7.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 169/1

(1)

Komisjon rõhutas oma 3. märtsi 2010. aasta teatises „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (strateegia „Euroopa 2020”) vajadust luua soodsad tingimused investeerimiseks teadmistesse ja innovatsiooni, et saavutada liidus arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv. Seda strateegiat on toetanud nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (3) loodi aastateks 2014–2020 teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” (raamprogramm „Horisont 2020”). Raamprogrammi „Horisont 2020” eesmärk on mõjutada senisest rohkem uurimis- ja innovatsioonitegevust, aidates tugevdada avaliku sektori siseseid partnerlusi, sealhulgas liidu osalemise kaudu mitme liikmesriigi algatatud programmides kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 185.

(3)

Avaliku sektori siseste partnerluste eesmärgiks peaks olema liidu, rahvusvaheliste, riiklike ja piirkondlike uurimisprogrammidega suurema koostoime arendamine, koordineerimise suurendamine ja tarbetu dubleerimise vältimine ning nad peaksid täielikult austama raamprogrammi „Horisont 2020” üldpõhimõtteid, eelkõige neid, mis on seotud avatuse ja läbipaistvusega. Samuti peaks olema tagatud avatud juurdepääs teaduspublikatsioonidele.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 743/2008/EÜ (4), otsustas ühendus osaleda rahaliselt programmis Eurostars, mis on kõikide liikmesriikide ja viie osaleva riigi poolt 1985. aastal loodud valitsustevahelise algatuse Eureka raames tööstuslike teadusuuringute koostöö edendamise eesmärgil loodud ühine teadus- ja arendustegevuse programm (programm „Eurostars”).

(5)

2012. aasta aprillis esitas komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande Eurostarsi programmi vahehindamise kohta, mille viis programmi algusest kahe aasta möödumisel ellu sõltumatute ekspertide rühm. Ekspertide üldine arvamus oli, et programm „Eurostars” täidab oma eesmärke, annab lisandväärtust Euroopa teadus- ja arendustegevuses osalevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele („VKEd”) ning seda tuleks pärast 2013. aastat jätkata. Samuti leitakse, et programm „Eurostars” vastab teadus- ja arendustegevuses osalevate VKEde mitmetele tegelikele vajadustele; see on kaasa toonud suure hulga taotlusi, nii et rahastamiskõlblike projektide eelarvete kogumaht ületab esialgset eelarvet. Esitati mitu täiendussoovitust, mis käsitlesid peamiselt riiklike programmide täiendava integratsiooni ja toimingute tulemuslikkuse täiustamise vajadust, et sõlmida lepingud lühema aja jooksul ning tagada menetluste suurem läbipaistvus.

(6)

Tuleks kohaldada VKEde mõistet, mis on sätestatud komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kohta (5).

(7)

Nõukogu otsuse 2013/743/EL (6) kohaselt võidakse toetada programmile „Eurostars” tuginevat meedet, mille puhul muudetakse selle rõhuasetust vahehindamises sätestatud viisil.

(8)

Teine teadus- ja arendustegevuse programm, mida viivad ühiselt ellu mitu liikmesriiki ja mille eesmärk on toetada teadus- ja arendustegevuses osalevaid väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (programm „Eurostars-2”), mis on kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020”, selle juhtalgatusega „Innovaatiline liit” ning komisjoni 17. juuli 2012. aasta teatisega „Euroopa teadusruumi partnerluse tugevdamine tipptaseme ja kasvu saavutamiseks”, seab eesmärgiks toetada teadus- ja arendustegevuses osalevaid VKEsid, kaasrahastades nende turupõhiseid teadusuuringute projekte mis tahes valdkonnas. Sellisel moel ja kombineerituna raamprogrammis „Horisont 2020” seatud juhtiva ja progressi võimaldava tehnoloogia eesmärgi tegevustega aidatakse sellega kaasa kõnealuse programmi osa „Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas” eesmärkide saavutamisele, et kiirendada nende tehnoloogiate ja innovatsioonide arendamist, mis on tuleviku ettevõtete tegevuse aluseks ja aitavad uuenduslikel Euroopa VKEdel kasvada maailma juhtivateks ettevõteteks. Varasema Eurostarsi programmi täiustusena peaks programmi „Eurostars-2” raames rõhuma toetuse andmise lühemale ajale, paremale integratsioonile ning optimaalsele, läbipaistvale ja tõhusamale haldustegevusele kui teadus- ja arendustegevuses osalevate VKEde saadavale lõplikule kasule. Programmi „Eurostars-2” edu võtmeks on säilitada eelneva Eurostars-programmi alt üles lähenemisviis ning peamiselt turupotentsiaalile keskenduv äripõhine tegevuskava.

(9)

Et võtta arvesse raamprogrammi „Horisont 2020” kestust, tuleks programmi „Eurostars-2” alla kuuluvad projektikonkursid algatada hiljemalt 31. detsembriks 2020. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib projektikonkursse algatada hiljemalt 31. detsembriks 2021.

(10)

Programmi „Eurostars-2” strateegilised tulevikuväljavaated kinnitati Budapestis 22. juunil 2012 toimunud Eureka ministrite konverentsil („Budapesti dokument”). Ministrid võtsid kohustuse toetada programmi „Eurostars” jätkamist pärast selle lõpetamist 2013. aastal, raamprogrammiga „Horisont 2020” hõlmatud ajavahemiku vältel. See hõlmab tugevdatud partnerlust, mis võtab arvesse programmi „Eurostars” vahehindamise soovitusi. Budapesti dokumendis on sätestatud programmi „Eurostars-2” kaks peamist eesmärki. Esiteks struktuuripõhine eesmärk suurendada riiklike teadusuuringute programmide rahastamise valdkonnas sünkroonimist ja kooskõlastamist, mis on liikmesriikide poolt Euroopa teadusruumi saavutamise jaoks keskse tähtsusega asjaolu. Teiseks sisupõhine eesmärk toetada teadus- ja arendustegevuses osalevaid VKEsid, kes tegelevad riikidevaheliste teadusuuringute ja innovatsiooni projektidega. Budapesti dokumendiga kutsutakse liitu programmis „Eurostars-2” osalema.

(11)

Lihtsustamise eesmärgil tuleks kõigi poolte halduskoormust vähendada. Vältida tuleks topeltauditeid ning ebaproportsionaalset dokumenteerimist ja aruandlust. Auditite läbiviimisel tuleks vajaduse korral võtta arvesse siseriiklike programmide eripära.

(12)

Programmi „Eurostars-2” raames liidu toetuse saajate auditid tuleks ellu viia kooskõlas määrusega (EL) nr 1291/2013.

(13)

Osalevad riigid kavatsevad toetada programmi „Eurostars-2” rakendamist ajavahemikul, mis on programmiga „Eurostars-2” hõlmatud (2014–2024).

(14)

Programmi „Eurostars-2” raames läbiviidavad tegevused peaksid olema kooskõlas raamprogrammi „Horisont 2020” eesmärkide ning alt-üles põhimõtetega ning määruse (EL) nr 1291/2013 artiklis 26 sätestatud üldpõhimõtete ja -tingimustega.

(15)

Programmile „Eurostars-2” raamprogrammi „Horisont 2020” vältel antava liidu rahalise osaluse jaoks tuleks määrata ülemmäär. Kõnealuse ülemmäära piires peaks liidu osalus olema paindlik, moodustades vähemalt ühe kolmandiku, kuid mitte rohkem kui poole osalevate riikide osalusest, et tagada rahastamiskõlblike projektide nõudluse jaoks kriitilise massi saavutamine, suure finantsvõimenduse saavutamine ning osalevate riikide riiklike teadusuuringute programmide parem integratsioon.

(16)

Kooskõlas määruse (EL) nr 1291/2013 eesmärkidega peaks programmis „Eurostars-2” osalemise õigus olema igal liikmesriigil ja raamprogrammiga „Horisont 2020” assotsieerunud mis tahes riigil.

(17)

Iga Eureka liige või assotsieerunud riik, mis ei ole liikmesriik või raamprogrammiga „Horisont 2020” assotsieerunud riik, võib saada programmi „Eurostars-2” partnerriigiks.

(18)

Liidu rahalise osaluse tingimuseks peaksid olema osalevate riikide võetud ametlikud kohustused aidata kaasa programmi „Eurostars-2” rakendamisele ning kõnealuste kohustuste täitmine. Programmi „Eurostars-2” raames antav rahaline toetus peaks peamiselt seisnema toetustes programmi „Eurostars-2” raames algatatud projektikonkursside järel välja valitud projektidele. Programmi „Eurostars-2” eesmärkide täitmiseks tagavad osalevad riigid piisava rahalise osaluse iga konkursi kaudu välja valitud mõistliku arvu projektitaotluste rahastamiseks.

(19)

Programmi „Eurostars-2” ühise rakendamise jaoks on vaja rakendusstruktuuri. Osalevad riigid on leppinud kokku Eureka sekretariaadi programmi „Eurostars-2” rakendusstruktuuriks määramises. Eureka sekretariaat on 1997. aastal Eureka riikide poolt Belgia õiguse alusel loodud rahvusvaheline mittetulundusühing, mis vastutab 2008. aastast Eurostarsi rakendamise eest. Eureka sekretariaadi roll hõlmab lisaks Eurostarsi rakendamisele muid ülesandeid; sekretariaat tegutseb samal ajal Eureka algatuse sekretariaadina ja sellel on väljaspool Eurostarsi Eureka projektide haldamisega seotud oma juhtorganid. Euroopa Liit, keda esindab Euroopa Komisjon, on Eureka algatuse asutajaliige ja Eureka sekretariaadi ühenduse täisliige.

(20)

Programmi „Eurostars-2” eesmärkide saavutamiseks peaks Eureka sekretariaat vastutama projektikonkursside korraldamise, abikõlblikkuskriteeriumidele vastavuse tõendamise, vastastikuse hindamise ning projektide valiku ja järelevalve eest ning samuti liidu osaluse jaotamise eest. Projektitaotlusi peaksid pärast projektikonkursse Eureka sekretariaadi vastutusel kesktasandil hindama sõltumatud väliseksperdid. Projektide paremusjärjestus peaks olema osalevatele riikidele liidu rahalisest osalusest ja osalevate riikide osalusest rahaliste vahendite jaotamise puhul siduv.

(21)

Programmi „Eurostars-2” puhul peaks toimuma riiklike teadusuuringute ja innovatsiooni programmide täiendav kooskõlastamine ja sünkroonimine; tegemist peaks olema tõelise ühisprogrammiga, mis on teaduslikult, juhtimisalaselt ja rahanduslikult tugevamalt sünkroonitud. Tegevuste ühise kindlaksmääramise ja rakendamise kaudu tuleks saavutada parem teaduslik integratsioon, mis peaks tagama valitud projektide tipptaseme ning suure mõju. Juhtimise integratsiooni kaudu tuleks tagada toimingute kvaliteedi ning programmi aruandluskohusluse täiendav parandamine. Parem finantsintegratsioon peaks põhinema üldisel ja iga-aastasel piisaval rahalisel osalusel programmis „Eurostars-2” osalevate riikide poolt ning suurel riikliku sünkroonimise määral. See tuleks saavutada riiklike rahastamiseeskirjade järkjärgulise ühtlustamise teel.

(22)

Liidu rahalist osalust tuleks hallata usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete ning kaudse eelarve täitmise eeskirjade kohaselt, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 (7), ning komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1268/2012 (8) (EL, Euratom).

(23)

Liidu finantshuvide kaitsmiseks peaks komisjonil olema õigus liidu rahalist osalust vähendada, selle andmine peatada või lõpetada, kui programmi „Eurostars-2” ei rakendata nõuetekohaselt, seda rakendatakse osaliselt või viivitusega või kui osalevad riigid ei osale rahaliselt programmis „Eurostars-2” või osalevad osaliselt või viivitusega. Nimetatud õigused tuleks sätestada liidu ja Eureka sekretariaadi vahel sõlmitavas delegeerimislepingus.

(24)

Programmi „Eurostars-2” kaudu rahastatud kaudsetes meetmetes osalemist reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1290/2013 (9). Siiski on programmi „Eurostars-2” tegevuslike erivajaduste tõttu vaja sätestada kõnealuse määruse erandid kooskõlas kõnealuse määruse artikli 1 lõikega 3.

