9.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 310/1

(1)

Määrusega (EL) nr 402/2012 (2) (edaspidi „ajutine määrus”) kehtestas komisjon ajutise dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV” või „asjaomane riik”) pärit alumiiniumradiaatorite impordi suhtes.

(2)

Menetlus algatati kaebuse alusel, mille 12. augustil 2011 (3) esitas rahvusvaheline alumiiniumradiaatorite tootjate ühendus (AIRAL S.c.r.l., edaspidi „kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % alumiiniumradiaatorite kogutoodangust ELis.

(3)

Nagu on sätestatud ajutise määruse põhjenduses 14, hõlmas dumpingut ja kahju tekitamist käsitlev uurimine ajavahemikku 1. juulist 2010 kuni 30. juunini 2011 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamiseks oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2008 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(4)

Pärast nende oluliste faktide ja kaalutluste teatavakstegemist, mille põhjal otsustati kehtestada ajutine dumpinguvastane tollimaks (edaspidi „esialgsete järelduste teatavakstegemine”), esitas mitu huvitatud isikut kirjalikud esildised, milles nad esitasid oma seisukohad esialgsete järelduste kohta. Isikutele, kes seda soovisid, anti võimalus esitada oma seisukohad suuliselt.

(5)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. Huvitatud isikute suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ja vajaduse korral tehti esialgsetes järeldustes asjakohased muudatused.

(6)

Nagu ajutise määruse põhjenduses 12 juba märgiti, taotles üks omavahel seotud eksportivate tootjate rühm individuaalset kontrollimist algmääruse artikli 17 lõike 3 kohaselt. Nende väidete kontrollimine oleks olnud uurimise algjärgus põhjendamatult koormav ja see lükati edasi uurimise lõppjärku. Seega otsustati, et individuaalset kontrollimist taotlenud äriühingute rühma, st Sira grupi äriühinguid kontrollitakse individuaalselt. Mis puutub Sira grupi tegevusse Hiina RVs, siis koosneb see äriühingute rühm kahest äriühingust (Sira (Tianjin) Aluminium Products Co. Ltd. ja Sira Group (Tianjin) Heating Radiators Co. Ltd., edaspidi „Sira grupp”).

(7)

Kõiki asjaosalisi teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist Hiina RVst pärit alumiiniumradiaatorite impordi suhtes ja ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summade lõplikku sissenõudmist („lõplike järelduste teatavakstegemine”). Kõigile huvitatud isikutele anti aega, et nad saaksid esitada lõplike järelduste teatavakstegemise kohta märkuseid.

(8)

Kõiki huvitatud isikute suulisi ja kirjalikke märkusi kaaluti ja neid võeti võimaluse korral arvesse.

(9)

Nagu on sätestatud ajutise määruse põhjenduses 15, on vaatlusalune toode alumiiniumradiaatorid ja elemendid ning osad, millest need radiaatorid koosnevad, olenemata sellest, kas need elemendid on kokku monteeritud või mitte, välja arvatud elektriradiaatorid, nende elemendid ja osad (edaspidi „vaatlusalune toode”). Praegu kuulub toode CN-koodide ex 7615 10 10, ex 7615 10 90, ex 7616 99 10 ja ex 7616 99 90 alla.

(10)

Pärast ajutiste meetmete avalikustamist väitis üks huvitatud isik, et terasest radiaatorid ning vaatlusalune toode ja samasugune toode on omavahel asendatavad, ning soovis, et komisjon analüüsiks ka terasest radiaatorite turusuundumusi, et võrrelda neid alumiiniumradiaatorite turul valitsevate suundumustega.

(11)

Kättesaadava teabe põhjal on aga selgunud, et alumiiniumradiaatorite tehnilised omadused erinevad terasest radiaatorite omadest, eelkõige on erinevad põhitooraine (ühel juhul on selleks teras ning teisel juhul alumiinium), kaal, termiline inerts ja soojusjuhtivus. Lisaks ei osutanud kogutud teave ei sellele, et nende kahe toote vahel esineks otsest konkurentsi, ega sellele, et nad oleksid omavahel asendatavad. Huvitatud isik ei esitanud oma väidete kinnituseks mingeid tõendeid. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(12)

Kuna vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 15 ja 23.

(13)

Nagu eespool põhjenduses 6 on juba märgitud, otsustati Sira grupi suhtes kohaldada individuaalset kontrollimist. Mis puutub Sira grupi tegevusse Hiina RVs, siis koosneb see äriühingute rühm kahest äriühingust (Sira (Tianjin) Aluminium Products Co. Ltd. ja Sira Group (Tianjin) Heating Radiators Co. Ltd.). Sira grupp taotles ka turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist.

(14)

Tuletatakse meelde, et ajutise määruse põhjendustes 30–31 on juba märgitud, et ükski valimisse kaasatud äriühing ei taotlenud turumajanduslikku kohtlemist.

(15)

Nagu on märgitud eespool põhjenduses 13, taotles Sira grupp, kelle suhtes otsustati, et pärast ajutiste meetmete kehtestamist kontrollitakse teda individuaalselt, turumajanduslikku kohtlemist ning esitas turumajandusliku kohtlemise taotlusvormid kahe vaatlusaluse toote tootmise ja turustamisega seotud äriühingu nimel.

(16)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse Hiina RVst pärit impordi normaalväärtus kindlaks kooskõlas kõnealuse artikli lõigetega 1–6 nende tootjate puhul, kes vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c kehtestatud kriteeriumidele. Selguse huvides on need kriteeriumid esitatud kokkuvõtlikult allpool:

(17)

Sira gruppi kuuluva kahe äriühingu turumajandusliku kohtlemise taotlusvormides esitatud teavet analüüsiti nõuetekohaselt ning taotleti ja saadi täiendavat teavet. Tehtud järelduste põhjal ei peetud äriühingu valdustes kohapealse kontrollkäigu sooritamist vajalikuks.

(18)

Turumajandusliku kohtlemise osas läbiviidud kontrollimine näitas, et Sira grupp ei vastanud esimese kriteeriumi nõuetele, sest riik sekkus peamise toorainega (alumiiniumiga) seonduvatesse otsustesse. Alumiiniumi maksumus moodustab umbes 70 % vaatlusaluse toote tootmiskuludest. Uurimine näitas, et mõlemad Sira grupi tootjad said vaatlusaluse toote tootmiseks kasutatava alumiiniumi Hiina RV siseturult. Hinnad sõltuvad alumiiniumi noteeringust riigi kontrollitaval Shanghai mitteraudmetallide börsil (edaspidi „Shanghai börs”). Shanghai börs on suletud börs Hiina RVs registreeritud äriühingute ja Hiina RV kodanike jaoks ning seda kontrollib riiklik väärtpaberikomitee. Mitmed Shanghai börsi toimimist reguleerivad eeskirjad soodustavad börsi väikest volatiilsust ja allasurutud hindu: näiteks on hinna kõikumisele päeva lõikes kehtestatud piirang 4 % üle või alla eelmise kauplemispäeva kokkulepitud arveldushinna, tehinguid tehakse harva (kuni iga kuu 15. kuupäevani), futuurlepingute kehtivusajale on kehtestatud piirang kuni 12 kuud ning tehingu pealt nõuavad tasu nii börs kui ka maaklerid.

(19)

Lisaks sellele saab börsitehingu puhul saadetise füüsiline kohaletoimetamine toimuda ainult heakskiidetud lattu Hiinas, seda erinevalt rahvusvahelistest tehingutest, mille korral võivad veod toimuda ülemaailmselt. Kuna Shanghai börs on üksnes füüsiliste tehingute platvorm (tuletisinstrumente ei müüda), on Hiina RV alumiiniumiturg täielikult isoleeritud. Seetõttu ei ole arbitraaž Londoni metallibörsi või muude turgude ülemaailmse võrdlusalusega praktiliselt võimalik ja börs tegutseb maailmaturgudest isoleerituna. Seega ei saa need turud üksteist tasakaalustada. Uurimisperioodil oli Londoni metallibörsi noteeringu kohaselt alumiiniumi keskmine hind kuu lõikes üle 14 % kõrgem kui Shanghai börsil.

(20)

Samuti sekkub riik Shanghai börsi hinnakujundusmehhanismi seeläbi, et ta on nii esmase alumiiniumi müüja kui ka ostja riigivarude talituse ja teiste riigiorganite kaudu. Lisaks kasutab riik Shanghai börsi eeskirju, mille on heaks kiitnud riiklik korraldusamet, Hiina väärtpaberikomitee, et määrata kindlaks igapäevased piirhinnad.

(21)

Uurimise käigus selgus veel, et esmase alumiiniumi ekspordile kohaldatakse 17 % käibemaksu, mida ei tagastata, kusjuures siseturul müüdud alumiiniumi ja lõpptoodete käibemaks on 13 % ning see tagastatakse. Lisaks kohaldatakse esmase alumiiniumi ekspordile 17 % ekspordimaksu. Seetõttu müüakse suurem osa esmase alumiiniumi toodangust Hiina RV siseturul, mistõttu esmase alumiiniumi siseturuhind püsib madal ning loob märkimisväärse hinnaeelise Hiina RVs tegutsevatele alumiiniumradiaatorite tootjatele. Lisaks sekkus Hiina RV valitsus uurimisperioodil turu tegevusse seeläbi, et vabastas metallide impordi finantskriisi ajal 5 % tollimaksust.

(22)

Üks Hiina RV valitsuse turusekkumisviise toimis riikliku arengu reformikomisjoni juurde kuuluva riigivarude talituse vahendusel. 2008. aasta lõpus ja 2009. aasta alguses hakkas riigivarude talitus ostma alumiiniumisulatajatelt kokku esmase alumiiniumi varusid. See oli stiimulite pakett, mille eesmärk oli pidurada ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel toimuvat nõudluse vähenemist. Selliste riigi tagatud ostudega realiseeriti 2009. aasta märtsis ja aprillis suurem osa siseturuvarudest ning see viis 2009. aasta esimesel poolel hinna üles. Riigivarude talitus müüs esmase alumiiniumi turul edasi 2010. aasta novembri alguses, mil Bloombergi andmete kohaselt müüs riigivarude talitus oksjonil 96 000 tonni (4). Hiina RV uudisteagentuur Xinhua teatas varude soetamise meetmest 2008. aasta detsembris ja selgitas, et hinnataseme säilitamiseks on meetme raames kavandatud 300 000 tonni alumiiniumi kokkuostmine hinnaga, mis on 10 % turuhinnast kõrgem (5). Riigivarude talituse varude soetamise kava nägi ette oste mitmelt alumiiniumisulatajalt, kuid umbes pool pidi ostetama äriühingult Aluminium Corporation of China Ltd. Lisaks selgitas riikliku arengu reformikomisjoni eest vastutav ministeerium, et stiimulite paketti kuulus veel ekspordikontrollide vähendamine, elektrienergia subsideerimine, elektrihinna vähendamine ja laenude piirmäärade tõstmine. Esitati andmed, et pakett mõjutas kohe hindu. Eespool kirjeldatust järeldub, et Hiina RV valitsusel oli tähtis roll esmase alumiiniumi hindade kujundamisel ja et riik sekkub turgu.

(23)

Seda et riigi oluline sekkumine (nagu eespool kirjeldatud) on selgelt eesmärgistatud, kinnitas viit aastat hõlmav 12. alumiiniumisektori arenduskava aastateks 2011–2015, milles Hiina RV valitsus kirjeldab selgelt oma kavatsust kohandada maksu- ja ekspordimaksutagastusi ning muid majanduslikke mõjureid ning rangelt kontrollida esmaste toodete levitamise ja ekspordi kogumahtu. Kõnealuses kavas järgitakse samu põhimõtteid, mis olid olemas eelmises alumiiniumisektori arenduskavas. Lisaks on neid kavu rakendatud mitmeid aastaid ning, nagu allpool kirjeldatakse, oli uurimisperioodil käigus mitu rakendusmeedet.

(24)

Seega on Hiina RV valitsus mitmel viisil moonutanud esmase alumiiniumi hindu ja see on mõjutanud toorainehindu. Need moonutused annavad tootjatele eeliseid, sest tavaliselt ostavad nad Hiina siseturul kohalikelt tarnijatelt Hiina hetketuru (või Shanghai börsi) hindade alusel. Uurimisperioodil olid need hinnad umbes 15 % madalamad maailmaturuhindadest. Teoreetiliselt võivad Hiina RV äriühingud osta teatavas koguses ka Londoni metallibörsi hindadega, kui hinnad Hiina RV turul on riigi sekkumise tulemusena kõrgemad, samas kui muude riikide ettevõtjad Hiina RVs kehtivaid soodustusi aga kasutada ei saa.

(25)

Nii äriühing Sira (Tianjin) Aluminium Products Co. Ltd. kui ka äriühing Sira Group (Tianjin) Heating Radiators Co. Ltd. kinnitasid küsimustikule vastates, et nad ostsid uurimisperioodil esmase alumiiniumi tooteid hinnaga, mis tulenes Shanghai börsi hinnast, ja et ostuhinnad järgisid börsiindeksit pikema aja jooksul.

(26)

Lisaks näitas uurimine, et üks neist äriühingutest sai kasu konkreetse maksuskeemi alusel, mille kohaselt äriühingu tulusid kaks aastat ei maksustata ja kolm aastat tuleb maksta pool maksudest. See Hiina RV valitsuse maksusoodustussüsteem tähendas seda, et kui äriühing hakkab reaalselt kasumit saama, ei maksa ta kaks aastat ettevõtja tulumaksu ja siis kolme aasta jooksul maksab poole tulumaksust. Selliseid moonutusi kajastatakse kasumiaruannetes negatiivsete kuludena ja nad suurendavad kasumlikkuse näitajat.

(27)

Need on asjaolud, miks kumbki äriühingutest ei suutnud tõendada, et nende äritegevust kajastavad otsused tooraine omandamise osas tehakse riigi olulise sekkumiseta ja et kulutused tähtsamatele sisenditele peegeldavad turuväärtusi. Seega ei suutnud nad tõendada, et vastavad 1. kriteeriumile.

(28)

1. kriteeriumi kohta tehtud järelduste põhjal ja pärast nõuandekomiteega konsulteerimist otsustati Sira grupi puhul keelduda turumajandusliku kohtlemise kohaldamisest.

(29)

Eelkirjeldatut arvesse võttes jäeti algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis b sätestatud teised turumajandusliku kohtlemise kriteeriumid analüüsimata.

(30)

Komisjon teavitas Hiina RV asjaomaseid seotud äriühinguid ja kaebuse esitajat ametlikult turumajandusliku kohtlemise kohta tehtud järeldustest. Teavitatutele anti ka võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ning taotleda ärakuulamist, kui selleks on konkreetsed põhjused.

(31)

Pärast turumajandusliku kohtlemise kohta tehtud järelduste teatavakstegemist esitas Sira grupp märkused kõnealuste järelduste kohta. Kuna aga Sira grupp saatis oma märkused kui piiratud kasutusega teabe, siis tegeles komisjon tõstatatud küsimustega kahepoolselt ja esitas spetsiifilist teavet avalikustava dokumendi. Kõnealused märkused ei toonud kaasa 1. kriteeriumi kohta tehtud järelduste muutmist.

(32)

Eelneva põhjal ja kuna muud märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 30 ja 31.

(33)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt on võimalik kehtestada nimetatud artikli kohaldamisalasse kuuluvate riikide suhtes kogu riiki hõlmav tollimaks, välja arvatud juhul, kui äriühingud suudavad tõendada, et nad vastavad kõikidele algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele. Lühidalt ja ülevaatlikult on need kriteeriumid esitatud ajutise määruse põhjenduses 32.

(34)

Mõlemad Sira gruppi kuuluvad seotud eksportivad tootjad taotlesid individuaalset kohtlemist, juhul kui nende suhtes ei peaks kohaldatama turumajanduslikku kohtlemist. Mõlemat taotlust uuriti. Uurimine näitas, et need äriühingud täitsid kõik algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumid.

(35)

Seega võimaldati Sira grupile individuaalse kohtlemise kohaldamine.

(36)

28. juulil 2011 võttis WTO vaidluste lahendamise organ (edaspidi „VLO”) vastu apellatsioonikogu aruande ja apellatsioonikogu aruandega muudetud vaekogu aruande juhtumi kohta „European Communities — Definitive Anti-Dumping Measures on Certain Iron or Steel Fasteners from China” (6) (Euroopa Ühendused: lõplik dumpinguvastane meede teatavate Hiinast pärit rauast või terasest kinnitusdetailide kohta) (edaspidi „aruanded”).

(37)

Aruannetes jõuti muu hulgas järeldusele, et algmääruse artikli 9 lõige 5 ei ole kooskõlas WTO dumpinguvastase lepingu artikli 6 lõikega 10, artikli 9 lõikega 2 ja artikli 18 lõikega 4 ning WTO lepingu artikliga XVI:4. Algmääruse artikli 9 lõikega 5 on ette nähtud, et mitteturumajanduslike riikide eksportivate tootjate suhtes, kellele ei ole võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile c, kehtib üleriigiline tollimaksumäär, välja arvatud juhul, kui kõnealused eksportijad tõendavad, et nende tegevus vastab algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud individuaalse kohtlemise kriteeriumidele (edaspidi „algmääruse artikli 9 lõiget 5 käsitlevad VLO järeldused”).

(38)

Kõiki Hiina RV eksportivaid tootjaid, kes leiavad, et käesolev määrus tuleks lähtuvalt aruannetes algmääruse artikli 9 lõike 5 õigusliku tõlgendamise kohta esitatud järeldustest läbi vaadata, palutakse taotleda läbivaatamist nõukogu 23. juuli 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1515/2001 (meetmete kohta, mida ühendus võib võtta pärast WTO vaidluste lahendamise organi aruannet dumpingu- ja subsiidiumivastaste meetmete kohta; (7) edaspidi „WTO võimaldamismäärus”) artikli 2 alusel.

(39)

Liidu asjaomased institutsioonid võivad läbivaadatud meetmed sõltuvalt läbivaatamise järeldustest kehtetuks tunnistada, neid muuta või need säilitada. Läbivaatamist taotlevad isikud peaksid olema teadlikud sellest, et kui läbivaatamise tulemusel on vaja muuta nende suhtes kehtivaid meetmeid, siis võidakse meetmeid kas vähendada või tugevdada.

(40)

Eespool kirjeldatule tuleb lisada, et individuaalse kohaldamise võimaldamise kohta ei saadud ühtegi märkust ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 32–34.

(41)

Kuna võrdlusriigi kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 35–41.

(42)

Sira grupi jaoks kehtiva normaalvääruse arvutamiseks kasutati sama metoodikat, mida on kirjeldatud ajutise määruse põhjendustes 42–46. Kuna normaalväärtuse kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 42–46.

(43)

Sira grupi kasutatav ekspordihind arvutati kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 9, sest eksport toimus siirdehindadega, mida ei peetud usaldusväärseteks. Seega arvutati ekspordihinnad nende edasimüügihindade põhjal, mida maksis esimene sõltumatu ostja liidu turul ja millest arvutati nõuetekohaselt maha kulud ja kasum, et kohandada ekspordihind tehasehinna tasandile. Esimeselt liidu sõltumatult ostjalt küsitud edasimüügihinda korrigeeriti, et võtta arvesse kõiki importimise ja edasimüügi vahel kantud kulusid, sealhulgas tolli- ja muid makse, müügi-, üld- ja halduskulude mõistlikku marginaali ning kasumit. Kasumimarginaal määrati kindlaks kasumi põhjal, mille koostööd tegev sõltumatu importija sai vaatlusaluse toote müügist, kuna seotud importija tegelikku kasumit ei peetud usaldusväärseks eksportiva tootja seotuse tõttu seotud importijaga.

(44)

Kuna ekspordihinna kohta seoses valimisse kuuluvate eksportijatega märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 47.

(45)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdluse kohta esitati mõned märkused.

(46)

Metal Group Ltd. vaidlustas normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdluse, tuues põhjenduseks, et võrdlus pole õiglane võrdlemisel kasutatud metoodika tõttu. Äriühing väitis, et füüsiliste omaduste osas esineb erinevusi.

