Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vaheline

ÜHISE LENNUNDUSPIIRKONNA LEPING

BELGIA KUNINGRIIK,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI VABARIIK,

MALTA,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu osalisriigid (edaspidi „liikmesriigid”), ja

EUROOPA LIIT

ühelt poolt ning

GRUUSIA, edaspidi „Gruusia”,

teiselt poolt,

VÕTTES ARVESSE et 22. aprillil 1996 sõlmiti Luksemburgis ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia Vabariigi vahel partnerlus- ja koostööleping,

SOOVIDES luua ühine lennunduspiirkond, mis rajaneb vastastikusel juurdepääsul lepinguosaliste lennutransporditurgudele, kus valitsevad võrdsed konkurentsitingimused ja austatakse samu reegleid, muuhulgas ka lennuohutuse, lennundusjulgestuse, lennuliikluse korraldamise, sotsiaalse ühtlustamise ning keskkonna valdkonnas,

SOOVIDES hõlbustada lennutranspordi võimaluste laienemist, sealhulgas lennutranspordivõrgustike arendamise teel, et täita reisijate ja vedajate vajadusi mugavate lennutransporditeenuste järele,

TUNNISTADES lennutranspordi tähtsust kaubanduse, turismi ja investeeringute edendamisel,

VÕTTES ARVESSE Chicagos 7. detsembril 1944 allakirjutamiseks avatud rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni,

OLLES LEPPINUD KOKKU, et on asjakohane võtta ühise lennupiirkonna eeskirjade aluseks käesoleva lepingu III lisas sätestatud Euroopa Liidus kehtivad õigusaktid,

TUNNISTADES, et ühise lennunduspiirkonna eeskirjade täielik järgimine võimaldab lepinguosalistel kasutada kõiki käesolevast lepingust tulenevaid eeliseid, kaasa arvatud turgudele juurdepääsu avamine ning mõlema lepinguosalise tarbijatele, lennuettevõtjatele ja lennundustöötajatele maksimaalse kasu tagamine,

TUNNISTADES, et ühise lennunduspiirkonna rajamine ja selle eeskirjade rakendamine ei ole võimalik kohaldamata vajaduse korral üleminekuaega,

TUNNISTADES, kui oluline on sellega seotud piisav abi,

SOOVIDES võimaldada lennuettevõtjatel pakkuda reisijatele ja vedajatele konkurentsivõimelisi hindu ja teenuseid avatud turgudel,

SOOVIDES, et kõik lennutranspordisektorid, sealhulgas lennuettevõtjate töötajad, saaksid liberaliseeritud lepingust kasu,

SOOVIDES tagada rahvusvahelise lennutranspordi ohutuse ja julgestuse kõrgeima taseme ja väljendades veel kord oma tõsist muret lennukite vastu suunatud tegude ja neid ähvardavate ohtude pärast, mis ohustavad inimesi või vara, mõjuvad kahjulikult lennutranspordi toimimisele ja õõnestavad avalikkuse usaldust tsiviillennunduse ohutuse vastu,

SOOVIDES tagada lennuettevõtjatele võrdsed võimalused, andes lepinguosaliste lennuettevõtjatele õiglaseid ja võrdseid võimalusi pakkuda kokkulepitud teenuseid,

TUNNISTADES, et subsiidiumid võivad kahjustada lennuettevõtjate vahelist konkurentsi ja seada ohtu käesoleva lepingu põhieesmärkide saavutamise,

KINNITADES keskkonnakaitse tähtsust rahvusvahelise lennunduspoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel ning tunnustades suveräänsete riikide õigust võtta selleks asjakohased meetmed,

VÕTTES ARVESSE tarbijate kaitse olulisust, sealhulgas kaitset, mille tagab rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsioon, mis on koostatud 28. mail 1999 Montrealis,

SOOVIDES tugineda olemasolevatele lennutranspordialastele lepingutele, et avada juurdepääs turgudele ja võimaldada tarbijatele, lennuettevõtjatele, lennundustöötajatele ja mõlema lepinguosalise üldsusele maksimaalset kasu,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Mõisted

Kui ei ole sätestatud teisiti, kasutatakse käesolevas lepingus järgmisi mõisteid:

1)   „kokkulepitud teenus” ja „kindlaksmääratud liin”– rahvusvaheline lennutransport vastavalt käesoleva lepingu artiklile 2 (õiguste andmine) ja I lisale;

2)   „leping”– käesolev leping, selle lisad ja muudatused;

3)   „lennutransport”– üldsusele tasu või rendi eest kättesaadav reisijate, pagasi, lasti ja posti (kas eraldi või koos) vedamine õhusõidukil ning mis kahtluste vältimiseks hõlmab nii regulaar- kui ka mitteregulaarlende (tellimuslende) ja lastiteenuseid;

4)   „pädevad asutused”– valitsusasutused või -üksused, kes vastutavad käesoleva lepingu kohaste haldustoimingute eest;

5)   „sobivus”– omadus, mis näitab, kas lennuettevõtja sobib osutama rahvusvahelisi lennuteenuseid, st kas tal on niisuguste teenuste osutamiseks piisav finantssuutlikkus ja küllaldane juhtimiskogemus ning kas ta on valmis järgima kõnealuste teenuste osutamist reguleerivaid õigusnorme ja nõudeid;

6)   „kodakondsus”– omadus, mis näitab, et lennuettevõtja vastab omandiõiguse, tegeliku kontrolli ja peamise tegevuskohaga seotud nõuetele;

7)   „konventsioon”– Chicagos 7. detsembril 1944. aastal allakirjutamiseks avatud rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioon, mis hõlmab:

8)   „viienda vabaduse liiklusõigus”– õigus või privileeg, mille puhul üks riik (õiguste andja) lubab teise riigi (õiguste saaja) lennuettevõtjatel pakkuda rahvusvahelisi lennutransporditeenuseid õiguste saaja ja kolmanda riigi territooriumi vahel tingimusel, et nende teenuste osutamine algab ja lõpeb õiguste saaja territooriumil;

9)   „kogumaksumus”– osutatava teenuse maksumus koos mõistliku tasuga halduskulude eest ja vajaduse korral muude kohaldatavate tasudega, mis sisaldavad keskkonnakulusid ja mida kohaldatakse sõltumata päritoluriigist;

10)   „rahvusvaheline lennutransport”– lennutransport, mis läbib rohkem kui ühe riigi territooriumi kohal asuvat õhuruumi;

11)   „Euroopa ühise lennunduspiirkonna leping”– Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide, Albaania Vabariigi, Bosnia ja Hertsegoviina, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Horvaatia Vabariigi, Islandi Vabariigi, Montenegro Vabariigi, Norra Kuningriigi, Serbia Vabariigi ning ÜRO Kosovo missiooni (1) vaheline Euroopa ühise lennunduspiirkonna rajamise mitmepoolne leping;

12)   „Euromedi riik”– Euroopa naabruspoliitikas osalev Vahemere riik (lepingu sõlmimise hetkel kuulusid Euromedi riikide hulka Maroko, Alžeeria, Tuneesia, Liibüa, Egiptus, Liibanon, Jordaania, Iisrael, Palestiina territoorium, Süüria ja Türgi);

13)   „kodanik”– mis tahes füüsiline isik, kellel on Gruusia kodakondsus või juriidiline isik, kellel on Gruusia riikkondsus Gruusia poolt, või füüsiline isik, kellel on liikmesriigi kodakondsus või juriidiline isik, kellel on liikmesriigi riikkondsus Euroopa Liidu poolt, kusjuures juriidilise isiku puhul tingimusel, et teda kontrollivad kas vahetult või enamusosaluse kaudu Gruusia kodanikud või juriidilised isikud Gruusia poolt, või liikmesriigi või mõne IV lisas nimetatud kolmanda riigi kodanikud või juriidilised isikud Euroopa Liidu poolt;

14)   „lennutegevusluba”– Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide puhul lennutegevusluba või mõni muu asjakohane dokument või sertifikaat, mis on välja antud ELis kehtivate asjaomaste õigusaktide kohaselt ning Gruusia puhul litsentsid, sertifikaadid või load, mis on välja antud Gruusias kehtivate asjaomaste õigusaktide kohaselt;

15)   „lepinguosalised”– ühelt poolt Euroopa Liit või selle liikmesriigid või Euroopa Liit ja selle liikmesriigid nende vastavate volituste kohaselt (Euroopa Liit) ning teiselt poolt Gruusia;

16)   „hind”–

i)

piletihinnad, mida makstakse lennuettevõtjatele või nende agentidele või teistele piletimüüjatele reisijate veo eest lennuteenuse osutamisel, ning mis tahes tingimused, mille alusel neid hindasid kohaldatakse, sealhulgas agendile makstav tasu ja tema suhtes kohaldatavad muud tingimused ning muud abiteenused, ning

ii)	lastitariifid, mida makstakse lasti veo eest ning tingimused, mille alusel neid hindasid kohaldatakse, sealhulgas agendile ja makstav tasu ja tema suhtes kohaldatavad muud tingimused ning muud abiteenused.

See määratlus hõlmab vajaduse korral rahvusvahelise lennutranspordi raames toimuvat maismaa- ja meretransporti ja nende hindade kohaldamise tingimusi;

17)   „peamine tegevuskoht”– lepinguosalise lennuettevõtja peakontor või registreeritud asukoht, mis asub liikmesriigis, kus toimub asjaomase lennuettevõtja põhiline finantstegevus ja tema tegevuse juhtimine, kaasa arvatud jätkuva lennukõlblikkuse korraldamine;

18)   „avaliku teenuse osutamise kohustus”– lennuettevõtja kohustus tagada konkreetsel lennuliinil regulaarlendude minimaalne teenindamine, mis vastab jätkuvuse, regulaarsuse, hinnakujunduse või minimaalse veomahu kindlaksmääratud standarditele, millest lennuettevõtja üksnes kaubandushuvidest lähtudes kinni ei peaks. Asjaomane lepinguosaline võib lennuettevõtjatele avaliku teenuse osutamise kohustuse täitmise eest kompensatsiooni maksta;

19)   „subsiidium”– riigiasutustelt või piirkondlikelt organisatsioonidelt või muudelt riiklikelt organisatsioonidelt saadud mis tahes rahaline abi, st kui:

ning mille abil saadakse seeläbi kasu;

20)   „SESAR”– ühtse Euroopa taeva tehniline rakendus, millega nähakse ette lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemide kooskõlastatud ja sünkroniseeritud uurimine, väljatöötamine ja elluviimine;

21)   „territoorium”– Gruusia puhul maismaa-alad ja nendega ühenduses olevad territoriaalveed, mis kuuluvad tema suveräänsete õiguste, kontrolliõiguse, kaitse või mandaadi alla ning Euroopa Liidu puhul maismaa-alad (manner ja saared), siseveekogud ja territoriaalmeri, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut vastavalt kõnealustes lepingutes ja kõikides sellel põhinevates juriidilistes dokumentides sätestatud tingimustele; käesoleva lepingu kohaldamisest Gibraltari lennuvälja suhtes ei järeldata, et see mõjutaks Hispaania Kuningriigi ja Ühendkuningriigi asjakohaseid õiguslikke seisukohti seoses nende vaidlusega selle territooriumi suveräänsuse üle, kus lennuväli paikneb, ning seoses Gibraltari lennuvälja suhtes liikmesriikide vahel 18. septembri 2006. aasta seisuga kehtivate Euroopa Liidu lennundusmeetmete jätkuva peatamisega, kooskõlas 18. septembril 2006 Cordobas vastu võetud Gibraltari lennuvälja käsitleva ministrite deklaratsiooni sätetega;

22)   „kasutustasu”– lennuettevõtjatelt lennuvälja, lennuvälja keskkonnaalaste, lennuliikluse või lennundusjulgestuse rajatiste või teenuste, kaasa arvatud nendega seotud teenuste ja rajatiste kasutamise eest võetav tasu.

I   JAOTIS

MAJANDUSSÄTTED

Artikkel 2

Õiguste andmine

1.   Kumbki lepinguosaline annab kooskõlas I ja II lisaga teisele lepinguosalisele järgmised õigused rahvusvahelise lennutranspordi teostamiseks teise lepinguosalise lennuettevõtjate poolt:

a)	õigus ilma maandumiseta üle tema territooriumi lennata;

b)	õigus teha tema territooriumil vahemaandumisi, välja arvatud reisijate pardaletulekuks või mahaminekuks ning pagasi, lasti ja/või posti peale- ja mahalaadimiseks (muul kui lennuliikluse eesmärgil);

c)	õigus teha kindlaksmääratud liinil kokkulepitud teenuse osutamisel tema territooriumil vahemaandumisi rahvusvahelise liikluse puhul reisijate pardaletulekuks või mahaminekuks ning lasti ja/või posti peale- ja mahalaadimiseks eraldi või koos ning

d)	muud käesolevas lepingus kindlaksmääratud õigused.

2.   Käesolevas lepingus sätestatu ei anna:

a)	Gruusia lennuettevõtjatele õigust mis tahes liikmesriigi territooriumil võtta pardale tasu eest veetavaid reisijaid, pagasit, lasti ja/või posti, mille sihtkoht on mõni teine punkt sama liikmesriigi territooriumil;

b)	Euroopa Liidu lennuettevõtjatele õigust võtta Gruusia territooriumil pardale tasu eest vedamiseks reisijaid, pagasit, lasti ja/või posti, mille sihtkoht on mõni muu punkt Gruusia territooriumil.

Artikkel 3

Lubade andmine

1.   Ühe lepinguosalise lennuettevõtjalt tegevusloa taotluse saamise korral annab teise lepinguosalise pädev asutus asjakohase loa nii kiiresti kui võimalik ja tingimusel, et:

a)

Gruusia lennuettevõtja puhul: — lennuettevõtja peamine tegevuskoht on Gruusias ja tal on Gruusias kohaldatavate õigusaktide kohane kehtiv lennuettevõtja sertifikaat ning — Gruusia teostab lennuettevõtja üle tõhusat reguleerivat kontrolli ning — lennuettevõtja omandiõigus kuulub vahetult või enamusosaluse kaudu Gruusiale ja/või Gruusia kodanikele ning tegelik kontroll lennuettevõtja üle kuulub Gruusiale ja/või Gruusia kodanikule, kui käesoleva lepingu artiklis 6 (investeeringud) ei ole sätestatud teisiti;

b)

Euroopa Liidu lennuettevõtja puhul: — lennuettevõtja peamine tegevuskoht on Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil ja lennuettevõtjal on kehtiv lennutegevusluba ning — lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmise eest vastutav Euroopa Liidu liikmesriik teostab lennuettevõtja üle tõhusat reguleerivat kontrolli ja asjaomane pädev asutus on selgelt tuvastatav ning — kui lennuettevõtja omandiõigus kuulub liikmesriigile ja/või liikmesriigi kodanikule või mõnele teisele IV lisas nimetatud riigile ja/või selle riigi kodanikule vahetult või enamusosaluse kaudu, tingimusel et käesoleva lepingu artiklis 6 (investeeringud) ei ole sätestatud teisiti;

c)	lennuettevõtja vastab õigusnormides sätestatud tingimustele, mida pädevad asutused rahvusvahelise lennutranspordi teostaja suhtes tavaliselt kehtestavad, ning

d)	rakendatakse ja järgitakse käesoleva lepingu artikli 14 (lennuohutus) ja artikli 15 (lennundusjulgestus) sätteid.

Artikkel 4

Lennuettevõtja sobivuse, omandiõiguse ja kontrolli suhtes kohaldatava reguleeriva kindlaksmääramise vastastikune tunnustamine

Ühe lepinguosalise lennuettevõtjalt loataotluse saamise korral tunnustavad teise lepinguosalise pädevad asutused esimese lepinguosalise pädevate asutuste poolt kõnealuse lennuettevõtja suhtes kindlaksmääratud sobivust ja/või kodakondsust samal viisil, nagu seda oleksid teinud esimese lepinguosalise enda pädevad asutused, teostamata täiendavaid uuringuid, välja arvatud järgmistel punktides a ja b sätestatud juhtudel:

a)

kui pärast loataotluse saamist ühe lepinguosalise lennuettevõtjalt või pärast vastava loa saamist on loa saanud lepinguosalise pädevatel asutustel konkreetne põhjus oletada, et vaatamata teise lepinguosalise pädevate asutuste kindlaksmääramisele ei ole lepingu artiklis 3 (lubade andmine) sätestatud asjakohaste lennu- või tehniliste lubade andmise tingimused täidetud, peavad nad viivitamata teavitama teise lepinguosalise pädevaid asutusi, esitades oma oletuse kohta sisulised põhjendused. Sel juhul võivad mõlemad lepinguosalised taotleda konsultatsioone, milles võivad osaleda asjaomaste pädevate asutuste esindajad, ja/või asjaomase oletusega seotud täiendavat teavet, ning niisugused taotlused tuleb rahuldada nii kiiresti kui võimalik. Kui lahendust ei leita, võivad mõlemad lepinguosalised teavitada asjast lepingu artikli 22 (ühiskomitee) alusel loodud ühiskomiteed;

b)	käesolev artikkel ei hõlma järgmiste otsuste tunnustamist: — ohutussertifikaadid või load; — turvameetmed või — kindlustuskaitse.

