I LISA

KÄITAMISE JA LIIKLUSKORRALDUSE ALLSÜSTEEMI KOOSTALITLUSE TEHNILINE KIRJELDUS

SISUKORD

1.	SISSEJUHATUS

1.1.	Tehniline kohaldamisala

1.2.	Geograafiline kohaldamisala

1.3.	Käesoleva KTK sisu

2.	ALLSÜSTEEMI MÕISTE/KOHALDAMISALA

2.1.	Allsüsteem

2.2.	Kohaldamisala

2.2.1.

Töötajad ja rongid

2.2.2.

Põhimõtted

2.2.3.

Kohaldamine olemasolevate veeremiüksuste ja taristu suhtes

3.	OLULISED NÕUDED

3.1.	Vastavus olulistele nõuetele

3.2.	Olulised nõuded – ülevaade

4.	ALLSÜSTEEMI OMADUSED

4.1.	Sissejuhatus

4.2.	Allsüsteemi funktsionaalsed ja tehnilised spetsifikatsioonid

4.2.1.

Töötajatega seotud spetsifikatsioonid

4.2.1.1.

Üldnõuded

4.2.1.2.

Juhtide dokumentatsioon

4.2.1.2.1.

Juhi käsiraamat

4.2.1.2.2.

Liini kirjeldus ja kasutatavate liinidega seotud raudtee-äärsete seadmete kirjeldus

4.2.1.2.2.1.

Marsruudiraamatu koostamine

4.2.1.2.2.2.

Marsruudiraamatus sisalduva teabe muutmine

4.2.1.2.2.3.

Juhi teavitamine reaalajas

4.2.1.2.3.

Sõiduplaanid

4.2.1.2.4.

Veerem

4.2.1.3.

Dokumendid raudteeveo-ettevõtja teistele töötajatele peale juhtide

4.2.1.4.

Dokumendid rongide liikumislube andvatele raudteetaristu-ettevõtja töötajatele

4.2.1.5.

Ohutusalane teabevahetus rongimeeskonna, raudteeveo-ettevõtja muude töötajate ja rongide liikumislube andvate töötajate vahel

4.2.2.

Rongidega seotud nõuded

4.2.2.1.

Rongi nähtavus

4.2.2.1.1.

Üldnõue

4.2.2.1.2.

Esiosa

4.2.2.1.3.

Tagaosa

4.2.2.1.3.1

Reisirongid

4.2.2.1.3.2

Rahvusvahelises liikluses kasutatavad kaubarongid

4.2.2.1.3.3

Kaubarongid, mis liikmesriikidevahelisi piire ei ületa

4.2.2.2.

Rongi kuuldavus

4.2.2.2.1.

Üldnõue

4.2.2.2.2.

Kontroll

4.2.2.3.

Veeremiüksuse identifitseerimistunnus

4.2.2.4.

Reisijate ja veose ohutus

4.2.2.4.1.

Veose ohutus

4.2.2.4.2.

Reisijate ohutus

4.2.2.5.

Rongi koosseis

4.2.2.6.

Rongi pidurid

4.2.2.6.1.

Pidurisüsteemi miinimumnõuded

4.2.2.6.2.

Pidurdustõhusus

4.2.2.7.

Rongi töökorra tagamine

4.2.2.7.1.

Üldnõue

4.2.2.7.2.

Nõutavad andmed

4.2.2.8.

Raudtee-äärsete signaalide ja märgiste nähtavuse nõuded

4.2.2.9.

Juhi valvsus

4.2.3.

Rongiliikluse korraldamise spetsifikatsioonid

4.2.3.1.

Rongide planeerimine

4.2.3.2.

Rongide identifitseerimine

4.2.3.2.1.

Ronginumbri vorm

4.2.3.3.

Rongi väljumine

4.2.3.3.1.

Väljumiseelsed kontrollid ja katsed

4.2.3.3.2.

Raudteetaristu-ettevõtja teavitamine rongi käitusseisundist

4.2.3.4.

Liikluskorraldus

4.2.3.4.1.

Üldnõuded

4.2.3.4.2.

Rongi käsitlev aruandlus

4.2.3.4.2.1.

Rongi asukoha teatamiseks nõutavad andmed

4.2.3.4.2.2.

Prognoositav üleandmise aeg

4.2.3.4.3.

Ohtlikud kaubad

4.2.3.4.4.

Käitamise kvaliteet

4.2.3.5.

Andmete salvestamine

4.2.3.5.1.

Jälgimisandmete salvestamine väljaspool rongi

4.2.3.5.2.

Jälgimisandmete salvestamine rongis

4.2.3.6.

Halvenenud käitamistingimused

4.2.3.6.1.

Teiste kasutajate teavitamine

4.2.3.6.2.

Vedurijuhtide teavitamine

4.2.3.6.3.

Eriolukordades tegutsemise kord

4.2.3.7.

Eriolukordade haldamine

4.2.3.8.

Rongimeeskonna abistamine veeremiga seotud vahejuhtumi või veeremi olulise rikke korral

4.3.	Liideste funktsionaalsed ja tehnilised spetsifikatsioonid

4.3.1.

Liidesed taristu KTKga

4.3.2.

Liidesed juhtkäskude ja signaalimise KTKga

4.3.3.

Liidesed veeremi KTKga

4.3.3.1.

Liidesed vedurite KTKga ja reisijateveoveeremi KTKga

4.3.3.2.

Liidesed kaubavagunite KTKga

4.3.3.3.

Liidesed kiirraudtee veeremite KTKga

4.3.4.

Liidesed energiavarustuse KTKga

4.4.	Käitamiseeskirjad

4.5.	Hoolduseeskirjad

4.6.	Kutsekvalifikatsioon

4.6.1.

Ametialane pädevus

4.6.1.1.

Ametialased teadmised

4.6.1.2.

Teadmiste rakendamise oskus

4.6.2.

Keeleoskus

4.6.2.1.

Põhimõtted

4.6.2.2.

Keeleoskuse tase

4.6.3.

Töötajate esialgne ja pidev hindamine

4.6.3.1.

Põhielemendid

4.6.3.2.

Koolitusvajaduste analüüs

4.6.3.2.1.

Koolitusvajaduste analüüsi koostamine

4.6.3.2.2.

Koolitusvajaduste analüüsi ajakohastamine

4.6.3.2.3.

Rongimeeskonna ja abipersonali erielemendid

4.6.3.2.3.1.

Raudteetaristu tundmine

4.6.3.2.3.2.

Veeremialased teadmised

4.6.3.2.3.3.

Abipersonal

4.7.	Tervisekaitse- ja ohutusnõuded

4.7.1.

Sissejuhatus

4.7.2.

Välja jäetud

4.7.3.

Välja jäetud

4.7.4.

Terviseuuringud ja psühholoogiline hindamine

4.7.4.1.

Enne tööle asumist

4.7.4.1.1.

Minimaalsed terviseuuringud

4.7.4.1.2.

Psühholoogiline hindamine

4.7.4.2.

Pärast tööle asumist

4.7.4.2.1.

Korrapärase tervisekontrolli sagedus

4.7.4.2.2.

Korrapärase tervisekontrolli minimaalne sisu

4.7.4.2.3.

Täiendav tervisekontroll ja/või psühholoogiline hindamine

4.7.5.

Meditsiininõuded

4.7.5.1.

Üldnõuded

4.7.5.2.

Nägemisnõuded

4.7.5.3.

Kuulmisnõuded

4.8.	Taristu-, raudteeveeremi- ja sõidukiregister

4.8.1.

Taristu

4.8.2.

Veerem

5.	KOOSTALITLUSE KOMPONENDID

5.1.

Määratlus

5.2.	Komponentide loetelu

6.	KOMPONENTIDE VASTAVUSE JA/VÕI NENDE KASUTAMISKÕLBLIKKUSE HINDAMINE JA ALLSÜSTEEMI VASTAVUSE TÕENDAMINE

6.1.	Koostalitluse komponendid

6.2.	Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem

6.2.1.

Põhimõtted

7.	RAKENDAMINE

7.1.	Põhimõtted

7.2.	Rakendussuunised

7.3.	Erijuhtumid

7.3.1.

Sissejuhatus

7.3.2.

Erijuhtumite loetelu

7.3.2.1.

Eesti, Läti ja Leedu ajutine erijuhtum (T1)

7.3.2.2.

Iirimaa ja Ühendkuningriigi ajutine erijuhtum (T2)

Liide A.

ERTMSi/ETCSi käitamiseeskirjad

Liide B.

Ühetaolist käitamist võimaldavad muud eeskirjad

Liide C.

Ohutusteabe vahetamise metoodika

Liide D.

Andmed, mis peavad olema raudteeveo-ettevõtjale kättesaadavad marsruutide kohta, mida ta kavatseb kasutada

Liide E.

Keeleoskuse ja teabevahetuse tase

Liide F.

Liide G.

Liide H.

Liide I.

Liide J.

Rongi saatmiseks vajaliku kutsekvalifikatsiooni miinimumnõuded

Liide K.

Liide L.

Rongide ettevalmistamiseks vajaliku kutsekvalifikatsiooni miinimumnõuded

Liide M.

Liide N.

Liide O.

Liide P.

Euroopa raudteeveereminumber ja seonduv tähtmärgistus veeremi kerel

Liide Q.

Liide R.

Liide S.

Liide T.

Pidurdustõhusus

Liide U.

Avatud punktide loetelu

Liide V.

Liide W.

Sõnastik

1.   SISSEJUHATUS

1.1.   Tehniline kohaldamisala

Käesoleva koostalitluse tehniline kirjeldus (edaspidi „KTK”) hõlmab direktiivi 2008/57/EÜ II lisa punktis 1 esitatud nimekirjas osutatud käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi. Täpsemad andmed kõnealuse allsüsteemi kohta on esitatud käesoleva lisa 2. peatükis.

Vajaduse korral eristatakse KTKs tava- ja kiirraudtee (määratletud direktiivi 2008/57/EÜ I lisa punktis 2.1) suhtes kehtivaid nõudeid.

1.2.   Geograafiline kohaldamisala

Käesoleva KTK geograafiline kohaldamisala hõlmab Euroopa raudteesüsteemi vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ artiklile 1, v.a kõnealuse direktiivi artikli 1 lõikes 3 osutatud süsteemid ja võrgustikud.

1.3.   Käesoleva KTK sisu

Vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ artikli 5 lõikele 3 käesolevas KTKs:

a)	esitatakse käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi kavandatav kohaldamisala – 2. peatükk;

b)	kehtestatakse olulised nõuded, millele peavad vastama asjaomane allsüsteem ja selle liidesed teiste allsüsteemidega – 3. peatükk;

c)

kehtestatakse funktsionaalsed ja tehnilised nõuded, millele sihtallsüsteem ja selle liidesed teiste allsüsteemidega peavad vastama. Vajaduse korral võivad need nõuded varieeruda olenevalt allsüsteemi kasutusviisist, näiteks olenevalt direktiivi 2008/57/EÜ I lisas sätestatud liini-, jaama- ja/või veeremiliikidest – 4. peatükk;

d)	määratakse kindlaks Euroopa nõuete, sealhulgas Euroopa standarditega hõlmatud koostalitlusvõime komponendid ja liidesed, mis on vajalikud Euroopa raudteesüsteemi koostalitlusvõime saavutamiseks – 5. peatükk;

e)	määratakse iga käsitletava juhtumi puhul kindlaks, milliseid menetlusi tuleb kasutada koostalitluse komponentide vastavuse või kasutussobivuse hindamisel – 6. peatükk;

f)	esitatakse KTK rakendamise strateegia. Eelkõige on vaja täpsustada etapid, mis tuleb läbida, ning vahendid, mida on võimalik kohaldada, et saavutada astmeline üleminek praegusest olukorrast olukorrani, kus vastavus KTK-le on muutunud normiks – 7. peatükk;

g)	esitatakse asjaomase allsüsteemi käitamise ja hooldamise ning KTK rakendamise puhul nõutav asjaomaste töötajate kutsekvalifikatsioon ning töötajate tervise kaitse ja ohutuse nõuded – 4. peatükk.