(47)

Metal Group Ltd. soovitas võrdlemisel kasutada alternatiivmetoodikat, mis võtaks aluseks üksnes kaalu. Sellest metoodikast keelduti, sest see ei arvesta vaatlusaluse tooteliigi võrdlemisel kasutatud muid olulisi aspekte, näiteks võimsust, mille alusel saab paremini võrrelda.

(48)

Metal Group Ltd. väited füüsiliste omaduste kohta olid kolme liiki, need esitati alles siis, kui märkuste esitamise tähtaeg oli möödas. Küsimustiku vastuses ei olnud esitatud ühtegi neist kolmest väitest (kuigi küsimustikus oli nõutud, et sellised väited tuleb esitada). Samuti ei esitatud neid väiteid kontrollkäigu ajal, kui uurimist teostanud isikud oleksid saanud nende väidete kehtivust ja olulisust kontrollida.

(49)

Esimene väide käsitles tootmises kasutatava alumiiniumisulami liiki. Väideti, et sellise sulami puhul kehtiv Hiina RV standard ei ole sama, mis sama nimetusega sulami puhul liidus kasutatav standard. Kuigi on selge, et need sulamid ei ole identsed, ei esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et kuludes esineks erinevusi.

(50)

Teine väide käsitles seda, et töötlemisel kasutati väidetavalt odavamat liiki pulbrit. Jällegi ei esitatud väite kinnituseks tõendeid ja peab märkima, et töötlemisel kasutatav pulber moodustab kogu tootmiskuludest niivõrd väikese osa, et selle mõju oleks marginaalne.

(51)

Kolmandaks väideti, et äriühing ei teinud ise korrosioonitõrjet, kuid et ELis tehakse seda tootmise käigus. Nagu kahel eelnevalgi juhul, ei esitatud ka selle väite kinnituseks tõendeid.

(52)

Eelneva põhjal lükati väide füüsiliste omaduste erinevuste kohta tagasi.

(53)

Kuna muud märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 48–50.

(54)

Sira grupi puhul arvutati dumpingumarginaal ajutise määruse põhjenduses 51 kirjeldatud metoodika põhjal ja selle suuruseks sätestati 23,0 %.

(55)

Kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 51–54.

(56)

Kuna liidu kogutoodangu kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 55–57.

(57)

Kuna liidu tarbimise kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 58–61.

(58)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist väitis üks huvitatud isik, et uurimisperioodil kindlaksmääratud hinna allalöömismarginaal (6,1 %) oli väike ja see ei oleks saanud liidu tootmisharule olulist kahju tekitada.

(59)

Hiina RV eksportijate kasutatavat hindade allalöömist tuleks aga vaadelda koos survega, mida selline teguviis liidu turul tekitas, ja arvestada seda, kuidas hindade allalöömine mõjutas liidu tootmisharu hinnataset. Uurimine näitas, et kuna madalate dumpinguhindadega import liidu turul avaldas hindadele survet, ei saanud liidu tootmisharu määrata oma hindu tasemel, mis oleks võimaldanud katta kulusid ja saada mõistlikku kasumimarginaali, seda eelkõige uurimisperioodil.

(60)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 65, kinnitas uurimine, et Hiina RVst imporditi vaatlusalust toodet dumpinguhindadega ja need hinnad olid kogu vaatlusaluse perioodi vältel madalamad liidu tootmisharu müügihindadest. Hiina RV eksportijate poolne pidev hindade allalöömine võimaldas neil suurendada müügimahtu ja laiendada turuosa eelkõige just uurimisperioodil. Lisaks tehti kindlaks, et teatavat liiki radiaatorite hinnaerinevus oli märgatavalt suurem kui kindlaksmääratud keskmine hindade allalöömismarginaal. Seega ei saa alahinnata negatiivset mõju, mida kindlakstehtud hindade allalöömine tekitas liidu turule ja liidu tootmisharule. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(61)

Sama huvitatud isik kordas oma väidet, et Hiina radiaatorid on liidu tootmisharus toodetavatega võrreldes halvema kvaliteediga ja et need radiaatorid ei saanud seepärast liidu tootmisharule mingit kahju tekitada.

(62)

Seda väidet ei põhjendatud ja uurimisel ei leitud fakte, mis oleksid võinud seda väidet toetada. Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 23, näitas uurimine, et Hiina RVs toodetud ja sealt eksporditud alumiiniumradiaatoritel ning liidu tootjate toodetud ja liidus müüdud alumiiniumradiaatoritel on samad füüsikalised ja tehnilised omadused ja sama põhikasutusala. Lisaks saab neid üksteisega asendada ja nad näevad tavainimese jaoks ühte moodi välja. Seega käsitletakse neid tooteid algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasuguste toodetena.

(63)

Vajab märkimist, et hinna allalöömise ja kahju kõrvaldamise tase määrati kindlaks Hiina RV ja liidu tooteliikide üksikasjaliku võrdluse põhjal. Eri liiki radiaatorite kõiki väidetavaid erinevusi arvestati üksikasjaliku hinnavõrdluse puhul. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(64)

Kuna asjaomasest riigist pärit impordi kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 62–67.

(65)

Kuna sissejuhatavate märkuste kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 68–71.

(66)

Kuna tootmise, tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse rakendamise kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 72–74.

(67)

Kuna liidu tootmisharu müügimahtude ja turuosa suundumuste kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 75.

(68)

Kuna kasvu kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 76.

(69)

Kuna tööhõive kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 77 ja 78.

(70)

Kuna liidu keskmiste ühikuhindade ning tootmiskulu kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 79 ja 80.

(71)

Kuna kasumlikkuse, rahavoo, investeeringute, investeeringutasuvuse ja kapitali kaasamise võime kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 81–83.

(72)

Kuna varude kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 84.

(73)

Märkuste puudumisel tegeliku dumpingumarginaali suuruse kohta kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 85.

(74)

Uurimine kinnitas, et enamik kahjunäitajaid oli vaatlusaluse perioodi vältel languses. Seepärast kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 86–89, milles järeldatakse, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(75)

Kuna ajutise määruse põhjenduse 90 kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse see põhjendus.

(76)

Kuna dumpinguhinnaga impordi mõju kohta ei ole esitatud ühtegi märkust, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 91–95.

(77)

Kuna kolmandatest riikidest pärit impordi kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 96.

(78)

Üks huvitatud isik väitis, et liidu tootmisharu kannatas kahju (kui üldse) seepärast, et majanduskriis mõjutas eelkõige ehitus- ja eluasemesektorit ning seda eelkõige teatavates liikmesriikides, nagu Hispaania ja Itaalia, kelle turge kõnealune huvitatud isik pidas liidu tootmisharu olulisemateks müügiturgudeks.

(79)

Uurimisel selgus aga, et liidu tootmisharu müüs suures koguses radiaatoreid ka muudes liikmesriikides peale Hispaania ja Itaalia. Lisaks on vaatlusaluse toote ja samasuguse toote turg Hispaania ja Itaalia ehitus- ja eluasemeturust laialdasem. Olukorras, kus ei saagi välistada, et majanduskriis avaldas liidu tootmisharule mõju, muutis Hiina RVst pärit madala dumpinguhinnaga impordi suurenev osakaal võimaliku majanduslangusest tuleneva negatiivse mõju vaatlusalusel perioodil veelgi tugevamaks ning takistas liidu tootmisharul uurimisperioodil üldisest majanduse taastumisest kasu saamast. Seepärast lükati see väide tagasi.

(80)

Kuna majanduskriisi kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 97–100.

(81)

Esitati väide, et liidu tootmisharu kannatas kahju, sest tõusis alumiiniumi hind, mis moodustab samasuguse toote tootmiskuludest suure osa.

(82)

Siiski leitakse pigem, et õiglase konkurentsiga turul võib hinnad määrata tasemel, mis aitab katta kulud ja saavutada mõistliku kasumimarginaali. Nagu eespool põhjenduses 60 on märgitud, lõid Hiina RVst pärit impordi keskmised hinnad kogu vaatlusaluse perioodi vältel liidu tootmisharu hindu alla. Kui kulud suurenesid, ei saanud liidu tootmisharu hindu vastavalt tõsta, sest hinnasurve jätkus. Seetõttu lükatakse väide tagasi.

(83)

Kuna liidu tootmisharu tootmiskulude arengu kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 101–103.

(84)

Üks huvitatud isik väitis, et kõige rohkem mõjutas vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu üldist toimetulekut liidu tootmisharu eksportmüügi tase ja selle vähenemine.

(85)

Uurimine näitas siiski, et hoolimata sellest, et liidu tootmisharu eksportmüük vaatlusalusel perioodil vähenes, oli ta endiselt oluline ja moodustas uurimisperioodil 51 % liidu tootmisharu kogumüügist ELis ja 27 % liidu tootmisharu kogutoodangust. Nagu ajutise määruse põhjenduses 106 on märgitud, võimaldas eksportmüük liidu tootmisharul saavutada mastaabisäästu ja seega ei saa seda pidada põhjuseks, mille tagajärjel liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil olulist kahju kannatas. Liidu tootmisharu eksportmüügi suundumused ja tase ei ole sellised, et kaotaksid põhjusliku seose tekitatud kahju ja Hiina RVst pärit madala dumpinguhinnaga impordi vahel. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(86)

Sama huvitatud isik nõudis, et liidu tootmisharu ekspordi väärtus ja seega ekspordihinnad avalikustataks (ajutises määruses avaldati üksnes ekspordimahud). Neid andmeid ei saa aga avalikustada, sest neid tuleb käsitleda konfidentsiaalsetena.

(87)

Kuna valimisse kuuluvate liidu tootjate eksporditegevuse kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 104–106.

(88)

Üks huvitatud isik väitis, et liidu tootmisharu otsus suurendada 2008. aastal tootmisvõimsust ning raske majanduslik olukord, mis jätkus ka järgnevatel aastatel, on peamisteks põhjusteks, miks liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendamine vähenes ja miks tootmisharu kasum oli negatiivne. Seega väideti, et kahju põhjustasid mitmesugused siseturgu reguleerivad tegurid, nagu majanduskriis ja liidu tootmisharu tehtud valed investeerimisotsused.

