20.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 346/1

(1)

Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Liitu vastuvõtmise tingimusi ja korda käsitleva protokolli (2) kohaselt võttis Bulgaaria kohustuse sulgeda Kozloduy tuumaelektrijaama esimene ja teine reaktor ning kolmas ja neljas reaktor vastavalt 31. detsembriks 2002 ja 31. detsembriks 2006 ning reaktorid seejärel dekomisjoneerida. Kooskõlas oma kohustustega sulges Bulgaaria kõik asjaomased reaktorid asjaomaseks tähtajaks.

(2)

2003. aasta ühinemis aktile lisatud protokolli nr 9 (Bohunice V1 tuumaelektrijaama esimese ja teise reaktori kohta Slovakkias) (3) kohaselt võttis Slovakkia kohustuse sulgeda Bohunice V1 tuumaelektrijaama esimene ja teine reaktor vastavalt 31. detsembriks 2006 ja 31. detsembriks 2008 ning reaktorid seejärel dekomisjoneerida. Kooskõlas oma kohustustega sulges Slovakkia kõik asjaomased reaktorid asjaomaseks tähtajaks.

(3)

Kooskõlas ühinemislepingus võetud kohustustega ning liidu abiga on Bulgaaria ja Slovakkia sulgenud Kozloduy ja Bohunice V1 tuumaelektrijaama ning teinud märkimisväärseid edusamme nende dekomisjoneerimise suunas. Tegelike saastatusest puhastamise, demonteerimise, kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise tööde jätkamiseks ning dekomisjoneerimise lõppseisundi suunas järjepideva protsessi rakendamiseks kooskõlas vastavate dekomisjoneerimiskavadega on vaja lisatööd, samas on vaja tagada kõrgeimate ohutusnormide kohaldamine. Olemasolevate hinnangute kohaselt nõuab dekomisjoneerimistöö lõpuleviimine olulisi täiendavaid rahalisi vahendeid.

(4)

Kahest WWER 440 V 230-tüüpi 880 MW koguvõimsusega reaktorist koosneva Bohunice V1 elektrijaama tegevuse enneaegne lõpetamine ja sellele järgnev dekomisjoneerimine tekitas Slovakile lisaks sotsiaalsele ja energiaalasele mõjule märkimisväärse finantskoormuse, mis hõlmab nii otseseid kui ka kaudseid kulusid.

(5)

Neljast WWER 440 V 230-tüüpi reaktorist koosneva 1 760 MW koguvõimsusega Kozloduy tuumaelektrijaama tegevuse enneaegne lõpetamine ja sellele järgnev dekomisjoneerimine on pannud Bulgaaria kodanikele raske pikaajalise koorma seoses energiaalase, majandusliku, keskkonna- ja sotsiaalse mõjuga.

(6)

Liit on võtnud kohustuse aidata Bulgaariat ja Slovakkiat toimetulekul dekomisjoneerimisprotsessi tekitatud erakordse rahalise koormusega. Ühinemiseelsest perioodist alates on Bulgaaria ja Slovakkia saanud liidult olulist rahalist toetust, nimelt ajavahemikuks 2007–2013 kehtestatud Kozloduy ja Bohunice programmi kaudu. Osutatud programmide alusel antav liidu rahaline toetus lõpeb 2013. aastal.

(7)

Olles saanud Bulgaarialt, Leedult ja Slovakkialt edasise rahastamise taotlused, on järgmist mitmeaastast finantsraamistikku (2014–2020) käsitlevas komisjoni ettepanekus „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” nähtud tuumaohutuse ja dekomisjoneerimise jaoks liidu üldeelarves ette 700 miljonit eurot. Sellest summast nähakse ette 500 miljoni euro (2011. aasta hindades, jooksevhindades umbes 553 miljonit euro) eraldamine uue programmi jaoks, et täiendavalt toetada Bohunice V1 tuumaelektrijaama esimese ja teise reaktori ning Ignalina esimese ja teise reaktori dekomisjoneerimist] ning Kozloduy esimese kuni neljanda reaktori dekomisjoneerimist ajavahemikus 2014–2020.

(8)

Kozloduy ja Bohunice programmidele määratud assigneeringute summa ja programmitöö periood ning fondidest antud summade jaotus Kozloduy Bohunice ja Ignalina programmi vahel võidakse läbi vaadata, tuginedes vahe- ja lõpphindamise aruande tulemustele.

(9)

Käesoleva määruse kohane toetus peaks tagama dekomisjoneerimise katkematu jätkumise ja olema eelkõige suunatud meetmetele, et rakendada järjepidevat protsessi dekomisjoneerimise lõppseisundi suunas, samas on vaja tagada kõrgeimate ohutusnormide kohaldamine, kuna selliste meetmetega saavutatakse suurim liidu lisaväärtus, samal ajal kui lõplik vastutus tuumaohutuse eest jääb asjaomasele liikmesriigile. Käesolev määrus ei piira Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklite 107 ja 108 kohaselt tulevikus toimuvate riigiabimenetluste tulemusi.

(10)

Käesolev määrus ei piira ühinemislepingutest, eelkõige preambuli põhjendustes 1 ja 2 osutatud protokollidest tulenevaid asjaomaste liikmesriikide õigusi ja kohustusi.

(11)

Käesoleva määrusega hõlmatud tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimisel tuleks kasutada parimaid kättesaadavaid tehnilisi eksperditeadmisi ning võtta nõuetekohaselt arvesse suletavate reaktorite omadusi ja tehnilisi spetsifikatsioone, et tagada võimalikult suur tõhusus, võttes seejuures arvesse rahvusvahelisi parimaid tavasid.

(12)

Käesoleva määrusega hõlmatav tegevus ja sellekohased tööd peaksid vastama kohaldatavale liidu ja siseriiklikule õigusele. Määrusega hõlmatud tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimine peaks toimuma kooskõlas õigusaktidega, mis käsitlevad tuumaohutust (nõukogu direktiiv 2009/71/Euratom) (4) jäätmekäitlust (nõukogu direktiiv 2011/70/Euratom) (5) ja keskkonda (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/31/EÜ), (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/92/EL (7).

(13)

Käesoleva määrusega hõlmatav tegevus ja sellekohased tööd peaksid põhinema ajakohastatud dekomisjoneerimiskaval, mis hõlmab dekomisjoneerimistegevust, sellega seotud ajakava, kulusid ning vajaminevat personali. Kulud tuleks kindlaks määrata vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud dekomisjoneerimiskulude arvestamise standarditele, nagu näiteks International Structure for Decommissioning Costing, mille on ühiselt välja andnud Tuumaenergia Agentuur, Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur ja Euroopa Komisjon.

(14)

Komisjon peaks tagama dekomisjoneerimisprotsessi edenemise tõhusa kontrolli, et tagada käesoleva määrusega eraldatava raha kõrgeim liidu lisandväärtus, ehkki lõplik vastutus dekomisjoneerimise eest jääb asjaomastele liikmesriikidele. See hõlmab tõhusat tulemuslikkuse mõõtmist ja asjaomase programmi kestel vajalikuks osutuvate parandusmeetmete hindamist.

(15)

Liidu finantshuve tuleks kaitsta asjakohaste meetmetega kogu rahastamise jooksul, sealhulgas rikkumiste tõkestamise, avastamise ja analüüsiga, kaotatud vahendite, valesti tasutud või väärkasutatud summade tagasinõudmisega ja vajaduse korral trahvidega.

(16)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, eeskätt ohutu dekomisjoneerimise jätkamiseks piisavate rahaliste vahendite eraldamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid nende mõju ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(17)

Kozloduy ja Bohunice programmi alla kuuluvad teatavad meetmed võivad nõuda liidupoolse rahastamise suurt osakaalu, mis võib hästi põhjendatud erandjuhtudel ulatuda rahastamise täissummani. Siiski tuleks teha kõik vajalikud jõupingutused, et jätkata kaasfinantseerimise tava, millele pandi alus ühinemiseelse ja aastatel 2007–2013 antud toetuse raames seoses Bulgaaria ja Slovakkia poolt dekomisjoneerimisel tehtavate jõupingutustega, ning vajaduse korral kaasata kaasfinantseerimist muudest allikatest.

(18)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused aastaste tööprogrammide ja üksikasjalike rakendusmenetluste vastuvõtmiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (8).

(19)

Nõukogu määrus (Euratom) nr 549/2007 (9) ja nõukogu määrus (Euratom) nr 647/2010 (10) tuleks vastavalt kehtetuks tunnistada.

(20)

Kontrollikoja eriaruannet nr 16/2011 ELi finantsabi kohta Bulgaaria, Leedu ja Slovakkia tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimiseks, kontrollikoja soovitusi ja komisjoni vastust võeti nõuetekohaselt arvesse,

a)

Kozloduy programmi osas:

b)

Bohunice programmi osas:

a)

208 503 000 eurot Kozloduy programmile ajavahemikuks 2014–2020;

b)

114 815 000 eurot Bohunice programmile ajavahemikuks 2014–2020.

a)

Euratomi asutamislepingu õigustiku järgimine tuumaohutuse valdkonnas; eelkõige seoses direktiivi 2009/71/Euratom ning direktiivi 2011/70/Euratom ülevõtmisega siseriiklikusse õigusesse;

b)

riiklikus õigusraamistikus rahastamiskava kehtestamine, milles määratakse kindlaks täielikud kulud ja ettenähtud rahastamisallikad, mis on nõutavad tuumareaktorite dekomisjoneerimise ohutuks lõpetamiseks, sealhulgas käesoleva määrusega hõlmatud kasutatud kütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks;

c)

komisjonile läbivaadatud üksikasjaliku dekomisjoneerimiskava esitamine, mis on liigendatud dekomisjoneerimistegevuste kaupa koos ajakava ja vastava kulustruktuuriga, tuginedes rahvusvaheliselt tunnustatud dekomisjoneerimiskulude arvestamise standardile.

20.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 346/7

(1)

2003. aasta ühinemisaktile lisatud protokolli nr 4 (Ignalina tuumaelektrijaama kohta Leedus) (1) (edaspidi „protokoll nr 4”) kohaselt, millega 2004. aastal tunnistati liidu valmisolekut anda liidu vajalikku täiendavat abi Leedu jõupingutustele dekomisjoneerida Ignalina tuumaelektrijaam ja rõhutati seda solidaarsuse väljendust, kohustus Leedu sulgema Ignalina tuumaelektrijaama esimese reaktori aastaks 2005 ja sama jaama teise reaktori hiljemalt 31. detsembriks 2009 ning seejärel reaktorid dekomisjoneerima. Kooskõlas oma kohustustega sulges Leedu mõlemad asjaomased reaktorid asjaomaseks tähtajaks.

(2)

Kooskõlas ühinemislepingus võetud kohustustega ning liidu abiga on Leedu sulgenud Ignalina tuumaelektrijaama ning teinud märkimisväärseid edusamme selle dekomisjoneerimise suunas. Tegelike saastatusest puhastamise, demonteerimise, kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise tööde jätkamiseks ning dekomisjoneerimise lõppseisundi suunas järjepideva protsessi rakendamiseks kooskõlas dekomisjoneerimiskavaga on vaja lisatööd, samas on vaja tagada kõrgeimate ohutusnormide kohaldamine. Olemasolevate hinnangute kohaselt nõuab dekomisjoneerimistöö lõpuleviimine olulisi täiendavaid rahalisi vahendeid.

(3)

Tunnistades, et Nõukogude Liidu ajast pärineva kahe 1 500 MW RBMK-tüüpi reaktoriga Ignalina tuumaelektrijaama tegevuse enneaegne lõpetamine ja sellele järgnev dekomisjoneerimine on pretsedenditu ja paneb Leedule erakordse rahalise koorma, mis ei vasta riigi suurusele ega majanduslikule tugevusele, sätestatakse protokollis nr 4, et Ignalina programmi alusel antavat liidu abi jätkatakse katkematult ja seda pikendatakse pärast 2006. aastat järgmiste finantsperspektiivide ajavahemikuks.