Lisaks võib vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ artikli 5 lõikele 5 iga KTK puhul ette näha erijuhtumid. Need on esitatud 7. peatükis.

Käesoleva KTK 4. peatükk sisaldab ka käesoleva lisa punktides 1.1 ja 1.2 nimetatud kohaldamisalas kehtivaid käitus- ja hoolduseeskirju.

2.   ALLSÜSTEEMI MÕISTE/KOHALDAMISALA

2.1.   Allsüsteem

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi on direktiivi 2008/57/EÜ II lisa punktis 2.5 kirjeldatud järgmiselt:

2.2.   Kohaldamisala

Käesolevat KTKd kohaldatakse selliste raudteetaristu-ettevõtjate ja raudteeveo-ettevõtjate kasutatava käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi suhtes, kes on seotud rongide käitamisega punkti 1.2 kohases Euroopa raudteesüsteemis.

2.2.1.   Töötajad ja rongid

Punkte 4.6 ja 4.7 kohaldatakse nende töötajate suhtes, kes täidavad selliseid ohutuse seisukohalt olulisi ülesandeid nagu rongi saatmine, kui töö hõlmab riikidevaheliste piiride ületamist ja tööd väljaspool raudteetaristu-ettevõtja võrguaruandes „piirialadena” määratletud kohti ning kuulub töötaja ohutusloa alla.

Punkti 4.6.2 kohaldatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/59/EÜ (1) VI lisa punktis 8 kindlaks määratud vedurijuhtide suhtes. Töötajat ei loeta piiriületajaks, kui tegevus hõlmab üksnes töötamist käesoleva punkti esimeses lõigus nimetatud piirialadel.

Töötajate suhtes, kes täidavad ohutuse seisukohalt tähtsaid rongide lähetamise või rongidele liikumislubade andmise ülesandeid, kohaldatakse liikmesriikidevahelist kutsekvalifikatsiooni ning tervisekaitse- ja ohutusnõuete vastastikust tunnustamist.

Töötajate suhtes, kes täidavad ohutuse seisukohalt tähtsaid rongi piiriületuse-eelse ettevalmistusega seotud ülesandeid ning töötavad käesoleva punkti esimeses lõigus nimetatud piirialadest kaugemal, kohaldatakse punkti 4.6 ning liikmesriikidevahelisi tervisekaitse- ja ohutusnõuete vastastikust tunnustamist. Rongi ei loeta piiriülest teenust osutavaks, kui ükski riigipiiri ületava rongi veeremiüksus ei välju pärast piiri ületamist käesoleva punkti esimeses lõigus kirjeldatud piirialadelt.

Eespool öeldu on kokku võetud tabelites 1 ja 2.

Tabel 1

Töötajad, kes on seotud riigipiire ületavate ja seejärel piirialalt väljuvate rongide käitamisega

Ülesanded	Kutsekvalifikatsioon	Meditsiininõuded
Rongi saatmine	4.6	4.7
Rongi liikumislubade andmine	Vastastikune tunnustamine	Vastastikune tunnustamine
Rongi ettevalmistamine	4.6	Vastastikune tunnustamine
Rongi lähetamine	Vastastikune tunnustamine	Vastastikune tunnustamine

Tabel 2

Töötajad rongidel, mis ei ületa riigipiire või ületavad neid üksnes piirialade piires

Ülesanded	Kutsekvalifikatsioon	Meditsiininõuded
Rongi saatmine	Vastastikune tunnustamine	Vastastikune tunnustamine
Rongi liikumislubade andmine	Vastastikune tunnustamine	Vastastikune tunnustamine
Rongi ettevalmistamine	Vastastikune tunnustamine	Vastastikune tunnustamine
Rongi lähetamine	Vastastikune tunnustamine	Vastastikune tunnustamine

2.2.2.   Põhimõtted

Käesolev KTK hõlmab käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi neid elemente (nagu on sätestatud 4. peatükis), mis sisaldavad põhimõtteliselt raudteeveo-ettevõtjate ja raudteetaristu-ettevõtjate vahelisi rakendusliideseid või on koostalitlusvõime seisukohalt eriti kasulikud.

Raudteeveo-ettevõtja ja raudteetaristu-ettevõtja peavad tagama, et eeskirjade, menetluste ja dokumentatsiooniga seotud kõikide nõuete täitmiseks kehtestatakse asjakohane kord. Kõnealuse korra kehtestamine on raudteeveo-ettevõtja ja raudteetaristu-ettevõtja ohutusjuhtimissüsteemi asjakohane osa, nagu on nõutud direktiiviga 2004/49/EÜ (2). Ohutusjuhtimise süsteemi ennast hindab asjakohane liikmesriigi ohutusasutus enne ohutustunnistuse/tegevusloa andmist.

2.2.3.   Kohaldamine olemasolevate veeremiüksuste ja taristu suhtes

Ehkki suurem osa käesolevas KTKs sisalduvatest nõuetest on seotud protsesside ja menetlustega, seondub osa neist ka kasutamise seisukohalt oluliste füüsiliste elementide, rongide ja veeremiüksustega.

Nende elementide projekteerimistingimusi kirjeldatakse allsüsteeme, näiteks veeremit käsitlevates struktuursetes KTKdes. Käesolevas KTKs võetakse arvesse nende toimimisfunktsioone.

3.   OLULISED NÕUDED

3.1.   Vastavus olulistele nõuetele

Vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ artikli 4 lõikele 1 peavad Euroopa raudteesüsteem, selle allsüsteemid ja nende koostalitluse komponendid vastama kõnealuse direktiivi III lisas sätestatud olulistele üldnõuetele.

3.2.   Olulised nõuded – ülevaade

Olulised nõuded hõlmavad järgmist:

—

ohutus,

—	töökindlus ja käideldavus,

—	tervisekaitse,

—	keskkonnakaitse,

—	tehniline ühilduvus.

Direktiivi 2008/57/EÜ kohaselt võib olulisi nõudeid kohaldada üldiselt kogu Euroopa raudteesüsteemi suhtes või konkreetselt iga allsüsteemi ja selle komponentide suhtes.

Tabelis 3 on kokkuvõtlikult esitatud direktiivi 2008/57/EÜ III lisas esitatud oluliste nõuete ja käesoleva KTK vaheline vastavus.

Tabel 3

Punkt

Punkti pealkiri

Ohutus

Töökindlus ja käideldavus

Tervisekaitse

Keskkonnakaitse

Tehniline ühilduvus

Käitamise ja liikluskorralduse olulised nõuded

1.1.1

1.1.2

1.1.3

1.1.4

1.1.5

1.2

1.3.1

1.3.2

1.4.1

1.4.2

1.4.3

1.4.4

1.4.5

1.5

2.6.1

2.6.2

2.6.3

4.2.1.2

Juhtide dokumentatsioon

X

X

X

4.2.1.2.1

Käsiraamat

X

X

X

4.2.1.2.2

Marsruudiraamat

X

X

4.2.1.2.2.1

Marsruudiraamatu koostamine

X

4.2.1.2.2.2

Marsruudiraamatus sisalduva teabe muutmine

X

X

4.2.1.2.2.3

Juhi teavitamine reaalajas

X

X

X

4.2.1.2.3

Sõiduplaanid

X

X

X

4.2.1.2.4

Veerem

X

X

X

4.2.1.3

Dokumendid raudteeveo-ettevõtja teistele töötajatele peale juhtide

X

X

X

4.2.1.4

Dokumendid rongide liikumislube andvatele raudteetaristu-ettevõtja töötajatele

X

X

X

4.2.1.5

Ohutusalane teabevahetus rongimeeskonna, raudteeveo-ettevõtja muude töötajate ja rongide liikumislube andvate töötajate vahel

X

X

X

X

4.2.2.1

Rongi nähtavus

X

X

X

4.2.2.1.1

Üldnõue

X

X

X

4.2.2.1.2

Esiosa

X

X

X

4.2.2.1.3

Tagaosa

X

X

X

4.2.2.2

Rongi kuuldavus

X

X

X

X

4.2.2.2.1

Üldnõue

X

X

X

4.2.2.2.2

Kontroll

X

X

4.2.2.3

Veeremiüksuse identifitseerimistunnus

X

X

X

4.2.2.4

Reisijate ja veose ohutus

X

4.2.2.5

Rongi koosseis

X

4.2.2.6

Rongi pidurid

X

X

X

4.2.2.6.1

Pidurisüsteemi miinimumnõuded

X

X

X

4.2.2.6.2

Pidurdustõhusus

X

X

X

4.2.2.7

Rongi töökorra tagamine

X

X

X

4.2.2.7.1

Üldnõue

X

X

4.2.2.7.2

Nõutavad andmed

X

X

4.2.2.8

Signaalide ja raudtee-äärsete märgiste nähtavuse nõuded

X

X

4.2.2.9

Juhi valvsus

X

4.2.3.1

Rongide planeerimine

X

X

X

4.2.3.2

Rongide identifitseerimine

X

X

X

4.2.3.3

Rongi väljumine

X

X

4.2.3.3.1

Väljumiseelsed kontrollid ja katsed

X

X

X

X

4.2.3.3.2

Raudteetaristu-ettevõtja teavitamine rongi käitusseisundist

X

X

X

X

4.2.3.4

Liikluskorraldus

X

X

X

4.2.3.4.1

Üldnõuded

X

X

X

4.2.3.4.2

Rongi käsitlev aruandlus

X

X

X

4.2.3.4.2.1

Rongi asukoha teatamiseks nõutavad andmed

X

X

4.2.3.4.2.2

Prognoositav üleandmise aeg

X

X

4.2.3.4.3

Ohtlikud kaubad

X

X

4.2.3.4.4

Käitamise kvaliteet

X

X

4.2.3.5

Andmete salvestamine

X

X

4.2.3.5.1

Jälgimisandmete salvestamine väljaspool rongi

X

X

4.2.3.5.2

Jälgimisandmete salvestamine rongis

X

X

4.2.3.6

Halvenenud käitamistingimused

X

X

X

4.2.3.6.1

Teiste kasutajate teavitamine

X

X

4.2.3.6.2

Vedurijuhtide teavitamine

X

4.2.3.6.3

Eriolukordades tegutsemise kord

X

X

X

4.2.3.7

Eriolukordade haldamine

X

X

X

4.2.3.8

Rongimeeskonna abistamine veeremiga seotud vahejuhtumi või veeremi olulise rikke korral

X

4.4

Käitamiseeskirjad

X

X

4.6

Kutsekvalifikatsioon

X

X

X

4.7

Tervisekaitse- ja ohutusnõuded

X

4.   ALLSÜSTEEMI OMADUSED

4.1.   Sissejuhatus

Kõiki asjaomaseid olulisi nõudeid silmas pidades hõlmab käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem, nagu seda kirjeldatakse punktis 2.2, üksnes käesolevas peatükis sätestatud elemente.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/14/EÜ (3) on raudteetaristu-ettevõtja üldjuhul kohustatud kehtestama kõik vajalikud tingimused, millele tema võrgus liikuma lubatud rongid peavad vastama, võttes arvesse konkreetsete liinide geograafilisi iseärasusi ning käesolevas peatükis sätestatud funktsionaalseid ja tehnilisi spetsifikatsioone.

4.2.   Allsüsteemi funktsionaalsed ja tehnilised spetsifikatsioonid

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi funktsionaalsed ja tehnilised spetsifikatsioonid hõlmavad järgmist:

—	töötajatega seotud spetsifikatsioonid,

—	rongidega seotud spetsifikatsioonid,

—	rongide käitamisega seotud spetsifikatsioonid.

