20.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 149/1

(1)

Komisjoni 13. juuli 2011. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele pealkirjaga „Ühise kalanduspoliitika reform” on sätestatud ühise kalanduspoliitika („ÜKP”) võimalikud probleemid, eesmärgid ja suunad pärast 2013. aastat. Võttes arvesse arutelu kõnealuse teatise üle, mis sellele järgnes, reformiti ÜKPd Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1380/2013 (4). ÜKP reform hõlmab kõiki ÜKP põhiosasid, kaasa arvatud finantsaspekte. Selle reformi eesmärkide täitmiseks on asjakohane tunnistada kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2328/2003, (5) nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2006, (6) nõukogu määrus (EÜ) nr 1198/2006, (7) nõukogu määrus (EÜ) nr 791/2007 (8) ning asendada need käesoleva määrusega.

Tunnistades, et kõik Euroopa ookeanide ja meredega seotud küsimused on omavahel seotud, peaks käesolev määrus toetama ka integreeritud merenduspoliitika (IMP) edasiarendamist, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1255/2011 (9).

(2)

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) tegevus peaks hõlmama ÜKP toetamist, mis hõlmab mere bioloogiliste ressursside säilitamist, kalavarude majandamist ning nimetatud ressursse kasutavaid laevastikke ning magevee bioloogilisi ressursse ja vesiviljelust, samuti kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemist ning turustamist, kui nimetatud tegevused toimuvad liikmesriikide territooriumil, liidu vetes, liidu kalalaevadel või lipuriigi esmavastutust piiramata liikmesriikide kodanike poolt, pidades silmas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni (10) artikli 117 sätteid.

(3)

ÜKP edu sõltub tõhusast kontrolli, inspekteerimise ning õigus- ja haldusnormide täitmise tagamise süsteemist, samuti usaldusväärsete ja terviklike andmete olemasolust, seda nii teaduslike nõuannete tarvis kui ka rakendus- ja kontrolleesmärkidel. Seetõttu peaks EMKF seotud poliitikat toetama.

(4)

EMKFi tegevus peaks hõlmama toetust IMPle, sealhulgas koordineeritud toimingute väljatöötamisele ja rakendamisele ning otsuste tegemisele seoses ookeanide, merede, rannikuäärsete alade ning merendussektoreid täiendavate mitmesuguste asjaomaste liidu poliitikavaldkondadega, eelkõige ÜKP, transpordi, tööstuse, territoriaalse ühtekuuluvuse, keskkonna, energia ja turismi poliitikavaldkonnaga. Läänemerd, Põhjamerd, Keldi merd, Biskaia lahte ja Ibeeria rannikut, Vahemere ja Musta mere merebasseine hõlmavate mitmesuguste valdkondlike poliitikate sidusus tuleks tagada nende juhtimise kaudu.

(5)

EMKFi toetusesaajad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (11) artikli 2 punkti 10 tähenduses võiksid olla käitajad määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 punkti 30 tähenduses, kalurid või kaluriorganisatsioonid, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

(6)

Kooskõlas Euroopa Ülemkogu 17. juuni 2010. aasta järeldustega, millega võeti vastu liidu uus tööhõive ning aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia, mis põhineb komisjoni 3. märtsi 2010 teatisel „Euroopa 2020. aastal – Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (strateegia „Euroopa 2020”), peaksid liit ja liikmesriigid viima ellu arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu, edendades samal ajal liidu harmoonilist arengut. Ressursid tuleks suunata sellele, et saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid ja sihid eelkõige seoses tööhõive, kliimamuutuste ja energiasäästvuse ning vaesusevastase võitluse ja sotsiaalse kaasatusega, ning parandada tulemuslikkust suurema tulemustele keskendumise kaudu. IMP kaasamine uude EMKFi aitab kaasa ka suurte poliitikaeesmärkide saavutamisele, mis toodi välja strateegias „Euroopa 2020”), ning mis on vastavuses üldeesmärkidega tugevdada Euroopa Liidu lepingus (ELi leping) ja Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise leping) sätestatud majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust.

(7)

Tagamaks, et EMKF aitab kaasa ÜKP, IMP ja strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele, on tarvis keskenduda piiratud arvule põhiprioriteetidele, mis on seotud keskkonnasäästliku, ressursitõhusa, uuendusliku, konkurentsivõimelise ja teadmistel põhineva kalanduse ja vesiviljeluse, ÜKP rakendamise soodustamise, tööhõive ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamise, turustuse ja töötlemise soodustamise ning ka IMP rakendamise soodustamisega.

(8)

Liit peaks EMKFi kõikides rakendamisetappides võtma eesmärgiks kaotada ebavõrdsus ja edendada soolist võrdõiguslikkust, samuti võidelda diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.

(9)

ÜKP üldeesmärk on tagada, et kalandus- ja vesiviljelustegevus aitaks kaasa selliste pikaajaliste jätkusuutlike keskkonnatingimuste loomisele, mis on vajalikud majanduslikuks ja sotsiaalseks arenguks. Veelgi enam, see peaks toetama tootlikkuse kasvu, kalandussektoris tegutsejate rahuldavat elatustaset, stabiilseid turgusid ning see peaks tagama ressursside kättesaadavuse ning tarnete jõudmise tarbijani mõistliku hinna eest.

(10)

Kõige olulisem on integreerida keskkonnaküsimused paremini ÜKPsse, mis peaks saavutama liidu keskkonnapoliitika ja strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid ja sihid. ÜKP eesmärk on kasutada mere bioloogilisi elusressursse viisil, mis taastaks ja hoiaks kalavarusid sellisel tasemel, mis tagaks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse võimaluse korral 2015. aastaks ja hiljemalt 2020. aastaks. ÜKP puhul tuleks rakendada kalavarude majandamisel ettevaatusprintsiipi ja ökosüsteemipõhist lähenemisviisi. Seega peaks EMKF andma panuse merekeskkonna kaitsesse, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/56/EÜ (12).

(11)

ÜKP ja IMP kulude rahastamine üheainsa fondi, EMKFi, kaudu peaks lahendama lihtsustamisvajaduse probleemi ning peaks tugevdama mõlema poliitikavaldkonna integreerimist. Koostöös liikmesriikidega eelarve täitmise laiendamine töötlemisele ja turustamisele, mis hõlmab hüvitist äärepoolseimatele piirkondadele, kontrolli ja andmekogumist ning haldamist ja ka IMPd, peaks ühtlasi aitama kaasa lihtsustamisele, vähendama halduskoormust nii komisjoni kui ka liikmesriikide jaoks ning saavutama suurema ühtsuse ja antava toetuse tõhususe.

(12)

Liidu eelarvest tuleks ÜKP ja IMP kulusid rahastada ühe fondi, EMKFi, kaudu – seda kas eelarve täitmisel otsese või koostöös liikmesriikidega. Eelarve täitmist koostöös liikmesriikidega ei tohiks kohaldada vaid kalanduse, vesiviljeluse ja kohalikel vajadustel põhineva arengu toetamise meetmetele, vaid ka töötlemisele ja turustamisele, äärepoolseimatele piirkondadele makstavale hüvitisele, kontrollile ning andmekogumisele ja ka IMPle. Otsest eelarve täitmist tuleks kohaldada teaduslikele nõuannetele, erikontrolli- ja jõustamismeetmetele, piirkondlikele kalandusorganisatsioonidele tehtavatele vabatahtlikele maksetele, nõuandekomisjonidele, turuteabele ja IMP rakendamise toimingutele ning teavitustegevusele. Täpsustada tuleks, mis tüüpi tegevus kvalifitseerub EMKFist rahastatavaks.

(13)

Tarvis on eristada kontrolli- ja õigus- ja haldusnormide täitmise tagamise meetmete neid kategooriaid, mida koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raamistikus kaasrahastatakse, ning kategooriaid, mis jäävad eelarve otsese täitmise raamistikku. Väga oluline on piirata vahendeid, mis koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames eraldatakse kontrollile ja andmekogumisele, luues mõlema meetmekategooria vahel paindlikkuse.

(14)

Määruse (EL) nr 1380/2013 kohaselt pannakse EMKFi kaudu liidu rahaline toetus sõltuma sellest, kas liikmesriigid ja käitajad järgivad ÜKP eeskirju. Selle nõude eesmärk on peegeldada liidu kohustust tagada avalikes huvides mere bioloogiliste ressursside säilitamine ÜKP raames ELi toimimise lepingu artikli 3 kohaselt.

(15)

ÜKP eesmärkide saavutamist õõnestataks, kui EMKFi kaudu antav liidu rahaline toetus eraldataks käitajatele, kes eelnevalt ei vastanud nõuetele, mis on seotud avaliku huviga säilitada mere bioloogilised ressursid. Seega peaksid käitajate esitatud taotlused olema kõlblikud EMKFist rahastamist saama vaid tingimusel, et asjaomased käitajad ei ole teatava ajavahemiku jooksul enne toetusetaotluse esitamist pannud toime tõsist õigusrikkumist, süütegu ega pettust ning ei ole olnud seotud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade liidu nimekirja kantud või koostööd mitte tegevate kolmandate riikidena määratletud riigi lipu all sõitvate laevade käitamise, haldamise ega omamisega, nagu see on sätestatud käesolevas määruses.

(16)

Lisaks sellele peaksid toetusesaajad täitma vastuvõetavuse nõudeid ka pärast toetusetaotluse esitamist, kogu toimingu teostamise aja jooksul ja viie aasta jooksul pärast toetusesaajale viimase makse tegemist.

(17)

Kui toetusesaajad ei täida rahastamiskõlblikkuse ja vastupidavuse tingimusi, peaksid kohalduma finantstagajärjed ja -korrektsioonid. Sellise finantskorrektsiooni suuruse kindlakstegemiseks tuleks arvesse võtta toetusesaaja õigusrikkumise, süüteo või pettuse olemust, raskusastet, kestust ja korduvust ning EMKFi panuse tähtsust toetusesaaja majandustegevusele.

(18)

ÜKP eesmärkide saavutamist õõnestaks ka see, kui EMKFi kaudu antav liidu rahaline toetus makstaks välja liikmesriikidele, kes ei täida oma ÜKP eeskirjadega ette nähtud kohustusi, näiteks andmete kogumist ja kontrollikohustuse rakendamist. Lisaks sellele valitseb nende kohustuste täitmata jätmise korral oht, et liikmesriigid ei suuda tuvastada kõlbmatuid toetusetaotlusi ega rahastamiskõlbmatuid toiminguid.

(19)

Ettevaatusabinõudena, et ennetada rahastamiskõlbmatuid makseid ning ergutada liikmesriike ÜKP eeskirju järgima, tuleks näha ette sätted maksetähtaja edasilükkamiseks ja maksete peatamiseks ehk meetmed, mis on ajaliselt ja ulatuselt piiratud. Kindlate ja pöördumatute tagajärgedega finantskorrektsioone tuleks kohaldada vaid kulutustele, mida mõjutavad õigusnormide rikkumise juhtumid.

(20)

Selleks et parandada koordineeritust ja nende fondide ühtlustatud rakendamist, mis annavad toetust ühtekuuluvuspoliitika raames, nimelt Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ja Ühtekuuluvusfond, maaelu arengu fondid ja merendus- ja kalandussektori fondid, nimelt vastavalt Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) ja EMKF, on määruses (EL) nr 1303/2013 kehtestatud kõikidele neile fondidele (Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid) ühissätted. Lisaks määrusele (EL) nr 1303/2013 hõlmab käesolev määrus ÜKP ja IMP sektorite iseärasuste tõttu täiendavaid erisätteid.

(21)

Rakenduskavale ja kogu programmitsükli jooksul tuleks kohaldada proportsionaalsuse põhimõtet, võttes arvesse liikmesriikide asjaomaste haldusasutuste suurust ja rakenduskavale eraldatud riiklike kulutuste kogusummat.

(22)

Komisjon peaks olemasolevate kulukohustuste assigneeringute jaotuse iga aasta esitama liikmesriikide kaupa, kasutades objektiivseid ja läbipaistvaid kriteeriume. Need kriteeriumid peaksid hõlmama kalandus- ja vesiviljelussektori suurust mõõtvaid näitajaid, kontrolli ja andmekogumiskohustuste ulatust, varasemaid kulujaotisi kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1198/2006 ja varasemat kasutust kooskõlas määrusega (EÜ) nr 861/2006.

(23)

ÜKP kontekstis on ülioluline teatavate konkreetsete eeltingimuste täitmine, eriti seoses püügivõimsuse aruande ja mitmeaastaste vesiviljelust käsitleva riikliku strateegiakava esitamise ja tõendatud haldussuutlikkusega, et täita kalanduse haldamise andmenõudeid ning kehtestada liidu kontrolli, inspekteerimise ja jõustamise süsteemi rakendamine.

(24)

Kooskõlas lihtsustamise eesmärgiga peaks kõikide EMKFi tegevuste, mis kuuluvad koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise alla, kaasa arvatud kontroll ja andmekogumine, aluseks olema üksainus rakenduskava liikmesriigi kohta olenevalt asjaomase liikmesriigi siseriiklikust struktuurist. Programmitöö peaks hõlmama ajavahemikku 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020. Ühtainsat rakenduskava koostades peaksid liikmesriigid tagama, et rakenduskava sisu ja maht kajastaks lihtsustamise eesmärki. Igas rakenduskavas tuleks kindlaks määrata strateegia selliste sihtide saavutamiseks, mis seonduvad EMKFi liidu prioriteetidega, ning meetmete valik. Programmitöö peaks olema vastavuses nende liidu prioriteetidega, kuid samal ajal peaks see olema kohandatud kohalike oludega ning täiendama teisi liidu poliitikavaldkondi, eriti maaelu arengu poliitikat ja ühtekuuluvuspoliitikat.

(25)

Väikesemahulise rannapüügi edendamiseks peaksid liikmesriigid, kellel oluline osa väikesemahulise rannapüügi segmendis, lisama oma rakenduskavadele väikesemahulise rannapüügi arengu, konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse tegevuskava.

(26)

Selleks et aidata kaasa EMKFi rakendamisel lihtsustamise eesmärgi saavutamisele ning vähendada kontrollikulutusi ja veamäära, peaksid liikmesriigid võimalikult suurel määral kasutama ära võimalust kasutada lihtsustatud toetusvorme, mis on ettenähtud määruses (EL) nr 1303/2013.