(4)

Liit on võtnud kohustuse aidata Leedut toimetulekul dekomisjoneerimisprotsessi tekitatud erakordse rahalise koormusega. Ühinemiseelsest perioodist alates on Leedu saanud liidult olulist rahalist toetust, nimelt ajavahemikuks 2007–2013 kehtestatud Ignalina programmi kaudu. Osutatud programmi alusel antav liidu rahaline toetus lõpeb 2013.aastal.

(5)

Tunnistades protokolli nr 4 alusel võetud liidu kohustusi ning olles saanud Bulgaarialt, Leedult ja Slovakkialt edasise rahastamise taotlused, on järgmist mitmeaastast finantsraamistikku (2014–2020) käsitlevas komisjoni ettepanekus „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” nähtud tuumaohutuse ja dekomisjoneerimise jaoks liidu üldeelarves ette 700 miljonit eurot. Sellest summast nähakse ette 500 miljoni euro (2011. aasta hindades, jooksevhindades umbes 553 miljonit euro) eraldamine uue programmi jaoks, et täiendavalt toetada Bohunice tuumaelektrijaama V1 esimese ja teise reaktori ning Ignalina esimese ja teise reaktori dekomisjoneerimist ning Kozloduy esimese kuni neljanda reaktori dekomisjoneerimist ajavahemikus 2014–2020.

(6)

Kozloduy, Ignalina ja Bohunice programmidele määratud assigneeringute summa ja programmitöö periood ning fondidest antud summade jaotus nende programmide vahel võidakse läbi vaadata, tuginedes vahe- ja lõpphindamise aruandele.

(7)

Käesoleva määruse kohane toetus peaks tagama dekomisjoneerimise katkematu jätkumise ja olema eelkõige suunatud meetmetele, et rakendada järjepidevat protsessi dekomisjoneerimise lõppseisundi suunas, samas on vaja tagada kõrgeimate ohutusnormide kohaldamine, kuna selliste meetmetega saavutatakse suurim liidu lisandväärtus, samal ajal kui lõplik vastutus tuumaohutuse eest jääb asjaomasele liikmesriigile. Käesolev määrus ei piira Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklite 107 ja 108 kohaselt tulevikus toimuvate riigiabimenetluste tulemusi.

(8)

Käesolev määrus ei piira ühinemislepingust, eelkõige preambuli põhjenduses 2 osutatud protokolli nr 4 sätetest tulenevaid asjaomase liikmesriigi õigusi ja kohustusi.

(9)

Käesoleva määrusega hõlmatud tuumaelektrijaama dekomisjoneerimisel tuleks kasutada parimaid kättesaadavaid tehnilisi eksperditeadmisi ning võtta nõuetekohaselt arvesse suletavate reaktorite omadusi ja tehnilisi spetsifikatsioone, et tagada võimalikult suur tõhusus, võttes seejuures arvesse rahvusvahelisi parimaid tavasid.

(10)

Käesoleva määrusega hõlmatav tegevus ja sellekohased tööd peaksid vastama kohaldatavale liidu ja siseriiklikule õigusele. Määrusega hõlmatud tuumaelektrijaama dekomisjoneerimine peaks toimuma kooskõlas õigusaktidega, mis käsitlevad tuumaohutust (nõukogu direktiiv 2009/71/Euratom), (2) jäätmekäitlust (nõukogu direktiiv 2011/70/Euratom) (3) ja keskkonda (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/31/EÜ), (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/92/EL (5).

(11)

Käesoleva määrusega hõlmatav tegevus ja sellekohased tööd peaksid põhinema ajakohastatud dekomisjoneerimiskaval, mis hõlmab dekomisjoneerimistegevust, sellega seotud ajakava, kulusid ning vajaminevat personali. Kulud tuleks kindlaks määrata vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud dekomisjoneerimiskulude arvestamise standarditele, nagu näiteks International Structure for Decommissioning Costing, mille on ühiselt välja andnud Tuumaenergia Agentuur, Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur ja Euroopa Komisjon.

(12)

Komisjon peaks tagama dekomisjoneerimisprotsessi edenemise tõhusa kontrolli, et tagada käesoleva määrusega eraldatava raha kõrgeim liidu lisandväärtus, ehkki lõplik vastutus dekomisjoneerimise eest jääb asjaomasele liikmesriigile. See hõlmab tõhusat tulemuslikkuse mõõtmist ja Ignalina programmi kestel vajalikuks osutuvate parandusmeetmete hindamist.

(13)

Liidu finantshuve tuleks kaitsta asjakohaste meetmetega kogu rahastamise jooksul, sealhulgas rikkumiste tõkestamise, avastamise ja analüüsiga, kaotatud vahendite, valesti tasutud või väärkasutatud summade tagasinõudmisega ja vajaduse korral trahvidega.

(14)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, eeskätt ohutu dekomisjoneerimise jätkamiseks piisavate rahaliste vahendite eraldamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid nende mõju ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(15)

Ignalina programmi alla kuuluvad teatavad meetmed võivad nõuda liidupoolse rahastamise suurt osakaalu, mis võib hästi põhjendatud erandjuhtudel ulatuda rahastamise täissummani. Siiski tuleks teha kõik vajalikud jõupingutused, et jätkata kaasfinantseerimise tava, millele pandi alus ühinemiseelse ja aastatel 2007–2013 antud toetuse raames seoses Leedu poolt dekomisjoneerimisel tehtavate jõupingutustega, ning vajaduse korral kaasata kaasfinantseerimist muudest allikatest.

(16)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused aastaste tööprogrammide ja üksikasjalike rakendusmenetluste vastuvõtmiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (6).

(17)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1990/2006 (7) tuleks kehtetuks tunnistada.

(18)

Kontrollikoja eriaruannet nr 16/2011 ELi finantsabi kohta Bulgaaria, Leedu ja Slovakkia tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimiseks, kontrollikoja soovitusi ja komisjoni vastust võeti nõuetekohaselt arvesse,

a)

teise reaktori südamiku ning esimese ja teise reaktori kütusebasseinide tühjendamine kütusest kuiva kasutatud kütuse ladustamise rajatisse; mõõdetakse maha laaditud kütusemoodulite arvu alusel;

b)

reaktorite ohutu korrashoid; mõõdetakse registreeritud intsidentide arvu alusel;

c)

demonteerimine turbiinisaalis ja muudes abihoonetes ning dekomisjoneerimisjäätmete ohutu käitlemine üksikasjaliku jäätmekava järgi; mõõdetakse demonteeritud abisüsteemide arvu ja liigi ning ohutult ladustamiskujule viidud jäätmete koguse ja liigi alusel;

a)

Euratomi asutamislepingu õigustiku järgimine tuumaohutuse valdkonnas; eelkõige seoses direktiivi 2009/71/Euratom ning direktiivi 2011/70/Euratom (ülevõtmisega siseriiklikusse õigusesse;

b)

riiklikus õigusraamistikus rahastamiskava kehtestamine, milles määratakse kindlaks täielikud kulud ja ettenähtud rahastamisallikad, mis on nõutavad tuumareaktorite dekomisjoneerimise ohutuks lõpetamiseks, sealhulgas kasutatud kütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks kooskõlas käesoleva määrusega;

c)

komisjonile läbivaadatud üksikasjaliku dekomisjoneerimiskava esitamine, mis on liigendatud dekomisjoneerimistegevuste kaupa koos ajakava ja vastava kulustruktuuriga, tuginedes rahvusvaheliselt tunnustatud dekomisjoneerimiskulude arvestamise standardile.

20.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 346/12

(1)

Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid 2020. aastaks: toidu, loodusvarade ja territooriumiga seotud tulevikuprobleemide lahendamine” on välja toodud ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) võimalikud probleemid, eesmärgid ja suundumused pärast 2013. aastat. Võttes arvesse arutelu kõnealuse teatise üle, tuleks ÜPPd reformida jõustumisega alates 1. jaanuarist 2014. Kõnealune reform peaks hõlmama kõiki ÜPP peamisi vahendeid, sealhulgas nõukogu määrust (EÜ) nr 1234/2007 (1). Seoses reformitud õigusraamistikuga tuleks võtta meetmed hindade ja maksude, toetuste ja koguseliste piirangute kehtestamise kohta.

(2)

Selguse ja läbipaistvuse huvides tuleks riiklikku sekkumist käsitlevad sätted allutada ühisele struktuurile, säilitades samas igas sektoris järgitava poliitika. Selleks on asjakohane eristada ühelt poolt võrdluskünniseid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1308/2013, (2) ja teiselt poolt sekkumishindu, ning määratleda viimatinimetatud hinnad. Ainult riikliku sekkumise jaoks kehtestatud sekkumishinnad vastavad WTO põllumajanduslepingu 3. lisa punkti 8 esimeses lauses osutatud kohaldatavatele jäikadele hindadele (st turuhinna toetus). Sellega seoses tuleks mõista, et turusekkumine võib olla nii riikliku sekkumise kui ka sekkumise muude vormidena, mille puhul ei kasutata varem kehtestatud hinna avaldamist.

(3)

Tuleks sätestada riikliku sekkumise hinnatase, mille juures kokkuostmine toimub kindlaksmääratud hinnaga või pakkumismenetluse alusel, sealhulgas juhud, mille korral võib osutuda vajalikuks riikliku sekkumise hinnataset kohandada. Samuti on vaja võtta meetmeid koguseliste piirangute kehtestamise kohta kindlaksmääratud hinnaga kokkuostmisele. Mõlemal juhul peaksid hinnad ja koguselised piirangud võtma arvesse varasema ühise turukorralduse tavasid ja kogemusi.

(4)

Määrus (EL) nr 1308/2013 sätestab eraladustamistoetuse andmise turusekkumise meetmena. On vaja ette näha meetmed toetussummade kindlaksmääramise kohta. Võttes arvesse varasema ühise turukorralduse tavasid ja kogemusi, on asjakohane sätestada toetussummade kindlaksmääramine nii eelnevalt kui ka pakkumismenetluse teel ning teatavad elemendid, mida tuleb toetuse eelneval kindlaksmääramisel arvesse võtta.

(5)

Koolipuu- ja köögivilja kava eelarve mõistliku haldamise tagamiseks tuleks kehtestada liidu toetuse kindlaksmääratud ülemmäär ja kaasrahastamise ülemmäär. Selleks et kõik liikmesriigid saaksid rakendada kulutõhusat koolipuu- ja köögivilja kava, tuleks kehtestada liidu toetuse konkreetne miinimumsumma.

(6)

Selleks et toetuskava haridusasutustes käivatele lastele piima ja piimatoodete pakkumiseks toimiks nõuetekohaselt ning et sellist kava hallataks paindlikult, tuleks kindlaks määrata liidu toetuse saamiseks kõlbliku piima maksimaalne maksimaalne kogus ning liidu toetuse suurus.

(7)

Määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt lõppeb suhkrusektoris mitme meetme kehtivus suhkru osas turustusaasta 2016/2017 lõpus, kui kaotab kehtivuse kvoodisüsteem.

(8)

Käesolevas määruses tuleks kooskõlas kvoodisüsteemi kehtivuse pikendamisega 30. septembrini 2017 näha ette meetmed kvoodisuhkru, kvoodikohase isoglükoosi ja kvoodikohase inuliinisiirupi suhtes kehtestava tootmismaksu kindlaksmääramiseks.

(9)

Selleks et tagada suhkrusektori teatavatele toodetele tootmistoetuse andmise tõhus kord, tuleks sätestada asjakohased tingimused tootmistoetuse suuruse kindlaksmääramiseks.

(10)

Selleks et tagada liidu suhkrupeedi- ja suhkrurookasvatajatele rahuldav elatustase, tuleks kindlaks määrata kvoodikohase ja standardkvaliteedile vastava suhkrupeedi miinimumhind ning määratleda kõnealune standardkvaliteet.

(11)

Selleks et vältida ohtu, mida olukorrale suhkruturul avaldab nende suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi koguste kuhjumine, mille puhul kohaldatavad tingimused ei ole täidetud, tuleks ette näha kvoodiületamise tasu.