4.2.1.   Töötajatega seotud spetsifikatsioonid

4.2.1.1.   Üldnõuded

Käesolev punkt käsitleb töötajaid, kes on seotud allsüsteemi käitamisega, täites ohutuse seisukohalt olulisi ülesandeid, mis seonduvad raudteeveo-ettevõtja ja raudteetaristu-ettevõtja vaheliste otseste liidestega.

1)

Raudteeveo-ettevõtja töötajad: a) kes täidavad rongide juhtimisega seotud ülesandeid (käesolevas KTKs läbivalt „juht”) ning moodustavad osa rongi meeskonnast; b) kes täidavad ülesandeid rongis (v.a juhtimine) ning moodustavad osa rongi meeskonnast; c) kes täidavad rongide ettevalmistamisega seotud ülesandeid.

2)	Raudteetaristu-ettevõtja töötajad, kes täidavad rongide liikumislubade andmisega seotud ülesandeid.

Hõlmatud on järgmised valdkonnad:

—	dokumentatsioon,

—	teavitamine.

Peale selle kehtestatakse käesoleva KTKga punktis 2.2.1 kindlaksmääratud töötajate puhul nõuded seoses järgmiste valdkondadega:

—	kvalifikatsioon (vt liite L punkt 4.6),

—	tervisekaitse- ja ohutusnõuded (vt punkt 4.7).

4.2.1.2.   Juhtide dokumentatsioon

Rongi käitav raudteeveo-ettevõtja peab andma juhile kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud andmed ja dokumendid.

Need andmed peavad hõlmama vajalikku teavet rongi käitamiseks normaalsetes, halvenenud ja ohuolukordades, käsitledes marsruute, kus töötatakse, ning veeremit, mida neil marsruutidel kasutatakse.

4.2.1.2.1.   Juhi käsiraamat

Kõik juhile vajalikud protseduurid tuleb koondada tavapärasesse dokumenti või arvutipõhisesse dokumenti, mida nimetatakse juhi käsiraamatuks.

Juhi käsiraamatus tuleb esitada kõikide kasutatavate marsruutide kohta ja neil marsruutidel kasutatava veeremi kohta nõuded tegutsemiseks igas normaalses, halvenenud ja ohuolukorras, millega juht võib kokku puutuda.

Juhi käsiraamat peab käsitlema kaht konkreetset aspekti:

—	esimene, mis käsitleb üldeeskirju ja protseduure (võttes arvesse liidete A, B ja C sisu);

—	teine, mis käsitleb konkreetse raudteetaristu-ettevõtja puhul kehtivaid vajalikke eeskirju ja protseduure.

See peab hõlmama vähemalt järgmiste aspektidega seotud toiminguid:

—	töötajate ohutus ja turvalisus,

—	signaalimine ja juhtkäsud,

—	rongi käitamine, sealhulgas halvenenud tingimustes,

—	vedurid ja veerem,

—	vahejuhtumid ja õnnetused.

Juhi käsiraamatu koostamise eest vastutab raudteeveo-ettevõtja.

Raudteeveo-ettevõtja peab juhi käsiraamatu esitama samas vormingus kogu taristu kohta, kus tema juhid töötavad.

Raudteeveo-ettevõtja peab koostama juhi käsiraamatu niimoodi, et juhil oleks võimalik kohaldada kõiki käitamiseeskirju.

Sellel peab olema kaks liidet:

—	liide 1: sidetoimingute juhend;

—	liide 2: vormide kogu.

Eelnevalt kindlaksmääratud sõnumid ja vormid peavad olema raudteetaristu-ettevõtja(te) töökeeles.

Juhi käsiraamatu koostamise ja ajakohastamise protsess peab hõlmama järgmisi etappe:

—	raudteetaristu-ettevõtja (või käitamiseeskirjade eest vastutav organisatsioon) peab esitama raudteeveo-ettevõtjale nõuetekohase teabe raudteetaristu-ettevõtja töökeeles;

—	raudteeveo-ettevõtja peab koostama algse või ajakohastatud dokumendi;

—	kui keel, mille raudteeveo-ettevõtja on juhi käsiraamatu koostamiseks valinud, ei ole sama keel, milles asjakohane teave algselt esitati, on raudteeveo-ettevõtja kohustatud tegema vajaliku tõlke ja/või esitama selgitavad märkused mõnes muus keeles.

Raudteetaristu-ettevõtja peab tagama, et raudteeveo-ettevõtja(te)le esitatavad dokumendid on täielikud ja täpsed.

Raudteeveo-ettevõtja peab tagama, et juhi käsiraamat on täielik ja täpne.

4.2.1.2.2.   Liini kirjeldus ja kasutatavate liinidega seotud raudtee-äärsete seadmete kirjeldus

Juhtidele tuleb anda liini kirjeldus ja kasutatavatel liinidel juhtimisega seonduvate raudtee-äärsete seadmete kirjeldus. See teave tuleb esitada marsruudiraamatuks nimetatava ühtse dokumendina (mis võib olla tavapärane või arvutipõhine dokument).

Selles tuleb esitada vähemalt järgmised andmed:

—	käitamisega seotud üldnäitajad,

—	andmed tõusude ja languste kohta,

—	üksikasjalik liiniskeem.

4.2.1.2.2.1.   Marsruudiraamatu koostamine

Marsruudiraamat tuleb koostada ühes vormis kõikide selliste taristute kohta, mida konkreetse raudteeveo-ettevõtja rongid kasutavad.

Raudteeveo-ettevõtja vastutab marsruudiraamatu täieliku ja nõuetekohase koostamise eest (nt korraldades mis tahes vajaliku tõlke ja/või esitades selgitavad märkused) ja kasutab selleks raudteetaristu-ettevõtja(te) antud teavet.

See peab sisaldama järgmisi andmeid (loetelu ei ole täielik):

a)	käitamise üldnäitajad: — signaalide ja vastava sõidurežiimi tüüp (topeltliin, muutsuunaline, vasak- või parempoolse suunaga jne), — vooluvarustustüüp, — rongiraadioside seadmete liik;

b)	andmed tõusude ja languste ning kallete suuruse ja asukoha kohta;

c)

üksikasjalik liiniskeem: — liinil asuvate jaamade ja sõlmpunktide nimed ja asukohad; — tunnelid, sealhulgas nende asukoht, pikkus, üksikasjalikud andmed, näiteks jalgteede ja evakuatsioonipääsude olemasolu, samuti selliste turvapaikade asukohad, kust on võimalik reisijaid evakueerida; — olulised asukohad, näiteks neutraalvahemikud; — igal rööbasteel lubatud sõidukiirus, sealhulgas vajaduse korral eri kiirused teatavat tüüpi rongide jaoks; — vastutav raudteetaristu-ettevõtja; — liikluskorraldus-/juhtimiskeskusega nii normaalsetes kui ka halvenenud tingimustes sidepidamise vahendid.

Raudteetaristu-ettevõtja peab tagama, et raudteeveo-ettevõtja(te)le esitatavad dokumendid on täielikud ja täpsed.

Raudteeveo-ettevõtja peab tagama, et marsruudiraamat on täielik ja täpne.

4.2.1.2.2.2.   Marsruudiraamatus sisalduva teabe muutmine

Raudteetaristu-ettevõtja peab teavitama raudteeveo-ettevõtjat kõikidest püsivatest või ajutistest muudatustest punkti 4.2.1.2.2.1 kohaselt edastatud teabes.

Raudteeveo-ettevõtja peab need muudatused koondama spetsiaalsesse dokumenti või arvutipõhisesse dokumenti, mille vorming peab olema ühesugune kõikide nende taristute puhul, mida konkreetse raudteeveo-ettevõtja rongid kasutavad.

Raudteetaristu-ettevõtja peab tagama, et raudteeveo-ettevõtja(te)le esitatavad dokumendid on täielikud ja täpsed.

Raudteeveo-ettevõtja peab tagama, et marsruudiraamatus sisalduvasse teabesse tehtud muudatusi koondav dokument on täielik ja täpne.

4.2.1.2.2.3.   Juhi teavitamine reaalajas

Raudteetaristu-ettevõtja peab teavitama juhte kõikidest liini või sellega seotud raudtee-äärsete seadmete muudatustest, millest ei ole teatatud kui punkti 4.2.1.2.2.2 kohastest marsruudiraamatus sisalduva teabe muudatustest.

4.2.1.2.3.   Sõiduplaanid

Rongide sõiduplaanide andmete esitamine soodustab rongide täpset liikumist ja aitab osutada tõhusat teenust.

Raudteeveo-ettevõtja peab juhtidele esitama rongi normaalseks liiklemiseks vajalikud andmed, mis peavad sisaldama vähemalt järgmist:

—	rongi identifitseerimistunnus;

—	rongi sõidupäevad (vajaduse korral);

—	peatuspunktid ja nendega seotud tegevus;

—	muud ajaarvestuspunktid;

—	saabumis-/väljumis-/läbisõiduaeg iga kõnealuse punkti kohta.

Need rongi sõiduandmed, mis peavad põhinema raudteetaristu-ettevõtja esitatud teabel, võib esitada elektrooniliselt või paberkandjal.

Kõikidel liinidel, kus raudteeveo-ettevõtja tegutseb, tuleb nende esitamiseks juhile kasutada sama esitusviisi.

4.2.1.2.4.   Veerem

Raudteeveo-ettevõtja peab juhile andma kogu teabe, mis on seotud veeremi käitamisega halvenenud olukordades (nt abi vajavate rongide puhul). Need dokumendid peavad keskenduma ka neil juhtudel kasutatavale konkreetsele liidesele raudteetaristu-ettevõtja töötajatega.

4.2.1.3.   Dokumendid raudteeveo-ettevõtja teistele töötajatele peale juhtide

Raudteeveo-ettevõtja peab kõikidele oma töötajatele (rongis või mujal), kes täidavad ohutuse seisukohalt olulisi ülesandeid, mis hõlmavad otsest liidest raudteetaristu-ettevõtja töötajate, seadmete või süsteemidega, esitama eeskirjad, protseduurid ning veeremi ja konkreetsete marsruutidega seotud andmed, mida ta peab nende ülesannete täitmisel vajalikuks. Need andmed peavad olema kohaldatavad nii harilikes kui ka halvenenud käitamistingimustes.

Rongides töötavatele töötajatele ette nähtud teabe struktuur, vorming, sisu ning koostamise ja ajakohastamise protsess peavad põhinema käesoleva KTK punktis 4.2.1.2 sätestatud nõuetel.

4.2.1.4.   Dokumendid rongide liikumislube andvatele raudteetaristu-ettevõtja töötajatele

Kõik andmed, mis on vajalikud ohutusalase teabevahetuse tagamiseks rongide liikumislube andvate töötajate ja rongimeeskondade vahel, tuleb esitada:

—	sidepõhimõtteid kirjeldavates dokumentides (liide C);

—	dokumendis pealkirjaga „Vormide kogu”.

Raudteetaristu-ettevõtja peab koostama need dokumendid oma töökeeles.

4.2.1.5.   Ohutusalane teabevahetus rongimeeskonna, raudteeveo-ettevõtja muude töötajate ja rongide liikumislube andvate töötajate vahel

Rongimeeskonna, raudteeveo-ettevõtja teiste töötajate (nagu on määratletud liites L) ja rongide liikumislube andvate töötajate vahelises ohutusalases teabevahetuses kasutatav keel on asjaomase marsruudi raudteetaristu-ettevõtja töökeel (vt sõnastik).

Rongimeeskonna ja rongide liikumislube andvate töötajate vahelise ohutusalase teabevahetuse põhimõtted on esitatud liites C.

Vastavalt direktiivile 2001/14/EÜ on raudteetaristu-ettevõtja kohustatud avaldama töökeele, mida tema personal igapäevases töös kasutab.

Kui kohalikud tavad nõuavad ka mõne teise keele kasutamist, on raudteetaristu-ettevõtja kohustatud kindlaks määrama selle kasutusala geograafilised piirid.