(27)

ÜKPs sätestatud kontrollikohustuse jõustamise eesmärgil peaksid liikmesriigid kooskõlas liidu prioriteetidega, mille komisjon on selles poliitikavaldkonnas vastu võtnud, koostama kontrolli käsitleva rakenduskava osa. Rakenduskava kohandamiseks arenevate kontrolli- ja õigus- ja haldusnormide täitmise tagamise vajadustega tuleks rakenduskavade kontrolliosad regulaarselt läbi vaadata, arvestades muudatusi liidu ÜKP kontrolli- ja õigus- ja haldusnormide täitmise tagamise poliitika prioriteetides. Muudatused peaks heaks kiitma komisjon. Jätkuva paindlikkuse tagamiseks tegevuste kavandamisel kontrollivaldkonnas tuleks kontrolli käsitleva rakenduskava osa läbivaatamisel kohaldada lihtsustatud menetlust.

(28)

Liikmesriigid peaksid kooskõlas liidu mitmeaastase programmiga koostama andmekogumist käsitleva rakenduskava osa, nagu on osutatud nõukogu määruses (EÜ) nr 199/2008 (13). Andmekogumise konkreetsete vajadustega kohanemiseks peaksid liikmesriigid koostama kooskõlas nimetatud määrusega töökava, mis peaks saama komisjoni heakskiidu.

(29)

Otsese eelarve täitmise alla kuuluvad vahendid, välja arvatud komisjoni tehniline abi, peaksid olema eesmärkidega eelnevalt kindlaks määratud 5-protsendilise paindlikkuse määraga ning neid tuleks reguleerida iga-aastaste töökavadega.

(30)

Püügitegevuse konkurentsivõime ja majandustulemuste suurendamiseks on väga oluline ergutada ja toetada investeeringuid innovatsiooni. Suurema osalemise soodustamiseks tuleks lihtsustada innovatsioonitoetuse taotlemise korda.

(31)

Investeerimine inimkapitali on samuti ülioluline, et suurendada kalandus- ja merendustegevuste konkurentsivõimet ja majandustulemusi. Seega peaks EMKF toetama nõuandeteenuseid, koostööd teadlaste ja kalurite vahel, kutseõpet ja elukestvat õpet, ning peaks ergutama teadmiste levitamist, ning aitama parandada käitajate üldist tulemuslikkust ja konkurentsivõimet ning edendada sotsiaaldialoogi. Selleks et tunnustada nende rolli kalapüügiga tegelevates kogukondades, tuleks teatavatel tingimustel anda toetust ka füüsilisest isikust kalurite abikaasadele ja kooselupartneritele nende ametialast arengut soodustava kutseõppe, elukestva õppe, teadmiste levitamise ja suhtlusvõrgustike loomise jaoks.

(32)

Selleks et aidata noori, kellel on kalandussektoris raskusi tööturule pääsemisel püsiva finantskriisi ajal, peaks EMKF hakkama toetama praktikaprogramme ja säästvate kalandustavade kursusi ning merekeskkonna bioressursside kaitsmist.

(33)

Olles teadlik võimalustest, mida mitmekesistamine väikesemahulise rannapüügiga tegelevatele kaluritele pakub, ning nende üliolulisest rollist rannikualade kogukondades, peaks EMKF toetama investeeringuid, mis aitavad muuta kalurite sissetuleku mitmekesisemaks, arendades välja lisategevusi, sealhulgas laevadesse tehtavaid investeeringuid, kalandusturismi, restorane, kalandusega seotud keskkonnateenuseid ja kalandusega seotud haridustegevust.

(34)

Uute majandustegevuste loomine ja arendamine kalandussektoris tekitab noortele kaluritele rahalisi raskusi ning seda tuleks võtta arvesse EMKFi vahendite jaotamisel ja suunamisel. Selline areng on oluline liidu kalandussektori konkurentsivõime seisukohalt. Seepärast tuleks ette näha toetus kalandustegevusega alustavatele noortele kaluritele, et hõlbustada nende jaoks tegevuse alustamist. Selle EMKFi kohaselt toetatavate uute majandustegevuste elujõulisuse tagamiseks peaks toetuse andmine sõltuma uute oskuste ja pädevuste omandamisest. Starditoetust peaks olema võimalik anda ainult esimese kalalaeva ostuks.

(35)

Pardal tervise ja ohutusvajaduste täitmise tagamiseks peaks EMKF toetama investeeringuid, mis hõlmavad ohutust, töötingimusi, tervist ja hügieeni pardal, kui toetatavad investeeringud lähevad kaugemale kui liidu või siseriikliku õiguse nõuded.

(36)

Tuleks kehtestada eeskirjad kaluritele ja kalalaevade omanikele toetuste eraldamise ja rahaliste hüvitiste maksmise kohta püügitegevuse ajutise peatamise korral, kui selline peatamine on otseselt tingitud teatavatest kaitsemeetmetest, välja arvatud kalapüügivõimaluste kindlaksmääramine ja eraldamine, on ette nähtud teatavates liidu või riiklikes kalanduse majandamiskavades või tuleneb säästva kalapüügi partnerluslepingute või nende protokollide pikendamata jätmisest. Sellised eeskirjad tuleks samuti kehtestada püügitegevuse püsiva lõpetamise puhuks.

(37)

EMKFil peaks teatud tingimustel olema võimalik panustada ühisfondidesse, mis pakuvad kaluritele rahalisi hüvitisi majandusliku kahju eest, mis on põhjustatud ebasoodsatest ilmastikutingimustest, keskkonnajuhtumist või päästmiskuludest.

(38)

Püügitegevuse kohandamiseks püügivõimalustele vastavaks peaks EMKFil olema võimalik toetada püügivõimaluste eraldamise süsteemide kavandamist, arendamist, seiret, hindamist ja haldamist.

(39)

Ülioluline on EMKFi kaasata keskkonnaprobleemid ja toetada ÜKP kaitsemeetmete rakendamist, võttes samas arvesse tingimuste erinevust liidu vetes. Sel eesmärgil on hädavajalik töötada välja kaitsemeetmete piirkondlik lähenemisviis.

(40)

Samamoodi peaks EMKF toetama kalapüügi mõju vähendamist merekeskkonnale, eriti ökoinnovatsiooni edendamise, selektiivsemate vahendite ja varustuse kasutamise ning meetmete kaudu, mille eesmärk on kaitsta ja taastada merekeskkonna bioloogilist mitmekesisust, ökosüsteeme ning nende pakutavaid teenuseid kooskõlas ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiaga 2020. aastani.

(41)

Kooskõlas strateegia „Euroopa 2020” kliimamuutuste mõju vähendamise ja energiatõhususega seotud põhieesmärgiga peaks EMKFil olema võimalik toetada laevadesse tehtavaid investeeringuid ja energiaauditeid.

(42)

Kliimamuutuste mõju leevendamiseks ja kalalaevade energiatõhususe parandamiseks peaks olema võimalik toetada põhi- või lisamootorite ajakohastamist või asendamist, kui valikumenetluses eelistatakse väikesemahulise rannapüügiga tegelevaid käitajaid, et parandada nende juurdepääsu rahastamisele, ja tingimusel, et suuremad laevad panustavad mootorivõimsuse vähendamisse.

(43)

Selleks et mitte ohustada ÜKP reformi jätkusuutlikkuse eesmärki, tuleks piirata rahalise toetuse summasid, mida võidakse eraldada selliste laevastiku meetmete jaoks nagu tegevuse ajutine peatamine või püsiv lõpetamine ja mootorite asendamine, ning tuleks piirata ajavahemikku, mille kestel võib sellist rahalist toetust anda püsiva lõpetamise jaoks.

(44)

Kooskõlas ÜKPga kehtestatud tagasiheitekeeluga peaks EMKF toetama investeeringuid, mille eesmärk on kasutada püütud soovimatut kala võimalikult hästi ning suurendada vähe kasutust leidvate saagiosade väärtust. Arvestades ressursside nappust, peaks EMKF püütud kala väärtuse maksimeerimiseks toetama ka laevadesse tehtavaid investeeringuid, mille eesmärk on lisada püütavale kalale kaubanduslikku väärtust.

(45)

Olles teadlik kalasadamate, lossimiskohtade ja varjualuste tähtsusest, peaks EMKF toetama asjaomaseid investeeringuid, eriti energiatõhususe, keskkonnakaitse ja lossitud kalapüügitoodete kvaliteedi suurendamiseks ning ohutuse ja töötingimuste parandamiseks.

(46)

Liidu jaoks on esmatähtis jätkusuutliku tasakaalu saavutamine mageveeressursside ja nende kasutamise vahel. Seega, võttes nõuetekohaselt arvesse keskkonnamõju ja tagades samal ajal nende sektorite jätkuva majandusliku elujõulisuse, tuleks ette näha sobivad meetmed, et toetada kalapüüki sisevetel.

(47)

Kooskõlas komisjoni 19. septembri 2002. aasta teatistega Euroopa Parlamendile ja nõukogule pealkirjaga „Euroopa vesiviljeluse säästva arengu strateegia” ning komisjoni 29. aprilli 2013. aasta teatisega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide komiteele pealkirjaga „ELi vesiviljeluse säästva arendamise strateegilised suunised”, ÜKP eesmärkidega ja strateegiaga „Euroopa 2020” peaks EMKF toetama keskkonnaalaselt, majanduslikult ja sotsiaalselt säästva vesiviljelusmajanduse arendamist.

(48)

Kuna vesiviljeluspiirkondadest välja pääsenud organismid võivad looduslikku mereelustikku mõjutada, ei peaks EMKF toetama geneetiliselt muundatud organismide kasvatamist.

(49)

Vesiviljelus toetab majanduskasvu ning töökohtade loomist ranniku- ja maapiirkondades. Seetõttu on ülioluline, et EMKF oleks kättesaadav vesiviljelusettevõtetele, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEd), ning aitaks kaasa uute vesiviljelusettevõtjate toomisele sellesse ettevõtlusvaldkonda. Vesiviljelustegevuse konkurentsivõime ja majandusarengu suurendamiseks on väga oluline ergutada innovatsiooni ja ettevõtlust. Seetõttu peaks EMKFist olema võimalik toetada uuenduslikke toiminguid ja vesiviljelusettevõtete üldist arengut, kaasa arvatud mittetoidulist ja avamere vesiviljelust ning lisategevusi, nagu kalandusturism, vesiviljelusega seotud keskkonnateenused või haridustegevus.

(50)

Investeerimine inimkapitali on samuti ülioluline, et suurendada vesiviljelustegevuste konkurentsivõimet ja majandusarengut. Seega peaks EMKFist olema võimalik toetada elukestvat õpet ja võrgustiku loomist, mis ergutab teadmiste levitamist, ning nõuandeteenuseid, mis aitavad parandada käitajate üldist tulemuslikkust ja konkurentsivõimet.

(51)

Vesiviljelusalade ja -infrastruktuuride arengule kaasaaitamiseks peaks EMKFist olema võimalik toetada riiklikke ja piirkondlikke ametiasutusi strateegiliste valikute tegemisel, eelkõige vesiviljeluse arendamiseks kõige sobivamate alade kindlaksmääramisel ja kaardistamisel.

(52)

Keskkonnaalaselt, sotsiaalselt ja majanduslikult säästva vesiviljeluse edendamiseks peaks EMKFist olema võimalik toetada keskkonnateadlikke vesiviljelustegevusi, vesiviljelusettevõtete ümberkujundamist keskkonnajuhtimisele sobivaks, auditeerimissüsteemide kasutamist ning üleminekut mahepõllumajanduslikule vesiviljelusele. Samamoodi peaks EMKFist olema võimalik toetada vesiviljelust, mis osutab erilisi keskkonnateenuseid.

(53)

Olles teadlik tarbijakaitse tähtsusest, peaks EMKFist olema võimalik ette näha põllumajandustootjatele piisav toetus, et ennetada ning leevendada ohtu rahva- ja loomatervisele, mida võib tekitada vesiviljeluse kasvatustegevus.

(54)

Tunnistades vesiviljelustegevuste investeerimisriski, peaks EMKFist olema võimalik edendada ärikeskkonna stabiilsust, panustades vesiviljelusvarude kindlustusse, tagades tootjatele sissetuleku juhuks, kui ilmnevad tavatud tootmisega seotud kaod, eriti looduskatastroofide, ebasoodsate ilmastikutingimuste, järskude veekvaliteedi muutuste, haiguste või kahjurite ning tootmisrajatiste hävinemise tõttu.

(55)

Arvestades, et kohalikel vajadustel põhinev lähenemisviis kohalikule arengule on mitme aasta jooksul tõestanud oma kasulikkust kalanduse ja vesiviljeluse ning ka maapiirkondade arendamise edendamisel, võttes täielikult arvesse mitme sektori vajadusi sisemise arengu järele, tuleks tulevikus selle toetamist jätkata ja tugevdada.

(56)

Kalandus- ja vesiviljelusvaldkondades peaks kohalikel vajadustel põhinev kohalik areng aitama kaasa uuenduslikele meetoditele, mis looksid majanduskasvu ja töökohti, eriti kalapüügitoodetele väärtuse lisamise ja kohaliku majanduse mitmekesistamise kaudu uute majandustegevuste, kaasa arvatud tegevuste suunas, mida pakuvad nn sinine kasv ja laialdasemad merendussektorid.

(57)

Kalandus- ja vesiviljelussektorite säästev areng peaks aitama saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärke, milleks on edendada sotsiaalset kaasatust ja vaesuse vähendamist, luua töökohti ning soodustada kohalikul tasandil innovatsiooni. See peaks samuti aitama kaasa territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgi saavutamisele, mis on peamisi ELi toimimise lepingu prioriteete.

(58)

Kohalikel vajadustel põhinevat kohalikku arengut tuleks rakendada avaliku-, era- ja kodanikuühiskonna sektori esindajatest koosnevate ning kohalikku ühiskonda õigesti peegeldavate kohalike partnerluste altpoolt tulevate algatuste kaudu. Need kohalikud osalejad sobivad kõige paremini mitmesektoriliste kogukondlikult juhitavate kohaliku arengu strateegiate koostamiseks ja rakendamiseks, et täita kohaliku kalanduspiirkonna vajadusi. On oluline tagada, et ühelgi huvirühmal ei oleks kalanduse kohalike tegevusrühmade otsuseid tegevates organites üle 49 % hääleõigusest.

(59)

Selle lähenemisviisi oluline tunnus on kohalike partnerlustevaheline võrkude loomine. Koostöö kohalike partnerluste vahel on seetõttu oluline arengu soodustamise vahend, mida EMKF peaks toetama.