Artikkel 5

Lubade andmisest keeldumine, nende tühistamine, peatamine või piiramine

1.   Kummagi lepinguosalise pädevad asutused võivad tegevusloa andmisest keelduda, selle tühistada, peatada või seda piirata või teise lepinguosalise lennuettevõtja tegevust muul viisil peatada või piirata, kui:

a)

Gruusia lennuettevõtja puhul: — lennuettevõtja peamine tegevuskoht ei ole Gruusias ja tal ei ole Gruusias kohaldatavate õigusaktide kohast kehtivat lennuettevõtja sertifikaati või — Gruusia ei teosta lennuettevõtja üle tõhusat ja jätkuvat reguleerivat kontrolli või — lennuettevõtja omandiõigus ei kuulu vahetult või enamusosaluse kaudu Gruusiale ja/või Gruusia kodanikele ning tegelik kontroll lennuettevõtja üle ei kuulu Gruusiale ja/või Gruusia kodanikele, kui käesoleva lepingu artiklis 6 (investeeringud) ei ole sätestatud teisiti;

b)

Euroopa Liidu lennuettevõtja puhul: — lennuettevõtja peamine tegevuskoht ei ole Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil ja lennuettevõtjal ei ole kehtivat lennutegevusluba või — lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmise eest vastutav Euroopa Liidu liikmesriik ei teosta lennuettevõtja üle tõhusat ja jätkuvat reguleerivat kontrolli või pädev asutus ei ole selgelt tuvastatav või — kui lennuettevõtja omandiõigus ei kuulu liikmesriigile ja/või liikmesriigi kodanikele või mõnele teisele IV lisas nimetatud riigile ja/või selle riigi kodanikele vahetult või enamusosaluse kaudu, tingimusel et lepingu artiklis 6 (investeeringud) ei ole sätestatud teisiti;

c)	lennuettevõtja ei täida lepingu artiklis 7 (vastavus õigusnormidele) osutatud õigusnorme või

d)	lepingu artikli 14 (lennuohutus) ja artikli 15 (lennundusjulgestus) sätteid ei rakendata või ei järgita või

e)	lepinguosaline on otsustanud lepingu artikli 8 (konkurentsil põhinev keskkond) kohaselt, et konkurentsil põhineva keskkonna tingimusi ei järgita.

2.   Kui käesoleva artikli lõike 1 punktides c ja d nimetatud õigusnormide edaspidise jätkuva täitmata jätmise vältimiseks ei ole hädavajalik võtta kohesed meetmed, rakendatakse käesolevas artiklis nimetatud õigusi üksnes pärast konsulteerimist teise lepinguosalise pädevate asutustega.

3.   Lepinguosalised ei kasuta käesolevas artiklis sätestatud õigusi lubade andmisest keeldumiseks, nende tühistamiseks, peatamiseks või piiramiseks teise lepinguosalise mis tahes lennuettevõtja suhtes põhjendusega, et kõnealuse lennuettevõtja enamusosalus kuulub ühele või mitmele Euroopa ühise lennunduspiirkonna osalisriigile või selle/nende kodanikele või et tegelik kontroll kõnealuse lennuettevõtja üle kuulub ühele või mitmele Euroopa ühise lennunduspiirkonna osalisriigile või selle/nende kodanikele, tingimusel et kõnealune Euroopa ühise lennunduspiirkonna osalisriik / kõnealused osalisriigid kohaldavad vastastikkuse klauslit.

Artikkel 6

Investeeringud

Olenemata käesoleva lepingu artiklist 3 (lubade andmine) ja artiklist 5 (lubade andmisest keeldumine, nende tühistamine, peatamine või piiramine) antakse luba Gruusia lennuettevõtja enamusaktsiate või tema üle tõhusa kontrolli omandamiseks liikmesriigi või tema kodanike poolt või Euroopa Liidu lennuettevõtja enamusaktsiate või tema üle tõhusa kontrolli omandamiseks Gruusia või tema kodanike poolt käesoleva lepingu artikli 22 (ühiskomitee) lõike 2 kohaselt loodud ühiskomitee eelneva otsuse alusel.

Nimetatud otsuses määratakse kindlaks käesolevas lepingus nimetatud kokkulepitud teenustega ning kolmandate riikide ja lepinguosaliste vaheliste teenustega seotud tingimused. Käesoleva lepingu artikli 22 (ühiskomitee) lõiget 8 selliste otsuste suhtes ei kohaldata.

Artikkel 7

Vastavus õigusnormidele

1.   Ühe lepinguosalise lennuettevõtjate suhtes kehtivad teise lepinguosalise õigusnormid, mis reguleerivad lennutranspordis osalevate õhusõidukite sisenemist tema territooriumile, sealt väljumist või nende õhusõidukite käitamist ja lennuliiklust tema territooriumil ning need õhusõidukid järgivad kõnealuseid õigusnorme teise lepinguosalise territooriumile sisenemisel, seal viibides või sealt väljumisel.

2.   Ühe lepinguosalise lennuettevõtja reisijad, meeskonnad või last täidavad või nende nimel täidetakse teise lepinguosalise territooriumile sisenemisel, seal viibides või sealt väljumisel teise lepinguosalise territooriumil kehtivaid õigusnorme reisijate, meeskondade või lasti õhusõidukil tema territooriumile sisenemise või sealt väljumise kohta (kaasa arvatud riiki sisenemise, julgeolekukontrolli, sisserände, passide, tolli ja karantiini eeskirjad või posti puhul postieeskirjad).

Artikkel 8

Konkurentsil põhinev keskkond

1.   Lepinguosalised kinnitavad, et lennuteenuste õiglane ja konkurentsil põhinev keskkond on nende ühine eesmärk. Lepinguosalised tunnistavad, et lennuettevõtjate tavad on õiglased ja konkurentsil põhinevad kõige tõenäolisemalt siis, kui nad tegutsevad täielikult ärilistel alustel ega saa subsiidiume.

2.   Lepingu reguleerimisalas ning ilma et see piiraks lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist, on keelatud diskrimineerimine kodakondsuse või riikkondsuse alusel.

3.   Riigiabi, mis moonutab või ohustab lennuettevõtjate võrdseid konkurentsivõimalusi, eelistades teatavaid ettevõtjaid või teatavaid lennundustooteid või -teenuseid, on vastuolus käesoleva lepingu nõuetekohase toimimisega niivõrd, kuivõrd see võib mõjutada lepinguosaliste kaubandussuhteid lennundussektoris.

4.   Käesoleva artikliga vastuolus olevat tegevust hinnatakse Euroopa Liidus kehtivate konkurentsieeskirjade, eelkõige Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 ning Euroopa Liidu institutsioonide vastuvõetud tõlgendavate dokumentide kohaldamisest tulenevate kriteeriumide alusel.

5.   Kui üks lepinguosaline leiab, et teise lepinguosalise territooriumil esineb tingimusi, eelkõige subsiidiumidest põhjustatud tingimusi, mis võivad ebasoodsalt mõjutada lennuettevõtjate õiglasi ja võrdseid võimalusi konkureerida, võib ta esitada teisele lepinguosalisele oma märkused. Lisaks sellele võib ta taotleda ühiskomitee kokkukutsumist vastavalt käesoleva lepingu artiklile 22 (ühiskomitee). Konsultatsioonidega alustatakse 30 päeva jooksul alates niisuguse taotluse saamisest. Kui 30 päeva jooksul alates konsultatsioonide algusest ei jõuta rahuldavale kokkuleppele, annab see konsultatsioone nõudnud lepinguosalisele aluse võtta meetmeid teise lepinguosalise asjaomas(t)ele lennuettevõtja(te)le lubade andmisest keeldumiseks, nende tühistamiseks, peatamiseks või talle/neile asjakohaste tingimuste seadmiseks käesoleva lepingu artikli 5 (lubade andmisest keeldumine, nende tühistamine, peatamine või piiramine) kohaselt.

6.   Käesoleva artikli lõikes 5 osutatud meetmed peavad olema asjakohased ja proportsionaalsed ning piirduma ulatuse ja kestuse osas rangelt vajalikuga. Need meetmed peavad olema suunatud üksnes subsiidiumist või kõnealuses artiklis osutatud tingimustest kasu saava(te)le lennuettevõtja(te)le ja need ei piira kummagi lepinguosalise õigust võtta lepingu artikli 24 (kaitsemeetmed) kohaseid meetmeid.

7.   Mõlemad lepinguosalised võivad pärast teise lepinguosalise teavitamist pöörduda käesoleva artikliga seotud küsimuste arutamiseks teise lepinguosalise territooriumil asuvate vastutavate valitsusasutuste, kaasa arvatud riigi-, piirkondlike või kohalike asutuste poole.

8.   Käesoleva artikli sätted ei piira õigusnorme, mis on seotud avalike teenuste osutamise kohustusega lepinguosaliste territooriumidel.

Artikkel 9

Ärivõimalused

1.   Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjatel on õigus asutada teise lepinguosalise territooriumil esindusi lennutranspordi ja sellega seotud tegevuste edendamiseks ning müügiks.

2.   Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjatel on kooskõlas teise lepinguosalise territooriumile sisenemist, seal viibimist ja töötamist käsitlevate õigusnormidega õigus tuua teise lepinguosalise territooriumile ja seal pidada lennutransporditeenuste osutamiseks vajalikke juhtivaid, müügi-, tehnilisi-, lennutegevus- ja muid spetsialiste.

3.

a) Ilma et see piiraks käesoleva lõike punkti b kohaldamist, on kõikidel lennuettevõtjatel seoses teise lepinguosalise territooriumil toimuva maapealse käitlusega õigus: i) osutada ise maapealset käitlust (omakäitlus) või tema omal äranägemisel ii) valida kas kõiki või mõnda maapealset käitlusteenust osutavate konkureerivate teenuseosutajate vahel, kui nimetatud teenuseosutajatel on kõigi lepinguosaliste õigusnormide kohaselt õigus turule pääseda ja kui nimetatud teenuseosutajad on turul olemas; b) järgmiste maapealse käitluse liikide puhul, st pagasikäitlus, perroonikäitlus, kütuse- ja õlikäitlus, kauba- ja postikäitlus seoses kauba ja posti füüsilise käitlemisega lennuvälja terminali ja õhusõiduki vahel, võib punkti a alapunktides i ja ii nimetatud õigustele seada üksnes selliseid füüsilisi või tegevuslikke piirangud, mis tulenevad teise lepinguosalise territooriumil kohaldatavatest õigusnormidest. Kui nimetatud piirangud välistavad omakäitluse ja kui maapealset käitlust osutavate ettevõtete vahel ei ole tulemuslikku konkurentsi, peavad kõik nimetatud teenused olema võrdsetel ja mittediskrimineerivatel alustel kättesaadavad kõikidele lennuettevõtjatele; selliste teenuste hinnad ei tohi ületada nende kogumaksumust koos amortisatsioonikuludega ja mõistliku tuluga.

4.   Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjad võivad teise lepinguosalise territooriumil müüa lennutransporditeenuseid ise ja/või lennuettevõtja äranägemisel kas oma müügiesindajate, muude lennuettevõtja määratud vahendajate või Interneti kaudu. Kõikidel lennuettevõtjatel on õigus selliseid transporditeenuseid müüa ja kõikidel isikutel on vaba võimalus neid osta konkreetsel territooriumil käibeloleva valuuta või vabalt konverteeritava valuuta eest vastavalt kohalikku valuutat käsitlevatele õigusaktidele.

5.   Kõigil lennuettevõtjatel on õigus nõudmisel tulude ülejääk konverteerida ja teise lepinguosalise territooriumilt oma territooriumile või valitud riiki või riikidesse üle kanda, välja arvatud juhul, kui see ei ole kooskõlas üldiselt kohaldatavate õigusnormidega. Konverteerimine ja ülekandmine on lubatud ilma piiranguteta ja maksustamiseta lennuettevõtja esmase ülekandetaotluse kuupäeval tehingute suhtes kohaldatava vahetuskursi järgi.

6.   Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjatel on teise lepinguosalise territooriumil õigus maksta kohalike kulude, sealhulgas kütuse eest kohalikus vääringus. Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjad võivad oma äranägemisel maksta nimetatud kulude eest teise lepinguosalise territooriumil vabalt konverteeritavas valuutas vastavalt kohalikku valuutat käsitlevatele õigusaktidele.

7.   Käesoleva lepingu alusel oma lende teostavad või teenuseid osutavad lepinguosaliste lennuettevõtjad võivad sõlmida selliseid turustamisalaseid koostöökokkuleppeid, mis hõlmavad broneeritud kohti käsitlevaid kokkuleppeid või koodi jagamise korda:

a)	lepinguosaliste mis tahes lennuettevõtja või lennuettevõtjatega ning

b)	kolmandate riikide mis tahes lennuettevõtja või lennuettevõtjatega ning

c)	mis tahes maismaa- ja meretransporditeenuste osutajaga;

tingimusel, et i) kõikidel selliste kokkulepete osalistel on asjakohane liiniluba ja ii) kõnealune kord vastab selle puhul tavaliselt kohaldatavatele ohutus- ja konkurentsinõuetele. Koodi jagamisega seotud reisijateveo puhul tuleb ostjat ostukohas või igal juhul enne pardaleminekut teavitada sellest, millised transporditeenuse osutajad tegutsevad igas kõnealuse teenuse sektoris.

8.

a) Reisijateveo puhul maismaa- ja meretransporditeenuse osutajate suhtes ei kehti lennutransporti reguleerivad õigusnormid üksnes seepärast, et nimetatud maismaa- ja meretransporditeenust pakub lennuettevõtja enda nimel. Maismaa- ja meretransporditeenuse osutajad võivad oma äranägemisel otsustada, kas sõlmida koostöökokkulepped või mitte. Iga konkreetse kokkuleppe sõlmimisel võivad maismaa- või meretransporditeenuse pakkujad muu hulgas arvesse võtta tarbijate huve ning tehnilisi, majanduslikke, ruumi- ja mahupiiranguid. b) Olenemata käesoleva lepingu muudest sätetest on lepinguosaliste lennuettevõtjatel ja lastiveo kaudsetel teostajatel lubatud lennutranspordi raames piiranguteta kasutada mis tahes maismaa- ja meretransporti lasti veoks Gruusia ja Euroopa Liidu või kolmandate riikide territooriumi mis tahes punktidesse või punktidest, kaasa arvatud veoks tolliteenustega lennuväljadele või lennuväljadelt, samuti on neil vajaduse korral õigus[ed] vedada tollitud lasti vastavalt kohaldatavatele õigusnormidele. Sellisel lastil, olenemata sellest, kas seda veetakse mööda maismaad, merd või õhu teel, peab olema juurdepääs lennuvälja tollimenetlusele ja -rajatistele. Lennuettevõtjad võivad teostada ise maismaa- ja meretransporti, sõlmida selleks kokkuleppeid muude maismaa- ja meretranspordiettevõtjatega, sealhulgas muude mere- ja maismaatransporditeenust osutavate lennuettevõtjatega ja lennutransporti hõlmavate lastivedude kaudsete teostajatega. Nimetatud ühendveoteenuseid võib pakkuda ühtse hinnaga kombineeritud lennu- ning maismaa- ja meretranspordi eest, tingimusel et teave sellise transpordiviisi kohta ei eksita lastisaatjaid.

9.

a) Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjatel on õigus osutada kokkulepitud teenuseid mis tahes lennuettevõtjalt, sealhulgas kolmandate riikide lennuettevõtjalt renditud õhusõidukitega, tingimusel et selliste kokkulepete kõik osalised vastavad selliste kokkulepete suhtes tavaliselt kohaldatavates õigusnormides sätestatud tingimustele. b) Kumbki lepinguosaline ei nõua, et oma varustust rentivatel lennuettevõtjatel peavad olema käesoleva lepingu alusel antud liiklusõigused. c) Gruusia lennuettevõtja võib kolmanda riigi lennuettevõtjalt või Euroopa Liit käesoleva lepingu IV lisas nimetamata kolmanda riigi lennuettevõtjalt rentida õhusõiduki koos meeskonnaga käesoleva lepinguga ettenähtud õiguste kasutamiseks ainult erandkorras ja ajutiste vajaduste rahuldamiseks. Need rendilepingud esitatakse rendiõhusõidukile tegevusloa andnud asutusele ja teise lepinguosalise pädevale asutusele eelneva nõusoleku saamiseks.

10.   Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjatel on õigus sõlmida frantsiisi- või tootemargikokkuleppeid mõlema lepinguosalise või kolmanda riigi ettevõtjatega, sealhulgas lennuettevõtjatega tingimusel, et lennuettevõtjatel on asjakohased volitused ja kokkulepped vastavad lepinguosaliste poolt selliste kokkulepete suhtes tavaliselt kohaldatavates õigusnormides sätestatud tingimustele, eelkõige õhusõidukit käitava lennuettevõtja andmete avalikustamise nõuet käsitlevatele tingimustele.

Artikkel 10

Tollimaksud ja maksustamine

1.   Ühe lepinguosalise lennuettevõtjate rahvusvahelises lennutranspordis kasutatav õhusõiduk, selle tavapärane pardavarustus, kütus, määrdeained, tarvitatavad tehnilised varud, maapealsed seadmed, varuosad (sealhulgas mootorid), pardavarud (muuhulgas, kuid mitte ainult need toiduained, mittealkohoolsed ja alkohoolsed joogid, tubakatooted ning muud tooted, mis on ette nähtud reisijatele piiratud koguses müügiks või tarbimiseks lennu ajal) ja muud tooted, mis on ette nähtud kasutamiseks ainult seoses rahvusvahelise lennutranspordi lende teostava õhusõiduki lendude või nende teenindamisega, vabastatakse saabumisel teise lepinguosalise territooriumile vastastikkuse põhimõtte alusel kõigist impordipiirangutest, omandi-, kapitali-, tolli-, aktsiisimaksudest ja muudest sarnastest tasudest ning maksudest, a) mida kohaldavad riiklikud ja kohalikud asutused või Euroopa Liit ja b) mis ei põhine osutatavate teenuste hinnal, tingimusel et nimetatud varustus ja varud jäävad õhusõiduki pardale.

