EELNÕU

ELi-ALBAANIA STABILISEERIMIS- JA ASSOTSIEERIMISNÕUKOGU OTSUS nr …/…,

…,

sotsiaalkindlustussüsteeme koordineerivate sätete vastuvõtmise kohta

STABILISEERIMIS- JA ASSOTSIEERIMISNÕUKOGU,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Albaania Vabariigi vahelist stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut, (1) eriti selle artiklit 48,

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Albaania Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu (edaspidi „leping”) artiklis 48 on sätestatud Albaania ja liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimine ja selle põhimõtted.

(2)	Albaania lepingu artiklis 48 on sätestatud, et stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu peab selles artiklis sätestatud põhimõtete rakendamiseks võtma vastu otsuse.

(3)

Mittediskrimineerimise põhimõtte kohaldamist silmas pidades ei tohiks käesolev otsus anda peale teatavate hüvitiste puhul ette nähtud ülekandmisõiguse mitte mingeid täiendavaid õigusi, mis tulenevad teise lepinguosalise territooriumil aset leidvatest asjaoludest ja sündmustest, kui nimetatud asjaolusid ja sündmusi esimese lepinguosalise õigusaktide alusel arvesse ei võeta.

(4)

Käesoleva otsuse rakendamisel peaks Albaania töötaja õigus perehüvitistele sõltuma tingimusest, et tema pereliikmed elavad koos temaga seaduslikult selles liikmesriigis, kus ta töötab. Juhul kui tema pereliikmed elavad seaduslikult teises liikmesriigis, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1231/2010 (millega laiendatakse määrust (EÜ) nr 883/2004 ja määrust (EÜ) nr 987/2009 kolmandate riikide kodanikele, keda nimetatud määrused veel ei hõlma üksnes nende kodakondsuse tõttu) (2). Otsus ei anna õigust perehüvitistele töötaja nende pereliikmete suhtes, kes elavad mõnes muus riigis kui liikmesriik, nt Albaanias.

(5)

Määrusega (EL) nr 1231/2010 on laiendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta) (3) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 987/2009 (milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord) (4) sätete kohaldamist kolmandate riikide kodanikele, keda need sätted üksnes nende isikute kodakondsuse tõttu veel ei hõlma. Määruses (EL) nr 1231/2010 juba käsitletakse Albaania töötajate eri liikmesriikidest saadud kindlustusperioodide liitmist seoses õigusega teatavatele hüvitistele, nagu on sätestatud lepingu artikli 48 lõike 1 esimeses taandes.

(6)	Et hõlbustada koordineerimiseeskirjade kohaldamist, võib olla vaja kehtestada erisätted, mis arvestaksid Albaania õigusaktide erijooni.

(7)	Liikmesriikide ja Albaania sotsiaalkindlustussüsteemide omavahelise koordineerimise ladusa toimimise tagamiseks on vaja kehtestada erisätted, milles käsitletakse liikmesriikide ja Albaania vahelist koostööd ning asjaomase isiku ja pädeva riigi sotsiaalkindlustusasutuste vahelist koostööd.

(8)	Tuleks vastu võtta üleminekusätted, et kaitsta käesoleva otsusega hõlmatud isikuid ja tagada, et nad ei kaotaks selle jõustumise tõttu oma mis tahes õigusi,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I   OSA

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

1.   Käesoleva otsuse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „leping”– ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Albaania Vabariigi vaheline stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping;

b)   „määrus”– määrus (EÜ) nr 883/2004, mida kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikides;

c)   „rakendusmäärus”– määrus (EÜ) nr 987/2009;

d)   „liikmesriik”– Euroopa Liidu liikmesriik;

e)   „töötaja”–

i)	liikmesriigi õigusaktide kohaldamisel: isik, kes töötab määruse artikli 1 punkti a tähenduses;

ii)	Albaania õigusaktide kohaldamisel: isik, kes töötab Albaania õigusaktide tähenduses;

f)   „pereliige”–

i)	liikmesriigi õigusaktide kohaldamisel: pereliige määruse artikli 1 punkti i tähenduses;

ii)	Albaania õigusaktide kohaldamisel: pereliige Albaania õigusaktide tähenduses;

g)   „õigusaktid”–

i)	liikmesriikide puhul: õigusaktid määruse artikli 1 lõike 1 tähenduses, nagu neid kohaldatakse käesoleva otsusega hõlmatud hüvitiste puhul;

ii)	Albaania puhul: õigusaktid, nagu neid kohaldatakse Albaanias käesoleva otsusega hõlmatud hüvitiste puhul;

h)   „hüvitised”–

—	vanaduspension,

—	toitjakaotuspension,

—	tööõnnetus- või kutsehaiguspension,

—	tööõnnetustest või kutsehaigustest tulenev invaliidsuspension,

—	peretoetused;

i)   „ülekantavad hüvitised”–

i)	liikmesriikide puhul: — vanaduspension, — toitjakaotuspension, — tööõnnetus- või kutsehaiguspension, — tööõnnetustest või kutsehaigustest tulenev invaliidsuspension määruse tähenduses, välja arvatud mitteosamakselised rahalised erihüvitised, mis on loetletud määruse X lisas;

ii)	Albaania puhul: vastavad Albaania õigusaktides kehtestatud hüvitised, välja arvatud mitteosamakselised rahalised erihüvitised, mis on sätestatud käesoleva otsuse I lisas.

2.   Muud käesolevas otsuses kasutatud mõisted on tähenduses, mis neile on antud:

a)	liikmesriikide puhul: määruses ja rakendusmääruses;

b)	Albaania puhul: vastavasisulistes Albaanias kohaldatavates õigusaktides.

Artikkel 2

Isikud, kelle suhtes otsust kohaldatakse

Käesolevat otsust kohaldatakse:

a)	töötajate suhtes, kes on Albaania kodanikud ja kes töötavad või on töötanud seaduslikult mõne liikmesriigi territooriumil ning kelle suhtes kohaldatakse või on kohaldatud ühe või mitme liikmesriigi õigusakte, ning nende töötajate ülalpidamisel olevate isikute suhtes;

b)	punktis a nimetatud töötajate pereliikmete suhtes, tingimusel et need pereliikmed elavad või on elanud seaduslikult koos asjaomase töötajaga selles liikmesriigis, kus töötaja töötab;

c)	töötajate suhtes, kes on liikmesriigi kodanikud ja kes töötavad või on töötanud seaduslikult Albaania territooriumil ning kelle suhtes kohaldatakse või on kohaldatud Albaania õigusakte, ning nende töötajate ülalpidamisel olevate isikute suhtes, ning

d)	punktis c nimetatud töötajate pereliikmete suhtes, tingimusel et need pereliikmed elavad või on elanud seaduslikult koos asjaomase töötajaga tema Albaanias töötamise ajal.

Artikkel 3

Võrdne kohtlemine

1.   Töötajatele, kes on Albaania kodanikud ja kes töötavad seaduslikult mõnes liikmesriigis, ja kõigile nende pereliikmetele, kelle seaduslik elukoht on nendega samas riigis, võimaldatakse artikli 1 lõike 1 punktis h sätestatud hüvitisi, ilma et neid nende kodakondsuse alusel mis tahes viisil diskrimineeritaks selle liikmesriigi kodanikega võrreldes, kus nad töötavad.

2.   Töötajatele, kes on mõne liikmesriigi kodanikud ja kes töötavad seaduslikult Albaanias, ja kõigile nende pereliikmetele, kelle seaduslik elukoht on nendega samas riigis, võimaldatakse artikli 1 lõike 1 punktis h sätestatud hüvitisi, ilma et neid nende kodakondsuse alusel mis tahes viisil diskrimineeritaks Albaania kodanikega võrreldes.

II   OSA

LIIKMESRIIKIDE JA ALBAANIA VAHELISED SUHTED

Artikkel 4

Elukohaklauslist loobumine

1.   Artikli 1 lõike 1 punktis i sätestatud ülekantavaid hüvitisi, millele artikli 2 punktides a ja c osutatud isikutel on õigus, ei tohi mingil viisil vähendada, muuta, peatada, tagasi võtta ega konfiskeerida sel alusel, et hüvitisesaaja elab:

i)	liikmesriigi õigusaktide kohaselt saadava hüvitise puhul Albaania territooriumil või

ii)	Albaania õigusaktide kohaselt saadava hüvitise puhul mõne liikmesriigi territooriumil.

2.   Artikli 2 punktis b osutatud töötaja pereliikmetel on õigus artikli 1 lõike 1 punkti i alapunktis i sätestatud ülekantavatele hüvitistele samavõrd kui asjaomase liikmesriigi kodakondsusega töötaja pereliikmetel, kui artikli 2 punktis b osutatud töötaja pereliikmete elukoht on Albaania territooriumil.

3.   Artikli 2 punktis d osutatud töötaja pereliikmetel on õigus artikli 1 lõike 1 punkti i alapunktis ii sätestatud ülekantavatele hüvitistele samavõrd kui Albaania kodakondsusega töötaja pereliikmetel, kui artikli 2 punktis d osutatud töötaja pereliikmete elukoht on mõne liikmesriigi territooriumil.

III   OSA

MUUD SÄTTED

Artikkel 5

Koostöö

1.   Liikmesriigid ja Albaania edastavad üksteisele kogu teabe, mis on seotud nende õigusaktide muudatustega, mis võivad mõjutada käesoleva otsuse rakendamist.

2.   Käesoleva otsuse kohaldamisel osutavad liikmesriikide ja Albaania ametivõimud ning sotsiaalkindlustusasutused üksteisele abi ja tegutsevad nii, nagu rakendaksid nad oma riigi õigusakte. Kõnealuste ametivõimude ning sotsiaalkindlustusasutuste antav haldusabi peab üldjuhul olema tasuta. Liikmesriikide ja Albaania pädevad asutused võivad aga kokku leppida teatavate kulude hüvitamises.

3.   Liikmesriikide ja Albaania ametivõimud ning sotsiaalkindlustusasutused võivad käesoleva otsuse kohaldamisel suhelda vahetult üksteisega ja asjaomaste isikute või nende esindajatega.

4.   Et tagada käesoleva otsuse nõuetekohane rakendamine, on käesoleva otsusega hõlmatud sotsiaalkindlustusasutused ja isikud kohustatud vahetama teavet ja tegema koostööd.

5.   Käesoleva otsusega hõlmatud isikud teatavad pädeva liikmesriigi või Albaania (kui Albaania on pädev riik) ja elukohajärgse liikmesriigi või Albaania (kui Albaania on elukohariik) sotsiaalkindlustusasutustele esimesel võimalusel muutustest oma isiklikus või perekondlikus olukorras, kui muutunud olukord mõjutab nende õigust hüvitistele käesoleva otsuse alusel.

6.   Lõikes 5 osutatud teatamiskohustuse täitmata jätmine võib kaasa tuua proportsionaalsete meetmete rakendamise vastavalt siseriiklikele õigusaktidele. Need meetmed on sellegipoolest samaväärsed samasugustes olukordades siseriiklike õigusaktide alusel rakendatavatega ega muuda taotlejate jaoks neile käesoleva otsusega antud õiguste kasutamist liiga keeruliseks ega võimatuks.