(89)

Tuleb aga märkida, et kahju analüüsimisel võetakse arvesse kõiki kahjutegureid üheskoos, tootmisvõimsuse rakendamine ja kasumlikkus on vaid kaks tegurit. Kahju uurimine näitas täpselt, et liidu tootmisharu müügimaht vähenes vaatlusalusel perioodil 16 %, kusjuures Hiina RVst pärit import suurenes vaatlusalusel perioodil 77 % ja turuosa samal ajal 13 %-lt 24 %-le. Isegi uurimisperioodil, mil tarbimine võrreldes 2009. aastaga suurenes, jätkus liidu tootmisharu turuosa kahanemine. Olenemata muude kahjutegurite negatiivsest mõjust näitab liidu tootmisharu rasket majanduslikku olukorda veel üks tõsiasi, nimelt liidu tootmisharu varude tase, mis kasvas vaatluslausel perioodil oluliselt. Seega täieliku pildi saamiseks tuleks liidu tootmisharu tootmisvõimsuse kasvu 2008. aastal analüüsida koos nende teiste näitajatega.

(90)

Kuigi majanduskriisil oli teatav negatiivne mõju liidu tootmisharu olukorrale, ei saa eitada, et Hiina RVst pärit madala dumpinguhinnaga import kasvas vaatlusalusel perioodil oluliselt ja süvendas seega majanduslangusest tuleneda võivat mis tahes negatiivset mõju vaatlusalusel perioodil ja takistas liidu tootmisharul uurimisperioodil üldisest majanduse taastumisest kasu saamast.

(91)

Uurimine näitas, et 2009. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni kasvas tarbimine 9 %, samas liidu tootmisharu turuosa vähenes jätkuvalt ja isegi kui üldine majanduslik olukord paranes, ei olnud liidu tootmisharu suuteline taastuma, sest teda survestas pidevalt Hiina RVst pärit madala dumpinguhinnaga import. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(92)

Kuna põhjusliku seose kohta tehtud järelduste kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 107–110.

(93)

Kasutajad selle uurimise käigus koostööd ei teinud ja hoolimata ajutiste järelduste avaldamise järel tehtud uutest üleskutsetest ei andnud üksi kasutaja endast teada.

(94)

Kättesaadava teabe põhjal leiti, et kõige rohkem ostavad alumiiniumradiaatoreid suured ehitusfirmad, turustajad ja hulgimüüjad, kes müüvad tooted edasi spetsialiseerunud kettidele või jaemüügiettevõtjatele, kes müüvad väiksematele ehitusfirmadele või lõppkasutajatele. Kui hinnati lõplike tollimaksude kehtestamise võimalikku mõju vaatlusalustele isikutele, selgus, et isegi kui ühiku kohta võiks imporditud alumiiniumradiaatori hind suureneda 61 % (mis on kavandatud dumpinguvastastest tollimaksudest suurim), tundub see hinnatõus suhteliselt väike, sest vaatlusalune toode moodustab tavaliselt suure projekti osa, kus kõnealuse toote hinna osakaal moodustab äritegevuse kogukuludest vaid väikese osa. Seega, isegi halvimal võimalikul juhul tundub, et tollimaksudest tuleneva hinnatõusu saab lihtsalt jaotada edasimüügiga tegelevate ettevõtete vahel.

(95)

Kuna liidu huvide kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 111–118.

(96)

Väideti, et dumpingu kahjustava mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksu suuruse arvutamisel kasutatud kasumimarginaal oli liiga suur. Esitati väide, et valimisse kaasatud liidu tootjate 2008. aastal saavutatud kasumimarginaal (7,4 %) oli erakordne ja ebarealistlik. Majanduskriis, mis tabas turgu järgmistel aastatel, muutis sellise kasumitaseme saavutamise võimatuks.

(97)

Tuleks märkida, et uurimise käigus kontrolliti seda kasumimarginaali kui valimisse kaasatud äriühingute poolt tavapärastes turutingimustes (nimelt kahjustava dumpingu puudumisel) saadavat kasumimarginaali. Ei saa teha järeldust, et majanduskriis liidu tootmisharu ei mõjutanud, kuid Hiina RVst pärit madala dumpinguhinnaga impordi maht, mis lõi liidu tootmisharu hindu alla, kasvas kogu vaatluslause perioodi vältel ning kahjustas liidu tootmisharu hindu ja turuosa. Seetõttu on selge, et Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga import süvendas liidu tootmisharu puhul majanduslangusest tulenevat muud mõju. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(98)

Väideti ka, et alahinnati hindade allalöömismarginaali ja kahjumarginaali arvutamiseks kasutatud importimisjärgseid kulusid (0,2 %, sealhulgas kõik kulud, mida on vaja kaupade vabasse ringlusse lubamiseks ELis, näiteks käitlemis- ja tollivormistuskulud, kuid välja arvatud imporditollimaks). Huvitatud isiku väitel peaksid importimisjärgsed kulud sisaldama käitlemis- ja tollivormistuskulusid ning maanteetranspordikulusid, mis kokku moodustaksid hinnanguliselt 3,5 %. Et arvutada hindade allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi osakaalu, võrreldi vaatlusaluse toote hinda ELi piiril liidu tootmisharu tootjate vaatlusaluse toote tehasehinna tasemega. Toote hind ELi piiril peab sisaldama kõiki kulusid, mida on vaja kaupade vabasse ringlusse lubamiseks ELis (st käitlemis- ja tollivormistuskulud), kuid see ei pea sisaldama maanteetranspordikulusid, nagu väitis huvitatud isik. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(99)

Kuna kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 119–123 kirjeldatud metoodika.

(100)

Eelöeldut silmas pidades leiti, et algmääruse artikli 9 lõike 4 kohaselt tuleks vastavalt väiksema tollimaksu reeglile kehtestada vaatlusaluse toote impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks madalamale dumpingu- ja kahjumarginaalide määrale. Sellisel juhul tuleks kõik tollimaksumäärad kehtestada kindlaks tehtud kahjumarginaalide tasemel.

(101)

Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kavandatud määrad on järgmised:

(102)

Käesoleva määrusega äriühingute suhtes kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast peegeldavad need olukorda, mis uurimise käigus nende äriühingute puhul tuvastati. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt „kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit Hiina RVst ning mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega nimetatud konkreetsed juriidilised isikud. Kui vaatlusalust toodet valmistab mõni teine äriühing, kelle nime ja aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohiks sellise impordi suhtes nimetatud määrasid kohaldada ning sellele kehtib „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(103)

Selleks, et vähendada meetmetest kõrvalehoidmise ohtu, mis tuleneb tollimaksumäärade suurest erinevusest, peetakse vajalikuks kehtestada erimeetmed, et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane kohaldamine. Kõnealused erimeetmed hõlmavad käesoleva määruse II lisas sätestatud nõuetele vastava kehtiva faktuurarve esitamist liikmesriikide tolliasutustele. Impordi suhtes, millele ei ole nimetatud arvet lisatud, rakendatakse kõigi teiste eksportijate suhtes kohaldatavat dumpinguvastast jääktollimaksu.

(104)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb märgatavalt pärast asjaomaste tollimaksude kehtestamist, võib sellist mahu suurenemist käsitleda kaubandusstruktuuri muutusena, mis tuleneb meetmete kehtestamisest algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sel juhul – ja kui tingimused on täidetud – võib algatada meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalsete tollimaksumäärade kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(105)

Kõik taotlused individuaalse dumpinguvastase tollimaksu määra kohaldamiseks (nt pärast juriidilise isiku nime muutmist või pärast uute tootmise või müügiga tegelevate üksuste loomist) tuleb viivitamata esitada komisjonile (8) koos kogu asjaomase teabega, eelkõige teabega muudatuste kohta ettevõtte tegevuses seoses tootmise, omamaise ja eksportmüügiga, mis on seotud näiteks kõnealuse nimemuutusega või kõnealuste tootmis- ja müügiüksustega. Vajaduse korral muudetakse seejärel käesolevat määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(106)

Et tagada dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohane jõustamine, tuleks üleriigilist tollimaksumäära kohaldada nii koostööst hoiduvate eksportijate suhtes kui ka nende tootjate suhtes, kes uurimisperioodil liitu ei eksportinud.

(107)

Selleks et tagada uute eksportijate ja käesoleva määruse I lisas nimetatud valimisse mittekuuluvate koostööd tegevate äriühingute võrdne kohtlemine, tuleks ette näha, et uute eksportijate suhtes, kellel muul juhul oleks õigus läbivaatamisele vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 4, kohaldatakse valimisse mittekuuluvate koostööd tegevate äriühingute suhtes kehtestatud kaalutud keskmist tollimaksu, sest seda artiklit ei kohaldata, kui on kasutatud väljavõttelist uuringut.

(108)

Tuvastatud dumpingumarginaalide suurusjärku silmas pidades ja liidu tootmisharule tekitatud kahju arvesse võttes leitakse, et ajutise määruse kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleks kehtestatud lõpliku tollimaksumäära ulatuses lõplikult sisse nõuda,

—

ta ei ole uurimisperioodi jooksul (1. juulist 2010 kuni 30. juunini 2011) eksportinud liitu artikli 1 lõikes 1 kirjeldatud toodet,

—

ta ei ole seotud ühegi Hiina Rahvavabariigi eksportija või tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määrusega kehtestatud meetmeid,

—

ta on vaatlusalust toodet tegelikult liitu eksportinud pärast meetmete aluseks oleva uurimisperioodi lõppu või tal on tühistamatu lepinguga võetud kohustus märkimisväärse koguse eksportimiseks liitu,

9.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 310/13

(1)

Iiri mere heeringavarude 2011. aasta hinnang rajanes üksnes suundumuste hindamisel ning preventiivselt vähendati lubatud kogupüüki. 2012. aastal järgnes nimetatud liigi varude võrdlusuuring, mis parandas hindamismetoodikat ning võimaldab nüüd anda maksimaalsel jätkusuutlikul saagikusel põhineva püügiprognoosi. Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteel (STECF) paluti avaldada arvamust selle liigi püügivõimaluste tagasiulatuva suurendamise küsimuses ning selgitada sellise suurendamise mõju 2013. aastat käsitlevatele teaduslikele nõuannetele. STECF analüüsile tuginedes võib 2012. aasta püügivõimalusi suurendada tingimusel, et 2013. aasta lubatud kogupüügis tehakse vajalik muudatus, hoidmaks kalastussuremuse määra tasemel, mis kindlustab maksimaalse jätkusuutliku saagikuse. Nõukogu 17. jaanuari 2012. aasta määrust (EL) nr 43/2012, millega määratakse ELi laevadele 2012. aastaks kindlaks teatavate selliste kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused, mis ei kuulu rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete kohaldamisalasse, (1) tuleks vastavalt muuta.

