18.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 195/1

18.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 195/2

(1)

Nõukogu 3. mai 1998. aasta määruses (EÜ) nr 974/98 euro kasutuselevõtu kohta (1) on sätestatud, et euroga asendatakse nende liikmesriikide vääringud, kes täidavad euro kasutuselevõtuks vajalikud tingimused ajal, kui ühendus jõuab majandus- ja rahaliidu kolmandasse etappi.

(2)

Vastavalt 2003. aasta ühinemisakti artiklile 4 on Läti liikmesriik, kelle suhtes on kehtestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 139 lõikes 1 määratletud erand.

(3)

Vastavalt nõukogu 9. juuli 2013. aasta otsusele 2013/387/EL euro kasutuselevõtu kohta Lätis 1. jaanuaril 2014 (2) vastab Läti euro kasutuselevõtuks vajalikele tingimustele ning Läti suhtes kehtestatud erand tühistatakse alates 1. jaanuarist 2014.

(4)

Euro kasutuselevõtmine Lätis eeldab, et Lätile laiendataks määruse (EÜ) nr 974/98 kohaseid euro kasutuselevõtmist käsitlevaid kehtivaid sätteid.

(5)

Läti riiklikus eurole ülemineku kavas täpsustatakse, et euro pangatähed ja mündid peaksid saama asjaomases liikmesriigis seaduslikuks maksevahendiks sellel päeval, kui euro võetakse Lätis omavääringuna kasutusele. Seepärast peaks euro kasutuselevõtmise ja sularahavahetuse päev olema 1. jaanuar 2014. Omavääringu järkjärgulise käibelt kõrvaldamise aega ei tuleks kohaldada.

(6)

Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 974/98 lisa vastavalt muuta,

18.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 195/3

(1)

On vaja võtta arvesse elukalliduse muutumist kolmandates riikides ning kehtestada paranduskoefitsiendid, mida kohaldatakse kolmandates riikides töötavatele liidu ametnikele ning ajutistele ja lepingulistele töötajatele teenistuskoha riigi vääringus makstavate töötasude suhtes 1. juulist 2011 kuni 30. juunini 2012 ning alates 1. juulist 2012.

(2)

Paranduskoefitsiendid, mida kohaldati nõukogu määruse (EL) nr 964/2011 (2) alusel, võivad tagasiulatuvalt kaasa tuua töötasude kohandamise saaja kasuks või kahjuks.

(3)

Juhuks, kui töötasud peaksid uute paranduskoefitsientide tulemusena suurenema, on vaja ette näha tagasiulatuvad lisamaksed.

(4)

Tuleks ette näha enammakstud summade tagasimaksmise kord, kui töötasu ajavahemikus 1. juulist 2011 kuni käesoleva määruse jõustumise kuupäevani uute paranduskoefitsientide kohaldamise tõttu vähenes.

(5)

Tuleks ette näha, et summade sissenõudmist rakendatakse kõige rohkem käesoleva määruse jõustumise kuupäevale eelneva kuue kuu suhtes,

18.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 195/15

(1)

Nõukogu võttis 30. novembril 2006 vastu määruse (EÜ) nr 1801/2006 (1) Euroopa Ühenduse ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu (edaspidi „partnerlusleping”) sõlmimise kohta.

(2)

Kooskõlas nõukogu otsusega 2012/827/EL (2). kohaldatakse ajutiselt (alates otsuse allkirjastamise kuupäevast 16. detsembril 2012) uut protokolli, millega määratakse kindlaks partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus („uus protokoll”). Uue protokolliga on nähtud ette ELi laevade kalapüügivõimalused Mauritaania suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni all olevates vetes. Liidu kalapüügivõimaluste jaotamine on määratletud määruses (EL) nr 1259/2012 (3).

