Euroopa Liidu L 201/2013

26.7.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 201/1

NÕUKOGU DIREKTIIV 2013/42/EL,

22. juuli 2013,

millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) seoses käibemaksupettuste vastase kiirreageerimismehhanismiga

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 113,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)

Maksupettused käibemaksu valdkonnas põhjustavad märkimisväärset kahju eelarvele ja mõjutavad konkurentsitingimusi ning seega siseturu toimimist. Hiljuti on kerkinud esile ootamatud ja suuremahulised maksupettused, mille puhul kasutatakse eelkõige elektroonilisi vahendeid, mis lihtsustavad kiiret ja laialdast ebaseaduslikku kauplemist.

(2)	Nõukogu direktiiviga 2006/112/EÜ (3) lubatakse liikmesriikidel taotleda erandit kõnealusest direktiivist, et ära hoida teatavat liiki maksudest kõrvalehoidumist või maksustamise vältimist.

(3)	Hiljutised kogemused on osutanud, et direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 395 sätestatud menetlus ei võimalda piisavalt kiiresti reageerida liikmesriikide poolt esitatud kiireloomuliste meetmete võtmise taotlustele.

(4)	Kogemused on ühtlasi näidanud, et kaupade või teenuste saaja määramine käibemaksu tasumise eest vastutavaks isikuks (pöördmaksustamine) on teatavatel juhtudel tõhus meede käibemaksupettuste tõkestamiseks konkreetsetes sektorites.

(5)

Direktiivi 2006/112/EÜ artiklite 199 ja 199a kohase pöördmaksustamise sätted ei võimalda liikmesriikidele vajalikku paindlikkust, et reageerida kiiresti ootamatutele ja suuremahulistele pettustele selliste kaupade ja teenuste kategooriates, mis ei kuulu nimetatud artiklite kohaldamisalasse. Seetõttu on selliste olukordade lahendamiseks vaja erikorda.

(6)

Arvestades esinenud suuremahulisi pettusi, on kiire ja erakorraline reageerimine uutele ootamatutele pettusejuhtumitele kõige paremini tagatud kiirreageerimismehhanismi erimeetmega, mis seisneb võimaluses kohaldada liikmesriigilt asjakohase teate saamise korral lühikeseks ajaks pöördmaksustamist. Tagamaks, et seda võimalust kasutatakse proportsionaalselt probleemi suurusega, peaks komisjonil olema pärast asjaomase teabe kättesaamist lühike ajavahemik, mille jooksul teadet hinnata ja kinnitada, kas ta on erimeetme võtmise vastu. Liikmesriikidel peaks olema võimalus, et komisjon võtab nende seisukohti arvesse, ja seega peaksid nad saama teate kohta täieliku teabe ja mis tahes lisateabe, mida võidakse menetluse käigus anda. Lisaks peaks nõukogu siis tegema direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 kohase rakendusotsusega otsuse pöördmaksustamise edasise kohaldamise kohta.

(7)	Liikmesriigid, kes on teatanud kavatsusest kohaldada kiirreageerimismehhanismi erimeedet, võivad seda teha kohe, kui komisjon on teatanud vastuväidete puudumisest.

(8)	Selleks et näha ette pöördmaksustamise edasine kohaldamine esimesel võimalusel ja enne kiirreageerimismehhanismi erimeetme kehtivusaja lõppu, tuleks direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 395 sätestatud menetlusele kehtestada lühem tähtaeg.

(9)	Kiirreageerimismehhanismi kohaselt esitatud liikmesriikide teadete kiire menetlemine on hõlpsam, kui nende teadete jaoks ja komisjonile mis tahes lisateabe andmiseks kehtestatakse standardvorm. Komisjonile tuleks seetõttu anda rakendamisvolitused seoses sellise standardvormiga.

(10)	Kuna kiirreageerimismehhanism võib olla üksnes ajutine lahendus seniks, kuni võetakse kasutusele pikemaajalised seadusandlikud lahendused, et muuta käibemaksusüsteem käibemaksupettuse juhtumite suhtes vastupanuvõimelisemaks, siis tuleks kiirreageerimismehhanismi kohaldada üksnes piiratud ajaks.

(11)	Selleks et hinnata kiirreageerimismehhanismi tõhusust, peaks komisjon koostama üldise hindamisaruande selle mehhanismi mõju kohta ootamatu ja suuremahulise pettuse juhtumite lahendamisel.

(12)

Kuna kavandatud meetme eesmärki, nimelt võidelda ootamatute ja suuremahuliste käibemaksuvaldkonna maksupettustega, millel on sageli rahvusvaheline mõõde, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, sest nad ei suuda iseseisvalt võidelda uusi kauplemisvorme ja samal ajal mitut riiki hõlmavate pettuseskeemidega, ning seepärast on seda tänu kiiremale ning seega asjakohasemale ja tõhusamale reageerimisele parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(13)	Seetõttu tuleks direktiivi 2006/112/EÜ vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2006/112/EÜ muudetakse järgmiselt.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 199b

1. Liikmesriik võib tungivalt kiireloomulistel juhtudel ja kooskõlas lõigetega 2 ja 3 teatavate kaupade tarnimisel või teenuste osutamisel määrata erandina artiklist 193 käibemaksu tasumise eest vastutavaks isikuks kaupade või teenuste saaja, kiirreageerimismehhanismi erimeetmena sellise ootamatu ja suuremahulise maksupettuse tõkestamiseks, mis võib kaasa tuua märkimisväärset ja korvamatut rahalist kahju.

Liikmesriik võtab kiirreageerimismehhanismi erimeetme suhtes asjakohaseid kontrollimeetmeid seoses maksukohustuslastega, kes tarnivad kaupu või osutavad teenuseid, mille suhtes kõnealust meedet kohaldatakse, ning erimeetme kehtivusaeg ei või olla pikem kui üheksa kuud.

2. Liikmesriik, kes soovib kehtestada lõike 1 kohast erimeedet, saadab komisjonile lõike 4 kohaselt kehtestatud standardvormi kasutades teate ja samal ajal saadab selle ka teistele liikmesriikidele. Liikmesriik esitab komisjonile teabe, milles on märgitud asjaomane sektor, pettuse liik ja tunnused, tungiva kiireloomulisuse põhjuste olemasolu, pettuse ootamatus ja suuremahulisus ning tagajärjed märkimisväärse ja korvamatu rahalise kahju seisukohast. Kui komisjon leiab, et tal pole kogu vajalikku teavet, võtab ta kahe nädala jooksul alates teate saamisest asjaomase liikmesriigiga ühendust ning täpsustab, millist täiendavat teavet on vaja. Mis tahes täiendav teave, mida asjaomane liikmesriik komisjonile annab, saadetakse samal ajal ka teistele liikmesriikidele. Kui saadud lisateave ei ole piisav, teatab komisjon asjaomasele liikmesriigile sellest ühe nädala jooksul.

Liikmesriik, kes soovib kehtestada lõike 1 kohast kiirreageerimismehhanismi erimeedet, esitab samal ajal komisjonile artikli 395 lõigetes 2 ja 3 sätestatud menetluse kohaselt taotluse.

3. Niipea kui komisjonil on olemas kogu teave, mida ta peab vajalikuks lõike 2 esimeses lõigus osutatud teate hindamiseks, teatab ta sellest liikmesriikidele. Kui komisjon on kiirreageerimismehhanismi erimeetme võtmisele vastu, koostab ta negatiivse arvamuse ühe kuu jooksul alates teate saamisest ning teavitab sellest asjaomast liikmesriiki ja käibemaksukomiteed. Kui komisjonil ei ole vastuväiteid, kinnitab ta seda asjaomasele liikmesriigile ja käibemaksukomiteele kirjalikult sama ajavahemiku jooksul. Liikmesriik võib kiirreageerimismehhanismi erimeetme vastu võtta alates sellise kinnituse saamise kuupäevast. Teate hindamisel võtab komisjon arvesse mis tahes teise liikmesriigi poolt talle saadetud kirjalikke seisukohti.

4. Komisjon võtab vastu rakendusakti, millega kehtestatakse standardvorm lõikes 2 osutatud kiirreageerimismehhanismi erimeetme võtmise teate esitamiseks ja lõike 2 esimeses lõigus osutatud teabe andmiseks. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu vastavalt lõikes 5 osutatud kontrollimenetlusele.

5. Käesolevale lõikele viitamise korral kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 (4) artiklit 5 ja selle kohaldamisel on komitee nõukogu määruse (EL) nr 904/2010 (5) artikliga 58 loodud komitee.

2)	Artiklisse 395 lisatakse järgmine lõige: „5. Artikli 199b lõikes 1 sätestatud tungivalt kiireloomulistel juhtudel viiakse lõigetes 2 ja 3 sätestatud menetlus lõpule kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil komisjon sai taotluse kätte.”

Artikkel 2

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule enne 1. jaanuari 2018 üldise hindamisaruande artikli 1 lõikega 1 ettenähtud kiirreageerimismehhanismi mõju kohta

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2018.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 22. juuli 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

(1) 7. veebruari 2013. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) ELT C 11, 15.1.2013, lk 31.

(3) Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(5) Nõukogu 7. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas (ELT L 268, 12.10.2010, lk 1).”

26.7.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 201/4

NÕUKOGU DIREKTIIV 2013/43/EL,

22. juuli 2013,

millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) seoses pöördmaksustamise valikulise ja ajutise kohaldamisega teatavate pettusealdiste kaupade ja teenuste tarnete suhtes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 113,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu direktiivis 2006/112/EÜ (3) on kindlaks määratud, et käibemaksu tasuvad maksukohustuslased, kes sooritavad maksustatavaid kaubatarneid või osutavad maksustatavaid teenuseid. Piiriüleste tehingute ja teatavate omamaiste eriti riskialdiste valdkondade puhul on siiski ette nähtud, et käibemaksu tasumise kohustus pannakse isikule, kellele tarne tehakse (pöördmaksustamise mehhanism).

(2)

Käibemaksupettuste raskust arvestades tuleks liikmesriikidel lubada ajutiselt kohaldada mehhanismi, mille korral käibemaksu tasumise kohustus seoses teatavate kauba- ja teenustekategooriatega pannakse isikule, kellele maksustatavad kaubatarned tehakse ja teenused osutatakse, isegi juhul, kui need kategooriad ei ole loetletud direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 199 või kui nende suhtes ei kohaldata liikmesriikidele tehtud konkreetseid erandeid.

(3)

Komisjon esitas sel eesmärgil 2009. aastal ettepaneku, mis sisaldab loetelu kaupadest ja teenustest, mille suhtes võib piiratud aja jooksul kohaldada pöördmaksustamise mehhanismi. Nõukogu otsustas ettepaneku kaheks jagada ja võttis vastu nõukogu direktiivi 2010/23/EL (4), mis puudutas siiski üksnes kasvuhoonegaaside saastekvoote, kuna selles sektoris esinevad pettused nõudsid viivitamatut reageerimist. Samal ajal võttis nõukogu poliitilise kohustuse jätkata läbirääkimisi komisjoni ettepaneku ülejäänud osa üle.

(4)

Pärast seda on esinenud pettusi muudes sektorites ja seetõttu tuleks komisjoni ettepanekus sisalduvasse kaupade ja teenuste loetellu lisada uusi kaupu ja teenuseid, mille suhtes võib kohaldada pöördmaksustamist. Eelkõige on pettusi esinenud seoses gaasi ja elektrienergia, telekommunikatsiooniteenuste, mängukonsoolide, tahvel- ja sülearvutite, teravilja, tehniliste kultuuride, sealhulgas õliseemnete ja suhkrupeedi, ning toormetalli ja metallide pooltoodete, sealhulgas väärismetallide tarnetega.

(5)	Sellise pöördmaksustamise mehhanismi rakendamine kaupade ja teenuste puhul, mis hiljutiste kogemuste põhjal on eriti pettusealtid, ei tohiks, erinevalt üldisest kohaldamisest, mõjutada negatiivselt käibemaksusüsteemi aluspõhimõtteid (nt osadena maksmist).

(6)	Eelnevalt kindlaksmääratud loetelu, mille hulgast liikmesriigid võivad valida, peaks piirduma nende kaupade ja teenuste tarnetega, mis on hiljutiste kogemuste põhjal eriti pettusealtid.

(7)	Pöördmaksustamist mehhanismi kohaldades on liikmesriikidel õigus kehtestada selle tingimused, sealhulgas määrata kindlaks künnised, tarnijate või saajate kategooriad, kelle suhtes mehhanismi võidakse kohaldada, ja mehhanismi osaline kohaldamine kategooriates.

(8)

Kuna pöördmaksustamise mehhanism on ajutine meede, mille peaksid asendama pikemaajalised seadusandlikud lahendused, mille eesmärk on muuta käibemaksusüsteem käibemaksupettuste suhtes vastupidavamaks, direktiivi 2006/112/EÜ artikli 199a alusel kehtestatud pöördmaksustamise mehhanismi peaks kohaldama üksnes piiratud ajavahemiku jooksul.

(9)

Selleks et tagada, et pöördmaksustamise mehhanismi saaks kohaldada piisavalt kaua, nii et see oleks tõhus ja selle toimimist saaks hinnata, on vaja pikendada praegust 30. juunini 2015 kestvat ajapiirangut. Samuti tuleks edasi lükata hindamisperioodi kuupäeva ja selle perioodi lõppkuupäeva, mille jooksul tuleb teada anda pettustes aset leidnud muutustest.

(10)	Selleks et pakkuda kõigile liikmesriikidele eespool sätestatud pöördmaksustamise mehhanismi kohaldamise võimalust, on vaja teha direktiivi 2006/112/EÜ spetsiaalne muudatus.

(11)

Kuna kavandatud meetme eesmärki, nimelt käibemaksupettuste probleemi lahendamist ajutiste meetmete abil, mis kalduvad kõrvale kehtivatest liidu eeskirjadest, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(12)	Direktiivi 2006/112/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2006/112/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)	Artiklis 193 asendatakse viide „artiklitele 194–199” viitega „artiklitele 194–199b”.

Artiklit 199a muudetakse järgmiselt:

a)	lõike 1 esimene lause asendatakse järgmisega: „Liikmesriigid võivad kuni 31. detsembrini 2018 ja vähemalt kaheaastaseks ajavahemikuks ette näha, et käibemaksu on kohustatud tasuma maksukohustuslane, kellele tehakse mõni järgmistest tarnetest:”;

lõikele 1 lisatakse järgmised punktid:

„c)	mobiiltelefonide tarned, mis on valmistatud või kohandatud töötamiseks litsentsitud võrkudes ja kindlaksmääratud sagedustel, sõltumata sellest, kas neil on või puudub mõni muu kasutusala;

d)	integraallülituse seadmete tarned, nagu mikroprotsessorid ja keskprotsessorid enne lõpptarbijale suunatud tootega liitmist;

e)	gaasi ja elektrienergia tarned artikli 38 lõikes 2 määratletud maksukohustuslasest edasimüüjale;

f)	gaasi ja elektrienergia sertifikaatide tarned;

g)	artikli 24 lõikes 2 määratletud telekommunikatsiooniteenused;

h)	mängukonsoolide, tahvel- ja sülearvutite tarned;

i)	teravilja ja tehniliste kultuuride, sealhulgas õliseemnete ja suhkrupeedi, mida töötlemata kujul tavaliselt lõpptarbimiseks ei kasutata, tarned;

toormetallid ja metallide pooltoodete, sealhulgas väärismetallide, kui need ei ole muidu hõlmatud artikli 199 lõike 1 punktiga d või kui nende suhtes ei kehti kasutatud kaupade, kunstiteoste, kollektsiooniesemete ja antiikesemete suhtes kohaldatav erikord vastavalt artiklitele 311–343 või investeeringukulla erikord vastavalt artiklitele 344–356, tarned.”;

lisatakse järgmised lõiked:

„1a. Liikmesriigid võivad kehtestada lõikes 1 sätestatud mehhanismi kohaldamise tingimused.

1b. Lõikes 1 sätestatud mehhanismi kohaldamisega kõnealuse lõike punktides c–j loetletud kaupade või teenuste tarnete suhtes kaasneb asjakohaste ja tõhusate aruandluskohustuste kehtestamine nende maksustatavate isikute suhtes, kes tarnivad kaupu või teenuseid, mille suhtes kohaldatakse lõikes 1 sätestatud mehhanismi.”;

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Liikmesriigid teavitavad käibemaksukomiteed lõikes 1 sätestatud mehhanismi kohaldamisest sellise mehhanismi kasutuselevõtmisel ja esitavad käibemaksukomiteele järgmise teabe:

a)	mehhanismi kohaldava meetme rakendusala koos pettuste liigi ja tunnustega ning kaasnevate meetmete üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas maksustatavate isikute mis tahes aruandluskohustused ja mis tahes kontrollimeetmed;

b)	meetmed, mis on võetud selleks, et teavitada asjaomaseid maksustatavaid isikuid mehhanismi kohaldamise alustamisest;

hindamiskriteeriumid, mis võimaldavad võrrelda lõikes 1 loetletud kaupade ja teenustega seotud pettusi enne ja pärast mehhanismi kohaldamist, muude kaupade ja teenustega seotud pettusi enne ja pärast mehhanismi kohaldamist ning muud liiki pettuste mis tahes võimalikku sagenemist enne ja pärast mehhanismi kohaldamist;

d)	mehhanismi kohaldava meetme alguskuupäev ja kohaldamise periood.”;

e)	lõike 3 esimese lõigu esimene lause asendatakse järgmisega: „Liikmesriigid, kes kohaldavad lõikes 1 sätestatud mehhanismi, peavad lõike 2 punktis c sätestatud hindamiskriteeriumide põhjal ning hiljemalt 30. juuniks 2017 esitama komisjonile aruande.”;

lõike 3 teise lõigu punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	pettuste mõju meetmega hõlmatud kaupade tarnetele või teenuste osutamisele;”

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Iga liikmesriik, kes on avastanud oma territooriumil muutusi käesoleva artikli jõustumisest lõikes 1 loetletud kaupade või teenustega seotud pettuste suundumustes seoses nende kaupade või teenustega, esitab komisjonile selle kohta aruande hiljemalt 30. juuniks 2017.

5. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule enne 1. jaanuari 2018 üldise hindamisaruande, milles hinnatakse lõikes 1 sätestatud mehhanismi mõju pettusevastasele võitlusele.”

Artikkel 2

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 3

Käesolevat direktiivi kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2018.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 22. juuli 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

(1) ELT C 341E, 16.12.2010, lk 67.

(2) ELT C 339, 14.12.2010, lk 41.

(3) Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).

(4) Nõukogu 16. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/23/EL, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) seoses pöördmaksustamise valikulise ja ajutise kohaldamisega teatavate pettusealdiste kaupade ja teenuste tarnete suhtes (ELT L 72, 20.3.2010, lk 1).

26.7.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 201/8

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 713/2013,

23. juuli 2013,

millega määratakse kindlaks anšoovisepüügi võimalused Biskaia lahes püügihooajaks 2013/14

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu on kohustatud kehtestama lubatud kogupüügi (TAC) määrad iga kalavaru või kalavaru rühma kohta. Kalapüügivõimalused tuleks jaotada liikmesriikide vahel nii, et kõikidele liikmesriikidele oleks tagatud kõikide kalavarude või kalavarurühmadega seonduva püügitegevuse suhteline stabiilsus, võttes asjakohaselt arvesse nõukogu määruses (EÜ) nr 2371/2002 sätestatud ühise kalanduspoliitika eesmärke (1).

(2)

Kalavaru asjakohase majandamise eesmärgil ja lihtsustamiseks on asjakohane kehtestada Biskaia lahe (ICES VIII alapiirkond) anšoovisevaru lubatud kogupüük ja liikmesriikide kvoodid püügihooajaks, mis kestab 1. juulist kuni järgmise aasta 30. juunini, mitte kalendriaastal põhinevaks püügiperioodiks. Kõnealuse püügi suhtes tuleks siiski kohaldada nõukogu määruse (EL) nr 39/2013 (2) üldsätteid, milles käsitletakse kvootide kasutamise tingimusi.