(2)

Prantsusmaa on andnud teavet tursasaagi kohta kolme liiki kalapüügi osas, mis hõlmavad kolme laevarühma: Põhjameres saida püügiga tegelev põhjatraalerite rühm, Šotimaast lääne pool saida ja süvamereliikide püügiga tegelev põhjatraalerite rühm ning Šotimaast lääne pool euroopa merluusi püügiga tegelev õngejadapüügilaevade rühm. Kõnealuse teabe põhjal, mida on hinnanud STECF, saab teha kindlaks, et kõnealuse kolme laevarühma tursapüügi, sh tagasiheite kogused ei ületa 1,5 % iga kõnealuse laevarühma kogupüügist igas püügipiirkonnas nimetatud kolmest. Võttes lisaks arvesse kõnealuste laevarühmade püügitegevuse seire ja kontrolli tagamiseks rakendatavaid meetmeid ning arvestades, et kõnealuste laevarühmade hõlmamisega kaasneks halduskoormus, mis on ebaproportsionaalne selle üldise mõjuga tursavarudele, on asjakohane jätta need kolm laevarühma välja nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruses (EÜ) nr 1342/2008, millega kehtestatakse tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kava, (2) sätestatud püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisalast. Nõukogu 27. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 754/2009, millega jäetakse teatavad laevarühmad välja määruse (EÜ) nr 1324/2008 III peatükis sätestatud püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisalast, (3) määrust (EL) nr 43/2012 ja nõukogu 17. jaanuari 2012. aasta määrust (EL) nr 44/2012, millega määratakse 2012. aastaks kindlaks kalapüügivõimalused ELi vetes ning ELi laevade kalapüügivõimalused teatavates väljaspool ELi asuvates vetes teatavate selliste kalavarude ja kalavarude rühmade püügiks, mis kuuluvad rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete kohaldamisalasse, (4) tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(3)

2012. aasta oktoobris avaldas Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) teaduslikud nõuanded Põhjamere, Skagerraki ja Kattegati norra tursiku varude kohta. ICESi nõuannetes öeldakse, et 2012. aastal ei tohiks püüda üle 101 000 tonni. Mis puudutab kvoote, siis 75 % Norra tursiku lubatud kogupüügist kuulub liidu kvoodi alla ja sellest 5 000 tonni tuleks eraldada Norrale. Ülejäänud osa liidu kvoodist tuleks jaotada liikmesriikide vahel.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud püügipiiranguid tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2012, välja arvatud sätted, mis käsitlevad püügikoormuse piiranguid, mida tuleks kohaldada alates 1. veebruarist 2012. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei mõjuta õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid asjaomaste püügivõimaluste suhtes, mis ei ole veel ammendatud. Kuna püügipiirangud avaldavad mõju majandustegevusele ja liidu laevade kalapüügihooaja kavandamisele, peaks käesolev määrus jõustuma vahetult pärast selle avaldamist.

(5)

Määrusi (EÜ) nr 754/2009, (EL) nr 43/2012 ja (EL) nr 44/2012 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

„j)

Prantsusmaa lipu all sõitev laevarühm, mida on nimetatud Prantsusmaa 8. juuni 2012. aasta kuupäevaga taotluses ja mis osaleb saida püügis Põhjamerel (ICES IV püügipiirkond), kasutades põhjatraali, mille võrgusilma suurus on 100 mm või rohkem (püügivahendite kategooria TR1).

k)

Prantsusmaa lipu all sõitev laevarühm, mida on nimetatud Prantsusmaa 8. juuni 2012. aasta kuupäevaga taotluses ja mis osaleb saida ja süvamereliikide püügis Šotimaast lääne pool (ICES VI püügipiirkond), kasutades põhjatraali, mille võrgusilma suurus on 100 mm või rohkem (püügivahendite kategooria TR1).

l)

Prantsusmaa lipu all sõitev laevarühm, mida on nimetatud Prantsusmaa 8. juuni 2012. aasta kuupäevaga taotluses ja mis osaleb euroopa merluusi püügis Šotimaast lääne pool (ICES VI püügipiirkond), kasutades õngejadasid (püügivahendite kategooria LL).”

9.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 310/17

(1)

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 kohast vastuväidet, tuleks kõnealune nimetus registreerida,

9.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 310/19

(1)

Liikmesriikidel, kes ei osale komisjoni 12. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1031/2010 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem) kohase kasvuhoonegaaside enampakkumise ajastamise, haldamise ja muude aspektide kohta) (2) artikli 26 lõigetes 1 ja 2 osutatud ühismeetmes, lubatakse määrata oma enampakkumisplatvorm, et müüa enampakkumisel oma osa direktiivi 2003/87/EÜ II ja III peatüki saastekvootide mahust. Määruse (EL) nr 1031/2010 artikli 30 lõike 5 kolmanda lõigu kohaselt määratakse selline enampakkumisplatvorm tingimusel, et asjaomane enampakkumisplatvorm on loetletud kõnealuse määruse III lisas.

(2)

Ühendkuningriik teatas komisjonile määruse (EL) nr 1031/2010 artikli 30 lõike 4 kohaselt oma otsusest mitte osaleda kõnealuse määruse artikli 26 lõigetega 1 ja 2 ettenähtud ühismeetmes ning määrata oma enampakkumisplatvorm.

(3)

Ühendkuningriik teatas 30. aprillil 2012 komisjonile oma kavatsusest määrata määruse (EL) nr 1031/2010 artikli 30 lõikes 1 osutatud enampakkumisplatvormiks ICE Futures Europe (edaspidi „ICE”).

(4)

Ühendkuningriik esitas 25. aprillil 2012 teate kliimamuutuste komisjonile, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta otsuse nr 280/2004/EÜ (ühenduse kasvuhoonegaaside heitmete järelevalve ja Kyoto protokolli rakendamise süsteemi kohta) (3) artikli 9 kohaselt. Lisaks on Ühendkuningriik esitanud komisjonile teate täiendamiseks asjaomast lisateavet ja selgitusi.

(5)

Selle tagamiseks, et kavandatav ICE määramine määruse (EL) nr 1031/2010 artikli 30 lõikes 1 osutatud enampakkumisplatvormiks oleks kooskõlas kõnealuse määruse nõuete ning direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõikes 4 sätestatud eesmärkidega, on vaja ICE suhtes kehtestada teatavad tingimused ja kohustused.

(6)

Määruse (EL) nr 1031/2010 artiklite 18–21 kohaselt on enampakkumisplatvormile antud rida ülesandeid, mis on seotud isikutele pakkumispääsu andmisega, mis hõlmab hoolsa kliendikontrolli meetmeid tagamaks, et üksnes tingimustele vastavad isikud võivad taotleda pakkumispääsu enampakkumisel otse pakkumiste esitamiseks. Enampakkumisplatvormile antud ülesanded on seotud taotlejate teatavatele pakkumispääsu miinimumnõuetele vastavuse kontrollimisega, pakkumispääsu taotluste esitamise ja käsitlemisega ning otsustega, milles käsitletakse pakkumispääsu andmist või andmisest keeldumist või juba antud pakkumispääsu tühistamist või peatamist. ICE ning selle börsiliikmete ja nende klientide vahelise koostöömudeli kohaselt täidavad ICE börsiliikmed ja mõned nende kliendid selliseid pakkumispääsuga seotud ülesandeid oma praeguste või tulevaste klientide suhtes. Selline koostöömudel võib olla vastavuses määruse (EL) nr 1031/2010 sätetega, kui ICE tagab vastavuse määruse (EL) nr 1031/2010 kohaselt enampakkumisplatvormile kohustuseks tehtud ülesannetega.

(7)

Lisaks sellele on määruse (EL) nr 1031/2010 artikli 35 lõike 3 punkti b kohaselt nõutud, et määratud enampakkumisplatvorm pakub väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) ning väikeheitetekitajatele täielikku, õiglast ja võrdväärset juurdepääsu enampakkumisele pakkumiste tegemiseks. Selle tagamiseks peaks ICE andma sellistele VKEdele ja väikeheitetekitajatele läbipaistvat, terviklikku ja ajakohastatud teavet ICE poolt Ühendkuningriigi jaoks korraldatud enampakkumistele juurdepääsuvõimaluste kohta, sealhulgas vajalikke praktilisi juhiseid selliste võimaluste kõige paremaks kasutamiseks. Selline teave peaks olema üldsusele kättesaadav ICE veebisaidil. Lisaks sellele peaks ICE andma aru määruse (EL) nr 1031/2010 artikli 24 lõike 2 kohaselt määratud enampakkumise seire teostajale katvuse ja sealhulgas geograafilise katvuse kohta, mis saavutatakse ICE ning börsiliikmete ja nende klientide koostöömudeliga, ning sellega seoses võtma võimalikult suurel määral arvesse enampakkumise seire teostaja soovitusi, et tagada kõnealuse määruse artikli 35 lõike 3 punktidest a ja b tulenevate kohustuste täitmine.

(8)

Määruse (EL) nr 1031/2010 artikli 35 lõike 3 punkti e kohaselt peavad liikmesriigid enampakkumisplatvormi määramisel võtma arvesse ulatust, mil määral on kandidaadist enampakkumisplatvorm võimeline vältima konkurentsimoonutusi siseturul, sealhulgas CO2-turul. Eelkõige ei tohiks enampakkumisplatvormil olla võimalust kasutada oma määramislepingut selleks, et suurendada alusetult oma muude tegevusalade, nimelt tema poolt korraldatava järelturu konkurentsivõimet. Lisaks sellele peaks ICE enampakkumisplatvormina loetellu lisamise eeltingimuseks olema ICE, sealhulgas kõigi tema käest pakkumispääsu saanud börsiliikmete ja kliirivate liikmete puhul see, et ICE annab pakkujakandidaatidele võimaluse teha enampakkumistel pakkumisi, ilma et nad peaksid hakkama ICE korraldatava järelturu või ICE või kolmanda osalise hallatava muu kauplemiskoha börsiliikmeks või osaliseks.

