30.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 347/1

(1)

Nõukogu 18. septembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 2007/2000 (millega kehtestatakse erandlikud kaubandusmeetmed Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate või sellega seotud maade ja territooriumide suhtes) (2) kehtestati erandlikud kaubandusmeetmed, millega sätestatakse peaaegu kõikidele stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi raames soodustatud maadest või tolliterritooriumidelt pärit toodetele piiramatu tollivaba juurdepääs liidu turule. Kuna määrust (EÜ) nr 2007/2000 oli korduvalt oluliselt muudetud, kodifitseeriti see selguse ja praktilisuse huvides nõukogu määrusega (EÜ) nr 1215/2009 (3).

(2)

16. juunil 2008 kirjutati Luxembourgis alla ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina vahelisele stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingule. Kuni selle jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni allkirjastati ja sõlmiti (4) ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina vahel kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitlev vaheleping, (5) mis jõustus 1. juulil 2008.

(3)

29. aprillil 2008 kirjutati Luxembourgis alla ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Serbia Vabariigi vahelisele stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingule. Kuni selle jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni allkirjastati ja sõlmiti (6) ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Serbia Vabariigi vaheline kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitlev vaheleping, (7) mis jõustus 1. veebruaril 2010.

(4)

Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingute ning vahelepingutega kehtestatakse lepinguline kauplemiskord Euroopa Liidu ja Bosnia ja Hertsegoviina ning Euroopa Liidu ja Serbia vahel. Seega on vajalik muuta määrust (EÜ) nr 1215/2009 ning jätta Bosnia ja Hertsegoviina ning Serbia välja lepingulise kauplemiskorra raames samade toodete osas tariifisoodustusi saavate maade loetelust ning kohandada üldtariifikvootide mahtusid teatavate toodete puhul, millele on lepingulise kauplemiskorra raames eraldatud tariifikvoodid. Bosnia ja Hertsegoviina ning Serbia peaksid aga endiselt saama määruse (EÜ) nr 1215/2009 kohaseid soodustusi juhul, kui kõnealuses määruses ettenähtud soodustused on nimetatud kahepoolsete lepingute alusel tehtavatest soodustustest soodsamad.

(5)

Määrus (EÜ) nr 1215/2009 jääb peamiseks vahendiks, mille abil reguleeritakse kaubandussuhteid Kosovoga (8). Kosovo jätkuv juurdepääs liidu turule on Kosovo ja kogu kõnealuse piirkonna majanduse elavdamise seisukohalt ülioluline. Samas ei tekita selline juurdepääs liidule kahjulikke tagajärgi.

(6)

Seetõttu ning kuna määrust (EÜ) nr 1215/2009 kohaldati kuni 31. detsembrini 2010, on asjakohane pikendada määruse (EÜ) nr 1215/2009 kehtivust kuni 31. detsembrini 2015.

(7)

Tagamaks, et liit peab kinni oma rahvusvahelistest kohustustest, tuleks käesolevas määruses sätestatud sooduskord teha sõltuvaks liidule Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) kohustustest antud vabastuse jätkamisest või uuendamisest.

(8)

Ettevõtjate majandushuvide kaitsmiseks on vaja sätestada üleminekumeetmed kaupade suhtes, mis on käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeval kas transiidis või ajutiselt ladustatud tollilattu või vabatsooni.

(9)

Käesoleva määruse kohaldamiseks vajalike sätete vastuvõtmiseks peaks komisjonil olema õigus kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 võtta vastu muid kui seadusandlikke akte, et teha nii I ja II lisas kombineeritud nomenklatuuri koodide ja TARICi alamrubriikide muutmisest tulenevaid muudatusi kui ka vajalikke tehnilisi kohandusi ning samuti liidu ja käesolevas määruses osutatud maade ja territooriumide vahel muude kokkulepete alusel antud kaubandussoodustustest tulenevaid vajalikke kohandusi. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(10)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused seoses sooduskorra kehtivuse peatamisega nõuete mittetäitmise korral, selliste autentsussertifikaatide väljastamisega, mis tõendavad, et kaubad pärinevad asjaomaselt maalt või territooriumilt ja vastavad käesolevas määruses esitatud määratlusele, ning seoses käesolevas määruses sätestatud korra ajutise täieliku või osalise peatamisega, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Kõnealuseid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) (9).

(11)

Kaubavahetuse häirete vältimiseks tuleb käesolevat määrust kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2011,

1)

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Sooduskord

1.   Kui artikli 3 erisätetest ei tulene teisiti, lubatakse liitu importida Kosovo tolliterritooriumilt pärinevaid tooteid, välja arvatud kombineeritud nomenklatuuri rubriikidesse 0102, 0201, 0202, 0301, 0302, 0303, 0304, 0305, 1604, 1701, 1702 ja 2204 kuuluvad kaubad, koguselisi piiranguid või samaväärseid meetmeid rakendamata ning tollimaksuvabalt ja muudest samalaadsetest maksudest vabastatult.

2.   Albaaniast, Bosniast ja Hertsegoviinast, Horvaatiast, endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist, Montenegrost või Serbiast pärinevate toodete suhtes jäävad jätkuvalt kehtima käesoleva määrusega ettenähtud soodustused, kui nii on osutatud. Selliste toodete suhtes kohaldatakse ka käesoleva määrusega ettenähtud soodustusi, mis on liidu ja kõnealuste maade vahel sõlmitud kahepoolsete lepingute alusel tehtavatest soodustustest soodsamad.”

2)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

3)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

4)

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Tariifikvootide rakendamine „baby-beef”-toodete suhtes

Komisjon kehtestab „baby-beef”-toodete tariifikvootide üksikasjalikud rakenduseeskirjad rakendusaktidega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 8 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.”

5)

Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

Volituste andmine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 7a vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad:

6)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 7a

Delegeerimine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 7 osutatud volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni käesoleva määruse kehtivuskuupäeva lõpuni. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne kõnealust kuupäeva.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 7 osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volitused igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 7 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.”

7)

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Komiteemenetlus

1.   Artiklite 2 ja 10 kohaldamisel abistab komisjoni Lääne-Balkani rakenduskomitee. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) (10) tähenduses.

2.   Artikli 3 lõike 4 kohaldamisel abistab komisjoni nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 260/2009 (impordi ühiste eeskirjade kohta) (11) artikli 4 lõike 1 kohaselt moodustatud komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

3.   Artikli 3 lõike 2 ja artikli 4 kohaldamisel abistab komisjoni nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1234/2007 (millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)) (12) artikli 195 lõike 1 kohaselt moodustatud komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

4.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

8)

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

9)

Artikli 12 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Määrust kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2015.

Käesolevas määruses sätestatud soodustuste kohaldamine lõpetatakse täielikult või osaliselt juhul, kui neid ei lubata WTO antud vabastusega. Selline soodustuste kohaldamine lõpetatakse päevast, millal vabastus enam ei kehti. Komisjon avaldab aegsasti enne kõnealust kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas teate, et teavitada sellest ettevõtjaid ja pädevaid asutusi. Teates täpsustatakse, millised käesolevas määruses sätestatud soodustused enam ei kehti ja soodustuste kohaldamise lõppkuupäev.”

10)

I lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

30.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 347/7

(1)

Nõukogu 5. veebruari 1979. aasta määrust (EMÜ) nr 357/79 (viinamarjakasvatusalade statistiliste vaatluste kohta) (2) ja 19. detsembri 2001. aasta direktiivi 2001/109/EÜ (mis käsitleb liikmesriikide statistilisi vaatlusi teatavate viljapuuliikide istandike tootmispotentsiaali kindlaksmääramiseks) (3) on muudetud mitu korda. Kuna kõnealuseid õigusakte on nüüd vaja veel muuta ja lihtsustada, tuleks need selguse huvides ja vastavalt liidu õigusaktide lihtsustamise uuele lähenemisviisile ja paremale õigusloomele asendada ühe õigusaktiga.

(2)

Komisjon vajab talle Euroopa Liidu toimimise lepinguga (ELi toimimise leping) ning põllumajandusturu ühist korraldust reguleerivate liidu õigusaktidega antud ülesande täitmiseks täpset teavet püsikultuuride teatavate liikide istandike tootmispotentsiaali kohta liidus. Ühise põllumajanduspoliitika nõuetekohase haldamise tagamiseks vajab komisjon korrapäraselt iga viie aasta järel andmeid püsikultuuride kohta.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 (Euroopa statistika kohta) (4) on Euroopa püsikultuuride statistika raamistikuks. Eelkõige on seal nõutud ametialase sõltumatuse, erapooletuse, objektiivsuse, usaldusväärsuse, statistilise konfidentsiaalsuse ja kulutasuvuse põhimõtete järgimist.

(4)

Vaja on tugevdada Euroopa statistika koostamises ja avaldamises osalevate asutuste vahelist koostööd.

(5)

Euroopa statistika ettevalmistamisel ja koostamisel tuleks arvesse võtta rahvusvahelisi soovitusi ning parimaid tavasid.

(6)

Püsikultuuride struktuuriline statistika peaks olema kättesaadav, et oleks võimalik jälgida tootmispotentsiaali ja turuolukorda. Lisaks ühtse ühise turukorralduse raames esitatavale teabele on oluline saada teavet statistika piirkondliku jaotuse kohta. Liikmesriikidelt tuleks nõuda nimetatud teabe kogumist ja teatavatel kindlaksmääratud kuupäevadel komisjonile edastamist.

(7)

Püsikultuuride struktuuriline statistika on oluline turgude korraldamiseks liidu tasandil. Samuti peetakse lisaks alade ja tootmise aastastatistikale, mis on reguleeritud statistikat käsitlevate muude liidu õigusaktidega, oluliseks püsikultuuride struktuurilist statistikat.

(8)

Et vältida tarbetu koormuse panemist põllumajandusettevõtetele ja haldusasutustele, tuleks kehtestada teatavad künnised, millega arvatakse oluliste üksuste, mille kohta püsikultuuride statistikat kogutakse, hulgast välja ebaolulised üksused.

(9)

Ühtlaste andmete tagamiseks on vajalik selgelt esitada püsikultuuride statistikas kohaldatavad tähtsaimad määratlused, vaatlusperioodid ja täpsusnõuded.

(10)

Kõnealuse statistika kättesaadavuse tagamiseks kasutajatele vajalikul ajal tuleks kehtestada ajakava andmete edastamiseks komisjonile.

(11)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS), (5) tuleb kõikides komisjonile edastatavates liikmesriikide statistilistes andmetes, mis on jaotatud territoriaalüksuste järgi, kasutada NUTSi liigitust. Seetõttu tuleks püsikultuuride piirkondliku statistika võrreldavuse huvides territoriaalüksused määratleda vastavalt NUTSi liigitusele. Kuna veini ja viinamarjakasvatuse sektori usaldusväärse juhtimise huvides on siiski vaja teistsuguseid territoriaalseid jaotusi, võib kõnealuse sektori jaoks määrata teistsugused territoriaalüksused.

(12)

Metoodilised ja kvaliteediaruanded on olulised andmete kvaliteedi hindamise ja tulemuste analüüsi seisukohalt ning nende esitamine peaks seetõttu toimuma korrapäraselt.

(13)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt püsikultuure käsitleva Euroopa statistika süstemaatiliseks koostamiseks ühtse raamistiku loomist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seepärast on nimetatud eesmärki parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(14)

Selleks et tagada sujuv üleminek direktiivi 2001/109/EÜ alusel kohaldatavalt korralt, peaks käesolev määrus võimaldama teha erandit nende liikmesriikide puhul, kus käesoleva määruse kohaldamine nende riiklike statistikasüsteemide suhtes vajaks suuremaid kohandusi ja põhjustaks tõenäoliselt olulisi praktilisi probleeme.

(15)

Et võtta arvesse majanduslikku ja tehnilist arengut, tuleks komisjonile delegeerida volitus võtta vastu õigusakte vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 seoses muudatustega I lisas sätestatud liikide jaotuses rühmiti, tihedus- ja vanuseklassides ning II lisas sätestatud muutujates/tunnustes, suurusklassides, spetsialiseerumistasemetes ja viinamarjasortides, välja arvatud seoses vabatahtlikult esitava teabega. Eriti tähtis on, et komisjon peaks ettevalmistustööde ajal asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjakohaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(16)

Et tagada ühtsed tingimused käesoleva määruse rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Nimetatud volitusi tuleks teostada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (6).

(17)

Seetõttu tuleks määrus (EMÜ) nr 357/79 ja direktiiv 2001/109/EÜ kehtetuks tunnistada.

(18)

Et tagada püsikultuure käsitleva Euroopa statistika raamistikus ettenähtud tegevuste järjepidevus, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist ja seda tuleks kohaldada 1. jaanuarist 2012.

(19)

Alalise põllumajandusstatistika komiteega on konsulteeritud,

a)

lauaõunu kandvad õunapuud;

b)

õunapuud, mille viljad on tööstuslikuks töötlemiseks;

c)

lauapirne kandvad pirnipuud;

d)

pirnipuud, mille viljad on tööstuslikuks töötlemiseks;

e)

aprikoosipuud;

f)

lauavirsikuid kandvad virsikupuud;

g)

virsikupuud, mille viljad on tööstuslikuks töötlemiseks;

h)

apelsinipuud;

i)

väikeseviljalised tsitrused;

j)

sidrunipuud;

k)

oliivipuud;

l)

lauaviinamarjadeks ettenähtud viinamarjasordid;

m)

muuks otstarbeks ettenähtud viinamarjasordid.

—

muudatusi I lisas toodud liikide jaotuses rühmiti, tihedus- ja vanuseklassides ning

—

II lisas toodud muutujates/tunnustes, suurusklassides, spetsialiseerumistasemetes ja viinamarjasortides,

a)

käesoleva määrusega hõlmatud uuringute korraldust ja kohaldatud metoodikat;

b)

käesolevas määruses osutatud valikuuringutes saavutatud täpsusastmeid ja katvust ning

c)

lisaks uuringutele kasutatud muude allikate kvaliteeti, kasutades selleks lõikes 1 osutatud kvaliteedikriteeriume.