(60)

Kalanduspiirkondade toetamist EMKFi kaudu antavat toetust tuleks koordineerida teistest liidu fondidest kohaliku arengu toetuseks antava toetusega, mis peaks hõlmama kõiki kogukondlikult juhitavate kohalike arengustrateegiate ettevalmistamise ja rakendamise aspekte ning kalanduse kohalike tegevusrühmade tegevust, nagu ka kohaliku piirkonna elavdamiseks ja kohaliku partnerluse töös hoidmise kulusid.

(61)

Kalanduse ja vesiviljeluse elujõulisuse tagamiseks konkurentsiturul on oluline kehtestada sätted, mis toetaksid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 (14) rakendamist, nagu ka käitajate turustamis- ja töötlemistegevust, mille eesmärk on maksimeerida kalapüügi- ja vesiviljelustoodete väärtust. Erilist tähelepanu tuleks pöörata nende tegevuste edendamisele, mis integreerivad tarneahelasse tootmis-, töötlemis- ja turustamistegevusi või koosnevad uuenduslikest protsessidest või meetoditest. Toetuse andmisel tuleks eelistada tootjaorganisatsioone ja nende ühendusi. Tootmise ja äriplaani puhul saavad toetust ainult sellised organisatsiooni ja ühendused. Uue tagasiheitekeelu poliitikaga kohanemiseks peaks EMKF toetama ka soovimatu püügi töötlemist.

(62)

Määruses (EL) nr 1379/2013 on turgude stabiilsuse edendamise eesmärgil nähtud ette inimtoiduks kasutatavate kalapüügitoodete ladustamismehhanism. Ülemineku tagamiseks turusekkumismehhanismidelt uuele tootmis- ja turustustegevuse planeerimise ja haldamise lähenemisele, tuleks EMKFi toetuse maksmine lõpetada 31. detsembriks 2018. aastal.

(63)

Tunnistades kasvavat konkurentsi, millega väikesemahulise rannapüügiga tegelevad kalurid silmitsi seisavad, peaks EMKFist olema võimalik toetada väikesemahulise rannapüügiga tegelevate kalurite ettevõtlusalgatusi, mis lisavad nende püütavale kalale väärtust, eriti püütavate kalade töötlemise või otseturustamise kaudu.

(64)

Kuna liidu äärepoolseimate piirkondade kalandussektoril on raskusi, eelkõige nende kauguse ja eriliste ilmastikuolude tõttu, peaks EMKFil olema võimalik võtta arvesse sellistes piirkondades valitsevaid ebasoodsaid tingimusi, millele osutatakse ELi toimimise lepingu artiklis 349.

(65)

Selleks et säilitada liidu äärepoolseimatest piirkondadest pärinevate teatud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete konkurentsivõimet võrreldes liidu muude piirkondade sarnaste toodetega, kehtestas liit alates 1992. aastast meetmed selliste lisakulude hüvitamiseks kalandussektoris. Ajavahemikul 2007–2013 kohaldatavad meetmed on sätestatud määruses (EÜ) nr 791/2007. Alates 1. jaanuarist 2014. on tarvis jätkata meetmeid teatavate kalapüügi- ja vesiviljelustoodete püüdmisel, kasvatamisel, töötlemisel ja turustamisel liidu äärepoolseimates piirkondades tekkivate lisakulude hüvitamiseks, et hüvitis aitaks säilitada nimetatud piirkondade käitajate majandusliku elujõulisuse.

(66)

Arvestades erinevaid turustamistingimusi äärepoolseimates piirkondades, samuti saagikuse ja varude ning turunõudluse kõikumisi, peaks asjaomastele liikmesriikidele jääma võimalus määrata neile ette nähtud kogueraldise raames hüvituskõlblikud kalapüügitooted, maksimaalsed hüvitatavad kogused ja hüvitissummad.

(67)

Liikmesriikidel peaks olema õigus diferentseerida neile ette nähtud kogueraldise raames asjaomaste kalapüügitoodete loetelu ja kogused ning hüvitissumma. Samuti peaks neil olema õigus hüvituskavasid kohandada, kui seda nõuavad muutuvad tingimused.

(68)

Liikmesriigid peaksid määrama hüvitissumma tasemel, mis võimaldab teha äärepoolseimate piirkondade ebasoodsatest eritingimustest. Ülemääraste hüvitiste vältimiseks peaks summa olema proportsionaalne hüvitatavate lisakulude suurusega. Seepärast tuleks võtta arvesse ka muid lisakulude suurust mõjutavaid riikliku sekkumise viise.

(69)

Kõige olulisem on, et liikmesriikide ja käitajate käsutuses oleksid vajalikud vahendid, mis võimaldavad kõrgetasemelisi kontrolle ning seega tagada ÜKP eeskirjadele vastavuse, tagades samal ajal vee-elusressursside säästva kasutamise. EMKFil peaks seega olema võimalik toetada liikmesriike ja käitajaid kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1224/2009 (15). Eeskirju järgiva kalanduskultuuri loomise teel peaks see toetus andma panuse jätkusuutlikku majanduskasvu.

(70)

Liikmesriikidele määruse (EÜ) nr 861/2006 alusel makstavat toetust liidu kontrollsüsteemi rakendamisega seotud kulude katteks tuleks ühe fondi loogikat järgiva EMKFi juhtimisel suurendada.

(71)

Kooskõlas liidu kontrolli- ja jõustamispoliitika eesmärkidega näib olevat asjaomane minimaalse aja pühendamine kalanduse kontrolliks patrull-laevade, lennukite ja helikopterite abil, mis peaks olema täpselt sätestatud, et luua alus EMKFi raames antavale toetusele.

(72)

Arvestades liikmesriikidevahelise kontrollikoostöö tähtsust, peaks EMKFis olema võimalik seda eesmärki toetada.

(73)

Kehtestada tuleks meetmed, millega toetatakse liidu mitmeaastases programmis kasutatavate kalandusandmete kogumist, haldamist ja kasutamist, eelkõige et toetada riiklikke programme ning andmete haldamist ja kasutamist teaduslikuks analüüsiks ja ÜKP rakendamiseks. Liikmesriikidele määruse (EÜ) nr 861/2006 alusel makstavat toetust kalandusandmete kogumise, haldamise ja kasutamisega seotud kulude katteks tuleks EMKFi juhtimisel jätkata, järgides seejuures ühe fondi loogikat.

(74)

ÜKP raames võetavad kalavarude majandamist käsitlevad usaldusväärsed ja tõhusad otsused peaksid tuginema teadus- ja koostöötegevustele ning teaduslike ja sotsiaal-majanduslike arvamuste ning soovituste esitamisele, mis on vajalikud ÜKP rakendamiseks ja arendamiseks, sealhulgas biogeograafiliselt tundlikes piirkondades.

(75)

Samuti on tarvis toetada liikmesriikidevahelist koostööd ning asjakohasuse korral ka koostööd kolmandate riikidega andmete kogumisel sama merebasseini ulatuses ning ka koostööd asjaomaste rahvusvaheliste teadusasutustega.

(76)

IMP eesmärk on toetada merede ja ookeanide säästvat kasutamist ning töötada välja koordineeritud, sidus ja läbipaistev otsustusprotsess poliitikavaldkondade kohta, mis mõjutavad ookeane, meresid, saari, rannikualasid ja äärepoolseimaid piirkondi ning merendussektoreid, nagu on kajastatud komisjoni 10. oktoobri 2007. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide komiteele pealkirjaga „Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika”.

(77)

Liidu IMP rakendamiseks ja edasiarendamiseks on tarvis pikaajalist rahastamist, mida on kajastatud ka määruses (EL) nr 1255/2011 ning nõukogu järeldustes, Euroopa Parlamendi resolutsioonides ning Regioonide Komitee arvamustes. Merenduse edasiarendamine IMP meetmetele ette nähtud rahalise toetuse abil avaldab eeldatavasti olulist mõju majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele.

(78)

EMKF peaks integreeritud merendusjuhtimise edendamist toetama kõikidel tasanditel, eriti heade tavade vahetuse ja merebasseinide strateegiate edasiarendamise ning rakendamise kaudu. Nende strateegiate eesmärk on luua integreeritud raamistik, mis tegeleks Euroopa merebasseinide levinuimate probleemidega ning tugevdaks sidusrühmadevahelist koostööd, et maksimeerida liidu rahastamisvahendite ja fondide kasutamist ning aidata kaasa liidu majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele. Selle taustal võivad liikmesriikidevahelise koostöö parandamisele suunatud meetmed ja mehhanismid sisaldada piiriülest ja valdkonnaülest koostööd merendussektorite vahel, näiteks tegevusi Euroopa rannavalve teenistuste foorumi raames, et edendada kogemuste ja parimate tavade vahetust tõhususe ja ühtsuse saavutamiseks kehtiva liidu õiguse raames.

(79)

EMKF peaks toetama vahendite edasiarendamist, et tekitada sünergiat algatuste vahel, mida on rakendatud eri sektorites ja mis mõjutavad meresid, ookeane ja rannikuid. See kehtib ka integreeritud mereseire kohta, mille eesmärk on parandada teadlikkust olukorrast merel tõhustatud ja turvalise sektoritevahelise teabevahetuse kaudu. Siiski ei tohiks EMKFi kaudu rahastada toiminguid, mis on seotud mereseirega, mida käsitletakse ELi toimimise lepingu kolmanda osa V jaotises.

(80)

Nende sektorite juhitavate teabesüsteemide vastastikune seos võib teha vajalikuks nende endi rahastamismehhanismide mobiliseerimise sidusal viisil ja kooskõlas ELi toimimise lepinguga. Mereruumi planeerimine ja rannikuala tervikmajandamine on merepiirkondade ning rannikualade säästva arengu jaoks väga olulised ning mõlemad aitavad kaasa ökosüsteemipõhise majandamise eesmärkide saavutamisele ja maa-mere ühenduste loomisele. Need vahendid on olulised ka meie rannikualade, merede ja ookeanide eri kasutusviiside haldamiseks, et tagada nende säästev majandusareng ning stimuleerida piiriüleseid investeeringuid, samal ajal kui direktiivi 2008/56/EÜ rakendamisega määratakse täiendavalt kindlaks merekeskkonnale mõju avaldava inimtegevuse jätkusuutlikkuse piirid. Lisaks sellele on tarvis parandada teadmisi meremaailma kohta ning stimuleerida innovatsiooni, aidates kaasa ookeanide ja merede seisundit käsitlevate andmete kogumisele, tasuta jagamisele, korduvkasutamisele ja levitamisele.

(81)

EMKF peaks toetama säästvat majanduskasvu, tööhõivet, innovatsiooni ja konkurentsivõimet merendussektorites ja rannikupiirkondades. Eriti oluline on välja selgitada reguleerivad tõkked ja oskuste puudujäägid, mis takistavad majanduskasvu tärkavates ja tulevastes merendussektorites, nagu ka toimingud, mis on suunatud tehnoloogilisse innovatsiooni tehtavate investeeringute soodustamisele, mis on vajalikud mere- ja merendusrakenduste ettevõtluspotentsiaali suurendamiseks.

(82)

EMKF peaks sidusalt täiendama olemasolevaid ja tulevasi rahastamisvahendeid, mille liit ja liikmesriigid teevad kättesaadavaks riiklikul ja piirkondlikul tasandil, et edendada ookeanide, merede ja rannikualade säästvat majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset arengut, kaitset ja säästvat kasutamist, aidates tõhustada liikmesriikide ja nende rannikualade, saarte ja äärepoolseimate piirkondade koostööd ning võttes arvesse riiklike ja kohalike projektide esmatähtsust ja edusamme. EMKF peaks olema seotud teiste liidu poliitikavaldkondadega, millel võib olla mereline mõõde, eriti Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja teadusuuringute ja energiapoliitika programmiga Horisont 2020, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (16).

(83)

ÜKP eesmärkide saavutamiseks ülemaailmsel tasandil osaleb liit aktiivselt rahvusvaheliste organisatsioonide töös. Seetõttu on väga oluline, et liit annaks panuse niisuguste organisatsioonide töösse, mis aitavad tagada kalavarude säilitamist ning säästvat kasutamist avamerel ja kolmandate riikide vetes. Rahvusvahelistele organisatsioonidele määruse (EÜ) nr 861/2006 alusel makstavat toetust tuleks jätkata EMKFi juhtimisel, järgides seejuures ühe fondi loogikat.

(84)

ÜKP sisemise juhtimise parandamiseks ja nõuandekomisjonide tõhusa töö tagamiseks on vajalik, et nõuandekomisjonidele tagataks piisav ning pidev rahastamine, et neil oleks võimalik täita tõhusalt oma nõuandvat rolli ÜKP raames. Ühe fondi loogika kohaselt tuleks määruse (EÜ) nr 861/2006 alusel piirkondlikele nõuandekomisjonidele antav toetus asendada EMKFi raames makstava toetusega nõuandekomisjonidele.

(85)

Tehnilise abina peaks EMKF soodustama rakenduskava rakendamist, muu hulgas edendades lihtsa ja läbipaistva rakendamise saavutamiseks uuenduslikke lähenemisviise ja tavasid. Tehniline abi peaks hõlmama ka kalanduse kohalike tegevusrühmade Euroopa võrgustiku loomist, mille eesmärk on suurendada suutlikkust, jagada teavet, vahetada kogemusi ja toetada koostööd kohalike partnerluste vahel.

(86)

Tõhusa partnerluse ja liidu abi nõuetekohase edendamise huvides tuleks ette näha sätted võimalikult ulatusliku teabe kohta liidu abist ja selle avalikustamise kohta. Selle teabe ja avalikustamisega seotud aspektide eest ning komisjonile võetud meetmetest teatamise eest peaksid vastutama abi andmist korraldavad asutused.

(87)

Käesoleva määruse alusel rahastatavate toimingute puhul – nii otsese eelarve täitmisel kui ka eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega – on vajalik tagada liidu finantshuvide kaitse, kohaldades nõuetekohaselt huvide kaitset käsitlevaid asjakohaseid õigusakte, ning samuti tagada, et liikmesriigid ja komisjon korraldavad asjakohaseid kontrolle.

(88)

Määruses (EL) nr 1380/2013 osutatud ÜKP eritingimustega tegelemiseks ja ÜKP eeskirjade järgimisele kaasaaitamiseks tuleks kehtestada määruses (EL) nr 1303/2013 sätestatud maksetähtaja edasilükkamise eeskirjade lisasätted. Kui liikmesriik või käitaja ei ole täitnud oma ÜKP kohustusi või kui komisjonil on tõendeid, mis viitavad ÜKP eeskirjade eiramisele, peaks komisjonil olema ettevaatusabinõuna õigus maksetähtaegu edasi lükata.

(89)

Lisaks maksetähtaegade edasilükkamise võimalusele ja selleks, et vältida ilmset riski maksta välja rahastamiskõlbmatuid kulusid, peaks komisjonil olema õigus peatada maksed, mis on seotud ÜKP eeskirjade tõsise eiramisega liikmesriikide poolt.

(90)

Rakenduskava üle tuleks teostada seiret ning seda hinnata, et parandada selle kvaliteeti ja näidata selle saavutusi. Komisjon peaks kehtestama ühise seire- ja hindamissüsteemi raamistiku, millega muu hulgas tagatakse asjakohase teabe (sh liikmesriikidelt pärinev teave) õigeaegne kättesaadavus. Sellega seoses tuleks määrata kindlaks näitajate loetelu ning komisjon peaks erieesmärkidega seoses hindama EMKFi poliitika mõju.

(91)

Vastutust rakenduskava rakendamise seire eest peaksid jagama korraldusasutus ja selleks eesmärgiks loodud seirekomisjon. Selleks tuleks korraldusasutuse ja seirekomisjoni vastavaid kohustusi täpsustada. Rakenduskava seire peaks hõlmama komisjonile saadetava iga-aastase rakendamise aruande koostamist.

(92)

Rahastamisvõimalusi ja projekti toetusesaajaid käsitleva teabe kättesaadavuse ja läbipaistvuse suurendamise eesmärgil peaks igas liikmesriigis olema üks veebisait või veebiportaal, mille kaudu antakse teavet kõikide rakenduskavade kohta, sealhulgas loetelud toimingutest, mida iga rakenduskava raames toetatakse. Kõikide liikmesriikide selleteemalised veebisaidid peaksid olema kättesaadavad ka üheltainsalt ametlikult liidu veebisaidilt, et lihtsustada eri liikmesriikide kodanikele juurdepääsu kõikide liikmesriikide avaldatud andmetele. See teave peaks laiemale avalikkusele ja ennekõike liidu maksumaksjatele andma mõistliku, mõõdetava ja konkreetse arusaama sellest, kuidas liidu rahastamist EMKFi raames kasutatakse. Lisaks sellele eesmärgile peaks asjaomaste andmete avaldamine täiendavalt tutvustama liidu rahastamise taotlemise võimalust. Ilma, et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (17) kohaldamist, võib selline avaldamine kooskõlas siseriikliku õigusega hõlmata eraisikute nimesid.

(93)

Selleks et täiendada või muuta käesoleva määruse teatavate vähemolulisi osi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte järgmise kohta: ajavahemiku ning asjakohase ajavahemiku algus- või lõpukuupäevade kindlaksmääramine seoses vastuvõetavuse kriteeriumidega; kõikide rahaliste vahendite soovitusliku jaotuse protsendimäära kohandamine vastavalt otsese eelarve täitmise eesmärkidele; hügieeni, tervise ja ohutusega seotud investeeringute ning töötingimustega seotud investeeringute, pardal oleva või isikliku varustuse puhul rahastamiskõlblike toimingute ja kulude kindlaksmääramine; rahastamiskõlblike kulude kindlaksmääramine seoses merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmise ja taastamise meetmega säästva püügitegevuse raamistikus; rahastamiskõlblike kulude kindlaksmääramine varustusse või kalalaevadesse tehtavate investeeringute toetamiseks, mille eesmärk on vähendada saasteainete või kasvuhoonegaaside heiteid ja suurendada kalalaevade energiatõhusust; äärepoolseimate piirkondade spetsiifilistest tingimustest tingitud lisakulude arvutamiskriteeriumide määratlemine; selliste liikmesriikidepoolse eeskirjade eiramisjuhtude kindlaksmääramine, mis võivad põhjustada maksetähtaegade edasilükkamist või peatamist; kohaldatavate finantskorrektsioonide taseme kindlaksmääramise kriteeriumide ja kindla määra või ekstrapoleeritud rahaliste korrektsioonide kohaldamise kriteeriumide kehtestamine; ühise seire ja hindamise süsteemi sisu ja struktuuri kindlaksmääramine.

(94)

Selleks et hõlbustada sujuvat üleminekut määruses (EÜ) nr 1198/2006 sätestatud kavalt käesoleva määrusega kehtestatud kavale, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte üleminekusätete kehtestamise kohta.

(95)

Käesoleva määruse alusel delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel on eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(96)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, esitamaks iga-aastase ühise halduse raames võetavateks kohustusteks olemasolevate üldvahendite jaotuse liikmesriikide kaupa; kiitmaks heaks rakenduskavad ja nende muudatused; kiitmaks heaks andmekogumise riiklikud kavad; võtmaks vastu iga-aastased töökavad komisjoni algatatud tehnilise abi kohta; sedastamaks, et on tõendeid selle kohta, et liikmesriik on rikkunud tõsiselt oma ÜKPga ette nähtud kohustusi; sedastamaks, et liikmesriik ei ole täitnud oma ÜKP kohustusi ning peatamaks kõik rakenduskava vahemaksed või osa nendest; tegemaks finantskorrektsioone, tühistades kogu või osa liidu toetusest rakenduskavale. Komisjon peaks kõnealused rakendusaktid vastu võtma, kohaldamata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 182/2011 (18).

(97)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile samuti anda rakendamisvolitused seoses rakenduskava elementide esitamisega; eeskirjadega rakenduskava heakskiitmise ning selle muudatuste esitamise ja heakskiitmise menetlusnormide, vormingute ja ajakavadega; VI jaotise I ja II peatüki kohase iga-aastase töökavaga; äärepoolseimate piirkondade hüvituskava struktuuriga; riigiabi osatähtsuse eri protsendipunktide kohaldamisega; mudeliga, mida liikmesriigid kasutavad finantsandmete esitamisel komisjonile; liidu prioriteetidega seotud näitajate kindlaksmääramisega; eeskirjadega liikmesriikide esitatava teabe, samuti andmevajaduse ja võimalike andmeallikate vahelise sünergia kohta; rakendamise aastaaruannete formaadi ja esitamisega ning aspektidega, mida tuleb kajastada eelhindamisaruannetes. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 ning kõnealuste rakendusaktide vastuvõtmiseks tuleks kasutada kontrollimenetlust.

(98)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile lisaks anda rakendamisvolitused seoses liidu kontrollitegevuse ja õigus- ja haldusnormide täitmise tagamise tegelike prioriteetide vastuvõtmisega ja nendes tehtavate muudatuste täpse kirjeldamisega; korraldusasutuste antud andmete esitamiseks eeskirjade sätestamisega ning embleemi loomise ja standardvärvide määratluse toimingust ja juhenditest teavitamise ja avalikustamise meetmete tehniliste kirjeldustega. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011. Kiirema ja lihtsama menetluse tagamiseks tuleks kasutada nõuandemenetlust.

(99)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid struktuuriprobleemide tõttu, millega puututi kokku kalandus-, vesiviljelus- ja merendussektorite väljaarendamisel, ning samuti liikmesriikide piiratud finantsvahendite tõttu piisavalt saavutada, küll aga saab neid rakenduskavade raames rahastatavate toimingute ulatuse ja mõju tõttu asjakohastele prioriteetidele keskenduva mitmeaastase rahalise toetuse tagamisega paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(100)

Käesoleva määrusega sätestatud toetuskava asendab määruses (EÜ) nr 2328/2003, määruses (EÜ) nr 861/2006, määruses (EÜ) nr 1198/2006, määruses (EÜ) nr 791/2007, määruses (EL) nr 1255/2011 ja määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 103 sätestatud toetuskavasid. Seetõttu tuleks nimetatud määrused ja nimetatud säte alates 1. jaanuarist 2014 kehtetuks tunnistada. Käesolev määrus ei peaks aga mõjutama sellise abi jätkamist või muutmist, mille komisjon on kiitnud heaks määruse (EÜ) nr 1198/2006 alusel või mis tahes muude õigusaktide alusel, mida kohaldatakse sellise abi suhtes 31. detsembril 2013. aastal.

(101)

On asjakohane viia käesoleva määruse kohaldamisaeg vastavusse nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1303/2013 kohaldamisajaga. Seepärast tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2014,

a)

ühist kalanduspoliitikat (ÜKP),

b)

mereõigusega seotud asjakohaseid meetmeid,

c)

kalandus- ja vesiviljeluspiirkondade ja sisevete kalapüügi säästvat arengut ning

d)

integreeritud merenduspoliitikat (IMP).

a)

konkurentsivõimelise, keskkonnasäästliku, majanduslikult elujõulise ja sotsiaalselt vastutustundliku kalanduse ja vesiviljeluse edendamine;

b)

ÜKP elluviimise soodustamine;

c)

kalandus- ja vesiviljeluspiirkondade tasakaalustatud ja kaasava territoriaalse arengu edendamine;

d)

liidu IMP arendamise ja rakendamise soodustamine ühtekuuluvuspoliitikat ning ÜKP täiendaval viisil.

1)

Keskkonnasäästliku, ressursitõhusa, uuendusliku, konkurentsivõimelise ja teadmistel põhineva kalanduse edendamine järgmiste erieesmärkide taotlemise kaudu:

2)

Keskkonnasäästliku, ressursitõhusa, uuendusliku, konkurentsivõimelise ja teadmistel põhineva vesiviljeluse soodustamine järgmiste erieesmärkide taotlemise kaudu:

3)

ÜKP elluviimise soodustamine järgmiste erieesmärkide taotlemise kaudu:

4)

Tööhõive ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamine järgmiste erieesmärkide taotlemise kaudu: majanduskasvu, sotsiaalse kaasatuse, töökohtade loomise edendamine ning tööalase konkurentsivõime ja tööjõu liikuvuse toetamine ranniku- ja siseveekogukondades, mis sõltuvad kalapüügist ja vesiviljelusest, sealhulgas tegevuse mitmekesistamine kalanduses ja selle laiendamine meremajanduse muudesse sektoritesse.

5)

Turustuse ja töötlemise soodustamine järgmiste erieesmärkide taotlemise kaudu:

6)

IMP elluviimise soodustamine.

a)

on nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 (21) artikli 42 või määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõike 1 kohaselt pannud toime tõsise õigusrikkumise;

b)

on olnud seotud selliste laevade käitamise, haldamise või omamisega, mis on kantud määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 40 lõikes 3 sätestatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade liidu nimekirja, või selliste riikide lipu all sõitvate laevade käitamise, haldamise või omamisega, mis on arvatud koostööd mittetegevate kolmandate riikide hulka, nagu on sätestatud sama määruse artiklis 33;

c)

on toime pannud ÜKP õigusnormide tõsise rikkumise, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt vastu võetud muudes seadusandlikes aktides, või

d)

on toime pannud mõne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/99/EÜ (22) artiklites 3 ja 4 sätestatud õigusrikkumise, kui toetusetaotlus esitatakse käesoleva määruse V jaotise II peatüki kohaselt.

a)

käesoleva artikli lõigetes 1 ja 3 osutatud ajavahemiku kindlaksmääramine, mille pikkus on proportsionaalne raske õigusrikkumise, süüteo või pettuse olemuse, raskusastme, kestuse ja korduvusega ning mis on vähemalt üks aasta;

b)

käesoleva artikli lõigetes 1 ja 3 osutatud ajavahemiku algus- või lõpukuupäevad.

a)

laeva püügivõimsust suurendavad toimingud või seadmed, mis suurendavad laeva võimekust leida kala;

b)

uute kalalaevade ehitus või import;

c)

püügitegevuse ajutine või alaline peatamine, kui käesoleva määrusega ei ole sätestatud teisiti;

d)

uurimuslik kalapüük;

e)

ettevõtte omandi üleminek;

f)

varude otsene taasasustamine, välja arvatud juhul, kui see on liidu õigusaktis selgesõnaliselt ette nähtud looduskaitsemeetmena või kui tegemist on eksperimentaalse taasasustamisega.

a)

6 450 000 eurot Assooride ja Madeira puhul;

b)

8 700 000 eurot Kanaari saarte puhul;

c)

12 350 000 eurot ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud Prantsuse äärepoolseimate piirkondade puhul.

a)

V jaotise puhul, välja arvatud artiklid 76 ja 77:

b)

artiklite 76 ja 77 puhul:

c)

kõigi meetmete puhul võetakse arvesse rahaliste vahendite varasemat jaotust kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1198/2006 ja varasemat kasutust kooskõlas määrusega (EÜ) nr 861/2006.

a)

olukorra analüüs, tuues välja tugevad ja nõrgad küljed, võimalused ja ohud, ning kavaga hõlmatud geograafilisel alal, sealhulgas vajaduse korral merebasseinides käsitlemist vajavate vajaduste kindlaksmääramine.

Analüüsi ülesehitus lähtub käesoleva määruse artiklis 6 sätestatud liidu asjaomastest prioriteetidest ning on vajaduse korral kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 34 osutatud vesiviljelust käsitleva mitmeaastase riikliku strateegiakavaga ning edusammudega hea keskkonnaseisundi saavutamisel direktiivi 2008/56/EÜ artiklis 5 osutatud merestrateegia väljatöötamise ja rakendamise abil. Töökohtade, keskkonna, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise ning innovatsiooni edendamisega seotud erivajadusi hinnatakse seoses liidu prioriteetidega, et määrata kindlaks kõige asjakohasemad lahendused nende valdkondadega seotud iga prioriteedi tasandil;

b)

strateegia kirjeldus määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 27 tähenduses, milles näidatakse, et:

c)

vajaduse korral nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ (25) loodud Natura 2000 alade erivajadused ja programmi panus kalavarude taastamise alade ühtse võrgustiku rajamisse vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 8;

d)

käesoleva määruse artiklis 9 ja IV lisas osutatud konkreetsete eeltingimuste hinnang ning vajaduse korral määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 19 lõikes 2 osutatud meetmed;

e)

tulemusraamistiku kirjeldus määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 22 ja II lisa tähenduses;

f)

liidu prioriteetide kohaselt valitud ja korraldatud meetmete loetelu;

g)

V jaotise III peatüki kohaste kalandus- ja vesiviljeluspiirkondade valiku kriteeriumide loetelu;

h)

kogukondlikult juhitavate kohalike arengustrateegiate valikukriteeriumide loetelu kooskõlas V jaotise III peatükiga;

i)

väikesemahulise rannapüügi arengu, konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse tegevuskava liikmesriikide puhul, kus väikesemahuliseks rannapüügiks kasutatavate kalalaevade arv ulatub üle 1 000;

j)

määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 56 osutatud hindamisnõuded ja hindamiskava ning kindlakstehtud vajaduste käsitlemiseks võetavad meetmed;

k)

rahastamiskava, mis tuleb koostada määruse (EL) nr 1303/2013 artiklit 20 arvesse võttes ning kooskõlas käesoleva määruse artikli 16 lõikes 2 viidatud komisjoni rakendusaktiga ning mis sisaldab järgmist:

l)

teave vastastikuse täiendavuse ja koordineerimise kohta Euroopa Sotsiaalfondi vahendite ja muude asjakohaste liidu ja riiklike rahastamisvahenditega;

m)

rakendamiskava rakendamiskord, sealhulgas:

n)

määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 5 osutatud partnerite loetelu ja partneritega konsulteerimise tulemused;

o)

seoses eesmärgiga suurendada eeskirjadele vastavust artikli 6 lõike 3 punktis b osutatud kontrollide kaudu ning kooskõlas tegelike prioriteetidega, mis komisjon on kinnitanud vastavalt artikli 17 lõikele 3:

p)

seoses kalavarude säästva majandamise kohta andmete kogumise eesmärgiga, millele on osutatud artikli 6 lõike 3 punktis a, ning kooskõlas määruse (EÜ) nr 199/2008 artiklis 3 osutatud liidu mitmeaastase programmiga:

a)

rakenduskavade heakskiitmine;

b)

rakenduskavade muutmiseks esitatud ettepanekute esitamine ja heakskiitmine, sealhulgas nende jõustumine ning ettepanekute esitamise sagedus programmitöö perioodi jooksul;

c)

artikli 20 lõikes 3 viidatud muudatusettepanekute esitamine ja heakskiitmine;

d)

andmekogumise töökavade esitamine.

a)

rakenduskavade muutmine rahaliste vahendite ülekandmiseks, tingimusel et üle kantud rahalised vahendid ei ületa 10 % asjaomasele liidu prioriteedile eraldatud summast;

b)

rakenduskavade muutmine meetmete või asjakohaste toiminguliikide ning seonduva teabe ja näitajate kasutuselevõtmise või tühistamise osas;

c)

rakenduskavade muutmine meetmete kirjelduse, sealhulgas rahastamiskõlblikkuse tingimuste osas;

d)

artikli 20 lõikes 3 osutatud muudatused, samuti artikli 18 lõike 1 punktis n osutatud töökava osa edasine muutmine.

a)

rahastatavate tegevuste kirjeldus ja kõikide tegevuste taotletavad eesmärgid kooskõlas artiklis 82 ja 85 sätestatud eesmärkidega. Samuti sisaldab see märget igale tegevusele eraldatud summa kohta, rakendamise soovituslikku ajakava ning teavet rakendamise kohta;

b)

toetuste ja seonduvate meetmete peamised hindamiskriteeriumid, mis kehtestatakse selliselt, et tagada töökavas esitatud eesmärkide parim saavutamine, ning kaasrahastamise ülemmäär.

a)

6 000 000 eurot või

b)

15 % liikmesriigi poolt artikli 6 lõigetes 1, 2 ja 5 sätestatud liidu prioriteetidele eraldatud liidu rahalisest toetusest.

a)

teostatavusuuringuid ja nõuandeteenuseid, milles hinnatakse käesoleva peatüki alusel potentsiaalselt rahastamiskõlblike projektide elujõulisust;

b)

keskkonnasäästlikkust käsitlevat kutsealast nõustamist, keskendudes püügitegevuse tõttu mere-, maismaa- ja mageveeökosüsteemidele avalduva negatiivse mõju piiramisele ja võimaluse korral kaotamisele;

c)

äri- ja turustamisstrateegiaid käsitlevat kutsealast nõustamist.

a)

võrgustikke, partnerluslepinguid ja ühinguid ühe või mitme sõltumatu teadusasutuse ja kalurite või ühe või mitme kaluriorganisatsiooni vahel, milles võivad osaleda tehnikaasutused;

b)

punktis a osutatud võrgustike, partnerluslepingute või ühingute raames toimuvat tegevust.

a)

kutsealast koolitust, elukestvat õpet, ühisprojekte, majandus-, tehnika-, õigus- või teadusalaste teadmiste ja uuenduslike tavade levitamist ning uute kutseoskuste omandamist, eelkõige seoses mere ökosüsteemide säästva majandamise, hügieeni, tervishoiu, ohutuse, merendussektori tegevuste, innovatsiooni ja ettevõtlusega;

b)

suhtlusvõrgustike loomist ning kogemuste ja parimate tavade vahetamist sidusrühmade vahel, sealhulgas meeste ja naiste võrdseid võimalusi, naiste rolli kalurikogukondades ning väikesemahulise rannapüügi või jalgsi püügiga seotud alaesindatud rühmi edendavate organisatsioonide vahel;

c)

kalureid, sotsiaalpartnereid ja muid asjaomaseid sidusrühmi hõlmava sotsiaaldialoogi edendamist liidu, riigisisesel, piirkondlikul või kohalikul tasandil.

a)

esitavad äriplaani oma uue tegevuse arendamiseks;

b)

omavad piisavaid kutseoskusi, mida võib omandada artikli 29 lõike 1 punkti a alusel rahastatavate toimingute abil.

a)

mille üldpikkus on alla 24 meetri;

b)

mis on seadmestatud kalapüügiks merel;

c)

mille vanus jääb vahemikku 5–30 aastat, ning

d)

mis kuulub laevastiku osasse, mille kohta on ilmnenud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikes 2 osutatud püügivõimsuse aruandest, et selle laevastiku osa püügivõimsus on tasakaalus selle jaoks kättesaadavate püügivõimalustega.

a)

määruse (EL) nr 1380/2013 artiklites 12 ja 13 vastavalt osutatud komisjoni meetmete või liikmesriigi erakorraliste meetmete või nimetatud määruse artiklis 7 osutatud kaitsemeetmete (sh bioloogilise taastumise perioodide) rakendamise korral;

b)

säästva kalapüügi partnerluslepingute või nende protokollide pikendamata jätmise korral;

c)

kui ajutine peatamine on ette nähtud kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1967/2006 (27) vastu võetud majandamiskavas või määruse (EL) nr 1380/2013 artiklite 9 ja 10 kohaselt vastu võetud mitmeaastases kavas ning kui teaduslike nõuannete põhjal on püügikoormust vaja vähendada selleks, et täita vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikele 2 ja artikli 2 lõike 5 punktile a osutatud eesmärgid.

a)

aktiivsete laevadena registreeritud liidu kalalaevade omanikele, kes on toetustaotluse esitamise päevale eelneval kahel kalendriaastal merel püügiga tegelenud vähemalt 120 päeva, või

b)

kaluritele, kes on merel püügitegevuse ajutise peatamisega seotud liidu kalalaeva pardal toetustaotluse esitamise päevale eelneval kahel kalendriaastal töötanud vähemalt 120 päeva.

a)

see sisaldub rakenduskavas, nagu on osutatud artiklis 18, ja

b)

püügitegevuse püsiv lõpetamine on võimaliku vahendina ette nähtud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikes 4 osutatud tegevuskavas, mille kohaselt asjaomane laevastiku osa ei ole tegelikult tasakaalus selle osa jaoks kättesaadavate püügivõimalustega.

a)

aktiivsena registreeritud liidu kalalaevade omanikele, kes on toetustaotluse esitamise päevale eelneva kahe kalendriaasta jooksul merel kalapüügiga tegelenud vähemalt 90 päeva aastas, või

b)

kaluritele, kes on merel püügitegevuse püsiva lõpetamisega seotud liidu kalalaeva pardal toetustaotluse esitamise päevale eelneval kahel kalendriaastal töötanud vähemalt 90 päeva aastas.

a)

olema liikmesriigi pädeva ametiasutuse poolt akrediteeritud vastavalt siseriiklikele õigusaktidele;

b)

tagama fondi sisse- ja väljamaksete läbipaistvuse ning

c)

kasutama selgeid reegleid tekkinud võla eest vastutuse määramise suhtes.

a)

kaitsemeetmete ja piirkondadeks jaotamise meetmete väljatöötamiseks ja rakendamiseks vajalike tehniliste ja haldusmeetmete kavandamist, arendamist ja seiret;

b)

sidusrühmade osalemist ja liikmesriikidevahelist koostööd kaitsemeetmete ja piirkondadeks jaotamise meetmete kavandamises ja rakendamises.

a)

varustusse, millega parandatakse püügivahendite silmasuuruse selektiivsust või liikide selektiivsust;

b)

laevadesse või varustusse, millega likvideeritakse tagasiheidet, vältides või vähendades töönduslike kalavarude soovimatut püüki, või millega tagatakse soovimatu püügi lossimine kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 15;

c)

varustusse, millega piiratakse ja võimaluse korral kaotatakse kalapüügi füüsilisi ja bioloogilisi mõjusid ökosüsteemile või merepõhjale;

d)

varustusse, millega kaitstakse püügivahendeid ja saaki imetajate ja lindude eest, kes on kaitstud nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜvõi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/147/EÜ, (28) tingimusel et see ei kahjusta püügivahendite selektiivsust ning et on võetud kõik asjakohased meetmed, et vältida röövliikide füüsilist kahjustamist.

a)

aktiivsete laevadena registreeritud liidu kalalaevade omanikele, kes on toetustaotluse esitamise päevale eelneval kahel kalendriaastal merel püügiga tegelenud vähemalt 60 päeva;

b)

kaluritele, kes omavad asendamisele minevaid püügivahendeid ja kes on töötanud liidu kalalaeval toetustaotluse esitamise päevale eelneval kahel kalendriaastal vähemalt 60 päeva;

c)

liikmesriigi poolt tunnustatud kaluriorganisatsioonidele.

a)

merest jäätmete kogumine kalurite poolt, näiteks kaotatud püügivahendite ja mereprahi eemaldamine;

b)

mereloomastiku ja -taimestiku kaitsmiseks ja tugevdamiseks staatiliste või liikuvate struktuuride ehitamine, paigaldamine või ajakohastamine, sealhulgas nende teaduslik ettevalmistamine ja hindamine;

c)

panuse andmine mere bioloogiliste ressursside paremasse haldamisse või kaitsmisse;

d)

Natura 2000 alade, direktiivis 2008/56/EÜ osutatud mereruumi kaitsemeetmetega hõlmatud kaitsealade ning muude konkreetsete elupaikadega seotud kalapüügialaste tegevuste jaoks kaitse- ja majandamiskavade ettevalmistamine, sealhulgas uuringud, koostamine, seire ja ajakohastamine;

e)

Natura 2000 alade haldamine, taastamine ja seire kooskõlas direktiiviga 92/43/EMÜ ning direktiiviga 2009/147/EÜ ja kooskõlas direktiiviga 92/43/EMÜ kehtestatud prioriteetsete tegevusraamistikega;

f)

merekaitsealade haldamine, taastamine ja seire eesmärgiga rakendada direktiivi 2008/56/EÜ artikli 13 lõikes 4 viidatud ruumilisi kaitsemeetmeid;

g)

keskkonnateadlikkuse (k.a kalurite teadlikkuse) parandamine merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja taastamise kohta;

h)

kavad saagile tekitatud sellise kahju hüvitamiseks, mille on põhjustanud imetajad ja linnud, kes on kaitstud direktiiviga 92/43/EMÜ ning direktiiviga 2009/147/EÜ;

i)

osalemine muudes meetmetes, mille eesmärk on säilitada ja parandada bioloogilise mitmekesisuse ning ökosüsteemiga seotud teenuseid, näiteks jätkusuutlike kalavarude toetamiseks konkreetsete mere- ja rannikuelupaikade taastamine, sealhulgas nende teaduslik ettevalmistamine ja hindamine.

a)

varustusse või kalalaevadesse tehtavaid investeeringuid, mille eesmärk on vähendada saasteainete või kasvuhoonegaaside heiteid ja suurendada kalalaevade energiatõhusust. Püügivahenditesse tehtavad investeeringud on samuti rahastamiskõlblikud, kui need ei vähenda püügivahendite selektiivsust;

b)

energiatõhususe auditeid ja kavasid;

c)

uuringuid, millega hinnatakse alternatiivsete jõuallikate ja laevakere konstruktsiooni panust kalalaevade energiatõhususse.

a)

kuni 12-meetrise kogupikkusega laevadele, kui uuel või ajakohastatud mootoril ei ole rohkem võimsust kilovattides kui senisel mootoril;

b)

laevadele kogupikkusega 12–18 meetrit, kui uue või ajakohastatud mootori võimsus kilovattides on senisest mootorist vähemalt 20 % väiksem;

c)

laevadele kogupikkusega 18–24 meetrit, kui uue või ajakohastatud mootori võimsus kilovattides on senisest mootorist vähemalt 30 % väiksem.

a)

1 500 000 eurot või

b)

3 % liikmesriigi poolt artikli 6 lõigetes 1, 2 ja 5 sätestatud liidu prioriteedile eraldatud liidu rahalisest toetusest.

a)

investeeringuid kalapüügitoodete lisandväärtuse loomisesse, eelkõige võimaldades kaluritel oma saaki töödelda, turustada ja otse müüa;

b)

laevadesse tehtavaid innovaatilisi investeeringuid, mis parandavad kalapüügitoodete kvaliteeti.

a)

inimkapitali, töökohtade loomise ja sotsiaaldialoogi edendamine, millele on osutatud artiklis 29 ja kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud tingimustega;

b)

kalalaevade pardal tehtavad investeeringud või investeeringud individuaalvarustusse, millele on osutatud artiklis 32 ja kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud tingimustega;

c)

investeeringud varustusse ja toiminguliikidesse, millele on osutatud artiklites 38 ja 39 ja kooskõlas kõnealustes artiklites sätestatud tingimustega;

d)

energiatõhususe parandamine ja kliimamuutuste leevendamine, millele on osutatud artiklis 41 ja kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud tingimustega;

e)

püütud kala väärtuse või kvaliteedi tõstmine, millele on osutatud artiklis 42 ja kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud tingimustega;

f)

investeeringud kalasadamatesse, varjualustesse ja lossimiskohtadesse, millele on osutatud artiklis 43 ja kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud tingimustega.

a)

artiklite 30, 32, 38, 39, 41 ja 42 viiteid kalalaevadele viidetena ainult sisevetes tegutsevatele laevadele;

b)

artikli 38 viiteid merekeskkonnale viidetena keskkonnale, milles tegutsevad sisevetes tegutsevad laevad.