(3)

Partnerluslepingu artikliga 10 ettenähtud Euroopa Liidu ja Mauritaania vaheline ühiskomitee („ühiskomitee”) võttis 20. veebruaril 2013. aastal kooskõlas uue protokolli artikliga 4 vastu meetmed kalapüügivõimaluste läbivaatamiseks. Need sisaldavad meetmeid, mis määravad uuesti klindlaks kalapüügivõimalused 5. liigi (tuunipüügiseinerid) ja 6. liigi (ritvõngedega tuunipüügilaevad ja pinnaõngejadalaevad) vahel.

(4)

Määrust (EL) nr 1259/2012 tuleks seetõttu muuta. Arvestades et ühiskomitee otsust kohaldatakse 20. veebruarist 2013, peaks käesolev määrus jõustuma kohe peale avaldamist ning seda tuleks kohaldada alates 20. veebruarist 2013,

„e)

5. liik – tuunipüügiseinerid

f)

6. liik – tuunipüügi ritvõngelaevad ja pinnaõngejadalaevad

18.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 195/16

(1)

Direktiivis 2009/48/EÜ on sätestatud baariumi piirnormid vastavalt Hollandi rahvatervise ja keskkonnainstituudi soovitustele, mis on esitatud 2008. aasta aruandes „Chemicals in Toys. A general methodology for assessment of chemical safety of toys with a focus on elements”. Hollandi rahvatervise ja keskkonnainstituudi soovitused põhinevad järeldusel, et laste kokkupuude mänguasjades sisalduvate kemikaalidega ei tohi ületada teatavat annust, mida nimetatakse lubatavaks päevadoosiks.” Et lapsed puutuvad kemikaalidega kokku ka muude allikate kaudu peale mänguasjade, võib mänguasjades lubatav sisaldus olla vaid teatav protsent lubatavast päevadoosist. Toksilisuse, ökotoksilisuse ja keskkonna teaduskomitee 2004. aasta aruandes on esitatud soovitus, et mänguasjades võib leiduda kahjulikke aineid kuni 10 % lubatavast päevadoosist. Kõnealust määra kinnitas ka tervise ja keskkonnariskide teaduskomitee 1. juulil 2010. aastal vastuvõetud arvamuses „Evaluation of the migration limits for chemical elements in toys”.

(2)

Hollandi rahvatervise ja keskkonnainstituudi soovituste kohaselt tuleks direktiivis 2009/48/EÜ loetletud kemikaalide piirnormi saamiseks lubatava päevadoosi maksimaalne sisaldus korrutada lapse kaaluga, mis on hinnanguliselt 7,5 kg, ja jagada allaneelatud mänguasjamaterjali kogusega.

(3)

Baariumi puhul kasutas Hollandi rahvatervise ja keskkonnainstituut lubatavat päevadoosi 0,6 mg/kg kehamassi kohta päevas, võttes aluseks asutuse US Agency for Toxic Substances and Disease Registry (ATSDR) meetodi, mis on esitatud asutuse 2005. aasta aruandes baariumi toksikoloogiliste omaduste kohta loomkatsete alusel. Hollandi rahvatervise ja keskkonnainstituut kaalus ka muid baariumi käsitlevaid ja inimandmetel põhinevaid ülevaateid, kuid ei kasutanud neid baariumi lubatava päevadoosi määramisel. Ehkki lubatava päevadoosi tuletamiseks peetakse sobivamaks inimandmeid, oli Hollandi rahvatervise ja keskkonnainstituut seisukohal, et uuringud, millest neid andmeid võinuks saada, sisaldasid olulisi puudusi. Seepärast kasutati loomkatsete andmeid, mis olid lubatava päevadoosi tuletamiseks usaldusväärsemad.

(4)

Selleks et hinnata võimalikke kokkupuuteolukordi kemikaalidega, võttis Hollandi rahvatervise ja keskkonnainstituut hinnanguliseks allaneelatavaks mänguasjamaterjali päevakoguse aluseks 8 mg mahakraabitud materjali, 100 mg hapra materjali ja 400 mg vedela või kleepuva materjali puhul. Samu määrasid allaneelamise puhul toetas ka tervise ja keskkonnariskide teaduskomitee 18. mail 2010. aastal vastuvõetud arvamuses „Risks from organic CMR substances in toys”.