(25)

Lihtsustamaks rohkem riiklike kanalite kasutamisega harjunud ja üldiselt ainult oma riigi piires teadustegevuses osalevate VKEde osalemist, peaks programmi „Eurostars-2” rahaline osalus olema kooskõlas nende riiklike programmide tuntud eeskirjadega ning seda tuleks rakendada nende riiklike ametiasutuste poolt otse hallatud toetuslepingu kaudu, kombineerides liidu rahalise toetuse vastava riikliku rahastamisega. Seega tuleks teha erandid määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 15 lõikes 9, artikli 18 lõikes 1, artikli 23 lõikes 1 ja lõigetes 5–7 ning artiklites 28–34 sätestatust.

(26)

Programmi „Eurostars-2” projektikonkursid tuleks samuti avaldada ühtses osalejate portaalis ning raamprogrammi „Horisont 2020” teiste elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon.

(27)

Liidu finantshuve tuleb kaitsta proportsionaalsete meetmetega kogu kulutuste tegemise tsükli jooksul, mis hõlmab eeskirjade eiramiste ennetamist, avastamist ja uurimist, kadumaläinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendite sissenõudmist ja vajaduse korral haldus- ja rahalisi karistusi kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012.

(28)

Komisjon peaks koostöös osalevate riikidega viima läbi vahehindamise, mille käigus hinnataks eelkõige programmi „Eurostars-2” kvaliteeti ja tõhusust ning määratud eesmärkide saavutamist, ning samuti lõpphindamise, ja koostama kõnealuste hindamiste kohta aruande.

(29)

Komisjoni nõudel peaksid Eureka sekretariaat ja osalevad riigid esitama kõik komisjonile vajalikud andmed programmi „Eurostars-2” hindamiseks vajalike aruannete koostamiseks.

(30)

Kuna käesoleva otsuse eesmärke, nimelt teadusuuringutega suurel määral tegelevate VKEde riikidevaheliste teadusuuringute toetamist ning riiklike teadusuuringute rahastamise programmide integratsiooni, kooskõlastamist ja sünkroonimist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, kuna puudub riikidevaheline mõõde ning riiklike programmide täiendavus ja koostalitlusvõime, küll aga saab neid meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

1)

„VKE” – mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad soovituse 2003/361/EÜ tähenduses;

2)

„teadus- ja arendustegevuses osalev VKE” – VKE, mis vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

1)

järgmistele tingimustele vastavate teadusuuringute edendamine:

2)

VKEde riikliku rahastamise juurdepääsetavuse, tulemuslikkuse ja tõhususe parandamine Euroopas, kooskõlastades, ühtlustades ja sünkroonides osalevate riikide riiklikke rahastamismehhanisme;

3)

riikidevaheliste teadusuuringute varasemate kogemusteta VKEde osalemise edendamine ja suurendamine.

a)

osalevate riikide poolt selle tõendamine, et nad on programmi „Eurostars-2” rakendanud kooskõlas artiklis 3 sätestatud eesmärkidega;

b)

osalevate riikide või osalevate riikide määratud organisatsioonide poolt Eureka sekretariaadi AISBLi („Eureka sekretariaat”) määramine programmi „Eurostars-2” rakendamise eest ning liidu rahalise osaluse vastuvõtmise, jaotamise ja järelevalve eest vastutavaks struktuuriks;

c)

iga osaleva riigi kohustus toetada programmi „Eurostars-2” rahaliselt;

d)

Eureka sekretariaadi suutlikkuse tõendamine programmi „Eurostars-2” rakendada, sealhulgas liidu rahalist osalust vastu võtta, jaotada ja selle järelevalvet teha liidu eelarve kaudse täitmise raames kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklitega 58, 60 ja 61; ja

e)

programmile „Eurostars-2” juhtimistavade mudeli kehtestamine kooskõlas II lisaga.

a)

artiklis 3 sätestatud programmi „Eurostars-2” eesmärkide ja I lisas sätestatud tegevuste rakendamine Eureka sekretariaadi poolt kooskõlas artiklis 8 osutatud osalemise ja levitamise eeskirjadega;

b)

kooskõlas II lisaga asjakohase ja tõhusa juhtimismudeli käigus hoidmine;

c)

Eureka sekretariaadi poolt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikes 5 sätestatud aruandlusnõuete järgimine;

d)

rahalise osaluse tegelik maksmine osalevate riikide poolt kõigile programmi „Eurostars-2” projektides osalejatele, kes on programmi „Eurostars-2” raames algatatud projektikonkursside alusel valitud välja rahastamise saamiseks, täites käesoleva artikli lõike 1 punktis c sätestatud kohustusi;

e)

Programmi „Eurostars-2” projektidele riigieelarvetest rahaliste vahendite eraldamine ning liidu rahalise osaluse eraldamine kooskõlas projektide paremusjärjestustega; ja

f)

teadus-, juhtimis- ja finantsalase koostöö valdkonnas selgete edusammude tõendamine, luues programmi „Eurostars-2” rakendamiseks minimaalsed tegevustulemuslikkuse eesmärgid ja vahe-eesmärgid.

a)

valitud programmi „Eurostars-2” projektide kaasrahastamine asjakohaste riiklike rahastamisvormide, peamiselt toetuste kaudu. Komisjon võib kasutada osalevate riikide poolt muus vormis kui toetusena tehtud osaluse hindamiseks toetuse samaväärsuse eeskirju;

b)

artikli 5 lõikes 3 sätestatu kohaselt liidu osalusega hõlmamata programmi „Eurostars-2” halduskulude rahaline toetus.

a)

Eureka sekretariaadi tulemuslikkuse näitajate nõuded, mis on sätestatud otsuse (EL) nr 2013/743 II lisas;

b)

Eureka sekretariaadi poolt järelevalves osalemise nõuded, millele osutatakse otsuse (EL) nr 2013/743 III lisas;

c)

Eureka sekretariaadi toimimise tulemuslikkuse erinäitajad seoses programmiga „Eurostars-2”;

d)

Eureka sekretariaadile kehtivad nõuded, mis käsitlevad programmi „Eurostars-2” rakendamise kohta halduskulude teabe ja üksikasjalike andmete esitamist;

e)

komisjonile vastavate levitamis- ja aruandluskohustuste täitmise tagamiseks vajalike andmete esitamisega seotud kord;

f)

Eureka sekretariaadi kohustus allkirjastada riiklike rahastamisasutustega enne liidu rahalise osaluse mis tahes ülekannet kahepoolsed lepingud, millega kehtestatakse minimaalsed tegevustulemuslikkuse eesmärgid ja vahe-eesmärgid programmi „Eurostars-2” rakendamiseks;

g)

sätted, mis käsitlevad programmi „Eurostars-2” projektikonkursside avaldamist eelkõige ühtses osalejate portaalis ning raamprogrammi „Horisont 2020” teiste elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon.

7.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 169/14

(1)

Oma 3. märtsi 2010. aasta teatises „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” („strateegia „Euroopa 2020” ”) rõhutas komisjon vajadust luua soodsad tingimused investeerimiseks teadmistesse ja innovatsiooni, et saavutada liidus arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv. Nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on nimetatud strateegia heaks kiitnud.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (3) aastateks 2014–2020 loodud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” („raamprogramm „Horisont 2020” ”) eesmärk on mõjutada senisest rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni, aidates tugevdada avaliku sektori siseseid partnerlusi, sealhulgas liidu osalemise kaudu mitme liikmesriigi algatatud programmides kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 185.

(3)

Avaliku sektori siseste partnerluste eesmärgiks peaks olema suurema koostoime arendamine, koordineerimise suurendamine ning liidu, rahvusvaheliste, riiklike ja piirkondlike uurimisprogrammide tarbetu dubleerimise vältimine ning nad peaksid täielikult austama raamprogrammi „Horisont 2020” üldpõhimõtteid, eelkõige avatust ja läbipaistvust. Samuti peaks olema tagatud avatud juurdepääs teaduspublikatsioonidele.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 742/2008/EÜ (4) on nähtud ette, et ühendus osaleb rahaliselt intelligentset elukeskkonda käsitlevas teadus- ja arendustegevuse ühisprogrammis („AAL ühisprogramm”) samas ulatuses kui liikmesriigid, ent mitte suuremas summas kui 150 000 000 eurot Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1982/2006/EÜ (5) loodud Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) kestel.

(5)

2012. aasta detsembris esitas komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande AAL ühisprogrammi vahehindamise kohta. Kõnealuse hindamise viis läbi ekspertide rühm. Ekspertide rühma üldise arvamuse kohaselt oli AAL ühisprogramm oma eesmärkide saavutamisel edukas ning tulemused olid märkimisväärsed, samuti leiti, et see peaks jätkuma ka pärast praegust rahastamisperioodi. Siiski tõi ekspertide rühm esile mõned puudujäägid, eelkõige vajaduse kaasata võimalikult varajasest etapist alates projektidesse kasutajaid senisest enam ning tõhustada veelgi rohkem tegevuse tulemuslikkust seoses ajaga, mis kulub lepingu sõlmimiseni ja väljamakse tegemiseni.

(6)

2010. aasta vahehindamises ja 2012. aasta konsultatsiooniprotsessis juhiti tähelepanu finantsvahendite, rahastamiskõlblikkuse eeskirjade ja hüvitamissüsteemide paljususele. Osalevad riigid, tegutsedes intelligentse elukeskkonna ühingu üldkogu kaudu, võiksid seda kaaluda ja edendada heade tavade vahetamist.

(7)

12. oktoobri 2006. aasta teatises „Euroopa demograafiline tulevik – kuidas teha väljakutsest võimalus” rõhutas komisjon, et rahvastiku vananemine on üks peamisi probleeme kõigis liikmesriikides ning uute tehnoloogiate laialdasem kasutamine võiks aidata hoida kulusid kontrolli all, parandada eakate heaolu ja propageerida nende aktiivset osalemist ühiskonnaelus ning parandaks liidu majanduse konkurentsivõimet.

(8)

Strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatuses „Innovaatiline liit” märkis komisjon, et rahvastiku vananemine on üks ühiskondlikke väljakutseid, mille puhul võivad innovatsiooni valdkonna läbimurded osutuda väga oluliseks ja turgutada konkurentsivõimet, võimaldada Euroopa ettevõtjatel olla uute tehnoloogiate väljaarendamisel esirinnas, kasvada ja täita üleilmset juhtrolli uutel kasvavatel turgudel, parandada avaliku sektori teenuste kvaliteeti ja tõhusust ning aidata luua arvukalt uusi kvaliteetseid töökohti.

(9)

Kogu liidus töötab tervise- ja sotsiaalteenuste sektoris ligikaudu 20 miljonit inimest – see arv peaks hinnangute kohaselt rahvastiku vananemise tõttu edaspidi tõusma. Selles tundlikus sektoris peaks koolitus ja elukestev õpe olema esmatähtsal kohal. Seetõttu tuleks täpsemalt hinnata vajadust tervise- ja sotsiaalteenuste sektori töökohtade ja tänapäevastesse oskustesse (nt infotehnoloogia kasutamine) investeerimise järele.

(10)

19. mai 2010. aasta teatises „Euroopa digitaalne tegevuskava” tegi komisjon ettepaneku tugevdada AAL ühisprogrammi, et pakkuda abi rahvastiku vananemise probleemistiku lahendamisel.

(11)

29. veebruari 2012. aasta teatises „Täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse strateegilise rakenduskava eesmärkide täitmine” tegi komisjon ettepaneku võtta arvesse tulevaste teadusuuringute ja innovatsiooni töökavade ja vahendite strateegilise rakenduskava asjakohaseid prioriteete, mis kuuluvad raamprogrammi „Horisont 2020” juurde. Ühtlasi tegi komisjon ettepaneku võtta arvesse AAL ühisprogrammi võimalikku panust täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitlevasse Euroopa innovatsioonipartnerlusse.

(12)

Innovaatilise liidu egiidi all rajatud täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse raames loodetakse, et uuenduslikud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale (IKT) tuginevad lahendused aitavad olulisel määral kaasa partnerluse eesmärkide täitmisele, milleks on saavutada 2020. aastaks kaks täiendavat tervena elatud aastat, aga ka parandada kodanike elukvaliteeti ja tervishoiusüsteemide tõhusust liidus. Selle strateegilises rakenduskavas sätestatakse prioriteedid innovatsiooni kiirendamiseks ja laiendamiseks aktiivselt ja tervena vananemise alal kogu liidus, täpsemalt kolmes valdkonnas: ennetustöö ja tervise edendamine, hooldus ja ravi ning iseseisev eluviis ja sotsiaalne kaasamine.