(9)

Määruse (EL) nr 1031/2010 artikli 35 lõike 3 punkti h kohaselt peavad liikmesriigid enampakkumisplatvormi määramisel võtma arvesse ulatust, mil määral võetakse sobivaid meetmeid selle tagamiseks, et enampakkumisplatvorm annab oma järglasele üle kogu enampakkumise läbiviimiseks vajaliku materiaalse ja immateriaalse vara. Sellised meetmed on sätestatud väljumisstrateegias, mille peaks üle vaatama enampakkumise seire teostaja. Enampakkumise seire teostaja arvamuse võimalikult suurel määral arvesse võtmiseks peaks ICE selgelt ja õigeaegselt välja töötama oma väljumisstrateegia.

(10)

Määruse (EL) nr 1031/2010 artikli 51 lõike 3 kohaselt peavad kõik enampakkumisplatvormi ja kliiring- või arveldussüsteemi poolt kohaldatavad tasud ja tingimused olema selgelt kindlaksmääratud, kergesti arusaadavad ja üldsusele kättesaadavad. Pidades silmas ICE poolt ettenähtud koostöömudelit, peaksid kõik börsiliikmete ja nende klientide poolt seoses juurdepääsu ülesannetega kohaldatavad tasud ja tingimused olema selgelt kindlaksmääratud, kergesti arusaadavad ja üldsusele kättesaadavad selliste teenustepakkujate veebisaitidel, kes pakuvad teenuseid otseste viidetega ICE veebisaidil kättesaadavatele veebisaitidele.

(11)

Vastavalt määruse (EL) nr 1031/2010 artikli 64 lõikele 1 tagab lõplik enampakkumisplatvorm kohtuvälise vaidluste lahendamise mehhanismi pakkumispääsu taotlejate, pakkumispääsuga isikute või selliste isikute poolt esitatud kaebuste käsitlemiseks, kelle puhul on pakkumispääsu andmisest keeldutud, pakkumispääs on tühistatud või peatatud. Pakkumispääsu taotlejad, pakkumispääsuga isikud või sellised isikud, kelle puhul on pakkumispääsu andmisest keeldutud, pakkumispääs on tühistatud või peatatud, peaksid olema võimelised kasutama neile määruse (EL) nr 1031/2010 artikli 64 kohaselt antud kaebuse esitamise õigust isegi sel juhul, kui sellised otsused on teinud ICE börsiliikmed ja nende kliendid.

(12)

Lisaks ICE enda börsieeskirjade muutmisele, et tagada käesoleva määruse lisas sätestatud tingimustele ja kohustustele täielik vastavus, peaks ICE võtma ka kõik edasised vajalikud sammud, et tagada kõnealune täielik vastavus, millega võivad kaasneda ICE ja tema börsiliikmete, börsiliikmete ja nende klientide ning ahelas allpool asuvate klientide vaheliste lepinguliste suhete kohandused.

(13)

Lisaks sellele tuleks muuta määruse (EL) nr 1031/2010 artikli 25 lõike 2 teatavaid viiteid, et enampakkumise seire teostaja saaks kõrvaldada puudused enampakkumisprotsessi seires ning selleks, et tagada ühtsus kõnealuse määruse muude sätetega.

(14)

Seepärast tuleks määrust (EL) nr 1031/2010 vastavalt muuta.

(15)

Selleks et tagada Ühendkuningriigi määratava enampakkumisplatvormi enampakkumiste prognoositavus ja õigeaegsus, peaks käesolev määrus jõustuma kiiremas korras.

(16)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kliimamuutuste komisjoni arvamusega,

1)

Artikli 25 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

2)

III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

9.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 310/24

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 80 lõike 1 punktile a kohaldatakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (2) seoses heakskiitmise menetluse ja tingimustega nende toimeainete suhtes, mille kohta on vastu võetud otsus kooskõlas nimetatud direktiivi artikli 6 lõikega 3 enne 14. juunit 2011. Fosfaani puhul on määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 80 lõike 1 punkti a tingimused täidetud komisjoni otsusega 2008/566/EÜ (3).

(2)

Direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõike 2 kohaselt sai Saksamaa 11. novembril 2007 taotluse ettevõttelt S&A Service- und Anwendungstechnik GmbH toimeaine fosfaani kandmiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Otsusega 2008/566/EÜ kinnitati, et toimik on täielik ning seda võib pidada põhimõtteliselt vastavaks direktiivi 91/414/EMÜ II ja III lisas loetletud andmete ja teabega seotud nõuetele.

(3)

Kõnealuse toimeaine mõju inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale taotleja poolt kavandatud kasutusviiside puhul on hinnatud vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõigetele 2 ja 4. Määratud referentliikmesriik esitas hindamisaruande projekti 24. veebruaril 2010.

(4)

Esialgse hindamisaruande kohta on esitanud eksperdihinnangud liikmesriigid ja Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”). Toiduohutusamet esitas komisjonile oma järeldused toimeaine fosfaani pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva eksperdiarvamuse kohta (4)22. veebruaril 2012. Liikmesriigid ja komisjon vaatasid esialgse hindamisaruande läbi alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees ning see vormistati 28. septembril 2012 komisjoni läbivaatamisaruandena fosfaani kohta.

(5)

Mitmest senisest uuringust on ilmnenud, et fosfaani sisaldavad taimekaitsevahendid võivad eeldatavalt üldjoontes vastata direktiivi 91/414/EMÜ artikli 5 lõike 1 punktides a ja b ning artikli 5 lõikes 3 sätestatud nõuetele, eelkõige seoses komisjoni läbivaatamisaruandes uuritud ja üksikasjalikult kirjeldatud kasutusviisidega. Seetõttu on asjakohane fosfaan heaks kiita.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 2 ja artikli 6 kohaselt ning arvestades teaduse ja tehnika arengut, oleks siiski vaja lisada teatavad tingimused ja piirangud.

(7)

Ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud kohustusi, mis kaasnevad toimeaine heakskiitmisega ja võttes arvesse eriolukorda, mille põhjustas üleminek direktiivilt 91/414/EMÜ määrusele (EÜ) nr 1107/2009, kohaldatakse siiski järgmist. Liikmesriikidele tuleks pärast heakskiitmist näha ette kuuekuuline ajavahemik fosfaani sisaldavate taimekaitsevahendite lubade läbivaatamiseks. Liikmesriikidel tuleks vajaduse korral lubasid muuta, need asendada või tagasi võtta. Erandina kõnealusest tähtajast tuleks ette näha pikem ajavahemik iga taimekaitsevahendit ja selle iga kavandatud kasutusala käsitlevate täielike, direktiivi 91/414/EMÜ III lisa kohaste ajakohastatud toimikute esitamiseks ja hindamiseks kooskõlas ühtsete põhimõtetega.

(8)

Komisjoni 11. detsembri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 3600/92 (millega nähakse ette taimekaitsevahendite turuleviimist käsitleva nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi esimese etapi üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (5) raames hinnatud toimeainete direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmise kogemused on näidanud, et raskusi võib tekkida kehtivate lubade omanike kohustuste tõlgendamisega seoses andmetele juurdepääsuga. Raskuste vältimiseks tulevikus on vaja täpsustada liikmesriikide kohustusi, eelkõige kohustust kontrollida, kas loaomanik on tõendanud, et kõnealuse direktiivi II lisa nõuetele vastav toimik on kättesaadav. Selline täpsustamine ei too liikmesriikidele ega loaomanikele kaasa uusi kohustusi võrreldes kõnealuse direktiivi I lisa muutmiseks seni vastu võetud direktiividega või määrustega, millega kiidetakse heaks toimeaineid.

(9)

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 4 kohaselt tuleks komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga) (6) lisa vastavalt muuta.

(10)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

a)

muudavad vajadusel luba või tühistavad selle hiljemalt 30. septembriks 2014, juhul kui taimekaitsevahend sisaldab fosfaani ainsa toimeainena, või

b)

kui toode sisaldab fosfaani ühena mitmest toimeainest, muudavad vajaduse korral luba või tühistavad selle hiljemalt 30. septembriks 2014 või kuupäevaks, mis on ette nähtud loa muutmiseks või tühistamiseks vastavas õigusaktis või vastavates õigusaktides, millega asjaomane toimeaine või asjaomased toimeained on kantud direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse või millega asjaomane toimeaine või asjaomased toimeained on heaks kiidetud, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

9.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 310/28

(1)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 732/2008, (3) millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava alates 1. jaanuarist 2009, andis liit Guatemalale üldised tariifsed soodustused.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2454/93 on kehtestatud üldiste tariifsete soodustuste kava raames kohaldatav päritolustaatusega toodete määratlus. Kõnealuse määruse artikliga 89 on ette nähtud erand kõnealusest määratlusest üldiste tariifsete soodustuste kavast kasu saavate soodustatud riikide jaoks.

(3)

Guatemala esitas 24. jaanuari 2012. aasta kirjas taotluse erandi tegemiseks üldiste tariifsete soodustuste kava päritolureeglitest vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklile 89. Guatemala esitas taotluse toetuseks lisateavet 28. märtsi, 21. juuni ja 27. juuni 2012. aasta kirjades.

(4)

Taotlus käsitleb CN-koodi 1604 14 16 alla kuuluva kuumtöödeldud, külmutatud ja vaakumpakendatud tuunikalafilee, nn seljafilee, (edaspidi „tuuni seljafilee”) 4 000 tonni suurust aastast üldkogust ajavahemikul 1. aprillist 2012 kuni 31. detsembrini 2013.

(5)

Kõnealusest taotlusest nähtub, et erandist ilmajäämine mõjutaks tunduvalt Guatemala kalatöötlemissektori võimet jätkata tariifse sooduskohtlemise alla kuuluva tuuni seljafilee eksporti Euroopa Liitu.

(6)

Erandi tegemine on vajalik selleks, et anda Guatemalale piisavalt aega oma töötleva kalatööstuse ettevalmistamiseks nii, et see vastaks tuuni seljafilee sooduspäritolu omandamist käsitlevatele reeglitele. Guatemala valitsus ja töötlev tööstus vajavad seda aega selleks, et tagada riigi küllaldane varustatus päritolustaatusega tuunikalaga.

(7)

Arvestades olemasolevaid varustusvooge ja tootmismudeleid, tuleks teha erand CN-koodi ex 1604 14 16 alla kuuluva tuuni seljafilee 1 975 tonni suuruse aastase üldkoguse suhtes. Selle tagamiseks, et ajutine erand oleks piiratud Guatemalal tuuni seljafilee sooduspäritolu omandamist käsitlevate reeglite täitmiseks vajamineva ajaga, tuleks erand kehtestada ajavahemikuks 1. jaanuarist 2012 kuni 30. juunini 2013. 2013. aasta kvoodimaht tuleks määratleda proportsionaalselt erandi kehtivusaja suhtes. Järelikult tuleks 2012. aasta kvoodimahuks kehtestada 1 975 tonni ja 2013. aasta kvoodimahuks 987,5 tonni.

(8)

Selleks, et tagada tariifse sooduskohtlemise alla kuuluva töödeldud kala ekspordi jätkumine Guatemalast Euroopa Liitu, tuleks erand kehtestada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2012.

(9)

Selguse huvides ja selleks, et CN-koodi ex 1604 14 16 alla kuuluva tuuni seljafilee suhtes saaks kohaldada erandit, on asjakohane sõnaselgelt sätestada, et kõnealuse tuuni seljafilee valmistamiseks kasutatav ainuke päritolustaatuseta materjal peaks olema HSi rubriikidesse 0302 või 0303 kuuluv tuunikala.

(10)

Määruses (EMÜ) nr 2454/93 on kehtestatud tariifikvootide haldamise eeskirjad. Selleks et tagada tõhus haldamine tihedas koostöös Guatemala ametiasutuste, Euroopa Liidu tolliasutuste ja komisjoniga, tuleks neid eeskirju mutatis mutandis kohaldada koguste suhtes, mida imporditakse käesoleva määrusega antud erandi alusel.

(11)

Selleks et erandi toimimist saaks tõhusamalt kontrollida, on vaja sätestada kohustus, et Guatemala ametiasutused peavad komisjonile korrapäraselt edastama väljaantud päritolusertifikaatide vormi A üksikasjad.

(12)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

—

„Derogation – Commission Implementing Regulation (EU) No 1044/2012”;

—

„Excepción – Reglamento de Ejecución (UE) no 1044/2012 de la Comisión”.

9.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 310/31

(1)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 732/2008, millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava alates 1. jaanuarist 2009, (3) andis ühendus El Salvadorile üldised tariifsed soodustused.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2454/93 on kehtestatud üldiste tariifsete soodustuste kava raames kohaldatav päritolustaatusega toodete määratlus. Kõnealuse määruse artikliga 89 on ette nähtud kõnealuse määratluse erand üldiste tariifsete soodustuste kavast kasu saavate soodustatud riikide jaoks.

(3)

El Salvador esitas 30. märtsi 2012. aasta kirjas taotluse erandi tegemiseks üldiste tariifsete soodustuste kava päritolureeglitest vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklile 89. El Salvador esitas taotluse toetuseks lisateavet 20. juuni ja 30. juuli 2012. aasta kirjas.

(4)

Taotlus käsitleb CN-koodi 1604 14 16 alla kuuluva kuumtöödeldud, külmutatud ja vaakumpakendatud tuunikalafilee, nn seljafilee, (edaspidi „tuuni seljafilee”) 4 000 tonni suurust aastast üldkogust ajavahemikul 1. juulist kuni 31. detsembrini 2012.

(5)

Kõnealusest taotlusest nähtub, et erandist ilmajäämine mõjutaks tunduvalt El Salvadori kalatöötlemissektori võimet jätkata tariifse sooduskohtlemise alla kuuluva tuuni seljafilee eksporti Euroopa Liitu.

(6)

Erandi tegemine on vajalik selleks, et anda El Salvadorile piisavalt aega oma töötleva kalatööstuse ettevalmistamiseks nii, et see vastaks tuuni seljafilee sooduspäritolu omandamist käsitlevatele reeglitele. El Salvadori valitsus ja töötlev tööstus vajavad seda aega selleks, et tagada riigi küllaldane varustatus päritolustaatusega tuunikalaga.

(7)

Arvestades olemasolevaid varustusvooge ja tootmismudeleid, tuleks teha erand CN-koodi ex 1604 14 16 alla kuuluva tuuni seljafilee 1 975 tonni suuruse aastase üldkoguse suhtes. Selle tagamiseks, et ajutine erand oleks piiratud El Salvadoril tuuni seljafilee sooduspäritolu omandamist käsitlevate reeglite täitmiseks vajamineva ajaga, tuleks erand kehtestada ajavahemikuks 1. jaanuarist 2012 kuni 30. juunini 2013. 2013. aasta kvoodimaht tuleks määratleda proportsionaalselt erandi kehtivusaja suhtes. Järelikult tuleks 2012. aasta kvoodimahuks kehtestada 1 975 tonni ja 2013. aasta kvoodimahuks 987,5 tonni.

(8)

Selleks, et tagada tariifse sooduskohtlemise alla kuuluva töödeldud kala ekspordi jätkumine El Salvadorist Euroopa Liitu, tuleks erand kehtestada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2012.

(9)

Selguse huvides ja selleks, et CN-koodi ex 1604 14 16 alla kuuluva tuuni seljafilee suhtes saaks kohaldada erandit, on asjakohane sõnaselgelt sätestada, et kõnealuse tuuni seljafilee valmistamiseks kasutatav ainuke päritolustaatuseta materjal peaks olema HSi rubriikidesse 0302 või 0303 kuuluv tuunikala.

(10)

Määruses (EMÜ) nr 2454/93 on kehtestatud tariifikvootide haldamise eeskirjad. Selleks, et tagada tõhus haldamine tihedas koostöös El Salvadori ametiasutuste, Euroopa Liidu tolliasutuste ja komisjoniga, tuleks neid eeskirju mutatis mutandis kohaldada koguste suhtes, mida imporditakse käesoleva määrusega antud erandi alusel.

(11)

Selleks et erandi toimimist saaks tõhusamalt kontrollida, on vaja sätestada kohustus, et El Salvadori ametiasutused peavad komisjonile korrapäraselt edastama väljaantud päritolusertifikaatide vormi A üksikasjad.

(12)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

—

„Derogation — Commission Implementing Regulation (EU) No …/2012”;

—

„Excepción — Reglamento de Ejecución (UE) no …/2012 de la Comisión”.

9.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 310/34

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1059/2003 luuakse piirkondliku liigituse õiguslik raamistik, et võimaldada ühtlustatud piirkondliku statistika kogumist, koostamist ja levitamist ELis.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1059/2003 artikli 5 lõikes 5 on sätestatud, et kui NUTSi muudetakse, edastab asjaomane liikmesriik komisjonile uueks piirkondlikuks jaotuseks vajalikud aegread juba edastatud andmete asendamiseks. Aegridade loetelu ja nende pikkuse määrab kindlaks komisjon, võttes arvesse nende esitamise teostatavust. Aegread tuleb esitada kahe aasta jooksul NUTSi muutmisest.

(3)

NUTSi on muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 31/2011, (2) mis kehtib 1. jaanuarist 2012.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa statistikasüsteemi komitee arvamusega,

9.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 310/36

(1)

Määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 8 lõikes 1 on sätestatud, et toitumisalaste väidete esitamine on lubatud üksnes siis, kui need on loetletud kõnealuse määruse lisas, kus ühtlasi on sätestatud ka nende väidete kasutamise tingimused.

(2)

Pärast liikmesriikide ja huvirühmadega, eelkõige toidukäitlejate ja tarbijarühmadega, konsulteerimist on jõutud järeldusele, et määrusega (EÜ) nr 1924/2006 lubatud toitumisalaste väidete loetellu on vaja lisada uued toitumisalased väited ning muuta määrusega juba lubatud väidete kasutamise tingimusi.

(3)

Soola kasutatakse säilitusaine ja maitsetugevdajana. Kuna on välja töötatud uus tehnoloogia ning teaduslikud soovitused soola kasutamise kohta on leidnud üldise heakskiidu, püüavad tootjad toota üha rohkem tooteid, kuhu ei ole soola lisatud (kui see on tehnoloogiliselt võimalik). Samas ei ole praegu lubatud kasutada väidet, milles osutataks sellele, et konkreetsele toidukaubale ei ole soola/naatriumi lisatud. Kuna tervise seisukohast vaadates valitseb sellise uuenduse laiema leviku suhtes suur huvi, oleks asjakohane võimaldada tootjatel tarbijaid sellest tootmisprotsessi eripärast teavitada. Et vältida sellise väite kasutamist toidul, milles on looduslikult suur naatriumisisaldus, tuleks väite kasutamist piirata toiduga, milles on vähe naatriumi.

(4)

Euroopa Parlament leidis 2. veebruaril 2012. aastal vastu võetud resolutsioonis komisjoni määruse eelnõu (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1924/2006 toitumisalaste väidete loetelu osas) kohta, et uus toitumisalane väide, millega lubataks tarbijaid teavitada veelgi tagasihoidlikumast vähendamisest, kui on lubatud väitega „light/lahja”, oleks vastuolus algmääruse eesmärgi ja sisuga.

(5)

Küllastunud rasvhapete vähendamisest on kasu ainult juhul, kui neid ei asendata või asendatakse küllastumata rasvhapetega. Küllastunud rasvhapete asendamine transrasvhapetega ei ole tervisele kasulik ja seega tuleks välja töötada küllastunud rasvhapete vähendamisele viitavate toitumisalaste väidete kasutamise tingimused selliselt, et küllastunud rasvhappeid ei saaks asendada transrasvhapetega.

(6)

Praeguste tingimuste kohaselt võib väita, et suhkrusisaldust on vähendatud isegi siis, kui suhkur on asendatud rasvaga ning muudetud koostisega toode on suurema energiasisaldusega. Väidet, kus osutatakse suhkrusisalduse vähendamisele, tuleks seega lubada üksnes juhtudel, kui toidu energiasisaldus pärast selle koostise muutmist ei suurene. Rangemad tingimused, millega nõutakse energiasisalduse vähendamist, mis oleks vastavuses suhkrusisalduse vähenemisega, oleksid täidetavad ainult väga väheste toodete puhul ja seega piiraksid sellised tingimused oluliselt kõnealuse väite kasutamist.