2.   Samuti vabastatakse vastastikkuse alusel lepinguosaliste poolt kohaldatavate asjaomaste õigusaktide kohaselt lõikes 1 nimetatud maksudest ja tasudest, välja arvatud osutatud teenuste hinnal põhinevatest tasudest:

a)

lepinguosalise territooriumile toodud või seal hangitud ja pardale võetud mõistliku suurusega pardavarud, mis on mõeldud kasutamiseks teise lepinguosalise lennuettevõtja rahvusvahelise lennutranspordi lende teostava lahkuva õhusõiduki pardal, isegi siis, kui need pardavarud on mõeldud kasutamiseks reisi selles osas, mis toimub kõnealuse territooriumi kohal;

b)	maapealsed seadmed ja varuosad (sealhulgas mootorid), mis on toodud ühe lepinguosalise territooriumile ja mis on ette nähtud teise lepinguosalise lennuettevõtja poolt rahvusvaheliseks lennutranspordiks kasutatava õhusõiduki teenindamiseks, hoolduseks või remondiks;

c)

lepinguosalise territooriumile toodud või seal hangitud teise lepinguosalise lennuettevõtja rahvusvaheliseks lennutranspordiks kasutatava õhusõiduki tarbeks mõeldud kütus, määrdeained ja tarbitavad tehnilised varud, isegi kui need on mõeldud kasutamiseks reisi selles osas, mis toimub kõnealuse territooriumi kohal;

d)

mõlema lepinguosalise tollieeskirjadega ette nähtud trükised, mis on toodud ühe lepinguosalise territooriumile või seal hangitud ja pardale võetud ning mis on ette nähtud kasutamiseks teise lepinguosalise lennuettevõtja rahvusvaheliseks lennutranspordiks kasutatava lahkuva õhusõiduki pardal, isegi siis, kui neid kasutatakse reisi selles osas, mis toimub kõnealuse territooriumi kohal, ning

e)	lennuväljadel ja kaubaterminalides kasutatav ohutus- ja julgestusvarustus.

3.   Olenemata teistest vastuolulistest sätetest ei takista käesolev leping lepinguosalisi kohaldamast mittediskrimineerivaid makse, lõive, tollimakse ja tasusid kütuse suhtes, mida tarnitakse tema territooriumil kasutamiseks õhusõidukis, mis teostab lende kõnealuse lepinguosalise territooriumil asuva kahe punkti vahel.

4.   Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud seadmete ja varude puhul võidakse nõuda nende hoidmist asjaomaste asutuste järelevalve või kontrolli all ning keelata nende ümberpaigutamine enne asjaomaste tollimaksude tasumist.

5.   Käesolevas artiklis sätestatud maksuvabastused kehtivad ka siis, kui ühe lepinguosalise lennuettevõtjad on sõlminud teise lennuettevõtjaga, kelle suhtes teine lepinguosaline samuti selliseid maksuvabastusi kohaldab, lepingu käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 kindlaksmääratud varude ja toodete laenamiseks või teise lepinguosalise territooriumile toomiseks.

6.   Käesolev leping ei takista lepinguosalisi kohaldamast makse, lõivusid, tollimakse ja tasusid kaupade suhtes, mida müüakse reisijatele pardal muul eesmärgil kui pardal tarbimiseks lennu selle osa jooksul, mis toimub tema territooriumi kahe punkti vahel, kus on lubatud pardaleminek ja pardalt mahatulek.

7.   Lepinguosalise territooriumi otsetransiidi teel läbiv pagas ja last vabastatakse maksudest ja muudest sellesarnastest tasudest, mis ei põhine teenuste osutamise maksumusel.

8.   Tavapärast pardavarustust, samuti mõlema lepinguosalise lennuettevõtjate õhusõidukite pardal tavaliselt hoitavaid materjale ja varusid võib teise lepinguosalise territooriumil maha laadida üksnes selle territooriumi tolliasutuse loal. Sellisel juhul võidakse need paigutada kuni nende reeksportimiseni või muu tollieeskirjade kohase kõrvaldamiseni kõnealuse asutuse järelevalve alla.

9.   Käesoleva lepingu tingimused ei mõjuta käibemaksu valdkonda, välja arvatud impordi käibemaksu osas. Käesolev leping ei mõjuta liikmesriikide ja Gruusia vaheliste kehtivate tulu ja kapitali topeltmaksustamise vältimise konventsioonide sätteid.

Artikkel 11

Lennuväljade, lennundusrajatiste ja -seadmete ning lennundusteenuste kasutustasud

1.   Lepinguosalised tagavad, et kasutustasud, mida nende tasusid kehtestavad pädevad asutused või organid võivad kehtestada teise lepinguosalise lennuettevõtjate suhtes lennujuhtimis- ja aeronavigatsiooniteenuste kasutamise ning lennuvälja, lennundusjulgestuse ning nendega seotud rajatiste ja teenuste kasutamise eest, on õiglased, põhjendatud, mitte ebaõiglaselt diskrimineerivad ning võrdselt jaotatud eri kasutajakategooriate vahel. Kõnealused tasud võivad peegeldada lennuväljal või lennuvälja süsteemis asjakohaste lennuvälja ning lennundusjulgestuse rajatiste ja teenuste täielikku maksumust tasusid kehtestavatele pädevatele asutustele või organitele, kuid ei tohi seda ületada. Need kasutustasud võivad sisaldada mõistlikku tulu koos amortisatsioonikuludega. Varustust ja teenuseid, mille eest kasutustasusid võetakse, peab saama kasutada efektiivselt ja säästlikult. Igal juhul määratakse kõnealused tasud teise lepinguosalise lennuettevõtjate suhtes tingimustel, mis on sama soodsad kui tasude määramise ajal mis tahes teise lennuettevõtja suhtes kehtestatud tasude kõige soodsamad tingimused.

2.   Lepinguosalised taotlevad konsultatsioone nende territooriumil asuvate tasusid kehtestavate pädevate asutuste või organite ning teenuseid ja rajatisi kasutavate lennuettevõtjate ja/või neid esindavate organite vahel ning tagavad sellise teabe vahetamise tasusid kehtestavate pädevate asutuste või organite ja lennuettevõtjate või neid esindavate organite vahel, mis võib olla vajalik selleks, et saada täpne ülevaade tasude põhjendatusest vastavalt käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 põhimõtetele. Lepinguosalised tagavad, et tasusid kehtestavad pädevad asutused või organid teataksid kasutajatele mõistliku aja jooksul ette kõikidest kasutustasude muutmise ettepanekutest, et kõnealused asutused saaksid enne muudatuste tegemist võtta arvesse kasutajate seisukohad.

3.   Lepinguosalist loetakse artikli 23 (Vaidluste lahendamine ja vahekohus) kohases vaidluste lahendamise menetluses käesoleva artikli nõudeid rikkunuks, kui

a)	ta ei vaata mõistliku aja jooksul läbi kasutustasu või tava, mille kohta teine lepinguosaline on kaebuse esitanud, või

b)	pärast tasu või tava läbivaatamist ei võta ta kõiki võimalikke meetmeid käesoleva artikliga vastuolus oleva tasu või tava muutmiseks.

Artikkel 12

Hinnakujundus

1.   Lepinguosalised lubavad lennuettevõtjatel vaba ja õiglase konkurentsi alusel vabalt hindu kehtestada.

2.   Lepinguosalised ei nõua hindade esitamist või nendest teatamist.

3.   Pädevad asutused võivad korraldada arutelusid, et käsitleda näiteks (kuid mitte ainult) hindu, mis võivad olla ebaõiglased, põhjendamatud, diskrimineerivaid või subsideeritud.

Artikkel 13

Statistika

1.   Kumbki lepinguosaline esitab teisele lepinguosalisele siseriiklike õigusnormidega ette nähtud statistika ning taotluse korral muu kättesaadava statistilise teabe, mida võidakse lennuteenuste osutamise läbivaatamiseks põhjendatult nõuda.

2.   Lepinguosalised teevad käesoleva lepingu artikli 22 (ühiskomitee) kohase ühiskomitee raames koostööd, et hõlbustada käesoleva lepingu kohase lennuteenuste arengu jälgimiseks omavahelist statistilise teabe vahetust.

II   JAOTIS

ÕIGUSALANE KOOSTÖÖ

Artikkel 14

Lennuohutus

1.   Vastavalt käesoleva lepingu II lisas kehtestatud üleminekusätetele tegutsevad lepinguosalised kooskõlas käesoleva lepingu III lisa C osas kindlaksmääratud lennuohutusalaste õigusaktidega allpool sätestatud tingimuste kohaselt.

2.   Lepinguosalised teevad koostööd, et tagada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud õigusaktide rakendamine Gruusia poolt. Selleks alustab Gruusia osalemist Euroopa Lennundusohutusameti töös vaatlejana alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast.

3.   Lepinguosalised tagavad, et kui teise lepinguosalise territooriumil asuvas rahvusvahelisele lennuliiklusele avatud lennuväljal maanduva ühe lepinguosalise territooriumil registreeritud õhusõiduki suhtes on kahtlusi, et ta ei vasta konventsiooni kohaselt kehtestatud rahvusvahelistele lennuohutusstandarditele, siis teevad selle teise lepinguosalise pädevad asutused õhusõiduki pardal ja selle ümber kontrolli seisuplatsil, et kontrollida õhusõiduki ja meeskonna dokumentide kehtivust ning õhusõiduki ja selle seadmete nähtavat seisukorda.

4.   Mõlema lepinguosalise pädevad asutused võivad igal ajal taotleda konsultatsioone seoses ohutusstandardite järgimisega teise lepinguosalise poolt.

5.   Lepinguosalise pädevad asutused võtavad asjakohaseid ja viivitamatuid meetmeid iga kord, kui nad teevad kindlaks, et õhusõiduk, toode või tegevus võib:

a)	mitte vastata konventsiooni või III lisa C osas kindlaksmääratud õigusaktide (vastavalt sellele, millist neist kohaldatakse) kohaselt kehtestatud miinimumstandarditele, või

b)

tekitada käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kontrollimise käigus tõsiseid kahtlusi selle suhtes, et õhusõiduk või selle kasutamine on kooskõlas konventsiooni või III lisa C osas kindlaksmääratud õigusaktide (vastavalt sellele, millist neist kohaldatakse) kohaselt kehtestatud miinimumstandarditega, või

c)	tekitada tõsiseid kahtlusi, et tõhusalt ei järgita ega hallata konventsioonis või käesoleva lepingu III lisa C osas kindlaksmääratud õigusaktide (vastavalt sellele, millist neist kohaldatakse) kohaselt kehtestatud miinimumstandardeid.

6.   Kui ühe lepinguosalise pädevad asutused võtavad lõikes 5 nimetatud meetmeid, teatavad nad sellest viivitamata teise lepinguosalise pädevatele asutustele, esitades meetmete võtmise põhjused.

7.   Kui käesoleva artikli lõike 5 kohaldamisel võetud meetmete rakendamist ei lõpetata, kuigi nende võtmiseks ei ole enam põhjust, võib kumbki lepinguosaline pöörduda asja arutamiseks ühiskomitee poole.

Artikkel 15

Lennundusjulgestus

1.   Vastavalt käesoleva lepingu II lisas kehtestatud üleminekusätetele tegutsevad lepinguosalised kooskõlas Euroopa Liidu lennundusjulgestusalaste õigusaktidega, mis on kindlaks määratud käesoleva lepingu III lisa D osas, allpool sätestatud tingimuste kohaselt.

2.   Euroopa Komisjon võib Gruusia suhtes kohaldada kontrolle kooskõlas käesoleva lepingu III lisas osutatud asjakohaste Euroopa Liidu lennundusjulgestusalaste õigusaktidega. Lepinguosalised kehtestavad vajalikud mehhanismid vastastikuseks teabe edastamiseks selliste kontrollide tulemuste kohta.

3.   Kuna tsiviilõhusõiduki, selle reisijate ja meeskonna ohutuse tagamine on rahvusvaheliste lennuteenuste osutamise peamine eeltingimus, kinnitavad lepinguosalised vastastikust kohustust kaitsta tsiviillennundust ebaseaduslike sekkumiste eest (eelkõige Chicago konventsioonis, Tokios 14. septembril 1963. aastal allakirjutatud konventsioonis kuritegude ja mõningate teiste tegude kohta õhusõiduki pardal, Haagis 16. detsembril 1970. aastal allakirjutatud õhusõiduki ebaseadusliku hõivamise vastu võitlemise konventsioonis, Montrealis 23. septembril 1971. aastal allakirjutatud tsiviillennunduse ohutuse vastu suunatud ebaseaduslike tegude tõkestamise konventsioonis, Montrealis 24. veebruaril 1988. aastal allakirjutatud tsiviillennunduse ohutuse vastu suunatud ebaseaduslike tegude tõkestamise konventsiooni lisaprotokollis ebaseaduslike vägivallaaktide vastu võitlemise kohta rahvusvahelist lennuliiklust teenindavates lennujaamades ja Montrealis 1. märtsil 1991. aastal allakirjutatud plastiliste lõhkeainete avastamiseks nende märkimise kasutamist käsitlevas konventsioonis sätestatud kohustusi, kuivõrd mõlemad lepinguosalised on nimetatud konventsioonide ja ka kõikide muude tsiviillennundusjulgestust käsitlevate konventsioonide ja protokollide osalised).

4.   Taotluse korral osutavad lepinguosalised teineteisele igakülgset abi, et takistada tsiviillennuki ebaseaduslikku hõivamist ja muid ebaseaduslikke tegusid, mis ohustavad nimetatud õhusõidukit, selle reisijaid ja meeskonda, lennuvälju ja navigatsiooniseadmeid ning et hoida ära kõiki muid tsiviillennundusjulgestust ähvardavaid ohte.

5.   Vastastikustes suhetes tegutsevad lepinguosalised kooskõlas lennundusjulgestusstandardite ja Chicago konventsiooni lisades nimetatud Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni soovituslike tavadega niivõrd, kuivõrd nimetatud julgestussätted on kohaldatavad lepinguosaliste suhtes. Lepinguosalised nõuavad, et lennuettevõtjad, kes kasutavad nende registrisse kantud õhusõidukeid, samuti ettevõtjad, kelle peamine tegevuskoht või alaline asukoht on nende territooriumil ja nende territooriumil asuvate lennuväljade käitajad tegutseksid kooskõlas nimetatud lennundusjulgestusalaste sätetega.

6.   Lepinguosalised tagavad, et nende territooriumil võetakse tõhusad meetmed õhusõiduki kaitsmiseks, reisijate ja nende käsipagasi ning meeskonna, lasti (sealhulgas registreeritud pagasi) ja õhusõiduki varude kontrollimiseks pardalemineku või laadimise eel ja ajal ning et nimetatud meetmeid kohandatakse vastavalt suurenevale ohule. Mõlemad lepinguosalised nõustuvad, et nende lennuettevõtjatelt võidakse nõuda, et nad järgiksid käesoleva artikli lõikes 5 nimetatud lennundusjulgestusalaseid sätteid, mida teine lepinguosaline nõuab oma territooriumile sisenemisel, sealt lahkumisel või seal viibimisel.

7.   Kumbki lepinguosaline suhtub positiivselt teise lepinguosalise kõikidesse taotlustesse rakendada konkreetse ohu korral mõistlikke julgestusalaseid erimeetmeid. Üks lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist eelnevalt kõikidest julgestusalastest erimeetmetest, mida ta kavatseb võtta ja millel võib olla käesoleva lepingu raames osutatavatele lennutransporditeenustele oluline finants- või toimemõju, välja arvatud juhul, kui see ei ole hädaolukorras mõistlikkuse piires võimalik. Lisaks sellele võivad mõlemad lepinguosalised niisuguste julgestusalaste meetmete arutamiseks taotleda ühiskomitee kokkukutsumist vastavalt lepingu artiklile 22 (ühiskomitee).

8.   Kui tsiviilõhusõiduk hõivatakse ebaseaduslikult või leiab aset selle ebaseadusliku hõivamise või õhusõiduki, selle reisijate ja meeskonna, lennuväljade või navigatsiooniseadmete turvalisust ohustav muu ebaseaduslik vahejuhtum või on olemas selle oht, abistavad lepinguosalised teineteist sidepidamise hõlbustamise abil ja võtavad muud asjakohased meetmed, et kiiresti ja ohutult kõnealune vahejuhtum lõpetada või oht kõrvaldada.

9.   Lepinguosalised võtavad kõik nende arvates asjakohased meetmed, et tagada ebaseadusliku hõivamise või ebaseadusliku sekkumise ohvriks langenud ja nende territooriumil maandunud õhusõiduki maapinnale jäämine, välja arvatud juhul, kui selle äralend on vajalik inimelu kaitseks. Niisugused meetmed tuleks võimaluse korral võtta pärast vastastikust konsulteerimist.

10.   Kui ühel lepinguosalisel on põhjendatud kahtlusi, et teine lepinguosaline ei ole järginud käesoleva artikli lennundusjulgestusalaseid sätteid, taotleb ta viivitamatult konsulteerimist teise lepinguosalisega.

11.   Ilma et see piiraks lepingu artikli 5 (lubade andmisest keeldumine, nende tühistamine, peatamine või piiramine) sätete kohaldamist, annab suutmatus jõuda rahuldavale kokkuleppele viieteistkümne (15) päeva jooksul alates sellise nõude esitamisest aluse teise lepinguosalise lennuettevõtja(te) tegevusloa peatamiseks, selle tühistamiseks, piiramiseks või sellele tingimuste seadmiseks.

12.   Kui otsese ja erakorralise ohu olemasolu nõuab, võib lepinguosaline võtta ajutisi meetmeid enne viieteistkümne (15) päeva möödumist.

13.   Käesoleva artikli lõike 11 kohaselt võetud mis tahes meetme rakendamine lõpetatakse, kui teine lepinguosaline on viinud oma tegevuse käesoleva artikliga täielikku vastavusse.

Artikkel 16

Lennuliikluse korraldamine

1.   Vastavalt käesoleva lepingu II lisas kehtestatud üleminekusätetele tegutsevad lepinguosalised kooskõlas käesoleva lepingu III lisa B osas kindlaksmääratud õigusaktidega allpool sätestatud tingimuste kohaselt.

2.   Lepinguosalised teevad lennuliikluse korraldamisel koostööd, et laiendada ühtset Euroopa taevast ka Gruusiale, eesmärgiga tõhustada olemasolevaid ohutusstandardeid ning Euroopa üldisi lennuliiklusstandardeid, optimeerida veomahtu, viia miinimumini hilinemised ja suurendada keskkonnasäästlikkust. Selleks alustab Gruusia osalemist ühtse taeva komitees vaatlejana alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast. Ühiskomitee vastutab lennuliikluse korraldamise alase koostöö jälgimise ja hõlbustamise eest.

3.   Et hõlbustada ühtse Euroopa taeva õigusaktide kohaldamist oma territooriumil:

a)	võtab Gruusia vajalikud meetmed, et kohandada oma lennuliiklust korraldavad asutused ümber vastavalt ühtse Euroopa taeva põhimõtetele, eelkõige tagades, et vastavad riiklikud järelevalveorganid on lennuliikluse korraldamisteenuse pakkujatest vähemalt funktsionaalselt sõltumatud, ning

b)	kaasab Euroopa Liit Gruusia vastavatesse ühtsest Euroopa taevast tulenevatesse aeronavigatsiooniteenuste, õhuruumi ja koostalitlusvõimega seotud algatustesse, eelkõige osaledes varakult Gruusia jõupingutustes luua toimivad õhuruumiosad või SESARiga asjakohase kooskõlastamise kaudu.

Artikkel 17

Keskkond

1.   Lepinguosalised tunnustavad keskkonnakaitse tähtsust lennutranspordipoliitika väljatöötamisel ja elluviimisel. Lepinguosalised tunnistavad, et tsiviillennundusest tuleneva keskkonnamõju miinimumini viimine eeldab tulemuslikku koostööd rahvusvahelisel, piirkondlikul, riiklikul ja/või kohalikul tasandil.

2.   Vastavalt lepingu II lisas kehtestatud üleminekusätetele tegutsevad lepinguosalised kooskõlas lepingu III lisa E osas kindlaksmääratud lennutranspordialaste õigusaktidega allpool sätestatud tingimuste kohaselt.

3.   Lepinguosalised tõdevad, et on tähtis teha koostööd ja osaleda mitmepoolsetes aruteludes, et kaaluda lennunduse mõju keskkonnale ning tagada, et võimalikud leevendusmeetmed on täielikult kooskõlas käesoleva lepingu eesmärkidega.

4.   Leping ei piira lepinguosalise pädevate asutuste volitusi võtta kõik asjakohased meetmed, et vältida lennutranspordi keskkonnamõjusid või nende mõjudega muul viisil tegeleda, tingimusel et need meetmed on täielikult kooskõlas kõnealuste pädevate asutuste rahvusvahelisest õigusest tulenevate õiguste ja kohustustega ning neid kohaldatakse sõltumata päritoluriigist.

Artikkel 18

Tarbijakaitse

Vastavalt lepingu II lisas kehtestatud üleminekusätetele tegutsevad lepinguosalised kooskõlas käesoleva lepingu III lisa G osas kindlaksmääratud lennutranspordialaste õigusaktidega allpool sätestatud tingimuste kohaselt.

Artikkel 19

Arvutipõhised broneerimissüsteemid

Vastavalt lepingu II lisas kehtestatud üleminekusätetele tegutsevad lepinguosalised kooskõlas lepingu III lisa H osas kindlaksmääratud lennutranspordialaste õigusaktidega.

Artikkel 20

Sotsiaalsed aspektid

Vastavalt lepingu II lisas kehtestatud üleminekusätetele tegutsevad lepinguosalised kooskõlas lepingu III lisa F osas kindlaksmääratud lennutranspordialaste õigusaktidega.

III   JAOTIS

INSTITUTSIOONILISED SÄTTED

Artikkel 21

Tõlgendamine ja jõustamine

1.   Lepinguosalised võtavad kõik asjakohased üld- või erimeetmed, et tagada lepingust tulenevate kohustuste täitmine ning hoiduvad kõikidest lepingu eesmärkide saavutamist ohustavatest meetmetest.

2.   Lepinguosalised vastutavad lepingu ja eriti selle III lisas loetletud lennutranspordialaste õigusnormide nõuetekohase jõustamise eest oma territooriumil.

3.   Kumbki lepinguosaline annab teisele lepinguosalisele vajalikku teavet ja abi käesoleva lepingu sätete võimalike rikkumiste uurimisel, mida teine lepinguosaline teostab käesoleva lepingu alusel talle antud pädevuste kohaselt.

4.   Kui lepinguosalised tegutsevad neile käesoleva lepingu kohaselt antud volituste alusel teisele lepinguosalisele olulist huvi pakkuvates ja teise lepinguosalise asutusi või ettevõtjaid käsitlevates küsimustes, tuleb teise lepinguosalise pädevaid asutusi sellest teavitada ja anda neile võimalus esitada enne lõpliku otsuse tegemist võimalikud märkused.

5.   Niivõrd, kuivõrd lepingu sätete ning III lisas kindlaksmääratud õigusaktide sätete sisu langeb kokku Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu vastavate eeskirjade ning Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt vastuvõetud õigusaktidega, tõlgendatakse nimetatud sätteid nende rakendamisel ja kohaldamisel vastavalt Euroopa Kohtu ja Euroopa Komisjoni otsustele.

Artikkel 22

Ühiskomitee

1.   Käesolevaga asutatakse lepinguosaliste esindajatest koosnev ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee”), mis vastutab lepingu haldamise eest ning tagab selle nõuetekohase rakendamise. Selleks annab ühiskomitee soovitusi ja võtab vastu otsuseid lepingus selgelt sätestatud juhtudel.

2.   Ühiskomitee otsused võetakse vastu konsensuse alusel ja need on lepinguosaliste suhtes siduvad. Lepinguosalised rakendavad kõnealuseid otsuseid oma eeskirjade kohaselt.

3.   Ühiskomitee võtab otsusega vastu oma töökorra.

4.   Ühiskomitee tuleb kokku vastavalt vajadusele. Mõlemad lepinguosalised võivad taotleda ühiskomitee kokkukutsumist.

5.   Samuti võivad mõlemad lepinguosalised taotleda ühiskomitee kokkukutsumist, et lahendada käesoleva lepingu tõlgendamise ja kohaldamisega seotud küsimusi. Koosolek toimub esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kaks kuud pärast taotluse saamist, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti.

6.   Selleks et lepingut nõuetekohaselt rakendada, vahetavad lepinguosalised teavet ning konsulteerivad kummagi lepinguosalise taotluse puhul ühiskomitees.

7.   Kui ühe lepinguosalise arvates ei ole teine lepinguosaline ühiskomitee otsust nõuetekohaselt rakendanud, võib ta nõuda küsimuse arutamist ühiskomitees. Kui ühiskomitee ei suuda küsimust lahendada kahe kuu jooksul alates esildise tegemisest, võib esildise teinud lepinguosaline käesoleva lepingu artikli 24 (kaitsemeetmed) alusel võtta asjakohased ajutised kaitsemeetmed.

8.   Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, võivad lepinguosalised võtta käesoleva lepingu artikli 24 (kaitsemeetmed) alusel asjakohased ajutised kaitsemeetmed, kui ühiskomitee ei võta kuu jooksul alates küsimuse esitamise kuupäevast vastu kõnealust küsimust käsitlevat otsust.

9.   Ühiskomitee uurib kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 6 (investeeringud) küsimusi, mis on seotud kahepoolsete ühisinvesteeringutega enamusosalusse või muudatustega lepinguosaliste lennuettevõtjate tõhusas kontrollimises.

10.   Ühiskomitee arendab koostööd:

a)	soodustades uute seadusandlike ja õigusalaste algatuste ja muudatuste vahetamist ekspertide tasandil, sealhulgas lennundusjulgestuse, lennuohutuse, keskkonnakaitse, lennunduse infrastruktuuri (kaasa arvatud teenindusajad), konkurentsil põhineva keskkonna ja tarbijakaitse valdkonnas;

b)	vaadates läbi käesoleva lepingu kohaseid lennuteenuseid mõjutavad turutingimused;

c)	analüüsides korrapäraselt käesoleva lepingu rakendamise sotsiaalseid mõjusid, eriti tööhõive valdkonnas, ja leides asjakohaseid lahendusi põhjendatuks peetavatele probleemidele;

d)	analüüsides selliseid potentsiaalseid valdkondi, millele käesolev leping võiks edaspidi laieneda, kaasa arvatud soovituste esitamine lepingu muutmiseks;

e)	jõudes konsensuse alusel kokkuleppele menetlust käsitlevate ettepanekute, lähenemisviiside või dokumentide suhtes, mis on otseselt seotud käesoleva lepingu toimimisega;

f)	analüüsides ja välja töötades tehnilist abi käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades ning

g)	edendades koostööd asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel.

Artikkel 23

Vaidluste lahendamine ja vahekohus

1.   Kui lepinguosaliste vahel tekivad lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlused, püütakse need kõigepealt lahendada ühiskomitees ametlike konsultatsioonide kaudu lepingu artikli 22 (ühiskomitee) lõike 5 kohaselt.

2.   Kui vaidlust ei ole võimalik lahendada käesoleva artikli lõike 1 alusel, võivad lepinguosalised käesoleva lepingu kohaldamiseks või tõlgendamiseks pöörduda allpool sätestatud menetlusele kohaselt vahekohtu poole:

a)

kumbki lepinguosaline määrab vahekohtuniku kuuekümne (60) päeva jooksul pärast seda, kui vahekohus, kelle poole teine lepinguosaline on diplomaatiliste kanalite kaudu pöördunud, on saanud teise lepinguosalise taotluse sooviga lahendada vaidlus vahekohtus; kolmas vahekohtunik tuleks määrata kahe varem määratud kohtuniku poolt kuuekümne (60) lisapäeva jooksul. Kui üks lepinguosaline ei ole kokkulepitud aja jooksul vahekohtunikku määranud või kolmandat vahekohtunikku ei määrata kokkulepitud aja jooksul, võib kumbki lepinguosaline paluda Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni nõukogu presidendil määrata vastavalt vajadusele kas vahekohtunik või vahekohtunikud;

b)	punktis a sätestatud tingimuste kohaselt määratud kolmas vahekohtunik peaks olema kolmanda riigi kodanik ja ta peaks tegutsema vahekohtu eesistujana;

c)	vahekohus lepib kokku vahekohtu töökorras ning

d)	vahekohtu lõpliku otsuse kohaselt jagatakse vahekohtu esmased kulud lepinguosaliste vahel võrdselt.

3.   Ühe lepinguosalise taotlusel võib vahekohus paluda teist lepinguosalist rakendada vahekohtu lõpliku otsuse vastuvõtmiseni ajutisi meetmeid.

4.   Kõik vahekohtu esialgsed või lõplikud otsused on lepinguosaliste suhtes siduvad.

5.   Kui üks lepinguosaline ei järgi vahekohtu otsust, mis on tehtud käesoleva artikli tingimuste kohaselt, kolmekümne (30) päeva jooksul alates eespool nimetatud otsuse teatavakstegemisest, võib teine lepinguosaline peatada või tühistada süüdiolevale lepinguosalisele käesoleva lepingu alusel antud õigused või eelised või piirata kõnealuseid õigusi või eeliseid seniks, kuni rikkumine jätkub.

Artikkel 24

Kaitsemeetmed

1.   Lepinguosalised võtavad kõik üld- ja erimeetmed, mida on vaja lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Nad tagavad lepingus kehtestatud eesmärkide saavutamise.

2.   Kui üks lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud käesoleva lepingu järgset kohustust, võib ta võtta asjakohaseid kaitsemeetmeid. Kaitsemeetmed võetakse ainult sellises ulatuses ja sellise kestusega, mis on vajalik olukorra parandamiseks või käesoleva lepingu tasakaalu säilitamiseks. Eelistatud on meetmed, mis häirivad käesoleva lepingu toimimist kõige vähem.

3.   Kaitsemeetmeid võtta kavatsev lepinguosaline teatab sellest viivitamata teisele lepinguosalisele ühiskomitee kaudu ja edastab kogu asjakohase teabe.

4.   Lepinguosalised alustavad viivitamata konsultatsioone ühiskomitees, et leida kõigile vastuvõetav lahendus.

5.   Ilma et see piiraks artikli 3 (Lubade andmine) punkti d, artikli 5 (Lubade andmisest keeldumine, nende tühistamine, peatamine või piiramine) punkti d ja artiklite 14 (Lennuohutus) ja 15 (Lennundusjulgestus) kohaldamist, ei või asjaomane lepinguosaline võtta kaitsemeetmeid enne, kui käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud teatamisest on möödunud üks kuu, välja arvatud juhul, kui käesoleva artikli lõikes 4 nimetatud konsultatsioonid lõppevad enne nimetatud tähtaja möödumist.

6.   Asjaomane lepinguosaline teatab ühiskomiteele viivitamata võetud meetmetest ja edastab kogu asjakohase teabe.

7.   Kõik käesoleva artikli tingimuste kohaselt võetud meetmed peatatakse kohe, kui süüdiolev lepinguosaline on viinud oma tegevuse lepingu sätetega vastavusse.

Artikkel 25

Seos teiste lepingutega

1.   Käesoleva lepingu sätted asendavad Gruusia ja liikmesriikide vaheliste olemasolevate kahepoolsete lepingute vastavad sätted. Nimetatud kahepoolsetest lepingutest tulenevaid ja käesoleva lepinguga hõlmamata liiklusõigusi võib siiski jätkuvalt kasutada, tingimusel et kõiki Euroopa Liidu liikmesriike ja nende kodanikke koheldakse võrdselt.

2.   Lepinguosalised peavad teise lepinguosalise taotluse alusel ühiskomitees nõu, et anda oma soovitus selle kohta, kas Gruusia peaks Euroopa ühise lennunduspiirkonna lepinguga ühinema.

3.   Kui lepinguosalised ühinevad mõne mitmepoolse lepinguga või kiidavad heaks Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni või muu rahvusvahelise organisatsiooni poolt vastu võetud otsuse, milles käsitletakse käesoleva lepinguga hõlmatud küsimusi, peavad nad ühiskomitees nõu, et teha kindlaks, kas käesolevat lepingut tuleks selliste arengute arvessevõtmiseks muuta.

Artikkel 26

Muudatused

1.   Kui üks lepinguosaline soovib käesoleva lepingu sätted läbi vaadata, teatab ta sellest ühiskomiteele.

2.   Ühiskomitee võib lepinguosalise ettepanekul ja kooskõlas käesoleva artikliga otsustada lepingu lisade muutmise üle.

3.   Lepingu muudatus jõustub pärast vastavate siseriiklike menetluste lõpuleviimist mõlema lepinguosalise poolt.

4.   Käesolev leping ei piira kummagi lepinguosalise õigust võtta ühepoolselt vastu uusi õigusakte või muuta olemasolevaid lennutranspordialaseid või III lisas nimetatud valdkondadega seotud olemasolevaid õigusakte, kui see on kooskõlas mittediskrimineerimise põhimõtte ja käesoleva lepingu sätetega.

5.   Kui lepinguosaline kaalub uue õigusakti vastuvõtmist või lepingu III lisas nimetatud olemasolevate lennutranspordialaste või teiste valdkondadega seotud õigusaktide muutmist, teavitab ta sellest nõuetekohaselt ja vastavalt võimalusele teist lepinguosalist. Kummagi lepinguosalise taotlusel võib ühiskomitees toimuda eelnev arvamustevahetus.

6.   Lepinguosalised teavitavad üksteist korrapäraselt ja niipea, kui see on asjakohane, vastuvõetud uuest õigusaktist või lepingu III lisas nimetatud olemasolevate lennutranspordialaste või teiste valdkondadega seotud õigusaktide muutmisest. Kui üks lepinguosalistest seda taotleb, kutsub ühiskomitee kuuekümne (60) päeva jooksul pärast kõnealust teavitamist seisukohtade vahetamise kõnealuse uue õigusakti või muudatuse mõju kohta käesoleva lepingu nõuetekohasele toimimisele.

7.   Pärast käesoleva artikli lõikes 6 osutatud seisukohtade vahetamist teeb ühiskomitee järgmist:

a)	võtab vastu lepingu III lisa muutva otsuse, et lisada sinna asjaomane uus õigusakt või muudatus, vajaduse korral vastastikkuse põhimõtet arvesse võttes;

b)	võtab vastu otsuse selle kohta, et asjaomast uut õigusakti või muudatust tuleb käsitada käesoleva lepinguga kooskõlas olevana, või

c)	soovitab muid mõistliku aja jooksul võetavaid meetmeid, et tagada käesoleva lepingu nõuetekohane toimimine.

Artikkel 27

Lepingu lõpetamine

Kumbki lepinguosaline võib mis tahes ajal diplomaatiliste kanalite kaudu kirjalikult teisele lepinguosalisele teatada oma otsusest käesolev leping lõpetada. Kõnealune teade saadetakse samal ajal ka Rahvusvahelisele Tsiviillennunduse Organisatsioonile ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadile. Leping lõpeb pärast ühe aasta möödumist kirjaliku teate saamisest Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni lennuhooaja lõpus keskööl Greenwichi aja järgi, kui enne selle aja saabumist ei ole lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel lõpetamise teadet tagasi võetud.

Artikkel 28

Registreerimine Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadis

Käesolev leping ja kõik selle muudatused registreeritakse Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadis.

