2.2.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 28/1

(1)

Nõukogu kehtestas pärast dumpinguvastast uurimist (edaspidi „esialgne uurimine”) määrusega (EÜ) nr 1942/2004 (2) Hiina Rahvavabariigist (HRV) pärit okuumeavineeri impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu. Kehtestatud tollimaksud ulatusid 6,5 %-st 23,5 %-ni nelja tootja puhul ning kuni 66,7 %-ni kõikide muude tootjate puhul.

(2)

Pärast seda, kui avaldati teade HRVst pärit okuumeavineeri impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva lõppemise kohta, (3) sai komisjon aegumise läbivaatamist käsitleva taotluse vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2.

(3)

Aegumise läbivaatamist käsitleva taotluse esitas Euroopa Vineeritööstuse Föderatsioon (European Federation of the Plywood Industry – FEIC, edaspidi „taotluse esitaja”) liidu tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 50 % liidu okuumeavineeritoodangust. Taotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tingiks tõenäoliselt dumpingu jätkumise või kordumise ja liidu tootmisharule tekitatava kahju kordumise.

(4)

Pärast seoses konkurentsivastase käitumisega mitme Prantsuse okuumeavineeri tootja suhtes algatatud kohtumenetlust leiti, et ei saa välistada võimalust, et see moonutas esialgses uurimises läbi viidud kahju hindamist. Seega peeti asjakohaseks algatada paralleelselt ka ex officio vahepealne läbivaatamine vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3, et uurida uuesti kahjulikku mõju liidu tootmisharu olukorrale, eelkõige võrreldes olukorraga, mis oli valdav esialgse uurimise perioodi jooksul.

(5)

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist ja olles kindlaks teinud, et on piisavalt tõendusmaterjali aegumise läbivaatamise ja osalise vahepealse läbivaatamise (mis piirdub kahju uurimisega) algatamiseks vastavalt algmääruse artikli 11 lõigetele 2 ja 3, avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas  (4) kõnealuste läbivaatamiste kohta algatamisteate.

(6)

Dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosust käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. oktoobrist 2008 kuni 30. septembrini 2009 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”).

(7)

Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2006 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(8)

Komisjon andis läbivaatamise algatamisest ametlikult teada teadaolevatele liidu tootjatele, HRV eksportivatele tootjatele, asjaga teadaolevalt seotud kasutajatele ja importijatele ning samuti HRV ametiasutustele.

(9)

Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Kõikidele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(10)

Arvestades liidu tootjate, HRV importijate ja eksportivate tootjate suurt arvu, peeti kooskõlas algmääruse artikliga 17 asjakohaseks uurida, kas tuleks kasutada väljavõttelist uuringut. Selleks, et komisjonil oleks võimalik otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustamiseks paluti eespool nimetatud isikutel endast 15 päeva jooksul pärast läbivaatamise algatamist teada anda ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave.

(11)

Ainult üks Hiina eksportiv tootja andis endast teada ja esitas nõutava teabe kindlaksmääratud tähtpäevaks. Seega otsustati, et Hiina eksportivate tootjate suhtes ei ole väljavõtteline uuring vajalik. Küsimustik saadeti ainsale koostööd tegevale Hiina eksportivale tootjale, kes aga lõpetas koostöö ja ei vastanud küsimustikule. Seega toetuti järelduste tegemisel algmääruse artikli 18 lõike 1 kohaselt kättesaadavatele faktidele, nagu selgitatud põhjenduses 20.

(12)

Kümme liidu tootjat esitas nõutava teabe ettenähtud tähtajaks ja oli nõus valimisse kuuluma. Lähtudes koostööd teinud liidu tootjate esitatud teabest, moodustas komisjon valimi viiest liidu tootjast, kelle müük moodustas 40 % kõikide koostööd teinud liidu tootjate müügist sõltumatutele klientidele liidus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja 35 % kõigi liidu toojate toodangust läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Valim moodustati suurima tüüpilise toodangumahu alusel, mida oli komisjoni käsutuses oleva aja jooksul võimalik uurida ning võttes arvesse liidu tootjate geograafilist levikut.

(13)

Komisjon saatis küsimustikud viiele valimisse kuuluvale liidu tootjale. Kaks valimisse kuulunud äriühingut lõpetas koostöö pärast valimi moodustamise etappi. Kuna kolme küsimustikule vastanud äriühingu müük moodustas ligikaudu 30 % kõikide koostööd teinud liidu tootjate müügist sõltumatutele klientidele liidus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, leiti, et valim on piisavalt esinduslik.

(14)

Komisjon saatis lühiküsimustiku viiele tootjale, keda valimisse ei valitud, kahele tootjale, kes olid koostöö lõpetanud, ja kahele muule teadaolevale tootjale, et saada teavet suuremat hulka ELi tootjaid käsitlevate majandusnäitajate kohta. Lühiküsimustikele saadi vastused seitsmelt tootjalt.

(15)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse kindlakstegemiseks ja liidu huvide seisukohast vajalikuks pidas. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(16)

Vaatlusalune toode on sama mis esialgses uurimises ning seda määratletakse järgmiselt: HRVst pärit ja praegu CN-koodi ex 4412 31 10 (varem ex 4412 13 10) alla kuuluv ainult spoonilehtedest koosnev vineer, mille ühegi kihi paksus ei ületa 6 mm ja mille vähemalt üks väline kiht on okuumeapuit, mis ei ole kaetud muust materjalist kilega. Vaatlusalust toodet saab kasutada mitmesugustel eesmärkidel. Ehitustööstuses kasutavad laud- ja puusepad seda välitöödel laudise, aknaluukide, välikeldrite, rinnatiste ja jõeäärsete tahveldiste jaoks. Kõnealust vineeri kasutatakse ka dekoratiivotstarbel muu hulgas maanteesõidukite (nt autod, bussid, haagissuvilad, autoelamud), meretranspordi (jahtlaevad), mööblitööstuse ja uste jaoks.

(17)

Kaks peamist okuumeavineeritüüpi on järgmised: ainult okuumeapuidust valmistatud vineer (nn täisokuumea) ja vineer, millel vähemalt üks pealiskiht on okuumeapuidust (nn okuumeaspooniga vineer) ja ülejäänu muust puidust. Mõlema okuumeavineeritüübi väljanägemine on sarnane. Mehaanilistest erinevustest hoolimata on mõlema peamised füüsikalised näitajad samasugused ning põhimõtteliselt kasutatakse neid samal otstarbel.

(18)

Nagu nähtub esialgsest uurimisest ja nagu on leidnud kinnitust käesoleva uurimise käigus, on tehtud kindlaks, et HRVs toodetaval ja seal müüdaval okuumeavineeril ning liidu tootmisharu poolt toodetud ja liidus müüdaval okuumeavineeril on põhimõtteliselt samad füüsikalised ja tehnilised omadused ja samad kasutusalad. Seetõttu vaadeldakse kõnealuseid tooteid algmääruse artikli 1 lõikele 4 vastavalt samasuguste toodetena.

(19)

Algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt uuriti, kas HRV suhtes kehtivate meetmete võimalik aegumine viiks tõenäoliselt dumpingu jätkumise või kordumiseni.

(20)

Nagu märgitud põhjenduses 11, tuli algmääruse artikli 18 kohaselt ning Hiina eksportivate tootjate koostöö puudumise tõttu dumpingu jätkumise ja kordumise tõenäosuse analüüsimisel võtta aluseks komisjonile muudest allikatest kättesaadav teave. Kuna HRVst liitu eksporditavate täpsete tootetüüpide kohta ei olnud saada üksikasjalikku teavet, pidi normaalväärtuse ja ekspordihindade võrdlus piirduma kahe peamise okuumeavineeritüübiga, millele on osutatud põhjenduses 17.

(21)

Sellest tulenevalt põhines analüüs peamiselt Eurostati kaubandusstatistikal. Lisaks esitas üks Hiina eksportiv tootja kuni 2009. aasta juunini korralisi kontrolliaruandeid, mida nõutakse määruse (EÜ) nr 1942/2004 põhjenduse 61 alusel. Teataval määral võib kõnealustest aruannetest saadavat teavet seega kasutada dumpingu jätkumise ja kordumise tõenäosuse analüüsimisel.

(22)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a arvutatakse normaalväärtus nende üleminekumajandusega riikide eksportivate tootjate puhul, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, turumajanduslikus kolmandas riigis (edaspidi „võrdlusriik”) kehtiva hinna või tuletatud väärtuse põhjal.

(23)

Algatamisteates pakuti Hiina puhul käesoleva aegumise läbivaatamise raames normaalväärtuse kindlaksmääramiseks sobiva võrdlusriigina Türgit, mida oli esialgses uurimises juba kasutatud võrdlusriigina. Kuigi selleks anti võimalus, ei esitanud ükski huvitatud isik märkusi Türgi võrdlusriigiks valimise kohta. Eelnevat arvesse võttes ja valiku tegemise hetkel saadaval olnud teabe põhjal tehti järeldus, et Türgi on võrdlusriigiks kõige sobivam.

(24)

Ainult üks Türgi tootja tegi koostööd ja vastas küsimustikule. Algmääruse artikli 2 lõike 7 alapunkti a kohaselt arvutati normaalväärtus koostööd tegeva Türgi tootja valdustes kontrollitud teabe põhjal, nagu on allpool kirjeldatud.

(25)

Normaalväärtus määrati kindlaks mõlema põhjenduses 17 kirjeldatud peamise tootetüübi puhul. Ühe peamise tootetüübi puhul põhines normaalväärtus Türgi siseturul müüdud toodete eest makstud või makstavatel hindadel tingimusel, et müük toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus ja tüüpilises koguses. Muude peamiste tootetüüpide puhul, mida tootis Türgi tootja, kuid mida ei müüdud omamaisel turul, kasutati arvestuslikku normaalväärtust vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3.

(26)

Arvestusliku normaalväärtuse kindlaksmääramiseks algmääruse artikli 2 lõike 3 kohaselt liideti samasuguse toote omamaiselt müügil tavapärase kaubandustegevuse käigus kantud müügi-, üld- ja halduskulud ning kaalutud keskmine kasum läbivaatamisega seotud uurimisperioodi aegsele keskmisele tootmiskulule.

(27)

Nagu eespool selgitatud, tuli algmääruse artikli 18 kohaselt ning Hiina eksportivate tootjate koostöö puudumise tõttu ekspordihind kehtestada olemasoleva Eurostati kaubandusstatistika alusel. Kuna Eurostatil ei ole andmeid okuumeavineeri tootetüüpide kaupa, kohandati neid näitajaid mõlema peamise okuumeavineeritüübi ekspordihindade hindamiseks, võttes aluseks täisokuumea- ja okuumeaspooniga vineeri hinnavahe protsentides, nagu oli teinud koostööd tegev Türgi tootja. Sel viisil saadud hinnavahet kohaldati Eurostati hindade kaalutud keskmise suhtes.

(28)

Eurostati andmetel põhinevate kogumahtude alusel arvutati mõlema peamise okuumeavineeritüübi puhul Hiinast pärit ekspordi mahud, võttes aluseks täisokuumeavineeri ja okuumeaspooniga vineeri osakaalu, mis oli registreeritud põhjenduses 21 osutatud kontrolliaruannetes perioodil, mis kattus läbivaatamisega seotud uurimisperioodiga.

(29)

Et tagada õiglane võrdlus normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel, võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 kohanduste vormis nõuetekohaselt arvesse erinevusi, mis mõjutasid hindu ja nende võrreldavust. Vajaduse korral ja juhul, kui see oli põhjendatud, arvati sellest tulenevalt maha transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude erinevuste kohandused. Hiina eksportivate tootjate koostöö puudumise tõttu kehtestati kohandussummad olemasolevate faktide alusel.

(30)

Kindlakstehtud dumpingumarginaal väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata oli 34,2 %.

(31)

Lisaks dumpingu olemasolu analüüsile läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uuriti ka dumpingu jätkumise tõenäosust. Hiina eksportivate tootjate koostöö puudumise tõttu lähtuti impordimahu ja vaba tootmisvõimsuse kohta järelduste tegemisel algmääruse artikli 18 kohaselt kättesaadavatest andmetest, st kaubandusstatistikast ja huvitatud isikute esildistest.

(32)

Eurostati kaubandusstatistika kohaselt on HRVst liitu imporditava okuumeavineeri maht alates esialgsest uurimisperioodist oluliselt langenud, kuid Hiina tootjatel on õnnestunud oma esindatus liidu turul säilitada, nii et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli nende turuosa 4,7 %.

(33)

Okuumeavineeri eksportivate Hiina tootjate koostöö puudumise tõttu uuriti kogu Hiina vineeritööstuse (st kõikidest puidusortidest vineeri tootva tööstuse) olukorda. Nagu märgitud esialgse uurimise käigus ajutisi dumpinguvastaseid tollimakseid kehtestava komisjoni määruse (EÜ) nr 988/2004 (5) põhjenduses 89, võivad ja saavad vineeritootjad samade vahenditega toota eri puidusortidest valmistatavat vineeri. Taotluse esitaja esitas arvutuse HRV okuumeavineeri tootmismahu kohta, mis põhines Hiina turgu ja okuumeapuitu käsitlevatel olemasolevatel registritel ning mis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli hinnanguliselt 900 000 m3. Taotluse esitaja hinnangu kohaselt kasutatakse sellest umbes 85 % ehk 765 000 m3 vineeri tootmiseks. Tegelikku okuumeavineeritoodangut on keeruline kindlaks teha, kuna Hiina eksportivate tootjate koostöö puudumise tõttu ei ole piisavalt andmeid tootevaliku kohta, millel on oluline mõju võimalikele toodetavatele kogustele. Okuumeapuitu käsitlevatel registritel põhinevast tootmisvõimsuse hinnangust nähtub selgelt, et iga võimaliku tootevaliku stsenaariumi korral ületab HRV tootmisvõimsus suurel määral liidu turul tarbitud kogused (291 000 m3 läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, vt põhjendus 41).

(34)

Lisaks tehti nii käesoleva läbivaatamise kui ka esialgse uurimise käigus kindlaks, et erinevatest puidusortidest valmistatud vineeri tootsid samad äriühingud samade vahenditega. Seega võib eeldada, et meetmete puudumisel võivad Hiina tootjad, kes praegu keskenduvad muude, vähem tulutoovamate vineeritüüpide tootmisele, hakata järjest rohkem tootma okuumeavineeri. Hiina ekspordistatistika andmete kohaselt eksportis Hiina läbivaatamisega seotud uurimisperioodil üle 5000000 m3 vineeri, mis ületab 17kordselt liidu okuumeavineeri turu mahu. Järelikult on vaja tootevalikut üksnes vähesel määral muuta, et olulisel määral suurendada ekspordiks saadaoleva okuumeavineeri kogust.

(35)

Hiina ekspordiandmete põhjal oli 2009. aastal liitu suunatud üksnes väike osa (5 %) Hiina troopilise vineeri ekspordist. Võrreldes hindadega muudel turgudel, toimus kõnealune müük suhteliselt kõrgete hindadega. Seega on tõenäoline, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral suunatakse liitu veel suurem osa Hiina okuumeavineeri ekspordist.

(36)

Uurimisel ilmnes, et vaatlusalust toodet müüakse liidu turgudel endiselt dumpinguhinnaga ning et asjaomased kogused on märkimisväärsed. Lisaks ilmneb olemasolevatest andmetest, et HRV tootmismaht on väga suur ja et liitu suunatud HRV ekspordi osakaal on praegu kehtivate meetmete tõttu piiratud. Selles suhtes võib eeldada, et praegu muudesse riikidesse madalamate hindadega eksporditav okuumeavineer suunatakse ümber liidu turule, kui meetmed kehtetuks tunnistatakse. Eeldatavasti suurendavad Hiina vineeritootjad okuumeavineeri toodangut, kui meetmed aeguvad, kuna liidu okuumeavineeriturg on suhteliselt tulutoov.

(37)

Kõnealuseid asjaolusid silmas pidades järeldatakse, et dumpinguhindadega müük jätkub tõenäoliselt, kui kehtivatel dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda.

(38)

Liidus toodab samasugust toodet teadaolevalt 16 toojat Küprosel, Prantsusmaal, Kreekas, Itaalias, Portugalis ja Hispaanias. Liidu kogutoodang on hinnanguliselt 235 000 kuupmeetrit. Kogu liidu toodangut esindavad liidu tootjad moodustavad liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses. Esialgses uurimises vaadeldud perioodil koosnes liidu turg EL 15 liikmesriikidest. Kuna okuumeavineeri tootmine kaheteistkümnes uues ELi liikmesriigis on üsna ebaoluline, oleks otstarbekas teha võrdlus praeguse ja esialgse uurimise vahel.

(39)

Nagu märgitud põhjenduses 10, uuriti üksikasjalikult kolmest tootjast koosnevat valimit, mis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustas ligikaudu 30 % kõikide liidu tootjate müügist sõltumatutele klientidele liidus ja ligikaudu 26 % kõikide liidu tootjate toodangust. Valim koosnes järgmistest äriühingutest:

(40)

Liidus tarbitud okuumeavineeri koguse kindlakstegemiseks võeti aluseks liidu tootmisharu ja muude liidu tootjate müügimaht liidu turul ning Eurostatist saadud andmed kolmandatest riikidest liitu imporditud koguste mahtude kohta.

(41)

Esialgse uurimise uurimisperioodi ja käesoleva läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel vähenes tarbimine liidus 35 %. Käesoleva läbivaatamisega seotud perioodil on tarbimine liidus vähenenud 22 %. Seda võib üldiselt seletada asjaoluga, et okuumeavineer on teataval määral asendatud muude troopilise puidu sortidega, nagu punane kanaarium, bankirai või soorea. 2008. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil soodustasid majanduskriis ja teatavate tööstuslike tegevusalade vähenemine okuumeavineeri nõudluse vähenemist liidus.

(42)

Vaatlusaluse toote tegelik import liitu vähenes 83 606 m3-lt esialgsel uurimisperioodil 23 531 m3-ni aastal 2006. Seejärel suurenes kõnealune import üle 20 % ajavahemikul 2006-2008 ja vähenes järsult 2008. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel 54 %-ni 2006. aasta tasemest.

(43)

Vastav turuosa suurenes 3,4 protsendipunkti ajavahemikul 2006-2007. See vähenes 1,3 protsendipunkti ajavahemikul 2007-2008 ja 4,1 protsendipunkti 2008. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel. Kokku vähenes Hiinast liidu suunatud impordi turuosa vaatlusalusel perioodil 2 protsendipunkti.

(44)

Vaatlusaluse toote keskmised hinnad HRVst importimisel kasvasid 2006. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel 32 %. Täpsemalt, ajavahemikul 2006–2007 tõusid need hinnad 22 %, ajavahemikul 2007–2008 veel 3 protsendipunkti ning 2008. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 7 protsendipunkti.

(45)

Hindade allalöömise analüüsimiseks võrreldi valimisse kuuluva liidu tootmisharu müügi kaalutud keskmisi hindu sõltumatutele klientidele liidu turul tootetüüpide kaupa asjaomase impordi vastavate kaalutud keskmiste hindadega. Enne võrdlemist arvati hindadest maha hinnavähendid ja allahindlused.

(46)

Selle põhjal tehti kindlaks, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil lõi Hiina import liidu tootmisharu müügihindu alla keskmiselt 10 %.

(47)

Esialgses uurimises kohandati HRVst pärit vaatlusaluse toote ja liidu tootmisharu poolt müüdava samasuguse toote vahelist kvaliteedierinevust. Käesolevas uurimises kohandati selle arvessevõtmiseks küsimustiku tootetüüpide koode. Seega, kuna käesoleva uurimise käigus võeti arvesse kvaliteedierinevust ja kuna Hiina eksportivatelt tootjatelt ei saadud andmeid võimalike täiendavate kvaliteedierinevuste kohta, ei kohaldatud käesoleva uurimise käigus esialgse uurimise käigus tehtud kohandust. Esialgse uurimisega seotud uurimisperioodil müüdi HRVst pärit vaatlusaluseid tooteid liidus hinnaga, mis oli liidu tootmisharu hindadest madalam marginaali võrra, mis ulatus 11 %-st 52 %-ni.

(48)

Analüüsiti kõiki algmääruse artikli 3 lõikes 5 loetletud kahjunäitajaid. Tootmismahtu, tootmisvõimsust, tootmisvõimsuse rakendamist, tööhõivet, müügimahtu, müügihindu, tootlikkust ja turuosa näitajaid analüüsiti kogu liidu tootmisharu kohta kogutud andmete alusel. Muude kahjunäitajate analüüs põhines valimisse kuulunud liidu tootjate esitatud andmetel, mida kontrolliti iga äriühingu valdustes.

(49)

Liidu tootmisharu tootmismaht tõusis 31 % ajavahemikul 2006–2007, langes 2 protsendipunkti ajavahemikul 2007–2008 ning langes veel 13 protsendipunkti 2008. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal. Olenemata tootmismahu 16 %-lisest kasvust 2006. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal, püsib liidu tootmisharu tootmismaht allpool esialgse uurimise käigus täheldatud tasemest, st see on väiksem kui 2002. aasta 283 265 m3 ja esialgse uurimisperioodi 267 591 m3.

(50)

Ajavahemikul 2006–2007 tõusis Liidu tootmisharu tootmisvõimsus 33 % ning ajavahemikul 2007–2008 veel 12 protsendipunkti. 2008. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel püsis tootmisvõimsus muutumatuna. Liidu tootmisharu tootmisvõimsus suurenes vaatlusalusel perioodil 45 % võrra. Tootmisvõimsuse rakendusaste oli 2006. aastal 51 %, läbivaatamisega seotud uurimisperioodil langes see 41 %-le.

(51)

2006. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel tõusis liidu tootmisharu tööhõive tase 11 %. Täpsemalt suurenes töötajate arv 21 % ajavahemikul 2006-2007 ning jäi ligilähedasele tasemele ka 2008. aastal. 2008. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel langes töötajate arv 9 protsendipunkti. Ettevõtete sulgemiste ja ümberstruktureerimiste tõttu ei ulatunud vaatlusperioodi tööhõive tase enam esialgse uurimise käigus täheldatud tasemeteni.

(52)

Liidu tootjate müügi maht sõltumatutele klientidele liidus vähenes vaatlusalusel perioodil 16 %. Müüginäitajad püsisid muutumatuna ajavahemikul 2006-2007 ning langesid aastal 2008 ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Vaatlusalusel perioodil püsis müügimaht samas suurusjärgus nagu esialgses uurimises vaadeldud perioodil.

(53)

Liidu tootmisharu keskmine müügihind liidu turul sõltumatutele klientidele tõusis 13 % ajavahemikul 2006-2007 ning veel viis protsendipunkti ajavahemikul 2007-2008. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil langesid need hinnad 2007. aasta tasemele. Liidu müügihinnad on vaatlusalusel perioodil kasvanud 13 %.

(54)

Liidu tootmisharu töötajate tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna töötaja kohta aastas (kuupmeetrites), suurenes vaatlusalusel perioodil 4 %. Tootmine kasvas seega kiiremini kui tööhõive tase, mis omakorda näitab liidu tootjate tõhususe paranemist.

(55)

Liidu tootmisharu turuosa kasvas vaatlusalusel perioodil peaaegu kuus protsendipunkti. Täpsemalt langes see ajavahemikul 2006-2007 kolm protsendipunkti ja püsis ajavahemikul 2007-2008 võrdlemisi stabiilsena. 2008. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal kasvas see 8,6 protsendipunkti, ulatudes 80,2 %-ni. Liidu turuosa kasv vaatlusalusel perioodil kajastab liidu müügimahu vähenemist, kusjuures liidu tarbimine vähenes veelgi rohkem.

(56)

Hoolimata kehtivatest meetmetest jätkus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil märkimisväärne dumpinguhindadega müük, kuigi see toimus madalamal tasemel, kui oli kindlaks tehtud esialgses uurimises. Dumpinguhinnaga impordi mahtu ja hinda silmas pidades ei saa iseenesest märkimisväärse tegeliku dumpingumarginaali mõju tähtsusetuks pidada. Kuigi võis kindlaks teha teatavat varasemast dumpingust toibumist, leitakse, et mis tahes dumpinguga import liidu turul võib jätkuvalt avaldada liidu tootmisharule kahjustavat mõju.

(57)

Seoses liidu tootmisharu üldise olukorraga on tehtud kindlaks, et alates esialgsest uurimisest on mitu tootjat tegevuse lõpetanud. Kättesaadavate andmete alusel pankrotistus esialgse uurimise suurim liidu tootja 2008. aastal, kusjuures ta kõigepealt vähendas tootmist ja lõpetas seejärel täielikult tegevuse. Kaks teist esialgsesse uurimisse kaasatud liidu tootjat lõpetasid tegevuse vastavalt 2005. ja 2006. aastal. Üks Prantsuse tootja lõpetas tegevuse 2009. aasta alguses. Lisaks on üks Kreeka tootja tootmist tunduvalt vähendanud. Need arengud näitavad, et kuigi need on võib-olla aidanud kaasa ülejäänud liidu tootjate turuosa suurenemisele, on liidu tootmisharu tervikuna ebakindel ja haavatav.

(58)

Valimisse kuulunud liidu tootjate lõppvarude tase tõusis vaatlusalusel perioodil peaaegu viis korda. Võrreldes esialgses uurimises vaadeldud perioodiga, mil okuumeavineeri toodeti üksnes tellimuse alusel, näib, et laos on hakatud hoidma suuremaid koguseid. See kehtis eelkõige 2008. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta, sest siis vähenes müügimaht.

(59)

Valimisse kuuluvate liidu tootjate aastased tööjõukulud kasvasid vaatlusperioodil 26 %. Täpsemalt kasvasid aastased tööjõukulud 2006. ja 2007. aasta vahel 29 %. Seejärel need langesid ajavahemikul 2007-2008 kolm protsendipunkti. 2008. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel püsisid tööjõukulud muutumatuna.

(60)

Valimisse kuuluvate liidu tootjate tulusus oli 4,3 % aastal 2006, see tõusis 9,8 %-ni aastal 2007 ja 8,3 %-ni aastal 2008, enne kui see langes 5,9 %-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Investeeringutasuvus, mida väljendatakse investeeringute arvestusliku puhasväärtuse kasumiprotsendina, langes 51 % vaatlusalusel perioodil, st 12,5 %-lt 2006. aastal 6,2 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(61)

Valimisse kuulunud liidu tootjate äritegevuse puhaskäive on vaatlusalusel perioodil suurenenud 32 %. Liidu tootmisharul ei ilmnenud raskusi seoses kapitali kaasamisega.

(62)

Valimisse kaasatud tootjate aastainvesteeringud samasuguse toote tootmisse suurenesid 10 % ajavahemikul 2006–2007, 100 protsendipunkti ajavahemikul 2007–2008 ning veel 16 protsendipunkti 2008. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperiood vahel. Kokkuvõttes suurenesid investeeringud vaatlusalusel perioodil 126 %.

(63)

Makro- ja mikromajanduslike andmete analüüsist nähtub, et liidu tootmisharu olukord on suhteliselt stabiilne. Valimisse kuuluvate liidu tootjate tulusus on taastunud tasemelt -8,9 %, mis registreeriti valimisse kuulunud tootjate puhul esialgse uurimise käigus, ning keskmine tulususe tase on kogu vaatlusperioodi jooksul püsinud 4,3 % ja 9,8 % vahel. Liidu tootmisharul on tänu kehtivatele meetmetele samuti õnnestunud suurendada oma turuosa kahaneva turu tingimustes.

(64)

Kuigi liidu tootmisharu tundub olevat stabiliseerunud ja taastunud HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi mõjust, ei ole see saavutanud enne esialgset uurimist registreeritud tootmise, müügi ja tööhõive taset. Mitu liidu tootjat lõpetas tegevuse, mis samuti näitab tootmisharu kui terviku võrdlemisi ebakindlat olukorda.

(65)

Mitu asjaolu toetab kahju kordumise tõenäosust juhul, kui meetmetel lastakse aeguda. Pidades silmas HRVst pärit impordi hindu allalöövat taset ja eeldades, et praegused madalad impordihinnad püsivad või et neid langetatakse veelgi, et võita tagasi kaotatud turuosa, ei ole liidu tootmisharu ilmselt võimeline praegust hinnataset säilitama. See tõenäoline hinnalangus võib liidu tootmisharu taastumist ohustada ja tulusust vähendada

(66)

Pidades silmas Hiina eksportivate tootjate märkimisväärset tootmisvõimsust, on samuti tõenäoline, et (dumpinguhinnaga) impordi maht võib madala hinnataseme juures kasvada. See omakorda tähendaks, et liidu tootmisharu läbimüük turul väheneks ning võttes arvesse läbivaatamisega seotud uurimisperioodi aegset niigi madalat tootmisvõimsuse rakendusastet, võib selle tagajärg olla tootmise vähenemine või mitme liidu tootja tegevuse lõpetamine.

(67)

Eespool kirjeldatu põhjal jõuti järeldusele, et kui meetmetel lastakse aeguda, on HRVst pärit vaatlusaluse toote dumpinguhindadega impordist tuleneva kahju kordumine tõenäoline.

(68)

Okuumea on troopiline puit, mis kasvab peamiselt Gabonis ning vähemal määral ka Ekvatoriaal-Guineas ja Kamerunis. Kaebuste esitajate ühendus on esitanud tõendeid, et Gaboni valitsus on alates 1. jaanuarist 2010 keelustanud koorimata okuumeapalkide ekspordi Gabonist, et vältida olukorda, kus palgid töödeldakse ümber vineeriks väljaspool riiki. Seega uuriti, kas sellisel keelul, mis küll jõustus pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi, on käesolevale analüüsile oluline mõju.

(69)

Uurimise käigus saadud teabest ilmneb, et üle 60 % Gaboni palkidest importivate/eksportivate Aasia äriühingute positsioon on tugev, et pidada läbirääkimisi okuumeapuidu peamise eksportijaga Société Nationale des Bois du Gabon (SNBG) ja Gaboni valitsusega ning kõnealune keeld mõjutab neid vähem kui Euroopa äriühinguid. Hiina eksportivate tootjate koostöö puudumise tõttu ei olnud selle küsimuse kohta võimalik edasist mõjuhinnangut läbi viia.

(70)

Ekspordikeeld jõustus alles 1. jaanuaril 2010, st pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi; kuni 2010. aasta maini kestnud üleminekuperioodi kohaldati palkide suhtes, mis olid 2009. aasta lõpuks juba maha raiutud ning mida võis veel eksportida. Ekspordikeelust liidu tootmisharule avalduva mõju uurimiseks paluti 14. septembril 2010 kaebuste esindajate ühendusel esitada täiendavat teavet. Vastused saadi neljalt liidu tootjalt. Kahel valimisse kuuluval tootjal on Gabonis oma koorimisettevõtte ning keeld neid seega ei mõjutanud. Samas kinnitasid kõik valimisse kuuluvad tootjad, et Hiina äriühingutel on tugev läbirääkimispositsioon, et kindlustada endale juurdepääs toorainele ning et seaduse rakendamise tõhusus ei ole veel teada. Liidu tootjad kinnitasid, et pärast Gaboni palgiekspordi keeldu on okuumeapuidu tarnimine vähenenud ja hinnad tõusnud ning et tootjate jaoks, kelle koorimisettevõtted asuvad ELis, on uus olukord eriti raske.

(71)

Keeldu kohaldatakse kõikide eksportide suhtes, sh HRVsse suunatud ekspordi suhtes. Seega ei näi Gaboni uus õiguslik olukord mõjutavat käesoleva aegumise läbivaatamise analüüsi.

(72)

Eelneva analüüsi põhjal tehakse järeldus, et tõenäoliselt tingiks meetmete kehtivuse lõppemine HRVst pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi tõttu liidu tootmisharule tekitatud kahju kordumise.

(73)

Nagu märgitud põhjenduses 4, alustati mitme Prantsuse tootja suhtes Prantsusmaal kohtumenetlust seoses konkurentsivastase käitumisega, mille tõttu peeti asjakohaseks algatada ex officio vahepealne läbivaatamine, et uurida uuesti kahjulikku mõju liidu tööstusharu olukorrale, eelkõige võrreldes olukorraga, mis oli valdav esialgse uurimisperioodi jooksul.

(74)

Eespool nimetatud kohtumenetluse tulemusena trahvis Prantsuse konkurentsinõukogu kuut Prantsuse vineeritootjat konkurentsivastase käitumise eest (st samade hinnatabelite ja samaaegsete hinnatõusude kohaldamise eest) ajavahemikul 1995. aasta novembrist kuni 2004. aasta maini. Cour d’Appel de Paris (Pariisi apellatsioonikohus) kinnitas oma 29. septembri 2009. aasta otsuses konkurentsinõukogu otsust, kuid vähendas teataval määral trahve.

(75)

Esialgse menetluse kahjuanalüüsis võeti valimisse viis Euroopa tootjat: kolm Prantsuse, üks Itaalia ja üks Portugali tootja. Kolmest kahele valimisse kaasatud Prantsuse tootjale määrati eespool kirjeldatud trahvid. Selleks et uurida eespool kirjeldatud konkurentsivastase käitumise võimalikku mõju kahjuanalüüsile, võrreldi kõigepealt esialgsesse valimisse kuulunud kõikide äriühingute keskmisi müügihindu. Leiti, et kahel Prantsuse tootjal, keda hiljem trahviti, olid tõepoolest kõrgemad keskmised ühiku müügihinnad kui ülejäänud kolmel valimisse kuulunud äriühingul. Neid hinnaerinevusi võib osaliselt selgitada esialgse uurimise järeldustega, st kõnealuste tootjate erinevate tootevalikutega. Üksikasjalikumal võrdlusel ilmnes, et mõlema Prantsuse tootja ühiku müügihinnad esialgse uurimisperioodi jooksul olid samuti kõrgemad nii täisokuumeavineeri (7–30 %) kui ka okuumeaspooniga vineeri puhul (3–19 %).

(76)

Seepärast eemaldati järgmise sammuna kahe trahvitud Prantsuse äriühingu andmed kahju arvutusest ning esialgse uurimise kahju üldpilti uuriti ülejäänud kolmelt valikusse kuulunud tootjalt saadud andmete põhjal. Kuna makromajanduslikud näitajad (toodang, tootlikkus, müük, turuosa, tööhõive ja kasv) põhinesid kümne liidu tootja esitatud teabel, eemaldati ka teiste trahvitud Prantsuse tootjate andmed sellest arvutusest.

(77)

Leiti, et esialgse uurimise järeldused nn mikromajanduslike näitajate kohta ei muutunud oluliselt pärast trahvitud Prantsuse tootjate andmete eemaldamist. Esialgses uurimises vaadeldud perioodi jooksul langes valimisse kuulunud äriühingute tulusus 3,5 %-lt – 8,9 %-le. Kui trahvitud Prantsuse tootjad oleks valimist eemaldatud, oleks tulusus langenud 3,1 %-lt – 6,5 %-le. Valimisse kuulunud äriühingute investeeringutasuvus langes 15,6 %-lt – 27,5 %-le; kui trahvitud Prantsuse tootjad oleks valimist eemaldatud, oleks see langenud 19,3 %-lt – 38,9 %-le. Valimisse kuulunud äriühingute investeeringud langesid 80 %; kui trahvitud Prantsuse tootjad oleks valimist eemaldatud, oleks see langenud 86 %. Valimisse kuulunud äriühingute rahakäive langes 7,6 miljonilt eurolt 59 000 eurole; kui trahvitud Prantsuse tootjad oleks valimist eemaldatud, oleks see langenud 1,5 miljonilt eurolt – 69 000 eurole. Liidu tootmisharu kui terviku makromajanduslikud andmed oleks nüansirohkemad, kui trahvitud Prantsuse tootjaid käsitlevad andmed oleks eemaldatud. Esialgses uurimises vaadeldud perioodi jooksul langes liidu tootmisharu toodang 10 %; kui trahvitud Prantsuse tootjad oleks valimist eemaldatud, oleks see langenud 1 %. Liidu tootmisharu tööhõive langes 9 %; kui trahvitud Prantsuse tootjad oleks valimist eemaldatud, oleks see püsinud stabiilsena. Liidu tootmisharu müügiväärtus langes 7 %; kui trahvitud Prantsuse tootjad oleks valimist eemaldatud, oleks see tõusnud 5 %. Liidu tootmisharu müügimaht langes 10 %; kui trahvitud Prantsuse tootjad oleks valimist eemaldatud, oleks see tõusnud 1 %.

(78)

Seega, isegi kui kahju üldpilt oleks trahvitud Prantsuse äriühingute eemaldamise korral nüansirikkam, oleks esialgses uurimises ikkagi leitud oluline kahju. See tuleneb eelkõige nn mikromajanduslike näitajate arengust.

(79)

Samuti uuriti, kas Prantsuse tootjate konkurentsivastasel käitumisel oleks olnud võimalik mõju käesoleva läbivaatamisega seotud kahju üldpildile. Kuna kartelli tegevus lõppes 2004. aastal, ei saanud konkurentsivastane tegevus ühtegi näitajat enam mõjutada. Seega hinnati, kas mingi tegur sai kahju analüüsi mõjutada kaudselt, näiteks trahvikulude kaudu. Leiti, et mitte kumbki valimisse kuulunud kahest Prantsuse tootjast ei võtnud oma tulususe arvutamisel trahvisummat arvesse. Seega järeldati, et minevikus toimunud konkurentsivastasel tegevusel ega määratud trahvidel ei olnud käesolevale kahjuanalüüsile mingit mõju.

(80)

Eespool esitatud analüüsile tuginedes tehakse järeldus, et Prantsuse tootjate konkurentsivastane käitumine ei mõjutanud liidu tööstusharule tekkinud kahju, eelkõige võrreldes olukorraga, mis oli valdav esialgse uurimisperioodi jooksul. Seepärast tuleks osaline vahepealne läbivaatamine lõpetada.

(81)

Kooskõlas algmääruse artikliga 21 uuriti, kas on olemas kaalukaid põhjusi kehtivate dumpinguvastaste meetmete kohaldamise lõpetamiseks. Liidu huvi kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate asjaomaste huvide hindamisel. Kooskõlas algmääruse artikli 21 lõikega 2 anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus teha oma seisukohad teatavaks.

(82)

Tuleks meenutada, et esialgses uurimises jõuti seisukohale, et meetmete vastuvõtmine ei ole liidu huvidega vastuolus. Lisaks võimaldab asjaolu, et käesoleva uurimise puhul on tegemist läbivaatamisega, mille käigus analüüsitakse olukorda, kus dumpinguvastased meetmed juba kehtivad, hinnata praeguste dumpinguvastaste meetmete mis tahes erakorralist negatiivset mõju asjaomastele isikutele.

(83)

Selle põhjal uuriti, kas vaatamata kahjustava dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustele on olemas kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete jätkuv kohaldamine ei ole käesoleval juhul liidu huvides.

(84)

Asjaomasest riigist pärit impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine võimaldab liidu tootmisharul saavutada mõistliku tulususe taseme ning vältida liidu tootmisharu turult välja tõrjumist HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi mahu märkimisväärse suurenemise korral. On olemas suur tõenäosus märkimisväärse ulatusega kahjustava dumpingu tekkeks, millega liidu tootmisharu toime ei tuleks. Seetõttu oleks liidu tootmisharule kasulik, kui olemasolevate dumpinguvastaste meetmete kohaldamine jätkuks.

(85)

Seega saab teha järelduse, et dumpinguvastaste meetmete kohaldamise jätkamine HRVst pärit impordi suhtes oleks selgelt liidu tootmisharu ja liidu muude tootjate huvides.

(86)

Kaks sõltumatut liidu importijat tegid uurimisel koostööd. Mõlemad olid meetmete kohaldamise jätkamise vastu ja väitsid, et need meetmed ei ole tõhusad ja et kvaliteedierinevuste tõttu ei ole Hiina tooted võrreldavad liidu tootmisharu poolt toodetud samasuguste toodetega, samuti väljendasid nad kahtlusi liidu okuumeavineeri tootmisharu konkurentsivõime osas. Ükski neist väidetest ei olnud põhjendatud. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et kehtivad dumpinguvastased meetmed mõjutasid märkimisväärselt importijaid, jõuti järeldusele, et meetmete säilitamine ei mõjuta liidu importijaid olulisel määral.

(87)

Küsimustikule saadi vastused kolmelt kasutajalt, kes asusid Itaalias, Kreekas ja Prantsusmaal. Kuna nad ei ostnud vaatlusalust toodet HRVst ja kuna puuduvad täiendavad tõendid selle kohta, et kehtivad dumpinguvastased meetmed mõjutasid märkimisväärselt kasutajaid, võib teha järelduse, et meetmete säilitamine ei avalda liidu kasutajatele olulist negatiivset mõju.

(88)

Seega järeldatakse, et liidu huvide seisukohalt puuduvad kaalukad põhjused, mis takistaksid kehtivate dumpinguvastaste meetmete kohaldamise jätkamist.

(89)

Kõiki asjaomaseid isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada säilitada olemasolevad meetmed.

(90)

Lisaks sellele anti neile pärast kõnealustest faktidest ja kaalutlustest teatamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused. Tehtud märkusi võeti nõuetekohaselt arvesse, kui selleks oli põhjust.

(91)

Eespool öeldust tuleneb, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõigetele 2 ja 3 tuleks HRVst pärit okuumeavineeri impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed säilitada.

(92)

Käesolevas määruses sätestatud individuaalseid dumpinguvastaseid tollimakse kohaldatakse üksnes kõnealuste äriühingute ja seega nimetatud konkreetsete juriidiliste isikute toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes. Kui vaatlusalust toodet valmistab mõni teine äriühing, kelle nime ja aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohiks sellise impordi suhtes nimetatud määrasid kohaldada ning sellele kehtib „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(93)

Taotlused individuaalse dumpinguvastase tollimaksu määra kohaldamiseks (näiteks pärast äriühingu nimevahetust või uue tootmis- või müügiüksuse asutamist) tuleks saata viivitamata komisjonile (6) koos kogu asjakohase teabega, eelkõige teabega muudatuste kohta äriühingu tegevuses seoses tootmise, omamaise ja eksportmüügiga, mis on seotud näiteks kõnealuse nimemuutuse või muutusega tootmis- või müügiüksustes. Vajaduse korral muudetakse siis käesolevat määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(94)

Selleks, et vähendada meetmetest kõrvalehoidmise ohtu, mis tuleneb tollimaksumäärade suurest erinevusest, peetakse vajalikuks kehtestada erimeetmed, et tagada dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohane kohaldamine. Kõnealused erimeetmed hõlmavad kehtiva ja käesoleva määruse lisas sätestatud nõuetele vastava faktuurarve esitamist liikmesriikide tolliasutustele. Sellise arve puudumisel kohaldatakse kõigi teiste äriühingute suhtes kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(95)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb märgatavalt pärast asjaomaste tollimaksude kehtestamist, võib sellist mahu suurenemist käsitleda kaubandusstruktuuri muutusena, mis tuleneb meetmete kehtestamisest algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sel juhul, ja juhul kui tingimused on täidetud, võib algatada meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalsete tollimaksumäärade kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust,

2.2.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 28/14

(1)

Nõukogu võttis 12. juulil 2010 vastu rakendusmääruse (EL) nr 610/2010, (2) millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 2580/2001 artikli 2 lõiget 3 ning millega kehtestatakse ajakohastatud loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes määrust (EÜ) nr 2580/2001 kohaldatakse.

(2)

Nõukogu selgitas oma põhjendustes kõigile isikutele, rühmitustele ja üksustele, kelle puhul see oli praktiliselt võimalik, miks nad on kantud rakendusmääruses (EL) nr 610/2010 esitatud loetelusse. Ühele rühmitusele edastati 2010. aasta novembris muudetud põhjendused.

(3)

Nõukogu teavitas Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teatisega (3) rakendusmääruses (EL) nr 610/2010 esitatud loetelusse kantud isikuid, rühmitusi ja üksusi, et on otsustanud nad loetellu alles jätta. Nõukogu teatas samuti asjaomastele isikutele, rühmitustele ja üksustele, et on võimalik taotleda nõukogu põhjendusi nende loetellu lisamise kohta, kui põhjendusi ei ole neile juba edastatud. Viiele rühmitusele tehti 2010. aasta novembris kättesaadavaks muudetud põhjendused (4).

(4)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 2580/2001 artikli 2 lõikele 3 vaatas nõukogu täies ulatuses läbi loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes nimetatud määrust kohaldatakse. Seda tehes võttis nõukogu arvesse asjaomaste isikute poolt nõukogule esitatud märkusi.

(5)

Kui kohtuasjas T-348/07 tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse käimasolevast menetlemisest ei tulene teisiti, on nõukogu teinud järelduse, et käesoleva määruse lisas loetletud isikud, rühmitused ja üksused on osalenud terroriaktides nõukogu 27. detsembri 2001. aasta ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP (terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta) (5) artikli 1 lõigete 2 ja 3 tähenduses, et pädev asutus on teinud nende suhtes otsuse kõnealuse ühise seisukoha artikli 1 lõike 4 tähenduses ning et nende suhtes tuleks jätkata määruses (EÜ) nr 2580/2001 sätestatud eripiirangute kohaldamist.

(6)

Kohtuasjas T-348/07 tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse käimasoleva menetlemise tõttu on nõukogu otsustanud, et nõukogu otsust 2010/386/ÜVJP (6) ei tuleks tunnistada kehtetuks ühe rühmituse osas. Kõnealust rühmitust käsitlev läbivaatamine on pooleli.

(7)

Loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 2580/2001, tuleks vastavalt ajakohastada,

2.2.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 28/17

(1)

Nõukogu otsuses 2010/639/ÜVJP (muudetud kujul) nähakse ette muu hulgas rahvusvaheliste valimisstandardite rikkumise eest Valgevenes 19. detsembril 2010 toimunud presidendivalimistel ning kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni mahasurumise eest vastutavate isikute ning samuti nendega seotud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine.

(2)

Kõnealused meetmed kuuluvad Euroopa Liidu toimimise lepingu reguleerimisalasse ja seepärast on nende rakendamiseks vaja liidu tasandi õigusakti, eelkõige tagamaks, et kõikide liikmesriikide majandustegevuses osalejad kohaldaksid nimetatud meetmeid ühetaoliselt.

(3)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele ning õigust isikuandmete kaitsele. Käesolevat määrust tuleks kohaldada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega.

(4)

Nõukogul peaks olema õigus muuta käesoleva määruse I ja IA lisas esitatud loetelusid, pidades silmas ohtu, mida olukord Valgevenes kujutab rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule, ning selleks, et tagada kooskõla otsuse 2011/69/ÜVJP lisa muutmise ja läbivaatamise protsessiga.

(5)

Käesoleva määruse I ja IA lisas esitatud loetelude muutmise kord peaks hõlmama kohustust teatada loetellu kantud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele nende loetellu kandmise põhjused, et anda neile võimalus esitada märkusi. Kui esitatakse märkusi või uusi olulisi tõendeid, peaks nõukogu nimetatud märkusi arvesse võttes oma otsuse läbi vaatama ning teavitama vastavalt asjaomast isikut, üksust või asutust.

(6)

Käesoleva määruse rakendamiseks ja liidus maksimaalse õiguskindluse saavutamiseks tuleks avalikustada nende füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste nimed ja muud asjakohased andmed, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid tuleb käesoleva määruse kohaselt külmutada. Isikuandmete võimalikul töötlemisel tuleks järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (4).

(7)

Käesolevas määruses sätestatud meetmete tõhususe tagamiseks peab käesolev määrus jõustuma viivitamata,

1.

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

1.   Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mida I või IA lisas loetletud füüsilised või juriidilised isikud, üksused ja asutused omavad või mis on nende valduses või kontrolli all.

2.   Rahalisi vahendeid ega majandusressursse ei anta otseselt ega kaudselt I või IA lisas loetletud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste käsutusse ega nende toetuseks.

3.   Keelatud on teadlikult ja tahtlikult osaleda tegevuses, mille eesmärgiks või tagajärjeks on otsene või kaudne kõrvalehoidmine lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmetest.

4.   I lisas on loetletud füüsilised või juriidilised isikud, üksused ja asutused, kellele on osutatud nõukogu otsuse 2010/639/ÜVJP (muudetud kujul) artikli 2 lõike 1 punktis a.

5.   IA lisas on loetletud füüsilised või juriidilised isikud, üksused ja asutused, kellele on osutatud nõukogu otsuse 2010/639/ÜVJP (muudetud kujul) artikli 2 lõike 1 punktis b.”

2.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 2b

1.   I ja IA lisa sisaldab loetellu kantud isikute, üksuste ja asutuste loetellu kandmise põhjusi.

2.   I ja IA lisa sisaldab ka asjaomaste füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste kindlakstegemiseks vajalikku teavet (selle olemasolul). Füüsiliste isikute puhul võib selline teave sisaldada nime, sealhulgas varjunime (alias), sünniaega ja -kohta, kodakondsust, passi- ja ID-kaardi numbrit, sugu, aadressi (kui see on teada) ning ametikohta või ametit. Juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste puhul võib selline teave sisaldada nime, registreerimise kohta ja kuupäeva, registreerimisnumbrit ja tegevuskohta.”

3.

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

1.   Erandina artiklist 2 võivad II lisas loetletud veebisaitidel osutatud liikmesriikide pädevad asutused lubada vabastada teatavad külmutatud rahalised vahendid või majandusressursid või teha teatavad külmutatud rahalised vahendid või majandusressursid kättesaadavaks vastavalt tingimustele, mida nad asjakohaseks peavad, olles enne kindlaks teinud, et kõnealused rahalised vahendid või majandusressursid on:

2.   Erandina artiklist 2 võivad II lisas loetletud veebisaitidel osutatud liikmesriikide pädevad asutused lubada vabastada teatavad külmutatud rahalised vahendid või majandusressursid või teha teatavad külmutatud rahalised vahendid või majandusressursid kättesaadavaks vastavalt tingimustele, mida nad asjakohaseks peavad, olles enne kindlaks teinud, et kõnealused rahalised vahendid või majandusressursid on vajalikud erakorraliste kulutuste katteks, ning tingimusel, et asjaomane liikmesriik on vähemalt kaks nädalat enne loa andmist teavitanud teisi liikmesriike ja komisjoni põhjustest, miks selline eriluba tuleks tema arvates anda.

3.   Liikmesriigid teavitavad teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest lõike 1 või 2 alusel antud lubadest.”

4.

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Komisjonil on õigus muuta II lisa liikmesriikide esitatud teabe põhjal.”

5.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 8a

1.   Kui nõukogu otsustab füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse suhtes kohaldada artikli 2 lõikes 1 osutatud meetmeid, muudab ta vastavalt I või IA lisa.

2.   Nõukogu edastab oma otsuse, sealhulgas loetellu kandmise põhjused, lõikes 1 osutatud füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele kas otse, juhul kui aadress on teada, või teatise avaldamise kaudu, ning annab asjaomasele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele võimaluse esitada märkusi.

3.   Kui esitatakse märkusi või uusi olulisi tõendeid, vaatab nõukogu oma otsuse läbi ning teavitab vastavalt asjaomast füüsilist või juriidilist isikut, üksust või asutust.

4.   I ja IA lisas esitatud loetelu vaadatakse läbi korrapäraste ajavahemike järel ning vähemalt iga 12 kuu järel.”

6.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 9b

Kui käesolev määrus sisaldab nõuet teavitada komisjoni või temaga suhelda, kasutatakse selleks II lisas esitatud aadressi ja muid kontaktandmeid.”

7.

Määruse (EÜ) nr 765/2006 I lisa asendatakse I lisas esitatud tekstiga.

8.

II lisas esitatud tekst lisatakse määrusesse (EÜ) nr 765/2006 IA lisana.

9.

Määruse (EÜ) nr 765/2006 II lisa muudetakse vastavalt III lisas sätestatule.

2.2.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 28/32

(1)

Nõukogu võttis 12. aprillil 2005 vastu määruse (EÜ) nr 560/2005.

(2)

Võttes arvesse Côte d’Ivoire’is valitseva olukorra tõsidust, tuleb lisada teisi isikuid ja üksuseid määruse (EÜ) nr 560/2005 IA lisas esitatud loetellu isikutest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid,

2.2.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 28/34

2.2.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 28/36

(1)

Komisjoni määrustes (EÜ) nr 451/2000 (2) ja (EÜ) nr 1490/2002 (3) on sätestatud direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi kolmanda etapi üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja kehtestatud hindamist vajavate toimeainete loetelu nende toimeainete võimalikuks kandmiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Dodiin on lisatud sellesse loetellu.

(2)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1490/2002 artikliga 11e võttis teavitaja kahe kuu jooksul pärast hindamisaruande projekti kättesaamist oma toetuse toimeaine kandmise suhtes direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse tagasi. Seepärast võeti 5. detsembril 2008. aastal dodiini lisasse kandmata jätmise kohta vastu komisjoni otsus 2008/934/EÜ nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse teatavate toimeainete kandmata jätmise kohta ja neid toimeaineid sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamise kohta (4).

(3)

Esialgne teavitaja (edaspidi „taotleja”) esitas direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõike 2 alusel uue taotluse, milles ta taotles, et kohaldataks kiirendatud menetlust, mis on sätestatud komisjoni 17. jaanuari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 33/2008 (millega nähakse ette nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi kuuluvate, kuid direktiivi I lisasse kandmata toimeainete hindamise tava- ja kiirendatud menetlusega) (5) artiklites 14–19.

(4)

Taotlus esitati Portugalile, kes oli määrusega (EÜ) nr 451/2000 nimetatud referentliikmesriigiks. Kiirendatud menetluse jaoks ettenähtud tähtajast peeti kinni. Toimeaine spetsifikatsioon ja lubatud kasutusviisid on samasugused nagu need, mida käsitleti otsuses 2008/934/EÜ. Taotlus on kooskõlas ka teiste määruse (EÜ) nr 33/2008 artiklis 15 sätestatud sisuliste ja menetlusnõuetega.

(5)

Portugal hindas taotleja esitatud uusi andmeid ning koostas lisaaruande. Portugal edastas selle aruande 14. augustil 2009. aastal Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet”) ja komisjonile. Toiduohutusamet edastas lisaaruande kõigile liikmeriikidele ja taotlejale, et nad saaksid esitada märkusi, ning edastas saadud märkused komisjonile. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 33/2008 artikli 20 lõikega 1 ja komisjoni palvel esitas toiduohutusamet 28. mail 2010 komisjonile oma järelduse dodiini kohta (6). Liikmesriigid ja komisjon vaatasid hindamisaruande projekti, lisaaruande ja toiduohutusameti järeldused läbi toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees ning 23. novembril 2010 vormistati see komisjoni läbivaatamisaruandena dodiini kohta.

(6)

Mitmete uuringute põhjal on selgunud, et dodiini sisaldavad taimekaitsevahendid vastavad üldjoontes direktiivi 91/414/EMÜ artikli 5 lõike 1 punktides a ja b sätestatud nõuetele, eelkõige komisjoni läbivaatamisaruandes uuritud ja üksikasjalikult kirjeldatud kasutusviiside osas. Seega on asjakohane kanda dodiin I lisasse, et tagada kõigis liikmesriikides asjaomast toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite kasutuslubade väljaandmine kõnealuse direktiiviga ettenähtud korras.

(7)

Ilma et see piiraks eelnevat järeldust, on asjakohane koguda lisateavet teatavate küsimuste kohta. Direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõikes 1 on sätestatud, et toimeaine kandmine I lisasse võib sõltuda teatud tingimuste täitmisest. Seetõttu on asjakohane nõuda, et taotleja esitaks täiendavaid andmeid, et kinnitada pikaajalise riski hindamise tulemusi lindude ja imetajate puhul ning riskihindamise tulemusi pinnavee looduslike süsteemide puhul, kus tõenäoliselt võib tekkida olulisi metaboliite.

(8)

Toimeaine I lisasse kandmisele peaks eelnema piisav ajavahemik, et liikmesriigid ja huvitatud isikud saaksid valmistuda toimeaine loetellu lisamisest tulenevate uute nõuete täitmiseks.

(9)

Ilma et see piiraks direktiiviga 91/414/EMÜ kindlaks määratud kohustusi, mis kaasnevad toimeaine kandmisega I lisasse, tuleks pärast toimeaine loetellu kandmist anda liikmesriikidele kuus kuud aega dodiini sisaldavate taimekaitsevahendite kehtivate kasutuslubade läbivaatamiseks, et tagada direktiivis 91/414/EMÜ, eriti selle artiklis 13 sätestatud nõuete ja I lisas sätestatud tingimuste täitmine. Direktiivi 91/414/EMÜ sätete kohaselt peaksid liikmesriigid vastavalt vajadusele olemasolevaid lube muutma, need asendama või tühistama. Erandina eespool nimetatud tähtajast tuleks ette näha pikem ajavahemik kõiki taimekaitsevahendeid ja kavandatud kasutusviise käsitlevate täielike, III lisa kohaste andmete esitamiseks ja hindamiseks kooskõlas direktiivis 91/414/EMÜ kehtestatud ühtsete tingimustega.

(10)

Komisjoni 11. detsembri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 3600/92 (millega nähakse ette taimekaitsevahendite turuleviimist käsitleva nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi esimese etapi üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (7) raames hinnatud toimeainete direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmise varasem kogemus on näidanud, et raskusi võib tekkida kehtivate lubade omanike kohustuste tõlgendamisega andmetele juurdepääsu osas. Raskuste vältimiseks tulevikus on vaja täpsustada liikmesriikide kohustused, eelkõige kohustus kontrollida, et loa omanik on näidanud, et tal on juurdepääs toimikule, mis vastab kõnealuse direktiivi II lisa nõuetele. Selline täpsustamine ei too liikmesriikidele ega loaomanikele kaasa uusi kohustusi võrreldes I lisa muutmiseks seni vastu võetud direktiividega.

(11)

Seega on asjakohane direktiivi 91/414/EMÜ vastavalt muuta.

(12)

Otsuses 2008/934/EÜ on sätestatud, et dodiini ei kanta nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse ja et seda toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite load tühistatakse 31. detsembriks 2011. Kõnealuse otsuse lisast on vaja dodiini käsitlev rida välja jätta.

(13)

Seega on asjakohane otsust 2008/934/EÜ vastavalt muuta.

(14)

Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

a)

vajaduse korral muudavad dodiini ainsa toimeainena sisaldava toote kasutusluba või tühistavad selle hiljemalt 31. maiks 2015 või

b)

kui toode sisaldab dodiini ühena mitmest toimeainest, muudavad vajaduse korral luba või tühistavad selle hiljemalt 31. maiks 2015 või kuupäevaks, mis on ette nähtud loa muutmiseks või tühistamiseks vastavas direktiivis või vastavates direktiivides, millega asjaomane toimeaine või asjaomased toimeained on kantud direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

2.2.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 28/40

(1)

Nõukogu võttis 25. oktoobril 2010 vastu otsuse 2010/639/ÜVJP teatavate Valgevene ametnike vastu suunatud piiravate meetmete kohta (1).

(2)

Pidades silmas 19. detsembri 2010. aasta presidendivalimiste tulemuste võltsimist ning poliitilise opositsiooni, kodanikuühiskonna ja sõltumatu massimeedia esindajate vägivaldset mahasurumist Valgevenes, tuleks territooriumil viibimise keelu peatamine otsuse 2010/639/ÜVJP artikli 1 lõike 1 punktides b ja c osutatud isikute suhtes lõpetada.

(3)

Lisaks tuleks piiravaid meetmeid kohaldada isikute suhtes, kes on vastutavad valimistulemuste võltsimise ja opositsiooni mahasurumise eest.

(4)

Samuti tuleks ajakohastada teatavaid otsuse 2010/639/ÜVJP I, II, III ja IV lisas esitatud nimekirjadesse kantud isikuid käsitlevat teavet.

(5)

Nõukogu analüüsib regulaarselt Valgevenes valitsevat olukorda ning hindab võimalikke edusamme, mida Valgevene võimud on teinud demokraatlike väärtuste, inimõiguste ja põhivabaduste, sealhulgas sõnavabaduse, ajakirjandusvabaduse, kogunemis- ja poliitilise ühinemise vabaduse ning õigusriigi põhimõtete austamise osas.

(6)

Otsust 2010/639/ÜVJP tuleks vastavalt muuta,

1)

Artikli 1 lõikele 1 lisatakse punkt d:

2)

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

1.   Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis on järgmiste isikute, üksuste või asutuste omandis, valduses või kontrolli all:

2.   Rahalisi vahendeid ega majandusressursse ei anta otseselt ega kaudselt ühegi IIIA või IV lisas loetletud isiku käsutusse ega toetamiseks.”

3)

Artikli 3 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

4)

Artikli 3 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Artikli 2 lõiget 2 ei kohaldata järgmiste külmutatud kontodele lisatud summade suhtes:

tingimusel et selliste intresside, muude tulude ja maksete suhtes jätkatakse käesoleva otsuse artikli 2 lõike 1 punktide a ja b kohaldamist.”

5)

Artikli 4 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Nõukogu teeb liikmesriigi või liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekul muudatusi I, II, III, IIIA, IV ja V lisas esitatud nimekirjadesse, kui poliitiline areng Valgevenes seda nõuab.”

6)

Artikli 7 lõige 3 jäetakse välja.

7)

Otsuse 2010/639/ÜVJP I, II, III ja IV lisa asendatakse käesoleva otsuse I, II, III ja IV lisas esitatud tekstiga.

8)

Käesoleva otsuse V lisa lisatakse otsusele 2010/639/ÜVJP IIIA lisana.