis hõlmab ka osutatud määrustest välja jäetud lambitüüpe. |
(9) |
Määruses (EÜ) nr 244/2009 esitatud meetmete analüüsimisel on leitud, et teatavate elavhõbeda kasutusviiside korral on kõnealuse aine osaline kõrvaldamine või asendamine teaduslikult või tehniliselt teostatav, ilma et see mõjutaks negatiivselt keskkonna-, tervise- ja/või tarbijaohutust määral, mis on olulisem kui asendamisest saadav kasu. Seepärast on kõnealuste kasutusviiside puhul kohane vähendada elavhõbedasisaldust vastavalt määrusele (EÜ) nr 244/2009. |
(10) |
Direktiivi 2002/95/EÜ lisa on vaja oluliselt muuta. Seepärast tuleks kogu lisa selguse mõttes asendada. |
(11) |
Vastavalt direktiivi 2002/95/EÜ artikli 5 lõikele 2 on komisjon asjaosalistega konsulteerinud. |
(12) |
Direktiivi 2002/95/EÜ tuleks seega vastavalt muuta. |
(13) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/12/EÜ (4) artikli 18 alusel loodud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Direktiivi 2002/95/EÜ lisa asendatakse käesoleva otsuse lisaga.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 24. september 2010
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Janez POTOČNIK
(1) ELT L 37, 13.2.2003, lk 19.
(2) ELT L 76, 24.3.2009, lk 3.
(3) ELT L 76, 24.3.2009, lk 17.
(4) ELT L 114, 27.4.2006, lk 9.
LISA
„LISA
Kasutusviisid, mille puhul on tehtud erand artikli 4 lõikes 1 sätestatud keelust
Erand |
Reguleerimisala ja kohaldamise kuupäev |
|
1 |
Elavhõbedat ühe sokliga (kompaktsetes) luminofoorlampides ühe valguselemendi kohta kuni: |
|
1(a) |
üldotstarbelised lambid võimsusega < 30 W: 5 mg |
Kehtivusaeg lõpeb 31. detsembril 2011; pärast 31. detsembrit 2011 kuni 31. detsembrini 2012 on lubatud kasutada 3,5 mg valguselemendi kohta; pärast 31. detsembrit 2012 on lubatud kasutada 2,5 mg valguselemendi kohta |
1(b) |
üldotstarbelised lambid võimsusega ≥ 30 W ja < 50 W: 5 mg |
Kehtivusaeg lõpeb 31. detsembril 2011; pärast 31. detsembrit 2011 on lubatud kasutada 3,5 mg valguselemendi kohta |
1(c) |
üldotstarbelised lambid võimsusega ≥ 50 W ja < 150 W: 5 mg |
|
1(d) |
üldotstarbelised lambid võimsusega ≥ 150 W: 15 mg |
|
1(e) |
üldotstarbelised rõnga- või ruudukujulised lambid toru läbimõõduga < 17 mm |
Kasutamine ei ole piiratud kuni 31. detsembrini 2011; pärast 31. detsembrit 2011 on lubatud kasutada 7 mg valguselemendi kohta |
1(f) |
eriotstarbelised lambid: 5 mg |
|
2(a) |
Elavhõbedat kahesoklilistes üldotstarbelistes sirgetes luminofoorlampides (lambi kohta) kuni: |
|
2(a)(1) |
kolme luminofoorainega lambid, millel on tavaline eluiga ja toru läbimõõt < 9 mm (näiteks T2): 5 mg |
Kehtivusaeg lõpeb 31. detsembril 2011; pärast 31. detsembrit 2011 on lubatud kasutada 4 mg lambi kohta |
2(a)(2) |
kolme luminofoorainega lambid, millel on tavaline eluiga ja toru läbimõõt ≥ 9 mm ja ≤ 17 mm (näiteks T5): 5 mg |
Kehtivusaeg lõpeb 31. detsembril 2011; pärast 31. detsembrit 2011 on lubatud kasutada 3 mg lambi kohta |
2(a)(3) |
kolme luminofoorainega lambid, millel on tavaline eluiga ja toru läbimõõt > 17 mm ja ≤ 28 mm (näiteks T8): 5 mg |
Kehtivusaeg lõpeb 31. detsembril 2011; pärast 31. detsembrit 2011 on lubatud kasutada 3,5 mg lambi kohta |
2(a)(4) |
kolme luminofoorainega lambid, millel on tavaline eluiga ja toru läbimõõt > 28 mm (näiteks T12): 5 mg |
Kehtivusaeg lõpeb 31. detsembril 2012; pärast 31. detsembrit 2012 on lubatud kasutada 3,5 mg lambi kohta |
2(a)(5) |
kolme luminofoorainega lambid, millel on pikk eluiga (≥ 25 000 h): 8 mg |
Kehtivusaeg lõpeb 31. detsembril 2011; pärast 31. detsembrit 2011 on lubatud kasutada 5 mg lambi kohta |
2(b) |
Elavhõbedat muudes luminofoorlampides (lambi kohta): |
|
2(b)(1) |
sirged halofosfaatlambid toru läbimõõduga > 28 mm (nt T10 ja T12): 10 mg |
Kehtivusaeg lõpeb 13. aprillil 2012 |
2(b)(2) |
kõverad halofosfaatlambid (kõik läbimõõdud): 15 mg |
Kehtivusaeg lõpeb 13. aprillil 2016 |
2(b)(3) |
kõverad kolme luminofoorainega lambid toru läbimõõduga > 17 mm (nt T9) |
Kasutamine ei ole piiratud kuni 31. detsembrini 2011; pärast 31. detsembrit 2011 on lubatud kasutada 15 mg lambi kohta |
2(b)(4) |
muud üld- ja eriotstarbelised lambid (nt induktsioonlambid) |
Kasutamine ei ole piiratud kuni 31. detsembrini 2011; pärast 31. detsembrit 2011 on lubatud kasutada 15 mg lambi kohta |
3 |
Elavhõbedat eriotstarbelistes külmkatoodiga luminofoorlampides ja välise elektroodiga luminofoorlampides (CCFL- ja EEFL-lambid) ühe lambi kohta kuni: |
|
3(a) |
lühikesed lambid (≤ 500 mm) |
Kasutamine ei ole piiratud kuni 31. detsembrini 2011; pärast 31. detsembrit 2011 on lubatud kasutada 3,5 mg lambi kohta |
3(b) |
keskmise pikkusega lambid (> 500 mm ja ≤ 1 500 mm) |
Kasutamine ei ole piiratud kuni 31. detsembrini 2011; pärast 31. detsembrit 2011 on lubatud kasutada 5 mg lambi kohta |
3(c) |
pikad lambid (> 1 500 mm) |
Kasutamine ei ole piiratud kuni 31. detsembrini 2011; pärast 31. detsembrit 2011 on lubatud kasutada 13 mg lambi kohta |
4(a) |
Elavhõbedat muudes madalrõhulahenduslampides (lambi kohta): |
Kasutamine ei ole piiratud kuni 31. detsembrini 2011; pärast 31. detsembrit 2011 on lubatud kasutada 15 mg lambi kohta |
4(b) |
Elavhõbedat üldotstarbelistes parandatud värviesitusindeksiga (Ra > 60) kõrgrõhunaatriumaurulampides (valguselemendi kohta): |
|
4(b)-I |
P ≤ 155 W |
Kasutamine ei ole piiratud kuni 31. detsembrini 2011; pärast 31. detsembrit 2011 on lubatud kasutada 30 mg valguselemendi kohta |
4(b)-II |
155 W < P ≤ 405 W |
Kasutamine ei ole piiratud kuni 31. detsembrini 2011; pärast 31. detsembrit 2011 on lubatud kasutada 40 mg valguselemendi kohta |
4(b)-III |
P > 405 W |
Kasutamine ei ole piiratud kuni 31. detsembrini 2011; pärast 31. detsembrit 2011 on lubatud kasutada 40 mg valguselemendi kohta |
4(c) |
Elavhõbedat muudes üldotstarbelistes kõrgrõhunaatriumaurulampides (valguselemendi kohta) kuni: |
|
4(c)-I |
P ≤ 155 W |
Kasutamine ei ole piiratud kuni 31. detsembrini 2011; pärast 31. detsembrit 2011 on lubatud kasutada 25 mg valguselemendi kohta |
4(c)-II |
155 W < P ≤ 405 W |
Kasutamine ei ole piiratud kuni 31. detsembrini 2011; pärast 31. detsembrit 2011 on lubatud kasutada 30 mg valguselemendi kohta |
4(c)-III |
P > 405 W |
Kasutamine ei ole piiratud kuni 31. detsembrini 2011; pärast 31. detsembrit 2011 on lubatud kasutada 40 mg valguselemendi kohta |
4(d) |
Elavhõbe kõrgrõhuelavhõbelampides (HPMV) |
Kehtivusaeg lõpeb 13. aprillil 2015 |
4(e) |
Elavhõbe metallhaliidlampides |
|
4(f) |
Elavhõbe muudes käesolevas lisas eraldi nimetamata eriotstarbelistes lahenduslampides |
|
5(a) |
Plii elektronkiiretorude klaasis |
|
5(b) |
Plii luminofoortorude klaasis, kuni 0,2 massiprotsenti |
|
6(a) |
Plii legeeriva elemendina masinaehitusterases ja tsingitud terases, kuni 0,35 massiprotsenti |
|
6(b) |
Plii legeeriva elemendina alumiiniumis, kuni 0,4 massiprotsenti |
|
6(c) |
Vasesulam pliisisaldusega kuni 4 massiprotsenti |
|
7(a) |
Plii kõrge sulamistemperatuuriga joodises (nt pliisulamid, mis sisaldavad pliid 85 massiprotsenti või rohkem) |
|
7(b) |
Plii serverite, salvestite ja salvestimaatriksite joodises ning kommuteerimiseks, signaalimiseks ja edastamiseks kasutatavate võrgu infrastruktuuri seadmete ja telekommunikatsioonivõrgu haldamisseadmete joodises |
|
7(c)-I |
Elektri- ja elektroonikaseadmeosad, mis sisaldavad pliid klaasis või keraamikas, v.a kondensaatorite dielektriline keraamika, nt piesoelektrilistes seadmetes või klaasis või keraamilise materjali koosseisus |
|
7(c)-II |
Plii selliste kondensaatorite dielektrilises keraamikas, mille nimipinge on 125 V vahelduvvoolu või 250 V alalisvoolu puhul või suurem |
|
7(c)-III |
Plii selliste kondensaatorite dielektrilises keraamikas, mille nimipinge on väiksem kui 125 V vahelduvvoolu või 250 V alalisvoolu puhul |
Kehtivusaeg lõpeb 1. jaanuaril 2013; pärast seda kuupäeva on lubatud kasutada elektri- ja elektroonikaseadmetes, mis on lastud turule enne 1. jaanuari 2013 |
8(a) |
Kaadmium ja selle ühendid ühekordsetes tabletitüüpi sulavkaitsmetes |
Kehtivusaeg lõpeb 1. jaanuaril 2012; pärast seda kuupäeva on lubatud kasutada elektri- ja elektroonikaseadmetes, mis on lastud turule enne 1. jaanuari 2012 |
8(b) |
Kaadmium ja selle ühendid elektrikontaktides |
|
9 |
Kuuevalentne kroom absorptsioonkülmiku süsinikterasest jahutussüsteemi korrosioonitõrjevahendina, sisaldus jahutuslahuses kuni 0,75 massiprotsenti |
|
9(b) |
Plii laagriliudades ja puksides külmutusagensit sisaldavates kompressorites, mida kasutatakse kuumutamiseks, ventileerimiseks, õhu konditsioneerimiseks ja külmutamiseks |
|
11(a) |
Plii lõugpressi kasutamiseks sobivates viikühendussüsteemides |
On lubatud kasutada elektri- ja elektroonikaseadmetes, mis on lastud turule enne 24. septembrit 2010 |
11(b) |
Plii muudes kui lõugpressi kasutamiseks sobivates viikühendussüsteemides |
Kehtivusaeg lõpeb 1. jaanuaril 2013; pärast seda kuupäeva on lubatud kasutada elektri- ja elektroonikaseadmetes, mis on lastud turule enne 1. jaanuari 2013 |
12 |
Plii soojusjuhtimismooduli C-ringi kattematerjalina. |
On lubatud kasutada elektri- ja elektroonikaseadmetes, mis on lastud turule enne 24. septembrit 2010 |
13(a) |
Plii optikaseadmetes kasutatavas valges klaasis |
|
13(b) |
Kaadmium ja plii filterklaasides ja peegeldusstandardina kasutatavates klaasides |
|
14 |
Plii enam kui kaht komponenti sisaldava joodise koostises sõrmpistik-ühenduskontaktide ja mikroprotsessoriümbrise vahelises ühenduses, sisaldusega üle 80 % ja vähem kui 85 % segu massist |
Kehtivusaeg lõpeb 1. jaanuaril 2011; pärast seda kuupäeva on lubatud kasutada elektri- ja elektroonikaseadmetes, mis on lastud turule enne 1. jaanuari 2011 |
15 |
Plii sellise joodise koostises, millega luuakse stabiilne elektriühendus pooljuhtkiibi ja aluse vahel pöördkiibi (Flip Chip) integraallülitustes |
|
16 |
Plii silikaadiga kaetud sisepinnaga silindrilistes hõõglampides |
Kehtivusaeg lõpeb 1. septembril 2013 |
17 |
Pliihalogeniidid kiirgusainetena suure valgustugevusega lahenduslampides (HID), mida kasutatakse tööstuslikus reprograafias |
|
18(a) |
Plii aktivaatorina lahenduslampide fluorestseeruvas pulbris (kuni 1 massiprotsent pliid) erilampide puhul, mida kasutatakse diasomeetodiga trükkimisel reprograafias, litograafias, putukapüünistes, fotokeemilistes ja kõvastamisprotsessides ja mis sisaldavad selliseid luminofoore (fosfoore) nagu SMS ((Sr,Ba)2MgSi2O7:Pb) |
Kehtivusaeg lõpeb 1. jaanuaril 2011 |
18(b) |
Plii aktivaatorina lahenduslampide fluorestseeruvas pulbris (kuni 1 massiprotsent pliid) lampide puhul, mida kasutatakse solaariumilampidena ja mis sisaldavad selliseid luminofoore nagu BSP (BaSi2O5:Pb) |
|
19 |
Plii ning PbBiSn-Hg ja PbInSn-Hg põhiamalgaamina erisegudes ning plii ja PbSn-Hg lisaamalgaamina väga kompaktsetes säästulampides (ESL) |