a)

püügitegevusest mõjutatud Natura 2000 alade haldamist, taastamist ja seiret ning sisevete taastamist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/60/EÜ, (30) sealhulgas kudemiskohtade ja rändeliikide rändeteede taastamist, piiramata artikli 40 lõike 1 punkti e kohaldamist ja vajaduse korral siseveekalurite osalusel;

b)

veeloomastiku ja -taimestiku kaitsmiseks ja tugevdamiseks staatiliste või liikuvate struktuuride ehitamist, ajakohastamist või paigaldamist, sealhulgas nende teaduslikku ettevalmistamist, seiret ja hindamist.

a)

arendada vesiviljelusettevõtetes tehnilisi, teaduslikke või organisatsioonilisi teadmisi, mis eelkõige vähendavad mõju keskkonnale, vähendavad sõltuvust kalajahust ja -õlist, soodustavad ressursside säästvat kasutamist vesiviljeluses, parandavad loomade heaolu või hõlbustavad uute säästvate tootmismeetodite kasutuselevõttu;

b)

arendada välja või lasta turule uusi heade turuväljavaadetega vesiviljelusliike, uusi või oluliselt parendatud tooteid, uusi või parendatud protsesse, uusi või parendatud juhtimis- ja korraldussüsteeme;

c)

uurida uuenduslike toodete või protsesside tehnilist või majanduslikku teostatavust.

a)

tootmisega seotud investeeringuid vesiviljelusse;

b)

tootmise ja kasvatavate liikide mitmekesistamist vesiviljelussektoris;

c)

vesiviljeluse üksuste ajakohastamist, sealhulgas vesiviljelussektori töötajate töötingimuste ja ohutuse parandamist;

d)

loomatervise ja loomade heaoluga seotud parendusi ja ajakohastamist, sealhulgas nende seadmete ostmist, mille eesmärk on kaitsta vesiviljelusettevõtteid röövliikide eest;

e)

investeeringuid keskkonnale avalduva negatiivse mõju vähendamisse või positiivse mõju suurendamisse ning ressursitõhususe suurendamisse;

f)

investeeringuid vesiviljelustoodete kvaliteedi või lisandväärtuse parandamisse;

g)

olemasolevate vesiviljelustiikide või -laguunide taastamist muda eemaldamise teel või investeeringuid, mille eesmärk on ennetada muda ladestumist;

h)

vesiviljelusettevõtete sissetulekute mitmekesistamist lisategevuste arendamise teel;

i)

investeeringuid, mille abil vähendada oluliselt vesiviljelusettevõtete mõju vee kasutamisele ja kvaliteedile, eelkõige kasutatava vee või kasutatavate kemikaalide, antibiootikumide ja muude ravimite koguse vähendamise või väljundvee kvaliteedi parandamise kaudu, sealhulgas multitroopsete vesiviljelussüsteemide rajamise kaudu;

j)

sellise suletud vesiviljelussüsteemi edendamist, mille puhul vesiviljelustooteid kasvatatakse vee taaskasutusega suletud süsteemis, mille puhul vee tarbimine on minimaalne;

k)

investeeringuid energiatõhususe suurendamisse ja vesiviljelusettevõtete taastuvatele energiaallikatele ülemineku edendamisse.

a)

vesiviljelusettevõtetele mõeldud juhtimis-, asendus- ja nõuandeteenuste sisseseadmine;

b)

ettevõttele tehnilist, teaduslikku, juriidilist, keskkonnaalast või majanduslikku laadi nõuandeteenuste ostmine.

a)

vesiviljelusettevõtjate haldusvajadused, et võimaldada kooskõla liidu ja siseriikliku keskkonnaõigusega ning mereruumi planeerimise nõuetega;

b)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2001/42/EÜ (31) ja direktiivis 92/43/EMÜ osutatud keskkonnamõju hindamine;

c)

vesiviljelusettevõtjate haldusvajadused, et võimaldada kooskõla liidu ja siseriikliku õigusega veeloomade tervise ja heaolu või rahvatervise kohta;

d)

liidu ja siseriiklikul õigusel põhinevad tervise- ja ohutusstandardid;

e)

turu- ja äristrateegiad.

a)

kutsealast koolitust, elukestvat õpet, teaduslike ja tehniliste teadmiste ja uuenduslike tavade levitamist, uute kutseoskuste omandamist vesiviljeluses, tööohutuse edendamist ning vesiviljelusalaste toimingute keskkonnamõju vähendamist;

b)

töötingimuste parandamist ja tööohutuse edendamist;

c)

suhtlusvõrgustike loomist ning kogemuste ja parimate tavade vahetamist vesiviljelusettevõtete või kutseorganisatsioonide ja muude sidusrühmade seas, sealhulgas teadus- ja tehnikaasutuste ning asutuste seas, kes edendavad meeste ja naiste võrdseid võimalusi.

a)

vesiviljeluse arendamiseks kõige sobivamate alade kindlakstegemist ja kaardistamist, võttes vajaduse korral arvesse mereruumi planeerimise protsesse, ning selliste alade kindakstegemist ja kaardistamist, kus vesiviljelustegevus peaks olema välistatud, et säiliks nende osa ökosüsteemi toimimises;

b)

vesiviljelusalade potentsiaali suurendamiseks ning vesiviljeluse negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks vajalike abirajatiste ja infrastruktuuride parendamist ja arendamist, sealhulgas maakorraldusse, energiavarustusse või veemajandusse tehtavaid investeeringuid;

c)

pädevate asutuste poolt kooskõlas direktiivi 2009/147/EÜ artikli 9 lõikega 1 või direktiivi 92/43/EMÜ artikli 16 lõikega 1 võetud ja elluviidud meetmeid eesmärgiga ennetada ränka kahju vesiviljelusele;

d)

pädevate asutuste poolt pärast nõukogu direktiivi 2006/88/EÜ (32) artiklis 10 ettenähtud suurenenud suremuse ja haiguste tuvastamist võetud ja elluviidud meetmeid. Kõnealused meetmed võivad hõlmata karpide tegevuskava vastuvõtmist, mille eesmärgiks on kaitsmine, taastamine ja majandamine, sealhulgas karpide tootjate toetamine karpide looduslike elupaikade ja püügipiirkondade hooldamisel.

a)

omavad piisavas ulatuses kutseoskusi ja -pädevusi;

b)

rajavad esimest korda mikro- või väikese vesiviljelusettevõtte ja on selle juhiks ning

c)

esitavad äriplaani oma vesiviljelustegevuse arendamiseks.

a)

üleminek tavapärastelt vesiviljeluse tootmismeetoditelt mahepõllumajanduslikule vesiviljelustootmisele nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 (33) ja komisjoni määruse (EÜ) nr 710/2009 (34) tähenduses;

b)

osalemine liidu keskkonnajuhtimise ja keskkonnauditeerimise süsteemides (EMAS), mis kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 761/2001 (35).

a)

saamata jäänud tulu või lisakulud üleminekul tavapäraselt tootmiselt mahepõllumajanduslikule tootmisele toimingute osas, mis on lõike 1 punkti a kohaselt rahastamiskõlblikud, või

b)

lisakulud, mis tulenevad EMASile taotluse esitamisest ja selles osalemiseks valmistumisest toimingute osas, mis on lõike 1 punkti b kohaselt rahastamiskõlblikud.

a)

vesiviljeluse meetodid, mis on kooskõlas eriomaste keskkonnavajadustega, võttes arvesse konkreetseid haldusnõudeid, mis tulenevad NATURA 2000 alade piiritlemisest direktiivide 92/43/EMÜ ning 2009/147/EÜ kohaselt;

b)

kulud, mis on otseselt seotud osalemisega ex situ veeloomade kaitses ja reproduktsioonis riiklike asutuste välja töötatud või nende järelevalve all olevate kaitse- ja bioloogilise mitmekesisuse taastamise programmide raamistikus;

c)

vesiviljeluse toimingud, sealhulgas keskkonnakaitse ja parandamine, bioloogiline mitmekesisus ning maastiku ja vesiviljelustsoonide traditsiooniliste tunnuste hooldus.

a)

saastatus kestab järjest üle nelja kuu või

b)

kogumise peatamise kahjud on üle 25 % asjassepuutuva ettevõtte aastakäibest, arvutatuna ettevõtte kolme kalendriaasta keskmise käibe alusel, mis eelneb peatamisele.

a)

vesiviljelussektoris haiguste ohjeldamise ja likvideerimisega seotud kulusid kooskõlas nõukogu otsuse 2009/470/EÜ (36) tingimustega, sealhulgas tauditõrjeprogrammis sätestatud kohustuste täitmisega seotud kulusid;

b)

üldiste ja liigispetsiifiliste parimate tavade või bioloogilist turvalisust või loomade heaolu vesiviljeluses käsitlevate käitumisjuhendite väljatöötamist;

c)

algatusi, mille eesmärk on vähendada vesiviljeluse sõltuvust veterinaarravimitest;

d)

veterinaar- või farmatseutilisi uuringuid ja teabe levitamist ja vahetamist ning parimaid tavasid vesiviljeluses esinevate veterinaarhaiguste valdkonnas, eesmärgiga edendada veterinaarravimite nõuetekohast kasutamist;

e)

liikmesriigi tunnustatud tervisekaitseühenduste moodustamist ja tegutsemist vesiviljelussektoris;

f)

molluskikasvatajaid nende kasvatatud molluskite kogumise ajutise peatamise kompenseerimiseks, mis tuleneb erandlikust massilisest suremusest, kui suremus ületab 20 % või kui peatamise kahjud on üle 35 % asjaomase ettevõtte aastakäibest, arvutatuna ettevõtte kolme kalendriaasta keskmise käibe alusel, mis eelneb aastale, millal tegevus peatati.

a)

loodusõnnetused;

b)

ebasoodsad ilmastikutingimused;

c)

ootamatud muutused vee kvaliteedis või kvantiteedis, mille eest käitaja ei ole vastutav;

d)

vesiviljelusega seotud haigused, tootmisrajatiste rike või hävimine, mille eest käitaja ei ole vastutav.

a)

maksimaalselt suurendama kalandus- ja vesiviljelussektori osalust ranniku- ja sisevete kalandus- ja vesiviljeluspiirkondade säästvas arengus;

b)

tagama, et kohalikud kogukonnad kasutavad täielikult ära ja saavad kasu mere-, ranniku- ja sisevete arengu pakutavatest võimalustest ning aitavad eelkõige väikestel ja üha halvemasse seisu jäävatel kalasadamatel maksimeerida merenduse potentsiaali mitmekesise infrastruktuuri arendamise abil.

a)

kajastavad üldiselt oma strateegia keset ja piirkonna sotsiaalmajanduslikku koosseisu peamiste sidusrühmade, sealhulgas erasektori, avaliku sektori ja kodanikuühiskonna tasakaalustatud esindatuse kaudu;

b)

tagavad kalandus- ja/või vesiviljelussektori märkimisväärse esindatuse.

a)

ettevalmistav toetus;

b)

kogukondlikult juhitavate kohaliku arengu strateegiate rakendamine;

c)

koostöö;

d)

jooksevkulud ja elavdamine.

a)

suurendada kalanduse ja vesiviljeluse tarneahela kõikides etappides lisandväärtust, luua töökohti, kaasata noori ja edendada innovatsiooni;

b)

toetada tööndus- ja harrastuspüügi mitmekesistamist, elukestvat õpet ja töökohtade loomist kalandus- ja vesiviljeluspiirkondades;

c)

tõhustada ja kasutada kalandus- ja vesiviljeluspiirkondade keskkonnaressursse, sealhulgas kliimamuutuste leevendamisele suunatud meetmed;

d)

edendada kalandus- ja vesiviljeluspiirkondades sotsiaalset heaolu ja kultuuripärandit, sealhulgas kalanduse, vesiviljeluse ja merendusega seotud kultuuripärandit;

e)

tugevdada kalanduskogukondade rolli kohalikus arengus ja kohalike kalandusressursside ja merendustegevuse juhtimist.

a)

territooriumide- või riikidevahelistele koostööprojektidele;

b)

territooriumide või riikidevaheliste koostööprojektide ettevalmistavale tehnilisele toele, tingimusel et kalanduse kohalikud algatusrühmad suudavad tõestada, et nad valmistavad ette projekti rakendamist.

a)

ladustamisabi summa ei ületa asjaomaste toodete stabiliseerimiseks ja ladustamiseks vajalike tegevuste tehnilisi ja finantskulusid;

b)

ladustamisabi rahastamiskõlblikud kogused ei ületa 15 % tootjaorganisatsiooni poolt müügiks antud asjaomaste toodete aastakogusest;

c)

aasta kohta antav rahaline toetus ei ületa 2 % tootjaorganisatsiooni liikmete poolt turule lastud aastatoodangu keskmisest väärtusest ajavahemikus 2009–2011.

a)

tehnilisi kulusid arvutatakse kord aastas stabiliseerimiseks ja ladustamiseks vajalike tegevustega seotud otsekulude põhjal;

b)

finantskulud arvutatakse kord aastas, lähtudes iga liikmesriigi poolt aastaks kehtestatud intressimäärast.

a)

luua tootjaorganisatsioone, tootjaorganisatsioonide ühendusi või tootmisharudevahelisi organisatsioone, mida tunnustatakse kooskõlas määruse (EL) nr 1379/2013 II peatüki II jaoga;

b)

leida uusi turge ning parandada kalandus- ja vesiviljelustoodete turulelaskmise tingimusi, sealhulgas:

c)

edendada kvaliteeti ja lisandväärtust, hõlbustades:

d)

suurendada tootmise ja turu läbipaistvust ning teostada turu-uuringuid ja uuringuid liidu impordisõltuvuse kohta;

e)

anda panus kalapüügi- ja vesiviljelustoodete jälgitavuse tagamisse ning töötada vajaduse korral välja liidu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete ökomärgis, nagu viidatud määruses (EL) nr 1379/2013;

f)

koostada VKEde jaoks liidu õigusega kooskõlas olevad vormikohased lepingud;

g)

viia ellu piirkondlikke, riiklikke või rahvusvahelisi teavitus- ja tutvustuskampaaniaid, et suurendada üldsuse teadlikkust säästvatest kalapüügi- ja vesiviljelustoodetest.

a)

mis aitavad säästa energiat või vähendada mõju keskkonnale, sealhulgas investeeringud jäätmete töötlemisse;

b)

mis parandavad ohutust, hügieeni, tervishoidu ja töötingimusi;

c)

mis toetavad inimtoiduks kõlbmatu töönduskala töötlemist;

d)

põhiliste töötlemistoimingutega kaasnevate kõrvaltoodete töötlemiseks;

e)

mahepõllumajanduslike vesiviljelustoodete töötlemiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 834/2007 artiklitele 6 ja 7;

f)

mille tulemuseks on uued või parendatud tooted, uued või parendatud protsessid või uued või parendatud juhtimis- ja korraldussüsteemid.

a)

mis on püütud kolmanda riigi laeva poolt, välja arvatud kalapüügilaevad, mis sõidavad Venezuela lipu all ja tegutsevad liidu vetes;

b)

mis on püütud liidu kalapüügilaevade poolt, mis ei ole registreeritud lõikes 1 osutatud piirkondades asuvas sadamas;

c)

mis on sisse toodud kolmandatest riikidest.

a)

füüsilised või juriidilised isikud, kes kasutavad tootmisvahendeid kalapüügi- või vesiviljelustoodete hankimiseks eesmärgiga need turule lasta;

b)

lõikes 1 osutatud piirkondade sadamates registreeritud laevade omanikud või käitajad, kes nimetatud piirkondades tegutsevad, ning selliste omanike või käitajate liidud;

c)

käitajad töötlemis- ja turustussektoris või selliste käitajate liidud.

a)

iga kalapüügi- või vesiviljelustootega või tootekategooriaga kaasnevat lisakulu, mis tuleneb asjaomase piirkonna konkreetsetest ebasoodsatest tingimustest, ja

b)

kogu muud liiki riiklikku sekkumist, mis mõjutab lisakulude suurust.

a)

tehnoloogia, sealhulgas arvuti riist- ja tarkvara, laevade kaugseire süsteemide (VDS), CCTV-süsteemide ja IT-võrgustike ostmine, paigaldamine ja/või väljatöötamine, mis võimaldab kalandusega seotud andmeid koguda, hallata, valideerida, analüüsida, esitada (veebisaitidega seotud kontroll) ja vahetada, teha riskijuhtimist ja töötada välja proovivõtumeetodeid, ning mis võimaldab ka seotust sektorivaheliste andmevahetussüsteemidega;

b)

nende komponentide, sealhulgas arvuti riist- ja tarkvara arendamine, ostmine ja paigaldamine, mis on vajalikud andmete ülekandmise tagamiseks kalapüügiga ja kalapüügitoodete turustamisega seotud osalejatelt asjaomasesse liikmesriiki ja liidu ametiasutustele, sealhulgas kontrollimiseks kasutatavate elektrooniliste registreerimis- ja aruandlussüsteemide (ERS), laevaseiresüsteemide (VMS) ja automaatse tuvastamise süsteemide (AIS) komponendid;

c)

kalapüügi- ja vesiviljelustoodete jälgitavuse tagamiseks vajalike komponentide, sh arvuti riist- ja tarkvara väljatöötamine, ostmine ja paigaldamine, nagu on viidatud määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 58;

d)

liikmesriikide vahel andmete vahetamist ja analüüsimist käsitlevate programmide rakendamine;

e)

patrull-laevade, lennukite ja helikopterite moderniseerimine ja ostmine, tingimusel et neid kasutatakse kalapüügi kontrollimiseks vähemalt 60 % nende kogu aastasest kasutusajast;

f)

muude kontrollivahendite, sealhulgas mootori võimsuse mõõtmist võimaldavate ja kaalumisseadmete hankimine;

g)

innovaatiliste kontrolli- ja seiresüsteemide väljatöötamine ning kalanduse kontrollimisega seotud pilootprojektide elluviimine, sealhulgas kalade DNA analüüs või kontrolliga seotud veebisaitide väljatöötamine;

h)

kalandustegevuse seire, kontrolli ja seire eest vastutavate isikute koolitus- ja vahetusprogrammid, sealhulgas liikmesriikide vahel;

i)

pädevate asutuste teostatud seire, kontrolli ja seirega seotud kulude hindamine, kulude ja tulude analüüs ning teostatud auditite hindamine;

j)

algatused, sealhulgas seminarid ja meediavahendid, mis on suuantud nii kalurite kui ka teiste asjaosaliste (nt inspektorite, riigiprokuröride ja kohtunike ning avalikkuse) teadlikkuse suurendamisele vajadusest võidelda ebaseadusliku, registreerimata ja reguleerimata kalapüügiga ning rakendada ÜKPd;

k)

tegevuskulud, mis on seotud tugevdatud kontrolli teostamisega nende varude üle, mille suhtes kohaldatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikliga 95 kontrolli- ja inspekteerimisalaseid eriprogramme, ning koordineerimise kontrolliga kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 768/2005 (38) artikliga 15;

l)

programmid, mis on seotud määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 102 lõike 4 alusel kehtestatud tegevuskava rakendamisega, sh mis tahes tegevuskulud.

a)

andmete kogumine, haldamine ja kasutamine teaduslikuks analüüsiks ja ÜKP rakendamiseks;

b)

riiklikud, riikidevahelised ja piirkondlikud mitmeaastased proovivõtuprogrammid, tingimusel et nendes käsitletakse ÜKPga hõlmatud varusid;

c)

tööndus- ja harrastuspüügi mereseire, sealhulgas selliste mereorganismide nagu mereimetajate ja -lindude kaaspüügi seire;

d)

mereuuringud;

e)

liikmesriikide ja piirkondlike asutuste esindajate osalemine piirkondlikel kooskõlastamisnõupidamistel, piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide nõupidamistel, mille lepinguosaline või vaatleja liit on, ja/või teaduslike nõuandeid andvate rahvusvaheliste asutuste nõupidamistel;

f)

andmete kogumise ja haldamise süsteemide parendamine ning prooviuuringute elluviimine, mille eesmärk on muuta olemasolevad andmete kogumise ja haldamise süsteemid tõhusamaks.

a)

määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 59 lõikes 1 osutatud tehnilise abi meetmed;

b)

riiklike võrgustike loomine teabe levitamiseks, suutlikkuse suurendamiseks, parimate tavade vahetamiseks ning kalanduse kohalike algatusrühmade vahelise koostöö toetamiseks liikmesriigi territooriumil.

a)

integreeritud mereseiret, eelkõige ühise teabejagamiskeskkonna (CISE) liidu merendusvaldkonna seireks;

b)

merekeskkonna, eelkõige selle bioloogilise mitmekesisuse ja merekaitsealade (nt Natura 2000 alade) kaitse edendamist, piiramata käesoleva määruse artiklis 37 sätestatust, ning mere- ja rannikuressursside säästvat kasutamist ning merekeskkonda mõjutava inimtegevuse säästlikkuse piiride täiendavat kindlaksmääramist, eelkõige direktiivi 2008/56/EÜ raames.

a)

mis võimaldavad kaasa aidata integreeritud mereseire, eelkõige CISE eesmärkide saavutamisele;

b)

merekeskkonna, eelkõige selle bioloogilise mitmekesisuse ja merekaitsealade (nt Natura 2000 alade) kaitse kooskõlas direktiivides 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ sätestatud kohustustega;

c)

teadmiste parandamine merekeskkonna seisundi kohta, eesmärgiga kehtestada direktiivis 2008/56/EÜ ette nähtud seireprogrammid ja meetmeprogrammid kooskõlas nimetatud direktiivis sätestatud kohustustega.

a)

tugevdatakse merendus- ja rannikupoliitika integreeritud juhtimise väljatöötamist ning rakendamist, eelkõige:

b)

aidates töötada välja valdkonnaüleseid algatusi, millest võidavad vastastikku erinevad merendussektorid ja/või sektoripoliitikad, võttes arvesse ning kasutades ära olemasolevaid vahendeid ja algatusi, näiteks:

c)

toetades täienduseks väljakujunenud valdkondlikele ja riiklikele meetmetele rannikualadel püsivat majanduskasvu, töökohtade loomist, innovatsiooni ja uusi tehnoloogiaid uutes ning tulevastes merendussektorites ning liidu rannikualadel, saartel ja äärepoolseimates piirkondades;

d)

edendades merekeskkonna, eelkõige selle bioloogilise mitmekesisuse ja merekaitsealade (nt Natura 2000 alad) kaitset ning mere- ja rannikuressursside säästvat kasutamist ja merekeskkonda mõjutava inimtegevuse jätkusuutlikkuse piiride täiendavat kindlaks määramist, kooskõlas hea keskkonnaseisundi saavutamise ja säilitamise eesmärkidega, nagu on nõutud direktiivis 2008/56/EÜ.

a)

uuringud;

b)

projektid, sh katse- ja koostööprojektid;

c)

avalik teave ja parimate tavade jagamine, teadlikkuse suurendamise kampaaniad ja sellega seotud teabevahetus ning teabe levitamine, nt reklaamikampaaniad ja -üritused ning veebisaitide ja sidusrühmadele mõeldud suhtlusplatvormide arendamine ja haldamine;

d)

konverentsid, seminarid, foorumid ja õpikojad;

e)

kooskõlastustegevused, sh merebasseinistrateegiaid käsitlevad teabevahetusvõrgustikud ja arengu toetamine;

f)

selliste IT-süsteemide ja võrgustike arendamine ja haldamine, mis võimaldavad koguda, hallata, kontrollida, analüüsida ja vahetada andmeid ning välja töötada selleks vajalikud valimi koostamise meetodid, ning nende vastastikune sidumine valdkonnaüleste andmevahetussüsteemidega;

g)

koolitusprojektid teadmiste suurendamiseks, kutsekvalifikatsiooni ja meetmete arendamiseks, et edendada kutsealast arengut merendussektoris.

a)

integreeritud mereseire tehniliste vahendite arendamist ja rakendamist, eelkõige selleks, et toetada detsentraliseeritud teabevahetussüsteemide kasutuselevõttu, toimimist ja haldust merendusvaldkonnas, eesmärgiga edendada valdkonnaülest ja piiriülest seireteabe vahetamist kõikide kasutajaskondade vahel, võttes arvesse sektoripoliitikate seirealast arengut ning aidates vajaduse korral nende arengule kaasa;

b)

liikmesriikide või piirkondade vahelisi kooskõlastus- ja koostöötegevusi, et arendada mereruumi planeerimist ja rannikuala tervikmajandamist, sealhulgas süsteemidega seotud kulud ning andmevahetus ja seire, hindamine, eksperdivõrgustike loomine ja haldamine ning programmi loomine liikmesriikide ettevalmistamiseks mereruumi planeerimise rakendamiseks;

c)

merevaatlussüsteemi kaasrahastamise, ostmise ja haldamise algatusi ning tehnilisi vahendeid Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgu süsteemi väljatöötamiseks, loomiseks ning haldamiseks, et hõlbustada süsteemi kuuluvate liikmesriikide ja/või rahvusvaheliste organisatsioonide vahelise koostöö kaudu merealaste andmete ja teadmiste kogumist, omandamist, koondamist, töötlemist, kvaliteedikontrolli, taaskasutamist ja levitamist.

a)

teaduslike nõuannete kogumise, haldamise ja levitamisega ÜKP raames;

b)

erikontrolli ja täitemeetmetega ÜKP raames;

c)

rahvusvaheliste organisatsioonide vabatahtliku kaasabiga;

d)

nõuandekomisjonidega;

e)

turgu käsitleva teabega;

f)

ÜKP ja IMP teavitustegevustega.

a)

uuringud ja katseprojektid, mis on vajalikud ÜKP rakendamiseks ja arendamiseks, sh alternatiivsed kalanduse ja vesiviljeluse säästva majandamise tehnikad, sh nõuandekomisjonides;

b)

teadusasutuste, sh kalavarude hindamise eest vastutavate rahvusvaheliste nõuandvate organite, sõltumatute ekspertide ja muude teadusasutuste teaduslike arvamuste ning soovituste koostamine ning esitamine;

c)

ekspertide osalemine kalanduse teaduslikke ja tehnilisi küsimusi käsitlevates töörühmades nagu STECF, samuti rahvusvahelistes nõuandvates organites ning kohtumistel, kus vajatakse kalandus- ja vesiviljelusekspertide teadmisi;

d)

määruse (EÜ) nr 199/2008 artikli 12 lõikes 2 osutatud teadusuuringud merel piirkondades, kus liidu laevad tegutsevad mitme liigi püüki hõlmavate säästva kalapüügi partnerluslepingute alusel, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 31;

e)

komisjoni kantud kulud teenuste eest, mis on seotud andmete kogumise, haldamise ja kasutamisega, kalandusekspertide kohtumiste korraldamise ja juhtimisega ning kalanduse teadusliku ja tehnilise pädevusega seonduvate iga-aastaste tööprogrammide juhtimisega, andmekõnede ja andmestike töötlemisega, teaduslike arvamuste ja soovituste esitamiseks tehtava ettevalmistustööga;

f)

liikmesriikidevaheline koostöö andmekogumise valdkonnas, mis hõlmab mitmesuguseid piirkondlikke sidusrühmi, sh piirkondlike andmebaaside loomine ja haldamine piirkondlikku koostööd hõlbustavate andmete säilitamiseks, haldamiseks ja kasutamiseks ning andmete kogumise ja haldamise täiustamiseks ja teadusliku taseme tõstmiseks, et toetada kalavarude majandamist.

a)

patrull-laevade, õhusõidukite ja helikopterite ühine ostmine ja/või prahtimine sama geograafilise piirkonna mitme liikmesriigi poolt, tingimusel et neid kasutatakse vähemalt 60 % iga-aastasest kasutusoleku ajast;

b)

kulutused, mis seonduvad uute kontrollitehnoloogiate hindamise ja arendamisega ning andmevahetusprotsessidega;

c)

kõik tegevuskulud, mis on seotud ÜKP rakendamise kontrollimise ja hindamisega komisjoni poolt, eelkõige kontrolli, inspekteerimise ja auditeerimisega seotud lähetused, komisjoni ametnike seadmed ja koolitus, koosolekute korraldamine ja neil osalemine, sealhulgas teabe ja parimate tavade vahetamine liikmesriikide vahel, uuringud, IT-teenused ja teenuseosutajad, ning inspekteerimisvahendite ost või prahtimine komisjoni poolt määruse (EÜ) nr 1224/2009 IX ja X jaotise kohaselt.

a)

rahvusvahelised koolitusprogrammid kalapüügitegevuse seire, kontrolli ja seire eest vastutavatele isikutele;

b)

algatused, sealhulgas seminarid ja meedia töövahendid, mis on suunatud liidu määruste tõlgendamise ja sellega seotud kontrolli ühtlustamisele.