30.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 347/21

(1)

Ühendus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1905/2006 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend) alusel kooskõlastanud alates 2007. aastast oma piirkondlikku koostööd Aasias, Kesk-Aasias ja Ladina-Ameerikas asuvate arengumaade ning Iraagi, Iraani, Jeemeni ja Lõuna-Aafrikaga (2).

(2)

Määruse (EÜ) nr 1905/2006 peamine eesmärk on aastatuhande arengueesmärke järgides kaotada vaesus. Määruse alusel arengumaades, arenevatel territooriumitel ja arenevates piirkondades rakendatavate piirkondlike programmide raames toimuv koostöö on piiratud rahastamismeetmetega, mis peavad vastama Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) arenguabikomitees kindlaks määratud ametliku arenguabi kriteeriumitele.

(3)

Liidu huvides on asjaomaste arengumaadega sõlmitud suhteid veelgi süvendada, kuna kõnealused riigid on olulised partnerid, kes osalevad mitmepoolsetel foorumitel ja ülemaailmses juhtimises. Liidul on strateegiline huvi edendada nende riikidega mitmekülgseid sidemeid ja toetada eelkõige majandus-, kaubandus-, akadeemilist, äri- ja teadusvahetust. Selleks on liidul tarvis konkreetset rahastamisvahendit, mille abil oleks võimalik rahastada meetmeid, mis ei vasta põhimõtteliselt ametliku arenguabi kriteeriumitele, kuid on otsustava tähtsusega suhete tugevdamisel ning annavad olulise panuse asjaomaste arengumaade edusammudesse.

(4)

2007. ja 2008. aasta eelarvemenetluse käigus loodi neli ettevalmistavat meedet kõnealuse laiendatud koostöö edendamiseks kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) artikli 49 lõike 6 punktiga b (3). Need neli ettevalmistavat meedet on: äri- ja teadusvahetus Indiaga, äri- ja teadusvahetus Hiinaga, koostöö Aasia keskmise sissetulekuga riikidega ning koostöö Ladina-Ameerika keskmise sissetulekuga riikidega. Samas artiklis on sätestatud, et ettevalmistavate meetmetega seotud seadusandlik menetlus tuleb lõpule viia enne kolmanda eelarveaasta lõppu.

(5)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1934/2006 (4) eesmärgid ja sätted on asjakohased laiendatud koostöö alustamiseks määrusega (EÜ) nr 1905/2006 hõlmatud riikidega. Seetõttu on vajalik laiendada määruse (EÜ) nr 1934/2006 geograafilist reguleerimisala ning näha ette rahalised vahendid koostööks asjaomaste arengumaadega.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1934/2006 geograafilise reguleerimisala laiendamine asetab asjaomased arengumaad kahe välistegevuse rahastamisvahendi kohaldamisalasse. Tuleks tagada, et mõlemad rahastamisvahendid on üksteisest rangelt lahus. Määrusega (EÜ) nr 1905/2006 nähakse ette ametliku arenguabi kriteeriumitele vastavate meetmete rahastamine, määrusega (EÜ) nr 1934/2006 tuleks hõlmata üksnes sellised meetmed, mis nendele kriteeriumitele põhimõtteliselt ei vasta. Lisaks tuleks tagada, et senini määrusega (EÜ) nr 1934/2006 hõlmatud riigid (tööstus- ning teised suure sissetulekuga riigid ja territooriumid) ei satu geograafilise reguleerimisala laiendamisega halvemasse olukorda, eelkõige rahastamise osas.

(7)

Kuna majanduskriis on tekitanud äärmiselt pingelise eelarveolukorra kogu liidus ja soovitatav laiendamine puudutab riike, kes on mõnel juhul saavutanud liiduga võrreldava konkurentsivõime ning kus keskmine elatustase on lähedane teatud liikmesriikide omale, peaks liit oma koostöös võtma arvesse abi saavate riikide jõupingutusi Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni rahvusvaheliste kokkulepete täitmisel ning aitama neil täita ülemaailmseid eesmärke kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel.

(8)

Välistegevuse rahastamisvahendite rakendamise läbivaatamisel tehti kindlaks vastuolud sätetes, millega on abikõlbmatutena välja jäetud maksude, tollimaksude või muude lõivude tasumiseks tehtavad kulud. Järjepidevuse huvides tehakse ettepanek ühtlustada kõnealused sätted muude vahendite asjakohaste sätetega.

(9)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1934/2006 vastavalt muuta,

1)

määruse pealkiri asendatakse järgmisega:

2)

artiklid 1–4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Eesmärk

1.   Käesolevas määruses hõlmavad tööstus- ning teised suure sissetulekuga riigid ja territooriumid käesoleva määruse I lisas loetletud riike ja territooriume, ning arengumaad riike, mis on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1905/2006 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend) (5) ning mis on loetletud käesoleva määruse II lisas. Edaspidi viidatakse neile koos kui „partnerriikidele”.

Liidu vahenditest toetatakse käesoleva määruse kohaselt majanduslikku, rahalist, tehnilist, kultuurilist ja akadeemilist koostööd partnerriikidega artiklis 4 sätestatud valdkondades, mis jäävad nende pädevusse. Käesoleva määrusega rahastatakse meetmeid, mis ei vasta põhimõtteliselt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) arenguabikomitees kindlaks määratud ametliku arenguabi kriteeriumitele.

2.   Partnerriikidega tehtava koostöö esmatähtis eesmärk on konkreetne reageerimine vajadusele tugevdada nendega loodud sidemeid ning jätkata sidemete arendamist nii kahepoolsel, piirkondlikul kui mitmepoolsel alusel, et luua soodsam ja läbipaistvam keskkond suhete arendamiseks liidu ja partnerriikide vahel vastavalt aluslepingutes sätestatud liidu välistegevuse põhimõtetele. See puudutab muu hulgas demokraatia edendamist, inimõiguste ja põhivabaduste ning õigusriigi põhimõtete austamist, samuti inimväärse töö ja hea valitsemistava edendamist ning keskkonna kaitsmist, et aidata kaasa partnerriikide edasiminekule ja jätkusuutlikule arengule.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.   Koostöö on suunatud suhete arendamisele partnerriikidega, et edendada dialoogi ja vastastikust lähenemist ning jagada ja edendada ühesuguseid poliitilisi, majanduslikke ja institutsioonilisi struktuure ja väärtusi. Liit soovib ka tugevdada koostööd ja teabevahetust olemasolevate või järjest olulisemaks muutuvate kahepoolsete partneritega ja osalejatega mitmepoolsetel foorumitel ja ülemaailmses juhtimises. Koostöö hõlmab ka partnereid piirkondades, kus liidul on strateegiline huvi edendada sidemeid ja aluslepingutes sätestatud väärtusi.

2.   Nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel ja liidu rahastamise sidususe ja tõhususe tagamiseks ning piirkondliku koostöö edendamiseks võib komisjon juhul, kui rakendatav projekt või programm on oma olemuselt piirkondlik või piiriülene, artiklis 6 nimetatud iga-aastaste tegevuskavade vastuvõtmisel otsustada, et ka lisades nimetamata riigid on käesoleva määruse meetmete osas abikõlblikud. Asjaomased tingimused sätestatakse artiklis 5 nimetatud mitmeaastastes koostööprogrammides.

3.   Komisjon muudab I ja II lisas esitatud loetelu vastavalt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabikomitees toimuvale arengumaade loetelu korrapärasele läbivaatamisele ja teavitab sellest ka Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

4.   Liidupoolsel rahastamisel käesoleva määruse alusel pööratakse vajaduse korral eritähelepanu sellele, kas partnerriik järgib Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) peamisi tööstandardeid ning kas ta teeb pingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks.

5.   Käesoleva määruse II lisas nimetatud riikide puhul jälgitakse rangelt poliitika kooskõla meetmetega, mida rahastatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 1905/2006 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 1337/2008, millega luuakse rahastamisvahend kiireks reageerimiseks toiduainete (6) hinnatõusule arengumaades.

Artikkel 3

Üldpõhimõtted

1.   Liit on rajatud sellistele põhimõtetele nagu vabadus, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamine ja õigusriik ning püüab dialoogi ja koostöö kaudu edendada, arendada ja tugevdada pühendumist neile põhimõtetele partnerriikides.

2.   Käesoleva määruse rakendamisel järgitakse partnerriikidega koostöö loomisel vajaduse korral diferentseeritud lähenemisviisi, et võtta arvesse nende majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist tausta ning liidu konkreetseid huve, strateegiaid ja prioriteete.

3.   Käesoleva määruse alusel rahastatavad meetmed hõlmavad koostöövaldkondi, mis on esitatud eelkõige liidu ja partnerriikide vahelistes instrumentides, lepingutes, deklaratsioonides ja tegevuskavades, ning valdkondi, mis puudutavad liidu konkreetseid huve ja prioriteete ning on nendega vastavuses.

4.   Käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete puhul seab liit eesmärgiks sidususe tagamise liidu välistegevuse muude valdkondadega ning samuti liidu muu poliitikaga, eriti arengukoostöö vallas. See tagatakse poliitika määratlemise, strateegilise kavandamise ja programmitööga ning meetmete rakendamisega.

5.   Käesoleva määruse alusel rahastatavad meetmed täiendavad liikmesriikide ja liidu avalik-õiguslike organite jõupingutusi ning lisavad neile väärtust ärisuhete ning kultuurilise, akadeemilise ja teadusvahetuse valdkonnas.

6.   Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja vahetab temaga regulaarselt arvamusi.

Artikkel 4

Koostöövaldkonnad

Liidu rahastamisega toetatakse artikliga 1 kooskõlas olevaid koostöömeetmeid ja rahastamine on kooskõlas käesoleva määruse üldeesmärgi, reguleerimisala, teiste eesmärkide ja üldpõhimõtetega. Liidu rahastamine hõlmab põhimõtteliselt ametliku arenguabi kriteeriumitele mittevastavaid meetmeid, mis võivad sisaldada piirkondlikku mõõdet, järgmistes koostöövaldkondades:

3)

artikli 5 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Mitmeaastased koostööprogrammid ei hõlma pikemat ajavahemikku kui käesoleva määruse kehtivusaeg. Programmides sätestatakse liidu konkreetsed huvid ja prioriteedid, üldised eesmärgid ja oodatavad tulemused. Programmide geograafilise hõlmatuse osas püütakse saavutada võimalikult suur tasakaal, eelkõige Erasmus Munduse programmi puhul. Ühtlasi määratakse neis kindlaks liidupoolseks rahastamiseks valitud valdkonnad ja esitatakse vastavaks ajavahemikuks rahaeraldiste soovituslik jaotus nii kokku kui iga prioriteetse valdkonna ja partnerriigi või partnerriikide rühma jaoks eraldi. Vajaduse korral võib eraldiste suurus olla antud teatud vahemikus. Mitmeaastased koostööprogrammid vaadatakse läbi vahekokkuvõtete tegemiseks; vajaduse korral rakendatakse eriotstarbelist läbivaatamist.”;

4)

lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 5a

Liidu strateegilised huvid, üldeesmärgid, rahastatavad prioriteetsed valdkonnad ja II lisas loetletud riikidega tehtava koostöö eeldatavad tulemused

Artiklis 5 nimetatud mitmeaastaste koostööprogrammide aluseks II lisas loetletud partnerriikidega on järgmised üldeesmärgid, rahastatavad prioriteetsed valdkonnad ja eeldatavad tulemused.

Need tegevused peaksid aitama luua vastastikust kasu koostööst hariduse, kultuuri ja kodanikuühiskonna alal. See saavutatakse pakutava hariduse kvaliteedi parandamise ja vastastikuste raskuste ületamise kaudu teadmistepõhiste ühiskondade arendamisel. Teostatud meetmed peaksid andma lisaväärtust ideede, teadmiste, teaduse ja tehnika saavutuste vastastikusele rikastamisele teadlaste ja kutsetöötajate vahetuste kaudu, eelkõige partnerriikidega, kellel on liiduga võrreldavad kõrgharidussüsteemid.”;

5)

artikli 6 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Komisjon võtab vastu iga-aastased tegevuskavad, mille aluseks on artiklis 5 nimetatud mitmeaastased koostööprogrammid, ning edastab need samaaegselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule.”;

6)

artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

7)

artikli 8 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Liidu rahastamist ei kasutata põhimõtteliselt maksude, tollimaksude või muude lõivude tasumiseks partnerriikides.”;

8)

artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

9)

artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

10)

artiklid 13 ja 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

Hindamine

1.   Komisjon hindab korrapäraselt käesoleva määruse alusel rahastatud tegevusi ja programme, vajaduse korral või Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel sõltumatute välishindamiste aruannete abil, et teha kindlaks, kas eesmärgid on saavutatud ning et võimaldada tal koostada soovitusi tulevaste meetmete parandamiseks. Neid tulemusi võetakse arvesse programmide kavandamisel ja vahendite eraldamisel.

2.   Komisjon saadab teavitamise eesmärgil lõikes 1 nimetatud hindamisaruanded Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.   Komisjon kaasab käesoleva määruse alusel tehtava liidu koostöö hindamisetappi asjaomased sidusrühmad, sealhulgas valitsusvälised osalejad.

Artikkel 14

Aastaaruanne

Komisjon vaatab läbi käesoleva määruse alusel võetud meetmete rakendamisel tehtud edusammud ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule üksikasjaliku aastaaruande käesoleva määruse rakendamise kohta. Aruandes esitatakse eelarve täitmise tulemused ja tutvustatakse kõiki rahastatud meetmeid ja programme ning võimaluste piires tuuakse välja koostöömeetmete ja -programmide peamised tulemused ja mõju.”;

11)

artikkel 16 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 16

Finantssätted

Käesoleva määruse rakendamise lähtesumma ajavahemikul 2007–2013 on 172 miljonit eurot I lisas loetletud riikide ja 176 miljonit eurot II lisas loetletud riikide puhul. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased assigneeringud finantsraamistiku piires.”;

12)

lisa pealkiri asendatakse järgmisega:

Käesoleva määrusega hõlmatud tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumite loetelu”;

13)

lisatakse uued lisad II ja III, mille tekst on esitatud käesoleva määruse lisas.

30.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 347/30

(1)

Ühenduse välisabi tõhustamiseks ja läbipaistvamaks muutmiseks loodi 2006. aastal abi kavandamise ja osutamise uus raamistik. See raamistik sisaldab nõukogu 17. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1085/2006 (millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend), (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1638/2006 (millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta), (3) nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1934/2006 (millega luuakse rahastamisvahend koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega), (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1717/2006 (millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend), (5) nõukogu 19. veebruari 2007. aasta määrust (Euratom) nr 300/2007 (millega luuakse tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend), (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1889/2006 (rahastamisvahendi loomise kohta demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas) (7) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1905/2006 (8).

(2)

Määruse (EÜ) nr 1905/2006 rakendamisel puudub järjepidevus seoses erandiga põhimõttest, et liidu abi ei kasutata maksude, lõivude ja muude tasude maksmiseks. Seda arvestades tehakse ettepanek muuta kõnealuse määruse asjakohaseid sätteid, et viia see vastavusse muude osutatud õigusaktidega.

(3)

Käesolev määrus ei lähe määruse eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikega 4.

(4)

Määrust (EÜ) nr 1905/2006 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

30.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 347/32

(1)

Ühenduse välisabi tõhustamiseks ja läbipaistvamaks muutmiseks loodi 2006. aastal abi kavandamise ja osutamise uus raamistik. See raamistik sisaldab nõukogu 17. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1085/2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend, (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1638/2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta, (3) nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1934/2006, millega luuakse rahastamisvahend koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega, (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1717/2006, millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend, (5) nõukogu 19. veebruari 2007. aasta määrust (Euratom) nr 300/2007, millega luuakse tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend, (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1889/2006 (7) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (8).

(2)

Nimetatud määruste rakendamisel puudub järjepidevus seoses erandiga põhimõttest, et liidu abi ei kasutata maksude, lõivude ja muude tasude maksmiseks. Seda arvestades tehakse ettepanek muuta määruse (EÜ) nr 1889/2006 asjakohaseid sätteid, et viia see vastavusse muude osutatud õigusaktidega.

(3)

Käesolev määrus ei lähe määruse eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikega 4.

(4)

Määrust (EÜ) nr 1889/2006 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

30.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 347/34

(1)

Liidu arengupoliitika eesmärk on vähendada vaesust ja lõpuks see kaotada.

(2)

Liit kui Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liige on pühendunud kaubandusküsimuste kaasamisele arengustrateegiatesse ja rahvusvahelise kaubavahetuse edendamisele, et kiirendada majanduse arengut ja vähendada vaesust ning pikemas perspektiivis see kaotada kogu maailmas.

(3)

Liit toetab Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riike (AKV riigid) vaesuse vähendamise, jätkusuutliku majandusliku ja sotsiaalse arengu teel ning tunnistab nende riikide kaubasektorite olulisust.

(4)

Liit on pühendunud arenguriikide sujuva ja järkjärgulise maailmamajandusse kaasamise toetamisele eesmärgiga tagada jätkusuutlik areng. Peamistel banaane eksportivatel AKV riikidel võib esineda probleeme seoses kauplemise korra muutumisega, eelkõige enamsoodustustariifi liberaliseerimisega WTO raames ning seoses liidu ja Ladina-Ameerika riikide vahel sõlmitud või sõlmimisel olevate kahepoolsete või piirkondlike kokkulepetega. Seepärast tuleks AKV riikide banaanisektoris võetavate kaasnevate meetmete programm (edaspidi „programm”) lisada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusesse (EÜ) nr 1905/2006 (2).

(5)

Programmi raames võetavad rahalise abi meetmed peaksid olema suunatud banaanikasvatuspiirkondade ja banaanide väärtusahelas osalevate elanike, eelkõige väiketootjate ja -ettevõtjate elatustaseme tõstmisele ja elutingimuste parandamisele, samuti töönormide, töötervishoiu- ja ohutusstandardite ning keskkonnanõuete vastavuse tagamisele, eelkõige pestitsiidide kasutamise ja nendega kokkupuutumise osas. Seetõttu tuleks meetmetega toetada Euroopa Liitu toimuvast banaaniekspordist sõltuvate piirkondade kohandumist ja vajaduse korral ümberkorraldamist sektorikohase eelarvetoetuse või projektikohaste sekkumiste kaudu. Meetmetes tuleks arvesse võtta banaaniekspordisektori eeldatavat arengut ja nende eesmärk peaks olema tagada sotsiaalvaldkonna vastupidavus, majandustegevuse mitmekesistamine ja investeerimine konkurentsivõime suurendamisse, juhul kui see on elujõuline strateegia, võttes arvesse kogemusi ja tulemusi, mis on saadud traditsioonilistele banaane tarnivatele AKV riikidele mõeldud eriabisüsteemiga vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2686/94 (3) ja traditsioonilistele banaane tarnivatele AKV riikidele antava toetuse eriraamistikuga vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 856/1999 (4) ning vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 1609/1999 (5). Liit tunnistab, et on oluline edendada banaanikaubandusest saadava tulu õiglasemat jaotumist.

(6)

Kõnealune programm peaks aitama kaasa kohanemisprotsessile nendes AKV riikides, kes on viimastel aastatel eksportinud liitu märkimisväärses koguses banaane ja keda võib mõjutada Genfi banaanikaubanduslepingu (6) raames või liidu ning teatavate Ladina-Ameerika riikide vahel sõlmitud või sõlmimisel olevate kahepoolsete või piirkondlike kokkulepete tagajärjel toimuv liberaliseerimine. Programm põhineb tavapärastele AKV banaanitarnijatele antava toetuse eriraamistikul. Programm on kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega WTO raames ning on ümberkorralduslik, lähtub konkurentsivõime suurendamise eesmärgist ja on seega ajutine, kestusega kolm aastat (2011–2013).

(7)

Komisjoni 17. märtsi 2010. aasta teatise „Kahe aasta aruanne tavapärastele AKV banaanitarnijatele antava toetuse eriraamistiku kohta” järelduste kohaselt andsid varasemad abiprogrammid märkimisväärse panuse majanduse eduka mitmekesistamise suutlikkuse paranemisse, kuigi täpset mõju ei saa veel kindlaks määrata ning AKV riikide banaaniekspordi jätkusuutlikkus on endiselt habras.

(8)

Komisjon on hinnanud toetuste eriraamistiku programmi, kuid ei ole läbi viinud banaanisektoris võetavate kaasnevate meetmete mõjuhinnangut.

(9)

Komisjon peaks tagama, et kõnealune programm oleks kooskõlas abisaajariikides rakendatavate piirkondlike ja riiklike näidisprogrammidega, eelkõige seoses majanduslike, põllumajanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisega.

(10)

Peaaegu 2 % maailma banaanikaubandusest on sertifitseeritud õiglase kaubanduse süsteemi tootjaorganisatsioonide poolt. Õiglase kaubanduse miinimumhinnad määratakse jätkusuutliku tootmise kulude alusel, mis kehtestatakse sidusrühmadega konsulteerides, eesmärgiga võtta arvesse rahuldavate sotsiaalsete ja keskkonnastandardite järgimisega seotud kulusid ning toota mõistlikku kasumit, et tootjad saaksid tagada endale elatise pikemaks ajaks.

(11)

Kohalike töötajate ekspluateerimise ärahoidmiseks tuleks banaanisektori tootmisahelas saavutada kokkulepe sektori toodetud tulu õiglase jaotamise osas.

(12)

Määrust (EÜ) nr 1905/2006 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Liidu abi rakendamine

Kooskõlas käesoleva määruse üldeesmärgi, reguleerimisala, eesmärkide ja üldpõhimõtetega rakendatakse liidu abi artiklites 5–16 sätestatud geograafiliste ja temaatiliste programmide ning artiklites 17 ja 17a sätestatud programmide kaudu.”

2)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 17a

Peamised banaane tarnivad AKV riigid

1.   IIIa lisas loetletud banaane tarnivate AKV riikide suhtes kohaldatakse banaanisektoris võetavate kaasnevate meetmete programmi (edaspidi „programm”).

2.   IV lisas osutatud summa ulatuses määrab komisjon kindlaks igale käesoleva artikli lõikes 1 osutatud, banaane tarnivale abikõlblikule AKV riigile võimaldatava soovitusliku maksimumsumma järgmiste kriteeriumite alusel:

Abi eraldamise kriteeriumite hindamise aluseks on 2011. aastale eelnevate aastate representatiivsed andmed, mis hõlmavad kuni viieaastast ajavahemikku. Riikidele eraldatavate soovituslike summade puhul võetakse ühtviisi arvesse kolme kriteeriumi kõigi abikõlblike riikide lõikes.

Eespool osutatud kriteeriumite kohaldamise alusel teavitab komisjon Euroopa Parlamenti ja nõukogu IV lisas osutatud rahaeraldiste soovitusliku jaotuse kavandatud kasutamisest enne käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud mitmeaastaste toetusstrateegiate vastuvõtmist. Sellises teabes esitatakse olemasolev soovituslik summa iga banaane tarniva abikõlbliku AKV riigi kohta.

3.   Komisjon võtab vastu mitmeaastased toetusstrateegiad analoogia põhjal artikliga 19 ja vastavalt artiklile 21. Komisjon tagab, et nimetatud strateegiad täiendavad asjaomaste riikide geograafilisi strateegiadokumente ning et banaanisektoris võetavad kaasnevad meetmed on ajutised.

Banaanisektori kaasnevate meetmete mitmeaastased toetusstrateegiad sisaldavad järgmist:

2007.–2013. aastat hõlmava mitmeaastase finantsraamistiku (mis kehtestati 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (7) raames koostatakse programmi ja asjaomaste riikide edusammude kohta hinnang, mis sisaldab ka soovitusi võimalike meetmete võtmise ja nende meetmete laadi kohta.

3)

Artikkel 21 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 21

Strateegiadokumentide ja mitmeaastaste näidisprogrammide vastuvõtmine

Artiklites 19 ja 20 osutatud strateegiadokumendid ja mitmeaastased näidisprogrammid, samuti artikli 19 lõikes 2 ning artikli 20 lõikes 1 osutatud läbivaadatud versioonid ning artiklites 17 ja 17a osutatud kaasnevad meetmed võtab vastu komisjon artikli 35 lõikes 2 osutatud korras.”

4)

Artikli 29 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Eelarveliste kulukohustuste aluseks on artikli 17a lõike 3, artikli 22 lõike 1, artikli 23 lõike 1 ja artikli 26 lõike 1 kohaselt tehtud komisjoni otsused.”

5)

Artikli 31 lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Artiklites 11–16 nimetatud temaatilise programmi alusel ning artiklites 17 ja 17a sätestatud programmide alusel rahastatavate hanke- või toetuslepingute sõlmimiseks võivad taotlusi esitada kõik füüsilised isikud, kes on OECD/DACi loetelus ja II lisas nimetatud arenguriikide kodanikud, ja kõik juriidilised isikud, kes on nimetatud arenguriikides asutatud, ning need füüsilised või juriidilised isikud, kes on temaatilise programmi või artiklites 17 ja 17a nimetatud programmide alusel abikõlblikud. Komisjon avaldab II lisa ja ajakohastab seda vastavalt OECD/DACi koostatud abisaajate loetelu regulaarsele läbivaatamisele ja teavitab sellest nõukogu.”

6)

Artikli 38 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

„1.   Käesoleva määruse rakendamise lähtesumma ajavahemikuks 2007–2013 on 17 087 miljonit eurot.

2.   Igale artiklites 5–10, 11–16 ja 17–17a osutatud programmile eraldatav soovituslik summa on kindlaks määratud IV lisas. Need summad on kehtestatud ajavahemikuks 2007–2013.”

7)

Lisatakse käesoleva määruse I lisas esitatud IIIa lisa.

8)

IV lisa asendatakse käesoleva määruse II lisa tekstiga.

30.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 347/41

(1)

Liidu kohaliku piiriliikluse eeskirjad, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1931/2006 (millega kehtestatakse maismaal liikmesriikide välispiiril toimuva kohaliku piiriliikluse eeskirjad ning muudetakse Schengeni konventsiooni sätteid) (2), mis jõustus 2007. aastal, on aidanud vältida tõkete seadmist kaubandusele, sotsiaalsele ja kultuurilisele läbikäimisele ning piirkondlikule koostööle naaberriikidega ning taganud samal ajal kogu Schengeni ala julgeolekut.

(2)

Kaliningradi oblasti geograafiline asukoht on erandlik, kuna tegu on suhteliselt väikese piirkonnaga, mis on täielikult ümbritsetud kahest liikmesriigist ja moodustab seetõttu ainsa enklaavi Euroopa Liidus; tulenevalt enklaavi kujust ja elanikkonna jaotusest tema territooriumil põhjustaks piiriala määratlemise standardeeskirjade kohaldamine enklaavi kunstliku jagamise ja olukorra, kus mõned elanikud saavad kasutada kohaliku piiriliikluse lihtsustamisest tulenevaid hüvesid, suurem osa aga mitte, sealhulgas Kaliningradi linna elanikud. Pidades silmas Kaliningradi oblasti terviklikku olemust, tuleks kaubanduse, sotsiaalse ja kultuurilise läbikäimise ning piirkondliku koostöö soodustamiseks naaberriikidega lisada määrusesse (EÜ) nr 1931/2006 erand, mis võimaldaks käsitada kogu Kaliningradi oblastit piirialana.

(3)

Selleks et määruse (EÜ) nr 1931/2006 kohaldamine avaldaks kõnealuses piirkonnas tegelikku mõju ning paraneksid võimalused kaubanduseks, sotsiaalseks ja kultuuriliseks läbikäimiseks ning piirkondlikuks koostööks Kaliningradi oblasti ja Poola põhjaosa suuremate keskuste vahel, tuleks määruses sätestatud piiriala mõistega hõlmata ka konkreetne piiriala Poola poolel.

(4)

Käesolev määrus ei mõjuta piiriala üldist määratlust ega määruses (EÜ) nr 1931/2006 sätestatud eeskirjade ja tingimuste täielikku täitmist, sealhulgas karistusi, mida liikmesriigid kohaldavad nende piiriala elanike suhtes, kes rikuvad kohaliku piiriliikluse korda.

(5)

Käesoleva määrusega süvendatakse veelgi Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni strateegilist partnerlust kooskõlas prioriteetidega, mis on sätestatud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ühist ala käsitlevas tegevuskavas, ning selles on võetud arvesse Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni üldisi suhteid.

(6)

Kuna liikmesriigid ei suuda piisavalt saavutada käesoleva määruse eesmärki, milleks on Kaliningradi oblasti ja teatavate Poola haldusüksuste lisamine piirialasse ja seda saab paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Samas artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(7)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (3) tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ (4) artikli 1 punktis A osutatud valdkonda.

(8)

Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (5) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (6) artikliga 3.

(9)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ (7) rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (8) artikliga 3.

(10)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu poolt otsuse tegemist käesoleva määruse üle, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(11)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes); (9) seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(12)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes); (10) seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

1)

artikli 3 punkti 2 lõppu lisatakse järgmine lause:

„Piiriala osana käsitatakse ka käesoleva määruse lisas loetletud piirkondi.”;

2)

lisana lisatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekst.

30.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 347/44

(1)

Euroopa Ühendus liitus Vahemere üldise kalanduskomisjoni asutamislepinguga („GFCMi leping”) vastavalt nõukogu 16. juuni 1998. aasta otsusele 98/416/EÜ Euroopa Ühenduse liitumise kohta Vahemere üldise kalanduskomisjoniga (3) („GFCM”).

(2)

GFCMi lepinguga nähakse ette sobiv mitmepoolse koostöö raamistik, et toetada Vahemere ja Musta mere vee-elusressursside varude arendamist, kaitsmist, otstarbekat majandamist ja parimat kasutamist sellises ulatuses, mida peetakse jätkusuutlikuks ning mis ei ohusta nimetatud varude püsimajäämist.

(3)

Euroopa Liit ning Bulgaaria, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros, Malta, Rumeenia ja Sloveenia on GFCMi lepingu osalised.

(4)

GFCMi soovitused on lepinguosalistele siduvad. Kuna liit on GFCMi lepingu osaline, on kõnealused soovitused liidule siduvad ning need tuleks liidu õiguses rakendada ulatuses, mida ei ole veel hõlmatud.

(5)

GFCM võttis 2005., 2006., 2007. ja 2008. aasta istungitel vastu mitmed GFCMi lepingu piirkonna kalapüüki käsitlevad soovitused ja resolutsioonid, mis on liidu õiguses rakendatud ajutiselt iga-aastaste kalapüügivõimalusi käsitlevate määrustega, või GFCMi soovituste 2005/1 ja 2005/2 puhul, määruse (EÜ) nr 1967/2006 (4) artikli 4 lõikega 3 ja artikliga 24.

(6)

Selguse, lihtsustamise ja õigluskindluse huvides ning arvestades asjaolu, et soovituste püsiv iseloom nõuab ka püsivat õiguslikku vahendit nende rakendamiseks liidu õiguses, oleks asjakohane rakendada kõnealused soovitused üheainsa õigusaktiga, mida saaks tulevaste soovituste lisamiseks muuta.

(7)

Kuna GFCMi soovitusi kohaldatakse kogu GFCMi lepingu piirkonnas, kuhu kuuluvad Vahemeri, Must meri ja neid ühendavad veed, nagu on määratletud GFCMi lepingu preambulis, tuleks kõnealused soovitused selguse ja õiguskindluse huvides rakendada liidu õigusaktides ühe eraldi määrusega, mitte määruse (EÜ) nr 1967/2006 muudatustena, sest nimetatud määrus käsitleb üksnes Vahemerd.

(8)

Teatavaid määruse (EÜ) nr 1967/2006 sätteid tuleks kohaldada mitte üksnes Vahemerel, vaid kogu GFCMi lepingu piirkonnas. Seepärast tuleks kõnealused sätted määrusest (EÜ) nr 1967/2006 välja jätta ning lisada käesolevasse määrusesse. Lisaks tuleks edasi täpsustada selles määruses sätestatud võrgusilma miinimumsuurust käsitlevaid teatud sätteid.

(9)

Territoriaalseid majandamismeetmeid käsitlevate GFCMi soovitustega kehtestatud „kalapüügipiirangutega piirkond” on oma mõjult sama, mis määruses (EÜ) nr 1967/2006 kasutatud mõiste „kalapüügi kaitseala”.

(10)

GFCM võttis 2009. aasta 23.–27. märtsil toimunud aastaistungil teadusliku nõuandekomitee teadusnõuande alusel, mis on lisatud GFCMi 11. istungjärgu aruandesse (FAO aruanne nr 890), vastu Lioni lahes kalapüügipiirangutega piirkonna kehtestamist käsitleva soovituse. Kõnealust meedet on asjakohane rakendada püügikoormuse korralduskava raames.

(11)

Mõne püügivahendi selektiivsus ei tohi segapüügi puhul Vahemerel ületada teatavat taset. Lisaks püügikoormuse üldisele kontrollimisele ja piiramisele on eriti oluline vähendada püügikoormust oluliste kalavarude täiskasvanud isendite kogunemiskohtades, et tagada paljunemise võimalikult vähese häirimisega nimetatud liikide jätkusuutlik kasutamine. Seepärast on kõigepealt soovitav vähendada teadusliku nõuandekomitee uuritud piirkonna püügikoormust endise tasemeni ning seejärel mitte lubada nimetatud taseme suurendamist.

(12)

Korraldusmeetmete aluseks olev teaduslik nõuanne peaks tuginema kalalaevastiku püügivõimsust ja tegevust, kalavarude bioloogilist seisundit ning kalandusega seotud sotsiaalset ja majanduslikku olukorda käsitlevate andmete teaduslikule kasutusele. Kõnealused andmed tuleb koguda ja esitada õigeaegselt, et GFCMi abistavatel organitel oleks võimalik nõuannet ette valmistada.

(13)

GFCM võttis 2008. aasta istungil vastu soovituse, mis käsitleb sadamariigi meetmete piirkondlikku kava ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemiseks GFCMi piirkonnas. Kuigi nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks, (5) hõlmab üldjoontes kõnealuse soovituse sisu ning seda on kohaldatud alates 1. jaanuarist 2010, on selles siiski mõned osad (nt sadamas inspekteerimise sagedus, ulatus ja menetlused), mida on vaja käsitleda käesolevas määruses, et kohandada seda soovitust GFCMi lepingu piirkonna eripäraga.

(14)

Komisjonile tuleks anda rakendamisvolitused, et tagada käesoleva määruse sätete rakendamiseks ühetaolised tingimused seoses kalapüügipiirangutega piirkondades toimunud püügitegevuse aruande vormi ja edastamisega; halva ilma tõttu kaotsiläinud päevade kuldmakrelli püügikeelu ajale ülekandmise taotluste ja sellise ülekandmise aruande vormi ja edastamisega; kuldmakrelli püügi kohta andmete kogumise kontekstis esitatava aruande vormi ja edastamisega; Musta mere põhjalähedaste kalavarude traalpüügil kasutatavate nootade võrgusilma miinimumsuuruse kasutamise teabe vormi ja edastamisega; ning statistiliste maatriksite teabe vormi ja edastamisega, samuti seoses GFCMi täitevsekretäriga tehtava koostöö ja teabevahetusega. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (6).

(15)

Selleks et tagada liidu poolt tema GFCMi lepingust tulenevate kohustuste jätkuv täitmine, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses liidu õiguses selliste muudatuste rakendamisega, mis on saanud liidu suhtes siduvaks seoses liidu õiguses juba rakendatud kehtivate GFCMi meetmetega ja milleks on GFCMi täitevsekretärile teabe esitamine võrgusilma miinimumsuuruse kohta Mustas meres; GFCMi täitevsekretariaadile volitatud laevade nimekirja edastamine GFCMi registrisse kandmiseks; sadamariigi meetmed; koostöö, teavitamine ja aruandlus; GFCMi geograafiliste alapiirkondade ja geograafiliste koordinaatide kaart ja tabel; laevade inspekteerimise kord sadamariigis ning GFCMi statistilised maatriksid. On eriti oluline, et komisjon viiks ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule,

—

42° 40′ N, 4° 20′ E

—

42° 40′ N, 5° 00′ E

—

43° 00′ N, 4° 20′ E

—

43° 00′ N, 5° 00′ E.

a)

maksimaalne tundide arv päevas, mille kestel on laeval lubatud kala püüda,

b)

maksimaalne päevade arv nädalas, mille kestel on laeval lubatud viibida merel ning ära olla sadamast,

c)

kalalaevadele registreerimissadamast väljumiseks ja sinna naasmiseks ettenähtud kohustuslik aeg.

a)

süvamerepüügi piirangutega piirkond „Capo Santa Maria di Leuca läheduses asuv Lophelia riff” järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal:

b)

süvamerepüügi piirangutega piirkond „Niiluse delta piirkonna külmad süsivesinike imbumisalad” järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal:

c)

süvamerepüügi piirangutega piirkond „Eratosthenese veealune mägi” järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal:

a)

aruanne, milles esitatakse kõnealuse püügikatkestuse üksikasjad, kaasa arvatud taotlust toetavad asjakohased andmed ilmastikuolude kohta,

b)

laeva nimi ja laeva ELi laevastikuregistri number.

a)

laeva ELi laevastikuregistri number ja pardatähis vastavalt määruse (EÜ) nr 26/2004 I lisa määratlusele;

b)

ajavahemik, mille jooksul püük ja/või ümberlaadimine on lubatud;

c)

kasutatavad püügivahendid.

a)

ainult nendel liikmesriigi lipu all sõitvatel laevadel, mis on kantud lõikes 1 osutatud nimekirja ja mille pardal on liikmesriigi väljastatud püügiluba, on lubatud püügiloa tingimuste alusel püüda kala GFCMi lepingu piirkonnas;

b)

püügiluba ei väljastata laevadele, kes on GFCMi lepingu piirkonnas või mujal tegelenud ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata kalapüügiga, välja arvatud juhul, kui uued omanikud esitavad piisavad dokumentaalsed tõendid, et endised omanikud ja reederid ei ole enam nende laevadega juriidiliselt ega majanduslikult seotud ega oma mingit kontrolliõigust nende laevade üle ning nende laevad ei osale enam ebaseaduslikus, teatamata ja reguleerimata kalapüügis ega ole sellega seotud;

c)

liikmesriigi õigusaktidega on võimaluse korral keelatud tema lipu all sõitvate, lõikes 1 osutatud nimekirja kantud laevade omanike ja reederite osalemine GFCMi registrisse kandmata laevade püügitegevuses, mis toimub GFCMi lepingu piirkonnas, ja seotus sellise tegevusega;

d)

liikmesriigi õigusaktidega on võimaluse korral ette nähtud, et tema lipu all sõitvate, lõikes 1 osutatud nimekirja kantud laevade omanikud ja reederid peavad olema lipuliikmesriigi kodanikud või seal asutatud juriidilised isikud;

e)

liikmesriigi laevad järgivad kõiki asjakohaseid GFCMi kaitse- ja majandamismeetmeid.

a)

ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele või

b)

on piirkondliku kalandusorganisatsiooni koostatud nimekirjas, millesse on kantud laevad, kes tegelevad ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga või aitavad sellele kaasa, või

c)

on ilma kehtiva loata tegeleda kalapüügi või sellega seonduva tegevusega GFCMi lepingu piirkonnas.

a)

asjaomastest andmebaasidest teavet nõutades ja seda sinna edastades;

b)

taotledes ja tehes koostööd, et toetada käesoleva määruse tõhusat rakendamist.

a)

teabe edastamine GFCMi täitevsekretärile kooskõlas artikli 15 lõikega 4;

b)

GFCMi täitevsekretärile püügiloaga laevade nimekirja edastamine kooskõlas artikliga 17;

c)

sadamariigi meetmed kooskõlas artiklitega 18–22;

d)

koostöö, teavitamine ja aruandlus kooskõlas artiklitega 23 ja 24;

e)

GFCMi geograafiliste alapiirkondade tabel, kaart ja geograafilised koordinaadid kooskõlas I lisaga;

f)

laevade inspekteerimismenetlus sadamariigis kooskõlas II lisaga ning

g)

GFCMi statistiliste maatriksite andmed kooskõlas III lisaga.

1)

artikli 4 lõige 3 jäetakse välja;

2)

artikli 9 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Veetavate võrkude, välja arvatud lõikes 4 osutatud võrkude puhul kehtivad järgmised võrgusilma alammõõdud:

Kalalaevad tohivad kasutada ja pardal hoida ainult ühte kahest nimetatud võrguliigist.

Komisjon esitab 30. juuniks 2012 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva lõike rakendamise kohta; komisjon esitab vajadusel nimetatud aruande ja liikmesriikidelt enne 31. detsembrit 2011 saadud teabe alusel ettepaneku nõuetekohaste muudatuste tegemiseks.”;

3)

artikkel 24 jäetakse välja;

4)

artiklist 27 jäetakse välja lõiked 1 ja 4.