Kehtivusaeg lõpeb 1. juunil 2011 |
20 |
Pliioksiid vedelkristallekraanides (LCD) kasutatavate lamedate luminestsentslampide esi- ja tagakülje põhimike sidumiseks kasutatavas klaasis |
Kehtivusaeg lõpeb 1. juunil 2011 |
21 |
Plii ja kaadmium trükivärvides, emailide kandmiseks sellistele klaasidele nagu boorsilikaatklaas ja sooda-lubi-liivklaas |
|
23 |
Plii muude tiheda sammuga komponentide kui kuni 0,65-millimeetrise sammuga konnektorite viimistluses |
On lubatud kasutada elektri- ja elektroonikaseadmetes, mis on lastud turule enne 24. septembrit 2010 |
24 |
Plii joodistes, läbi augu metallitatud (PTH) ketas- ja planaarmaatriksiga mitmekihiliste keraamiliste kondensaatorite jootmiseks |
|
25 |
Pliioksiid struktuurelementides kasutatavates pindjuhtivates elektronemiteerivates kuvarites (SED), eelkõige fritt-tihendil ja fritt-rõngastel |
|
26 |
Pliioksiid mustklaaslampide (BLB- ehk mustvalguslampide) klaasümbrises |
Kehtivusaeg lõpeb 1. juunil 2011 |
27 |
Pliisulamid joodisena suure võimsusega (mitu tundi helivõimsuse tasemel 125 dB ja üle selle töötamiseks ettenähtud) valjuhääldite muundurites |
Kehtivusaeg lõppes 24. septembril 2010 |
29 |
Kristallklaasis sisalduv plii, nagu on kindlaks määratud nõukogu direktiivi 69/493/EMÜ (1) I lisas (kategooriad 1, 2, 3 ja 4) |
|
30 |
Kaadmiumisulamid elektrilis-mehaanilistes joodisühendustes elektrijuhtidega, mis asuvad otse võnkepoolil muundurites, mida kasutatakse võimsates valjuhääldajates helirõhu väärtustega vähemalt 100 dB (A) |
|
31 |
Plii jootematerjalides elavhõbedavabade tasapinnaliste fluorestsentslampide (mida kasutatakse nt vedelkristallekraanides, dekoratiiv- või tööstuslikes valgustites) valmistamisel kasutamiseks |
|
32 |
Pliioksiid paagutatud tihendis, mida kasutatakse argoon- ja krüptoonlaserseadmete akende valmistamisel |
|
33 |
Plii 100 μm läbimõõduga vasktraatide pehmejoodisega jootmiseks kasutatavates joodistes ning vähemal määral trafodes |
|
34 |
Plii metallkeraamilistes trimmerpotentsiomeetri osades |
|
36 |
Elavhõbe, mida kasutati katoodpihustuse pidurdajana kuni 30 mg elavhõbedat sisaldavates alalisvoolul töötavates plasmakuvarites |
Kehtivusaeg lõppes 1. juulil 2010 |
37 |
Plii tsinkboraatklaaskorpusel põhinevate kõrgepingedioodide kattekihis |
|
38 |
Kaadmium ja kaadmiumoksiid pakskilepastades, mida kasutatakse alumiiniumiga seotud berülliumoksiidil |
|
39 |
Kaadmium värvi muutvates II–VI valgusdioodides (< 10 μg kaadmiumi valgust kiirgava pinna mm2 kohta), mis on ette nähtud kasutamiseks tahkistes valgus- või kuvamissüsteemides |
Kehtivusaeg lõpeb 1. juulil 2014 |
Märkus: vastavalt direktiivi 2002/95/EÜ artikli 5 lõike 1 punktile a võib plii, elavhõbeda, kuuevalentse kroomi, polübroomitud bifenüülide (PBB) ja polübroomitud difenüüleetrite (PBDE) maksimaalne sisaldus homogeenses materjalis olla 0,1 massiprotsenti ning kaadmiumi maksimaalne sisaldus 0,01 massiprotsenti.”
SOOVITUSED
25.9.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 251/35 |
KOMISJONI SOOVITUS,
20. september 2010,
reguleeritud juurdepääsu kohta järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudele
(EMPs kohaldatav tekst)
(2010/572/EL)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv), (1) eriti selle artikli 19 lõiget 1,
võttes arvesse elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti (Body of European Regulators for Electronic Communications, BEREC) ja sidekomitee (Communication Committee, COCOM) arvamusi
ning arvestades järgmist:
(1) |
ELi elektrooniliste sideteenuste ühtne turg ja eelkõige kiirete lairibateenuste väljatöötamine on olulised majanduskasvu loomisel ja Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisel. 2009. aasta märtsis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu tõstis oma järeldustes esile telekommunikatsiooni ja lairibaühenduse kasutuselevõtu olulist rolli seoses ELi investeeringute, töökohtade loomise ja üldise majanduse elavdamisega. 2010. aasta mais esitletud Euroopa digitaalse tegevuskava väljatöötamine on üks Euroopa 2020. aasta strateegia seitsmest suurprojektist. |
(2) |
Euroopa digitaalne tegevuskava seab eesmärgiks kiire ja väga kiire lairibaühenduse kasutuselevõtu ja kasutamise ning näeb ette mitmeid meetmeid kiudoptiliste järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kasutuselevõtu edendamiseks ja lähiaastatel vajalike märkimisväärsete investeeringute toetamiseks. Eespool kirjeldatuga seotud soovituse eesmärk on edendada tõhusat investeerimist ja innovatsiooni uue ning täiendatud infrastruktuuri valdkonnas, võttes arvesse kõigile investeerimisettevõtjatele tekkivaid riske ja vajadust säilitada tõhusat konkurentsi, mis on aja jooksul oluline investeeringute soodustaja. |
(3) |
Direktiivi 2002/21/EÜ artikli 16 lõikes 4 kirjeldatud riikide reguleerivad asutused töötavad välja regulatiivseid lahendusi vasel põhinevatelt võrkudelt kiudoptilistele võrkudele üleminekul tekkinud probleemidele. Sellega seoses on asjaomased turud võrgu infrastruktuurile juurdepääsu hulgimüügi turg (turg 4) ja lairibavõrgule juurdepääsu hulgimüügi turg (turg 5). Riikide reguleerivate asutuste regulatiivsete lähenemisviiside järjepidevus on ühtse turu moonutuste vältimiseks ja kõigile investeerimisettevõtjatele õiguskindluse loomiseks väga oluline. Seetõttu on kohane juhendada riikide reguleerivaid asutusi eesmärgiga takistada mis tahes sobimatuid regulatiivsete lähenemisviiside kõrvalekaldeid, võimaldades samas riikide reguleerivatel asutustel võtta asjakohaste parandusmeetmete kavandamisel arvesse siseriiklikku olukorda. Riigi reguleeriva asutuse kehtestatud parandusmeetmed peaksid kajastama investeerimisredeli põhimõtte proportsionaalset kohaldamist. |
(4) |
Käesoleva soovituse reguleerimisala hõlmab eelkõige parandusmeetmeid, mida kohaldatakse märkimisväärse turujõuga operaatorite suhtes direktiivi 2002/21/EÜ artikli 16 kohaselt tehtud turuanalüüsi alusel. Siiski võivad liikmesriigid juhul, kui see on põhjendatud sellega, et infrastruktuuri dubleerimine on majanduslikult ebatõhus või füüsiliselt raskendatud, kehtestada kooskõlas kõnealuse direktiivi artikliga 12 elektroonilisi sidevõrkusid käitavatele ettevõtjatele seadmete ühiskasutuse kohustuse, mis on kohane tsiviilehituse infrastruktuuri ja lõppsegmentide kitsaskohtade ületamiseks. |
(5) |
Eeldatakse, et nõudluse ja pakkumise tingimused muutuvad pärast järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kasutuselevõttu nii hulgi- kui ka jaemüügi tasandil märkimisväärselt. Sellest tulenevalt võib olla vajalik uute parandusmeetmete kehtestamine ning turgudel 4 ja 5 võib osutuda vajalikuks aktiivsete ja passiivsete juurdepääsude parandusmeetmete uue kombinatsiooni rakendamine. |
(6) |
Õiguskindlus on väga oluline kõigi operaatorite tõhusate investeeringute edendamiseks. Ühtsete reguleerimispõhimõtete rakendamine aja jooksul on tähtis, kuna see annab investoritele kindlustunde oma äriplaanide koostamisel. Perioodiliste turuanalüüsidega seotud ebakindluse leevendamiseks peaksid riikide reguleerivad asutused selgitama võimalikult suures ulatuses, kuidas turutingimuste prognoositavad muutused võivad parandusmeetmeid mõjutada. |
(7) |
Kui uued kiudoptilised võrgud paigaldatakse täiesti uutele objektidele, peaksid riikide reguleerivad asutused regulatiivsed kohustused üle vaatama ja vajaduse korral neid kohandama, et tagada nende kohaldamine kasutuselevõetavast võrgutehnoloogiast olenemata. |
(8) |
Järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kasutuselevõtt viib tõenäoliselt märkimisväärsete muudatusteni teenuse osutamisega seotud majandustegevuses ja konkurentsiolukorras. |
(9) |
Selles kontekstis peaksid riikide reguleerivad asutused hoolega uurima järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kasutuselevõtust tekkivaid konkurentsitingimusi. Riikide reguleerivad asutused peaksid vastavalt komisjoni 17. detsembri 2007. aasta soovitusele 2007/879/EÜ (elektroonilise side sektori asjaomaste toote- ja teenuseturgude kohta, mis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/21/EÜ (elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta) on tundlikud eelneva reguleerimise suhtes) (2) määrama kindlaks riigisisesed geograafilised turud, kui nad on suutelised selgelt kindlaks tegema märkimisväärselt ja objektiivselt erinevad konkurentsitingimused, mis aja jooksul ei muutu. Olukordades, kus ei ole võimalik järeldada, et erinevad konkurentsitingimused õigustaksid riigisiseste geograafiliste turgude kindlaksmääramist, võib siiski olla kohane riikide reguleerivate asutuste reageerimine erinevatele konkurentsitingimustele geograafiliselt määratletud turu eri piirkondades, näiteks tulenevalt mitmete alternatiivsete infrastruktuuride või infrastruktuuripõhiste operaatorite olemasolust, kehtestades erinevad parandusmeetmed ja juurdepääsutooted. |
(10) |
Üleminek vaskkaablipõhistelt võrkudelt kiudoptilistele võrkudele võib muuta konkurentsitingimusi erinevates geograafilistes piirkondades ning tekitada vajaduse turgude 4 ja 5 geograafilise ulatuse või turgude 4 ja 5 parandusmeetmete läbivaatamise järele juhul, kui kõnealused turud või parandusmeetmed on segmenteeritud eraldatud juurdepääsuga kliendiliinist tuleneva konkurentsi alusel. |
(11) |
Kui turul 4 leitakse märkimisväärne turujõud, tuleks kohaldada asjakohaseid parandusmeetmeid. |
(12) |
Juurdepääs tsiviilehituse infrastruktuurile on paralleelsete kiudoptiliste võrkude kasutuselevõtuks hädavajalik. Seetõttu on tähtis, et riikide reguleerivad asutused saaksid vajalikku teavet, et hinnata, kas järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kasutuselevõtuks on kaablikanalisatsioonid ja kliendiliini seadmed olemas ja kus need on. Riikide reguleerivad asutused peaksid kasutama neile direktiiviga 2002/21/EÜ antud volitusi kogu asjakohase teabe saamiseks kõnealuste seadmete asukoha, edastusmahu ja kättesaadavuse kohta. Alternatiivsetel operaatoritel peaks ideaalsel juhul olema võimalus kiudoptiliste võrkude kasutuselevõtuks märkimisväärse turujõuga operaatoriga samal ajal, jagades tsiviilehitustööde kulusid. |
(13) |
Tsiviilehitusele juurdepääsu andmine kehtib ainult juhul, kui märkimisväärse turujõuga operaator võimaldab samadel tingimustel juurdepääsu oma järgneva turu üksusele ja juurdepääsu taotlevatele kolmandatele isikutele. Riikide reguleerivad asutused peaksid kasutama oma kogemusi menetluste ja vahendite väljatöötamisel eraldatud juurdepääsuga kliendiliini jaoks, et võtta kasutusele tsiviilehituse seadmete tellimist ning kasutamist võimaldava juurdepääsu jaoks vajalikud äriprotsessid. Märkimisväärse turujõuga operaatorile volituse andmine avaldada standardpakkumine nii kiiresti kui võimalik pärast juurdepääsu taotleja asjakohast taotlust, on proportsionaalne eesmärgiga edendada tõhusaid investeeringuid ja infrastruktuuri konkurentsi. Kõnealuses standardpakkumises tuleks täpsustada tsiviilehituse infrastruktuurile juurdepääsuga seotud tingimused ja menetlused, sh juurdepääsuhinnad. |
(14) |
Kulupõhiste hindadega on seotud kasutatud kapitalilt mõistliku kasumi saamine. Kui dubleerimatusse füüsilisse varasse, näiteks tsiviilehituse infrastruktuuri, tehtud investeeringud ei ole otseselt seotud järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kasutuselevõtuga (ja nendest ei tulene samalaadse tasemega tururiski), tuleb nende riskiprofiili käsitleda võrdväärsena olemasoleva vasepõhise infrastruktuuriga. |
(15) |
Riiklikud reguleerivad asutused peaksid võimaluse korral püüdma tagada, et märkimisväärse turujõuga operaatori vastehitatud rajatised kavandatakse viisil, mis võimaldab mitmel operaatoril nende kiudoptilised liinid kasutusele võtta. |
(16) |
„Valguskaabelühendus koju” (FTTH) kontekstis on kiudoptilise kontuuri lõppsegmendi dubleerimine üldjuhul kulukas ja ebatõhus. Jätkusuutliku infrastruktuuri konkurentsivõime jaoks on seega vajalik anda juurdepääs märkimisväärse turujõuga operaatori kasutusele võetud kiudoptilise infrastruktuuri lõppsegmendile. Tõhusa turule sisenemise tagamiseks on tähtis anda juurdepääs märkimisväärse turujõuga operaatori võrgule sellisel tasemel, mis võimaldab turule tulijatel saavutada toimiva ja jätkusuutliku konkurentsi toetamiseks minimaalse võimsuse. Vajaduse korral võidakse tõhusa juurdepääsu tagamiseks nõuda spetsiaalseid liideseid. |
(17) |
Läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise kohustused on kehtestatud lõppsegmendile juurdepääsu tõhususe tagamiseks. Asjakohase taotluse korral on märkimisväärse turujõuga operaatori standardpakkumise avaldamine lühikese aja jooksul vajalik selleks, et juurdepääsu taotlejad saaksid teha investeerimisvalikuid. |
(18) |
Riikide reguleerivad asutused peavad tagama, et juurdepääsuhinnad väljendavad märkimisväärse turujõuga operaatori tegelikult kantud kulusid, sh investeerimisriski taseme nõuetekohast arvessevõtmist. |
(19) |
Mitmekiulistel liinidel põhinevaid võrke on võimalik kasutusele võtta vaid mõnevõrra kõrgema hinnaga kui ühel kiudoptilisel liinil põhinevaid võrke ning see võimaldab igal alternatiivsel operaatoril kontrollida ise oma ühendust lõppkasutajani. Selle kaudu soodustatakse tõenäoliselt pikaajalist jätkusuutlikku konkurentsi kooskõlas ELi õigusliku raamistiku eesmärkidega. Seega on soovitatav, et riikide reguleerivad asutused kasutaksid oma võimalusi mitmekiulistel liinidel põhineva lõppsegmendi väljatöötamise võimaldamiseks, võttes arvesse eelkõige nõudlust ja seonduvaid kulusid. |
(20) |
Alternatiivsed operaatorid, kellest mõned on juba oma võrgud kasutusele võtnud, et liituda märkimisväärse turujõuga operaatori vasepõhise eraldatud juurdepääsuga kliendiliinile, peavad saama asjakohased juurdepääsutooted, et neil oleks võimalik järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu kontekstis konkureerimist jätkata. FTTH korral võivad need vastavalt olukorrale koosneda juurdepääsust tsiviilehituse infrastruktuurile, lõppsegmendile, komplektist eraldatud kiudoptilisele kontuurile (sealhulgas pimekiule) või lairibajuurdepääsu hulgimüügile. Kui turule 4 kehtestatud parandusmeetmed viivad toimiva konkurentsini järgneval turul, kogu turul või teatud geograafilistes piirkondades, võidakse turul või asjaomastes piirkondades muud parandusmeetmed tühistada. Tühistamine oleks võimalik näiteks juhul, kui füüsilise juurdepääsuga seotud parandusmeetmete edukas rakendamine muudab bitivooga seotud täiendavad parandusmeetmed üleliigseks. Lisaks sellele võivad riikide reguleerivad asutused erakorralistes tingimustes loobuda eraldatud juurdepääsu rakendamisest kiudoptilisele kontuurile geograafilistes piirkondades, kus mitme alternatiivse infrastruktuuri, näiteks FTTH-võrkude ja/või kaabelvõrgu olemasolu koos komplektist eraldamisel põhinevate konkurentsivõimeliste juurdepääsupakkumistega viivad tõenäoliselt toimiva konkurentsini järgneval turul. |
(21) |
Direktiivi 2002/21/EÜ artikli 16 alusel kehtestatud kohustused põhinevad tuvastatud probleemi olemusel ilma märkimisväärse turujõuga operaatori rakendatavat tehnoloogiat või arhitektuuri arvesse võtmata. Seega ei tohiks asjaolu, kas märkimisväärse turujõuga operaator võtab kasutusele mitmikühenduse (point-to-multipoint) või kakspunktühenduse (point-to-point) topoloogia, iseenesest mõjutada parandusmeetmete valikut, arvestades võimalike tehniliste probleemide lahendamiseks kasutatavate uute kliendiliini eraldamise tehnoloogiate kättesaadavust. Riikide reguleerivad asutused võiksid võtta üleminekuperioodiks meetmed alternatiivsete juurdepääsutoodete jaoks, mis pakuvad lähimat võimalikku lahendust kliendiliinide füüsilisele eraldamisele, tingimusel et nendega koos kehtestatakse kaitsemeetmed, millega tagatakse võrdväärne juurdepääs ja tõhus konkurents (3). Igal juhul peaksid riikide reguleerivad asutused andma volitused kliendiliinide füüsiliseks eraldamiseks niipea, kui see on tehniliselt ja kaubanduslikult teostatav. |
(22) |
Kui antakse luba eraldatud juurdepääsuks valguskaabelühendusele, tuleks olemasolevat standardpakkumist, mis käsitleb eraldatud juurdepääsu kliendiliinile, muuta, et see hõlmaks kõiki asjakohaseid juurdepääsutingimusi, sh valguskaabelühenduste eraldamisega seotud finantstingimusi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/19/EÜ (4) II lisale. Kõnealune muudatus tuleks avaldada esimesel võimalusel, et luua juurdepääsu taotlejatele piisav läbipaistvus ja planeerimiskindlus. |
(23) |
FTTHi kasutuselevõtt hõlmab üldjuhul märkimisväärset riski, kuna selle kasutuselevõtukulud majapidamise kohta on suured ja ainult kiudoptika pakutavaid täiendatud omadusi (näiteks suuremat läbilaskevõimet) vajavate jaemüügiteenuste arv on hetkel veel piiratud. Investeeringud kiudoptikasse sõltuvad amortisatsiooni osas järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude võimaldatud uute teenuste kasutamisest lühiajalises ja keskpikas perspektiivis. Märkimisväärse turujõuga operaatori kapitalikulu juurdepääsuhindade määramisel peaks väljendama suuremat investeerimisriski võrreldes investeeringutega praegustesse vasepõhistesse võrkudesse. |
(24) |
Kasutuselevõtu riski hajutamine võib viia järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kiirema ja tõhusama kasutuselevõtuni. Riikide reguleerivad asutused peaksid seega investeerimisriski hajutamiseks hindama märkimisväärse turujõuga operaatori pakutud hinnakujunduskavasid. |
(25) |
Kui märkimisväärse turujõuga operaatorid pakuvad eraldatud valguskaabelühendustele juurdepääsuks madalamaid hindu eelnevate pikaajaliste või mahupõhiste lepingute sõlmimise eest, siis ei tohi neid lugeda liigselt diskrimineerivateks, kui riikide reguleerivad asutused on veendunud, et madalamad hinnad väljendavad asjakohaselt tegelikku investeerimisriski vähenemist. Riikide reguleerivad asutused peaksid siiski tagama, et kõnealused hinnakujundussüsteemid ei vii hinnakruvi efekti tekkeni, mis takistab tõhusat turule sisenemist. |
(26) |
Hinnakruvi on võimalik tõendada, näidates, et märkimisväärse turujõuga operaatori enda järgneva turu ettevõtted ei oleks märkimisväärse turujõuga operaatori eelneva turu ettevõtjate poolt konkurentidelt nõutava eelneva turu hindade alusel suutelised kasumlikult tegutsema (nn sama tõhusa konkurendi katse). Teine võimalus hinnakruvi tõendada on näidata, et eelneva turu konkurentidelt juurdepääsu eest nõutava hinna ja märkimisväärse turujõuga operaatori järgneva turu ettevõtjate poolt järgneval turul nõutava hinna vahe on ebapiisav, et mõistlikult tõhus teenuseosutaja saaks järgneval turul tavapärase kasumi (nn mõistlikult tõhusa konkurendi katse). Eelneva hinnakontrolli kontekstis, mille eesmärk on säilitada erinevaid mitmekülgsus- ja mastaabisääste saavate ning erinevate võrgu ühikukuludega operaatorite toimiv konkurents, on nn mõistlikult tõhusa konkurendi katse üldjuhul asjakohasem. Lisaks sellele tuleks mis tahes hinnakruvi hindamine teha asjakohase ajavahemiku jooksul. Prognoositavuse parandamiseks peaksid riikide reguleerivad asutused eelnevalt asjakohaselt kindlaks määrama imputeerimiskatse määratlemisel järgitava metoodika, kasutatavad parameetrid ja tuvastatud hinnakruvi korral parandusmehhanismid. |
(27) |
Mitmekiulistel liinidel põhinevad võrgud tagavad, et juurdepääsu taotlejad saavad täieliku kontrolli kiudoptiliste liinide üle, ilma et nad peaksid kulukaid investeeringuid dubleerima või riskima diskrimineeriva kohtlemisega ühel valguskaabelühendusel põhineva juurdepääsu eraldamise korral. Mitmekiulistel liinidel põhinevad võrgud viivad seega tõenäoliselt kiirema ja tugevama konkurentsini järgneval turul. Järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudesse tehtud kaasinvesteeringud võivad vähendada investeerimisettevõtja kantud kulusid ja riske ning viia seega FTTH laialdasema kasutuselevõtuni. |
(28) |
Mitmekiulistel liinidel põhineva FTTH kaasinvesteeringute korraldused võivad teatud tingimustel viia tõhusa konkurentsiolukorrani kaasinvesteeringuga hõlmatud geograafilistes piirkondades. Kõnealused tingimused on eelkõige seotud hõlmatud operaatorite arvu, ühiselt kontrollitud võrgu struktuuri ning muude korraldustega kaasinvesteerijate vahel, mille eesmärk on tagada tõhus konkurents järgneval turul. Kui sellises olukorras on kõnealustes piirkondades konkurentsitingimused mujal kehtivatest märkimisväärselt ja objektiivselt erinevad, võib see õigustada eraldi turu määratlemist, kus pärast vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ artiklile 16 tehtud turuanalüüsi ei tuvastata märkimisväärse turujõuga ettevõtjat. |
(29) |
Riikide reguleerivad asutused peaksid hindama alamliini eraldamise kulusid. Kui see on asjakohane, peaksid riikide reguleerivad asutused korraldama alternatiivsete operaatoritega, kes võivad olla huvitatud kaablikappide jagamisest, eelneva konsulteerimise ning määrama selle alusel kindlaks, milliseid kaablikappe tuleb kohandada ja kuidas kulusid jaotada. |
(30) |
Kui kehtestatakse alamliini eraldamise parandusmeetmed, peaksid riikide reguleerivad asutused võtma asjakohased tagasiühendusega seotud meetmed, et kõnealused parandusmeetmed oleksid tõhusad. Juurdepääsu taotlejatel peaks olema võimalik valida nende nõuetele kõige paremini sobiv lahendus: kas pimekiud (ja vajaduse korral vasepõhine), Etherneti tagasiühendus või juurdepääs kaablikanalisatsioonile. Riikide reguleerivad asutused võivad vajaduse korral võtta meetmeid, mis on seotud märkimisväärse turujõuga operaatori omandis olevate kaablikappide piisava suurusega. |