Artikkel 29

Ajutine kohaldamine ja jõustumine

1.   Leping jõustub üks kuu pärast lepinguosaliste vahel viimase diplomaatilise noodi vahetamist, millega kinnitatakse kõigi lepingu jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimist. Selleks saadab Gruusia Euroopa Liidule ja selle liikmesriikidele adresseeritud diplomaatilise noodi Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile ning Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaat saadab Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide diplomaatilise noodi Gruusiale. Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide diplomaatiline noot sisaldab teatist igalt liikmesriigilt, millega kinnitatakse, et lepingu jõustumiseks vajalikud menetlused on lõpule viidud.

2.   Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 lepivad lepinguosalised kokku, et käesolevat lepingut kohaldatakse ajutiselt, kooskõlas mõlema lepinguosalise asjakohaste siseriiklike menetluste ja/või õigusaktidega (vastavalt vajadusele), alates selle kuu esimesest päevast, mis järgneb kuupäevale, mil viimasena noodi saatnud lepinguosaline on teavitanud teist lepinguosalist lepingu kohaldamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

---

(1)  Vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonile nr 1244.

I LISA

MOODUL 1:   ETTEVÕTTED JA INFOÜHISKOND

1.   Teemad ja karakteristikud

a)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 808/2004 I lisast valitud teemad võrdlusaastaks 2013 on järgmised:

—	IKT-süsteemid ja nende kasutamine ettevõtetes;

—	Interneti ja muude elektrooniliste võrkude kasutamine ettevõtetes;

—	IKT kasutamine ettevõtetes teabe ja teenuste vahetamiseks valitsuste ja haldusasutustega (e-valitsus);

—	e-äri protsessid ja korralduslikud aspektid;

—	e-kaubandus.

b)   Ettevõtete kohta tuleb koguda järgmised karakteristikud:

IKT-süsteemid ja nende kasutamine ettevõtetes

Kõigi ettevõtete kohta kogutavad karakteristikud:

—	arvutikasutus.

Arvuteid kasutavate ettevõtete kohta kogutavad karakteristikud:

—	(vabatahtlik) vähemalt kord nädalas arvutit kasutavad töötajad või kõigi selliste töötajate osakaal;

—	(vabatahtlik) IT-rakenduste kasutamine, et võimaldada töötajatele kaugjuurdepääsu ettevõtte e-posti süsteemile, dokumentidele ja rakendustele (paikse, mobiilse või traadita Interneti-ühenduse kaudu).

Interneti ja muude elektrooniliste võrkude kasutamine ettevõtetes

Arvuteid kasutavate ettevõtete kohta kogutavad karakteristikud:

—	juurdepääs Internetile.

Interneti-ühendust omavate ettevõtete kohta kogutavad karakteristikud:

—	Interneti-ühendus: DSL;

—	Interneti-ühendus: muu Interneti lairiba püsiühendus;

—	Interneti-ühendus: ISDN-ühendus või sissehelistamisega ühendus tavatelefoniliini kaudu;

—	Interneti-ühendus: mobiilne lairibaühendus kaasaskantava seadme kaudu, kasutades mobiilsidevõrke (nn 3G või 4G);

—	(vabatahtlik) Interneti-ühendus: mobiilne lairibaühendus kaasaskantava arvuti kaudu, kasutades mobiilsidevõrke (nn 3G või 4G);

—	(vabatahtlik) Interneti-ühendus: mobiilne lairibaühendus muu kaasaskantava seadme kaudu (näiteks nutitelefon, PDA-telefon), kasutades mobiilsidevõrke (nn 3G või 4G);

—	Interneti-ühendus: muu mobiilne ühendus;

—	Interneti-ühendus: kiireima Interneti-ühenduse maksimaalne lepingujärgne allalaadimiskiirus Mbit/s; ([0 < 2], [2 < 10], [10 < 30], [30 < 100], [≥100]);

—	nende töötajate arv või osakaal, kes kasutavad vähemalt kord nädalas arvutit, millega pääseb veebi;

—	sotsiaalmeedia kasutamine, eelkõige sotsiaalvõrgustike, ettevõtte blogide või mikroblogide, multimeediamaterjalide jagamise veebisaitide ja vikipõhiste teabejagamisvahendite kasutamine muudel eesmärkidel kui tasuliste reklaamide avaldamiseks;

—	sotsiaalvõrgustike kasutamine;

—	ettevõtte blogi või mikroblogi kasutamine;

—	multimeediamaterjalide jagamise veebisaitide kasutamine;

—	vikipõhiste teabejagamisvahendite kasutamine;

—	veebisaidi või kodulehe kasutamine.

Veebisaiti või kodulehte omavate ettevõtete kohta kogutavad karakteristikud:

—	järgmise võimaluse olemasolu: veebi kaudu tellimine või reserveerimine;

—	järgmise võimaluse olemasolu: teade privaatsuse kohta, privaatsusmärgis või veebilehe turvasertifikaat;

—	järgmise võimaluse olemasolu: tootekataloogid või hinnakirjad;

—	järgmise võimaluse olemasolu: tellimuste veebi kaudu jälgimine;

—	järgmise võimaluse olemasolu: külastajate võimalus tooteid kohandada või disainida;

—	järgmise võimaluse olemasolu: personaalne sisu regulaarse/korduva külastaja jaoks;

—	(vabatahtlik) järgmise võimaluse olemasolu: teated vabade töökohtade kohta või tööle kandideerimise avalduse esitamine Interneti kaudu.

Karakteristikud, mida kogutakse ettevõtete kohta, kes kasutavad sotsiaalmeediat, eelkõige sotsiaalvõrgustikke, ettevõtte blogi või mikroblogi, multimeediamaterjalide jagamise veebisaite ja vikipõhiseid teabejagamisvahendeid muudel eesmärkidel kui tasuliste reklaamide avaldamiseks:

—	sotsiaalmeedia kasutamine ettevõtte maine kujundamiseks või toodete turustamiseks;

—	sotsiaalmeedia kasutamine tarbijate arvamuste, hinnangute ja küsimuste saamiseks või neile vastamiseks;

—	sotsiaalmeedia kasutamine tarbijate kaasamiseks kaupade või teenuste arendamisse või uuendamisse;

—	sotsiaalmeedia kasutamine koostöö tegemiseks äripartneritega või muude organisatsioonidega;

—	sotsiaalmeedia kasutamine töötajate värbamiseks;

—	sotsiaalmeedia kasutamine arvamuste, seisukohtade või teadmiste vahetamiseks ettevõtte sees;

—	sotsiaalmeedia kasutamine ettevõtte ametliku poliitika raames.

IKT kasutamine ettevõtetes teabe ja teenuste vahetamiseks valitsuste ja haldusasutustega (e-valitsus)

Interneti-ühendust omavate ettevõtete kohta kogutavad karakteristikud:

—	Interneti kasutamine teabe hankimiseks ametiasutuste veebisaitidelt või kodulehtedelt eelmisel kalendriaastal;

—	Interneti kasutamine blankettide hankimiseks ametiasutuste veebisaitidelt või kodulehtedelt eelmisel kalendriaastal;

—	Interneti kasutamine täidetud blankettide esitamiseks ametiasutustele eelmisel kalendriaastal;

—	Interneti kasutamine käibemaksudeklaratsioonide täiesti elektrooniliseks käitlemiseks ilma täiendava paberitööta (sealhulgas elektrooniline maksmine, kui vaja) eelmisel kalendriaastal;

—	Interneti kasutamine sotsiaalmaksu deklaratsioonide täiesti elektrooniliseks käitlemiseks ilma täiendava paberitööta (sealhulgas elektrooniline maksmine, kui vaja) eelmisel kalendriaastal;

—	Interneti kasutamine juurdepääsuks hankedokumentidele ja spetsifikatsioonidele ametiasutuste elektroonilises hankesüsteemis eelmisel kalendriaastal;

—	Interneti kasutamine kaupade ja teenuste pakkumiseks riigiasutuste elektroonilise hankesüsteemi kaudu (e-riigihange) eelmisel kalendriaastal;

—	Interneti kasutamine kaupade ja teenuste pakkumiseks teiste ELi liikmesriikide ametiasutuste elektrooniliste hankesüsteemide kaudu (e-riigihange) eelmisel kalendriaastal.

Juurdepääs tehnoloogiale, mis võimaldab igal pool ja igal ajal saada ühenduse Interneti või teiste võrkudega, ning selle tehnoloogia kasutamine (ühenduvus kõikjal)

Interneti-ühendust omavate ettevõtete kohta kogutavad karakteristikud:

—	selliste ettevõtte töötajatele pakutavate kaasaskantavate seadmete kasutamine, mis võimaldavad mobiilset Interneti-ühendust äriotstarbeliseks kasutamiseks.

Karakteristikud, mida kogutakse selliste ettevõtete kohta, kes varustavad töötajad kaasaskantavate seadmetega, mis võimaldavad mobiilset Interneti-ühendust äriotstarbeliseks kasutamiseks:

—	selliste töötajate arv või osakaal, kellel on äriotstarbeliseks kasutamiseks mobiilset Interneti-ühendust võimaldav ettevõtte pakutud kaasaskantav seade.

E-äri protsessid

Arvuteid kasutavate ettevõtete kohta kogutavad karakteristikud:

—	automaatseks töötlemiseks sobivate e-arvete saatmine;

—	automaatseks töötlemiseks sobimatute elektrooniliste arvete saatmine;

—	automaatseks töötlemiseks sobivate e-arvete vastuvõtmine;

—	ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) tarkvara kasutamine teabe vahetamiseks eri funktsionaalsete valdkondade vahel;

—	(vabatahtlik) muude tarkvararakenduste kasutamine kliendiinfo haldamiseks, et ettevõtte kliendiinfot sisestada ja talletada ning ettevõtte teistele ärivaldkondadele kättesaadavaks muuta;

—	(vabatahtlik) muude tarkvararakenduste kasutamine kliendiinfo haldamiseks, et analüüsida kliendiinfot turustamiseesmärkidel.

E-kaubandus

Arvuteid kasutavate NACE Rev. 2 K jaos liigitamata ettevõtete kohta kogutavad karakteristikud:

—	toodete või teenuste tellimuste vastuvõtmine veebisaitide kaudu (veebimüük) eelmisel kalendriaastal;

—	toodete või teenuste tellimuste vastuvõtmine EDI-tüüpi teadete kaudu (EDI-tüüpi müük) eelmisel kalendriaastal,

—	toodete või teenuste tellimuste esitamine veebisaitide või EDI-tüüpi teadete kaudu eelmisel kalendriaastal;

—	takistused, mis piiravad või takistavad müüki veebisaidi kaudu (veebimüüki), kuna kaubad või teenused ei ole veebimüügiks sobivad;

—	takistused, mis piiravad või takistavad veebimüüki logistiliste probleemide tõttu;

—	takistused, mis piiravad või takistavad veebimüüki maksetega seotud probleemide tõttu;

—	takistused, mis piiravad või takistavad veebimüüki IKT turvalisuse või andmekaitsega seotud probleemide tõttu;

—	takistused, mis piiravad või takistavad veebimüüki õigusraamistikuga seotud probleemide tõttu;

—	takistused, mis piiravad või takistavad veebimüüki, kuna veebimüügi sisseseadmise kulud on tuludega võrreldes liiga suured.

Veebisaitide kaudu tellimuse vastuvõtnud ettevõtete kohta kogutavad karakteristikud:

—	veebisaitide kaudu esitatud tellimuste väärtus või osakaal e-kaubanduse kogukäibes eelmisel kalendriaastal;

—	veebisaitide kaudu esitatud tellimuste osakaal eraklientidega seotud e-kaubanduses eelmisel kalendriaastal;

—	veebisaitide kaudu esitatud tellimuste osakaal ettevõtete ja ametiasutustega seotud e-kaubanduses eelmisel kalendriaastal;

—	Interneti-müük asukoha järgi: oma riik, eelmisel kalendriaastal;

—	Interneti-müük asukoha järgi: muud ELi riigid, eelmisel kalendriaastal;

—	Interneti-müük asukoha järgi: ülejäänud maailm, eelmisel kalendriaastal.

EDI-tüüpi sõnumite kaudu toodete või teenuste tellimuse vastuvõtnud ettevõtete kohta kogutavad karakteristikud:

—	EDI-tüüpi sõnumite kaudu vastuvõetud tellimuste osakaal e-kaubanduse kogukäibes eelmisel kalendriaastal;

—	Interneti-müük asukoha järgi: oma riik, eelmisel kalendriaastal;

—	Interneti-müük asukoha järgi: muud ELi riigid, eelmisel kalendriaastal;

—	Interneti-müük asukoha järgi: ülejäänud maailm, eelmisel kalendriaastal.

Veebisaitide või EDI-tüüpi sõnumite kaudu tellimuse saatnud ettevõtete kohta kogutavad karakteristikud:

—	(vabatahtlik) toodete või teenuste tellimuste esitamine veebisaitide kaudu eelmisel kalendriaastal;

—	(vabatahtlik) toodete või teenuste tellimuste esitamine EDI-tüüpi teadete kaudu eelmisel kalendriaastal;

—

(vabatahtlik) elektrooniliselt esitatud tellimuste alusel tehtud e-ostud eelmisel kalendriaastal, esitatud e-ostude osakaaluna protsendiklassides kõigist ostudest ([0;< 1], [1;< 5], [5;< 10], [10;< 25], [25;< 50], [50;< 75], [75;100]) või e-ostude väärtusena või e-ostude osakaaluna kõigist ostudest;

—	(vabatahtlik) Interneti-põhine ostmine päritolukoha järgi: oma riik, eelmisel kalendriaastal;

—	(vabatahtlik) Interneti-põhine ostmine päritolukoha järgi: muud ELi riigid, eelmisel kalendriaastal;

—	(vabatahtlik) Interneti-põhine ostmine päritolukoha järgi: ülejäänud maailm, eelmisel kalendriaastal.

c)   Järgmised ettevõtete taustanäitajad tuleb koguda või saada alternatiivsetest allikatest.

Kõigi ettevõtete kohta kogutavad karakteristikud:

—	ettevõtte põhiline majandustegevus eelmisel kalendriaastal;

—	keskmine töötajate arv eelmisel kalendriaastal;

—	kogukäive (väärtusena, v.a käibemaks) eelmisel kalendriaastal;

—	(vabatahtlik) kaupade ja teenuste ostud kokku (väärtusena, v.a käibemaks) eelmisel kalendriaastal.

2.   Katvus

Käesoleva lisa punkti 1 alapunktides b ja c määratletud karakteristikud tuleb koguda ja liigitada järgmiste majandustegevuste, ettevõtte suuruse ja geograafilise ulatuse alusel.

a)

Majandustegevus: järgmistesse NACE Rev. 2 kategooriatesse liigitatud ettevõtted: NACE kategooria Kirjeldus C jagu „Töötlev tööstus” D, E jagu „Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine, kanalisatsioon ja jäätmekäitlus” F jagu „Ehitus” G jagu „Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste parandus” H jagu „Veondus ja laondus” I jagu „Majutus ja toitlustus” J jagu „Info ja side” L jagu „Kinnisvaraalane tegevus” Osad 69–74 „Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus” N jagu „Haldus- ja abitegevused” Rühm 95.1 „Arvutite ja sideseadmete parandus” (vabatahtlik) Klassid 64.19, 64.92, 66.12 ja 66.19 Rühmad 65.1 ja 65.2 „Finants- ja kindlustustegevus”

b)	Ettevõtte suurus: kümne ja enama töötajaga ettevõtted. Alla kümne töötajaga ettevõtete kaasamine on vabatahtlik.

c)	Geograafiline ulatus: liikmesriigi ükskõik missuguses osas asuvad ettevõtted.

3.   Võrdlusperioodid

Eelmise kalendriaasta karakteristikute võrdlusperiood on 2012. aasta. Muude karakteristikute võrdlusperiood on 2013. aasta jaanuar.

4.   Jaotused

Käesoleva lisa punkti 1 alapunktis b loetletud karakteristikute kohta kogutakse järgmisi taustandmeid.

a)

Jaotus majandustegevuse alusel: vastavalt järgmistele NACE Rev. 2 kogumitele: NACE Rev. 2 koondandmed riiklike koondandmete võimalikuks arvutamiseks 10–18 19–23 24–25 26–33 35–39 41–43 45–47 49–53 55 58–63 (vabatahtlik) 64.19 + 64.92 + 65.1 + 65.2 + 66.12 + 66.19 68 69–74 77–82 26.1–26.4, 26.8, 46.5, 58.2, 61, 62, 63.1, 95.1 NACE Rev. 2 koondandmed Euroopa koondandmete võimalikuks arvutamiseks 10–12 13–15 16–18 26 27–28 29–30 31–33 45 46 47 55–56 58–60 61 62–63 (vabatahtlik) 64.19 + 64.92 (vabatahtlik) 65.1 + 65.2 (vabatahtlik) 66.12 + 66.19 77–78 + 80–82 79 95.1

b)

Jaotus suurusklassi alusel: andmed tuleb liigitada töötajate arvu suurusklasside alusel järgmiselt. Suurusklass 10 või rohkem töötajat 10–49 töötajat 50–249 töötajat 250 või rohkem töötajat Hõlmatuse korral tuleks vähem kui 10 töötajaga ettevõtete puhul kohaldada järgmist jaotust. (Karakteristikute esitamine suurusklasside „vähem kui 5 töötajat” ja „5–9 töötajat” puhul on vabatahtlik) Suurusklass Vähem kui 10 töötajat Vähem kui 5 töötajat (vabatahtlik) 5–9 töötajat (vabatahtlik)

5.   Koostamissagedus

Andmed esitatakse üks kord 2013. aasta kohta.