(5)

Võttes 10 % lubatavast päevadoosist, korrutades selle lapse kaaluga ja jagades allaneelatava mänguasjamaterjali kogusega, saadi baariumi kohta sellised piirnormid: 56 000 mg/kg mahakraabitud materjalis, 4 500 mg/kg kuivas materjalis ja 1 125 mg/kg vedelas materjalis.

(6)

Asutus US Agency for Toxic Substances and Disease Registry avaldas 2007. aastal ajakohastatud aruande baariumi toksikoloogiliste omaduste kohta, kus soovitati lubatavat päevadoosi 0,2 mg/kg kehamassi kohta päevas. See ajakohastatud aruanne avaldati pärast Hollandi rahvatervise ja keskkonnainstituudi aruande lõpetamist. Lisaks jõuti pärast sidusrühmadega nõu pidamist järeldusele, et Hollandi rahvatervise ja keskkonnainstituut ei võtnud kemikaaliohutuse programmi (IPCS) 2001. aasta aruannet piisavalt arvesse.

(7)

Seda arvesse võttes saatis komisjon SCHERile taotluse arvamuse saamiseks, paludes esitada täiendav hinnang baariumi migratsiooni piirnormide kohta ning soovitused lubatava päevadoosi kohta, mida kasutada IPCS ja ATSDR (2007) hindamisdokumenti arvestades.

(8)

Oma 22. märtsil 2012. aastal vastuvõetud arvamuses jõudis SCHER järeldusele, et kättesaadavad inimandmed ei ole piisavad, et nende põhjal tuletada lubatav päevadoos. Kvaliteetsed loomuuringud sobivad baariumi lubatava päevadoosi tuletamiseks paremini, mis peaks SCHERi arvates olema 0,2 mg/kg kehamassi kohta päevas.

(9)

Selles väärtuses on arvesse võetud baariumi imendumist seedetraktis. SCHERi hinnangul on lastel vanuses 1–15 seedetraktis imendumine 30 %, samas kui imikutel on imendumine 60 %. SCHERi baariumi lubatav päevadoosi puhul on siiski lähtutud „halvimast stsenaariumist”, mille kohaselt imendub lastel 100 % baariumist, millega nad kokku puutuvad.

(10)

Võttes 10 % sellisest lubatavast päevadoosist, korrutades selle lapse kaaluga ja jagades allaneelatava mänguasjamaterjali kogusega, saadi baariumi puhul järgmised piirnormid: 18 750 mg/kg mahakraabitud materjalis, 1 500 mg/kg kuivas materjalis ja 375 mg/kg vedelas materjalis.

(11)

Selleks et tagada inimeste, eelkõige laste tervise ja elu parim võimalik kaitse, on vaja kohaldada kõnealuseid madalamaid baariumi migratsiooni piirnorme võimalikult kiiresti. Seepärast tuleks direktiivi muuta määrusega, mis jõustub 20. juulil 2013, vältides seega direktiivi ülevõtmiseks kuluvat pikemat aega, mille jooksul kehtiksid erinevad migratsiooni piirnormid.

(12)

Seepärast tuleks direktiivi 2009/48/EÜ vastavalt muuta.

(13)

Käesolevas direktiivis sätestatud meetmed on kooskõlas mänguasjaohutuse komitee arvamusega,

18.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 195/18

(1)

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisas on esitatud nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid nimetatud määruse alusel külmutatakse.

(2)

10. juulil 2013 otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee kõrvaldada ühe füüsilise isiku nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelust, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist.