(7)

Määruse (EÜ) nr 1924/2006 lisa tuleks seega vastavalt muuta.

(8)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega ning ei Euroopa Parlament ega nõukogu ole vastuväiteid esitanud,

9.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 310/38

(1)

Määruse (EÜ) nr 1924/2006 kohaselt on keelatud esitada toidu kohta tervisealaseid väiteid, kui komisjon ei ole kõnealuse määruse kohaselt neile luba andnud ja kui need väited ei ole esitatud lubatud väidete nimekirjas.

(2)

Määruses (EÜ) nr 1924/2006 on ka sätestatud, et toidukäitlejad võivad esitada tervisealaste väidete loataotlusi liikmesriigi pädevale asutusele. Liikmesriigi pädev asutus edastab kehtivad taotlused Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) (edaspidi „toiduohutusamet”).

(3)

Pärast taotluse kättesaamist peab toiduohutusamet viivitamata teavitama teisi liikmesriike ja komisjoni ning esitama asjaomase tervisealase väite kohta arvamuse.

(4)

Komisjon peab tervisealaste väidete lubamise kohta otsuse tegemisel võtma arvesse toiduohutusameti arvamust.

(5)

Pärast seda, kui Cargill Incorporated oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 14 lõike 1 punkti a kohase taotluse ja taotlenud ühe metaanalüüsi (2) konfidentsiaalsete andmete ja odra beetakiu (BarlivTM) tootmisprotsessi puudutava teabe konfidentsiaalsuse kaitset, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta, mis käsitles odra beeta-glükaanide mõju vere kolesteroolitaseme alandamisele ja südamehaiguse (südame isheemiatõve) riski vähendamisele (küsimus nr EFSA-Q-2011-00798) (3). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „Odra beeta-glükaani puhul on tõestatud vere kolesteroolitaset alandav/vähendav toime. Vere kolesteroolitaseme alandamine võib vähendada südamehaiguse (südame isheemiatõve) riski.”

(6)

Esitatud andmete põhjal järeldas toiduohutusamet komisjonile ja liikmesriikidele 8. detsembril 2011 saadetud arvamuses, et odra beeta-glükaanide tarbimise ja vere LDL-kolesteroolitaseme alandamise vahel on tuvastatud põhjuslik seos. Seega tuleks seda järeldust kajastavat tervisealast väidet pidada vastavaks määruse (EÜ) nr 1924/2006 nõuetele ning see tuleks lisada liidu lubatud väidete nimekirja. Toiduohutusamet ei pidanud arvamusele jõudmiseks vajalikuks odra beetakiu (BarlivTM) metaanalüüsi ja tootmisprotsessi puudutavat teavet, mis olid taotleja väitel omandiõiguslikud. Seetõttu järeldatakse, et määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 21 lõike 1 punktis c esitatud nõue ei ole täidetud ning konfidentsiaalsete andmete kaitset ei tagata.

(7)

Pärast seda, kui Valens Int. d.o.o. oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 14 lõike 1 punkti a kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta, mis käsitles odra beeta-glükaanide mõju vere kolesteroolitaseme alandamisele ja südamehaiguse (südame isheemiatõve) riski vähenemisele (küsimus nr EFSA-Q-2011-00799) (4). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „Odra beeta-glükaani puhul on tõestatud vere kolesteroolitaset alandav toime. Vere kolesteroolitaseme alandamine võib vähendada südamehaiguse riski.”

(8)

Esitatud andmete põhjal järeldas toiduohutusamet komisjonile ja liikmesriikidele 8. detsembril 2011 saadetud arvamuses, et odra beeta-glükaanide tarbimise ja vere LDL-kolesteroolitaseme alandamise vahel on tuvastatud põhjuslik seos. Seega tuleks seda järeldust kajastavat tervisealast väidet pidada vastavaks määruse (EÜ) nr 1924/2006 nõuetele ning see tuleks lisada liidu lubatud väidete nimekirja.

(9)

Määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 16 lõikes 4 on sätestatud, et tervisealase väite lubamist heakskiitev arvamus peaks sisaldama teatavaid andmeid. Seega tuleks need andmed esitada käesoleva määruse lisas lubatud väite kohta ja vajaduse korral esitada väite muudetud sõnastus, väite kasutamise eritingimused ning vajaduse korral toidu kasutamise tingimused ja piirangud ja/või lisaselgitus või hoiatus määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt ning kooskõlas toiduohutusameti arvamustega.

(10)

Määruse (EÜ) nr 1924/2006 üks eesmärke on tagada, et tervisealased väited oleks tõesed, selged, usaldusväärsed ja tarbijale kasulikud ning et sellega oleks väidete sõnastuse ja esitusviisi puhul arvestatud. Seepärast peaksid juhtudel, kui väidete sõnastusel on tarbija jaoks sama tähendus kui lubatud tervisealasel väitel (sest need näitavad, et toidu kategooria, toidu või ühe selle koostisosa ja tervise vahel on sama seos), nende suhtes kehtima käesoleva määruse lisas osutatud samad kasutustingimused.

(11)

Märkusi, mis komisjon sai taotlejatelt ja üldsuse esindajatelt määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 16 lõike 6 kohaselt, on käesolevas määruses sätestatud meetmete kindlaksmääramisel arvesse võetud.

(12)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega ning ei Euroopa Parlament ega nõukogu pole vastuväiteid esitanud,

9.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 310/41

(1)

Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisas on sätestatud toidus kasutada lubatud lisaainete Euroopa Liidu loetelu ja kõnealuste lisaainete kasutamise tingimused.

(2)

Seda loetelu võib muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruses (EÜ) nr 1331/2008 (millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus) (2) osutatud menetluse kohaselt.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1331/2008 artikli 3 lõikele 1 võib Euroopa Liidu toidu lisaainete loetelu ajakohastada kas komisjoni algatusel või vastava taotluse alusel.

(4)

Polüglütsitoolsiirupi kasutamiseks mitme toidugrupi koostises esitati taotlus ning tehti see kättesaadavaks liikmesriikidele.

(5)

Euroopa Toiduohutusamet hindas polüglütsitoolsiirupi toidu lisaainena kasutamise korral selle ohutust (3). Amet leidis, et olemasolevatest keemilistest ja toksikoloogilistest andmetest ei piisa selleks, et määrata kindlaks päevas tarbitavat lubatud kogust. Amet tegi siiski kättesaadavate andmete põhjal järelduse, et kavandatud kasutusviisi ja kasutustaseme korral ei täheldata ohutusprobleeme.

(6)

Polüglütsitoolsiirupi kasutamine alternatiivse polüoolina lisaks juba lubatud polüoolidele on vajalik tehnoloogia seisukohast. Polüglütsitoolsiirup ei ole nii magus, ta lisab vähese energiasisaldusega ja suhkruvabadele toodetele massi, annab neile piimja värvi ning parandab toodete siduvust ja stabiilsust. Seega on asjakohane lubada polüglütsitoolsiirupi kasutamist taotluses esitatud toidugruppides ja omistada sellele toidu lisaainele E-number E 964.

(7)

Vastavalt komisjoni 11. novembri 2011. aasta määruse (EL) nr 1129/2011 (millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa ja kehtestatakse Euroopa Liidu toidu lisaainete loetelu) (4) üleminekusätetele kohaldatakse II lisa, milles on sätestatud Euroopa Liidu loetelu toidus kasutada lubatud lisaainetest ja kõnealuste lisaainete kasutustingimused, alates 1. juunist 2013. Et võimaldada polüglütsitoolsiirupi kasutamist asjaomastes toidugruppides enne nimetatud tähtaega, tuleb kõnealusele toidu lisaainele määrata varasem kohaldamiskuupäev.

(8)

Seega tuleks määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa vastavalt muuta.

(9)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega ning ei Euroopa Parlament ega nõukogu ole vastuväiteid esitanud,

9.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 310/45

(1)

Komisjoni määruses (EL) nr 231/2012 (3) on sätestatud määruse (EÜ) nr 1333/2008 II ja III lisas loetletud toidu lisaainete spetsifikatsioonid.

(2)

Võttes arvesse taotluse esitaja poolt 24. novembril 2009. aastal esitatud spetsifikatsioone, esitas Euroopa Toiduohutusamet oma arvamuse polüglütsitoolsiirupi ohutuse kohta selle kasutamise korral toidu lisaainena (4). Seejärel anti selle toidu lisaaine kasutamiseks luba teatavate kasutusalade puhul ja komisjoni 8. novembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1049/2012, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa seoses polüglütsitoolsiirupi kasutamisega mitme toidugrupi koostises, (5) omistati talle number E 964. Sellepärast tuleks võtta vastu selle toidu lisaaine spetsifikatsioon.

(3)

Tuleb arvesse võtta FAO/WHO toidu lisaainete ühise eksperdikomitee esitatud lisaainete spetsifikatsioone ja analüüsimeetodeid.

(4)

Seepärast tuleks määrust (EL) nr 231/2012 vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega ning ei Euroopa Parlament ega nõukogu ole vastuväiteid esitanud,

9.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 310/47

(1)

Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

9.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 310/49

(1)

Nõukogu võttis 13. septembril 2010 vastu otsuse 2010/570/EL, Euratom Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 21. septembrist 2010 kuni 20. septembrini 2015 (1).

(2)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees on vabanenud liikmekoht seoses Nils Juhl ANDREASENI volituste lõppemisega,

9.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 310/50

(1)

Nõukogu võttis 13. septembril 2010 vastu otsuse 2010/570/EL, Euratom Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 21. septembrist 2010 kuni 20. septembrini 2015 (1).

(2)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees on vabanenud liikmekoht seoses Christian ZEYENI volituste lõppemisega,

9.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 310/51

(1)

Nõukogu võttis 13. septembril 2010 vastu otsuse 2010/570/EL, Euratom Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 21. septembrist 2010 kuni 20. septembrini 2015 (1).

(2)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees on vabanenud liikmekoht seoses Sukhdev SHARMA volituste lõppemisega,