(12)

Määruses (EL) nr 1308/2013 on sätestatud mehhanism suhkru piisava ja tasakaalustatud tarnimise tagamiseks liidu turgudele, võimaldades komisjonil võtta selle eesmärgi saavutamiseks asjakohaseid meetmeid. Kuna nimetatud mehhanismi raames praktikas rakendatavad turukorralduse vahendid on imporditavalt toorsuhkrult makstava imporditollimaksu ajutine kohandamine ning maksu ajutine kohaldamine selle kvoodivälise toodangu suhtes, mida lastakse siseturule pakkumise nõudlusega kooskõlla viimiseks, tuleks käesolevasse määrusesse lisada erisäte, mis võimaldab komisjonil sellist maksu kohaldada ja selle suuruse kindlaks määrata.

(13)

Eksporditoetuste süsteemi nõuetekohase toimimise tagamiseks tuleks sätestada asjakohased meetmed toetuste suuruse kindlaksmääramiseks. Lisaks tuleks teravilja- ja riisisektoris sätestada asjakohased meetmed korrigeerivate summade kehtestamiseks ning näha ette toetussumma kohandamine vastavalt muutustele sekkumishinna tasemes.

(14)

ÜPP tõhusa igapäevase juhtimise tagamiseks peaksid käesolevas määruses sätestatud toetuste ja hindade kehtestamise meetmed piirduma üldiste tingimustega, mis võimaldavad kehtestada konkreetsed summad lähtuvalt iga juhtumi konkreetsetest asjaoludest. Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused kõnealuste summade kehtestamiseks. Neid volitusi tuleks teostada põllumajandusturgude ühise korralduse komitee abiga ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (3). Selleks et tagada kiire reageerimine kiiresti muutuvale turuolukorrale, tuleks komisjonile anda ka õigus kehtestada uued toetuste tasemed ning kohandada korrigeerivaid summasid teravilja- ja riisisektoris ilma määrust (EL) nr 182/2011 kohaldamata,

a)

vastab pehme nisu, kõva nisu, odra, maisi, koorimata riisi ja lõssipulbri puhul kindlaksmääratud hinnaga kokkuostmise korral määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 7 sätestatud vastavale võrdluskünnisele ning pakkumismenetluse teel toimunud kokkuostmise puhul ei ületa hinnatase vastavat võrdluskünnist;

b)

on või puhul kindlaksmääratud hinnaga kokkuostmise korral 90 % määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 7 sätestatud võrdluskünnisest ning pakkumismenetluse teel toimunud kokkuostu puhul ei ole hinnatase kõrgem kui 90 % võrdluskünnisest;

c)

ei ületa veise- ja vasikaliha puhul määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 13 lõike 1 punktis c osutatud taset.

a)

pehme nisu puhul 3 miljonit tonni;

b)

või puhul 50 000 tonni;

c)

lõssipulbri puhul 109 000 tonni.

a)

pehme nisu, või ja lõssipulbri puhul, mis ületavad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud koguselisi piiranguid, ning

b)

kõva nisu, odra, maisi, koorimata riisi ning veise- ja vasikaliha puhul

a)

millega piiratakse pakkumismenetlusi liikmesriigiga või liikmesriigi piirkonnaga või

b)

kui artikli 2 lõikest 1 ei tulene teisiti, määratakse riikliku sekkumise kokkuostuhinnad kindlaks liikmesriigi või liikmesriigi piirkonna kohta registreeritud keskmiste turuhindade alusel.

a)

pidada kinni käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud sekkumise piirangutest ning

b)

kohaldada käesoleva artikli lõikes 2 osutatud pakkumismenetlust pehme nisu, või ja lõssipulbri suhtes, mis ületab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud koguselisi piiranguid.

a)

millega pakkumismenetluse kohaldamise korral määratakse kindlaks eraladustamistoetuse maksimaalne suurus;

b)

millega toetuse suuruse eelneva kindlaksmääramise korral määratakse toetuse suurus kindlaks ladustamiskulude ja/või muude asjakohaste turunäitajate põhjal.

a)

ei ületa järgnevaid piirmäärasid:

b)

ei hõlma muid kui määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 23 lõikes 1 osutatud tarne- ja seotud kulusid.

a)

imporditud suhkru kasutamisest tingitud kulusid, mis sektoril tuleks kanda maailmaturult tarnimise korral, ning

b)

liidu turul olemasoleva suhkru ülejäägi hinda või sellel turul suhkru ülejäägi puudumise korral määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 7 lõike 1 punktis c kehtestatud suhkru võrdluskünnist.

a)

korrapäraste ajavahemike järel määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 196 lõikes 1 loetletud toodete puhul;

b)

teravilja, riisi, suhkru, piima ja piimatoodete puhul pakkumismenetluste teel.

a)

senist olukorda ja tulevikusuundumusi, pidades silmas:

b)

ühise turukorralduse eesmärke, s.o tasakaalu ning hindade ja kaubanduse loomuliku arengu tagamist turul;

c)

vajadust vältida häireid, mis võivad põhjustada pikaajalise tasakaalutuse nõudmise ja pakkumise vahel liidu turul;

d)

kavandatava ekspordi majanduslikku aspekti;

e)

aluslepingu kohaselt sõlmitud rahvusvahelistest lepingutest tulenevaid piiranguid;

f)

vajadust tasakaalustada liidu põhiliste põllumajandustoodete kasutamine kolmandatesse riikidesse eksporditavate kaupade tootmisel ning nendest riikidest töötlemiseks sissetoodud põhiliste põllumajandustoodete kasutamine;

g)

kõige soodsamaid turustuskulusid ning transpordikulusid liidu turgudelt liidu sadamatesse või muudesse ekspordikohtadesse, samuti kõnealuse kauba sihtriikidesse saatmise kulusid;

h)

nõudlust liidu turul;

i)

sealiha-, muna- ja linnulihasektori puhul nende sektorite toodete liidus tootmiseks vajaliku söödateravilja koguse liidu hindade ja maailmaturu hindade erinevust.

20.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 346/20

(1)

Nõukogu kehtestas määruse (EL) nr 791/2011 (2) (edaspidi „esialgne määrus”) rakendamisega Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV”) pärit teatavate hõreda koega klaaskiust kangaste impordi suhtes 62,9 % suuruse lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kõigile äriühingutele, keda ei ole loetletud kõnealuse määruse artikli 1 lõikes 2 või I lisas. Tegemist on kehtivate meetmetega ning meetmete võtmiseni viinud uurimine kujutab endast esialgset uurimist.

(2)

Kehtivate meetmete kohaldamisala laiendati varem nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 672/2012, (3) hõlmates Malaisia ja Taiwani, ning nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 21/2013, (4) hõlmates Tai.

(3)

25. veebruaril 2013 esitati Euroopa Komisjonile (edaspidi „komisjon”) algmääruse artikli 13 lõike 3 ja artikli 14 lõike 5 kohane taotlus uurida võimalikku kõrvalehoidmist HRVst pärit teatavate hõreda koega klaaskiust kangaste impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest ning kehtestada Indiast ja Indoneesiast saadetud teatavate hõreda koega klaaskiust kangaste suhtes registreerimisnõue, olenemata sellest, kas need on deklareeritud Indiast ja Indoneesiast pärinevatena või mitte.

(4)

Taotluse esitasid neli liidu hõreda koega klaaskiust kangaste tootjat: Saint-Gobain Adfors CZ s.r.o., Tolnatext Fonalfeldolgozo es Muszakiszovet-gyarto Bt., Valmieras „Stikla Skiedra” AS ja Vitrulan Technical Textiles GmbH.

(5)

Taotluses esitati piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et pärast kehtivate dumpinguvastaste meetmete kehtestamist toimus oluline kaubandusstruktuuri muutus, mis hõlmas eksporti HRVst, Indiast ja Indoneesiast Euroopa Liitu ja millele ei ole muud piisavat põhjust ega majanduslikku õigustust kui kehtivate meetmete kehtestamine. Väidetavalt oli kaubandusstruktuuri sellise muutuse põhjuseks HRVst pärit teatavate hõreda koega klaaskiust kangaste ümberlaadimine Indias ja Indoneesias ja/või Hiina toodete vale päritolu deklareerimine.

(6)

Lisaks nähtus tõendusmaterjalist, et kehtivate meetmete parandavat mõju oli kahjustatud nii koguste kui ka hindade osas. Tõendusmaterjal näitas, et suurenenud import Indiast ja Indoneesiast toimus hinnaga, mis oli madalam kui esialgses uurimises kindlaksmääratud mittekahjustav hind.

(7)

Lisaks kõigele muule viitasid tõendid, et teatavaid Indiast ja Indoneesiast saadetud hõreda koega klaaskiust kangaid müüakse dumpinguhinnaga, võrreldes esialgse uurimise ajal kindlaks määratud samasuguse toote normaalväärtusega.

(8)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist kindlaks teinud, et on olemas piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid uurimise algatamiseks algmääruse artikli 13 lõike 3 ja artikli 14 lõike 5 kohaselt, algatas komisjon määrusega (EL) nr 322/2013 (5) (edaspidi „algatamismäärus”) uurimise. Vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 3 ja artikli 14 lõikele 5 esitas komisjon algatamismääruse kohaselt tolliasutustele nõude registreerida Indiast ja Indoneesiast saadetud teatavate hõreda koega klaaskiust kangaste import.

(9)

Komisjon teatas ametlikult HRV, India ja Indoneesia ametiasutustele, nende riikide eksportivatele tootjatele, teadaolevalt asjaga seotud liidu importijatele ja liidu tootmisharule uurimise algatamisest. HRV, India ja Indoneesia tootjatele/eksportijatele, keda komisjon teadis või kes andsid endast teada algatamismääruse põhjenduses 15 osutatud tähtaja jooksul, saadeti küsimustikud. Küsimustikud saadeti ka liidu importijatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamismääruses sätestatud tähtaja jooksul. Kõiki isikuid teavitati, et koostööst hoidumise tagajärjeks võib olla algmääruse artikli 18 kohaldamine ja järelduste tegemine kättesaadavate andmete alusel.

(10)

Endast andsid teada ja küsimustikule vastasid kaks India eksportivat tootjat ja üks liidu sõltumatu importija. Liidu importija teavitas hiljem komisjonile, et importis teisi tooteid ning ei ole uurimisalust toodet varem importinud. Ükski Indoneesia eksportiv tootja vastust ei esitanud. Vabastamisvormile esitasid vastuse järgmised India eksportivad tootjad:

(11)

Urja Products Pvt.Ltd. teatas seejärel komisjonile, et ta ei tooda uurimisaluseid tooteid ning tema toodetel on teistsugused tehnilised põhiomadused ning teistsugune kasutusotstarve (mis on hõlmatud erinevate CN-koodidega). Seetõttu korraldati kontrollkäik ainult Montexi valdustesse.

(12)

Uurimine toimus ajavahemikul 1. aprill 2009 kuni 31. märts 2013 (edaspidi „uurimisperiood”). Uurimisperioodi kohta koguti andmeid muu hulgas selleks, et uurida väidetavaid kaubandusstruktuuri muutusi. Üksikasjalikumaid andmeid koguti ajavahemikku 1. aprill 2012 kuni 31. märts 2013 hõlmava aruandeperioodi kohta (edaspidi „aruandeperiood”), et uurida kehtivate meetmete parandava mõju võimalikku kahjustamist ja dumpingu esinemist.

(13)

Kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 1 hinnati võimalikku meetmetest kõrvalehoidmist, analüüsides järgmist: kas HRV, India, Indoneesia ja liidu vahelise kaubanduse struktuuris esines muutusi; kas need muutused tulenesid tavast, protsessist või toimingust, mille puhul ei esinenud ühtki muud piisavat põhjust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise; kas oli tõendeid kahju tekitamise kohta või selle kohta, et tollimaksu parandavat mõju kahjustati uurimisaluse toote hindade ja/või koguste osas ning kas esines tõendeid dumpingu kohta võrreldes vaatlusaluse toote jaoks esialgse uurimise käigus varem kindlaks määratud normaalväärtustega, vajaduse korral kooskõlas algmääruse artikli 2 sätetega.