7.   Liikmesriigid ja Albaania võivad lisada siseriiklikesse õigusaktidesse sätted, millega luuakse tingimused hüvitise saamise õiguse kontrollimiseks, et võtta arvesse asjaolu, et hüvitisesaaja viibib või elab väljaspool deebitorasutuse asukohariigi territooriumi. Kõnealused sätted peavad olema proportsionaalsed, ei tohi sisaldada diskrimineerimist kodakondsuse alusel ning peavad olema kooskõlas käesolevas otsuses sätestatud põhimõtetega. Neist sätetest tuleb teatada stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule.

Artikkel 6

Halduskontroll ja arstlik läbivaatus

1.   Käesolevat artiklit kohaldatakse artiklis 2 osutatud isikute suhtes, kes saavad ülekantavaid hüvitisi artikli 1 lõike 1 punkti i tähenduses, ja käesoleva otsuse rakendamise eest vastutavate sotsiaalkindlustusasutuste suhtes.

2.   Kui hüvitiste saaja või taotleja või sellise isiku pereliige viibib või elab mõne liikmesriigi territooriumil ning asjaomane deebitorasutus asub Albaanias, või viibib või elab Albaania territooriumil ning asjaomane deebitorasutus asub mõnes liikmesriigis, teeb arstliku läbivaatuse deebitorasutuse taotlusel hüvitisesaaja viibimis- või elukohajärgne sotsiaalkindlustusasutus selles asutuses kohaldatavates õigusaktides sätestatud korra kohaselt.

Deebitorasutus teatab viibimis- või elukohajärgsele sotsiaalkindlustusasutusele vajaduse korral kõikidest erinõuetest, mida tuleb järgida, ja punktidest, mida arstlik läbivaatus peab hõlmama.

Viibimis- või elukohajärgne sotsiaalkindlustusasutus edastab arstlikku läbivaatust taotlenud deebitorasutusele aruande.

Deebitorasutus jätab endale õiguse korraldada hüvitisesaaja läbivaatus asutuse valitud arsti poolt kas selle riigi territooriumil, kus hüvitisesaaja või taotleja viibib või elab, või deebitorasutuse asukohariigis. Hüvitisesaajat võib kutsuda deebitorasutuse liikmesriigi territooriumile üksnes juhul, kui reis ei kahjusta tema tervist ja kui sellega seonduvad reisi- ja elamiskulud kannab deebitorasutus.

3.   Kui hüvitise saaja või taotleja või tema pereliige viibib või elab mõne liikmesriigi territooriumil ning asjaomane deebitorasutus asub Albaanias, või kui kõnealune isik viibib või elab Albaanias ning asjaomane deebitorasutus asub mõnes liikmesriigis, teeb halduskontrolli deebitorasutuse taotlusel hüvitisesaaja viibimis- või elukohajärgne sotsiaalkindlustusasutus.

Viibimis- või elukohajärgne sotsiaalkindlustusasutus edastab halduskontrolli taotlenud deebitorasutusele aruande.

Deebitorasutusel on õigus lasta hüvitisesaaja olukord üle vaadata enda valitud spetsialistil. Hüvitisesaajat võib kutsuda deebitorasutuse liikmesriigi territooriumile üksnes juhul, kui reis ei kahjusta tema tervist ja kui sellega seonduvad reisi- ja elamiskulud kannab deebitorasutus.

4.   Üks või enam liikmesriiki ja Albaania võivad kokku leppida muudes haldussätetes, tingimusel et nad teatavad sellest stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule.

5.   Erandina käesoleva otsuse artikli 5 lõikes 2 sätestatud tasuta vastastikuse haldusabi põhimõttest kompenseerib deebitorasutus käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud kontrollide tegelikud kulud sotsiaalkindlustusasutusele, kellel deebitorasutus oli palunud need kontrollid teha.

Artikkel 7

Albaania lepingu artikli 126 kohaldamine

Albaania lepingu artiklit 126 kohaldatakse juhul, kui üks lepinguosalistest leiab, et teine lepinguosaline ei ole artiklites 5 ja 6 sätestatud kohustusi täitnud.

Artikkel 8

Erisätted Albaania õigusaktide kohaldamiseks

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib vajaduse korral käesoleva otsuse II lisas sätestada erisätted Albaania õigusaktide kohaldamiseks.

Artikkel 9

Kehtivatest kahepoolsetest lepingutest tulenevad haldusmenetlused

Mõne liikmesriigi ja Albaania vahel sõlmitud kahepoolsetes lepingutes sisalduvaid haldusmenetlusi võib jätkuvalt kohaldada tingimusel, et need menetlused ei kahjusta käesoleva otsusega asjaomastele isikutele antud õigusi ja kohustusi.

Artikkel 10

Käesoleva otsuse rakendamise halduskorda täiendavad lepingud

Üks või enam liikmesriiki ja Albaania võivad sõlmida lepinguid, millega täiendatakse käesoleva otsuse rakendamise halduskorda, eelkõige seoses pettuste ja vigade ärahoidmise ning nende vastu võitlemisega.

IV   OSA

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 11

Üleminekusätted

1.   Käesoleva otsuse alusel ei omandata õigusi otsuse jõustumiskuupäevale eelneva aja eest.

2.   Kui lõikest 1 ei tulene teisiti, omandatakse käesoleva otsuse alusel õigusi ka juhul, kui see on seotud ettenägematute asjaoludega, mis toimusid enne otsuse jõustumiskuupäeva.

3.   Kõik hüvitised, mis on jäänud määramata või mis on peatatud asjaomase isiku kodakondsuse või elukoha tõttu, määratakse või ennistatakse asjaomase isiku taotluse põhjal alates käesoleva otsuse jõustumiskuupäevast, tingimusel et varem hüvitiste andmist tinginud õiguste põhjal ei ole tehtud ühekordset summeeritud väljamakset.

4.   Kui lõikes 3 nimetatud taotlus esitatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest, omandatakse käesolevast otsusest tulenevad õigused alates nimetatud kuupäevast ning asjaomase isiku vastu ei või tugineda ühegi liikmesriigi ega Albaania õigusaktidele, mis on seotud õiguste lõppemise või piiramisega.

5.   Kui lõikes 3 nimetatud taotlus esitatakse pärast kahe aasta möödumist käesoleva määruse jõustumiskuupäevast, jõustuvad kehtivuse säilitanud või ajaliselt piiramata õigused alates taotluse esitamise kuupäevast, kui asjaomase liikmesriigi või Albaania õigusaktide võimalikest soodsamatest sätetest ei tulene teisiti.

Artikkel 12

Käesoleva otsuse lisad

1.   Käesoleva otsuse lisad on otsuse lahutamatu osa.

2.   Albaania või Euroopa Liidu soovil võib lisasid muuta stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsuse alusel.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 107, 28.4.2009, lk 166.

(2)  ELT L 344, 29.12.2010, lk 1.

(3)  ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.

(4)  ELT L 284, 30.10.2009, lk 1.

EELNÕU

ELi-MONTENEGRO STABILISEERIMIS- JA ASSOTSIEERIMISNÕUKOGU OTSUS nr …/…,

…,

sotsiaalkindlustussüsteeme koordineerivate sätete vastuvõtmise kohta

STABILISEERIMIS- JA ASSOTSIEERIMISNÕUKOGU,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahelist stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut, (1) eriti selle artiklit 51,

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu (edaspidi „leping”) artiklis 51 on sätestatud Montenegro ja liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimine ja selle põhimõtted.

(2)	Montenegro lepingu artiklis 51 on sätestatud, et stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu peab selles artiklis sätestatud põhimõtete rakendamiseks võtma vastu otsuse.

(3)

Mittediskrimineerimise põhimõtte kohaldamist silmas pidades ei tohiks käesolev otsus anda peale teatavate hüvitiste puhul ette nähtud ülekandmisõiguse mitte mingeid täiendavaid õigusi, mis tulenevad teise lepinguosalise territooriumil asetleidvatest asjaoludest ja sündmustest, kui nimetatud asjaolusid ja sündmusi esimese lepinguosalise õigusaktide alusel arvesse ei võeta.

(4)

Käesoleva otsuse rakendamisel peaks Montenegro töötaja õigus perehüvitistele sõltuma tingimusest, et tema pereliikmed elavad koos temaga seaduslikult selles liikmesriigis, kus ta töötab. Juhul kui tema pereliikmed elavad seaduslikult teises liikmesriigis, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1231/2010 (millega laiendatakse määrust (EÜ) nr 883/2004 ja määrust (EÜ) nr 987/2009 kolmandate riikide kodanikele, keda nimetatud määrused veel ei hõlma üksnes nende kodakondsuse tõttu) (2). Otsus ei anna õigust perehüvitistele töötaja nende pereliikmete suhtes, kes elavad mõnes muus riigis kui liikmesriik, nt Montenegros.

(5)

Määrusega (EL) nr 1231/2010 on juba laiendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta) (3) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 987/2009 (milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord) (4) sätete kohaldamist kolmandate riikide kodanikele, keda need sätted üksnes nende isikute kodakondsuse tõttu veel ei hõlma. Määruses (EL) nr 1231/2010 juba käsitletakse Montenegro töötajate eri liikmesriikidest saadud kindlustusperioodide liitmist seoses õigusega teatavatele hüvitistele, nagu on sätestatud lepingu artikli 51 lõike 1 punktis a.

(6)	Koordineerimiseeskirjade kohaldamise hõlbustamiseks võib olla vaja kehtestada erisätted, mis arvestaksid Montenegro õigusaktide erijooni.

(7)	Et tagada liikmesriikide ja Montenegro sotsiaalkindlustussüsteemide omavahelise koordineerimise ladus toimimine, on vaja kehtestada erisätted, milles käsitletakse liikmesriikide ja Montenegro vahelist koostööd ning asjaomase isiku ja pädeva riigi sotsiaalkindlustusasutuste vahelist koostööd.

(8)	Tuleks vastu võtta üleminekusätted, et kaitsta käesoleva otsusega hõlmatud isikuid ja tagada, et nad ei kaotaks selle jõustumise tõttu oma mis tahes õigusi,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I   OSA

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

1.   Käesoleva otsuse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„leping” – ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vaheline stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping;

b)	„määrus” –määrus (EÜ) nr 883/2004;

c)	„rakendusmäärus” –määrus (EÜ) nr 987/2009;

d)	„liikmesriik” – Euroopa Liidu liikmesriik;

e)	„töötaja” – i) liikmesriigi õigusaktide kohaldamisel: isik, kes töötab määruse artikli 1 punkti a tähenduses; ii) Montenegro õigusaktide kohaldamisel: isik, kes töötab Montenegro õigusaktide tähenduses;

f)	„pereliige” – i) liikmesriigi õigusaktide kohaldamisel: pereliige määruse artikli 1 punkti i tähenduses; ii) Montenegro õigusaktide kohaldamisel: pereliige Montenegro õigusaktide tähenduses;

g)	„õigusaktid” – i) liikmesriikide puhul: õigusaktid määruse artikli 1 lõike 1 tähenduses, nagu neid kohaldatakse käesoleva otsusega hõlmatud hüvitiste puhul; ii) Montenegro puhul: õigusaktid, nagu neid kohaldatakse Montenegros käesoleva otsusega hõlmatud hüvitiste puhul;

h)	„hüvitised” – — vanaduspension, — toitjakaotuspension, — tööõnnetus- või kutsehaiguspension, — tööõnnetustest või kutsehaigustest tulenev invaliidsuspension, — peretoetused;

i)

„ülekantavad hüvitised” – i) liikmesriikide puhul: — vanaduspension, — toitjakaotuspension, — tööõnnetus- või kutsehaiguspension, — tööõnnetustest või kutsehaigustest tulenev invaliidsuspension määruse tähenduses, välja arvatud mitteosamakselised rahalised erihüvitised, mis on loetletud määruse X lisas; ii) Montenegro puhul: vastavad Montenegro õigusaktides kehtestatud hüvitised, välja arvatud mitteosamakselised rahalised erihüvitised, mis on sätestatud käesoleva otsuse I lisas.

2.   Muud käesolevas otsuses kasutatud mõisted on tähenduses, mis neile on antud:

a)	liikmesriikide puhul: määruses ja rakendusmääruses;

b)	Montenegro puhul: vastavasisulistes Montenegros kohaldatavates õigusaktides.

Artikkel 2

Isikud, kelle suhtes otsust kohaldatakse

Käesolevat otsust kohaldatakse:

a)	töötajate suhtes, kes on Montenegro kodanikud ja kes töötavad või on töötanud seaduslikult mõne liikmesriigi territooriumil ning kelle suhtes kohaldatakse või on kohaldatud ühe või mitme liikmesriigi õigusakte, ning nende töötajate ülalpidamisel olevate isikute suhtes;

b)	punktis a nimetatud töötajate pereliikmete suhtes, tingimusel et need pereliikmed elavad või on elanud seaduslikult koos asjaomase töötajaga selles liikmesriigis, kus töötaja töötab;

c)	töötajate suhtes, kes on liikmesriigi kodanikud ja kes töötavad või on töötanud seaduslikult Montenegro territooriumil ning kelle suhtes kohaldatakse või on kohaldatud Montenegro õigusakte, ning nende töötajate ülalpidamisel olevate isikute suhtes, ning

d)	punktis c nimetatud töötajate pereliikmete suhtes, tingimusel et need pereliikmed elavad või on elanud seaduslikult koos asjaomase töötajaga tema Montenegros töötamise ajal.

Artikkel 3

Võrdne kohtlemine

1.   Töötajatele, kes on Montenegro kodanikud ja kes töötavad seaduslikult mõnes liikmesriigis, ja kõigile nende pereliikmetele, kelle seaduslik elukoht on nendega samas riigis, võimaldatakse artikli 1 lõike 1 punktis h sätestatud hüvitisi, ilma et neid nende kodakondsuse alusel mis tahes viisil diskrimineeritaks selle liikmesriigi kodanikega võrreldes, kus nad töötavad.

2.   Töötajatele, kes on mõne liikmesriigi kodanikud ja kes töötavad seaduslikult Montenegros, ja kõigile nende pereliikmetele, kelle seaduslik elukoht on nendega samas riigis, võimaldatakse artikli 1 lõike 1 punktis h sätestatud hüvitisi, ilma et neid nende kodakondsuse alusel mis tahes viisil diskrimineeritaks Montenegro kodanikega võrreldes.

II   OSA

LIIKMESRIIKIDE JA MONTENEGRO VAHELISED SUHTED

Artikkel 4

Elukohaklauslist loobumine

1.   Artikli 1 lõike 1 punktis i sätestatud ülekantavaid hüvitisi, millele artikli 2 esimese lõigu punktides a ja c osutatud isikutel on õigus, ei tohi mingil viisil vähendada, muuta, peatada, tagasi võtta ega konfiskeerida sel alusel, et hüvitisesaaja elab:

i)	liikmesriigi õigusaktide kohaselt saadava hüvitise puhul Montenegro territooriumil või

ii)	Montenegro õigusaktide kohaselt saadava hüvitise puhul mõne liikmesriigi territooriumil.

2.   Artikli 2 esimese lõigu punktis b osutatud töötaja pereliikmetel on õigus artikli 1 lõike 1 punkti i alapunktis i sätestatud ülekantavatele hüvitistele samavõrd kui asjaomase liikmesriigi kodakondsusega töötaja pereliikmetel, kui artikli 2 esimese lõigu punktis b osutatud töötaja pereliikmete elukoht on Montenegro territooriumil.

3.   Artikli 2 esimese lõigu punktis d osutatud töötaja pereliikmetel on õigus artikli 1 lõike 1 punkti i alapunktis ii sätestatud ülekantavatele hüvitistele samavõrd kui Montenegro kodakondsusega töötaja pereliikmetel, kui artikli 2 esimese lõigu punktis d osutatud töötaja pereliikmete elukoht on mõne liikmesriigi territooriumil.

III   OSA

MUUD SÄTTED

Artikkel 5

Koostöö

1.   Liikmesriigid ja Montenegro edastavad üksteisele kogu teabe, mis on seotud nende õigusaktide muudatustega, mis võivad mõjutada käesoleva otsuse rakendamist.

2.   Käesoleva otsuse kohaldamisel osutavad liikmesriikide ja Montenegro ametivõimud ning sotsiaalkindlustusasutused üksteisele abi ja tegutsevad nii, nagu rakendaksid nad oma riigi õigusakte. Kõnealuste ametivõimude ning sotsiaalkindlustusasutuste antav haldusabi peab üldjuhul olema tasuta. Liikmesriikide ja Montenegro pädevad asutused võivad aga kokku leppida teatavate kulude hüvitamises.

3.   Liikmesriikide ja Montenegro ametivõimud ning sotsiaalkindlustusasutused võivad käesoleva otsuse kohaldamisel suhelda vahetult üksteisega ja asjaomaste isikute või nende esindajatega.

4.   Et tagada käesoleva otsuse nõuetekohane rakendamine, on käesoleva otsusega hõlmatud sotsiaalkindlustusasutused ja isikud kohustatud vahetama teavet ja tegema koostööd.

5.   Käesoleva otsusega hõlmatud isikud teatavad pädeva liikmesriigi või Montenegro (kui Montenegro on pädev riik) ja elukohajärgse liikmesriigi või Montenegro (kui Montenegro on elukohariik) sotsiaalkindlustusasutustele esimesel võimalusel muutustest oma isiklikus või perekondlikus olukorras, kui muutunud olukord mõjutab nende õigust hüvitistele käesoleva otsuse alusel.

6.   Lõikes 5 osutatud teatamiskohustuse täitmatajätmine võib kaasa tuua proportsionaalsete meetmete rakendamise vastavalt siseriiklikele õigusaktidele. Need meetmed on sellegipoolest samaväärsed samasugustes olukordades siseriiklike õigusaktide alusel rakendatavatega ega muuda taotlejate jaoks neile käesoleva otsusega antud õiguste kasutamist liiga keeruliseks ega võimatuks.

7.   Liikmesriigid ja Montenegro võivad lisada siseriiklikesse õigusaktidesse sätted, millega luuakse tingimused hüvitise saamise õiguse kontrollimiseks, et võtta arvesse asjaolu, et hüvitisesaaja viibib või elab väljaspool deebitorasutuse asukohariigi territooriumi. Kõnealused sätted peavad olema proportsionaalsed, ei tohi sisaldada diskrimineerimist kodakondsuse alusel ning peavad olema kooskõlas käesolevas otsuses sätestatud põhimõtetega. Neist sätetest tuleb teatada stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule.

Artikkel 6

Halduskontroll ja arstlik läbivaatus

1.   Käesolevat artiklit kohaldatakse artiklis 2 osutatud isikute suhtes, kes saavad ülekantavaid hüvitisi artikli 1 lõike 1 punkti i tähenduses, ja käesoleva otsuse rakendamise eest vastutavate sotsiaalkindlustusasutuste suhtes.

2.   Kui hüvitiste saaja või taotleja või sellise isiku pereliige viibib või elab mõne liikmesriigi territooriumil ning asjaomane deebitorasutus asub Montenegros või viibib või elab Montenegro territooriumil ning asjaomane deebitorasutus asub mõnes liikmesriigis, teeb arstliku läbivaatuse deebitorasutuse taotlusel hüvitisesaaja viibimis- või elukohajärgne sotsiaalkindlustusasutus selles asutuses kohaldatavates õigusaktides sätestatud korra kohaselt.

Deebitorasutus teatab viibimis- või elukohajärgsele sotsiaalkindlustusasutusele vajaduse korral kõikidest erinõuetest, mida tuleb järgida, ja punktidest, mida arstlik läbivaatus peab hõlmama.

Viibimis- või elukohajärgne sotsiaalkindlustusasutus edastab arstlikku läbivaatust taotlenud deebitorasutusele aruande.

Deebitorasutus jätab endale õiguse korraldada hüvitisesaaja läbivaatus asutuse valitud arsti poolt, kas selle riigi territooriumil, kus hüvitisesaaja või taotleja viibib või elab, või deebitorasutuse asukohariigis. Hüvitisesaajat võib kutsuda deebitorasutuse liikmesriigi territooriumile üksnes juhul, kui reis ei kahjusta tema tervist ja kui sellega seonduvad reisi- ja elamiskulud kannab deebitorasutus.

3.   Kui hüvitise saaja või taotleja või sellise isiku pereliige viibib või elab mõne liikmesriigi territooriumil ning asjaomane deebitorasutus asub Montenegros või kui kõnealune isik viibib või elab Montenegros ning asjaomane deebitorasutus asub mõnes liikmesriigis, teeb halduskontrolli deebitorasutuse taotlusel hüvitisesaaja viibimis- või elukohajärgne sotsiaalkindlustusasutus.

Viibimis- või elukohajärgne sotsiaalkindlustusasutus edastab halduskontrolli taotlenud deebitorasutusele aruande.

Deebitorasutusel on õigus lasta hüvitisesaaja olukord üle vaadata enda valitud spetsialistil. Hüvitisesaajat võib kutsuda deebitorasutuse liikmesriigi territooriumile üksnes juhul, kui reis ei kahjusta tema tervist ja kui sellega seonduvad reisi- ja elamiskulud kannab deebitorasutus.

4.   Üks või enam liikmesriiki ja Montenegro võivad kokku leppida muudes haldussätetes, tingimusel et nad teatavad sellest stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule.

5.   Erandina käesoleva otsuse artikli 5 lõikes 2 sätestatud tasuta vastastikuse haldusabi põhimõttest kompenseerib deebitorasutus käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud kontrollide tegelikud kulud sotsiaalkindlustusasutusele, kellel deebitorasutus oli palunud need kontrollid teha.

Artikkel 7

Montenegro lepingu artikli 129 kohaldamine

Montenegro lepingu artiklit 129 kohaldatakse juhul, kui üks lepinguosalistest leiab, et teine lepinguosaline ei ole artiklites 5 ja 6 sätestatud kohustusi täitnud.

Artikkel 8

Erisätted Montenegro õigusaktide kohaldamiseks

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib vajaduse korral käesoleva otsuse II lisas sätestada erisätted Montenegro õigusaktide kohaldamiseks.

Artikkel 9

Kehtivates kahepoolsetes lepingutes sisalduvad haldusmenetlused

Mõne liikmesriigi ja Montenegro vahel sõlmitud kahepoolsetes lepingutes sisalduvaid haldusmenetlusi võib jätkuvalt kohaldada tingimusel, et need menetlused ei kahjusta käesoleva otsusega asjaomastele isikutele antud õigusi ja kohustusi.

Artikkel 10

Käesoleva otsuse rakendamise halduskorda täiendavad lepingud

Üks või enam liikmesriiki ja Montenegro võivad sõlmida lepinguid, millega täiendatakse käesoleva otsuse rakendamise halduskorda, eelkõige seoses pettuste ja vigade ärahoidmisega ning nende vastu võitlemisega.

IV   OSA

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 11

Üleminekusätted

1.   Käesoleva otsuse alusel ei omandata õigusi otsuse jõustumisele eelneva aja eest.

2.   Kui lõikest 1 ei tulene teisiti, omandatakse käesoleva otsuse alusel õigusi ka juhul, kui see on seotud ettenägematute asjaoludega, mis toimusid enne otsuse jõustumiskuupäeva.

3.   Kõik hüvitised, mis on jäänud määramata või mis on peatatud asjaomase isiku kodakondsuse või elukoha tõttu, määratakse või ennistatakse asjaomase isiku taotluse põhjal alates käesoleva otsuse jõustumiskuupäevast, tingimusel et varem hüvitiste andmist tinginud õiguste põhjal ei ole tehtud ühekordset summeeritud väljamakset.

4.   Kui lõikes 3 nimetatud taotlus esitatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest, omandatakse käesolevast otsusest tulenevad õigused alates nimetatud kuupäevast ning asjaomase isiku vastu ei või tugineda ühegi liikmesriigi ega Montenegro õigusaktidele, mis on seotud õiguste lõppemise või piiramisega.

5.   Kui lõikes 3 nimetatud taotlus esitatakse pärast lõikes 4 nimetatud kahe aasta möödumist käesoleva määruse jõustumiskuupäevast, jõustuvad kehtivuse säilitanud või ajaliselt piiramata õigused alates taotluse esitamise kuupäevast, kui asjaomase liikmesriigi või Montenegro õigusaktide võimalikest soodsamatest sätetest ei tulene teisiti.

Artikkel 12

Käesoleva otsuse lisad

1.   Käesoleva otsuse lisad on otsuse lahutamatu osa.

2.   Montenegro või Euroopa Liidu soovil võib lisasid muuta stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsuse alusel.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 108, 29.4.2010, lk 3.

(2)  ELT L 344, 29.12.2010, lk 1.

(3)  ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.

(4)  ELT L 284, 30.10.2009, lk 1.

EELNÕU

ELi – SAN MARINO KOOSTÖÖKOMITEE OTSUS nr …/…,

…,

sotsiaalkindlustussüsteeme koordineerivate sätete vastuvõtmise kohta

KOOSTÖÖKOMITEE,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt San Marino Vabariigi vahelist koostöö- ja tolliliidu lepingut, (1) eriti selle artiklit 22,

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt San Marino Vabariigi vahelise koostöö- ja tolliliidu lepingu (edaspidi „leping”) artiklis 21 on sätestatud San Marino ja liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimine ja selle põhimõtted.

(2)	San Marino lepingu artiklis 22 on sätestatud, et koostöökomitee peab võtma vastu nende põhimõtete rakendamise sätted.

(3)

Mittediskrimineerimise põhimõtte kohaldamist silmas pidades ei tohiks käesolev otsus anda peale teatavate hüvitiste puhul ette nähtud ülekandmisõiguse mitte mingeid täiendavaid õigusi, mis tulenevad teise lepinguosalise territooriumil asetleidvatest asjaoludest ja sündmustest, kui nimetatud asjaolusid ja sündmusi esimese lepinguosalise õigusaktide alusel arvesse ei võeta.

(4)

Käesoleva otsuse rakendamisel peaks San Marino töötaja õigus perehüvitistele sõltuma tingimusest, et tema pereliikmed elavad koos temaga seaduslikult selles liikmesriigis, kus ta töötab. Juhul kui tema pereliikmed elavad seaduslikult teises liikmesriigis, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1231/2010, millega laiendatakse määrust (EÜ) nr 883/2004 ja määrust (EÜ) nr 987/2009 kolmandate riikide kodanikele, keda nimetatud määrused veel ei hõlma üksnes nende kodakondsuse tõttu (2). Otsus ei anna õigust perehüvitistele töötaja nende pereliikmete suhtes, kes elavad mõnes muus riigis kui liikmesriik, nt San Marinos.

(5)

Määrusega (EL) nr 1231/2010 on laiendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta) (3) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 987/2009 (milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord) (4) sätete kohaldamist kolmandate riikide kodanikele, keda need sätted nende isikute kodakondsuse tõttu ei hõlma. Määruses (EL) nr 1231/2010 juba käsitletakse San Marino töötajate eri liikmesriikidest saadud kindlustusperioodide liitmist seoses õigusega teatavatele hüvitistele, nagu on sätestatud lepingu artikli 21 lõikes 2.

(6)	Koordineerimiseeskirjade kohaldamise hõlbustamiseks võib olla vaja kehtestada erisätted, mis arvestaksid San Marino õigusaktide erijooni.

(7)	Et tagada liikmesriikide ja San Marino sotsiaalkindlustussüsteemide omavahelise koordineerimise ladus toimimine, on vaja kehtestada erisätted, milles käsitletakse liikmesriikide ja San Marino vahelist koostööd ning asjaomase isiku ja pädeva riigi sotsiaalkindlustusasutuste vahelist koostööd.

(8)	Tuleks vastu võtta üleminekusätted, et kaitsta käesoleva otsusega hõlmatud isikuid ja tagada, et nad ei kaotaks selle jõustumise tõttu oma mis tahes õigusi,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I   OSA

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

1.   Käesoleva otsuse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „leping”– ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt San Marino Vabariigi vaheline koostöö- ja tolliliidu leping;

b)   „määrus”– määrus (EÜ) nr 883/2004, mida kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikides;

c)   „rakendusmäärus”– määrus (EÜ) nr 987/2009;

d)   „liikmesriik”– Euroopa Liidu liikmesriik;

e)   „töötaja”–

i)	liikmesriigi õigusaktide kohaldamisel: isik, kes töötab määruse artikli 1 punkti a tähenduses;

ii)	San Marino õigusaktide kohaldamisel: isik, kes töötab San Marino õigusaktide tähenduses;

f)   „pereliige”–

i)	liikmesriigi õigusaktide kohaldamisel: pereliige määruse artikli 1 punkti i tähenduses;

ii)	San Marino õigusaktide kohaldamisel: pereliige San Marino õigusaktide tähenduses;

g)   „õigusaktid”–

i)	liikmesriikide puhul: õigusaktid määruse artikli 1 lõike l tähenduses, nagu neid kohaldatakse käesoleva otsusega hõlmatud hüvitiste puhul;

ii)	San Marino puhul: õigusaktid, nagu neid kohaldatakse San Marinos käesoleva otsusega hõlmatud hüvitiste puhul;

h)   „hüvitised”–

i)	liikmesriikide puhul: hüvitised määruse artikli 3 tähenduses;

ii)	San Marino puhul: vastavad San Marinos kohaldatavad hüvitised;

i)   „ülekantavad hüvitised”–

i)	liikmesriikide puhul: — vanaduspension, — toitjakaotuspension, — tööõnnetus- või kutsehaiguspension, — tööõnnetustest või kutsehaigustest tulenev invaliidsuspension määruse tähenduses, välja arvatud mitteosamakselised rahalised erihüvitised, mis on loetletud määruse X lisas;

ii)	San Marino puhul: vastavad San Marino õigusaktides kehtestatud hüvitised, välja arvatud mitteosamakselised rahalised erihüvitised, mis on sätestatud käesoleva otsuse I lisas.

2.   Muud käesolevas otsuses kasutatud mõisted on tähenduses, mis neile on antud:

a)	liikmesriikide puhul: määruses ja rakendusmääruses;

b)	San Marino puhul: vastavasisulistes San Marinos kohaldatavates õigusaktides.

Artikkel 2

Isikud, kelle suhtes otsust kohaldatakse

Käesolevat otsust kohaldatakse:

a)	töötajate suhtes, kes on San Marino kodanikud ja kes töötavad või on töötanud seaduslikult mõne liikmesriigi territooriumil ning kelle suhtes kohaldatakse või on kohaldatud ühe või mitme liikmesriigi õigusakte, ning nende töötajate ülalpidamisel olevate isikute suhtes;

b)	punktis a nimetatud töötajate pereliikmete suhtes, tingimusel et need pereliikmed elavad või on elanud seaduslikult koos asjaomase töötajaga selles liikmesriigis, kus töötaja töötab;

c)	töötajate suhtes, kes on liikmesriigi kodanikud ja kes töötavad või on töötanud seaduslikult San Marino territooriumil ning kelle suhtes kohaldatakse või on kohaldatud San Marino õigusakte, ning nende töötajate ülalpidamisel olevate isikute suhtes, ning

d)	punktis c nimetatud töötajate pereliikmete suhtes, tingimusel et need pereliikmed elavad või on elanud seaduslikult koos asjaomase töötajaga tema San Marinos töötamise ajal.

Artikkel 3

Võrdne kohtlemine

1.   Töötajatele, kes on San Marino kodanikud ja kes töötavad seaduslikult mõnes liikmesriigis, ja kõigile nende pereliikmetele, kelle seaduslik elukoht on nendega samas riigis, võimaldatakse artikli 1 lõike 1 punktis h sätestatud hüvitisi, ilma et neid nende kodakondsuse alusel mis tahes viisil diskrimineeritaks selle liikmesriigi kodanikega võrreldes, kus nad töötavad.

2.   Töötajatele, kes on mõne liikmesriigi kodanikud ja kes töötavad seaduslikult San Marinos, ja kõigile nende pereliikmetele, kelle seaduslik elukoht on nendega samas riigis, võimaldatakse artikli 1 lõike 1 punktis h sätestatud hüvitisi, ilma et neid nende kodakondsuse alusel mis tahes viisil diskrimineeritaks San Marino kodanikega võrreldes.

II   OSA

LIIKMESRIIKIDE JA SAN MARINO VAHELISED SUHTED

Artikkel 4

Elukohaklauslist loobumine

1.   Artikli 1 lõike 1 punktis i sätestatud ülekantavaid hüvitisi, millele artikli 2 esimese lõigu punktides a ja c osutatud isikutel on õigus, ei tohi mingil viisil vähendada, muuta, peatada, tagasi võtta ega konfiskeerida sel alusel, et hüvitisesaaja elab:

i)	liikmesriigi õigusaktide kohaselt saadava hüvitise puhul San Marino territooriumil või

ii)	San Marino õigusaktide kohaselt saadava hüvitise puhul mõne liikmesriigi territooriumil.

2.   Artikli 2 esimese lõigu punktis b osutatud töötaja pereliikmetel on õigus artikli 1 lõike 1 punkti i alapunktis i sätestatud ülekantavatele hüvitistele samavõrd kui asjaomase liikmesriigi kodakondsusega töötaja pereliikmetel, kui artikli 2 esimese lõigu punktis b osutatud töötaja pereliikmete elukoht on San Marino territooriumil.

3.   Artikli 2 esimese lõigu punktis d osutatud töötaja pereliikmetel on õigus artikli 1 lõike 1 punkti i alapunktis ii sätestatud ülekantavatele hüvitistele samavõrd kui San Marino kodakondsusega töötaja pereliikmetel, kui artikli 2 esimese lõigu punktis d osutatud töötaja pereliikmete elukoht on mõne liikmesriigi territooriumil.

III   OSA

MUUD SÄTTED

Artikkel 5

Koostöö

1.   Liikmesriigid ja San Marino edastavad üksteisele kogu teabe, mis on seotud nende õigusaktide muudatustega, mis võivad mõjutada käesoleva otsuse rakendamist.

2.   Käesoleva otsuse kohaldamisel osutavad liikmesriikide ja San Marino ametivõimud ning sotsiaalkindlustusasutused üksteisele abi ja tegutsevad nii, nagu rakendaksid nad oma riigi õigusakte. Kõnealuste ametivõimude ning sotsiaalkindlustusasutuste antav haldusabi peab üldjuhul olema tasuta. Liikmesriikide ja San Marino pädevad asutused võivad aga kokku leppida teatavate kulude hüvitamises.

3.   Liikmesriikide ja San Marino ametivõimud ning sotsiaalkindlustusasutused võivad käesoleva otsuse kohaldamisel suhelda vahetult üksteisega ja asjaomaste isikute või nende esindajatega.

4.   Et tagada käesoleva otsuse nõuetekohane rakendamine, on käesoleva otsusega hõlmatud sotsiaalkindlustusasutused ja isikud kohustatud vahetama teavet ja tegema koostööd.

5.   Käesoleva otsusega hõlmatud isikud peavad teatama pädeva liikmesriigi või San Marino (kui San Marino on pädev riik) ja elukohajärgse liikmesriigi või San Marino (kui San Marino on elukohariik) sotsiaalkindlustusasutustele esimesel võimalusel muutustest oma isiklikus või perekondlikus olukorras, kui muutunud olukord mõjutab nende õigust hüvitistele käesoleva otsuse alusel.

6.   Lõikes 5 osutatud teatamiskohustuse täitmatajätmine võib kaasa tuua proportsionaalsete meetmete rakendamise vastavalt siseriiklikele õigusaktidele. Need meetmed on sellegipoolest samaväärsed samasugustes olukordades siseriiklike õigusaktide alusel rakendatavatega ega muuda taotlejate jaoks neile käesoleva otsusega antud õiguste kasutamist liiga keeruliseks ega võimatuks.

7.   Liikmesriigid ja San Marino võivad lisada siseriiklikesse õigusaktidesse sätted, millega luuakse tingimused hüvitise saamise õiguse kontrollimiseks, et võtta arvesse asjaolu, et hüvitisesaaja viibib või elab väljaspool deebitorasutuse asukohariigi territooriumi. Kõnealused sätted peavad olema proportsionaalsed, ei tohi sisaldada diskrimineerimist kodakondsuse alusel ning peavad olema kooskõlas käesolevas otsuses sätestatud põhimõtetega. Neist sätetest tuleb teatada koostöökomiteele.

Artikkel 6

Halduskontroll ja arstlik läbivaatus

1.   Käesolevat artiklit kohaldatakse artiklis 2 osutatud isikute suhtes, kes saavad ülekantavaid hüvitisi artikli 1 lõike 1 punkti i tähenduses ja käesoleva otsuse rakendamise eest vastutavate sotsiaalkindlustusasutuste suhtes.

2.   Kui hüvitiste saaja või taotleja või sellise isiku pereliige viibib või elab mõne liikmesriigi territooriumil ning asjaomane deebitorasutus asub San Marinos või viibib või elab San Marino territooriumil ning asjaomane deebitorasutus asub mõnes liikmesriigis, teeb arstliku läbivaatuse deebitorasutuse taotlusel hüvitisesaaja viibimis- või elukohajärgne sotsiaalkindlustusasutus selles asutuses kohaldatavates õigusaktides sätestatud korra kohaselt.

Deebitorasutus teatab viibimis- või elukohajärgsele sotsiaalkindlustusasutusele vajaduse korral kõik erinõuded, mida tuleb järgida, ja punktid, mida arstlik läbivaatus peab hõlmama.

Viibimis- või elukohajärgne sotsiaalkindlustusasutus edastab arstlikku läbivaatust taotlenud deebitorasutusele aruande.

Deebitorasutus jätab endale õiguse korraldada hüvitisesaaja läbivaatus asutuse valitud arsti poolt, kas selle riigi territooriumil, kus hüvitisesaaja või taotleja viibib või elab, või deebitorasutuse asukohariigis. Hüvitisesaajat võib kutsuda deebitorasutuse liikmesriigi territooriumile üksnes juhul, kui reis ei kahjusta tema tervist ning kui sellega seonduvad reisi- ja elamiskulud kannab deebitorasutus.

3.   Kui hüvitise saaja või taotleja või tema pereliige viibib või elab mõne liikmesriigi territooriumil ning asjaomane deebitorasutus asub San Marinos või kui kõnealune isik viibib või elab San Marinos ning asjaomane deebitorasutus asub mõnes liikmesriigis, teeb halduskontrolli deebitorasutuse taotlusel hüvitisesaaja viibimis- või elukohajärgne sotsiaalkindlustusasutus.

Viibimis- või elukohajärgne sotsiaalkindlustusasutus edastab halduskontrolli taotlenud deebitorasutusele aruande.

Deebitorasutusel on õigus lasta hüvitisesaaja olukord üle vaadata enda valitud spetsialistil. Hüvitisesaajat võib kutsuda deebitorasutuse liikmesriigi territooriumile üksnes juhul, kui reis ei kahjusta tema tervist ning kui sellega seonduvad reisi- ja elamiskulud kannab deebitorasutus.

4.   Üks või enam liikmesriiki ja San Marino võivad kokku leppida muudes haldussätetes, tingimusel et nad teatavad sellest koostöökomiteele.

5.   Erandina käesoleva otsuse artikli 5 lõikes 2 sätestatud tasuta vastastikuse haldusabi põhimõttest kompenseerib deebitorasutus käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud kontrollide tegelikud kulud sotsiaalkindlustusasutusele, kellel deebitorasutus oli palunud need kontrollid teha.

Artikkel 7

San Marino lepingu artikli 24 kohaldamine

San Marino lepingu artiklit 24 kohaldatakse juhul, kui üks lepinguosalistest leiab, et teine lepinguosaline ei ole artiklites 5 ja 6 sätestatud kohustusi täitnud.

Artikkel 8

Erisätted San Marino õigusaktide kohaldamiseks

Koostöökomitee võib vajaduse korral käesoleva otsuse II lisas sätestada erisätted San Marino õigusaktide kohaldamiseks.

Artikkel 9

Kehtivates kahepoolsetes lepingutes sisalduvad haldusmenetlused

Mõne liikmesriigi ja San Marino vahel sõlmitud kahepoolsetes lepingutes sisalduvaid haldusmenetlusi võib jätkuvalt kohaldada tingimusel, et need menetlused ei kahjusta käesoleva otsusega asjaomastele isikutele antud õigusi ja kohustusi.

Artikkel 10

Käesoleva otsuse rakendamise halduskorda täiendavad lepingud

Üks või enam liikmesriiki ja San Marino võivad sõlmida lepinguid, millega täiendatakse käesoleva otsuse rakendamise halduskorda, eelkõige seoses pettuste ja vigade ennetamise ning nende vastu võitlemisega.

IV   OSA

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 11

Üleminekusätted

1.   Käesoleva otsuse alusel ei omandata õigusi otsuse jõustumise kuupäevale eelneva aja eest.

2.   Kui lõikest 1 ei tulene teisiti, omandatakse käesoleva otsuse alusel õigusi ka juhul, kui see on seotud ettenägematute asjaoludega, mis toimusid enne otsuse jõustumiskuupäeva.

3.   Kõik hüvitised, mis on jäänud määramata või mis on peatatud asjaomase isiku kodakondsuse või elukoha tõttu, määratakse või ennistatakse asjaomase isiku taotluse põhjal alates käesoleva otsuse jõustumiskuupäevast, tingimusel et varem hüvitiste andmist tinginud õiguste põhjal ei ole tehtud ühekordset summeeritud väljamakset.

4.   Kui lõikes 3 nimetatud taotlus esitatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest, omandatakse käesolevast otsusest tulenevad õigused alates nimetatud kuupäevast ning asjaomase isiku vastu ei või tugineda ühegi liikmesriigi ega San Marino õigusaktidele, mis on seotud õiguste lõppemise või piiramisega.

5.   Kui lõikes 3 nimetatud taotlus esitatakse pärast kahe aasta möödumist lõikes 4 osutatud kuupäevast, jõustuvad kehtivuse säilitanud või ajaliselt piiramata õigused alates taotluse esitamise kuupäevast, kui asjaomase liikmesriigi või San Marino õigusaktide võimalikest soodsamatest sätetest ei tulene teisiti.

Artikkel 12

Käesoleva otsuse lisad

1.   Käesoleva otsuse lisad on otsuse lahutamatu osa.

2.   San Marino või Euroopa Liidu soovil võib lisasid muuta koostöökomitee otsuse alusel.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  EÜT L 84, 28.3.2002, lk 43.

(2)  ELT L 344, 29.12.2010, lk 1.

(3)  ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.

(4)  ELT L 284, 30.10.2009, lk 1.

EELNÕU

ELi-TÜRGI ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU OTSUS nr …/…,

…,

sotsiaalkindlustussüsteeme koordineerivate sätete vastuvõtmise kohta

ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU,

võttes arvesse lepingut assotsiatsiooni loomiseks Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahel, (1) eriti selle artikli 22 lõiget 3,

võttes arvesse 23. novembri 1970. aasta lisaprotokolli, (2) eriti selle artiklit 39,

ning arvestades järgmist:

(1)	Leping assotsiatsiooni loomiseks Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahel („leping”) ja lepingu 23. novembri 1970. aasta lisaprotokoll („lisaprotokoll”) näevad ette, et liidu ja Türgi vahelist töötajate vaba liikumist hakatakse juurutama etapiviisiliselt.

(2)	Lepingu artiklis 9 on sätestatud, et lepingu reguleerimisalas on keelatud igasugune diskrimineerimine kodakondsuse alusel.

(3)	Lisaprotokolli artiklis 39 nähakse ette Türgi ja liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimine ning sätestatakse sellise koordineerimise põhimõtted.

(4)	Lisaprotokolli artiklis 39 on lisaks sätestatud, et assotsiatsiooninõukogu võtab vastu sotsiaalkindlustusmeetmed liidu piires liikuvate Türgi kodakondsusega töötajate ning nende liidus elavate perekondade jaoks.

(5)

Lisaprotokolli artikli 39 rakendamise esimese sammuna võttis assotsiatsiooninõukogu 19. septembril 1980. aastal vastu assotsiatsiooninõukogu otsuse nr 3/80, milles käsitletakse Euroopa ühenduste liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide kohaldamist Türgi töötajate ja nende pereliikmete suhtes (3) („otsus nr 3/80 ”).

(6)	On vaja tagada lepingu artikli 9 ja lisaprotokolli artikli 39 täielik rakendamine sotsiaalkindlustusvaldkonnas.

(7)	Otsuses nr 3/80 sisalduvaid rakendussätteid on vaja ajakohastada, et need kajastaksid Euroopa Liidu sotsiaalkindlustuse koordineerimise vallas toimunud arenguid.

(8)

Määrusega (EL) nr 1231/2010 (4) on laiendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta) (5) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 987/2009 (milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord) (6) sätete kohaldamist kolmandate riikide kodanikele, keda need sätted üksnes nende isikute kodakondsuse tõttu veel ei hõlma. Määruses (EL) nr 1231/2010 on juba käsitletud Türgi töötajate eri liikmesriikides omandatud kindlustusperioodide liitmise põhimõtet seoses õigusega teatavatele hüvitistele, nagu on sätestatud lisaprotokolli artikli 39 lõikes 2.

(9)	Seega tuleks otsus nr 3/80 kehtetuks tunnistada ja asendada assotsiatsiooninõukogu otsusega, millega rakendatakse korraga lepingu ja lisaprotokolli asjakohased lepingusätted sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta.

(10)

Mittediskrimineerimise põhimõtte kohaldamist silmas pidades ei tohiks käesolev otsus anda peale teatavate hüvitiste puhul ette nähtud ülekandmisõiguse mitte mingeid täiendavaid õigusi, mis tulenevad teise lepinguosalise territooriumil aset leidvatest asjaoludest ja sündmustest, kui nimetatud asjaolusid ja sündmusi esimese lepinguosalise õigusaktide alusel arvesse ei võeta.

(11)

Käesoleva otsuse kohaldamisel peaks Türgi töötaja õigus perehüvitistele sõltuma tingimusest, et tema pereliikmed elavad koos temaga seaduslikult selles liikmesriigis, kus ta töötab. Kui tema pereliikmed elavad seaduslikult teises liikmesriigis, kohaldatakse määrust (EL) nr 1231/2010. Käesolev otsus ei anna õigust perehüvitistele töötaja nende pereliikmete suhtes, kes elavad mõnes muus riigis kui liikmesriik, nt Türgis.

(12)	Koordineerimiseeskirjade kohaldamise hõlbustamiseks võib olla vaja kehtestada erisätted, mis arvestaksid Türgi õigusaktide erijooni.

(13)	Liikmesriikide ja Türgi vaheliste sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise ladusa toimimise tagamiseks on vaja kehtestada konkreetsed sätted, milles käsitletakse liikmesriikide ja Türgi vahelist koostööd ning asjaomase isiku ja pädeva riigi sotsiaalkindlustusasutuse vahelist koostööd.

(14)	Tuleks vastu võtta üleminekusätted, et kaitsta käesoleva otsusega hõlmatud isikuid ja tagada, et nad ei kaota selle jõustumise tõttu oma mis tahes õigusi,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I   OSA

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

1.   Käesoleva otsuse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „leping”– leping, millega luuakse assotsiatsioon Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahel;

b)   „määrus”– määrus (EÜ) nr 883/2004, mida kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikides;

c)   „rakendusmäärus”– määrus (EÜ) nr 987/2009;

d)   „liikmesriik”– Euroopa Liidu liikmesriik;

e)   „töötaja”–

i)	liikmesriigi õigusaktide kohaldamisel: isik, kes töötab määruse artikli 1 punkti a tähenduses;

ii)	Türgi õigusaktide kohaldamisel: isik, kes töötab Türgi õigusaktide tähenduses;

f)   „pereliige”–

i)	liikmesriigi õigusaktide kohaldamisel: pereliige määruse artikli 1 punkti i tähenduses;

ii)	Türgi õigusaktide kohaldamisel: pereliige Türgi õigusaktide tähenduses;

g)   „õigusaktid”–

i)	liikmesriikide puhul: õigusaktid määruse artikli 1 lõike 1 tähenduses, nagu neid kohaldatakse käesoleva otsusega hõlmatud hüvitiste puhul;

ii)	Türgi puhul: õigusaktid, nagu neid kohaldatakse Türgis käesoleva otsusega hõlmatud hüvitiste puhul;

h)   „hüvitised”–

i)	liikmesriikide puhul: hüvitised määruse artikli 3 tähenduses;

ii)	Türgi puhul: vastavad Türgis kohaldatavad hüvitised;

i)   „ülekantavad hüvitised”–

i)	liikmesriikide puhul: — vanaduspension, — toitjakaotuspension, — tööõnnetus- või kutsehaiguspension, — invaliidsuspension määruse tähenduses, välja arvatud mitteosamakselised rahalised erihüvitised, mis on loetletud määruse X lisas;

ii)	Türgi puhul: vastavad Türgi õigusaktides kehtestatud hüvitised, välja arvatud mitteosamakselised rahalised erihüvitised, mis on sätestatud käesoleva otsuse I lisas.

2.   Muud käesolevas otsuses kasutatud mõisted on tähenduses, mis neile on antud:

a)	liikmesriikide puhul: määruses ja rakendusmääruses;

b)	Türgi puhul: vastavasisulistes Türgis kohaldatavates õigusaktides.

Artikkel 2

Isikud, kelle suhtes otsust kohaldatakse

Käesolevat otsust kohaldatakse:

a)	Türgi töötajate suhtes, kes töötavad või on töötanud seaduslikult ühe liikmesriigi territooriumil ning kelle suhtes kohaldatakse või on kohaldatud ühe või mitme liikmesriigi õigusakte, ning nende töötajate ülalpidamisel olevate isikute suhtes;

b)	punktis a nimetatud töötajate pereliikmete suhtes, tingimusel et need pereliikmed elavad või on elanud seaduslikult koos asjaomase töötajaga selles liikmesriigis, kus töötaja töötab;

c)	töötajate suhtes, kes on liikmesriigi kodanikud ja kes töötavad või on töötanud seaduslikult Türgi territooriumil ning kelle suhtes kohaldatakse või on kohaldatud Türgi õigusakte, ning nende töötajate ülalpidamisel olevate isikute suhtes ning

d)	punktis c nimetatud töötajate pereliikmete suhtes, tingimusel et need pereliikmed elavad või on elanud seaduslikult koos asjaomase töötajaga tema Türgis töötamise ajal.

Artikkel 3

Võrdne kohtlemine

1.   Türgi töötajatele, kes töötavad seaduslikult mõnes liikmesriigis, ja kõigile nende pereliikmetele, kelle seaduslik elukoht on nendega samas riigis, võimaldatakse artikli 1 lõike 1 punktis h sätestatud hüvitisi, ilma et neid nende kodakondsuse alusel mis tahes viisil diskrimineeritaks selle liikmesriigi kodanikega võrreldes, kus nad töötavad.

2.   Töötajatele, kes on mõne liikmesriigi kodanikud ja kes töötavad seaduslikult Türgis, ja kõigile nende pereliikmetele, kelle seaduslik elukoht on nendega samas riigis, võimaldatakse artikli 1 lõike 1 punktis h sätestatud hüvitisi, ilma et neid nende kodakondsuse alusel mis tahes viisil diskrimineeritaks Türgi kodanikega võrreldes.

II   OSA

LIIKMESRIIKIDE JA TÜRGI VAHELISED SUHTED

Artikkel 4

Elukohaklauslist loobumine

1.   Artikli 1 lõike 1 punktis i sätestatud ülekantavaid hüvitisi, millele artikli 2 punktides a ja c osutatud isikutel on õigus, ei tohi mingil viisil vähendada, muuta, peatada, tagasi võtta ega konfiskeerida sel alusel, et hüvitisesaaja elab:

i)	liikmesriigi õigusaktide kohaselt saadava hüvitise puhul Türgi territooriumil või

ii)	Türgi õigusaktide kohaselt saadava hüvitise puhul mõne liikmesriigi territooriumil.

2.   Artikli 2 punktis b osutatud töötaja pereliikmetel on õigus artikli 1 lõike 1 punkti i alapunktis i sätestatud ülekantavatele hüvitistele samavõrd kui asjaomase liikmesriigi kodakondsusega töötaja pereliikmetel, kui artikli 2 punktis b osutatud töötaja pereliikmete elukoht on Türgi territooriumil.

3.   Artikli 2 punktis d osutatud töötaja pereliikmetel on õigus artikli 1 lõike 1 punkti i alapunktis ii sätestatud ülekantavatele hüvitistele samavõrd kui asjaomase Türgi kodakondsusega töötaja pereliikmetel, kui artikli 2 punktis d osutatud töötaja pereliikmete elukoht on mõne liikmesriigi territooriumil.

III   OSA

MUUD SÄTTED

Artikkel 5

Koostöö

1.   Liikmesriigid ja Türgi edastavad üksteisele kogu teabe, mis on seotud nende õigusaktide muudatustega, mis võivad mõjutada käesoleva otsuse rakendamist.

2.   Käesoleva otsuse kohaldamisel osutavad liikmesriikide ja Türgi ametivõimud ning sotsiaalkindlustusasutused üksteisele abi ja tegutsevad nii, nagu rakendaksid nad oma riigi õigusakte. Kõnealuste ametivõimude ning sotsiaalkindlustusasutuste antav haldusabi peab üldjuhul olema tasuta. Liikmesriikide ja Türgi pädevad asutused võivad aga kokku leppida teatavate kulude hüvitamises.

3.   Liikmesriikide ja Türgi ametivõimud ning sotsiaalkindlustusasutused võivad käesoleva otsuse kohaldamisel suhelda vahetult üksteisega ja asjaomaste isikute või nende esindajatega.

4.   Et tagada käesoleva otsuse nõuetekohane rakendamine, on käesoleva otsusega hõlmatud sotsiaalkindlustusasutused ja isikud kohustatud vahetama teavet ja tegema koostööd.

5.   Käesoleva otsusega hõlmatud isikud teatavad pädeva liikmesriigi või Türgi (kui Türgi on pädev riik) ja elukohajärgse liikmesriigi või Türgi (kui Türgi on elukohariik) sotsiaalkindlustusasutustele esimesel võimalusel muutusest oma isiklikus või perekondlikus olukorras, kui muutunud olukord mõjutab nende õigust hüvitistele käesoleva otsuse alusel.

6.   Lõikes 5 sätestatud teatamiskohustuse täitmata jätmine võib kaasa tuua proportsionaalsete meetmete rakendamise vastavalt siseriiklikele õigusaktidele. Need meetmed on sellegipoolest samaväärsed samasugustes olukordades siseriiklike õigusaktide alusel rakendatavatega ega muuda taotlejate jaoks neile käesoleva otsusega antud õiguste kasutamist liiga keeruliseks ega võimatuks.

7.   Liikmesriik ja Türgi võivad lisada siseriiklikesse õigusaktidesse sätted, millega luuakse tingimused hüvitise saamise õiguse kontrollimiseks, et võtta arvesse asjaolu, et hüvitisesaaja viibib või elab väljaspool deebitorasutuse asukohariigi territooriumi. Kõnealused sätted peavad olema proportsionaalsed, ei tohi sisaldada diskrimineerimist kodakondsuse alusel ning peavad olema kooskõlas käesolevas otsuses sätestatud põhimõtetega. Neist sätetest tuleb teatada assotsiatsiooninõukogule.

Artikkel 6

Halduskontroll ja arstlik läbivaatus

1.   Käesolevat artiklit kohaldatakse artiklis 2 osutatud isikute suhtes, kes saavad ülekantavaid hüvitisi artikli 1 lõike 1 punkti i tähenduses, ja käesoleva otsuse rakendamise eest vastutavate sotsiaalkindlustusasutuste suhtes.

2.   Kui hüvitiste saaja või taotleja või sellise isiku pereliige viibib või elab liikmesriigi territooriumil ning asjaomane deebitorasutus asub Türgis, või kui kõnealune isik viibib või elab Türgis ning asjaomane deebitorasutus asub liikmesriigis, teeb arstliku läbivaatuse deebitorasutuse taotlusel hüvitisesaaja viibimis- või elukohajärgne asutus selles asutuses kohaldatavates õigusaktides sätestatud korra kohaselt.

Deebitorasutus teatab viibimis- või elukohajärgsele sotsiaalkindlustusasutusele vajaduse korral kõikidest erinõuetest, mida tuleb järgida, ja punktidest, mida arstlik läbivaatus peab hõlmama.

Viibimis- või elukohajärgne sotsiaalkindlustusasutus edastab arstlikku läbivaatust taotlenud deebitorasutusele aruande.

Deebitorasutus jätab endale õiguse korraldada hüvitisesaaja läbivaatus asutuse valitud arsti poolt kas selle riigi territooriumil, kus hüvitisesaaja või taotleja viibib või elab, või deebitorasutuse asukohariigis. Hüvitisesaajat võib kutsuda deebitorasutuse liikmesriigi territooriumile üksnes juhul, kui reis ei kahjusta tema tervist ja kui sellega seonduvad reisi- ja elamiskulud kannab deebitorasutus.

3.   Kui hüvitise saaja või taotleja või sellise isiku pereliige viibib või elab liikmesriigi territooriumil ning asjaomane deebitorasutus asub Türgis või kui kõnealune isik viibib või elab Türgis ning asjaomane deebitorasutus asub liikmesriigis, teeb halduskontrolli deebitorasutuse taotlusel hüvitisesaaja viibimis- või elukohajärgne sotsiaalkindlustusasutus.

Viibimis- või elukohajärgne sotsiaalkindlustusasutus edastab halduskontrolli taotlenud deebitorasutusele aruande.

Deebitorasutusel on õigus lasta hüvitisesaaja olukord üle vaadata enda valitud spetsialistil. Hüvitisesaajat võib kutsuda deebitorasutuse liikmesriigi territooriumile üksnes juhul, kui reis ei kahjusta tema tervist ja kui sellega seonduvad reisi- ja elamiskulud kannab deebitorasutus.

4.   Üks liikmesriik või mitu liikmesriiki ja Türgi võivad kokku leppida muude haldussätete suhtes, tingimusel, et nad teatavad sellest assotsiatsiooninõukogule.

5.   Erandina käesoleva otsuse artikli 5 lõikes 2 sätestatud tasuta vastastikuse haldusabi põhimõttest kompenseerib deebitorasutus käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud kontrollide tegelikud kulud sotsiaalkindlustusasutusele, kellel deebitorasutus oli palunud need kontrollid teha.

Artikkel 7

Lepingu artikli 25 kohaldamine

Lepingu artiklit 25 kohaldatakse juhul, kui üks lepinguosalistest leiab, et teine lepinguosaline ei ole artiklites 5 ja 6 sätestatud kohustusi täitnud.

Artikkel 8

Erisätted Türgi õigusaktide kohaldamiseks

Assotsiatsiooninõukogu võib vajaduse korral käesoleva otsuse II lisas sätestada erisätted Türgi õigusaktide kohaldamiseks.

Artikkel 9

Kehtivates kahepoolsetes lepingutes sisalduvad haldusmenetlused

Liikmesriigi ja Türgi vahel sõlmitud kahepoolsetes lepingutes sisalduvaid haldusmenetlusi võib jätkuvalt kohaldada tingimusel, et need menetlused ei halvenda käesoleva otsusega asjaomastele isikutele antud õigusi ja kohustusi.

Artikkel 10

Käesoleva otsuse rakendamise halduskorda täiendavad lepingud

Üks liikmesriik või mitu liikmesriiki ja Türgi võivad sõlmida lepinguid, millega täiendatakse käesoleva otsuse rakendamise halduskorda, eelkõige seoses pettuste ja vigade ärahoidmise ning nende vastu võitlemisega.

IV   OSA

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 11

Üleminekusätted

1.   Käesoleva otsuse alusel ei omandata õigusi otsuse jõustumise kuupäevale eelneva aja eest.

2.   Kui lõikest 1 ei tulene teisiti, omandatakse käesoleva otsuse alusel õigusi ka juhul, kui see on seotud ettenägematute asjaoludega, mis toimusid enne otsuse jõustumiskuupäeva.

3.   Kõik hüvitised, mis on jäänud määramata või mis on peatatud asjaomase isiku kodakondsuse või elukoha tõttu, määratakse või ennistatakse asjaomase isiku taotluse põhjal alates käesoleva otsuse jõustumiskuupäevast, tingimusel et varem hüvitiste andmist tinginud õiguste põhjal ei ole tehtud ühekordset summeeritud väljamakset.

4.   Kui lõikes 3 nimetatud taotlus esitatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest, omandatakse käesolevast otsusest tulenevad õigused alates nimetatud kuupäevast ning asjaomase isiku puhul ei või tema õiguste peatamise või piiramise eesmärgil tugineda ühegi liikmesriigi ega Türgi õigusaktidele.

5.   Kui lõikes 3 nimetatud taotlus esitatakse pärast lõikes 4 osutatud kaheaastast perioodi, jõustuvad kehtivuse säilitanud või ajaliselt piiramata õigused alates taotluse esitamise kuupäevast, kui asjaomase liikmesriigi või Türgi õigusaktide võimalikest soodsamatest sätetest ei tulene teisiti.

6.   Kui liikmesriik on määranud mõnele isikule pensioni või mitteosamakselise rahalise erihüvitise enne käesoleva otsuse jõustumise kuupäeva otsuse nr 3/80 artikli 6 lõikes 1 sätestatud vahetu mõju alusel, siis selle isiku õigusi ei piirata ega peatata käesoleva otsuse alusel.

Artikkel 12

Käesoleva otsuse lisad

Käesoleva otsuse lisad on otsuse lahutamatu osa.

Artikkel 13

Kehtetuks tunnistamine

Otsus nr 3/80 tunnistatakse kehtetuks alates käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  EÜT 217, 29.12.1964, lk 3687.

(2)  EÜT L 293, 29.12.1972, lk 3.

(3)  EÜT C 110, 25.4.1983, lk 60.

(4)  ELT L 344, 29.12.2010, lk 1.

(5)  ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.

(6)  ELT L 284, 30.10.2009, lk 1.

LISA

Nr	76/TQ44
Liikmesriik	Saksamaa
Kalavaru	HER/1/2-
Liik	Heeringas (Clupea harengus)
Piirkond	I ja II püügipiirkonna ELi, Norra ja rahvusvahelised veed
Kuupäev	21.11.2012

LISA

Artikli 1 lõikes 2 osutatud kontrollikava, mille alusel tõendatakse liidu eesmärgi saavutamist

1.   VALIMIALUS

Valimialuse moodustavad määruse (EÜ) nr 2160/2003 artiklis 5 sätestatud riiklike kontrolliprogrammide raames kõik broilerkalkuni ja aretuskalkuni karjad.

2.   KALKUNITE SEIRE

2.1.   Proovivõtusagedus

a)

Toidukäitlejad võtavad kõigilt broilerkalkuni ja aretuskalkuni karjadelt proove järgmiselt: i) broilerkalkuni ja aretuskalkuni karjadelt võetakse proove kolm nädalat enne lindude tapmist. Pädev asutus võib lubada võtta proove kuus nädalat enne lindude tapmist juhul, kui kalkuneid on peetud üle 100 päeva või kui nende tootmine on komisjoni määruse (EÜ) nr 889/2008 (1) kohaselt mahepõllumajanduslik tootmine; ii) aretuskalkuni karjadelt võetakse proove: — tootmiskarjade puhul: ühepäevastelt tibudelt, neljanädalastelt lindudelt ja kaks nädalat enne lindude munemisperioodi algust või nende munemisüksusesse üleviimist; — täiskasvanud karjade puhul: ettevõttes või haudejaamas munemisperioodil vähemalt iga kolme nädala tagant; — ettevõttes, kui tegemist on liidusiseseks kauplemiseks ette nähtud haudemune munevate aretuskalkuni karjadega; iii) pädev asutus võib otsustada kasutada ühte punkti ii teises lõigus osutatud võimalustest kogu kontrollikava ulatuses kõigi karjade suhtes. Liidusiseseks kauplemiseks ette nähtud haudemune munevate aretuskarjade puhul tuleb proovid võtta alati ettevõttes; iv) kui Euroopa Liidu eesmärk on kogu liikmesriigis olnud täidetud vähemalt kahel järjestikusel kalendriaastal, võib erandina punkti ii teisest lõigust ja pädeva asutuse äranägemisel pikendada proovide võtmise vaheaega nii, et proove võetakse iga nelja nädala tagant. Pädev asutus võib siiski otsustada, et kontrollid toimuvad ka edaspidi kolmenädalaste vaheaegadega, või pöörduda tagasi kolmenädalaste vaheaegade juurde, kui ettevõttes oleval aretuskarjal tuvastatakse asjaomased Salmonella serotüübid, ja/või igal muul juhul, kui pädev asutus leiab selle olevat vajalik.

b)

Pädeva asutuse võetavad proovid peavad hõlmama vähemalt: i) aretuskalkunitelt võetavaid proove: — üks kord aastas kõikidest karjadest, kus on vähemalt 250 täiskasvanud aretuskalkunit vanuses 30–45 nädalat ning kõikidest ettevõtetest, kus on aretuskalkunite vanavanavanavanemate, vanavanavanemate ja vanavanemate põlvkonnad; pädev asutus võib otsustada, et neid proove võetakse ka haudejaamas, ning — juhul kui toidukäitleja haudejaamas võetud proovist või ametliku kontrolli raames on tuvastatud Salmonella Enteritidis’t või Salmonella Typhimurium’i, siis ettevõttes peetavatelt kõikidelt karjadelt, et selgitada nakkuse päritolu; ii) broilerkalkunitelt võetavaid proove üks kord aastas vähemalt ühelt karjalt, mis kuulub 10 % ettevõtete hulka, kus peetakse vähemalt 500 broilerkalkunit; iii) proove võib võtta ka riskidest lähtuvalt ja kogu aeg, kui pädev asutus seda vajalikuks peab; iv) pädeva asutuse läbi viidav proovide võtmine võib asendada toidukäitleja algatusel toimuvat proovide võtmist vastavalt punktis a sätestatule.

2.2.   Proovivõtuprotokoll

2.2.1.   Üldised juhised proovide võtmiseks

Pädev asutus või toidukäitleja peab tagama, et proove võtaksid ainult vastava koolitusega töötajad.

Aretuskalkunite karjadelt võetakse proove kooskõlas komisjoni määruse (EL) nr 200/2010 (2) lisa punktis 2.2 sätestatuga.

Broilerkalkunite karjadelt võetakse proove vähemalt kahe paari proovivõtujalatsitega ühe karja kohta. Proovivõtujalatsid pannakse jalatsite peale ja proov võetakse kõndides läbi lindla. Ühe kalkunikarja puhul kasutatud proovivõtujalatsid võib koondada üheks prooviks.

Enne proovivõtujalatsite jalga tõmbamist niisutatakse nende pinda:

a)	imavust suurendava lahjendiga (lahjendi koosneb 0,8 % naatriumkloriidist ja 0,1 % peptoonist lahustatuna steriilses deioniseeritud vees) või

b)	steriilse veega või

c)	või mis tahes muu lahjendiga, mille on heaks kiitnud määruse (EÜ) nr 2160/2003 artikli 11 lõikes 3 osutatud liikmesriigi tugilabor, või

d)	proovivõtujalatsid autoklaavitakse konteineris koos lahjenditega.

Proovivõtujalatsite niisutamiseks valatakse neisse vedelikku enne, kui need jalga tõmmatakse, või loksutatakse jalatseid lahjendiga täidetud konteineris.

Tuleb tagada, et proove võetakse kõikidest hoone osadest proportsionaalsetes kogustes. Iga proovivõtujalatsite paar peab katma umbes 50 % hoone pinnast.

Pärast proovi kogumise lõpetamist eemaldatakse proovivõtujalatsid ettevaatlikult jalatsite küljest, et vältida nende küljes oleva aine kadu. Proovivõtujalatsid võib kogutud aine säilitamiseks ümber pöörata. Need jalatsid pannakse kotti või nõusse ja varustatakse sildiga.

Pädev asutus võib otsustada, et suurendab võetavate proovide arvu miinimumi, selleks et tagada võetud proovide representatiivsus, hinnates igal konkreetsel juhul epidemioloogilisi näitajaid, näiteks bioohutuse tingimusi, karja koosseisu ja suurust.

Pädev asutus võib lubada asendada ühe jalatsiproovi 100 g tolmuprooviga, mis kogutakse hoone mitmest kohast neilt pindadelt, kus tolmu on näha. Teise võimalusena võib võtta proovi ühe või mitme niisutatud riidelapi abil vähemalt 900 cm2 pindalalt, kogudes tolmu hoone mitmest kohast. Kõik lapid peavad olema mõlemalt küljelt tolmuga kaetud.

2.2.2.   Teatavat tüüpi ettevõtete suhtes kohaldatavad juhised

a)	Vabapidamisel kalkunikarjade puhul peaks proove võtma ainult hoones sees.

b)

Vähem kui 100 kalkunist koosnevates karjades, kus ei ole ruumikitsikuse tõttu võimalik kasutada proovivõtujalatseid, sest hoonetele ei ole ligipääsu, võib jalatsid asendada tolmuproovi võtmiseks kasutatavate riidest lappidega, millega tõmmatakse üle värske väljaheitega saastunud pindade, või kui see ei ole võimalik, kasutatakse mõnda muud konkreetses olukorras sobivat meetodit väljaheitest proovi võtmiseks.

2.2.3.   Pädeva asutuse läbiviidav proovivõtmine

Pädev asutus peab vajaduse korral lisaanalüüse ja/või dokumentide kontrolle tehes ise veenduma, et proovide tulemusi ei ole mõjutanud mikroobivastaste ainete või muude bakterite kasvu pärssivate ainete olemasolu.

Kui Salmonella Enteritidis’t ja Salmonella Typhimurium’i ei tuvastata, küll aga tuvastatakse mikroobivastaste ainete olemasolu või bakterite kasvu pärssiv toime, loetakse seda kalkunikarja artikli 1 lõikes 2 nimetatud liidu eesmärgi mõistes nakatunud karjaks.

2.2.4.   Transport

Proovid saadetakse põhjendamatute viivitusteta kullerpostiga või kulleriga määruse (EÜ) nr 2160/2003 artiklites 11 ja 12 osutatud laboritesse. Proovide transportimise ajal kaitstakse neid üle 25 °C ulatuva temperatuuri ja otsese päikesevalguse eest.

Kui proove ei ole võimalik saata 24 tunni jooksul proovivõtmisest, tuleb neid säilitada jahutatuna.

3.   LABORIANALÜÜSID

3.1.   Proovide ettevalmistamine

Laboris tuleb proove hoida jahutatuna kuni uurimiseni, mis peab toimuma 48 tunni jooksul pärast proovi saamist ning 96 tunni jooksul alates proovi võtmisest.

Proovivõtujalatsite/-sokkide paar(id) pakitakse ettevaatlikult lahti, et vältida külgekleepunud väljaheite mahapudenemist, ja asetatakse 225 ml toatemperatuurini eelsoojendatud puhverdatud peptoonvette. Proovivõtujalatsid/-sokid peavad olema puhverdatud peptoonveega täielikult kaetud, vajadusel võib puhverdatud peptoonvett lisada.

Võimalusel tuleks tolmuproovi analüüsida eraldi. Broilerkarjade puhul võib pädev asutus analüüsimise eesmärgil siiski otsustada selle liita proovivõtujalatsite või -sokkidega.

Proovi täielikuks küllastamiseks segatakse ja jätkatakse kultuuri kasvatamist punktis 3.2 osutatud tuvastusmeetodil.

Muid proove (nt aretuskarjadelt või haudejaamast võetud proove) valmistatakse ette vastavalt määruse (EL) nr 200/2010 lisa punktis 2.2.2 sätestatule.

Kui Salmonelloosi tuvastamiseks kasutatava väljaheite ettevalmistamiseks on kokku lepitud Euroopa Standardikomitee (CEN) või Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) standardid, siis kohaldatakse proovide ettevalmistamiseks käesolevas punktis nimetatud sätete asemel neid standardeid.

3.2.   Tuvastusmeetod

Kasutada tuleb Madalmaades Bilthovenis asuva ELi referentlabori soovitatud meetodit Salmonella tuvastamiseks.

Meetodit kirjeldatakse EN/ISO 6579 (2002) D lisas: „Salmonella spp. tuvastamine loomade väljaheites ja esmatootmistasandi proovides”.

Selle tuvastusmeetodi puhul kasutatakse ainsa selektiivsöötmena pooltahket söödet (modifitseeritud pooltahke Rappaport-Vassiladise sööde, MSRV).

3.3.   Serotüüpide määramine

Aretuskalkuni karjade puhul määratakse igas positiivses proovis White-Kaufmann-Le Minor’i skeemi põhjal vähemalt ühe isolaadi serotüüp.

Broilerkalkuni karjade puhul määratakse igas pädeva asutuse võetud positiivses proovis White-Kauffmann-Le Minor’i skeemi põhjal vähemalt ühe isolaadi serotüüp.

Toidukäitlejad tagavad vähemalt selle, et ükski isolaatidest ei kuulu Salmonella Enteritidis’e ja Salmonella Typhimurium’i serotüüpide (sealhulgas monofaasiliste tüvede, mille antigeenne valem on 1,4,[5],12:i:-) hulka.

3.4.   Muud meetodid

Kui proove võetakse toidukäitleja algatusel, siis võib käesoleva lisa punktides 3.1, 3.2 ja 3.3 sätestatud proovide ettevalmistamise meetodite, tuvastamismeetodite ja serotüpiseerimise asemel kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 (3) artiklis 11 sätestatud analüüsimeetodeid, kui need on tunnustatud vastavalt standardile EN/ISO 16140.

3.5.   Tüvede säilitamine

Laborid tagavad, et pädev asutus eraldab oma kogutud proovidest vähemalt ühe Salmonella spp. tüve asjaomase karja ja aasta kohta ning säilitab seda võimalikuks faagitüübi kindlaksmääramiseks või antimikroobse tundlikkuse kontrollimise jaoks, kasutades kultuuride kogumise tavameetodit, mis peab tagama tüvede säilimise vähemalt kaks aastat pärast analüüsi kuupäeva.

Pädev asutus võib otsustada, et Salmonella spp. isolaate säilitatakse faagitüübi võimalikuks kindlaksmääramiseks või antimikroobse tundlikkuse kontrollimiseks ka toidukäitleja algatusel võetud proovide puhul, et isolaate saaks kontrollida kooskõlas komisjoni otsuse 2007/407/EÜ (4) artikliga 2.

4.   TULEMUSED JA ARUANDLUS

4.1.   Esinemissageduse arvutamine liidu eesmärgi saavutamise tõendamiseks

Liidu eesmärgi saavutamise tõendamisel loetakse kalkunikari nakatunuks, kui asjaomase karja proovis tuvastatakse Salmonella Enteritidis ja Salmonella Typhimurium (välja arvatud vaktsiinitüved, kuid sealhulgas monofaasilised tüved, mille antigeenne valem on 1,4,[5],12:i:-).

Nakatunud kalkunikarja arvestatakse ainult üks kord, sõltumata proovide võtmise ja analüüside arvust, ning esitatakse aruandes ainult sel aastal, kui võeti esimene positiivse tulemuse andnud proov. Esinemissagedust arvestatakse eraldi broilerkalkunite ja täiskasvanud aretuskalkunite karjade puhul.

4.2.   Aruandlus

4.2.1.   Aruandlus hõlmab järgmist:

a)	vähemalt üks kord aruandlusaasta jooksul analüüsitud broilerkalkunite ja täiskasvanud aretuskalkunite karjade koguarv;

b)	mis tahes Salmonella serotüübi suhtes positiivsete broilerkalkunite ja täiskasvanud aretuskalkunite karjade koguarv liikmesriigis;

c)	vähemalt ühe Salmonella Enteritidis’e ja Salmonella Typhimurium’i serotüübi (sealhulgas monofaasiliste tüvede, mille antigeenne valem on 1,4,[5],12:i:-) suhtes positiivsete broilerkalkunite ja täiskasvanud aretuskalkunite karjade arv;

d)	positiivsete broilerkalkunite ja täiskasvanud aretuskalkunite karjade arv iga Salmonella serotüübi või määratlemata Salmonella kohta (isolaadid, millel puudub tüüp või mis ei ole serotüpiseeritud).

4.2.2.   Punkti 4.2.1 alapunktides a–d osutatud teave proovivõtmise kohta riiklike salmonelloositõrje programmide raames esitatakse eraldi

a)	toidukäitlejate võetud proovide kohta (vastavalt punktile 2.1.a) ja

b)	pädevate asutuste võetud proovide kohta (vastavalt punktile 2.1.b).

4.2.3.   Analüüside tulemused loetakse asjakohaseks teabeks toiduahela kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004  (5) II lisa III jaos sätestatule.

Pädevale asutusele tehakse iga uuritud kalkunikarja puhul kättesaadavaks vähemalt järgmine teave:

a)	ajakohastatud andmed asjaomase ettevõtte kohta;

b)	ajakohastatud andmed asjaomase karja kohta;

c)	proovivõtmise kuu;

d)	lindude arv karjas.

Tulemused ja muu lisateave tuleb esitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/99/EÜ (6) artikli 9 lõikes 1 sätestatud arengute ja allikate aruande osana.

Toidukäitleja teavitab pädevat asutust viivitamata Salmonella Enteritidis’e ja Salmonella Typhimurium’i (sealhulgas monofaasiliste tüvede, mille antigeenne valem on 1,4,[5],12:i:-) tuvastamisest. Toidukäitleja annab analüüsi teostavale laborile vastavad juhised.

---

(1)  ELT L 250, 18.9.2008, lk 1.

(2)  ELT L 61, 11.3.2010, lk 1.

(3)  ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

(4)  ELT L 153, 14.6.2007, lk 26.

(5)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

(6)  ELT L 325, 12.12.2003, lk 31.

LISA

Määruse (EL) nr 37/2010 lisa tabelis 1 asendatakse naatriumsalitsülaadi kanne järgmise kandega:

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	48,7
	MA	86,8
	TN	97,7
	TR	90,3
	ZZ	80,9
0707 00 05	AL	88,1
	JO	174,9
	MA	133,1
	TR	137,0
	ZZ	133,3
0709 93 10	MA	159,4
	TR	121,2
	ZZ	140,3
0805 10 20	TR	73,8
	ZA	50,9
	ZW	43,2
	ZZ	56,0
0805 20 10	MA	65,9
	ZZ	65,9
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	JM	129,1
	MA	106,4
	TR	81,3
	ZZ	105,6
0805 50 10	TR	82,7
	ZZ	82,7
0808 10 80	CA	157,2
	MK	37,9
	US	153,3
	ZA	138,0
	ZZ	121,6
0808 30 90	CN	61,4
	US	160,6
	ZZ	111,0

---

(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

  翻译：

查看mercari原页面

收藏该商品

立即下单