4.2.2.   Rongidega seotud nõuded

4.2.2.1.   Rongi nähtavus

4.2.2.1.1.   Üldnõue

Raudteeveo-ettevõtja peab tagama, et rongid oleksid varustatud rongi esi- ja tagaosa tähistavate vahenditega.

4.2.2.1.2.   Esiosa

Raudteeveo-ettevõtja peab sisselülitatud valgete esilaternate olemasolu ja nende paigutuse abil tagama, et lähenev rong on selgelt nähtav ja äratuntav.

Juhtveeremiüksuse sõidusuunas oleval esiosal peab olema kolm võrdkülgse kolmnurgana asetsevat laternat, nagu on näidatud allpool. Need laternad peavad alati põlema, kui rong sõidab kõnealuses suunas.

Esilaternad peavad võimaldama rongi võimalikult hõlpsalt märgata (nt teetöölistel ning ülekäigu- ja ülesõidukohtade kasutajatel) (gabariidituled), tagama rongijuhile piisava nähtavuse (eespool oleva rööbastee, raudtee-äärsete märgiste/infotahvlite jne valgustus) (esituled) öösel ja alavalgustuse tingimustes ega tohi pimestada vastu tulevate rongide juhte.

Laternate vahe, kõrgus rööbastest, läbimõõt, valgustustugevus, valguskiire mõõdud ja kuju päeval ja öösel on kindlaks määratud veeremi KTKs.

4.2.2.1.3.   Tagaosa

Raudteeveo-ettevõtja peab varustama rongi tagaosa tähistamiseks vajalike vahenditega. Tagaosa signaallatern peab olema üksnes rongi viimase veeremiüksuse tagaosal. See peab paiknema järgmiselt.

4.2.2.1.3.1.   Reisirongid

Reisirongi tagaosa peab olema tähistatud kahe fikseeritud punase tulega, mis asuvad samal kõrgusel puhvri kohal põikiteljel.

4.2.2.1.3.2.   Rahvusvahelises liikluses kasutatavad kaubarongid

Liikmesriik peab teatama, milliseid järgmisi nõudeid ta kohaldab oma riigi raudteevõrgus nende rongide suhtes, mis ületavad liikmesriikidevahelisi piire:

kas

—	kaks punast fikseeritud tuld või

—	kaks valgust tagasi peegeldavat märki, mis on allpool esitatud kujuga ning millel on valged kolmnurgad külgedel ja punane kolmnurk ülal ja all:

Lambid või märgid asuvad samal kõrgusel puhvri kohal põikiteljel. Liikmesriigid, kus rongid peavad olema tähistatud kahe valgust tagasi peegeldava märgiga, peavad aktsepteerima rongi tagaosa tähistusena ka kaht punast fikseeritud tuld.

4.2.2.1.3.3.   Kaubarongid, mis liikmesriikidevahelisi piire ei ületa

Liikmesriikidevahelisi piire mitteületavate rongide tagaosa tähistus on avatud punkt (vt liide U).

4.2.2.2.   Rongi kuuldavus

4.2.2.2.1.   Üldnõue

Raudteeveo-ettevõtja peab tagama, et rongid oleksid varustatud rongi lähenemisest märku andva helisignaalseadmega.

4.2.2.2.2.   Kontroll

Helisignaalseadet peab olema võimalik käivitada kõikidest juhtimisasenditest.

4.2.2.3.   Veeremiüksuse identifitseerimistunnus

Igal veeremiüksusel peab olema kordumatu Euroopa raudteeveereminumber, mis võimaldab seda teiste rööbassõidukite seas identifitseerida. Number peab olema selgelt esitatud vähemalt veeremiüksuse mõlemal küljel, nagu on täpsustatud liites P.

Euroopa raudteeveereminumber on 12-kohaline; täpsemad üksikasjad on esitatud otsuses 2007/756/EÜ.

Samuti peab olema võimalik kindlaks teha veeremiüksuse suhtes kehtivaid käitamispiiranguid.

4.2.2.4.   Reisijate ja veose ohutus

4.2.2.4.1.   Veose ohutus

Raudteeveo-ettevõtja peab tagama kaubaveeremite ohutu ja kindla laadimise ning veose püsimise sellises seisundis kogu teekonna jooksul.

4.2.2.4.2.   Reisijate ohutus

Raudteeveo-ettevõtja peab tagama reisijate ohutu veo väljumisel ja kogu teekonna jooksul.

4.2.2.5.   Rongi koosseis

Raudteeveo-ettevõtja peab kehtestama eeskirjad ja protseduurid, mida tema töötajad peavad järgima, et tagada rongi vastavus eraldatud liini nõuetele.

Nõuded rongi koosseisule peavad lähtuma järgisest:

a)

veeremiüksused — rongi kõik veeremiüksused peavad vastama kõikidele rongi läbitavatel marsruutidel kehtivatele nõuetele; — rongi kõik veeremiüksused peavad suutma sõita maksimumkiirusel, millega rong on ette nähtud sõitma; — rongi kõik veeremiüksused peavad kogu kavandatava veo kestel järgima ettenähtud hooldusintervalle (nii aja kui ka teekonna pikkuse osas);

b)

rong — veeremiüksuste koosseis, mis moodustab rongi, peab vastama asjaomasel marsruudil kehtivatele tehnilistele piirangutele ega tohi olla pikem, kui on vahe- ja lõppterminalides maksimaalselt lubatud; — raudteeveo-ettevõtja peab tagama, et rong on kogu kavandatava veo kestel sobivas tehnilises korras;

c)	mass ja teljekoormus — rongi mass peab jääma marsruudi asjaomases osas lubatud piiridesse ning haakeseadiste, veojõu ja muude rongi omadustega seoses ette nähtud maksimumpiiridesse. Tuleb kinni pidada teljekoormuse piirangutest;

d)	rongi suurim kiirus — rongi suurim lubatud sõidukiirus peab vastama kõikidele asjaomastel marsruutidel kehtivatele piirangutele, pidurdusjõule, teljekoormusele ja veeremi liigile;

e)	gabariidivärav — rongi iga veeremiüksuse (koos veosega) gabariidivärav peab olema marsruudi asjaomase osa lubatud maksimumi piires.

Konkreetse rongi pidurisüsteemi või veduki liigist tulenevalt võib nõuda või kehtestada täiendavaid piiranguid.

4.2.2.6.   Rongi pidurid

4.2.2.6.1.   Pidurisüsteemi miinimumnõuded

Rongi kõik veeremiüksused peavad olema ühendatud veeremi KTKs määratletud pidevasse automaatpidurdussüsteemi (komisjoni otsused 2006/861/EÜ, (4) 2008/232/EÜ (5) ja 2011/291/EL (6)).

Iga rongi esimeses ja viimases veeremiüksuses (sealhulgas vedurid) peab olema automaatpidurduse juhtseade.

Kui rong jaguneb avarii tõttu kaheks osaks, peavad mõlemad eraldunud veeremikogumid maksimaalse pidurdusjõuga automaatselt seiskuma.

4.2.2.6.2.   Pidurdustõhusus

Raudteetaristu-ettevõtja peab teatama raudteeveo-ettevõtjale tegelikult nõutava pidurdustõhususe. Need andmed sisaldavad vajaduse korral selliste pidurisüsteemide kasutamise tingimusi, mis võivad taristut mõjutada, näiteks magnet-, regeneratiiv- ja pöörisvoolpidurid.

Raudteeveo-ettevõtja peab tagama rongi piisava pidurdustõhususe, andes oma töötajatele täitmiseks kohustuslikud pidurduseeskirjad.

Pidurdustõhususe eeskirju tuleb hallata raudteetaristu-ettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja ohutusjuhtimissüsteemis.

Täiendavad nõuded on sätestatud liites T.

4.2.2.7.   Rongi töökorra tagamine

4.2.2.7.1.   Üldnõue

Raudteeveo-ettevõtja peab kehtestama menetluse, millega tagatakse, et kõik rongi ohutusseadmed on täielikus töökorras ning et rong on liiklemiseks ohutu.

Raudteeveo-ettevõtja peab raudteetaristu-ettevõtjat teavitama kõikidest rongi omaduste muudatustest, mis mõjutavad selle toimimist, või mis tahes muudatustest, mis võivad mõjutada rongi kasutamist sellele eraldatud liinil.

Raudteetaristu-ettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja peavad kindlaks määrama ja ajakohastama rongi halvenenud tingimustes liiklemise tingimused ja protseduurid.

4.2.2.7.2.   Nõutavad andmed

Ohutuks ja tõhusaks käitamiseks vajalikud andmed ning nende edastamise protsess peavad hõlmama järgmist:

—	rongi identifitseerimistunnus,

—	rongi eest vastutava raudteeveo-ettevõtja identifitseerimistunnus,

—	rongi tegelik pikkus,

—	kas rongis veetakse reisijaid või loomi, kui see ei ole sõiduplaanis ette nähtud,

—	käitamispiirangud ja nendega hõlmatud veeremiüksuste identifitseerimistunnused (rööpmelaius, kiirusepiirangud jne),

—	andmed, mida raudteetaristu-ettevõtja nõuab ohtlike kaupade veo puhul.

Raudteeveo-ettevõtja peab tagama nende andmete teatavakstegemise raudteetaristu-ettevõtja(te)le enne rongi väljumist.

Raudteeveo-ettevõtja peab teavitama raudteetaristu-ettevõtjat juhtudel, kui rong ei kasuta eraldatud liini või kui see tühistatakse.

4.2.2.8.   Raudtee-äärsete signaalide ja märgiste nähtavuse nõuded

Juhil peab olema võimalik jälgida raudtee-äärseid signaale ja märgistusi ning need peavad olema juhile nähtavad olukordades, kui juhil on vaja juhinduda nendest signaalidest ja märgistustest. See kehtib ka muude ohutusega seotud raudtee-äärsete märkide kohta.

Juhikabiinid peavad olema projekteeritud sellisel ühetaolisel viisil, et juhil oleks võimalik talle esitatavat asjakohast infot hõlpsasti näha.

4.2.2.9.   Juhi valvsus

Rongis peab olema juhi valvsuse jälgimise vahend. See sekkub ja seiskab rongi, kui juht ei reageeri ettenähtud aja jooksul. Ajavahemik on kindlaks määratud veeremi KTKs.

4.2.3.   Rongiliikluse korraldamise spetsifikatsioonid

4.2.3.1.   Rongide planeerimine

Kooskõlas direktiiviga 2001/14/EÜ peab raudteetaristu-ettevõtja teatavaks tegema, milliseid andmeid rongiliini taotlemisel nõutakse.

4.2.3.2.   Rongide identifitseerimine

Iga rong peab olema identifitseeritav ronginumbri järgi. Raudteetaristu-ettevõtja annab ronginumbri rongiliini eraldamisel ning see number peab olema teada raudteeveo-ettevõtjale ja kõikidele kõnealust rongi käitavatele raudteetaristu-ettevõtjatele. Ronginumber peab olema võrgus kordumatu. Ronginumbri muutmist rongi teekonna jooksul tuleks vältida.

4.2.3.2.1.   Ronginumbri vorm

Ronginumbri vorm on kindlaks määratud komisjoni 25. jaanuari 2012. aasta otsuses 2012/88/EL üleeuroopalise raudteesüsteemi juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta (7) (edaspidi „juhtkäskude ja signaalimise KTK”).

4.2.3.3.   Rongi väljumine

4.2.3.3.1.   Väljumiseelsed kontrollid ja katsed

Raudteeveo-ettevõtja peab kindlaks määrama kontrollid ja katsed, et tagada rongi ohutu väljumine (nt uksed, veos, pidurid).

4.2.3.3.2.   Raudteetaristu-ettevõtja teavitamine rongi käitusseisundist

Raudteeveo-ettevõtja teavitab raudteetaristu-ettevõtjat, kui rong on raudteevõrku sisenemiseks valmis.

Raudteeveo-ettevõtja peab enne väljumist ja sõidu ajal teavitama raudteetaristu-ettevõtjat kõikidest rongi või selle käitamist mõjutavatest kõrvalekalletest, mis võivad rongi liikumist kahjulikult mõjutada.