a)

rahaline toetus ÜRO organisatsioonidele, samuti vabatahtlikud toetused mereõiguse alal tegutsevatele rahvusvahelistele organisatsioonidele;

b)

rahaline toetus, et valmistada ette liidule huvipakkuvate uute rahvusvaheliste organisatsioonide loomist või rahvusvaheliste lepingute sõlmimist;

c)

rahaline toetus tööle või programmidele, mida viivad ellu liidule huvipakkuvad rahvusvahelised organisatsioonid;

d)

rahaline toetus tegevusele (lepinguosaliste töö-, mitteametlikud ja erakorralised koosolekud), millega toetatakse liidu huvisid rahvusvahelistes organisatsioonides ning tugevdatakse koostööd liidu partneritega nendes organisatsioonides. EMKF võib kanda rahvusvahelistel foorumitel ja rahvusvahelistes organisatsioonides peetavatel läbirääkimistel ja koosolekutel kolmandate riikide esindajate osalemise kulud, kui nende osavõtt on liidu huvide seisukohalt vajalik.

a)

ÜKP ja IMPga seotud teavitus- ja kommunikatsioonimeetmetega seotud kulude katteks, sh:

b)

komisjoni poolt kohtumistele kutsutud ekspertide ja sidusrühmade esindajate sõidu- ja majutuskulude katteks;

c)

liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamise kulude katteks, sel määral, mil need on seotud käesoleva määruse üldeesmärkidega.

a)

määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 58 osutatud tehnilise abi meetmed käesoleva määruse rakendamiseks;

b)

säästva kalapüügi kokkulepete koostamine, kontrollimine ja hindamine ja liidu osalemine piirkondlikes kalavarude majandamise organisatsioonides; asjaomased meetmed on uuringud, kohtumised, ekspertide kaasamine, ajutiste töötajatega seotud kulud, teavitustegevus ning komisjoni mis tahes muud haldus-, teadusliku või tehnilise abiga seotud kulud;

c)

Euroopa kalanduse kohalike algatusrühmade võrgustiku loomine, mille eesmärk on suurendada suutlikkust, jagada teavet, vahetada kogemusi ja parimaid tavasid ning toetada koostööd kohalike partnerluste vahel. Võrgustik teeb koostööd ERFi, ESFi ja EAFRDi poolt kohaliku arengu jaoks moodustatud võrgustiku ning tehnilise abi asutustega seoses nende kohaliku arengu meetmete ja rahvusvahelise koostööga.

a)

100 % artiklis 67 osutatud ladustamisabiga seotud rahastamiskõlblikest kuludest;

b)

100 % artiklis 70 osutatud hüvitamise korraga seotud avaliku sektori rahastamiskõlblikest kuludest;

c)

50 % artiklites 33 ja 34 ning artikli 41 lõikes 2 osutatud toetusega seotud avaliku sektori rahastamiskõlblikest kuludest;

d)

70 % artikli 76 lõike 2 punktis e osutatud toetusega seotud avaliku sektori rahastamiskõlblikest kuludest;

e)

90 % artikli 76 lõike 2 punktides a–d ja f–l osutatud toetusega seotud avaliku sektori rahastamiskõlblikest kuludest;

f)

80 % artiklis 77 osutatud toetusega seotud rahastamiskõlblikest kuludest.

a)

toetusesaaja on avalik-õiguslik asutus või ettevõtja, kellele on tehtud ülesandeks osutada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid, nagu on osutatud ELi toimimise lepingu artikli 106 lõikes 2, kui toetust antakse niisuguste teenuste osutamiseks;

b)

toiming on seotud artiklis 67 osutatud ladustamisabiga;

c)

toiming on seotud artiklis 70 osutatud hüvitamise korraga;

d)

toiming on seotud artiklis 77 osutatud andmekogumisega;

e)

toiming on seotud artikli 33 või 34 kohase toetuse ning artikli 54, 55 või 56 kohase hüvitisega;

f)

toiming on seotud artiklis 80 osutatud IMP meetmetega.

a)

toiming viiakse ellu vastavalt V jaotise I, II või IV peatükile ning see vastab kõigile järgmistele kriteeriumidele:

b)

toiming viiakse ellu vastavalt V jaotise III peatükile ning see vastab ühele punkti a alapunktides i, ii või iii sätestatud kriteeriumile ning toimingu tulemused on üldsusele kättesaadavad.

a)

esitab komisjonile kord aastas iga aasta 31. märtsiks asjakohased kumulatiivsed andmed rahastamiseks valitud toimingute kohta kuni eelneva kalendriaasta lõpuni, sealhulgas toetusesaaja ja toimingu põhinäitajate kohta;

b)

tagab rakenduskava avalikustamise, teavitades võimalikke toetusesaajaid, kutseorganisatsioone, majandus- ja sotsiaalpartnereid, meeste ja naiste vahelise võrdõiguslikkuse edendamisega seotud asutusi ning asjaomaseid valitsusväliseid organisatsioone (sh keskkonnaorganisatsioonid) rakenduskava pakutavatest võimalustest ning rakenduskavade raames toetuse saamise reeglitest;

c)

tagab rakenduskava avalikustamise, teavitades toetusesaajaid liidu panusest ning laiemat avalikkust liidu osast programmis.

a)

maksetaotluses sisalduvad kulud on seotud toetusesaajapoolse käesoleva määruse artikli 10 lõikes 2 osutatud kohustuste täitmata jätmisega, mida liikmesriik ei ole enne käesolevas lõikes sätestatud korrektsioonimenetluse alustamist kõrvaldanud;

b)

liikmesriigipoolne ÜKP eeskirjade raske rikkumine mõjutab tõendatud kuluaruandes sisalduvaid kulusid, kusjuures kõnealuse õigusrikkumise tulemusena on maksed käesoleva määruse artikli 101 alusel peatatud ning asjaomane liikmesriik ei suuda endiselt tõendada, et ta on võtnud vajalikke parandusmeetmeid kohaldatavate eeskirjade järgimiseks ja täitmise tagamiseks tulevikus.

a)

näidata ÜKP ja IMP edusamme ja saavutusi, võtta arvesse üldist mõju ning hinnata EMKFi toimingute tulemuslikkust, tõhusust ja asjakohasust;

b)

tõhustada ÜKP ja IMP toetuse suunatust;

c)

toetada seire ja hindamisega seotud ühiseid õppeprotsesse;

d)

anda EMKFi meetmetele usaldusväärne ja tõenditel põhinev hinnang, millele saab tugineda otsustusprotsessis.

a)

peab kuue kuu jooksul kava heakskiitmise otsuse tegemisest nõu ja kiidab heaks rahastatavate toimingute valikukriteeriumid; valikukriteeriumeid muudetakse vastavalt programmitöö vajadustele;

b)

kontrollib rakenduskava hindamiskavaga seotud tegevusi ja väljundeid;

c)

kontrollib rakenduskava meetmeid seoses konkreetsete eeltingimuste täitmisega;

d)

vaatab läbi ja kiidab heaks rakendamise aastaaruanded, enne kui need saadetakse komisjonile;

e)

kontrollib meeste ja naiste võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja mittediskrimineerimise toetuseks võetud meetmeid, sh nende kättesaadavust puuetega inimestele.

a)

teave iga meetme finantskohustuste ja kulutuste kohta;

b)

hindamiskavaga võetud meetmete kokkuvõte;

c)

teave käesoleva määruse artikli 10 lõikes 1 osutatud raskete õigusrikkumiste puhul võetud meetmete kohta ning teave käesoleva määruse artikli 10 lõikes 2 sätestatud tingimuste eiramise ja võetud parandusmeetmete kohta;

d)

teave käesoleva määruse artikli 41 lõike 10 järgimiseks võetud meetmete kohta;

e)

teave meetmete kohta, mis on võetud toetusesaajate nimede avaldamiseks kooskõlas käesoleva määruse V lisaga ning füüsiliste isikute puhul kooskõlas siseriikliku õigusega, sealhulgas mis tahes kohaldatavad piirmäärad.

a)

asjaomase liikmesriigi kõigi rakenduskavade kohta teavet ja neile juurdepääsu pakkuva ühtse veebilehe või ühtse veebiportaali loomise tagamine;

b)

võimalike toetusesaajate teavitamine rakenduskavaga seotud rahastamisvõimalustest;

c)

liidu kodanike teavitamine EMKFi rollist ja saavutustest partnerluslepingute, rakenduskavade ning toimingute tulemusi ja mõju käsitlevate teabe- ja kommunikatsioonimeetmete kaudu;

d)

selle tagamine, et avalikustataks ülevaade meetmetest, millega tagatakse ÜKP eeskirjade täitmine, sh eeskirjade eiramise juhtumid liikmesriikide või toetusesaajate poolt ning võetud parandusmeetmed, nt finantskorrektsioonid.

a)

hiljemalt 31. märtsiks 2017 vahehindamise aruande käesoleva määruse alusel rahastatud toimingute elluviimise tulemuste ning elluviimise kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta;

b)

hiljemalt 31. augustiks 2018 teatise käesoleva määruse alusel rahastatud toimingute jätkamise kohta.

20.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 149/67

(1)

Kolmandad riigid, kelle kodanikelt nõutakse viisat või kelle kodanikud on viisanõudest vabastatud, on alates 2001. aastast määratud kindlaks nõukogu määruse (EÜ) nr 539/2001 (2) põhjenduses 5 sätestatud kriteeriumide alusel. Arvestades liidu viisapoliitika arengut ja kasvavat vajadust tagada viisapoliitika suurem sidusus liidu teiste poliitikavaldkondadega, on põhjendatud, et määruse (EÜ) nr 539/2001 I ja II lisas sisalduvaid kolmandate riikide nimekirju läbi vaadates võetaks arvesse teatavaid lisakriteeriume.

(2)

Kolmandad riigid, kelle kodanikelt nõutakse viisat või kelle kodanikud on viisanõudest vabastatud, tuleks määrata kindlaks, tuginedes kaalutletud juhtumipõhisele hindamisele. Niisugune hindamine peaks toimuma perioodiliselt ja selle tulemusena peaks saama esitada ettepanekuid määruse (EÜ) nr 539/2001 lisade muutmiseks, olenemata võimalusest esitada teatud juhtudel riigipõhiseid ettepanekuid lisade muutmiseks, näiteks viisanõude kaotamise tõttu või viisavabastuse ajutise peatamise tagajärjel.

(3)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 539/2001 I ja II lisas esitatud kolmandate riikide nimekirjad peaksid praegu ja edaspidi vastama kriteeriumidele, mis on sätestatud käesolevas määruses. Kolmandad riigid, kelle puhul on olukord seoses kõnealuste kriteeriumidega muutunud, tuleks kanda ühest lisast teise.

(4)

Araabia Ühendemiraatide, Belau, Dominica, Granada, Ida-Timori, Kiribati, Marshalli saarte, Mikroneesia, Nauru, Saint Lucia, Saint Vincenti ja Grenadiinide, Saalomoni saarte, Samoa, Tonga, Trinidadi ja Tobago, Tuvalu, ja Vanuatu kodanike suhtes kehtiv viisanõue ei ole enam põhjendatud. Need riigid ei kujuta liidu jaoks ebaseadusliku sisserände ohtu ega ohusta liidu avalikku korda vastavalt käesolevas määruses sätestatud kriteeriumidele. Seega tuleks nende riikide kodanikud vabastada viisanõudest kokku kuni 90-päevasteks riigis viibimisteks mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul ning need riigid tuleks üle kanda määruse (EÜ) nr 539/2001 II lisasse.

(5)

Enne kõneluste alustamist kahepoolsete viisavabaduslepingute sõlmimiseks Colombia ja Peruu ning liidu vahel peaks komisjon täiendavalt hindama olukorda nendes riikides, lähtudes käesolevas määruses esitatud kriteeriumidest.

(6)

Selleks et tagada vastastikkuse põhimõtte täielik järgimine, tuleks Araabia Ühendemiraatide, Belau, Colombia, Dominica, Grenada, Ida-Timori, Kiribati, Marshalli saarte, Mikroneesia, Nauru, Peruu, Saalomoni saarte, Saint Lucia, Saint Vincenti ja Grenadiinide, Samoa, Tonga, Trinidadi ja Tobago, Tuvalu ja Vanuatu kodanike viisanõudest vabastamist hakata kohaldama alles siis, kui liidu ja asjaomaste riikide vahel on sõlmitud kahepoolsed viisavabaduslepingud.

(7)

Statistiliste andmete kohaselt ei kujuta praegu määruse (EÜ) nr 539/2001 I lisa 3. osas loetletud Briti kodanike rühmad Schengeni alale ebaseadusliku sisserände ohtu ning enamik neist elab Kariibi mere saartel, mis on väga tihedalt seotud ja väga sarnased naaberriikidega, kelle kodanikud on viisanõudest vabastatud. Seega tuleks need Briti kodanike rühmad vabastada viisanõudest kokku kuni 90-päevasteks riigis viibimisteks mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul ning need rühmad tuleks üle kanda kõnealuse määruse II lisasse.

(8)

Määruse (EÜ) nr 539/2001 lisades tuleks arvesse võtta rahvusvahelise õiguse arengut, mille tulemusel on muutunud teatavate riikide või üksuste staatus või nimetus. Kõnealuse määruse I lisasse tuleks lisada Lõuna-Sudaan, kuna see riik kuulutas 9. juulil 2011. aastal välja oma iseseisvuse ja ta võeti 14. juulil 2011 ÜRO liikmeks.

(9)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast Schengeni acquis’ nende sätete edasiarendamist vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelisele lepingule viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ (3) sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (4) artikli 1 punktis B osutatud valdkonda.

(10)

Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel allakirjutatud lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (5) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides B ja C osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavaid punkte tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (6) artikliga 3.

(11)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (7) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides B ja C osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavaid punkte tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (8) artikliga 3.

(12)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2000/365/EÜ (9). Seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(13)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ (10). Seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(14)

Küprose puhul on käesolev määrus õigusakt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 1 tähenduses.

(15)

Bulgaaria ja Rumeenia puhul on käesolev määrus õigusakt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(16)

Horvaatia puhul on käesolev määrus õigusakt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(17)

Määrust (EÜ) nr 539/2001 tuleks seega vastavalt muuta,

1)

Artikli 1 ette lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel -1

Käesoleva määruse eesmärk on määrata kindlaks kolmandad riigid, kelle kodanikelt nõutakse viisat või kelle kodanikud on viisanõudest vabastatud, hinnates igal üksikjuhtumil eraldi mitmesuguseid kriteeriume, mis on seotud muu hulgas ebaseadusliku sisserändega, avaliku korra ja julgeolekuga, majandusliku kasuga, eelkõige turismi ja väliskaubanduse aspektist, ning liidu välissuhetega asjaomaste kolmandate riikidega, arvestades eelkõige inimõigusi ja põhivabadusi, samuti piirkondlikku ühtekuuluvust ja vastastikkuse põhimõtet.”;

2)

I lisa muudetakse järgmiselt:

3)

II lisa muudetakse järgmiselt: