ISSN 1977-0650
doi:10.3000/19770650.L_2014.069.est
Euroopa Liidu
Teataja
L 69
Eestikeelne väljaanne
Õigusaktid
57. köide
8. märts 2014
|
ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2014.069.est |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 69 |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
57. köide |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
|
8.3.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 69/1 |
Teave jõustumise kohta: protokoll, millega määratakse kindlaks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus
Pärast protokolli allkirjastamist 18. detsembril 2012 teatasid Taani valitsus, Gröönimaa kohalik valitsus ja Euroopa Liit vastavalt 21. detsembril 2012, 28. detsembril 2012 ja 29. jaanuaril 2014, et nad on viinud lõpule oma siseriiklikud menetlused kalandusalase partnerluslepingu protokolli sõlmimiseks.
Seega jõustus protokoll 29. jaanuaril 2014 vastavalt selle artiklile 13.1.
|
8.3.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 69/2 |
NÕUKOGU OTSUS,
11. veebruar 2014,
ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva lepingu protokolli, mis käsitleb Horvaatia Vabariigi osalemist lepingus seoses tema ühinemisega Euroopa Liiduga, Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel allakirjutamise kohta
(2014/122/EL)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 217 koostoimes artikli 218 lõikega 5 ja artikli 218 lõike 8 teise lõiguga,
võttes arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemisakti, eriti selle artikli 6 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu andis 24. septembril 2012 komisjonile loa alustada Šveitsi Konföderatsiooniga läbirääkimisi ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva lepingu kohandamiseks protokolliga, mis käsitleb Horvaatia osalemist lepingus seoses Euroopa Liidu laienemisega. Horvaatia ühines Euroopa Liiduga 1. juulil 2013. |
|
(2) |
Läbirääkimised protokolli üle viidi hiljuti lõpule. |
|
(3) |
Seetõttu tuleks protokollile Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel alla kirjutada, tingimusel et see hiljem sõlmitakse, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva lepingu protokolli, mis käsitleb Horvaatia Vabariigi osalemist lepingus seoses tema ühinemisega Euroopa Liiduga, Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel allakirjutamiseks antakse luba, eeldusel et kõnealune protokoll sõlmitakse.
Artikkel 2
Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud protokollile liidu ja selle liikmesriikide nimel alla kirjutama.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 11. veebruar 2014
Nõukogu nimel
eesistuja
E. VENIZELOS
MÄÄRUSED
|
8.3.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 69/3 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 214/2014,
25. veebruar 2014,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ (millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta) II, IV, XI, XII ja XVIII lisa
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivi 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv), (1) eriti selle artikli 39 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Direktiiviga 2007/46/EÜ on kehtestatud ühtlustatud raamistik, mis sisaldab kõikide uute sõidukitega seotud haldusnorme ja üldisi tehnilisi nõudeid. Eelkõige sisaldab see loetelu õigusaktidest, millega on kehtestatud tehnilised nõuded, millele sõidukid peavad EÜ tüübikinnituse saamiseks vastama. Lisaks sellele muudeti direktiiviga 2007/46/EÜ kohustuslikuks eriotstarbeliste sõidukite kogu sõiduki EÜ tüübikinnitus XIX lisas sätestatud ajakava kohaselt. |
|
(2) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 661/2009 (2) kehtestati sõidukitele uued ohutusnõuded, tühistati mitu direktiivi ning nähti ette nende asendamine ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni vastavate eeskirjadega. |
|
(3) |
Direktiivi 2007/46/EÜ XI lisas on esitatud õigusaktide loetelu, millega on kehtestatud eriotstarbeliste sõidukite EÜ tüübikinnituse nõuded ja nende sõidukite suhtes kehtivad erisätted. XI lisa on vaja muuta, et võtta arvesse määrusega (EÜ) nr 661/2009 kehtestatud muudatusi. Muudatuste suhtes kehtivad määruses (EÜ) nr 661/2009 sätestatud jõustumiskuupäevad. |
|
(4) |
Selleks et ühtlustada eriotstarbeliste sõidukite kogu sõiduki EÜ tüübikinnituse suhtes kohaldatavad tehnilised nõuded, on vaja muuta direktiivi 2007/46/EÜ II lisa ja kehtestada rangemad nõuded kiirabiautodele ja ratastooliga juurdepääsetavatele sõidukitele. Selleks et anda tööstusharule aega sõidukite kohandamiseks, kohaldatakse rangemaid nõudeid ainult uute sõidukitüüpide suhtes. |
|
(5) |
Direktiivi 2007/46/EÜ XVIII lisa oli asjakohane selliste eriotstarbeliste sõidukite registreerimise puhul, mis olid saanud riikliku tüübikinnituse mittekomplektsete sõidukitena. Kuna EÜ tüübikinnitus asendab riikliku tüübikinnituse vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ XIX lisas esitatud ajakavale, on asjakohane XVIII lisa direktiivi 2007/46/EÜ XIX lisas ettenähtud üleminekuperioodi lõpus välja jätta. |
|
(6) |
Direktiivi 2007/46/EÜ IV lisa II osas on loetelu ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjadest, mida tunnustatakse IV lisa I osas nimetatud direktiivide alternatiivina. Seoses sellega, et enamik neid direktiive tunnistatakse määrusega (EÜ) nr 661/2009 alates 1. novembrist 2014 kehtetuks ja võetakse vastu jalakäijate ohutust käsitlev uus ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri, tuleks direktiivi 2007/46/EÜ IV lisa II osa asjaomaseid kandeid ajakohastada. Lisaks sellele tuleks parandada mitmed kõnealuse direktiivi IV lisas esinevad vead. |
|
(7) |
Direktiivi 2007/46/EÜ XII lisa muudeti samal päeval komisjoni määrustega (EL) nr 1229/2012 (3) ja (EL) nr 1230/2012 (4) ning seetõttu võib tekkida ebaselgus lubatud ühikute arvu osas selliste sõidukite puhul, millel on väikeseeria tüübikinnitus, kuna määrus (EL) nr 1229/2012 kavatseti avaldada määruse (EL) nr 1230/2012 avaldamise järel. Sellise ebaselguse vältimiseks on asjakohane nende kahe õigusaktiga muudetud XII lisa konsolideeritud versioon uuesti avaldada. |
|
(8) |
Seepärast tuleks direktiivi 2007/46/EÜ vastavalt muuta. |
|
(9) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas mootorsõidukite tehnilise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Direktiivi 2007/46/EÜ muudetakse järgmiselt:
|
1) |
II, IV, XI ja XII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale; |
|
2) |
XVIII lisa jäetakse välja. |
Artikkel 2
Alates 1. novembrist 2014 loevad riiklikud ametiasutused sõidukite vastavustunnistused kehtetuks artikli 26 lõike 1 kohaldamisel, kui kõnealuseid tüübikinnitusi ei ole ajakohastatud vastavalt käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 2007/46/EÜ XI lisa nõuetele.
Direktiivi 2007/46/EÜ XI lisa 1. liites sätestatud lisanõudeid kiirabiautodes haigete transportimiseks ettenähtud ala kohta ja direktiivi 2007/46/EÜ XI lisa 3. liites sätestatud lisanõudeid ratastooli kinnituse ja reisijaistmete turvasüsteemi testimise kohta ratastooliga juurdepääsetavates sõidukites kohaldatakse alates 1. novembrist 2014 siiski üksnes uute sõidukitüüpide puhul.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikli 1 punkti 2, artiklit 2 ning lisa punkti 1 alapunkti a ja punkti 2 alapunkti b alapunkti ii kohaldatakse alates 1. novembrist 2014.
Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 25. veebruar 2014
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 263, 9.10.2007, lk 1.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 661/2009, 13. juuli 2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid (ELT L 200, 31.7.2009, lk 1).
(3) Komisjoni määrus (EL) nr 1229/2012, 10. detsember 2012, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ (millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv)) IV ja XII lisa (ELT L 353, 21.12.2012, lk 1).
(4) Komisjoni määrus (EL) nr 1230/2012, 12. detsember 2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 661/2009 seoses mootorsõidukite ja nende haagiste masside ja mõõtmete tüübikinnitusnõuetega ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ (ELT L 353, 21.12.2012, lk 31).
LISA
Direktiivi 2007/46/EÜ muudetakse järgmiselt:
|
1) |
II lisa A osa:
|
|
2) |
IV lisa muudetakse järgmiselt:
|
|
3) |
XI lisa asendatakse järgmisega „XI LISA ERIOTSTARBELISTE SÕIDUKITE EÜ TÜÜBIKINNITUSE NÕUETE OLEMUS JA KOHALDATAVAD SÄTTED 1. liide Autoelamud, kiirabiautod ja matuseautod
Lisanõuded kiirabiautodele Haigete transportimiseks ettenähtud ala kiirabiautodes peab vastama standardi EN 1789:2007 +A1: 2010 +A2:2014 „Meditsiinis kasutatavad liiklusvahendid ja nende varustus — Kiirabiautod” nõuetele, välja arvatud punktile 6.5 (varustuse loetelu). Tõend nõuetele vastavuse kohta tuleb esitada koos tehnilise teenistuse katsearuandega. Kui sõidukis on ette nähtud koht ratastoolile, kohaldatakse 3. liites sätestatud nõudeid ratastooli kinnituse ja reisijaistmete turvasüsteemi kohta. 2. liide Soomussõidukid
3. liide Ratastooliga juurdepääsetavad sõidukid
Lisanõuded ratastooli kinnituskoha ja reisijaistmete turvasüsteemi katsetamiseks
0. Mõisted
1. Üldnõuded
2. Sõidukisisene staatiline katse 2.1. Ratastooli kasutaja turvasüsteemi kinnituspunktid
2.2. Ratastooli kinnituspunktid Ratastooli kinnituspunktid peavad vähemalt 0,2 sekundi jooksul taluma järgmisi jõude, mis on neile suunatud läbi SWC (või läbi sobiva asendusratastooli, mille teljevahe, istmekõrgus ja kinnituspunktid vastavad SWC tehnilisele kirjeldusele) 300 +/– 100 mm kõrguselt pinnast, millel SWC asetseb:
2.3. Süsteemi osad
3. Sõidukisisene dünaamiline katse
4. liide Muud eriotstarbelised sõidukid (sh erirühm, mitmeotstarbelised vedukid ja haagissuvilad) IV lisa nõudeid tuleb täita võimalikult suurel määral. Erandite kohaldamine on lubatud ainult juhul, kui tootja tõendab tüübikinnitusasutusele, et sõiduk ei saa oma eriotstarbe tõttu vastata kõigile nõuetele.
5. liide Liikurkraanad
6. liide Erakorralisteks raskevedudeks ettenähtud sõidukid
Märkuste tähendus
|
|
4) |
XII lisa asendatakse järgmisega: „XII LISA PIIRARVUD VÄIKESEERIATELE JA SEERIA LÕPETAMISEL A. VÄIKESEERIATE PIIRARVUD
B. PIIRARVUD SEERIA LÕPETAMISEL Suurim igas liikmesriigis kasutusele võetavate komplektsete või komplekteeritud sõidukite arv, kui tegemist on „seeria lõpetamisega”, määratakse liikmesriigi poolt valitud ühel järgmistest viisidest:
|
(1) Suurim tehniliselt lubatud täismass
(2) Koos sõidukiga tarnitavad esikaitsesüsteemid peavad vastama määruse (EÜ) nr 78/2009 nõuetele, peavad olema varustatud tüübikinnituse numbriga ning vastavalt märgistatud
|
8.3.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 69/65 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 215/2014,
7. märts 2014,
millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta) rakenduseeskirjad seoses kliimamuutuste alase eesmärgi raames antavate toetuste metoodika, tulemusraamistiku vahe-eesmärkide ja eesmärkide kindlaksmääramise ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide sekkumiskategooriate nomenklatuuriga
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, (1) eriti selle artikli 8 kolmandat lõiku, artikli 22 lõike 7 viiendat lõiku ja artikli 96 lõike 2 teist lõiku,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruses (EL) nr 1303/2013 on sätestatud ühissätted, milles käsitletakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfondi (ESF), Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF), mis annavad toetust ühtekuuluvuspoliitika raames ja mis tegutsevad nüüd ühises raamistikus. |
|
(2) |
Käesoleva määruse sätted on sellega tihedasti seotud, kuna nendes käsitletakse kõigi viie Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi (edaspidi „ESI fondid”) fondispetsiifilisi eeskirju kolme või enamat fondi hõlmavatel teemadel, st kliimamuutuste alase eesmärgi tarbeks antavate toetuste metoodika, tulemusraamistiku vahe-eesmärkide ja eesmärkide kindlaksmääramine ning sekkumiskategooriate nomenklatuur, mis kõik mõjutavad programmide sisu. Et tagada ühtsus kõnealuste sätete puhul, mis peaksid jõustuma samal ajal, et hõlbustada ESI fondide strateegilist kavandamist, ning anda kõigile ELi elanikele igakülgne ülevaade fondidest ja ligipääs neile, on soovitav sätestada ESI fondide kavandamiseks olulised elemendid, mis tuleks määruse (EL) nr 1303/2013 kohaselt ette näha rakendusaktidega, ühes määruses. |
|
(3) |
Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 8 kolmanda lõigu kohaselt on vajalik vastu võtta ühtne metoodika, et määrata kindlaks kliimamuutuste alastele eesmärkidele ettenähtud toetuse tase kõigi viie ESI fondi puhul. Kõnealune metoodika peaks hõlmama ESI fondidest antava toetuse koefitsiendi määramist tasemel, mis kajastab seda, mil määral aitab toetus kaasa kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkide saavutamisele. Määratud koefitsienti tuleks liigendada vastavalt sellele, kas toetuse panus kliimamuutuste eesmärkide saavutamisse on märkimisväärne või mõõdukas. Kui toetus ei aita nimetatud eesmärke saavutada või on selle mõju tühine, määratakse koefitsiendiks null. Tuleks rakendada standardkoefitsiente, et kliimamuutustega seotud kulutuste jälgimisele kohaldataks ELi eri poliitikasuundades ühtlustatud lähenemisviisi. Metoodikas peaksid siiski kajastuma iga ESI fondi sekkumiste erinevused. Määruse (EL) nr 1303/2013 kohaselt tuleks ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi puhul siduda koefitsient komisjoni vastuvõetud nomenklatuuris kehtestatud sekkumiskategooriatega. EAFRD puhul tuleks koefitsiendid siduda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1305/2013 (2) sätestatud sihtvaldkondadega ning EMKFi puhul meetmetega, mis sätestatakse liidu tulevases õigusaktis, millega kehtestatakse merendus- ja kalanduspoliitika finantstoetuse saamise tingimused programmiperioodiks 2014–2020. |
|
(4) |
Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 22 lõike 7 viienda lõigu kohaselt on ühtlasi vaja sätestada üksikasjalik kord, mille abil määrata ESI fondide toetatavates programmides sisalduva iga prioriteedi jaoks kindlaks vahe-eesmärgid ja eesmärgid tulemusraamistikus ning hinnata vahe-eesmärkide ja eesmärkide saavutamist. |
|
(5) |
Et kontrollida, kas vahe-eesmärgid ja eesmärgid vastavad määruse (EL) nr 1303/2013 II lisas sätestatud tingimustele, on vaja salvestada sel eesmärgil kasutatud teave ja tulemusraamistiku loomiseks järgitud metodoloogiline lähenemisviis. Kuigi sellise teabe programmidesse lisamine peaks olema vabatahtlik, peaks sellised dokumendid olema kättesaadavad nii liikmesriigile kui ka komisjonile, et neid saaks kasutada määruse (EL) nr 1303/2013 II lisa kohase tulemusraamistiku väljatöötamisel. |
|
(6) |
Tulemusraamistikus sätestatud vahe-eesmärkide saavutamine on tulemusreservi lõpliku eraldamise eeltingimus ja vahe-eesmärkide olulise saavutamata jätmise korral võidakse vahemaksed peatada. Seepärast on oluline kehtestada üksikasjalik kord vahe-eesmärkide määramiseks ja määratleda täpselt, mida vahe-eesmärkide saavutamine hõlmab. |
|
(7) |
Kuna programmiperioodi lõpuks seatud eesmärkide saavutamine on ESI fondide oluline edumeede ning suutmatus neid saavutada võib anda alust finantskorrektsiooniks, on oluline selgelt kehtestada eesmärkide püstitamise kord ja selgitada täpselt, mida eesmärkide saavutamine või suutmatus seda teha sisaldab. |
|
(8) |
Et kajastada edusamme tegevuste rakendamisel prioriteedi raames, on vaja kehtestada peamiste rakendamise etappide omadused. |
|
(9) |
Kui prioriteet hõlmab rohkem kui ühte fondi või piirkonnakategooriat, tuleb selleks, et tulemusraamistik kajastaks adekvaatselt iga fondi ja noorte tööhõive algatuse soovitavaid eesmärke ja tulemusi ning, vajaduse korral, piirkonnakategooriat, ette näha konkreetsed sätted tulemusraamistiku struktuuri ning vahe-eesmärkide ja eesmärkide saavutamise hindamise kohta. Kuna ainult ESF ja ERF annavad rahalisi eraldisi piirkonnakategooria kaupa, ei tohiks viimast pidada oluliseks Ühtekuuluvusfondi, EAFRD ja EMKFi jaoks tulemusraamistiku loomisel. |
|
(10) |
Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 96 lõike 2 teise lõigu kohaselt on vaja täpsustada ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi ühised sekkumiskategooriad, et võimaldada liikmesriikidel esitada komisjonile ühtset teavet nimetatud fondide kavandatud kasutuse kohta, samuti teavet fondidest kogu programmiperioodi jooksul eraldatud kumulatiivse toetuse kohta kategooriate kaupa ja tegevuste arvu. Sellega võimaldatakse komisjonil asjakohasel viisil teavitada teisi institutsioone ja Euroopa Liidu kodanikke fondide kasutusest. Sekkumiskategooriaid võib kohaldada muude temaatiliste eesmärkide alusel antava toetuse suhtes, välja arvatud sekkumiskategooriad, mis vastavad otseselt määruses (EL) nr 1303/2013 ja fondispetsiifilistes määrustes sätestatud temaatilistele eesmärkidele või investeerimisprioriteetidele. |
|
(11) |
Et võimaldada käesolevas määruses sätestatud meetmete kohaldamist, peaks määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. |
|
(12) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 150 lõike 3 teise lõiguga, võttes arvesse, et kõnealuse määruse artikli 150 lõike 1 alusel loodud fondide koordineerimiskomitee esitas arvamuse, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
METOODIKA KLIIMAMUUTUSTE ALASTE EESMÄRKIDE TARBEKS ANTAVATE TOETUSTE KINDLAKSMÄÄRAMISEKS IGA ESI FONDI PUHUL
(Volitamine määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 8 kolmanda lõigu alusel)
Artikkel 1
Metoodika kliimamuutuste alaste eesmärkide tarbeks ERFist, ESFist ja Ühtekuuluvusfondist antavate toetuste arvutamiseks
1. ERFist ja Ühtekuuluvusfondist antava toetuse summa, mida tuleb kasutada kliimamuutuste alaste eesmärkide tarbeks, arvutatakse kahes etapis:
|
(a) |
käesoleva määruse I lisa tabelis 1 sätestatud koefitsiente kohaldatakse sekkumisvaldkonna koodi abil kõnealuste koodide alusel esitatud finantsandmete suhtes; |
|
(b) |
seoses finantsandmetega, mis on esitatud nullkoefitsiendiga sekkumisvaldkonna koodide alusel ning mille puhul finantsandmeid esitatakse temaatilise eesmärgi raames käesoleva määruse I lisa tabelis 5 sätestatud koodide 04 ja 05 alusel, kaalutakse andmeid 40 % koefitsiendiga vastavalt nende panusele kliimamuutuste eesmärkide saavutamisse. |
2. Käesoleva määruse I lisa tabeli 1 alusel kohaldatavaid kliimamuutuste koefitsiente kohaldatakse ka Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames vastavate kategooriate suhtes, mis on määratud kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 (3) artikli 8 lõike 2 teise lõigu alusel.
3. Kliimamuutuste eesmärkidele ESFist antavad toetused arvutatakse, määrates kindlaks koodi 01 „Toetus üleminekuks vähese CO2-heitega ja ressursitõhusale majandusele” alusel teatatud finantsandmed kooskõlas käesoleva määruse I lisa tabelis 6 sätestatud mõõtmega 6 „Euroopa Sotsiaalfondi teisese valdkonna koodid”.
Artikkel 2
Metoodika kliimamuutuste alaste eesmärkide tarbeks EAFRDst antavate toetuste arvutamiseks
1. EAFRD antava toetuse soovituslik summa, mida tuleb igas programmis kasutada kliimamuutuse eesmärkide tarbeks, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 27 lõikes 6, arvutatakse, kohaldades käesoleva määruse II lisas sätestatud koefitsiente määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 8 lõike 1 punktis h osutatud rahastamiskavas näidatud kavandatud kulude suhtes seoses määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 5 punkti 3 alapunktis b, punktides 4–5 ja punkti 6 alapunktis b osutatud prioriteetide ja tähelepanu all olevate valdkondadega.
2. Et esitada teavet määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõigete 4 ja 5 kohaselt kliimamuutuse eesmärkide tarbeks kasutatava toetuse kohta rakendamise aastaaruandes, kohaldatakse lõikes 1 osutatud koefitsiente määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 75 lõikes 2 osutatud kulusid käsitleva teabe suhtes.
Artikkel 3
Metoodika kliimamuutuste alaste eesmärkide tarbeks EMFKst antavate toetuste arvutamiseks
1. EMFKst kliimamuutuste alaste eesmärkide tarbeks antav toetus arvutatakse, sidudes koefitsiendid iga EMFKst toetatava peamise meetmega vastavalt iga meetme olulisusele kliimamuutuste valdkonnas.
EMFKst kliimamuutuste alaste eesmärkide tarbeks antav toetus arvutatakse järgmise teabe alusel:
|
(a) |
EMKFi toetuse soovituslik summa, mida tuleb kasutada kliimamuutuste alaste eesmärkide tarbeks iga programmi puhul, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 27 lõikes 6. |
|
(b) |
EMFKst toetatavate peamiste meetmete jaoks kehtestatud koefitsiendid, nagu on sätestatud käesoleva määruse III lisas; |
|
(c) |
liikmesriikide poolt rakendamise aastaaruannetes esitatud teave iga meetme rahaliste assigneeringute ja kulude kohta vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõigetele 4 ja 5; |
|
(d) |
liikmesriikide esitatud teave ja andmed rahastamiseks valitud tegevuste kohta vastavalt liidu tulevasele õigusaktile, millega kehtestatakse merendus- ja kalanduspoliitika finantstoetuse saamise tingimused programmiperioodiks 2014–2020 (EMKFi määrus). |
2. Liikmesriik võib teha oma rakenduskavas ettepaneku, et käesoleva määruse III lisas nullkoefitsiendiga kaalutud meetme suhtes kohaldataks 40 % koefitsienti, tingimusel et tal on võimalik tõendada meetme tähtsust kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkide saavutamisel.
II PEATÜKK
TULEMUSRAAMISTIKUS VAHE-EESMÄRKIDE JA EESMÄRKIDE MÄÄRATLEMINE JA NENDE SAAVUTAMISE HINDAMINE
(Volitamine määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 22 lõike 7 viienda lõigu alusel)
Artikkel 4
Programme ettevalmistavate asutuste dokumenteeritav teave
1. Programme ettevalmistavad asutused dokumenteerivad teabe metoodika ja kriteeriumide kohta, mida kohaldatakse tulemusraamistiku näitajate valimiseks, et tagada vastavate vahe-eesmärkide ja eesmärkide kooskõla määruse (EL) nr 1303/2013 II lisa punktis 3 sätestatud tingimustega nii kõikide ESI fondidest toetatavate programmide ja prioriteetide kui ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1304/2013 (4) artiklis 16 osutatud noorte tööhõive algatusele ette nähtud sihtotstarbelise eraldise osas, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1303/2013 II lisa punktis 1 sätestatud erandeid.
2. Programme ettevalmistavate asutuste dokumenteeritav teave peab võimaldama kontrollida vastavust määruse (EL) nr 1303/2013 II lisa punktis 3 vahe-eesmärkide ja eesmärkide kohta sätestatud tingimustele. See hõlmab järgmist:
|
(a) |
andmed või tõendid, millega hinnata vahe-eesmärkide ja eesmärkide väärtust, ja arvutusmeetod, nt andmed ühikukulude, võrdlusnäitajate, tavapärase või varasema rakendamise määra, eksperdinõuannete ja eelhindamise järelduste kohta; |
|
(b) |
sellistele tegevustele ettenähtud rahaliste eraldiste osakaal, millele vastavad väljundnäitajad ja rakendamise olulisimad etapid on kindlaksmääratud tulemusraamistikus, ning selgitus selle kohta, kuidas nimetatud osakaal on arvutatud; |
|
(c) |
teave selle kohta, kuidas on kohaldatud määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 15 lõike 1 punkti b alapunktis iv sätestatud tulemusraamistiku järjepidevat toimimist tagavaid metoodikat ja mehhanisme; |
|
(d) |
kui tulemusraamistik sisaldab tulemusnäitajaid või rakendamise olulisimaid etappe, siis selgitus nende valimise kohta. |
3. Teave tulemusraamistiku näitajate valimiseks ja programme ettevalmistavate asutuste dokumenteeritavate vahe-eesmärkide ja eesmärkide kindlaksmääramiseks kohaldatava metoodika ja kriteeriumide kohta tehakse kättesaadavaks komisjoni taotlusel.
4. Käesoleva artikli lõigetes 1–3 osutatud nõudeid kohaldatakse ka vahe-eesmärkide ja eesmärkide läbivaatamise suhtes vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 30.
Artikkel 5
Vahe-eesmärkide ja eesmärkide kindlaksmääramine
1. Vahe-eesmärgid ja eesmärgid määratakse kindlaks prioriteedi tasandil, välja arvatud artiklis 7 osutatud juhtudel. Tulemusraamistikus sätestatud väljundnäitajate ja rakendamise olulisimate etappide osakaal prioriteetsele suunale määratud rahalises eraldises peab olema rohkem kui 50 %. Selle summa kindlaksmääramiseks arvestatakse näitajale või rakendamise olulisele etapile eraldatud summat ainult üks kord.
2. Kõikide ESI fondide puhul, välja arvatud EAFRD, osutavad finantsnäitajaga seotud vahe-eesmärgid ja eesmärgid rahastamiskõlblike kulude kogusummale, mis on kirjendatud sertifitseerimisasutuste raamatupidamissüsteemides ja kõnealuse sertifitseerimisasutuse poolt kinnitatud vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 126 punktile c.
EAFRD puhul osutavad nimetatud eesmärgid avaliku sektori kantud kulude kogusummale, mis on kirjendatud ühisesse järelevalve ja hindamise süsteemi.
3. Kõikide ESI fondide puhul, välja arvatud ESF ja EAFRD, osutavad väljundnäitaja vahe-eesmärk ja eesmärk tegevustele, kus kõik väljundit tootvad meetmed on täies ulatuses rakendatud, kuid mille eest ei ole tingimata tehtud kõiki vajalikke makseid.
ESFi puhul ning EAFRD puhul seoses määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 16, artikli 19 lõike 1 punkti c, artikli 21 lõike 1 punktide a ja b ning artiklite 27, 28, 29, 30, 31, 33, 34 kohaste meetmetega võivad eesmärgid olla seotud ka selliste tegevustega saavutatud väärtusega, millega on alustatud, kuid mille puhul teatavad väljundit tootvad meetmed ei ole veel lõpule viidud.
Muude EAFRD meetmete puhul osutavad eesmärgid lõpetatud tegevustele määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 2 punkti 14 tähenduses.
4. Rakendamise olulisim etapp on prioriteedi tegevuste elluviimise tähtis osa, mille lõpuleviimist on võimalik kontrollida ja väljendada arvu või protsendimäärana. Käesoleva määruse artiklite 6 ja 7 kohaldamisel käsitatakse rakendamise olulisimaid etappe näitajatena.
5. Tulemusnäitajat kasutatakse üksnes siis, kui see on asjakohane ja tihedalt seotud toetatavate poliitiliste sekkumismeetmetega.
6. Kui leitakse, et käesoleva määruse artikli 4 lõikes 2 osutatud teave põhineb valedel eeldustel, mis viib eesmärkide ja vahe-eesmärkide ala- või ülehindamiseni, võib seda pidada nõuetekohaselt põhjendatud juhuks määruse (EL) nr 1303/2013 II lisa punkti 5 tähenduses.
Artikkel 6
Vahe-eesmärkide ja eesmärkide saavutamine
1. Vahe-eesmärkide ja eesmärkide saavutamist hinnatakse, võttes arvesse kõiki tulemusraamistikus sisalduvaid näitajaid ja rakendamise olulisimaid etappe, mis on kehtestatud prioriteedi tasandil määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 2 punkti 8 tähenduses, välja arvatud käesoleva määruse artiklis 7 osutatud juhtudel.
2. Prioriteedi vahe-eesmärgid või eesmärgid loetakse saavutatuks, kui kõik asjaomases tulemusraamistikus sisalduvad näitajad on saavutanud vähemalt 85 % vahe-eesmärgi väärtusest 2018. aasta lõpuks või vähemalt 85 % eesmärgi väärtusest 2023. aasta lõpuks. Erandina võib juhul, kui tulemusraamistik sisaldab kolme või enamat näitajat, pidada prioriteedi vahe-eesmärke või eesmärke saavutatuks, kui kõigi näitajatega seoses peale ühe saavutatakse 85 % vahe-eesmärkide väärtustest 2018. aasta lõpuks või 85 % nende eesmärkide väärtustest 2023. aasta lõpuks. Näitaja puhul, millega seoses ei saavutata 85 % vahe-eesmärgi või eesmärgi väärtusest, peab saavutama vähemalt 75 % vahe-eesmärgi või eesmärgi väärtusest.
3. Sellise prioriteedi puhul, mille tulemusraamistikus sisaldub üksnes kaks näitajat, loetakse olukorda, kus mõlema näitajaga seoses ei ole saavutatud 65 % vahe-eesmärgi väärtusest 2018. aasta lõpuks, oluliseks suutmatuseks saavutada vahe-eesmärke. Kui mõlema näitajaga seoses ei ole saavutatud 65 % vahe-eesmärgi väärtusest 2023. aasta lõpuks, loetakse seda oluliseks suutmatuseks saavutada eesmärke.
4. Sellise prioriteedi puhul, mille tulemusraamistikus sisaldub rohkem kui kaks näitajat, loetakse olukorda, kus mõlema näitajaga seoses ei ole saavutatud 65 % vahe-eesmärgi väärtusest 2018. aasta lõpuks, oluliseks suutmatuseks saavutada vahe-eesmärke. Kui vähemalt kahe näitajaga seoses ei ole saavutatud 65 % vahe-eesmärgi väärtusest 2023. aasta lõpuks, loetakse seda oluliseks suutmatuseks saavutada eesmärke.
Artikkel 7
Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 96 lõike 1 punktides a ja b osutatud prioriteetsete suundade ning noorte tööhõive algatuse integreerimiseks vajalike prioriteetsete suundade tulemusraamistik
1. Tulemusraamistiku jaoks valitud näitajad ja rakendamise olulisimad etapid, nende vahe-eesmärgid ja eesmärgid ning nende saavutamise väärtused liigitatakse fondi ning ERFi ja ESFi puhul piirkonnakategooria kaupa.
2. Käesoleva määruse artikli 4 lõikes 2 nõutav teave esitatakse fondi ja vajaduse korral piirkonnakategooria kaupa.
3. Vahe-eesmärkide ja eesmärkide saavutamist hinnatakse prioriteedi raames eraldi iga fondi ja iga piirkonnakategooria puhul, võttes arvesse näitajaid, nende vahe-eesmärke ja eesmärke ning nende saavutamise väärtusi, mis on liigitatud fondi ja piirkonnakategooria kaupa. Tulemusraamistikus sätestatud väljundnäitajate ja rakendamise olulisimate etappide osakaal fondile ning vajaduse korral piirkonnakategooriale määratud rahalises eraldises peab olema rohkem kui 50 %. Selle summa kindlaksmääramiseks arvestatakse näitajale või rakendamise olulisele etapile eraldatud summat ainult üks kord.
4. Kui noorte tööhõive algatuse vahendeid kavandatakse määruse (EL) nr 1304/2013 artikli 18 punkti c kohaselt prioriteetse suuna osana, koostatakse noorte tööhõive algatuse jaoks eraldi tulemusraamistik ning kõnealuse algatuse jaoks kehtestatud vahe-eesmärkide saavutamist hinnatakse eraldi prioriteetse suuna ülejäänud osast.
III PEATÜKK
MAJANDUSKASVU JA TÖÖHÕIVE INVESTEERINGUTE EESMÄRGI ALLA KUULUVATE ERFI, ESFI JA ÜHTEKUULUVUSFONDI SEKKUMISKATEGOORIATE NOMENKLATUUR
Artikkel 8
ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi sekkumiskategooriad
(Volitamine määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 96 lõike 2 teise lõigu alusel)
1. Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 96 lõike 2 teises lõigus osutatud sekkumiskategooriate nomenklatuur on esitatud käesoleva määruse I lisa tabelites 1–8. Nimetatud tabelites sätestatud koode kohaldatakse ERFi suhtes seoses majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgiga, Ühtekuuluvusfondi, ESFi ja noorte tööhõive algatuse suhtes, nagu on täpsustatud käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3.
2. Käesoleva määruse I lisa tabelis 1 sätestatud koode 001–101 kohaldatakse üksnes ERFi ja Ühtekuuluvusfondi suhtes.
Käesoleva määruse I lisa tabelis 1 sätestatud koode 102–120 kohaldatakse üksnes ESFi suhtes.
Käesoleva määruse I lisa tabelis 1 sätestatud koodi 103 kohaldatakse üksnes noorte tööhõive algatuse suhtes.
Käesoleva määruse I lisa tabelis 1 sätestatud koode 121, 122 ja 123 kohaldatakse ERFi, Ühtekuuluvusfondi ja ESFi suhtes.
3. Käesoleva määruse I lisa tabelites 2–4, 7 ja 8 sätestatud koode kohaldatakse ERFi, ESFi, noorte tööhõive algatuse ja Ühtekuuluvusfondi suhtes.
Käesoleva määruse I lisa tabelis 5 sätestatud koode kohaldatakse üksnes ERFi ja Ühtekuuluvusfondi suhtes.
Käesoleva määruse I lisa tabelis 6 sätestatud koode kohaldatakse üksnes ESFi ja noorte tööhõive algatuse suhtes.
IV PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 9
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval peale selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesoleva määruse artiklit 3 ja III lisa kohaldatakse alates EMKFi määruse jõustumisest.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 7. märts 2014
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013, 17. detsember 2013, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 487, 20.12.2013, lk 487).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1299/2013, 17. detsember 2013, erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil (ELT L 347, 20.12.2013, lk 259).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 470).
LISA I
Fondide (1) sekkumiskategooriate valdkonnad ja koodid majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi ning noorte tööhõive algatuse raames aastateks 2014–2020 vastavalt artiklitele 1 ja 8
TABEL 1: SEKKUMISVALDKONDA KÄSITLEVAD KOODID
|
Koefitsient kliimamuutuste alaste eesmärkide saavutamiseks antavate toetuste arvutamiseks |
||
|
I Tootlik investeering: |
|||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
40 % |
||
|
0 % |
||
|
II Põhiteenuste osutamiseks vajalik taristu ja sellega seotud investeering: |
|||
|
Energiataristu |
|
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
100 % |
||
|
100 % |
||
|
100 % |
||
|
100 % |
||
|
100 % |
||
|
100 % |
||
|
100 % |
||
|
100 % |
||
|
Keskkonnataristu |
|
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
40 % |
||
|
0 % |
||
|
100 % |
||
|
Transporditaristu |
|
||
|
40 % |
||
|
40 % |
||
|
40 % |
||
|
40 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
40 % |
||
|
40 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
40 % |
||
|
40 % |
||
|
40 % |
||
|
40 % |
||
|
Säästev transport |
|
||
|
40 % |
||
|
40 % |
||
|
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) taristu |
|
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
III Sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusevaldkonna taristu ja sellega seotud investeering: |
|||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
IV Sisemise potentsiaali arendamine: |
|||
|
Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon |
|
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
100 % |
||
|
Ettevõtete areng |
|
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
100 % |
||
|
40 % |
||
|
100 % |
||
|
100 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) — nõudluse stimuleerimine, rakendused ja teenused |
|
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
Keskkond |
|
||
|
40 % |
||
|
40 % |
||
|
40% |
||
|
40% % |
||
|
100 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
100 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
Muud |
|
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
40 % |
||
|
0 % |
||
|
V Püsiva ja kvaliteetse tööhõive edendamise ning tööjõu liikuvuse parandamine: |
|||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
VI Sotsiaalse kaasatuse edendamine, vaesuse ja igasuguse diskrimineerimise vastu võitlemine: |
|||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
VII Investeeringud haridusse, koolitusse ja kutseõppesse oskuste omandamiseks ja elukestvaks õppeks: |
|||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
VIII Riigiasutuste ja sidusrühmade institutsionaalse suutlikkuse parandamine ja avaliku halduse tõhustamine: |
|||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
IX Tehniline abi: |
|||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
TABEL 2: RAHASTAMISVIISI KÄSITLEVAD KOODID
|
2. RAHASTAMISVIIS |
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
TABEL 3: TERRITOORIUMI LIIKI KÄSITLEVAD KOODID
|
3. TERRITOORIUMI LIIK |
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
TABEL 4: TERRITORIAALSEID RAKENDUSMEHHANISME KÄSITLEVAD KOODID
|
4. TERRITORIAALSED RAKENDUSMEHHANISMID |
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
TABEL 5: TEMAATILISI EESMÄRKE KÄSITLEVAD KOODID
|
5. TEMAATILINE EESMÄRK (ERF ja Ühtekuuluvusfond) |
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
TABEL 6: ESFi KÕRVALTEEMASID KÄSITLEVAD KOODID
|
Koefitsient kliimamuutuste alaste eesmärkide saavutamiseks antavate toetuste arvutamiseks |
||
|
100 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
||
|
0 % |
TABEL 7: MAJANDUSTEGEVUST KÄSITLEVAD KOODID
|
7. MAJANDUSTEGEVUS |
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
TABEL 8: ASUKOHTA KÄSITLEVAD KOODID
| 8. ASUKOHT (2) |
|
|
Kood |
Asukoht |
|
|
Toimingu asukoha/toimumiskoha piirkonna või ala kood, nagu on sätestatud ühises statistiliste territoriaalüksuste liigituses (NUTS) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1059/2003 (3) lisas. |
(1) Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond ja Euroopa Sotsiaalfond.
(2) Üksnes investeeringud, mis on seotud keskkonnakaitsega või millega kaasnevad lennujaamade keskkonnamõju leevendamiseks või vähendamiseks vajalikud investeeringud.
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1059/2003, 26. mai 2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).
II LISA
Koefitsiendid kliimamuutuste alastele eesmärkidele ette nähtud toetussummade arvutamiseks Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi puhul vastavalt artiklile 2
|
Määruse (EL) nr 1305/2013 (1) artikkel |
Prioriteet/sihtvaldkond |
Koefitsient |
|
Artikli 5 lõike 3 punkt b |
Põllumajandusettevõtte riskiennetamise ja -juhtimise toetamine |
40 % |
|
Artikli 5 lõige 4 |
Põllumajanduse ja metsandusega seotud ökosüsteemide ennistamine, säilitamine ja parandamine (kõik sihtvaldkonnad) |
100 % |
|
Artikli 5 lõige 5 |
Ressursitõhususe edendamine ning vähese CO2-heitega ja kliimamuutuste suhtes vastupidavale majandusele ülemineku toetamine põllumajanduses ning toiduainete- ja metsandussektoris (kõik sihtvaldkonnad) |
100 % |
|
Artikli 5 lõike 6 punkt b |
Maapiirkondade kohaliku arengu soodustamine |
40 % |
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013, 17. detsember 2013, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).
III LISA
Koefitsiendid kliimamuutuste alastele eesmärkidele ette nähtud toetussummade arvutamiseks Euroopa Merendus ja Kalandusfondi puhul vastavalt artiklile 3
|
|
Meetme nimetus |
Esialgne numeratsioon |
Koefitsient |
| I PEATÜKK |
|||
|
|
Innovatsioon |
Artikkel 28 |
0%* (1) |
|
|
Nõuandeteenused |
Artikkel 29 |
0% |
|
|
Teadlaste ja kalurite partnerlused |
Artikkel 30 |
0%* |
|
|
Inimkapitali ja sotsiaaldialoogi edendamine - koolitamine, suhtevõrgustike loomine, sotsiaaldialoog |
Artikkel 31 |
0%* |
|
|
Inimkapitali ja sotsiaaldialoogi edendamine - abikaasade ja kooselupartnerite toetamine |
Artikli 31 lõige 2 |
0%* |
|
|
Inimkapitali ja sotsiaaldialoogi edendamine — praktikandid väikesemahulise rannapüügiga tegelevate kalalaevade pardal |
Artikli 31 lõige 3 |
0%* |
|
|
Mitmekesistumine ja uued sissetulekuvormid |
Artikkel 32 |
0%* |
|
|
Starditoetus noortele kaluritele |
Artikkel 32a |
0% |
|
|
Tervise- ja ohutusnõuded |
Artikkel 33 |
0% |
|
|
Kalapüügi ajutine peatamine |
Artikkel 33a |
40% |
|
|
Kalapüügi alaline lõpetamine |
Artikkel 33b |
100 % |
|
|
Ebasoodsate ilmastikutingimuste ja keskkonnajuhtumitega seotud ühisfondid |
Artikkel 33c |
40 % |
|
|
Püügivõimaluste eraldamise süsteemide toetamine |
Artikkel 34 |
40 % |
|
|
Kaitsemeetmete kujundamise ja rakendamise toetamine |
Artikkel 35 |
0% |
|
|
Kalanduse poolt merekeskkonnale avaldatava mõju piiramine ning kalapüügi kohandamine vastavalt liikide kaitsele |
Artikkel 36 |
40 % |
|
|
Merekeskkonna bioressursside kaitsmisega seotud innovatsioon |
Artikkel 37 |
40 % |
|
|
Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja taastamine — jäätmete kogumine |
Artikli 38 lõike 1 punkt a |
0% |
|
|
Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja taastamine – kaasaaitamine mere bioloogiliste ressursside paremale haldamisele ja juhtimisele; staatiliste või liikuvate struktuuride ehitamine, paigaldamine või ajakohastamine; NATURA 2000 alade ja spetsiaalsete mereruumi kaitsealade kaitse- ja majandamiskavade ettevalmistamine; merekaitsealade, sh NATURA 2000 alade majandamine, taastamine ja seire; keskkonnateadlikkus; osalemine muudes bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste säilitamiseks ja parandamiseks võetud meetmetes |
Artikli 38 lõike 1 punktid b–e, ea, f |
40 % |
|
|
Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja taastamine — kavad saagile tekitatud sellise kahju hüvitamiseks, mille on põhjustanud imetajad ja linnud |
Artikli 38 lõike 1 punkt eb |
0 % |
|
|
Kliimamuutuste leevendamine — kalalaeva pardal tehtavad investeeringud |
Artikli 39 lõike 1 punkt a |
100 % |
|
|
Kliimamuutuste leevendamine — energiatõhususe auditid ja kavad |
Artikli 39 lõike 1 punkt b |
100 % |
|
|
Energiatõhususe - uuringud alternatiivsete jõuseadmete ja laevakere ehituse osatähtsuse hindamiseks |
Artikli 39 lõike 1 punkt c |
40 % |
|
|
Põhi- või lisamootorite asendamine või moderniseerimine |
Artikli 39 lõige 2 |
100 % |
|
|
Lisandväärtus, tootekvaliteet ja soovimatu püügi kasutamine |
Artikkel 40 |
0% |
|
|
Kalasadamad, lossimiskohad, oksjonihooned ja varjualused - investeeringud kalasadamate ja oksjonihoonete infrastruktuuri või lossimiskohtade ja varjualuste täiustamiseks |
Artikli 41 lõige 1 |
40 % |
|
|
Kalasadamad, lossimiskohad, oksjonihooned ja varjualused – investeeringud, et parandada vastavust kogu saagi lossimise kohustusele |
Artikli 41 lõige 2 |
0% |
|
|
Kalasadamad, lossimiskohad, oksjonihooned ja varjualused – investeeringud kalurite ohutuse suurendamiseks |
Artikli 41 lõige 3 |
0% |
|
|
Kalapüük sisevetel ja sisevete fauna ja floora – kalalaevade pardal tehtavad investeeringud või investeeringud individuaalsesse varustusse nagu on osutatud artiklis 33 |
Artikli 42 lõike 1 punkt a |
0*% |
|
Kalapüük sisevetel ja sisevete fauna ja floora. Investeeringud artiklis 36 ja artiklis 37 osutatud varustusse ja tegevustesse |
Artikli 42 lõike 1 punkt b |
||
|
Kalapüük sisevetel ja sisevete fauna ja floora – kalalaevade pardal tehtavad investeeringud ning energiatõhususe auditid ja kavad |
Artikli 42 lõike 1 punkt c |
||
|
|
Kalapüük sisevetel ja sisevete fauna ja floora – inimkapitali ja sotsiaaldialoogi edendamine. |
Artikli 42 lõike 1 punkt aa |
0% |
|
|
Kalapüük sisevetel ja sisevete fauna ja floora – kalasadamad, varjualused ja lossimiskohad |
Artikli 42 lõike 1 punkt d |
0% |
|
|
Kalapüük sisevetel ja sisevete fauna ja floora – investeeringud püütud kala väärtuse või kvaliteedi parandamiseks |
Artikli 42 lõike 1 punkt da |
0% |
|
|
Kalapüük sisevetel ja sisevete fauna ja floora – starditoetus noortele kaluritele |
Artikli 42 lõike 1 punkt 1a |
0% |
|
|
Kalapüük sisevetel ja sisevete fauna ja floora – innovatsiooni edendamine ja hõlbustamine |
Artikli 42 lõike 1 punkt b |
0%* |
|
|
Kalapüük sisevetel ja sisevete fauna ja floora – investeeringud veefauna ja -floora kaitsmiseks |
Artikli 42 lõige 5 |
40 % |
| II PEATÜKK |
|||
|
|
Innovatsioon |
Artikkel 45 |
0%* |
|
|
Tootlikud investeeringud vesiviljelusse |
Artikkel 46 |
0%* |
|
|
Vesiviljelusettevõtete haldus-, asendus- ja nõuandeteenused |
Artikkel 48 |
0%* |
|
|
Inimkapitali ja suhtevõrgustike edendamine |
Artikkel 49 |
0%* |
|
|
Vesiviljelusalade potentsiaali suurendamine |
Artikkel 50 |
40 % |
|
|
Uute jätkusuutlike vesiviljelusettevõtete toetamine |
Artikkel 51 |
0% |
|
|
Üleminek keskkonnajuhtimise ja keskkonnaauditeerimise süsteemidele ning mahepõllumajanduslikule vesiviljelusele |
Artikkel 53 |
40 % |
|
|
Vesiviljeluse keskkonnateenused |
Artikkel 54 |
40 % |
|
|
Rahvatervishoiu meetmed |
Artikkel 55 |
0% |
|
|
Loomade tervist ja heaolu käsitlevad meetmed |
Artikkel 56 |
0% |
|
|
Vesiviljeluse varude kindlustamine |
Artikkel 57 |
40 % |
| III PEATÜKK |
|||
|
|
Ettevalmistav toetus |
Artikli 63 lõike 1 punkt a |
0% |
|
|
Kohalike arengustrateegiate rakendamine |
Artikkel 65 |
40 % |
|
|
Koostöö |
Artikkel 66 |
0%* |
|
|
Jooksvad kulud ja tegevuse elavdamine |
Artikli 63 lõike 1 punkt d |
0% |
| IV PEATÜKK |
|||
|
|
Tootmis- ja turustuskavad |
Artikkel 69 |
0%* |
|
|
Ladustamisabi |
Artikkel 70 |
0% |
|
|
Turustusmeetmed |
Artikkel 71 |
0%* |
|
|
Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine |
Artikkel 72 |
40 % |
| V PEATÜKK |
|||
|
|
Hüvituskava |
Artikkel 73 |
0% |
| VI PEATÜKK |
|||
|
|
Kontroll ja jõustamine |
Artikkel 78 |
0% |
|
|
Andmete kogumine |
Artikkel 79 |
0%* |
| VII PEATÜKK |
|||
|
|
Tehniline abi liikmesriikide algatusel |
Artikkel 79a |
0% |
| VIII PEATÜKK |
|||
|
|
Integreeritud mereseire |
Artikli 79b lõike 1 punkt a |
40 % |
|
|
Merekeskkonna kaitse ning mere- ja rannikuressursside säästva kasutamise edendamine |
Artikli 79b lõike 1 punkt b |
40 % |
(1) Kooskõlas artikli 3 lõikega 2 võib *-ga tähistatud meetmete suhtes kohaldada koefitsienti 40 %.
|
8.3.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 69/85 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 216/2014,
7. märts 2014,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2075/2005, millega kehtestatakse erieeskirjad liha ametlikuks kontrollimiseks keeritsusside (Trichinella) suhtes
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks, (1) eriti selle artikli 18 lõikeid 6, 8, 10 ja 12,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni 5. detsembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 2075/2005 (millega kehtestatakse erieeskirjad liha ametlikuks kontrollimiseks keeritsusside (Trichinella) suhtes) (2) on sätestatud eeskirjad proovide võtmiseks keeritsussi suhtes vastuvõtlike liikide rümpadest, et teha kindlaks ettevõtete ja piirkondade staatus ning liha liitu importimise tingimused. Samuti on selles ette nähtud referentmeetodid või samaväärsed määramismeetodid keeritsussi kindlakstegemiseks rümpadelt võetud proovides. |
|
(2) |
Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) võttis 3. oktoobril 2011. aastal vastu teadusliku arvamuse rahvatervise selliste ohtude kohta, mida tuleb hõlmata lihakontrolliga (sealiha) (3). Selles arvamuses määratles toiduohutusamet keeritsussi sealiha tarbimisega seotud keskmise ohuna rahvatervisele ning järeldas, et seoses bioloogilise ohu kontrollimeetoditega on searümpade ohutuse tagamine mitmesuguste integreeritud ennetusmeetmete ja kontrolli rakendamise teel nii põllumajandusettevõtetes kui ka tapamajades ainus viis tagada peamiste ohtude tõhusat kontrollimist. |
|
(3) |
Toiduohutusamet tegi keeritsussiga seoses kindlaks teatavad epidemioloogilised näitajad. Sõltuvalt eesmärgist ning riigi epidemioloogilisest seisundist võib kõnealuseid näitajaid rakendada riigi, piirkonna, tapamaja või põllumajandusettevõtte tasandil. |
|
(4) |
Toiduohutusamet tunnistab keeritsussi episoodilist esinemist liidus, peamiselt vabalt peetavate ja koduste sigade puhul. Toiduohutusamet tegi ka kindlaks, et tootmisviis on ainus peamine ohutegur keeritsussi nakkuse puhul. Lisaks näitavad esitatud andmed, et keeritsussi nakkuse oht ametlikult tunnustatud kontrollitud pidamistingimustes elavate sigade puhul on kaduvväike. |
|
(5) |
Maailma Loomatervise Organisatsioon (OIE) ei tunnista riikide või piirkondade puhul rahvusvahelises kontekstis enam kaduvväikese ohu staatust. Selle asemel seotakse selline tunnustamine ühe või enama konkreetseid kontrollitud pidamistingimusi rakendavate põllumajandusettevõtete bioturvarühmikutega. |
|
(6) |
Rahvusvaheliste standarditega ühildumiseks ning selleks, et parandada kontrollisüsteemi vastavalt tegelikele ohtudele rahvatervisele, tuleks keeritsussiohu vähendamise meetmeid tapamajades, sealhulgas imporditingimusi, ning riikide, piirkondade või põllumajandusettevõtete keeritsussinakkuse staatuse määramise tingimusi kohandada, täiustada ja lihtsustada. |
|
(7) |
Belgia ja Taani teatasid 2011. aastal määruse (EÜ) nr 2075/2005 kohaselt, et nende territooriumil on kaduvväike keeritsussioht. Sellist kaduvväikese ohu staatust riigi või piirkonna puhul enam ei tunnistata. Sellele vaatamata tuleks lubada Belgia ja Taani põllumajandusettevõtetel ja bioturvarühmikutel, mis vastavad käesoleva määruse jõustumise kuupäeval kontrollitud pidamistingimustele, kasutada selliste põllumajandusettevõtete ja bioturvarühmikute suhtes tehtud erandit ilma täiendavate eeltingimusteta, nagu pädeva asutuse poolsed ametliku tunnustamise järgsed täiendavad nõuded. |
|
(8) |
ELi parasiitide referentlabor on soovitanud muuta määruse tekst selgemaks seoses teatavate keeritsussi määramise samaväärsete meetoditega. |
|
(9) |
Tuleks ette näha, et ettevõtjad tagaksid surnud loomade kogumise, identifitseerimise ja transportimise ilma asjatu viivituseta vastavalt 21. oktoobri 2009. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 (milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus)) (4) artiklitele 21 ja 22 ning komisjoni 25. veebruari 2011 aasta määruse (EL) nr 142/2011 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega) (5) VIII lisale. |
|
(10) |
Keeritsusside juhtumid inimestel (ülekantud ja autohtoonsed), sealhulgas epidemioloogilised andmed tuleb esitada vastavalt komisjoni 22. detsembri 1999. aasta otsusele 2000/96/EÜ nakkushaiguste kohta, mis kuuluvad järk-järgulisele hõlmamisele ühenduse võrgustikuga vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 2119/98/EÜ (6). |
|
(11) |
Määrust (EÜ) nr 2075/2005 tuleks seepärast vastavalt muuta. |
|
(12) |
Käesolevas määruses ettenähtud nõuded hõlmavad nii toidukäitlejate kui ka pädevate asutuste praeguste tavade kohandamist. Seetõttu on asjakohane lubada mõne käesoleva määruse sätte hilisemat rakendamist. |
|
(13) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega ning ei Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole vastuväiteid esitanud, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr 2075/2005 muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Artikkel 1 asendatakse järgmisega: „Artikkel 1 Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
|
2) |
Artiklid 2 ja 3 asendatakse järgmistega: „Artikkel 2 Rümpadelt proovide võtmine 1. Kodusea rümpadelt tuleb tapamajades osana tapajärgsest kontrollist proove võtta järgmiselt:
Proov tuleb võtta igalt rümbalt ja proovi tuleb kontrollida keeritsussi suhtes pädeva asutuse määratud laboris, kasutades üht järgmist määramismeetodit:
2. Keeritsussiuuringute tulemuste selgumiseni ja tingimusel, et toidukäitleja tagab täieliku jälgitavuse, võib tapamajas või tapamajaga samades hoonetes („hooned”) paiknevas lihalõikusettevõttes tükeldada rümpasid kuni kuueks tükiks; Erandina esimesest lõigust ja pärast pädevalt asutuselt heakskiidu saamist võib rümpasid tükeldada tapamaja juures või eraldi asuvas lihalõikusettevõttes järgmistel tingimustel:
3. Hobuste, metssigade ning teiste keeritsussi haiguskahtlusega kodu- ja metsloomade rümpadelt tuleb tapajärgse uuringu osana tapamajades või ulukiliha töötlemise ettevõtetes süstemaatiliselt proove võtta. Proov võetakse igalt rümbalt ja proovi uuritakse pädeva asutuse määratud laboratooriumis vastavalt I ja III lisale. Artikkel 3 Erandid 1. Erandina artikli 2 lõikest 1 on keeritsussiuuringutest vabastatud kodusea liha, mis on kooskõlas II lisaga läbinud külmutamise pädeva asutuse järelevalve all. 2. Erandina artikli 2 lõikest 1 on keeritsussiuuringutest vabastatud alla viienädalaste võõrutamata kodusigade rümbad ja liha. 3. Erandina artikli 2 lõikest 1 võib keeritsussiuuringutest vabastada selliste kodusigade rümbad ja liha, kui loomad pärinevad põllumajandusettevõttest või bioturvarühmikust, mis on ametlikult tunnistatud kontrollitud pidamistingimusi rakendavateks vastavalt IV lisale, kui:
4. Kui liikmesriik rakendab lõikes 3 sätestatud erandit, teavitab asjaomane liikmesriik sellest komisjoni ja teisi alalise toiduahela ja loomatervise komitee liikmesriike ning esitab aastaaruande, mis sisaldab IV lisa II peatükis osutatud teavet. Komisjon avaldab oma veebilehel erandit rakendavate liikmesriikide nimekirja. Kui liikmesriik ei esita aastaaruannet või kui aruanne ei vasta käesoleva artikli kohaldamise tingimustele, kaotab erand asjaomase liikmesriigi jaoks kehtivuse.” |
|
3) |
Artiklid 8 kuni 12 asendatakse järgmisega: „Artikkel 8 Kontrollitud pidamistingimusi rakendavate põllumajandusettevõtete ametlik tunnustamine 1. Käesoleva määruse kohaldamisel võib pädev asutus ametlikult tunnistada põllumajandusettevõtte või bioturvarühmiku kontrollitud pidamistingimusi rakendavateks, kui on täidetud IV lisas sätestatud nõuded. 2. Kooskõlas artikli 3 lõike 3 punktiga c loetakse Taanis või Belgias asuvaid põllumajandusettevõtteid või bioturvarühmikuid, mis käesoleva määruse rakendamise kuupäeval rakendavad kontrollitud pidamistingimusi, ametlikult tunnustatud põllumajandusettevõteteks ja bioturvarühmikuteks, mis rakendavad käesoleva määruse IV lisas loetletud kontrollitud pidamistingimusi. Artikkel 9 Käitlejate teavitamiskohustus Toidukäitlejad põllumajandusettevõtetest, mis on ametlikult tunnistatud kontrollitud pidamistingimusi rakendavateks, teavitavad pädevat asutust vastavalt IV lisas kehtestatule igast nõudest, mida enam ei täideta, või muudest muutustest, mis võivad mõjutada põllumajandusettevõtte staatust keeritsussi suhtes. Artikkel 10 Ametlikult tunnustatud kontrollitud pidamistingimusi rakendavate põllumajandusettevõtete audit Pädev asutus tagab, et ametlikult tunnustatud kontrollitud pidamistingimusi rakendavaid põllumajandusettevõtteid auditeeritakse perioodiliselt. Auditite sagedus on riskipõhine, arvestades haiguse ajalugu ja levimust, eelnevaid leide, geograafilist piirkonda, kohalikke vastuvõtlikke metsloomi, loomakasvatustavasid, veterinaarjärelevalvet ja põllumajandustootjate vastavust nõuetele. Pädev asutus kontrollib, et kõiki kõnealustest põllumajandusettevõtetest pärinevaid kodusigu uuritakse vastavalt artikli 2 lõikele 1. Artikkel 11 Seireprogrammid Pädev asutus võib teostada seireprogrammi, mis hõlmab ametlikult tunnustatud kontrollitud pidamistingimusi rakendavatest põllumajandusettevõtetest või bioturvarühmikutest pärit kodusigade populatsiooni, et kontrollida keeritsussi puudumist kõnealuses populatsioonis. Seireprogrammiga kehtestatakse uuringute sagedus, uuritavate loomade arv ja proovivõtmise kava. Selleks kogutakse lihaproove ja uuritakse neid keeritsussi parasiitide olemasolu suhtes kooskõlas I lisa I või II peatükiga. Kui ELi referentlaboratoorium on sobiva analüüsimeetodi kehtivaks tunnistanud, võib seireprogramm sisaldada lisavahendina seroloogilisi meetodeid. Artikkel 12 Ametlikult tunnustuse äravõtmine põllumajandusettevõtetelt, mis rakendavad kontrollitud pidamistingimusi 1. Kui artikli 10 kohaselt läbi viidud auditi tulemused näitavad, et IV lisa nõudeid enam ei täideta, võtab pädev asutus põllumajanduselt ametliku tunnustuse kohe ära- 2. Kui ametlikult tunnustatud kontrollitud pidamistingimusi rakendavast põllumajandusettevõttest pärit kodusigade keeritsussi proov osutub positiivseks, toimib pädev asutus viivituseta järgmiselt:
3. Pärast tunnustuse tühistamist võib põllumajandusettevõtteid taas ametlikult tunnustada, kui tuvastatud probleemid on lahendatud ja IV lisas kehtestatud nõudeid täidetakse pädevat asutust rahuldaval viisil. 4. Kui kontrollimisel tehakse kindlaks, et biouturvarühmikus olev põllumajandusettevõte ei vasta artikli 9 nõuetele või selle proovid osutuvad positiivseteks, tuleb kõnealune põllumajandusettevõte eemaldada biouturvarühmikust, kuni nõuetele vastavus on taassaavutatud.” |
|
4) |
Artikkel 13 asendatakse järgmisega: „Artikkel 13 Tervishoiunõuded impordi puhul Kolmandast riigist pärit vöötlihaseid sisaldavat liha nendelt loomaliikidelt, kes võivad olla keeritsussikandjad, võib liitu importida üksnes juhul, kui seda on kolmandas riigis enne eksportimist keeritsussi suhtes artiklite 2 ja 3 kohaselt uuritud.” |
|
5) |
Artikkel 14 jäetakse välja. |
|
6) |
Artikkel 15 asendatakse järgmisega: „Artikkel 15 Dokumendid Vastavalt artiklis 13 sätestatule kinnitab riiklik veterinaararst imporditavale lihale lisatavas veterinaarsertifikaadis, et kooskõlas artikliga 13 on kolmandas päritoluriigis tehtud uuring keeritsussi suhtes. Kõnealuse dokumendi originaal lisatakse lihale, välja arvatud juhul, kui on tehtud erand vastavalt määruse (EÜ) nr 854/2004 artikli 14 lõikele 4.” |
|
7) |
I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale. |
|
8) |
IV lisa asendatakse käesoleva määruse II lisaga. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. juunist 2014.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 7. märts 2014
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 139, 30.4.2004, lk 206.
(2) ELT L 338, 22.12.2005, lk 60.
(3) EFSA Journal (2011); 9(10):2351 [198 lk], avaldatud 3. oktoobril 2011.
(4) ELT L 300, 14.11.2009, lk 1.
(5) ELT L 54, 26.2.2011, lk 1.
(6) EÜT L 28, 3.2.2000, lk 50.
I LISA
Määruse (EÜ) 2075/2005 I lisa muudetakse järgmiselt.
|
1) |
I peatüki 3. punktile „Menetlus” lisatakse järgmine lõik: „IV. Puhastamine ja saastatusest puhastamine pärast positiivset või kahtlast tulemust. Kui koondproovide või üksiku proovi uurimine lateks-aglutinatsiooni reaktsiooniga annab positiivse või kahtlase tulemuse, tuleb kõik lihaga kokkupuutuvad vahendid (segistikauss, keeduklaas, segamispulk, temperatuuriandur, kooniline filtreerimislehter, sõel ja näpitsad) tuleb enne uuesti kasutamist hoolikalt saastest puhastada mõnesekundilise leotamisega kuumas vees (65–90 °C). Liha või inaktiveeritud vastsete jäägid, mis võivad olla vahendite pinnale jäänud, võib eemaldada puhta käsna ja voolava veega. vajaduse korral võib vahendite rasvatustamiseks lisada mõne tilga pesuainet. Seejärel on soovitav igat töövahendit põhjalikult loputada, et eemaldada kõik puhastusaine jäägid.” |
|
2) |
II peatüki punkti D alapunkt 3 asendatakse järgmisega: „3. Katse käik I. Proovide täiskogumi puhul (100 g proovi korraga)
II. Alla 100 g koondproovid, nagu on sätestatud I peatüki punkti 3 II alapunktis Alla 100 g koondproovide puhul tuleb järgida menetluse kirjeldust, mis on esitatud I peatüki punkti 3 II alapunktis. III. Positiivsed või kahtlased tulemused Kui koondproovide uurimine lateks-aglutinatsiooni reaktsiooniga annab positiivse või kahtlase tulemuse, võetakse vastavalt I peatüki punkti 2 alapunktile a igalt sealt 20 g lisaproov. Viie sea 20 g proovid pannakse kokku ja koondproovi uuritakse I alapunktis kirjeldatud viisil. Selliselt uuritakse 20 viiesealise rühma proove. Kui viie sea koondproovi lateks-aglutinatsiooni reaktsioon on positiivne, võetakse 20 g lisaproov igalt rühma kuuluvalt sealt ning igat proovi uuritakse eraldi, kasutades selleks I alapunktis kirjeldatud meetodit. Kui lateks-aglutinatsiooni reaktsioon on positiivne või kahtlane, tuleb 20 g sea lihaskude saata riiklikusse referentlaborisse kinnituse saamiseks, kus kasutatakse ühte I peatükis kirjeldatud meetodit. Parasiitide proove hoitakse 90 % etanooli lahuses, et neid liikide tasemel määrata riiklikus või ELi referentlaboris. Pärast parasiitide kogumist kahjutustatakse positiivsete proovide vedelik, kuumutades seda vähemalt temperatuurini 60 °C. IV. Puhastamine ja saastatusest puhastamine pärast positiivset või kahtlast tulemust. Kui koondproovide või üksiku proovi uurimine lateks-aglutinatsiooni reaktsiooniga annab positiivse või kahtlase tulemuse, tuleb kõik lihaga kokkupuutuvad vahendid (segistikauss, keeduklaas, segamispulk, temperatuuriandur, kooniline filtreerimislehter, sõel ja näpitsad) enne uuesti kasutamist hoolikalt saastest puhastada mõnesekundilise leotamisega kuumas vees (65–90 °C). Liha või inaktiveeritud vastsete jäägid, mis võivad olla töövahendite pinnale jäänud, tuleb eemaldada puhta käsna ja voolava veega. Vajaduse korral võib vahendite rasvatustamiseks lisada mõne tilga pesuainet. Seejärel on soovitav igat töövahendit põhjalikult loputada, et eemaldada kõik puhastusaine jäägid.” |
II LISA
„IV LISA
I PEATÜKK
KONTROLLITUD PIDAMISTINGIMUSI RAKENDAVA PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTTE JA BIOTURVARÜHMIKU TUNNUSTAMINE
|
A. |
Põllumajandusettevõtete ametlikuks tunnustamiseks peavad toidukäitlejad vastama järgmistele nõuetele.
|
|
B. |
Toidukäitlejad põllumajandusettevõtetest, mis on ametlikult tunnistatud kontrollitud pidamistingimusi rakendavateks, teavitavad pädevat asutust kui mõnda punktis A esitatud nõuet enam ei täideta või kui on toimunud mis tahes muu muutus, mis võib mõjutada põllumajandusettevõtte staatust. |
|
C. |
Liikmesriikide pädevad asutused võivad põllumajandusettevõtet või põllumajandusettevõtete kategooriat tunnustada ainult tingimusel, et on tõendatud punktis A sätestatud tingimuste täitmine. |
II PEATÜKK
ARUANDLUS KEERITSUSSI OLUKORRA SUHTES
|
a) |
Keeritsusside juhtumite arv inimestel (ülekantud ja autohtoonsed), sealhulgas epidemioloogilised andmed tuleb esitada vastavalt komisjoni otsusele 2000/96/EÜ (4). |
|
b) |
Analüüside arv ning kodusigade, metssigade, hobuste, ulukite ja muude vastuvõtlike loomade puhul tehtud keeritsussi analüüside tulemused tuleb esitada vastavalt direktiivi 2003/99/EÜ IV lisale. Kodusigade kohta esitatud andmetes tuleb vähemalt esitada konkreetne teave:
|
(2) ELT L 300, 14.11.2009, lk 1.
|
8.3.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 69/93 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 217/2014,
7. märts 2014,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2073/2005 searümpades esineva Salmonella suhtes
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni määruses (EÜ) nr 2073/2005 (2) on sätestatud teatavate mikroorganismide suhtes kehtivad mikrobioloogilised kriteeriumid ja rakenduseeskirjad, mida toidukäitlejad peavad järgima määruse (EÜ) nr 852/2004 artiklis 4 osutatud hügieeni üld- ja erimeetmete rakendamisel, ning eelkõige protsessi hügieenikriteerium, mida kohaldatakse seoses Salmonella’ga searümpades, et kontrollida saastumist tapmise ajal. |
|
(2) |
Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) võttis 3. oktoobril 2011 vastu teadusliku arvamuse rahvatervise selliste ohtude kohta, mida tuleb hõlmata lihakontrolliga (sealiha) (3). Arvamuses on Salmonella määratletud sealiha tarbimisega seotud suure ohuna inimeste tervisele ning soovitatakse searümpade saastumist Salmonellaga vältida. EFSA soovitab muu hulgas karmistada protsessi hügieenikriteeriumi, mida kohaldatakse searümpades esineva Salmonella suhtes. |
|
(3) |
Selleks et vähendada Salmonella levimust searümpades, tuleks karmistada hügieenikontrolli loomade tapmise ajal vastavalt komisjoni 7. märtsi 2014. aasta määruse (EL) nr 218/2014 (millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 854/2004 lisasid ja komisjoni määrust (EÜ) nr 2074/2005) (4) sätetele ning sellest tulenevalt peaks ka positiivsete proovide arv vähenema. |
|
(4) |
Määruses sätestatud nõuetega on hõlmatud toidukäitlejate praeguste tavade kohandamine. Seepärast on asjakohane lubada käesoleva määruse kohaldamise edasilükkamist. |
|
(5) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 2073/2005 vastavalt muuta. |
|
(6) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega ning ei Euroopa Parlament ega nõukogu ole vastuväiteid esitanud, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 2073/2005 I lisa 2. peatüki rida 2.1.4 asendatakse järgmisega:
|
Salmonella |
50 (5) |
3 (6) |
Puudub rümba kohta uuritaval alal |
EN/ISO 6579 |
Rümbad pärast korrastust, kuid enne jahutust |
Tapahügieeni parandamine ja protsessi kontrollimise, loomade päritolu ja päritolufarmide bioohutusmeetmete ülevaatamine” |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. juunist 2014.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 7. märts 2014
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 226, 25.6.2004, lk 3.
(2) ELT L 338, 22.12.2005, lk 1.
(3) EFSA Journal (2011); 9(10):2351.
(4) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 95.
|
8.3.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 69/95 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 218/2014,
7. märts 2014,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 853/2004, (EÜ) nr 854/2004 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 2074/2005 lisasid
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks, (2) eriti selle artikli 17 lõiget 1 ning artikli 18 punkte 3 ja 10,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määrusega (EÜ) nr 853/2004 on sätestatud loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad toidukäitlejatele. Vastavalt kõnealuse määruse II lisale peavad tapamaju käitavad toidukäitlejad nõudma, vastu võtma ja kontrollima toiduahelat käsitlevat teavet ning võtma meetmeid sellise teabe suhtes kõigi loomade puhul, välja arvatud ulukid, kes on saadetud või kavatsetakse saata tapamajja. Selline teave hõlmab päritoluettevõtte staatust. |
|
(2) |
Komisjoni 7. märtsi 2014. aasta määrusega (EL) nr 216/2014, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2075/2005, millega kehtestatakse erieeskirjad liha ametlikuks kontrollimiseks keeritsusside (Trichinella) suhtes, (3) on lubatud erandid kontrollimise sätetest selliste ettevõtete puhul, kus rakendatakse kontrollitud pidamistingimusi. See teave tuleks lisada tapamajale esitatava toiduahelat käsitleva teabe hulka, et liikmesriigid saaksid rakendada asjakohast korda liha kontrollimiseks keeritsussi suhtes. |
|
(3) |
Määruses (EÜ) nr 853/2004 on sätestatud tingimused, mille alusel on väljaspool tapamaja hädatapetud loomade liha inimtoiduks kõlblik. Kuna hädatapetud loomade liha, mis on edukalt läbinud lihakontrolli, ei kujuta ohtu inimeste tervisele, siis tuleks kõnealusest määrusest jätta välja nõue hädatapetud loomade liha spetsiaalse tervisemärgi kohta ja sellise liha turupiirangud riigi turul; samuti tuleks määrusest (EÜ) nr 854/2004 jätta välja nõue hädatapetud loomade liha spetsiaalse tervisemärgi kohta. |
|
(4) |
Määrusega (EÜ) nr 854/2004 on kehtestatud erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks. Kõnealuse määruse I lisas eelkõige on kehtestatud eeskirjad tapaeelse ja tapajärgse kontrolli kohta, sealhulgas visuaalse kontrolli ning konkreetsete ohtude kohta värskes lihas. |
|
(5) |
Määrusega (EÜ) nr 854/2004 on sätestatud, et riikliku veterinaararsti abid tohivad aidata riiklikku veterinaararsti ametliku kontrolli tegemisel teatavate piirangutega. Tapaeelse kontrolli ja loomade heaolu käsitleva kontrolli puhul tuleks riiklikel veterinaararsti abidel lubada aidata riiklikku veterinaararsti selliste loomade eelvalikul, millel esineb kõrvalekaldeid. |
|
(6) |
Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) võttis 2011. aasta 3. oktoobril vastu teadusliku arvamuse rahvatervise selliste ohtude kohta, mida tuleb hõlmata lihakontrolliga (sealiha) (4) ning arvamuses järeldati, et praegu tapajärgsel kontrollil nõutavad palpeerimine ja sisselõiked võivad tekitada ristsaastumise ohtu. Sellise ristsaastumise ärahoidmiseks ei tuleks normaalsete loomade puhul enam nõuda palpeerimist ja sisselõikeid, vaid ainult siis, kui on leitud kõrvalekaldeid. Kõnealuses arvamuses väidab toiduohutusamet, et sigadel endokardiiti põhjustavad haigustekitajad ei oma tähtsust rahvatervise seisukohast. Kuna ohutuse seisukohalt ei ole rutiinne südame sisselõige vajalik, siis ei tuleks seda enam nõuda. |
|
(7) |
Samas arvamuses määratleb toiduohutusamet Salmonella sealiha tarbimisega seotud suureks ohuks inimeste tervisele ning soovitab vältida searümpade saastumist Salmonellaga. |
|
(8) |
Määruse (EÜ) nr 854/2004 I lisa IV jao IX peatükis on sätestatud riikliku veterinaararsti ülesanded konkreetsete ohtude suhtes. Salmonella tuleks samuti hõlmata riikliku veterinaararsti eriülesannete alla, eriti juhtudel, kui liha ei vasta teatavate liidu õigusaktide nõuetele. Eelkõige tuleks lisada sealiha kontrolli komisjoni 15. novembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 2073/2005 (toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumide kohta) (5) sätestatud ja rümpades esineva Salmonella suhtes kehtiva olemasoleva protsessi hügieenikriteeriumi järelevalve ning meetmed, mida toidukäitlejad peavad võtma, kui liha ei vasta konkreetsete liidu õigusaktide nõuetele. Kõnealune järelevalve oleks kulutõhus vahend teabe esitamiseks Salmonella kohustusliku seire kohta sealiha tootmisahelas vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiivile 2003/99/EÜ zoonooside ja zoonootilise toimega mõjurite seire kohta, millega muudetakse nõukogu otsust 90/424/EMÜ ja tühistatakse nõukogu direktiiv 92/117/EMÜ (6). |
|
(9) |
Komisjoni 5. detsembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 2074/2005, millega sätestatakse rakendusmeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 853/2004 käsitletud teatavate toodete ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004 käsitletud ametlike kontrollide suhtes, sätestatakse erandid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 852/2004 ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 854/2004, (7) on sätestatud konkreetsed nõuded vabatahtliku sigade visuaalse tapajärgse kontrolli kohta. Käesolevas määruses kavandatavad muudatused määruses (EÜ) nr 854/2004 sätestatud standardse tapajärgse kontrolli nõuetesse muudavad määruses (EÜ) nr 2074/2005 sätestatud nõuded sigade vabatahtliku visuaalse kontrolli kohta sigade puhul ebaoluliseks ning seetõttu tuleks neid nõudeid muuta. |
|
(10) |
Käesolevas määruses esitatud nõuded toovad kaasa praeguste tavade ümberkujundamise nii toidukäitlejate kui ka pädevate asutuste jaoks. Seetõttu on asjakohane lubada käesoleva määruse kohaldamist edasi lükata. |
|
(11) |
Määruseid (EÜ) nr 853/2004, (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 2074/2005 tuleks seetõttu vastavalt muuta. |
|
(12) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega ning ei Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole vastuväiteid esitanud, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 853/2004 muudatused
Määrust (EÜ) nr 853/2004 muudetakse järgmiselt.
|
1) |
II lisa III jao punkti 3 alapunkt a asendatakse järgmisega:
|
|
2) |
III lisa I jao VI peatüki punkt 9 jäetakse välja. |
Artikkel 2
Määruse (EÜ) nr 854/2004 muudatused
Määruse (EÜ) nr 854/2004 I lisa muudetakse järgmiselt.
|
1) |
I jao III peatüki punkt 7 jäetakse välja. |
|
2) |
III jao I peatüki punkt 2 asendatakse järgmisega:
|
|
3) |
IV jao IV peatüki B osa punktid 1 ja 2 asendatakse järgmisega:
|
|
4) |
IV jao IX peatükki lisatakse G osa. „G. Salmonella
|
Artikkel 3
Määruse (EÜ) nr 2074/2005 muudatused
Määruse (EÜ) nr 2074/2005 VIb lisa punkti 3 alapunkt a jäetakse välja.
Artikkel 4
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. juunist 2014.
Määruse (EÜ) nr 854/2004 I lisa IV jao IX peatüki G osa punkti 3 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 7. märts 2014
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.
(2) ELT L 139, 30.4.2004, lk 206.
(3) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 85.
(4) EFSA Journal (2011); 9(10):2351.
(5) ELT L 338, 22.12.2005, lk 1.
(6) ELT L 325, 12.12.2003, lk 31.
(7) ELT L 338, 22.12.2005, lk 27.
(8) ELT L 338, 22.12.2005, lk 60.”
(9) ELT L 338, 22.12.2005, lk 1.
(10) Kui kõik on negatiivsed, esitatakse 95protsendiline statistiline kindlus, et levimus on alla 6 %.
(11) ELT L 325, 12.12.2003, lk 31.”
|
8.3.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 69/99 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 219/2014,
7. märts 2014,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 854/2004 I lisa koduloomadena peetavate sigade tapajärgse kontrolli erinõuete osas
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks, (1) eriti selle artikli 17 lõiget 1 ning artikli 18 punkti 7,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määrusega (EÜ) nr 854/2004 on kehtestatud erieeskirjad loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks. Kõnealuses määruses on muu hulgas ette nähtud, et liikmesriigid tagavad, et värske liha ametlikud kontrollid viiakse läbi selle määruse I lisa kohaselt. Määrusega (EÜ) nr 854/2004 on ette nähtud veel see, et riiklik veterinaararst teostab muu hulgas inspekteerimisülesandeid I lisa IV jao erinõuete kohaselt värsket liha turule viivates tapamajades, ulukiliha töötlemise ettevõtetes ja lihalõikusettevõtetes. |
|
(2) |
Määruse (EÜ) nr 854/2004 I lisa IV jao IV peatüki B osas on sätestatud koduloomadena peetavate sigade tapajärgse kontrolli erinõuded. |
|
(3) |
Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) võttis 2011. aasta 3. oktoobril vastu teadusliku arvamuse rahvatervise selliste ohtude kohta, mille suhtes tuleb liha (sealiha) (2) kontrollida, ning arvamuses järeldati, et praegu tapajärgsel kontrollil nõutavad palpeerimine ja sisselõiked võivad tekitada bakteriaalse ristsaastumise ohtu. |
|
(4) |
Toiduohutusamet leidis ka, et praegu tapajärgse kontrolli käigus kasutatavad palpeerimine või sisselõiked tuleks korraliselt tapetud sigade puhul ära jätta, sest mikroorganismidega ristsaastumise oht on suurem ohust, et nende tehnikatega kindlakstehtavaid seisundeid tuvastatakse võib-olla vähem. Tapajärgse kontrolli käigus tuleks manuaalseid tehnikaid kasutada üksnes juhul, kui muu hulgas tapajärgse visuaalse kontrolli käigus on tekkinud kahtlus, et esineb kõrvalekaldeid. |
|
(5) |
Toiduohutusameti arvamuse põhjal on asjakohane muuta määruse (EÜ) nr 854/2004 I lisa IV jao IV peatüki B osas sätestatud koduloomadena peetavate sigade tapajärgse kontrolli erinõudeid. |
|
(6) |
Kui loomade päritoluettevõttest saadud epidemioloogilised või muud andmed, toiduahelat käsitlev teave, tapaeelse kontrolli leiud või tapajärgse visuaalse kontrolli käigus tuvastatud asjakohased kõrvalekalded osutavad, et rahvatervis, loomatervis või loomade heaolu võivad olla ohus, peaks riiklikul veterinaararstil olema võimalus otsustada, milliseid sisselõikeid tuleks tapajärgse kontrolli käigus teha ja mida tuleks palpeerida, et saaks otsustada, kas liha sobib inimtoiduks. |
|
(7) |
Käesolevas määruses esitatud nõuded erinevad määruse (EÜ) nr 854/2004 nõuetest ja see toob kaasa praeguste tavade ümberkujundamise nii toidukäitlejate kui ka pädevate asutuste jaoks. Seepärast on asjakohane lubada käesoleva määruse kohaldamise edasilükkamist. |
|
(8) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 854/2004 vastavalt muuta. |
|
(9) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega ning ei Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole vastuväiteid esitanud, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 854/2004 I lisa IV jao IV peatükis asendatakse B osa järgmisega:
„B. TAPAJÄRGNE KONTROLL
|
1. |
Sigade rümbad ja rups läbivad järgmised tapajärgsed menetlused:
|
|
2. |
Riiklik veterinaararst teeb tapajärgsed lisauuringud, kasutades rümba ja rupsi sisselõikeid ja palpeerimist, kui ta leiab, et rahvatervis, loomatervis või loomade heaolu võivad olla ohus, sest sellele on viidanud üks järgnevalt nimetatust:
|
|
3. |
Olenevalt määratletud ohust võivad punktis 2 loetletud täiendavad tapajärgsed menetlused sisaldada järgmiseid toiminguid:
|
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. juunist 2014.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 7. märts 2014
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 139, 30.4.2004, lk 206.
(2) EFSA Panels on Biological Hazards (BIOHAZ), on Contaminants in the Food Chain (CONTAM), and on Animal Health and Welfare (AHAW); Scientific Opinion on the public health hazards to be covered by inspection of meat (swine), EFSA Journal 2011; 9(10):2351.
|
8.3.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 69/101 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 220/2014,
7. märts 2014,
millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 479/2009 seoses viidetega Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemile
EUROOPA KOMISJON
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 25. mai 2009. aasta määrust (EÜ) nr 479/2009 Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta, (1) eriti selle artiklit 17,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Mõisted „valitsemissektor”, „eelarvepuudujääk” ja „investeeringud” on sätestatud asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitlevas protokollis ja määruses (EÜ) nr 479/2009 viidetega ühenduses kasutatavale Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemile (edaspidi „ESA 95”), mis on kehtestatud nõukogu 25. juuni 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 2223/96 ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (2). |
|
(2) |
Euroopa parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (edaspidi „ESA 2010”) (3) sisaldab ühistest standarditest, määratlustest, klassifikaatoritest ja arvepidamiseeskirjadest koosnevat kontrollraamistikku liikmesriikide kontode koostamiseks liidu statistikanõuete kohaselt, et saada liikmesriikide vahel võrreldavaid tulemusi. |
|
(3) |
ESA 2010 on ESA 95 uuendatud versioon ning seepärast tuleb lisada uued viited määrusesse (EÜ) nr 479/2009. |
|
(4) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 479/2009 vastavalt muuta. |
|
(5) |
Segaduse vältimiseks ESA 2010-le osutavate uute viidete kohaldamisel tuleks käesolevas määruses sätestatud meetmeid kohaldada alates 1. septembrist 2014, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr 479/2009 muudetakse järgmiselt:
|
1. |
Kõik viited ESA 95-le asendatakse viidetega ESA 2010-le. |
|
2. |
Artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega: „Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli ja käesoleva määruse kohaldamiseks määratletakse lõigetes 2 kuni 6 nimetatud mõisteid vastavalt Euroopa parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrusele (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (edaspidi „ESA 2010”). Sulgudes antud koodid osutavad ESA 2010-le.”. |
|
3. |
Artikli 1 lõiget 3 muudetakse järgmiselt:
|
|
4. |
Artikli 1 lõikes 5 asendatakse teine lõik järgmisega: „Valitsemissektori võlg koosneb valitsemissektori järgmist liiki võlakohustustest: ESA 2010s määratletud sularaha ja hoiused (AF 2); võlaväärtpaberid (AF.3) ja laenud (AF.4).”. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. septembrist 2014.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 7. märts 2014
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 145, 10.6.2009, lk 1.
(2) EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1.
(3) ELT L 174, 26.6.2013, lk 1.
|
8.3.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 69/102 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 221/2014,
7. märts 2014,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 288/2009 koolide puu- ja köögivilja kava raames antavate toetussummade soovitusliku jaotuse kindlaksmääramise osas
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1370/2013, millega määratakse kindlaks põllumajandustoodete ühise turukorraldusega seotud teatavate toetuste kehtestamise meetmed, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EL) nr 1370/2013 artiklis 5 on sätestatud kogusumma, mida antakse liidu toetusena puu- ja köögiviljade, töödeldud puu- ja köögivilja ning banaanisektori toodete pakkumiseks lastele. Toetusele (edaspidi „koolide puu- ja köögivilja kava”) on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (2) artiklis 23. Lisaks on määruse (EL) nr 1370/2013 artiklis 5 kindlaks määratud liikmesriikide maksimaalsed kaasrahastamismäärad ja kõnealuse toetuse miinimumsummad iga liikmesriigi jaoks. |
|
(2) |
Komisjon peaks kindlaks määrama koolide puu- ja köögivilja kava raames liikmesriikidele antavate toetussummade soovitusliku jaotuse, võttes aluseks kriteeriumid, millele on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 23 lõikes 5. Komisjon peaks lisaks regulaarselt hindama, kas soovituslik jaotus on nende kriteeriumitega kooskõlas. |
|
(3) |
Komisjoni määruse (EÜ) nr 288/2009 (3) II lisas on sätestatud liidu abi soovituslikud eraldised iga liikmesriigi jaoks selle alusel, et liidu eelarve kokku on 90 miljonit eurot. Kuna määrusega (EL) nr 1370/2013 suurendati koolide puu- ja köögivilja kava raames antava toetuse summat 150 miljoni euroni ja määrati uued kaasrahastamismäärad, tuleks kindlaks määrata uus toetussummade soovituslik jaotus. |
|
(4) |
Uue soovitusliku toetussummade jaotuse puhul tuleks arvesse võtta määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 23 lõikes 5 osutatud kriteeriume, mille aluseks on uusimad kättesaadavad andmed aastast 2012 kuue- kuni kümneaastaste laste osakaalu kohta liikmesriigi piirkondade elanikkonnast. |
|
(5) |
Määrust (EÜ) nr 288/2009 tuleks seepärast vastavalt muuta. Selleks et võtta arvesse kooliaasta perioodilisust, tuleks uut soovituslikku jaotust hakata kohaldama alates 1. augustist 2014. |
|
(6) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 288/2009 muutmine
II lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.
Artikkel 2
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. augustist 2014.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 7. märts 2014
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 346, 20.12.2013, lk 12.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).
(3) Komisjoni määrus (EÜ) nr 288/2009, 7. aprill 2009, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses ühenduse abiga, mis antakse koolidele puuvilja jagamise kava raames puu- ja köögivilja, töödeldud puu- ja köögivilja- ning banaanitoodete jagamiseks haridusasutuste lastele (ELT L 94, 8.4.2009, lk 38).
LISA
„II LISA
Liidu toetussummade soovituslik jaotus liikmesriikide kaupa
|
Liikmesriik |
Kaasrahastamise määr (%-des) |
6–10-aastaste laste absoluutarv |
EUR |
|
Austria |
75 % |
406 322 |
2 239 273 |
|
Belgia |
75 % |
611 450 |
3 369 750 |
|
Bulgaaria |
90 % |
316 744 |
2 094 722 |
|
Horvaatia |
90 % |
205 774 |
1 360 845 |
|
Küpros |
75 % |
44 823 |
290 000 |
|
Tšehhi Vabariik |
88 % |
480 495 |
3 124 660 |
|
Taani |
75 % |
328 182 |
1 808 638 |
|
Eesti |
90 % |
66 436 |
439 361 |
|
Soome |
75 % |
290 308 |
1 599 911 |
|
Prantsusmaa |
76 % |
4 051 279 |
22 500 145 |
|
Saksamaa |
75 % |
3 575. 991 |
19 707 575 |
|
Kreeka |
81 % |
529 648 |
3 143 600 |
|
Ungari |
86 % |
482 160 |
3 031 022 |
|
Iirimaa |
75 % |
319 126 |
1 758 729 |
|
Itaalia |
80 % |
2 853 098 |
16 719 794 |
|
Läti |
90 % |
95 861 |
633 957 |
|
Leedu |
90 % |
136 285 |
901 293 |
|
Luksemburg |
75 % |
29 473 |
290 000 |
|
Malta |
75 % |
19 511 |
290 000 |
|
Madalmaad |
75 % |
986 118 |
5 434 576 |
|
Poola |
88 % |
1 802 733 |
11 645 350 |
|
Portugal |
85 % |
527 379 |
3 284 967 |
|
Rumeenia |
89 % |
1 054 185 |
6 869 985 |
|
Slovakkia |
89 % |
262 703 |
1 709 502 |
|
Sloveenia |
83 % |
91 095 |
554 291 |
|
Hispaania |
75 % |
2 337 457 |
12 939 604 |
|
Rootsi |
75 % |
518 322 |
2 856 514 |
|
Ühendkuningriik |
76 % |
3 494 635 |
19 401 935 |
|
EL 28 |
79 % |
25 917 593 |
150 000 000” |
|
8.3.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 69/105 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 222/2014,
7. märts 2014,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused. |
|
(2) |
Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 7. märts 2014
Komisjoni nimel presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor
Jerzy PLEWA
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
|
(eurot 100 kg kohta) |
||
|
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
|
0702 00 00 |
MA |
77,7 |
|
TN |
77,7 |
|
|
TR |
99,1 |
|
|
ZZ |
84,8 |
|
|
0707 00 05 |
EG |
182,1 |
|
JO |
182,1 |
|
|
TR |
155,6 |
|
|
ZZ |
173,3 |
|
|
0709 91 00 |
EG |
45,1 |
|
ZZ |
45,1 |
|
|
0709 93 10 |
MA |
44,0 |
|
TR |
89,5 |
|
|
ZZ |
66,8 |
|
|
0805 10 20 |
EG |
54,5 |
|
IL |
66,9 |
|
|
MA |
57,1 |
|
|
TN |
49,9 |
|
|
TR |
56,7 |
|
|
ZZ |
57,0 |
|
|
0805 50 10 |
TR |
66,3 |
|
ZZ |
66,3 |
|
|
0808 10 80 |
CN |
116,1 |
|
MK |
30,8 |
|
|
US |
205,8 |
|
|
ZZ |
117,6 |
|
|
0808 30 90 |
AR |
105,9 |
|
CL |
139,4 |
|
|
CN |
68,3 |
|
|
TR |
156,2 |
|
|
US |
226,5 |
|
|
ZA |
92,9 |
|
|
ZZ |
131,5 |
|
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.
OTSUSED
|
8.3.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 69/107 |
EUROOPA KESKPANGA OTSUS,
4. veebruar 2014,
millega määratakse kindlaks põhjalikule hindamisele kuuluvad krediidiasutused
(EKP/2014/3)
(2014/123/EL)
EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõiget 6,
võttes arvesse nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga, (1) eelkõige selle artikli 4 lõiget 3 ja artikli 33 lõikeid 3 ja 4,
võttes arvesse EKP järelevalvenõukogu ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Seoses järelevalveülesannete võtmisega võib Euroopa Keskpank (EKP) alates 3. novembrist 2013 nõuda, et riiklikud pädevad asutused ja määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 10 lõikes 1 osutatud isikud esitaksid EKP-le põhjalikuks hindamiseks asjaomase teabe (sealhulgas bilansi) krediidiasutuste kohta osalevates liikmesriikides. EKP peab hindama vähemalt krediidiasutusi, mis ei ole hõlmatud määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 6 lõikega 4. |
|
(2) |
23. oktoobril 2013 avaldas EKP põhjalikku hindamisse kaasatud asutuste nimed, samuti põhjaliku hindamise põhiaspektide esialgse ülevaate. |
|
(3) |
Määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 6 lõikes 4 osutatud kriteeriumide alusel määras EKP kooskõlas määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 33 lõikega 4 kindlaks krediidiasutused, mida ta kavatseb põhjalikult hinnata (sealhulgas bilanssi). Eespool osutatud kriteeriumide kohaldamisel võttis EKP arvesse võimalikke muutusi krediidiasutuste tegevuse dünaamikas ja sellest tulenevaid tagajärgi nende varade koguväärtusele. Seetõttu on EKP kaasanud krediidiasutused, mis praegu ei vasta olulisuse kriteeriumile, kuid võivad sellele vastata lähitulevikus, mistõttu kuuluvad nad põhjalikule hindamisele. Seega hindab EKP põhjalikult krediidiasutusi, finantsvaldusettevõtjaid ja segafinantsvaldusettevõtjaid, mille vara koguväärtus ületab 27 miljardit eurot. Olenemata nimetatud kriteeriumidest, hindab EKP põhjalikult ka kolme kõige olulisemat krediidiasutust igas euroala liikmesriigis. Krediidiasutuste määramine, mida EKP kavatseb põhjalikult hinnata, ei mõjuta kriteeriumide lõplikku hindamist, mis põhinevad erimetoodikal, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1024/2013 artiklis 6. |
|
(4) |
Krediidiasutused ja riiklikud pädevad asutused peavad esitama kogu teabe, mis on vajalik EKP-le põhjalikuks hindamiseks kooskõlas määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 33 lõikega 4. |
|
(5) |
EKP võib nõuda, et riiklikud pädevad asutused ja määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 10 lõikes 1 osutatud isikud esitaksid EKP-le põhjalikuks hindamiseks asjaomase teabe. |
|
(6) |
EKP järelevalvenõukogu liikmetele, EKP töötajatele ja osalevatest liikmesriikidest töölähetusse saadetud töötajatele kehtivad Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa keskpanga põhikirja artiklis 37 ning asjaomases liidu õiguses sätestatud ametisaladuse nõuded. Eelkõige kohaldatakse EKP ja riiklike pädevate asutuste suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (2) teabevahetuse ja ametisaladuse sätteid, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Põhjalikult hinnatavad üksused
1. Lisas esitatud üksusi hindab EKP põhjalikult 3. novembriks 2014.
2. Kooskõlas määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 33 lõikega 4 peavad lisas esitatud krediidiasutuste järelevalve eest vastutavad riiklikud pädevad asutused esitama kogu teabe, mis on asjakohane põhjalikuks hindamiseks ja mida EKP on krediidiasutuse kohta taotlenud. Riiklik pädev asutus peab vajalikuks peetavat teavet kontrollima, vajaduse korral koha peal kontrollima või kolmandaid isikuid kaasama.
3. Riiklik pädev asutus, kes vastutab tütarettevõtjate järelevalve eest grupis, mis kuulub ühtse järelevalvemehhanismi konsolideeritud järelevalve alla, vastutab tema liikmesriigis tegevusloa saanud tütarettevõtjate kontrolli eest.
Artikkel 2
Uurimisvolitused
Kooskõlas määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 33 lõigetega 3 ja 4 võib EKP lisas esitatud krediidiasutuste puhul kasutada oma uurimisvolitusi.
Artikkel 3
Jõustumine
Käesolev otsus jõustub 6. veebruaril 2014.
Frankfurt Maini ääres, 4. veebruar 2014
EKP president
Mario DRAGHI
(1) ELT L 287, 29.10.2013, lk 63.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).
LISA
PÕHJALIKULT HINNATAVAD ASUTUSED
Belgia
AXA Bank Europe SA
Belfius Banque SA
Dexia NV (1)
Investar (Argenta Bank- en Verzekeringsgroep’i valdusettevõtja)
KBC Group NV
The Bank of New York Mellon SA
Saksamaa
Aareal Bank AG
Bayerische Landesbank
Commerzbank AG
DekaBank Deutsche Girozentrale
Deutsche Apotheker- und Ärztebank eG
Deutsche Bank AG
DZ Bank AG Deutsche Zentral-Genossenschaftsbank
HASPA Finanzholding
HSH Nordbank AG
Hypo Real Estate Holding AG
IKB Deutsche Industriebank AG
KfW IPEX-Bank GmbH
Landesbank Baden-Württemberg
Landesbank Berlin Holding AG
Landesbank Hessen-Thüringen Girozentrale
Landesbank Baden-Württemberg-Förderbank
Landwirtschaftliche Rentenbank
Münchener Hypothekenbank eG
Norddeutsche Landesbank-Girozentrale
NRW.Bank
SEB AG
Volkswagen Financial Services AG
WGZ Bank AG Westdeutsche Genossenschafts-Zentralbank
Wüstenrot & Württembergische AG seoses Wüstenrot Bank AG Pfandbriefbank and Wüstenrot Bausparkasse AG’ga
Eesti
AS DNB Bank
AS SEB Pank
Swedbank AS
Iirimaa
Allied Irish Banks plc
Merrill Lynch International Bank Limited
Permanent tsb plc.
The Governor and Company of the Bank of Ireland
Ulster Bank Ireland Limited
Kreeka
Alpha Bank, S.A.
Eurobank Ergasias, S.A.
National Bank of Greece, S.A.
Piraeus Bank, S.A.
Hispaania
Banco Bilbao Vizcaya Argentaria, S.A.
Banco de Sabadell, S.A.
Banco Financiero y de Ahorros, S.A.
Banco Mare Nostrum, S.A.
Banco Popular Español, S.A.
Banco Santander, S.A.
Bankinter, S.A.
Caja de Ahorros y M.P. de Zaragoza, Aragón y Rioja
Caja de Ahorros y Pensiones de Barcelona
Caja España de Inversiones, Salamanca y Soria, CAMP
Cajas Rurales Unidas, Sociedad Cooperativa de Crédito
Catalunya Banc, S.A.
Kutxabank, S.A.
Liberbank, S.A.
MPCA Ronda, Cádiz, Almería, Málaga, Antequera y Jaén
NCG Banco, S.A.
Prantsusmaa
Banque Centrale de Compensation (LCH Clearnet)
Banque PSA Finance
BNP Paribas
C.R.H. - Caisse de Refinancement de l’Habitat
Groupe BPCE
Groupe Crédit Agricole
Groupe Crédit Mutuel
HSBC France
La Banque Postale
BPI France (Banque Publique d’Investissement)
RCI Banque
Société de Financement Local
Société Générale
Itaalia
Banca Carige S.P.A. - Cassa di Risparmio di Genova e Imperia
Banca Monte dei Paschi di Siena S.p.A.
Banca Piccolo Credito Valtellinese, Società Cooperativa
Banca Popolare Dell’Emilia Romagna - Società Cooperativa
Banca Popolare Di Milano - Società Cooperativa A Responsabilità Limitata
Banca Popolare di Sondrio, Società Cooperativa per Azioni
Banca Popolare di Vicenza - Società Cooperativa per Azioni
Banco Popolare - Società Cooperativa
Credito Emiliano S.p.A.
Iccrea Holding S.p.A
Intesa Sanpaolo S.p.A.
Mediobanca - Banca di Credito Finanziario S.p.A.
UniCredit S.p.A.
Unione Di Banche Italiane Società Cooperativa Per Azioni
Veneto Banca S.C.P.A.
Küpros
Bank of Cyprus Public Company Ltd
Co-operative Central Bank Ltd
Hellenic Bank Public Company Ltd
Russian Commercial Bank (Cyprus) Ltd
Läti
ABLV Bank, AS
AS SEB banka
Swedbank
Luksemburg
Banque et Caisse d’Epargne de l’Etat, Luxembourg
Clearstream Banking S.A.
Precision Capital S.A. (Banque Internationale à Luxembourg ja KBL European Private Bankers S.A.valdusettevõtja)
RBC Investor Services Bank S.A.
State Street Bank Luxembourg S.A.
UBS (Luxembourg) S.A.
Malta
Bank of Valletta plc
HSBC Bank Malta plc
Holland
ABN AMRO Bank N.V.
Bank Nederlandse Gemeenten N.V.
Coöperatieve Centrale Raiffeisen-Boerenleenbank B.A.
ING Bank N.V.
Nederlandse Waterschapsbank N.V.
The Royal Bank of Scotland N.V.
SNS Bank N.V.
Austria
BAWAG P.S.K. Bank für Arbeit und Wirtschaft und Österreichische Postsparkasse AG
Erste Group Bank AG
Raiffeisenlandesbank Oberösterreich AG
Raiffeisenlandesbank Niederösterreich-Wien AG
Raiffeisen Zentralbank Österreich AG
Österreichische Volksbanken-AG koos krediidiasutustega, mis on sidusettevõtjad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 10 (2)
Portugal
Banco BPI, SA
Banco Comercial Português, SA
Caixa Geral de Depósitos, SA
Espírito Santo Financial Group, SA
Sloveenia
Nova Kreditna Banka Maribor d.d.
Nova Ljubljanska banka d. d., Ljubljana
SID - Slovenska izvozna in razvojna banka, d.d., Ljubljana
Soome
Danske Bank Oyj
Nordea Bank Finland Abp
OP-Pohjola Group
Juhud, mil osaleva liikmesriigi kolmest kõige olulisemast krediidiasutusest kolm või enam on juba eespool osutatud pangakontserni tütarettevõtjad:
Malta
Deutsche Bank (Malta) Ltd
Slovakkia
Slovenská sporiteľňa, a.s.
Všeobecná úverová banka, a.s.
Tatra banka, a.s.
(1) Selle kontserni hindamise metoodika võtab arvesse tema konkreetset olukorda, eelkõige asjaolu, et tema finantspositsiooni ja riskiprofiili ulatuslik hindamine teostati juba oktoobris 2011 algatatud kava raames ning kiideti heaks Euroopa Komisjoni poolt 28. detsembril 2012.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).
SOOVITUSED
|
8.3.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 69/112 |
KOMISJONI SOOVITUS,
7. märts 2014,
meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte tugevdamise kohta läbipaistvuse suurendamise kaudu
(EMPs kohaldatav tekst)
(2014/124/EL)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 ja artikli 3 lõikes 3 on liidu olulise väärtuse ja ülesandena sätestatud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse tagamine. |
|
(2) |
Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi: ELi toimimise leping) artiklites 8 ja 10 on sätestatud, et kõikide meetmete puhul on liidu eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine ning võitlemine diskrimineerimisega soo alusel. |
|
(3) |
ELi toimimise lepingu artikli 157 lõikes 1 kohustatakse liikmesriike tagama meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte rakendamine. |
|
(4) |
Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 23 on sätestatud, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus tuleb tagada kõikides valdkondades, kaasa arvatud tööhõive, töö ja palk. |
|
(5) |
Võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõte on üks viiest prioriteedist, mis on sätestatud naiste hartas, millega kinnitatakse komisjoni kohustust rakendada jõuliselt kõiki õiguslikke ja mitteõiguslikke meetmeid, et vähendada soolist palgalõhet. Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia aastateks 2010–2015 põhineb naiste harta prioriteetidel. Strateegias on nähtud ette, et komisjon uurib erinevaid võimalusi, kuidas parandada töötasu läbipaistvust. |
|
(6) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/54/EÜ (1) on sätestatud, et võrdse või võrdväärse töö puhul kõrvaldatakse otsene ja kaudne sooline diskrimineerimine töö tasustamise kõigis aspektides ja tingimustes. Kui töötasu määramiseks kasutatakse tööde klassifitseerimissüsteemi, siis peaks see põhinema samadel kriteeriumidel nii meeste kui ka naiste suhtes ning see tuleks koostada nii, et igasugune sooline diskrimineerimine oleks välistatud. |
|
(7) |
Naised teenivad liidus ikka veel keskmiselt 16,2 % tunnis vähem kui mehed (Eurostat 2011), seda hoolimata asjaolust, et nende haridustase on paranenud ja töökogemus suurenenud. See annab tunnistust püsivast soolisest palgalõhest, mida siiani on õnnestunud vähendada ainult väga aeglaselt. |
|
(8) |
Komisjoni teatises KOM(2007) 424 (lõplik) (2) järeldatakse, et naised puutuvad jätkuvalt kokku töötasuga seotud soolise diskrimineerimise ja tööturul valitseva ebavõrdsusega, mis ei lase neil realiseerida oma täit potentsiaali. Ilmne otsene diskrimineerimine palga alusel täpselt sama töö eest on muutunud pigem haruldaseks nähtuseks. Olemasolev õigusraamistik on olnud aga vähem tõhus, et tagada võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte rakendamine. Niisuguse diskrimineerimise korral on vähem tõenäoline, et pöördutakse kohtusse, sest võimalik ohver ei pruugigi sellest teadlik olla, aga ka seetõttu, et töötasuga seotud diskrimineerimise ohvritel on raskem saavutada võrdse tasu maksmise põhimõtte rakendamist. Ohver peab esitama asjaolud, mis võimaldavad eeldada tema diskrimineerimist, et tõendamiskoormis saaks üle minna tööandjale. Segane palgastruktuur ja andmete puudumine võrdset või võrdväärset tööd tegevate töötajat palgataseme kohta muudavad olukorra velgi raskemaks. |
|
(9) |
Komisjoni teatises KOM(2010) 543(lõplik) (3) on aruka reguleerimise valdkonna prioriteetidena nimetatud täiendavaid edusamme liidu õigusaktide ülevõtmisel, rakendamisel ja täitmise tagamisel. |
|
(10) |
Euroopa Parlament võttis 18. novembril 2008 (4) ja 24. mail 2012 (5) vastu meeste ja naiste võrdset tasustamist käsitlevad resolutsioonid, millele olid lisatud soovitused selle kohta, kuidas võrdse tasustamise põhimõtet paremini rakendada. Need soovitused sisaldavad töötasu läbipaistvuse tagamise meetmete ning soolisel neutraalsusel põhinevate kutsealade hindamise ja klassifitseerimise süsteemide kasutuselevõttu. |
|
(11) |
Nõukogu võttis 6. detsembril 2010 vastu järeldused, mis käsitlevad pühendunumat ja tõhusamat tegutsemist meeste ja naiste palgaerinevuse kaotamiseks ning Pekingi tegevusprogrammi rakendamise läbivaatamist, (6) ning kutsus nendes liikmesriike üles võtma meetmeid, et tegeleda soolise palgalõhe kõikide põhjustega, eelkõige meetmeid, millega edendatakse tasustamise läbipaistvust ning kutsealade sooliselt neutraalset hindamist ja klassifitseerimist. |
|
(12) |
Komisjoni teatises COM(2013) 83(final) (7) kutsutakse liikmesriike üles tegema jõupingutusi, et kaotada sooline palgalõhe, vähendada muid tõkkeid, mis takistavad naiste osalemist tööturul, ning kutsuda tööandjaid üles lahendama töökohal esineva diskrimineerimise probleeme osana aktiivse kaasamise strateegia edendamisest. |
|
(13) |
Komisjoni aruandes Euroopa Parlamendile ja nõukogule COM(2013) 861 (final) (8) märgitakse, et võrdse tasustamise põhimõtte rakendamist takistavad palgasüsteemi vähene läbipaistvus, õiguskindluse puudumine võrdväärse töö määratluse puhul ning menetluslikud takistused. Takistuseks on töötajate ebapiisav teave, et esitada edukas võrdse tasustamise nõue, ning eelkõige puudulikud andmed võrdset või võrdväärset tööd tegevate töötajate kategooriate palgatasemete kohta. |
|
(14) |
Liidu tasandil võetavad meetmed võrdse tasustamise põhimõtte kohaldamise lihtsustamiseks aitaksid riiklikel ametiasutustel ja asjaomastel sidusrühmadel muuta veelgi tulemuslikumaks oma jõupingutused, mille eesmärk on kehtivate õigusnormide parema rakendamise kaudu kaotada sooline palgalõhe ja lõpetada diskrimineerimine palga alusel. Austades täielikult subsidiaarsuse põhimõtet, on vaja veelgi tulemuslikumalt kohaldada võrdse tasustamise põhimõtet liikmesriikides. |
|
(15) |
Käesolevas soovituses tuleks keskenduda töötasu kategooriate läbipaistvusele, mis on kesksel kohal võrdse tasustamise põhimõtte tulemuslikul kohaldamisel. Suurem läbipaistvus võib tuua ilmsiks soolised eelarvamused ja ettevõtte või organisatsiooni diskrimineeriva palgastruktuuri. See võimaldab tööandjatel, töövõtjatel ja teistel sotsiaalpartneritel võtta vajalikke meetmeid võrdse tasustamise põhimõtte rakendamise tagamiseks. Käesolev soovitus peaks olema vahendiks, mis aitaks liikmesriikidel kohaldada väljatöötatud lahendust palkade läbipaistvuse parandamisele. Iga liikmesriiki tuleks kutsuda üles rakendama just tema konkreetses olukorras kõige sobivamaid meetmeid ja võtma vähemalt üht läbipaistvuse parandamise põhimeetmetest, mis on ette nähtud käesolevas teatises (õigus esitada palgaandmete saamise taotlus, äriühingute aruandlus, palgaaudit, kollektiivläbirääkimised võrdse tasustamise üle). |
|
(16) |
Kui töötajatel on võimalik küsida võrdset või võrdväärset tööd tegevate töötajate kategooriate palgatasemete (sealhulgas täiendavate ja muutuvtasude, nagu loonustasud ja boonused) kohta teavet, mis on esitatud sugude lõikes, muutub ettevõtte või organisatsiooni palgapoliitika läbipaistvamaks. Samuti paraneks võimalus, et kohtuasi lahendatakse töötaja kasuks, kui ta otsustab diskrimineerimise korral pöörduda liikmesriigi kohtusse, ning nii oleks sellel hoiatav mõju. |
|
(17) |
Tööandja kohustus esitada korrapäraselt aruandeid töötajate töötasu kohta kategooriate või ametikohtade kaupa ja sugude lõikes suurendaks samuti palkade läbipaistvust ja looks usaldusväärse lähtekoha aruteludeks võrdse tasustamise põhimõtte rakendamise meetmete üle. Niisugune palkade kollektiivne avalikustamine ei tohiks olla kohustuslik vähem kui 50 töötajaga ettevõtete ja organisatsioonide jaoks, kes täidavad komisjoni soovituses 2003/361/EÜ (9) väikeettevõtjatele kehtestatud tööjõunõuded, sest sellega võivad neile kaasneda ebaproportsionaalsed kohustused. |
|
(18) |
Palgaauditid peaksid lihtsustama töötasuga seotud soolise võrdõiguslikkuse aspektide analüüsimist ja võrdse tasustamise põhimõtte kohta järelduste tegemist. Palgaauditid võiksid olla aluseks tööandjate ja töötajate esindajate aruteludele, mille eesmärk on lõpetada sooline diskrimineerimine palga alusel. Palgaaudititega seotud meetmed ei tohiks olla kohustuslikud vähem kui 250 töötajaga ettevõtete ja organisatsioonide jaoks, kes täidavad soovituses 2003/361/EÜ keskmise suurusega ettevõtjatele kehtestatud tööjõunõuded, sest sellega võivad neile kaasneda ebaproportsionaalsed kohustused. |
|
(19) |
Samuti tuleks sotsiaalpartnereid kutsuda üles või kohustada arutama võrdse tasustamise küsimusi kollektiivläbirääkimistel ning pöörama neile küsimustele erilist tähelepanu, sest see on üks võimalusi palkade läbipaistvuse suurendamiseks ja soolise palgalõhe probleemi lahendamiseks. |
|
(20) |
Palgastatistika koostamine töötasu kohta sugude lõikes ning Eurostatile täpsete ja täielike andmete esitamine on oluline, et analüüsida ja jälgida soolise palgalõhe muutumist Euroopas. Nõukogu määruses (EÜ) nr 530/1999 (10) nõutakse liikmesriikidelt iga nelja aasta järel töötasude struktuurilise statistika koostamist, et lihtsustada soolise palgalõhe arvutamist. 2006. ja 2010. aasta sooline palgalõhe arvutati töötasu struktuuri uuringu raames kogutud andmete põhjal. Andmed 2007.–2009. aasta soolise palgalõhe arvutamiseks esitati vabatahtlikult ning sageli hilinemisega ja esialgsete andmetena, mis kavatseti hiljem läbi vaadata. Igal aastal koostatav täpne statistika võiks parandada läbipaistvust ja veelgi suurendada teadlikkust soolise ebavõrdsuse probleemist seoses palkadega. Niisuguste andmete kättesaadavus ja võrreldavus on vajalik, et hinnata kogu liidus toimuvaid muudatusi. |
|
(21) |
Võrdväärse töö määratluse, sealhulgas erinevate tööde võrdlemiseks vajalike hindamiskriteeriumide täpse kirjelduse puudumine on suur takistus töötasuga seotud diskrimineerimise ohvrite jaoks, kes esitavad nõudeid liikmesriikide kohtutele. Selleks et hinnata, kas töötajad teevad võrdväärse tööd, tuleb võtta arvesse paljusid asjaolusid, nagu töö iseloom, koolitus ja töötingimused. Kui selline määratlus koos töö hindamise ja klassifitseerimise kriteeriumidega lisatakse siseriiklikesse õigusaktidesse, siis aitab see töötasuga seotud diskrimineerimise ohvritel esitada nõudeid liikmesriikide kohtutele. |
|
(22) |
Sooneutraalne töö hindamise ja klassifitseerimise süsteem on tulemuslik vahend läbipaistva palgasüsteemi loomiseks. Nii avastatakse tavaliselt naiste tehtud tööde alahindamisest tulenev kaudne diskrimineerimine palga alusel, sest mõõdetakse ja võrreldakse töid, mille sisu on küll erinev, kuid mis on võrdväärsed, ning toetatakse võrdväärse töö põhimõtet. Liikmesriike, sotsiaalpartnereid ja tööandjaid kutsutakse üles edendama sooneutraalse töö hindamise ja klassifitseerimise süsteemi väljatöötamist ja kasutamist, lähtudes komisjoni talituste töödokumendi, mis on lisatud komisjoni aruandele direktiivi 2006/54/EÜ kohaldamise kohta, (11) 1. lisast. |
|
(23) |
Võrdõiguslikkuse küsimusega tegelevate asutuste kaasamine on vajalik võrdse tasustamise põhimõtte tulemuslikuks kohaldamiseks. Seepärast peaksid liikmesriikide soolise võrdõiguslikkuse küsimusega tegelevatel asutustel olema piisavad volitused, et tegeleda töötasuga seotud soolise diskrimineerimisega, sealhulgas läbipaistvust käsitlevate küsimustega. Töötasuga seotud diskrimineerimise ohvrite jaoks tekkivad menetluslikud takistused ja liiga suured kulud peaksid vähenema, kui võrdõiguslikkuse küsimusega tegelevatel asutustel on võimalus esindada üksikisikuid. See vähendaks üksikute töötajate jaoks kohtuasja algatamise riski ja võiks olla võimalik lahendus, et leevendada võrdset tasustamist käsitlevate kohtuasjade märkimisväärset vähesust. |
|
(24) |
Teadlikkuse parandamise tegevuste kaudu teavitatakse sidusrühmi võrdse tasustamise põhimõtte olemasolust ja tähtsusest. Liikmesriike tuleks kutsuda üles suurendama ettevõtjate ja organisatsioonide, sotsiaalpartnerite ja üldsuse teadlikkust, et tulemuslikult edendada võrdse tasustamise põhimõtet, kasutada töö hindamise ja klassifitseerimise meetodeid, mida ei mõjuta soolised eelarvamused, ning vähendada soolist palgalõhet üldisemalt. Lisaks sellele on vajalikud meetmed ettevõtete ja organisatsioonide tasandil, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:
I. TEEMA
|
1. |
Soovitustes antakse liikmesriikidele juhiseid aitamaks neil paremini ja tulemuslikumalt rakendada võrdse tasustamise põhimõtet, et võidelda diskrimineerimise vastu palga alusel ja anda panus püsiva soolise palgalõhe kaotamisse. |
II. TÖÖTASU LÄBIPAISTVUS
|
2. |
Liikmesriigid peaksid kutsuma riiklikke- ja eraettevõtjaid ning sotsiaalpartnereid üles võtma vastu töötasu komponente ja struktuuri läbipaistvuse põhimõtted. Nad peaksid võtma konkreetsed meetmed, et suurendada palkade läbipaistvust. Eelkõige peaksid need meetmed sisaldama üht või mitut liikmesriigi kohaliku olukorra parandamiseks väljatöötatud lahenduse punktides 3–6 osutatud tegevust. |
Töötaja õigus saada teavet palgatasemete kohta
|
3. |
Liikmesriigid peaksid võtma asjakohased ja proportsionaalsed meetmed tagamaks, et töötajad saavad küsida võrdset või võrdväärset tööd tegevate töötajate kategooriate palgatasemete kohta teavet, mis on esitatud sugude lõikes. Need andmed peaksid sisaldama ka kindlaksmääratud põhipalgale lisanduvaid täiendavaid ja muutuvtasusid, nagu loonustasud ja boonused. |
Palgaaruanded
|
4. |
Liikmesriigid peaksid võtma meetmed tagamaks, et vähemalt 50 töötajaga ettevõtete ja organisatsioonide tööandjad esitavad korrapäraselt töötajatele, töötajate esindajatele ja sotsiaalpartneritele andmed töötajate kategooria või ametikoha keskmise töötasu kohta sugude lõikes. |
Palgaauditid
|
5. |
Liikmesriigid peaksid võtma asjakohased meetmed tagamaks, et vähemalt 250 töötajaga ettevõtetes ja organisatsioonides tehakse palgaauditid. Need auditid peaksid sisaldama igas töötajate kategoorias või igal ametikohal töötavate naiste ja meeste osakaalu analüüsi, töö hindamise ja klassifitseerimise süsteemi analüüsi, ning üksikasjalikku teavet töötasu ja sooliste palgaerinevuste kohta. Nende audititega peaksid taotluse korral saama tutvuda töötajate esindajad ja sotsiaalpartnerid. |
Kollektiivläbirääkimised
|
6. |
Ilma et see piiraks sotsiaalpartnerite sõltumatust ning kooskõlas siseriiklike õigusnormide ja tavadega peaksid liikmesriigid tagama, et kollektiivläbirääkimistel käsitletakse vajalikul tasandil võrdse tasustamise, sealhulgas palgaauditite küsimust. |
Statistika ja administratiivandmed
|
7. |
Liikmesriigid peaksid veelgi parandama uusimate soolist palgalõhet käsitlevate andmete kättesaadavust, saates statistika Eurostatile igal aastal ja õigel ajal. See statistika tuleb koostada sugude, majandussektorite, (12) tööaja (täistööaeg / osaline tööaeg), omandilise kuuluvuse (riigi omand / eraomand) ja vanuse kaupa ning andmed tuleb esitada igal aastal. |
|
8. |
Samuti peaksid liikmesriigid esitama komisjonile andmed töötasuga seotud diskrimineerimise juhtumite arvu ja liigi kohta, kui nad teavitavad komisjoni sellest vastavalt punktile 18. |
Isikuandmete kaitse
|
9. |
Juhul kui punktide 3–8 kohaselt võetud meetmetele vastavalt esitatud teave tähendab isikuandmete avalikustamist, tuleks teave esitada kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate siseriiklike õigusaktidega, eelkõige nendega, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (13). |
Võrdväärse töö määratlus
|
10. |
Kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikaga peaksid liikmesriigid täpsustama oma õigusaktides „võrdväärse töö” määratlust. Töö väärtust tuleks hinnata ja võrrelda objektiivsete kriteeriumide alusel, nagu hariduse, töökogemuse ja koolitusega seotud nõuded, oskused, panus ja vastutus, tehtud töö ja tööülesannete iseloom. |
Töö hindamise ja klassifitseerimise süsteemid
|
11. |
Liikmesriigid peaksid edendama sooneutraalse töö hindamise ja klassifitseerimise süsteemi väljatöötamist ja kasutamist, sealhulgas avaliku sektori tööandjatena, et hoida ära või teha kindlaks ja kõrvaldada võimalikku töötasuga seotud diskrimineerimist, mis tuleneb sooliselt kallutatud palgaastmestikust. Nad peaksid eriti kutsuma tööandjaid ja sotsiaalpartnereid üles võtma kasutusele sooneutraalse töö hindamise ja klassifitseerimise süsteemi. |
|
12. |
Seoses sooneutraalse töö hindamise ja klassifitseerimise süsteemiga kutsutakse liikmesriike üles lähtuma komisjoni talituste töödokumendi, mis on lisatud komisjoni aruandele direktiivi 2006/54/EÜ kohaldamise kohta, 1. lisast. |
III. HORISONTAALSED SÄTTED
Võrdõiguslikkuse küsimusega tegelevad asutused
|
13. |
Liikmesriigid peaksid tagama, et nende soolise võrdõiguslikkuse küsimusega tegelevatel asutustel on piisavad volitused, et tegeleda töötasuga seotud soolise diskrimineerimisega, sealhulgas läbipaistvust käsitlevate küsimustega. Vajaduse korral peaksid liikmesriigid andma võrdõiguslikkuse küsimusega tegelevatele asutustele õiguse tutvuda käesoleva soovituse punktides 4 ja 5 osutatud teabe ja audititega. |
|
14. |
Liikmesriigid peaksid vähendama menetluslikke takistusi, mis muudavad keerukaks võrdset tasustamist käsitlevate nõuete esitamise kohtule, võimaldades võrdõiguslikkuse küsimusega tegelevatel asutustel esindada töötasuga seotud diskrimineerimist käsitlevates kohtuasjades üksikisikuid. |
|
15. |
Liikmesriigid peaksid tagama tihedama koostöö ja koordineerimise võrdõiguslikkuse küsimusega tegelevate siseriiklike asutuste ja tööturu järelevalvet teostavate siseriiklike asutuste vahel. |
Järelevalve ja kohaldamine
|
16. |
Liikmesriigid peaksid tagama pideva järelevalve võrdse tasustamise põhimõtte rakendamise üle ja kõikide olemasolevate õiguskaitsevahendite kohaldamise palga alusel diskrimineerimise korral. |
Teadlikkuse parandamise meetmed
|
17. |
Liikmesriigid peaksid parandama riigi- ja eraettevõtete ning organisatsioonide, sotsiaalpartnerite ja üldsuse teadlikkust, et edendada võrdse tasustamise ja võrdväärse töö põhimõtet ning palkade läbipaistvust, kaotada soolise palgalõhe põhjused ning töötada välja vahendid, mis aitaksid analüüsida ja hinnata palkade ebavõrdsust. |
IV. JÄRELMEETMED
|
18. |
Liikmesriigid peaksid võtma vajalikud meetmed, et tagada käesoleva soovituse kohaldamine, ning neid kutsutakse üles teavitama komisjoni 31. detsembriks 2015 kõnealustest meetmetest, et komisjon saaks olukorda tähelepanelikult jälgida, koostada käesoleva soovituse rakendamisel tehtud edusammude kohta aruande ning sellest lähtudes hinnata edasiste meetmete võtmise vajadust. |
V. LÕPPSÄTTED
|
19. |
Soovitus on adresseeritud liikmesriikidele. Soovitus on adresseeritud ka sotsiaalpartneritele, eelkõige liikmesriikides, kus siseriiklike õigusnormide ja tavade kohaselt sotsiaalpartnerid vastutavad kollektiivlepinguid sõlmides võrdse tasustamise põhimõtte rakendamise eest. |
Brüssel, 7. märts 2014
Komisjoni nimel
asepresident
Viviane REDING
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/54/EÜ, 5. juuli 2006, meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (ELT L 204, 26.7.2006, lk 23).
(2) Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele, 18. juuli 2007, „Võitlus naiste ja meeste palgaerinevuse vastu”.
(3) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele, 8. oktoober 2010, „Arukas reguleerimine Euroopa Liidus”.
(4) ELT C 16 E, 22.1.2010, lk 21.
(5) P7_TA(2012)0225.
(6) ELT C 345, 18.12.2010, lk 1.
(7) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, 20. veebruar 2013, „Sotsiaalsed investeeringud majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamiseks – sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondi rakendamine aastatel 2014–2020” (lk 11).
(8) Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ (meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes) kohaldamise kohta.
(9) Komisjoni soovitus 2003/361/EÜ, 6. mai 2003, mikroettevõtjate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).
(10) Nõukogu määrus (EÜ) nr 530/1999, 9. märts 1999, töötasude ja tööjõukulude struktuurilise statistika kohta (EÜT L 63, 12.3.1999, lk 6).
(11) Komisjoni talituste töödokument, mis on lisatud komisjoni aruandele nõukogule ja Euroopa Parlamendile Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ (meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (uuestisõnastamine)) kohaldamise kohta, SWD(2013) 512 (final).
(12) Vähemalt NACE Rev. 2 jaotised B–S, välja arvatud O.
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/64/EÜ, 24. oktoober 1995, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (ELT L 281, 23.11.1995, lk 31).