ISSN 1977-0650
doi:10.3000/19770650.L_2012.196.est
Euroopa Liidu
Teataja
L 196
Eestikeelne väljaanne
Õigusaktid
55. köide
24. juuli 2012
|
ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2012.196.est |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 196 |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
55. köide |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
|
24.7.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 196/1 |
NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 672/2012,
16. juuli 2012,
millega laiendatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit hõreda koega klaaskiust kangaste impordi suhtes rakendusmäärusega (EL) nr 791/2011 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu teatavate Malaisiast saadetud hõreda koega klaaskiust kangaste impordile, olenemata sellest, kas need deklareeritakse Malaisiast pärinevana või mitte
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artiklit 13,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
1. MENETLUS
1.1. Kehtivad meetmed
|
(1) |
Nõukogu kehtestas rakendusmäärusega (EL) nr 791/2011 (2) (edaspidi „esialgne määrus”) teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärit hõreda koega klaaskiust kangaste impordi suhtes 62,9 % suuruse lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kõigi äriühingute puhul, keda ei ole loetletud kõnealuse määruse artikli 1 lõikes 2 või I lisas. Edaspidi nimetatakse neid meetmeid „kehtivateks meetmeteks” ning esialgses määruses sätestatud meetmete kehtestamise aluseks olnud uurimist „esialgseks uurimiseks”. |
1.2. Taotlus
|
(2) |
27. septembril 2011 esitati komisjonile algmääruse artikli 13 lõike 3 ja artikli 14 lõike 5 kohane taotlus uurida võimalikku kõrvalehoidmist Hiinast pärit teatava hõreda koega klaaskiust kangaste impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest ning kehtestada teatavate Malaisiast saadetud hõreda koega klaaskiust kangaste suhtes registreerimisnõue, olenemata sellest, kas need on deklareeritud Malaisiast pärinevana või mitte. |
|
(3) |
Taotluse esitasid neli liidu hõreda koega klaaskiust kangaste tootjat: Saint-Gobain Adfors CZ s.r.o., Tolnatext Fonalfeldolgozó és Műszakiszövet-gyártó Bt., Valmieras stikla šķiedra AS ja Vitrulan Technical Textiles GmbH. |
|
(4) |
Taotluses esitati piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, et pärast kehtivate dumpinguvastaste meetmete kehtestamist toimus oluline kaubandusstruktuuri muutus, mis hõlmas eksporti Hiinast ja Malaisiast liitu ja millele ei ole muud piisavat põhjust ega majanduslikku õigustust kui kehtivate meetmete kohaldamine. Väidetavalt oli selle kaubandusstruktuuri muutuse põhjuseks teatavate Hiinast pärit hõreda koega klaaskiust kangaste ümberlaadimine Malaisias. |
|
(5) |
Lisaks nähtus tõendusmaterjalist, et kehtivate meetmete parandavat mõju oli kahjustatud nii koguste kui ka hindade osas. Tõendusmaterjal näitas, et suurenenud import Malaisiast toimus hindadega, mis olid madalamad kui esialgses uurimises kindlaks määratud mittekahjustavad hinnad. |
|
(6) |
Lisaks kõigele muule viitasid tõendid, et teatavaid Malaisiast saadetud hõreda koega klaaskiust kangaid müüakse dumpinguhinnaga, võrreldes esialgse uurimise ajal kindlaks määratud samasuguse toote normaalväärtusega. |
1.3. Algatamine
|
(7) |
Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist kindlaks teinud, et on olemas piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid uurimise algatamiseks algmääruse artikli 13 lõike 3 ja artikli 14 lõike 5 kohaselt, algatas komisjon määrusega (EL) nr 1135/2011 (3) (edaspidi „algatamismäärus”) uurimise. Vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 3 ja artikli 14 lõikele 5 esitas komisjon algatamismääruse kohaselt tolliasutustele nõude registreerida teatavate Malaisiast saadetud hõreda koega klaaskiust kangaste import. |
1.4. Uurimine
|
(8) |
Komisjon teatas ametlikult Hiina ja Malaisia ametiasutustele, nende riikide eksportivatele tootjatele, teadaolevalt asjast huvitatud liidu importijatele ja liidu tootmisharule uurimise algatamisest. Hiina ja Malaisia tootjatele/eksportijatele, keda komisjon teadis või kes andsid endast teada algatamismääruse põhjenduses 14 osutatud tähtaja jooksul, saadeti küsimustikud. Küsimustikud saadeti ka liidu importijatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamismääruses sätestatud tähtaja jooksul. |
|
(9) |
Endast andsid teada ja küsimustikule vastasid kolm Malaisia eksportivat tootjat ja kolm liidu sõltumatut importijat. |
|
(10) |
Küsimustiku täitsid järgmised eksportivad tootjad, kelle valdustesse korraldati seejärel kontrollkäigud. Malaisia eksportivad tootjad:
|
1.5. Uurimisperiood
|
(11) |
Uurimine toimus ajavahemikus 1. jaanuarist 2008 kuni 30. septembrini 2011 (edaspidi „uurimisperiood”). Andmeid koguti uurimisperioodi kohta muu hulgas selleks, et uurida kaubandusstruktuuris väidetavalt toimunud muutusi. Üksikasjalikumaid andmeid koguti 1. oktoobrist 2010 kuni 30. septembrini 2011 kestnud aruandeperioodi kohta (edaspidi „aruandeperiood”), et uurida kehtivate meetmete parandava mõju võimalikku kahjustamist ja dumpingu esinemist. |
2. UURIMISE TULEMUSED
2.1. Üldised märkused
|
(12) |
Kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 1 uuriti võimalikku meetmetest kõrvalehoidmist, analüüsides järgmist: kas Hiina, Malaisia ja liidu vahelise kaubanduse struktuuris esines muutusi; kas eespool nimetatud muutuse tingis tava, protsess või toiming, mille puhul ei esinenud ühtki muud piisavat põhjust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise; kas oli tõendeid kahju tekitamise kohta või kahjustati tollimaksu parandavat mõju samasuguse toote hindade ja/või koguste osas või kas esines tõendeid dumpingu kohta võrreldes varem vajaduse korral kooskõlas algmääruse artikli 2 sätetega kindlaks tehtud samasuguse toote normaalväärtusega. |
2.2. Vaatlusalune toode ja uurimisalune toode
|
(13) |
Vaatlusalune toode on määratletud esialgses uurimises: hõreda koega klaaskiust kangad, mille koeruudu pikkus ja laius on üle 1,8 mm ja mis kaaluvad rohkem kui 35 g/m2, välja arvatud klaaskiust plaadid, mis pärinevad Hiinast ja kuuluvad praegu CN-koodide ex 7019 51 00 ja ex 7019 59 00 alla. |
|
(14) |
Uurimisalune toode on eelmises põhjenduses määratletud toode, mis on saadetud Malaisiast, olenemata sellest, kas ta deklareeritakse Malaisiast pärinevana või mitte. |
|
(15) |
Uurimine näitas, et Hiinast liitu eksporditud ning Malaisiast liitu saadetud eespool määratletud hõreda koega klaaskiust kangastel on ühesugused füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ja sama otstarve, mistõttu neid käsitatakse samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses. |
2.3. Koostöö ulatus ja kaubandusmahu kindlaksmääramine
|
(16) |
Nagu põhjenduses 10 märgitud, vastasid küsimustikule kolm Malaisia eksportivat tootjat. |
|
(17) |
Järgnevalt korraldati nende kolme eksportiva tootja juurde kontrollkäigud. |
|
(18) |
COMEXTi (4) andmetel moodustas kõnealuse kolme Malaisia eksportiva tootja eksport 75 % uurimisaluse toote koguekspordist Malaisiast liitu aruandeperioodi ajal. Ekspordi üldmaht põhines COMEXTi andmetel. |
|
(19) |
Pärast esimest kontrollkäigu päeva lõpetas üks kolmest Malaisia eksportivast tootjast koostöö, seega kohaldati algmääruse artiklit 18. |
|
(20) |
Kahe ülejäänud Malaisia äriühingu puhul leiti, et põhjendustes 34 ja 52–59 esitatud kaalutlustel on samuti õigustatud algmääruse artikli 18 lõike 1 kohaldamine. |
|
(21) |
Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud. Seega tuli järeldused teatavate Hiinast liitu imporditavate hõreda koega klaaskiust kangaste ning vaatlusaluse toote ekspordi kohta Hiinast Malaisiasse osaliselt teha kättesaadavate andmete põhjal kooskõlas algmääruse artikli 18 lõikega 1. Hiinast liitu toimuva impordi üldmahu kindlakstegemiseks kasutati COMEXTi andmeid. Hiinast Malaisiasse toimuva ekspordi üldmahu kindlakstegemiseks kasutati Hiina ja Malaisia riiklikku statistikat. Andmeid võrreldi ka Malaisia tolliasutuste esitatud üksikasjalike impordi- ja ekspordiandmetega. |
|
(22) |
Malaisia ja Hiina statistikas registreeritud impordimaht hõlmas laiemat tooterühma kui vaatlusalune toode või uurimisalune toode. COMEXTi andmete ning kolme Malaisia eksportiva tootja esitatud andmete põhjal oli siiski võimalik kindlaks teha, et oluline osa sellest impordimahust hõlmas vaatlusalust toodet. Seega sai neid andmeid kasutada, et teha kindlaks kaubandusstruktuuri muutus. |
2.4. Kaubandusstruktuuri muutumine
|
(23) |
Vaatlusaluse toote import Hiinast liitu vähenes oluliselt pärast ajutiste meetmete kehtestamist 2011. aasta veebruaris (5) ja pärast lõplike meetmete kehtestamist 2011. aasta augustis (esialgse määruse kohaselt). |
|
(24) |
Samas uurimisaluse toote kogueksport Malaisiast liitu 2011. aastal oluliselt suurenes. COMEXTi andmete kohaselt suurenes eksport Malaisiast liitu eelmisel aastal järsult, samal ajal kui eelnevatel aastatel oli see olnud vaevumärgatav. Seda suundumust kinnitab ka vastav Malaisia statistika hõreda koega klaaskiust kangaste Malaisiast liitu eksportimise kohta. |
|
(25) |
Tabelis 1 on esitatud teatavate hõreda koega klaaskiust kangaste Hiinast ja Malaisiast liitu toimunud impordi kogused 1. jaanuarist 2008 kuni 30. septembrini 2011.
|
||||||||||||||||||||
|
(26) |
Eespool esitatud andmetest nähtub selgelt, et 2008. aastast kuni 2010. aastani oli import Malaisiast liitu vaevumärgatav. Samas pärast meetmete kehtestamist 2011. aastal suurenes import Malaisiast järsult ja asendas teataval määral Hiina ekspordi liidu turule, kui pidada silmas impordi mahtu. Lisaks sellele on pärast kehtivate meetmete võtmist toimunud Hiinast pärit ekspordi märgatav langus (26 %). |
|
(27) |
Samal ajavahemikul võib täheldada ka drastilist kasvu Hiinast pärit hõreda koega klaaskiust kangaste ekspordis Malaisiasse: võrdlemisi väike ekspordikogus 2008. aastal (4,65 miljonit m2) kasvas 32,78 miljoni m2 aruandeperioodi ajal. Seda suundumust kinnitab ka vastav Malaisia statistika hõreda koega klaaskiust kangaste Hiinast Malaisiasse importimise kohta. Tabel 2 Hõreda koega klaaskiust kangaste eksport Hiinast Malaisiasse 1. jaanuarist 2008 kuni 30. septembrini 2011
|
|||||||||||||||||||||||||
|
(28) |
Hiinast Malaisiasse suunduva teatavate hõreda koega klaaskiust kangaste kaubavoo kindlakstegemiseks võeti arvesse nii Malaisia kui ka Hiina statistikat. Mõlema riigi andmed on kättesaadavad üksnes vaatlusalusest tootest kõrgema tooterühma tasandil. COMEXTi andmete ning kolme esialgu koostööd teinud Malaisia eksportija esitatud andmete põhjal oli siiski võimalik kindlaks teha, et oluline osa sellest hõlmas vaatlusalust toodet. Seega võis kõnealuseid andmeid arvesse võtta. |
|
(29) |
Eespool toodud tabelitest 1 ja 2 nähtub selgelt, et järsule langusele Hiinast pärit hõreda koega klaaskiust kangaste ekspordis liitu järgnes oluline tõus Hiinast pärit hõreda koega klaaskiust kangaste ekspordis Malaisiasse ühes Malaisiast pärit hõreda koega klaaskiust kangaste liitu eksportimise märgatava kasvuga uurimisperioodi ajal. Samuti selgus uurimise käigus, et lisakogused Hiinast Malaisiasse liikunud hõreda koega klaaskiust kangaid deklareeriti Malaisiasse importimise ajal valesti selliste koodide alla kuuluvana, mida käesolev uurimine ei hõlma. Tolli impordideklaratsiooni kohaselt deklareeriti nimetatud lisakogused koodide 7019 11 000 ja 7019 40 000 all. |
|
(30) |
Kolm esialgu koostööd tegevat äriühingut asutati ajavahemikus 2010. november kuni 2011. aasta märts ja nad alustasid tootmist ning liitu eksportimist alles pärast ajutiste meetmete kehtestamist 2011. aasta veebruaris. Enne 2011. aasta veebruari ei toodetud Malaisias hõreda koega klaaskiust kangaid. |
2.5. Kaubandusstruktuuri muutuste kokkuvõte
|
(31) |
Hiinast liitu toimuva ekspordi üldine vähenemine ja samal ajal ekspordi suurenemine Malaisiast liitu ning Hiinast Malaisiasse pärast esialgsete meetmete kehtestamist 2011. aasta veebruaris ja lõplike meetmete kehtestamist 2011. aasta augustis tõid kaasa muutused ühelt poolt eespool nimetatud riikide ning teiselt poolt liidu vahelise kaubanduse struktuuris. |
2.6. Kõrvalehoidmise laad
|
(32) |
Algmääruse artikli 13 lõike 1 alusel peab kaubandusstruktuuri muutus tulenema tavast, protsessist või toimingust, millel ei ole piisavat nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise. Tava, protsess või toiming hõlmab muu hulgas sellise toote, mille suhtes meetmed kehtivad, lähetamist läbi kolmandate riikide ja osade kokkupanemist liidus või kolmandas riigis. Selleks määratakse vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 2 kindlaks kokkupaneku toimumine. |
|
(33) |
Esialgu koostööd teinud Malaisia äriühingute deklareeritud eksport moodustas kuni 75 % Malaisiast liitu toimunud ekspordi kogumahust. Ülejäänud ekspordi moodustas nende Malaisia tootjate eksport, kes ei teinud uurimise raames koostööd ega tegelenud ümberlaadimisega. Üks koostööd teinud liidu tootja oli hankinud hõreda koega klaaskiust kangaid Malaisia eksportijalt, kes ei teinud kõnealuse uurimisega koostööd. |
|
(34) |
Nagu põhjendustes 52–59 üksikasjalikult kirjeldatud, anti kolmele esialgu koostööd teinud äriühingule kohapeal teada, et nende suhtes võidakse kohaldada algmääruse artiklit 18, kuna leiti, et nad olid esitanud eksitavat teavet. Tõenditest nähtus, et kaks esialgu koostööd teinud eksportivat tootjat ei andud teada omavahelisest seotusest. Lisaks manipuleerisid ja muutsid need äriühingud dokumente, nagu pangakonto väljavõtted, ning mõne nende ostuarve ja maksetšeki ehtsus on kaheldav. Peale selle ei suutnud kaks neist tõendada selle tooraine päritolu, mida nad kasutasid liitu eksporditud hõreda koega klaaskiust kangaste tootmiseks. Malaisia ametiasutuste hangitud teabe kohaselt võivad kaubad eksportimise ajal saada päritolusertifikaadi, kui imporditud ja tootmisprotsessis kasutatud tooraine koodi muudetakse võrreldes eksporditud valmistoote koodiga. Kontrollkäikude ajal nähtud tõenditest selgub, et teatav kogus Hiinast pärit hõreda koega klaaskiust kangast deklareeritakse selle impordi ajal Malaisiasse valesti, koodide all, mida kõnealune uurimine ei hõlma, samal ajal kui nende ekspordi ajal liitu klassifitseeritakse need kahe CN-koodi alla, mida hõlmab kõnealune uurimine. Sellega on selgitatav hõreda koega klaaskiust kangaste Malaisiast liitu toimunud ekspordi lisakogused, nagu kinnitasid põhjenduses 29 osutatud järeldused kaubandusstruktuuri muutuste kohta. |
|
(35) |
Seepärast saab kinnitust Hiina päritoluga toodete ümberlaadimine Malaisias. |
|
(36) |
Kuna kõigi esialgu koostööd teinud äriühingute suhtes kohaldati algmääruse artiklit 18, ei olnud võimalik kindlaks teha, kas nad tegelesid toodete kokkupanemisega. |
2.7. Muu piisava põhjuse või majandusliku õigustuse puudumine kui dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine
|
(37) |
Uurimise käigus ei leitud ümberlaadimisele ühtki teist põhjendust või majanduslikku õigustust kui teatavate Hiinast pärit hõreda koega klaaskiust kangaste suhtes kehtivatest meetmetest hoidumine. Tollimaksule lisaks muid tegureid, mis võiksid kompenseerida Hiinast pärit vaatlusaluse toote Malaisias ümberlaadimise kulud, eelkõige transpordi ja uuesti pealelaadimisega seotud kulud, ei leitud. |
2.8. Dumpinguvastase tollimaksu parandava mõju kahjustamine
|
(38) |
Selle hindamiseks, kas imporditud tooted olid koguse ja hinna osas kahjustanud Hiinast pärit teatavate hõreda koega klaaskiust kangaste impordi suhtes kehtivate meetmete parandavat mõju, kasutati COMEXTi andmeid kui parimaid kättesaadavaid andmeid kolme esialgu koostööd teinud eksportiva tootja ekspordihindade ja -koguste kohta (juhul kui kohaldati algmääruse artiklit 18) ja nende äriühingute ekspordihindade ja -koguste kohta, kes koostööd ei teinud. Sellisel viisil määratletud hindu võrreldi kahju kõrvaldamist võimaldava tasemega, mis kehtestati liidu tootjate suhtes esialgse määruse põhjenduses 74. |
|
(39) |
Leiti, et impordi suurenemine Malaisiast liitu 20 000 m2-lt 2010. aastal 76 miljoni m2-ni ajavahemikus aprillist septembrini 2011 on oluline koguse tõus. |
|
(40) |
Esialgses määruses kehtestatud kahju kõrvaldamist võimaldava taseme ja kaalutud keskmise ekspordihinna (kohandatuna vastavalt esialgses uurimises kindlaks määratud impordijärgsetele kuludele ja kvaliteedikohandustele) võrdlemisel ilmnes, et müük toimus turuhinnast oluliselt madalama hinnaga. Seega järeldati, et kehtivate meetmete parandavat mõju kahjustatakse nii koguste kui ka hindade osas. |
2.9. Tõendid dumpingu kohta
|
(41) |
Kooskõlas algmääruse artikli 13 lõigetega 1 ja 2 uuriti, kas on tõendeid dumpingu kohta seoses normaalväärtusega, mis oli eelnevalt kehtestatud samasugustele toodetele. |
|
(42) |
Esialgses määruses kehtestati normaalväärtus Kanada hindade alusel, mis leiti kõnealuse uurimise käigus olevat sobiv turumajanduslik võrdlusriik Hiinale. Leiti, et vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 1 on asjakohane kasutada eelnevalt esialgses uurimises kindlaks määratud normaalväärtust. |
|
(43) |
Malaisiast pärit ekspordi hinnad põhinesid kättesaadavatel andmetel ehk siis teatavate hõreda koega klaaskiust kangaste keskmisel ekspordihinnal aruandeperioodi ajal, nagu need on esitatud COMEXTis. See tulenes algmääruse artikli 18 kohaldamisest kõigi kolme esialgu koostööd teinud äriühingu suhtes, seega ei saanud nende andmeid ekspordihindade kindlakstegemiseks kasutada. |
|
(44) |
Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse erinevusi, mis mõjutavad hindu ja hinna võrreldavust. Vastavalt sellele tehti kohandusi, et võtta arvesse transpordi-, kindlustus-, lisa- ja pakkimiskulude ning panga teenustasude erinevusi. Võttes arvesse, et algmääruse artiklit 18 kohaldati kõigi kolme esialgu koostööd teinud tootja suhtes, siis tuli kohandused kindlaks teha kättesaadava teabe põhjal. Seega põhines vastav kohandamine protsendil, mis kajastas CIF-hinna ja kõigi kolme Malaisia tootja tehasehinnaga tehtud tehingute koguväärtuse erinevust aruandeperioodil. |
|
(45) |
Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12 arvutati dumping, võrreldes esialgses määruses esitatud kaalutud keskmist normaalväärtust ja kaalutud keskmisi ekspordihindu käesoleva uurimise aruandeperioodil, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist. |
|
(46) |
Sel viisi kindlaks määratud kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmiste ekspordihindade võrdlusel tuvastati dumping. |
3. MEETMED
|
(47) |
Eespool öeldut arvesse võttes järeldati, et teatavate Hiinast pärit hõreda koega klaaskiust kangaste impordi suhtes kehtestatud lõplikust dumpinguvastasest tollimaksust on hoitud kõrvale algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses, kasutades selleks ümberlaadimist Malaisias. |
|
(48) |
Vastavalt algmääruse artikli 13 lõike 1 esimesele lausele tuleks Hiinast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestatud meetmeid laiendada ka Malaisiast saadetud samasugusele tootele, olenemata sellest, kas see deklareeritakse Malaisiast pärinevana või mitte. |
|
(49) |
Pidades silmas koostööst hoidumist käesoleva uurimise käigus, peaksid laiendatavateks meetmeteks olema need, mis on rakendusmääruse (EL) nr 791/2011 artikli 1 lõikes 2 sätestatud kõigi teiste äriühingute suhtes 62,9 % suuruse lõpliku dumpinguvastase tollimaksuna, mida kohaldatakse vaba netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist. |
|
(50) |
Vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 3 ja artikli 14 lõikele 5, millega on ette nähtud, et kõik laiendatud meetmed peaksid kehtima impordi suhtes, mis on sisenenud liitu algatamismäärusega kehtestatud registreerimise alusel, tuleb tollimaksud sisse nõuda teatavate selliste hõreda koega klaaskiust kangaste registreeritud impordilt, mis on saadetud Malaisiast. |
4. VABASTAMISTAOTLUSED
|
(51) |
Kolm Malaisia tootjat, kes küsimustikule vastasid, taotlesid võimalikest laiendatud meetmetest vabastamist kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 4. |
|
(52) |
Põhjenduses 19 nenditi, et üks nimetatud äriühingutest lõpetas koostöö järgmisel päeval pärast esimest kontrollkäiku. Isegi selle ühe päeva jooksul oli koostöö ebapiisav. Nimetatud äriühing ei suutnud esitada enamikku nõutud dokumentidest, nagu tootmislehed, varude arvestus ja elektriarved. Teisest küljest olid äriühingu tooraine laovarud väga madalal tasemel, mis ei õigustanud esitatud tootmismahtusid, ja laos ei olnud valmistooteid. Lisaks sellele oli esitatud ostuarved samas vormingus nagu plokk eelnevalt trükitud numbritega arveid, mis leiti äriühingu valdusest. See sarnasus viitas, et äriühingu ostuarved ei pruukinud olla ehtsad. Peale selle ilmnes tõenditest, et kõnealune äriühing ei andnud teada oma seotusest teise Malaisia eksportijaga, kes samuti tegi uurimise käigus koostööd. Täpsemalt leiti esimese äriühingu valdustest teise esialgu koostööd teinud Malaisia tootjaga seotud dokumendid, samal ajal kui kumbki äriühing ei andnud teada nende omavahelisest seotusest. |
|
(53) |
Kooskõlas algmääruse artikli 18 lõikega 4 teatati kõnealusele äriühingule, et tema esitatud teavet ei kavatseta arvesse võtta, ning anti võimalus esitada kindlaksmääratud tähtaja jooksul oma märkused. Kuna kõnealune äriühing märkusi ei esitanud, tuli järeldused selle äriühingu suhtes teha kättesaadavate andmete põhjal vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 1. |
|
(54) |
Teine äriühing tegi kontrollkäigu ajal ebapiisavalt koostööd. Äriühing keeldus mitmel korral ligipääsu andmisest olulistele andmetele, nagu tootmisaruanded ja laoarvestuse aruanded. Äriühingu tehases hoitava tooraine kogused olid väga väiksed võrreldes äriühingu esitatud tootmismahtude ja laos hoitavate valmistoodete varuga. Peale selle ei suutnud kõnealune äriühing esitada tõendeid selle tooraine päritolu kohta, mida ta kasutas liitu eksporditud hõreda koega klaaskiust kangaste tootmiseks. |
|
(55) |
Kooskõlas algmääruse artikli 18 lõikega 4 teatati kõnealusele äriühingule, et tema esitatud teave kavatsetakse jätta vastu võtmata, ning talle anti võimalus esitada oma märkused kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Esitatud märkustes väitis see äriühing, et kontrollkäigu jaoks plaanitud kolm päeva oli lühike ajavahemik ja äriühingu jaoks ebapiisav, et esitada kõiki andmeid ja dokumente, mida uurimisrühm nõudis. Kõnealune äriühing tunnistas samuti, et ta keeldus mitmel korral uurimisrühmale andmetele ligipääsu võimaldamast, kinnitades, et kontrollkäigu ajal äriühingut esindanud isikud pidid enamasti saama oma direktorite loa, et anda uurimisrühmale ligipääs andmetele. Lisaks sellele tunnistas äriühing, et tema esindajad ei olnud üldse seotud raamatupidamise osakonnaga, ja kinnitas, et äriühingu direktorid ei osalenud kontrollkäikudel, kuna nad väitsid end hõivatud olevat. |
|
(56) |
Äriühingu selgitused kinnitavad järeldust, et nimetatud äriühing oluliselt takistas uurimist. Äriühingut teavitati kontrollkäigu kuupäevadest pikka aega ette ja ta nõustus nende kuupäevadega. Kuigi eksport liitu on nimetatud äriühingu peamine tegevusala, ei olnud selle direktorid kohal. Kontrollkäigu ajal viivitati tahtlikult ja õigustamatult nõutud andmete ning dokumentide esitamisega, samal ajal kui andmetele ligipääsu andmisest keeldumine põhjustas lisaviivitusi ja takistusi kontrollkäigu lõpetamisele ettenähtud ajavahemikus. Seepärast tuli vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 1 teha järeldused selle äriühingu suhtes kättesaadavate andmete põhjal. |
|
(57) |
Kolmanda äriühingu koostöö kontrollkäigu ajal oli ebapiisav, kuna ta esitas eksitavat teavet. Leiti, et kõnealune äriühing oli moonutanud pangakonto väljavõtteid ega suutnud tõendada, et tema maksetšekid on ehtsad. Leiti, et nimetatud äriühingu raamatupidamisdokumendid ei ole usaldusväärsed, kuna nendes esines arvukalt olulisi lahknevusi seoses äriühingu ülemineva alg- ja lõppbilansiga. Tooraine varude tase oli madal võrreldes äriühingu esitatud tootmismahtude ja laos hoitavate valmistoodete varuga. Peale selle ei suutnud kõnealune äriühing esitada tõendeid selle tooraine päritolu kohta, mida ta kasutas liitu eksporditud hõreda koega klaaskiust kangaste tootmiseks. Lisaks selgus tõenditest, et kõnealune äriühing ei andnud teada oma seotusest esimese Malaisia eksportijaga, kuigi esimese äriühingu valdustest leiti teatavaid dokumente, mis kuulusid kolmandale äriühingule. |
|
(58) |
Kooskõlas algmääruse artikli 18 lõikega 4 anti kõnealusele äriühingule teada, et tema esitatud teavet ei kavatseta arvesse võtta, ning talle anti võimalus esitada kindlaksmääratud tähtaja jooksul oma märkused. Oma märkustes väitis nimetatud äriühing, et tal ei ole kogemusi selliste kontrollkäikudega, millega võib tema arvates selgitada leitud puudusi. Lisaks väitis äriühing, et ta oli ettevaatlik uurimisrühma nõutud ja neile esitatud dokumentide, eriti pangakonto väljavõtete ja maksetõenditega, kuna Malaisia ametiasutused ei teavitanud kõnealust äriühingut ametlikult, millise uurimisrühmaga on tegemist. Samas tunnistas nimetatud äriühing, et tema personal oli muutnud pangakonto väljavõtete sisu, aga väidetavalt vaid seetõttu, et äriühing oli sügavalt mures oma dokumentide võimaliku lekkimise, sabotaaži ja oma andmete konfidentsiaalsuse pärast. |
|
(59) |
Äriühingu esitatud lisaselgitused ei olnud sellised, mis muudaksid tehtud järeldust, et kõnealune äriühing oli uurimise käigus esitanud eksitavat teavet. Seega tuli vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 1 teha järeldused selle äriühingu suhtes kättesaadavate andmete põhjal. |
|
(60) |
Arvestades põhjendustes 31 ja 35 kirjeldatud järeldusi kaubandusstruktuuri muutuste ja ümberlaadimise kohta ning võttes arvesse põhjendustes 52–59 osutatud eksitava teabe iseloomu, ei saa nende kolme äriühingu vabastamistaotlusi algmääruse artikli 13 lõike 4 kohaselt rahuldada. |
|
(61) |
Ilma et see piiraks algmääruse artikli 11 lõike 3 kohaldamist, nõutakse, et teised Malaisia tootjad, kes ei andnud endast teada käesoleva menetluse käigus ega eksportinud uurimisalust toodet liitu aruandeperioodil ning kes kavatsevad esitada taotluse vabastuse saamiseks laiendatud dumpinguvastasest tollimaksust vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 4 ja artikli 13 lõikele 4, vastaksid küsimustikule, et komisjonil oleks võimalik kindlaks teha, kas vabastus võib olla õigustatud. Sellise vabastuse võib anda pärast seda, kui on hinnatud vaatlusaluse toote turuolukorda, äriühingu tootmisvõimsust ja tootmisvõimsuse rakendamist, hanke- ja müüginäitajaid ning selliste tavade jätkumise tõenäosust, milleks puudub piisav põhjendus või majanduslik õigustus, ning tõendeid dumpingu kohta. Tavaliselt korraldab komisjon ka kontrollkäigu kohapeale. Taotlus tuleb komisjonile saata viivitamata koos kogu vajaliku teabega, eelkõige muudatuste kohta äriühingu tootmis- ja müügitegevuses. |
|
(62) |
Kui vabastus on põhjendatud, teeb komisjon pärast nõuandekomiteega konsulteerimist ettepaneku kehtivaid laiendatud meetmeid vastavalt muuta. Seejärel jälgitakse kõiki vabastuse saanuid, et tagada vabastuse andmisega kehtestatud tingimuste täitmine. |
5. TEAVITAMINE
|
(63) |
Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille alusel tehti eespool nimetatud järeldused, ning neile anti võimalus esitada märkusi. Huvitatud isikute esitatud suulisi ja kirjalikke märkusi võeti arvesse. Ühegi esitatud argumendi tõttu ei olnud põhjust lõplikke järeldusi muuta. |
|
(64) |
Üks koostööd teinud importija küsis, kas on võimalik kaaluda hõreda koega klaaskiust kangaste registreeritud impordi suhtes menetluses koostööd teinud importijate puhul erinevate tollimaksumäärade kohaldamist võrreldes nendega, mida kohaldatakse koostööst hoidunud importijate puhul. Taotlus lükati tagasi, sest algmäärus ei sisalda õiguslikku alust, mis toetaks sellist eristamist, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Rakendusmääruse (EL) nr 791/2011 artikli 1 lõikes 2 kõikide muude äriühingute suhtes kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu selliste Hiinast pärinevate hõreda koega klaaskiust kangaste (välja arvatud klaaskiust plaadid) impordile, mille koeruudu pikkus ja laius on üle 1,8 mm ja mis kaaluvad rohkem kui 35 g/m2, laiendatakse selliste hõreda koega klaaskiust kangaste (välja arvatud klaaskiust plaadid) impordi suhtes, mille koeruudu pikkus ja laius on üle 1,8 mm, mis kaaluvad rohkem kui 35 g/m2 ja kuuluvad praegu CN-koodide ex 7019 51 00 ja ex 7019 59 00 alla (TARICi koodid 7019510011 ja 7019590011) ning mis on saadetud Malaisiast, olenemata sellest, kas need on deklareeritud Malaisiast pärinevana või mitte.
2. Käesoleva artikli lõikega 1 laiendatud tollimaks nõutakse sisse määruse (EL) nr 1135/2011 artikli 2 ning määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 13 lõike 3 ja artikli 14 lõike 5 kohaselt registreeritud, Malaisiast saadetud impordilt, olenemata sellest, kas seda deklareeritakse Malaisiast pärit impordina või mitte.
3. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.
Artikkel 2
1. Artikli 1 alusel laiendatud tollimaksust vabastamise taotlused esitatakse kirjalikult ühes Euroopa Liidu ametlikest keeltest ja neile peab alla kirjutama vabastuse taotlejat esindama volitatud isik. Taotlus tuleb saata järgmisel aadressil:
|
European Commission |
|
Directorate-General for Trade |
|
Directorate H |
|
Office: N-105 04/92 |
|
1049 Bruxelles/Brussel |
|
BELGIQUE/BELGIË |
|
Faks: +32 22956505 |
2. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 13 lõikele 4 võib komisjon pärast konsulteerimist nõuandekomiteega lubada oma otsusega vabastada artikliga 1 laiendatud tollimaksust nende äriühingute impordi, kes ei hoia kõrvale rakendusmäärusega (EL) nr 791/2011 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest.
Artikkel 3
Tolliasutused lõpetavad määruse (EL) nr 1135/2011 artikli 2 kohase impordi registreerimise.
Artikkel 4
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.
Brüssel, 16. juuli 2012
Nõukogu nimel
eesistuja
S. ALETRARIS
(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.
(2) ELT L 204, 9.8.2011, lk 1.
(3) ELT L 292, 10.11.2011, lk 4.
(4) COMEXT on Eurostati hallatav väliskaubandusstatistika andmebaas.
(5) ELT L 43, 17.2.2011, lk 9.
|
24.7.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 196/8 |
NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 673/2012,
23. juuli 2012,
millega rakendatakse määruse (EL) nr 36/2012 (mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias) artikli 32 lõiget 1
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse määrust (EL) nr 36/2012, (1) eriti selle artikli 32 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu võttis 18. jaanuaril 2012 vastu määruse (EL) nr 36/2012. |
|
(2) |
Võttes arvesse Süürias valitseva olukorra tõsidust ja kooskõlas nõukogu 23. juuli 2012 rakendusotsusega 2012/424/ÜVJP, millega rakendatakse nõukogu otsust 2011/782/ÜVJP (mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid), (2) tuleks kanda täiendavad isikud ja üksused määruse (EL) nr 36/2012 II lisas esitatud loetellu füüsilistest ja juriidilistest isikutest, üksustest või asutustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas loetletud isikud ja üksused lisatakse määruse (EL) nr 36/2012 II lisas esitatud loetellu.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 23. juuli 2012
Nõukogu nimel
eesistuja
C. ASHTON
(1) ELT L 16, 19.1.2012, lk 1.
(2) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 81.
LISA
Artiklis 1 osutatud isikud ja üksused
Isikud
|
|
Nimi |
Tuvastamisandmed |
Põhjendused |
Loetelusse kandmise kuupäev |
|
1. |
Brigaadikindral Sha’afiq Masa |
|
Maavägede luureteenistuse 215. üksuse (Damaskus) juht. On vastutav kinnipeetavate režiimivastaste piinamise eest. Osaleb tsiviilelanike represseerimises. |
24.7.2012 |
|
2. |
Brigaadikindral Burhan Qadour |
|
Maavägede luureteenistuse 291. üksuse (Damaskus) juht. On vastutav kinnipeetavate režiimivastaste piinamise eest. |
24.7.2012 |
|
3. |
Brigaadikindral Salah Hamad |
|
Maavägede luureteenistuse 291. üksuse juhi asetäitja. On vastutav kinnipeetavate režiimivastaste piinamise eest. |
24.7.2012 |
|
4. |
Brigaadikindral Muhammad (või: Mohammed) Khallouf (teise nimega Abou Ezzat) |
|
Juhib maavägede luureteenistuse 235. üksust ehk nn Palestiina üksust (Damaskus), mis asub armee repressioonimehhanismi keskmes. Osaleb otseselt režiimivastaste represseerimises. On vastutav kinnipeetavate režiimivastaste piinamise eest. |
24.7.2012 |
|
5. |
Kindralmajor Riad al-Ahmed |
|
Maavägede luureteenistuse Latakia üksuse juht. On vastutav kinnipeetavate režiimivastaste piinamise ja tapmise eest. |
24.7.2012 |
|
6. |
Brigaadikindral Abdul Salam Fajr Mahmoud |
|
Õhujõudude luureteenistuse Bab Touma üksuse (Damaskus) juht. On vastutav kinnipeetavate režiimivastaste piinamise eest. |
24.7.2012 |
|
7. |
Brigaadikindral Jawdat al-Ahmed |
|
Õhujõudude luureteenistuse Homsi üksuse juht. On vastutav kinnipeetavate režiimivastaste piinamise eest. |
24.7.2012 |
|
8. |
Kolonel Qusay Mihoub |
|
Õhujõudude luureteenistuse Deraa üksuse juht (saadeti Damaskusest Deraasse, kui selles linnas algasid meeleavaldused). On vastutav kinnipeetavate režiimivastaste piinamise eest. |
24.7.2012 |
|
9. |
Kolonel Suhail Al-Abdullah |
|
Õhujõudude luureteenistuse Latakia üksuse juht. On vastutav kinnipeetavate režiimivastaste piinamise eest. |
24.7.2012 |
|
10. |
Brigaadikindral Khudr Khudr |
|
Üldise luureteenistuse Latakia üksuse juht. On vastutav kinnipeetavate režiimivastaste piinamise eest. |
24.7.2012 |
|
11. |
Brigaadikindral Ibrahim Ma’ala |
|
Üldise luureteenistuse 285. üksuse (Damaskus) juht (asendas brigaadikindrali Hussam Fendi 2011. aasta lõpus). On vastutav kinnipeetavate režiimivastaste piinamise eest. |
24.7.2012 |
|
12. |
Brigaadikindral Firas Al-Hamed |
|
Üldise luureteenistuse 318. üksuse (Homs) juht. On vastutav kinnipeetavate režiimivastaste piinamise eest. |
24.7.2012 |
|
13. |
Brigaadikindral Hussam Luqa |
|
Poliitilise julgeolekuteenistuse Homsi üksuse juht alates 2012. aasta aprillist (brigaadikindral Nasr al-Ali mandlipärija). On vastutav kinnipeetavate režiimivastaste piinamise eest. |
24.7.2012 |
|
14. |
Brigaadikindral Taha Taha |
|
Poliitilise julgeolekuteenistuse Latakia üksuse eest kohapeal vastutav isik. On vastutav kinnipeetavate režiimivastaste piinamise eest. |
24.7.2012 |
|
15. |
Brigaadikindral Nasr al-Ali |
|
Poliitilise julgeolekuteenistuse Deraa üksuse eest kohapeal vastutav isik alates 2012. aasta aprillist (endine Homsi üksuse juht). On vastutav kinnipeetavate režiimivastaste piinamise eest. |
24.7.2012 |
|
16. |
Bassel Bilal |
|
Idlibi keskvangla politseiametnik. Osales otseselt Idlibi keskvanglas kinnipeetavate režiimivastaste piinamises. |
24.7.2012 |
|
17. |
Ahmad Kafan |
|
Idlibi keskvangla politseiametnik. Osales otseselt Idlibi keskvanglas kinnipeetavate režiimivastaste piinamises. |
24.7.2012 |
|
18. |
Bassam al-Misri |
|
Idlibi keskvangla politseiametnik. Osales otseselt Idlibi keskvanglas kinnipeetavate režiimivastaste piinamises. |
24.7.2012 |
|
19. |
Ahmed al-Jarroucheh |
Sünnikuupäev: 1957 |
Üldise luureteenistuse välisküsimuste üksuse (279. üksuse) juht. Vastutab üldluure eest Süüria suursaatkondades. Osaleb otseselt režiimivastaste represseerimises Süüria ametivõimude poolt ning on vastutav Süüria opositsiooni represseerimise eest välismaal. |
24.7.2012 |
|
20. |
Michel Kassouha (teise nimega Ahmed Salem; teise nimega Ahmed Salem Hassan) |
Sünnikuupäev: 1. veebruar 1948 |
Süüria julgeolekuteenistuse liige alates 1970. aastate algusest, on seotud võitlusega režiimivastaste vastu Prantsusmaal ja Saksamaal. Ta vastutab alates 2006. aasta märtsist Süüria üldise luureteenistuse 273. üksuse suhete eest. Ta on reservohvitserina lähedalseisev isik üldise luureteenistuse juhile Ali Mamloukile, kes on üks režiimi kõrgemaid julgeolekuametnikke, kelle suhtes kohaldab EL alates 9. maist 2011 piiravaid meetmeid. Toetab otseselt režiimivastaste represseerimist Süüria režiimi poolt ning on vastutav Süüria opositsiooni represseerimise eest välismaal. |
24.7.2012 |
|
21. |
Kindral Ghassan Jaoudat Ismail |
Sünnikuupäev: 1960 Sünnikoht: Derikich, Tartusi piirkond. |
Vastutab õhujõudude luureteenistuse missioonide üksuse eest, kes juhib koostöös erioperatsioonide üksusega õhujõudude luureteenistuse eliitvägesid, kes mängivad olulist osa režiimi poolt toimepandavates repressioonides. Sellega seoses on Ghassan Jaoudat Ismail üks kõrgematest sõjaväeametnikest, kes rakendavad otseselt režiimi poolt režiimivastaste vastu toimepandavaid repressioone. |
24.7.2012 |
|
22. |
Kindral Amer al-Achi (teise nimega Amis al Ashi; teise nimega Ammar Aachi; teise nimega Amer Ashi) |
|
Alepi sõjakooli diplomit omav õhujõudude luureteenistuse teabeüksuse juht (alates 2012. aastast), Süüria kaitseministrile Daoud Rajahile lähedalseisev isik. Oma ülesannete kaudu õhujõudude luureteenistuses on Amer al-Achi kaasatud Süüria opositsiooni represseerimisse. |
24.7.2012 |
|
23. |
Kindral Mohammed Ali Nasr (või: Mohammed Ali Naser) |
Sünnikuupäev: umbes 1964 |
Presidendi nooremale vennale Maher al-Assadile lähedalseisev isik. On olulisima osa oma karjäärist teostanud vabariiklikus kaardiväes. Lõi 2010. aastal üldise luureteenistuse siseküsimuste üksuse (nn 251. üksuse), mis tegeleb poliitilise opositsiooni vastase võitlusega. Ühena kõnealuse üksuse vastutavatest isikutest osaleb kindral Mohammed Ali otseselt režiimivastaste represseerimises. |
24.7.2012 |
|
24. |
Kindral Issam Hallaq |
|
Õhujõudude staabiülem alates 2010. aastast. Juhib režiimivastaste vastu läbiviidavaid õhuoperatsioone. |
24.7.2012 |
|
25. |
Ezzedine Ismael |
Sünnikuupäev: 1940. aastate keskel (tõenäoliselt 1947. aastal) Sünnikoht: Bastir. Jablehi piirkond. |
Õhujõudude luureteenistuse erukindral ja reservohvitser, mille juhiks ta sai 2000. aastate alguses. Ta nimetati 2006. aastal presidendi poliitiliseks ja julgeoleku valdkonna nõunikuks. Süüria presidendi poliitilise ja julgeoleku valdkonna nõunikuna on Ezzedine Ismael seotud režiimi poolt režiimivastaste suhtes rakendatava repressiivse poliitikaga. |
24.7.2012 |
|
26. |
Samir Joumaa (teise nimega Abou Sami) |
Sünnikuupäev: umbes 1962 |
Ta on ligikaudu 20 aastat olnud Bashar al-Assadi ühe tähtsaima julgeoleku valdkonna nõuniku Mohammad Nassif Kheir Beki (kes täidab ametlikult asepresident Farouk al-Charehi asetäitja ülesandeid) kabineti direktor. Lähedaste suhete tõttu Bashar al-Assadi ja Mohammed Nassif Kheir Bekiga on Samir Joumaa seotud režiimi poolt režiimivastaste suhtes rakendatava repressiivse poliitikaga. |
24.7.2012 |
Üksused
|
|
Nimi |
Tuvastamisandmed |
Põhjendused |
Loetelusse kandmise kuupäev |
||||
|
1. |
Drex Technologies S.A. |
Asutamise kuupäev: 4. juuli 2000 Asutamisnumber: 394678 Direktor: Rami Makhlouf Registreeritud esindaja: Mossack Fonseca & Co (BVI) Ltd |
Ettevõte Drex Technologies kuulub täielikult Rami Makhloufi omandusse, kes on kantud nende isikute nimekirja, kelle suhtes rakendatakse ELi sanktsioone Süüria režiimi rahalise toetamise eest. Rami Makhlouf kasutab ettevõtet Drex Technologies, et hõlbustada ja hallata oma rahvusvahelisi finantsosalusi, sealhulgas enamusosalust ettevõttes SyriaTel, mille EL on kandnud loetelusse põhjusel, et see annab Süüria režiimile samuti rahalist toetust. |
24.7.2012 |
||||
|
2. |
Cotton Marketing Organisation |
|
Riigi omanduses olev ettevõte. Annab Süüria režiimile rahalist toetust. |
|
||||
|
3. |
Syrian Arab Airlines (teise nimega SAA, teise nimega Syrian Air) |
|
Režiimi kontrolli all olev riigiettevõte. Annab režiimile rahalist toetust. |
24.7.2012 |
|
24.7.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 196/12 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 674/2012,
23. juuli 2012,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1418/2007, mis käsitleb teatavate jäätmete väljavedu taaskasutamise eesmärgil teatavatesse OECD-välistesse riikidesse
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta, (1) eriti selle artiklit 37,
pärast nõupidamist asjaomaste riikidega
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Jäätmesaadetisi käsitleva määruse (EÜ) nr 1013/2006 IIIA lisa on muudetud komisjoni 11. juuli 2011. aasta määrusega (EL) nr 664/2011 (2) selliselt, et sinna on lisatud teatavad jäätmesegud. Seega on komisjon määruse (EÜ) nr 1013/2006 artikli 37 alusel saatnud igale riigile, mille suhtes OECD otsus (3) ei kehti, kirjaliku palve, milles palub kirjalikult kinnitada, et Euroopa Liidust võib sinna riiki taaskasutuseks eksportida kõnealuseid jäätmesegusid, mille eksport ei ole määruse (EÜ) nr 1013/2006 artikli 36 alusel keelatud, ning näidata, millist kontrollimenetlust (kui üldse mõnda) sihtriigis kasutataks. Komisjoni 29. novembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1418/2007 (milles käsitletakse teatavate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 III ja IIIA lisas loetletud jäätmete väljavedu taaskasutamise eesmärgil teatavatesse riikidesse, mille suhtes ei kohaldata OECD otsust jäätmete riikidevahelise veo kontrolli kohta) (4) lisa tuleks seetõttu muuta, et võtta arvesse saadud vastuseid. |
|
(2) |
Ühtlasi on komisjon saanud mitmelt riigilt täiendavat teavet muude määruse (EÜ) nr 1013/2006 III või IIIA lisas loetletud jäätmeliikide kohta. Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 1418/2007 lisa eespool nimetatut arvesse võttes muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1418/2007 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub neljateistkümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 23. juuli 2012
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 190, 12.7.2006, lk 1.
(2) ELT L 182, 12.7.2011, lk 2.
(3) OECD nõukogu otsus C(2001)107/Final taaskasutamiseks mõeldud jäätmete üle piiri viimise kontrolli käsitleva otsuse C(92)39/Final läbivaatamise kohta.
(4) ELT L 316, 4.12.2007, lk 6.
LISA
Määruse (EÜ) nr 1418/2007 lisa muudetakse järgmiselt:
|
1) |
Pärast lõiku, mis kõlab järgmiselt: „Kui kaks koodi on eraldatud semikooloniga, on hõlmatud mõlemad kõnealused koodid”, lisatakse järgmised lõigud: „Kui sama kirje puhul on märgitud nii variant B kui ka variant D, tähendab see, et lisaks määruse (EÜ) nr 1013/2006 artiklis 35 sätestatud kontrollimenetlusele rakendatakse kohalikku kontrollimenetlust. Kui mingi konkreetse riigi puhul ei ole märgitud teatavat jäätmeliiki või jäätmesegu, tähendab see, et nimetatud riik ei ole andnud piisavalt selget kinnitust, et seda jäätmeliiki või jäätmeliikide segu võib eksportida taaskasutuseks sellesse riiki, ning ei ole teada andnud, millist kontrollimenetlust (kui üldse mingit) selles riigis rakendatakse. Määruse (EÜ) nr 1013/2006 artikli 37 lõike 2 kohaselt kohaldatakse sellistel juhtudel nimetatud määruse artiklis 35 kirjeldatud eelneva kirjaliku teatamise ja nõusoleku menetlust.” |
|
2) |
Vastavalt tähestikujärjekorrale lisatakse järgmine kanne Albaania kohta: „Albaania
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
3) |
Andorra kanne asendatakse järgmisega: „Andorra
|
|
4) |
Aomeni (Hiina) kanne asendatakse järgmisega: „Aomen (Hiina)
|
|
5) |
Vastavalt tähestikujärjekorrale lisatakse järgmine kanne Araabia Ühendemiraatide kohta: „Araabia Ühendemiraadid
|
|
6) |
Argentina kanne asendatakse järgmisega: „Argentina
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
7) |
Vastavalt tähestikujärjekorrale lisatakse järgmine kanne Aserbaidžaani kohta: „Aserbaidžaan
|
||||||||||||
|
8) |
Vastavalt tähestikujärjekorrale lisatakse järgmine kanne Benini kohta: „Benin
|
|
9) |
Vastavalt tähestikujärjekorrale lisatakse järgmine kanne Burkina Faso kohta: „Burkina Faso
|
|
10) |
Vastavalt tähestikujärjekorrale lisatakse järgmine kanne Burundi kohta: „Burundi
|
|
11) |
Vastavalt tähestikujärjekorrale lisatakse järgmine kanne Cabo Verde kohta: „Cabo Verde
|
|
12) |
Vastavalt tähestikujärjekorrale lisatakse järgmine kanne Colombia kohta: „Colombia
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
13) |
Costa Rica kanne asendatakse järgmisega: „Costa Rica
|
||||||||||||
|
14) |
Vastavalt tähestikujärjekorrale lisatakse järgmine kanne Curaçao kohta: „Curaçao
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
15) |
Egiptuse kanne asendatakse järgmisega: „Egiptus
|
||||||||||||
|
16) |
Vastavalt tähestikujärjekorrale lisatakse järgmine kanne endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi kohta: „Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
17) |
Filipiinide kanne asendatakse järgmisega: „Filipiinid
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
18) |
Vastavalt tähestikujärjekorrale lisatakse järgmine kanne Gaboni kohta: „Gabon
|
||||||||||||
|
19) |
Gruusia kanne asendatakse järgmisega: „Gruusia
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
20) |
Vastavalt tähestikujärjekorrale lisatakse järgmine kanne Guatemala kohta: „Guatemala
|
|
21) |
Guyana kanne asendatakse järgmisega: „Guyana
|
|
22) |
Hiina kanne asendatakse järgmisega: „Hiina
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
23) |
Hiina Taipei kanne asendatakse järgmisega: „Hiina Taipei
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
24) |
Vastavalt tähestikujärjekorrale lisatakse järgmine kanne Hondurase kohta: „Honduras
|
|
25) |
Hongkongi (Hiina) kanne asendatakse järgmisega: „Hongkong (Hiina)
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
26) |
Horvaatia kanne asendatakse järgmisega: „Horvaatia
|
|
27) |
Vastavalt tähestikujärjekorrale lisatakse järgmine kanne Kasahstani kohta: „Kasahstan
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
28) |
Vastavalt tähestikujärjekorrale lisatakse järgmine kanne Katari kohta: „Katar
|
|
29) |
Kenya kanne asendatakse järgmisega: „Kenya
|
||||||||||||
|
30) |
Vastavalt tähestikujärjekorrale lisatakse järgmine kanne Kongo DV (Kongo Demokraatliku Vabariigi) kohta: „Kongo DV (Kongo Demokraatlik Vabariik)
|
|
31) |
Vastavalt tähestikujärjekorrale lisatakse järgmine kanne Kuveidi kohta: „Kuveit
|
|
32) |
Kõrgõzstani kanne asendatakse järgmisega: „Kõrgõzstan
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
33) |
Libeeria kanne asendatakse järgmisega: „Libeeria
|
|
34) |
Vastavalt tähestikujärjekorrale lisatakse järgmine kanne Madagaskari kohta: „Madagaskar
|
|
35) |
Malaisia kanne asendatakse järgmisega: „Malaisia
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
36) |
Vastavalt tähestikujärjekorrale lisatakse järgmine kanne Mauritiuse (Mauritiuse Vabariigi) kohta: „Mauritius (Mauritiuse Vabariik)
|
|
37) |
Moldova (Moldova Vabariigi) kanne asendatakse järgmisega: „Moldova (Moldova Vabariik)
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
38) |
Vastavalt tähestikujärjekorrale lisatakse järgmine kanne Rwanda kohta: „Rwanda
|
|
39) |
Vastavalt tähestikujärjekorrale lisatakse järgmine kanne Sambia kohta: „Sambia
|
|
40) |
Vastavalt tähestikujärjekorrale lisatakse järgmine kanne Senegali kohta: „Senegal
|
|
41) |
Serbia kanne asendatakse järgmisega: „Serbia
|
|
42) |
Vastavalt tähestikujärjekorrale lisatakse järgmine kanne Tadžikistani kohta: „Tadžikistan
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
43) |
Vastavalt tähestikujärjekorrale lisatakse järgmine kanne Tansaania kohta: „Tansaania
|
||||||||||||
|
44) |
Tai kanne asendatakse järgmisega: „Tai
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
45) |
Vastavalt tähestikujärjekorrale lisatakse järgmine kanne Tšaadi kohta: „Tšaad
|
|
46) |
Tšiili kanne asendatakse järgmisega: „Tšiili
|
|
47) |
Tuneesia kanne asendatakse järgmisega: „Tuneesia
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
48) |
Vastavalt tähestikujärjekorrale lisatakse järgmine kanne Uus-Meremaa kohta: „Uus-Meremaa
|
|
49) |
Vietnami kanne asendatakse järgmisega: „Vietnam
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
24.7.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 196/52 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 675/2012,
23. juuli 2012,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa talgi (E 553b) ja karnaubavaha (E 903) kasutamise osas koorega värvitud keedumunadel ja šellaki (E 904) kasutamise osas koorega keedumunadel
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 3 ja artikli 30 lõiget 5,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisas on sätestatud toidus kasutada lubatud lisaainete Euroopa Liidu loetelu ja kõnealuste lisaainete kasutamise tingimused. |
|
(2) |
Seda loetelu võib muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruses (EÜ) nr 1331/2008 (millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus) (2) osutatud menetluse kohaselt. |
|
(3) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 1331/2008 artikli 3 lõikele 1 võib Euroopa Liidu toidu lisaainete loetelu ajakohastada kas komisjoni algatusel või vastava taotluse saamisel. |
|
(4) |
On esitatud taotlus lubada talki (E 553b) ja karnaubavaha (E 903) kasutada koorega värvitud keedumunadel ja šellakit (E 904) koorega keedumunadel ning see taotlus on tehtud kättesaadavaks ka liikmesriikidele. |
|
(5) |
Toidu lisaaineid talki (E 553b), karnaubavaha (E 903) ja šellakit (E 904) võib kasutada koorega värvitud keedumunade kaunistamiseks, sest need annavad munakoorele intensiivsema või vähem intensiivse läike. Lisaks võib šellak (E 904) aidata kaasa koorega keedumunade paremale säilimisele, kui seda kasutatakse muna pinnal. |
|
(6) |
Kõnealuste toidu lisaainete puhul ei ole tõenäoline, et need sattuksid munade söödavasse siseosasse, kuna nad on lahustumatud ja neil on suur molekulmass. Nimetatud toidu lisaainete kasutamine ei mõjuta inimeste tervist, kuna nende vahad püsivad munakoores. Seetõttu on asjakohane lubada talki (E 553b) ja karnaubavaha (E 903) kasutada koorega värvitud keedumunadel ja šellakit (E 904) koorega keedumunadel, olgu need siis värvitud või mitte. |
|
(7) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 1331/2008 artikli 3 lõikele 2 peab komisjon määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisas sätestatud Euroopa Liidu toidu lisaainete loetelu ajakohastamiseks küsima Euroopa Toiduohutusameti arvamust, välja arvatud juhul, kui kõnealune ajakohastamine tõenäoliselt ei mõjuta inimeste tervist. Kuna loa andmine talgi (E 553b), karnaubavaha (E 903) ja šellaki (E 904) kasutamiseks koorega keedumunadel kujutab endast kõnealuse loetelu ajakohastamist, mis ei mõjuta inimeste tervist, puudub vajadus Euroopa Toiduohutusameti arvamuse järele. |
|
(8) |
Vastavalt komisjoni 11. novembri 2011. aasta määruse (EL) nr 1129/2011 (millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa ja kehtestatakse Euroopa Liidu toidu lisaainete loetelu) (3) üleminekusätetele kohaldatakse II lisa, milles on sätestatud Euroopa Liidu loetelu toidus kasutada lubatud lisaainetest ja kõnealuste lisaainete kasutamise tingimused, alates 1. juunist 2013. Et anda luba kasutada talki (E 553b) ja karnaubavaha (E 903) koorega värvitud keedumunadel ja šellakit (E 904) koorega keedumunadel enne nimetatud tähtaega, tuleb kõnealustele toidu lisaainetele määrata varasem kohaldamiskuupäev. |
|
(9) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega ning ei Euroopa Parlament ega nõukogu ole vastuväiteid esitanud, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 23. juuli 2012
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 354, 31.12.2008, lk 16.
(2) ELT L 354, 31.12.2008, lk 1.
(3) ELT L 295, 12.11.2011, lk 1.
LISA
Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa E osas lisatakse toidugruppi 10.2 „Töödeldud munad ja munatooted” kande „E 520-523” järele järgmine kanne:
|
|
„E 553b |
Talk |
5 400 |
|
Ainult koorega värvitud keedumunade pinnal |
Kohaldatakse alates 13. augustist 2012 |
|
|
E 903 |
Karnaubavaha |
3 600 |
|
Ainult koorega värvitud keedumunade pinnal |
Kohaldatakse Alates 13. augustist 2012 |
|
|
E 904 |
Šellak |
quantum satis |
|
Ainult koorega keedumunade pinnal |
Kohaldatakse alates 13. augustist 2012” |
|
24.7.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 196/55 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 676/2012,
23. juuli 2012,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused. |
|
(2) |
Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 23. juuli 2012
Komisjoni nimel presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor
José Manuel SILVA RODRÍGUEZ
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
|
(eurot 100 kg kohta) |
||
|
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
|
0707 00 05 |
TR |
95,4 |
|
ZZ |
95,4 |
|
|
0709 93 10 |
TR |
95,4 |
|
ZZ |
95,4 |
|
|
0805 50 10 |
AR |
76,8 |
|
BO |
97,8 |
|
|
TR |
52,0 |
|
|
UY |
101,4 |
|
|
ZA |
101,1 |
|
|
ZZ |
85,8 |
|
|
0808 10 80 |
AR |
182,4 |
|
BR |
89,7 |
|
|
CL |
107,3 |
|
|
CN |
126,4 |
|
|
NZ |
134,8 |
|
|
US |
160,2 |
|
|
UY |
52,1 |
|
|
ZA |
108,5 |
|
|
ZZ |
120,2 |
|
|
0808 30 90 |
AR |
158,6 |
|
CL |
150,6 |
|
|
ZA |
112,8 |
|
|
ZZ |
140,7 |
|
|
0809 10 00 |
TR |
170,8 |
|
ZZ |
170,8 |
|
|
0809 29 00 |
TR |
359,0 |
|
ZZ |
359,0 |
|
|
0809 30 |
TR |
174,4 |
|
ZZ |
174,4 |
|
|
0809 40 05 |
BA |
71,0 |
|
IL |
84,6 |
|
|
ZZ |
77,8 |
|
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.
|
24.7.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 196/57 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 677/2012,
23. juuli 2012,
millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes turustusaastaks 2011/2012 rakendusmäärusega (EL) nr 971/2011 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 951/2006, millega kehtestati nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris, (2) eriti selle artikli 36 lõike 2 teise lõigu teist lauset,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud turustusaastaks 2011/2012 on kehtestatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 971/2011 (3). Kõnealuseid hindu ja makse on viimati muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 655/2012 (4). |
|
(2) |
Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks eespool osutatud hindu ja tollimakse muuta määruse (EÜ) nr 951/2006 artikli 36 kohaselt. |
|
(3) |
Vajadusest tagada, et kõnealust meedet hakataks kohaldama võimalikult kiiresti pärast ajakohastatud andmete kättesaadavaks tegemist, peaks käesolev määrus jõustuma avaldamise päeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 36 osutatud toodetele rakendusmäärusega (EL) nr 971/2011 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse turustusaastaks 2011/2012 muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 23. juuli 2012
Komisjoni nimel presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor
José Manuel SILVA RODRÍGUEZ
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 178, 1.7.2006, lk 24.
(3) ELT L 254, 30.9.2011, lk 12.
(4) ELT L 188, 18.7.2012, lk 13.
LISA
Valge suhkru, toorsuhkru ja CN-koodi 1702 90 95 alla kuuluvate toodete muudetud tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud, mida kohaldatakse alates 24. juulist 2012
|
(eurodes) |
||
|
CN-kood |
Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta |
Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta |
|
1701 12 10 (1) |
45,28 |
0,00 |
|
1701 12 90 (1) |
45,28 |
1,02 |
|
1701 13 10 (1) |
45,28 |
0,00 |
|
1701 13 90 (1) |
45,28 |
1,32 |
|
1701 14 10 (1) |
45,28 |
0,00 |
|
1701 14 90 (1) |
45,28 |
1,32 |
|
1701 91 00 (2) |
53,44 |
1,44 |
|
1701 99 10 (2) |
53,44 |
0,00 |
|
1701 99 90 (2) |
53,44 |
0,00 |
|
1702 90 95 (3) |
0,53 |
0,20 |
(1) Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa III punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.
(2) Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa II punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.
(3) Kindlaksmääratud hind 1 % sahharoosisisalduse puhul.
OTSUSED
|
24.7.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 196/59 |
NÕUKOGU OTSUS 2012/420/ÜVJP,
23. juuli 2012,
millega muudetakse otsust 2011/782/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu võttis 1. detsembril 2011 vastu otsuse 782/2011/ÜVJP (1). |
|
(2) |
Selleks et veelgi tugevdada otsuses 2011/782/ÜVJP sätestatud meetmete jõustamist, peaksid liikmesriigid oma sadamates ja lennujaamades ning territoriaalvetes lipuriigi nõusolekul, mis on vajalik rahvusvahelise õiguse kohaselt, kontrollima kõiki Süüriasse suunduvaid laevu ja õhusõidukeid, kui asjaomasel liikmesriigil on teavet, mis annab põhjendatud aluse arvata, et kõnealuste laevade ja õhusõidukite veos sisaldab relvi või varustust, kaupu või tehnoloogiat, mida võidakse kasutada siserepressioonideks ja mille tarnimine, müük, üleandmine või eksport on otsuse 2011/782/ÜVJP alusel keelatud või on selleks vaja luba. |
|
(3) |
Lisaks tuleks lisada erand rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise nõudest, kui rahalisi vahendeid kantakse üle seoses rahalise toetuse andmisega Süüria kodanikele, kes omandavad liidus haridust, saavad koolitust või tegelevad teadusuuringutega. |
|
(4) |
Seepärast tuleks otsust 2011/782/ÜVJP vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsust 2011/782/ÜVJP muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 17b 1. Kui liikmesriikidel on teavet, mis annab põhjendatud aluse arvata, et Süüriasse suunduvate laevade või õhusõidukite veos sisaldab esemeid, mille tarnimine, müük, üleandmine või eksport on artikli 1 kohaselt keelatud või selleks on vaja luba artikli 1a kohaselt, siis nad kontrollivad vastavalt oma siseriiklikele õigusaktidele ja kooskõlas rahvusvahelise õigusega, eelkõige mereõiguse ja asjaomaste rahvusvaheliste tsiviillennundus- ja meretranspordilepingutega selliseid laevu ja õhusõidukeid oma sadamates ja lennujaamades ning territoriaalvetes vastavalt oma riigi pädevate asutuste otsustele ja suutlikkusele lipuriigi nõusolekul, mis on vajalik territoriaalmerd käsitleva rahvusvahelise õiguse kohaselt. 2. Avastamise korral peavad liikmesriigid vastavalt oma siseriiklikele õigusaktidele ja kooskõlas rahvusvahelise õigusega kinni ja kõrvaldavad esemed, mille tarnimine, müük, üleandmine või eksport on artiklite 1 või 1a kohaselt keelatud. 3. Lõigete 1 ja 2 kohaselt läbiviidavate kontrollide ja kõrvaldamiste puhul teevad liikmesriigid kooskõlas oma siseriiklike õigusaktidega koostööd. 4. Süüriasse veoseid vedavatelt õhusõidukitelt ja laevadelt nõutakse täiendavat saabumis- ja lahkumiseelset teavet kõikide liikmesriiki toodavate ja sealt väljaviidavate kaupade kohta.” |
|
2) |
Artiklisse 19 lisatakse järgmine lõige: „10. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata lisades I või II loetletud üksuste poolt või nende kaudu tehtavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside ülekannete suhtes, kui ülekanne on seotud maksega I või II lisas loetlemata isiku või üksuse poolt seoses rahalise toetuse andmisega Süüria kodanikele, kes omandavad liidus haridust, saavad koolitust või tegelevad teadusuuringutega, tingimusel et asjakohane liikmesriik on igal üksikul juhul kindlaks teinud, et makse saaja ei ole otseselt ega kaudselt lõikes 1 osutatud isik ega üksus.” |
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval.
Brüssel, 23. juuli 2012
Nõukogu nimel
eesistuja
C. ASHTON
(1) ELT L 319, 2.12.2011, lk 56.
|
24.7.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 196/61 |
NÕUKOGU OTSUS 2012/421/ÜVJP,
23. juuli 2012,
bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsiooni toetamiseks massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 26 lõiget 2 ja artikli 31 lõiget 1,
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Euroopa Ülemkogu võttis 12. detsembril 2003 vastu massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia (edaspidi „ELi strateegia”), mille III peatükis on esitatud loetelu meetmetest massihävitusrelvade leviku vastu võitlemiseks. |
|
(2) |
Liit viib ELi strateegiat aktiivselt ellu ja rakendab selle III peatükis loetletud meetmeid, eelkõige meetmeid, mis on seotud bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsiooni (BTWC) tugevdamise, rakendamise ja ülemaailmse kohaldamisega. |
|
(3) |
Nõukogu võttis 27. veebruaril 2006 vastu ühismeetme 2006/184/ÜVJP (1) bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsiooni toetamiseks massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia raames, mille kehtivus lõppes 26. augustil 2007. Alates ühismeetme 2006/184/ÜVJP vastuvõtmisest on BTWCga ühinenud veel seitse riiki. |
|
(4) |
Nõukogu võttis BTWC toetamiseks kehtestatud ühismeetme 2006/184/ÜVJP täiendamiseks 20. märtsil 2006 vastu bioloogiliste ja toksiinrelvade tegevuskava (2). Selles tegevuskavas nähakse ette usaldust suurendavate meetmete ning bioloogiliste relvade väidetava kasutamise juhtude uurimiseks kehtestatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) peasekretäri uurimismehhanismi tõhusam kasutamine. |
|
(5) |
Nõukogu võttis 10. novembril 2008 vastu ühismeetme 2008/858/ÜVJP (3) bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsiooni toetamiseks massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia raames. Pärast ühismeetme 2008/858/ÜVJP vastuvõtmist on BTWCga ühinenud veel kolm riiki ning mitu riiki on saanud kasu liidu ekspertide pakutud abist. |
|
(6) |
BTWC kuuendal läbivaatamiskonverentsil otsustati luua Genfis asuva ÜRO desarmeerimisküsimuste büroo (UNODA) alla kuuluva viieks aastaks (2007–2011) kindlaks määratud volitustega rakendamise toetusüksuse, mis annaks haldustuge kuuendal läbivaatamiskonverentsil kokku lepitud koosolekute jaoks ning toetaks BTWC terviklikku rakendamist ja ülemaailmset kohaldamist ning usaldust suurendavate meetmete alast teabevahetust. |
|
(7) |
Nõukogu võttis 18. juulil 2011 vastu otsuse 2011/429/ÜVJP, (4) mis käsitleb Euroopa Liidu seisukohta BTWC seitsmendaks läbivaatamiskonverentsiks. |
|
(8) |
BTWC seitsmendal läbivaatamiskonverentsil otsustati pikendada rakendamise toetusüksuse volitusi viie aasta võrra (2012–2016) ning laiendada selle ülesandeid, et arvata nende hulka ka abitaotluste ja -pakkumiste andmebaasi loomise ja haldamise otsuse rakendamine, sellega seotud teabevahetuse hõlbustamine osalisriikide vahel ning seitsmenda läbivaatamiskonverentsi otsuste ja soovituste rakendamine osalisriikide poolt, kui see on asjakohane. |
|
(9) |
Komisjonile tuleks teha ülesandeks teostada järelevalvet liidu rahalise toetuse nõuetekohase kasutamise üle, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1. Massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia mõne osa viivitamatuks ja praktiliseks kohaldamiseks toetab Euroopa Liit BTWCd, järgides järgmisi eesmärke:
|
— |
edendada BTWC ülemaailmset kohaldamist; |
|
— |
toetada BTWC rakendamist, sealhulgas usaldust suurendavaid meetmeid käsitlevate avalduste esitamine osalisriikide poolt; |
|
— |
toetada istungitevahelise tööprogrammi ajavahemikul 2012–2015, et tugevdada BTWC rakendamist ja tõhusust. |
2. ELi strateegia meetmetele vastavate projektide hulka kuuluvad projektid, mille eesmärk on:
|
— |
suurendada teadlikkust BTWC rakendamisest, tugevdada istungitevahelistel teemadel peetavat piirkondlikku arutelu ja viia ellu arutelude tulemusi ning toetada peamisi piirkondlikke osalejaid riiklikuks rakendamiseks tarvilike vajaduste ja nõuete kindlaksmääramisel; |
|
— |
abistada nii osalisriike kui ka BTWCga mitteühinenud riike, et tagada osalisriikide rahvusvaheliste kohustuste ülevõtmine oma siseriiklikku õigusesse ja haldusnormidesse ning luua toimiv suhe kõigi riiklike sidusrühmade vahel. Abi hõlmab osalisriikide toetamist riiklike usaldust suurendavate meetmete alase protsessi käivitamiseks ja riiklike kontaktpunktide määramiseks. BTWCga mitteühinenud riikide puhul hõlmab abi BTWCga ühinemise või selle ratifitseerimise toetamist; |
|
— |
toetada selliste erinevate võimalusi loovate vahendite ja meetmete väljatöötamist, millest on osalisriikidel abi riiklikul rakendamisel, sealhulgas usaldust suurendavaid meetmeid käsitlevate avalduste esitamisel, ning mis võimaldavad osalisriikide esindajatel aktiivselt osaleda rahvusvahelises BTWC protsessis ja suurendavad osalisriikide teadlikkust pakutavast rahvusvahelisest toetusest. |
Kõnealuste projektide üksikasjalik kirjeldus on esitatud lisas.
Artikkel 2
1. Käesoleva otsuse rakendamise eest vastutab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja”).
2. Artiklis 1 osutatud tegevuste tehnilise elluviimise eest vastutab UNODA. UNODA täidab oma ülesannet kõrge esindaja vastutuse all. Selleks lepib kõrge esindaja UNODAga kokku vajaliku töökorra.
Artikkel 3
1. Lähtesumma artikli 1 lõikes 2 osutatud projektide rakendamiseks on 1 700 000 eurot.
2. Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud summast, hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.
3. Järelevalvet lõikes 1 osutatud kulude nõuetekohase haldamise üle teostab komisjon. Sel eesmärgil sõlmib komisjon UNODAga rahastamislepingu. Rahastamislepingus sätestatakse, et UNODA tagab liidu rahalise abi nähtavuse.
4. Komisjon püüab sõlmida lõikes 3 osutatud rahastamislepingu niipea kui võimalik pärast käesoleva otsuse jõustumist. Ta teavitab nõukogu kõigist raskustest selles protsessis ning teatab nõukogule lepingu sõlmimise kuupäeva.
Artikkel 4
Kõrge esindaja annab nõukogule käesoleva otsuse rakendamise kohta aru, lähtudes UNODA koostatud korrapärastest aruannetest. Kõnealuste aruannete põhjal teeb nõukogu hindamise. Komisjon annab teavet artikli 1 lõikes 2 osutatud projektide finantsaspektide kohta.
Artikkel 5
1. Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
2. Otsus kaotab kehtivuse 24 kuu möödumisel artikli 3 lõikes 3 osutatud rahastamislepingu sõlmimisest või kuue kuu möödumisel selle vastuvõtmisest, kui kõnealuse ajavahemiku jooksul ei ole sõlmitud nimetatud rahastamislepingut.
Brüssel, 23. juuli 2012
Nõukogu nimel
eesistuja
C. ASHTON
(1) ELT L 65, 7.3.2006, lk 51.
(3) ELT L 302, 13.11.2008, lk 29.
(4) ELT L 188, 19.7.2011, lk 42.
LISA
1. ÜLDINE RAAMISTIK
Tuginedes ühismeetme 2008/858/ÜVJP edukale rakendamisele, toimib käesolev otsus tegevuspõhise poliitilise vahendina otsuse 2011/429/ÜVJP eesmärkide saavutamisel ning keskendub eelkõige nendele aspektidele, mille suhtes saavutati seitsmendal läbivaatamiskonverentsil konsensus, mis kajastub konverentsi lõppdokumendis.
Käesolevas otsuses juhindutakse järgmistest põhimõtetest:
|
a) |
kasutada ära ühismeetme 2008/858/ÜVJP raames saadud kogemusi; |
|
b) |
lähtuda osalisriikide ning BTWCga mitteühinenud riikide väljendatud konkreetsetest vajadustest BTWC parema rakendamise ja ülemaailmse kohaldamise suhtes; |
|
c) |
soodustada kohalikku ja piirkondlikku vastutust projektide eest, et tagada nende jätkusuutlikkus pikas perspektiivis ning luua BTWC raames partnerlus liidu ja kolmandate poolte vahel; |
|
d) |
keskenduda tegevustele, mis annavad konkreetseid tulemusi ja/või aitavad varakult sõnastada BTWC 2016. aasta läbivaatamise protsessi jaoks olulisi ühiseid arusaamu; |
|
e) |
toetada osalisriikide kohtumiste eesistujat ning kasutada võimalikult hästi ära rakendamise toetusüksuse volitusi, milles lepiti kokku kuuendal läbivaatamiskonverentsil ning mille kehtivust pikendati ja ulatust laiendati seitsmendal läbivaatamiskonverentsil. |
2. PROJEKTID
2.1. Projekt 1: piirkondlikud seminarid teadlikkuse suurendamiseks ja vajaduste kindlakstegemiseks
2.1.1. Projekti eesmärk
Suurendada asjaomaste riigiametnike ja riiklike ekspertide teadlikkust BTWC rakendamise erinevatest aspektidest (sh usaldust suurendavad meetmed), arutada istungitevahelise tööprogrammi teemasid ja nende käsitlemist piirkondlikus kontekstis ning teha kindlaks olulistel ametikohtadel töötavad isikud, riiklikud vajadused ja nõuded ning võimalikud vastuvõtjariigid riikliku rakendamise laiendatud abiprogrammideks (vt projekt 2), korraldades piirkondlikke seminare, mis lähtuvad ühismeetme 2008/858/ÜVJP tulemusel saadud kogemustest ja kontaktidest.
Projektiga toetatakse seitsmendal läbivaatamiskonverentsil BTWC IV artikli kohta tehtud otsuste ja soovituste (eelkõige lõppdeklaratsiooni punktide 13 ja 14) rakendamist ning istungitevahelist tööprogrammi ajavahemikul 2012–2015.
2.1.2. Projekti oodatavad tulemused
|
a) |
BTWC rangem järgimine kõigis geograafilistes piirkondades; |
|
b) |
asjaomaste riiklike ametiasutuste parem arusaamine BTWCst ja/või BTWCd käsitlev tugevam paikkondlik võrgustik, et edendada BTWCga ühinemist ja selle rakendamist; |
|
c) |
vajaduste kindlakstegemine BTWC rakendamiseks tehtavate piirkondlike ja riiklike meetmete tõhustamiseks; |
|
d) |
riiklike ja piirkondlike bioloogilise ohutuse alaste assotsiatsioonide loomise ja nendega ühinemise soodustamine ja toetamine; |
|
e) |
projekti 2 raames ellu viidavate laiendatud abiprogrammide kohta taotluste esitamine. |
2.1.3. Projekti kirjeldus ja rakendamine
Peetakse kõige rohkem neli piirkondlikku või allpiirkondlikku seminari, asjakohasel juhul koostöös rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonidega ning kooskõlas ajavahemikuks 2012–2015 kehtestatud BTWC istungitevahelise tööprogrammiga.
Seminaridele kutsutakse nii osalisriigid kui ka BTWCga mitteühinenud riigid, samuti asjaomased rahvusvahelised ja piirkondlikud organisatsioonid, riiklikud ja piirkondlikud bioloogilise ohutuse alased assotsiatsioonid, akadeemilised eksperdid ja valitsusvälised organisatsioonid.
Seminaride jaoks valitakse piirkonnad ja allpiirkonnad, lähtudes sellistest kriteeriumitest nagu osalemine varasemates tegevustes ühismeetmete 2006/184/ÜVJP ja 2008/858/ÜVJP ning nõukogu ühise seisukoha 2006/242/ÜVJP (1) raames, muudes liidu meetmetes (sealhulgas tippkeskustega seotud projektides) ja teiste abiandjate tegevustes ning hinnatakse vajadust ja huvi tugevdada BTWC protsesse vastavas piirkonnas.
Seminare kasutatakse teavitamiseks ning teabe esitamiseks laiendatud abiprogrammi ja pakutava toetuse kohta.
2.2. Projekt 2: riikliku rakendamise alased laiendatud abiprogrammid
2.2.1. Projekti eesmärk
Edendada BTWC ülemaailmset kohaldamist ja tõhustada riikide suutlikkust rakendada BTWCst tulenevaid kohustusi, sealhulgas esitada usaldust suurendavaid meetmeid käsitlevaid avaldusi, õiguslike, haldusalaste ja jõustamismeetmete, teadlikkuse suurendamise, toimimisjuhendite ning bioohutuse ja bioturvalisuse standardite abil, ning luua laiendatud abiprogrammide abil riikliku koordineerimise kord.
2.2.2. Projekti oodatavad tulemused
|
a) |
Suureneb BTWC osalisriikide arv; |
|
b) |
BTWC vabatahtlik rakendamine riikides enne nende BTWCga ühinemist; |
|
c) |
asjakohaste seadusandlike või haldusmeetmete, sealhulgas kriminaalõiguse sätete vastuvõtmine, mis hõlmavad täies ulatuses BTWCs sätestatud keelde ja tõkestavaid meetmeid ning mida käsitles seitsmes läbivaatamiskonverents; |
|
d) |
tõhus rakendamine ja jõustamine BTWC rikkumiste ärahoidmiseks ja nende toimepanemise eest karistamiseks; |
|
e) |
riigisiseste mehhanismide loomine või tugevdamine nõutava teabe koondamiseks ja usaldust suurendavaid meetmeid käsitlevate avalduste iga-aastaseks esitamiseks, et suurendada usaldust suurendavaid meetmeid kasutavate osalisriikide arvu; |
|
f) |
kõigi BTWC protsessiga seotud sidusrühmade, sealhulgas riiklike ja piirkondlike bioohutusalaste assotsiatsioonide ja erasektori koostöö parem koordineerimine ja võrgustikutöö, et edendada tõhusat rakendamist; |
|
g) |
teadlikkuse suurendamise programmide, tegevusjuhendite ning bioohutuse ja bioturvalisuse standardite edendamine. |
2.2.3. Projekti kirjeldus
Seitsmes läbivaatamiskonverents kinnitas veel kord, et BTWC tõhusust suurendaks vajalike riiklike meetmete jõustamine ja rakendamine. Kõnealusel konverentsil kutsuti osalisriike üles võtma seadusandlikke, haldus-, õiguslikke ja muid meetmeid, et intensiivistada BTWC riiklikku rakendamist ja tagada mikroobsete ja muude bioloogiliste mõjurite ja toksiinide ohutus ja julgeolek. Kõnealusel konverentsil rõhutati, et on oluline vahetada usaldust suurendavate meetmete kaudu teavet osalisriikide vahel, ja tunnistati vajadust suurendada usaldust suurendavaid meetmeid kasutavate osalisriikide hulka. Konverentsil nõustuti, et osalisriikidel on vaja täiendavalt teha kooskõlastatud jõupingutusi kahepoolsete, piirkondlike ja mitmepoolsete meetmete kaudu, et edendada BTWC ülemaailmset kohaldamist.
Ühismeetme 2008/858/ÜVJP rakendamisel saadud kogemuste põhjal viiakse ellu riikliku rakendamise alased laiendatud abiprogrammid nende maksimaalselt kaheksa riigi puhul, keda peeti sobivaks projekti 1 raames korraldatud piirkondlikel seminaridel.
Iga programm kestab umbes 12 kuud, selles osalevad kasusaajates riikides asuvad ELi delegatsioonid ja asjakohastel juhtudel ÜRO piirkondlikud desarmeerimisküsimuste bürood ning need hõlmavad järgmist:
|
— |
sissejuhatav seminar, et kutsuda kokku kõik asjaomased riiklikud asutused ja sidusrihmad, et tutvustada erinevaid BTWCga seotud elemente, teha kindlaks motiveeritud ja usaldusväärsed partnerid ning koostada vajaduste ja prioriteetide esialgne hinnang; |
|
— |
kasusaava riigi jaoks kohandatud struktureeritud abi osutamise kava (tegevuskava) väljatöötamine, millega kaasnevad külastused ja seminarid, mida korraldavad erinevad abiandjad kogu programmi vältel, ning samuti ELi liikmesriikides või mujal pakutav koolitus; |
|
— |
sellise tegevuskava elluviimine, milles osalevad Interpol, WHO, VERTIC, ELi liikmesriigid, BTWC rakendamise toetusüksus ja akadeemilised institutsioonid, kes viivad ellu vastavad abimeetmed (nt õigusaktide kavandamine, bioohutus-/bioturvalisusalane koolitus, usaldust suurendavate meetmete ettevalmistamine, politseinike koolitus, teadlaste teadlikkuse suurendamine, hädaolukordadele reageerimise kavandamine jne); |
|
— |
pärast nende tegevuste elluviimist toimub seminar, kus tõmmatakse otsad kokku, asutused esitavad oma tegevuste ja edusammude kohta aruanded ning hinnatakse edaspidi pakutava abi või abi andmise jätkamise vajadust; |
|
— |
BTWC ülemaailmse kohaldamise toetamiseks võiks laiendatud riiklikud abiprogrammid asjakohastel juhtudel ellu viia BTWCga mitteühinenud riikides, mispuhul oleks BTWCga ühinemine vastuvõtva riigiga kokku lepitava tegevuskava üks osa; |
|
— |
tõhusa ja tulemusliku abi andmise tagamiseks korraldatakse projekti 2 raames ELi seminar ELi ekspertidele, kes abistavad kasusaavaid riike, et arutada parimaid tavasid ja teha sobivad ettevalmistused abitegevusteks. |
2.3. Projekt 3: võimalusi loovad vahendid ja meetmed
2.3.1. Projekti eesmärk
Erinevate vahendite ja meetmete pakkumine, mis võimaldavad ja toetavad BTWC tõhusat riiklikku rakendamist, sealhulgas usaldust suurendavaid meetmeid käsitlevate avalduste esitamist.
2.3.2. Projekti oodatavad tulemused
|
a) |
Riikliku rakendamise brošüür; |
|
b) |
usaldust suurendavate meetmete läbivaadatud brošüür; |
|
c) |
usaldust suurendavaid meetmeid käsitlevate avalduste elektroonilise esitamise süsteem; |
|
d) |
arenguriikide suurem osalemine BTWC istungitevahelises tööprogrammis; |
|
e) |
ÜRO peasekretäri mehhanismi suurem suutlikkus uurida bioloogiliste ja toksiinrelvade väidetava kasutamise juhtumeid. |
2.3.3. Projekti kirjeldus
Seitsmendal läbivaatamiskonverentsil otsustati, et riikliku rakendamise tugevdamine on istungitevahelises tööprogrammis (2012–2015) alaline päevakorrapunkt. Käsitletavate teemade hulka kuuluvad erimeetmed BTWC, eelkõige III ja IV artikli täielikuks rakendamiseks ning meetodid ja vahendid riikliku rakendamise tõhustamiseks ja parimate tavade ja kogemuste vahetamiseks.
Seitsmendal läbivaatamiskonverentsil otsustati võtta vastu usaldust suurendavate meetmete aruandevormide muudatuse. Lisaks sellele otsustati konverentsil, et rakendamise osalisriikidega koostööd tehes uurib toetusüksus usaldust suurendavaid meetmeid käsitlevate avalduste elektroonilisel teel esitamise võimalusi ja töötab välja vastavad lahendused.
Seitsmendal läbivaatamiskonverentsil arutati veel erimeetmeid, millega toetada arenguriikide osalemist istungitevahelise tööprogrammi alusel korraldatavatel koosolekutel ja nende osavõttu suurendada.
Seitsmendal läbivaatamiskonverentsil osutati ÜRO peasekretäri bioloogiliste ja keemiarelvade väidetava kasutamise juhtude uurimise mehhanismile. Selle edendamine, muu hulgas ekspertidele erikoolituse pakkumise kaudu, on määrava tähtsusega.
Ühismeetme 2008/858/ÜVJP rakendamisel saadud kogemuste põhjal ning jätkates lõpule viidud ja/või alustatud tegevusi, võetakse järgmised meetmed:
|
a) |
koostatakse põhjalikud materjalid (brošüür), milles esitatakse ülevaade BTWC osalisriikide kohustustest ja käsitletakse riiklike meetmeid BTWC täielikuks rakendamiseks. Brošüür koostatakse rakendusmeetmete abivahendina ning selles esitatakse parimate tavade näited, arvestades seejuures riikide menetluste erinevusi. Selle koostamisel konsulteeritakse ELi liikmesriikide, BTWC osalisriikide, asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ning BTWC rakendamisega seotud valitsusvälise sektori ekspertidega. Brošüür avaldatakse kõikides ÜRO ametlikes keeltes. Brošüüri väljatöötamise üldkoordinaator on UNODA; |
|
b) |
ühismeetme 2008/858/ÜVJP kohaselt koostatud usaldust suurendavate meetmete alase brošüüri läbivaatamine ja edasiarendamine vastavalt seitsmenda läbivaatamiskonverentsi otsusele; |
|
c) |
elektroonilise vahendi väljatöötamine usaldust suurendavaid meetmeid käsitlevate avalduste esitamiseks, töötlemiseks ja levitamiseks ning selle vahendi haldamine (usaldust suurendavate meetmete elektrooniline vahend); |
|
d) |
rakendamise toetusüksuse veebilehe ning sellega seotud infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite edasiarendamine; |
|
e) |
maksimaalselt kümnest arenguriigist pärit ekspertide osalemise toetamine BTWC istungitevahelise tööprogrammi raames; |
|
f) |
rahvusvahelise koolituse korraldamine ÜRO peasekretäri bioloogiliste relvade väidetava kasutamise juhtude uurimise mehhanismi kasutamise teemal, toetades ekspertide osalemist. |
3. MENETLUSLIKUD ASPEKTID, KOORDINEERIMINE
Projekte rakendab juhtkomitee eesmärgiga määrata kindlaks koostöömenetlus ja -kord. Juhtkomitee vaatab projektide rakendamise regulaarselt (vähemalt korra kuue kuu jooksul) läbi, kasutades muu hulgas elektroonilisi sidevahendeid.
Juhtkomitee koosneb kõrge esindaja ja UNODA esindajatest.
Käesoleva otsuse kohaselt nende BTWCga mitteühinenud riikide esitatavad abi- ja koostöötaotlused, kes ei ole ELi liikmesriigid, esitatakse UNODA-le. UNODA vaatab kõnealused taotlused asjakohastel juhtudel läbi ja hindab neid ning esitab soovitused juhtkomiteele. Juhtkomitee vaatab läbi abitaotlused ning tegevuskavad ja nende rakendamise. Kõrge esindaja teeb kõrge esindaja ettepaneku alusel ja juhtkomitee arutelude tulemusi arvestades lõpliku otsuse kasusaavate riikide kohta, konsulteerides nõukogu pädevate töörühmadega.
Et tagada kasusaavate riikide tugev vastutus ELi algatatud tegevuste eest ning tegevuste jätkusuutlikkus, palutakse väljavalitud kasusaavatel riikidel võimaluse korral ja asjakohastel juhtudel koostada tegevuskavad, milles muu hulgas täpsustatakse rahastatavate (sealhulgas riiklikest ressurssidest rahastatavate) tegevuste elluviimise ajakava, projekti ulatus ja kestus, ning nende tegevuskavade koostamisse kaasatakse peamised sidusrühmad (vastavalt olukorrale nt UNODA või ELi liikmesriigid). Projekte rakendatakse tegevuskavade kohaselt.
4. ARUANDLUS JA HINDAMINE
UNODA esitab kõrgele esindajale regulaarselt iga kuue kuu järel eduaruande projektide rakendamise kohta. Lisaks sellele tuleb aruanded esitada eri abimeetmete kohta, mis võetakse kasusaavate riikide jaoks kehtestatud tegevuskavade alusel. Need aruanded edastatakse asjaomasele nõukogu töörühmale saavutatud edusammude ja projektide üldiseks hindamiseks ning võimalike järelmeetmete võtmiseks.
Igal võimalusel teavitatakse BTWC osalisriike projektide rakendamisest, muu hulgas elektrooniliste vahendite kaudu.
5. ELI LIIKMESRIIKIDE EKSPERTIDE OSALEMINE
Käesoleva otsuse edukaks rakendamiseks on vajalik ELi liikmesriikide ekspertide aktiivne osalemine. UNODAt ergutatakse neid eksperte kasutama. Nimetatud projektide rakendamisega seotud ekspertide lähetuskulud kaetakse käesoleva otsuse alusel.
Eeldatakse, et abialaste (nagu õigusabi ja usaldust suurendavaid meetmeid käsitlev abi) visiitide kavandamise korral peetakse tavapäraseks maksimaalselt kolme eksperdi maksimaalselt viie päeva pikkust visiiti.
6. KESTUS
Projektide rakendamise eeldatav kogukestus on 24 kuud.
7. KASUSAAVAD RIIGID
Ülemaailmse kohaldamise edendamisega seotud tegevuste kaudu kasu saavad riigid on BTWCga mitteühinenud riigid (nii BTWC-le alla kirjutanud kui ka mitte alla kirjutanud riigid).
Riikliku rakendamise alastest meetmetest saavad kasu nii BTWC osalisriigid kui ka sellega mitteühinenud riigid ning samuti riiklike ja piirkondlike bioohutuse assotsiatsioonide, erasektori, akadeemiliste ringkondade ja valitsusväliste organisatsioonide esindajad.
Usaldust suurendavate meetmetega seotud tegevuste kaudu saavad kasu bioloogiliste ja toksiinrelvade BTWC osalisriigid.
8. KOLMANDATE POOLTE ESINDAJAD
Piirkondliku vastutuse ja projektide jätkusuutlikkuse edendamiseks võib käesoleva otsuse alusel rahastada ELi mittekuuluvate riikide ekspertide, sealhulgas asjaomaste piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide ekspertide osalemist. Rahastatakse UNODA osalemist BTWC seminaridel ja koosolekutel. BTWC osalisriikide koosolekute eesistuja osalemist võidakse rahastada, tehes sellekohase otsuse iga üksikjuhtumi puhul eraldi.
9. RAKENDUSÜKSUS – TÖÖTAJATEGA SEOTUD KÜSIMUSED
Võttes arvesse käesolevas otsuses ette nähtud tegevuste sellist mõju UNODA-le, mida tema eelarves ei ole ette nähtud, võib olla vajalik täiendavate töötajate kaasamine.
|
24.7.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 196/67 |
NÕUKOGU OTSUS 2012/422/ÜVJP,
23. juuli 2012,
millega toetatakse protsessi, mille tulemusel luuakse Lähis-Idas tuumarelvadest ja kõikidest muudest massihävitusrelvadest vaba tsoon
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 28 ja artikli 31 lõiget 1,
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Liit rakendab aktiivselt massihävitusrelvade leviku vastast ELi strateegiat ja võtab selle III peatükis loetletud meetmeid, nt tõhustades mitmepoolsuse põhimõtte kohaldamist ja edendades stabiilset olukorda rahvusvahelisel ja piirkondlikul tasandil. |
|
(2) |
Liit toetab kindlalt mitmepoolsete lepingute süsteemi, mis annab õigusliku ja normatiivse aluse kõigile massihävitusrelvade leviku vastaste tegevuste jaoks. Liidu poliitika eesmärk on saavutada olemasolevate desarmeerimise ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise alaste normide rakendamine ja üldine kohaldamine. Liit abistab kolmandaid riike mitmepoolsetest konventsioonidest ja režiimidest tulenevate kohustuste täitmisel. |
|
(3) |
13. juulil 2008 toimunud Pariisi Vahemere tippkohtumise ühisdeklaratsioonis, millega loodi Vahemere Liit, kinnitati veel kord ühist tahet saavutada rahu ja piirkondlik julgeolek kooskõlas 27.–28. novembril 1995 toimunud Euroopa-Vahemere konverentsil vastuvõetud Barcelona deklaratsiooniga, millega edendatakse muu hulgas piirkondlikku julgeolekut, tõkestades tuuma-, keemia- ja bioloogiliste relvade levikut, järgides rahvusvahelisi ja piirkondlikke relvade leviku tõkestamise kordasid ning relvastuskontrolli ja desarmeerimise lepinguid (nagu tuumarelva leviku tõkestamise leping, keemiarelva keelustamise konventsioon, bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsioon ning tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise leping) ja/või piirkondlikke kordasid, nagu relvavabad tsoonid, sealhulgas nende kontrolli korrad, ning saavutades vastavuse nende nõuetele ja täites heas usus relvastuskontrolli, desarmeerimise ja relvade leviku tõkestamise konventsioonidest tulenevaid kohustusi. |
|
(4) |
Vahemere Liidu osalised püüdlevad eesmärgi poole rajada Lähis-Idas vastastikku ja reaalselt kontrollitav tsoon, kus ei ole tuuma-, keemia- ja bioloogilisi massihävitusrelvi ega nende kandesüsteeme. Lisaks kaaluvad osapooled muu hulgas praktiliste sammude astumist, et tõkestada tuuma-, keemia- ja bioloogiliste relvade levikut ning tavarelvastuse liigset kogunemist. |
|
(5) |
Euroopa Liit korraldas 19.–20. juunil 2008 Pariisis seminari teemal „Lähis-Ida julgeolekuolukord, massihävitusrelvade leviku tõkestamine ja desarmeerimine”, millest võtsid osa piirkonna riikide ja liidu liikmesriikide esindajad ning samuti akadeemikud ja riiklikud tuumaenergiaagentuurid. Osalejad innustasid liitu edendama arutelude jätkamist erinevatel foorumitel ning liikuma järk-järgult ametlikumat laadi formaadi suunas, mille alusel toimuks muu hulgas arutelud valitsuste ametnike vahel, lähtudes seejuures Barcelona raamistikust, kuid tehes seda geograafiliselt kaasavamas formaadis. |
|
(6) |
Tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 2010. aasta läbivaatamiskonverentsil rõhutati Lähis-Ida käsitleva 1995. aasta resolutsiooni (edaspidi „1995. aasta resolutsioon”) täieliku rakendamiseni viiva protsessi tähtsust. Seetõttu kiideti konverentsil heaks praktilised sammud, muu hulgas kaalutakse kõikide 1995. aasta resolutsiooni rakendamise toetamisele suunatud pakkumisi, sealhulgas liidu pakkumist korraldada 2008. aasta juunis korraldatud seminari jätkuseminar. |
|
(7) |
Tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 2010. aasta läbivaatamiskonverentsil tunnistati ka kodanikuühiskonna tähtsat rolli 1995. aasta resolutsiooni rakendamisel ja julgustati kõiki jõupingutusi sellega seoses. |
|
(8) |
Liit korraldas 6.–7. juulil 2011 seminari Brüsselis, et edendada usalduse suurendamist ja toetada protsessi, mille eesmärk on luua Lähis-Idas tsoon, kus ei ole massihävitusrelvi ega nende kandevahendeid; sellest seminarist võtsid osa kõrged esindajad kõnealuse piirkonna riikidest, kolmest tuumarelva leviku tõkestamise lepingu depositaarriigist, liidu liikmesriikidest ja muudest huvitatud riikidest, samuti teadlased ning suuremate piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide ametlikud esindajad. Seminaril osalejad soovitasid liidul tungivalt jätkata Lähis-Idas massihävitusrelvavaba tsooni loomise protsessi hõlbustamist, sealhulgas muude sarnaste algatuste kaudu enne 2012. aasta konverentsi, mille kutsuvad kokku ÜRO Julgeolekunõukogu ja 1995. aasta resolutsiooni kaasrahastajad. |
|
(9) |
ÜRO peasekretär ning tuumarelva leviku tõkestamise lepingu Lähis-Ida käsitleva 1995. aasta resolutsiooni kaassponsorite ning lepingu depositaarriikide Venemaa Föderatsiooni, Ühendkuningriigi ja USA valitsused nimetasid 14. oktoobril 2011 kõnealuse piirkonna riikidega konsulteerides aseriigisekretäri Jaakko Laajava Lähis-Idas tuumarelvadest ja kõikidest muudest massihävitusrelvadest vaba tsooni loomist käsitleva 2012. aasta konverentsi korraldajaks ning Soome selle konverentsi vastuvõtjariigiks. |
|
(10) |
Alates 2011. aasta novembrist on liit tihedalt konsulteerinud korraldaja ning tema meeskonnaga, et anda täiendavat toetust protsessile, mille eesmärk on luua Lähis-Idas tuumarelvadest ja kõikidest muudest massihävitusrelvadest vaba tsoon, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1. Järelemeetmete võtmiseks seoses 2011. aasta seminariga, mille eesmärk oli edendada usalduse suurendamist ja toetada protsessi, mille eesmärk on luua Lähis-Idas tsoon, kus ei ole massihävitusrelvi ega nende kandevahendeid, toetab liit meetmeid järgmiste eesmärkide saavutamiseks:
|
a) |
toetada Lähis-Idas tuumarelvadest ja kõikidest muudest massihävitusrelvadest vaba tsooni loomist käsitleva 2012. aasta konverentsi korraldaja tööd; |
|
b) |
suurendada liidu nähtavust üleilmse osalejana kõnealuses piirkonnas ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnas; |
|
c) |
innustada piirkondliku poliitika- ja julgeolekualase dialoogi pidamist kodanikuühiskondades ja valitsustes ning eelkõige ekspertide, ametnike ja teadusasutuste töötajate hulgas; |
|
d) |
määrata kindlaks konkreetsed usaldust suurendavad meetmed, mis võiks olla praktilisteks sammudeks perspektiivi suunas luua Lähis-Idas tsoon, kus ei ole massihävitusrelvi ega nende kandevahendeid; |
|
e) |
innustada arutelu asjakohaste rahvusvaheliste lepingute ja muude instrumentide üldise kohaldamise ning täieliku rakendamise üle, et tõkestada massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide levikut; |
|
f) |
arutada tuumaenergia rahuotstarbelist kasutamist ja sellega seotud rahvusvahelist ja piirkondlikku koostööd puudutavaid küsimusi. |
2. Seda arvestades sisaldavad liidu toetatavad projektid järgmiseid konkreetseid tegevusi:
|
a) |
vahendite eraldamine 2008. ja 2011. aastal toimunud liidu seminaride jätkuürituseks, mis toimub enne 2012. aasta konverentsi mitteametliku seminari vormis; |
|
b) |
vahendite eraldamine jätkuseminaril käsitletavate teemade kohta taustadokumentide koostamiseks; |
|
c) |
vahendite eraldamine spetsiaalse lehekülje loomiseks eksperdirühmadest moodustatud massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi konsortsiumi veebisaidil; |
|
d) |
vahendite eraldamine liidu valitsusväliste ekspertide osalemiseks vajaduse korral ja tihedas koostöös Euroopa välisteenistusega asjaomastes ametlikes, valitsusvälistes ja mitteametlikes algatustes, näiteks Ammani raamistikus. |
Projektide üksikasjalik kirjeldus on esitatud lisas.
Artikkel 2
1. Käesoleva otsuse rakendamise eest vastutab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja”).
2. Artikli 1 lõikes 2 osutatud projektide tehnilist rakendamist teostab massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi konsortsium, mis täidab oma ülesandeid kõrge esindaja vastutusel. Sel eesmärgil sõlmib kõrge esindaja massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi konsortsiumiga vajalikud kokkulepped.
Artikkel 3
1. Artikli 1 lõikes 2 osutatud projektide rakendamise lähtesumma on 352 000 eurot.
2. Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud summast, hallatakse vastavalt liidu eelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.
3. Järelevalvet lõikes 1 osutatud kulutuste nõuetekohase haldamise üle teostab komisjon. Sel eesmärgil sõlmib komisjon massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi konsortsiumiga rahastamislepingu. Rahastamislepingus sätestatakse, et massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi konsortsium tagab liidu abi nähtavuse, mis vastab selle suurusele.
4. Komisjon püüab sõlmida lõikes 3 osutatud rahastamislepingu niipea kui võimalik pärast käesoleva otsuse jõustumist. Komisjon teavitab nõukogu nimetatud protsessis esilekerkinud raskustest ja lepingu sõlmimise kuupäevast.
Artikkel 4
1. Kõrge esindaja annab nõukogule käesoleva otsuse rakendamise kohta aru, lähtudes massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi konsortsiumi koostatud korrapärastest aruannetest. Nimetatud aruannete põhjal viib nõukogu läbi hindamise.
2. Komisjon annab teavet artikli 1 lõikes 2 osutatud projektide finantsaspektide kohta.
Artikkel 5
1. Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
2. Käesolev otsus kaotab kehtivuse 18 kuu möödumisel artikli 3 lõikes 3 osutatud rahastamislepingu sõlmimisest. Kui kuue kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest ei ole nimetatud rahastamislepingut sõlmitud, kaotab otsus kehtivuse.
Brüssel, 23. juuli 2012
Nõukogu nimel
eesistuja
C. ASHTON
LISA
Projektid, millega toetatakse protsessi, mille tulemusel luuakse Lähis-Idas tuumarelvadest ja kõikidest muudest massihävitusrelvadest vaba tsoon
1. EESMÄRGID
27.–28. novembril 1995 toimunud Euroopa-Vahemere konverentsil vastuvõetud Barcelona deklaratsioonis leppisid liit ja tema Vahemere piirkonna partnerid kokku, et püüavad rajada Lähis-Idas reaalselt kontrollitava tsooni, kus ei ole massihävitusrelvi ega nende kandesüsteeme. 2008. aastal Pariisi Vahemere tippkohtumisel vastuvõetud ühisdeklaratsioonis kinnitati liidu valmisolekut käsitleda praktilisi meetmeid ja töötada need välja, et luua sobiv baas tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamiskonverentsi Lähis-Ida käsitleva 1995. aasta resolutsiooni (edaspidi „1995. aasta resolutsioon”) rakendamiseks ja sellise tsooni loomiseks. Sellised praktilised sammud vaadati esimest korda läbi 2008. aasta juunis Pariisis korraldatud ELi seminaril „Lähis-Ida julgeolekuolukord, massihävitusrelvade leviku tõkestamine ja desarmeerimine” ning seejärel määratleti need 2011. aasta juulis Brüsselis peetud ELi seminaril, mille eesmärk oli edendada usalduse suurendamist ja toetada protsessi, mille eesmärk on luua Lähis-Idas tsoon, kus ei ole massihävitusrelvi ega nende kandevahendeid.
Liidu arvates peaksid praktilised meetmed muu hulgas edendama massihävitusrelvade leviku tõkestamise, relvastuskontrolli ja desarmeerimise valdkonna kõikide mitmepoolsete lepingute ja instrumentide (näiteks tuumarelva leviku tõkestamise leping, keemiarelva keelustamise konventsioon, bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsioon, tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise leping ning ballistiliste kanderakettide leviku tõkestamise Haagi tegevusjuhend, samuti Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) üldine kaitsemeetmete leping ja selle lisaprotokoll) üldist kohaldamist ja järgimist. Läbirääkimiste alustamine lõhustuvate materjalide tootmise keelustamise lepingu üle oleks selles kontekstis veel üks määrava tähtsusega samm. Sellised sammud võiksid olla olulised piirkondliku usalduse suurendamise meetmed, pidades silmas eesmärki rajada reaalselt kontrollitav tsoon, kus ei ole ei massihävitusrelvi ega nende kandesüsteeme.
Liit soovib jätkata ja intensiivistada Vahemere Liidu asjaomaste partnerite ja kõigi teiste Lähis-Ida riikide vahel poliitilist ja julgeolekualast dialoogi küsimuste üle, mis on seotud massihävitusrelvadest vaba tsooni loomisega. Euroopa Liit usub, et konkreetsete usaldust suurendavate meetmete väljatöötamine ja rakendamine võiks soodustada edu saavutamist massihävitusrelvadest vaba tsooni loomisel.
Arvestades seda, et piirkonnas kasvab huvi tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise arendamiseks, tuleks samuti teha jõupingutusi selleks, et tagada tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise arendamine kooskõlas parimate ohutus-, julgeoleku- ning tuumarelva leviku tõkestamise standarditega. Liit jätkab tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 1995. aasta läbivaatamise ja pikendamise konverentsil vastuvõetud otsuste ja Lähis-Ida käsitleva resolutsiooni ning samuti tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 2000. aasta läbivaatamiskonverentsi ja tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 2010. aasta läbivaatamiskonverentsi lõppdokumentide toetamist. Tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 2010. aasta läbivaatamiskonverentsil kinnitati seitse praktilist tegevust, muu hulgas konverentsi kokkukutsumine 2012. aastal, millel käsitletakse Lähis-Idas tuumarelvadest ja kõikidest muudest massihävitusrelvadest vaba tsooni loomist, ning kõigi pakkumiste kaalumine, mille eesmärk on toetada 1995. aasta resolutsiooni rakendamist.
Pärast 2011. aasta juulis peetud edukat ELi seminari saaks liidu arvates neid eesmärke edasi arendada teise seminariga 2012. aasta konverentsi toetuseks.
Liit soovib toetada eespool nimetatud eesmärkide saavutamist järgmiselt:
|
— |
enne 2012. aasta konverentsi peetava jätkuseminari korraldamise kaudu; |
|
— |
eraldades vahendeid taustadokumentide koostamiseks, mis edastatakse jätkuseminari toetamise eesmärgil ekspertidele kõnealusest piirkonnast ja kaugemalt; |
|
— |
eraldades vahendeid massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi konsortsiumi veebisaidil (www.non-proliferation.eu) spetsiaalse lehekülje loomiseks; |
|
— |
eraldades vahendeid liidu valitsusväliste ekspertide osalemiseks vajaduse korral ja tihedas koostöös Euroopa välisteenistusega asjaomastes ametlikes, valitsusvälistes ja mitteametlikes algatustes, näiteks Ammani raamistikus. |
2. PROJEKTIDE KIRJELDUS
2.1. 1. projekt: Enne 2012. aasta konverentsi korraldatav seminar, millega toetatakse protsessi, mille tulemusel luuakse Lähis-Idas tuumarelvadest ja kõikidest muudest massihävitusrelvadest vaba tsoon
2.1.1.
|
a) |
korraldada enne 2012. aasta konverentsi jätkuüritus 6.–7. juulil 2011 Brüsselis mitteametliku üldise kohtumise vormis peetud ELi seminarile, mille eesmärk oli edendada protsessi Lähis-Idas massihävitusrelvade ja nende kandevahendite vaba tsooni loomiseks; |
|
b) |
arutada Lähis-Ida piirkondliku julgeolekuga seotud küsimusi, sealhulgas massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamise küsimusi ning tavapäraseid küsimusi; |
|
c) |
uurida võimalikke usaldust suurendavaid meetmeid, et hõlbustada protsessi Lähis-Idas sellise tsooni loomise suunas, kus ei ole tuumarelvi ega muid massihävitusrelvi; |
|
d) |
arutada võimalusi üldiselt kohaldada ja rakendada rahvusvahelisi massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise alaseid lepinguid ning muid instrumente; |
|
e) |
uurida rahumeelse tuumaenergiaalase koostöö ja sellega seotud abistavate meetmete väljavaateid. |
2.1.2.
|
a) |
toetatakse tuumarelvadest ja kõikidest muudest massihävitusrelvadest vaba tsooni loomist käsitleva 2012. aasta konverentsi korraldajat selle ürituse läbiviimisel ja korraldamisel; |
|
b) |
süvendatakse dialoogi ja luuakse usaldust kodanikuühiskonna ja valitsuste seas, et saavutada täiendavalt edu selle protsessi toetamisel, mille tulemusena luuakse Lähis-Idas tuumarelvade ja muude massihävitusrelvade vaba tsoon; |
|
c) |
parandatakse vastastikust arusaamist küsimustest, mis mõjutavad piirkondlikku julgeolekuolukorda, käsitledes muu hulgas massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamist ning tavapäraseid küsimusi; |
|
d) |
suurendatakse teadlikkust, teadmisi ja arusaamist praktiliste sammude kohta, mis on vajalikud Lähis-Idas sellise tsooni loomiseks, kus ei ole massihävitusrelvi ega nende kandevahendeid; |
|
e) |
aidatakse kaasa jõupingutustele üldiselt kohaldada ja rakendada rahvusvahelisi massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise alaseid lepinguid ning muid instrumente; |
|
f) |
hõlbustatakse rahvusvahelist ja piirkondlikku koostööd seoses tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamisega kooskõlas parimate tuumaohutuse- ja julgeoleku- ning tuumarelva leviku tõkestamise standarditega. |
2.1.3.
Projektis nähakse ette ühe kahepäevase seminari korraldamine eelistatavalt kas Brüsselis või Lähis-Ida piirkonnas. Seminarist võtavad osa asjaomaste liidu institutsioonide ning liikmesriikide, kõikide Lähis-Ida riikide, tuumarelva omavate riikide ja asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad ning akadeemilised eksperdid. Eeldatavalt osaleb seminaril umbes 150 inimest.
Arutelusid juhivad akadeemilised eksperdid. Pidades silmas käsitletavate teemade tundlikkust, viiakse arutelud läbi lähtudes Chatham House’i põhimõttest, et võimaldada mitteametlikumat ja avatumat arutelu ilma koosolekul saadud teabe allika tuvastamiseta.
Kaetakse kutsutud osalejate ja sõnavõtjate (teadlased ja kolmandate riikide ametnikud) reisi- ja elamiskulud ning neile makstakse päevaraha. Samuti on nõukogu otsusega ette nähtud rahalised vahendid kõikide muude kulude katmiseks, sealhulgas konverentsiseadmete, varustuse, lõunasöökide, õhtusöökide ja kohvipausidega seotud kulude katmiseks. Seminari töökeel on inglise keel.
Massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi konsortsium esitab tihedas koostöös kõrge esindaja esindaja ja liikmesriikidega kutsed seminarist osavõtuks ning koostab konverentsi päevakorra.
Massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi konsortsium koostab kohtumisi käsitleva aruande ja saadab selle kõrge esindaja esindajale ja konverentsi korraldajale. Aruannet võib jagada liidu asjaomastele organitele, kõikidele Lähis-Ida ja muudele huvitatud riikidele ning pädevatele rahvusvahelistele organisatsioonidele.
2.2. 2. projekt: Taustadokumendid
2.2.1.
|
a) |
koostatakse kuni 20 taustadokumenti seminaril käsitletavate teemade kohta, millega toetatakse protsessi, mille tulemusel luuakse Lähis-Idas tuumarelvade ja kõigi muude massihävitusrelvade vaba tsoon; |
|
b) |
luuakse vahendeid mõistmaks piirkondlikku julgeolekuolukorda, sealhulgas massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamist ning tavapäraseid küsimusi; |
|
c) |
määratakse kindlaks võimalikud usaldust suurendavad meetmed, mis võiks olla praktilisteks sammudeks perspektiivi suunas luua Lähis-Idas tsoon, kus ei ole massihävitusrelvi ega nende kandevahendeid; |
|
d) |
määratakse kindlaks viisid, kuidas saavutada täiendavat edu rahvusvaheliste massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise alaste lepingute ning muude instrumentide üldisel kohaldamisel ja rakendamisel; |
|
e) |
määratakse kindlaks väljavaated rahumeelseks tuumaenergiaalaseks koostööks riikide energiapoliitika ja vajaduste kontekstis. |
2.2.2.
|
a) |
antakse ideid ja tehakse ettepanekuid seoses seminariga, millega toetatakse usalduse suurendamise protsessi, mille tulemusel luuakse Lähis-Idas tsoon, kus ei ole massihävitusrelvi ega nende kandevahendeid, ning aidatakse kaasa sihipärase ja struktureeritud arutelu pidamisele kõikides asjakohastes küsimustes; |
|
b) |
suurendatakse kodanikuühiskondade ja valitsuste teadlikkust, teadmisi ja arusaamist küsimustest, mis on seotud massihävitusrelvadest ja nende kandevahenditest vaba tsooni ning piirkondliku julgeolekuga Lähis-Idas; |
|
c) |
pakutakse valitsustele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele välja poliitilisi ja/või tegevuslikke poliitikavalikuid, et lihtsustada protsessi, mis viib lähemale Lähis-Idas massihävitusrelvadest ja nende kandevahenditest vaba tsooni loomisele ning piirkondlikule julgeolekule. |
2.2.3.
Projekti raames koostatakse kuni 20 taustadokumenti, mis on viis kuni kümme lehekülge pikad. Taustadokumendid koostab või tellib massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi konsortsium ja nendes ei esitata tingimata liidu institutsioonide või liikmesriikide seisukohti. Massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi konsortsium korraldab dokumentide hanke, et julgustada osalema kõnealuse piirkonna eksperte.
Taustadokumentides käsitletakse seminaril arutatavaid teemasid, millega toetatakse protsessi, mille tulemusel luuakse Lähis-Idas tuumarelvade ja kõikide muude massihävitusrelvade vaba tsoon. Iga dokument raamistab poliitilisi ja/või tegevuslikke poliitikavalikuid.
Taustadokumendid edastatakse seminaril osalejatele, liidu asjaomastele organitele, liikmesriikidele, kõikidele Lähis-Ida ja muudele huvitatud riikidele ning pädevatele rahvusvahelistele organisatsioonidele. Taustadokumendid võidakse avaldada massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi konsortsiumi veebisaidil.
Taustadokumendid võidakse koguda kokku ühte köitesse, et need pärast seminari koos avaldada.
2.3. 3. projekt: Spetsiaalse lehekülje loomine eksperdirühmadest moodustatud massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi konsortsiumi veebisaidil
2.3.1.
|
a) |
soodustada arutelu ja koostööd valitsusametnike ja kodanikuühiskonna, valitsusväliste organisatsioonide ja teadusasutuste vahel; |
|
b) |
luua spetsiaalne lehekülg, kus massihävitusrelvade leviku tõkestamise eksperdirühmad saavad vahetada oma sõltumatuid seisukohti ja analüüsida seminaril käsitletud teemasid. |
2.3.2.
Hõlbustatakse arvamuste vahetust ja suurendatakse kodanikuühiskonna, valitsusväliste organisatsioonide ja teadusasutuste panust protsessi, eesmärgiga luua Lähis-Idas massihävitusrelvavaba tsoon.
2.3.3.
Projekti eesmärk on luua spetsiaalne lehekülg massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi konsortsiumi veebisaidil, millelt oleks võimalik tasuta alla laadida kõiki asjakohaseid dokumente, sealhulgas seminari jaoks koostatud ja avaldatud dokumente ning nende sõltumatute eksperdirühmade dokumente, kes soovivad jagada oma uuringutulemusi seminaril käsitletud küsimuste kohta.
2.4. 4. projekt: liidu valitsusväliste ekspertide osalemine vajaduse korral ja tihedas koostöös Euroopa välisteenistusega asjaomastes ametlikes, valitsusvälistes ja mitteametlikes algatustes, näiteks Ammani raamistikus. Asjakohase ajutise temaatilise algatuse rahastamine
2.4.1.
Tagada, sealhulgas temaatiliste algatuste rahastamise kaudu, liidu ekspertide piisav osalemine ja täielik esindatus asjaomastes rahvusvahelise või piirkondliku tasandi ametlikes, valitsusvälistes ja mitteametlikes algatustes, mis on juba käivitatud (Ammani raamistik) või käivitatakse lähitulevikus, et aidata kaasa protsessile Lähis-Idas massihävitusrelvavaba tsooni loomiseks.
2.4.2.
Kogutakse teavet ja koostatakse temaatilisi trükiseid, hoitakse alles kasulik võrgustik ning mõjutatakse positiivselt kogu protsessi Lähis-Idas massihävitusrelvavaba tsooni loomise suunas.
2.4.3.
Toetatakse liidu valitsusväliste ekspertide osalemist rahvusvahelise või piirkondliku tasandi asjaomastes ametlikes, valitsusvälistes ja mitteametlikes algatustes, kui liidu ametnikud nendes algatustes ei osale.
3. KESTUS
Projektide rakendamise eeldatav kogukestus on 18 kuud.
4. KASUSAAJAD
Projekti kasusaajad on:
|
a) |
Lähis-Ida riigid; |
|
b) |
muud huvitatud riigid; |
|
c) |
asjaomased rahvusvahelised organisatsioonid; |
|
d) |
kodanikuühiskond. |
5. MENETLUSASPEKTID, KOORDINEERIMINE JA JUHTKOMITEE
Juhtkomitee moodustavad kõrge esindaja esindaja ja rakendusüksuse esindaja iga konkreetse projekti puhul. Juhtkomitee vaatab nõukogu otsuse rakendamise regulaarselt vähemalt iga kuue kuu tagant läbi, kasutades muu hulgas elektroonilisi kommunikatsioonivahendeid.
6. RAKENDUSÜKSUSED
Käesoleva nõukogu otsuse tehniline rakendamine tehakse ülesandeks massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi konsortsiumile.
Nimetatud konsortsium täidab oma ülesandeid kõrge esindaja vastutusel. Oma tegevuste läbiviimisel teeb ta vastavalt vajadusele koostööd kõrge esindaja, liikmesriikide, muude osalevate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
|
24.7.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 196/74 |
NÕUKOGU OTSUS 2012/423/ÜVJP,
23. juuli 2012,
ballistiliste rakettide leviku tõkestamise toetamise kohta massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia ja nõukogu ühise seisukoha 2003/805/ÜVJP rakendamise raames
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 28 ja artikli 31 lõiget 1
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Euroopa Ülemkogu võttis 12. detsembril 2003 vastu massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia, mille III peatükis on esitatud loetelu meetmetest, mida on vaja võtta nii Euroopa Liidus kui ka kolmandates riikides massihävitusrelvade leviku tõkestamiseks. |
|
(2) |
Liit viib nimetatud strateegiat aktiivselt ellu ja rakendab selle II ja III peatükis loetletud meetmeid, näiteks eraldades rahalisi vahendeid konkreetsete projektide toetamiseks, mille tulemuseks on mitmepoolse massihävitusrelvade leviku tõkestamise süsteemi tugevnemine ja mitmepoolsed usaldust suurendavad meetmed. Ballistiliste rakettide leviku tõkestamist käsitlev Haagi tegevusjuhend („tegevusjuhend”) on selle süsteemi lahutamatu osa. Tegevusjuhendi eesmärk on ennetada ja ohjeldada massihävitusrelvi kanda suutvate ballistiliste rakettide süsteemide ja nendega seotud tehnika levikut. |
|
(3) |
Nõukogu võttis 17. novembril 2003 vastu ühise seisukoha 2003/805/ÜVJP (1) massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamist käsitlevate mitmepoolsete lepingute ülemaailmse kohaldamise ja tugevdamise kohta. Nimetatud ühises seisukohas kutsutakse muu hulgas üles veenma võimalikult paljusid riike tegevusjuhendile alla kirjutama, eelkõige selliseid riike, kellel on võime kasutada ballistilisi rakette, samuti tegevusjuhendit ja eelkõige selle usaldust suurendavaid meetmeid edasi arendama ja rakendama, ning edendama tihedamaid vastastikuseid seoseid tegevusjuhendi ja ÜRO mitmepoolse massihävitusrelvade leviku tõkestamise süsteemi vahel. |
|
(4) |
Nõukogu võttis 8. detsembril 2008 vastu nõukogu järeldused ja dokumendi pealkirjaga „Euroopa Liidu uued tegevussuunad massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide leviku vastases võitluses”, milles sätestatakse, et massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide levik on jätkuvalt üks suuremaid julgeolekuprobleeme ning massihävitusrelvade leviku tõkestamise poliitika on ühise välis- ja julgeolekupoliitika oluline osa. Arvestades tehtud edusamme ja käimasolevaid jõupingutusi uute tegevussuundade rakendamisel, leppis nõukogu 2010. aasta detsembris kokku pikendada nende rakendamise perioodi kuni 2012. aasta lõpuni. |
|
(5) |
Nõukogu võttis 18. detsembril 2008 vastu otsuse 2008/974/ÜVJP (2) ballistiliste rakettide leviku tõkestamist käsitleva Haagi tegevusjuhendi toetuseks massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames. See otsus võimaldas edukalt edendada tegevusjuhendi ülemaailmset kohaldamist ja selle põhimõtete järgimist. Liidu prioriteediks on tegevusjuhendile alla kirjutanud ja mitte alla kirjutanud riikide vahelise dialoogi jätkumine, eesmärgiga veelgi edendada tegevusjuhendi ülemaailmset kohaldamist ning samuti parandada selle rakendamist ja tõhustamist. Käesolev järelmeetmena tehtud otsus peaks nimetatud protsessi toetama. |
|
(6) |
Olenemata ballistiliste rakettide leviku tõkestamist käsitleva Haagi tegevusjuhendi vastuvõtmisest põhjustab massihävitusrelvi kanda suutvate ballistiliste rakettide levik, eelkõige Lähis-Ida, Kirde-Aasia ja Lõuna-Aasia, sealhulgas Iraani ja Korea Rahvademokraatliku Vabariigi raketiprogrammid, rahvusvahelisele kogukonnale üha suuremat muret. |
|
(7) |
ÜRO Julgeolekunõukogu rõhutas oma resolutsioonis 1540 (2004) ja kordas resolutsioonis 1977 (2011), et tuuma-, bioloogiliste ja keemiarelvade ja nende kandevahendite levik kujutab ohtu rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule ning pani riikidele kohustuse muu hulgas hoiduda valitsusväliste osalejate mis tahes viisil toetamisest tuuma-, keemia ja bioloogiliste relvade ja nende kandesüsteemide väljatöötamisel, omandamisel, tootmisel, omamisel, transportimisel, üleandmisel või kasutamisel. Tuuma-, keemia- ja bioloogiliste relvade ja nende kandevahendite poolt rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule põhjustatavat ohtu kinnitati veel kord ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1887 (2009) tuumarelva leviku tõkestamise ja tuumadesarmeerimise kohta. Lisaks sellele otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1929 (2010), lähtudes muu hulgas eespool mainitud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidest, et Iraan ei peaks tegelema mis tahes tegevusega, mis on seotud tuumarelvi kanda suutvate ballistiliste kanderakettidega, sealhulgas ballistiliste rakettide tehnoloogiat kasutavate rakettide väljatulistamisega, ning riigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et hoida ära selliste tegevustega seotud tehnoloogia üleandmine ja tehnilise abi andmine Iraanile. Käesolev otsus peaks üldiselt toetama mitmeid tegevusi, mille eesmärk on võidelda ballistiliste rakettide leviku vastu, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1. Massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia teatavate elementide jätkuva ja praktilise rakendamise tagamise eesmärgil liit:
|
a) |
toetab ballistiliste rakettide leviku tõkestamist käsitlevat Haagi tegevusjuhendit toetavaid tegevusi, eelkõige eesmärgiga:
|
|
b) |
toetab üldiselt ballistiliste rakettide leviku vastu võitlemiseks mitmeid tegevusi, mis on suunatud peamiselt teadlikkuse suurendamisele sellest ohust, jõupingutuste intensiivistamisele, et suurendada mitmepoolsete instrumentide tõhusust, nende konkreetsete probleemide lahendamiseks tehtud algatustele antava toetuse suurendamisele ning huvi osutavate riikide abistamisele nende asjaomaste ekspordikontrolli režiimide siseriiklikuks tugevdamiseks. |
2. Seda arvestades sisaldavad liidu toetatavad projektid järgmiseid konkreetseid tegevusi:
|
a) |
tegevusjuhendit toetavad tegevused:
|
|
b) |
üldised ballistiliste rakettide leviku tõkestamist toetavad tegevused:
|
Artikkel 2
1. Käesoleva otsuse rakendamise eest vastutab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja”).
2. Artikli 1 lõikes 2 osutatud projektide tehnilist rakendamist teostab La Fondation pour la Recherche Stratégique (FRS), kes täidab seda ülesannet kõrge esindaja vastutusel. Sel eesmärgil lepib kõrge esindaja FRSiga kokku vajalike korralduste osas.
Artikkel 3
1. Artikli 1 lõikes 2 osutatud projektide rakendamise lähtesumma on 930 000 eurot.
2. Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud summast, hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.
3. Järelevalvet lõikes 1 osutatud kulude nõuetekohase haldamise üle teostab komisjon. Sel eesmärgil sõlmib komisjon FRSiga rahastamislepingu. Rahastamislepingus sätestatakse, et FRS tagab liidu abi nähtavuse, mis vastab selle suurusele.
4. Komisjon püüab sõlmida lõikes 3 nimetatud rahastamislepingu niipea kui võimalik pärast käesoleva otsuse jõustumist. Ta teavitab nõukogu kõigist raskustest selles protsessis ning teatab lepingu sõlmimise kuupäeva.
Artikkel 4
1. Kõrge esindaja annab nõukogule käesoleva otsuse rakendamise kohta aru, lähtudes FRSi poolt koostatud korrapärastest aruannetest. Nimetatud aruannete põhjal viib nõukogu läbi hindamise.
2. Komisjon annab teavet artikli 1 lõikes 2 osutatud projektide finantsaspektide kohta.
Artikkel 5
1. Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
2. Otsus kaotab kehtivuse 24 kuu möödumisel artikli 3 lõikes 3 nimetatud rahastamislepingute sõlmimisest. Kui kuue kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest ei ole nimetatud rahastamislepinguid sõlmitud, kaotab otsus kehtivuse.
Brüssel, 23. juuli 2012
Nõukogu nimel
eesistuja
C. ASHTON
(1) ELT L 302, 20.11.2003, lk 34.
(2) ELT L 345, 23.12.2008, lk 91.
LISA
ELi toetus ballistiliste rakettide leviku tõkestamisele massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia ja nõukogu ühise seisukoha 2003/805/ÜVJP rakendamise raames
1. EESMÄRGID
Euroopa Liit on rakettide leviku tõkestamise tugev toetaja (12. detsembril 2003 vastu võetud massihävitusrelvade leviku vastane ELi strateegia; nõukogu 17. novembri 2003. aasta ühine seisukoht 2003/805/ÜVJP massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamist käsitlevate mitmepoolsete lepingute ülemaailmse kohaldamise ja tugevdamise kohta; nõukogu kiitis 8. detsembril 2008 heaks „Euroopa Liidu uued tegevussuunad massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide leviku vastases võitluses”; ELi toetus ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 1540 (2004), mida tuletati meelde ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1977 (2010)).
Liit on tugevalt toetanud ballistiliste rakettide leviku tõkestamist käsitlevat Haagi tegevusjuhendit („tegevusjuhend”) alates selle loomisest ning on regulaarselt väljendanud muret ballistiliste rakettide leviku pärast. Euroopa Liit leiab, et tegevusjuhend on oluline mitmepoolne vahend, mille eesmärgiks on takistada ballistiliste rakettide süsteemide ja nendega seotud tehnoloogiate levikut läbipaistvuse ja usaldust suurendavate meetmete abil. Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid on tegevusjuhendile alla kirjutanud ning rakendavad tegevusjuhendit heas usus.
Liit on varem püüdnud lahendada järelejäänud lünki tegevusjuhendi rakendamisel ja selle ülemaailmsel kohaldamisel, korraldades selleks seminari tegevusjuhendile alla kirjutanud ja mitte alla kirjutanud riikidele 2007. aastal toimunud iga-aastase kohtumise raames.
Seminari tulemustest innustatuna on liit selle algatusega tööd jätkanud ja toetanud tegevusjuhendi kolme aspekti järgmiselt:
|
— |
tegevusjuhendi ülemaailmne kohaldamine; |
|
— |
tegevusjuhendi rakendamine; |
|
— |
tegevusjuhendi tõhustamine ja selle toimimise parandamine. |
See tegevus viidi läbi nõukogu 18. detsembri 2008. aasta otsuse 2008/974/ÜVJP alusel, mis võimaldas teha mitu algatust tegevuskava toetuseks, muu hulgas:
|
— |
luua spetsiaalse turvalise veebisaidi; |
|
— |
korraldada mitu kõrvalüritust Viinis ja New Yorgis eesmärgiga edendada tegevuskava sellele mitte alla kirjutanud riikides; |
|
— |
korraldada Pariisis teadlikkuse suurendamise seminari Aafrika ja Lähis-Ida riikidele; |
|
— |
korraldada vaatlejatele külastuse kosmoserakettide stardipaika Prantsuse Guajaanas (Kourou); |
|
— |
koostada aruteludokumente. |
Selle otsusega aidati suurendada teadlikkust tegevusjuhendist ja edendada seda kolmandates riikides. Sellega toetati Costa Rica, Ungari, Prantsusmaa ja Rumeenia tegevusi tegevusjuhendi eesistujatena. Tegevusjuhendi maine tõstmisega soodustati uute liikmete ühinemist sellega.
Võttes arvesse saavutatud tulemusi ja kuna massihävitusrelvi kanda suutvate ballistiliste rakettide jätkuv levik ning eelkõige Lähis-Ida, Kirde-Aasia ja Lõuna-Aasia, sealhulgas Iraani ja Korea Rahvademokraatliku Vabariigi raketiprogrammid põhjustavad rahvusvahelisele kogukonnale üha suuremat mure, tehakse järgmist:
|
— |
toetatakse tegevusjuhendit; |
|
— |
toetatakse ballistiliste rakettide leviku tõkestamist; |
|
— |
korraldatakse tegevusjuhendit ja ballistiliste rakettide leviku tõkestamist käsitlevad tutvustusüritused. |
Minnes kaugemale üksnes tegevusjuhendi järgimise edendamisest, võimaldab käesolev otsus süvendada rahvusvahelisi arutelusid rakettide leviku üle ning kaasata uusi piirkondi ja uusi kogukondi.
2. PROJEKTI KIRJELDUS
2.1. Projekt 1: tegevusjuhendi toetamine
2.1.1. Projekti eesmärk
Tegevusjuhend on oluline vahend ballistiliste rakettide ja nendega seotud tehnoloogia leviku tõkestamiseks usaldust ja läbipaistvust suurendavate meetmete abil. Selle toetamiseks tuleb siiski teha rohkem, eelkõige eesmärgiga:
|
— |
edendada tegevusjuhendi ülemaailmset kohaldamist ja eelkõige tegevusjuhendile allakirjutamist nende riikide poolt, kel on võime kasutada ballistilisi rakette; |
|
— |
toetada tegevusjuhendi kõigi aspektide rakendamist; |
|
— |
suurendada tegevusjuhendi nähtavust, eelkõige sellele allakirjutamise kümnenda aastapäeva puhul. |
2.1.2. Projekti kirjeldus
Projekt hõlmab kolme liiki tegevusi:
|
a) |
Tegevusjuhendile mitte alla kirjutanud riikidele suunatud trükisena ja CDl või USB mälupulgal esitatava tutvustuspaketi koostamine ja avaldamine teavitustegevusteks, tuletades samuti meelde allakirjutanud riikide kohustusi. See on samuti kättesaadav interneti kaudu ning sisaldab kogu vajalikku teavet tegevusjuhendi ja asjaomaste kontaktpunktide kohta. |
|
b) |
Toetatakse tegevusjuhendi internetipõhist teabe- ja sidesüsteemi (electronic Immediate Central Contact – e-ICC), muu hulgas veebisaidi tehniliste aspektide edasiarendamisega, tehes tihedat koostööd Austria välisministeeriumiga. |
|
c) |
Korraldatakse üritus tegevusjuhendi kümnenda aastapäeva puhul. Rakendusüksus pakub finantstoetust selle aastapäeva tähistamiseks läbiviidavateks tegevusteks. See toimub peamiselt rahvusvahelise konverentsi vormis, mis korraldatakse 2012.–2013. aasta talvel, tõenäoliselt Haagis, New Yorgis või Viinis (koha määrab kindlaks liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, pidades liikmesriikidega nõukogu pädeva töörühma raames tihedaid konsultatsioone). |
2.1.3. Projekti oodatavad tulemused
|
— |
Tegevusjuhendi eesistuja, Austria sekretariaat (Immediate Central Contact – ICC), EL ja muud partnerid kasutavad oma tutvustustegevuses vajadusel tutvustuspaketti. |
|
— |
Tutvustuspaketti levitatakse ulatuslikult erinevatel üritustel. |
|
— |
Arendatakse edasi ja ajakohastatakse spetsiaalset tegevusjuhendi veebisaiti. |
|
— |
Paraneb tegevusjuhendi maine rahvusvahelisel tasandil tänu rahvusvahelise ürituse korraldamisele selle kümnenda aastapäeva puhul. |
2.1.4. Projekti kasusaajad
Selle projekti kasusaajateks on nii tegevusjuhendile alla kirjutanud riigid kui ka tegevusjuhendile mitte alla kirjutanud riigid.
2.2. Projekt 2: ballistiliste rakettide leviku tõkestamise toetamine
2.2.1. Projekti eesmärk
Olenemata ballistiliste rakettide leviku tõkestamist käsitleva Haagi tegevusjuhendi vastuvõtmisest põhjustab massihävitusrelvi kanda suutvate ballistiliste rakettide levik, eelkõige Lähis-Ida, Kirde-Aasia ja Lõuna-Aasia, sealhulgas Iraani ja Korea Rahvademokraatliku Vabariigi raketiprogrammid, rahvusvahelisele kogukonnale üha suuremat muret.
Üldiselt toetab projekt ballistiliste rakettide leviku vastu võitlemiseks mitmeid tegevusi, mis on suunatud peamiselt teadlikkuse suurendamisele sellest ohust, jõupingutuste intensiivistamisele, et suurendada mitmepoolsete instrumentide tõhusust, nende konkreetsete probleemide lahendamiseks tehtud algatustele antava toetuse suurendamisele ning huvi osutavate riikide abistamisele nende asjaomaste ekspordikontrolli režiimide siseriiklikuks tugevdamiseks.
2.2.2. Projekti kirjeldus
Projekt hõlmab kolme liiki meetmeid:
|
a) |
Avaldatakse aruteludokumente. Võimalikud teemad on järgmised:
|
|
b) |
Korraldatakse kolm teadlikkuse kujundamise üritust kahesuguse kasutusega tehnoloogia ja teadmiste üleandmise teemadel, et hoida ära nende üleandmine ballistiliste rakettide valdkonnas. Nendel üritustel võimaldatakse uurida nii suundumusi ballistiliste rakettidega seotud tehnoloogia üleandmise vallas kui ka seda, mida saaks teha selle ärahoidmiseks varases etapis. Sel eesmärgil korraldab FRS kolm seminari tegevusjuhendile alla kirjutanud ja mitte alla kirjutanud riikide teaduskogukonna, kosmosetööstuse kogukonna ja tööstusharude ekspertidele. |
|
c) |
Sihipärased ekspertide missioonid liitu mitte kuuluvatesse riikidesse. Kaks ballistiliste rakettide leviku tõkestamise valdkonna eksperti viivad oma tegevuse Euroopa Liidu tippkeskustega kooskõlastades läbi kohapealsed missioonid väljavalitud riikides. Võimalikud sihtkohad võivad muu hulgas olla Malaisia, Araabia Ühendemiraadid, Hiina, Alžeeria, Lõuna-Aafrika, India, Brasiilia, Tai ja Mehhiko. Riikide lõplik loetelu kehtestatakse tihedas koostöös Euroopa välisteenistusega ning samuti on võimalus esitada ÜRO 1540 komiteega teavitustegevuste käigus ühiselt demarše. |
2.2.3. Projekti oodatavad tulemused
|
— |
soodustatakse rakettide leviku tõkestamist; |
|
— |
edendatakse mitmepoolseid rakettide leviku tõkestamise alaseid jõupingutusi, sealhulgas tegevusjuhendit; |
|
— |
ergutatakse pidama arutelusid uute algatuste üle, mille eesmärk on tõkestada rakettide levikut; |
|
— |
teadlikkuse kujundamise ürituste korraldamisega suurendatakse teadlikkust kahesuguse kasutusega tehnoloogia ja teadmiste üleandmisest, et hoida ära nende üleandmine ballistiliste rakettide valdkonnas. |
2.2.4. Projekti kasusaajad
Liit ja liikmesriigid saavad kasu koostatavatest aruteludokumentidest. Nende dokumentide ulatuslikuma levitamise üle otsustab kõrge esindaja, kes konsulteerib tihedalt liikmesriikidega nõukogu pädeva töörühma raames. Lõplik otsus tehakse rakendusüksuse esitatud ettepanekute alusel kooskõlas artikli 2 lõikega 2.
Teadlikkuse suurendamise üritused pakuvad võimaluse luua kontakt ulatuslikuma kosmose ja rakettide valdkonna ekspertide kogukonnaga, korraldades kohtumisi tööstuse, teaduskogukonna ja laiema kogukonna esindajatega.
Sihipärastel ekspertide missioonidel keskendutakse olulistele tegevusjuhendile mitte alla kirjutanud riikidele või piirkondlikele organitele, kellel on tähtis roll tehnoloogia üleandmisel ja kosmosega seotud tegevustes.
2.3. Projekt 3: tegevusjuhendit ja ballistiliste rakettide leviku tõkestamist käsitlevate tutvustusürituste korraldamine
2.3.1. Projekti eesmärk
Selle projektiga suurendatakse teadlikkust nii rakettide leviku tõkestamisest kui ka tegevusjuhendist, korraldades mitmeid üritusi eesmärgiga luua sidemed tegevusjuhendile mitte alla kirjutanud riikidega. Selleks korraldatakse üritusi Viinis, Genfis ja New Yorgis, et luua asjaomaste ürituste raames kontakte ÜRO delegatsioonidega.
2.3.2. Projekti kirjeldus
Projekt hõlmab kaht tüüpi ürituste korraldamist:
|
a) |
Kuue teavitusürituse korraldamise rahastamine nii tegevusjuhendi kui ka ballistiliste rakettide leviku tõkestamise toetamiseks; üritused toimuvad kolmes linnas:
Need üritused võivad toimuda erineval viisil:
Sel eesmärgil esitab rakendusüksus iga ürituse kohta kõrgele esindajale loetelu riikidest, kellest mõned ei ole tegevusjuhendile alla kirjutanud. See võimaldab kutsuda kokku massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnas tegutsevad kõrgema tasandi esindajad. |
|
b) |
Kolme piirkondliku teavitusseminari korraldamise rahastamine; seminarid võiksid toimuda Ladina-Ameerikas (nt Tšiili, Mehhiko, Argentiina või Brasiilia), Lähis-Idas (nt Pärsia lahe riigid, Araabia Ühendemiraadid või Jordaania) ja Aasias (nt Singapur või Vietnam). Toimumiskohad valitakse välja kokkuleppel kõrge esindajaga, konsulteerides tihedalt liikmesriikidega nõukogu pädeva töörühma raames. Seminarid pühendatakse suundumustele rakettide levikus ning nendel keskendutakse piirkondlikele teemadele ja käsitletakse tegevusjuhendit ja antakse praktilist teavet tegevusjuhendile alla kirjutanud riigiks olemise kohta. |
2.3.3. Projekti oodatavad tulemused
|
— |
Suurendatakse teadlikkust rakettide leviku suundumustest ja eelkõige ballistiliste rakettide leviku tõkestamist käsitlevast Haagi tegevusjuhendist tegevusjuhendile mitte alla kirjutanud riikides ja edendatakse arutelusid rakettide leviku tõkestamise edendamise alaste täiendavate jõupingutuste üle. |
|
— |
Soodustatakse arutelude pidamist liidus ja väljaspool seda edasiste algatuste üle. |
|
— |
Suurendatakse rakettide leviku kui strateegilise probleemi tähtsust. |
2.3.4. Projekti kasusaajad
Kirjeldatud üritused on peamiselt suunatud tegevusjuhendile mitte alla kirjutanud riikidele, kuid mõnedele üritustele võiks poliitilistel põhjustel kaasata tegevusjuhendile alla kirjutanud riike. Osalejad peaksid olema peamiselt valitsuste eksperdid ja kõrgema tasandi ametnikud.
Kasusaavate riikide lõplik valik tehakse rakendusüksuse ning kõrge esindaja vaheliste konsultatsioonide alusel, konsulteerides tihedalt liikmesriikidega nõukogu pädeva töörühma raames. Lõplik otsus tehakse rakendusüksuse esitatud ettepanekute alusel kooskõlas artikli 2 lõikega 2.
3. KESTUS
Projekti rakendamise eeldatav kogukestus on 24 kuud.
4. RAKENDUSÜKSUS
Projektide tehniline rakendamine tehakse ülesandeks üksusele FRS.
Rakendusüksus koostab:
|
a) |
kvartaliaruanded projektide rakendamise kohta; |
|
b) |
lõpparuande hiljemalt üks kuu pärast projektide rakendamise lõpuleviimist. |
Aruanded saadetakse kõrgele esindajale.
FRS tagab liidu abi nähtavuse, mis vastab selle suurusele.
5. KOLMANDATEST ISIKUTEST OSALEJAD
Projekte rahastatakse täies ulatuses käesoleva otsuse alusel. Tegevusjuhendile alla kirjutanud ja mitte alla kirjutanud riikide eksperte võib pidada kolmandatest isikutest osalejateks. Nad töötavad vastavalt FRSi standardeeskirjadele.
|
24.7.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 196/81 |
NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS 2012/424/ÜVJP,
23. juuli 2012,
millega rakendatakse otsust 2011/782/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut,
võttes arvesse otsust 2011/782/ÜVJP, (1) eriti selle artikli 21 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu võttis 1. detsembril 2011 vastu otsuse 2011/782/ÜVJP. |
|
(2) |
Võttes arvesse olukorra tõsidust Süürias, tuleks täiendavad isikud ja üksused kanda otsuse 2011/782/ÜVJP I lisas esitatud loetellu isikutest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Käesoleva otsuse lisas esitatud isikud ja üksused kantakse otsuse 2011/782/ÜVJP I lisas esitatud loetellu.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval.
Brüssel, 23. juuli 2012
Nõukogu nimel
eesistuja
C. ASHTON
(1) ELT L 319, 2.12.2011, lk 56.
LISA
Artiklis 1 osutatud isikud ja üksused
Isikud
|
|
Nimi |
Tuvastamisandmed |
Põhjendused |
Loetelusse kandmise kuupäev |
|
1. |
Brigaadikindral Sha’afiq Masa |
|
Maavägede luureteenistuse 215. üksuse (Damaskus) juht. On vastutav kinnipeetavate režiimivastaste piinamise eest. Osaleb tsiviilelanike represseerimises. |
24.7.2012 |
|
2. |
Brigaadikindral Burhan Qadour |
|
Maavägede luureteenistuse 291. üksuse (Damaskus) juht. On vastutav kinnipeetavate režiimivastaste piinamise eest. |
24.7.2012 |
|
3. |
Brigaadikindral Salah Hamad |
|
Maavägede luureteenistuse 291. üksuse juhi asetäitja. On vastutav kinnipeetavate režiimivastaste piinamise eest. |
24.7.2012 |
|
4. |
Brigaadikindral Muhammad (või: Mohammed) Khallouf (teise nimega Abou Ezzat) |
|
Juhib maavägede luureteenistuse 235. üksust ehk nn Palestiina üksust (Damaskus), mis asub armee repressioonimehhanismi keskmes. Osaleb otseselt režiimivastaste represseerimises. On vastutav kinnipeetavate režiimivastaste piinamise eest. |
24.7.2012 |
|
5. |
Kindralmajor Riad al-Ahmed |
|
Maavägede luureteenistuse Latakia üksuse juht. On vastutav kinnipeetavate režiimivastaste piinamise ja tapmise eest. |
24.7.2012 |
|
6. |
Brigaadikindral Abdul Salam Fajr Mahmoud |
|
Õhujõudude luureteenistuse Bab Touma üksuse (Damaskus) juht. On vastutav kinnipeetavate režiimivastaste piinamise eest. |
24.7.2012 |
|
7. |
Brigaadikindral Jawdat al-Ahmed |
|
Õhujõudude luureteenistuse Homsi üksuse juht. On vastutav kinnipeetavate režiimivastaste piinamise eest. |
24.7.2012 |
|
8. |
Kolonel Qusay Mihoub |
|
Õhujõudude luureteenistuse Deraa üksuse juht (saadeti Damaskusest Deraasse, kui selles linnas algasid meeleavaldused). On vastutav kinnipeetavate režiimivastaste piinamise eest. |
24.7.2012 |
|
9. |
Kolonel Suhail Al-Abdullah |
|
Õhujõudude luureteenistuse Latakia üksuse juht. On vastutav kinnipeetavate režiimivastaste piinamise eest. |
24.7.2012 |
|
10. |
Brigaadikindral Khudr Khudr |
|
Üldise luureteenistuse Latakia üksuse juht. On vastutav kinnipeetavate režiimivastaste piinamise eest. |
24.7.2012 |
|
11. |
Brigaadikindral Ibrahim Ma’ala |
|
Üldise luureteenistuse 285. üksuse (Damaskus) juht (asendas brigaadikindrali Hussam Fendi 2011. aasta lõpus). On vastutav kinnipeetavate režiimivastaste piinamise eest. |
24.7.2012 |
|
12. |
Brigaadikindral Firas Al-Hamed |
|
Üldise luureteenistuse 318. üksuse (Homs) juht. On vastutav kinnipeetavate režiimivastaste piinamise eest. |
24.7.2012 |
|
13. |
Brigaadikindral Hussam Luqa |
|
Poliitilise julgeolekuteenistuse Homsi üksuse juht alates 2012. aasta aprillist (brigaadikindral Nasr al-Ali mandlipärija). On vastutav kinnipeetavate režiimivastaste piinamise eest. |
24.7.2012 |
|
14. |
Brigaadikindral Taha Taha |
|
Poliitilise julgeolekuteenistuse Latakia üksuse eest kohapeal vastutav isik. On vastutav kinnipeetavate režiimivastaste piinamise eest. |
24.7.2012 |
|
15. |
Brigaadikindral Nasr al-Ali |
|
Poliitilise julgeolekuteenistuse Deraa üksuse eest kohapeal vastutav isik alates 2012. aasta aprillist (endine Homsi üksuse juht). On vastutav kinnipeetavate režiimivastaste piinamise eest. |
24.7.2012 |
|
16. |
Bassel Bilal |
|
Idlibi keskvangla politseiametnik. Osales otseselt Idlibi keskvanglas kinnipeetavate režiimivastaste piinamises. |
24.7.2012 |
|
17. |
Ahmad Kafan |
|
Idlibi keskvangla politseiametnik. Osales otseselt Idlibi keskvanglas kinnipeetavate režiimivastaste piinamises. |
24.7.2012 |
|
18. |
Bassam al-Misri |
|
Idlibi keskvangla politseiametnik. Osales otseselt Idlibi keskvanglas kinnipeetavate režiimivastaste piinamises. |
24.7.2012 |
|
19. |
Ahmed al-Jarroucheh |
Sünnikuupäev: 1957 |
Üldise luureteenistuse välisküsimuste üksuse (279. üksuse) juht. Vastutab üldluure eest Süüria suursaatkondades. Osaleb otseselt režiimivastaste represseerimises Süüria ametivõimude poolt ning on vastutav Süüria opositsiooni represseerimise eest välismaal. |
24.7.2012 |
|
20. |
Michel Kassouha (teise nimega Ahmed Salem; teise nimega Ahmed Salem Hassan) |
Sünnikuupäev: 1. veebruar 1948 |
Süüria julgeolekuteenistuse liige alates 1970. aastate algusest, on seotud võitlusega režiimivastaste vastu Prantsusmaal ja Saksamaal. Ta vastutab alates 2006. aasta märtsist Süüria üldise luureteenistuse 273. üksuse suhete eest. Ta on reservohvitserina lähedalseisev isik üldise luureteenistuse juhile Ali Mamloukile, kes on üks režiimi kõrgemaid julgeolekuametnikke, kelle suhtes kohaldab EL alates 9. maist 2011 piiravaid meetmeid. Toetab otseselt režiimivastaste represseerimist Süüria režiimi poolt ning on vastutav Süüria opositsiooni represseerimise eest välismaal. |
24.7.2012 |
|
21. |
Kindral Ghassan Jaoudat Ismail |
Sünnikuupäev: 1960 Sünnikoht: Derikich, Tartusi piirkond. |
Vastutab õhujõudude luureteenistuse missioonide üksuse eest, kes juhib koostöös erioperatsioonide üksusega õhujõudude luureteenistuse eliitvägesid, kes mängivad olulist osa režiimi poolt toimepandavates repressioonides. Sellega seoses on Ghassan Jaoudat Ismail üks kõrgematest sõjaväeametnikest, kes rakendavad otseselt režiimi poolt režiimivastaste vastu toimepandavaid repressioone. |
24.7.2012 |
|
22. |
Kindral Amer al-Achi (teise nimega Amis al Ashi; teise nimega Ammar Aachi; teise nimega Amer Ashi) |
|
Alepi sõjakooli diplomit omav õhujõudude luureteenistuse teabeüksuse juht (alates 2012. aastast), Süüria kaitseministrile Daoud Rajahile lähedalseisev isik. Oma ülesannete kaudu õhujõudude luureteenistuses on Amer al-Achi kaasatud Süüria opositsiooni represseerimisse. |
24.7.2012 |
|
23. |
Kindral Mohammed Ali Nasr (või: Mohammed Ali Naser) |
Sünnikuupäev: umbes 1964 |
Presidendi nooremale vennale Maher al-Assadile lähedalseisev isik. On olulisima osa oma karjäärist teostanud vabariiklikus kaardiväes. Lõi 2010. aastal üldise luureteenistuse siseküsimuste üksuse (nn 251. üksuse), mis tegeleb poliitilise opositsiooni vastase võitlusega. Ühena kõnealuse üksuse vastutavatest isikutest osaleb kindral Mohammed Ali otseselt režiimivastaste represseerimises. |
24.7.2012 |
|
24. |
Kindral Issam Hallaq |
|
Õhujõudude staabiülem alates 2010. aastast. Juhib režiimivastaste vastu läbiviidavaid õhuoperatsioone. |
24.7.2012 |
|
25. |
Ezzedine Ismael |
Sünnikuupäev: 1940. aastate keskel (tõenäoliselt 1947. aastal) Sünnikoht: Bastir. Jablehi piirkond. |
Õhujõudude luureteenistuse erukindral ja reservohvitser, mille juhiks ta sai 2000. aastate alguses. Ta nimetati 2006. aastal presidendi poliitiliseks ja julgeoleku valdkonna nõunikuks. Süüria presidendi poliitilise ja julgeoleku valdkonna nõunikuna on Ezzedine Ismael seotud režiimi poolt režiimivastaste suhtes rakendatava repressiivse poliitikaga. |
24.7.2012 |
|
26. |
Samir Joumaa (teise nimega Abou Sami) |
Sünnikuupäev: umbes 1962 |
Ta on ligikaudu 20 aastat olnud Bashar al-Assadi ühe tähtsaima julgeoleku valdkonna nõuniku Mohammad Nassif Kheir Beki (kes täidab ametlikult asepresident Farouk al-Charehi asetäitja ülesandeid) kabineti direktor. Lähedaste suhete tõttu Bashar al-Assadi ja Mohammed Nassif Kheir Bekiga on Samir Joumaa seotud režiimi poolt režiimivastaste suhtes rakendatava repressiivse poliitikaga. |
24.7.2012 |
Üksused
|
|
Nimi |
Tuvastamisandmed |
Põhjendused |
Loetelusse kandmise kuupäev |
||||
|
1. |
Drex Technologies S.A. |
Asutamise kuupäev: 4. juuli 2000 Asutamisnumber: 394678 Direktor: Rami Makhlouf Registreeritud esindaja: Mossack Fonseca & Co (BVI) Ltd |
Ettevõte Drex Technologies kuulub täielikult Rami Makhloufi omandusse, kes on kantud nende isikute nimekirja, kelle suhtes rakendatakse ELi sanktsioone Süüria režiimi rahalise toetamise eest. Rami Makhlouf kasutab ettevõtet Drex Technologies, et hõlbustada ja hallata oma rahvusvahelisi finantsosalusi, sealhulgas enamusosalust ettevõttes SyriaTel, mille EL on kandnud loetelusse põhjusel, et see annab Süüria režiimile samuti rahalist toetust. |
24.7.2012 |
||||
|
2. |
Cotton Marketing Organisation |
|
Riigi omanduses olev ettevõte. Annab Süüria režiimile rahalist toetust. |
|
||||
|
3. |
Syrian Arab Airlines (teise nimega SAA, teise nimega Syrian Air) |
|
Režiimi kontrolli all olev riigiettevõte. Annab režiimile rahalist toetust. |
24.7.2012 |