6.   Tähtajad

a)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 808/2004 artiklis 6 nimetatud koondandmed, mis märgistatakse vajadusel kui konfidentsiaalsed või ebausaldusväärsed, edastatakse Eurostatile enne 5. oktoobrit 2013. Selleks kuupäevaks peab andmekogum olema lõplik, kontrollitud ja kinnitatud. Elektroonilised tabelid koostatakse vastavalt Eurostati juhistele.

b)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 808/2004 artiklis 6 nimetatud metaandmed esitatakse Eurostatile enne 31. maid 2013, kasutades Eurostati malli.

c)	Määruse (EÜ) nr 808/2004 artikli 7 lõikes 3 nimetatud kvaliteediaruanne esitatakse Eurostatile 5. novembriks 2013.

II LISA

MOODUL 2:   ÜKSIKISIKUD, LEIBKONNAD JA INFOÜHISKOND

1.   Teemad ja karakteristikud

a)   Määruse (EÜ) nr 808/2004 II lisast valitud teemad võrdlusaastaks 2013 on järgmised:

—	IKT-süsteemide kättesaadavus ja kasutamine üksikisikute ja/või leibkondade poolt,

—	Interneti ja muude elektrooniliste võrkude kasutamine erineval eesmärgil üksikisikute ja/või leibkondade poolt,

—	IKT-alased oskused ja pädevus,

—	IKT ja Interneti kasutamist takistavad tegurid,

—	IKT kasutamine üksikisikute poolt teabe ja teenuste vahetamiseks valitsuste ja haldusasutustega (e-valitsus),

—	juurdepääs tehnoloogiale, mis võimaldab igal pool ja igal ajal saada ühenduse Interneti või teiste võrkudega, ning selle tehnoloogia kasutamine (ühenduvus kõikjal).

b)   Koguda tuleb järgmised karakteristikud:

IKT kättesaadavus ja kasutamine üksikisikute ja/või leibkondade poolt

Kõigi leibkondade kohta kogutavad karakteristikud:

—	kodus arvuti kasutamise võimalus;

—	Interneti-ühendus kodus (mis tahes vahendi kaudu).

Internetti kasutavate leibkondade kohta kogutavad karakteristikud:

—	koduse lairibaühenduse liik: DSL (nt ADSL, SHDSL, VDSL);

—	koduse lairibaühenduse liik: traadiga paikne ühendus (nt kaabel, kiudoptika, Ethernet, PLC);

—	koduse lairibaühenduse liik: traadita paikne ühendus (nt satelliit, avalik WiFi);

—	koduse lairibaühenduse liik: mobiilivõrguühendus (vähemalt 3G, nt UMTS) pihuseadme kaudu;

—	koduse lairibaühenduse liik: mobiilivõrguühendus (vähemalt 3G, nt UMTS) USB netipulga või sülearvuti kaardi kaudu (SIM kaardiga);

—	koduse Interneti-ühenduse liik: sissehelistamisega ühendus tavatelefoniliini kaudu või ISDN-ühendus;

—	koduse Interneti-ühenduse liik: mobiilne kitsasribaühendus (aeglasem kui 3G, nt 2G+/GPRS, mida kasutatakse mobiiltelefoni või sülearvuti modemi kaudu).

Kõigi üksikisikute kohta kogutavad karakteristikud:

—	viimase aja arvutikasutus kodus, tööl või mujal (viimase kolme kuu jooksul; kolm kuud kuni aasta tagasi; rohkem kui aasta tagasi; ei ole kunagi arvutit kasutanud).

Viimase kolme kuu jooksul arvutit kasutanud üksikisikute kohta kogutavad karakteristikud:

—	arvutikasutuse keskmine sagedus (iga päev või peaaegu iga päev; vähemalt kord nädalas (kuid mitte iga päev); harvem kui kord kuus).

Interneti kasutamine eri eesmärkidel üksikisikute ja/või leibkondade poolt

Kõigi üksikisikute kohta kogutavad karakteristikud:

—	Interneti-kasutus viimasel ajal (viimase kolme kuu jooksul; kolm kuud kuni aasta tagasi; rohkem kui aasta tagasi; ei ole kunagi Internetti kasutanud).

Internetti kasutanud üksikisikute kohta kogutavad karakteristikud:

—	Interneti-kaubanduse kasutamine isiklikeks eesmärkideks viimasel ajal (viimase kolme kuu jooksul; kolm kuud kuni aasta tagasi; rohkem kui aasta tagasi; ei ole kunagi Internetist ostnud ega tellinud).

Viimase kolme kuu jooksul Internetti kasutanud üksikisikute kohta kogutavad karakteristikud:

—	Interneti-kasutuse keskmine sagedus viimase kolme kuu jooksul (iga päev või peaaegu iga päev; vähemalt kord nädalas (kuid mitte iga päev); harvem kui kord nädalas);

—	Interneti kasutamise koht viimase kolme kuu jooksul: kodus;

—	Interneti kasutamise koht viimase kolme kuu jooksul: tööl (mitte kodus);

—	Interneti kasutamise koht viimase kolme kuu jooksul: haridusasutuses;

—	Interneti kasutamise koht viimase kolme kuu jooksul: kellegi teise kodus;

—	Interneti kasutamise koht viimase kolme kuu jooksul: mujal;

—	(vabatahtlik) Interneti kasutamise koht viimase kolme kuu jooksul: raamatukogu;

—	(vabatahtlik) Interneti kasutamise koht viimase kolme kuu jooksul: postkontor;

—	(vabatahtlik) Interneti kasutamise koht viimase kolme kuu jooksul: avalik asutus, linnavalitsus või riigiasutus;

—	(vabatahtlik) Interneti kasutamise koht viimase kolme kuu jooksul: kohalik või vabatahtlik organisatsioon;

—	(vabatahtlik) Interneti kasutamise koht viimase kolme kuu jooksul: Interneti-kohvik;

—	(vabatahtlik) Interneti kasutamise koht viimase kolme kuu jooksul: traadita Interneti pääsupunkt (hotellis, lennujaamas, avalikus kohas või mujal);

—	(vabatahtlik) Interneti kasutamise koht viimase kolme kuu jooksul: muu;

—	viimase kolme kuu jooksul Interneti isiklikel eesmärkidel kasutamine e-posti saatmiseks ja/või vastuvõtmiseks;

—	viimase kolme kuu jooksul Interneti isiklikel eesmärkidel kasutamine sotsiaalvõrgustikes osalemiseks (kasutajaprofiilide loomine, teadete postitamine või muud tegevused, nt Facebook, Twitter);

—	viimase kolme kuu jooksul Interneti isiklikel eesmärkidel kasutamine online-uudiste, -ajalehtede ja -ajakirjade lugemiseks;

—	viimase kolme kuu jooksul Interneti isiklikel eesmärkidel kasutamine tervisega seotud teabe otsimiseks (nt vigastuse, haiguse, toitumise, tervise parandamise kohta);

—	viimase kolme kuu jooksul Interneti isiklikel eesmärkidel kasutamine teabe hankimiseks hariduse, koolituse ja kursuste kohta;

—	viimase kolme kuu jooksul Interneti isiklikel eesmärkidel kasutamine kaupade ja teenuste kohta teabe leidmiseks;

—	viimase kolme kuu jooksul Interneti isiklikel eesmärkidel kasutamine tarkvara allalaadimiseks (v.a mängud);

—	viimase kolme kuu jooksul Interneti isiklikel eesmärkidel kasutamine ühiskondlike ja poliitiliste teemade kohta arvamuse avaldamiseks veebisaitide kaudu (nt blogid, sotsiaalvõrgustikud);

—	viimase kolme kuu jooksul Interneti isiklikel eesmärkidel kasutamine veebipõhistes aruteludes osalemiseks või hääletamiseks ühiskondlike ja poliitiliste küsimuste üle (nt linnaplaneerimine, petitsiooni allkirjastamine);

—	viimase kolme kuu jooksul Interneti isiklikel eesmärkidel kasutamine online-kursusel osalemiseks (mis tahes valdkonnas);

—	viimase kolme kuu jooksul Interneti isiklikel eesmärkidel kasutamine vikidega tutvumiseks (mis tahes teemal teadmiste saamiseks (nt Wikipedia, online-entsüklopeediad),

—	viimase kolme kuu jooksul Interneti isiklikel eesmärkidel kasutamine töö otsimiseks või töökohale kandideerimiseks;

—	viimase kolme kuu jooksul Interneti kasutamine ametialastes võrgustikes osalemiseks (kasutajaprofiili loomine, teadete postitamine või muu tegevus nt LinkedIn, Xing);

—	viimase kolme kuu jooksul Interneti isiklikel eesmärkidel kasutamine reisiteenuste ja reisiga seotud majutusteenuste kasutamiseks;

—	viimase kolme kuu jooksul Interneti isiklikel eesmärkidel kasutamine kaupade või teenuste müügiks, nt oksjoni kaudu (nt eBay);

—	viimase kolme kuu jooksul Interneti isiklikel eesmärkidel kasutamine Interneti kaudu telefoni- või videokõnede tegemiseks (veebikaamera abil);

—	viimase kolme kuu jooksul Interneti isiklikel eesmärkidel kasutamine Interneti-panga kasutamiseks.

Viimase kolme kuu jooksul Internetti isiklikel eesmärkidel online-uudiste, -ajalehtede ja -ajakirjade lugemiseks kasutanud üksikisikute kohta kogutavad karakteristikud:

—	viimase kolme kuu jooksul Interneti isiklikel eesmärkidel kasutamine selliste online-uudiste, -ajalehtede ja -ajakirjade lugemiseks, mis on tellitud nende regulaarseks saamiseks (kaasa arvatud RSS).

Viimase kaheteist kuu jooksul Internetti isiklikel eesmärkidel Interneti-kaubanduseks kasutanud üksikisikute kohta kogutavad karakteristikud:

—	Internetist toidukaupade tellimine viimase kaheteist kuu jooksul;

—	Internetist kodukaupade tellimine viimase kaheteist kuu jooksul (nt mööbel, mänguasjad);

—	Internetist ravimite tellimine viimase kaheteist kuu jooksul;

—	Internetist filmide ja muusika tellimine viimase kaheteist kuu jooksul (eraldi märkida, kas tellimus toimetati kätte Interneti kaudu),

—	Internetist raamatute (ka e-raamatute), ajakirjade, ajalehtede tellimine viimase kaheteist kuu jooksul (eraldi märkida e-õppe materjalide puhul, kas tellimus toimetati kätte Interneti kaudu),

—	Internetist e-õppe materjalide tellimine viimase kaheteist kuu jooksul (eraldi märkida raamatute, ajakirjade või ajalehtede puhul, kas tellimus toimetati kätte Interneti kaudu),

—	Internetist riiete või sporditarvete tellimine viimase kaheteist kuu jooksul;

—	Internetist videomängude tarkvara ja sellise tarkvara uuenduste tellimine viimase kaheteist kuu jooksul (muu arvutitarkvara ja tarkvarauuenduste puhul märkida eraldi, kas tellimus toimetati kätte Interneti kaudu),

—	Internetist muu tarkvara ja tarkvarauuenduste tellimine viimase kaheteist kuu jooksul (videomängude ja tarkvarauuenduste puhul märkida eraldi, kas tellimus toimetati kätte Interneti kaudu),

—	Internetist arvutiriistvara tellimine viimase kaheteist kuu jooksul;

—	Internetist elektroonikaseadmete (k.a kaamerad) tellimine viimase kaheteist kuu jooksul;

—	Internetist telekommunikatsiooniteenuste tellimine (nt televisiooni- ja lairibaühenduse, tava- või mobiiltelefoniteenuste tellimine, raha laadimine ettemakstud telefonikaartidele) viimase kaheteist kuu jooksul;

—	Internetist aktsiate, kindlustuspoliiside ja muude finantsteenuste ostmine viimase kaheteist kuu jooksul;

—	Internetist puhkusemajutuse (hotellide jms) tellimine viimase kaheteist kuu jooksul;

—	Internetist muude reisikorraldusteenuste tellimine (sõidupiletid, autorent jms);

—	Internetist üritustele piletite tellimine viimase kaheteist kuu jooksul;

—	Internetist muude kaupade või teenuste tellimine viimase kaheteist kuu jooksul;

—	kaubad või teenused, mis on ostetud või tellitud oma riigi müüjatelt viimase kaheteist kuu jooksul;

—	kaubad või teenused, mis on ostetud või tellitud teiste ELi riikide müüjatelt viimase kaheteist kuu jooksul;

—	kaubad või teenused, mis on ostetud või tellitud kolmandate riikide müüjatelt viimase kaheteist kuu jooksul;

—	kaubad või teenused, mis on ostetud või tellitud viimase kaheteist kuu jooksul, kui müüjate päritoluriik ei ole teada.

IKT-alased oskused ja pädevus

Karakteristikud, mida kogutakse arvutit kasutanud üksikisikute kohta, kes on töötajad või füüsilisest isikust ettevõtjad (kaasa arvatud pereettevõttes töötajad) või töötud:

—	enesehinnang selle kohta, kas isiku praegused arvutialased oskused on piisavad tööturul uue töö saamiseks või töökoha vahetamiseks aasta jooksul (jah; ei; ei kohaldata)

Internetti kasutanud üksikisikute kohta kogutavad karakteristikud:

—	oskus kasutada otsingumootorit teabe leidmiseks;

—	oskus saata manustega (nt dokumendid, pildid) e-kirju;

—	oskus postitada teateid jututubades, uudisrühmades või netifoorumites (nt sotsiaalvõrgustike veebisaitidel);

—	oskus kasutada Internetti telefonikõnede tegemiseks;

—	oskus kasutada failivahetusprogramme filmide, muusika jne vahetamiseks;

—	veebilehe tegemise oskus;

—	oskus veebisaitidele teksti, mänge, pilte, filme või muusikat üles laadida (nt sotsiaalvõrgustike veebisaitidele);

—	oskus muuta Interneti-brauseri turvaseadeid.

Ühe või mitme Interneti-oskusega üksikisikute kohta kogutavad karakteristikud:

—	(vabatahtlik) enesehinnang selle kohta, kas isiku praegused internetioskused on piisavad sugulaste, sõprade, kolleegidega Interneti kaudu suhtlemiseks (jah; ei; ei kohaldata);

—	(vabatahtlik) enesehinnang selle kohta, kas isiku praegused internetioskused on piisavad isiklike andmete kaitsmiseks (jah; ei; ei kohaldata);

—	(vabatahtlik) enesehinnang selle kohta, kas isiku praegused internetioskused on piisavad arvuti kaitsmiseks viiruste või muude arvutit kahjustavate programmide eest (jah; ei; ei kohaldata).

IKT ja Interneti kasutamist takistavad tegurid

Karakteristikud, mida kogutakse leibkondade kohta, kellel ei ole kodus juurdepääsu Internetile:

—	põhjus, miks kodus Internetile juurdepääsu ei ole: omab mujal juurdepääsu Internetile;

—	põhjus, miks kodus Internetile juurdepääsu ei ole: vajadust Interneti järele ei ole (sest see on kasutu, ebahuvitav jne);

—	põhjus, miks kodus Internetile juurdepääsu ei ole: seadmed maksavad liiga palju;

—	põhjus, miks kodus Internetile juurdepääsu ei ole: Interneti-ühendus maksab liiga palju (telefon, DSL-ühendus jne);

—	põhjus, miks kodus Internetile juurdepääsu ei ole: puuduvad oskused;

—	põhjus, miks kodus Internetile juurdepääsu ei ole: kahtlused seoses Interneti privaatsuse ja turvalisusega;

—	põhjus, miks kodus Internetile juurdepääsu ei ole: lairibaühendus ei ole vastaja piirkonnas võimalik;

—	põhjus, miks kodus Internetile juurdepääsu ei ole: muu.

IKT kasutamine üksikisikute poolt teabe ja teenuste vahetamiseks valitsus- ja haldusasutustega (e-valitsus)

Viimase kaheteist kuu jooksul Internetti kasutanud üksikisikute kohta kogutavad karakteristikud:

—	viimase kaheteist kuu jooksul Interneti isiklikel eesmärkidel kasutamine riigiasutuste või avalike teenuste veebilehtedelt teabe hankimiseks;

—	viimase kaheteist kuu jooksul Interneti isiklikel eesmärkidel kasutamine riigiasutuste või avalike teenuste veebilehtedelt ametlike blankettide allalaadimiseks;

—	viimase kaheteist kuu jooksul Interneti isiklikel eesmärkidel kasutamine täidetud blankettide esitamiseks ametiasutustele või avalike teenuste osutajatele;

—	kontaktid ametiasutuste või avalike teenuste osutajatega viimase kaheteist kuu jooksul isiklikel eesmärkidel: telefoni teel (välja arvatud SMS);

—	kontaktid ametiasutuste või avalike teenuste osutajatega viimase kaheteist kuu jooksul isiklikel eesmärkidel: e-posti teel;

—	kontaktid ametiasutuste või avalike teenuste osutajatega viimase kaheteist kuu jooksul isiklikel eesmärkidel: isiklikult kohale minnes;

—	kontaktid ametiasutuste või avalike teenuste osutajatega viimase kaheteist kuu jooksul isiklikel eesmärkidel: muude vahendite kaudu (nt post, SMS, faks);

—	kontaktid ametiasutuste või avalike teenuste osutajatega viimase kaheteist kuu jooksul isiklikel eesmärkidel puudusid, kuna selleks polnud vajadust.