(14)

Vaatlusalune toode on määratletud esialgses uurimises: hõreda koega klaaskiust kangad, mille koeruudu pikkus ja laius on üle 1,8 mm ja mis kaaluvad rohkem kui 35 g/m2, välja arvatud klaaskiust plaadid, mis pärinevad HRVst ja kuuluvad praegu CN-koodide ex 7019 51 00 ja ex 7019 59 00 alla.

(15)

Uurimisalune toode on eelmises põhjenduses määratletud toode, mis on saadetud Indiast ja Indoneesiast, olenemata sellest, kas see deklareeritakse Indiast ja Indoneesiast pärinevana või mitte.

(16)

Uurimine näitas, et HRVst liitu eksporditud ning Indiast ja Indoneesiast liitu saadetud eespool määratletud hõreda koega klaaskiust kangastel on ühesugused füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ja sama otstarve, mistõttu neid käsitatakse samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(17)

Nagu eespool põhjenduses 10 märgitud, esitas vabastamisvormi ainult kaks India äriühingut. Kuna ühe puhul neist (Urja Products Pvt.Ltd.) leiti, et tegemist ei ole uurimisaluse toote tootjaga, tegi koostööd ainult üks äriühing, kelleks oli Montex. Kõnealuse äriühingu toodang moodustas ainult 1 % India koguekspordist liitu. Selle tulemusena tuli kohaldada algmääruse artiklit 18 ning järeldused India suhtes tuli teha kättesaadavate andmete põhjal.

(18)

Nagu põhjenduses 10 nimetati, ei esitanud vabastamisvormi ükski Indoneesia äriühing. Ükski Indoneesia äriühing koostööd ei teinud. Selle tulemusena tuli kohaldada algmääruse artiklit 18 ning järeldused Indoneesia suhtes tuli teha kättesaadavate andmete põhjal.

(19)

Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud. Selle tulemusena tuli kohaldada algmääruse artiklit 18 ning järeldused HRV suhtes tuli teha kättesaadavate andmete põhjal.

(20)

Selleks, et määrata kindlaks, kas kaubanduse struktuuris esines muutusi, hinnati uurimisaluse toote importi Indiast ja Indoneesiast liitu ning uurimisaluse toote eksporti HRVst Indiasse ja Indoneesiasse. Nimetatud import määrati kindlaks algmääruse artikli 18 lõike 1 alusel kättesaadavate andmete põhjal, võttes arvesse India, Indoneesia ja Hiina äriühingute suhteliselt piiratud või olematut koostööd (vt punkt 2.3 eespool).

(21)

Analüüsimiseks kasutati COMEXTi statistikat (6) ning Global Trade Information Services'ilt (7) ja vastavatelt riiklikelt ametiasutustelt saadud Indiat ja Indoneesiat käsitlevat kaubandusstatistikat. 12kuuliste ajavahemike kasutamiseks võeti aluseks 1. aprillist kuni 31. märtsini kestvad majandusaastad.

(22)

COMEXTi statistikas registreeritud impordimaht hõlmab laiemat tooterühma kui vaatlusalune toode ja uurimisalune toode. Kuid liidu tootmisharu esitatud andmete põhjal on siiski võimalik kindlaks teha, et olulise osa sellest impordimahust moodustasid vaatlusalune toode ja uurimisalune toode. Seega sai neid andmeid kasutada, et teha kindlaks kaubandusstruktuuri muutus.

(23)

COMEXTi statistika näitab uurimisperioodi jooksul märkimisväärset kaubandusstruktuuri muutust (vt tabel 1).

Tabel 1

(24)

COMEXTi statistika kohaselt vähenes vaatlusaluse toote import HRVst liitu oluliselt pärast ajutiste meetmete kehtestamist 2011. aasta veebruaris (9) ja pärast lõplike meetmete kehtestamist 2011. aasta augustis (10). Tabelist 1 nähtub, et ajavahemikus 2010/2011 kuni 2011/2012 vähenes HRV import liitu 385,85 miljonist m2-st 110,30 miljoni m2-ni (ligikaudu 70 % võrra) ning ajavahemikus 2010/2011 kuni 2012/2013 (ligikaudu 80 % võrra) 85,9 miljoni m2-ni.

(25)

COMEXTi statistika kohaselt ulatusid majandusaastal 2009/2010 Indiast liitu imporditud kogused 0,35 miljoni m2-ni, majandusaastal 2010/2011 0,28 miljoni m2-ni ning ajavahemikus 2011/2012 kuni 2012/2013 suurenesid kogused hüppeliselt, ulatudes majandusaastal 2012/2013 13,13 miljoni m2-ni.

(26)

Nagu eespool põhjenduses 17 märgiti, eksportis äriühing Montex uurimisperioodil– liitu väga väikese koguse uurimisalust toodet; võrreldes India koguekspordiga moodustas see 1 % India ekspordist liitu ajavahemikus 2012/2013. Lisaks sellele tuvastati, et Montex ekspordib uurimisalust toodet vale CN-koodi– 7019 52 all. Seetõttu tuli Montexi eksport lisada COMEXTi statistikasse (vt tabel 1).

(27)

COMEXTi statistika kohaselt ulatusid majandusaastal 2009/2010 Indoneesiast liitu imporditud kogused 0,004 miljoni m2-ni, majandusaastal 2010/2011 0,16 miljoni m2-ni ning ajavahemikus 2011/2012 kuni 2012/2013 suurenesid kogused hüppeliselt 3,22 miljonist m2-st 33,31 miljoni m2-ni.

(28)

Ekspordi tohutut kasvu on samal perioodil märgata ka HRVst Indiasse ja Indoneesiasse.

Tabel 2

(29)

Hiina tollistatistika kohaselt suurenes uurimisaluse toote import HRVst Indiasse 4,8 miljonist m2-st majandusaastal 2009/2010 29,3 miljoni m2-ni majandusaastal 2012/2013.

(30)

Hiina tollistatistika kohaselt suurenes uurimisaluse toote import HRVst Indoneesiasse 5,78 miljonist m2-st majandusaastal 2009/2010 11,54 miljoni m2-ni majandusaastal 2012/2013.

(31)

HRVst liitu toimuva ekspordi üldine vähenemine ja ekspordi samaaegne suurenemine Indiast ja Indoneesiast liitu ning HRVst vastavalt Indiasse ja Indoneesiasse pärast esialgsete meetmete kehtestamist 2011. aasta veebruaris ja lõplike meetmete kehtestamist 2011. aasta augustis toovad kaasa muutused ühelt poolt eespool nimetatud riikide kaubandusstruktuurides ning teiselt poolt nende riikide ekspordis liitu.

(32)

Algmääruse artikli 13 lõike 1 alusel peab kaubandusstruktuuri muutus tulenema tavast, protsessist või toimingust, millel ei ole piisavat nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise. Tava, protsess või toiming hõlmab muu hulgas meetmetega hõlmatud toote saatmist läbi kolmandate riikide vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 2.

(33)

Uurimise käigus leiti tõendeid Indoneesia ja India kaudu ümberlaadimise ja/või valede päritolusertifikaatide kohta. Näiteks osa liitu imporditavatest vaatlusalustest toodetest laaditi ümber Dubais või Singapuris, kasutades Indoneesia/India päritolusertifikaate, ning osa liitu imporditavatest toodetest laaditi ümber India äriühingu kaudu, kes ei teinud uurimise raames koostööd. Koostöö puudumine kõigi uurimisaluse toote tootjatega, välja arvatud Montexiga, on samuti viide sellele, et Indoneesias ja Indias ei toimu tõelist tootmist, mis põhjendaks Indoneesiast ja Indiast liitu suunduvat eksporti. On mõistlik arvata, et kui tegemist oleks tegelike tootjatega, sooviksid nad end meetmetest kõrvalehoidmisest distantseerida, osaledes käesolevas uurimises. Lisaks sellele ei leidnud uurimine tõendeid tegeliku tootmise kohta vaatlusalustes riikides, välja arvatud äriühingus Montex. Lisaks viitab kõnealusest kahest riigist lähtuva impordi kasv sellele, et Hiina tooted laaditakse teel liitu Indias ja Indoneesias ümber ja/või kasutatakse valesid päritolusertifikaate.

(34)

Seetõttu on Hiina päritolu toodete Indias ja Indoneesias ümberlaadimine kinnitust leidnud.

(35)

Uurimise käigus ei leitud ümberlaadimisele ühtki muud põhjendust või majanduslikku õigustust kui vaatlusaluse toote suhtes kehtivatest meetmetest kõrvalehoidmine. Peale tollimaksu ei leitud muid tegureid, mis võiksid kompenseerida HRVst pärit teatava hõreda koega klaaskiust kangaste Indias ja Indoneesias ümberlaadimise kulud, eelkõige transpordi ja uuesti pealelaadimisega seotud kulud.

(36)

Järgmisena hinnati, kas uurimisaluse toote import liitu kahjustas koguste ja hinna osas kehtivate meetmete parandavat mõju. Koostööd mitte tegevate India ja Indoneesia äriühingute ekspordi koguseid ja hindu käsitlevate sobivaimate kättesaadavate andmetena kasutati COMEXTi andmeid. Sellisel viisil kindlaksmääratud hindu võrreldi kahju kõrvaldamist võimaldava tasemega, mis kehtestati liidu tootjatele esialgse määruse põhjenduses 74.

(37)

Indiast liitu suunatud impordi kasv 0,35 miljonist m2-st majandusaastal 2009/2010 13,10 miljoni m2-ni uurimisperioodil oli koguste osas märkimisväärne, kui võrrelda seda India (väga madala) impordimahuga enne ajutiste meetmete kehtestamist majandusaastal 2009/2010. Indoneesiast liitu suunatud impordi kasv 0,04 miljonist m2-st majandusaastal 2009/2010 33,31 miljoni m2-ni uurimisperioodil oli koguste osas märkimisväärne, kui võrrelda seda Indoneesia (väga madala) impordimahuga enne ajutiste meetmete kehtestamist majandusaastal 2009/2010.

(38)

Hindamaks, kas Indoneesiast ja Indiast imporditud toodete kogused ja hind kahjustavad kehtivate meetmete parandavat mõju, võrreldi Indoneesiast ja Indiast imporditud toodete hindu esialgse määrusega kehtestatud kahju kõrvaldamist võimaldava tasemega. Esialgse määrusega kehtestatud kahju kõrvaldamist võimaldavat taset kohandati inflatsiooniga. Indiast ja Indoneesiast imporditud toodete kaalutud keskmist ekspordihinda kohandati esialgses uurimises HRVst imporditud toodete jaoks kindlaksmääratud impordijärgsete kulude ja kvaliteedi kohandustega. Võrdlus näitas kõnealustest riikidest liitu eksporditavate toodete märkimisväärselt madalamaid ekspordihindu. Seetõttu järeldati, et kehtivate meetmete parandavat mõju kahjustatakse nii koguste kui ka hindade osas.

(39)

Algmääruse artikli 13 lõike 1 kohaselt uuriti, kas leidub tõendeid dumpingu kohta.

(40)

Esialgses määruses kehtestati normaalväärtus Kanada hindade alusel; Kanada leiti kõnealuse uurimise käigus olevat sobiv turumajanduslik võrdlusriik HRV-le. Vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 1 kasutati eelnevalt esialgses uurimises kindlaksmääratud normaalväärtust.

(41)

India ja Indoneesia ekspordihindade puhul võeti algmääruse artiklist 18 lähtudes aluseks kättesaadavad andmed. Ekspordihind on COMEXTis esitatud, kahest vaatlusalusest riigist pärit teatavate hõreda koega klaaskiust kangaste keskmine ekspordihind uurimisperioodil. Statistika ei hõlmanud India äriühingu Montex eksporti, kuna tema tooted olid valesti klassifitseeritud (vt põhjendus 25) ning Montexi andmeid ei kasutatud dumpingumarginaali arvutamisel.

(42)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse erinevusi, mis mõjutavad hindu ja hinna võrreldavust. Vastavalt sellele tehti kohandusi, et võtta arvesse transpordi-, kindlustus- ja pakkimiskulude erinevusi. Võttes arvesse, et kättesaadavad andmed ei võimaldanud kindlaks määrata tehtavate kohanduste ulatust, tuli kohandused teha sobivaimate kättesaadavate andmete alusel. Seega põhines vastav kohandamine protsendil, mis arvutati võrdeliselt transpordi-, kindlustus- ja pakkimiskuludega seoses nende müügitehingute väärtusega, mis tehti liitu esialgses uurimises koostööd teinud Hiina eksportivate tootjate CIF tarnetingimustel.

(43)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12 arvutati dumping, võrreldes esialgses määruses esitatud kaalutud keskmist normaalväärtust ja vastavaid kaalutud keskmisi ekspordihindu kahes vaatlusaluses riigis käesoleva uurimise aruandeperioodil, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist.

(44)

Sel viisi kindlaksmääratud kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdlusel tuvastati dumping.

(45)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldati, et teatavate HRVst pärit hõreda koega klaaskiust kangaste impordi suhtes kehtestatud lõplikust dumpinguvastasest tollimaksust on hoitud kõrvale algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses, kasutades selleks ümberlaadimist Indias ja Indoneesias.

(46)

Vastavalt algmääruse artikli 13 lõike 1 esimesele lausele tuleks vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestatud meetmeid laiendada ka uurimisalusele tootele ehk Indiast ja Indoneesiast saadetud samasugusele tootele, olenemata sellest, kas see deklareeritakse Indiast ja Indoneesiast pärinevana või mitte.

(47)

Laiendatavad meetmed peaksid olema määruse (EL) nr 791/2011 artikli 1 lõikes 2 „kõigi muude äriühingute suhtes” kehtestatud meetmed, st 62,9 % suurune lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida kohaldatakse vaba netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist.

(48)

Vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 3 ja artikli 14 lõikele 5, millega on ette nähtud, et kõik laiendatud meetmed peaksid kehtima impordi suhtes, mis on liitu sisse toodud algatamismäärusega kehtestatud registreerimise nõuet järgides, tuleb tollimaksud sisse nõuda teatavate hõreda koega klaaskiust kangaste registreeritud impordilt, mis on saadetud Indiast ja Indoneesiast.

(49)

Nagu põhjenduses 10 märgitud, andsid kaks eksportivat tootjat pärast uurimise algatamist endast teada ja esitasid küsimustikule vastused ning taotlesid laiendatud meetmetest vabastamist vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 4– Montex ja Urja Products.

(50)

Nagu põhjenduses 11 märgitud, tuvastati, et üks kahest äriühingust (Urja Products) ei tooda uurimisalust toodet. Algmääruse artikli 13 lõikele 4 vastavat vabastamist ei saa kõnealuse äriühingu suhtes kohaldada.

(51)

Montexi puhul ei tuvastatud seotust käesoleva uurimisega hõlmatud kõrvalehoidmisega. Äriühing tõestas, et tema puhul on tegemist tegeliku tootjaga, kelle tootmisvõimsus ületab uurimisaluse toote liitu eksportimise mahu. Äriühing esitas täielikud andmed, mida kontrolliti kohapeal. Äriühingu asutamise, seadmete ostmise, tootmisprotsessi, võimekuse, laovarude, toormaterjalide ostmise ja tootmiskuludega seotud kontrollitud andmed kinnitavad seda järeldust. Lisaks sellele suutis kõnealune tootja tõendada, et ta ei ole seotud ühegi Hiina tootja/eksportijaga, kelle suhtes kohaldatakse kehtivaid meetmeid, või äriühingutega, kes on seotud menetlusest kõrvalehoidmisega. Seega võib asjaomase äriühingu laiendatud tollimaksust vabastamise taotluse rahuldada.

(52)

Nagu põhjenduses 10 märgitud, ei esitanud ükski Indoneesia eksportiv tootja taotlust algmääruse artikli 13 lõike 4 kohase vabastamise kohta. Uurimine ei tuvastanud Indoneesias ühtegi uurimisaluse toote tegelikku tootjat.

(53)

India ja Indoneesia tootjad, kes ei osalenud kõnealuses uurimises ja/või ei eksportinud uurimisperioodil liitu uurimisalust toodet, võivad taotleda algmääruse artikli 11 lõigete 3–4 ja artikli 13 lõike 4 alusel laiendatud dumpinguvastasest tollimaksust vabastamist. Tootjatel palutakse täita küsimustik, et komisjon saaks kindlaks teha, kas vabastamine on põhjendatud. Sellise vabastuse võib anda pärast seda, kui on hinnatud vaatlusaluse toote turuolukorda, äriühingu tootmisvõimsust ja tootmisvõimsuse rakendamist, hanke- ja müüginäitajaid ning selliste tavade jätkumise tõenäosust, milleks puudub piisav põhjendus või majanduslik õigustus, ning tõendeid dumpingu kohta. Tavaliselt korraldab komisjon ka kohapealse kontrollkäigu. Taotlus tuleb komisjonile saata koos kogu vajaliku teabega, eelkõige teabega muudatuste kohta äriühingu tootmis- ja müügitegevuses.

(54)

Kui vabastus on põhjendatud, teeb komisjon pärast nõuandekomiteega konsulteerimist ettepaneku kehtivaid laiendatud meetmeid vastavalt muuta. Seejärel jälgitakse kõiki vabastuse saanud äriühinguid, et tagada vabastuse andmisega kehtestatud tingimuste täitmine.

(55)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille alusel eespool nimetatud järeldused tehti, ning neile anti võimalus esitada märkusi. Huvitatud isikute esitatud suulisi ja kirjalikke märkusi võeti arvesse. Ühegi esitatud argumendi tõttu ei olnud põhjust lõplikke järeldusi muuta,

European Commission

Directorate-General for Trade

Directorate H

Office: N-105 8/20

1049 Brussels

Belgium

Faks (32 2) 295 65 05

20.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 346/27

(1)

Liikmesriigid on esitanud sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjonile taotlusi muuta määruse (EÜ) nr 883/2004 VIII ja XI lisa ning määruse (EÜ) nr 987/2009 1. ja 5. lisa eesmärgiga viia need lisad vastavusse riiklike õigusnormidega või lihtsustada nimetatud määruste rakendamist.

(2)

Määruse (EÜ) nr 883/2004 lisades on antud ülevaade liikmesriikidest, kus ei kohaldata pro rata arvutust vanadus- ja toitjakaotuspensioni korral, ja liikmesriikide õigusaktide kohaldamiseks kehtestatud erisätetest.

(3)

Määruse (EÜ) nr 987/2009 lisades on antud ülevaade kehtivate ja kehtima hakkavate kahepoolsete konventsioonide rakendussätetest ja liikmesriikidest, kus töötushüvitiste suurima tagasimaksesumma arvutamisel võetakse aluseks riiklike õigusaktidega eelneval kalendriaastal ettenähtud töötushüvitiste keskmine summa.

(4)

Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjon on taotletud muudatustega nõus ja on esitanud komisjonile asjakohased ettepanekud tehniliste muudatuste tegemiseks määruse (EÜ) nr 883/2004 ning määruse (EÜ) nr 987/2009 vastavates lisades.

(5)

Komisjon nõustub põhjenduses 4 osutatud ettepanekutega tehniliste muudatuste tegemiseks kõnealustes lisades.

(6)

Määrusi (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

VIII lisa 2. osa muudetakse järgmiselt:

2)

XI lisas lisatakse jaos „MADALMAAD” pärast punkti f järgmine punkt fa:

1)

1. lisa muudetakse järgmiselt:

2)

5. lisas lisatakse pärast jagu „SAKSAMAA” uus jagu „MADALMAAD”.

20.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 346/29

(1)

Komisjoni 28. augusti 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1518/2003, millega kehtestatakse ekspordilitsentside süsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad sealihasektoris (2) on korduvalt oluliselt muudetud (3). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)

Tuleks sätestada erilised rakenduseeskirjad ekspordilitsentsidele sealihasektoris, mis eriti peaksid hõlmama sätteid taotluste esitamise ning teabe kohta, mis peab olema taotlustel ja litsentsidel, lisaks sätetele, mida sisaldab komisjoni 23. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 376/2008, millega sätestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad (4).

(3)

Ekspordilitsentside süsteemi nõuetekohase haldamise tagamiseks tuleb kindlaks määrata osutatud süsteemi ekspordilitsentside tagatise määr. Pidades silmas sealihasektori süsteemis peituvat spekulatsiooniohtu, ei tohiks ekspordilitsentsid olla üleantavad ja sätestada tuleks täpsed tingimused, mis reguleerivad ettevõtjate ligipääsu nimetatud süsteemile.

(4)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikliga 169 tagatakse aluslepingu artikli 218 kohaselt sõlmitud lepingutest tekkivate kohustuste täitmine ekspordilitsentsidega. Seepärast tuleks kehtestada taotluste esitamise ja litsentside väljaandmise täpne kava.

(5)

Lisaks tuleks otsus ekspordilitsentsi taotluse kohta teatada alles otsustamisaja järel. See ajavahemik peaks võimaldama komisjonil hinnata taotletavaid koguseid ja neist johtuvaid kulusid ning võtta vajaduse korral erimeetmeid, mida kohaldatakse eelkõige veel lahendamata taotluste suhtes. Ettevõtjate huvides on võimaldada litsentsitaotluse tagasivõtmist pärast heakskiidukoefitsiendi kindlaksmääramist.

(6)

Komisjonil peaks litsentsi süsteemi haldamiseks olema täpne teave litsentsitaotluste ja antud litsentside kasutamise kohta. Tõhusa haldamise huvides peaksid liikmesriigid kasutama infosüsteeme kooskõlas komisjoni 31. augusti 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 792/2009, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad turgude ühise korralduse rakendamist, otsemaksete režiimi, põllumajandustoodete müügiedendamist ning äärepoolseimates piirkondades ja väiksematel Egeuse mere saartel kohaldatavat korda käsitlevate teabe ja dokumentide esitamiseks liikmesriikidelt komisjonile (5).

(7)

Taotluste puhul, mis on esitatud kuni 25 tonni kohta, tuleks ekspordilitsents anda viivitamata, kui ettevõtja seda taotleb. Sel juhul ei tohiks kohaldada litsentsi suhtes ühtki komisjoni võetud erimeedet.

(8)

Eksporditavate koguste täpse järgimise tagamiseks tuleks sätestada erand määruses (EÜ) nr 376/2008 ettenähtud kõrvalekaldeid puudutavates eeskirjades.

(9)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse korralduskomitee arvamusega,

a)

määrata taotletud kogustele ühtse heakskiiduprotsendi;

b)

jätta rahuldamata taotlused, mille suhtes ei ole veel ekspordilitsentse antud;

c)

peatada ekspordilitsentsi taotluste esitamise maksimaalselt viieks tööpäevaks, koos võimalusega peatada taotluste esitamine pikemaks ajavahemikuks, mis otsustatakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 sätestatud korras.

a)

oma taotluse tagasi võtta, millisel juhul vabastatakse tagatis viivitamata, või

b)

taotleda litsentsi kohest väljaandmist, millisel juhul annab pädev asutus selle välja viivitamata, kuid mitte enne asjaomase nädala tavapärast väljaandmiskuupäeva.

a)

artiklis 1 osutatud ja jooksva nädala esmaspäevast reedeni esitatud ekspordilitsentside taotlused, märkides, kas need kuuluvad artikli 4 rakendusalasse;

b)

kogused, mis on hõlmatud eelmisel kolmapäeval välja antud ekspordilitsentsidega, v.a artikli 4 alusel viivitamata välja antud litsentsidega;

c)

kogused, mille puhul on ekspordilitsentsi taotlused eelmise nädala jooksul vastavalt artikli 3 lõikele 7 tagasi võetud.

a)

kogus toote massina iga artikli 2 lõikes 3 nimetatud liigi kohta;

b)

iga liigi koguste jaotus sihtkohtade kaupa juhul, kui toetuse määr muutub vastavalt sihtkohale;

c)

kohaldatava toetuse määr;

d)

eelkinnitatud toetuse üldsumma eurodes liikide kaupa.

20.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 346/38

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1126/2008 (2) on vastu võetud teatavad 15. oktoobri 2008. aasta seisuga kehtinud rahvusvahelised standardid ja tõlgendused.

(2)

29. mail 2013 avaldas Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu muudatused rahvusvahelises raamatupidamisstandardis (IAS) 36 Varade väärtuse langus. Muudatuste eesmärk on selgitada, et varade kaetavat väärtust käsitleva teabe avalikustamise ulatus piirdub juhul, kui kõnealune väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha arvatud võõrandamiskulud, langenud väärtusega varadega.

(3)

Konsulteerimine Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma tehniliste ekspertide rühmaga kinnitab, et standardi IAS 36 muudatused vastavad vastuvõtmiseks vajalikele tehnilistele kriteeriumidele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2.

(4)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1126/2008 vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega,

20.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 346/42

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1126/2008 (2) on vastu võetud teatavad 15. oktoobri 2008. aasta seisuga kehtinud rahvusvahelised standardid ja tõlgendused.

(2)

27. juunil 2013 avaldas Rahvusvaheline Raamatupidamisstandardite Nõukogu muudatused rahvusvahelises raamatupidamisstandardis IAS 39 „Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine” pealkirja all „Tuletisinstrumentide uuendamine ja riskimaandamisarvestuse jätkamine”. Muudatuste eesmärk on olla abiks olukorras, kus riskimaandamisinstrumendina määratletud tuletisinstrumendi üks vastaspool asendatakse õigusnormide tulemusena keskse vastaspoolega. See tähendab, et riskimaandamise arvestust võib uuendusest hoolimata jätkata, kuid ilma muudatuseta ei oleks see olnud lubatud.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 648/2012 (3) nõutakse teatavat liiki börsiväliste tuletisinstrumentide keskset kliirimist. Selle tagajärjel peaksid teatavate riskimaandusinstrumentide vastaspooled nõustuma riskimaandamistehingu algse vastaspoole asendamisega keskse vastaspoolega, kes vastab kõnealuse määruse nõuetele.

(4)

Selleks et vältida finantsaruandluse kohustust, mis tekib siis, kui börsiväliste tuletisinstrumentide vastaspool asendatakse kehtivate õigusnormide või õigusnormide kehtestamise tulemusena keskse vastaspoolega, tuleb sätestada standardiga IAS 39 ettenähtud nõuete erand riskimaandamisarvestuse peatamiseks.

(5)

Konsulteerimine Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma tehniliste ekspertide rühmaga kinnitab, et standardi IAS 39 muudatused vastavad standardi vastuvõtmiseks vajalikele tehnilistele kriteeriumidele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2.

(6)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1126/2008 vastavalt muuta.

(7)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega,

20.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 346/47

(1)

Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

20.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 346/49

20.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 346/51

(1)

Määrusega (EÜ) nr 533/2007 on avatud tariifikvoodid kodulinnulihasektori toodete importimiseks.

(2)

2013. aasta detsembri seitsme esimese päeva jooksul esitatud impordilitsentsid alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2014 hõlmavad teatavate kvootide puhul saadaolevast kogusest suuremat kogust. Seega tuleks kindlaks määrata, kui palju impordilitsentse võib välja anda, ja määrata taotletud kogustele jaotuskoefitsient,

20.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 346/53

(1)

Otsuse 2010/96/ÜVJP artikli 5 lõike 1 alusel volitas nõukogu poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema otsuseid Somaalia julgeolekujõudude väljaõppe toetamiseks läbiviidava Euroopa Liidu sõjalise missiooni (EUTM Somalia) ELi missiooni ülema nimetamise kohta.

(2)

Nõukogu võttis 22. jaanuaril 2013 vastu otsuse 2013/44/ÜVJP, (2) millega muudeti ning pikendati otsust 2010/96/ÜVJP ning nimetati ELi missiooni ülemaks brigaadikindral Gerald AHERNE.

(3)

Itaalia Vabariik on teinud ettepaneku nimetada brigaadikindral Gerald AHERNE järglasena ELi missiooni uue ülema kandidaadiks brigaadikindral Massimo MINGIARDI.

(4)

ELi sõjaline komitee toetab kõnealust ettepanekut.

(5)

Kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artikliga 5 ei osale Taani liidu kaitsepoliitilise tähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamises ning rakendamises. Seetõttu ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

20.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 346/54

(1)

Määrusega (EÜ) nr 58/2003 antakse komisjonile õigus delegeerida rakendusametitele volitusi liidu programmi või projekti täielikuks või osaliseks rakendamiseks komisjoni nimel ja tema vastutusel.

(2)

Rakendusametitele rakendusülesannete usaldamise eesmärk on võimaldada komisjonil keskenduda oma põhitegevusele ja -ülesannetele, mida ei ole võimalik täitmiseks volitada, loovutamata seejuures kontrolli kõnealuste rakendusametite tegevuse üle ega lõplikku vastutust selle eest.

(3)

Programmide rakendamise delegeerimiseks rakendusametile on vaja selgelt eristada projekti kavandamise etappe, mis hõlmavad suurt kaalutlusõigust poliitilistest kaalutlustest tulenevate otsuste tegemisel ja mida viib ellu komisjon, ning programmi rakendamist, mis tuleks usaldada rakendusametile.

(4)

Otsusega 2008/46/EÜ (2) asutas komisjon Teadusuuringute Rakendusameti (edaspidi „amet”) ja tegi sellele ülesandeks ühenduse teadusmeetmete rakendamise, et täita ülesandeid, mis on seotud Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) (3) (edaspidi „seitsmes raamprogramm”) rakendamise eriprogrammi „Inimesed”, (4) Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Võimekus” (5) ning Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (6) rakendamisega.

(5)

Amet on tõendanud, et ülesannete delegeerimine rakendusametile on täiesti asjakohane lahendus kulutasuvuse suurendamiseks ja et niimoodi on komisjonil võimalik täita suurenevat eelarvet, kuigi töötajate üldarvarv proportsionaalselt ei suurene. Tänu sellele, et poliitika kujundamine on tehtud ülesandeks komisjonile ja programmi rakendamine on tehtud ülesandeks ametile, on mõlemal osalisel olnud võimalik oma põhiülesandeid paremini täita. Vastavalt määruse (EÜ) nr 58/2003 artiklile 25 tehtud välishindamine näitas, et amet on tõhusalt ja tulemuslikult rakendanud eriprogrammi „Võimekus” alla kuuluvaid VKEdega seotud meetmeid, eriprogrammi „Inimesed” alla kuuluvaid Marie Curie meetmeid ning eriprogrammi „Koostöö” alla kuuluvaid kosmose- ja julgeolekualase teaduskoostöö meetmeid ning osutanud haldus- ja logistikaalaseid tugiteenuseid eriprogrammide „Inimesed”, „Võimekus” ja „Koostöö” kõigis valdkondades. Kokkuhoid, mis tuleneb ülesannete delegeerimisest ametile, on hinnanguliselt umbes 106 miljonit eurot aastatel 2009–2013.

(6)

Komisjon tegi 29. juuni 2011. aasta teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” (7) ettepaneku senisest enam kasutada olemasolevaid rakendusameteid liidu programmide rakendamiseks mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) raames (edaspidi „mitmeaastane finantsraamistik”).

(7)

Määruse (EÜ) nr 58/2003 artikli 3 lõikele 1 kohaselt tehtud tasuvusanalüüs näitas, et ameti tegevus on tõhusam võrreldes komisjoni tegevusega. Uued delegeeritud programmid on ameti praeguse volitusega temaatiliselt kooskõlas ja selle praeguse tegevuse jätkuks. Amet on juba täiendanud nende programmidega vahetult seotud pädevust, oskusi ja võimekust. Amet on pädev jätkama teadusprogrammide juhtimist mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) raames. Programmide juhtimise delegeerimine ametile tagaks seega programmi raames toetuse saajate jaoks talituspidevuse, arvestades et amet on arendanud pädevust ja suutlikkust ning raskuskese on teaduskogukonnal. Programmide juhtimise delegeerimine ametile suurendab hinnanguliselt tõhusust 158 miljoni euro ulatuses ajavahemikus 2014–2024 võrreldes programmide juhtimisega komisjonis.

(8)

Selleks et anda rakendusametitele järjepidev identiteet, on komisjon nende uute volituste kehtestamisel võimaluse korral rühmitanud töö temaatiliste poliitikavaldkondade kaupa.

(9)

Ametile tuleks teha ülesandeks juhtida teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020” rakendamise eriprogrammi (8) järgmisi osi:

(10)

Amet peaks jätkama mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) raames talle juba delegeeritud seitsmenda raamprogrammi osade rakendamist.

(11)

Ameti ülesanne peaks olema osutada haldus- ja logistikaalaseid tugiteenuseid eelkõige siis, kui kõnealuste teenuste koondamine suurendab kulutõhusust ja annab mastaabisäästu.

(12)

Selleks et tagada käesoleva otsuse ja asjaomaste programmide õigeaegne rakendamine, on vaja tagada, et amet täidab kõnealuste programmide rakendamisega seotud ülesandeid alates kuupäevast, mil need programmid jõustuvad.

(13)

Tuleks asutada Teadusuuringute Rakendusamet. See peaks asendama komisjoni otsusega 2008/46/EÜ asutatud rakendusametit ja olema selle õigusjärglane. Amet peaks tegutsema kooskõlas määrusega (EÜ) nr 58/2003 sätestatud üldise põhieeskirjaga.

(14)

Seetõttu tuleks kehtetuks tunnistada otsus 2008/46/EÜ ning tuleks sätestada üleminekusätted.

(15)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas täitevasutuste komitee arvamusega,

a)

I osa „Tipptasemel teadus”;

b)

II osa „Juhtpositsioon tööstuses”;

c)

III osa „Ühiskonnaprobleemid”;

d)

IIIa osa „Tipptasemel teadmiste levitamine ja osalemise laiendamine”;

e)

IIIb osa „Teadus koos ühiskonnaga ja ühiskonna heaks”.

a)

eriprogrammi „Võimekus” alla kuuluvad meetmed „Teadusuuringud VKEde huvides” ja „Teadusuuringud VKEde assotsiatsioonide huvides”;

b)

eriprogrammi „Koostöö” alla kuuluvad meetmed „Kosmos” ja „Julgeolek”;

c)

eriprogramm „Inimesed”.

a)

programmi rakendamise mõne etapi haldamine ja eriprojektide kõikide etappide mõne faasi juhtimine komisjonis vastu võetud asjaomaste tööprogrammide alusel, kui komisjon on ametit nii volikirjas volitanud;

b)

eelarve täitmise aktide vastuvõtmine tulude ja kulude osas ning programmi juhtimiseks vajalike kõigi toimingute tegemine, kui komisjon on ametit nii volikirjas volitanud;

c)

programmi rakendamise toetamine, kui komisjon on ametit nii volikirjas volitanud.

20.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 346/58

(1)

Määrusega (EÜ) nr 58/2003 antakse komisjonile õigus delegeerida rakendusametitele volitusi liidu programmi või projekti täielikuks või osaliseks rakendamiseks komisjoni nimel ja tema vastutusel kooskõlas kõnealuse määrusega.

(2)

Rakendusametitele rakendusülesannete usaldamise eesmärk on võimaldada komisjonil keskenduda oma põhitegevusele ja -ülesannetele, mida ei ole võimalik täitmiseks volitada, loovutamata seejuures kontrolli kõnealuste rakendusametite tegevuse üle ega lõplikku vastutust selle eest.

(3)

Vastavalt teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020” rakendamise eriprogrammi (2) (edaspidi programmi „Horisont 2020” rakendamise eriprogramm) artiklile 6, asutab komisjon Euroopa Teadusnõukogu (edaspidi „ERC”). ERC on Euroopa Teadusnõukogu järeltulija, mis asutati komisjoni otsusega 2007/134/EÜ, (3) et rakendada nõukogu otsust 2006/972/EÜ, (4) mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi Ideed (edaspidi eriprogramm „Ideed”). ERC koosneb sõltumatust teadusnõukogust (edaspidi „ERC sõltumatu teadusnõukogu” ja spetsiaalsest rakendusstruktuurist – rakendusametist.

(4)

Programmi rakendamise ülesannete delegeerimiseks rakendusametile on vaja selgelt eristada programmitöö etappe, mille määrab kindlaks ERC teadusnõukogu ja kinnitab komisjon, ning programmi rakendamist ERC teadusnõukogu põhimõtete ja metoodika kohaselt, mis tuleks usaldada rakendusametile.

(5)

Otsusega 2008/37/EÜ (5) asutas komisjon Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti (edaspidi „amet”) ning usaldas sellele ametile ühenduse eesliiniuuringuid hõlmavate meetmete rakendamise, et rakendada eriprogrammi „Ideed”.

(6)

Osusega 2008/37/EÜ asutatud amet on tõendanud, et ta on saavutanud märkimisväärse maine Euroopa ja kogu maailma teadusringkondades. Ametil on oluline roll liidu teadusuuringute rahastamisel, ta on sidusrühmade jaoks nähtav ning huvitatud isikute suhtumine on positiivne. Määruse (EÜ) nr 58/2003 artikli 25 kohaselt rakendusameti kohta tehtud välishindamine näitas, et ameti asutamine on olnud kasulik tulenevalt selle teaduslikust spetsialiseerumisest ja võimest osutada paremat teenust, kuna ta on toetusesaajatele lähedal, teabevahetus ja programmide nähtavus on paranenud ning tagatud on kiiremad maksed toetusesaajatele. Kokkuhoid, mis tuleneb ülesannete delegeerimisest ametile, on hinnanguliselt umbes 45 miljonit eurot aastatel 2009–2012.

(7)

Komisjon tegi 29. juuni 2011. aasta teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” (6) ettepaneku senisest enam kasutada olemasolevaid rakendusameteid liidu programmide rakendamiseks mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) raames.

(8)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 58/2003 artikli 3 lõikele 1 tehtud tasuvusanalüüs näitas, et komisjon peaks tegema ameti ülesandeks rakendada programmi „Horisont 2020” rakendamise eriprogrammi I osa „Tipptasemel teadus” erieesmärki „Eesliiniuuringute tugevdamine Euroopa Teadusnõukogu kaudu”. Amet juhib programme hästi ja osutab kvaliteetseid teenuseid, ta on hästi nähtav ning tal on tõhusad kommunikatsioonivahendid. Erieesmärk „eesliiniuuringute tugevdamine Euroopa Teadusnõukogu kaudu” on kooskõlas ameti praeguste eesmärkide ja ülesannetega. Ameti kogemuste ja pädevuse ära kasutamine suurendaks tõhusust. Peale selle ei ole seda programmi kunagi komisjonis juhitud ja sellest tulenevalt katkeks talitluspidevus ja jääks puudu oskusteabest. Lisaks eeldatakse tõhususe suurenemist 79 miljoni euro ulatuses ajavahemikus 2014–2024, kui programmi juhib amet, võrreldes stsenaariumiga, mille kohaselt programmi juhiks komisjon.

(9)

Ametile tuleks teha ülesandeks rakendada programmi „Horisont 2020” rakendamise eriprogrammi I osa „Tipptasemel teadus” erieesmärki „Eesliiniuuringute tugevdamine Euroopa Teadusnõukogu kaudu”, mis on sarnane nende meetmete eesmärgiga, mida amet mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) raames juba rakendas ja mille eesmärk on rakendada selliseid tehnilisi projekte, mis ei eelda poliitiliste otsuste tegemist ja kogu projekti vältel vajavad kõrgetasemelist tehnilist ja finantsekspertiisi.

(10)

Amet peaks jätkuvalt rakendama eriprogrammi „Ideed”, mis delegeeriti talle mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) alusel.

(11)

Selleks et tagada käesoleva otsuse ja asjaomaste programmide õigeaegne rakendamine, on vaja tagada, et amet täidab kõnealuste programmide rakendamisega seotud ülesandeid alates kuupäevast, mil need programmid jõustuvad.

(12)

Tuleks asutada kõnealune amet. See peaks asendama komisjoni rakendusotsusega 2008/37/EÜ asutatud rakendusametit ja olema selle õigusjärglane. See peaks tegutsema kooskõlas määrusega (EÜ) nr 58/2003 sätestatud üldise põhieeskirjaga.

(13)

Seetõttu tuleks kehtetuks tunnistada otsus 2008/37/EÜ ning tuleks sätestada üleminekusätted.

(14)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas täitevasutuste komitee arvamusega,

a)

programmi rakendamise ja eriprojektide juhtimine, tuginedes Euroopa Teadusnõukogu teadusnõukogus (edaspidi „ERC teadusnõukogu”) kindlaks määratud ja komisjonis vastu võetud asjakohastele tööprogrammidele, kui komisjon on teda nii volikirjas volitanud;

b)

eelarve täitmise aktide vastuvõtmine tulude ja kulude osas ning programmi juhtimiseks vajalike kõigi toimingute tegemine, kui komisjon on ametit nii volikirjas volitanud;

c)

programmi rakendamise toetamine, kui komisjon on ametit nii volikirjas volitanud;

d)

ERC teadusnõukogu toetamine kõigi selle ülesannete täitmisel.

20.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 346/61

(1)

Direktiivis 2000/29/EÜ on sätestatud kaitsemeetmed taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide kolmandatest riikidest liitu sissetoomise vastu.

(2)

Liitu ei või tuua Ameerika Ühendriikidest pärit kooreta puidu saematerjali liikidelt Quercus L., Platanus L. ja Acer saccharum Marsh., mis on hõlmatud ühe CN-koodiga ja direktiivi 2000/29/EÜ V lisa B osa I jao punktis 6 esitatud kirjeldusega, välja arvatud juhul, kui saadetisega on kaasas kõnealuse direktiivi artikli 13 lõike 1 punkti ii kohane fütosanitaarsertifikaat.

(3)

Direktiivis 2000/29/EÜ on lubatud kehtestada erandeid artikli 13 lõike 1 punktist ii puidu puhul, kui muu dokumentatsiooni või tähistusega tagatakse samaväärsed kaitseabinõud.

(4)

Komisjon on Ameerika Ühendriikide esitatud teabe alusel kindlaks teinud, et Ühendriikide põllumajandusministeeriumi looma- ja taimetervise kontrolli teenistus on heaks kiitnud riikliku kava – kuivatis kuivatatud lehtpuidust saematerjali sertifitseerimiskava (Kiln Drying Sawn Hardwood Lumber Certification Program) – ning et seda kava viib ellu Ühendriikide riiklik lehtpuidu saematerjali käitlejate ühendus (US National Hardwood Lumber Association (NHLA)).

(5)

Kõnealuse sertifitseerimiskavaga tagatakse, et Ameerika Ühendriikides tunnustatud lehtpuidu käitlejad järgivad kuivatis kuivatamise standardit Kiln Drying Sawn Hardwood Standard. Kõnealuse standardiga tagatakse, et kõnealuse kava alusel eksporditud lehtpuidust saematerjali kõik osad on asjakohasel temperatuuril kuivatis kuivatatud niiskusesisalduseni alla 20 % kuivaine massist ning on kooreta.

(6)

Lisaks nähakse standardiga ette, et igale kuivatis kuivatatud lehtpuidu pakile kinnitatakse NHLA terasest identifitseerimisklamber, millel on märge „NHLA – KD” ja iga paki kordumatu identifitseerimisnumber. Iga selline number märgitakse vastavale kuivatis kuivatatud lehtpuidust saematerjali sertifikaadile (Kiln Drying Hardwood Lumber Certificate, edaspidi „kuivatis kuivatamise sertifikaat”).

(7)

Seega tuleks anda liikmesriikidele luba oma territooriumile tuua Ameerika Ühendriikidest pärit kooreta saematerjali liikidelt Quercus L., Platanus L. ja Acer saccharum Marsh., kui sellega on fütosanitaarsertifikaadi asemel kaasas kuivatis kuivatamise sertifikaat tingimusel, et on täidetud teatavad nõuded

(8)

Komisjon peaks tagama, et Ameerika Ühendriigid teevad kättesaadavaks igasuguse tehnilise teabe, mida on vaja hinnangu andmiseks kõnealuse sertifitseerimiskava toimimisele. Peale selle peaksid liikmesriigid järjepidevalt kontrollima NHLA klambrite ja nendega seotud kuivatis kuivatamise sertifikaatide kasutamist.

(9)

Käesolevas otsuses ettenähtud erand tuleks peatada, kui tehakse kindlaks, et käesolevas otsuses sätestatud eritingimused ei ole piisavad, et ära hoida kahjulike organismide toomist liitu, või ei ole neid tingimusi täidetud või on tõendeid selle kohta, et sertifitseerimiskava ei ole tõhus.

(10)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taimetervise komitee arvamusega,

20.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 346/65

(1)

Kui sõnnikukogus, mida liikmesriik kavatseb igal aastal hektari kohta maale laotada, erineb direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 teise lõigu esimeses lauses ja selle alapunktis a osutatust, peab see kogus olema selline, mis ei piira kõnealuse direktiivi artiklis 1 osutatud eesmärkide saavutamist, ning seda tuleb põhjendada objektiivsete kriteeriumide alusel, nagu pikad kasvuperioodid ja suure lämmastikuvajadusega põllukultuurid.

(2)

Komisjon võttis 29. mail 2009. aastal vastu otsuse 2009/431/EÜ, millega lubatakse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotletud, Inglismaad, Šotimaad ja Walesi käsitlev erand vastavalt nõukogu direktiivile 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (2) ning millega lubatakse teatavatel tingimustel Inglismaa tegevusprogrammi (määrus 2008 nr 2349), Šotimaa tegevusprogrammi (muudetud määrus 2008 nr 298) ja Walesi tegevusprogrammi (määrus 2008 nr 3143) raames laotada aastas ühe hektari kohta kuni 250 kg lämmastikku sisaldavat loomasõnnikut. Kõnealuse otsuse kehtivusaeg lõpeb 31. detsembril 2012.

(3)

Otsusega 2009/431/EÜ kehtestatud erand hõlmas 2010. aastal 433 põllumajandusettevõtet (425 Inglismaal, 6 Šotimaal ja 2 Walesis), 2011. aastal 404 põllumajandusettevõtet (396 Inglismaal, 7 Šotimaal ja 1 Walesis) ning 2012. aastal 390 põllumajandusettevõtet (385 Inglismaal, 4 Šotimaal ja 1 Walesis). Otsusega 2009/431/EÜ aastateks 2009–2012 kehtestatud erand hõlmab Suurbritannias ligikaudu 110 000 loomühikut (0,9 % kogunäitajast), 45 000 ha rohumaad (0,4 % kogu rohumaast) ning 5 000 ha põllumaad (0,1 % kogu põllumaast).

(4)

Ühendkuningriik esitas 20. detsembril 2012 komisjonile taotluse pikendada direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 kolmanda lõigu kohase erandi kehtivust samadel tingimustel, nagu on sätestatud otsuses 2009/431/EÜ.

(5)

Ühendkuningriik on kooskõlas direktiivi 91/676/EMÜ artikliga 5 kehtestanud aastateks 2013–2016 tegevusprogrammid, mis põhinevad järgmistel õigusaktidel: Nitrate Pollution Prevention Regulations 2008 (SI 2008/2349) ning muutmisaktid SI 2009/3160, SI 2012/1849, SI 2013/1001 ja SI 2013/2619 Inglismaal; Action Programme for Nitrate Vulnerable Zones Regulations 2008 (Scottish SI 2008/298) ning muutmisaktid Scottish SI 2013/123 Šotimaal; Nitrate Pollution Prevention (Wales) Regulations 2013 (SI 2013/2506 (W. 245)) Walesis.

(6)

Määratud tundlikud alad, mille suhtes kohaldatakse tegevusprogramme vastavalt määrusele SI 2013/2619 Inglismaa puhul, määrustele Scottish SI 2002 nr 276 ja Scottish SI 2002 nr 546 Šotimaa puhul ning määrusele SI 2013/2506 (W. 245) Walesi puhul, hõlmavad 58 % Inglismaa, 14 % Šotimaa ja 2,3 % Walesi kogupindalast.

(7)

Vee kohta esitatud kvaliteediandmete kohaselt on 85 % Inglismaa põhjaveekogumitest põhjavee keskmise nitraadisisaldusega alla 50 mg/l ja 60 % keskmise nitraadisisaldusega alla 25 mg/l. Walesis on 95 % põhjaveekogumitest põhjavee keskmise nitraadisisaldusega alla 50 mg/l ja 87 % keskmise nitraadisisaldusega alla 25 mg/l. Šotimaal on 87 % põhjaveekogumitest põhjavee keskmise nitraadisisaldusega alla 50 mg/l ja 62 % keskmise nitraadisisaldusega alla 25 mg/l. Inglismaal on 59 % seirekohtadest pinnavee keskmise nitraadisisaldusega alla 25 mg/l ja 8 % keskmise nitraadisisaldusega üle 50 mg/l. Šotimaal ja Walesis on enam kui 95 % seirekohtadest keskmise nitraadisisaldusega alla 25 mg/l. Šotimaal ei ületa üheski seirekohas keskmine nitraadisisaldus 50 mg/l ning Walesis on 1 % seirekohtadest keskmise nitraadisisaldusega üle 50 mg/l.

(8)

Komisjon on pärast Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse läbivaatamist ning otsuses 2009/431/EÜ sätestatud erandi kohaldamisest saadud kogemusi arvestades arvamusel, et Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kavandatav sõnnikukogus (250 kg lämmastikku hektari kohta aastas) ei piira direktiivis 91/676/EMÜ kindlaksmääratud eesmärkide saavutamist, eeldusel et järgitakse teatavaid rangeid tingimusi.

(9)

Ühendkuningriigi esitatud tõendavatest dokumentidest ilmneb, et kavandatav kogus 250 kg rohusööjate kariloomade sõnnikust saadud lämmastikku aastas hektari kohta rohumaapõhistes põllumajandusettevõtetes on põhjendatud selliste objektiivsete kriteeriumidega nagu sademete suur netohulk, pikad kasvuperioodid ja suure lämmastikuvajadusega rohumaa suur saagikus.

(10)

Otsuse 2009/431/EÜ kehtivusaeg lõpeb 31. detsembril 2012. Selleks et tagada erandi jätkuv kohaldamine asjaomaste põllumajandustootjate suhtes, on asjakohane pikendada otsuse 2009/431/EÜ kehtivust.

(11)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 91/676/EMÜ artikli 9 alusel moodustatud nitraadikomitee arvamusega,

a)

põllukultuuride külvikorrakava, milles on kindlaks määratud rohumaapind ning nende maatükkide pind, kus kasvatatakse muid põllukultuure, koos skemaatilise kaardiga, millel on märgitud iga maatüki asukoht;

b)

kariloomade arv, lauda ja ladustamissüsteemi kirjeldus, sealhulgas olemasoleva sõnnikuhoidla maht;

c)

põllumajandusettevõttes toodetud lämmastikku sisaldava sõnniku ja fosforit sisaldava sõnniku arvestus;

d)

põllumajandusettevõttest või põllumajandusettevõttesse tarnitava sõnniku kogus, liik ja omadused;

e)

põllukultuuride eeldatav lämmastiku- ja fosforivajadus iga maatüki kohta;

f)

lämmastiku ja fosforiga seotud mullaanalüüsid;

g)

kasutatava väetise tüüp;

h)

arvestus sõnnikust saadava lämmastiku ja fosfori kasutamise kohta igal maatükil;

i)

arvestus keemilistest ja muudest väetistest pärineva lämmastiku ja fosfori kasutamise kohta igal maatükil.

a)

liivase mullaga ajutine rohumaa küntakse kevadel;

b)

sisseküntud rohumaale järgneb kõikidel mullatüüpidel suure lämmastikunõudlusega põllukultuur;

c)

külvikorrad ei sisalda liblikõielisi ega muid õhulämmastikku siduvaid taimi.

a)

käesoleva otsuse artikli 7 lõikes 1 osutatud kaardid, millel on esitatud põllumajandusettevõtete, kariloomade ning üksikeranditega hõlmatud põllumajandusmaa protsent igas piirkonnas, samuti kaardid maa kasutamise kohta kohalikul tasandil;

b)

artikli 7 lõikes 2 osutatud põhja- ja pinnavee nitraadisisalduse seire tulemused, sealhulgas teave vee kvaliteedi suundumuste kohta nii erandi kohaldamise korral kui ka tavapärastes tingimustes, samuti andmed erandi mõju kohta vee kvaliteedile;

c)

artikli 7 lõikes 2 osutatud mullaseire tulemused, mis näitavad lämmastiku- ja fosforisisaldust mullavees ning mineraallämmastiku sisaldust mullaprofiilis nii erandi kohaldamise korral kui ka tavapärastes tingimustes;

d)

kokkuvõte artikli 7 lõikes 3 osutatud tugevdatud veekontrollil saadud andmetest ja vastav hinnang;

e)

artikli 7 lõikes 4 osutatud uuringute tulemused, milles käsitletakse maa kasutamist kohalikul tasandil, külvikordi ning põllumajandustavasid;

f)

artikli 7 lõikes 4 osutatud, mudelipõhise nitraatide leostumise ulatuse ja fosforikao arvestuse tulemused üksikerandit kohaldavates põllumajandusettevõtetes;

g)

hinnang artikli 8 lõigetes 1 ja 2 osutatud erandi tingimuste rakendamisele, võttes aluseks põllumajandusettevõtete kontrollimise tulemused ning halduskontrollidel ja põldtunnustamisel põhineva teabe tingimusi mittetäitvate põllumajandusettevõtete kohta.

20.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 346/69

(1)

Komisjoni otsusega 2002/757/EÜ (2) on ette nähtud, et liikmesriigid võtavad meetmeid direktiivi 2000/29/EÜ I ja II lisas loetlemata kahjuliku organismi Phytopthora ramorum Werres, De Cock & Man in ’t Veld sp. nov. liitu sissetoomise ja seal levimise takistamiseks.

(2)

Liitu on keelatud sisse tuua Ameerika Ühendriikidest pärit kooreta saematerjali, mis on saadud liikidelt Acer macrophyllum Pursh ja Quercus spp. L., välja arvatud juhul kui sellega on kaasas direktiivi 2000/29/EÜ artikli 13 lõike 1 punktis ii ja otsuse 2002/757/EÜ lisa punktis 2 osutatud fütosanitaarsertifikaat.

(3)

Komisjon on Ameerika Ühendriikide esitatud teabe põhjal märkinud, et Ameerika Ühendriikide põllumajandusministeeriumi looma- ja taimetervise kontrolli teenistus on heaks kiitnud kuivatis kuivatatud lehtpuidust saematerjali sertifitseerimiskavas (Kiln Drying Sawn Hardwood Lumber Certification Program) ja seda hakkab ellu viima Ameerika Ühendriikide lehtpuidu käitlejate ühendus (National Hardwood Lumber Association – NHLA).

(4)

Kõnealuse sertifitseerimiskavaga tagatakse, et Ameerika Ühendriikides tunnustatud lehtpuidu käitlejad järgivad lehtpuidust saematerjali kuivatis kuivatamise standardit Kiln Drying Sawn Hardwood Standard. Kõnealuse standardiga on tagatud, et nimetatud sertifitseerimiskava raames eksporditava lehtpuidust saematerjali kõik osad on asjakohase aja jooksul ja asjakohasel temperatuuril kuivatis kuivatatud niiskusesisalduseni alla 20 % kuivaine massist ning on kooreta.

(5)

Lisaks on standardiga ette nähtud, et igale kuivatis kuivatatud lehtpuidu pakile kinnitatakse NHLA terasest identifitseerimisklamber, millel on märge „NHLA – KD” ja iga paki kordumatu identifitseerimisnumber. Iga selline number märgitakse vastavale kuivatis kuivatatud lehtpuidust saematerjali sertifikaadile (Kiln Drying Hardwood Lumber Certificate, edaspidi „kuivatis kuivatamise sertifikaat”).

(6)

Seega tuleks ette näha erand, mille alusel lubatakse liitu sisse tuua Ameerika Ühendriikidest pärit kooreta saematerjali, mis on saadud liikidelt Acer macrophyllum Pursh ja Quercus spp. L., kui sellega on fütosanitaarsertifikaadi asemel kaasas kuivatis kuivatamise sertifikaat tingimusel, et on täidetud teatavad nõuded.

(7)

Komisjon peaks tagama, et Ameerika Ühendriigid teevad kättesaadavaks igasuguse tehnilise teabe, mida on vaja hinnangu andmiseks kõnealuse sertifitseerimiskava toimimisele. Peale selle peaksid liikmesriigid järjepidevalt kontrollima NHLA klambrite ja nendega seotud kuivatas kuivatamise sertifikaatide kasutamist.

(8)

Käesoleva otsusega muudetud otsuse 2002/757/EÜ artikli 3 lõike 1 teise lõiguga ette nähtud erandit tuleks kohaldada kuni 30. novembrini 2016, et viia see kooskõlla nõuetega, mis on sätestatud komisjoni rakendusotsuses 2013/780/EÜ (3).

Seepärast tuleks otsust 2002/757/EÜ vastavalt muuta.

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taimetervise komitee arvamusega,

1)

Artikli 3 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Haigustele vastuvõtlikke taimi ja puitu võib liidu territooriumile sisse tuua juhul, kui need vastavad käesoleva otsuse I lisa punktides 1a ja 2 sätestatud erakorralistele fütosanitaarmeetmetele, kui direktiivi 2000/29/EÜ artikli 13 lõike 1 esimese lõigus osutatud nõuded on täidetud ja kui kõnealuste nõuete täitmise tulemusena leitakse, et haigustele vastuvõtlikud taimed ja puit on kahjuliku organismi mujalt kui Euroopast pärit isolaatide esinemise osas kõnealusest kahjulikust organismist vabad.

Erandina esimesest lõigust võib liitu sisse tuua Ameerika Ühendriikidest pärit kooreta saematerjali, mis on saadud liikidelt Acer macrophyllum Pursh ja Quercus spp. L., kuni 30. novembrini 2016, ilma et järgitakse käesoleva otsuse I lisa punkti 2, tingimusel, et kõnealune saematerjal vastab käesoleva otsuse II lisas esitatud nõuetele.”

2)

Artikli 3 lõigetes 2 ja 3 ja artikli 5 lõikes 1 asendatakse sõnad „käesoleva otsuse lisa” sõnadega „käesoleva otsuse I lisa” ja tehakse sellise asendamise tõttu vajalikuks osutuvad grammatilised parandused.

3)

Lisatakse järgmine artikkel 6a:

„Artikkel 6a

1.   Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele kirjalikult artikli 3 lõike 1 teise lõiguga ette nähtud erandi kasutamisest.

Erandit kasutanud liikmesriigid esitavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele enne iga aasta 15. juulit teabe eelneval aastal käesoleva otsuse artikli 3 lõike 1 teise lõigu alusel imporditud saadetistest ja põhjaliku aruande käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kõikidest saadetiste kinnipidamise juhtumitest.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele nende territooriumile artikli 3 lõike 1 teise lõigu alusel toodud, II lisas esitatud nõuetele mittevastavast saadetisest mitte hiljem kui kahe tööpäeva möödudes sellise saadetise kinnipidamise juhtumi kuupäevast.

3.   Komisjon taotleb Ameerika Ühendriikidelt sellise tehnilise teabe esitamist, mida tal on vaja sertifitseerimiskava Kiln Drying Sawn Hardwood Lumber Certification Program toimimise hindamiseks.”

4)

Lisa nimetatakse ümber ja see on nüüdsest I lisa.

5)

Lisatakse II lisa, mille tekst on sätestatud käesoleva otsuse lisas.