4.2.3.4.   Liikluskorraldus

4.2.3.4.1.   Üldnõuded

Liikluskorraldus peab tagama raudtee ohutu, tõhusa ja täpse toimimise, sealhulgas töö tõhusa taastamise pärast teenuse häireid.

Raudteetaristu-ettevõtja peab ette nägema protseduurid ja vahendid:

—	rongiliikluse korraldamiseks reaalajas;

—	käitamismeetmeteks, mille eesmärk on tagada taristu võimalikult tõhus toimimine tegelike või prognoositavate viivituste või vahejuhtumite korral, ja

—	raudteeveo-ettevõtja(te) teavitamiseks nimetatud juhtudel.

Mis tahes täiendavaid menetlusi, mida raudteeveo-ettevõtja vajab ja mis mõjutavad liidest raudteetaristu-ettevõtjaga, võib kehtestada pärast kokkuleppe sõlmimist raudteetaristu-ettevõtjaga.

4.2.3.4.2.   Rongi käsitlev aruandlus

4.2.3.4.2.1.   Rongi asukoha teatamiseks nõutavad andmed

Raudteetaristu-ettevõtja peab

a)	looma võimalused, et registreerida reaalajas kellaajad, millal rongid väljuvad nende võrkudes asjakohastest varem kindlaks määratud meldepunktidest, neisse saabuvad või neid läbivad, ja deltaaja;

b)

sätestama konkreetsed andmed, mis on vajalikud rongi asukoha teatamiseks. Need andmed peavad sisaldama järgmist: — rongi identifitseerimistunnus; — meldepunkti identifitseerimistunnus; — liin, millel rong sõidab; — plaanijärgne meldepunkti saabumise aeg; — tegelik meldepunkti saabumise aeg (olenemata sellest, kas tegemist on saabumise, väljumise või läbisõiduga, tuleb esitada eraldi saabumis- ja väljumisaeg ka vahemeldepunktide kohta, mida rong läbib); — meldepunkti varem või hiljem saabumise aeg minutites; — esialgne selgitus kõikide üle kümneminutiliste viivituste kohta või muude viivituste kohta, mille selgitamine on liikluse jälgimise süsteemiga ette nähtud; — teave selle kohta, et rongi andmed ei ole saabunud õigel ajal, ning viivituse aeg minutites; — rongi varasem(ad) identifitseerimistunnus(ed), kui see (need) on olemas; — rongi tühistamine kogu marsruudi ulatuses või osaliselt.

4.2.3.4.2.2.   Prognoositav üleandmise aeg

Raudteetaristu-ettevõtjal peab olema menetlus, mis võimaldab kindlaks määrata prognoositava kõrvalekalde minutites rongi plaanijärgsel üleandmisel teisele raudteetaristu-ettevõtjale.

See peab hõlmama teenuse häirete andmeid (kirjeldus ja probleemi asukoht).

4.2.3.4.3.   Ohtlikud kaubad

Raudteeveo-ettevõtja peab kindlaks määrama ohtlike kaupade veo järelevalve korra.

Nimetatud protseduurid peavad hõlmama järgmist:

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/68/EÜ (8) sätete järgimine;

—	juhi teavitamine rongis olevatest ohtlikest kaupadest ja nende asukohast;

—	teave, mida raudteetaristu-ettevõtja nõuab ohtlike kaupade veo puhul;

—	kooskõlastatult raudteetaristu-ettevõtjaga sidekanalite kindlaksmääramine ja erimeetmete kavandamine kaupadega seotud ohuolukordade puhuks.

4.2.3.4.4.   Käitamise kvaliteet

Raudteetaristu-ettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja peavad kehtestama menetlused kõikide asjaomaste teenuste tõhusa toimimise järelevalveks.

Järelevalvemenetluste eesmärk peab olema andmete analüüs ja põhisuundumuste kindlakstegemine nii inimeksimuste kui ka süsteemivigade puhul. Analüüsi tulemuste alusel töötatakse välja parendusmeetmed, mille eesmärk on vältida või leevendada juhtumeid, mis võivad kahjustada raudteevõrgu tõhusat toimimist.

Kui kõnealustest parendusmeetmetest oleks teisi raudteetaristu-ettevõtjaid ja raudteeveo-ettevõtjaid hõlmates kasu kogu võrgule, tuleb need vastavalt teatavaks teha, pidades silmas ärisaladuse kaitset.

Käitamist oluliselt häirinud juhtumeid peab raudteetaristu-ettevõtja analüüsima võimalikult kiiresti. Vajaduse korral ning eelkõige juhul, kui asjaga on seotud mõni tema töötaja, kutsub raudteetaristu-ettevõtja analüüsis osalema ka kõnealuse juhtumiga seotud raudteeveo-ettevõtja(d). Kui analüüsi tulemusena töötatakse välja võrgu parendamise soovitused, mille eesmärk on kõrvaldada või leevendada õnnetuste/vahejuhtumite põhjusi, tuleb need edastada kõikidele asjaomastele raudteetaristu-ettevõtjatele ja raudteeveo-ettevõtjatele.

Need toimingud dokumenteeritakse ja nende suhtes rakendatakse sisekontrolli.

4.2.3.5.   Andmete salvestamine

Rongi sõiduandmed tuleb salvestada ning säilitada, et:

—	toetada süstemaatilist ohutusjärelevalvet kui vahejuhtumite ja õnnetuste vältimise vahendit;

—	teha kindlaks juhi, rongi ja taristu toimimine enne ja (kui vaja) vahetult pärast vahejuhtumit või õnnetust, et välja selgitada põhjused, mis on seotud rongi juhtimise või seadmetega, ning põhjendada uusi või muudetud meetmeid, mille eesmärk on vältida juhtunu kordumist;

—	salvestada veduri/veduki toimimisega ja juhi tegevusega seotud andmed.

Salvestatud andmete puhul peab olema võimalik kindlaks teha:

—	salvestamise kuupäev ja kellaaeg;

—	salvestatava sündmuse täpne geograafiline asukoht (kaugus identifitseeritavast asukohast kilomeetrites);

—	rongi identifitseerimistunnus;

—	juhi isik.

Andmete säilitamise, korrapärase hindamise ja nende kättesaadavuse nõuded on ette nähtud selle liikmesriigi vastavate õigusaktidega:

—	kus raudteeveo-ettevõtja on litsentseeritud (rongis salvestatud andmete osas) või

—	kus asub taristu (väljaspool rongi salvestatud andmete osas).

4.2.3.5.1.   Jälgimisandmete salvestamine väljaspool rongi

Raudteetaristu-ettevõtja peab salvestama vähemalt järgmised andmed:

—	rongide liikumisega seotud raudtee-äärsete seadmete tõrked (signaalimine, punktid jne);

—	teljepukside tuvastatud ülekuumenemised, kui sellekohased seadmed on olemas;

—	rongijuhi ja rongide liikumislube andvate raudteetaristu-ettevõtja töötajate teabevahetus.

4.2.3.5.2.   Jälgimisandmete salvestamine rongis

Raudteeveo-ettevõtja peab salvestama vähemalt järgmised andmed:

—	ohuolekus signaalidest või „liikumisloa lõpust” loata möödasõit;

—	hädapiduri rakendamine;

—	rongi sõidukiirus;

—	rongis olevate kontroll- või signaalseadmete isoleerimine või eiramine;

—	helisignaalseadise (signaalpasuna) kasutamine;

—	ukse juhtseadiste kasutamine (avamine, sulgemine);

—	rongis olevate teljepuksi ülekuumenemise detektorite (kui on olemas) tuvastused;

—	selle juhikabiini identifitseerimistunnus, kus kontrollimisele kuuluvaid andmeid salvestatakse.

4.2.3.6.   Halvenenud käitamistingimused

4.2.3.6.1.   Teiste kasutajate teavitamine

Raudteetaristu-ettevõtja peab raudteeveo-ettevõtja(te)ga kooskõlastatult kehtestama menetluse üksteise viivitamatuks teavitamiseks mis tahes olukordadest, mis halvendavad raudteevõrgu või veeremi ohutust, toimivust ja/või käideldavust.

4.2.3.6.2.   Vedurijuhtide teavitamine

Raudteetaristu-ettevõtja peab kõikide oma vastutusalaga seotud halvenenud käitamistingimuste korral andma juhtidele ametlikud juhised meetmete kohta, mida on vaja võtta, et halvenenud olukorda ohutult lahendada.

4.2.3.6.3.   Eriolukordades tegutsemise kord

Raudteetaristu-ettevõtja peab kooskõlastatult kõikide tema taristus tegutsevate raudteeveo-ettevõtjatega ja vajaduse korral naabruses asuvate raudteetaristu-ettevõtjatega koostama ja avaldama sobivad meetmed eriolukordadeks ning määrama vastutusalad, lähtudes vajadusest vähendada halvenenud käitamistingimustest tulenevat kahjulikku mõju.

Planeerimisnõuded ja kõnealustele sündmustele reageerimine peavad olema proportsioonis tingimuste halvenemise laadi ja potentsiaalse raskusastmega.

Need meetmed, mis peavad hõlmama vähemalt võrgu normaalse olukorra taastamise kavasid, võivad käsitleda ka järgmist:

—	veeremirikked (näiteks rikked, mis võivad kaasa tuua olulisi liiklushäireid, protseduurid rikkis rongide päästmiseks);

—	taristutõrked (näiteks elektrikatkestuse puhul või tingimustes, kus ronge võidakse planeeritud marsruudilt kõrvale suunata);

—	äärmuslikud ilmastikuolud.

Raudteetaristu-ettevõtja peab koostama ja ajakohastama raudteetaristu-ettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja nende töötajate kontaktandmed, kellega tuleb kontakteeruda halvenenud käitamistingimusi põhjustavate teenusehäirete korral. Need andmed peavad hõlmama kontaktandmeid nii tööajal kui ka töövälisel ajal.

Raudteeveo-ettevõtja peab need andmed edastama raudteetaristu-ettevõtjale ja teatama raudteetaristu-ettevõtjale nimetatud kontaktandmete muudatustest.

Raudteetaristu-ettevõtja peab kõiki raudteeveo-ettevõtjaid teavitama kõikidest muudatustest oma andmetes.

4.2.3.7.   Eriolukordade haldamine

Raudteetaristu-ettevõtja peab kooskõlastatult

—	kõikide tema taristus tegutsevate raudteeveo-ettevõtjatega või vajaduse korral kõnealuste ettevõtjate esindusasutustega,

—	vastavalt vajadusele naabruses asuvate raudteetaristu-ettevõtjatega,

—	vastavalt vajadusele kohalike omavalitsustega ning kohaliku või riigi tasandi avariiteenistuste (sealhulgas tuletõrje ja päästeameti) esindusorganitega

kindlaks määrama, avaldama ja kättesaadavaks tegema asjakohased meetmed eriolukordade haldamiseks ja normaalse töö taastamiseks liinil.

Need meetmed hõlmavad tavaliselt järgmist:

—	kokkupõrked,

—	rongitulekahjud,

—	rongide evakueerimine,

—	õnnetused tunnelites,

—	ohtlike kaupadega seotud vahejuhtumid,

—	rööbastelt mahasõidud.

Raudteeveo-ettevõtja peab raudteetaristu-ettevõtjale andma kõik üksikasjalikud andmed nimetatud juhtumite kohta, eelkõige rongide remondi või rööbastele tagasitõstmise puhul.

Lisaks peavad raudteeveo-ettevõtjal olema menetlused reisijate teavitamiseks rongi avarii- ja ohutustoimingutest.

4.2.3.8.   Rongimeeskonna abistamine veeremiga seotud vahejuhtumi või veeremi olulise rikke korral

Raudteeveo-ettevõtja peab kehtestama vajalikud protseduurid rongimeeskonna abistamiseks halvenenud olukordades, et vältida või vähendada veeremi tehnilistest või muudest riketest tingitud viivitusi (nt sidekanalid, rongi evakueerimise korral võetavad meetmed).