Karakteristikud, mida kogutakse üksikisikute kohta, kes on viimase kaheteist kuu jooksul kasutanud Internetti isiklikel eesmärkidel riigiasutuste või avalike teenuste veebilehtedelt teabe hankimiseks, riigiasutuste või avalike teenuste veebilehtedelt ametlike blankettide allalaadimiseks või täidetud blankettide esitamiseks ametiasutustele või avalike teenuste osutajatele:

—	riigiasutuste või avalike teenuste veebilehtede kasutamine viimase kaheteist kuu jooksul tulumaksudeklaratsiooni esitamiseks;

—	riigiasutuste või avalike teenuste veebilehtede kasutamine viimase kaheteist kuu jooksul sotsiaalkindlustushüvitiste taotlemiseks (nt töötushüvitis, pension, lapsetoetus);

—	riigiasutuste või avalike teenuste veebilehtede kasutamine viimase kaheteist kuu jooksul isikut tõendavate dokumentide (pass, isikutunnistus või juhiluba) või tõendite (sünd, abielu, surm) taotlemiseks;

—	riigiasutuste või avalike teenuste veebilehtede kasutamine viimase kaheteist kuu jooksul raamatukogude kasutamiseks (kataloogide kättesaadavus, otsinguvahendid);

—	riigiasutuste või avalike teenuste veebilehtede kasutamine viimase kaheteist kuu jooksul kõrgkooli või ülikooli astumiseks;

—	riigiasutuste või avalike teenuste veebilehtede kasutamine viimase kaheteist kuu jooksul aadressimuutusest teatamiseks;

—	probleemid ametiasutuste või avalike teenuste veebilehtede kasutamisel isiklikel eesmärkidel viimase kaheteist kuu jooksul: veebilehe tehniline rike;

—	probleemid ametiasutuste või avalike teenuste veebilehtede kasutamisel isiklikel eesmärkidel viimase kaheteist kuu jooksul: ebapiisav, ebaselge või aegunud teave;

—	probleemid ametiasutuste või avalike teenuste veebilehtede kasutamisel isiklikel eesmärkidel viimase kaheteist kuu jooksul: vaja oli tuge, kuid seda ei saadud (on-line või off-line)

—	probleemid ametiasutuste või avalike teenuste veebilehtede kasutamisel isiklikel eesmärkidel viimase kaheteist kuu jooksul: muu;

—	rahuolu ja rahulolematus ametiasutuste või avalike teenuste veebilehtede kasutamise järgmiste aspektidega viimase kaheteist kuu jooksul: teabe leidmise lihtsus (üldiselt rahul; üldiselt mitte rahul; ei kohaldata);

—	rahuolu ja rahulolematus ametiasutuste või avalike teenuste veebilehtede kasutamise järgmiste aspektidega viimase kaheteist kuu jooksul: kättesaadava teabe kasulikkus (üldiselt rahul; üldiselt mitte rahul; ei kohaldata);

—	rahuolu ja rahulolematus ametiasutuste või avalike teenuste veebilehtede kasutamise järgmiste aspektidega viimase kaheteist kuu jooksul: taotluse menetlemise kohta antud teave (üldiselt rahul; üldiselt mitte rahul; ei kohaldata);

—	rahuolu ja rahulolematus ametiasutuste või avalike teenuste veebilehtede kasutamise järgmiste aspektidega viimase kaheteist kuu jooksul: veebisaidi teenuste kasutamise lihtsus (üldiselt rahul; üldiselt mitte rahul; ei kohaldata);

Karakteristikud, mida kogutakse üksikisikute kohta, kes ei ole viimase kaheteist kuu jooksul esitanud isiklikel eesmärkidel riigiasutuste veebilehtedele täidetud blankette:

—	põhjus, miks ei ole riigiasutuste veebilehtedele täidetud blankette esitatud: ametlikke blankette ei olnud tarvis esitada.

Karakteristikud, mida kogutakse üksikisikute kohta, kes ei ole viimase kaheteist kuu jooksul esitanud isiklikel eesmärkidel riigiasutuste veebilehtedele täidetud blankette ning kes ei ole põhjuseks märkinud, et ametlikke blankette ei olnud tarvis esitada:

—	põhjus, miks täidetud blankette ei ole esitatud: sellist veebiteenust ei olnud;

—	põhjus, miks täidetud blankette ei ole esitatud: puudub isiklik kontakt, eelistab kohaleminekut;

—	põhjus, miks täidetud blankette ei ole esitatud: ei saa kohe vastust;

—	põhjus, miks täidetud blankette ei ole esitatud: usaldab rohkem paberkandjal esitamist;

—	põhjus, miks täidetud blankette ei ole esitatud: oskuste või teadmiste puudumine (nt ei osanud veebisaiti kasutada või kasutamine oli liiga keeruline);

—	põhjus, miks täidetud blankette ei ole esitatud: mure isiklike andmete kaitstuse ja turvalisuse pärast;

—	põhjus, miks täidetud blankette ei ole esitatud: vastava teenuse kasutamine nõuab siiski isiklikku kohaleminekut või paberkandjal esitamist;

—	(vabatahtlik) põhjus, miks täidetud blankette ei ole esitatud: (autentimiseks / teenuse kasutamiseks vajaliku) elektroonilise allkirja või elektroonilise ID / sertifikaadi puudumine või probleemid sellega;

—	põhjus, miks täidetud blankette ei ole esitatud: keegi teine tegi seda minu nimel (nt konsultant, maksunõustaja, sugulane või pereliige);

—	põhjus, miks täidetud blankette ei ole esitatud: muu.

Juurdepääs tehnoloogiale, mis võimaldab igal pool ja igal ajal saada ühenduse Interneti või teiste võrkudega, ning selle tehnoloogia kasutamine (ühenduvus kõikjal)

Viimase kolme kuu jooksul Internetti kasutanud üksikisikute kohta kogutavad karakteristikud:

—	mobiilsidevahendite abil Interneti kasutamine väljaspool kodu või töökohta: mobiiltelefon (või nutitelefon);

—	mobiilsidevahendite abil Interneti kasutamine väljaspool kodu või töökohta: mobiiltelefon (või nutitelefon) mobiilsidevõrgu kaudu;

—	mobiilsidevahendite abil Interneti kasutamine väljaspool kodu või töökohta: mobiiltelefon (või nutitelefon) traadita võrgu kaudu (nt WiFi);

—	mobiilsidevahendite abil Interneti kasutamine väljaspool kodu või töökohta: kaasaskantav arvuti (nt sülearvuti, tahvelarvuti);

—	mobiilsidevahendite abil Interneti kasutamine väljaspool kodu või töökohta: kaasaskantav arvuti (nt sülearvuti, tahvelarvuti) mobiilsidevõrgu kaudu, kasutades modemina USB netipulka, SIM kaarti või mobiiltelefoni;

—	mobiilsidevahendite abil Interneti kasutamine väljaspool kodu või töökohta: kaasaskantav arvuti (nt sülearvuti, tahvelarvuti) traadita võrgu kaudu (nt WiFi);

—	mobiilsidevahendite abil Interneti kasutamine väljaspool kodu või töökohta: muud seadmed;

—	mobiilsidevahendite abil Internetti väljaspool kodu või töökohta ei kasutata.

2.   Katvus

a)	Käesoleva lisa punkti 1 alapunktis b loetletud leibkondadega seotud karakteristikute statistilised üksused on vähemalt ühe 16–74aastase liikmega leibkonnad.

b)	Käesoleva lisa punkti 1 alapunktis b loetletud üksikisikutega seotud karakteristikute statistilised üksused on 16–74aastased isikud.

c)	Geograafiliselt hõlmab statistika kogumine liikmesriigi territooriumi mis tahes osas elavaid leibkondi ja/või üksikisikuid.

3.   Vaatlusperiood

Kogutava statistika peamine võrdlusperiood on 2013. aasta esimene kvartal.

4.   Sotsiaalmajanduslikud taustandmed

a)

Käesoleva lisa punkti 1 alapunktis b loetletud leibkondadega seotud teemade ja karakteristikute kohta kogutakse järgmisi taustandmeid: — elukohapiirkond (vastavalt NUTS1 piirkondade klassifikatsioonile); — (vabatahtlik) elukohapiirkond vastavalt NUTS2 klassifikatsioonile; — geograafiline asukoht: elab lähenemiseesmärgi piirkonnas (k.a üleminekupiirkonnad); elab piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi piirkonnas; — linnastumise määr: elab tiheasustusega alal; elab keskmise asustustihedusega alal; elab hõreasustusega alal; — leibkonna tüüp: leibkonna liikmete arv; (vabatahtlik) 16–24-aastaste isikute arv; (vabatahtlik) 16–24-aastaste üliõpilaste arv; (vabatahtlik) 25–64-aastaste isikute arv; (vabatahtlik) üle 64-aastaste isikute arv (eraldi kogutakse järgmised andmed: alla 16-aastaste laste arv, (vabatahtlik) 14–15-aastaste laste arv, (vabatahtlik) 5–13-aastaste laste arv, (vabatahtlik) alla 4-aastaste laste arv); — (vabatahtlik) leibkonna netosissetulek kuus (kogutakse väärtusena või suurusklassidena, mis ühilduvad sissetuleku kvartiilidega). — (vabatahtlik) ekvivalentne leibkonna kogu netosissetulek kuus, kvintiilides.

b)

Käesoleva lisa punkti 1 alapunktis b loetletud üksikisikutega seotud teemade ja karakteristikute kohta kogutakse järgmisi taustandmeid: — sugu: mees; naine; — sünniriik: samas riigis sündinud; muus riigis sündinud; sündinud muus ELi liikmesriigis; muus riigis sündinud; sündinud väljaspool ELi; — kodakondsus (riik): andmeid esitava riigi kodanik; mittekodanik: muu ELi liikmesriigi kodanik; mittekodanik: kolmanda riigi kodanik; — (vabatahtlik) seaduslik perekonnaseis: vallaline (st pole kunagi abielus olnud); abielus (s.h registreeritud kooselu); lesk, kes ei ole uuesti abiellunud (s.h registreeritud kooselust lesestunud); lahutatud ning ei ole uuesti abiellunud (s.h ametlikult lahus elav ja registreeritud kooselu lõpetanud); — (vabatahtlik) tegelik perekonnaseis: registreerimata kooselu (partnerid ei ole omavahel abielus); isik, kes ei ela registreerimata kooselus; — vanus täisaastates (vabatahtlik) alla 16 või üle 74; — lõpetatud hariduse kõrgeim tase vastavalt rahvusvahelisele ühtsele hariduse liigitusele (ISCED 97): põhiharidus (ISCED 0, 1 või 2); keskharidus (ISCED 3 või 4); kõrgharidus (ISCED 5 või 6); formaalne haridus puudub (ISCED 0); algharidus (ISCED 1); teise taseme alumise astme haridus (ISCED 2); teise taseme ülemise astme haridus (ISCED 3); teise taseme hariduse järgne haridus, kuid mitte kolmanda taseme haridus (ISCED 4); kolmanda taseme hariduse esimene aste (ISCED 5); kolmanda taseme hariduse teine aste (ISCED 6); — töösuhte liik: töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kaasa arvatud pereettevõttes töötaja (vabatahtlik: täistööajaga töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, osalise tööajaga töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja; töötaja; alalise töökohaga või tähtajatu töölepinguga töötaja; ajutise töökohaga või tähtajalise töölepinguga töötaja; füüsilisest isikust ettevõtja, kaasa arvatud pereettevõttes töötaja); — (vabatahtlik) majandussektor, milles töötatakse: NACE Rev. 2 jaod Kirjeldus A Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük B, C, D ja E Töötlev tööstus, mäetööstus ning muu tööstus F Ehitus G, H ja I Hulgi- ja jaekaubandus, transport, majutus ja toitlustus J Teave ja kommunikatsioon K Finants- ja kindlustustegevus L Kinnisvaraalane tegevus M ja N Äriteenused O, P, ja Q Avalik haldus, riigikaitse, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne R, S, T ja U Muud teenused — töösuhte liik: töötu; mittetöötav õpilane/üliõpilane; muu mittetöötav (mittetöötamise korral vabatahtlik: pensionil või ennetähtaegsel pensionil või loobunud ettevõtlusest; alaliselt töövõimetu; kohustuslik sõjaväeteenistus või üldkasulik töö kodune; muu mitteaktiivne isik); — amet vastavalt rahvusvahelisele ameti- ja kutsealade koodide loetelule (ISCO-08): füüsilise töö tegija; mittefüüsilise töö tegija; IKT-töötaja, töötaja, kelle töö ei ole seotud IKTga; (vabatahtlik) kõik ISCO-08 kahenumbrilise tasandi ametid.

5.   Koostamissagedus

Andmed esitatakse üks kord 2013. aasta kohta.

6.   Tulemuste esitamise tähtajad

a)

Üksikandmed, millele on viidatud määruse (EÜ) nr 808/2004 artiklis 6 ja II lisa punktis 6 ning mis ei sisalda asjaomaste statistiliste üksuste otsest identifitseerimist võimaldavat teavet, edastatakse Eurostatile enne 5. oktoobrit 2013. Selleks kuupäevaks peab andmekogum olema lõplik, kontrollitud ja kinnitatud. Elektroonilised tabelid üksikandmete kohta koostatakse vastavalt Eurostati mallile.

b)

Valideerimise ja kiire avaldamise seisukohast vajalikuks peetavad valikulised koondandmed, mis on märgistatud vajadusel kui konfidentsiaalsed või ebausaldusväärsed, edastatakse Eurostatile enne 5. oktoobrit 2013. Selleks kuupäevaks peab andmekogum olema lõplik, kontrollitud ja kinnitatud. Elektroonilised tabelid koostatakse vastavalt Eurostati mallile.

c)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 808/2004 artiklis 6 nimetatud metaandmed esitatakse Eurostatile enne 31. maid 2013. Metaandmed esitatakse vastavalt Eurostati mallile.

d)	Määruse (EÜ) nr 808/2004 artikli 7 lõikes 3 nimetatud kvaliteediaruanne esitatakse Eurostatile üks kuu pärast viimase andmekogumi edastamist ehk 5. novembriks 2013. Kvaliteediaruanne koostatakse vastavalt Eurostati mallile.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	40,0
	MA	50,5
	MK	32,3
	TR	69,6
	ZZ	48,1
0707 00 05	AL	57,9
	EG	209,3
	MK	42,0
	TR	116,3
	ZZ	106,4
0709 93 10	MA	129,8
	TR	130,6
	ZZ	130,2
0805 20 10	MA	101,2
	ZA	144,8
	ZZ	123,0
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	CN	64,9
	HR	39,2
	TR	82,9
	ZA	193,6
	ZZ	95,2
0805 50 10	AR	57,4
	TR	82,9
	ZA	73,1
	ZZ	71,1
0806 10 10	BR	280,6
	LB	256,5
	PE	283,7
	TR	157,0
	US	311,5
	ZZ	257,9
0808 10 80	CA	156,2
	CL	151,2
	CN	79,8
	MK	36,9
	NZ	162,5
	US	192,3
	ZA	140,2
	ZZ	131,3
0808 30 90	CN	70,9
	TR	111,1
	ZZ	91,0

---

(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

LISA

I.

Direktiivi 2006/126/EÜ I lisa punktis 3, milles käsitletakse juhiloa tagakülge, muudetakse punkti a alapunkti 12 järgmiselt. 1) Lisatakse kood 46: „46. Üksnes traikid”. 2) Kood 72 jäetakse välja. 3) Kood 73 asendatakse järgmisega: „73. Üksnes B-kategooria mootoriga neliratastele (B1)”. 4) Koodid 74–77 jäetakse välja. 5) Kood 79 asendatakse järgmisega: „79. […] Üksnes sõidukitele, mis käesoleva direktiivi artikli 13 kohaldamisel vastavad sulgudes toodud näitajatele. 79.01. Üksnes kaherattalised sõidukid (külghaagisega või ilma) 79.02. Üksnes AM-kategooria kolmerattalised või kerged neljarattalised sõidukid 79.03. Üksnes traikid 79.04. Üksnes traikid koos haagisega, mille lubatud täismass ei ületa 750 kg 79.05. A1-kategooria mootorrattad, mille võimsuse ja massi suhe ei ületa 0,1 kW/kg 79.06. BE-kategooria sõidukid, kui haagise lubatud täismass ületab 3 500 kg”. 6) Lisatakse koodid 80 ja 81: „80. Üksnes A-kategooria traikide juhiloa omanikud, kes on alla 24-aastased 81. Üksnes A-kategooria kaherattalise mootorsõiduki juhiloa omanikud, kes on alla 21-aastased”. 7) Lisatakse kood 90: „90. Koodid, mida kasutatakse koos sõiduki muudatusi tähistavate koodidega”. 8) Kood 96 asendatakse järgmisega: „96. B-kategooria sõidukid koos haagisega, mille lubatud täismass ületab 750 kg, kui sellise autorongi lubatud täismass kokku ületab 3 500 kg, kuid ei ületa 4 250 kg”. 9) Lisatakse kood 97: „97. Ei ole õigust juhtida nõukogu 20. detsembri 1985. aasta määruse (EMÜ) nr 3821/85 (autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta) (1) reguleerimisalasse kuuluvat C1-kategooria sõidukit

II.

Direktiivi 2006/126/EÜ II lisa muudetakse järgmiselt. 1) Punkt 4.1.1 asendatakse järgmisega: „4.1.1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 561/2006 (teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamise kohta) (2) kindlaks määratud eeskirjad sõidu- ja puhkeaja kohta; määrusega (EMÜ) nr 3821/85 (autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta) kindlaks määratud sõidumeeriku kasutamine 2) Lisatakse punkt 4.1a: „4.1a. Liikmesriigid võivad vabastada määruse (EMÜ) nr 3821/85 reguleerimisalasse mittekuuluva C1- või C1E-kategooria sõiduki juhiloa taotlejad punktides 4.1.1–4.1.3 loetletud teadmiste kontrollist.” 3) Punkt 5.1 asendatakse järgmisega: „5.1.   Sõiduki käigukast 5.1.1.   Käsikäigukastiga sõiduki juhtimiseks sooritatakse oskuste ja käitumise eksam käsikäigukastiga sõidukil. „Käsikäigukastiga sõiduk” – sõiduk, millel on siduripedaal (või A-, A2- ja A1-kategooriate korral käsikäigukast), mida juht kasutab sõiduki käivitamiseks või seiskamiseks ning käikude vahetamiseks. 5.1.2.   Punktis 5.1.1 kehtestatud kriteeriumidele mittevastavaid sõidukeid käsitatakse automaatkäigukastiga sõidukina. Kui juhiloa taotleja teeb oskuste ja käitumise eksami automaatkäigukastiga sõidukil, märgitakse see ära igal sellise eksami põhjal välja antud juhiloal, ilma et see piiraks punkti 5.1.3 kohaldamist. Sellise märkega lubasid võib kasutada üksnes automaatkäigukastiga sõiduki juhtimiseks. 5.1.3.   Erisätted C-, CE-, D- ja DE-kategooria sõidukite kohta Liikmesriigid võivad otsustada, et punktis 5.1.2 osutatud automaatkäigukastiga sõidukite piirangut ei kanta C-, CE-, D- või DE-kategooria sõiduki juhiloale, kui taotleja omab juba käsikäigukastiga sõiduki juhiluba B-, BE-, C-, CE-, C1-, C1E-, D-, D1- või D1E-kategooria puhul ning on sooritanud punktis 8.4 kirjeldatud oskuste ja käitumise eksami.” 4) Punkti 5.2 muudetakse järgmiselt. a) Esimene lõik asendatakse järgmisega: „5.2. Oskuste ja käitumise eksamil kasutatavad sõidukid vastavad allpool esitatud miinimumnõuetele. Liikmesriigid võivad ette näha rangemad nõuded või lisada muid nõudeid. Liikmesriigid võivad oskuste ja käitumise eksamil kasutatavate A1-, A2- ja A-kategooria sõidukite suhtes kohaldada nõutavast miinimumtöömahust 5 cm3 võrra madalamat töömahtu.” b) A1-, A2- ja A-kategooriat käsitlev tekst asendatakse järgmisega: „A1-kategooria A1-kategooria ilma külghaagiseta mootorratas, võimsusega kuni 11 kW, mille võimsuse ja massi suhe ei ületa 0,1 kW/kg ning mille suurim kiirus on vähemalt 90 km/h. Sisepõlemismootoriga käitatava mootorratta mootori suurim töömaht on vähemalt 120 cm3. Elektrimootoriga käitatava mootorratta võimsuse ja massi suhe on vähemalt 0,08 kW/kg. A2-kategooria Ilma külghaagiseta mootorratas, võimsusega vähemalt 20 kW, kuid mitte üle 35 kW, ning võimsuse ja massi suhe ei ületa 0,2 kW/kg. Sisepõlemismootoriga käitatava mootorratta mootori suurim töömaht on vähemalt 400 cm3. Elektrimootoriga käitatava mootorratta võimsuse ja massi suhe on vähemalt 0,15 kW/kg. A-kategooria Ilma külghaagiseta mootorratas, tühimassiga üle 180 kg ja võimsusega vähemalt 50 kW. Liikmesriik võib lubada nõutavast miinimummassist 5 kg võrra väiksemat massi. Sisepõlemismootoriga käitatava mootorratta mootori suurim töömaht on vähemalt 600 cm3. Elektrimootoriga käitatava mootorratta võimsuse ja massi suhe on vähemalt 0,25 kW/kg;”. c) C- ja CE-kategooriat käsitlev tekst asendatakse järgmisega: „C-kategooria C-kategooria sõiduk, mille lubatud täismass on vähemalt 12 000 kg, pikkus vähemalt 8 m, laius vähemalt 2,40 m ning suurim kiirus vähemalt 80 km/h; sõidukil peavad olema mitteblokeeruvad pidurid ja käiguvahetussüsteem, mis võimaldab juhil käike käsitsi valida, ning määruses (EMÜ) nr 3821/85 kindlaks määratud sõidumeerik; veoseruum on kinnine kastitaoline konstruktsioon, mis on juhikabiiniga vähemalt ühelaiune ja -kõrgune; sõiduki tegelik kogumass peab olema vähemalt 10 000 kg; CE-kategooria Kas poolhaagisautorong või C-kategooria eksamisõiduk koos vähemalt 7,5 m pikkuse haagisega; nii poolhaagisautorongi kui ka sõidukite kombinatsiooni lubatud täismass on vähemalt 20 000 kg, pikkus vähemalt 14 m, laius vähemalt 2,40 m ning suurim kiirus vähemalt 80 km/h, sõidukil on mitteblokeeruvad pidurid ja käiguvahetussüsteem, mille puhul juht saab käike käsitsi valida, ning määruses (EMÜ) nr 3821/85 kindlaks määratud sõidumeerik; veoseruum on kinnine kastitaoline konstruktsioon, mis on juhikabiiniga vähemalt ühelaiune ja -kõrgune; nii poolhaagisautorongi kui ka sõiduki ja haagise tegelik kogumass peab olema vähemalt 15 000 kg;”. 5) Punkt 8.1.4 asendatakse järgmisega: „8.1.4. Võimendiga piduri- ja roolisüsteemi kontroll; velgede, rattamutrite, poritiibade, tuuleklaasi, akende ja klaasipuhastite, vedelike (nt mootoriõli, jahutusvedeliku, pesuvedeliku) kontroll; lülituspuldi, sealhulgas määruses (EMÜ) nr 3821/85 kindlaks määratud sõidumeeriku kontroll ja kasutamine. Viimast nõuet ei kohaldata käesoleva määruses reguleerimisalasse mittekuuluvate C1- või C1E-kategooria sõiduki juhiloa taotlejate suhtes;”. 6) Lisatakse punkt 8.4: „8.4.   Ohutu ja energiasäästlik sõidustiil 8.4.1. Sõidustiil, mis on ohutu ning tagab, et kiirendamisel, aeglustamisel, tõusul või langusel ning vajaduse korral käsikäiguvahetuse abil vähenevad kütusetarbimine ja heide.” 7) Punkt 9.3.2 asendatakse järgmisega: „9.3.2. Kokkuhoidlik, ohutu ja energiasäästlik sõidustiil, võttes arvese pöördeid minutis, käikude vahetamist, pidurdamist ja kiirendamist (üksnes B-, BE-, C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1-, D1E-kategooria puhul);”.

---

(1)  EÜT L 370, 31.12.1985, lk 8.”

(2)  ELT L 102, 11.4.2006, lk 1.”

I LISA

TEADUSLIKUD JA TEHNILISED EESMÄRGID

Programmi põhieesmärgid on järgmised.

1.	Kõrgvooreaktori ohutu ja usaldusväärne käitamine, et tagada neutronivoo kättesaadavus katse-eesmärkidel.

2.

Kõrgvooreaktori tõhusa kasutamise võimaldamine teadusasutustele, kes tegelevad paljude eri valdkondadega: tuumareaktorite ohutuse suurendamine, tervis, sealhulgas meditsiiniliste isotoopide väljatöötamine, termotuumasüntees, alusuuringud ja koolitused ning jäätmekäitlus, sealhulgas võimalus uurida tuumkütuste kasutamise ohutust Euroopa huvidele vastavates reaktorisüsteemides.

II LISA

OSAMAKSUDE JAOTUS

Programmi jaoks vajalikud osamaksud tasuvad Madalmaad, Prantsusmaa ja Belgia.

Osamaksud jaotuvad järgmiselt:

Madalmaad: 29 000 000 eurot;

Prantsusmaa: 1 200 000 eurot;

Belgia: 1 200 000 eurot;

Kokku: 31 400 000 eurot.

Osamaksud tasutakse Euroopa Liidu üldeelarvesse ning assigneeritakse käesolevale programmile.

Kõnealused osamaksud on kindlaks määratud ega kuulu seoses käitamise, hoolduse ega dekomisjoneerimise kulude muutumisega ülevaatamisele.

LISA

ARTIKLI 1 LÕIKES 2 OSUTATUD PROJEKTI RAAMES LÄBIVIIDAVAD TEGEVUSED

1.   Eesmärgid

Käesoleva otsuse eesmärk on edendada relvaekspordi kontrolli parandamist kolmandates riikides ja toetada kolmandate riikide jõupingutusi riigi ja piirkondlikul tasandil, et muuta rahvusvaheline tavarelvade kaubandus vastutustundlikumaks ja läbipaistvamaks. Neid eesmärke püütakse saavutada kooskõlas ühises seisukohas 2008/944/ÜVJP sätestatud põhimõtetega ning püüdes saavutada kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi kontrolli vallas läbiviidavate liidu abiprojektide vastastikust täiendavust ja sünergiat.

Nimetatud eesmärkide saavutamiseks jätkab liit ühises seisukohas 2008/944/ÜVJP sätestatud kriteeriumite ja põhimõtete edendamist, lähtudes otsuse 2009/1012/ÜVJP ja ühismeetme 2008/230/ÜVJP rakendamisel saavutatust. Selleks antakse kolmandatele riikidele vajaduse korral abi selliste asjaomaste õiguslike ja haldusmeetmete koostamisel, ajakohastamisel ja rakendamisel, mille eesmärk on kehtestada tõhus tavarelvade ekspordi kontrolli süsteem. Samuti tuleks toetada relvaekspordi kontrolli rakendamise ja jõustamise eest vastutavate litsentse väljastavate ja õiguskaitseametnike koolitamist kolmandates riikides ning riiklikke ja piirkondlikke meetmeid, et edendada läbipaistvust ja nõuetele vastavat kontrolli tavarelvade ekspordi puhul.

Samuti püütakse saavutada eesmärk muuta tavarelvade kaubandus vastutustundlikumaks ja läbipaistvamaks ülemaailmse tavarelvade kaubanduse suhtes ühtsed rahvusvahelised standardid kehtestava õiguslikult siduva relvakaubanduslepingu koostamise ja rakendamise edendamisega kolmandates riikides.

2.   Kavandatava projekti raames läbiviidavate tegevuste kirjeldus

2.1.   Projekti eesmärk

Anda tehnilist abi mitmetele huvitatud kolmandatele riikidele, kes on näidanud üles soovi parandada oma standardeid ja tavasid sõjatehnoloogia ja varustuse ekspordi kontrolli valdkonnas, ning ühtlustada nende standardeid ja tavasid liikmesriikide poolt kokku lepitud ja kohaldatavate standardite ja tavadega, mis on sätestatud ühises seisukohas 2008/944/ÜVJP ning asjaomases kasutusjuhendis.

2.2.   Projekti kirjeldus

2.2.1.   Piirkondlikud seminarid

Projekti raames korraldatakse kuni kaheksa kahepäevast seminari kolmandate riikide ametnikele, pakkudes koolitust tavarelvade ekspordi kontrolliga seotud valdkondades. Seminaril osalejate hulka kuuluvad kolmandate riikide ametnikud, näiteks tolli- ja õiguskaitseametnikud, asjaomaste ministeeriumite ja õiguskaitseasutuste ametnikud, riikide parlamentide esindajad ning tööstusharude ja kodanikuühiskonna esindajad. Koolituse viivad läbi liikmesriikide riiklike asutuste eksperdid, ühist seisukohta 2008/944/ÜVJP järgivate riikide esindajad, asjaomaste liidu institutsioonide ametnikud ning erasektori ja kodanikuühiskonna esindajad.

Seminarid võivad toimuda kasu saavates riikides või mujal ning toimumiskoht määratakse kindlaks nõukogu tavarelvastuse ekspordi töörühma (COARM) ja kõrge esindaja talitustega konsulteerides.

Piirkondlikud seminarid korraldatakse järgmistele riikidele:

a)	kuni kolm seminari Kagu-Euroopa riikidele;

b)	kuni kolm seminari Euroopa naabruspoliitikaga seotud Ida-Euroopa ja Kaukaasia riikidele;

c)	kuni kaks seminari Euroopa naabruspoliitikaga seotud Põhja-Aafrika Vahemere piirkonna riikidele.

2.2.2.   Personalivahetus

Projekti raames korraldatakse valitsus-, tolli- ja/või litsentse väljastavatele ametnikele kuni kuus õppelähetust asjaomastesse liikmesriikide asutustesse ja maksimaalselt kaheksa kuni ühe kuu pikkust liikmesriigi valitsus- ja/või litsentse väljastava ametniku õppelähetust kasu saavate riikide asjaomastesse asutustesse.

2.2.3.   Kasu saavate riikide eraldi abistamine

Projekti raames korraldatakse kuni kümme kahepäevast seminari konkreetsetele kasu saavatele riikidele, kuhu kutsutakse osalema riigiametnikud, sealhulgas kasu saavate riikide valitsus-, litsentse väljastavad ja õiguskaitseametnikud. Need üritused toimuvad eelistatavalt kasu saavates riikides ning ekspertteavet jagavad liikmesriikide eksperdid.

2.2.4.   Veebiportaal relvaekspordi kontrolli tõhustamiseks kolmandates riikides

Selle projekti raames töötatakse välja liikmesriikidele ja kolmandate riikide ametnikele juurdepääsetav veebiportaal, et edendada relvaekspordi kontrolli kooskõlas ühises seisukohas 2008/944/ÜVJP sätestatud põhimõtete ja kriteeriumitega. Portaal võimaldab kasu saavatele riikidele alalise juurdepääsu tehnilistele ressurssidele oma relvaekspordi kontrolli rakendamiseks ja tõhustamiseks ning see hõlbustab asjaomase teabe jagamist muude käesoleva otsusega ette nähtud liidu teavitustegevuste kohta nende kasu saavate riikide ametnikega, kes ei saaks otseselt osaleda abistavates meetmetes ja teavitustegevustes. Veebiportaali kaudu esitatakse samuti tehnilist ja üksikasjalikku teavet ekspordikontrollisüsteemide kohta liikmesriikides ja kasu saavates riikides, mida kasutatakse käesoleva nõukogu otsuse kohastes abistavates meetmetes abimaterjalina.

Veebiportaali täiendavad samuti erinevad meetmed, mille eesmärk on parandad liidu teavitustegevuse nähtavust ja edendada ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP põhimõtete järgimist. Nende meetmete hulka kuuluvad väljaannete regulaarne avaldamine ja sobivate meediakampaaniate läbiviimine.

2.2.5.   Hindamisüritused

Käesoleva otsuse alusel läbiviidavate tegevuste vahe- ja lõpphindamiseks korraldatakse Brüsselis COARMi koosolekute raames kuni kaks kahepäevast üritust, kus osalevad nii kasu saavad riigid kui ka liikmesriigid. Nendest kohtumistest võib kutsuda osa võtma kuni kaks relvaekspordi kontrolliga tegelevat esindajat igast kasu saavast riigist.

3.   Kooskõlastamine muude ekspordikontrolli vallas läbiviidavate liidu abiprojektidega

Lähtudes varasematest liidu teavitustegevustest ekspordikontrolli valdkonnas, kus on käsitletud nii kahesuguse kasutusega kaupu kui ka tavarelvi, tuleks püüda saavutada maksimaalne sünergia ja täiendavus kolmandatele riikidele abi andmisel, et tagada liidu tegevuse võimalikult suur tõhusus ja sidusus. Selle saavutamiseks tuleks arvestada võimalust viia mõned punktides 2.2.1–2.2.4 osutatud tegevused läbi koos muude kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi kontrolli alaste tegevustega, mida rahastatakse muude liidu rahastamisvahendite kui ÜVJP eelarve alusel. Seda tuleb teha, järgides täiel määral asjaomaste liidu rahastamisvahendite kasutamise suhtes kehtestatud õiguslikke ja finantsalaseid piiranguid.

4.   Kasusaajad

Projekti raames läbiviidavate tegevuste kasusaajateks on järgmiste riikide riigiametnikud ning tööstusharude ja kodanikuühiskonna esindajad:

i)	Kagu-Euroopa riigid (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Montenegro ja Serbia);

ii)	Euroopa naabruspoliitika Põhja-Aafrika Vahemere piirkonna riigid (Alžeeria, Egiptus, Liibüa, Maroko ja Tuneesia);

iii)	Euroopa naabruspoliitika Ida-Euroopa ja Kaukaasia riigid (Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Gruusia, Moldova Vabariik ja Ukraina).

Konkreetsed kasusaajad riigid käesolevas nõukogu otsuses sätestatud igat tüüpi meetmete jaoks valitakse välja muu hulgas järgmiste kriteeriumite alusel:

—	kolmanda riigi võetud kohustus parandada oma tavarelvade ekspordi kontrolli ja viia see vastavusse liidu standarditega;

—	kolmanda riigi osatähtsus ülemaailmses relvakaubanduses;

—	varasema liidu abi mõju kolmanda riigi riiklikule tavarelvade ekspordi süsteemile ja täiendava abi eeldatav pikaajaline ja püsiv mõju.

COARM võib kõrge esindaja ettepanekul otsustada muuta kasu saavate riikide loetelu, esitades asjakohase põhjenduse.

5.   Mõju hindamine

Käesoleva otsuse mõju tuleks tehniliselt hinnata pärast seda, kui on lõpule viidud viimane sellega ette nähtud tegevus. Mõju hindab kõrge esindaja koostöös asjaomaste nõukogu töörühmadega ning vajaduse korral kasu saavates riikides asuvate liidu delegatsioonidega ja muude sidusrühmadega.

6.   Kestus

Projekti rakendamise eeldatav kogukestus on 24 kuud.

7.   Tehnilise rakendamise üksus

Käesoleva otsuse tehniline rakendamine tehakse ülesandeks BAFA-le, kes täidab oma ülesannet kõrge esindaja vastutusel.

8.   Aruandlus

BAFA koostab regulaarselt aruandeid, sealhulgas aruanded pärast iga tegevuse läbiviimist. Need aruanded tuleks esitada kõrgele esindajale hiljemalt kuue nädala jooksul vastavate tegevuste lõpuleviimisest.

9.   Projekti hinnanguline kogumaksumus ja liidu rahaline toetus

Projekti kogumaksumus on 1 860 000 eurot.

  翻译：

查看mercari原页面

收藏该商品

立即下单