(13)

Kuna IKT-süsteemid käitlevad suurt hulka isikuandmeid ja -profiile ning töötavad reaalajas ühenduse abil, mistõttu nendega kaasneb suur andmete julgeolekunõuete rikkumise oht, tuleks arvesse võtta andmekaitseaspekte. Samuti tuleks austada õigust eraelu puutumatusele.

(14)

Aktiivse ja intelligentse elukeskkonna teadus- ja arenguprogrammi („intelligentse elukeskkonna programm”) puhul tuleks lähtuda eelmise programmi saavutustest ning käsitleda selle puudujääke, julgustades kasutajate piisavat osalemist kõikides projektides alates algetapist, et tagada, et kõik väljatöötatud lahendused on vastuvõetavad ja vastavad kasutajate konkreetsetele vajadustele, ning tagades intelligentse elukeskkonna programmi parema rakendamise.

(15)

Intelligentse elukeskkonna programmi rakendamisel tuleks võtta arvesse innovatsiooni laiaulatuslikku määratlust, mis hõlmab organisatsioonilisi, ärilisi, tehnoloogilisi, ühiskondlikke ja keskkonnaaspekte. See peaks tagama multidistsiplinaarse lähenemisviisi ning sotsiaal- ja humanitaarteaduste integreerimise intelligentse elukeskkonna programmis.

(16)

Intelligentse elukeskkonna programmi meetmed peaksid olema kooskõlas raamprogrammi „Horisont 2020” eesmärkide ning teadusuuringute ja innovatsiooni prioriteetidega ning määruse (EL) nr 1291/2013 artiklis 26 sätestatud üldpõhimõtete ja tingimustega.

(17)

Liidu rahalise osalemise suhtes intelligentse elukeskkonna programmis tuleks sätestada ülempiir, mis kehtib sama kaua kui raamprogramm „Horisont 2020”. Liidu rahaline osalus intelligentse elukeskkonna programmis ei tohiks olla suurem kui osalevate liikmesriikide rahaline osalus raamprogrammi „Horisont 2020” kestuse ajal, et saavutada võimendav mõju ja tagada osalevate liikmesriikide hoogne kaasamine intelligentse elukeskkonna programmi eesmärkide täitmisse.

(18)

Et võtta arvesse raamprogrammi „Horisont 2020” kestust, tuleks intelligentse elukeskkonna programmi alla kuuluvad projektikonkursid algatada hiljemalt 31. detsembril 2020. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib projektikonkursse algatada hiljemalt 31. detsembril 2021.

(19)

Kooskõlas määruse (EL) nr 1291/2013 eesmärkidega peaks iga liikmesriik ja iga raamprogrammiga „Horisont 2020” assotsieerunud riik saama igal ajal osaleda intelligentse elukeskkonna programmis.

(20)

Selleks et tagada liidu ja osalevate riikide rahaliste kohustuste vastavus, tuleks liidu rahaline osalus siduda osalevate riikide suhtes ametlike kohustuste kehtestamisega enne intelligentse elukeskkonna programmi käivitamist ning nende kohustuste täitmisega. Osaleva riigi osalus intelligentse elukeskkonna programmis peaks hõlmama kõnealuse programmi tõhusaks toimimiseks tekkivaid riigi tasandi halduskulusid.

(21)

Intelligentse elukeskkonna programmi ühine rakendamine nõuab rakendusstruktuuri. Osalevad riigid on leppinud kokku intelligentse elukeskkonna programmi rakendusstruktuuris ning asutanud 2007. aastal Belgia õiguse alusel juriidilisest isikust rahvusvahelise mittetulundusühingu „Ambient Assisted Living” aisbl („intelligentse elukeskkonna ühing”). Arvestades, et vahehindamise tulemusel valminud aruande kohaselt on praegune AAL ühisprogrammi juhtimisstruktuur tõestanud oma tõhusust ja kvaliteeti, tuleks intelligentse elukeskkonna ühingut kasutada rakendusstruktuurina ning intelligentse elukeskkonna programmi vahendeid eraldava ja järelevalvet teostava organina. Intelligentse elukeskkonna ühing peaks haldama liidu rahalist osalust ja tagama intelligentse elukeskkonna programmi tõhusa rakendamise.

(22)

Selleks et saavutada intelligentse elukeskkonna programmi eesmärgid, peaks intelligentse elukeskkonna ühing eraldama rahalisi vahendeid peamiselt toetuste kaudu ühingu enda valitud meetmetes osalejatele. Kõnealused meetmed tuleks valida välja projektikonkursside kaudu, mille eest vastutab intelligentse elukeskkonna ühing ja mida peaksid aitama läbi viia sõltumatud väliseksperdid. Projektiettepanekute väljavalimisel ning liidu ja riigi rahalise osaluse eraldamisel intelligentse elukeskkonna programmi projektidele peaks paremusjärjestus olema siduv.

(23)

Liidu rahalist osalust tuleks hallata usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte ning kaudse eelarve täitmise eeskirjade kohaselt, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 (6) ning komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1268/2012 (7).

(24)

Liidu finantshuvide kaitsmiseks peaks komisjonil olema õigus liidu rahalist osalust proportsionaalsete meetmete kaudu vähendada, selle andmine peatada või lõpetada juhul, kui intelligentse elukeskkonna programmi on vääralt, osaliselt või hilinemisega rakendatud või kui osalevad riigid ei osale või osalevad osaliselt või hilinemisega kõnealuse programmi rahastamises. Nimetatud õigused peaksid olema sätestatud liidu ja intelligentse elukeskkonna ühingu vahel sõlmitavas delegeerimislepingus.

(25)

Lihtsustamise eesmärgil tuleks kõigi poolte halduskoormust vähendada. Vältida tuleks topeltauditeid ning ebaproportsionaalset dokumenteerimist ja aruandlust. Auditite läbiviimisel tuleks vajaduse korral võtta arvesse riiklike programmide eripära.

(26)

Osalemist intelligentse elukeskkonna programmist rahastatud kaudsetes meetmetes reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1290/2013 (8). Siiski on intelligentse elukeskkonna programmi eriliste tegevusvajaduste tõttu vaja sätestada erandid nimetatud määrusest kooskõlas selle artikli 1 lõikega 3.

(27)

Intelligentse elukeskkonna ühingu projektikonkursid tuleks samuti avaldada ühtses osalejate portaalis ning raamprogrammi „Horisont 2020” teiste elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon.

(28)

Konkreetsete erandite tegemine määrusest (EL) nr 2013/1290 on vajalik seetõttu, et intelligentse elukeskkonna programm on mõeldud turule orienteeritud teadusuuringute ja innovatsiooni programmina, milles on ühinenud eri riikide rahastamisvood (näiteks teadusuuringute, innovatsiooni, tervishoiu ja tööstuse rahastamise programmid). Kõnealustel riiklikel programmidel on nende olemusest tulenevalt erinevad osalemiseeskirjad ja ei saa eeldada, et need langevad täielikult kokku määrusega (EL) nr 1290/2013. Lisaks on intelligentse elukeskkonna programmi põhisihtrühm just väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ja kasutajaorganisatsioonid, kes tavaliselt liidu teadus- ja innovatsioonitegevuses ei osale. Selleks et lihtsustada nende ettevõtjate ja organisatsioonide osalemist, eraldatakse liidu rahaline osalus kooskõlas vastavate riiklike rahastamisprogrammide hästituntud eeskirjadega ning seda rakendatakse üksiktoetuse kaudu, milles kombineeritakse liidu rahaline osalus vastava riikliku toetusega.

(29)

Liidu finantshuve tuleks kaitsta proportsionaalsete meetmete kaudu kogu kulutsükli vältel, sealhulgas rikkumiste ennetamise, avastamise ja uurimise teel, kaotsiläinud, valesti makstud või ebakorrektselt kasutatud vahendite sissenõudmise teel ja vajaduse korral haldus- ja finantskaristuste kehtestamise teel kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012.

(30)

Komisjon peaks sõltumatute ekspertide abiga teostama vahehindamise, milles ta analüüsib eelkõige intelligentse elukeskkonna programmi kvaliteeti ja tõhusust ning edusamme seatud eesmärkide täitmise suunas; samuti tuleks teostada lõpphindamine ja koostada kõnealuste hindamiste kohta aruanne.

(31)

Hindamine peaks põhinema täpsel ja ajakohastatud teabel. Komisjoni taotlusel peaksid intelligentse elukeskkonna ühing ja osalevad riigid esitama komisjonile teavet, mida komisjon vajab intelligentse elukeskkonna programmi hindamise järgsetesse aruannetesse lisamiseks.

(32)

Intelligentse elukeskkonna programmi raames ette nähtud meetmetega tuleks aidata toetada Euroopa tervishoiu- ja hoolekandesüsteeme, kuna tegemist on hädavajalike vahenditega, millega hoida sotsiaalset heaolu ning vähendada varanduslikku ebavõrdsust, mis piirkondade ja elanikkonnarühmade vahel praeguse majandus- ja sotsiaalkriisi tõttu ohtlikult suureneb.

(33)

Intelligentse elukeskkonna programm peaks tagama soolise võrdõiguslikkuse tõhusa edendamise, nagu on sätestatud raamprogrammis „Horisont 2020”. Intelligentse elukeskkonna programmiga tuleks edendada soolist võrdõiguslikkust ning soolist mõõdet teadus- ja innovatsioonitegevuses. Erilist tähelepanu tuleks pöörata soolisele tasakaalule hindamiskomisjonides ja sellistes organites nagu nõuande- ja eksperdirühmad, lähtuvalt konkreetsest olukorrast. Soolisi aspekte tuleks teadus- ja innovatsioonitegevuse puhul strateegiates, programmides ja projektides nõuetekohaselt arvesse võtta ning neid tuleks järgida kõikides teadustegevuse etappides.

(34)

Intelligentse elukeskkonna programm peaks olema kooskõlas raamprogrammis „Horisont 2020” toodud eetikapõhimõtetega. Erilist tähelepanu tuleks pöörata proportsionaalsuse põhimõttele, õigusele eraelu puutumatusele, õigusele isikuandmete kaitsele, õigusele kehalisele ja vaimsele puutumatusele, õigusele mittediskrimineerimisele ja vajadusele tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.

(35)

Kuna osalevad riigid on otsustanud jätkata intelligentse elukeskkonna programmi ja kuna käesoleva otsuse eesmärke, nimelt toetada ja täiendada vahetult liidu täisväärtusliku eluperioodi pikendamise poliitikat, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetmete ulatuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

a)

osalevad riigid tõendavad, et intelligentse elukeskkonna programm on koostatud kooskõlas I ja II lisaga;

b)

osalevad riigid või osalevate riikide määratud organisatsioonid nimetavad intelligentse elukeskkonna programmi rakendamise ning liidu rahalise osaluse jaotamise ja järelevalve eest vastutavaks struktuuriks intelligentse elukeskkonna ühingu;

c)

iga osalev riik kohustub osalema intelligentse elukeskkonna programmi rahastamises;

d)

intelligentse elukeskkonna ühing tõendab oma suutlikkust rakendada intelligentse elukeskkonna programmi, sealhulgas eraldada liidu osalust ja teostada selle üle järelevalvet liidu eelarve kaudse täitmise raames kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklitega 58, 60 ja 61;

e)

intelligentse elukeskkonna programmi juhtimismudeli loomine kooskõlas III lisaga.

a)

käesoleva otsuse I lisas osutatud intelligentse elukeskkonna programmi eesmärkide täitmine ning selle II lisas osutatud meetmete võtmine intelligentse elukeskkonna ühingu poolt kooskõlas määrusega (EL) nr 1290/2013, vastavalt käesoleva otsuse artiklile 5;

b)

asjakohase ja tõhusa juhtimismudeli järgimine kooskõlas III lisaga;

c)

määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikes 5 sätestatud aruandekohustuse täitmine intelligentse elukeskkonna ühingu poolt; ja

d)

lõike 1 punktis c nimetatud kohustuse täitmine kõikide osalevate riikide poolt ning intelligentse elukeskkonna programmi rahastamise suhtes võetud iga-aastaste kohustuste täitmine.

a)

rahaline osalus intelligentse elukeskkonna programmi alusel toetatavates kaudsetes meetmetes kooskõlas II lisaga;

b)

mitterahaline osalus, mis vastab halduskuludele, mille riikide ametiasutused on kandnud seoses intelligentse elukeskkonna programmi tegeliku rakendamisega kooskõlas II lisaga.

a)

nõuded seoses intelligentse elukeskkonna ühingu panusega asjakohastesse näitajatesse otsuse 2013/743/EL II lisas kehtestatud tulemusnäitajate seast;

b)

nõuded seoses intelligentse elukeskkonna ühingu panusega järelevalvesse, millele on osutatud otsuses 2013/743/EL;

c)

spetsiaalsed tulemusnäitajad, mida vajatakse järelevalve teostamiseks intelligentse elukeskkonna ühingu toimimise üle kooskõlas artikli 3 lõikega 2;

d)

selliste andmete ja sellise teabe esitamise kord, mida vajatakse selle tagamiseks, et komisjon suudab täita oma teabelevi- ja aruandekohustusi.

e)

sätted, mis käsitlevad intelligentse elukeskkonna ühingu projektikonkursside avaldamist eelkõige ühtses osalejate portaalis ning raamprogrammi „Horisont 2020” teiste elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon.