4.3.   Liideste funktsionaalsed ja tehnilised spetsifikatsioonid

3. peatükis sätestatud olulisi nõudeid silmas pidades on liideste funktsionaalsed ja tehnilised spetsifikatsioonid järgmised.

4.3.1.   Liidesed taristu KTKga

Viide käitamise KTK-le		Viide tavaraudteetaristu KTK-le
Parameeter	Punkt	Parameeter	Punkt
Pidurdustõhusus	4.2.2.6.2	Rööbastee vastupidavus pikijõule	4.2.7.2
Marsruudiraamatus sisalduva teabe muutmine	4.1.2.2.2	Käitamiseeskirjad	4.4
Halvenenud käitamistingimused	4.2.3.6

Viide käitamise KTK-le		Viide kiirraudteetaristu KTK-le
Parameeter	Punkt	Parameeter	Punkt
Töötajad ja rongid	2.2.1	Ametialane pädevus	4.6

4.3.2.   Liidesed juhtkäskude ja signaalimise KTKga

Viide käitamise KTK-le		Viide juhtkäskude ja signaalimise KTK-le
Parameeter	Punkt	Parameeter	Punkt
Käsiraamat	4.2.1.2.1	Raudteeäärsed rongituvastussüsteemid	4.2.10
Käitamiseeskirjad	4.4	Käitamiseeskirjad	4.4
Signaalide ja raudtee-äärsete märgiste nähtavus	4.2.2.8	Raudteeäärsete juhtimis- ja signaalimisobjektide nähtavus	4.2.15
Pidurdustõhusus	4.2.2.6	Rongi pidurdustõhusus ja -omadused	4.2.2
Ronginumber	4.2.3.2.1	ETCSi DMI	4.2.12
		GSM-R DMI	4.2.13
Andmete salvestamine rongis	4.2.3.5	Järelevalveotstarbelise andmesalvestuse liides	4.2.14

4.3.3.   Liidesed veeremi KTKga

4.3.3.1.   Liidesed vedurite KTKga ja reisijateveoveeremi KTKga

Viide käitamise KTK-le		Viide tavaraudtee vedurite KTK-le ja reisijateveoveeremi KTK-le
Parameeter	Punkt	Parameeter	Punkt
Eriolukordades tegutsemise kord	4.2.3.6.3	Päästetööde haakeseadis	4.2.2.2.4
Rongi koosseis	4.2.2.5	Liides taristuga: telje- ja rattakoormus	4.2.3.2
Pidurisüsteemi miinimumnõuded	4.2.2.6.1	Pidurdustõhusus	4.2.4.5
Rongi nähtavus	4.2.2.1	Välistuled	4.2.7.1
Rongi kuuldavus	4.2.2.2	Signaalpasun	4.2.7.2
Signaalide nähtavus	4.2.2.8	Väline nähtavus	4.2.9.1.3
		Tuuleklaasi optilised omadused	4.2.9.2.2
		Sisevalgustus	4.2.9.1.8
Juhi valvsus	4.2.2.9	Juhi tegevuse kontrollimine	4.2.9.3.1
Andmete salvestamine	4.2.3.5.2	Salvestusseade	4.2.9.6

4.3.3.2.   Liidesed kaubavagunite KTKga

Viide käitamise KTK-le		Viide tavaraudtee kaubavagunite KTK-le
Parameeter	Punkt	Parameeter	Punkt
Tagaosa	4.2.2.1.3.2	Tagaosa signaaltule kinnitusseade	4.2.6.3
Tagaosa	4.2.2.1.3.2	Tagaosa signaaltuli	Lisa E
Rongi koosseis	4.2.2.5	Gabariidid	4.2.3.1
Rongi koosseis	4.2.2.5	Ühilduvus liinide kandevõimega	4.2.3.2
Eriolukordades tegutsemise kord	4.2.3.6.3	Tõstmine	4.2.2.2
Rongi pidurid	4.2.2.6	Pidur	4.2.4

4.3.3.3.   Liidesed kiirraudtee veeremite KTKga

Viide käitamise KTK-le		Viide kiirraudtee veeremite KTK-le
Parameeter	Punkt	Parameeter	Punkt
Rongi koosseis	4.2.2.5	Minimaalne pidurdustõhusus	4.2.4.1
Pidurisüsteemi miinimumnõuded	4.2.2.6.1	Pidurisüsteemi nõuded	4.2.4.3
Pidurdustõhusus	4.2.2.6.2
Pidurdustõhusus	4.2.2.6.2	Pöörisvoolupidurid	4.2.4.5
Pidurdustõhusus	4.2.2.6.2	Rongi liikumatuse tagamine	4.2.4.6
Pidurdustõhusus	4.2.2.6.2	Pidurite tööparameetrid järskudel kallakutel	4.2.4.7
Juhi teavitamine reaalajas	4.2.1.2.2.3
Nõuded reisivagunitele	4.2.2.4	Juurdepääs	4.2.2.4
		Reisijate häiresignaal	4.2.5.3
		Varuväljapääsud	4.2.7.1
Esiosa	4.2.2.1.2	Esi- ja tagatuled	4.2.7.4.1
Tagaosa	4.2.2.1.3	Esi- ja tagatuled	4.2.7.4.1
Rongi kuuldavus	4.2.2.2	Signaalpasunad	4.2.7.4.2
Signaalide ja raudtee-äärsete märgiste nähtavus	4.2.2.8	Tuuleklaas ja rongi esiots	4.2.2.7
Juhi valvsus	4.2.2.9	Juhi valvsusseade	4.2.7.8
Rongi koosseis	4.2.2.5	Koosseisu otstes olevad haakeseadised ja haakeseadised rongide päästetööde teostamiseks	4.2.2.2
Eriolukordades tegutsemise kord	4.2.3.6.3
Eriolukordade haldamine	4.2.3.7	Haakeseadis	Lisa K
		Rongi maksimumpikkus	4.2.3.5
Halvenenud käitamistingimused	4.2.3.6	Teljepukside seisundi jälgimine	4.2.3.3.2
		Veeremi dünaamiline käitumine	4.2.3.4
Liivatamine	Liide B (C1)	Liivatamine	4.2.3.10
Rongimeeskonna teadmised veeremi funktsionaalsuse kohta	4.2.2.5	Rongi konstruktsioon	4.2.1.2
	Liide J	Järelevalve ja rikkeotsing	4.2.7.10
Eriolukordades tegutsemise kord	4.2.3.6.3	Koosseisu otstes olevad haakeseadised ja haakeseadised rongide päästetööde teostamiseks	4.2.2.2
Eriolukordade haldamine	4.2.3.7	Haakeseadis	Lisa K
Halvenenud käitamistingimused	4.2.3.6	Erakorralised meetmed	4.2.7.1
Eriolukordade haldamine	4.2.3.7	Tuleohutus	4.2.7.2
Jälgimisandmete salvestamine rongis	4.2.3.5.2	Järelevalve ja rikkeotsing	4.2.7.10
Juhi teavitamine reaalajas	4.2.1.2.2.3	Ballastiheide	4.2.3.11
Rongi koosseis	4.2.2.5	Keskkonnatingimused	4.2.6.1
Raudteetaristu-ettevõtja teavitamine rongi käitusseisundist	4.2.3.3.2
Juhi teavitamine reaalajas	4.2.1.2.2.3	Külgtuul	4.2.6.3
Halvenenud käitamistingimused	4.2.3.6
Juhi teavitamine reaalajas	4.2.1.2.2.3	Maksimaalne õhurõhu kõikumine tunnelites	4.2.6.4
Halvenenud käitamistingimused	4.2.3.6
Eriolukordade haldamine	4.2.3.7	Välismüra	4.2.6.5
Eriolukordade haldamine	4.2.3.7	Tuleohutus	4.2.7.2
Eriolukordade haldamine	4.2.3.7	Tõstmine ja päästetööd	4.2.7.5
Jälgimisandmete salvestamine rongis	4.2.3.5.2	Tunnelite suhtes kehtivad erinõuded	4.2.7.11
		Liide J
Marsruudiraamatu koostamine	4.2.1.2.2.1	Hädavalgustussüsteem	4.2.7.12
Eriolukordade haldamine	4.2.3.7
Abipersonal	4.6.3.2.3.3
Rongi koosseis	4.2.2.5	Veojõunõuded	4.2.8.1
Raudteetaristu-ettevõtja teavitamine rongi käitusseisundist	4.2.3.3.2
Raudteetaristu-ettevõtja teavitamine rongi käitusseisundist	4.2.3.3.2	Nõuded ratta ja rööbastee haardetegurile	4.2.8.2
Halvenenud käitamistingimused	4.2.3.6
Liini ja liiniga seotud ja koos toimivate, vastavate liini kõrval asuvate seadmete kirjeldus	4.2.1.2.2
Halvenenud käitamistingimused	4.2.3.6	Energiavarustusega seotud funktsionaalsed ja tehnilised näitajad	4.2.8.3
Liini ja liiniga seotud ja koos toimivate, vastavate liini kõrval asuvate seadmete kirjeldus	4.2.1.2.2

4.3.4.   Liidesed energiavarustuse KTKga

Viide käitamise KTK-le		Viide tavaraudtee energiavarustuse KTK-le
Parameeter	Punkt	Parameeter	Punkt
Liini kirjeldus ja kasutatavate liinidega seotud raudtee-äärsete seadmete kirjeldus	4.2.1.2.2	Elektrivoolu juhtimine	4.4.2
Juhi teavitamine reaalajas	4.2.1.2.2.3
Marsruudiraamatus sisalduva teabe muutmine	4.2.1.2.2.2	Tööde teostamine	4.4.3

Viide käitamise KTK-le		Viide kiirraudtee energiavarustuse KTK-le
Parameeter	Punkt	Parameeter	Punkt
Töötajad ja rongid	2.2.1	Ametialane pädevus	4.6

4.4.   Käitamiseeskirjad

Eeskirjad ja protseduurid, mis võimaldavad Euroopa raudteesüsteemis kasutamiseks ette nähtud uute struktuursete allsüsteemide ühtset kasutamist, eelkõige uue juhtkäskude ja signaalimissüsteemiga vahetult seotud eeskirjad ja protseduurid, peavad olema ühesugustes olukordades ühetaolised.

Selleks on liites A sätestatud Euroopa raudteeliikluse juhtimise süsteemi (ERTMS/ETCS) ning ERTMS-/GSM-R-raadiosüsteemi kasutuseeskirjad.

Liitega B nähakse ette muud käitamiseeskirjad, mida on võimalik standardida Euroopa raudteesüsteemis tervikuna.

4.5.   Hoolduseeskirjad

Ei kohaldata.

4.6.   Kutsekvalifikatsioon

Vastavalt käesoleva KTK punktile 2.2.1 käsitleb see punkt töötajate pädevuse saavutamiseks vajalikku kutsekvalifikatsiooni ja keeleoskust ning hindamismenetlust.

4.6.1.   Ametialane pädevus

Raudteeveo-ettevõtja ja raudteetaristu-ettevõtja töötajad peavad olema omandanud vajaliku ametialase pädevuse, et täita kõiki vajalikke ohutusega seotud ülesandeid harilikes, halvenenud ja ohuolukordades. Kõnealune pädevus hõlmab ametialaseid teadmisi ning oskust neid teadmisi ellu rakendada.

Konkreetsete ülesannetega seotud kutsekvalifikatsiooni miinimumelemendid on esitatud liidetes J ja L.