(3)	Biskaia lahe anšoovisevaru lubatud kogupüük püügihooajaks 2013/14 tuleks kehtestada saadud teaduslike nõuannete põhjal, arvestades bioloogilisi ja sotsiaalmajanduslikke aspekte ning tagades samal ajal eri kalandussektorite õiglase kohtlemise.

(4)

Selleks et tagada Biskaia lahe anšoovisevaru mitmeaastane majandamine, esitas komisjon 29. juulil 2009 määruse ettepaneku, millega kehtestatakse Biskaia lahe anšoovisevaru ja selle püügi pikaajaline kava. Arvestades, et mõjuhinnang, millel ettepanek põhineb, annab kõige värskema hinnangu kalavarude majandamisalaste otsuste mõju kohta, on otstarbekas kehtestada anšoovise lubatud kogupüük Biskaia lahes sellele vastavalt. Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) 2013. aasta juulikuu nõuande kohaselt on kõnealuse kudekarja biomass hinnanguliselt 56 055 tonni. Kalavarude majandamisotsuseid käsitleva kõige viimase kättesaadava hinnangu valguses peaks 1. juulist 2013 kuni 30. juunini 2014 kestvaks püügihooajaks kehtestatav lubatud kogupüük olema 17 100 tonni.

(5)	Nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 (3) artikli 2 kohaselt on vaja kindlaks määrata, millisel määral kohaldatakse kõnealuses määruses sätestatud meetmeid Biskaia lahe anšoovisevaru suhtes.

(6)	Pidades silmas püügihooaja 2013/14 algust ja iga-aastase püügiaruande esitamise vajadust, peaks käesolev määrus jõustuma niipea kui võimalik pärast selle avaldamist ning seda tuleks kohaldada alates 1. juulist 2013,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Anšoovisepüügi võimalused Biskaia lahes

1. Anšoovisevaru lubatud kogupüük Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 218/2009 (4) määratletud ICES VIII alapiirkonnas püügihooajaks 1. juulist 2013 kuni 30. juunini 2014 ning selle jaotus liikmesriikide vahel on järgmine (eluskaal tonnides):

Liik

Anšoovis

Engraulis encrasicolus

ICES püügipiirkond

VIII

(ANE/08.)

Hispaania

15 390

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

1 710

17 100

Lubatud kogupüük (TAC)

17 100

2. Lõikes 1 sätestatud püügivõimaluste jaotuse ja nende kasutamise suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 39/2013 artiklites 8 ja 10 sätestatud tingimusi.

3. Lõikes 1 osutatud kalavaru suhtes kohaldatakse määruses (EÜ) nr 847/96 sätestatud analüütilist TACi. Kohaldatakse kõnealuse määruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4.

Artikkel 2

Andmete edastamine

Kui liikmesriigid esitavad komisjonile nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (5) artiklite 33 ja 34 kohaselt ICESi VIII alapiirkonnas püütud anšoovisekoguste lossimisandmed, kasutavad nad selleks kalavaru koodi „ANE/08.”.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2013.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. juuli 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

L. LINKEVIČIUS

(1) Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(2) Nõukogu määrus (EL) nr 39/2013, 21. jaanuar 2013, millega määratakse ELi laevadele 2013. aastaks kindlaks teatavate selliste kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused, mis ei kuulu rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete kohaldamisalasse (ELT L 23, 25.1.2013, lk 1).

(3) Nõukogu 6. mai 1996. aasta määrus (EÜ) nr 847/96 (millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel) EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 218/2009, 11. märts 2009, Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70).

(5) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009, 20. november 2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

26.7.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 201/10

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 714/2013,

25. juuli 2013,

millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks) artikli 2 lõiget 3 ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 1169/2012

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. detsembri 2001. aasta määrust (EÜ) nr 2580/2001 teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks, (1) eriti selle artikli 2 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 10. detsembril 2012 vastu rakendusmääruse (EL) nr 1169/2012, (2) millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 2580/2001 artikli 2 lõiget 3 ning millega kehtestatakse ajakohastatud loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 2580/2001.

(2)	Nõukogu esitas kõigile isikutele, rühmitustele ja üksustele, kelle puhul see oli praktiliselt võimalik, põhjendused selle kohta, miks nad on kantud rakendusmääruses (EL) nr 1169/2012 esitatud loetellu.

(3)

Nõukogu teavitas Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teatisega rakendusmääruses (EL) nr 1169/2012 esitatud loetelusse kantud isikuid, rühmitusi ja üksusi, et ta on otsustanud nad loetellu alles jätta. Nõukogu teatas samuti asjaomastele isikutele, rühmitustele ja üksustele, et on võimalik taotleda nõukogu põhjendusi nende loetellu lisamise kohta, kui põhjendusi ei ole neile juba edastatud.

(4)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 2580/2001 artikli 2 lõikele 3 vaatas nõukogu täies ulatuses läbi loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes nimetatud määrust kohaldatakse. Seda tehes võttis nõukogu arvesse asjaomaste isikute, rühmituste ja üksuste poolt nõukogule esitatud märkusi.

(5)

Nõukogu on jõudnud järeldusele, et käesoleva määruse lisas loetletud isikud, rühmitused ja üksused on osalenud terroriaktides nõukogu 27. detsembri 2001. aasta ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP (terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta) (3) artikli 1 lõigete 2 ja 3 tähenduses, et pädev asutus on teinud nende suhtes otsuse kõnealuse ühise seisukoha artikli 1 lõike 4 tähenduses ning et nende suhtes tuleks jätkata määruses (EÜ) nr 2580/2001 sätestatud eripiirangute kohaldamist.

(6)

Nõukogu on lisaks teinud kindlaks, et täiendav rühmitus on osalenud terroriaktides ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikli 1 lõigete 2 ja 3 tähenduses, et pädev asutus on teinud selle rühmituse suhtes otsuse kõnealuse ühise seisukoha artikli 1 lõike 4 tähenduses ning et see rühmitus tuleks lisada loetellu isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJÜ artikleid 2, 3 ja 4. Otsus rühmituse loetellu kandmise kohta ei mõjuta seaduslikke finantsülekandeid Liibanonile ega Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide abi, sealhulgas humanitaarabi andmist Liibanonile.

(7)	Loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 2580/2001, tuleks vastavalt ajakohastada ning rakendusmäärus (EL) nr 1169/2012 tuleks kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 2580/2001 artikli 2 lõike 3 kohane loetelu asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud loeteluga.

Artikkel 2

Rakendusmäärus (EL) nr 1169/2012 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käeolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. juuli 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

L. LINKEVIČIUS

(1) EÜT L 344, 28.12.2001, lk 70.

(2) ELT L 337, 11.12.2012, lk 2.

(3) EÜT L 344, 28.12.2001, lk 93.

LISA

Artiklis 1 osutatud loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest

1. ISIKUD

1.	ABDOLLAHI Hamed (teise nimega Mustafa Abdullahi), sündinud 11.8.1960 Iraanis. Passi nr: D9004878.

2.	AL-NASSER, Abdelkarim Hussein Mohamed, sündinud Al Ihsas (Saudi Araabia), Saudi Araabia kodanik.

3.	AL YACOUB, Ibrahim Salih Mohammed, sündinud 16.10.1966 Tarutis (Saudi Araabia), Saudi Araabia kodanik.

4.	ARBABSIAR Manssor (teise nimega Mansour Arbabsiar), sündinud 6. või 15.3.1955 Iraanis. Iraani ja USA kodanik. Passi nr: C2002515 (Iraan); passi nr: 477845448 (USA). Isikutunnistuse nr: 07442833, aegumistähtaeg 15.3.2016 (USA juhiluba).

5.	BOUYERI, Mohammed (teise nimega Abu ZUBAIR, teise nimega SOBIAR, teise nimega Abu ZOUBAIR), sündinud 8.3.1978 Amsterdamis (Madalmaad) – Hofstadgroep’i liige.

6.	FAHAS, Sofiane Yacine, sündinud 10.9.1971 Alžiiris (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige.

7.	IZZ-AL-DIN, Hasan (teise nimega GARBAYA, Ahmed, teise nimega SA-ID, teise nimega SALWWAN, Samir), Liibanon, sündinud 1963 Liibanonis, Liibanoni kodanik.

8.	MOHAMMED, Khalid Shaikh (teise nimega ALI, Salem, teise nimega BIN KHALID, Fahd Bin Abdallah, teise nimega HENIN, Ashraf Refaat Nabith, teise nimega WADOOD, Khalid Adbul), sündinud 14.4.1965 või 1.3.1964 Pakistanis, passi nr: 488555.

SHAHLAI Abdul Reza (teise nimega Abdol Reza Shala'i, teise nimega Abd-al Reza Shalai, teise nimega Abdorreza Shahlai, teise nimega Abdolreza Shahla'i, teise nimega Abdul-Reza Shahlaee, teise nimega Hajj Yusef, teise nimega Haji Yusif, teise nimega Hajji Yasir, teise nimega Hajji Yusif, teise nimega Yusuf Abu-al-Karkh), sündinud u. 1957 Iraanis. Aadressid: 1) Kermanshah, Iraan, 2) Mehrani sõjaväebaas, Ilami provints, Iraan.

10.	SHAKURI Ali Gholam, sündinud u 1965 Teheranis, Iraanis.

11.

SOLEIMANI Qasem (teise nimega Ghasem Soleymani, teise nimega Qasmi Sulayman, teise nimega Qasem Soleymani, teise nimega Qasem Solaimani, teise nimega Qasem Salimani, teise nimega Qasem Solemani, teise nimega Qasem Sulaimani, teise nimega Qasem Sulemani), sündinud 11.3.1957 Iraanis. Iraani kodanik. Passi nr: 008827 (Iraani diplomaatiline pass), välja antud 1999. Ametinimetus: kindralmajor.

2. RÜHMITUSED JA ÜKSUSED

Abu Nidal Organisation – ANO (teise nimega Fatah Revolutionary Council / Fatah' Revolutsiooniline Nõukogu, teise nimega Arab Revolutionary Brigades / Araabia Revolutsiooniline Brigaad, teise nimega Black September / Must September, teise nimega Revolutionary Organisation of Socialist Muslims / Sotsialistlike Moslemite Revolutsiooniline Organisatsioon).

2.	Al-Aqsa Martyr's Brigade / Al-Aqsa Märtrite Brigaad.

3.	Al-Aqsa e.V.

4.	Al-Takfir ja Al-Hijra.

5.	Babbar Khalsa.

6.	Filipiinide Kommunistlik Partei, sealhulgas New People's Army – NPA / Uus Rahvaarmee, Filipiinid.

7.	Gama'a al-Islamiyya (teise nimega Al-Gama'a al-Islamiyya) (Islamic Group / islami rühmitus – IG).

8.	İslami Büyük Doğu Akıncılar Cephesi – IBDA-C (Great Islamic Eastern Warriors Front / Suur Islami Idavõitlejate Rinne).

9.	Hamas (sealhulgas Hamas-Izz al-Din al-Quassem).

10.

Hizballah sõjaline tiib (teise nimega Hezbollah sõjaline tiib, teise nimega Hizbullah sõjaline tiib, teise nimega Hizbollah sõjaline tiib, teise nimega Hezballah sõjaline tiib, teise nimega Hisbollah sõjaline tiib, teise nimega Hizbu'llah sõjaline tiib, teise nimega Hizb Allah sõjaline tiib, teise nimega Džihaadi nõukogu (ja kõik sellele alluvad üksused, sealhulgas välisjulgeolekuorganisatsioon))

11.	Hizbul Mujahideen – HM.

12.	Hofstadgroep.

13.	Holy Land Foundation for Relief and Development / Püha Maa toetuse ja arengu sihtasutus.

14.	International Sikh Youth Federation – ISYF / Rahvusvaheline sikhi noorteliit.

15.	Khalistan Zindabad Force – KZF.

16.	Kurdistan Workers' Party – PKK / Kurdistani Töölispartei, (teise nimega KADEK, teise nimega KONGRA-GEL).

17.	Liberation Tigers of Tamil Eelam – LTTE / Tamili Eelami Vabastustiigrid.

18.	Ejército de Liberación Nacional (National Liberation Army / Rahvuslik Vabastusarmee).

19.	Palestinian Islamic Jihad – PIJ / Palestiina Islami Džihaad.

20.	Popular Front for the Liberation of Palestine – PFLP / Palestiina Vabastamise Rahvarinne.

21.	Popular Front for the Liberation of Palestine-General Command (teise nimega PFLP-General Command).

22.	Fuerzas armadas revolucionarias de Colombia – FARC (Revolutionary Armed Forces of Colombia / Kolumbia Revolutsioonilised Relvajõud).

23.	Devrimci Halk Kurtuluș Partisi-Cephesi – DHKP/C (teise nimega Devrimci Sol (Revolutionary Left / Revolutsioonilised Vasakpoolsed), teise nimega Dev Sol) (Revolutionary People's Liberation Army/Front/Party / Revolutsiooniline Rahva Vabastusarmee/Rinne/Partei).

24.	Sendero Luminoso – SL (Shining Path / Särav Tee).

25.	Stichting Al Aqsa (teise nimega Stichting Al Aqsa Nederland, teise nimega Al Aqsa Nederland).

26.	Teyrbazen Azadiya Kurdistan – TAK (teise nimega Kurdistan Freedom Falcons, teise nimega Kurdistan Freedom Hawks / Kurdistani Vabastuspistrikud).

26.7.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 201/14

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 715/2013,

25. juuli 2013,

millega kehtestatakse kriteeriumid, mille täitmisel vasemurd lakkab olemast jäätmed vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/98/EÜ

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Mitme jäätmevoo hindamise tulemusel on selgunud, et vasemurru ringlussevõtu turgude seisukohalt oleks kasulik välja töötada teatavad konkreetsed kriteeriumid, mille täitmisel jäätmetest saadud vasemurd lakkab olemast jäätmed. Need kriteeriumid peaksid tagama keskkonnakaitse kõrge taseme. Kõnealused kriteeriumid ei tohiks piirata taaskasutusse võetud vasemurru liigitamist jäätmeteks kolmandate riikide poolt.

(2)

Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse aruannete kohaselt on olemas turg ja nõudlus vasemurru kasutamiseks lähteainena värvilise metalli tootmise sektoris. Vasemurd peaks seepärast olema piisavalt puhas ning vastama värvilise metalli tootmise sektoris nõutavatele asjaomastele standarditele või spetsifikatsioonidele.

(3)

Kriteeriumid, mille täitmisel vasemurd lakkab olemast jäätmed, peaksid tagama, et taaskasutamistoimingu tulemusel saadud vasemurd vastab värviliste metallide tootmise sektori tehnilistele nõuetele, on kooskõlas toodete suhtes kohaldatavate olemasolevate õigusaktide ja standarditega ega avalda lõppkokkuvõttes kahjulikku mõju keskkonnale ja inimeste tervisele. Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse aruannete kohaselt peaksid kriteeriumid, mis taaskasutamistoimingu sisendiks olevate jäätmete, töötlemisprotsesside ja -tehnika ning taaskasutamistoimingu tulemusel saadud vasemurru suhtes kavatsetakse kehtestada, vastama eespool nimetatud nõuetele, kuna kriteeriumide kohaselt toodetud vasemurrul ei ole ohtlikke omadusi ning see ei sisalda liiga palju muid metalle peale vase ega mittemetallilisi ühendeid.

(4)	Kõnealuste kriteeriumide järgimise tagamiseks oleks asjakohane ette näha teabe levitamine sellise vasemurru kohta, mis on lakanud olemast jäätmed, ning kvaliteedijuhtimise süsteemi rakendamine.

(5)	Kui vasemurru turutingimuste muutusi jälgides märgatakse vasemurru ringlussevõtu turge kahjustavaid mõjusid, eelkõige selliseid mõjusid, mis vähendavad sellise metallimurru kättesaadavust ja neile juurdepääsu, võib osutuda vajalikuks eespool nimetatud kriteeriumide ülevaatamine.

(6)	Selleks et käitajatel oleks võimalik kohaneda kriteeriumidega, mille täitmisel vasemurd lakkab olemast jäätmed, tuleks sätestada, et käesolevat määrust hakatakse kohaldama alles piisavalt pika ajavahemiku möödudes.

(7)

Direktiivi 2008/98/EÜ artikli 39 lõike 1 kohaselt loodud komitee ei ole käesolevas määruses sätestatud meetmete kohta oma arvamust avaldanud ning seepärast esitas komisjon kõnealuseid meetmeid käsitleva ettepaneku nõukogule ja saatis selle Euroopa Parlamendile. Nõukogu ei teinud otsust kahekuulise ajavahemiku jooksul, mis on ette nähtud nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (2) artikliga 5a, ning seepärast esitas komisjon ettepaneku viivitamata Euroopa Parlamendile. Euroopa Parlament ei avaldanud ettepaneku edastamisest möödunud nelja kuu jooksul meetmele vastuseisu,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses kehtestatakse kriteeriumid, mille täitmisel vasemurd lakkab olemast jäätmed.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse direktiivis 2008/98/EÜ sätestatud mõisteid.

Lisaks sellele kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „vasemurd”– peamiselt vasest ja vasesulamitest koosnev metallimurd;

2) „valdaja”– füüsiline või juriidiline isik, kelle valduses on vasemurd;

3) „tootja”– valdaja, kes annab vasemurru, mis on lakanud olemast jäätmed, esmakordselt üle uuele valdajale;

4) „importija”– Euroopa Liidus asutatud mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kes toob Euroopa Liidu tolliterritooriumile vasemurdu, mis on lakanud olemast jäätmed;

5) „kvalifitseeritud töötajad”– töötajad, kellel on kogemuste või koolituse teel omandatud kvalifikatsioon vasemurru omaduste kontrollimiseks ja hindamiseks;

6) „visuaalne kontrollimine”– vasemurrusaadetise kõiki osi hõlmav kontroll, mida tehakse meeleorganite abil või erivarustuseta;

7) „saadetis”– vasemurrupartii, mis on tootja poolt ette nähtud teisele valdajale üleandmiseks ja mis võib asuda kas ühes või mitmes veoüksuses, näiteks konteineri(te)s.

Artikkel 3

Vasemurru kriteeriumid

Vasemurd lakkab olemast jäätmed, kui selle üleandmisel tootjalt uuele valdajale on täidetud kõik järgmised tingimused:

1)	taaskasutamistoimingu tulemusel saadud vasemurd vastab I lisa punktis 1 sätestatud kriteeriumidele;

2)	taaskasutamistoimingu sisendina kasutatavad jäätmed vastavad I lisa punktis 2 sätestatud kriteeriumidele;

3)	taaskasutamistoimingu sisendina kasutatavaid jäätmed on töödeldud kooskõlas I lisa punktis 3 sätestatud kriteeriumidega;

4)	tootja on täitnud artiklites 4 ja 5 sätestatud nõuded.

Artikkel 4

Vastavusdeklaratsioon

1. Tootja või importija väljastab iga vasemurrusaadetise kohta vastavusdeklaratsiooni vastavalt II lisas esitatud näidisele.

2. Tootja või importija edastab vastavusdeklaratsiooni vasemurrusaadetise uuele valdajale. Tootja või importija säilitab vastavusdeklaratsiooni koopiat vähemalt üks aasta alates vastavusdeklaratsiooni väljaandmise kuupäevast ning teeb selle nõudmise korral kättesaadavaks pädevatele asutustele.

