5.4.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 103/1

(1)

Liit ja liikmesriigid on seadnud endale eesmärgiks kehtestada meetmed, mida on vaja euro kasutamiseks ühisrahana. Need meetmed hõlmavad euro kaitset võltsimise ning sellega seotud kelmuste ja pettuste eest, suurendades nii liidu majanduse mõjusust ja kindlustades riikide rahanduse jätkusuutlikkuse.

(2)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1338/2001 (3) nähakse ette teabevahetus, koostöö ja vastastikune abistamine ning luuakse seeläbi euro kaitsmise ühtlustatud võrgustik. Kõnealuse määruse õigusmõju laiendati nõukogu määrusega (EÜ) nr 1339/2001 (4) nendele liikmesriikidele, kes ei ole eurot ühisrahana kasutusele võtnud, et tagada euro kaitse võrdne tase kogu liidus.

(3)

Meetmed, mille eesmärk on edendada teabe ja töötajate vahetamist, tehnilist ja teaduslikku abi ning eriotstarbelist koolitust, aitavad oluliselt kaitsta liidu ühisraha võltsimise ja sellega seotud kelmuste ja pettuste eest ning seega saavutada võrdselt kõrgetasemelise kaitse kogu liidus, näidates samal ajal liidu suutlikkust võidelda raske organiseeritud kuritegevuse vastu.

(4)

Euro võltsimise eest kaitsmise programm („Periklese programm”) aitab kaasa liidu kodanike teadlikkuse suurendamisele, parandades euro kaitset, eriti selle programmi raames toetatud meetmete tulemuste pideva levitamise kaudu.

(5)

Varasem toetus sellistele meetmetele nõukogu otsustega 2001/923/EÜ (5) ja 2001/924/EÜ, (6) mida on hiljem muudetud ja mille kehtivust on pikendatud nõukogu otsustega 2006/75/EÜ, (7) 2006/76/EÜ, (8) 2006/849/EÜ (9) ja 2006/850/EÜ, (10) on võimaldanud tõhustada liidu ja liikmesriikide tegevust euro kaitsmisel võltsimise eest. Periklese programmi eesmärgid nii aastateks 2002–2006 kui ka 2007–2013 saavutati edukalt.

(6)

Hinnates Periklese programmi mõju 2011. aastal sellest seisukohast, kas programmi tuleks jätkata, jõudis komisjon järeldusele, et Periklese programmi tuleks uuendada täiustatud eesmärkide ja metoodikaga.

(7)

Mõjuhinnangus soovitati euro võltsimise eest kaitsmisel jätkata ja edasi arendada meetmeid nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil, võttes samas arvesse ka uusi katsumusi eelarve kokkuhoiu tingimustes. Uue programmi „Perikles 2020” raames võivad osalevate liikmesriikide esitatud ettepanekutesse olla kaasatud osalejad kolmandatest riikidest, kui nende osavõtt on euro kaitsmiseks oluline.

(8)

Tuleks tagada, et programm „Perikles 2020” oleks kooskõlas muude asjakohaste programmide ja meetmetega ning täiendaks neid. Programmi „Perikles 2020” kohaldamiseks peaks komisjon seoses euro kaitse hindamise vajadustega korraldama seetõttu kõik vajalikud konsultatsioonid peamiste asjaosalistega (eelkõige liikmesriikide määratud pädevad riigiasutused, Euroopa Keskpank ja Europol) määruses (EÜ) nr 1338/2001 osutatud komitee raames, eriti sellistes valdkondades nagu vahetused, abi ja koolitus.

(9)

Programmi „Perikles 2020” tuleks rakendada täielikult kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 (11). Kõnealuse määruse kohaselt ei tohi toetuse ainsaks eesmärgiks olla seadmete ostmine. Toetuse ülesanne on toetada rahaliselt meedet, mis on kavandatud selleks, et aidata saavutada liidu poliitika eesmärk.

(10)

Euro tähtsus ülemaailmse vääringuna nõuab sellele rahvusvahelisel tasandil piisavat kaitsetaset, mida on võimalik saavutada raha eraldamisega selliste seadmete ostmiseks, mida hakkavad kasutama kolmandate riikide asutused euro võltsimise juhtude uurimisel.

(11)

Sidusrühmade seas korraldatud Periklese programmi hindamine näitab selle programmi lisaväärtust tiheda koostöö näol liikmesriikide vahel ja kolmandate riikidega, aga ka vastastikust täiendavust riigi tasandil võetud meetmetega, mis tõi kaasa suurema tõhususe. Periklese programmi jätkamine liidu tasandil annab oodatavalt märkimisväärse panuse euro kaitse kõrge taseme säilitamisse ja edasiarendamisse seoses piiriülese koostöö, vahetuste ja abi intensiivsemaks muutmisega. Samal ajal saavutatakse üldine kokkuhoid tänu ühiselt korraldatud tegevusele ja hangetele võrreldes võimalike üksikute riikide algatustega.

(12)

Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule sõltumatu vahehindamise aruande programmi „Perikles 2020” rakendamise kohta ja lõpliku hindamisaruande programmi eesmärkide saavutamise kohta.

(13)

Käesolev määrus on vastavuses lisaväärtuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Programm „Perikles 2020” peaks hõlbustama koostööd liikmesriikide vahel ning komisjoni ja liikmesriikide vahel, et kaitsta eurot võltsimise eest, minemata sealjuures vastuollu liikmesriikide kohustustega ning kasutades vahendeid tõhusamalt, kui seda saaks teha riigi tasandil. Liidu tasandi meetmed on vajalikud ja õigustatud, sest on ilmne, et nendega aidatakse liikmesriikidel ühiselt eurot kaitsta ja ergutatakse ühiste liidu struktuuride kasutamist, et suurendada koostööd ja teabevahetust pädevate asutuste vahel.

(14)

Programm „Perikles 2020” peaks kestma seitse aastat, et selle kestus langeks kokku mitmeaastase finantsraamistiku omaga, mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 1311/2013 (12).

(15)

Selleks et tagada programmi „Perikles 2020” rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Komisjon peaks vastu võtma iga-aastased tööprogrammid, milles määratakse kindlaks prioriteedid, eelarve jaotus ja meetmetele antava toetuse hindamiskriteeriumid. Komisjon peaks arutama liikmesriikidega käesoleva määruse kohaldamist määruses (EÜ) nr 1338/2001 osutatud komitee raames. Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhud, mil kaasrahastamise suurendamine on vajalik selleks, et anda liikmesriikidele suurem majanduslik paindlikkus, mis võimaldaks neil euro kaitsmist ja turvamist käsitlevad projektid edukalt ellu viia ja lõpetada, peaksid olema osa iga-aastasest tööprogrammist.

(16)

Käesoleva määrusega kehtestatakse kogu programmi „Perikles 2020” kestuseks rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule peamiseks juhiseks 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (13) punkti 17 tähenduses.

(17)

Üksikasjaliku, kuid paindliku rakendusraamistiku võimaldamiseks peaks komisjonil olema kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et muuta rahaliste vahendite soovituslikku jaotust. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(18)

Liidu finantshuvid peaksid olema kogu kulutsükli jooksul kaitstud proportsionaalsete meetmetega, mille hulka kuuluvad meetmed eeskirjade eiramise ärahoidmiseks, avastamiseks ja uurimiseks ning kaotatud, alusetult makstud või valesti kasutatud rahaliste vahendite tagasinõudmiseks ning asjakohasel juhul haldus- ja rahalised karistused.

(19)

Otsused 2001/923/EÜ, 2001/924/EÜ, 2006/75/EÜ, 2006/76/EÜ, 2006/849/EÜ ja 2006/850/EÜ tuleks tunnistada kehtetuks. Kõnealuste otsuste alusel võetud meetmetega seotud rahaliste kohustuste täitmiseks tuleks ette näha üleminekumeetmed.

(20)

On asjakohane kindlustada sujuv üleminek Periklese programmilt programmile „Perikles 2020” ning ühitada programmi „Perikles 2020” kestus määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 kestusega. Seetõttu tuleks programmi „Perikles 2020” kohaldada alates 1. jaanuarist 2014,

a)

võltsimise tuvastamise ja võltsimisvastase võitlusega tegelevate asutuste töötajad, eelkõige politsei ja finantshaldusasutused, olenevalt nende konkreetsetest ülesannetest riigi tasandil;

b)

luuretöötajad;

c)

riikide keskpankade, mündivalukodade, kommertspankade ja muude finantsvahendajate esindajad, eelkõige seoses finantseerimisasutuste kohustustega;

d)

kõnealusele valdkonnale spetsialiseerunud kohtuametnikud, juristid ning kohtunikud ja prokurörid;

e)

muude asjaomaste spetsialistide rühmad, nagu kaubandus- ja tööstuskojad või muud samalaadsed struktuurid, mis puutuvad kokku väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega, jaeettevõtjatega ja sularahaveo ettevõtjatega.

a)

riikide keskpangad ja Euroopa Keskpank (EKP);

b)

riiklikud analüüsikeskused ja riiklikud mündianalüüsikeskused;

c)

Euroopa Tehnika- ja Teaduskeskus (ETTK) ja mündivalukojad;

d)

Europol, Eurojust ja Interpol;

e)

20. aprillil 1929 Genfis alla kirjutatud rahvusvahelise rahavõltsimise vastu võitlemise konventsiooni (14) artiklis 12 sätestatud riiklikud võltsingute vastu võitlemise keskasutused ja muud asutused, mis on spetsialiseerunud võltsingute tõkestamisele, tuvastamisele ja nende vastu võitlemisele;

f)

asjaomased eriasutused, mis tegelevad näiteks paljundamis- ja sertifitseerimistehnoloogiaga, trükikojad ja graveerijad;

g)

muud kui punktides a–f osutatud erialateadmisi pakkuvad asutused, sealhulgas asjakohasel juhul kolmandatest riikidest ning eelkõige ühinevatest riikidest ja kandidaatriikidest pärit asutused, ning

h)

eraõiguslikud isikud, kellel on tõendatud tehnilised teadmised pangatähtede ja müntide võltsingute tuvastamise valdkonnas, ning sellele spetsialiseerunud töörühmad.

a)

teabevahetus ja teabe levitamine, eelkõige õpitubade, kohtumiste ja seminaride, sh koolituste korraldamise kaudu, pädevate riigiasutuste töötajatele praktikakohtade võimaldamise ja personalivahetuste ning muude samalaadsete meetmete kaudu. Teabevahetus on suunatud muu hulgas järgmistele aspektidele:

b)

programmi raames vajalikuks osutuv tehniline, teadus- ja operatiivabi, sealhulgas eelkõige seoses järgmisega:

c)

kooskõlas artikli 10 lõikega 3 toetused selliste seadmete ostu rahastamiseks, mida võltsimisvastasele tegevusele spetsialiseerunud asutused hakkavad kasutama euro kaitsmisel võltsimise eest.

a)

toetused või

b)

avalikud hanked.

a)

võetavad meetmed kooskõlas üld- ja erieesmärkidega, sh rahaliste vahendite soovituslik jaotus ja rakendusmeetod;

b)

toetuste puhul peamised valikukriteeriumid ja kaasrahastamise võimalik ülemmäär.

5.4.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 103/10

(1)

Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingule ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Serbia Vabariigi vahel (edaspidi „stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping”) kirjutati alla 29. aprillil 2008 ning see sõlmiti 22. juulil 2013 (2). Stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping jõustus 1. septembril 2013.

(2)

On vaja kehtestada eeskirjad stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu teatavate sätete rakendamiseks ning samuti rakendamise üksikasjalike eeskirjade vastuvõtmise menetlus.

(3)

Selleks et tagada stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 182/2011 (3). Arvestades, et rakendusaktid moodustavad osa üldisest kaubanduspoliitikast, tuleks nende vastuvõtmiseks põhimõtteliselt kasutada kontrollimenetlust. Kui stabiliseerimis- ja assotsieerimislepinguga on ette nähtud võimalus erakorralistel ja otsustava tähtsusega asjaolude esinemisel viivitamata kohaldada olukorra lahendamiseks meetmeid, tuleks komisjonil sellised rakendusaktid kohe vastu võtta. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis on seotud põllumajandus- ja kalandustooteid käsitlevate meetmetega, kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab, peaks komisjon võtma vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

(4)

Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingus on sätestatud, et tariifikvootide piires võib teatavaid Serbiast pärinevaid põllumajandus- ja kalandustooteid importida liitu vähendatud tollimaksumääraga. Seetõttu on vaja kehtestada nende tariifikvootide haldamise ja läbivaatamise kord, et neid oleks võimalik põhjalikult hinnata.

(5)

Kui on vaja võtta kaubanduse kaitsemeetmeid, tuleks need vastu võtta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 260/2009, (4) nõukogu määrusele (EÜ) nr 1225/2009, (5) või vajaduse korral nõukogu määrusele (EÜ) nr 597/2009 (6).

(6)

Kui liikmesriik esitab komisjonile teavet võimaliku pettusejuhtumi või halduskoostööst hoidumise kohta, tuleks kohaldada asjakohaseid liidu õigusakte, eelkõige nõukogu määrust (EÜ) nr 515/97 (7).

(7)

Käesolevas määruses on esitatud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu rakendusmeetmed ja seda tuleks seetõttu kohaldada alates stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu jõustumise kuupäevast.

(8)

Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu jõustumisel asendas kõnealune leping ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Serbia Vabariigi vahelise kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitleva vahelepingu (8) (edaspidi „vaheleping”), mis jõustus 1. veebruaril 2010 ja millega nähti ette stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitlevate sätete ennetähtaegne jõustumine. Selleks et tagada vahelepingu ning stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu alusel antud tariifikvootide tõhus kohaldamine ja haldamine ning tagada õiguskindlus ja võrdne kohtlemine seoses tollimaksude kogumisega, tuleks teatavaid käesoleva määruse sätteid kohaldada alates vahelepingu jõustumise kuupäevast,

a)

väärtuseline tollimaks on 1 % või vähem või

b)

koguseline tollimaks on 1 euro üksiksumma kohta või vähem.

a)

kolme tööpäeva jooksul alates nimetatud taotluse kättesaamisest, kui ei kohaldata stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu artiklis 41 sätestatud teatamise korda, või

b)

kolme päeva jooksul pärast stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu artikli 41 lõike 5 punktis a osutatud 30-päevase ajavahemiku lõppemist, kui kohaldatakse stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu artiklis 41 sätestatud teatamise korda.

a)

teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu ning

b)

teatab stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele oma järeldused koos neile aluseks olevate faktidega, ning alustab konsultatsioone stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitees.

5.4.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 103/15

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 443/2009 (3) artikli 13 lõike 5 kohaselt vaatab komisjon läbi meetodid, mis on vajalikud 2020. aastaks kehtestatud sihttaseme (95 g CO2/km) saavutamiseks kulutõhusal viisil, eelkõige kõnealuse määruse I lisas sätestatud valemid ja selle artiklis 11 sätestatud erandid. Käesolev määrus peaks olema konkurentsi seisukohast võimalikult neutraalne ning sellega tuleks tagada sotsiaalne õiglus ja säästvus.

(2)

Sõiduautode tõhususe parandamisele suunatud kõrgtehnoloogia ülemaailmse turu edasiarendamine on kooskõlas komisjoni 21. jaanuari 2011. aasta teatisega „Ressursitõhus Euroopa – Euroopa 2020. aasta strateegia kohane juhtalgatus”, mis toetab liikumist ressursitõhusa, vähese süsinikdioksiidi heitega majanduse suunas jätkusuutliku kasvu saavutamiseks.

(3)

On asjakohane selgitada, et sihttaseme 95 g CO2/km järgimise kontrollimiseks tuleks jätkata süsinikdioksiidi heitkoguste mõõtmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 715/2007, (4) ning selle rakendusmeetmetele ja uuenduslikule tehnoloogiale.

(4)

Fossiilkütuste kõrged hinnad avaldavad negatiivset mõju majanduse taastumisele ning energiajulgeolekule ja energia taskukohasusele liidus. Naftast sõltuvuse vähendamiseks, peaks olema esmatähtis suurendada uute sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite tõhusust ja jätkusuutlikkust.

(5)

Võttes arvesse, et varajaste põlvkondade väga väikese süsinikdioksiidi heitega sõidukitega seotud teadus- ja arendustegevuskulud ning ühe ühiku tootmise kulud on väga suured, on asjakohane ajutiselt ja piiratud määral kiirendada ja lihtsustada korda, mille kohaselt tuuakse selliseid sõidukeid liidu turule nende turustamise algjärgus. Eri tasandite osalejad peaksid pöörama asjakohast tähelepanu selliste parimate tavade väljaselgitamisele ja levitamisele, millega stimuleerida nõudlust väga väikese süsinikdioksiidi heitega sõidukite järele.

(6)

Väga väikese süsinikdioksiidi heitega sõidukite turu elavnemist võivad takistada alternatiivkütuste infrastruktuuri ning sõiduki ja infrastruktuuri vahelise liidese ühiste tehniliste kirjelduste puudumine. Sellise infrastruktuuri loomise tagamine liidus võiks lihtsustada turujõudude tööd ja toetada Euroopa majanduskasvu.

(7)

Pidades silmas ebaproportsionaalset mõju, mida sõiduki kasulikkuse alusel kindlaksmääratud eriheite sihttaseme järgimine avaldab kõige väiksematele autotootjatele, suurt halduskoormust, mis on seotud erandite kehtestamisega, ning marginaalset kasu, mida saadakse selliste tootjate poolt müüdavate sõidukite süsinikdioksiidi heite vähenemisest, ei tuleks kohaldada eriheite sihttaset ega ülemäärase heite maksu tootjate suhtes, kes toodavad aastas alla 1 000 liidus registreeritud uue sõiduauto. Selleks et tagada nendele tootjatele võimalikult kiiresti õiguskindlus, on väga oluline, et seda erandit kohaldataks alates 1. jaanuarist 2012.

(8)

Väiketootjatele erandite tegemise korda peaks lihtsustama, et muuta paindlikumaks tingimused seoses tähtajaga, mille jooksul tootja peab erandit taotlema ja komisjon selle kohta otsuse tegema.

(9)

Nišitootjatele erandi tegemise korda tuleks jätkata pärast aastat 2020. Selleks et nišitootjad teeksid heite vähendamiseks siiski sama palju jõupingutusi kui suured autotootjad, tuleks alates 2020. aastast kohaldada neile sihttaset, mis on 45 % madalam kui nende keskmine eriheide 2007. aastal.

(10)

Selleks et autotööstus saaks teha pikaajalisi investeeringuid ja viia läbi uuendusi, oleks soovitav esitada teavet selle kohta, kuidas määrust (EÜ) nr 443/2009 tuleks seoses 2020. aastale järgneva perioodiga muuta. Selline teave peaks põhinema hinnangul selle kohta, mil määral tuleb heidet liidu pikaajaliste kliimaeesmärkide saavutamiseks vähendada ning milline on mõju sõiduautode süsinikdioksiidi heite kulutõhusaks vähendamiseks vajaliku tehnoloogia väljatöötamisele. Komisjon peaks aastaks 2015 kõnealused aspektid läbi vaatama ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande oma järeldustest. Nimetatud aruanne peaks asjakohasel juhul sisaldama ettepanekuid määruse (EÜ) nr 443/2009 muutmiseks eesmärgiga kehtestada süsinikdioksiidi heite sihttasemed uutele sõiduautodele 2020. aastale järgnevaks perioodiks, hõlmates võimaliku realistliku ja saavutatava sihttaseme kindlaksmääramist aastaks 2025, mis põhineks põhjalikul mõju hindamisel, mille puhul võetakse arvesse autotööstuse ja sellega seotud tööstusharude jätkuvat konkurentsivõimet, säilitades samas selge liikumise heitkoguste vähendamise suunas, mis on võrreldav 2020. aastale eelnenud perioodil saavutatuga. Selliste ettepanekute väljatöötamisel peaks komisjon tagama, et need on konkurentsi seisukohast võimalikult neutraalsed ning sotsiaalselt võrdsed ja säästvad.

(11)

Määruse (EÜ) nr 443/2009 kohaselt peab komisjon viima läbi mõju hindamise katsemenetluste läbivaatamiseks, et asjakohaselt kajastada sõiduautode süsinikdioksiidi heite tegelikke muutusi. On vaja muuta praegu kasutatavat uut Euroopa sõidutsüklit (New European Driving Cycle – NEDC), et tagada selle vastavus tegelikele sõidutingimustele ja vältida süsinikdioksiidi heite ja kütusekulu alahindamist. Võimalikult kiiresti tuleks kokku leppida uue, realistlikuma ja usaldusväärsema katsemenetluse suhtes. See töö ei ole veel valmis, kuid selles suunas liigutakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjonis kergsõidukite ülemaailmse katsemenetluse (Worldwide harmonized Light vehicles Test Procedure, WLTP) väljatöötamise raames. Tagamaks et uute sõiduautode puhul tootja lubatud süsinikdioksiidi eriheite näitajad vastaksid paremini autode heitkoguste näitajatele tavapärastes kasutustingimustes, tuleks WLTP esimesel võimalusel kasutusele võtta. Seepärast on määruse (EÜ) nr 443/2009 I lisas kehtestatud 2020. aasta heitenormid, mis on mõõdetud vastavalt määrusele (EÜ) nr 715/2007 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 692/2008 (5) XII lisale. Kui katsemenetlusi muudetakse, tuleks määruse (EÜ) nr 443/2009 I lisas kehtestatud heitenorme muuta, et tootjaid ja sõidukiklasse käsitlevad normid oleksid ranguse poolest võrreldavad. Selleks peaks komisjon viima läbi põhjaliku korrelatsiooniuuringu NEDCi ja uute WLTP katsetsüklite vahel, et tagada vastavus tegelikele sõidutingimustele.

(12)

Eesmärgiga veenduda, et tegeliku heite väärtusi kajastatakse adekvaatselt ja mõõdetud süsinikdioksiidi väärtused on rangelt võrreldavad, peaks komisjon tagama, et katsemenetluse need elemendid, millel on mõõdetud süsinikdioksiidi heitele oluline mõju, on rangelt määratletud, et mitte lasta tootjatel katsetsükli paindlikkust ära kasutada. Tuleks käsitleda tüübikinnitusele vastavate süsinikdioksiidi heite näitajate ja müügiks pakutavate sõidukite heite näitajate erinevust, kaaludes ka kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli katseid, mis peaksid tagama müügiks pakutavate sõidukite representatiivse valimi sõltumatu katsetamise, ning samuti seda, kuidas toimida juhtudel, kui katsetulemuste ja esialgsele tüübikinnitusele vastavate süsinikdioksiidi heite näitajate vahel on tõestatud oluline erinevus.

(13)

Tuleks muuta määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 3 lõike 2 sõnastust, et seotud ettevõtjate mõiste oleks kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 139/2004 (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 510/2011 (7) artikli 3 lõikega 2.

(14)

Määrusega (EÜ) nr 443/2009 antakse komisjonile volitused selle määruse teatavate sätete rakendamiseks kooskõlas nõukogu otsuses 1999/468/EÜ (8) sätestatud menetlusega. Seoses Lissaboni lepingu jõustumisega on vaja kõnealused volitused viia vastavusse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklitega 290 ja 291.

(15)

Selleks et tagada määruse (EÜ) nr 443/2009 ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (9).

(16)

Komisjonile tuleks anda volitused võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et muuta määruse (EÜ) nr 443/2009 II lisa seoses andmetele esitatavate nõuete ja andmeparameetritega, täiendada eriheite sihttasemetest tehtava erandi tegemise kriteeriumide tõlgendamise eeskirju, eranditaotluste sisu ja süsinikdioksiidi eriheite piiramise kavade sisu ja hindamist reguleerivaid eeskirju, kohandada määruse (EÜ) nr 443/2009 I lisas osutatud arve M0 uute sõiduautode keskmise massi eelmise kolme kalendriaasta keskmisega ning kohandada määruse (EÜ) nr 443/2009 I lisas toodud valemit. On eriti oluline, et komisjon viiks ettevalmistava töö käigus läbi asjakohased konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(17)

Asjakohane on jätkata sellise lähenemisviisi kohaldamist, mille kohaselt kehtestatakse sõiduauto süsinikdioksiidi heite sihttase kõnealuse sõiduauto kasulikkuse ja määruse (EÜ) nr 443/2009 I lisas esitatud valemi alusel arvutatud süsinikdioksiidi heite sihttaseme vahelise lineaarse seose põhjal, kuna see võimaldab säilitada mitmekesisuse sõiduautode turul ning tootjad saavad arvesse võtta tarbijate erinevaid vajadusi, vältides sel viisil põhjendamatuid turumoonutusi.

(18)

Komisjon hindas oma mõjuhinnangus sõiduki jalajälje andmete kättesaadavust ja selle kasutamist kasulikkuse parameetrina määruse (EÜ) nr 443/2009 I lisa valemis. Selle hinnangu põhjal jõudis komisjon järeldusele, et 2020. aasta sihttaseme arvutamise valemis tuleks kasulikkuse parameetrina kasutada massi. Tulevase läbivaatamise käigus tuleks siiski kaaluda kulude vähendamist ning kasu, mida saadaks, kui kasulikkuse parameetriks oleks sõiduki jalajälg.

(19)

Energiavarustuse ning sõidukite tootmise ja kasutusest kõrvaldamisega seotud kasvuhoonegaaside heide moodustab märkimisväärse osa praegusest üldisest maanteetranspordi süsinikdioksiidi jalajäljest, ning tõenäoliselt kasvab selle tähtsus edaspidi märkimisväärselt. Seetõttu tuleks rakendada poliitikameetmeid tootjate suunamiseks optimaalsete lahenduste poole, võttes eriti arvesse sõidukitele mõeldud energia, näiteks elektrienergia ja alternatiivkütuste tootmisega seonduvat kasvuhoonegaaside heidet, ja tagada, et selline tarneahela varasematel etappidel tekkiv heide ei kahandaks määruse (EÜ) nr 443/2009 eesmärgiks oleva, sõidukite kasutamisega seotud energiatarbimise täiustamisest saadavat kasu.

(20)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt määrata kindlaks meetodid uute sõiduautode süsinikdioksiidi heite vähendamise 2020. aasta sihttaseme saavutamiseks, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda käesoleva määruse ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(21)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 443/2009 vastavalt muuta,

1)

Artikli 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Käesoleva määrusega kehtestatakse alates 2020. aastast liidus registreeritud uute sõiduautode keskmise heite sihttasemeks 95 g CO2/km, mida mõõdetakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 715/2007 ja määruse (EÜ) nr 692/2008 XII lisaga ja selle rakendusmeetmetega ning uuenduslike tehnoloogiatega.”

2)

Artiklisse 2 lisatakse järgmine lõige:

„4.   Alates 1. jaanuarist 2012 ei kohaldata artiklit 4, artikli 8 lõike 4 punkte b ja c, artiklit 9 ja artikli 10 lõike 1 punkte a ja c selliste tootjate suhtes, kes on koos kõigi nendega seotud ettevõtjatega tootnud alla 1 000 liidus eelmisel kalendriaastal registreeritud uue sõiduauto.”

3)

Artikli 3 lõike 2 punkti a esimene taane asendatakse järgmisega:

4)

Artikli 4 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Tootja süsinikdioksiidi eriheite keskmise taseme kindlaksmääramisel võetakse arvesse kõnealusel aastal tootja registreeritud uute sõiduautode osakaalu järgmiselt:

5)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 5a

Üliühikud eesmärgi 95 g CO2 kilomeetri kohta saavutamiseks

Süsinikdioksiidi eriheite keskmise taseme arvutamisel vastab iga uus sõiduauto, mille süsinikdioksiidi eriheide on alla 50 g CO2/km:

aastal, millal auto ajavahemiku 2020–2022 jooksul on registreeritud, kusjuures ülempiir on 7,5 g CO2/km kõnealusel perioodil iga tootja kohta.”

6)

Artikli 8 lõige 9 asendatakse järgmisega:

„9.   Komisjon võtab rakendusaktidena vastu käesoleva artikli kohast seiret ja andmete esitamist käsitlevate menetluste ning II lisa kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14a vastu delegeeritud õigusakte, et muuta II lisas sätestatud andmetele esitatavaid nõudeid ja andmeparameetreid.”

7)

Artikli 9 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks käesoleva artikli lõike 1 kohase ülemäärase heite maksu kogumise korra. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.”

8)

Artiklit 11 muudetakse järgmiselt.

9)

Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

10)

Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

11)

Artikkel 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 14

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab kliimamuutuste komitee, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse 280/2004/EÜ (10) artikliga 9. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (11) tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

3.   Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta otsus nr 280/2004/EÜ ühenduse kasvuhoonegaaside heitmete järelevalve ja Kyoto protokolli rakendamise süsteemi kohta (ELT L 49, 19.2.2004, lk 1)."

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).”"

12)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 14a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 8 lõike 9 teises lõigus, artikli 11 lõikes 8, artikli 13 lõike 2 kolmandas lõigus ja artikli 13 lõike 7 teises lõigus osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 8. aprillist 2014. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 8 lõike 9 teises lõigus, artikli 11 lõikes 8, artikli 13 lõike 2 kolmandas lõigus ja artikli 13 lõike 7 teises lõigus osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 8 lõike 9, artikli 11 lõike 8, artikli 13 lõike 2 kolmanda lõigu ja artikli 13 lõike 7 teise lõigu alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra”.

13)

I lisa punkti 1 lisatakse järgmine alapunkt:

„c)	alates 2020. aastast: kus: M= sõiduki mass kilogrammides (kg) M0 = artikli 13 lõike 2 kohaselt vastuvõetud väärtus. a= 0,0333”

14)

II lisa muudetakse järgmiselt:

5.4.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 103/22

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 528/2012 (3) artiklis 2 sätestatakse nimetatud määruse reguleerimisala, millest jäetakse muu hulgas välja abiainena kasutatavad biotsiidid. Artikli 2 lõiget 5 tuleks muuta, et teha täiesti selgeks asjaolu, et abiainete all peetakse silmas neid abiaineid, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 1831/2003 (4) ning (EÜ) nr 1333/2008 (5).

(2)

Määruse (EL) nr 528/2012 artikli 3 lõike 1 punkti s ja artikli 19 lõiget 6 tuleks muuta, et võimaldada sarnaste biotsiidide kuulumist biotsiidiperesse, kui neid saab piisavalt hinnata tuvastatavate maksimaalsete riskide ja minimaalse tõhusustaseme põhjal.

(3)

Määruse (EL) nr 528/2012 artikli 19 lõike 1 punktis e ning artikli 19 lõikes 7 tuleks täpsustada, et piirnormid, mis tuleb kehtestada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1935/2004, (6) on migreerumise konkreetsed piirnormid või jääksisalduse piirnormid toiduga kokkupuutuvates materjalides.

(4)

Et tagada kooskõla määruse (EL) nr 528/2012 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 (7) vahel, tuleks muuta määruse (EL) nr 528/2012 artikli 19 lõike 4 punkti b ning lisada sinna klassifitseerimise kriteeriumina 1. kategooria toksilisus sihtelundi suhtes ühekordsel või korduval kokkupuutel, et välistada loa andmine sellise klassifitseerimise kriteeriumile vastava biotsiidi turul kättesaadavaks tegemiseks elanikkonnale. Määruse (EL) nr 528/2012 artikli 19 lõike 4 punktis c on keelatud loa andmine selliste biotsiidide elanikkonnale turul kättesaadavaks tegemiseks, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (8) XIII lisas sätestatud kriteeriumidele, mille kohaselt aine on püsiv, bioakumuleeruv ja toksiline (PBT) või väga püsiv ja väga bioakumuleeruv (vPvB). Kuna aga biotsiidid on sageli segud ja vahel tooted, kohaldatakse neid kriteeriume üksnes ainete suhtes. Määruse (EL) nr 528/2012 artikli 19 lõike 4 punktis c tuleks viidata biotsiididele, mis koosnevad nimetatud kriteeriumidele vastavatest ainetest, sisaldavad või tekitavad nimetatud kriteeriumidele vastavaid aineid.

(5)

Kuna määruse (EL) nr 528/2012 VI lisas ei nimetata võrdlevaid hindamisi, tuleks viide nimetatud lisale kõnealuse määruse artikli 23 lõikest 3 välja jätta.

(6)

Tuleks muuta määruse (EL) nr 528/2012 artikli 34 lõiget 4, et parandada ristviide artiklile 30.

(7)

Määruse (EL) nr 528/2012 artikli 35 lõikega 3 on ette nähtud, et kui kõik asjaomased liikmesriigid on jõudnud vastastikuse tunnustamise osas referentliikmesriigiga kokkuleppele, antakse biotsiidile luba vastavalt kas selle artikli 33 lõikele 4 või artikli 34 lõikele 6. Samas on sätted, mis viitavad kõikide asjaomaste liikmesriikide poolt vastuvõetavatele otsustele anda vastastikuse tunnustamise kaudu luba, ette nähtud kõnealuse määruse artikli 33 lõikes 3 ja artikli 34 lõikes 6. Seepärast tuleks artikli 35 lõiget 3 vastavalt muuta.

(8)

Määruse (EL) nr 528/2012 artikli 45 lõike 1 teises lõigus nõutakse koos liidu loa uuendamise taotluse esitamisega nimetatud määruse artikli 80 lõikes 1 sätestatud tasude maksmist. Kuid tasusid võib maksta alles pärast seda, kui Euroopa Kemikaaliamet („kemikaaliamet”) on vastavalt nimetatud määruse artikli 45 lõike 3 teisele lõigule esitanud andmed tasude määra kohta. Seepärast ning tagamaks kooskõla nimetatud määruse artikli 7 lõikega 1, artikli 13 lõikega 1 ning artikli 43 lõikega 1, tuleks kõnealuse määruse artikli 45 lõike 1 teine lõik välja jätta.

(9)

Sõna „hävitamine” kasutamine määruse (EL) nr 528/2012 artiklites 52, 89 ja 95 võib olla eksitav ja põhjustada raskusi tõlgendamisel, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/98/EÜ (9) kehtestatud kohustusi. Seetõttu tuleks see välja jätta.

(10)

Määruse (EL) nr 528/2012 artiklis 54 tuleks teha mõned tehnilised parandused, et vältida dubleerimist artikli 54 lõigete 1 ja 3 vahel artikli 80 lõikes 1 sätestatud tasude maksmisel.

(11)

Määruse (EL) nr 528/2012 artikli 60 lõike 3 esimeses ja teises lõigus viidatakse lubade andmisele vastavalt selle artikli 30 lõikele 4, artikli 34 lõikele 6 või artikli 44 lõikele 4. Sätted, mis viitavad otsustele anda lube, on siiski ette nähtud nimetatud määruse artikli 30 lõikega 1, artikli 33 lõigetega 3 ja 4, artikli 34 lõigetega 6 ja 7, artikli 36 lõikega 4, artikli 37 lõigetega 2 ja 3 ning artikli 44 lõikega 5. Lisaks ei viidata nimetatud määruse artikli 60 lõike 3 teises lõigus andmete kaitseperioodile, mis kehtib artikli 26 lõike 1 kohases taotluses esitatud artikli 20 lõikes 1 osutatud andmete suhtes. Seepärast tuleks artikli 60 lõikes 3 viidata ka nimetatud määruse artikli 26 lõikele 3, artikli 30 lõikele 1, artikli 33 lõigetele 3 ja 4, artikli 34 lõigetele 6 ja 7, artikli 36 lõikele 4, artikli 37 lõigetele 2 ja 3 ning artikli 44 lõikele 5.

(12)

Tuleks muuta määruse (EL) nr 528/2012 artikli 66 lõiget 4, et parandada ristviide artiklile 67.

(13)

Liikmesriikide, kemikaaliameti ja komisjoni vahel tõhusa jõustamisalase koostöö, koordineerimise ja teabevahetuse võimaldamiseks tuleks kemikaaliametile teha ühtlasi ülesandeks toetada ja abistada liikmesriike kontrolli- ja jõustamistegevuses, kasutades asjakohasel juhul olemasolevaid struktuure.

(14)

Et biotsiidi loataotlusi oleks võimalik koostada toimeaine heakskiitmise kuupäevaks, nagu on ette nähtud määruse (EL) nr 528/2012 artikli 89 lõike 3 teise lõiguga, peaks selle artiklis 67 sätestatud elektrooniline juurdepääs toimeaineid käsitlevale teabele üldsusele kättesaadavaks tehtud päevast, mil komisjon võtab vastu toimeaine heakskiitmist sätestava määruse.

(15)

Määruse (EL) nr 528/2012 artikli 77 lõike 1 esimese lõiguga on ette nähtud kemikaaliameti poolt vastavalt artikli 26 lõikele 2 vastuvõetud otsuste edasikaebamise võimalus. Kuna aga artikli 26 lõige 2 ei anna kemikaaliametile otsuste tegemise õigust, tuleks viide nimetatud artiklile artikli 77 lõikest 1 välja jätta.

(16)

Määruse (EL) nr 528/2012 artiklis 86 osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ (10) I lisasse kantud toimeainetele. Täpsustada tuleks, et kõnealust artiklit kohaldatakse kõikide toimeainete suhtes, mille kohta komisjon on võtnud vastu nimetatud lisasse kandmist käsitleva direktiivi, et lisasse kandmise tingimused tuleb heaks kiita ning et heakskiitmise kuupäevaks on lisasse kandmise kuupäev.

(17)

Määruse (EL) nr 528/2012 artikli 89 lõike 2 esimeses lõigu kohaselt lubatakse liikmesriikidel kohaldada oma kehtivat süsteemi kuni kaks aastat pärast toimeaine heakskiitmise kuupäeva. Selle artikli 89 lõike 3 esimese lõigu kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et kahe aasta jooksul alates biotsiidi heakskiitmise kuupäevast hakatakse andma toodetele lube, neid muutma ja tühistama. Võttes aga arvesse aega, mida nõuavad loaandmisprotsessi eri etapid, eriti juhul, kui liikmesriigid ei ole jätkuvalt vastastikuse tunnustamise suhtes kokkuleppele jõudnud ning otsuse vastuvõtmiseks tuleb küsimusega pöörduda komisjoni poole, on asjakohane pikendada neid tähtaegu kolmele aastale ning kajastada seda pikendamist nimetatud määruse artikli 37 lõike 3 teises lõigus.

(18)

Määruse (EL) nr 528/2012 artikli 89 lõike 2 esimese lõigu kohaselt võivad liikmesriigid kohaldada olemasolevate toimeainete suhtes oma kehtivat süsteemi. Biotsiid võib sisaldada uute heakskiidetud toimeainete ja olemasolevate veel heakskiitmata toimeainete kombinatsiooni. Et niisugustele toodetele turulepääsu võimaldades innovatsiooni tunnustada, peaks liikmesriikidel olema õigus kohaldada nimetatud toodete suhtes oma kehtivaid süsteeme kuni olemasolev toimeaine on heaks kiidetud ning toodetel on sellest tulenevalt õigus saada luba vastavalt määrusele (EL) nr 528/2012.

(19)

Määruse (EL) nr 528/2012 artikli 89 lõikega 4 ja artikli 93 lõikega 2 on ette nähtud järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise ajavahemikud biotsiididele, millele luba ei anta. Samad ajavahemikud peaksid kehtima juba turul oleva biotsiidi kasutuselt kõrvaldamiseks, kui luba on antud, kuid loa andmise tingimused nõuavad biotsiidi muutmist.

(20)

Määruse (EL) nr 528/2012 artiklis 93 tuleks täpsustada, et selles sätestatud erandi kohaldamine sõltub üksnes liikmesriikide siseriiklikest eeskirjadest.

(21)

Määruse (EL) nr 528/2012 artikli 94 lõike 1 eesmärk on võimaldada turule lasta tooteid, mida on töödeldud niisuguseid toimeaineid sisaldavate biotsiididega, mida ei ole küll veel heaks kiidetud, kuid mida hinnatakse kas artikli 89 lõikes 1 osutatud tööprogrammi raames või nimetatud määruse artikli 94 lõike 1 kohaselt esitatud taotluse alusel. Viidet määruse (EL) nr 528/2012 artikli 94 lõikele 1 ja artiklile 58 võidakse aga tõlgendada kui tahtmatut erandit artikli 58 lõigete 3 ja 4 märgistus- ja teabenõuetest. Seepärast tuleks nimetatud määruse artikli 94 lõikes 1 viidata ainult artikli 58 lõikele 2.

(22)

Määruse (EL) nr 528/2012 artikli 94 lõiget 1 kohaldatakse üksnes juba turulelastud töödeldud toodete suhtes ning seepärast sätestati selles enamikule uuematele töödeldud toodetele tahtmatu keeld 1. septembrist 2013 kuni nendes töödeldud toodetes sisalduva toimeaine heakskiitmiseni. Seepärast tuleks artikli 94 lõike 1 kohaldamisala laiendada, hõlmamaks uusi töödeldud tooteid. Nimetatud artikliga tuleks ette näha ka kasutusest kõrvaldamise ajavahemik töödeldud toodetele, mille kohta ei esitata 1. septembriks 2016 taotlust toimeaine heakskiitmiseks asjaomases tooteliigis. Vältimaks võimalikku tõsist kahjulikku mõju ettevõtjatele ja järgides täielikult õiguskindluse põhimõtet, tuleks ette näha nende muudatuste kohaldamine alates 1. septembrist 2013.

(23)

Määruse (EL) nr 528/2012 artikli 95 lõike 1 esimeses lõigu kohaselt on nõutav toimeaine täieliku toimiku esitamine. Täielik toimik võiks sisaldada direktiivi 98/8/EÜ IIIA või IVA lisas osutatud andmeid.

(24)

Määruse (EL) nr 528/2012 artikli 95 lõike 1 kolmanda lõigu alusel soovitakse anda artikli 63 lõike 3 teise lõigu kohast andmetele viitamise õigust kõikidele inimeste tervise ja keskkonnariski hindamiseks vajalikele uuringutele, et lubada võimalikud asjaomased isikud kanda nimetatud määruse artikli 95 lõikes 2 osutatud nimekirja. Ilma sellise viitamisõiguseta ei ole paljudel potentsiaalsetel asjaomastel isikutel võimalik artikli 95 lõike 1 nõuded tähtaegselt täita, et saada artikli 95 lõikes 3 osutatud ajaks asjaomasesse nimekirja kantud. Artikli 95 lõike 1 kolmas lõik ei hõlma aga uuringuid säilimise ja käitumise kohta keskkonnas. Kuna potentsiaalsed asjaomased isikud peavad viitamisõiguse eest maksma vastavalt artikli 63 lõikele 3, peaksid nad saama seda õigust täielikult kasutada ja anda seda edasi tootelubade taotlejatele. Seetõttu tuleks artiklit 95 vastavalt muuta.

(25)

Määruse (EL) nr 528/2012 artikli 95 lõike 1 viienda lõiguga soovitakse piirata kaitseperioode andmete puhul, mida võib artikli 95 lõike 1 esimese lõigu järgimiseks jagada alates 1. septembrist 2013, kuid mida ei saanud kõnealuseks kuupäevaks veel jagada tootelubade taotluste põhjendamise eesmärgil. See kehtib andmete puhul, mis on seotud toimeaine/tooteliigi kombinatsioonidega, mille kohta ei olnud 1. septembriks 2013 tehtud direktiivi 98/8/EÜ I lisasse kandmise otsust. Seepärast tuleks kõnealuse määruse artiklis 95 viidata nimetatud kuupäevale.

(26)

Vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artikli 95 lõikele 2 peab kemikaaliameti poolt avaldatud nimekiri sisaldama selle artikli 89 lõikes 1 osutatud tööprogrammis osalejate nimesid. Seega võimaldab artikli 95 lõige 2 neil osalejatel kasutada nimetatud määrusega kehtestatud kulude hüvitamise mehhanismi eeliseid. Võimalus kasutada kulude hüvitamise mehhanismi peaks olema kõikidel isikutel, kes on esitanud määrusele (EL) nr 528/2012 või direktiivile 98/8/EÜ vastavalt toimeaine täieliku toimiku või toimiku teabekasutusnõusoleku. See peaks olema kättesaadav ka neile, kes esitavad toimikuid aine kohta, mis ei ole ise toimeaine, kuid mis tekitab toimeaineid.

(27)

Määruse (EL) nr 528/2012 artikli 95 lõike 3 esimene lõik keelab turule lasta biotsiide, mis sisaldavad toimeaineid, mille tootja või importija („asjaomane isik”) ei ole lisatud nimetatud artiklis osutatud nimekirja. Tulenevalt nimetatud määruse artikli 89 lõikest 2 ja artikli 93 lõikest 2 lubatakse teatavad biotsiidides esinevad toimeained õiguspäraselt turule, kuigi toimeaine täielikku toimikut ei ole veel esitatud. Sellistele ainetele ei tohiks kohaldada artikli 95 lõikest 3 tulenevat keeldu. Veelgi enam, kui ükski aine tootja või importija ei ole kantud nimekirja aine puhul, mille kohta on esitatud toimeaine täielik toimik, peaks teisel isikul olema lubatud viia seda ainet sisaldavaid biotsiide turule, tingimusel, et nimetatud isik, biotsiidi tootja või importija esitab toimiku või toimiku teabekasutusnõude.

(28)

Määruse (EL) nr 528/2012 artikli 95 lõikes 4 sätestatakse, et artiklit 95 kohaldatakse nimetatud määruse I lisa 6. kategoorias loetletud toimeainetele. Need ained on kantud sellesse lisasse esitatud toimeaine täielike toimikute alusel, mille omanikele tuleks anda õigus kasutada nimetatud artikli alusel kehtestatud kulude hüvitamise mehhanismi eeliseid. Edaspidi võib selliste esitamiste alusel kanda sellese lisasse muid aineid. Seepärast tuleks selle lisa 6. kategooriaga reguleerida kõiki niisuguseid aineid.

(29)

Määruse (EL) nr 528/2012 V lisas esitatud kirjeldus toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalides kasutatavate biotsiidide kohta peab olema kooskõlas määruses (EÜ) nr 1935/2004 kasutatud terminoloogiaga.

(30)

Määruse (EL) nr 528/2012 artikli 96 esimeses lõigus tuleks täpsustada, et direktiiv 98/8/EÜ tunnistatakse kehtetuks, ilma et see mõjutaks direktiivile 98/8/EÜ viitavate määruse (EL) nr 528/2012 sätete kohaldamist.

(31)

Seepärast tuleks määrust (EL) nr 528/2012 vastavalt muuta,

1)

Artikli 2 lõike 5 punkt b asendatakse järgmisega:

2)

Artikli 3 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

3)

Artiklit 19 muudetakse järgmiselt:

4)

artikli 23 lõike 3 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„3.   Taotluse saanud pädev asutus või, kui otsustatakse liidu loa taotluse üle, komisjon keelab või piirab asendamisele kuuluvat toimeainet sisaldava biotsiidi turul kättesaadavaks tegemise või kasutamise, kui kooskõlas artiklis 24 osutatud tehniliste suunistega tehtud võrdlev hindamine näitab, et täidetud on mõlemad järgmised kriteeriumid:”;

5)

artikli 34 lõike 4 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kooskõlas artikliga 30 hindab referentliikmesriik taotlust ja koostab hindamisaruande kavandi 365 päeva jooksul pärast taotluse kinnitamist ning saadab oma hindamisaruande ja biotsiidi omaduste kokkuvõtte asjaomastele liikmesriikidele ja taotlejale.”;

6)

artikli 35 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Koordineerimisrühmas annavad kõik lõikes 2 viidatud liikmesriigid oma parima, et saavutada kokkulepe võetavate meetmete suhtes. Nad annavad taotlejale võimaluse esitada oma seisukoht. Kui nad jõuavad 60 päeva jooksul pärast käesoleva artikli lõikes 2 osutatud lahkarvamuste edastamist kokkuleppele, siis kannab referentliikmesriik saavutatud kokkuleppe biotsiidiregistrisse. Seejärel loetakse menetlus lõpetatuks ning referentliikmesriik ja kõik asjaomased liikmesriigid annavad biotsiidile loa vastavalt kas artikli 33 lõikele 3 või artikli 34 lõikele 6.”;

7)

artikli 37 lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Käesoleva artikli kohase menetluse ajaks peatatakse ajutiselt liikmesriigi kohustus anda biotsiidile luba kolme aasta jooksul alates artikli 89 lõike 3 esimeses lõigus osutatud heakskiitmise kuupäevast.”;

8)

artikli 45 lõike 1 teine lõik jäetakse välja;

9)

artikkel 52 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 52

Ajapikendus

Olenemata artiklist 89 annab pädev asutus või, juhul kui biotsiidile on luba antud liidu tasandil, komisjon ajapikendust loa tühistamise või muutmise või selle uuendamisest keeldumise korral olemasolevate varude turul kättesaadavaks tegemiseks ja kasutamiseks, välja arvatud juhul, kui biotsiidi turul kättesaadavaks tegemise või kasutamise jätkumine kujutaks vastuvõetamatut riski inimeste ja loomade tervisele või keskkonnale.

Ajapikendus asjaomaste biotsiidide olemasolevate varude turul kättesaadavaks tegemiseks on kuni 180 päeva ning nende kasutamiseks täiendavalt kuni 180 päeva.”;

10)

artikli 53 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1.   Erandina artiklist 17 annab liikmesriigi („sihtliikmesriik”) pädev asutus taotleja taotlusel paralleelse kaubanduse loa teises liikmesriigis („päritoluliikmesriik”) loa saanud biotsiidi turul kättesaadavaks tegemiseks ja kasutamiseks sihtliikmesriigis, kui ta teeb lõike 3 alusel kindlaks, et nimetatud biotsiid on samasugune kui biotsiid, mis on sihtliikmesriigis juba lubatud („võrdlustoode”).”;

11)

artiklit 54 muudetakse järgmiselt:

12)

artikli 56 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1.   Erandina artiklist 17 võib teadusliku või toote- ja tehnoloogiaalase uurimis- ja arendustegevuse eesmärgil läbi viia uuringu või katse, mis hõlmab loata biotsiidi või üksnes biotsiidis kasutamiseks ette nähtud heaks kiitmata toimeainet („uuring” või „katse”) üksnes käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.”;

13)

artikli 58 lõike 3 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„3.   Töödeldud toote turulelaskmise eest vastutav isik tagab, et märgistus sisaldab lõikes 2 nimetatud teavet, kui:”;

14)

artikli 60 lõike 3 esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:

„3.   Üksnes olemasolevaid toimeaineid sisaldavale biotsiidile loa saamiseks esitatud andmete kaitseperiood lõpeb kümme aastat pärast selle kuu esimest päeva, mis järgneb artikli 26 lõike 3, artikli 30 lõike 1, artikli 33 lõigete 3 ja 4, artikli 34 lõigete 6 ja 7, artikli 36 lõike 4, artikli 37 lõigete 2 ja 3 või artikli 44 lõike 5 kohase tootele esmakordse loa andmist käsitleva otsuse vastuvõtmise kuupäevale.

Uut toimeainet sisaldavale biotsiidile loa saamiseks esitatud andmete kaitseperiood lõpeb 15 aastat pärast selle kuu esimest päeva, mis järgneb artikli 26 lõike 3, artikli 30 lõike 1, artikli 33 lõigete 3 ja 4, artikli 34 lõigete 6 ja 7, artikli 36 lõike 4, artikli 37 lõigete 2 ja 3 või artikli 44 lõike 5 kohase tootele esmakordse loa andmist käsitleva otsuse vastuvõtmise kuupäevale.”;

15)

artikli 66 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Isik, kes esitab käesoleva määruse kohaldamisel kemikaaliametile või pädevale asutusele toimeainega või biotsiidiga seotud teavet, võib taotleda, et artikli 67 lõigetes 3 ja 4 esitatud teavet ei avalikustataks, lisades põhjenduse, miks teabe avalikustamine võib kahjustada tema või muu asjaomase osalise ärihuvisid.”;

16)

artiklit 67 muudetakse järgmiselt:

17)

artikli 76 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt ka:

18)

artikli 77 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1.   Kemikaaliameti poolt vastavalt artikli 7 lõikele 2, artikli 13 lõikele 3, artikli 43 lõikele 2 ja artikli 45 lõikele 3, artikli 54 lõigetele 3, 4 ja 5, artikli 63 lõikele 3 ja artikli 64 lõikele 1 vastu võetud otsuseid võib edasi kaevata määruse (EÜ) nr 1907/2006 alusel loodud apellatsiooninõukogule.”;

19)

artikli 78 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 96 lõikes 1 osutatud kemikaaliameti tulu ei kasutata käesoleva määrusega ettenähtud ülesannete täitmiseks, välja arvatud juhul, kui seda tehakse ühise eesmärgi nimel või ajutise ülekandena kemikaaliameti nõuetekohase toimimise tagamiseks. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kemikaaliameti tulu ei kasutata määrusega (EÜ) nr 1907/2006 ettenähtud ülesannete täitmiseks, välja arvatud juhul, kui seda tehakse ühise eesmärgi nimel või ajutise ülekandena kemikaaliameti nõuetekohase toimimise tagamiseks.”;

20)

artikkel 86 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 86

Direktiivi 98/8/EÜ I lisasse kantud toimeained

Toimeained, mille kohta on komisjon vastu võtnud direktiivi, millega need kantakse direktiivi 98/8/EÜ I lisasse, loetakse käesoleva määruse alusel lisasse kandmise kuupäevast heakskiidetuks ja kantakse artikli 9 lõikes 2 osutatud nimekirja. Heakskiitmine sõltub nimetatud komisjoni direktiivides sätestatud tingimustest.”;

21)

artiklit 89 muudetakse järgmiselt:

22)

artikli 92 lõikesse 2 lisatakse järgmine lause:

„Direktiivi 98/8/EÜ artiklite 3 või 4 kohaselt loa saanud biotsiide käsitatakse käesoleva määruse artikli 17 kohast luba omavate biotsiididena.”;

23)

artikkel 93 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 93

Direktiivi 98/8/EÜ reguleerimisalasse mitte kuuluvaid biotsiide käsitlevad üleminekumeetmed

Erandina artikli 17 lõikest 1 võib liikmesriik jätkata praegu turul kättesaadavaks tegemise ja kasutamise suhtes kehtiva süsteemi või tavade kohaldamist biotsiidide puhul, mis ei kuulunud direktiivi 98/8/EÜ reguleerimisalasse, kuid kuuluvad käesoleva määruse reguleerimisalasse, ning mis koosnevad üksnes 1. septembri 2013. aasta seisuga turul kättesaadavatest või biotsiidides kasutatavatest toimeainetest või sisaldavad või tekitavad üksnes selliseid toimeaineid. Erand kehtib ühe alljärgneva kuupäevani:

24)

artiklid 94 ja 95 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 94

Töödeldud tooteid käsitlevad üleminekumeetmed

1.   Erandina artikli 58 lõikest 2 võib turule lasta töödeldud toodet, mida töödeldi ühe või mitme biotsiidiga või millesse on teadlikult lisatud ühte või mitut biotsiidi, mis sisaldab ainult toimeaineid, mis 1. septembri 2016. aasta seisuga on artikli 89 lõikes 1 osutatud tööprogrammi raames asjaomase tooteliigi osas läbivaatamisel või mille puhul esitati taotlus asjaomase tooteliigi heakskiitmiseks hiljemalt selleks kuupäevaks, või sisaldab ainult selliste ainete ja toimeainete kombinatsiooni, mis on kantud artikli 9 lõike 2 kohaselt koostatud nimekirja asjaomase tooteliigi ja kasutusviisi puhul või I lisasse, kuni ühe tähtpäevani järgmistest:

2.   Täiendava erandina artikli 58 lõikest 2 võib toodet, mida töödeldi ühe või mitme biotsiidiga või millesse on teadlikult lisatud ühte või mitut biotsiidi, mis sisaldab muid kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud toimeaineid või toimeaineid, mis on kantud artikli 9 lõike 2 kohaselt koostatud nimekirja asjaomase tooteliigi ja kasutusviisi puhul või I lisasse, viia turule kuni 1. märtsini 2017.

Artikkel 95

Toimeaine toimikule juurdepääsu käsitlevad üleminekumeetmed

1.   Alates 1. septembrist 2013 avaldab ja ajakohastab kemikaaliamet korrapäraselt nimekirja, mis hõlmab kõiki toimeaineid ja kõiki toimeainet tekitavaid aineid, mille kohta on esitatud käesoleva määruse II lisa või direktiivi 98/8/EÜ IIA või IVA lisa ja asjakohasel juhul kõnealuse direktiivi IIIA lisa nõuetele vastav toimik („toimeaine täielik toimik”), mille liikmesriik on käesolevas määruses või nimetatud direktiivis ettenähtud menetluse kohaselt heaks kiitnud või kinnitanud („asjaomased ained”). Iga asjaomase aine puhul sisaldab nimekiri ka kõiki isikuid, kes on esitanud sellise taotluse või käesoleva lõike teise lõigu kohase taotluse kemikaaliametile, nende isikute ülesandeid vastavalt nimetatud lõigule ja tooteliike, mille kohta taotlus esitati, ning aine nimekirja kandmise kuupäeva.

Liidus asuv isik, kes toodab või impordib asjaomast ainet eraldi või biotsiidides („aine tarnija”) või kes toodab või teeb turul kättesaadavaks biotsiidi, mis koosneb sellisest asjaomasest ainest või sisaldab või tekitab seda („toote tarnija”), võib igal ajal esitada kemikaaliametile kas asjaomast ainet käsitleva toimeaine täieliku toimiku, toimeaine täieliku toimiku teabekasutusnõusoleku või viite toimeaine täielikule toimikule, mille kõik andmekaitseperioodid on lõppenud. Pärast toimeaine heakskiitmise otsuse uuendamist võib aine või toote mis tahes tarnija esitada kemikaaliametile kõikide niisuguste andmete teabekasutusnõusoleku, mida taotlust hindav pädev asutus pidas uuendamise seisukohast oluliseks ja mille kaitseperiood ei ole veel lõppenud („asjaomased andmed”).

Kemikaaliamet teavitab teabe esitanud tarnijat artikli 80 lõike 1 alusel makstavatest tasudest. Kemikaaliamet lükkab taotluse tagasi, kui teabe esitanud tarnija ei maksa tasusid 30 päeva jooksul ning teavitab sellest teabe esitanud tarnijat.

Pärast artikli 80 lõikes 1 sätestatud tasude maksmist kinnitab kemikaaliamet, kas taotlus vastab käesoleva lõike teise lõigu nõuetele ning teavitab sellest teabe esitanud tarnijat.

2.   Alates 1. septembrist 2015 ei tohi biotsiidi, mis koosneb lõikes 1 osutatud nimekirja kantud asjaomasest ainest või sisaldab või tekitab seda, teha turul kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui aine tarnija või toote tarnija on selliste tooteliikide puhul, kuhu toode kuulub, kantud lõikes 1 osutatud nimekirja.

3.   Käesoleva artikli lõike 1 teise lõigu kohase taotluse esitamiseks kohaldatakse käesoleva määruse artikli 63 lõiget 3 määruse (EÜ) nr 1451/2007 II lisas loetletud ainetega seotud kõigi toksikoloogiliste, ökotoksikoloogiliste ning keskkonnas säilimise ja käitumise uuringute suhtes, sealhulgas kõigi selliste uuringute suhtes, mis ei käsitle selgroogsetega tehtud katseid.

4.   Lõikes 1 osutatud nimekirja kantud aine tarnijal või toote tarnijal, kellele on käesoleva artikli kohaldamiseks väljastatud teabekasutusnõusolek või antud õigus viidata uuringule lõike 3 kohaselt, on õigus lubada biotsiidiloa taotlejatel viidata kõnealusele teabekasutusnõusolekule või kõnealusele uuringule artikli 20 lõike 1 kohaldamisel.

5.   Erandina artiklist 60 lõpevad 31. detsembril 2025 kõik andmekaitseperioodid toimeaine ja tooteliigi kombinatsioonide puhul, mis on loetletud määruse (EÜ) nr 1451/2007 II lisas, kuid mille puhul ei olnud direktiivi 98/8/EÜ I lisasse kandmise kohta enne 1. septembrit 2013 otsust vastu võetud.

6.   Lõikeid 1 kuni 5 ei kohaldata I lisa 1.–5. ja 7. kategoorias loetletud ainete puhul või üksnes niisuguseid aineid sisaldavate biotsiidide puhul.

7.   Kemikaaliamet uuendab korrapäraselt käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nimekirja. Pärast toimeaine heakskiitmise otsuse uuendamist eemaldab kemikaaliamet nimekirjast mis tahes aine tarnija või toote tarnija, kes ei ole pärast uuendamist 12 kuu jooksul esitanud kõiki asjaomaseid andmeid või kõikide asjaomaste andmete teabekasutusnõusolekut kas vastavalt käesoleva artikli lõike 1 teisele lõigule või artikli 13 kohases taotluses.”;

25)

artikli 96 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklite 86, 89–93 ja 95 kohaldamist, tunnistatakse direktiiv 98/8/EÜ kehtetuks alates 1. septembrist 2013.”;

26)

I lisa kirje „6. kategooria” asendatakse järgmisega:

„6. kategooria – ained, mille puhul on liikmesriik kinnitanud toimeaine toimiku vastavalt käesoleva määruse artikli 7 lõikele 3 või sellise toimiku heaks kiitnud vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 11 lõikele 1”;

27)

V lisa teine lõik pealkirja „Tooteliik 4: toidu- ja söödaruumid” all asendatakse järgmisega:

„Tooted, mida kasutatakse lisamiseks materjalidele, mis võivad toiduga kokku puutuda.”

5.4.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 103/33

(1)

Enneolematu ulatusega ülemaailmne finantskriis ja majanduslangus on oluliselt pärssinud mitme liikmesriigi majanduskasvu ja kahjustanud finantsstabiilsust ning seega järsult halvendanud nende finants- ja majandustingimusi. Teatavad liikmesriigid on sattunud tõsistesse raskustesse või neid ähvardavad raskused. Eeskätt valmistab liikmesriikidele probleeme majanduskasv ja finantsstabiilsus ning suurenev eelarvepuudujääk ja võlakoormus.

(2)

On võetud olulisi meetmeid kriisi negatiivse mõju tasakaalustamiseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 122 lõike 2 ning artiklite 136 ja 143 kohaselt. Sellegipoolest suureneb surve liikmesriikide rahalistele vahenditele ning selle leevendamiseks tuleks püüda nõukogu määrusega (EÜ) nr 1198/2006 (3) loodud Euroopa Kalandusfondi rahalisi vahendeid maksimaalselt ja optimaalselt kasutada.

(3)

Selleks et lihtsustada liidu rahastamise juhtimist, kiirendada investeeringute tegemist liikmesriikides ja piirkondades ning parandada rahastamise kättesaadavust majandusele, muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 387/2012 (4) määrust (EÜ) nr 1198/2006. Muudatusega anti luba suurendada Euroopa Kalandusfondist tehtavaid vahe- ja lõppmakseid kümne protsendipunkti võrra praegusest prioriteetse suuna kohta kehtivast kaasrahastamise määrast liikmesriikide puhul, kes on tõsistes finantsstabiilsusega seotud raskustes ning on taotlenud selle meetme kaudu abi saamist.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1198/2006 kohaselt võib suuremat kaasrahastamise määra kohaldada 31. detsembrini 2013. Kuna teatavatel liikmesriikidel on ikka veel tõsiseid finantsstabiilsusega seotud probleeme, ei peaks suurema kaasrahastamise määra kohaldamist lubama tingimata vaid 2013. aasta lõpuni.

(5)

Liikmesriigid, kes saavad rahalist abi, peaksid saama ka suuremal määral kaasrahastamist rahastamiskõlblikkuse lõppkuupäevani ja taotleda seda oma lõppmakse taotlustes, isegi kui nad rahalist abi enam ei saa.

(6)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1198/2006 vastavalt muuta.

(7)

Kriisi enneolematut mõju arvestades on kiiresti vaja vastu võtta toetusmeetmed. Seetõttu on asjakohane, et käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

1)

Artikli 76 lõike 3 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„3.   Erandina artikli 53 lõikest 3 suurendatakse liikmesriigi taotlusel vahemakseid summa võrra, mis saadakse kümne protsendipunkti suuruse lisatoetuse kohaldamisega iga prioriteetse suuna jaoks ette nähtud selliste kaasrahastamismäärade suhtes (kuni maksimaalselt 100 %-ni), mida kohaldatakse viimati deklareeritud rahastamiskõlblike avaliku sektori kulude summa suhtes igas tõendatud kuluaruandes, mille on esitanud liikmesriik, kes vastab 31. detsembril 2013 või pärast seda kuupäeva ühele järgmistest tingimustest:”.

2)

Artikli 77 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Erandina artikli 53 lõikest 3 suurendatakse liikmesriigi taotlusel lõppmakseid summa võrra, mis saadakse kümne protsendipunkti suuruse lisatoetuse kohaldamisega iga prioriteetse suuna jaoks ette nähtud selliste kaasrahastamismäärade suhtes (kuni maksimaalselt 100 %-ni), mida kohaldatakse viimati deklareeritud rahastamiskõlblike avaliku sektori kulude summa suhtes igas tõendatud kuluaruandes, mille on esitanud liikmesriik, kes vastab 31. detsembril 2013 või pärast seda kuupäeva ühele artikli 76 lõike 3 punktides a, b ja c sätestatud tingimustest.”

3)

Artiklit 77a muudetakse järgmiselt: