1.

Üheteistkümnes põhjendus, mis algab sõnadega „TULETADES MEELDE AKV riigipeade ja valitsusjuhtide deklaratsioone Libreville’i ja Santo Domingo tippkohtumistel […]” asendatakse järgmisega:

„MEENUTADES AKV riikide riigipeade ja valitsusjuhtide deklaratsioone järjestikustel tippkohtumistel;”.

2.

Kaheteistkümnes põhjendus, mis algab sõnadega „ARVESTADES, et ÜRO peaassamblees 2000. aastal vastuvõetud Millenniumi deklaratsioonist tulenevad millenniumi arengueesmärgid […]” asendatakse järgmisega:

„ARVESTADES, et ÜRO peaassamblees 2000. aastal vastu võetud Millenniumi deklaratsioonist tulenevad millenniumi arengueesmärgid, eelkõige äärmise vaesuse ja nälja kaotamine, samuti ÜRO konverentsidel kooskõlastatud arengueesmärgid ja -põhimõtted loovad selge tulevikukujutluse ja peavad tugevdama AKV-EL käesoleva lepingu alusel tehtavat koostööd; tunnistades, et Euroopa Liit ja AKV riigid peavad tegema koostööd, et saavutada kiiremini aastatuhande arengueesmärgid;”.

3.

Kaheteistkümnenda põhjenduse, mis algab sõnadega „ARVESTADES, et ÜRO peaassamblees 2000. aastal vastuvõetud Millenniumi deklaratsioonist tulenevad millenniumi arengueesmärgid […]” järele lisatakse järgmine põhjendus:

„TOETADES Roomas algatatud ja Pariisis kinnitatud abi tõhustamise tegevuskava, mille alusel koostati Accra tegevuskava;”.

4.

Kolmeteistkümnes põhjendus, mis algab sõnadega: „PÖÖRATES erilist tähelepanu ÜRO Rio, Viini, Kairo, Kopenhaageni, Pekingi, Istanbuli ja Rooma konverentsidel antud lubadustele […]” asendatakse järgmisega:

„PÖÖRATES erilist tähelepanu tähtsamatel ÜRO ja muudel rahvusvahelistel konverentsidel antud lubadustele ja püstitatud eesmärkidele ning tunnistades vajadust võtta edasisi meetmeid neil kohtumistel seatud eesmärkide saavutamiseks ja väljatöötatud tegevuskavade rakendamiseks;”.

5.

Kolmeteistkümnenda põhjenduse, mis algab sõnadega „PÖÖRATES erilist tähelepanu ÜRO Rio, Viini, Kairo, Kopenhaageni, Pekingi, Istanbuli ja Rooma konverentsidel antud lubadustele […]” järele lisatakse järgmine põhjendus:

„MÕISTES kliimamuutusest tulenevaid tõsiseid ülemaailmseid keskkonnaprobleeme ning olles sügavalt mures selle pärast, et kõige haavatavamad elanikkonnarühmad elavad arenguriikides, eelkõige AKV vähim arenenud riikides ja väikestes saareriikides, kus kliimamuutusega seotud nähtused, nagu meretaseme tõus, rannikuala erosioon, üleujutused, põud ja kõrbestumine ohustavad elatusvahendeid ja säästvat arengut;”.

1.

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

2.

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Aluspõhimõtted

AKV-EÜ koostöös, mis põhineb õiguslikult siduval süsteemil ja ühisinstitutsioonide olemasolul, juhindutakse rahvusvahelisel tasandil kokku lepitud abi tõhustamise tegevuskavast, mis käsitleb isevastutust, vastavusse viimist, ühtlustamist, tulemuste saavutamisele suunatud abi haldamist ja vastastikust aruandlust, ja see toimub järgmiste aluspõhimõtete kohaselt:

3.

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Üldpõhimõtted

AKV riigid piiritlevad oma majanduse ja ühiskonna arengu põhimõtted, kavad ja mudelid täiesti iseseisvalt. Nad töötavad koostöös ühendusega välja käesoleva lepingu kohased koostöökavad. Lepinguosalised tunnustavad siiski ka valitsusväliste osalejate, AKV riikide parlamentide ja detsentraliseeritud kohalike omavalitsuste täiendavat rolli arengus ja nende võimalikku panust sellesse, eelkõige riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Selleks antakse valitsusvälistele osalejatele, AKV riikide parlamentidele ja detsentraliseeritud kohalikele omavalitsustele käesolevas lepingus sätestatud tingimustel ja vajaduse korral:

Valitsusvälistele osalejatele ja detsentraliseeritud kohalikele omavalitsustele antakse vajaduse korral:

4.

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

5.

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Poliitiline dialoog

1.   Lepinguosalised osalevad korrapäraselt igakülgses, tasakaalustatud ja põhjalikus poliitilises dialoogis, mille tulemuseks on mõlemapoolsed kohustused.

2.   Selle dialoogi eesmärk on vahetada teavet, parandada üksteisemõistmist ja hõlbustada prioriteetide ja ühiste ajakavade kohta tehtavaid kokkuleppeid, eelkõige tunnustades olemasolevaid seoseid lepinguosaliste suhete erinevate tahkude ja käesolevas lepingus sätestatud koostöövaldkondade vahel. Dialoog hõlbustab konsulteerimist ja tugevdab lepinguosaliste vahelist koostööd rahvusvahelistel foorumitel ning edendab ja toetab tõelise mitmepoolsuse süsteemi. Dialoogi eesmärk on samuti vältida selliste olukordade teket, kus üks lepinguosaline võib pidada vajalikuks tugineda lepingu täitmatajätmist käsitlevale tingimusele.

3.   Dialoog hõlmab kõiki käesolevas lepingus sätestatud eesmärke ning ühiseid, üldisi või piirkonnale huvi pakkuvaid küsimusi, sealhulgas piirkondlikku ja mandriülest integratsiooni käsitlevaid teemasid. Dialoog aitab lepinguosalistel toetada rahu, julgeolekut ja stabiilsust ning edendada stabiilset ja demokraatlikku poliitilist keskkonda. See hõlmab koostöökavasid, sealhulgas abi tõhustamise tegevuskava, ning üldisi ja valdkondlikke tegevuspõhimõtteid, sealhulgas keskkonna, kliimamuutuse, soolise võrdõiguslikkuse, migratsiooni ja kultuuripärandiga seotud küsimusi. Samuti käsitletakse selle käigus lepinguosaliste üldisi ja valdkondlikke tegevuspõhimõtteid, mis võivad mõjutada arengukoostöö eesmärkide saavutamist.

4.   Dialoog keskendub muu hulgas vastastikust huvi pakkuvatele või käesoleva lepingu eesmärkide saavutamise seisukohast üldist tähtsust omavatele poliitilistele eriküsimustele, nagu relvakaubandus, liigsed sõjanduskulud, uimastid, organiseeritud kuritegevus või lapstööjõud või igasugune diskrimineerimine, näiteks rassi, nahavärvi, soo, keele, usu, poliitiliste või muude vaadete, rahvuse või sotsiaalse päritolu, varandusliku, sünnijärgse või muu seisundi pärast. Dialoog hõlmab ka inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete ning hea valitsemistava austamisega seotud arengu korrapärast hindamist.

5.   Dialoogis on tähtsal kohal nii üldised tegevuspõhimõtted, mille eesmärk on edendada rahu ning ära hoida, suunata ja lahendada vägivaldseid konflikte, kui ka vajadus võtta koostöö eelisalade määratlemisel täielikult arvesse püsiva rahu ja demokraatia eesmärki. Vajaduse korral kaasatakse dialoogi täielikult AKV riikide asjaomased piirkondlikud organisatsioonid ja Aafrika Liit.

6.   Dialoog toimub paindlikult. See on vajadust mööda kas ametlik või mitteametlik ja toimub sobivas vormis nii institutsioonide raames kui ka väljaspool seda, nagu AKV rühm, parlamentaarne ühisassamblee, ning asjakohasel tasandil, sealhulgas riigi, piirkonna, mandri või kõiki AKV riike hõlmaval tasandil.

7.   Dialoogi kaasatakse piirkondlikud organisatsioonid ning kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad ning vajaduse korral AKV riikide parlamendid.

8.   Vajaduse korral ning selleks, et vältida olukordi, kus lepinguosaline võib pidada vajalikuks tugineda artikliks 96 määratletud nõupidamismenetlustele, tuleb pidada süstemaatiline ja ametlik olulisi osi käsitlev dialoog vastavalt VII lisas toodud eeskirjadele.”

6.

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

7.

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

8.

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Rahu tagamise põhimõtted, konfliktide vältimine ja lahendamine, meetmed ebakindlates olukordades

1.   Lepinguosalised tunnistavad, et ilma arenguta ja vaesuse vähendamiseta ei ole püsivat rahu ja julgeolekut ning ilma rahu ja julgeolekuta ei ole püsivat arengut. Lepinguosalised rakendavad partnerluse raames rahu tagamise ning konfliktide vältimise ja lahendamise ning inimeste turvalisuse tagamise ja ebakindlate olukordade lahendamise tegusaid, ulatuslikke ja terviklikke põhimõtteid. Need peavad rajanema isevastutusel ja keskenduma eelkõige riikide, piirkondade ja kogu mandri suutlikkuse suurendamisele ja vägivaldsete konfliktide vältimisele juba nende algusjärgus, tegeledes sihikindlalt konflikti algpõhjustega, sealhulgas vaesusega, ja ühendades selleks sobival viisil kõik olemasolevad vahendid.

Lepinguosalised tunnistavad, et tegelda tuleb uute ja suurenevate julgeolekuohtudega, nagu organiseeritud kuritegevus, piraatlus, inim-, narko- ja relvakaubandus. Arvesse tuleb võtta ka mõju, mida avaldavad ülemaailmsed probleemid, nagu rahvusvaheliste finantsturgude vapustused, kliimamuutus ja pandeemiad.

Lepinguosalised rõhutavad piirkondlike organisatsioonide tähtsust rahu tagamisel ning konfliktide vältimisel ja lahendamisel ning uute või suurenevate julgeolekuohtudega võitlemisel, mille eest vastutab Aafrikas peamiselt Aafrika Liit.

2.   Julgeoleku ja arengu vastastikune sõltuvus määrab rahu tagamise, konfliktide vältimise ja lahendamise meetmed, mis hõlmavad lühi- ja pikaajalisi meetmeid, sealhulgas kriisiohjamist ja muid meetmeid. Uute või suurenevate julgeolekuohtudega võitlemiseks võetavad meetmed toetavad muu hulgas korrakaitset, sealhulgas piirikontrollialast koostööd, rahvusvahelise tarneahela turvalisuse suurendamist ning õhu-, mere- ja maanteetranspordi kaitsemeetmete täiustamist.

Rahu tagamise ning konfliktide vältimise ja lahendamise meetmed hõlmavad eelkõige abi, et tasakaalustada ühiskonna kõikide osade poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurialaseid võimalusi, suurendada demokraatia õiguspärasust ja valitsemise tõhusust, luua mõjusad mehhanismid eri rühmade huvide rahumeelseks ühitamiseks, tagada naiste aktiivsem osalus, ületada ühiskonda osadeks jaotavad lõhed ning rajada toimekas ja korrastatud kodanikuühiskond. Sellega seoses tuleb erilist tähelepanu pöörata konfliktide vältimisele kaasaaitavate varajase hoiatamise süsteemide ja rahu tagamise mehhanismide loomisele.

3.   Asjakohaste meetmete hulka kuulub muu hulgas abi, mis antakse vahendamiseks, läbirääkimiseks ja lepitamiseks, ühiste ja nappide loodusvarade tõhusaks piirkondlikuks kasutamiseks, endiste võitlejate demobiliseerimiseks ja taasintegreerimiseks ühiskonda, lapssõdurite küsimuse ning naiste- ja lastevastase vägivalla probleemi lahendamiseks. Võetakse sobivad meetmed sõjanduskulude ja relvakaubanduse piiramiseks, sealhulgas abi kokkulepitud normide ja tegevusjuhendite edendamiseks ja kohaldamiseks ning konflikte õhutavate tegevuste vastu võitlemiseks.

3a.   Seoses sellega pööratakse erilist tähelepanu võitlusele jalaväemiinide ja sõdadest mahajäänud lõhkekehade vastu ning väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku tootmise, edasiandmise, levitamise ja kogumise vastu, sealhulgas ebapiisavalt valvatud ja puudulikult hallatud varudele ja nende kontrollimatule levikule.

Lepinguosalised nõustuvad kooskõlastama, järgima ja täielikult täitma oma kohustusi, mis tulenevad kõikidest asjaomastest rahvusvahelistest konventsioonidest ja dokumentidest, ning kohustuvad tegema koostööd riigi, piirkonna ja mandri tasandil.

3b.   Ühtlasi kohustuvad lepinguosalised tegema koostööd palgasõdurite tegevuse ärahoidmiseks vastavalt oma kõikidest asjaomastest rahvusvahelistest konventsioonidest ja dokumentidest tulenevatele kohustustele ning oma vastavatele õigus- ja haldusnormidele.

4.   Ebakindlate olukordade strateegiliseks ja tõhusaks lahendamiseks jagavad lepinguosalised teavet ja hõlbustavad diplomaatilise, julgeoleku- ja arengukoostöö meetodeid loogiliselt kombineerides ennetavate meetmete rakendamist. Nad lepivad kokku viisis, kuidas kõige paremini suurendada riikide suutlikkust täita oma põhifunktsioone ja stimuleerida poliitilist tahet viia ellu reforme, järgides samal ajal isevastutuse põhimõtet. Ebakindlas olukorras on poliitiline dialoog eriti tähtis ning seda tuleb edasi arendada ja tugevdada.

5.   Vägivaldsete konfliktide korral võtavad lepinguosalised kõik sobivad meetmed, et tõkestada vägivalla süvenemist, piirata selle levikut ja hõlbustada lahkhelide rahumeelset lahendamist. Erilist tähelepanu pööratakse sellele, et koostööks mõeldud rahalisi vahendeid kasutataks koostööpõhimõtete ja eesmärkide kohaselt ja välditaks vahendite kõrvalesuunamist sõjalisel otstarbel.

6.   Pärast konflikti lahendamist võtavad lepinguosalised kõik sobivad meetmed olukorra stabiliseerimiseks üleminekuajal, et hõlbustada tagasipöördumist vägivallatu, stabiilse ja demokraatliku olukorra juurde. Lepinguosalised tagavad hädaabimeetmete, rehabilitatsiooni ja arengukoostöö vaheliste vajalike seoste loomise.

7.   Rahu ja rahvusvahelise õigusemõistmise tugevdamise eesmärgil kinnitavad lepinguosalised täiendavalt oma kavatsust:

Lepinguosalised püüavad astuda samme Rooma statuudi ning sellele vastavate dokumentide ratifitseerimise ja rakendamise suunas.”

9.

Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

Ühenduse tegevuspõhimõtete järjepidevus ja nende mõju käesoleva lepingu rakendamisele.

Lepinguosalised on võtnud endale kohustuse tagada poliitikavaldkondade sidusus arenguga sihipärasel, strateegilisel ja partnerlusele suunatud meetodil ja tugevdada dialoogi poliitikavaldkondade arenguga sidususe teemal. Liit tunnistab, et liidu poliitikavaldkondadega (peale arengupoliitika) saab toetada AKV riikide arenguprioriteete kooskõlas käesoleva lepingu eesmärkidega. Seda arvesse võttes tugevdab liit kõnealuste poliitikavaldkondade sidusust, et saavutada käesoleva lepingu eesmärgid.

Kui ühendus kavatseb oma volitusi kasutades võtta mõne meetme, mis võib mõjutada AKV riikide huve seoses käesoleva lepingu eesmärkidega, teatab ta AKV riikide rühmale aegsasti oma kavatsustest, ilma et see piiraks artikli 96 kohaldamist. Selleks teavitab komisjon regulaarselt AKV riikide rühma sekretariaati kavandatud ettepanekutest ja edastab samal ajal talle ka selliste meetmete võtmise ettepaneku. Vajaduse korral võivad AKV riigid nõuda teavet omal algatusel.

Nende taotluse korral peetakse viivitamata nõu, et enne lõpliku otsuse tegemist oleks võimalik arvesse võtta kõnealuste meetmete mõju nende huvidele.

Pärast sellist nõupidamist võivad AKV riigid ja AKV riikide rühm veel kirjalikult ja võimalikult kiiresti teatada ühendusele oma huvidest ning teha muudatusettepanekuid, osutades sealjuures sellele, kuidas tuleks nende huve arvestada.

Kui ühendus ei nõustu AKV riikide ettepanekutega, teatab ta sellest neile niipea kui võimalik ja esitab oma põhjendused.

Samuti antakse AKV riikide rühmale piisavalt ja võimaluse korral eelnevalt teavet selliste otsuste jõustumise kohta.”

10.

Artikkel 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 14

Ühisinstitutsioonid

1.   Käesoleva lepingu institutsioonid on ministrite nõukogu, suursaadikute komitee ja parlamentaarne ühisassamblee.

2.   Ühisinstitutsioonid ja majanduspartnerluslepingute alusel loodud institutsioonid püüavad tagada teabe kooskõlastatuse, ühtsuse ja täiendavuse ning tõhusa ja vastastikuse vahetuse, ilma et see piiraks kehtivate või tulevaste majanduspartnerluslepingute asjaomaste sätete kohaldamist.”

11.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 14a

Riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumised

Lepinguosalised korraldavad riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisi, leppides ühiselt kokku nende asjakohases vormis.”

12.

Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

13.

Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

14.

Artikli 19 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Koostöös võetakse arengupõhimõtete aluseks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konverentside lõppotsused ning rahvusvahelisel tasandil kokkulepitud eesmärgid ja tegevuskavad ja nende järelmeetmed. Koostöös võetakse arvesse ka rahvusvahelisi arengukoostöö eesmärke ja pööratakse erilist tähelepanu edu kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate kindlaksmääramisele. Lepinguosalised teevad koostööd, et saavutada kiiremini aastatuhande arengueesmärgid.”

15.

Artiklit 20 muudetakse järgmiselt:

16.

Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

17.

Artikli 22 lõike 1 punkti b sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

18.

Artikkel 23 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 23

Koostööga toetatakse püsiva arengu põhimõtteid ja institutsioonilisi reforme ning investeeringuid, mida on vaja õiglaseks juurdepääsuks majandustegevusele ja tootmisressurssidele, eelkõige:

19.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 23a

Kalandus

Tunnistades kalanduse ja vesiviljeluse tähtsust AKV riikides, kuna need loovad töökohti, toovad tulu ning suurendavad toiduga kindlustatust, olles maa- ja rannikuelanikele elatusvahenditeks ning vähendades seeläbi vaesust, on koostöö eesmärgiks vesiviljelus- ja kalandussektori arendamine AKV riikides, et suurendada selle sotsiaalset ja majanduslikku kasu jätkusuutlikul viisil.

Koostöökavade ja -meetmetega toetatakse muu hulgas vesiviljeluse ja kalanduse säästva arengu strateegiate ja majandamise kavade väljatöötamist ja rakendamist AKV riikides ja piirkondades; vesiviljeluse ja kalanduse lõimimist riiklikesse ja piirkondlikesse arengustrateegiatesse; infrastruktuuri ja tehnilise oskusteabe arendamist, et võimaldada AKV riikidel saada kalandusest ja vesiviljelusest maksimaalset ja pidevat kasu; AKV riikide suutlikkuse suurendamist, et nad suudaksid lahendada välisprobleeme, mis takistavad neil kalavarusid täielikult ära kasutada, ning ühisettevõtete toetamist ja arendamist, et investeerida AKV riikide kalandus- ja vesiviljelussektorisse. Kõikides ühenduse ja AKV riikide vahel sõlmitavates kalanduskokkulepetes tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta kooskõla kõnealuse piirkonna arengustrateegiatega.

Vastastikusel kokkuleppel võidakse korraldada kõrgetasemelisi, sealhulgas ministrite tasemel toimuvaid konsultatsioone, et arendada, täiustada ja/või tugevdada AKV-ELi koostööd vesiviljeluse ja kalanduse säästva arengu valdkonnas.”

20.

Artikli 25 lõike 1 punktid a ja b asendatakse järgmisega:

21.

Artiklit 27 muudetakse järgmiselt:

22.

Artiklid 28, 29 ja 30 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 28

Üldpõhimõtted

1.   AKV-ELi koostööga toetatakse tõhusalt nende eesmärkide ja prioriteetide saavutamist, mis AKV riigid on endale seadnud piirkondliku koostöö ja integratsiooni raames.

2.   Kooskõlas artiklites 1 ja 20 sätestatud üldiste eesmärkidega püütakse AKV-ELi koostöö abil:

3.   Vastavalt artiklis 58 sätestatud tingimustele toetatakse koostööga ka piirkondadevahelist ja AKV riikide vahelist koostööd, näiteks koostööd:

Artikkel 29

AKV-ELi koostöö piirkondliku koostöö ja integratsiooni edendamiseks

1.   Stabiilsuse ja rahu tagamise ning konfliktide vältimise valdkonnas tehtava koostöö eesmärk on:

2.   Piirkondliku majandusintegratsiooni valdkonnas toetatakse koostööga:

3.   Säästva arengu piirkondlike tegevuspõhimõtete valdkonnas toetatakse koostööga AKV piirkondlikke prioriteete ja eelkõige:

Artikkel 30

Suutlikkuse suurendamine AKV riikide piirkondliku koostöö ja integratsiooni edendamiseks

Piirkondlike tegevuspõhimõtete tõhustamiseks ja tulemuslikumaks muutmiseks arendatakse ja tugevdatakse koostööga:

23.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 31a

HIV/AIDS

Koostööga toetatakse AKV riikide jõupingutusi kõigi sektorites selliste tegevuspõhimõtete ja -kavade väljatöötamiseks ja tugevdamiseks, mille eesmärk on võidelda HIV/AIDSi pandeemiaga, et see ei takistaks arengut. AKV riike toetatakse nende jõupingutustes HIV/AIDSi ennetuse, ravi, hoolduse ja toetuse üldise kättesaadavuse saavutamiseks ja tagamiseks ning eelkõige on koostöö eesmärk:

24.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 32a

Kliimamuutus

Lepinguosalised tunnistavad, et kliimamuutus on tõsine ülemaailmne keskkonnaprobleem, mis ohustab aastatuhande arengueesmärkide saavutamist ning millega võitlemine nõuab piisavat, prognoositavat ja õigeaegset rahalist abi. Seetõttu ja kooskõlas artikliga 32, eelkõige selle lõike 2 punktiga a, on koostöö eesmärk:

25.

Artikli 33 lõike 3 punkt c asendatakse järgmisega:

26.

Artikli 34 lõiked 2 kuni 4 asendatakse järgmisega:

„2.   Majandus- ja kaubanduskoostöö lõppeesmärk on võimaldada AKV riikidel täiel määral osaleda rahvusvahelises kaubanduses. Seoses sellega pööratakse erilist tähelepanu AKV riikide vajadusele tegusalt osaleda mitmepoolsetes kaubandusläbirääkimistes. Arvestades AKV riikide praegust arengutaset, püütakse majandus- ja kaubanduskoostööga võimaldada AKV riikidel toime tulla globaliseerumise probleemidega ja järk-järgult kohaneda rahvusvahelise kaubanduse uute tingimustega, hõlbustades sellega nende üleminekut vabale maailmamajandusele. Sellega seoses tuleks tähelepanu pöörata paljude AKV riikide haavatavusele, mis tuleneb nende sõltuvusest kaupadest või mõnest olulisest tootest, sealhulgas lisandväärtusega põllumajandustoodetest, ja eeliste kaotamise ohule.

3.   Selleks püütakse majandus- ja kaubanduskoostööga suurendada I jaotises määratletud riiklike ja piirkondlike arengustrateegiate kaudu AKV riikide tootmis-, tarne- ja kauplemisvõimet ning nende suutlikkust kaasata investeeringuid. Lisaks sellele püütakse anda lepinguosaliste vahelisele kaubandusele uus arengusuund, tugevdada AKV riikide kaubandus- ja investeerimispoliitikat, vähendada nende sõltuvust kaupadest, edendada mitmekesisemat majandust ja parandada AKV riikide suutlikkust tegelda kõikide kaubandusküsimustega.

4.   Majandus- ja kaubanduskoostöös järgitakse täielikult Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) sätteid, sealhulgas eri- ja diferentseeritud režiimi käsitlevaid sätteid, võttes arvesse lepinguosaliste vastastikuseid huve ja iga lepinguosalise arengutaset. Samuti tegeletakse eeliste kaotamise mõjuga, järgides täielikult mitmepoolseid kohustusi.”

27.

Artikli 35 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.   Majandus- ja kaubanduskoostöö põhineb tõelisel, tugevdatud ja eesmärgistatud koostööl. Lisaks sellele põhineb see terviklikul lähenemisviisil, mis tugineb eelmiste AKV-EÜ konventsioonide tugevustele ja saavutustele.

2.   Majandus- ja kaubanduskoostöö tugineb AKV riikide piirkondliku integratsiooni algatustele. I jaotises määratletud piirkondlikku koostööd ja integratsiooni toetav koostöö ning majandus- ja kaubanduskoostöö täiendavad üksteist. Majandus- ja kaubanduskoostöö raames tegeldakse eelkõige pakkumise ja nõudluse piiratuse, infrastruktuuride vastastikuse seotuse, majanduse mitmekesistamise ja kaubanduse arendamise meetmetega kui AKV riikide konkurentsivõime suurendamise vahenditega. Seetõttu tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta vastavaid AKV riikide ja piirkondade arengustrateegiates ette nähtud meetmeid, mida ühendus toetab, eelkõige kaubandusabi andes.”

28.

Artiklid 36 ja 37 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 36

Üksikasjalikud eeskirjad

1.   Eespool sätestatud eesmärke ja põhimõtteid silmas pidades nõustuvad lepinguosalised võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada WTO eeskirjadele vastavate majanduspartnerluslepingute sõlmimine, kõrvaldades järk-järgult nendevahelised kaubandustõkked ja süvendades koostööd kõikides kaubandusega seotud valdkondades.

2.   Arengut toetavate majanduspartnerluslepingute eesmärk on soodustada AKV riikide sujuvat ja järkjärgulist integreerimist maailmamajandusse, kasutades eelkõige täielikult ära piirkondliku integratsiooni ja lõunariikide omavahelise kaubavahetuse võimalusi.

3.   Lepinguosalised lepivad kokku, et uut kauplemiskorda rakendatakse järk-järgult.

Artikkel 37

Menetlused

1.   Majanduspartnerluslepingute üle peetavatel läbirääkimistel nähakse kooskõlas I jaotise ja artikliga 35 ette AKV riikide avaliku ja erasektori suutlikkuse suurendamine (sealhulgas konkurentsivõime suurendamise meetmed), piirkondlike organisatsioonide tugevdamine ja piirkondliku kaubanduse integreerimise algatuste toetamine, aidates vajaduse korral kohandada eelarvet ja viia ellu maksureformi, ning infrastruktuuri täiustamine ja arendamine ning investeeringute soodustamine.

2.   Lepinguosalised jälgivad pidevalt läbirääkimiste käiku vastavalt artiklile 38.

3.   Läbirääkimisi majanduspartnerluslepingute üle alustatakse nende AKV riikidega, kes arvavad end selleks valmis olevat, nende arvates sobival tasandil ja AKV riikide rühma kokkulepitud korras ning eesmärgiga toetada AKV riikide piirkondlikku integreerumist.

4.   Majanduspartnerluslepingute üle peetavatel läbirääkimistel püütakse eelkõige kinnitada ajakava lepinguosaliste vaheliste kaubandustõkete järkjärguliseks kõrvaldamiseks kooskõlas asjakohaste WTO eeskirjadega. Ühenduse puhul rajaneb kaubanduse liberaliseerimine acquis’l ja sellega püütakse parandada AKV riikide pääsu turule, muu hulgas päritolureeglite läbivaatamise teel. Läbirääkimistel võetakse arvesse AKV riikide arengutaset ning kaubandusmeetmete mõju ühiskonnale ja majandusele ning nende riikide suutlikkust kohandada oma majandus liberaliseerimisega. Seetõttu ollakse läbirääkimistel piisava üleminekuaja kestuse kinnitamisel ja hõlmatavate toodete lõplikul määramisel võimalikult paindlikud, võttes arvesse tundlikke valdkondi ja erinevusi tollide kaotamise ajakavas, järgides seejuures kehtivaid WTO eeskirju.

5.   Lepinguosalised teevad WTOs tihedat koostööd, et selgitada ja põhjendada kokkulepitud korda, eelkõige selle paindlikkust.

6.   Lepinguosalised arutavad, kuidas lihtsustada ja läbi vaadata nende ekspordi suhtes kohaldatavaid päritolureegleid, sealhulgas sätteid päritolu kumulatsiooni kohta.

7.   Pärast majanduspartnerluslepingute sõlmimist võivad need AKV riigid, kes ei ole kõnealuse lepingu osalised, igal ajal taotleda lepinguga ühinemist.

8.   Võttes arvesse I jaotises kirjeldatud AKV-ELi koostööd AKV riikide piirkondliku koostöö ja integratsiooni toetamise eesmärgil ja kooskõlas artikliga 35 pööravad lepinguosalised erilist tähelepanu majanduspartnerluslepingute rakendamisest tulenevatele vajadustele. Kohaldatakse käesoleva lepingu IV lisa artiklis 1 kirjeldatud põhimõtteid. Selleks nõustuvad lepinguosalised kasutama koostöö mitmeaastase finantsraamistiku ja muude täiendavate allikate vahendite suunamiseks olemasolevaid või uusi piirkondlikke rahastamismehhanisme.”

29.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 37a

Muud kauplemiskorrad

1.   Arvestades, et praegune kaubanduspoliitika on suunatud kaubanduse suuremale liberaliseerimisele, võivad EL ja AKV riigid osaleda läbirääkimistes kokkulepete üle, mis liberaliseerivad mitmepoolset ja kahepoolset kaubandust veelgi enam, ja neid kokkuleppeid rakendada. Liberaliseerimise tulemusena võivad kaduda AKV riikide eelised ja see võib mõjutada nii nende konkurentsivõimet ELi turul kui ka nende arengut, mida EL soovib toetada.

2.   Kooskõlas majandus- ja kaubanduskoostöö eesmärkidega püüab Euroopa Liit võtta meetmeid liberaliseerimise võimaliku negatiivse mõju tasakaalustamiseks, et AKV riigid säilitaksid oma olulise eelise mitmepoolses kauplemissüsteemis nii kaua kui võimalik, ja tagada, et eeliste vältimatu järkjärguline vähendamine toimuks võimalikult pika aja jooksul.”

30.

Artikli 38 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Ministrite kaubanduskomitee arutab kõigile AKV riikidele huvipakkuvaid kaubandusküsimusi ja jälgib eelkõige pidevalt majanduspartnerluslepingute üle peetavate läbirääkimiste käiku ja kõnealuste lepingute rakendamist. Ta pöörab erilist tähelepanu käimasolevatele mitmepoolsetele kaubandusläbirääkimistele ja uurib ulatuslikumate liberaliseerimisalgatuste mõju AKV-EÜ kaubandusele ning AKV riikide majanduse arengule. Komitee annab aru ministrite nõukogule ja annab talle vajalikke soovitusi, sealhulgas kõikide toetusmeetmete kohta, et AKV-EÜ kauplemiskorrast tulenev kasu suureneks.”

31.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 38a

Konsulteerimine

1.   Kui uued või kavades ette nähtud meetmed, mida ühendus võtab õigusnormide ühtlustamiseks kaubanduse soodustamise eesmärgil, võivad mõjutada ühe või mitme AKV riigi huve, teavitab ühendus enne selliste meetmete vastuvõtmist sellest AKV riikide rühma sekretariaati ja asjaomaseid AKV riike.

2.   Selleks et ühendus saaks arvestada AKV riikide rühma huve, konsulteeritakse viimase taotlusel kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 12 omavahel, et leida rahuldav lahendus.

3.   Kui kaubanduse soodustamiseks vastu võetud kehtivad ühenduse eeskirjad mõjutavad või kõnealuste eeskirjade tõlgendamine, kohaldamine või rakendamine mõjutab ühe või mitme AKV riigi huve, konsulteeritakse asjaomase AKV riigi taotlusel kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 12 omavahel, et leida rahuldav lahendus.

4.   Rahuldava lahenduse leidmiseks võivad lepinguosalised tõstatada ühises ministrite kaubanduskomitees mis tahes muid kaubandusega seotud küsimusi, mis võivad tuleneda liikmesriikide võetud või kavandatud meetmetest.

5.   Lepinguosalised teavitavad üksteist sellistest meetmetest, et tagada konsultatsioonide tulemuslikkus.

6.   Lepinguosalised nõustuvad sellega, et konsulteerimine majanduspartnerluslepingute reguleerimisalasse kuuluvates küsimustes majanduspartnerluslepingu institutsioonides ja teabe edastamine kõnealuste institutsioonide kaudu on samuti kooskõlas käesoleva artikliga ja lepingu artikliga 12, tingimusel et AKV riigid, keda need võivad mõjutada, on sõlminud majanduspartnerluslepingu, mille raames konsultatsioonid toimuvad või teave edastatakse.”

32.

Artikli 41 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Ühenduse toetab I jaotises määratletud riiklike ja piirkondlike arengustrateegiate kaudu ja kooskõlas artikliga 35 AKV riikide pingutusi suurendada oma teenuste osutamise suutlikkust. Erilist tähelepanu pööratakse tööturu-, äri-, turustus-, finants-, turismi-, kultuuri- ja ehitusteenustele ning nendega seotud inseneriteenustele, et parandada AKV riikide konkurentsivõimet ja seeläbi suurendada nende kaubavahetuse ja teenuskaubanduse väärtust ja mahtu.”

33.

Artikli 42 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Ühendus toetab I jaotises määratletud riiklike ja piirkondlike arengustrateegiate kaudu ja kooskõlas artikliga 35 AKV riikide pingutusi tasuvate ja tõhusate mereveoteenuste arendamisel ja edendamisel AKV riikides, et suurendada AKV ettevõtjate osalemist rahvusvahelistes mereveoteenustes.”

34.

Artikli 43 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Samuti nõustuvad lepinguosalised tugevdama omavahelist koostööd info- ja sidetehnoloogia ning infoühiskonna vallas. Selle koostööga püütakse I jaotises määratletud riiklike ja piirkondlike arengustrateegiate kaudu ja kooskõlas artikliga 35 eelkõige saavutada sidesüsteemide suurem täiendavus ja ühtlustamine riiklikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil ning nende kohandamine uue tehnoloogiaga.”

35.

Artikli 44 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Ühendus aitab AKV riikidel I jaotises määratletud riiklike ja piirkondlike arengustrateegiate kaudu ja kooskõlas artikliga 35 suurendada oma suutlikkust kõikides kaubandusega seotud valdkondades, vajaduse korral täiustades ja toetades institutsioonilist raamistikku.”

36.

Artikli 45 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Samuti lepivad lepinguosalised kokku sellealase koostöö tugevdamises, et koos asjaomaste riiklike konkurentsiasutustega kujundada ja toetada efektiivset konkurentsipoliitikat, millega järkjärgult tagatakse konkurentsieeskirjade täitmine nii era- kui ka riigi osalusega ettevõtetes. Koostöö selles vallas hõlmab eelkõige abi I jaotises määratletud riiklike ja piirkondlike arengustrateegiate kaudu ja kooskõlas artikliga 35 sobiva õigusliku raamistiku kujundamisel ja selle rakendamisel haldusorganite kaudu, pöörates erilist tähelepanu AKV vähim arenenud riikide eriolukorrale.”

37.

Artikli 46 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Samuti nõustuvad lepinguosalised tugevdama oma sellealast koostööd. Taotluse korral, vastastikku kokkulepitud tingimustel ning I jaotises määratletud riiklike ja piirkondlike arengustrateegiate kaudu ja kooskõlas artikliga 35 laieneb koostöö muu hulgas järgmistesse valdkondadesse: õigusloome intellektuaalomandi õiguste kaitse ja järgimise vallas, õiguste omajatel selliste õiguste kuritarvitamise ja konkurentidel nende rikkumise takistamine, riiklike ja piirkondlike asutuste ja muude organite asutamine ja tugevdamine, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kehtestamise ja kaitsmisega tegelevate piirkondlike organisatsioonide toetamine, sealhulgas töötajate koolitamine.”

38.

Artikli 47 lõikes 2 asendatakse sissejuhatav lause järgmisega:

„2.   Standardimis- ja sertifitseerimiskoostööga püütakse I jaotises määratletud riiklike ja piirkondlike arengustrateegiate kaudu ja kooskõlas artikliga 35 edendada lepinguosaliste süsteemide kokkusobivust, hõlmates eelkõige:”.

39.

Artikli 48 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Lepinguosalised nõustuvad tugevdama koostööd I jaotises määratletud riiklike ja piirkondlike arengustrateegiate kaudu ja kooskõlas artikliga 35, et suurendada AKV riikide avaliku ja erasektori suutlikkust selles valdkonnas.”

40.

Artiklit 49 muudetakse järgmiselt:

41.

Artikli 50 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Lepinguosalised on ühel meelel, et töönorme ei tohiks kasutada kaitsemeetmena.”

42.

Artikli 51 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Koostööga püütakse I jaotises määratletud riiklike ja piirkondlike arengustrateegiate kaudu ja kooskõlas artikliga 35 eelkõige parandada asutuste suutlikkust ja tehnilisi võimalusi selles valdkonnas, seades sisse kiirhoiatussüsteemid ohtlikest toodetest vastastikku teatamiseks, vahetades teavet ja kogemusi toodete ja tooteohutuse turustamisjärgse järelevalve sisseseadmise ja toimimise kohta, parandades tarbijatele antavat teavet hindade, toodete omaduste ja pakutavate teenuste kohta, soodustades sõltumatute tarbijaühingute ja tarbijate huvide esindajate vaheliste sidemete arendamist, ühtlustades tarbijakaitsepoliitikat ja -süsteeme, teatades õigusaktide jõustamisest, edendades koostööd kahjuliku või kõlvatu äritegevuse uurimisel ja rakendades lepinguosaliste vahelises kaubanduses ekspordikeelde selliste kaupade ja teenuste suhtes, mille turustamine on tootjariigis keelatud.”

43.

Artikli 56 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Koostööd arengu rahastamise vallas tehakse AKV riikide määratletud arengueesmärkide, -strateegiate ja -prioriteetide põhjal ja nendega kooskõlas nii riiklikul, piirkondlikul kui ka AKV riikide tasandil. Arvesse võetakse AKV riikide geograafilisi, ühiskondlikke ja kultuurilisi erijooni ning nende erivõimalusi. Lähtuvalt rahvusvahelisel tasandil kokku lepitud abi tõhustamise kavast põhineb koostöö isevastutusel, vastavusse viimisel, rahastajate tegevuse kooskõlastamisel ja ühtlustamisel, arengutulemuste juhtimisel ja vastastikusel aruandlusel. Eelkõige:

44.

Artiklit 58 muudetakse järgmiselt:

45.

Artiklit 60 muudetakse järgmiselt:

46.

Artiklit 61 muudetakse järgmiselt:

47.

Artikli 66 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   AKV riikide võlakoorma kergendamiseks ja nende maksebilansiraskuste leevendamiseks nõustuvad lepinguosalised kasutama käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaastase finantsraamistikuga ette nähtud eraldatud vahendeid rahvusvaheliselt heakskiidetud ja AKV riike soodustavate võlakergendusalgatuste toetamiseks. Samuti kohustub ühendus uurima, kuidas saab pikema aja jooksul rahvusvaheliselt kokku lepitud võlakergendusalgatuste toetamiseks kasutada muid ühenduse vahendeid.”

48.

Artikli 67 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaastane finantsraamistiku kaudu toetatakse AKV riikide makromajanduse ja valdkondade ümberkujundamist. Seoses sellega tagavad lepinguosalised, et struktuuri kohandamised on majanduslikult elujõulised ning sotsiaalselt ja poliitiliselt talutavad. Abi andmisel on aluseks ühenduse ja asjaomase AKV riigi ühishinnang, mis käsitleb makromajanduse või valdkonna tasandil võetud või kavandatud ümberkujundusmeetmeid ja annab ümberkujundamisele üldhinnangu. Üldhinnang viiakse võimalikult hästi vastavusse riigis kehtiva korraga ja abi andmist kontrollitakse saadud tulemuste alusel. Toetuskavade oluliseks tunnusjooneks on kiire väljamaksmine.”

49.

II jaotise 4. osa 3. peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

50.

Artikkel 68 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 68

1.   Lepinguosalised tunnistavad, et välistest vapustustest tingitud makromajanduslik ebastabiilsus võib kahjustada AKV riikide arengut ja ohustada nende arengueesmärkide saavutamist. Seetõttu seatakse käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaastase finantsraamistiku raames sisse lisatoetussüsteem, et leevendada välistest vapustustest, sealhulgas eksporditulu kõikumisest tulenevat lühiajalist kahjulikku mõju.

2.   Kõnealuse abi eesmärk on kaitsta sotsiaalmajanduslikke ümberkujundusi ja tegevuspõhimõtteid, mida tulu vähenemine võib negatiivselt mõjutada, ja leevendada välistest vapustustest tulenevat lühiajalist kahjulikku mõju.

3.   AKV riikide majanduse suurt sõltuvust ekspordist ja eelkõige põllumajandus- ja mäetööstustoodete ekspordist võetakse arvesse kohaldamisaastal vahendeid eraldades. Selles suhtes tehakse soodustusi AKV vähim arenenud riikidele, sisemaariikidele ja saareriikidele ning konflikti- ja loodusõnnetusjärgses olukorras olevatele riikidele.

4.   Lisavahendeid antakse rahastamistingimusi käsitlevas II lisas sätestatud toetusmehhanismi üksikasjalike eeskirjade kohaselt.

5.   Ühendus annab toetust ka turumajanduslikele kindlustuskavadele, mis on mõeldud AKV riikidele, kes püüavad ennast kaitsta välistest vapustustest tuleneva lühiajalise kahjuliku mõju eest.”

51.

II jaotise 4. osa 6. peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

52.

Artikkel 72 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 72

Üldpõhimõtted

1.   Humanitaar- ja hädaabi ning hädaolukorrajärgset abi antakse kriisiolukordades. Humanitaar- ja hädaabi eesmärk on päästa ja kaitsta inimelusid ning vältida ja leevendada inimeste kannatusi, kui selleks tekib vajadus. Hädaolukorrajärgset abi antakse endise olukorra taastamiseks ja olukorra leevendamiseks antava lühiajalise abi seostamiseks pikaajaliste arengukavadega.

2.   Kriisiolukord, sealhulgas pikaajaline struktuurne ebastabiilsus või nõrkus, on olukord, mis ohustab avalikku korda või üksikisikute julgeolekut ja turvalisust ning võib kasvada relvastatud konfliktiks või riiki destabiliseerida. Kriisiolukorra võivad tekitada loodusõnnetused, inimese põhjustatud hädaolukorrad, näiteks sõda ja muud konfliktid või samalaadse mõjuga erakorralised asjaolud, mis on muu hulgas seotud kliimamuutuse, keskkonnaseisundi halvenemise, energiaallikate ja loodusvarade kättesaadavuse või äärmise vaesusega.

3.   Humanitaar- ja hädaabi ning hädaolukorrajärgset abi antakse niikaua, kui see on vajalik ohvrite kõnealustest olukordadest tulenevate vajaduste rahuldamiseks, sidudes seega omavahel olukorra leevendamiseks, taastustöödeks ja arenguks antava abi.

4.   Humanitaarabi antakse üksnes vastavalt kriisiolukorra ohvrite vajadustele ja huvidele ning rahvusvahelise humanitaarõiguse põhimõtete kohaselt ja järgides humaansuse, neutraalsuse, erapooletuse ja sõltumatuse põhimõtteid. Eelkõige ei diskrimineerita ohvreid nende rassi, rahvuse, usu, soo, vanuse, kodakondsuse ega poliitiliste vaadete pärast ning tagatakse vaba juurdepääs ohvritele ja nende kaitse ning humanitaarabi andjate julgeolek ja nende varustuse kaitstus.

5.   Humanitaar- ja hädaabi ning hädaolukorrajärgse abi andmist rahastatakse käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö mitmeaastase finantsraamistiku raames, kui kõnealust abi ei saa rahastada liidu eelarvest. Humanitaar- ja hädaabi ning hädaolukorrajärgset abi antakse täiendavalt ja kooskõlas liikmesriikide jõupingutustega ning vastavalt abi tõhususe tagamise heale tavale.”

53.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 72a

Eesmärk

1.   Humanitaar- ja hädaabi eesmärk on:

2.   Abi võib anda ka AKV riikidele või piirkondadele, kes võtavad vastu pagulasi või tagasipöördujaid, et rahuldada neid esmavajadusi, mida hädaabi ei hõlma.

3.   Hädaolukorrajärgsete meetmete eesmärk on materiaalne ja sotsiaalne taastumine pärast kriisi ja neid võidakse kohaldada endise olukorra taastamiseks ja olukorra leevendamiseks antava lühiajalise abi seostamiseks asjaomaste pikaajaliste arengukavadega, mida rahastatakse riiklike või piirkondlike sihtprogrammide või AKV riikide siseste programmide raames. Kõnealused meetmed peavad hõlbustama siirdumist hädaolukorrast arengujärku, edendama kannatada saanud elanikkonnaosade sotsiaalset ja majanduslikku taasintegreerumist, kõrvaldama võimalikult suures ulatuses hädaolukorra põhjused, tugevdama asutusi ning suurendama kohaliku ja riikliku isevastutuse rolli asjaomase AKV riigi säästva arengu põhimõtete väljatöötamises.

4.   Vajaduse korral kooskõlastatakse lõike 1 punktis e nimetatud suurõnnetuste vältimise ja nendeks valmisoleku mehhanismid muude mehhanismidega, mis on kehtestatud suurõnnetuste vältimiseks ja nendeks valmisolekuks.

Riigi, piirkonna ja kogu AKV riikide rühma tasemel kehtestatud suurõnnetuste ohu vähendamise ja juhtimise mehhanismide arendamine ja tugevdamine aitab AKV riikidel kohaneda paremini suurõnnetuste tagajärgedega. Kõiki seotud meetmeid võib võtta koostöös piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, kellel on tõendatud kogemused suurõnnetuste ohu vähendamisel.”

54.

Artikkel 73 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 73

Rakendamine

1.   Humanitaar- ja hädaabi antakse hädaolukorrast mõjutatud AKV riigi või piirkonna taotlusel või komisjoni algatusel või rahvusvaheliste organisatsioonide või kohalike või rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide soovitusel.

2.   Ühendus võtab vajalikke meetmeid hõlbustamaks kiiret tegutsemist, mida on vaja hädaabi nõudvate esmaste vajaduste rahuldamiseks. Seda abi hallatakse ja rakendatakse sellise korra kohaselt, mis võimaldab tegutseda kiiresti, paindlikult ja tulemuslikult.

3.   Rõhutades, et käesoleva peatüki kohaselt antav abi on oma olemuselt arenguabi, võib seda asjaomase riigi või piirkonna taotlusel kasutada erandkorras koos sihtprogrammiga.”

55.

Artikli 76 lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega:

56.

Artikli 9 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„3.   Ühelt poolt ühendus ja liikmesriigid ning teiselt poolt AKV riigid teatavad teisele lepinguosalisele hiljemalt 12 kuud enne iga viie aasta möödumist, kui nad soovivad sätteid käesoleva lepingu võimalikuks muutmiseks läbi vaadata. Kui üks lepinguosaline taotleb käesoleva lepingu mingi sätte läbivaatamist, on teisel lepinguosalisel sellest tähtajast olenemata kaks kuud aega, et taotleda ka muude sätete läbivaatamist, mis on seotud esialgse taotluse aluseks olevate sätetega.”

57.

Artikli 100 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Käesolev leping, mis on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles ja mille kõik tekstid on võrdselt autentsed, antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi arhiivi ja AKV riikide sekretariaati, kes kumbki edastavad tõestatud ärakirja iga allakirjutanud riigi valitsusele.”

1.

II lisa, mida on muudetud AKV-EÜ ministrite nõukogu 29. mai 2009. aasta otsusega 1/2009, (1) muudetakse järgmiselt.

2.

III lisa muudetakse järgmiselt.

3.

IV lisa, mida on muudetud AKV-EÜ ministrite nõukogu 15. detsembri 2008. aasta otsusega 3/2008, (2) muudetakse järgmiselt:

4.

V lisa koos protokollidega jäetakse välja.

5.

VII lisa artikli 3 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Lepinguosalised tunnustavad AKV riikide rühma rolli poliitilises dialoogis, mis toetub AKV riikide rühma piiritletud ning Euroopa Ühendusele ja selle liikmesriikidele teatavaks tehtud eritingimustele. AKV sekretariaat ja Euroopa Komisjon vahetavad kogu nõutavat teavet poliitilise dialoogi kohta, mis toimub enne ja pärast käesoleva lepingu artiklite 96 ja 97 kohaselt peetud konsultatsioone ning nende ajal.”

1.

Artikli 1 lõikes 2 asendatakse lauseosa „11. oktoobril 1999 Pretorias allakirjutatud Euroopa Ühenduse, selle liikmesriikide ja Lõuna-Aafrika vahelise kahepoolse kaubandus-, arendus- ja koostöölepingu” lauseosaga „11. oktoobril 1999 Pretorias alla kirjutatud Euroopa Ühenduse, selle liikmesriikide ja Lõuna-Aafrika vahelise kahepoolse kaubandus-, arendus- ja koostöölepingu, mida on muudetud 11. septembril 2009. aastal sõlmitud kokkuleppega”.

2.

Artikli 4 muudetakse järgmiselt:

3.

Artikli 5 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Käesolev protokoll ei takista Lõuna-Aafrikat pidamast läbirääkimisi käesoleva lepingu 3. osa II jaotises sätestatud majanduspartnerluslepingute üle ja neid sõlmimast, kui teised majanduspartnerluslepingu osalised sellega nõustuvad.”

a)

„liikmesriik” – Euroopa Liidu liikmesriik, välja arvatud Taani Kuningriik;

b)

„liikmesriigi kodanik” – isik, kellel on ühenduse määratluse kohane liikmesriigi kodakondsus;

c)

„Pakistani kodanik” – isik, kellel on Pakistani kodakondsus;

d)

„kolmanda riigi kodanik” – isik, kellel on muu riigi kui Pakistani või mõne liikmesriigi kodakondsus;

e)

„kodakondsuseta isik” – isik, kellel ei ole kodakondsust;

f)

„elamisluba” – mis tahes liiki luba, mille on välja andnud Pakistan või üks liikmesriikidest ja mis annab isikule õiguse elada selle riigi territooriumil;

g)

„viisa” – Pakistani või mõne liikmesriigi luba või otsus, mida on vaja riigi territooriumile sisenemiseks või selle läbimiseks. See ei hõlma lennujaama transiidiviisat;

h)

„taotluse esitanud riik” – riik (Pakistan või mõni liikmesriik), kes esitab artikli 2 või 3 kohase tagasivõtutaotluse või artikli 12 kohase transiiditaotluse;

i)

„taotluse saanud riik” – riik (Pakistan või mõni liikmesriik), kellele on esitatud artikli 2 või 3 kohane tagasivõtutaotlus või artikli 12 kohane transiiditaotlus.

a)

kõnealusel isikul on tagasivõtutaotluse esitamise ajal kehtiv taotluse saanud liikmesriigi väljastatud viisa või elamisluba või

b)

kõnealune isik sisenes ebaseaduslikult taotluse esitanud riigi territooriumile, tulles otse taotluse saanud riigi territooriumilt. Käesoleva lõigu tähenduses tuli isik otse taotluse saanud liikmesriigi territooriumilt, kui ta saabus taotluse esitanud riigi territooriumile või juhul, kui taotluse saanud riigi territoorium on Pakistan, siis liikmesriikide territooriumile, õhutsi või meritsi, muudesse riikidesse vahepeal sisenemata.

a)

kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik läbib riiki transiitreisijana taotluse saanud riigi rahvusvahelise lennujaama kaudu või

b)

taotluse esitanud riik on kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule enne või pärast oma territooriumile sisenemist väljastanud viisa või elamisloa, välja arvatud juhul, kui asjaomasel isikul on taotluse saanud liikmesriigi väljastatud pikema kehtivusajaga viisa või elamisluba.

a)

tagasivõetava isiku isikuandmed (nt ees- ja perekonnanimed, sünniaeg ja sünnikoht ning viimane elukoht);

b)

Kirjeldus vahenditest, mille abil on tõendatud kodakondsus, transiit, kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtmise tingimused ning ebaseaduslik riiki sisenemine ja riigis elamine.

a)

teade selle kohta, et tagasivõetav isik võib vajada abi või hooldust, tingimusel et asjaomane isik on selgelt väljendanud oma nõusolekut selle teate esitamise kohta;

b)

mis tahes muu kaitse- või turvameede, mis võib olla vajalik konkreetse isiku tagasivõtmisel.

a)

transiidi liik, muud võimalikud transiitriigid ja lõplik sihtriik;

b)

asjaomase isiku isikuandmed (nt ees- ja perekonnanimed, sünniaeg ja võimaluse korral sünnikoht, kodakondsus, reisidokumendi liik ja number);

c)

kavandatav piiriületuspunkt, üleandmisaeg ja võimalik saatemeeskonna kasutamine;

a)

isikuandmeid tuleb töödelda õiglaselt ja seaduslikult;

b)

käesoleva lepingu rakendamiseks tuleb isikuandmeid koguda täpselt ja selgelt kindlaksmääratud õiguspärastel eesmärkidel ning edastav või vastuvõttev ametiasutus ei tohi neid nimetatud eesmärgiga kokkusobimatul viisil edasi töödelda;

c)

isikuandmed peavad olema piisavad, asjakohased ega tohi ületada selle otstarbe piire, mille tarvis neid kogutakse ja/või hiljem töödeldakse; edastada võib ainult järgmisi isikuandmeid:

d)

isikuandmed peavad olema täpsed ja vajaduse korral ajakohastatud;

e)

isikuandmeid säilitatakse sellisel kujul, mis võimaldab andmesubjekte identifitseerida ainult seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks andmeid koguti või edasi töödeldakse;

f)

juhul, kui isikuandmete töötlemine ei ole käesoleva artikli sätetega kooskõlas, eelkõige kui sellised andmed pole piisavad, asjakohased, täpsed või ületavad töötlemise eesmärgi seisukohast otstarbe piire, võtavad nii andmeid edastav kui ka vastuvõttev ametiasutus kõik mõistlikud meetmed, et tagada vastavalt vajadusele kas isikuandmete parandamine, kustutamine või blokeerimine. Sealjuures peavad nad teist lepinguosalist igasugusest parandamisest, kustutamisest või blokeerimisest teavitama;

g)

andmeid vastu võttev ametiasutus teavitab sellekohasel nõudmisel andmeid edastavat ametiasutust edastatud andmete kasutamisest ja selle tulemustest;

h)

isikuandmeid võib edastada ainult pädevatele ametiasutustele. Muudele organitele ei või andmeid edastava ametiasutuse eelneva nõusolekuta andmeid edastada;

i)

andmeid edastavad ja vastuvõtvad ametiasutused on kohustatud isikuandmete edastamise ja vastuvõtmise kirjalikult registreerima.

a)

jälgida käesoleva lepingu kohaldamist;

b)

määrata kindlaks tehnilised meetmed selle ühtseks täitmiseks, kaasa arvatud III ja IV lisa muudatused;

c)

vahetada regulaarselt teavet konkreetsete liikmesriikide ja Pakistani koostatud rakendusprotokollide kohta vastavalt artiklile 17;

d)

teha ettepanekuid käesoleva lepingu ning ja I ja II lisa muutmiseks.

a)

pädevate ametiasutuste ja piiriületuspunktide määramine ja kontaktandmete vahetamine kohta;

b)

saatemeeskonnaga tagasisaatmiste, sealhulgas kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute saatemeeskonnaga toimuva transiidi tingimused;

c)

täiendavad vahendid ja dokumendid lisaks käesoleva lepingu I–IV lisas loetletutele.