(3)

Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa vastavalt ajakohastada,

18.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 195/20

(1)

Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

18.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 195/22

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 341/2007 (3) avatakse kolmandatest riikidest imporditava küüslaugu ja teatavate muude põllumajandustoodete tariifikvoodid ja tagatakse nende haldamine ning kehtestatakse impordilitsentside ja päritolusertifikaatide süsteem.

(2)

Kogused, mille kohta on senised ja uued importijad 2013. aasta juuli seitsme esimese tööpäeva jooksul määruse (EÜ) nr 341/2007 artikli 10 lõike 1 alusel esitanud A-litsentside taotlused, ületavad Hiinast pärinevatele toodetele ettenähtud koguseid.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 7 lõikele 2 on seetõttu vaja ka kindlaks määrata, millises ulatuses võib kooskõlas määruse (EÜ) nr 341/2007 artikliga 12 komisjonile hiljemalt 14. juuliks 2013 saadetud A-litsentside taotlused rahuldada.

(4)

Impordilitsentside väljastamise menetluse tulemusliku haldamise tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma vahetult pärast selle avaldamist,

18.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 195/24

(1)

Majandus- ja rahaliidu kolmas etapp algas 1. jaanuaril 1999. Nõukogu otsustas oma 3. mail 1998. aastal Brüsselis toimunud kohtumisel, millest võtsid osa riigipead või valitsusjuhid, et Belgia, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Austria, Portugal ja Soome on täitnud vajalikud tingimused euro kasutuselevõtuks 1. jaanuaril 1999 (3).

(2)

Otsusega 2000/427/EÜ (4) otsustas nõukogu, et Kreeka on täitnud vajalikud tingimused euro kasutuselevõtuks 1. jaanuaril 2001. Otsusega 2006/495/EÜ (5) otsustas nõukogu, et Sloveenia on täitnud vajalikud tingimused euro kasutuselevõtuks 1. jaanuaril 2007. Otsustega 2007/503/EÜ (6) ja 2007/504/EÜ (7) otsustas nõukogu, et Küpros ja Malta on täitnud vajalikud tingimused euro kasutuselevõtuks 1. jaanuaril 2008. Otsusega 2008/608/EÜ (8) otsustas nõukogu, et Slovakkia on täitnud vajalikud tingimused euro kasutuselevõtuks. Otsusega 2010/416/EL (9) otsustas nõukogu, et Eesti on täitnud vajalikud tingimused euro kasutuselevõtuks.

(3)

Vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingule (edaspidi „EÜ asutamisleping”) lisatud protokolli (teatavate Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriiki käsitlevate sätete kohta) lõikele 1 teatas Ühendkuningriik nõukogule, et ta ei kavatse 1. jaanuaril 1999. aastal üle minna majandus- ja rahaliidu kolmandasse etappi. Seda teadet ei ole muudetud. Vastavalt EÜ asutamislepingule lisatud protokolli (teatavate Taanit käsitlevate sätete kohta) lõikele 1 ning Edinburghis 1992. aasta detsembris riigipeade või valitsusjuhtide poolt vastu võetud otsusele teatas Taani nõukogule, et ta ei osale majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis. Taani ei ole taotlenud Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artikli 140 lõikes 2 osutatud menetluse algatamist.

(4)

Otsusega 98/317/EÜ kehtestati Rootsi suhtes ELi toimimise lepingu artikli 139 lõikes 1 määratletud erand. Vastavalt 2003. aasta ühinemisakti (10) artiklile 4 on Tšehhi Vabariigi, Läti, Leedu, Ungari ja Poola suhtes kehtestatud ELi toimimise lepingu artikli 139 lõikes 1 määratud erand. Vastavalt 2005. aasta ühinemisakti (11) artiklile 5 on Bulgaaria ja Rumeenia suhtes kehtestatud ELi toimimise lepingu artikli 139 lõikes 1 määratletud erand. Vastavalt Horvaatis ühinemisakti (12) artiklile 5 on Horvaatia suhtes kehtestatud ELi toimimise lepingu artikli 139 lõikes 1 määratud erand.