3. Vastavusdeklaratsioon võib olla elektrooniline.

Artikkel 5

Juhtimissüsteem

1. Tootja rakendab juhtimissüsteemi, mille abil on võimalik kontrollida artiklis 3 osutatud kriteeriumide järgimist.

2. Juhtimissüsteem hõlmab mitut dokumenteeritud menetlust, mis käsitlevad kõiki järgnevaid aspekte:

a)	taaskasutamistoimingu tulemusel saadud vasemurru kvaliteedi kontrollimine vastavalt I lisa punkti 1 sätetele (k.a proovide võtmine ja analüüs);

b)	kiirgusseire tõhusus vastavalt I lisa punkti 1.5 sätetele;

c)	taaskasutamistoimingu sisendina kasutatavate jäätmete vastuvõtmisel kohaldatav kontroll vastavalt I lisa punkti 2 sätetele;

d)	I lisa punktis 3.3 kirjeldatud töötlemisprotsesside ja -tehnika kontroll;

e)	vasemurru kvaliteedi nõuetekohasust käsitlev tagasiside klientidelt;

f)	punktides a–d nimetatud kontrolli tulemuste registreerimine;

g)	juhtimissüsteemi läbivaatamine ja täiustamine;

h)	töötajate koolitamine.

3. Juhtimissüsteemis tuleb kirjeldada ka kõikide I lisas sätestatud kriteeriumide kontrolliks kehtestatud konkreetseid nõudeid.

4. Kui mõne I lisa punktis 3.3 osutatud töötlemisprotsessi teostab endine valdaja, peab tootja tagama, et tarnija rakendab käesoleva artikli nõuetele vastavat juhtimissüsteemi.

5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 765/2008 (3) kindlaks määratud vastavushindamisasutus, mis on kõnealuse määruse kohaselt akrediteeritud, või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1221/2009 (4) artikli 2 lõike 20 punktis b kindlaks määratud tõendaja, kes on kõnealuse määruse kohaselt akrediteeritud, tõendab, et juhtimissüsteem vastab käesoleva artikli nõuetele. Tõendamine toimub iga kolme aasta järel.

Käesolevas määruses nimetatud tõendamiseks piisava erikogemusega tõendajana käsitatakse üksnes selliseid tõendajaid, kelle akrediteerimisulatus või litsents hõlmab järgmiste Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1893/2006 (5) sätestatud NACE koodide alla kuuluvaid tegevusalasid:

a)	* NACE kood 38 (jäätmekogumine, -töötlus ja -kõrvaldus; materjalide taaskasutusele võtmine) või

b)	* NACE kood 24 (metallitootmine), eelkõige alamkood 24.44 (vasetootmine).

6. Importija nõuab oma tarnijatelt sellise juhtimissüsteemi rakendamist, mis vastab lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetele ning mille on tõendanud sõltumatu välistõendaja.

Tarnija juhtimissüsteemi sertifitseerib vastavushindamisasutus, kelle on akrediteerinud üks järgmistest:

a)	akrediteerimisasutus, kes on edukalt läbinud määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 14 kohaselt tunnustatud asutuse tehtud vastastikuse hindamise seoses kõnealuse tegevusalaga;

b)	tõendaja, kelle on vastavalt määrusele (EÜ) nr 1221/2009 akrediteerinud või litsentseerinud akrediteerimis- või litsentseerimisasutus, kes osaleb kõnealuse määruse artikli 31 kohaselt samuti vastastikuses hindamises.

Tõendaja, kes soovib tegutseda kolmandas riigis, peab saama konkreetse akrediteeringu või litsentsi kooskõlas määruse (EÜ) nr 765/2008 või määruse (EÜ) nr 1221/2009 ning komisjoni otsuse 2011/832/EL (6) sätetega.

7. Tootja tagab nõudmise korral pädevate asutuste juurdepääsu juhtimissüsteemile.

Artikkel 6

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. juuli 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 312, 22.11.2008, lk 3.

(2) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(3) ELT L 218, 13.8.2008, lk 30.

(4) ELT L 342, 22.12.2009, lk 1.

(5) ELT L 393, 30.12.2006, lk 1.

(6) ELT L 330, 14.12.2011, lk 25.

I LISA

Vasemurru kriteeriumid

Kriteeriumid

Omakontrollinõuded

Punkt 1. Taaskasutamistoimingu tulemusel saadud vasemurru kvaliteet

1.1.

Metallimurd sorteeritakse vastavalt kliendi spetsifikatsioonile, sektoris nõutavale spetsifikatsioonile või standardile, mis käsitleb metallimurru vahetut kasutamist metalli sisaldavate ainete või objektide tootmisel sulatuskodades, rafineerimistehastes, ümbersulatuskodades või muude metallitootjate poolt.

Kvalifitseeritud töötajad sorteerivad iga saadetise.

1.2.

Võõrmaterjalide kogusisaldus on ≤ 2 % massist.

Võõrmaterjalid on järgmised:

—	kõik metallid peale vase ja vasesulamite;

—	mittemetallilised materjalid, näiteks muld, tolm, isolatsioonimaterjal ja klaas;

—	põlevad mittemetallilised materjalid, näiteks kumm, plast, riie, puit ja muud keemilised või orgaanilised ained;

—	šlakk, sulametalli pinnale tõusnud tahke materjal, eemaldatud räbu, käisfiltritolm, peenestitolm, setis.

Kvalifitseeritud töötajad kontrollivad kõiki saadetisi visuaalselt.

Sobivate ajavahemike järel (vähemalt kord kuue kuu jooksul) analüüsitakse kõiki vasemurru sorte, et kindlaks määrata võõrmaterjalide kogusisaldus. Võõrmaterjalide kogusisaldust mõõdetakse kaalumise abil pärast vase/vasesulami metalliosakeste ja metallobjektide eraldamist võõrmaterjalist osakestest ja objektidest käsitsi sorteerimise või mõne muu eraldamisvahendi (nt magneti või metallijääkide tihedusel põhineva vahendi) abil.

Representatiivsete proovide analüüsimiseks sobivate ajavahemike kehtestamisel võetakse arvesse järgmisi asjaolusid:

—	prognoositav varieeruvus (aluseks võib võtta näiteks varasemad tulemused);

—	taaskasutamistoimingu sisendina ja töötlemisprotsessis kasutatavate jäätmete kvaliteedi varieeruvuse oht;

—	kontrollimeetodi täpsus ning

—	kui lähedal on tulemused võõrmaterjalide kogusisalduse piirmääradele.

Kontrollimise sageduse kindlaksmääramise menetlus tuleks dokumenteerida juhtimissüsteemi ühe osana ning peaks olema auditeerimiseks kättesaadav.

1.3.	Metallimurd ei sisalda ülemäärast metalloksiidi (mis tahes kujul), välja arvatud tüüpilised metalloksiidikogused, mis on põhjustatud ettevalmistatud metallimurru ladustamisest väljas normaalsetes ilmastikutingimustes.

Kvalifitseeritud töötajad kontrollivad kõiki saadetisi visuaalselt.

1.4.	Metallimurd ei sisalda silmaga nähtavat õli, õliemulsiooni, määrdeainet või määret, välja arvatud väga väikestes kogustes, mis ei põhjusta tilkumist.

Kvalifitseeritud töötajad kontrollivad kõiki saadetisi visuaalselt, jälgides eriti hoolikalt kõige tõenäolisemaid õlilekkekohti.

1.5.

Siseriiklike või rahvusvaheliste radioaktiivse metallimurru seire- ja reageerimismenetlust käsitlevate eeskirjade kohaseid meetmeid ei ole vaja võtta.

Selle nõudega ei piirata Euratomi lepingu III peatüki alusel töötajate ja elanikkonna tervise kaitseks vastu võetud õigusaktide, eelkõige nõukogu direktiivi 96/29/Euratom (1) kohaldamist.

Kvalifitseeritud töötajad kontrollivad kõikide saadetiste radioaktiivsust. Iga metallimurrusaadetis on varustatud sertifikaadiga, mis on koostatud kooskõlas radioaktiivse metallimurru seire- ja reageerimismenetlusi käsitlevate siseriiklike või rahvusvaheliste eeskirjadega. Sertifikaadi võib lisada muudele saadetisega kaasas olevatele dokumentidele.

1.6.

Metallimurrul ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ III lisas loetletud ohtlikke omadusi. Metallimurd peab jääma komisjon otsuses 2000/532/EÜ (2) sätestatud kontsentratsioonipiiridesse ega tohi ületada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 (3) IV lisas sätestatud kontsentratsioonipiire.

Vasesulamites leiduvate legeerivate metallide omadusi selle nõudmise puhul ei arvestata.

Kvalifitseeritud töötajad kontrollivad kõiki saadetisi visuaalselt. Kui visuaalse kontrolli tulemusel leitakse mis tahes tõendeid ohtlike omaduste võimaliku esinemise kohta, võetakse täiendavaid asjaomaseid kontrollimeetmeid, näiteks vajaduse korral proovide võtmine ja testimine. Töötajad läbivad koolituse, mis käsitleb vasemurru võimalikke ohtlikke omadusi ning ohtlike omaduste tuvastamist võimaldavaid olulisi komponente või iseärasusi. Ohtlike materjalide tuvastamise menetlus dokumenteeritakse juhtimissüsteemis.

1.7.	Metallimurd ei või sisaldada mis tahes hermeetilisi, suletud või ebapiisavalt avatud mahuteid, mis võivad sulatusahjus plahvatada.

Kvalifitseeritud töötajad kontrollivad kõiki saadetisi visuaalselt.

1.8.	Metallimurd ei või sisaldada PVCd pinnakatte, värvide või plastijääkide kujul.

Kvalifitseeritud töötajad kontrollivad kõiki saadetisi visuaalselt.

Punkt 2. Taaskasutamistoimingu sisendina kasutatavad jäätmed

2.1.	Sisendina võib kasutada ainult taaskasutamiskõlblikke vaske ja vasesulameid sisaldavaid jäätmeid.

2.2.	Ohtlikke jäätmeid sisendina ei kasutata, välja arvatud juhul, kui esitatakse tõendid selle kohta, et kõigi ohtlike omaduste kõrvaldamiseks on kohaldatud töötlemist ja tehnikat käsitlevate kriteeriumide alusel kindlaks määratud töötlemisprotsesse ja -tehnikat.

2.3.

Sisendina ei kasutata järgmisi jäätmeid:

—	viilmed ja treilaastud, mis sisaldavad õli või õliemulsiooni;

—	vaadid ja mahutid, mis sisaldavad või on sisaldanud õli või värvi, välja arvatud romusõidukitest pärit osad.

Kvalifitseeritud töötajad, kes on saanud väljaõppe selliste jäätmete tuvastamiseks, mis ei vasta käesolevas punktis sätestatud nõuetele, kontrollivad vastuvõtmisel kõiki saabunud jäätmeid (visuaalne kontroll) ja jäätmetele lisatud dokumente.

Punkt 3. Töötlemisprotsessid ja -tehnika

3.1.

Vasemurd on eraldatud selle tekkekohas või kogumise ajal või sisendjäätmed on läbinud töötluse, mille käigus vasemurrust eraldatakse mittemetallilised komponendid ja sellised metallilised komponendi, mis vaske ei sisalda. Selliste toimingute tulemusena saadud vasemurdu hoitakse kõigist muudest jäätmetest eraldi.

3.2.	Eelnevalt on toimunud kogu mehaaniline töötlemine (näiteks lõikamine, tükeldamine, purustamine või granuleerimine; sorteerimine, eraldamine, puhastamine, saastest puhastamine, tühjendamine), mis on vajalik selleks, et valmistada metallimurd ette otse lõppkasutamiseks.

3.3.

Ohtlikke komponente sisaldavate jäätmete suhtes kehtivad järgmised erinõuded:

—	elektri- ja elektroonikaseadmete romudest ning romusõidukitest pärit sisendina kasutatavad jäätmed on läbinud kõik Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/96/EÜ (4) artiklis 6 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/53/EÜ (5) artiklis 6 sätestatud töötlemisprotsessid;

—	kasutuselt kõrvaldatud seadmetes sisalduvad klorofluorosüsivesinikud on pädevate asutuste heaks kiidetud protsessi käigus kokku kogutud;

—	juhtmed on eemaldatud või tükeldatud. Kui juhtmel on orgaaniline kate (plastid), tuleb orgaaniline kate eemaldada parima kättesaadava tehnika abil;

—	vaadid ja mahutid on tühjendatud ja puhtad;

—	punktis 1 nimetamata ohtlikud ained on tõhusalt eemaldatud pädeva asutuse heaks kiidetud töötlemisprotsessi käigus.

(1) EÜT L 159, 29.6.1996, lk 1.

(2) EÜT L 226, 6.9.2000, lk 3.

(3) ELT L 158, 30.4.2004, lk 7.

(4) ELT L 37, 13.2.2003, lk 24.

(5) EÜT L 269, 21.10.2000, lk 34.

II LISA

Artikli 4 lõikes 1 osutatud vastavusdeklaratsioon jäätmeksoleku lakkamise kriteeriumide täitmise kohta

Vasemurru tootja/importija:

Nimi:

Aadress:

Kontaktisik:

Telefon:

Faks:

E-post:

a)	Metallimurru kategooria nimetus või kood vastavalt sektoris kehtivale spetsifikatsioonile või standardile:

b)	Vajaduse korral kliendi esitatud spetsifikatsiooni peamised tehnilised nõuded, näiteks metallimurru koostis, suurus, liik ja omadused:

Metallimurrusaadetis on kooskõlas sektoris kehtiva spetsifikatsiooni või standardiga, millele on osutatud punkti 2 alapunktis a või kliendi esitatud spetsifikatsiooniga, millele on osutatud punkti 2 alapunktis b.

Saadetise kogus (kg):

Kooskõlas radioaktiivse metallimurru seire- ja reageerimismenetlusi käsitlevate siseriiklike või rahvusvaheliste eeskirjadega on koostatud radioaktiivsuskatse sertifikaat.

Metallimurru tootja kohaldab juhtimissüsteemi, mis on kooskõlas komisjoni määruse (EL) nr 715/2013 nõuetega ning mida on tõendanud akrediteeritud vastavushindamisasutus või tõendaja või sõltumatu välistõendaja juhul, kui metallimurd, mis on lakanud olemast jäätmed, imporditakse ELi tolliterritooriumile.

Metallimurrusaadetis vastab määruse (EL) nr 715/2013 artikli 3 lõigetes 1–3 sätestatud kriteeriumidele.

Metallimurru tootja/importija deklaratsioon: kinnitan, et mulle teadaolevalt on käesolev teave täielik ja tõene.

Nimi:

Kuupäev:

Allkiri:

26.7.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 201/21

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 716/2013,

25. juuli 2013,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 110/2008 (piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 110/2008 (piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta), (1) eriti selle artikli 24 lõiget 3 ja artiklit 27,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 110/2008 teatavate sätete selgitamiseks ja nende ühetaolise rakendamise tagamiseks liikmesriikides tuleks vastu võtta üksikasjalikud eeskirjad, eelkõige seoses liitnimetuste, viidete, müüginimetuste ja geograafiliste tähiste kasutamisega piiritusjookide esitlemisel.

(2)

Määruse (EÜ) nr 110/2008 artikli 10 lõigete 1 ja 2 kohaselt võib piiritusjoogi või muu toiduaine esitlemisel kasutada teatavatel tingimustel liitnimetusi, mis sisaldavad üht määruse (EÜ) nr 110/2008 II lisas loetletud kategooriatesse kuuluvatest nimetustest või üht sama määruse III lisas registreeritud geograafilistest tähistest või üht või mitut viidet, mis hõlmavad üht või mitut kõnealustest kategooriatest või geograafilistest tähistest. Selleks et tagada liitnimetuste ja viidete ühetaoline kasutus liikmesriikides, on vaja kehtestada üksikasjalikud eeskirjad nende kasutamiseks piiritusjookide ja muude toiduainete esitlemisel.

(3)

Kui toiduaine esitlemisel viidatakse teatavale piiritusjoogile, peab see piiritusjook täielikult vastama määruse (EÜ) nr 110/2008 nõuetele ega tohi olla lahjendatud. Piiritusjookidele viitamist silmas pidades on vaja selgitada mõiste „lahjendamine” tähendust, kuna teatavaid tootmisprotsesse ei tuleks käsitada lahjendamisena.

(4)

Määruses (EÜ) nr 110/2008 sätestatud geograafiliste tähiste registreerimise tingimuste järgimise tagamiseks peaks komisjon kontrollima registreerimistaotlusi ja kehtestama üksikasjalikud rakenduseeskirjad piiritusjookide geograafiliste tähiste taotlemise, läbivaatamise, vastuväite esitamise ja selle tühistamise menetlemiseks. Selliste eeskirjade ühetaolise kohaldamise tagamiseks tuleks koostada registreerimistaotluse, tehnilise dokumendi, vastuväite, tehnilise toimiku muutmise ja geograafilise tähise tühistamise näidised.

(5)

Selleks et lihtsustada komisjoni ja liikmesriikide ning kolmandate riikide vahelist teabevahetust seoses registreeritud geograafiliste tähistega, peaksid liikmesriigid ja kolmandad riigid edastama komisjonile lisaks täielikele tehnilistele toimikutele ka oma geograafiliste tähiste tehniliste toimikute peamised spetsifikaadid.

(6)

Geograafilise tähisega piiritusejoogi pakendamise piirangud, nagu kohustus pakendada piiritusjook määratud geograafilises piirkonnas, kujutavad endast kaupade vaba liikumise ja teenuste osutamise vabaduse piiramist. Selliseid piiranguid võiks lubada üksnes juhul, kui need on vajalikud, proportsionaalsed ja sobivad geograafilise tähise maine hoidmiseks.

(7)	Tuleks kehtestada liidu sümbol piiritusjookide geograafiliste tähiste jaoks, et tarbijad saaksid ära tunda teatavaid piiritusjooke, mille tooteomadused on seotud jookide päritoluga.

(8)	Võttes arvesse, et liikmesriikidel on vaja aega liitnimetuste ja viidete kasutamise meetmete rakendamiseks, tuleks nende meetmete kohaldamine edasi lükata.

(9)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas piiritusjoogituru komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISU JA MÕISTED

Artikkel 1

Sisu

Käesolevas määruses sätestatakse määruse (EÜ) nr 110/2008 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, eelkõige seoses:

a)	määruse (EÜ) nr 110/2008 artiklis 10 osutatud liitnimetuste ja viidete kasutamisega toiduaine kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel;

b)	määruse (EÜ) nr 110/2008 artikli 15 kohaste piiritusjoogi geograafiliste tähistega ja liidu sümboli kasutamisega piiritusjookide geograafilistes tähistes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „piiritusjoogi kategooria”– üks määruse (EÜ) nr 110/2008 II lisas esitatud kategooriatest 1–46;

b) „geograafiline tähis”– üks määruse (EÜ) nr 110/2008 III lisas registreeritud geograafilistest tähistest;

c) „liitnimetus”– kombinatsioon määruse (EÜ) nr 110/2008 II lisa kategooriates 1–46 loetletud mõistest või piiritusejoogi, millest pärineb lõpptoote alkohol, geograafilisest tähisest koos järgmisega:

d) „viide”– otsene või kaudne viide ühele või mitmele piiritusjoogi kategooriale või geograafilisele tähisele, muu kui viide liitnimes või määruse (EÜ) nr 110/2008 artikli 9 lõikes 9 osutatud koostisosade loetelus.

II PEATÜKK

LIITNIMETUSTE JA VIIDETE KASUTAMISE EESKIRJAD

Artikkel 3

Liitnimetused

1. Sõna „piiritusjook” ei või olla alkohoolset jooki kirjeldava liitnimetuse osaks.

2. Alkohoolset jooki kirjeldav liitnimetus ei või koosneda sõna „piiritusjook” kombinatsioonist ühe nimetusega määruse (EÜ) nr 110/2008 II lisas esitatud kategooriatest 33–40.

3. Liitnimetus ei või asendada piiritusjoogi müüginimetust.

4. Alkohoolset jooki kirjeldav liitnimetus peab olema kirjutatud samas kirjatüübis, ühesuguse suurusega ja üht värvi tähtedega. Liitnimetust ei katkestata mis tahes tekstilise või pildilise elemendiga, mis ei ole selle osa, ning selle kirjasuurus ei või olla suurem kui müüginimetusel.

Artikkel 4

Viited

Toiduaine esitlemisel ei paigutata piiritusjoogi kategooriale või geograafilisele tähisele osutavat viidet müüginimetusega samale reale. Alkohoolsete jookide puhul on viide kirjutatud väiksemas kirjas kui müüginimetus ja liitnimetus.

Artikkel 5

Piiritusjoogi lahjendamine

Määruse (EÜ) nr 110/2008 artikli 10 lõike 2 kohaldamisel käsitatakse lahjendamisena piiritusjoogi alkoholisisalduse vähendamist (eranditult vett lisades) allapoole nimetatud määruse II lisa vastavas kategoorias asjaomase piiritusjoogi minimaalseks alkoholisisalduseks kehtestatud taset.

III PEATÜKK

GEOGRAAFILISED TÄHISED

Artikkel 6

Geograafilise tähise registreerimise taotlus

Geograafilise tähise registreerimiseks määruse (EÜ) nr 110/2008 III lisas esitatakse komisjonile taotlus, mis koosneb järgmisest:

a)	käesoleva määruse I lisas sätestatud näidisele vastav taotlus;

b)	käesoleva määruse II lisas sätestatud näidisele vastav tehniline toimik;

c)	punktis b osutatud tehnilise toimiku peamised spetsifikaadid.

Artikkel 7

Piiriülesed taotlused

1. Kui piiriülese geograafilise tähisega on seotud üksnes liikmesriigid, esitatakse asjakohane taotlus ühiselt või esitab selle üks asjaomastest liikmesriikidest kõigi nimel. Viimati osutatud toimimisviisi puhul tuleb taotlusele lisada igalt asjaomaselt liikmesriigilt saadud dokument, millega volitatakse kõnealust liikmesriiki edastama taotlus tema nimel.

Kui piiriülese geograafilise tähisega on seotud üksnes kolmandad riigid, esitab komisjonile taotluse üks taotleja kõigi nimel või üks kolmas riik kõigi nimel, ning see taotlus sisaldab järgmist:

a)	tõend kaitse kohta asjaomastes kolmandates riikides;

b)	igalt asjaomaselt kolmandalt riigilt saadud dokument, millega volitatakse taotlust esitavat kolmandat riiki tegutsema tema nimel.

Kui piiriülese geograafilise tähisega on seotud vähemalt üks liikmesriik ja vähemalt üks kolmas riik, esitab taotluse komisjonile üks liikmesriik, kolmanda riigi ametiasutused või kõnealuse kolmanda riigi eraõiguslikud üksused ning see taotlus sisaldab järgmist:

a)	tõend kaitse kohta asjaomastes kolmandates riikides;

b)	igalt asjaomaselt liikmesriigilt või kolmandalt riigilt saadud dokument, millega volitatakse taotlust esitavat osapoolt tegutsema tema nimel.

2. Komisjon edastab kõik asjakohased teatised ja otsused asjaomasele liikmesriigile, kolmanda riigi ametiasutusele või kolmanda riigi eraõiguslikule üksusele, kes komisjonile piiriülese taotluse esitab.

Artikkel 8

Taotluse kättesaamine

1. Taotluse esitamise kuupäevaks loetakse kuupäev, mil komisjon selle kätte sai.

2. Asjaomase liikmesriigi või kolmanda riigi ametiasutus või kolmanda riigi eraõiguslik üksus saab taotluse kättesaamise kohta teate, millel on vähemalt järgmine teave:

a)	registreerimisnumber,

b)	registreeritav nimetus,

c)	saadud lehekülgede arv,

d)	taotluse kättesaamise kuupäev.

Artikkel 9

Kehtestatud geograafilised tähised

1. Kui kehtestatud geograafilise tähise tehnilise toimikuga, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 110/2008 artikli 20 lõike 1 kohaselt, ei suudeta tõendada nimetatud määruse artikli 15 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmist, määrab komisjon ajavahemiku, mille jooksul võib liikmesriik toimikut muuta või tühistada või esitada märkusi.

2. Kui liikmesriik esimeses lõikes osutatud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvalda, ei käsitata tehnilist toimikut esitatuna ning kohaldatakse määruse (EÜ) nr 110/2008 artikli 20 lõiget 3.

Artikkel 10

Pakendamine asjaomases geograafilises piirkonnas

Kui tehnilises toimikus on sätestatud, et piiritusjoogi pakendamine peab toimuma kindlaks määratud geograafilises piirkonnas või selle vahetus läheduses, tuleb esitada sellise nõude kohta asjaomase toote omadustest lähtuv põhjendus.

Artikkel 11

Taotluse vastuvõetavus

1. Taotlus on vastuvõetav, kui see koosneb kõigist artiklis 6 osutatud elementidest.

2. Kui taotlus ei ole täielik, palub komisjon taotlejal kõrvaldada puudused kahe kuu jooksul. Kui nimetatud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvaldata, lükkab komisjon taotluse tagasi kui vastuvõetamatu.

Artikkel 12

Nõuetele vastavuse hindamine

1. Kui geograafiline tähis ei vasta määruse (EÜ) nr 110/2008 artikli 15 nõuetele või kui registreerimistaotlus ei vasta määruse (EÜ) nr 110/2008 artikli 17 nõuetele, määrab komisjon ajavahemiku, mille jooksul võivad asjaomane liikmesriik, kolmanda riigi ametiasutus või eraõiguslik üksus taotlust muuta või tühistada või esitada märkusi.

2. Kui asjaomane liikmesriik, kolmanda riigi ametiasutus või eraõiguslik üksus ei kõrvalda puudusi lõikes 1 osutatud ajavahemiku jooksul, lükkab komisjon taotluse tagasi.

Artikkel 13

Vastuväide registreerimisele

1. Määruse (EÜ) nr 110/2008 artikli 17 lõikes 7 osutatud vastuväited koostatakse käesoleva määruse III lisas sätestatud vormi põhjal ja esitatakse komisjonile. Vastuväite esitamise kuupäevaks loetakse kuupäev, mil komisjon selle kätte on saanud.

2. Vastuväite esitaja saab vastuväite kättesaamise kohta teate, millel on vähemalt järgmine teave:

a)	registreerimisnumber,

b)	saadud lehekülgede arv,

c)	vastuväite kättesaamise kuupäev.

Artikkel 14

Vastuväite vastuvõetavus

1. Vastuväide on vastuvõetav, kui selles viidatakse vajaduse korral varasemale õigusele / varasematele õigustele ja vastuväite alusele, ning see on kätte saadud määruse (EÜ) nr 110/2008 artikli 17 lõikes 7 osutatud ajavahemiku jooksul.

2. Kui vastuväide esitatakse määruse (EÜ) nr 110/2008 artikli 23 lõike 3 kohaselt varasema, liidus juba kasutatava kaubamärgi maine ja tuntuse tõttu, lisatakse vastuväitele tõend varasema kaubamärgi registreerimistaotluse, registreerimise või kasutamise kohta, näiteks registreerimisakt või kaubamärgi kasutamise tõend, samuti tõend kaubamärgi maine ja tuntuse kohta.

3. Igas vastuväites peab olema vastuväitega seotud asjaolude üksikasjalik kirjeldus, tõendusmaterjal ja märkused ning lisatud asjakohased tõendavad dokumendid.

Varasema kaubamärgi kasutamise tõendamiseks esitatud teave ja tõendusmaterjal viitavad varasema kaubamärgi kasutamise kohale, kestusele, ulatusele, kasutuse laadile ning kaubamärgi mainele ja tuntusele.

4. Kui lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud teavet ega dokumente ei esitata, palub komisjon vastuväite esitajal kõrvaldada puudused kahe kuu jooksul. Kui nimetatud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvaldata, lükkab komisjon vastuväite tagasi kui vastuvõetamatu.

Artikkel 15

Vastuväite menetlemine

1. Kui vastuväide loetakse vastuvõetavaks, edastab komisjon selle asjaomasele liikmesriigile, kolmanda riigi ametiasutusele või kolmanda riigi eraõiguslikule üksusele ning palub neil esitada kahe kuu jooksul oma tähelepanekud. Kõnealuse ajavahemiku jooksul saadud tähelepanekud edastatakse vastuväite esitajale.

2. Komisjon palub osapooltel esitada teistelt osapooltelt saadud tähelepanekute kohta märkusi kahe kuu jooksul.

3. Kui komisjon leiab, et vastuväide on põhjendatud, lükkab ta registreerimistaotluse tagasi.

4. Kui vastuväiteid on mitu, võib pärast ühe või mitme vastuväite esialgset läbivaatamist selguda, et registreerimistaotlust ei ole võimalik rahuldada; sellisel juhul võib komisjon ülejäänud vastuväitemenetlused peatada. Komisjon teatab teistele vastuväite esitajatele iga otsuse, mis neid mõjutab.

5. Kui registreerimistaotlus lükatakse tagasi, loetakse peatatud vastuväitemenetlused lõpetatuks ja asjaomastele vastuväite esitajatele teatatakse sellest nõuetekohaselt.

Artikkel 16

Komisjoni otsused

1. Komisjoni otsused, mis on vastu võetud artikli 9 lõike 2, artikli 11 lõike 2, artikli 12 lõike 2 ja artikli 15 lõike 3 kohaselt, põhinevad talle kättesaadavatel dokumentidel ja teabel.

Kõnealustest otsustest, sealhulgas nende alustest, teavitatakse asjaomast liikmesriiki või kolmanda riigi ametiasutust või kolmanda riigi eraõiguslikku üksust ja vajaduse korral ka vastuväite esitajat.

2. Kui geograafilise tähise registreerimistaotlust ei lükata käesoleva määruse artikli 11 lõike 2, artikli 12 lõike 2 ja artikli 15 lõike 3 kohaselt tagasi, võtab komisjon määruse (EÜ) nr 110/2008 artikli 17 lõike 8 kohaselt vastu otsuse registreerida asjaomane geograafiline tähis nimetatud määruse III lisas.

Artikkel 17

Kasutatavad keeled

Geograafiline tähis registreeritakse keel(t)es, mida kasutatakse asjaomase toote kirjeldamisel asjaomases geograafilises piirkonnas ja algupärasel kirjakujul.

Artikkel 18

Tühistamistaotluse esitamine

1. Geograafilise tähise tühistamise taotlus koostatakse IV lisas esitatud vormi kohaselt ja esitatakse komisjonile. Tühistamistaotluse esitamise kuupäevaks loetakse kuupäev, mil komisjon selle kätte sai.

2. Tühistamistaotluse esitajale saadetakse taotluse kättesaamise kohta teade, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet:

a)	registreerimisnumber,

b)	saadud lehekülgede arv ning

c)	taotluse kättesaamise kuupäev.

Artikkel 19

Tühistamistaotluse vastuvõetavus

1. Tühistamistaotlus loetakse vastuvõetavaks, kui sellest ilmneb selgelt taotleja õigustatud huvi tühistamiseks ning selles osutatakse tühistamise põhjus(t)ele.

2. Iga tühistamistaotlusega tuleb esitada sellega seotud asjaolude üksikasjalik kirjeldus, tõendusmaterjal ja märkused, mis on esitatud tühistamise toetuseks. Sellele on lisatud asjakohased tõendavad dokumendid, eelkõige avaldus, mille on teinud liikmesriik või kolmas riik, kus on tühistamistaotluse esitaja elukoht või registrijärgne asukoht.

3. Kui lõigetes 1 ja 2 osutatud teavet ega dokumente ei esitata tühistamistaotlusega samal ajal, palub komisjon taotluse esitajal kõrvaldada puudused kahe kuu jooksul. Kui nimetatud tähtaja jooksul puuduseid ei kõrvaldata, lükkab komisjon taotluse tagasi kui vastuvõetamatu.

Komisjon teatab tühistamistaotluse vastuvõetamatusest selle esitajale, samuti asjaomasele liikmesriigile või kolmanda riigi ametiasutusele või kolmanda riigi eraõiguslikule üksusele, kelle geograafilist tähist tühistamistaotlus mõjutab.

Artikkel 20

Tühistamise menetlemine

1. Kui komisjon ei ole tühistamistaotlust artikli 19 lõike 3 kohaselt tagasi lükanud, edastab ta selle asjaomasele liikmesriigile või kolmanda riigi ametiasutusele või kolmanda riigi eraõiguslikule üksusele, kelle geograafilist tähist tühistamistaotlus mõjutab, ning palub neil esitada kahe kuu jooksul oma tähelepanekud. Kõik selle ajavahemiku jooksul laekunud tähelepanekud edastatakse tühistamistaotluse esitajale.

2. Komisjon teeb otsuse tühistamise kohta, kui asjaomane liikmesriik, kolmanda riigi ametiasutus või kolmanda riigi eraõiguslik üksus ei esita mingeid tähelepanekuid ega pea kinni kahekuulisest tähtajast.

3. Otsuse tühistada asjaomane geograafiline tähis teeb komisjon kättesaadava teabe põhjal pärast tähelepanekute esitamiseks ettenähtud tähtaja möödumist. Komisjon teeb tühistamisotsuse juhul, kui geograafiline tähis ei vasta enam tehnilisele toimikule või kui vastavus tehnilisele toimikule ei ole enam tagatud, eelkõige juhul, kui see ei vasta enam või eeldatavalt lähitulevikus määruse (EÜ) nr 110/2008 artiklis 17 sätestatud nõuetele.

Tühistamisotsusest teavitatakse asjaomast liikmesriiki, kolmanda riigi ameti asutust või kolmanda riigi eraõiguslikku üksust või tühistamistaotluse esitajat.

4. Kui ühe ja sama geograafilise tähise kohta on esitatud üks või mitu tühistamistaotlust, ja komisjon teeb pärast ühe või mitme sellise taotluse esialgset läbivaatamist otsuse, et asjaomase geograafilise tähise kaitsmine ei ole enam õigustatud, võib ta ülejäänud vastuväitemenetlused selle geograafilise tähise suhtes peatada. Komisjon teatab teistele vastuväite esitajatele igast otsusest, mis neid mõjutab.

Kui geograafilise tähise kaitse tühistatakse, siis sulgeb komisjon peatatud tühistamismenetlused ja teatab sellest vastavalt teistele tühistamistaotluse esitajatele.

Artikkel 21

Tehnilise toimiku muudatused

1. Taotlus registreeritud geograafilise tähise tehnilise toimiku muutmiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 110/2008 artiklile 21 koostatakse vastavalt käesoleva määruse V lisale ja esitatakse elektrooniliselt.

2. Lõikes 1 osutatud taotluse kohaldamisel kohaldatakse käesoleva määruse artikleid 8–15 mutatis mutandis. Kõnealused menetlused käsitlevad ainult tehnilise toimiku neid punkte, mida tahetakse muuta.

3. Kui tehnilise toimiku muutmise taotluse esitab keegi teine kui esialgne taotleja, teatab komisjon sellest esialgsele taotlejale.

Artikkel 22

Liidu sümboli kasutamine registreeritud geograafilistes tähistes

1. Registreeritud geograafilise tähise puhul kasutatavat ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1898/2006 (2) V lisas kehtestatud liidu sümbolit võib kasutada piiritusjookide märgistamisel. Seda sümbolit ei või kasutada koos liitnimetusega, mis sisaldab geograafilist tähist. Väljendi „KAITSTUD GEOGRAAFILINE TÄHIS” võib asendada samaväärsete mõistetega mõnes muus liidu ametlikus keeles, nagu on sätestatud kõnealuses lisas.

2. Kui piiritusjoogi etiketil on lõikes 1 osutatud liidu sümbol, peab sellega kaasnema vastav geograafiline tähis.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 23

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. septembrist 2013. Artikleid 3 ja 4 kohaldatakse alates 1. märtsist 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. juuli 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 39, 13.2.2008, lk 16.

(2) ELT L 369, 23.12.2006, lk 1.

I LISA

GEOGRAAFILISE TÄHISE REGISTREERIMISTAOTLUS

Kättesaamise kuupäev (PP/KK/AAAA) …

[täidab komisjon]

Lehekülgede arv (sealhulgas käesolev lehekülg) …

Taotluse keel …

Registreerimisnumber …

[täidab komisjon]

Registreeritav geograafiline tähis …

Piiritusjoogi kategooria

Taotleja

Juriidilise või füüsilise isiku nimi …

Täielik aadress (majanumber, tänav, asula, sihtnumber, riik) …

Õiguslik seisund, suurus ja koosseis (juriidiliste isikute puhul) …

Kodakondsus …

Telefon, e-post …

Vahendaja

Liikmesriik/liikmesriigid (*)

Kolmanda riigi asutus (*)

[(*) kustutage ebasobiv variant]

Vahendaja(te) nimi/nimed …

Täielik(ud) aadress(id) (majanumber, tänav, asula, sihtnumber, riik) …

Telefon, e-post …

Tõend kaitse kohta kolmandas riigis …

Tehniline toimik

Lehekülgede arv …

Allakirjutaja nimi …

Allkiri …

II LISA

TEHNILINE TOIMIK

Kättesaamise kuupäev (PP/KK/AAAA) …

[täidab komisjon]

Lehekülgede arv (sealhulgas käesolev lehekülg) …

Taotluse keel …

Registreerimisnumber. …

[täidab komisjon]

Registreeritav geograafiline tähis …

Piiritusjoogi kategooria

Piiritusjoogi kirjeldus

—	Füüsikalised, keemilised ja/või organoleptilised omadused

—	Eriomadused (võrreldes sama kategooria piiritusejookidega)

Asjaomane geograafiline piirkond

Piiritusjoogi valmistamise meetod

Seos geograafilise piirkonna või päritoluga

—	Üksikasjalik kirjeldus geograafilise piirkonna või päritolu kohta, mis on seose suhtes olulised

—	Piiritusjoogi eriomadused, mis tulenevad geograafilisest piirkonnast

Euroopa Liidu või riiklikud/piirkondlikud õigusaktid

Taotleja

—	Liikmesriik, kolmas riik või füüsiline või juriidiline isik …

—	Täielik aadress (majanumber, tänav, asula, sihtnumber, riik) …

—	Õiguslik seisund (juriidiliste isikute puhul) …

Geograafilise tähise täiend

Märgistamise erieeskirjad

III LISA

GEOGRAAFILISE TÄHISE VASTUVÄITE TAOTLUS

Kättesaamise kuupäev (PP/KK/AAAA) …

[täidab komisjon]

Lehekülgede arv (sealhulgas käesolev lehekülg) …

Vastuväite keel …

Registreerimisnumber …

[täidab komisjon]

Vastuväitja

Juriidilise või füüsilise isiku nimi …

Täielik aadress (majanumber, tänav, asula, sihtnumber, riik) …

Kodakondsus …

Telefon, e-post …

Vahendaja

Liikmesriik (*)

Kolmanda riigi asutus (soovituslik) (*)

[(*) kustutage ebasobiv variant]

Vahendaja(te) nimi/nimed …

Täielik(ud) aadress(id) (majanumber, tänav, asula, sihtnumber, riik) …

Vastustatav geograafiline tähis

Varasemad õigused

Registreeritud geograafiline tähis (*)

Riiklik geograafiline tähis (*)

[(*) kustutage ebasobiv variant]

Nimi …

Registreerimisnumber …

Registreerimise kuupäev (PP/KK/AAAA) …

Kaubamärk

Märgis …

Kaupade ja teenuste loetelu …

Registreerimisnumber …

Registreerimiskuupäev …

Päritoluriik …

Maine/tuntus (*) …

[(*) kustutage ebasobiv variant]

Vastustamise alus

Allakirjutaja nimi …

Allkiri …

IV LISA

GEOGRAAFILISE TÄHISE TÜHISTAMISE TAOTLUS

Kättesaamise kuupäev (PP/KK/AAAA) …

[täidab komisjon]

Lehekülgede arv (sealhulgas käesolev lehekülg) …

Tühistamistaotluse autor …

Registreerimisnumber …

[täidab komisjon]

Tühistamistaotluse keel …

Juriidilise või füüsilise isiku nimi …

Täielik aadress (majanumber, tänav, asula, sihtnumber, riik) …

Kodakondsus …

Telefon, e-post …

Vaidlustatud geograafiline tähis …

Taotluse autori õiguspärane huvi …

Liikmesriigi või kolmanda riigi avaldus …

Tühistamise alus

Allakirjutaja nimi …

Allkiri …

V LISA

GEOGRAAFILINE TÄHISE TEHNILISE TOIMIKU MUUTMISE TAOTLUS

Kättesaamise kuupäev (PP/KK/AAAA) …

[täidab komisjon]

Lehekülgede arv (sealhulgas käesolev lehekülg) …

Muudatuse keel …

Registreerimisnumber …

[täidab komisjon]

Vahendaja

Liikmesriik/liikmesriigid (*)

Kolmanda riigi asutus (soovituslik) (*)

[(*) kustutage ebasobiv variant]

Vahendaja(te) nimi/nimed …

Täielik(ud) aadress(id) (majanumber, tänav, asula, sihtnumber, riik) …

Telefon, e-post …

Geograafilise tähise nimi

Spetsifikaadi osa, mida muudatus puudutab

Kaitstud nimi (*)

Toote kirjeldus (*)

Geograafiline piirkond (*)

Seos (*)

Kontrolliasutuse nimi ja aadress (*)

Muu (*)

[(*) kustutage ebasobiv variant]

Muudatus

Toote spetsifikaadi muutmine, mis ei nõua peamiste spetsifikaatide muutmist (*)

Toote spetsifikaadi muutmine, mis nõuab peamiste spetsifikaatide muutmist (*)

[(*) kustutage ebasobiv variant]

Selgitused muudatuste kohta …

Muudetud peamised spetsifikaadid

[eraldi lehel]

Allakirjutaja nimi …

Allkiri …

26.7.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 201/49

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 718/2013,

25. juuli 2013,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 608/2004, mis käsitleb toidukaupade ja toidukaupade koostisosade märgistamist, millele on lisatud fütosteroole, fütosteroolestreid, fütostanoole ja/või fütostanoolestreid

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/13/EÜ toiduainete märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (1), eelkõige selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Võttes arvesse toidu teaduskomitee 26. septembri 2002. aasta arvamust (2) ning selleks, et tagada tarbijatele piisav teave, kui nad ostavad toidukaupu ja toidukaupade koostisosi, millele on lisatud fütosteroole, fütosteroolestreid, fütostanoole ja fütostanoolestreid, on komisjoni 31. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 608/2004 (mis käsitleb toidukaupade ja toidukaupade koostisosade märgistamist, millele on lisatud fütosteroole, fütosteroolestreid, fütostanoole ja/või fütostanoolestreid) (3) sätestatud täiendavad kohustuslikud andmed lisaks neile, mis on loetletud selliste toidukaupade märgistamist käsitleva direktiivi 2000/13/EÜ artiklis 3.

(2)

Määruses (EÜ) nr 608/2004 on sätestatud, et selliste toidukaupade ja toidukaupade koostisosade märgistus peab muu hulgas sisaldama märget selle kohta, et toode on ette nähtud üksnes inimestele, kes tahavad langetada oma vere kolesteroolitaset. Sellise kohustusliku märke eesmärk on tagada, et toode jõuaks sihtrühmani, ja hoida ära toote tarbimine seda mittevajavate rühmade poolt.

(3)

Toitumis- ja tervisealaste väidete vabatahtlik lisamine toidu märgistusele on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1924/2006 (toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta) (4). Sellest tulenevalt on komisjoni 21. oktoobri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 983/2009, mis käsitleb selliste toidu kohta esitatavate tervisealaste väidete lubamist ja nende lubamisest keeldumist, mis viitavad haigestumise riski vähendamisele ning laste arengule ja tervisele (5), komisjoni 5. mai 2010. aasta määrusega (EL) nr 384/2010, mis käsitleb selliste toidu kohta esitatavate tervisealaste väidete lubamist ja nende lubamisest keeldumist, mis viitavad haigestumise riski vähendamisele ning laste arengule ja tervisele (6), ning komisjoni 16. mai 2012. aasta määrusega (EL) nr 432/2012, millega kehtestatakse nimekiri tervisealastest väidetest, mida on lubatud esitada toidu kohta, välja arvatud haigestumise riski vähendamisele ning laste arengule ja tervisele viitavad väited (7), lubatud teatavatel kasutustingimustel esitada vere kolesteroolitaseme vähendamise ja selle hoidmisega seotud tervisealaseid väiteid selliste toidukaupade suhtes, mis sisaldavad taimseid steroole ja taimseid stanoole.

(4)

Määrusega (EÜ) nr 983/2009 on teatavatel kasutustingimustel lubatud kasutada järgmisi tervisealaseid väiteid: „Taimsete steroolide puhul on tõestatud vere kolesteroolitaset vähendav toime. Kõrge vere kolesteroolitase on südame isheemiatõve tekkimise riskitegur” ning „Taimsete stanoolestrite puhul on tõestatud vere kolesteroolitaset vähendav toime. Kõrge vere kolesteroolitase on südame isheemiatõve tekkimise riskitegur”.

(5)	Määrusega (EL) nr 384/2010 on teatavatel kasutustingimustel lubatud kasutada järgmisi tervisealaseid väiteid: „Taimsete steroolide ja taimsete stanoolestrite puhul on tõestatud vere kolesteroolitaset vähendav toime. Kõrge vere kolesteroolitase on südame isheemiatõve tekkimise riskitegur”.

(6)	Määrusega (EL) nr 432/2012 on teatavatel kasutustingimustel lubatud kasutada järgmisi tervisealaseid väiteid: „Taimsed steroolid ja taimsed stanoolid aitavad hoida normaalset vere kolesterooli taset”.

(7)

Lubatud tervisealase väite sõnastus koos sihtrühmale suunatud kohustusliku märkega, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 608/2004, võib tekitada olukorra, et toodet kasutavad tarbijad, kellel ei ole vajadust kontrollida oma vere kolesteroolitaset. Seetõttu, et tagada esitatava teabe järjepidevus selliste toidukaupade ja toidukaupade koostisosade märgistamisel, millele on lisatud fütosteroole, fütosteroolestreid, fütostanoole ja/või fütostanoolestreid, on asjakohane muuta määrusega (EÜ) nr 608/2004 sätestatud kohustuslikku märget, et tagada sõnastus, mis annaks piisavalt teavet selle kohta, mille jaoks see tarvitusele võeti.

(8)	Et võimaldada toidukäitlejatel kohandada oma toodete märgistus käesoleva määrusega kehtestatud uutele nõuetele vastavaks, on oluline ette näha asjakohane üleminekuperiood käesoleva määruse kohaldamiseks.

(9)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega ning Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole vastuväiteid esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 608/2004 muutmine

Määruse (EÜ) nr 608/2004 artikli 2 punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3.	märge selle kohta, et toode ei ole ette nähtud inimestele, kellel ei ole vajadust kontrollida oma vere kolesteroolitaset.”

Artikkel 2

Üleminekumeetmed

Toidukaupu ja toidukaupade koostisosi, millele on lisatud fütosteroole, fütosteroolestreid, fütostanoole ja/või fütostanoolestreid ning mis on turule lastud või märgistatud enne 15. veebruari 2014 ja mis ei vasta käesoleva määruse nõuetele, võib turustada kuni selliste toidukaupade varude lõppemiseni.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. juuli 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29.

(2) Toidu teaduskomitee arvamus „Üldarvamus eri toiduainetest saadavate fütosteroolide suurte koguste pikaajaliste mõjude kohta”.

(3) ELT L 97, 1.4.2004, lk 44.

(4) ELT L 404, 30.12.2006, lk 9.

(5) ELT L 277, 22.10.2009, lk 3.

(6) ELT L 113, 6.5.2010, lk 6.

(7) ELT L 136, 25.5.2012, lk 1.

26.7.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 201/51

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 719/2013,

25. juuli 2013,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. juuli 2013

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0707 00 05	TR	133,1
0707 00 05	ZZ	133,1
0709 93 10	TR	128,9
0709 93 10	ZZ	128,9
0805 50 10	AR	88,6
	CL	73,3
	TR	70,0
	UY	72,5
	ZA	92,0
	ZZ	79,3
0806 10 10	CL	51,4
	EG	143,5
	TR	171,3
	ZZ	122,1
0808 10 80	AR	185,9
	BR	117,1
	CL	133,9
	CN	96,1
	NZ	132,0
	US	154,6
	ZA	124,5
	ZZ	134,9
0808 30 90	AR	98,1
	CL	142,7
	CN	77,3
	TR	225,6
	ZA	111,0
	ZZ	130,9
0809 10 00	TR	191,7
0809 10 00	ZZ	191,7
0809 29 00	TR	345,7
0809 29 00	ZZ	345,7
0809 30	TR	173,0
0809 30	ZZ	173,0
0809 40 05	BA	63,8
	TR	115,1
	XS	88,4
	ZZ	89,1

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

26.7.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 201/53

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 720/2013,

25. juuli 2013,

milles käsitletakse riisi impordilitsentside väljaandmist rakendusmääruse (EL) nr 1273/2011 alusel 2013. aasta juuli alaperioodiks avatud tariifikvootide raames

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse komisjoni 31. augusti 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1301/2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi, (2) eriti selle artikli 7 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni 7. detsembri 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 1273/2011, millega avatakse teatavad riisi ja purustatud riisi impordi tariifikvoodid ja sätestatakse nende korraldus, (3) eriti selle artikli 5 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Rakendusmäärusega (EL) nr 1273/2011 on avatud teatavad riisi ja purustatud riisi impordi tariifikvoodid, mis jaotatakse päritoluriikide kaupa ja jagatakse mitmesse alaperioodi vastavalt kõnealuse rakendusmääruse I lisale.

(2)	Juuli on rakendusmääruse (EL) nr 1273/2011 artikli 1 lõike 1 punktis a sätestatud kvoodi kolmas alaperiood ja artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d sätestatud kvootide teine alaperiood.

(3)

Rakendusmääruse (EL) nr 1273/2011 artikli 8 punkti a kohaselt saadetud teatistest järeldub, et kõnealuse rakendusmääruse artikli 4 lõike 1 kohaselt 2013. aasta juuli esimesel kümnel tööpäeval esitatud taotlused kvootidele järjekorranumbritega 09.4154 – 09.4166 hõlmavad saadaolevatest kogustest suuremaid koguseid. Seega tuleks kindlaks määrata, kui palju impordilitsentse võib välja anda, määrates kindlaks asjaomaste kvootide raames taotletud koguse suhtes kohaldatava jaotuskoefitsiendi.

(4)

Eespool nimetatud teatistest järeldub lisaks, et rakendusmääruse (EL) nr 1273/2011 artikli 4 lõike 1 kohaselt 2013. aasta juuli esimesel kümnel tööpäeval esitatud taotlused kvoodile/kvootidele järjekorranumbritega 09.4127 – 09.4128 – 09.4129 – 09.4148 – 09.4149 – 09.4150 – 09.4152 – 09.4153 hõlmavad saadaolevatest kogustest väiksemaid koguseid.

(5)	Ühtlasi tuleks vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 1273/2011 artikli 5 esimesele lõigule kindlaks määrata järgmisel alaperioodil saadaolev üldkogus kvootidele järjekorranumbritega 09.4127 – 09.4128 – 09.4129 – 09.4130 – 09.4148 – 09.4112 – 09.4116 – 09.4117 – 09.4118 – 09.4119 – 09.4166.

(6)	Impordilitsentside väljaandmise menetluse tulemusliku haldamise tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma vahetult pärast selle avaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Rakendusmääruses (EL) nr 1273/2011 osutatud järjekorranumbritega 09.4154 – 09.4166 kvootide alla kuuluva riisi jaoks 2013. aasta juuli kümnel esimesel tööpäeval esitatud impordilitsentsi taotluste kohaselt antakse litsentsid taotletud kogusele käesoleva määruse lisas sätestatud jaotuskoefitsiendi alusel.

2. Rakendusmääruses (EL) nr 1273/2011 osutatud järjekorranumbritega 09.4127 – 09.4128 – 09.4129 – 09.4130 – 09.4148 – 09.4112 – 09.4116 – 09.4117 – 09.4118 – 09.4119 – 09.4166 kvootide järgmisel alaperioodil saadaolev üldkogus on kindlaks määratud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. juuli 2013

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 238, 1.9.2006, lk 13.

(3) ELT L 325, 8.12.2011, lk 6.

LISA

Rakendusmääruse (EL) nr 1273/2011 kohaselt 2013. aasta juuli alaperioodil eraldatavad kogused ja järgmisel alaperioodil saadaolevad kogused

Rakendusmääruse (EL) nr 1273/2011 artikli 1 lõike 1 punktis a sätestatud CN-koodi 1006 30 alla kuuluva kroovitud või poolkroovitud riisi kvoot:

Päritolu	Jrk-nr	2013. aasta juuli alaperioodi jaotuskoefitsient	2013. aasta septembri alaperioodil saadaolev üldkogus (kg)
Ameerika Ühendriigid	09.4127	— (1)	23 797 401
Tai	09.4128	— (1)	1 000 890
Austraalia	09.4129	— (1)	480 370
Muud riigid	09.4130	— (2)	313

Rakendusmääruse (EL) nr 1273/2011 artikli 1 lõike 1 punktis b sätestatud CN-koodi 1006 20 alla kuuluva kooritud riisi kvoot:

Päritolu	Jrk-nr	2013. aasta juuli alaperioodi jaotuskoefitsient	2013. aasta oktoobri alaperioodil saadaolev üldkogus (kg)
Kõik riigid	09.4148	— (3)	1 494 000

Rakendusmääruse (EL) nr 1273/2011 artikli 1 lõike 1 punktis c sätestatud CN-koodi 1006 40 00 alla kuuluva purustatud riisi kvoot:

Päritolu	Jrk-nr	2013. aasta juuli alaperioodi jaotuskoefitsient
Tai	09.4149	— (4)
Austraalia	09.4150	— (4)
Guyana	09.4152	— (5)
Ameerika Ühendriigid	09.4153	— (5)
Muud riigid	09.4154	15,487488 %

Rakendusmääruse (EL) nr 1273/2011 artikli 1 lõike 1 punktis d sätestatud CN-koodi 1006 30 alla kuuluva kroovitud või poolkroovitud riisi kvoot:

Päritolu	Jrk-nr	2013. aasta juuli alaperioodi jaotuskoefitsient	2013. aasta septembri alaperioodil saadaolev üldkogus (kg)
Tai	09.4112	— (6)	10 985
Ameerika Ühendriigid	09.4116	— (6)	23 384
India	09.4117	— (6)	40 694
Pakistan	09.4118	— (6)	432
Muud riigid	09.4119	— (6)	239 251
Kõik riigid	09.4166	0,785369 %	0

(1) Taotlused hõlmavad saadaolevatest kogustest väiksemaid või nendega võrdseid koguseid: kõik taotlused on seega vastuvõetavad.

(2) Kõnealusele alaperioodile koguseid ei määrata.

(3) Kõnealuse alaperioodi suhtes jaotuskoefitsienti ei kohaldata: komisjonile ei esitatud ühtegi litsentsitaotlust.

(4) Taotlused hõlmavad saadaolevatest kogustest väiksemaid või nendega võrdseid koguseid: kõik taotlused on seega vastuvõetavad.

(5) Kõnealuse alaperioodi suhtes jaotuskoefitsienti ei kohaldata: komisjonile ei esitatud ühtegi litsentsitaotlust.

(6) Kõnealusele alaperioodile koguseid ei määrata.

26.7.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 201/57

NÕUKOGU OTSUS 2013/395/ÜVJP,

25. juuli 2013,

millega ajakohastatakse ja muudetakse loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP (terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta) artikleid 2, 3 ja 4 ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2012/765/ÜVJP

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 27. detsembril 2001 vastu ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta (1).

(2)	Nõukogu võttis 10. detsembril 2012 vastu otsuse 2012/765/ÜVJP, millega ajakohastatakse loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikleid 2, 3 ja 4 (2).

(3)	Ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikli 1 lõike 6 kohaselt on vaja täies ulatuses läbi vaadata loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse otsust 2012/765/ÜVJP.

(4)	Käesolevas otsuses sätestatakse tulemused läbivaatamise kohta, mis nõukogu tegi nende isikute, rühmituste ja üksuste osas, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikleid 2, 3 ja 4.

(5)

Nõukogu on jõudnud järeldusele, et isikud, rühmitused ja üksused, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikleid 2, 3 ja 4, on osalenud terroriaktides ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikli 1 lõigete 2 ja 3 tähenduses, et pädev asutus on teinud nende suhtes otsuse selle ühise seisukoha artikli 1 lõike 4 tähenduses ning et nende suhtes tuleks jätkata nimetatud ühises seisukohas sätestatud eripiirangute kohaldamist.

(6)

(7)	Loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikleid 2, 3 ja 4, tuleks vastavalt ajakohastada ning otsus 2012/765/ÜVJP tuleks kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsuse lisas on esitatud loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikleid 2, 3 ja 4.

Artikkel 2

Otsus 2012/765/ÜVJP tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 25. juuli 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

L. LINKEVIČIUS

(1) EÜT L 344, 28.12.2001, lk 93.

(2) ELT L 337, 11.12.2012, lk 50.

LISA

Artiklis 1 osutatud loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest

1. ISIKUD

1.	ABDOLLAHI Hamed (teise nimega Mustafa Abdullahi), sündinud 11.8.1960 Iraanis. Passi nr: D9004878.

2.	AL-NASSER, Abdelkarim Hussein Mohamed, sündinud Al Ihsas (Saudi Araabia), Saudi Araabia kodanik.

3.	AL YACOUB, Ibrahim Salih Mohammed, sündinud 16.10.1966 Tarutis (Saudi Araabia), Saudi Araabia kodanik.

4.	ARBABSIAR Manssor (teise nimega Mansour Arbabsiar), sündinud 6. või 15.3.1955 Iraanis. Iraani ja USA kodanik. Passi nr: C2002515 (Iraan); passi nr: 477845448 (USA). Isikutunnistuse nr: 07442833, aegumistähtaeg 15.3.16 (USA juhiluba).

5.	BOUYERI, Mohammed (teise nimega Abu ZUBAIR, teise nimega SOBIAR, teise nimega Abu ZOUBAIR), sündinud 8.3.1978 Amsterdamis (Madalmaad) – Hofstadgroep’i liige.

6.	FAHAS, Sofiane Yacine, sündinud 10.9.1971 Alžiiris (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige.

7.	IZZ-AL-DIN, Hasan (teise nimega GARBAYA, Ahmed, teise nimega SA-ID, teise nimega SALWWAN, Samir), Liibanon, sündinud 1963 Liibanonis, Liibanoni kodanik.

8.	MOHAMMED, Khalid Shaikh (teise nimega ALI, Salem, teise nimega BIN KHALID, Fahd Bin Abdallah, teise nimega HENIN, Ashraf Refaat Nabith, teise nimega WADOOD, Khalid Adbul), sündinud 14.4.1965 või 1.3.1964 Pakistanis, passi nr: 488555.

SHAHLAI Abdul Reza (teise nimega Abdol Reza Shala'i, teise nimega Abd-al Reza Shalai, teise nimega Abdorreza Shahlai, teise nimega Abdolreza Shahla'i, teise nimega Abdul-Reza Shahlaee, teise nimega Hajj Yusef, teise nimega Haji Yusif, teise nimega Hajji Yasir, teise nimega Hajji Yusif, teise nimega Yusuf Abu-al-Karkh), sündinud u 1957 Iraanis. Aadressid: 1) Kermanshah, Iraan, 2) Mehrani sõjaväebaas, Ilami provints, Iraan.

10.	SHAKURI Ali Gholam, sündinud u 1965 Teheranis, Iraanis.

11.

2. RÜHMITUSED JA ÜKSUSED

2.	Al-Aqsa Martyr's Brigade / Al-Aqsa Märtrite Brigaad.

3.	Al-Aqsa e.V.

4.	Al-Takfir ja Al-Hijra.

5.	Babbar Khalsa.

6.	Filipiinide Kommunistlik Partei, sealhulgas New People's Army – NPA / Uus Rahvaarmee, Filipiinid.

7.	Gama'a al-Islamiyya (teise nimega Al-Gama'a al-Islamiyya) (Islamic Group / islami rühmitus – IG).

8.	İslami Büyük Doğu Akıncılar Cephesi – IBDA-C (Great Islamic Eastern Warriors Front / Suur Islami Idavõitlejate Rinne).

9.	Hamas (sealhulgas Hamas-Izz al-Din al-Quassem).

10.

11.	Hizbul Mujahideen – HM.

12.	Hofstadgroep.

13.	Holy Land Foundation for Relief and Development / Püha Maa toetuse ja arengu sihtasutus.

14.	International Sikh Youth Federation – ISYF / Rahvusvaheline sikhi noorteliit.

15.	Khalistan Zindabad Force – KZF.

16.	Kurdistan Workers' Party – PKK / Kurdistani Töölispartei, (teise nimega KADEK, teise nimega KONGRA-GEL).

17.	Liberation Tigers of Tamil Eelam – LTTE / Tamili Eelami Vabastustiigrid.

18.	Ejército de Liberación Nacional (National Liberation Army / Rahvuslik Vabastusarmee).

19.	Palestinian Islamic Jihad – PIJ / Palestiina Islami Džihaad.

20.	Popular Front for the Liberation of Palestine – PFLP / Palestiina Vabastamise Rahvarinne.

21	Popular Front for the Liberation of Palestine-General Command (teise nimega PFLP-General Command).

22.	Fuerzas armadas revolucionarias de Colombia – FARC (Revolutionary Armed Forces of Colombia / Kolumbia Revolutsioonilised Relvajõud).

23.	Devrimci Halk Kurtuluș Partisi-Cephesi – DHKP/C (teise nimega Devrimci Sol (Revolutionary Left / Revolutsioonilised Vasakpoolsed), teise nimega Dev Sol) (Revolutionary People's Liberation Army/Front/Party / Revolutsiooniline Rahva Vabastusarmee/Rinne/Partei).

24.	Sendero Luminoso – SL (Shining Path / Särav Tee).

25.	Stichting Al Aqsa (teise nimega Stichting Al Aqsa Nederland, teise nimega Al Aqsa Nederland).

26.	Teyrbazen Azadiya Kurdistan – TAK (teise nimega Kurdistan Freedom Falcons, teise nimega Kurdistan Freedom Hawks / Kurdistani Vabastuspistrikud).

26.7.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 201/60

KOMISJONI SOOVITUS,

11. juuni 2013,

ühiste põhimõtete kohta, mida kohaldatakse liikmesriikide keelava iseloomuga ja kahju hüvitamisele suunatud kollektiivsete õiguskaitsevahendite suhtes ELi õigusest tulenevate õiguste rikkumise puhul

(2013/396/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

ning arvestades järgmist:

(1)	Liit on seadnud endale eesmärgiks hoida ja arendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, muu hulgas soodustades õiguskaitse kättesaadavust, ning tagada samal ajal tarbijakaitse kõrge taseme.

(2)

Tänapäeva majanduses tekib aeg-ajalt olukordi, kus ühe või mitme ettevõtja või muu isiku sama ebaseaduslik tegevus võib tekitada kahju paljudele isikutele, rikkudes nende ELi õigusest tulenevaid õigusi (massikahju). Seetõttu võib neil isikutel olla õigus nõuda sellise tegevuse lõpetamist või kahju hüvitamist.

(3)

Komisjon võttis 2005. aastal vastu rohelise raamatu, mis käsitleb EÜ konkurentsieeskirjade rikkumisest tekkinud kahjude hüvitamist, (1) ja 2008. aastal valge raamatu, mis sisaldas soovitusi meetmeteks konkurentsieeskirjade rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohta (2). 2008. aastal andis komisjon välja ka rohelise raamatu, mis käsitles kollektiivse hüvitamise mehhanisme tarbija jaoks (3). 2011. aastal korraldas komisjon avaliku konsultatsiooni „Euroopa ühtne lähenemisviis kollektiivse hüvitamise mehhanismidele” (4).

(4)

Euroopa Parlament võttis 2. veebruaril 2012 vastu resolutsiooni „Euroopa ühtne lähenemisviis ühistele kahjunõuetele”, milles nõudis, et kollektiivset õiguskaitset käsitlev ettepanek kujutaks endast valdkonnaülest raamistikku, mis sisaldab ühiseid põhimõtteid, mis tagavad õiguskaitse ühtse kättesaadavuse ELis kollektiivse õiguskaitse kaudu, ning käsitleb eelkõige, kuid mitte ainult, tarbija õiguste rikkumisi. Parlament rõhutas ka vajadust võtta arvesse eri liikmesriikide õigustraditsioone ja õiguskordi ning tõhustada heade tavade koordineerimist ja vahetamist liikmesriikide vahel (5).

(5)	Komisjon võttis 11. juunil 2013 vastu teatise „Euroopa horisontaalne kollektiivse õiguskaitse raamistik” (6), milles analüüsiti seni võetud meetmeid, huvirühmade ja Euroopa Parlamendi arvamusi ning esitati komisjoni seisukoht mõningate kollektiivse õiguskaitsega seotud oluliste küsimuste kohta.

(6)

Avaliku võimu üks peamisi ülesandeid on hoida ära isikute ELi õigusest tulenevate õiguste rikkumisi ja määrata rikkumiste eest karistusi. Eraisikud, kes ELi õigusest tulenevate õiguste rikkumise korral enda kaitseks hagi esitavad, täiendavad riigi tegevust eelnimetatud õiguste tagamisel. Kui käesolevas soovituses viidatakse ELi õigusest tulenevate õiguste rikkumisele, mõeldakse mis tahes olukorda, kus liidu tasandil kehtestatud õigusnormide rikkumisega on kahjustatud või tõenäoliselt kahjustatakse füüsiliste või juriidiliste isikute huve.

(7)

Eraisikute sekkumisel oma ELi õigusest tulenevate õiguste kaitseks kollektiivsete õiguskaitsevahendite abil on avaliku võimu tegevusega võrreldes lisaväärtus sellistes valdkondades nagu tarbijakaitse, konkurents, keskkonnakaitse, isikuandmete kaitse, finantsteenuste reguleerimine ja investorikaitse. Käesolevas soovituses esitatud põhimõtteid tuleks kohaldada valdkonnaüleselt ja võrdselt nimetatud valdkondades, kuid ka muudes valdkondades, kus kollektiivne õiguskaitse ELi õigusest tulenevaid õigusi rikkuva tegevuse lõpetamiseks ja sellise tegevuse tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks oleks asjakohane.

(8)	Tavaliselt kasutatakse vaidluste lahendamisel kahju tekkimise vältimiseks ja hüvitise taotlemiseks eraldi hagisid, nagu näiteks väiksemate kohtuvaidluste menetluses tarbijakaitseasjade puhul.

(9)

Lisaks üksikisikute kasutatavatele õiguskaitsevahenditele on kõik liikmesriigid ette näinud võimaluse kasutada ühte või teist liiki kollektiivseid õiguskaitsevahendeid. Nende meetmete eesmärk on ebaseaduslikku tegevust ära hoida või see peatada või tagada võimalus saada hüvitist olukorras, kus on tekitatud massikahju. Nõuete liitmise ja nende kollektiivse esitamise võimalus võib muuta õiguskaitse paremini kättesaadavaks, eriti juhul, kui kahju kannatanud isik jätaks kulude tõttu eraldi nõude kohtusse esitamata.

(10)

Käesoleva soovituse eesmärk on parandada õiguskaitse kättesaadavust liidu õigusest tulenevate õiguste rikkumise korral ning selleks soovitada kõikidel liikmesriikidel luua riigi tasandil kollektiivsete õiguskaitsevahendite süsteem, mis järgiks samu aluspõhimõtteid kogu liidus, võttes arvesse liikmesriikide õigustraditsioone ja vajadust välistada võimalused süsteemi kuritarvitamiseks.

(11)

Ebaseadusliku tegevuse kohtuliku keelamise valdkonnas on Euroopa Parlament ja nõukogu võtnud juba vastu direktiivi 2009/22/EÜ tarbijate huve kaitsvate ettekirjutuste kohta (7). Direktiiviga kehtestatud ettekirjutuste taotlemise menetlus ei võimalda siiski ebaseadusliku tegevuse tõttu väidetavalt kahju kannatanud isikul hüvitist saada.

(12)	Mõnes liikmesriigis on ette nähtud võimalus esitada kollektiivseid nõudeid kahju hüvitamiseks erinevas ulatuses. Kuid olemasolevad menetlused nõuete esitamiseks kollektiivse õiguskaitse raames on liikmesriigiti väga erinevad.

(13)

Käesolevas soovituses esitatakse rida põhimõtteid, mis on seotud nii kohtuliku kui ka kohtuvälise kollektiivse õiguskaitsega, mis peaksid olema ühtsed kogu liidus, kuid võtma siiski arvesse liikmesriikide erinevaid õigustraditsioone. Need põhimõtted peaksid aitama tagada pooltele nende põhilised menetlusõigused ja ära hoida süsteemi kuritarvitamist asjakohaste kaitsemeetmete abil.

(14)

Käesolevas soovituses käsitletakse nii kollektiivseid kahjuhüvitusnõudeid kui ka keelava iseloomuga kollektiivseid õiguskaitsevahendeid, niivõrd kuivõrd viimased on asjakohased iga konkreetse põhimõtte puhul. Soovituse eesmärk ei ole piirata liidu õiguses sätestatud sektoripõhiste keelava iseloomuga kollektiivsete õiguskaitsemehhanismide toimimist.

(15)

Kollektiivse õiguskaitse mehhanismid peaksid säilitama tsiviilkohtumenetluse poolte menetlusõiguslikud tagatised. Vältimaks kohtumenetluse kuritarvitamise tava tekkimist massikahju korral, peaksid liikmesriikide kollektiivse õiguskaitse mehhanismid sisaldama käesolevas soovituses välja toodud põhilisi kaitsemeetmeid. Üldiselt tuleks vältida selliseid elemente nagu karistuslikud kahjuhüvitised, sekkuvad kohtueelse tuvastamise (ingl. k. pre-trial discovery) menetlused ja vandekohtu otsused, mis ei kuulu suurema osa liikmesriikide õigustraditsiooni juurde.

(16)	Massikahju korral võib vaidluste kohtuväline lahendamine olla tõhus viis kahju hüvitamiseks. Vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismid peaksid eksisteerima paralleelselt kohtulike kollektiivse õiguskaitse mehhanismidega või olema nende vabatahtlik osa.

(17)

Kaebeõigus kollektiivhagi esitamisel liikmesriikides sõltub kollektiivse õiguskaitse mehhanismi liigist. Teatavat liiki kollektiivhagide puhul, nagu näiteks grupihagid, mille esitavad ühiselt isikud, kes väidavad, et on kahju kannatanud, on kaebeõiguse küsimus selgem kui näiteks esindushagide puhul, kus seda küsimust tuleks täpsustada.

(18)

Esindushagide puhul peaks hagi esitamise õigus olema ainult juhtumipõhiselt volitatud organisatsioonidel ja määratud esindusorganisatsioonidel, kes vastavad teatavatele õigusaktides sätestatud kriteeriumidele, või riigiasutustel. Esindusorganisatsioon peaks tõestama, et tal on hagejate huvide nõuetekohaseks esindamiseks vajalik haldus- ja finantssuutlikkus.

(19)	Kollektiivhagi esitamise rahastamine tuleks korraldada nii, et sellega ei saaks süsteemi kuritarvitada ega tekiks huvide konflikte.

(20)	Süsteemi kuritarvitamise vältimiseks ja hea õigusemõistmise huvides tuleks kollektiivhagi esitamist lubada ainult siis, kui on täidetud õigusaktidega sätestatud hagi menetlusse võtmise alused.

(21)	Kõikide kollektiivsete õiguskaitsemenetluste poolte õiguste ja huvide kaitsmine koos kollektiivhagide tõhusa menetlemisega tuleks teha ülesandeks kohtutele.

(22)

Õigusvaldkondades, kus riigiasutusel on pädevus teha otsus liidu õiguse rikkumise kohta, on oluline tagada ühtsus rikkumist käsitleva lõpliku otsuse ja kollektiivhagi menetluses tehtava otsuse vahel. Lisaks võib selliste kollektiivhagide puhul, mis esitatakse pärast otsuse tegemist riigiasutuse poolt (järelhagid), eeldada, et riigiasutus on liidu õiguse rikkumise välja selgitamisel juba võtnud arvesse avalikku huvi ja kuritarvitamise vältimise vajadust.

(23)

Keskkonnaõiguse valdkonnas on käesolevas soovituses võetud arvesse ÜRO Euroopa majanduskomisjoni keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon) artikli 9 lõigete 3, 4 ja 5 sätteid, mille eesmärk on vastavalt tagada õiguskaitse laialdane kättesaadavus keskkonnaasjades, milles on sätestatud kriteeriumid, millele kohtumenetlused peaksid vastama, muu hulgas, et menetlused oleksid kiired ja mitte takistavalt kallid, ning millega nähakse ette, et üldsust tuleb teavitada ning et kaaluda tuleb abistamismehhanismide loomist.

(24)	Liikmesriigid peaksid võtma vajalikud meetmed, et tagada käesolevas soovituses esitatud põhimõtete rakendamine hiljemalt kaks aastat pärast soovituse avaldamist.

(25)	Liikmesriigid peaksid andma komisjonile aru soovituse rakendamise kohta. Aruannete põhjal peaks komisjon liikmesriikide poolt võetud meetmeid jälgima ja hindama.

(26)

Nelja aasta jooksul pärast käesoleva soovituse avaldamist peaks komisjon hindama, kas oleks tarvis täiendavaid meetmeid, sealhulgas seadusandlikke meetmeid, et tagada käesoleva soovituse eesmärkide täielik täitmine. Komisjon hindab eriti soovituse rakendamist ja selle mõju õiguskaitse kättesaadavusele, hüvitise saamise õigusele, pahatahtlike kohtuasjade ärahoidmisele ja ühtse turu toimimisele, Euroopa liidu majandusele ja tarbijate usaldusele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

I. EESMÄRK JA SISU

Käesoleva soovituse eesmärk on parandada õiguskaitse kättesaadavust, lõpetada ebaseaduslik tegevus ja võimaldada isikutel, kes on kahju kannatanud, saada kahjuhüvitist olukordades, kus liidu õigusest tulenevate õiguste rikkumisega on tekitatud massikahju, vältides samal ajal kohtumenetluse kuritarvitamist asjakohaste menetlusõiguslike tagatiste abil.

Kõikidel liikmesriikidel peaksid riigi tasandil olema kollektiivse õiguskaitse mehhanismid nii ebaseadusliku tegevuse kohtuliku keelamise kui ka kahju hüvitamise taotlemiseks, mis järgivad käesolevas soovituses sätestatud aluspõhimõtteid. Need põhimõtted peaksid olema kogu liidus ühised, kuid nendes tuleks võtta arvesse liikmesriikide erinevaid õigustraditsioone. Liikmesriigid peaksid tagama, et kollektiivsed õiguskaitsemenetlused oleksid ausad, õiglased ja kiired ega oleks takistavalt kallid.

II. MÕISTED JA REGULEERIMISALA

Käesolevas soovituses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „kollektiivne õiguskaitse”– i) õiguslik mehhanism, mis võimaldab kahel või enamal füüsilisel või juriidilisel isikul või organisatsioonil, kellel on õigus esitada esindushagi, kollektiivselt nõuda ebaseadusliku tegevuse lõpetamist (keelava iseloomuga kollektiivne õiguskaitse); ii) õiguslik mehhanism, mis võimaldab kahel või enamal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes väidavad, et nad on kannatanud massikahju, kollektiivselt nõuda kahju hüvitamist (kahju hüvitamisele suunatud kollektiivne õiguskaitse);

b) „massikahju”– olukord, kus kaks või enam füüsilist või juriidilist isikut väidavad, et on kandnud kahju, mille põhjustas ühe või mitme füüsilise või juriidilise isiku sama ebaseaduslik tegevus;

c) „kahju hüvitamise hagi”– hagi, millega esitatakse liikmesriigi kohtule kahju hüvitamise nõue;

d) „esindushagi”– hagi, mille esitab esindusorganisatsioon, juhtumipõhiselt volitatud organisatsioon või riigiasutus kahe või enama sellise füüsilise või juriidilise isiku nimel ja arvel, kes väidavad, et neid ähvardab oht kannatada massikahju või et nad on kannatanud massikahju, kusjuures need isikud ei ole menetluse pooled;

e) „kollektiivne järelhagi”– kollektiivhagi, mis esitatakse pärast seda, kui riigiasutus on teinud lõpliku otsuse, millega on tuvastatud, et liidu õigust on rikutud.

Käesolevas soovituses on välja toodud ühised põhimõtted, mida tuleks kohaldada kõikide kollektiivse õiguskaitse mehhanismide suhtes, ning eraldi keelava iseloomuga kollektiivse õiguskaitse ja kahju hüvitamisele suunatud kollektiivse õiguskaitse kohta käivad põhimõtted.

III. KEELAVA ISELOOMUGA KOLLEKTIIVSE ÕIGUSKAITSE JA KAHJU HÜVITAMISELE SUUNATUD KOLLEKTIIVSE ÕIGUSKAITSE ÜHISED PÕHIMÕTTED

Esindushagi esitamise õigus

Liikmesriigid peaksid määrama esindusorganisatsioonid, kellel on õigus esitada esindushagisid, selgelt kindlaks määratud kriteeriumide alusel. Kriteeriumide hulka peaksid kuuluma vähemalt järgmised tingimused:

a)	organisatsioon peaks olema mittetulunduslik;

b)	organisatsiooni tegevuse põhieesmärgid peaksid olema otseselt seotud nende liidu õigusest tulenevate õigustega, mida on väidetavalt rikutud ja mille kaitseks hagi esitatakse, ning

c)	organisatsioonil peaksid olema piisavad rahalised vahendid, personal ja õigusalased teadmised, et esindada arvukaid hagejaid nende huvides.

5.	Liikmesriigid peaksid tagama, et määratud organisatsioon kaotab oma staatuse, kui ta ei vasta enam ühele või mitmele nimetatud tingimustest.

Liikmesriigid peaksid tagama, et esindushagi saab esitada ainult esindusorganisatsioon, kes on eelnevalt ametlikult esindusorganisatsiooniks määratud, nagu on soovitatud punktis 4, või organisatsioon, kelle on juhtumipõhiselt volitanud konkreetse esindushagi esitamiseks liikmesriigi ametiasutus või kohus.

7.	Lisaks sellele või selle asemel peaksid liikmesriigid andma riigiasutustele õiguse esitada esindushagisid.

Hagi lubatavus

8.	Liikmesriigid peaksid ette nägema, et kohtumenetluse võimalikult varases etapis tehtaks kindlaks asjad, mis ei vasta kollektiivhagi nõuetele, ja ilmselgelt alusetud asjad, ning selliste asjade menetlus lõpetataks.

9.	Selleks peaksid kohtud tegema vajaliku kontrolli omal algatusel.

Teave kollektiivhagide kohta

10.

Liikmesriigid peaksid tagama, et esindusorganisatsioonil või hagejate rühmal oleks võimalus levitada teavet liidu õigusest tulenevate õiguste väidetava rikkumise kohta ja nende kavatsuse kohta taotleda rikkumise lõpetamist, samuti massikahju kohta ja nende kavatsuse kohta esitada kahju hüvitamise nõue kollektiivhagi vormis. Esindusorganisatsioonile, juhtumipõhiselt volitatud organisatsioonile, riigiasutusele või hagejate rühmale tuleks tagada samasugused võimalused seoses teabega juba menetlusse võetud kahju hüvitamise hagide kohta.

11.	Teavitamismeetodite puhul tuleks võtta arvesse konkreetse massikahju tekkimise asjaolusid, sõnavabadust, õigust teabele, õigust kaitsta kostja head nime või äriühingu väärtust enne, kui vastutus väidetava rikkumise või kahju tekitamise eest on kohtu lõpliku otsusega kindlaks tehtud.

12.	Teavitamismeetodid ei piira liidu nende õigusnormide kohaldamist, mis reguleerivad siseteabe alusel kauplemist ja turuga manipuleerimist.

Võitnud poole õigusabikulude hüvitamine

13.	Liikmesriigid peaksid tagama, et kollektiivse õiguskaitse asja kaotanud pool tasuks võitnud poole vajalikud õigusabikulud vastavalt asjakohase siseriikliku õigusakti sätetele (põhimõte „kaotaja maksab”).

Rahastamine

14.	Hageja peaks olema kohustatud teatama kohtule menetluse alguses hagi rahastamiseks kasutatavate rahaliste vahendite päritolu.

15.

Kohtul peaks olema õigus peatada menetlus juhul, kui kolmanda isiku poolse rahastamise korral

a)	esineb huvide konflikt kolmanda isiku ning hagejate rühma ja selle liikmete vahel;

b)	puuduvad kolmandal isikul piisavad vahendid, et täita oma rahalisi kohustusi kollektiivhagi esitanud poole ees;

c)	puuduvad hagejal piisavad vahendid, et tasuda teise poole kulud kollektiivse õiguskaitse asja kaotamise korral.

16.

Liikmesriigid peaksid tagama, et selliste asjade puhul, kus kollektiivhagi esitamist rahastab kolmas isik, on kolmandal isikul keelatud:

a)	üritada mõjutada hageja otsuseid menetlusküsimustes, sealhulgas otsuseid, mis puudutavad kokkuleppeid;

b)	rahastada kollektiivhagi kostja vastu, kes on rahastaja konkurent, või kostja vastu, kellest rahastaja sõltub;

c)	nõuda pakutud rahaliste vahendite kasutamise eest ülemäärast intressi.

Piiriülesed kohtuasjad

17.

Liikmesriigid peaksid tagama, et mitmest liikmesriigist pärit füüsilisi või juriidilisi isikuid puudutavate vaidluste korral ei takistaks ühtse kollektiivhagi esitamist ühele kohtule siseriiklikud normid, mis reguleerivad hagi menetlusse võtmise aluseid või välisriigist pärit hagejate rühma või muust õigussüsteemist pärit esindusorganisatsiooni poolt hagi esitamist.

18.	Igal esindusorganisatsioonil, kellele liikmesriik on eelnevalt ametlikult andnud esindushagi esitamise õiguse, peaks olema õigus pöörduda liikmesriigis selle kohtu poole, kelle alluvusse asjaomane massikahju asi kuulub.

IV. KEELAVA ISELOOMUGA KOLLEKTIIVSE ÕIGUSKAITSE ERIPÕHIMÕTTED

Kohtult tegevuse keelamise taotluste kiire menetlemine

19.	Kohtud ja pädevad avalikud asutused peaksid menetlema taotlusi keelava ettekirjutuse saamiseks liidu õigusest tulenevate õiguste rikkumise lõpetamise või keelamise kohta võimalikult kiiresti, vajaduse korral kiirmenetluses, et hoida ära kahju või täiendava kahju tekitamine sellise rikkumisega.

Kohtu ettekirjutuste tõhus täitmine

20.	Liikmesriigid peaksid kehtestama asjakohased sanktsioonid, et menetluse kaotanud kostja täidaks ettekirjutust, sealhulgas kindlaksmääratud summa maksmise iga täitmisega viivitatud päeva eest või muu siseriiklikes õigusaktides ette nähtud summa maksmise.

V. KAHJU HÜVITAMISELE SUUNATUD KOLLEKTIIVSE ÕIGUSKAITSE ERIPÕHIMÕTTED

Osalemisvõimalusega kollektiivhagi põhimõte

21.	Hagejate rühm peaks olema moodustatud väidetavalt kahju kannatanud füüsiliste või juriidiliste isikute sõnaselge nõusoleku teel (osalemisvõimaluse põhimõte). Õigusakti või kohtumäärusega sellest põhimõttest tehtud erandeid tuleks tõrgeteta õigusemõistmise huvides nõuetekohaselt põhjendada.

22.

Hagejate rühma liikmel peaks olema õigus hagejate rühmast enne lõpliku kohtuotsuse tegemist või asja muul kehtival viisil lahendamist mis tahes hetkel lahkuda samadel tingimustel, mis kehtivad isikute poolt individuaalselt esitatud hagi tagasivõtmisel, ilma et ta kaotaks võimaluse oma nõuet muul viisil esitada, kui see ei ole vastuolus tõrgeteta õigusemõistmise tagamisega.

23.	Füüsilistel ja juriidilistel isikutel, kes väidavad, et on kannatanud sama massikahju, peaks olema õigus liituda hagejate rühmaga mis tahes hetkel enne lõpliku kohtuotsuse tegemist või asja muul kehtival viisil lahendamist, kui see ei kahjusta tõrgeteta õigusemõistmist.

24.	Kostjat tuleks teavitada hagejate rühma koosseisust ja muudatustest selles.

Kollektiivsete vaidluste kohtuväline lahendamine ja kokkulepped

25.

Liikmesriigid peaksid tagama, et massikahju käsitleva vaidluse pooli kutsutaks üles lahendama vaidlust kahju hüvitamise üle konsensuse teel või kohtuväliselt nii kohtueelses etapis kui ka tsiviilkohtumenetluse ajal, võttes arvesse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiivi 2008/52/EÜ (vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) (8) nõudeid.

26.

Liikmesriigid peaksid tagama, et kohtulike kollektiivse õiguskaitse mehhanismidega kaasneksid asjakohased kollektiivsete vaidluste kohtuvälise lahendamise võimalused, mida pooled saaksid kasutada enne kohtumenetlust ja selle vältel. Nende võimaluste kasutamine peaks sõltuma asjas osalevate poolte nõusolekust.

27.	Nõude suhtes kohaldatava aegumistähtaja kulgemine tuleks peatada alates hetkest, kui pooled lepivad kokku, et üritavad vaidlust kohtuväliselt lahendada, vähemalt kuni hetkeni, mil üks pooltest või mõlemad pooled sõnaselgelt loobuvad vaidluse kohtuvälisest lahendamisest.

28.	Kollektiivses vaidluses sõlmitud kokkuleppe seaduslikkust peaks kontrollima kohus, võttes arvesse vajadust kaitsta kõikide poolte huve ja õiguseid.

Esindamine ja juristide tasud

29.	Liikmesriigid peaksid tagama, et juristide tasud ja nende arvutamise meetod ei tekitaks stiimulit sellise kohtumenetluse algatamiseks, mis on tarbetu kõikide poolte huvides.

30.

Liikmesriigid ei tohiks sellise stiimuli vältimiseks lubada vaidluse tulemusest sõltuvat tasustamist. Liikmesriigid, kes erandkorras lubavad vaidluse tulemusest sõltuvat tasustamist, peaksid siseriiklikus õiguses sätestama sellise tasustamise erisused kollektiivhagide puhul, võttes eelkõige arvesse hagejate rühma liikmete õigust neile tekitatud kahju täielikule hüvitamisele.

Karistuslike kahjuhüvitiste keeld

31.	Massikahju kannatanud füüsilisele või juriidilisele isikule määratud hüvitis ei tohiks ületada hüvitist, mis oleks määratud, kui nõue oleks esitatud individuaalse hagina. Eelkõige peaksid olema keelatud karistuslikud kahjuhüvitised, mis viivad hageja poolt kantud kahju ülemäärase hüvitamiseni.

Kahju hüvitamisele suunatud kollektiivhagi rahastamine

32.

Liikmesriigid peaksid tagama, et lisaks üldpõhimõtetele kollektiivhagide esitamise rahastamise kohta kolmandate isikute poolt oleks keelatud rahastaja tasu või talle makstava intressi suuruse määramine kokkuleppega saavutatud summa või kohtu määratud hüvitise suuruse alusel, välja arvatud juhul, kui tasu määramist reguleerib poolte huvide kaitsmiseks riigiasutus.

Kollektiivsed järelhagid

33.

Liikmesriigid peaksid tagama, et valdkondades, kus riigiasutusel on pädevus võtta vastu otsus, millega tuvastatakse, kas liidu õiguse rikkumine on aset leidnud, peaksid kollektiivhagid saama üldjuhul käigu alles siis, kui riigiasutus on oma eelnevalt algatatud menetluse lõpetanud. Kui riigiasutuse menetlus algas pärast kollektiivhagi kohtusse esitamist, peaks kohus vältima sellise otsuse tegemist, mis oleks vastuolus riigiasutuse kavandatava otsusega. Selleks peaks kohus peatama kollektiivhagi menetlemise, kuni riigiasutuse menetlus on lõpetatud.

34.	Liikmesriigid peaksid tagama, et kollektiivsete järelhagide puhul ei kaota isikud, kes on väidetavalt kahju kannatanud, võimalust taotleda kahju hüvitamist selle tõttu, et aegumistähtaeg lõpeb enne seda, kui riigiasutus on teinud menetluses lõpliku otsuse.

VI. ÜLDTEAVE

Kollektiivhagide register

35.	Liikmesriigid peaksid looma kollektiivhagide riikliku registri.

36.	Iga huvitatud isik peaks saama riikliku registriga tutvuda tasuta elektrooniliste või muude vahendite abil. Registreid avaldavad veebisaidid peaksid pakkuma võimalust tutvuda põhjaliku ja objektiivse teabega kahju hüvitamise taotlemise võimaluste kohta, sealhulgas kohtuväliste võimaluste kohta.

37.	Liikmesriigid peaksid komisjoni abiga püüdma tagada registritesse kogutud teabe ühtsuse ja registrite koostalitlusvõime.

VII. JÄRELEVALVE JA ARUANDLUS

38.	Liikmesriigid peaksid rakendama käesolevas soovituses esitatud põhimõtted riikliku kollektiivse õiguskaitse süsteemi kohta hiljemalt 26. juuliks 2015.

39.	Liikmesriigid peaksid koguma usaldusväärset aastapõhist statistikat kohtuväliste ja kohtulike kollektiivse õiguskaitse menetluste kohta ja teavet asja poolte, eseme ja tulemuste kohta.

40.	Liikmesriigid peaksid esitama eelmise punkti kohaselt kogutud teabe komisjonile korra aastas ja esimest korda hiljemalt 26. juuliks 2016.

41.

Komisjon peaks hindama käesoleva soovituse rakendamist praktiliste kogemuste põhjal hiljemalt 26. juulil 2017. Sellega seoses hindab komisjon eelkõige soovituse rakendamist ja selle mõju õiguskaitse kättesaadavusele, hüvitise saamise õigusele, pahatahtlike kohtuasjade ärahoidmisele ja ühtse turu toimimisele, VKEdele, Euroopa Liidu majanduse konkurentsivõimele ja tarbijate usaldusele. Komisjon peaks hindama ka vajadust teha ettepanekuid täiendavate meetmete võtmiseks, et konsolideerida ja tugevdada soovituses võetud valdkonnaülest lähenemist.

Lõppsätted

42.	Käesolev soovitus tuleks avaldada Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 11. juuni 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) KOM(2005) 672, 19.12.2005.

(2) KOM(2008) 165, 2.4.2008.

(3) KOM(2008) 794, 27.11.2008.

(4) KOM(2010) 135 (lõplik), 31.3.2010.

(5) 2011/2089(INI).

(6) COM(2013) 401 (final).

(7) ELT L 110, 1.5.2009, lk 30.

(8) ELT L 136, 24.5.2008, lk 3.

IV EÜ asutamislepingu, ELi lepingu ja Euratomi asutamislepingu kohaselt enne 1. detsembrit 2009 vastu võetud aktid

26.7.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 201/66

KOMISJONI OTSUS,

26. mai 2009,

millega kiidetakse Euroopa Ühenduse nimel heaks Euroopa Ühenduse ja Kanada valitsuse vahelise elusloomade ja loomsete toodetega kauplemisel inimeste ja loomade tervise kaitseks võetavaid sanitaarmeetmeid käsitleva kokkuleppe V lisa teatavad muudatused

(EMPs kohaldatav tekst)

(2013/397/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 14. detsembri 1998 otsust 1999/201/EÜ elusloomade ja loomsete toodetega kauplemisel inimeste ja loomade tervise kaitseks võetavaid sanitaarmeetmeid käsitleva kokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse ja Kanada valitsuse vahel (1), eelkõige selle artikli 4 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ühenduse ja Kanada valitsuse vahel sõlmitud elusloomade ja loomsete toodetega kauplemisel inimeste ja loomade tervise kaitseks võetavaid sanitaarmeetmeid käsitleva kokkuleppega (edaspidi „kokkulepe”) on ette nähtud võimalus tunnistada sanitaarmeetmete samaväärsust pärast seda, kui eksportiv lepinguosaline on objektiivselt tõendanud, et tema meetmed on samal tasemel importiva lepinguosalise asjakohase kaitsetasemega. Nimetatud kokkulepe on Euroopa Ühenduse nimel kiidetud heaks otsusega 1999/201/EÜ.

(2)	Samaväärsuse kindlakstegemine Kanadaga viidi läbi ja lõpetati kalandustooteid käsitlevate rahvatervise meetmete osas. Samaväärsus on kehtestatud vastastikkuse alusel.

(3)

Kokkuleppe alusel moodustatud ühine korralduskomitee (edaspidi „ühine korralduskomitee”) andis oma 5. ja 6. oktoobri 2006. aasta istungil välja soovituse kalandustoodete hügieeninõuete samaväärsuse kindlakstegemise kohta. Ühise korralduskomitee 3. ja 4. oktoobri 2007. aasta istungil täiendati seda erisoovitusega, mis käsitleb kalandustoodete mikrobioloogiliste kriteeriumide samaväärsust.

(4)

Ühine korralduskomitee andis oma 5. ja 6. oktoobri 2006. aasta istungil välja soovituse Kanadast harrastuspüügilubade alusel püütud kalade Euroopa Ühendusse importimise eeskirjade kehtestamise kohta. Ühine korralduskomitee andis oma 5. ja 6. oktoobri 2006. aasta istungil välja soovituse värske liha kohta, ajakohastades sellega Euroopa Ühenduse ja Kanada standardite õiguslikku alust.

(5)	Ühine korralduskomitee andis oma 5. ja 6. oktoobri 2006. aasta istungil välja soovituse hakkliha kohta, ajakohastades sellega Euroopa Ühenduse ja Kanada standardite õiguslikku alust.

(6)	Ühine korralduskomitee andis oma 3. ja 4. oktoobri 2007. aasta istungil välja soovituse kodulindude tapajärgsete nõuete samaväärsuse kindlakstegemise kohta linnuliha puhul.

(7)

Ühine korralduskomitee andis oma 27. ja 28. aprilli 2005. aasta istungil välja soovituse, millega nähti ette võimalus importida Kanadast turustamisele mittevastava suurusega elusaid kahepoolmelisi molluskeid märgsäilitamiseks, ülekandmiseks või puhastamiseks ühenduses kooskõlas ühenduse õigusaktidega.

(8)	Kõnealuste soovituste tulemusel on asjakohane muuta kokkuleppe V lisa vastavaid osi.

(9)	Kokkuleppe artikli 16 lõike 3 kohaselt lisadesse tehtavates muudatustes lepivad lepinguosalised kokku kirjavahetuse teel.

(10)	Vastavalt sellele tuleks soovitatud V lisa muudatused ühenduse nimel heaks kiita.

(11)	Komisjoni 19. juuni 2008. aasta otsuses K(2008)2633 (Euroopa Liidu Teatajas avaldamata) on tehtud teatavad kokkuleppe V lisa muudatused.

(12)	Otsuse K(2008)2633 lisas esitatud kirjade tekstis tuleks teha teatavad diplomaatilist laadi kohandused. Selguse huvides tuleks kõnealune otsus tühistada ja asendada käesoleva otsusega.

(13)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Ühenduse ja Kanada valitsuse vahelise elusloomade ja loomsete toodetega kauplemisel inimeste ja loomade tervise kaitseks võetavaid sanitaarmeetmeid käsitleva kokkuleppe artikli 16 lõike 1 alusel loodud ühise korralduskomitee soovituste kohaselt tehtud kõnealuse kokkuleppe V lisa muudatused kiidetakse käesolevaga ühenduse nimel heaks.

Euroopa Ühenduse ja Kanada valitsuse vaheline kirjavahetus, milles sätestatakse kõnealuse kokkuleppe V lisa muudatused, on tekstina lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi peadirektor on volitatud ühenduse nimel Euroopa Ühenduse kirjale alla kirjutama.

Artikkel 3

Käesoleva otsusega tühistatakse ja asendatakse otsus K(2008) 2633.

Brüssel, 26. mai 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1) EÜT L 71, 18.3.1999, lk 1.

LISA

Kirjavahetus Euroopa Ühenduse ja Kanada valitsuse vahel elusloomade ja loomsete toodetega kauplemisel inimeste ja loomade tervise kaitseks võetavaid sanitaarmeetmeid käsitleva kokkuleppe V lisa muutmise kohta

22. märts 2010

Lugupeetud härra

Pidades silmas Euroopa Ühenduse ja Kanada valitsuse vahel 17. detsembril 1998. aastal Ottawas sõlmitud elusloomade ja loomsete toodetega kauplemisel inimeste ja loomade tervise kaitseks võetavaid sanitaarmeetmeid käsitleva kokkuleppe (edaspidi „kokkulepe”) artikli 16 lõikeid 2 ja 3, on mul au kokkuleppe artikli 16 lõike 1 alusel loodud ühise korralduskomitee soovituste kohaselt esitada järgmised muudatusettepanekud kokkuleppe V lisa kohta:

1.	Kokkuleppe V lisa värsket liha käsitleva punkti 6 tabel asendatakse käesoleva kirjavahetuse I liite tabeliga.

2.	Kokkuleppe V lisa inimtoiduks ettenähtud kalandustooteid käsitleva punkti 11 tabel asendatakse käesoleva kirjavahetuse II liite tabeliga.

3.	Kokkuleppe V lisa hakkliha käsitleva punkti 15 tabel asendatakse käesoleva kirjavahetuse III liite tabeliga.

4.	Kokkuleppe V lisa joonealuse märkuse A II jaotise lõige 1 jäetakse välja.

Kokkuleppe V lisa joonealuse märkuse B I jaotise lõige 1 asendatakse järgmisega:

„Kanadast importija nimega harrastuspüügilubade alusel püütud kalade puhul tuleb täita järgmised nõuded:

—	kalad peavad olema püütud Kanada kalastusvetest loa kehtivuse ajal; püük peab toimuma kooskõlas Kanada õigusaktidega sportliku kalapüügi kohta ning tuleb kinni pidada püügipiirmääradest;

—	kala peab olema siseelunditest puhastatud nõuetekohaste hügieeni- ja säilitusmeetmete kohaselt;

—	kalad ei tohi kuuluda mürgiste liikide hulka ega sellisesse liiki, mis võivad sisaldada biotoksiine;

—	kalad tuleb tuua ühendusse ühe kuu jooksul alates harrastuspüügiloa kehtivusaja viimasest kuupäevast ning need ei ole ette nähtud turustamiseks. Saatedokumentidele tuleb lisada harrastuspüügiloa koopia.”

6.	Kokkuleppe V lisa joonealuse märkuse B I jaotise lõiked 3, 4 ja 5 jäetakse välja.

7.	Kokkuleppe V lisa joonealuse märkuse B II jaotise lõiked 1, 2, 3, 4 ja 5 jäetakse välja.

8.	Kokkuleppe V lisa joonealuse märkuse C I jaotise lõige 2 asendatakse järgmisega: „Turustamisele vastava suurusega elusad kahepoolmelised molluskid tuleb ette näha otsetarbimiseks ja mitte märgsäilitamiseks, ülekandmiseks ega puhastamiseks Euroopa Liidus.”

Mul on au teha ettepanek, et kui see kiri ja selle liited, mis on võrdselt autentsed nii inglise kui ka prantsuse keeles, on Teie valitsusele vastuvõetavad, siis see kiri ja Teie heakskiit koos moodustavad kokkuleppe muutmise kokkuleppe, mis jõustub sel kuupäeval, mida kannab Euroopa Ühenduse ja Kanada valitsuse vahelise diplomaatilise kirjavahetuse viimane noot, millega kinnitatakse, et kõik vajalikud sisemenetlused käesoleva kirjavahetuse jõustamiseks on lõpetatud.

Austatud härra, palun võtke vastu minu sügavaim lugupidamine.

Euroopa Ühenduse nimel

Robert MADELIN

16. aprill 2010

Lugupeetud härra

Mul on au teatada, et sain kätte Teie 22. märtsi 2010. aasta kirja, mille sisu on järgmine:

„Lugupeetud härra

1.	Kokkuleppe V lisa värsket liha käsitleva punkti 6 tabel asendatakse käesoleva kirjavahetuse I liite tabeliga.

2.	Kokkuleppe V lisa inimtoiduks ettenähtud kalandustooteid käsitleva punkti 11 tabel asendatakse käesoleva kirjavahetuse II liite tabeliga.

3.	Kokkuleppe V lisa hakkliha käsitleva punkti 15 tabel asendatakse käesoleva kirjavahetuse III liite tabeliga.

4.	Kokkuleppe V lisa joonealuse märkuse A II jaotise lõige 1 jäetakse välja.

Kokkuleppe V lisa joonealuse märkuse B I jaotise lõige 1 asendatakse järgmisega:

„Kanadast importija nimega harrastuspüügilubade alusel püütud kalade puhul tuleb täita järgmised nõuded:

—	kalad peavad olema püütud Kanada kalastusvetest loa kehtivuse ajal; püük peab toimuma kooskõlas Kanada õigusaktidega sportliku kalapüügi kohta ning tuleb kinni pidada püügipiirmääradest;

—	kala peab olema siseelunditest puhastatud nõuetekohaste hügieeni- ja säilitusmeetmete kohaselt;

—	kalad ei tohi kuuluda mürgiste liikide hulka ega sellisesse liiki, mis võivad sisaldada biotoksiine;

—	kalad tuleb tuua ühendusse ühe kuu jooksul alates harrastuspüügiloa kehtivusaja viimasest kuupäevast ning need ei ole ette nähtud turustamiseks. Saatedokumentidele tuleb lisada harrastuspüügiloa koopia.”

6.	Kokkuleppe V lisa joonealuse märkuse B I jaotise lõiked 3, 4 ja 5 jäetakse välja.

7.	Kokkuleppe V lisa joonealuse märkuse B II jaotise lõiked 1, 2, 3, 4 ja 5 jäetakse välja.

Kokkuleppe V lisa joonealuse märkuse C I jaotise lõige 2 asendatakse järgmisega:

„Turustamisele vastava suurusega elusad kahepoolmelised molluskid tuleb ette näha otsetarbimiseks ja mitte märgsäilitamiseks, ülekandmiseks ega puhastamiseks Euroopa Liidus.”

Mul on au kinnitada, et ülaltoodu on minu valitsusele vastuvõetav ning et Teie kiri, käesolev vastus ja lisatud liited, mille tekstid on võrdselt autentsed nii inglise kui ka prantsuse keeles, koos moodustavad kokkuleppe muutmise kokkuleppe, mis vastavalt Teie ettepanekule jõustub sel kuupäeval, mida kannab Euroopa Ühenduse ja Kanada valitsuse vahelise diplomaatilise kirjavahetuse viimane noot, millega kinnitatakse, et kõik vajalikud sisemenetlused käesoleva kirjavahetuse jõustamiseks on lõpetatud.

Austatud härra, palun võtke vastu minu sügavaim lugupidamine.

Kanada valitsuse pädeva asutuse nimel

Ross HORNBY

I liide

6. Värske liha

Kaup

Euroopa Ühenduse eksport Kanadasse

Kanada eksport Euroopa Ühendusse

Kaubandustingimused

Samaväärsus

Eritingimused

Meede

Kaubandustingimused

Samaväärsus

Eritingimused

Tegevused

EÜ standardid

Kanada standardid

EÜ standardid

Loomatervishoid

—	Mäletsejalised

2002/99/EÜ

Määrus (EÜ) nr 999/2001

H of A Act and Regs. (Loomatervishoiuseadus ja määrused)

Jaotised 40, 41

Jah 2

Päritolutõend

H of A Act and Regs. (Loomatervishoiuseadus ja määrused)

2002/99/EÜ Määrus (EÜ) nr 999/2001

Otsus 79/542/EMÜ

Jah 3

—	Hobuslased

2002/99/EÜ

H of A Act and Regs. (Loomatervishoiuseadus ja määrused)

Jaotised 40, 41

Jah 2

Päritolutõend

H of A Act and Regs. (Loomatervishoiuseadus ja määrused)

2002/99/EÜ Otsus 79/542/EMÜ

Jah 3

—

Sead

2002/99/EÜ

H of A Act and Regs. (Loomatervishoiuseadus ja määrused)

Jaotised 40, 41

Jah 2

Päritolutõend

H of A Act and Regs. (Loomatervishoiuseadus ja määrused)

2002/99/EÜ Otsus 79/542/EMÜ

Jah 3

Rahvatervis

Määrused (EÜ) nr 852/2004, (EÜ) nr 853/2004, (EÜ) nr 854/2004

Meat Inspection Act & Regs. (Lihakontrolliseadus ja määrused)

Food and Drugs Act & Regs (Toidu- ja ravimiseadus ning määrused)

Consumer Packaging & Labelling Act & Regs (Tarbijapakendi- ja märgistamisseadus ning määrused) (kui on pakitud jaemüügiks)

Canada Agricultural Products Act& Livestock and Poultry Carcass Grading Regs. (Kanada põllumajandus-toodete seadus ning eluskarja ja kodulindude rümpade liigitamise määrused) (veiseliha puhul)

Jah 1

Teatavad sätted vaadatakse läbi lihakontrollimääruse (Meat Inspection Regulation) muutmisel

Meat Inspection Act & Regs. (Lihakontrolli-seadus ja määrused)

Food and Drugs Act & Regs. (Toidu- ja ravimiseadus ning määrused)

Consumer Packaging & Labelling Act & Regs. (Tarbijapakendi- ja märgistamisseadus ning määrused) (kui on pakitud jaemüügiks)

Canada Agricultural Products Act& Livestock and Poultry Carcass Grading Regs (Kanada põllumajandus-toodete seadus ning eluskarja ja kodulindude rümpade liigitamise määrused) (veiseliha puhul)

Määrused (EÜ) nr 852/2004, (EÜ) nr 853/2004, (EÜ) nr 854/2004

Otsus 79/542/EMÜ Otsus 2005/290/EÜ

Jah 1

Lihahügieeni käsiraamatu 11. peatüki Euroopa Liitu käsitleva jaotise 11.7.3 alajaotised 2 ja 3 vastavalt lihahügieeni käsitlevale direktiivile (nr 2008/33/EÜ) (1)

Tapaeelset ja -järgset kontrolli käsitlevad sätted, turustamiseks ettenähtud sigade määratlus ning muud hügieeninõuded vaadatakse läbi, kui kohaldatakse uusi ELi toiduhügieeni käsitlevaid määrusi.

(1) http://www.inspection.gc.ca/francais/anima/meavia/mmopmmhv/chap11/eu-uef.shtml - prantsuskeelne versioon

http://www.inspection.gc.ca/english/anima/meavia/mmopmmhv/chap11/eu-uee.shtml - ingliskeelne versioon.

II liide

11. Kalandustooted ja elusad kahepoolmelised molluskid

Kaup

Euroopa Ühenduse eksport Kanadasse

Kanada eksport Euroopa Ühendusse

Kaubandustingimused

Samaväärsus

Eritingimused

Meede

Kaubandustingimused

Samaväärsus

Eritingimused

Meede

EÜ standardid

Kanada standardid

EÜ standardid

Loomatervishoid

1.	Inimtoiduks või vesiviljeluseks ettenähtud elusad vesiviljelusloomad ja vesiviljelustooted

2.	Siseelunditest puhastatud surnud kalad, mis on ettenähtud inimtoiduks

3.	Siseelunditest puhastamata surnud kalad, mis on ettenähtud inimtoiduks

4.	Vesiviljeluseks ettenähtud eluskalad

5.	Vesiviljeluseks ettenähtud eluskalad (sealhulgas merikogerlased, molluskid, vähid ja muud selgrootud

Direktiiv 2006/88/EÜ

Fish Health Protection Regulations made under the Fisheries Act, R.S.C. 1985, c.F-14 (Kalakontrollimäärused, vastu võetud kalandusseaduse alusel)

Jah 2

Ametiasutuse poolt väljaantud kalade terviseohutuse sertifikaat

Fish Health Protection Regulations made under the Fisheries Act, R.S.C. 1985, c. F-14 (Kalakontrollimäärused, vastu võetud kalandusseaduse alusel)

Direktiiv 2006/88/EÜ

Otsused 2003/858/EÜ 2003/804/EÜ 2006/656/EÜ

Määrus (EÜ) nr 1251/2008

Määrused (EÜ) nr 2074/2005, (EÜ) nr 1250/2008

Jah 2

Ametlik terviseohutuse sertifikaat

Rahvatervis

—	Inimtoiduks ettenähtud kala ja kalatooted

Määrused (EÜ) nr 852/2004, (EÜ) nr 853/2004, (EÜ) nr 854/2004, (EÜ) nr 2073/2005

Fish Inspection Regulations made under the Fish Inspection Act, R.S.C., 1985, c. F-12 (Kalakontrollimäärused, vastu võetud kalandusseaduse alusel)

Food and Drugs Act and Regulations (Toidu- ja ravimiseadus ning määrused)

Consumer Packaging and Labelling Regulations (Tarbijapakendi- ja märgistamis-seadus ning määrused) (kui on pakitud jaemüügiks)

Jah 1

Suitsutatud kala hermeetiliselt suletud taaras, mis ei ole külmutatud; soolasisaldus peab olema vähemalt 9 % (veefaasi meetod)

Kanada ja ELi süsteemid pakuvad mikrobioloogiliste nõuete suhtes samaväärset kaitset. Siiski on Kanada ja ELi lõpptoote jälgimise mikrobioloogilised kriteeriumid veidi erinevad. Eksporditavate toodete puhul vastutab eksportija, et tooted vastaksid importiva riigi nõuetele

Fish Inspection Regulations made under the Fish Inspection Act, R.S.C., 1985, c. F-12 (Kalakontrollimäärused, vastu võetud kalandusseaduse alusel)

Määrused (EÜ) nr 852/2004, (EÜ) nr 853/2004, (EÜ) nr 854/2004, (EÜ) nr 2073/2005

Otsus 2005/290/EÜ

Jah 1

Joonealune märkus B (I)

Kanada peab eelisjärjekorras läbi vaatama suitsutatud kala määrused

—	Inimtoiduks ettenähtud elusad kahepoolmelised molluskid, sealhulgas okasnahksed, mantelloomad ja meriteod

Määrused (EÜ) nr 852/2004, (EÜ) nr 853/2004, (EÜ) nr 854/2004

Fish Inspection Regulations made under the Fish Inspection Act, R.S.C., 1985, c. F-12 Food and Drugs Act and Regulations (Kalakontrollimäärused, vastu võetud kalandusseaduse alusel, R.S.C., 1985, c. F-12 Toidu- ja ravimiseadus ning määrused)

Jah 2

Joonealune märkus C (ii)

EÜ peab esitama heakskiidetud lähetamiskeskuste nimekirja; EÜ nõuab, et Kanada vaataks samaväärsuse hindamise jaoks läbi saasteainete piirmäärad

Fish Inspection Regulations made under the Fish Inspection Act, R.S.C., 1985, c. F-12 (Kalakontrollimäärused, vastu võetud kalandusseaduse alusel, R.S.C., 1985, c. F-12)

Management of Contaminated Fisheries (Meetmed saastunud kalandusettevõtete jaoks)

Regulations made under the Fisheries Act, R.S.C. 1985, c. F-14 (Määrused, mis on vastu võetud kalandusseaduse alusel)

Määrused (EÜ) nr 852/2004, (EÜ) nr 853/2004, (EÜ) nr 854/2004, (EÜ) nr 2074/2005

Jah 2

Joonealune märkus C (ii)

Riiklik sertifikaat

Bakterioloogilise kvaliteedi samaväärsuse hindamine, mis põhineb kasvatusvee ja karpide liha võrdlemisel

Kanada peab esitama heakskiidetud töötlemisettevõtete nimekirja

III liide

15. Hakkliha

Kaup

Euroopa Ühenduse eksport Kanadasse

Kanada eksport Euroopa Ühendusse

Kaubandustingimused

Samaväärsus

Eritingimused

Meede

Kaubandustingimused

Samaväärsus

Eritingimused

Meede

EÜ standardid

Kanada standardid

EÜ standardid

Loomatervishoid

—	Mäletsejalised

Direktiiv 2002/99/EÜ

H of A Act and Regs. (Loomatervishoiuseadus ja määrused)

Jaotised 40– 52

Jah 3

Määratletud lihakontrolli määrustes (Meat Inspection Regulations)

H of A Act and Regs (Loomatervishoiuseadus ja määrused)

2002/99/EÜ

Otsus 79/542/EMÜ

Jah 3

—

Sead

Direktiiv 2002/99/EÜ

H of A Act and Regs (Loomatervishoiuseadus ja määrused)

Jaotised 40– 52

Jah 3

Määratletud lihakontrolli määrustes (Meat Inspection Regulations)

H of A Act and Regs (Loomatervishoiuseadus ja määrused)

2002/99/EÜ

Otsus 79/542/EMÜ

Jah 3

—	Hobuslased

Direktiiv 2002/99/EÜ

H of A Act and Regs (Loomatervishoiuseadus ja määrused)

Jaotised 40– 52

Jah 3

H of A Act and Regs (Loomatervishoiuseadus ja määrused)

Direktiiv 2002/99/EÜ

Jah 3

—	Kodulinnud / ulukid / tehistingimustes peetavad ulukid

Direktiiv 2002/99/EÜ

H of A Act and Regs (Loomatervishoiuseadus ja määrused)

Jaotised 40– 52

Jah 3

H of A Act and Regs (Loomatervishoiuseadus ja määrused)

Direktiiv 2002/99/EÜ

Jah 3

Rahvatervis

Määrused (EÜ) nr 852/2004, (EÜ) nr 853/2004, (EÜ) nr 854/2004

Meat Inspection Act & Regs. (Lihakontrolli-seadus ja määrused)

Food and Drugs Act & Regs (Toidu- ja ravimiseadus ning määrused)

Consumer Packaging and Labelling Act & Regs. (Tarbijapakendi- ja märgistamis-seadus ning määrused) (kui on pakitud jaemüügiks)

Jah 2

Looduslike ulukite hakklihaga ei kaubelda

Meat Inspection Act & Regs. (Lihakontrolli-seadus ja määrused)

Food and Drugs Act and Regulations (Toidu- ja ravimiseadus ning määrused)

Consumer Packaging and Labelling Act & Regs. (Tarbijapakendi- ja märgistamis-seadus ning määrused) (kui on pakitud jaemüügiks)

Määrused (EÜ) nr 852/2004, (EÜ) nr 853/2004, (EÜ) nr 854/2004

Otsus 79/542/EMÜ

Jah 3

Joonealune märkus A (I)

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2013.201.est
Euroopa Liidu Teataja		L 201

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	56. köide 26. juuli 2013

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		DIREKTIIVID
	*	Nõukogu direktiiv 2013/42/EL, 22. juuli 2013, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) seoses käibemaksupettuste vastase kiirreageerimismehhanismiga	1
	*	Nõukogu direktiiv 2013/43/EL, 22. juuli 2013, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) seoses pöördmaksustamise valikulise ja ajutise kohaldamisega teatavate pettusealdiste kaupade ja teenuste tarnete suhtes	4

	II Muud kui seadusandlikud aktid
	RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
*	Teade ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Colombia ja Peruu vahelise kaubanduslepingu ajutise kohaldamise kohta Euroopa Liidu ja Colombia vahel	7
	MÄÄRUSED
*	Nõukogu määrus (EL) nr 713/2013, 23. juuli 2013, millega määratakse kindlaks anšoovisepüügi võimalused Biskaia lahes püügihooajaks 2013/14	8
*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 714/2013, 25. juuli 2013, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks) artikli 2 lõiget 3 ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 1169/2012	10
*	Komisjoni määrus (EL) nr 715/2013, 25. juuli 2013, millega kehtestatakse kriteeriumid, mille täitmisel vasemurd lakkab olemast jäätmed vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/98/EÜ	14
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 716/2013, 25. juuli 2013, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 110/2008 (piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad	21
*	Komisjoni määrus (EL) nr 717/2013, 25. juuli 2013, millega muudetakse määrust (EL) nr 142/2011 seoses loomade heaolu käsitlevate kannetega teatavates terviseohutuse tõendite näidistes ( 1 )	31
*	Komisjoni määrus (EL) nr 718/2013, 25. juuli 2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 608/2004, mis käsitleb toidukaupade ja toidukaupade koostisosade märgistamist, millele on lisatud fütosteroole, fütosteroolestreid, fütostanoole ja/või fütostanoolestreid ( 1 )	49
	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 719/2013, 25. juuli 2013, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	51
	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 720/2013, 25. juuli 2013, milles käsitletakse riisi impordilitsentside väljaandmist rakendusmääruse (EL) nr 1273/2011 alusel 2013. aasta juuli alaperioodiks avatud tariifikvootide raames	53
	OTSUSED
*	Nõukogu otsus 2013/395/ÜVJP, 25. juuli 2013, millega ajakohastatakse ja muudetakse loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP (terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta) artikleid 2, 3 ja 4 ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2012/765/ÜVJP	57
	SOOVITUSED
	2013/396/EL
*	Komisjoni soovitus, 11. juuni 2013, ühiste põhimõtete kohta, mida kohaldatakse liikmesriikide keelava iseloomuga ja kahju hüvitamisele suunatud kollektiivsete õiguskaitsevahendite suhtes ELi õigusest tulenevate õiguste rikkumise puhul	60

	IV EÜ asutamislepingu, ELi lepingu ja Euratomi asutamislepingu kohaselt enne 1. detsembrit 2009 vastu võetud aktid
	2013/397/EÜ
*	Komisjoni otsus, 26. mai 2009, millega kiidetakse Euroopa Ühenduse nimel heaks Euroopa Ühenduse ja Kanada valitsuse vahelise elusloomade ja loomsete toodetega kauplemisel inimeste ja loomade tervise kaitseks võetavaid sanitaarmeetmeid käsitleva kokkuleppe V lisa teatavad muudatused ( 1 )	66


	(1) EMPs kohaldatav tekst