(31) |
Alamliinidele juurdepääsu tingimuste läbipaistvust on võimalik kõige paremini tagada nende kaasamise teel olemasolevasse kliendiliini eraldamise standardpakkumisse. On tähtis, et kõnealune läbipaistvusnõue kehtiks kõigile elementidele, mis on vajalikud alamliini eraldamiseks, sh tagasiühendusele ja lisateenustele olemasolevate konkurentsivõimeliste pakkumiste jätkusuutlikkuse võimaldamiseks. Standardpakkumine peaks hõlmama kõiki hinnakujunduse tingimusi, et osalejad saaksid arvutada alamliini eraldamise ärimudelit. |
(32) |
Kooskõlas kliendiliini eraldamise hinnakujundusega peab kõigi alamliini eraldamiseks vajalike elementide hinnakujundus olema kulupõhine ja kooskõlas vasepõhise kliendiliini eraldamise juurdepääsu hinnakujunduse praeguste metoodikatega. Vasepõhiste liinide kiudoptiliste liinidega asendamine kuni vahejaotuspunktini on tähtis investeering, millega kaasneb teatud risk, kuigi seda riski peetakse väiksemaks kui FTTH-võrkude korral (vähemalt tihedama asustusega piirkondades) tulenevalt suhtelistest kasutuselevõtukuludest asjaomase majapidamise kohta ning parandatud või täiendatud teenuste nõudluse ennustatamatusest. |
(33) |
Riikide reguleerivad asutused peaksid kohaldama mittediskrimineerivaid põhimõtteid, et vältida märkimisväärse turujõuga operaatori jaemüügiettevõtja mis tahes ajastuse eeliseid. Kõnealusel operaatoril peaks olema kohustus ajakohastada oma hulgimüügi bitivoo pakkumist enne kiudoptikal põhinevate uute jaemüügiteenuste algatamist, et konkureerivatel operaatoritel oleks võimalik kasutada juurdepääsu mõistliku aja jooksul, et reageerida kõnealuste toodete turule toomisele. Mõistlikuks ajavahemikuks vajalike kohanduste tegemiseks peetakse kuut kuud, kui ei ole kasutusel muid tõhusaid, mittediskrimineerimist tagavaid kaitsemeetmeid. |
(34) |
Eeldatakse, et kiudoptikal põhinevaid lairibale juurdepääsu hulgimüügitooteid saab tehniliselt konfigureerida viisil, mis võimaldab võrreldes vasepõhiste bitivootoodetega rohkem paindlikkust ja täiustatud teenuse omadusi. Jaemüügitoodete konkurentsi edendamiseks on oluline, et kõnealused erinevad teenuse omadused väljenduksid erinevates reguleeritud järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudel põhinevates toodetes, sh äriklassiteenustes. |
(35) |
Kõnealuse järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu abil võib edastada erinevaid bitivootooteid, mida on võimalik järgneval turul eristada näiteks ribalaiuse, usaldusväärsuse, teenuste kvaliteedi või muude parameetrite alusel. |
(36) |
Uued juurdepääsu parandusmeetmed tuleb hoolikalt kindlaks määrata, näiteks seoses tehniliste protokollide ja liidestega, mida kasutatakse optiliste võrkude sidumiseks, või tuleb seda teha seoses uute bitivoo parandusmeetmete ulatuse ja omadustega. Riikide reguleerivad asutused peaksid ühtsete tehniliste standardite väljatöötamiseks tegema koostööd omavahel, rahvusvaheliste standardiasutustega ja tööstusharu sidusrühmadega. |
(37) |
Kui kasutatakse eelnevat hindade reguleerimist, tuleks bitivoole juurdepääsu hulgimüügi hinnad tuletada kulupõhiselt. Riikide reguleerivad asutused võivad kasutada muid asjakohaseid hinnakontrolli meetodeid, sealhulgas nt „jaehind-miinus” meetodit, kui märkimisväärse turujõuga operaatori järgneva turu ettevõtjatele on seatud piisavalt konkurentsivõimelised piirangud. Riikide reguleerivad asutused peaksid määrama erinevatele bitivootoodetele erinevad hinnad selles ulatuses, kus kõnealuseid hinnaerinevusi on võimalik nende aluseks olevate teenuse osutamise kulude põhjal õigustada, et võimaldada kõigil operaatoritel saada kasu püsivast hindade eristamisest nii hulgimüügi kui ka jaemüügi tasandil. Märkimisväärse turujõuga operaatori võetud riske tuleks juurdepääsuhinna määramisel nõuetekohaselt arvesse võtta. |
(38) |
Tõhusad füüsilise juurdepääsu parandusmeetmed võivad teatud piirkondades muuta lairibale juurdepääsu hulgimüügi kohustuse kehtestamise seoses järgneval turul tõhusa konkurentsi saavutamisega ebavajalikuks. Eelkõige juhul, kui märkimisväärse turujõuga operaator on kasutusele võtnud FTTH-võrgu ja tõhus juurdepääs eraldatud valguskaabelühendusele on alternatiivsetele operaatoritele kättesaadav (eelkõige kakspunktühenduste korral), võib riigi reguleeriv asutus pidada asjaomast juurdepääsu järgneval turul tõhusa konkurentsi tagamiseks piisavaks ning seda eelkõige tihedama asustusega aladel. Kui lairibale juurdepääsu hulgimüügi kohustust kõnealustel tingimustel ei kehtestata, võivad tulemuseks olla paremad investeerimisstiimulid kõigile operaatoritele ning see võib soodustada kiiremat kasutuselevõttu. |
(39) |
Kui eelnevad kogemused on juba tõendanud, et funktsionaalne eraldamine või samalaadsed korraldused on taganud alternatiivsetele operaatoritele ja märkimisväärse turujõuga operaatori järgneva turu ettevõtjatele täies ulatuses võrdväärse juurdepääsu järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudele ning märkimisväärse turujõuga operaatori järgneva turu ettevõtjatele on seatud piisavalt konkurentsivõimelised piirangud, võivad riikide reguleerivad asutused olla lairibale juurdepääsu hulgimüügi turule parandusmeetmete kavandamisel paindlikumad. Eelkõige võidakse lasta turul määrata bitivootoote hind. Siiski on konkurentsi piiravate tulemuste vältimiseks hädavajalik hoolikas seiretegevus ja vastavalt eespool kirjeldatule asjakohase hinnakruvikatse tegemine. |
(40) |
Praegu juurdepääsu omavatel operaatoritel on põhjendatud huvi saada nende investeeringuid ja ärimudelit märkimisväärselt mõjutavateks muutusteks ettevalmistumiseks piisavalt aega. Kui ärilepingut ei ole sõlmitud, peaksid riikide reguleerivad asutused tagama asjakohase üleminekuviisi kindlaksmääramise. Kõnealune üleminekuviis peab olema läbipaistev ja piisavalt üksikasjalikult välja töötatud, et praegu juurdepääsu omavad operaatorid saaksid muutusteks ette valmistuda, sh koostada juurdepääsu taotlejate ja märkimisväärse turujõuga operaatori mis tahes vajaliku koostöö eeskirjad ning täpsed modaalsused vastastikuse ühenduspunktide kasutusest kõrvaldamiseks. Märkimisväärse turujõuga operaatori olemasolevad kohustused tuleks säilitada asjakohase üleminekuperioodi jooksul. Kõnealune üleminekuperiood peaks olema kooskõlas kliendiliini või kliendi alamliini eraldamise tavapärase investeerimisperioodiga, mis on üldjuhul viis aastat. Kui märkimisväärse turujõuga operaator võimaldab võrdväärset juurdepääsu peajaoturile, võib riigi reguleeriv asutus otsustada määrata lühema perioodi. |
(41) |
Kui märkimisväärse turujõuga operaator kavatseb välja vahetada osa oma olemasolevast vasepõhisest juurdepääsuvõrgust kiudoptikal põhineva vastu ning kavatseb hetkel kasutuses olevad ühenduspunktid kasutuselt kõrvaldada, peaksid riikide reguleerivad asutused saama märkimisväärse turujõuga operaatorilt asjakohast teavet ja tagama direktiivi 2002/19/EÜ artikli 9 lõike 1 alusel, et märkimisväärse turujõuga operaatori võrgule juurdepääsu omavad ettevõtjad saavad oma võrkude ja võrgulaienduskavade vastavaks kohandamiseks õigeaegselt kogu vajaliku teabe. Riikide reguleerivad asutused peaksid määrama kindlaks kõnealuse teabe vormingu ja üksikasjalikkuse ning tagama samal ajal, et kõnealust teavet kasutatakse ainult asjakohasel eesmärgil ja et kogu protsessi vältel tagatakse teabe salastatus, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:
Eesmärk ja reguleerimisala
1. |
Käesoleva soovituse eesmärk on edendada ühtse turu kujundamist õiguskindluse täiustamise ning investeeringute, konkurentsi ja innovatsiooni edendamise teel lairibateenuste turul ning eelkõige üleminekul järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudele. |
2. |
Käesolevas soovituses sätestatakse direktiividele 2002/19/EÜ ja 2002/21/EÜ kohaste turuanalüüside alusel parandusmeetmete järjepideva rakendamise ühtne lähenemisviis seoses järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudega. |
3. |
Kui riikide reguleerivad asutused käsitlevad direktiivi 2002/21/EÜ artikli 16 kohaselt tehtud turuanalüüsi kontekstis regulatiivsete parandusmeetmete kehtestamist, peaksid nad tõhusad meetmed välja töötama kooskõlas eespool nimetatud direktiividega ja käesolevas soovituses sätestatud ühtse lähenemisviisiga. Reguleeriv raamistik tagab riikide reguleerivate asutuste jaoks terve rea parandusmeetmeid, mis võimaldavad neil töötada välja asjakohased meetmed, et tulla toime turutõrgetega ja saavutada kavandatud reguleerivad eesmärgid kõikides liikmesriikides. Riikide reguleerivad asutused peavad arvesse võtma operaatorite sõlmitud kokkuleppeid, mille eesmärk on kodude või hoonete ühendamiseks kiudoptiliste võrkude kasutuselevõtu riskide hajutamine ja konkurentsi edendamine. |
Ühtne lähenemisviis
4. |
Riikide reguleerivad asutused peaksid kasutama neile direktiivi 2002/21/EÜ artikli 5 alusel antud volitusi tagamaks, et märkimisväärse turujõuga operaator esitab järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudele ülemineku käigus asjakohaste regulatiivsete parandusmeetmete väljatöötamiseks kogu vajaliku teabe, näiteks teabe võrgutopoloogia või kaablikanalisatsioonide kättesaadavuse kavandatud muudatuste kohta. |
5. |
Soovituses 2007/879/EÜ sätestatud turgude 4 ja 5 läbivaatamisel tuleks võtta arvesse järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrke ning riigi reguleeriv asutus peaks tegema seda koordineeritult ja õigeaegselt. Riikide reguleerivad asutused peaksid tagama, et turgude 4 ja 5 jaoks määratud meetmed on üksteisega kooskõlas. |
6. |
Kui asjakohastest turuanalüüsidest tuleneb, et turutingimused on üldiselt ühtlased, peaksid riikide reguleerivad asutused asjakohaste ülevaatamise ajavahemike jooksul kohaldama ühtset regulatiivset lähenemisviisi. Kui see on võimalik, peaksid riikide reguleerivad asutused oma otsustes selgitama, kuidas nad kavatsevad turgude 4 ja 5 parandusmeetmeid vastavalt tõenäolistele turutingimuste muutustele tulevastele turgude läbivaatamistele kohandada. |
7. |
Ettevõtja tsiviilehituse infrastruktuurile ja lõppsegmendile juurdepääsu võimaldamisel direktiivi 2002/21/EÜ artikli 12 raames sümmeetriliste meetmete kohaldamisel peaksid riikide reguleerivad asutused võtma direktiivi 2002/19/EÜ artikli 5 kohased rakendusmeetmed. |
8. |
Kui kiudoptika võetakse kasutusele täiesti uute objektide juurdepääsuvõrkudes, ei tohiks riikide reguleerivad asutused nõuda märkimisväärse turujõuga operaatorilt olemasolevate kohustuste, sh universaalteenuse osutamise kohustuste täitmiseks täiendava paralleelse vasepõhise võrgu kasutuselevõttu, vaid peaksid lubama mis tahes olemasolevate reguleeritud toodete või teenuste osutamist kiudoptika teel funktsionaalselt võrdväärsete toodete või teenuste abil. |
Geograafilised erinevused
9. |
Riikide reguleerivad asutused peaksid uurima erinevate geograafiliste piirkondade konkurentsitingimuste erinevusi eesmärgiga määrata kindlaks, kas riigisiseste geograafiliste turgude kindlaksmääramine või erinevate parandusmeetmete kohaldamine on põhjendatud. Kui konkurentsitingimuste erinevused on püsivad ja märkimisväärsed, peaksid riikide reguleerivad asutused määrama kindlaks riigisisesed geograafilised turud kooskõlas soovitusega 2007/879/EÜ. Muudel juhtudel peaksid riikide reguleerivad asutused jälgima, kas järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kasutuselevõtt ja sellele järgnev konkurentsitingimuste areng geograafiliselt määratletud turul annavad alust erinevate parandusmeetmete kohaldamiseks. |
10. |
Kui turul 5 on varem määratud kindlaks turu 4 juurdepääsutoodetel põhinevad riigisisesed geograafilised turud või parandusmeetmed ning need võivad muutuda järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kasutuselevõtuga üleliigseks, tuleks vastavad segmendid või parandusmeetmed läbi vaadata. |
Mõisted
11. |
Käesolevas soovituses kasutatakse järgmisi mõisteid: „järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud”– traadiga juurdepääsuvõrgud, mis koosnevad kas tervikuna või osaliselt optilistest elementidest ja mis on võimelised pakkuma tõhustatud (näiteks suurema läbilaskevõimega) lairibajuurdepääsu teenuseid võrreldes nende teenustega, mida pakutakse olemasolevate koaksiaalkaablil põhinevate võrkude kaudu. Enamikul juhtudel on järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud juba olemasoleva vasepõhise või koaksiaalse juurdepääsuvõrgu täienduse tulemus; „tsiviilehituse infrastruktuur”– kliendiliini füüsilised seadmed, mida elektroonilise side operaator kasutab kliendiliini kaablite, näiteks vasktraatide, kiudoptiliste ja koaksiaalkaablite jaoks. See viitab üldjuhul (aga mitte ainult) maa-alustele või maapealsetele varadele, näiteks alam-kaablikanalisatsioonid, kaablikanalisatsioonid, kaablikaevud ja poolused; „kaablikanalisatsioon”– maa-alune toru või kaablikarbik, mida kasutatakse (kiudoptilise, vasest või koaksiaal-) kaabli hoidmiseks tuum- või juurdepääsuvõrkudes; „kaablikaevud”– üldjuhul kaanega auk, mille kaudu isik võib siseneda maa-alusesse seadmeruumi, milles asub ristühenduste loomise juurdepääsupunkt, või mida kasutatakse maa-aluste elektroonilise side kaablite hooldamiseks; „regionaalne ühenduspunkt” (Metropolitan Point of Presence, MPoP)– järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu operaatori juurdepääsu- ja magistraalvõrkude ühenduspunkt. See on vasepõhiste juurdepääsuvõrkude peajaoturi vaste. Kõik järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu abonendi ühendused kindlas piirkonnas (üldjuhul kas linn või linnaosa) on tsentraliseeritud regionaalse ühenduspunkti optilisele jaotusraamile (Optical Distribution Frame, ODF). Optilisest jaotusraamist ühendatakse järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu kontuurid nimetatud juurdepääsuvõrgu operaatori või muude operaatorite magistraalvõrgu seadmetega, näiteks vahepealsete tagasiühenduslülide abil, kui seadmed ei asu ühiselt regionaalses ühenduspunktis; „jaotuspunkt”– järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu vahesõlm, milles poolitatakse üks või mitu regionaalsest ühenduspunktist (fiidersegment) saabuvat kiudoptilist kaablit ning jaotatakse need lõppkasutajate asukohtadega ühendamiseks (lõppsegment). Jaotuspunkt on üldjuhul seotud mitme hoone või majaga. See võib asuda kas hoone all (korterelamu korral) või tänaval. Jaotuspunktides paiknevad jaoturid, mis seostavad rippkaablid ja mõnel juhul toiteta seadmed, näiteks optilised jagurid; „lõppsegment”– järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu segment, mis ühendab lõppkasutajate asukohad esimese jaotuspunktiga. Lõppsegment hõlmab seega hoonesiseseid püstkaableid ja võimalik, et ka rõhtkaableid, mis suunduvad hoone keldris või läheduses asuvas kaablikaevus paiknevasse optilisse jagurisse; „FTTH” ehk „valguskaabelühendus koju”– juurdepääsuvõrk, mis koosneb kiudoptilistest liinidest juurdepääsuvõrgu fiider- ja lõppsegmentides, st ühendab kliendi ruume (maja või korterit korterelamus) kiudoptilise liini abil regionaalse ühenduspunktiga. Käesoleval juhul viitab FTTH nii kodukasutajale mõeldud valguskaabelühendusele kui ka hooneni mõeldud valguskaabelühendusele (fibre-to-the-building, FTTB); „mitmekiuline FTTH”– kiudoptika kasutamise vorm, mille korral investeerija võtab nii juurdepääsuvõrgu fiider- kui ka lõppsegmendis kasutusele rohkem kiudoptilisi liine, kui ta ise vajab, eesmärgiga müüa teistele operaatoritele juurdepääsu täiendavatele kiudoptilistele liinidele, seda eelkõige tühistamatute kasutusõiguste (indefeasible rights of use, IRU) vormis; „FTTH kaasinvesteeringud”– kokkulepe sõltumatute elektrooniliste sideteenuste pakkujate vahel eesmärgiga võtta FTTH-võrgud ühiselt kasutusele, seda eelkõige hõreda asustusega aladel. Kaasinvesteeringud hõlmavad erinevaid õiguslikke kokkuleppeid, kuid üldjuhul ehitavad kaasinvesteerijad võrguinfrastruktuuri ning jagavad füüsilist juurdepääsu kõnealusele infrastruktuurile. |
Juurdepääs füüsilisele võrguinfrastruktuuri hulgimüügile (turg 4)
12. |
Kui turul 4 leitakse märkimisväärse turujõuga ettevõtja, peaksid riikide reguleerivad asutused kehtestama asjakohased parandusmeetmed, võttes eelkõige arvesse allpool sätestatud põhimõtteid. |
Juurdepääs märkimisväärse turujõuga operaatori tsiviilehituse infrastruktuurile
13. |
Kui saadaval on piisavalt kaablikanalisatsiooni mahtu, peaksid riikide reguleerivad asutused volitama juurdepääsu tsiviilehituse infrastruktuurile. Juurdepääs tuleks võimaldada kooskõlas II lisas sätestatud võrdväärsuse põhimõttega. |
14. |
Riikide reguleerivad asutused peaksid tagama, et juurdepääs olemasolevale tsiviilehituse infrastruktuurile võimaldatakse kulupõhiste hindadega kooskõlas I lisaga. |
15. |
Kui on esitatud taotlus tsiviilehituse infrastruktuurile juurdepääsu käsitleva standardpakkumise saamiseks, peaksid riikide reguleerivad asutused andma volituse sellise pakkumise jaoks võimalikult kiiresti. Standardpakkumine tuleks teha mitte hiljem kui kuus kuud pärast sellekohast taotlust. |
16. |
Riikide reguleerivad asutused peaksid kooskõlas turunõudlusega julgustama või, kui see on riikliku õiguse kohaselt seaduslikult võimalik, kohustama märkimisväärse turujõuga operaatorit tagama tsiviilehituse infrastruktuuri ehitamisel piisav maht, et võimaldada teistel operaatoritel kõnealuseid seadmeid kasutada. |
17. |
Riikide reguleerivad asutused peaksid tegema koostööd teiste ametiasutustega eesmärgiga luua kõnealusel turul või turusegmendis kiudoptiliste võrkude kasutuselevõttu võimaldavate kõigi tsiviilehituse infrastruktuuride geograafilise asukoha, olemasoleva mahu ja muude füüsikaliste omaduste kohta teavet sisaldav andmebaas. Kõigil operaatoritel peaks olema juurdepääs kõnealusele andmebaasile. |
Juurdepääs lõppsegmendile FTTH korral
18. |
Kui märkimisväärse turujõuga operaator kasutab FTTHd, peaks riigi reguleeriv asutus lisaks tsiviilehituse infrastruktuurile juurdepääsu volitamisele võimaldama juurdepääsu märkimisväärse turujõuga operaatori juurdepääsuvõrgu lõppsegmendile, sh kaablitele hoonetes. Selleks peaksid riikide reguleerivad asutused kohustama märkimisväärse turujõuga operaatorit esitama üksikasjaliku teabe oma juurdepääsuvõrgu arhitektuuri kohta ning määrama pärast võimalike juurdepääsu taotlejatega sobilike pääsupunktide osas konsulteerimist kindlaks, kus juurdepääsuvõrgu lõppsegmendi juurdepääsu volitamisega seotud jaotuspunkt peab asuma, kooskõlas direktiivi 2002/19/EÜ artikli 12 lõikega 1. Seejuures peaksid riikide reguleerivad asutused võtma arvesse asjaolu, et jaotuspunkt peab võimaldama piisaval arvul ühendusi lõppkasutajatega, et olla juurdepääsu taotlejale majanduslikult otstarbekas. |
19. |
Märkimisväärse turujõuga operaator peaks olema kohustatud tagama juurdepääsu jaotuspunktidele kooskõlas II lisas sätestatud võrdväärsuse põhimõttega. Kui on esitatud taotlus lõppsegmendile juurdepääsu käsitleva standardpakkumise saamiseks, peaksid riikide reguleerivad asutused andma volituse sellise pakkumise jaoks võimalikult kiiresti. Standardpakkumine tuleks teha mitte hiljem kui kuus kuud pärast sellekohase taotluse tegemist. |
20. |
Riikide reguleerivad asutused peaksid tagama, et juurdepääs lõppsegmendile võimaldatakse kulupõhiste hindadega kooskõlas I lisaga. |
21. |
Riikide reguleerivad asutused peaksid kooskõlas turunõudlusega julgustama või, kui see on riikliku õiguse alusel seaduslikult võimalik, kohustama märkimisväärse turujõuga operaatorit võtma lõppsegmendis kasutusele mitu kiudoptilist liini. |
Eraldatud valguskaabelühendustele juurdepääs FTTH korral
22. |
Vastavalt direktiivis 2002/19/EÜ (5) sätestatud põhimõtetele peaksid riikide reguleerivad asutused põhimõtteliselt volitama eraldatud valguskaabelühendustele juurdepääsu, kui märkimisväärse turujõuga operaator võtab FTTH kasutusele. Mis tahes erandid võivad olla õigustatud ainult geograafilistes piirkondades, kus mitme alternatiivse infrastruktuuri, näiteks FTTH-võrgu ja/või kaabli olemasolu koos konkurentsivõimeliste juurdepääsupakkumistega annab järgneval turul tõenäoliselt tulemuseks toimiva konkurentsi. Eraldatud valguskaabelühendustele juurdepääsu kehtestamisega peaksid kaasnema asjakohased meetmed, mis tagavad ühispaiknemise ja tagasiühenduse. Juurdepääs tuleks võimaldada võrgu kõige sobivamas punktis, mis on üldjuhul regionaalne ühenduspunkt (MPoP). |
23. |
Riikide reguleerivad asutused peaksid volitama eraldatud valguskaabelühendustele juurdepääsu, olenemata märkimisväärse turujõuga operaatori kasutatavast võrguarhitektuurist ja -tehnoloogiast. |
24. |
Olemasolevat kliendiliini eraldamise standardpakkumist tuleks eraldatud valguskaabelühendustele juurdepääsu hõlmamiseks võimalikult kiiresti täiendada. Direktiivi 2002/19/EÜ II lisas sätestatakse kliendiliini eraldamise standardpakkumise kohustuslikku ossa kuuluvate ja valguskaabelühendusele eraldatud juurdepääsule mutatis mutandis kohustuslikult kehtivate tingimuste minimaalne nimekiri. Standardpakkumine tuleks teha võimalikult kiiresti ja igal juhul mitte hiljem kui kuus kuud pärast seda, kui riigi reguleeriv asutus on kehtestanud juurdepääsu andmise kohustuse. |
25. |
Eraldatud valguskaabelühendustele juurdepääsu hind peaks olema kulupõhine. Riikide reguleerivad asutused peaksid eraldatud valguskaabelühendustele juurdepääsu hinna määramisel võtma asjakohaselt arvesse märkimisväärse turujõuga operaatorile tekkinud täiendavat ja mõõdetavat investeerimisriski. Põhimõtteliselt peaks kõnealune risk väljenduma I lisas sätestatud asjakohase investeeringu kapitalikuludes sisalduvas lisatasus. |
26. |
Riikide reguleerivad asutused peaksid investeerimisriski hajutamiseks hindama ka märkimisväärse turujõuga operaatori pakutud hinnakujunduskavasid. Riikide reguleerivad asutused peaksid kõnealuste kavadega nõustuma ainult juhul, kui nad on veendunud, et märkimisväärse turujõuga operaator on esitanud investeeringuga seoses kogu asjakohase teabe, ja ainult juhul, kui kõnealustel kavadel ei ole diskrimineerivat või välistavat mõju. Kõnealuste hinnakujunduskavade hindamiskriteeriumid on sätestatud I lisas. |
27. |
Sellisel juhul peavad riikide reguleerivad asutused tagama, et hulgimüügi- ja jaemüügihindade vahele jääb piisav erinevus, et tõhusal konkurendil oleks võimalik turule siseneda. Riikide reguleerivad asutused peaksid seega kontrollima märkimisväärse turujõuga operaatori hinnakujunduse käitumist korralikult määratletud hinnakruvikatse kohaldamise teel asjakohase ajavahemiku jooksul. Riikide reguleerivad asutused peaksid eelnevalt kindlaks määrama imputeerimiskatse käigus kasutava metoodika, hinnakruvikatse parameetrid ja tuvastatud hinnakruvi korral kasutatavad parandusmeetmed. |
28. |
Kui mitme kaasinvesteerija poolt mitmekiulistel liinidel põhinevate FTTH-võrkude ühise kasutuselevõtuga hõlmatud valdkonna konkurentsitingimused on märkimisväärselt erinevad, st piisavad eraldi geograafilise turu kindlaksmääramise õigustamiseks, peaksid riikide reguleerivad asutused turuanalüüsi käigus uurima, kas seoses kaasinvesteeringutest tuleneva infrastruktuuri konkurentsitasemega on kõnealusel turul märkimisväärse turujõuga operaatori kindlaksmääramine õigustatud. Sellega seoses peaksid riikide reguleerivad asutused eelkõige uurima, kas igal kaasinvesteerijal on kindel võrdväärne ja kulupõhine juurdepääs ühisele infrastruktuurile ja kas kaasinvesteerijad konkureerivad tõhusalt järgneval turul. Nad peaksid samuti uurima, kas kaasinvesteerijad tagavad piisavalt kaablikanalisatsiooni mahtu kolmandatele isikutele kasutamiseks ning annavad kõnealusele mahule kulupõhise juurdepääsu. |
Juurdepääsukohustused FTTN-võrgu korral
29. |
Riikide reguleerivad asutused peaksid kehtestama eraldatud juurdepääsu kohustuse vasepõhistele alamliinidele. Vasepõhiste alamliinide komplektist eraldamise parandusmeedet peaksid täiendama tagasiühenduse meetmed, sh kiudoptiline ja Etherneti tagasiühendus, kui see on asjakohane, ja täiendavad parandusmeetmed, mis tagavad selle tõhususe ja otstarbekuse, näiteks mittediskrimineeriv juurdepääs ühispaiknemise seadmetele või nende puudumisel võrdväärse ühispaiknemise seadmetele. Standardpakkumine tuleks teha võimalikult kiiresti ja igal juhul mitte hiljem kui kuus kuud pärast seda, kui riigi reguleeriv asutus on kehtestanud juurdepääsu andmise kohustuse. |
30. |
Kui riikide reguleerivad asutused kehtestavad vasepõhiste alamliinide komplektist eraldamise kohustuse, tuleks märkimisväärse turujõuga operaatorilt nõuda olemasoleva kliendiliini eraldamise standardpakkumise täiendamist kõigi vajalike elementidega. Kõigile elementidele juurdepääsu hind peaks olema kulupõhine kooskõlas I lisaga. |
Lairibale juurdepääsu hulgimüük (turg 5)
31. |
Kui turul 5 leitakse märkimisväärse turujõuga ettevõtja, tuleks lairibale juurdepääsu hulgimüügi parandusmeetmed säilitada või neid muuta olemasolevate teenuste ja nendega seotud asendusteenuste jaoks. Riikide reguleerivad asutused peaksid käsitlema lairibale juurdepääsu hulgimüüki ülikiire DSL (VDSL) abil asendusteenusena olemasoleva ainult vasepõhiste kontuuridega lairibale juurdepääsu hulgimüügile. |
32. |
Riikide reguleerivad asutused peaksid kohustama märkimisväärse turujõuga operaatorit muutma uued lairibale juurdepääsu hulgimüügitooted kättesaadavaks põhimõtteliselt vähemalt kuus kuud enne seda, kui märkimisväärse turujõuga operaator või tema jaemüügi tütarettevõtja turustab oma vastavaid järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu jaemüügi teenuseid, v.a juhul, kui mittediskrimineerimise tagamiseks on kasutusel muud kaitsemeetmed. |
33. |
Riikide reguleerivad asutused peaksid volitama erinevate hulgimüügitoodete pakkumist, mida iseloomustavad kõige enam ribalaius ja järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu infrastruktuurile omaste tehnoloogiliste võimaluste kvaliteet, et võimaldada alternatiivsetel operaatoritel tõhusalt konkureerida, sh äriklassiteenuste osas. |
34. |
Riikide reguleerivad asutused peaksid tegema koostööd, et määratleda järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude abil võimaldatud lairibale juurdepääsu hulgimüügitoodete asjakohased tehnilised spetsifikatsioonid ja esitada teavet rahvusvahelistele standardiasutustele eesmärgiga edendada vastavate tööstusstandardite väljatöötamist. |
35. |
Riikide reguleerivad asutused peaksid põhimõtteliselt kehtestama kooskõlas I lisaga volitatud lairibale juurdepääsu hulgimüügitoodetele kulupõhisuse nõude, võttes arvesse ribalaiuse ja erinevate hulgimüügipakkumiste kvaliteedi erinevusi. |
36. |
Riikide reguleerivad asutused peaksid analüüsima, kas volitatud lairibale juurdepääsu hulgimüügi kulupõhisuse kohustus on tõhusa konkurentsi saavutamiseks vajalik, kui juurdepääsu võrdväärsus on tõhusalt tagatud funktsionaalse eraldamise või muude eraldamise vormide teel. Kui kulupõhisuse nõuet ei kehtestata, peavad riikide reguleerivad asutused jälgima märkimisväärse turujõuga operaatori hinnakujundust asjakohaselt määratletud hinnakruvikatse abil. |
37. |
Kui riikide reguleerivad asutused leiavad, et konkreetses geograafilises piirkonnas on märkimisväärse turujõuga operaatori võrgu eraldatud valguskaabelühendusele tõhus juurdepääs ning kõnealune juurdepääs tagab tõenäoliselt tõhusa konkurentsi järgneval turul, peaksid riikide reguleerivad asutused kaaluma kõnealuses piirkonnas bitivoole juurdepääsu hulgimüügi kohustuse kõrvaldamist. |
38. |
Märkimisväärse turujõuga ettevõtja olemasolu hindamisel peaksid riikide reguleerivad asutused kaasinvesteeringute korral lähtuma punktis 28 kirjeldatud põhimõtetest. |
Üleminek
39. |
Seoses turgudega 4 ja 5 kehtivad olemasolevad märkimisväärse turujõuga ettevõtjate kohustused peaksid jätkuma ja neid ei tohiks tühistada olemasoleva võrguarhitektuuri ja -tehnoloogia muutused, v.a juhul, kui märkimisväärse turujõuga operaator ja hetkel märkimisväärse turujõuga operaatori võrgule juurdepääsu omavate ettevõtjate vahel jõutakse asjakohase üleminekuviisi osas kokkuleppele. Kui kõnealust kokkulepet ei ole sõlmitud, peaksid riikide reguleerivad asutused tagama, et alternatiivseid operaatoreid teavitatakse vähemalt viis aastat (võttes vajaduse korral arvesse siseriiklikku olukorda) enne ühenduspunktide, näiteks kliendiliinide keskjaama kasutuselt kõrvaldamist. Kõnealune ajavahemik võib olla lühem kui viis aastat, kui ühenduspunktis võimaldatakse täielikult võrdväärne juurdepääs. |
40. |
Riikide reguleerivad asutused peaksid kasutusele võtma vasepõhistelt kiudoptilistele võrkudele ülemineku läbipaistva raamistiku. Riikide reguleerivad asutused peaksid tagama, et märkimisväärse turujõuga operaatori kasutuselevõetud süsteemid ja menetlused, sh tegevuse tugisüsteemid, on kavandatud alternatiivsete teenuseosutajate järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudel põhinevatele juurdepääsutoodetele ülemineku lihtsustamiseks. |
41. |
Riikide reguleerivad asutused peaksid kasutama neile direktiivi 2002/21/EÜ artikliga 5 antud volitusi märkimisväärse turujõuga operaatorilt teabe saamiseks mis tahes võrgumuutuste kavade kohta, mis tõenäoliselt mõjutavad konkurentsitingimusi kõnealusel turul või alamturul. Kui märkimisväärse turujõuga operaator kavatseb välja vahetada osa oma olemasolevast vasepõhisest juurdepääsuvõrgust kiudoptikal põhineva vastu ning kavatseb hetkel kasutuses olevad ühenduspunktid kasutuselt kõrvaldada, peaksid riikide reguleerivad asutused tagama direktiivi 2002/19/EÜ artikli 9 lõike 1 alusel, et märkimisväärse turujõuga operaatori võrgule juurdepääsu omavad ettevõtjad saavad oma võrkude ja võrgulaienduse kavade vastavaks kohandamiseks õigeaegselt kogu vajaliku teabe. Riikide reguleerivad asutused peaksid kindlaks määrama kõnealuse teabe vormi ja üksikasjalikkuse taseme ning tagama, et esitatud teavet käsitletakse rangelt salastatud teabena. |
42. |
Käesolev soovitus on adresseeritud liikmesriikidele. |
Brüssel, 20. september 2010
Komisjoni nimel
asepresident
Neelie KROES
(1) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33.
(2) ELT L 344, 28.12.2007, lk 65.
(3) Vt ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/140/EÜ põhjendus 60 (ELT L 337, 18.12.2009, lk 37).
(4) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 7.
(5) Vt eelkõige põhjendus 19.
I LISA
Hinnakujunduse põhimõtted ja risk
1. JÄRGMISE PÕLVKONNA JUURDEPÄÄSUVÕRKUDELE JUURDEPÄÄSU HINNAKUJUNDUSE ÜHTSED PÕHIMÕTTED
Direktiivi 2002/21/EÜ artikli 8 lõike 2 alusel peavad riikide reguleerivad asutused toetama konkurentsi elektrooniliste sidevõrkude, elektrooniliste sideteenuste ning nendega seotud vahendite ja teenuste pakkumisel muu hulgas infrastruktuuri tõhusate investeeringute soodustamise teel. Vastavalt direktiivi 2002/19/EÜ artikli 13 lõikele 1 peaksid riikide reguleerivad asutused kulupõhiste kohustuste kulubaasi kindlaksmääramisel kaaluma, kas asjakohase järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudele juurdepääsu infrastruktuuri dubleerimine on majanduslikult otstarbekas ja tõhus. Kui see ei ole nii, on peamine eesmärk luua tõeliselt võrdsed võimalused märkimisväärse turujõuga operaatori järgneva turu ettevõtjate ja alternatiivsete võrguettevõtjate jaoks. Järjepidev regulatiivne lähenemisviis võib seega tähendada, et riikide reguleerivad asutused kasutavad dubleeritavate või dubleerimatute varade kulupõhiste hindade arvutamisel erinevaid kulubaase või vähemalt kohandavad viimasel juhul oma kuluarvestusmeetodite aluseks olevaid parameetreid.
Kui investeeringud järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudesse olenevad kasumlikkuse osas ennustamatutest teguritest, näiteks märkimisväärselt suuremad keskmised tulud kasutaja kohta või suurenenud turuosad, peaksid riikide reguleerivad asutused hindama, kas kapitalikulud väljendavad suuremat investeerimisriski võrreldes investeeringutega praegustesse vasepõhistesse võrkudesse. Samuti võib kasutada lisamehhanisme, mis võimaldavad jaotada investeerimisriski investorite ja juurdepääsu taotlejate vahel, ning samuti suurendada turuosa, näiteks pikaajalise juurdepääsu hindade või mahuga seotud allahindluste abil. Riigi reguleeriv asutus peaks kõnealused hinnakujundusmehhanismid läbi vaatama kooskõlas allpool jaotistes 7 ja 8 sätestatud kriteeriumidega.
Kulupõhiste kohustuste jõustamiseks peaksid riikide reguleerivad asutused kehtestama vastavalt direktiivi 2002/19/EÜ artiklile 11 raamatupidamise lahususe kohustuse. Lahutatud raamatupidamine järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu infrastruktuuri ja/või teenuselementide jaoks, millele juurdepääsu volitatakse, tuleks sisse seada nii, et riigi reguleeriv asutus saab i) kindlaks teha kõigi asjakohaste varade kulud juurdepääsuhindade kindlaksmääramiseks (sh tarbimisväärtuse vähenemise ja hindamise muutused) ning ii) jälgida tõhusalt, kas märkimisväärse turujõuga operaator annab teistele turuosalistele juurdepääsu samade tingimuste ja hindadega kui oma järgneva turu ettevõtjatele. Kõnealune jälgimine peab hõlmama hinnakruvikatse tegemist. Topeltarvestuse vältimiseks tuleks kulusid jaotada kõnealustel sisenditel põhinevate eri hulgi- ja jaemüügitoodete vahel objektiivsete kriteeriumide alusel.
Riikide reguleerivad asutused peaksid hindama asjakohastele seadmetele juurdepääsu võimaldamiseks vajalikke täiendavaid kulusid. Kõnealused kulud on seotud tsiviilehituse infrastruktuurile või kiudoptikale juurdepääsu tellimise ja võimaldamisega, IT-süsteemide kasutus- ja hoolduskuludega ning hulgimüügitoote haldamisega seotud tegevuskuludega. Kõnealused kulud tuleks jaotada proportsionaalselt kõigi juurdepääsu omavate ettevõtjate vahel, sh märkimisväärse turujõuga operaatori järgneva turu ettevõtjad.
2. TSIVIILEHITUSE INFRASTRUKTUURILE JUURDEPÄÄSU HINNAKUJUNDUS
Juurdepääs turu 4 märkimisväärse turujõuga operaatori olemasolevale tsiviilehituse infrastruktuurile tuleks anda kulupõhiste hindade alusel. Riikide reguleerivad asutused peaksid reguleerima tsiviilehituse infrastruktuurile juurdepääsu hindu kooskõlas eraldatud vasepõhisele kliendiliinile juurdepääsu hinnakujunduseks kasutatava metoodikaga. Riikide reguleerivad asutused peaksid tagama, et juurdepääsuhinnad väljendavad märkimisväärse turujõuga operaatori tegelikult kantud kulusid. Riikide reguleerivad asutused peaksid eelkõige võtma arvesse märkimisväärse turujõuga operaatori asjakohase infrastruktuuri tegelikku kasutusaega ja võimalikke kasutuselevõtusääste. Juurdepääsuhinnad peaksid väljendama kõnealuse infrastruktuuri tegelikku väärtust, sh selle tarbijaväärtuse vähenemist.
Tsiviilehituse infrastruktuurile juurdepääsu hinna määramisel ei tohiks riikide reguleerivad asutused pidada riskiprofiili erinevaks vasepõhise infrastruktuuri omast, välja arvatud juhul, kui märkimisväärse turujõuga operaator pidi järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu kasutuselevõtuks kandma tsiviilehitusega seotud erikulusid, mis ületasid tavapärased hoolduskulud.
3. LÕPPSEGMENDILE JUURDEPÄÄSU HINNAKUJUNDUS FTTH KORRAL
Riikide reguleerivad asutused peaksid määrama jaotuspunktidele juurdepääsu hinnad kooskõlas eraldatud vasepõhisele kliendiliinile juurdepääsu hinnakujunduseks kasutatava metoodikaga. Riikide reguleerivad asutused peaksid tagama, et juurdepääsuhinnad väljendavad märkimisväärse turujõuga operaatori tegelikult kantud kulusid, sh kui see on asjakohane, suuremate riskipreemiate määramist märkimisväärse turujõuga operaatorile tekkiva mis tahes täiendava või mõõdetava riski väljendamiseks.
4. REGIONAALSE ÜHENDUSPUNKTI KIUDOPTIKALE JUURDEPÄÄSU HINNAKUJUNDUS FTTH KORRAL (ERALDATUD VALGUSKAABELÜHENDUSED)
Eraldatud valguskaabelühendustele juurdepääsu hindade määramisel peaksid riikide reguleerivad asutused kaasama suurema riskipreemia märkimisväärse turujõuga operaatorile tekkinud mis tahes täiendavate ja mõõdetavate investeerimisriskide väljendamiseks. Riskipreemia tuleks arvestada kooskõlas allpool jaotises 6 kirjeldatud meetoditega. Vastavalt jaotistele 7 ja 8 võib võimaldada täiendavat hindade paindlikkust.
Mittediskrimineerimise põhimõtte alusel peaks märkimisväärse turujõuga operaatori järgneva turu ettevõtjatelt nõutud hind olema sama mis kolmandatelt isikutelt nõutud hind.
5. VASEPÕHISTELE ALAMLIINIDELE JUURDEPÄÄSU HINNAKUJUNDUS FTTN KORRAL
Riikide reguleerivad asutused peaksid kehtestama kulupõhise juurdepääsu kõigile elementidele, mis on vajalikud alamliini eraldamise võimaldamiseks, sh tagasiühenduse meetmed ja täiendavad parandusmeetmed, näiteks mittediskrimineeriv juurdepääs ühispaiknemise seadmetele või nende puudumisel võrdväärse ühispaiknemise seadmetele.
Reguleeritud juurdepääsuhinnad ei tohiks olla kõrgemad kui tõhusa operaatori kantud kulud. Sel eesmärgil võivad riikide reguleerivad asutused kaaluda kõnealuste kulude hindamist nn alt-üles mudeli või võrdlusuuringute abil, kui need on võimalikud.
Vasepõhisele alamliinile juurdepääsu hinna määramisel ei tohiks riikide reguleerivad asutused pidada riskiprofiili erinevaks olemasoleva vasepõhise infrastruktuuri omast.
6. RISKIPREEMIA MÄÄRAMISE KRITEERIUMID
Investeerimisriskiga seoses tuleks kapitalikulude hulka arvata riskipreemia. Järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudesse investeerimisele eelnev kapitalikasum peaks tagama tasakaalu ettevõtjatele investeerimiseks piisavate stiimulite andmise (mis viitab piisavalt kõrgele tulumäärale) ning jaotamise tõhususe, jätkusuutliku konkurentsivõime ja maksimaalsete tarbijakasude edendamise (mis viitab piiratud tulumäärale) vahel. Selleks peaksid riikide reguleerivad asutused, kui see on õigustatud, kaasama investeeringute tasuvuse perioodi vältel lisatasu, mis väljendab investeerimisriski, praegu tehtavatesse eraldatud kliendiliinile juurdepääsu hinna määramise kapitali kaalutud keskmise hinna (WACC) arvutustesse. Kaalutud keskmise hinna arvutamise tuluallikate kalibreerimisel peaks võtma arvesse kasutatud kapitali kõiki mõõtmeid, sh kohaseid tööjõukulusid, ehituskulusid, eeldatavat tõhususe paranemist ja lõppvarade väärtust kooskõlas direktiivi 2002/19/EÜ põhjendusega 20.
Riikide reguleerivad asutused peaksid muu hulgas hindama investeerimisriski, võttes arvesse järgmisi ebakindlustegureid: i) jae- ja hulgimüügi nõudlusega seotud ebakindlus; ii) kasutuselevõtu, tsiviilehitustööde ja teostamise juhtimisega seotud kulude ebakindlus; iii) tehnoloogilise arenguga seotud ebakindlus; iv) turudünaamika ja areneva konkurentsiolukorraga seotud ebakindlus, näiteks infrastruktuuril põhineva ja/või kaablipõhise konkurentsi määr; v) makromajanduslik ebakindlus. Nimetatud tegurid võivad aja jooksul muutuda ja seda eelkõige vastavalt sellele, kuidas järk-järgult suurenevat jae- ja hulgimüügi nõudlust rahuldatakse. Riikide reguleerivad asutused peaksid seega olukorra regulaarselt üle vaatama ja riskipreemiat aja jooksul kohandama, võttes arvesse eespool kirjeldatud tegurite muutusi.
Sellised kriteeriumid nagu mastaabisääst (eelkõige ainult linnapiirkondades tehtud investeeringute korral), suur jaemüügi turu osa, kontroll oluliste infrastruktuuride üle, tegevuskulude (OPEX) säästud, tulud kinnisvara müügist ja eelisjuurdepääsu omamine aktsia- ja võlaturgudele, leevendavad tõenäoliselt märkimisväärse turujõuga operaatori riski seoses järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudesse tehtavate investeeringutega. Riikide reguleerivad asutused peaksid kõnealuseid aspekte riskipreemia läbivaatamisel samuti korrapäraselt ümber hindama.
Eespool kirjeldatud kaalutlused kehtivad eelkõige FTTH-investeeringute korral. Teisest küljest on investeeringud FTTNi, mis tähendab olemasoleva juurdepääsuvõrgu osalist täiendamist (näiteks VDSL), üldjuhul märkimisväärselt madalama riskiprofiiliga kui FTTH-investeeringud (vähemalt tihedama asustusega piirkondades). Eelkõige on FTTN/VDSL kaudu edastatava ribalaiuse nõudluse osas vähem ebakindlust ning üldised kapitalinõuded on väiksemad. Seetõttu, kuigi FTTNil/VDSLil põhinevate lairibale juurdepääsu hulgimüügi reguleeritud hindade korral tuleb mis tahes asjaomast investeerimisriski arvesse võtta, ei tohi kõnealust riski pidada samalaadseks FTTH-põhiste hulgimüügi juurdepääsutoodetega seotud riskiga. FTTNil/VDSLil põhinevate lairibale juurdepääsu hulgimüügi hindade riskipreemia määramisel peaksid riikide reguleerivad asutused võtma nimetatud tegureid asjakohaselt arvesse ning ei tohiks põhimõtteliselt kiita heaks jaotistes 7 ja 8 kirjeldatud hinnakujunduskavasid. Riikide reguleerivad asutused peaksid oma riskipreemia kindlaksmääramise meetodite suhtes avalikkusega konsulteerima.
7. PIKAAJALISE JUURDEPÄÄSU HINNAKUJUNDUSE HINDAMISE KRITEERIUMID FTTH KORRAL
Pikaajalisel juurdepääsul põhineva riski osas kohandatud hinnad võivad erineda juurdepääsukohustuste võtmise aja alusel. Pikaajaliste juurdepääsulepingute hind juurdepääsuliini kohta on madalam kui lühiajaliste juurdepääsulepingute korral. Pikaajalise juurdepääsu hinnad peaksid ainult väljendama investeerija riski vähenemist ning seega ei tohi need olla madalamad kui kulupõhised hinnad, millele ei ole lisatud investeeringute süsteemset riski väljendavat suuremat riskipreemiat. Pikaajaliste lepingute korral saavad lepingu sõlmijad täieliku kontrolli füüsiliste varade üle ning see annab neile samuti võimaluse tegeleda teisese kaubandusega. Lühiajalised lepingud peavad olema saadaval ilma pikaajaliste kohustusteta ning seega on nende hind üldjuhul juurdepääsuliini kohta kõrgem ning juurdepääsuhinnad väljendavad kõnealuse juurdepääsu vormiga seotud paindlikkuse väärtust, millest juurdepääsu taotleja kasu saab.
Märkimisväärse turujõuga operaator võib pikaajalise juurdepääsu hinnakujundust siiski aja jooksul kuritarvitada, müües jaemüügiteenuseid reguleeritud hulgimüügiteenustest odavama hinnaga (kuna ta määrab oma järgneva turu ettevõtjatele hinnad pikaajaliste kohustuste alusel) ja takistades seeläbi sisuliselt turule juurdepääsu. Lisaks sellele tekivad väiksema kliendibaasiga ja ebakindlate äriväljavaadetega alternatiivsetele ettevõtjatele suuremad riskitasemed. Neil ei pruugi pikaajaline ostmine võimalik olla. Seega võib neil osutuda vajalikuks investeeringutega viivitamine ja reguleeritud juurdepääsu ostmine hilisemas etapis.
Sellest tulenevalt on pikaajalise juurdepääsu hinnakujundus vastuvõetav ainult juhul, kui riikide reguleerivad asutused tagavad järgmiste tingimuste täitmise:
a) |
pikaajaliste kohustuste hinnad väljendavad ainult investeerija riski vähenemist; |
b) |
asjakohase ajavahemiku jooksul on hulgi- ja jaemüügi hindade vahel piisav erinevus, et võimaldada tõhusal konkurendil järgnevale turule siseneda. |
8. MAHUPÕHISTE ALLAHINDLUSTE HINDAMISE KRITEERIUMID FTTH KORRAL
Mahupõhise allahindluse osas riskile kohandatud juurdepääsuhinnad väljendavad asjaolu, et investeerimisriskid vähenevad kindlas piirkonnas juba müüdud valguskaabelühenduste koguarvu suurenemisel. Investeerimisriskid on tihedalt seotud kasutamata jäänud valguskaabelühenduste arvuga. Mida suurem on kasutatud valguskaabelühenduste osakaal, seda madalam on risk. Juurdepääsuhinnad võivad seega tulenevalt ostetud mahust erineda. Lubatud võiks olla ainult üks allahindlustase, mis on saadaval ühtse hinnaga liini kohta kõigile nõuetekohastele operaatoritele. Riikide reguleerivad asutused peaksid tegema kindlaks sellise mahupõhise allahindluse saamiseks vajaliku ostetavate liinide arvu, võttes arvesse hinnangulist minimaalset tegevusulatust, mis on vajalik juurdepääsu taotlejale tõhusaks konkureerimiseks turul, ja vajadust säilitada turustruktuur tõhusa konkurentsi tagamiseks piisava arvu nõuetekohaste operaatoritega. Mahupõhine allahindlus peaks väljendama ainult investeerija riski vähenemist ning seega ei tohi tulemuseks olla juurdepääsuhinnad, mis on madalamad kui kulupõhised hinnad, millele ei ole lisatud investeeringute süsteemset riski väljendavat suuremat riskipreemiat. Võttes arvesse, et riskipreemia peaks üldjuhul jaemüügi üldise suurenemise ja hulgimüügi nõudlusele vastamise korral vähenema, peaks mahupõhine allahindlus samuti vastavalt sellele vähenema ning see ei pruugi olla enam õigustatud, kui jae- ja hulgimüüginõudlus laialdaselt rahuldatakse.
Riikide reguleerivad asutused võivad mahupõhise allahindluse heaks kiita ainult järgmiste tingimuste täitmise korral:
a) |
üks mahupõhine allahindlus arvutatakse ühe piirkonna kohta, mille suuruse määravad kindlaks riikide reguleerivad asutused, võttes arvesse riigi olukorda ja võrgu ülesehitust, ja see kehtib võrdselt kõigile juurdepääsu taotlejatele, kes on valmis ostma asjakohases piirkonnas vähemalt allahindlust võimaldavas koguses liine; |
b) |
mahupõhine allahindlus väljendab ainult investeerija riski vähenemist; |
c) |
asjakohase ajavahemiku jooksul on hulgi- ja jaemüügi hindade vahel piisav erinevus, et võimaldada tõhusal konkurendil turule siseneda. |
II LISA
Võrdväärsuse põhimõtte rakendamine järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude väljaarendamise eesmärgil märkimisväärse turujõuga operaatori tsiviilehituse infrastruktuurile juurdepääsu võimaldamisel
1. VÕRDVÄÄRSUSE PÕHIMÕTE
Juurdepääs märkimisväärse turujõuga operaatori tsiviilehituse infrastruktuurile võib olla järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kasutuselevõtul oluliseks ajendiks. Turule tulijatele ja märkimisväärse turujõuga operaatorile võrdsete võimaluste loomiseks on tähtis, et kõnealune juurdepääs võimaldatakse rangelt võrdväärsel alusel. Riikide reguleerivad asutused peaksid nõudma märkimisväärse turujõuga operaatorilt tema tsiviilehituse infrastruktuurile juurdepääsu võimaldamist samadel tingimustel kui asutusesisestele ja kolmandatest isikutest juurdepääsu taotlejatele. Eelkõige peaks märkimisväärse turujõuga operaator jagama kogu infrastruktuuriomadusi käsitlevat vajalikku teavet ning kohaldama juurdepääsu tellimisel ja võimaldamisel sama menetlust. Võrdväärsuse põhimõtte nõuetekohasel rakendamisel on määrava tähtsusega standardpakkumised ja teenusetasandi kokkulepped. Samas on tähtis, et märkimisväärse turujõuga operaator ei kasutaks tema käsutuses olevat mis tahes ebaühtlast teavet kolmandatest isikutest juurdepääsu taotlejate väljaarendamise kavade kohta põhjendamatu kaubandusliku eelise saamiseks.
2. TEAVE TSIVIILEHITUSE INFRASTRUKTUURI JA JAOTUSPUNKTIDE KOHTA
Märkimisväärse turujõuga operaator peaks võimaldama kolmandatest isikutest juurdepääsu taotlejatele samas ulatuses teavet oma tsiviilehituse infrastruktuuri ja jaotuspunktide kohta, kui on asutusesiseselt saadaval. Kõnealune teave peaks hõlmama tsiviilehituse infrastruktuuri korraldust ning infrastruktuuri aluseks olevate erinevate elementide tehnilisi omadusi. Võimaluse korral tuleks esitada kõnealuste elementide, sh kaablikanalisatsioonide, pooluste ja muude füüsiliste varade (näiteks hooldusruumid) geograafiline asukoht ning kaablikanalisatsioonides olev vaba ruum. Samuti tuleks esitada jaotuspunktide geograafiline asukoht ja ühendatud hoonete nimekiri.
Märkimisväärse turujõuga operaator peaks kirjeldama kõiki sekkumiseeskirju ja tehnilisi tingimusi, mis on seotud tema tsiviilehituse infrastruktuurile ja jaotuspunktidele ning infrastruktuuri aluseks olevatele elementidele juurdepääsuga ja nende kasutamisega. Asutusesisestele juurdepääsu taotlejatele ja kolmandatest isikutest juurdepääsu taotlejatele peaksid kehtima samad eeskirjad ja tingimused.
Märkimisväärse turujõuga operaator peaks tagama teabele asjakohase juurdepääsu võimaldamiseks vajalikud vahendid, näiteks kergesti kättesaadavad kataloogid, andmebaasid või veebiportaalid. Teavet tuleks infrastruktuuri muutuste ja arengu ning edasise kogutud teabe edastamiseks regulaarselt ajakohastada. Seda eelkõige märkimisväärse turujõuga operaatori või teiste juurdepääsu taotlejate kiudoptika kasutuselevõtu projektide korral.
3. JUURDEPÄÄSU TELLIMINE JA VÕIMALDAMINE
Märkimisväärse turujõuga operaator peaks rakendama kõiki menetlusi ja vahendeid, mis on seotud tema tsiviilehituse infrastruktuurile ja jaotuspunktidele ning infrastruktuuri aluseks olevatele elementidele tõhusa juurdepääsu võimaldamisega ja nende kasutamisega. Eelkõige peaks märkimisväärse turujõuga operaator võimaldama kolmandatest isikutest juurdepääsu taotlejatele otsetellimist, vahendite eraldamise ja veahalduse süsteeme, mis on võrdväärsed asutusesisestele juurdepääsu taotlejatele võimaldatutega. See peaks hõlmama meetmeid praegu kasutatavate kaabikanalisatsioonide ülekoormamise vältimiseks.
Kolmandatest isikutest juurdepääsu taotlejatelt saadud taotlused, mis käsitlevad tsiviilehituse infrastruktuuri, jaotuspunktide ja infrastruktuuri aluseks olevate erinevate elementidega seotud teavet, juurdepääsu ja kasutamist, tuleks läbi vaadata sama ajavahemiku jooksul kui asutusesisestelt juurdepääsu taotlejatelt saadud samaväärsed taotlused. Samuti tuleks tagada taotluste edenemise samaväärne jälgitavus ning eitavad vastused peaksid olema objektiivselt põhjendatud.
Märkimisväärse turujõuga operaatori teabesüsteemides tuleks salvestada aruandlus taotluste käsitlemise kohta ning see teave peaks olema riigi reguleerivale asutusele kättesaadav.
4. TEENUSETASANDI NÄITAJAD
Märkimisväärse turujõuga operaatori tsiviilehituse infrastruktuurile juurdepääsu ja selle kasutamise tagamiseks võrdsetel alustel tuleks määrata kindlaks ja arvutada nii asutusesiseste kui ka kolmandatest isikutest juurdepääsu taotlejate teenusetasandi näitajad. Teenusetasandi näitajad peaksid mõõtma märkimisväärse turujõuga operaatori vastuvõtlikkust selliste tegevuste teostamiseks, mis on vajalikud tema tsiviilehituse infrastruktuurile juurdepääsu võimaldamiseks. Eesmärgiks olevad teenusetasandid tuleks juurdepääsu taotlejatega kokku leppida.
Teenusetasandi näitajad peaksid hõlmama infrastruktuurielementide, sh kaablikanalisatsioonide, pooluste ja muude füüsiliste varade (näiteks kaablikaevude), või jaotuspunktide kättesaadavust käsitleva teabe saamise taotlustele vastamise viivitusi; infrastruktuurielementide kasutamise otstarbekuse taotlustele vastamise viivitusi; juurdepääsu ja infrastruktuurielementide kasutamise taotlustele reageerimise ulatust; veaparandusprotsessidele reageerimise ulatust.
Teenusetasandi näitajate arvutused tuleks teha korrapäraste ja kindlate ajavahemike tagant ning esitada kolmandatest isikutest juurdepääsu taotlejatele. Riigi reguleeriv asutus peaks kontrollima, et kolmandatest isikutest juurdepääsu taotlejatele osutatud teenusetasandid on võrdväärsed märkimisväärse turujõuga operaatori asutusesiseselt osutatud teenustega. Märkimisväärse turujõuga operaator peaks kolmandatest isikutest juurdepääsu taotlejatega kokkulepitud teenusetasanditele mittevastamise korral selle asjakohaselt hüvitama.
5. STANDARDPAKKUMINE
Märkimisväärse turujõuga operaatori tsiviilehituse infrastruktuurile võrdväärse juurdepääsu võimaldamiseks vajalikud erinevad elemendid tuleks avaldada standardpakkumises, kui juurdepääsu taotleja on esitanud sellekohase taotluse. Miinimumnõudena peaks standardpakkumine sisaldama tsiviilehituse varade kohta teabe saamiseks vajalikke menetlusi ja vahendeid; kirjeldama tsiviilehituse infrastruktuuri aluseks olevatele erinevatele elementidele juurdepääsu ja nende kasutamise tingimusi; kirjeldama juurdepääsu tellimise, selle võimaldamise ja veahalduse menetlusi ja vahendeid; määrama kindlaks eesmärgiks olevad teenusetasandid ja kõnealuste teenusetasandite rikkumise eest määratavad trahvid. Asutusesisese juurdepääsu võimaldamine peaks põhinema samadel tingimustel kui need, mis on esitatud kolmandatest isikutest juurdepääsu taotlejatele suunatud standardpakkumises.
6. RIIGI REGULEERIVA ASUTUSE SEIRETEGEVUS
Riikide reguleerivad asutused peaksid tagama, et võrdväärsuse põhimõtet rakendatakse tõhusalt. Selleks peaksid nad tagama, et taotluse korral esitatakse kolmandatest isikutest juurdepääsu taotlejatele õigeaegselt tsiviilehituse infrastruktuurile juurdepääsu standardpakkumine. Samuti peaksid riikide reguleerivad asutused lisaks teenusetasandi aruannetele tagama, et märkimisväärse turujõuga operaatorid salvestavad kõik elemendid, mis on vajalikud juurdepääsutingimuste võrdväärsuse põhimõttele vastavuse jälgimiseks. See teave peaks võimaldama riikide reguleerivatel asutustel teha regulaarseid kontrolle, mis kinnitavad, et märkimisväärse turujõuga operaator annab kolmandatest isikutest juurdepääsu taotlejatele piisavalt teavet ning et juurdepääsu tellimise ja võimaldamise menetlusi rakendatakse nõuetekohaselt.
Lisaks sellele peaksid riikide reguleerivad asutused tagama, et vaidluste lahendamiseks oleks saadaval kiired tagantjärele korraldatavad menetlused.
7. TEABE EBAÜHTLUS
Turgu valitseval ettevõtjal on eelnevad teadmised kolmandatest isikutest juurdepääsu taotlejate kasutuselevõtuplaanide kohta. Selleks et vältida kõnealuse teabe kasutamist konkurentsieelise saamiseks, ei tohi tsiviilehituse infrastruktuuri käitamise eest vastutav märkimisväärse turujõuga operaator kõnealust teavet oma järgneva turu ettevõtjatega jagada.
Miinimumnõudena peaksid riikide reguleerivad asutused tagama, et märkimisväärse turujõuga operaatori järgneva turu ettevõtjate tegevusega seotud isikud ei tohi osaleda märkimisväärse turujõuga operaatori ettevõtte struktuurides, mis vastutavad kas otseselt või kaudselt tsiviilehituse infrastruktuurile juurdepääsu haldamise eest.