(5)

Euroopa Keskpank („EKP”) asutati 1. juulil 1998. aastal. Euroopa rahasüsteem asendati vahetuskursimehhanismiga, mille käivitamises lepiti kokku Euroopa Ülemkogu 16. juuni 1997. aasta resolutsiooniga vahetuskursimehhanismi loomise kohta majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis (13). Vahetuskursimehhanismi menetlus majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis (ERM II) kehtestati Euroopa Keskpanga ja euroalaväliste liikmesriikide keskpankade vahel 16. märtsil 2006. aastal sõlmitud lepinguga, millega kehtestatakse vahetuskursimehhanismi töökord majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis (14).

(6)

ELi toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 on sätestatud asjaomaste liikmesriikide suhtes kehtestatud erandi tühistamise menetlus. Vähemalt kord iga kahe aasta jooksul või selle liikmesriigi taotlusel, kelle suhtes on kehtestatud erand, annavad komisjon ja EKP nõukogule aru vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 140 lõikes 1 sätestatud menetlusele. 5. märtsil 2013 esitas Läti ametliku taotluse vastastikuse lähenemise hindamiseks.

(7)

Liikmesriikide õigusaktidesse, sealhulgas keskpanga põhikirja tehakse vajalikud muudatused, et tagada nende kooskõla ELi toimimise lepingu artiklitega 130 ja 131 ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ning EKP põhikirjaga („EKPSi ja EKP põhikiri”). Komisjoni ja EKP aruannetes antakse üksikasjalik hinnang Läti õigusaktide kooskõlale ELi toimimise lepingu artiklitega 130 ja 131 ning EKPSi ja EKP põhikirjaga.

(8)

Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklis 140 nimetatud lähenemiskriteeriume käsitleva protokolli nr 13 artiklile 1 tähendab ELi toimimise lepingu artikli 140 lõike 1 esimeses taandes ettenähtud hindade stabiilsuse kriteerium, et liikmesriigil on püsiva stabiilsustasemega hinnanäitajad ning keskmine inflatsioonimäär vaadelduna ühe aasta kestel enne kontrollimist ei ületa rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi määra. Hindade stabiilsuse kriteeriumi täitmise hindamisel võetakse inflatsiooni mõõtmisel aluseks tarbijahindade harmoneeritud indeks, mis on määratletud nõukogu 23. oktoobri 1995. aasta määruses (EÜ) nr 2494/95 tarbijahindade harmoneeritud indeksite kohta (15). Hindade stabiilsuse kriteeriumi täitmise hindamisel mõõdetakse liikmesriikide inflatsiooni muutust protsentides, võrreldes viimase 12 kuu näitajate aritmeetilist keskmist eelnenud 12 kuu näitajate aritmeetilise keskmisega. Komisjoni ja EKP aruannetes vaadeldi kontrollväärtust, mille arvutamiseks liideti hindade stabiilsuse osas kolme parimaid tulemusi saavutanud liikmesriigi inflatsioonimäärade kaalumata aritmeetilisele keskmisele 1,5 protsendipunkti. 2013. aasta aprillis lõppenud üheaastase ajavahemiku kontrollväärtus oli 2,7 protsenti, kusjuures Rootsi, Läti ja Iirimaa olid hindade stabiilsuse seisukohast kolm kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriiki ning nende riikide inflatsioonimäärad olid vastavalt 0,8 protsenti, 1,3 protsenti ja 1,6 protsenti.

Põhjendatud on jätta parimaid tulemusi saavutanud liikmesriikide määramisel välja riigid, kelle inflatsioonimäära ei saa teiste liikmesriikide puhul käsitada põhjendatud võrdlusalusena. Sellised kõrvalekaldega riigid on varem kindlaks määratud 2004. ja 2010. aasta lähenemisaruannetes. Praeguses olukorras on põhjendatud mitte võtta parimate näitajate määramisel arvesse Kreekat, kuna kõnealuse riigi inflatsioonimäär ja profiil erinevad oluliselt euroala keskmisest, kajastades suurt kohandamisvajadust ja Kreeka majanduse erandlikku olukorda; Kreeka arvesse võtmine mõjutaks põhjendamatult kontrollväärtust ja seega muudaks kriteeriumi ebaõiglasemaks (16).

(9)

Vastavalt protokolli nr 13 artiklile 2 tähendab ELi toimimise lepingu artikli 140 lõike 1 teise taande kohane riigi rahanduse stabiilsuse kriteerium seda, et kontrollimise ajal ei kehti liikmesriigi suhtes ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikes 6 nimetatud nõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta.

(10)

Vastavalt protokolli nr 13 artiklile 3 tähendab ELi toimimise lepingu artikli 140 lõike 1 kolmanda taande kohane Euroopa rahasüsteemi vahetuskursimehhanismis osalemise kriteerium seda, et liikmesriik on täitnud Euroopa rahasüsteemi vahetuskursimehhanismiga ettenähtud normaalseid kõikumispiire ilma tõsiste pingeteta vähemalt kahe aasta jooksul enne kontrollimist. Eelkõige ei tohi liikmesriik olla sama aja jooksul omal algatusel devalveerinud oma vääringu kahepoolset keskmist vahetuskurssi euro suhtes. Alates 1. jaanuarist 1999 on ERM II vahetuskursi kriteeriumi täitmise hindamise raamistik. Selle kriteeriumi täitmise hindamisel analüüsisid komisjon ja EKP oma aruannetes 2013. aasta 16. mail lõppenud kaheaastast ajavahemikku.

(11)

Vastavalt protokolli nr 13 artiklile 4 tähendab ELi toimimise lepingu artikli 140 lõike 1 neljanda taande kohane intressimäärade lähenemise kriteerium seda, et ühe aasta jooksul enne kontrollimist ei ületa keskmine nominaalne pikaajaline intressimäär liikmesriigis rohkem kui kahe protsendipunkti võrra kolme hindade stabiilsuse seisukohast kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi määra. Intressimäärade lähenemise kriteeriumi puhul kasutati kümneaastase tähtajaga riigivõlakirjade võrreldavaid intressimäärasid. Intressimäära kriteeriumi täitmise hindamisel võtsid komisjon ja EKP oma aruannetes arvesse kontrollväärtust, mille arvutamiseks liidetakse kolme hindade stabiilsuse seisukohast parimaid tulemusi saavutanud liikmesriigi nominaalsete pikaajaliste intressimäärade aritmeetilisele keskmisele kaks protsendipunkti. Selle põhjal oli 2013. aasta aprillis lõppenud üheaastase ajavahemiku kontrollväärtus 5,5 %.

(12)

Vastavalt protokolli nr 13 artiklile 5 esitab lähenemiskriteeriumide täitmise hindamisel kasutatavad andmed komisjon. Komisjon esitas käesoleva ettepaneku koostamiseks vajalikud andmed. Komisjon esitas eelarvet käsitlevad andmed pärast seda, kui liikmesriigid olid 1. aprilliks 2013. aastaks andnud aru vastavalt nõukogu 22. novembri 1993. aasta määrusele (EÜ) nr 3605/93 (17) ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta.

(13)

Komisjoni ja EKP koostatud aruannete põhjal, milles hinnatakse, kuidas Läti on täitnud majandus- ja rahaliidu saavutamisega seotud kohustusi, tehakse järgmised järeldused.

18.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 195/27

(1)

Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 18.1 kohaselt võivad Euroopa Keskpank (EKP) ja eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide keskpangad (edaspidi „RKPd”) teha krediiditehinguid krediidiasutustega ja muude turul osalejatega, kui laen on piisavalt tagatud. Tagatise kõlblikkuse määramise standardkriteeriumid eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide jaoks on sätestatud suunise EKP/2011/14 I lisas.