4.6.1.1.   Ametialased teadmised

Neid liiteid arvesse võttes ning olenevalt konkreetse töötaja ülesannetest peavad nõutavad teadmised hõlmama järgmist:

a)

raudtee üldine toimimine, erilise rõhuga ohutuse seisukohalt olulisel tegevusel: — oma organisatsiooni ohutusjuhtimissüsteemi toimimise põhimõtted, — koostalitlusvõimeliste toimingutega seotud olulisemate isikute roll ja vastutus, — ohtude äratundmine, eelkõige seoses raudtee kasutamise ja elektritoitega;

b)	vajalikud teadmised ohutusalastest ülesannetest, mis seonduvad protseduuride ja liidestega järgmistes aspektides: — liinid ja raudtee-äärsed seadmed, — veerem; — keskkond.

4.6.1.2.   Teadmiste rakendamise oskus

Et osata rakendada kõnealuseid teadmisi harilikes, halvenenud ja ohuolukordades, peavad töötajad olema täielikult teadlikud järgmistest asjaoludest:

—	kõnealuste eeskirjade ja protseduuride rakendamise meetod ja põhimõtted;

—	raudteeäärsete seadmete ja veeremi ning võimalike eriotstarbeliste ohutusseadmete kasutamine;

—	ohutusjuhtimissüsteemi põhimõtted, et vältida liigseid riske seoses inimeste ja menetlusega.

Töötajad peavad ka suutma üldiselt kohaneda erinevate olukordadega, millesse inimene võib sattuda.

Raudteeveo-ettevõtjad ja raudteetaristu-ettevõtjad peavad looma kvalifikatsioonijuhtimise süsteemi, et tagada nende asjaomaste töötajate pädevuse hindamine ja säilitamine. Lisaks tuleb vastavalt vajadusele pakkuda koolitust, et tagada teadmiste ja oskuste ajakohasus, eelkõige süsteemi või üksikisikuga seotud nõrkuste või puuduste osas.

4.6.2.   Keeleoskus

4.6.2.1.   Põhimõtted

Raudteetaristu-ettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja peavad tagama, et nende asjaomane personal oskab kasutada käesolevas KTKs sätestatud sideprotokolle ja -põhimõtteid.

Kui raudteetaristu-ettevõtja töökeel ei ole sama mis raudteeveo-ettevõtja personali tavaliselt kasutatav keel, peab keele- ja suhtluskoolitus moodustama olulise osa raudteeveo-ettevõtja üldisest kvalifikatsioonijuhtimise süsteemist.

Raudteeveo-ettevõtja töötajad, kes peavad oma ülesannete täitmisel harilikes, halvenenud või ohuolukordades suhtlema ohutuse seisukohalt olulistes küsimustes raudteetaristu-ettevõtja personaliga, peavad piisaval tasemel valdama raudteetaristu-ettevõtja töökeelt.

4.6.2.2.   Keeleoskuse tase

Raudteetaristu-ettevõtja keelt tuleb osata ohutuse tagamiseks piisaval tasemel.

a)	Juht peab suutma vähemalt: — saata kõiki käesoleva KTK liites C sätestatud sõnumeid ja neist aru saada; — tõhusalt suhelda harilikes, halvenenud ja ohuolukordades; — täita vormide kogu vorme.

b)	Teised rongimeeskonna liikmed, kellel on oma ülesannete täitmiseks vaja ohutuse seisukohalt olulistes küsimustes suhelda raudteetaristu-ettevõtjaga, peavad suutma vähemalt saata rongi ja selle käitamisega seotud teavet ning sellest aru saada.

Suunised vajalike pädevustasemete kohta on sätestatud liites E. Juhtide teadmised peavad olema vähemalt 3. tasemel. Rongi saatvatel töötajatel peab olema vähemalt 2. taseme keeleoskus.

4.6.3.   Töötajate esialgne ja pidev hindamine

4.6.3.1.   Põhielemendid

Raudteeveo-ettevõtjad ja raudteetaristu-ettevõtjad peavad kindlaks määrama oma töötajate hindamise menetluse.

Soovitav on arvesse võtta järgmist.

A.	Personali valimine: — isikliku kogemuse ja pädevuse hindamine; — isikliku pädevuse hindamine vajalike võõrkeelte oskuse ja nende õppimise võime osas.

B.	Esmane kutsealane koolitus: — koolitusvajaduste analüüs; — koolitusvõimalused; — koolitajate koolitus.

C.	Esmane hindamine: — põhitingimused; — hindamisprogramm, sealhulgas praktilised katsed; — koolitajate kvalifikatsioon; — pädevustunnistuse väljaandmine.

D.	Pädevuse säilitamine: — pädevuse säilitamise põhimõtted; — järgnevad meetodid; — pädevuse säilitamise protsessi vormistamine; — hindamisprotsess.

E.	Täienduskoolitus: — pideva koolituse (sealhulgas keeleõppe) põhimõtted.

4.6.3.2.   Koolitusvajaduste analüüs

4.6.3.2.1.   Koolitusvajaduste analüüsi koostamine

Raudteeveo-ettevõtja ja raudteetaristu-ettevõtja peavad koostama oma asjaomaste töötajate koolitusvajaduste analüüsi.

Analüüsis tuleb esitada koolituse ulatus ja keerukus ning võtta arvesse rongide kasutamisega seotud ohte, eelkõige inimvõimete ja piirangute (inimteguri) kontekstis, mis võivad tuleneda järgmisest:

—	raudteetaristu-ettevõtjate töötavade erinevused ja nende muutumisega seotud riskid;

—	ülesannete, tööprotseduuride ja sideprotokollide erinevused;

—	raudteetaristu-ettevõtja personali kasutatava töökeele erinevused;

—	kohalikud käitamisjuhised, mis võivad hõlmata teatavatel juhtudel, näiteks konkreetses tunnelis kasutatavaid erimenetlusi või eriseadmeid.

Suunised tegurite kohta, mida tuleks arvesse võtta, on esitatud punktis 4.6.1 osutatud liidetes. Vajaduse korral tuleb töötajate koolitamisel neid tegureid arvesse võtta.

Raudteeveo-ettevõtja kavandatavast käitamisest või raudteetaristu-ettevõtja hallatava võrgu omadustest tulenevalt võivad osa punktis 4.6.1 osutatud liidetes nimetatud elementidest olla mittevajalikud. Koolitusvajaduste analüüsis tuleb sätestada, milliseid elemente ei peeta vajalikuks ja miks.

4.6.3.2.2.   Koolitusvajaduste analüüsi ajakohastamine

Raudteeveo-ettevõtja ja raudteetaristu-ettevõtja peavad kehtestama oma koolitusvajaduste läbivaatamise ja ajakohastamise menetluse, võttes arvesse näiteks varasemaid auditeid, süsteemi tagasisidet ja teadaolevaid muudatusi eeskirjades ja protseduurides, taristus ja tehnoloogias.

4.6.3.2.3.   Rongimeeskonna ja abipersonali erielemendid

4.6.3.2.3.1.   Raudteetaristu tundmine

Raudteeveo-ettevõtja peab tagama, et rongis töötajatel on vajalikud teadmised asjaomase raudteetaristu kohta.

Raudteeveo-ettevõtja peab kehtestama menetluse, mille abil rongipersonal õpib tundma marsruute, millel töötatakse, ning säilitab vastavad teadmised. See menetlus peab:

—	põhinema raudteetaristu-ettevõtja antaval marsruudiinfol ja

—	olema kooskõlas punktis 4.2.1 kirjeldatud menetlusega.

4.6.3.2.3.2.   Veeremialased teadmised

Raudteeveo-ettevõtja peab kehtestama menetluse, mille abil rongimeeskond omandab ja säilitab teadmised veduritest ja veeremist.

4.6.3.2.3.3.   Abipersonal

Raudteeveo-ettevõtja tagab, et abipersonal (nt toitlustajad ja koristajad), kes ei kuulu rongimeeskonda, saavad lisaks baasväljaõppele ka koolitust rongimeeskonna täielikult koolitatud liikmete juhiste täitmiseks.

4.7.   Tervisekaitse- ja ohutusnõuded

4.7.1.   Sissejuhatus

Punktis 4.2.1 nimetatud töötajad, kes täidavad punkti 2.2 kohaselt ohutuse seisukohalt olulisi ülesandeid, peavad olema piisavalt heas füüsilises vormis, et tagada üldiste töö- ja ohutusnormide täitmine.

Raudteeveo-ettevõtjad ja raudteetaristu-ettevõtjad peavad välja töötama ja dokumenteerima menetluse, mille nad kehtestavad ohutusjuhtimissüsteemi alla kuuluvate töötajate meditsiiniliste, psühholoogiliste ja tervisenõuete täitmiseks.

Punktis 4.7.4 sätestatud terviseuuringud ja otsused konkreetsete töötajate füüsilise vormi kohta peab tegema tunnustatud töötervishoiuarst.

Töötajad ei tohi täita ohutuse seisukohalt olulisi ülesandeid, kui nende valvsus on vähenenud alkoholi, narkootikumide ja psühhotroopsete ravimite vms kasutamise tõttu. Seepärast peavad raudteeveo-ettevõtjal ja raudteetaristu-ettevõtjal olema kehtestatud protseduurid, millega piiratakse ohtu, et töötajad võivad töötada kõnealuste ainete mõju all või tööl olles neid aineid tarbida.

Kõnealuste ainete lubatud määr organismis on ette nähtud selle liikmesriigi normidega, kus rongiliiklus toimub.

4.7.2.   Välja jäetud

4.7.3.   Välja jäetud

4.7.4.   Terviseuuringud ja psühholoogiline hindamine

4.7.4.1.   Enne tööle asumist

4.7.4.1.1.   Minimaalsed terviseuuringud

Terviseuuringud peavad hõlmama järgmist:

—	üldine tervisekontroll;

—	sensoorsete funktsioonide (nägemine, kuulmine, värvitaju) kontroll;

—	uriini- või vereanalüüs, et avastada suhkurtõbe ja teisi haigusi, millele viitab kliiniline läbivaatus;

—	narkootikumide kuritarvitamise kontroll.

4.7.4.1.2.   Psühholoogiline hindamine

Psühholoogilise hindamise eesmärk on aidata raudteeveo-ettevõtjal määrata ametisse ja juhtida töötajaid, kellel on oma ülesannete ohutuks täitmiseks vajalikud kognitiivsed, psühhomotoorsed, käitumis- ja isiksuseomadused.

Psühholoogilise hindamise sisu kindlaksmääramisel peab psühholoog iga ohutusalase funktsiooniga seoses arvesse võtma vähemalt järgmisi kriteeriume.

a)	Kognitiivsed võimed: — tähelepanu- ja keskendumisvõime, — mälu, — taju erksus, — otsustusvõime, — suhtlemisoskus;

b)	psühhomotoorsed võimed: — reaktsiooni kiirus, — liigutuste koordinatsioon;

c)	käitumine ja isiksuseomadused: — emotsionaalne enesevalitsemine, — käitumise usaldusväärsus, — sõltumatus, — kohusetunne.

Kui psühholoog mõne nimetatud elementidest kõrvale jätab, tuleb vastavat otsust põhjendada ja see dokumenteerida.

4.7.4.2.   Pärast tööle asumist

4.7.4.2.1.   Korrapärase tervisekontrolli sagedus

Vähemalt üks korrapärane terviseuuring tuleb teha:

—	alla 40-aastaste töötajate puhul iga viie aasta järel;

—	41–62-aastaste töötajate puhul iga kolme aasta järel;

—	üle 62-aastaste töötajate puhul kord aastas.

Töötervishoiuarst peab ette nägema sagedasemad uuringud, kui töötaja tervislik seisund seda nõuab.

4.7.4.2.2.   Korrapärase tervisekontrolli minimaalne sisu

Kui töötaja vastab enne tööle asumist tehtavate uuringute kriteeriumidele, peab korrapärane erikontroll hõlmama vähemalt järgmist:

—	üldine tervisekontroll;

—	sensoorsete funktsioonide (nägemine, kuulmine, värvitaju) kontroll;

—	uriini- või vereanalüüs, et avastada suhkurtõbe ja teisi haigusi, millele viitab kliiniline läbivaatus;

—	narkootikumide kuritarvitamise kontroll, kui esinevad vastavad kliinilised näitajad.