(2)

Suunise EKP/2011/14 I lisa punkti 1.6 kohaselt võib EKP nõukogu eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide tegemise instrumente, tingimusi, kriteeriume ja menetlusi igal ajal muuta. Suunise EKP/2011/14 I lisa punkti 6.3.1 kohaselt jätab eurosüsteem endale õiguse mis tahes asjakohaseks peetava teabe põhjal välja selgitada, kas emissioon, emitent, krediidisaaja või garant vastavad tema rangetele krediidistandarditele.

(3)

2. mai 2013. aasta otsus EKP/2013/13 (ajutiste meetmete kohta seoses Küprose Vabariigi poolt emiteeritud või täielikult tagatud turukõlblike võlainstrumentide kõlblikkusega) (3) peatas erandliku meetmena ajutiselt Küprose Vabariigi poolt emiteeritud või täielikult tagatud turukõlblike võlainstrumentide suhtes kohaldatavad eurosüsteemi krediidikvaliteedi läve miinimumnõuded. Pärast Küprose Vabariigi poolt võlahaldusprojekti algatamist seoses tema turukõlblike võlainstrumentidega otsustas EKP nõukogu, et see mõjutab negatiivselt Küprose Vabariigi poolt emiteeritud või täielikult tagatud turukõlblike võlainstrumentide tagatisena kasutamise piisavust eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonides, ning otsustas 28. juunil 2013 tunnistada otsuse EKP/2013/13 kehtetuks (4).

(4)

Pärast võlahaldusprojekti lõpetamist ja kinnitust, et Küprose Vabariik vastab tema suhtes kohaldatava majandusliku ja rahandusliku kohandamise programmi tingimustele, andis EKP nõukogu täiendava hinnangu, mille kohaselt on Küprose Vabariigi poolt emiteeritud või täielikult tagatud turukõlblike võlainstrumentide kvaliteedistandard nüüd piisav, et lubada nende kõlblikkust eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonides.

(5)

Seetõttu on EKP nõukogu otsustanud, et Küprose Vabariigi poolt emiteeritud või täielikult tagatud turukõlblike võlainstrumentide kõlblikkuse eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonides tuleb taastada, kuid nende instrumentide suhtes kohaldatakse väärtuskärpeid, mis erinevad suunise EKP/2011/14 I lisa punktis 6.4.2 sätestatutest.

(6)

Suunise EKP/2013/4 artikli 7 kohaselt ei kohaldata eurosüsteemi krediidikvaliteedi läve turukõlblike võlainstrumentide suhtes, mida emiteerivad või täielikult tagavad euroala liikmesriikide keskvalitsused, kes on Euroopa Liidu / Rahvusvahelise Valuutafondi programmi all, v.a juhul, kui EKP nõukogu otsustab, et asjaomane liikmesriik ei täida finantstoe ja/või makromajandusliku programmi tingimusi. Samas, selle suunise artikli 1 lõike 3 kohaselt käsitletakse artikli 5 lõike 1 ning artikli 7 tähenduses ainult Iirimaad, Kreeka Vabariiki ja Portugali Euroopa Liidu / Rahvusvahelise Valuutafondi programmi tingimustele vastavate euroala liikmesriikidena. Seetõttu on vaja täiendavat EKP nõukogu otsust, et teha erand eurosüsteemi krediidikvaliteedi lävest turukõlblikele võlainstrumentidele, mille on emiteerinud või täielikult taganud Küprose Vabariik.

(7)

See erimeede kehtib ajutiselt seni, kuni EKP nõukogu leiab, et eurosüsteemi kõlblikkuskriteeriumide raamistikku saab kohaldada tavaliselt ja jätkata saab rahapoliitika operatsioonide riskiohjeraamistikuga,

18.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 195/s3