4.7.4.2.3.   Täiendav tervisekontroll ja/või psühholoogiline hindamine

Lisaks korrapärasele tervisekontrollile tuleb teha spetsiaalne täiendav tervisekontroll ja/või psühholoogiline hindamine, kui on piisavalt alust kahelda töötaja füüsilises või psühholoogilises seisundis või kui on piisav alus kahtlustada narkootikumide või alkoholi kuri- või liigtarvitamist. See kehtib eelkõige juhul, kui kõnealuse isiku inimeksimuse tõttu on toimunud vahejuhtum või õnnetus.

Tööandja peab taotlema tervisekontrolli tegemist pärast iga puudumist üle 30 haiguspäeva. Vajaduse korral võib nimetatud kontroll piirduda töötervishoiuarsti hinnanguga olemasolevate terviseandmete põhjal, mis näitavad, et töötaja töövõime ei ole halvenenud.

Raudteeveo-ettevõtja ja raudteetaristu-ettevõtja peavad kehtestama süsteemid, millega tagatakse vajaduse korral kõnealuse lisakontrolli ja -hindamise tegemine.

4.7.5.   Meditsiininõuded

4.7.5.1.   Üldnõuded

Töötajad ei tohi põdeda selliseid haigusi ega saada ravi, mille tagajärjeks võib olla:

—	ootamatu teadvusekaotus;

—	teadvuse või keskendumisvõime nõrgenemine;

—	ootamatu teovõimetus;

—	tasakaalu või koordinatsiooni halvenemine;

—	oluline liikumisvõime halvenemine.

Täidetud peavad olema järgmised nägemis- ja kuulmisnõuded.

4.7.5.2.   Nägemisnõuded

—	Kaugnägemisteravus, abivahenditega või ilma: 0,8 (parem silm + vasak silm – eraldi mõõdetuna); nõrgemal silmal vähemalt 0,3.

—	Maksimaalsed korrektiivklaasid: kaugelenägevus +5 / lühinägevus –8. Töötervishoiuarst võib erandjuhtudel lubada nimetatud vahemikust väljapoole jäävaid näitajaid, olles eelnevalt konsulteerinud silmaarstiga.

—	Kesknägevus ja lähinägevus: piisav, abivahenditega või ilma.

—	Lubatud on kontaktläätsed.

—	Normaalne värvieristusvõime: tunnustatud testi (nt Ishihara) alusel, vajaduse korral kasutada täiendavat tunnustatud testi.

—	Vaateväli: normaalne (puuduvad kõrvalekalded, mis mõjutaksid tööülesannete täitmist).

—	Mõlema silma nägevus: olemas.

—	Binokulaarne vaateväli: olemas.

—	Kontrastitundlikkus: hea.

—	Puuduvad progresseeruvad silmahaigused.

—	Läätseimplantaadid, keratotoomia ja keratektoomia on lubatud üksnes juhul, kui neid kontrollitakse igal aastal või töötervishoiuarsti määratud ajavahemike järel.

4.7.5.3.   Kuulmisnõuded

Toonaudiogrammiga kontrollitud piisav kuulmine, st

—	kuulmine on piisavalt hea, et pidada telefonivestlust ning kuulda samal ajal hoiatussignaale ja raadiosõnumeid.

—	Juhinduda tuleks järgmistest soovituslikest näitajatest:

—	kuulmisvaegus ei tohi 500 ja 1 000 Hz juures ületada 40 dB,

—	kuulmisvaegus ei tohi 2 000 Hz juures ületada nõrgema helijuhtivusega kõrva puhul 45 dB.

4.8.   Taristu-, raudteeveeremi- ja sõidukiregister

Arvestades direktiivi 2008/57/EÜ artiklites 33, 34 ja 35 kindlaksmääratud taristu-, raudteeveeremi- ja sõidukiregistri iseärasusi, ei sobi need käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi konkreetsete nõuete järgimiseks. Seepärast ei sätestata käesolevas KTKs nende registrite kohta midagi.

On siiski üks käitamisega seotud nõue, mille kohaselt tuleb teatavad taristuga seotud andmeüksused teha kättesaadavaks raudteeveo-ettevõtjale ning teatavad veeremiga seotud andmeüksused tuleb teha kättesaadavaks raudteetaristu-ettevõtjale, nagu on sätestatud punktides 4.8.1 ja 4.8.2. Mõlemal juhul peavad need andmed olema täielikud ja täpsed.

4.8.1.   Taristu

Liites D on sätestatud nõuded, mille kohaselt tuleb raudteetaristuga seotud ning käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi käsitlevad andmeüksused teha raudteeveo-ettevõtjatele kättesaadavaks. Andmete õigsuse eest vastutab raudteetaristu-ettevõtja.

4.8.2.   Veerem

Raudteetaristu-ettevõtjale peavad olema kättesaadavad järgmised veeremiga seotud andmed. Valdaja vastutab järgmiste aspektidega seotud andmete õigsuse eest:

—	kas veeremiüksus on ehitatud materjalidest, mis võivad õnnetuste või tulekahju korral ohtlikud olla (nt asbest);

—	veeremiüksuse, k.a puhvrid olemasolu korral, kogupikkus.

5.   KOOSTALITLUSE KOMPONENDID

5.1.   Määratlus

Vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ artikli 2 punktile f on koostalitlusvõime komponendid [mõiste on muutunud; uus mõiste: „koostalitluse komponendid”] „seadme mis tahes lihtkomponent, komponentide kogum, alamkoost või kogukoost, mis on ühendatud või mõeldud ühendamiseks alasüsteemi, millest raudteesüsteemi koostalitlusvõime otseselt või kaudselt sõltub. Mõiste „komponent” hõlmab nii materiaalseid kui ka mittemateriaalseid esemeid, näiteks tarkvara”.

5.2.   Komponentide loetelu

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi osas koostalitluse komponendid puuduvad.

6.   KOMPONENTIDE VASTAVUSE JA/VÕI NENDE KASUTAMISKÕLBLIKKUSE HINDAMINE JA ALLSÜSTEEMI VASTAVUSE TÕENDAMINE

6.1.   Koostalitluse komponendid

Kuna käesoleva KTKga koostalitluse komponente ette ei nähta, ei käsitleta selles ka hindamise korda.

6.2.   Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem

6.2.1.   Põhimõtted

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem on direktiivi 2008/57/EÜ II lisa kohane funktsionaalne allsüsteem.

Kooskõlas direktiivi 2004/49/EÜ artiklitega 10 ja 11 peavad raudteeveo-ettevõtjad ja raudteetaristu-ettevõtjad mis tahes uue või muudetud ohutustunnistuse või tegevusloa kohaldamisel tõendama ohutusjuhtimissüsteemi vastavust käesoleva KTK nõuetele.

Vastavushindamise ühiste ohutusmeetodite kohaselt peavad liikmesriikide ohutusasutused kehtestama inspekteerimiskorra, et kontrollida ja jälgida igapäevast vastavust kõiki KTKsid hõlmavale ohutusjuhtimissüsteemile. Tuleb silmas pidada, et ühtki käesolevas KTKs sisalduvat elementi ei pea teavitatud asutus eraldi hindama.

Käesolevas KTKs sisalduvaid nõudeid, mis on seotud struktuursete allsüsteemidega ja loetletud liidestes (punkt 4.3), hinnatakse asjakohaste struktuursete KTKde alusel.

7.   RAKENDAMINE

7.1.   Põhimõtted

Käesoleva KTK rakendamine ja vastavus selle asjakohastele punktidele tuleb kindlaks määrata vastavalt rakenduskavale, mille iga liikmesriik peab koostama tema vastutusalasse kuuluvate liinide kohta.

Kavas tuleb arvesse võtta järgmist:

a)	iga konkreetse liini kasutamisega seotud spetsiifiliste inimteguritega seonduv;

b)	iga asjaomase liini konkreetsed käitamis- ja ohutuselemendid ning

c)	see, kas elementi/elemente tuleb rakendada järgmise suhtes: — kõikide liinil liikuvate rongide suhtes või mitte, — üksnes teatavate liinide suhtes, — kõikide liinide suhtes, — kõikide võrgus liikuvate rongide suhtes;

d)	rakendamise seosed teiste allsüsteemidega (juhtkäsud ja signaalimine, veerem jne).

Samal ajal tuleb arvesse võtta ja kavas dokumenteerida ka konkreetsed erandid, mida võib kohaldada.

Rakenduskavas tuleb arvesse võtta erinevaid võimalikke rakendustasemeid, täpsemalt juhtumeid, kui:

a)	raudteeveo-ettevõtja või raudteetaristu-ettevõtja alustab tegevust,

b)	raudteeveo-ettevõtja või raudteetaristu-ettevõtja olemasolevaid käitamissüsteeme uuendatakse või täiendatakse,

c)	võetakse kasutusele taristu, energiavarustuse, veeremi või juhtkäskude ja signaalimise uued või täiendatud allsüsteemid, mille jaoks on vaja vastavat käitamiskorda.

On kokku lepitud, et käesoleva KTK kõikide osade täielik rakendamine ei ole võimalik enne, kui kasutatav seadmestik (taristu, juhtkäsud ja signaalimine jne) on ühtlustatud. Käesolevas peatükis esitatud suunised on seega üksnes vaheetapp, mis toetab üleminekut kavandatavale süsteemile.

7.2.   Rakendussuunised

Rakendamine koosneb kolmest konkreetsest osast:

a)	kinnitus, et olemasolevad süsteemid ja protsessid vastavad käesoleva KTK nõuetele;

b)	olemasolevate süsteemide ja protsesside muutmine, et täita käesoleva KTK nõudeid;

c)

uued süsteemid ja protsessid, mis tulenevad teiste allsüsteemide rakendamisest: — uued/täiendatud tavaliinid (raudteetaristu/energiavarustus); — uued või täiendatud ETCS-signaalimisrajatised, GSM-R-raadioseadmed, teljepukside ülekuumenemise detektorid jne (juhtkäsud ja signaalimine); — uus veerem (veerem).

7.3.   Erijuhtumid

7.3.1.   Sissejuhatus

Allpool loetletud erijuhtudel võib kohaldada järgmisi erisätteid.

Erijuhud jagunevad kahte kategooriasse:

—	sätteid kohaldatakse püsivalt (juhtum P) või ajutiselt (juhtum T).

—	Ajutise kohaldamise juhtudel täidavad liikmesriigid asjakohase allsüsteemi nõuded kas 2016. aastaks (juhtum T1) või 2024. aastaks (juhtum T2).

7.3.2.   Erijuhtumite loetelu

7.3.2.1.   Eesti, Läti ja Leedu ajutine erijuhtum (T1)

Käesoleva KTK punkti 4.2.2.1.3.2 rakendamisel võib üksnes Eesti, Läti ja Leedu raudteevõrgus, kus rööpmelaius on 1 520 mm, käitatavate rongide tagaosa tähistamiseks kasutada eri signaaltuld.

7.3.2.2.   Iirimaa ja Ühendkuningriigi ajutine erijuhtum (T2)

Käesoleva KTK punkti 4.2.3.2.1 rakendamisel kasutatakse Iirimaa ja Ühendkuningriigi olemasolevates süsteemides tähtnumbrilist ronginumbrit. Liikmesriigid kehtestavad nõuded ja ajakava seoses üleminekuga tähtnumbrilistelt ronginumbritelt numbrilistele ronginumbritele sihtsüsteemis.

---

(1)  ELT L 315, 3.12.2007, lk 51.

(2)  ELT L 164, 30.4.2004, lk 44.

(3)  EÜT L 75, 15.3.2001, lk 29.

(4)  ELT L 344, 8.12.2006, lk 1.

(5)  ELT L 84, 26.3.2008, lk 132.

(6)  ELT L 139, 26.5.2011, lk 1.

(7)  ELT L 51, 23.2.2012, lk 1.

(8)  ELT L 260, 30.9.2008, lk 13.