7.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 169/27

(1)

Komisjon rõhutas oma 3. märtsi 2010. aasta teatises „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” („strateegia „Euroopa 2020” ”) vajadust luua soodsad tingimused investeerimiseks teadmistesse ja innovatsiooni, et saavutada liidus arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv. Seda strateegiat on toetanud nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (3) loodi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” (2014–2020) (raamprogramm „Horisont 2020”). Raamprogramm „Horisont 2020” eesmärk on mõjutada senisest rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni, aidates tugevdada avaliku sektori siseseid partnerlusi, sealhulgas liidu osalemise kaudu mitme liikmesriigi algatatud programmides kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 185.

(3)

Avaliku sektori siseste partnerluste eesmärk peaks olema suurema koostoime arendamine, koordineerimise suurendamine ning rahvusvaheliste, riiklike ja piirkondlike uurimisprogrammide tarbetu dubleerimise vältimine ning nad peaksid täielikult austama raamprogrammi „Horisont 2020” üldpõhimõtteid, eelkõige neid, mis on seotud avatuse ja läbipaistvusega. Samuti peaks olema tagatud avatud juurdepääs teaduspublikatsioonidele.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 912/2009/EÜ (4) otsustas liit osaleda rahaliselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1982/2006/EÜ (5) loodud Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) kestuse ajal Euroopa metroloogia teadusprogrammis („EMRP”) samaväärselt osalevate riikidega, kuid summas, mis ei ületa 200 000 000 eurot.

(5)

2012. aasta aprillis esitas komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande Euroopa metroloogia teadusprogrammi (EMRP) vahehindamise kohta. Kõnealuse vahehindamise tegi ekspertide rühm kolme aasta möödumisel programmi algusest. Ekspertide rühma üldine arvamus oli, et EMRP on Euroopa ühine teadusprogramm, mis on hästi juhitud ning juba saavutanud suhteliselt kõrge teadusliku, juhtimis- ja finantsalase integratsiooni taseme. Ekspertide rühm märkis siiski ära vähese tööstusliku kasutamise, vähese avatuse tippteadusele väljaspool metroloogiainstituute ja ebapiisava suutlikkuse suurendamise. Samuti oli ekspertide rühm arvamusel, et EMRP rakendamise teel saaks luua kaasavama Euroopa metroloogia teadusruumi.

(6)

Vastavalt nõukogu otsusele 2013/743/EL (6) võidakse EMRPle anda edasist toetust.

(7)

Euroopa metroloogia teadus- ja innovatsiooniprogramm („EMPIR”), mis on kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020” ja selle juhtalgatustega, eelkõige juhtalgatustega „Innovaatiline liit”, „Euroopa digitaalne tegevuskava”, „Ressursitõhus Euroopa” ja „Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika”, on ambitsioonikam ja kaasavam programm, mida kümne aasta (2014–2024) jooksul rakendatakse 28 osalevas riigis. Osana varasema programmi täiustamisest hõlmab EMPIR meetmeid, mis käsitlevad innovatsiooni ja tööstuslikku kasutamist, teadusuuringuid normide määramiseks, standardimiseks ja reguleerimiseks ning suutlikkuse suurendamist.

(8)

Osalevad riigid kavatsevad panustada EMPIRi rakendamisse selle programmiga hõlmatud ajavahemikul, nimelt aastatel 2014–2024. Et võtta arvesse raamprogrammi „Horisont 2020” kestust, tuleks algatada EMPIRiga hõlmatud projektikonkursid hiljemalt 31. detsembriks 2020. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib projektikonkursse algatada hiljemalt 31. detsembriks 2021.

(9)

EMPIRi raames läbiviidavad tegevused peaksid olema kooskõlas raamprogrammi „Horisont 2020” eesmärkide ning teadusuuringute ja innovatsiooniprioriteetidega ning määruse (EL) nr 1291/2013 artiklis 26 sätestatud üldpõhimõtete ja -tingimustega.

(10)

Raamprogrammi „Horisont 2020” kestuse ajaks tuleks liidu rahalisele osalusele EMPIRis kehtestada ülemmäär. Kõnealuse ülemmäära piires peaks liidu rahaline osalus olema võrdne EMPIRis osalevate riikide osalusega, et saavutada suur finantsvõimendus ning tagada osalevate riikide programmide parem integratsioon.

(11)

Kooskõlas määruse (EL) nr 1291/2013 eesmärkidega peaks EMPIRis osalemise õigus olema igal liikmesriigil ja igal raamprogrammiga „Horisont 2020” assotsieerunud riigil.

(12)

Liidu rahalise osaluse tingimuseks peaks olema osalevate riikide ametlikult võetud kohustus aidata kaasa EMPIRi rakendamisele ning kõnealuste kohustuste täitmisele. Osalevate riikide osalus EMPIRis peaks hõlmama osalust halduskuludes, ülemmääraga 5 % EMPIRi eelarvest. Osalevad riigid peaksid võtma kohustuse suurendada vajaduse korral oma osalust EMPIRis täiendava 50 %-lise rahastamisvõimalusega võetud kohustusest, et oleks tagatud nende suutlikkus rahastada valitud projektides osalevaid riiklikke üksusi, nagu riiklikke metroloogiainstituute ja määratud instituute.

(13)

EMPIRi ühise rakendamise jaoks on vaja rakendusstruktuuri. Osalevad riigid on kokku leppinud EMRP rakendusstruktuuris ja asutasid 2007. aastal EURAMET e.V. („EURAMET”), mis on mittetulundusühendusena Saksa õiguse alusel tegutsev Euroopa piirkondlik metroloogiaorganisatsioon. EURAMETil on ka metroloogia laiema Euroopa ja ülemaailmsel tasandil ühtlustamisega seotud ülesandeid ja kohustusi. EURAMETi liikmesus on avatud kõigile Euroopa riiklikele metroloogiainstituutidele, kes võivad saada EURAMETi liikmeteks ning määratud instituutidele, kes võivad saada EURAMETi assotsieerunud liikmeteks. EURAMETi liikmesuse tingimuseks ei ole riiklike metroloogia teadusprogrammide olemasolu. Arvestades, et EMRP vahehindamise aruande kohaselt on EURAMETi juhtimisstruktuur osutunud tõhusaks ja taganud EMRP rakendamise kõrge kvaliteedi, tuleks EURAMETi kasutada ka EMPIRi rakendamiseks. EURAMET peaks seega olema liidu rahalise osaluse saaja.

(14)

EMPIRi eesmärkide saavutamiseks peaks EURAMET andma rahalist toetust peamiselt EURAMETi tasandil valitud meetmetes osalejatele eraldatava toetusena. Need meetmed tuleks pärast projektikonkursse valida EURAMETi vastutusel. Projektide valimise ning liidu rahalisest osalusest ja EMPIRi projektides osalevate riikide osalusest rahaliste vahendite jaotamise puhul peaks paremusjärjestus olema siduv.

(15)

Liidu rahalist osalust tuleks hallata usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte ning asjaomaste kaudse eelarve täitmise eeskirjade kohaselt, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 (7) ning komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1268/2012 (8).

(16)

Liidu finantshuvide kaitsmiseks peaks komisjonil olema õigus liidu rahalist osalust vähendada, selle andmine peatada või lõpetada, kui EMPIRi ei rakendata nõuetekohaselt, seda rakendatakse osaliselt või viivitusega või kui osalevad riigid EMPIRi rahalist osalust ei anna või annavad selle osaliselt või viivitusega. Nimetatud õigused tuleks sätestada liidu ja EURAMETi vahel sõlmitavas delegeerimislepingus.

(17)

Lihtsustamise eesmärgil tuleks vähendada kõigi poolte halduskoormust. Vältida tuleks topeltauditeerimist ning ebaproportsionaalset dokumenteerimist ja aruandlust. Auditeerimisel tuleks vajaduse korral võtta arvesse siseriiklike programmide eripära.

(18)

Käesoleva otsuse kohaselt eraldatud liidu vahendite saajate auditeerimine peaks tagama halduskoormuse vähendamise kooskõlas määrusega (EL) nr 1291/2013.

(19)

EMPIRi kaudu rahastatud kaudsetes meetmetes osalemist reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1290/2013 (9). Siiski tuleb EMPIRi tegevuslike erivajaduste tõttu sätestada erandid kõnealusest määrusest kooskõlas selle määruse artikli 1 lõikega 3.

(20)

Osalevate riikide osalus seisneb peamiselt valitud projektides osalevate riiklike metroloogiainstituutide ja määratud instituutide institutsioonilises rahastamises. Osalevate riikide osalus peaks hõlmama ka rahalist osalust EMPIRi halduskulude katmiseks. Osa liidu osalusest tuleks eraldada muudele üksustele kui valitud projektides osalevad riiklikud metroloogiainstituudid ja määratud instituudid. EMPIRi projektides osalevatele riiklikele metroloogiainstituutidele ja määratud instituutidele antava liidu rahalise osaluse arvutamisel tuleks tagada, et liidu osalus EMPIRis ei ületa osalevate riikide osalust. Arvestades, et riiklike metroloogiainstituutide ja määratud instituutide institutsionaalne rahastamine osalevate riikide poolt vastab EMPIRi projektide üldkuludele ning et seda ei hüvitata liidu osalusest, tuleks kindlasummalist makset riiklike metroloogiainstituutide ja määratud instituutide kaudsete abikõlblike kulude rahastamiseks kohandada vastavalt määruses (EL) nr 1290/2013 sätestatud kindlasummalisele maksele. Kindlasummaline makse riiklike metroloogiainstituutide ja määratud instituutide kaudsete abikõlblike kulude rahastamiseks tuleks kehtestada EMRP projektides osalevate riiklike metroloogiainstituutide ja määratud instituutide deklareeritavate kõikide selliste kaudsete abikõlblike kulude põhjal, mis ei muutu ja moodustavad EMPIRi projektides osalevate riiklike metroloogiainstituutide ja määratud instituutide kaudsete kulude usaldusväärse näitaja. Kuna need kaudsed kulud moodustavad kuni 140 % riiklike metroloogiainstituutide ja volitatud instituutide toetuskõlblikest otsestest kuludest, välja arvatud alltöövõtu ja tasuta mitterahaliste panustega seotud kulud, mida ei kasutata toetusesaajate territooriumil, tuleks vähendada kindlasummalist makset riiklike metroloogiainstituutide ja määratud instituutide kaudsete kulude rahastamiseks 25 %-lt, nagu on sätestatud määruses (EL) nr 1290/2013, 5 %-le. Seega on asjakohane näha ette riiklike metroloogiainstituutide ja määratud instituutide suhtes kohaldatav erand kõnealuse määruse artiklist 29. EMPIRi projektides osalevaid muid üksusi tuleks rahastada kooskõlas kõnealuse määrusega.

(21)

EMPIRi projektikonkursid tuleks avaldada ka ühtses osalejate portaalis ning muude raamprogrammi „Horisont 2020” komisjoni hallatavate elektrooniliste teavitusvahendite kaudu.

(22)

Rahastamismudeli sobivust seoses liidu ja muude kui liidu vahendite vahelise vastavuse põhimõttega tuleks uuesti hinnata EMPIRi vahehindamise käigus.

(23)

Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmete kaudu, mis hõlmavad rikkumiste ennetamist, avastamist ja uurimist, samuti kaotatud, alusetult väljamakstud või valesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ning vajaduse korral haldus- ja rahalisi karistusi kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012.

(24)

Komisjon peaks tegema vahehindamise, eelkõige EMPIRi kvaliteedi ja tõhususe ning määratud eesmärkide saavutamise kohta, ja lõpphindamise ning esitama nende hindamiste kohta aruande.

(25)

Komisjoni nõudel peaksid EURAMET ja osalevad riigid esitama mis tahes teabe, mida komisjon vajab EMPIRi hindamist käsitlevate aruannete koostamiseks.

(26)

Otsuse eesmärk on liidu osalemine EMPIRis, eelkõige selleks et toetada asjakohaste, integreeritud ja eesmärgipäraste metroloogiliste lahenduste pakkumist integreeritud Euroopa metroloogia teadusuuringute süsteemi ja kriitilise massi loomist ning aktiivset osalemist piirkondlikul, riiklikul, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil, mida liikmesriigid üksi ei saa piisavas ulatuses saavutada. Metroloogiliste nõuete ulatus ja keerukus nõuab investeeringuid, mis ületavad riiklike metroloogiainstituutide ja nende määratud instituutide põhiteadustööks ettenähtud eelarve. Kõrgtasemel metroloogialahenduste alaseks uurimis- ja arendustegevuseks nõutavad eriteadmised on hajutatud üle riigipiiride ning seega ei saa neid koondada ainult riigisisesel tasandil. Kuna käesoleva otsuse eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda paremini saavutada liidu tasandil, integreerides riiklikud jõupingutused ühtsesse Euroopa lähenemisviisi, koondades eraldi toimivad riiklikud teadusprogrammid, aidates kavandada ühiseid piiriüleseid teadusuuringuid ja rahastamisstrateegiaid ning saavutades osalejate ja investeeringute kriitilise massi, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

a)

osalevad riigid tõendavad, et nad on EMPIRi rakendanud kooskõlas I ja II lisaga;

b)

osalevad riigid või nende määratud riiklikud metroloogiainstituudid määravad EURAMET e.V. („EURAMET”) vastutavaks struktuuriks EMPIRi rakendamise ning liidu rahalise osaluse vastuvõtmise, jaotamise ja selle üle järelevalve teostamise eest;

c)

iga osalev riik kohustub osalema EMPIRi rahastamises ja tagama täiendavad rahastamisvõimalused 50 % ulatuses võetud kohustusest;

d)

EURAMET tõendab oma suutlikkust EMPIRi rakendada, sealhulgas liidu rahalist osalust vastu võtta, jaotada ja teostada selle üle järelevalvet liidu eelarve kaudse täitmise raames kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklitega 58, 60 ja 61; ja

e)

EMPIRi juhtimismudel loomine kooskõlas III lisaga.

a)

EURAMET viib ellu I lisas sätestatud EMPIRi eesmärke ja II lisas sätestatud tegevusi kooskõlas artiklis 5 osutatud osalemise ja levitamise eeskirjadega;

b)

asjakohast ja tõhusat juhtimismudelit järgitakse kooskõlas III lisaga;

c)

EURAMET järgib määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikes 5 sätestatud aruandlusnõudeid; ja

d)

täidetud on käesoleva artikli lõike 1 punktis c osutatud kulukohustused.

a)

EMPIRi projektides osalevate metroloogiainstituutide ja määratud instituutide institutsioonilise rahastamise kaudu jagatavad toetussummad;

b)

rahaline osalus EMPIRi halduskulude katmiseks.

a)

EURAMETi tulemuslikkuse näitajate nõuded, mis on sätestatud otsuse 2013/743/EL II lisas;

b)

EURAMETi poolt järelevalves osalemise nõuded, millele osutatakse otsuse 2013/743/EL III lisas;

c)

EURAMETi toimimisega seotud konkreetsed tulemusnäitajad;

d)

EURAMETile kehtivad nõuded, mis käsitlevad EMPIRi rakendamise kohta halduskulude teabe ja üksikasjalike andmete esitamist;

e)

komisjonile vastavate levitamis- ja aruandluskohustuste täitmise tagamiseks vajalike andmete esitamisega seotud kord;

f)

sätted, mis käsitlevad EMPIRi projektikonkursside avaldamist eelkõige ühtses osalejate portaalis ning muude raamprogrammi „Horisont 2020” komisjoni hallatavate elektrooniliste teavitusvahendite kaudu.

7.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 169/38

(1)

Oma 3. märtsi 2010. aasta teatises „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” („strateegia „Euroopa 2020” ”) rõhutas komisjon vajadust luua soodsad tingimused investeerimiseks teadmistesse ja innovatsiooni, et saavutada liidus arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv. Euroopa Parlament ja nõukogu on nimetatud strateegia heaks kiitnud.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (3) aastateks 2014–2020 loodud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” („raamprogramm „Horisont 2020” ”) eesmärk on mõjutada senisest rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni, aidates tugevdada avaliku sektori siseseid partnerlusi, sealhulgas liidu osalemise kaudu mitme liikmesriigi algatatud programmides kooskõlas aluslepingu artikliga 185.

(3)

Avaliku sektori siseste partnerluste eesmärgiks peaks olema suurema koostoime arendamine, koordineerimise suurendamine ning liidu, rahvusvaheliste, riiklike ja piirkondlike uurimisprogrammide tarbetu dubleerimise vältimine ning nad peaksid täielikult austama raamprogrammi „Horisont 2020” üldpõhimõtteid, eelkõige avatust ja läbipaistvust. Samuti peaks olema tagatud avatud juurdepääs teaduspublikatsioonidele.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16 otsusega nr 1209/2003/EÜ (4) otsustas ühendus rahaliselt toetada Euroopa ja arengumaade kliiniliste uuringute partnerlust („EDCTP1”) samaväärselt osalevate riikidega, kuid mitte rohkem kui200 000 000 euroga, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1513/2002/EÜ (5) loodud Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuuenda raamprogrammi, mille eesmärk on toetada Euroopa teadusruumi loomist ja innovatsiooni (2002–2006), kestel. EDCTP1 programmi toetati ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1982/2006/EÜ (6) loodud Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) raames.

(5)

2009. aastal võtsid sõltumatud eksperdid vastu EDCTP1 vahehindamise aruande. Eksperdirühma arvamus oli, et EDCTP1 lõi ainulaadse platvormi sisuliseks dialoogiks Aafrika teadlastega ning et selle raames tehti põhja ja lõuna vahelise lõhe ületamiseks algust teadusuuringute valdkonna võimekuse parandamisega ning õppe- ja töövõimaluste loomisega noortele Aafrika teadlastele. Kõnealuse aruande kohaselt tuleb Euroopa ja arengumaade kliiniliste uuringute partnerluse teises programmis („EDCTP2 programm”) võtta arvesse järgmisi põhiküsimusi: EDCTP1 praegust ulatust tuleb muuta ja laiendada; vajaduse korral tuleks edasi arendada ja tugevdada arengumaade suutlikkust usaldusväärselt teha ja juhtida kliinilisi uuringuid, eelkõige tuleks paremini määratleda eetikakomiteede roll, tõhustada nende komiteede ja vastava reguleeriva keskkonna loomist, ning veelgi parandada Euroopa riiklike programmide koordineerimist, koostööd ja asjakohasel juhul lõimimist; teiste peamiste avaliku ja erasektori partneritega, sealhulgas ravimitööstusega ning selliste avaliku ja erasektori partnerlustega nagu tootearenduspartnerlused, kodanikuühiskonnaga, valitsusväliste organisatsioonidega ja sihtasutustega tehtavat koostööd on vaja tugevdada ja laiendada; kehtestada tuleks selged ja läbipaistvad juhtimiseeskirjad; arendada tuleks sünergiat Euroopa välispoliitika meetmetega, eelkõige liidu arenguabiga; tuleks selgitada ja lihtsustada kaasrahastamise eeskirju; ning on vaja tugevdada järelevalvevahendeid.

(6)

Vastavalt nõukogu otsusele 2013/743/EL (7) võib EDCTP2 programmi jätkuvalt toetada.

(7)

Liit on vaesusega seonduvaid haigusi ja tähelepanuta jäetud nakkushaigusi käsitlevate teadusuuringute oluline rahastaja. Komisjon ja liikmesriigid annavad ligi veerandi (22 %) valitsuste sellealastest investeeringutest üleilmsel tasandil. Peale selle on liit oluline osaleja ülemaailmses tervishoius. Näiteks annavad komisjon ja liikmesriigid umbes poole ülemaailmse AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise fondi vahenditest.

(8)

EDCTP1 raames on tehtud suuri edusamme ning välja töötatud kaheksa täiustatud ravimenetlust, eelkõige HIVi/AIDSi või malaariat põdevate vastsündinute, laste ja rasedate ja imetavate naiste raviks. Selle tulemusena on võetud kasutusele neli esimest Aafrika piirkondlikku tippkeskuste võrgustikku, mis edendavad lõunapoolsel suunal toimuvat kliiniliste uuringute alast koostööd, ning üle 400 Aafrika teadlase on saanud koolitust. Selle raames on aidatud luua ka üleaafrikaline kliiniliste uuringute register (PACTR) ja vaktsiine reguleerivate asutuste Aafrika foorum.

(9)

Hoolimata EDCTP1 arvestatavatest tulemustest ja saavutustest takistavad vaesusega seonduvad haigused neist tingitud sotsiaalmajanduslike probleemide tõttu ikka veel oluliselt arengumaade jätkusuutlikku arengut, seda eelkõige Sahara-taguses Aafrikas. Enamiku vaesusega seonduvate haiguste raviks puuduvad endiselt tõhusad, ohutud, sobivad ja mõistliku hinnaga raviteenused, mis oleksid kohandatud vastavalt arengumaade eripärale, ning investeerimine kliinilistesse uuringutesse ei ole ikka veel piisav, kuna nende uuringute tegemine on kulukas ja investeeringute tasuvus on turuhälvete tõttu piiratud. Tuleks rõhutada, et ainult 10 % üleilmselt teadusuuringutele eraldatud vahenditest on suunatud haigustele, mis põhjustavad 90 % haigestumisjuhtumitest maailmas. Lisaks on Euroopa teadustegevus ja -programmid endiselt sageli killustatud ning sellest tulenevalt kas liiga väikese kriitilise massiga või kattuvad, samas kui teadussuutlikkus ja -investeeringud on arenguriikides ebapiisavad.

(10)

Kui toetada võitlust vaesusega seonduvate haigustega, aitab see Euroopa kodanikke nende haiguste eest kaitsta, kuna üha suurem ülemaailmne liikuvus (sealhulgas turism), rändeliikumised ja kõnealuste haiguste levimise geograafilised nihked tähendavad, et Euroopa võib esmakordselt või taas seista silmitsi kõnealustest haigustest tulenevate probleemidega.

(11)

Euroopa Parlament võttis 15. juunil 2010 vastu resolutsiooni, mis käsitles aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks tehtavaid jõupingutusi enne ÜRO 2010. aasta septembri kõrgetasemelist kohtumist ning milles ta palus komisjonil, liikmesriikidel ja arengumaadel tegeleda aastatuhande viienda (emade tervise parandamine), neljanda (laste suremus) ja kuuenda arengueesmärgiga (HIV/aids, malaaria ja tuberkuloos) sidusal ja terviklikul viisil.

(12)

Liit on kohustunud järgima 2012. aasta Rio+20 konverentsi järeldusi rahvusvaheliselt kokkulepitud jätkusuutliku arengu eesmärkide (mis järgivad ja hõlmavad aastatuhande arengueesmärke) väljatöötamise ja saavutamise kohta.

(13)

Liit algatas 2000. aastal kõrgetasemelise poliitikadialoogi Aafrikaga, mille tulemusena loodi Aafrika-ELi strateegiline partnerlus, millele järgnes ühise Aafrika-ELi strateegia vastuvõtmine 2007. aastal ning kõrgetasemelise poliitikadialoogi alustamine teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnas 2011. aastal.

(14)

Komisjon esitas 31. märtsil 2010 teatise liidu rolli kohta ülemaailmses tervishoius, milles nõutakse paremat koordineerimist liikmesriikide ja asjakohaste poliitikavaldkondade vahel, et määrata kindlaks üleilmsed ühised prioriteedid terviseuuringute valdkonnas ja nendega tegeleda. Komisjon tuletab teatises meelde ka vajadust edendada võrdset ja üldist kaetust kvaliteetsete terviseteenustega, samuti iga inimese tervise teenistuses olevate teadusuuringute tõhusat ja õiglast rahastamist.

(15)

Oma 10. mai 2010. aasta järeldustes ELi rolli kohta tervise edendamisel maailmas kutsus nõukogu liitu üles edendama kõikide tervisele kasu toovate teadusuuringute tulemuslikku ja õiglast rahastamist ning tagama, et innovatsiooni ja võetud meetmete tulemusena luuakse kättesaadavad ja taskukohased tooted ja teenused. Eelkõige tuleks uurida mudeleid, mis kaotavad seose teadus- ja arendustegevuse kulude ning ravimite hindade vahel, sealhulgas võimalusi tehnoloogia siirdamiseks arengumaadesse.

(16)

Komisjon asetas oma 21. septembri 2011 teatises partnerluse kohta teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, institutsioonide, riikide ja kontinentide vahelised partnerlused liidu teadusuuringute poliitika keskmesse.

(17)

Oma 27. veebruari 2013. aasta teatises „Inimväärne elu kõigile: vaesuse kaotamine ja maailmale säästva tuleviku tagamine” kinnitas komisjon oma kindlat otsust teha kõik selleks, et aidata kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele aastaks 2015, ning osutas, et neid eesmärke on aidanud saavutada liidu poolt programmi EDCTP1 raames rahastatud teadustöö.

(18)

Kooskõlas raamprogrammi „Horisont 2020” eesmärkidega peaks EDCTP2 programmis osalemise õigus olema igal liikmesriigil ja igal raamprogrammiga „Horisont 2020” assotsieerunud riigil.

(19)

Kaaluda tuleks toetuse andmist avatud innovatsioonimudelite uurimisele vajaduspõhiste teadusuuringute tegemiseks ning kättesaadavatele ja mõistliku hinnaga tulemustele kooskõlas muude liidu kohustustega tervisealases teadus- ja arendustegevuses.

(20)

Osalevad riigid kavatsevad anda oma panuse EDCTP2 programmi rakendamisse kõnealuse programmiga hõlmatud ajavahemikul, nimelt aastatel 2014–2024. Et võtta arvesse raamprogrammi „Horisont 2020” kestust, tuleks EDCTP2 programmi kuuluvad projektikonkursid algatada hiljemalt 31. detsembril 2020. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib projektikonkursse algatada hiljemalt 31. detsembril 2021.

(21)

EDCTP2 programmile raamprogrammi „Horisont 2020” kestel antava liidu rahalise osaluse jaoks tuleks kehtestada ülemmäär. Liidu osalus peaks ülemmäära piires olema võrdväärne käesolevas otsuses osutatud riikide osalusega, et saavutada suur finantsvõimendus ja tagada kõnealuste riikide programmide tihedam lõimimine.

(22)

Liidu rahalise osaluse tingimuseks peaks olema, et osalevad riigid võtavad ametlikult kohustuse panustada EDCTP2 programmi rakendamisse ning täidavad seda kohustust.

(23)

EDCTP2 programmi ühiseks rakendamiseks on vaja rakendusstruktuuri. Osalevad riigid on kokku leppinud EDCTP2 programmi rakendusstruktuuris ning loonud EDCTP2 rakendusstruktuuri („EDCTP2-IS”). EDCTP2-IS peaks olema liidu rahalise osaluse saaja ning tagama EDCTP2 programmi tõhusa rakendamise.

(24)

EDCTP2 programmi tegevused peaksid olema kooskõlas raamprogrammi „Horisont 2020” eesmärkide ning teadusuuringute ja innovatsiooniprioriteetidega ning määruse (EL) nr 1291/2013 artiklis 26 sätestatud üldpõhimõtete ja -tingimustega.

(25)

EDCTP2-ISi projektikonkursid tuleks avaldada ühtses osalejate portaalis ning raamprogrammi „Horisont 2020” muude elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon.

(26)

Liidu rahalist osalust tuleks hallata usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete ja kaudse eelarve täitmise asjakohaste eeskirjade kohaselt, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 (8) ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1268/2012 (9).

(27)

Liidu finantshuvide kaitseks peaks komisjonil olema õigus liidu rahalist osalust vähendada, selle andmine peatada või lõpetada, kui EDCTP2 programmi ei rakendata nõuetekohaselt, seda rakendatakse osaliselt või viivitusega või kui osalevad riigid ei osale rahaliselt EDCTP2 programmis või osalevad osaliselt või viivitusega. Kõnealused õigused tuleks sätestada liidu ja EDCTP2-ISi vahel sõlmitavas delegeerimislepingus.

(28)

EDCTP2 programmi tõhusaks rakendamiseks peaks EDCTP2-IS andma rahalist toetust peamiselt EDCTP2-ISi tasandil valitud meetmete rakendamises osalejatele eraldatava toetusena. Kõnealused meetmed tuleks EDCTP2-ISi vastutusel välja valida avatud ja konkurentsipõhiste projektikonkursside raames.

(29)

EDCTP2 programmi kaudu rahastatud kaudsetes meetmetes osalemist reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1290/2013 (10). Siiski on EDCTP2 programmi tegevuslike erivajaduste tõttu vaja sätestada erandid nimetatud määruse sätetest kooskõlas selle artikli 1 lõikega 3.

(30)

Erandite kehtestamine määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 9 lõike 1 punktist b, artikli 10 lõike 1 punktist c ja artiklist 12 on vajalik Aafrika üksuste osalemiseks ja nende rahastamise lubamiseks ning ühiste projektikonkursside kaudu toimuva koostöö võimaldamiseks EDCTP2 programmi ja mis tahes muu juriidilise isiku vahel.

(31)

Lihtsustamise eesmärgil tuleks kõigi poolte halduskoormust vähendada. Vältida tuleks topeltauditeid ning ebaproportsionaalset dokumenteerimist ja aruandlust. Auditite läbiviimisel tuleks asjakohasel juhul võtta arvesse riiklike programmide eripära.

(32)

Käesoleva otsuse kohaselt antavate liidu rahaliste vahendite saajate auditeerimine peaks tagama halduskoormuse vähendamise kooskõlas raamprogrammiga „Horisont 2020”.

(33)

Liidu finantshuve tuleks kaitsta proportsionaalsete meetmetega kogu kulutuste tegemise tsükli jooksul, mis hõlmab eeskirjade eiramise ennetamist, avastamist ja uurimist, kadumaläinud, alusetult väljamakstud või valesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ning vajaduse korral haldus- ja rahalisi karistusi kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012.

(34)

Komisjon peaks teostama vahehindamised, millega hinnatakse eelkõige EDCTP2 programmi kvaliteeti ja tõhusust ning seatud eesmärkide täitmisel tehtud edusamme, samuti lõpphindamise, ning koostama kõnealuste hindamiste kohta aruanded.

(35)

Komisjoni nõudmisel peaksid EDCTP2-IS ja osalevad riigid esitama komisjonile teabe, mida komisjonil on vaja EDCTP2 programmi hindamise kohta koostatavatesse aruannetesse lisada.

(36)

On oluline, et EDCTP2 programmi raames tehtavad teadusuuringud oleksid täielikult kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ja selle lisaprotokollidega, Maailma Arstide Liidu Helsingi deklaratsiooni 2008. aasta versiooni lisatud eetika põhiprintsiipidega, inimravimite tehniliste registreerimisnõuete rahvusvahelisel ühtlustamiskonverentsil vastu võetud hea kliinilise tava standarditega, asjakohaste liidu õigusaktidega ning teadusuuringute asukohariikide eetikanormidega.

(37)

On oluline, et teavitatud nõusolek kliiniliste uuringute tegemiseks arengumaades saadaks alati tõepoolest teavitatud ja vabatahtlikul viisil.

(38)

Samuti on oluline EDCTP2 programmi raames elluviidavate tegevuste ja liidu arengupoliitika meetmete sidusus. Sellega seoses tuleks püüda saavutada EDCTP2 ja Euroopa Arengufondi vahelist koostoimet.

(39)

Selleks, et teha koostööd rahvusvaheliste arenguabi algatustega, tuleks EDCTP2 programmi raames rahastavate tegevuste käigus vajaduse korral arvesse võtta soovitusi, mida on esitanud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) asjakohased algatused, sealhulgas teadus- ja arendustegevusega tegelev nõustavate ekspertide töörühm.

(40)

Raamprogrammiga „Horisont 2020” on moodustatud terviseküsimuste teaduskomisjon, mis on teaduspõhine sidusrühmade platvorm, mis annab teadusliku panuse, teostab sidusa teaduspõhise analüüsi teadustöö ja innovatsiooniga seotud kitsaskohtadest ning kõnealuse raamprogrammiga pakutavatest võimalustest seoses tervise, demograafiliste muutuste ja heaoluga seonduvate ühiskondlike väljakutsetega, aitab kaasa raamprogrammi teadusuuringute ja innovatsiooni prioriteetide määratlemisele ning ergutab kogu liidu teadlasi selles osalema. Sidusrühmadega tehtava aktiivse koostöö kaudu aitab see arendada võimeid ning soodustada kõnealuses valdkonnas teadmiste jagamist ja tihedamat koostööd liidus. Seetõttu peaks EDCTP2 vajaduse korral tegema terviseküsimuste teaduskomisjoniga koostööd ja vahetama teavet.

(41)

Kuna käesoleva otsuse eesmärke, nimelt aidata leevendada arengumaades ja eelkõige Sahara-taguses Aafrikas vaesusega seonduvate haiguste põhjustatud sotsiaalmajanduslikke probleeme, kiirendades vaesusega seonduvate haiguste jaoks tõhusate, ohutute, kättesaadavate, asjakohaste ja mõistliku hinnaga ravimeetodite kliinilist väljaarendamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada vajaliku kriitilise massi puudumise tõttu (nii inimeste arvu kui ka rahaliste vahendite osas), küll aga saab neid meetme ulatuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

a)

osalevad riigid tõendavad, et EDCTP2 programm on koostatud kooskõlas I, II ja III lisaga;

b)

osalevad riigid või nende määratud organisatsioonid määravad EDCTP2-ISi juriidilisest isikust üksusena struktuuriks, mis vastutab EDCTP2 programmi rakendamise eest ning osalevate riikide ja liidu rahalise osaluse vastuvõtmise, jaotamise ning selle kasutamise järelevalve eest;

c)

EDCTP2-IS tõendab oma suutlikkust EDCTP2 programmi rakendada, sealhulgas liidu rahalist osalust vastu võtta, jaotada ning teostada selle kasutuse üle järelevalvet liidu eelarve kaudse täitmise raames kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklitega 58, 60 ja 61;

d)

EDCTP2 programmile juhtimismudeli kehtestamine kooskõlas III lisaga ning

e)

iga osalev riik on kohustunud osalema EDCTP2 programmi rahastamises.

a)

käesoleva otsuse I lisas sätestatud eesmärkide täitmine ning II lisas sätestatud meetmete, eelkõige EDCTP2-ISi rahastatavate tegevuste ja kaudsete meetmete elluviimine EDCTP2-IS poolt kooskõlas määrusega (EL) nr 1290/2013, nagu osutatud käesoleva otsuse artiklis 6;

b)

EDCTP2 programmi asjakohase ja tõhusa juhtimismudeli järgimine kooskõlas III lisaga;

c)

määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikes 5 sätestatud aruandlusnõuete täitmine EDCTP2-ISi poolt ning

d)

lõike 1 punktis e osutatud kohustuste täitmine.

a)

rahaline osalus EDCTP2-IS-ile;

b)

mitterahalised osalus, mis sisaldavad osalevate riikide kulusid seoses EDCTP2 programmi iga-aastasesse töökavasse lisatud ja selgelt määratletud tegevuste rakendamisega või EDCTP2-ISi halduseelarvega seotud kulusid.

a)

EDCTP2-IS tulemuslikkuse näitajate nõuded, mis on sätestatud otsuse 2013/743/EL II lisas;

b)

EDCTP2-IS poolt järelevalves osalemise nõuded, millele osutatakse otsuse 2013/743/EL III lisas;

c)

EDCTP2-ISi toimimise tulemuslikkuse erinäitajad;

d)

nõuded EDCTP2-ISile seoses teabe andmisega halduskulude ja EDCTP2 programmi rakendamisega seotud üksikasjalike arvnäitajate kohta;

e)

komisjonile levitamis- ja aruandluskohustuste täitmise tagamiseks vajalike andmete esitamise kord;

f)

EDCTP2 programmi iga-aastase töökava eelnõu komisjoni poolt kinnitamise või tagasilükkamise kord enne nimetatud eelnõu vastuvõtmist EDCTP2-IS poolt ning

g)

sätted, mis käsitlevad EDCTP2 programmi projektikonkursside avaldamist eelkõige ühtses osalejate portaalis ning raamprogrammi „Horisont 2020” teiste elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon.

7.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 169/54

(1)

Avaliku ja erasektori partnerlus ühiste tehnoloogiaalgatuste vormis sätestati algselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 1982/2006/EÜ (1).

(2)

Nõukogu otsuses 2006/971/EÜ (2) määratleti konkreetsed toetatavad avaliku ja erasektori partnerlused, sealhulgas liidu ja Euroopa Ravimitootjate Organisatsioonide Liidu („EFPIA”) vaheline avaliku ja erasektori partnerlus innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse valdkonnas.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt heakskiidetud komisjoni teatises „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” („strateegia „Euroopa 2020” ”) rõhutatakse vajadust arendada soodsaid tingimusi teadmistesse ja innovatsiooni investeerimiseks, et saavutada liidus arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (3) loodi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” („raamprogramm „Horisont 2020””) aastateks 2014–2020. Raamprogrammiga „Horisont 2020” seatakse sihiks saavutada suurem mõju teadusuuringutele ja innovatsioonile, ühendades raamprogrammi „Horisont 2020” ja erasektori vahendid avaliku ja erasektori partnerluse vormis sellistes tähtsates valdkondades, kus teadusuuringute ja innovatsiooniga saaks kaasa aidata liidu laiemate konkurentsieesmärkide saavutamisele, erainvesteeringute suurendamisele ja ühiskonnaprobleemide lahendamisele. Need partnerlused peaksid põhinema pikaajalistel kohustustel, mis hõlmavad kõikide partnerite tasakaalustatud osalust, nad peaksid vastutama oma eesmärkide saavutamise eest ja olema kooskõlas liidu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegiliste eesmärkidega. Nende partnerluste juhtimine ja toimimine peaks olema avatud, läbipaistev, tulemuslik ja tõhus ning andma suurele hulgale oma konkreetsetes valdkondades aktiivsetele sidusrühmadele võimaluse osaleda. Liit võib kooskõlas määrusega (EL) nr 1291/2013 osaleda nendes partnerlustes rahalise osaluse kaudu ühisettevõtetes, mis on asutatud otsusega nr 1982/2006/EÜ Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 187 alusel.

(5)

Kooskõlas määrusega (EL) nr 1291/2013 ja nõukogu otsusega 2013/743/EL (4) tuleks täiendavat toetust otsuse nr 1982/2006/EÜ kohaselt asutatud ühisettevõtetele anda otsuses 2013/743/EL sätestatud tingimustel.

(6)

Ühisettevõte innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks („ühisettevõte IMI”), mis asutati nõukogu määrusega (EÜ) nr 73/2008 (5), on koondanud tõhusalt vahendeid, tuues kokku farmaatsiatööstust, akadeemilisi ringkondi, väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd), patsiendiorganisatsioone ja reguleerimisasutusi.

(7)

Samuti on ühisettevõte IMI kiirendanud sidusrühmade koostööd tervisealase teadustöö ja innovatsiooni alal, võimaldades juurdepääsu muude partnerite eksperdiarvamustele, ning laiendanud koostööd liidu farmaatsiatööstuse ja muude sidusrühmade vahel, töötades välja terviklikud teadusuuringute kavad ja horisontaalse poliitilise koordineerimise. Ükski teine Euroopa ega siseriiklik programm ei ole võimaldanud ettevõtjate koostööd farmaatsiasektoris sama laias ulatuses nagu innovatiivsete ravimite ühine tehnoloogiaalgatus. Ühisettevõtte IMI vahehindamisel rõhutati, et sellega võimaldatakse vastastikust õpet ja antakse võimalus parandada sidusrühmade vastastikust mõistmist, tuues kasu kõikidele pooltele, ja see on aidanud biofarmaatsiaalaste teadusuuringute valdkonnas märkimisväärselt kaasa avatud innovatsioonimudelile üleminekule.

(8)

Tulevikumeditsiiniga seotud teadusuuringuid tuleks teha valdkondades, kus ühiskonna, rahvatervise ja biomeditsiinitööstuse konkurentsivõime eesmärkide kogum nõuab ressursside ühendamist ning avaliku ja erasektori (kaasates seejuures ka VKEsid) vahelise koostöö edendamist. Algatuse reguleerimisala tuleks laiendada bioteaduse alase teadustöö ja innovatsiooni kõikidele valdkondadele, mis on rahvatervise seisukohalt olulised, nagu on kindlaks määratud Maailma Terviseorganisatsiooni raportis Euroopa ja maailma esmatähtsate ravimite kohta, mida on ajakohastatud 2013. aastal. Seega peaks algatusse kaasama rohkem eri sektoritesse nagu biomeditsiinilise tomograafia ja meditsiini infotehnoloogia, diagnostika ja loomatervisega seotud tööstusharud, kuuluvaid partnereid, sealhulgas keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjaid. Laialdasem osalemine aitaks edendada rahvatervisele suurt mõju avaldavate haiguste ennetamise, diagnoosimise ja raviga seotud uute lähenemisviiside ja tehnoloogialahenduste väljatöötamist.

(9)

Innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks tuleks asutada uus ühisettevõtte („ühisettevõte IMI2”), mis peaks asendama ühisettevõtte IMI ja olema selle õigusjärglane. Ühisettevõte IMI2 peaks edendama väiksemate osalejate, näiteks teadusasutuste, ülikoolide ja VKEde võimekust avatud innovatsioonimudelites osalemiseks ning edendama VKEde kaasamist enda tegevusse kooskõlas oma eesmärkidega.

(10)

Algatuse jätkumisel tuleks arvesse võtta ka ühisettevõtte IMI tegevusest saadud kogemusi, sealhulgas selle vahehindamise tulemusi ja sidusrühmade soovitusi, ning seda tuleks rakendada kasutades eesmärgipärasemat struktuuri ja eeskirju, et suurendada tegevuse tõhusust ja tagada selle lihtsustamine. Selleks peaks ühisettevõte IMI2 võtma vastu spetsiaalselt enda vajadustele kohandatud finantseeskirjad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (6) artikliga 209.

(11)

Ühisettevõtte IMI2 muud liikmed kui liit on kokku leppinud teadusuuringute jätkamise ühisettevõtte IMI2 valdkonnas avaliku ja erasektori partnerluse laadile paremini sobiva ülesehitusega. On asjakohane, et ühisettevõtte IMI2 muud liikmed kui liit kiidavad käesoleva määruse lisas sisalduva ühisettevõtte IMI2 põhikirja heaks kinnituskirjaga.

(12)

Ühisettevõtte IMI2 eesmärkide edasiseks arendamiseks peaks ka muudel juriidilistel isikutel olema võimalik selle liikmeks astuda. Juriidilistel isikutel, kellel on huvi toetada ühisettevõtte IMI2 eesmärke nende konkreetsetes uurimisvaldkondades, peaks olema võimalus saada ühisettevõtte IMI2 assotsieerunud partneriteks.

(13)

Iga kõlblik asutus peaks saama valitud projektides osaleda või neid projekte koordineerida.

(14)

Oma eesmärkide saavutamiseks peaks ühisettevõte IMI2 pakkuma osalejatele finantstoetust peamiselt toetuste vormis, lähtudes avatud ja konkurentsipõhistest projektikonkurssidest.

(15)

Osalejaid tuleks täielikult teavitada kohaldatavatest õiguslikest ja menetluslikest tingimustest, sealhulgas nendest, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1290/2013 (7) artikli 1 lõike 3 alusel, eelkõige seoses rahastamiskõlblikkuse ning tulemuste kasutamise ja levitamisega. Kõnealused tingimused peaksid olema ühtsed ja mõistlikud ning tagama osalejate võrdse ja õiglase kohtlemise seoses ühisettevõtte IMI2 projektide raames saadud tulemuste omandiga ja tulemustele juurdepääsuga.

(16)

Muude liikmete kui liidu osalus peaks olema seotud ühisettevõtte IMI2 halduskuludega ning – koos assotsieerunud liikmete osalusega nende konkreetse uurimisvaldkonna jaoks – ühisettevõttest IMI2 toetatava teadus- ja innovatsioonitegevuse elluviimiseks nõutava kaasrahastamisega.

(17)

Osalemine ühisettevõtte IMI2 rahastatavates kaudsetes meetmetes peaks toimuma kooskõlas määrusega (EL) nr 1290/2013. Lisaks peaks ühisettevõte IMI2 tagama kõnealuste eeskirjade ühtse kohaldamise, tuginedes komisjoni poolt vastu võetud asjaomastele meetmetele.

(18)

Ühisettevõte IMI2 peaks avatuse ja läbipaistvuse tagamise ning selles osalemise lihtsustamise eesmärgil kasutama elektroonilisi vahendeid, mida haldab komisjon. Seetõttu tuleks ühisettevõtte IMI2 projektikonkursid samuti avaldada ühtses osalejate portaalis ning raamprogrammi „Horisont 2020” teiste elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon. Lisaks peaks ühisettevõte IMI2 avalikustama asjakohased andmed projektitaotluste, taotlejate, toetuste ja osalejate kohta ning need tuleks lisada raamprogrammi „Horisont 2020” aruandluse ja levitamise elektroonilistesse süsteemidesse, mida haldab komisjon, tehes seda asjakohases formaadis ja järgides ajakava, mis on kooskõlas komisjoni aruandluskohustustega.

(19)

Liidu rahalist osalust tuleks hallata kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ja asjaomaste eelarve kaudse täitmise eeskirjadega, mis on sätestatud määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1268/2012 (8).

(20)

Lihtsustamise eesmärgil tuleks kõigi poolte halduskoormust vähendada. Vältida tuleks topeltauditeid ning ülemäärasel hulgal dokumente ja aruandlust. Käesoleva määruse kohaste liidu vahendite saajate auditid tuleks teha kooskõlas määrusega (EL) nr 1291/2013.

(21)

Liidu ja ühisettevõtte IMI2 teiste liikmete finantshuve tuleks kaitsta kogu kulutuste tegemise tsükli vältel proportsionaalsete meetmete abil, mille seas on rikkumiste ennetamine, avastamine ja uurimine, kaduma läinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmine ning vajaduse korral haldus- ja rahalised karistused kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012.

(22)

Komisjoni siseaudiitoril peaks ühisettevõtte IMI2 suhtes olema samasugused volitused nagu komisjoni suhtes.

(23)

Pidades silmas ühisettevõtete eripära ja praegust staatust ning vajadust tagada järjepidevus seitsmenda raamprogrammiga, tuleks ühisettevõtete suhtes jätkuvalt kohaldada eraldiseisvat eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust. Erandina määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikest 7 ja artiklist 209 peaks heakskiidu ühisettevõtte IMI2 eelarve täitmisele andma Euroopa Parlament, kes teeb seda nõukogu soovituse põhjal. Seetõttu ei tuleks määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikes 5 sätestatud aruandlusnõudeid kohaldada liidu poolt ühisettevõttele IMI2 antava rahalise osaluse suhtes, vaid need tuleks võimalikult suurel määral ühtlustada aruandlusnõuetega, mis on ette nähtud määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 sätestatud asutuste jaoks. Raamatupidamisarvestust ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust peaks auditeerima kontrollikoda.

(24)

Ühisettevõte IMI2 peaks tegutsema avatult ja läbipaistvalt ning õigeaegselt edastama kogu asjakohase teabe oma asjakohastele organitele ning edendama sellele vastavalt oma tegevust, sealhulgas avalikkusele suunatud teavitamis- ja levitamistegevust. Ühisettevõtte IMI2 organite töökorrad tuleks teha üldsusele kättesaadavaks.

(25)

Raamprogrammiga „Horisont 2020” moodustati terviseküsimuste teaduskomisjon, mis on teaduspõhine sidusrühmade platvorm, mis töötab välja teadusliku panuse, teeb sidusa teaduspõhise analüüsi teadustöö ja innovatsiooniga seotud kitsaskohtadest ning kõnealuse raamprogrammiga pakutavatest võimalustest seoses tervishoiu, demograafiliste muutuste ja heaolualaste ühiskondlike väljakutsetega, aitab kaasa raamprogrammi teadusuuringute ja innovatsiooni prioriteetide määratlemisele ning ergutab kogu liidu teadlasi selles osalema. Sidusrühmadega tehtava aktiivse koostööga aitab see arendada võimeid ja soodustada teadmiste jagamist ja tihedamat koostööd liidus selles valdkonnas. Seetõttu peaks ühisettevõte IMI2 vajaduse korral tegema terviseküsimuste teaduskomisjoniga koostööd ja vahetama teavet.

(26)

Raamprogrammiga „Horisont 2020” tuleks toetada teadus- ja innovatsioonilõhe kaotamist liidus, edendades koostoimet Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega. Seepärast peaks ühisettevõte IMI2 arendama tihedaid sidemeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega, mille abil saab eelkõige aidata suurendada kohalikku, piirkondlikku ja riiklikku teadustöö- ja innovatsioonisuutlikkust ühisettevõtte IMI2 tegevusvaldkonnas ning toetada jõupingutusi aruka spetsialiseerumise alal.

(27)

Ühisettevõte IMI asutati ajavahemikuks, mis kestab kuni 31. detsembrini 2017. Ühisettevõte IMI2 peaks jätkuvalt toetama innovatiivsete ravimite teadusuuringute programmi, rakendades kooskõlas määrusega (EÜ) nr 73/2008 kõnealuse määruse alusel algatatud ülejäänud meetmeid. Üleminek ühisettevõttelt IMI ühisettevõttele IMI2 tuleks ühtlustada ja sünkroniseerida üleminekuga seitsmendalt raamprogrammilt raamprogrammile „Horisont 2020”, et tagada teadusuuringuteks saadaolevate vahendite optimaalne kasutus. Õiguskindluse ja selguse huvides tuleks seetõttu määrus (EÜ) nr 73/2008 tunnistada kehtetuks ning kehtestada üleminekusätted.

(28)

Arvestades raamprogrammi „Horisont 2020” üldeesmärki, milleks on lihtsustamine ja suurem sidusus, tuleks kõigi ühisettevõtte IMI2 projektikonkursside läbiviimisel võtta arvesse raamprogrammi „Horisont 2020” kestust.

(29)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt ühisettevõtte IMI2 asutamist tööstuslike teadusuuringute ja innovatsiooni tugevdamiseks kogu liidus, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda dubleerimise vältimise eesmärgil, kriitilist massi säilitades ning avalike vahendite optimaalset kasutamist tagades paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

a)

toetada vastavalt määruse (EL) nr 1291/2013 artiklile 25 sellise konkurentsieelse teadus- ja innovatsioonitegevuse väljatöötamist ja elluviimist, mis on liidu konkurentsivõime ja tööstuse valdkonna juhtpositsiooni seisukohalt strateegiliselt tähtis või mille abil lahendatakse konkreetseid ühiskonnaprobleeme, eelkõige otsuse 2013/743/EL I lisa II ja III osas kirjeldatud probleeme, ja eelkõige Euroopa elanike tervise ja heaolu parandamist.

b)

aidata kaasa innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse eesmärkide saavutamisele ning eelkõige:

a)

kuni 1 425 000 000 eurot, mis vastab Euroopa Ravimitootjate Organisatsioonide Liidu („EFPIA”) või sellesse kuuluvate üksuste või nendega seotud üksuste osalusele;

b)

kuni 213 000 000 eurot, mis vastab teiste liikmete, assotsieerunud partnerite või nende koosseisu kuuluvate või nendega seotud üksuste täiendavale osalusele.

a)

ühisettevõtte IMI2 osalust käsitlevad nõuded, mis on seotud otsuse 2013/743/EL II lisas nimetatud asjakohaste tulemusnäitajatega;

b)

ühisettevõtte IMI2 osalust käsitlevad nõuded, mis on seotud otsuse 2013/743/EL III lisas nimetatud järelevalvega;

c)

ühisettevõtte IMI2 toimimisega seotud spetsiifilised tulemusnäitajad;

d)

nende andmete esitamise kord, mida on vaja, et võimaldada komisjonil täita oma levitamis- ja aruandluskohustusi, mis hõlmavad andmete esitamise korda ühtses osalejate portaalis ning raamprogrammi „Horisont 2020” muude elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon;

e)

sätted, mis käsitlevad ühisettevõtte IMI2 projektikonkursside avaldamist eelkõige ühtses osalejate portaalis ning raamprogrammi „Horisont 2020” muude elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon;

f)

inimressursside kasutamine ja muutmine, eelkõige tegevusüksuse, palgaastme ja kategooria alusel värbamine, ümberklassifitseerimine ning töötajate arvu muutmine.

a)

vaidluste lahendamine tulenevalt ühisettevõtte IMI2 kokkulepetes, lepingutes või otsustes sisalduvatest vahekohtuklauslitest;

b)

ühisettevõtte IMI2 töötajate poolt nende ülesannete täitmisel tekitatud kahju heastamisega seotud vaidluste lahendamine;

c)

mis tahes ühisettevõtte IMI2 ja tema töötajate vaheliste vaidluste lahendamine personalieeskirjades ning teenistustingimustes sätestatud piirides ja tingimustel.

a)

ühisettevõttele IMI2 ja OLAFile nende vastavate pädevuste kohaselt lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud auditite ja uurimiste tegemiseks, ja

b)

komisjonile ja kontrollikojale nende vastavate pädevuste kohaselt lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud auditite tegemiseks ühisettevõttelt IMI2 toetust saanute puhul.

7.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 169/77

(1)

Avaliku ja erasektori partnerlus ühiste tehnoloogiaalgatuste vormis sätestati algselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 1982/2006/EÜ (2).

(2)

Nõukogu otsuses 2006/971/EÜ (3) määratleti konkreetsed toetatavad avaliku ja erasektori partnerlused, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerlus ühise tehnoloogiaalgatuse „Clean Sky” valdkonnas.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu heaks kiidetud komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatises „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” („strateegia „Euroopa 2020””) rõhutatakse vajadust luua soodsad tingimused investeerimiseks teadmistesse ja innovatsiooni, et saavutada liidus arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (4) aastateks 2014–2020 loodud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” eesmärk on mõjutada senisest rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni, ühendades raamprogrammi „Horisont 2020” ja erasektori vahendid avaliku ja erasektori partnerluse vormis sellistes tähtsates valdkondades, kus teadusuuringute ja innovatsiooniga saaks kaasa aidata liidu laiemate konkurentsieesmärkide saavutamisele, erainvesteeringute suurendamisele ja ühiskondlike probleemide lahendamisele. Kõnealused partnerlused peaksid põhinema pikaajalistel kohustustel, mis hõlmavad kõikide partnerite tasakaalustatud osalust, nad peaksid vastutama oma eesmärkide saavutamise eest ja olema kooskõlas liidu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegiliste eesmärkidega. Kõnealuste partnerluste juhtimine ja toimimine peaks olema avatud, läbipaistev, tulemuslik ja tõhus ning andma suurele hulgale oma konkreetsetes valdkondades aktiivsetele sidusrühmadele võimaluse osaleda. Liit võib kooskõlas määrusega (EL) nr 1291/2013 osaleda kõnealustes partnerlustes Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 187 kohaselt otsuse nr 1982/2006/EÜ alusel asutatud ühisettevõttesse makstava rahalise osaluse kaudu.

(5)

Kooskõlas määrusega (EL) nr 1291/2013 ja nõukogu otsusega 2013/743/EL (5) tuleks täiendavat toetust otsuse nr 1982/2006/EÜ kohaselt asutatud ühisettevõtetele anda otsuses 2013/743/EL sätestatud tingimustel.

(6)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 71/2008 (6) asutatud ühisettevõte Clean Sky on saavutamas oma eesmärke stimuleerida avaliku ja erasektori partnerluse raames uusi teadusuuringuid, mis võimaldab pikaajalise koostöö toimumist Euroopa lennunduse huvirühmade seas. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) on osalenud Clean Skys väga laialdaselt – neile on eraldatud ligikaudu 40 % projektikonkursside eelarvest. Ühisettevõtte Clean Sky vahehindamine näitas, et ühisettevõte stimuleerib arengut keskkonnaeesmärkide suunal edukalt. Lisaks on Clean Sky suutnud väga edukalt saavutada kõigi liidu peamiste tööstusharude ja suure hulga VKEde laialdase ja mitmekülgse osalemise. See on toonud kaasa uut koostööd ning uute osalevate organisatsioonide liitumise. Seega tuleks ettevõtte uurimisvaldkonda jätkuvalt toetada, et saavutada selle käesolevas määruses sätestatud eesmärke.

(7)

Clean Sky teadusprogrammi toetamist jätkates tuleks arvesse võtta ka ühisettevõtte Clean Sky tegevusest saadud kogemusi, muu hulgas selle vahehindamist ja huvirühmade soovitusi, ning toetust tuleks anda selle eesmärgi suhtes sihipärasemat struktuuri ja eeskirja kasutades, et parandada tõhusust ja tagada lihtsustamine. Selleks peaks ühisettevõte Clean Sky 2 võtma vastu spetsiaalselt enda vajadustele kohandatud finantseeskirjad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (7) artikliga 209.

(8)

Ühisettevõtte Clean Sky eraliikmed on kokku leppinud teadusuuringute jätkamises ühisettevõtte Clean Sky tegevusvaldkonnas avaliku ja erasektori partnerluse laadile paremini kohandatud ülesehitusega. On asjakohane, et ühisettevõtte Clean Sky 2 eraliikmed kiidavad käesoleva määruse I lisas toodud põhikirja heaks kinnituskirjaga.

(9)

Oma eesmärkide saavutamiseks peaks ühisettevõte Clean Sky 2 pakkuma oma liikmetele ja osalejatele rahalist toetust avatud ja konkurentsipõhiste projektikonkursside põhjal peamiselt toetuste vormis.

(10)

Ühisettevõte Clean Sky 2 peaks tegutsema avatult ja läbipaistvalt, edastades õigeaegselt kogu asjaomase teabe oma asjakohastele organitele ning edendades sellele vastavalt oma tegevust, sealhulgas avalikkusele suunatud teavitamis- ja levitamistegevust. Ühisettevõtte Clean Sky 2 organite töökorrad tuleks teha üldsusele kättesaadavaks.

(11)

Eraliikmete osalus ei tohiks piirduda ainult ühisettevõtte Clean Sky 2 halduskuludega ning ühisettevõttest Clean Sky 2 toetatava teadus- ja innovatsioonitegevuse elluviimiseks vajaliku kaasrahastamisega, vaid peaks hõlmama ka nende lisategevust, millest on eelnevalt teatatud ja mida nad viivad ellu lisategevuste kava kohaselt. Kõnealuse lisategevuse võimendavast mõjust korraliku ülevaate saamiseks peaks see esindama üldisemat osalust ühises tehnoloogiaalgatuses „Clean Sky”.

(12)

Osalemine ühisettevõtte Clean Sky 2 rahastatavates kaudsetes meetmetes peaks toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1290/2013 (8). Lisaks peaks ühisettevõte Clean Sky 2 tagama kõnealuste eeskirjade ühtse kohaldamise, tuginedes komisjoni vastu võetud asjakohastele meetmetele.

(13)

Ühisettevõte Clean Sky 2 peaks avatuse ja läbipaistvuse tagamise ning osalemise lihtsustamise eesmärgil kasutama elektroonilisi vahendeid, mida haldab komisjon. Seetõttu tuleks ühisettevõtte Clean Sky 2 projektikonkursid samuti avaldada ühtses osalejate portaalis ning raamprogrammi „Horisont 2020” muude elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon. Lisaks peaks ühisettevõte Clean Sky 2 tegema üldsusele kättesaadavaks asjaomased andmed taotluste, taotlejate, toetuste ja osalejate kohta ning need tuleks lisada raamprogrammi „Horisont 2020” aruandluse ja levitamise elektroonilistesse süsteemidesse, mida haldab komisjon, tehes seda asjakohases formaadis ja järgides ajakava, mis on kooskõlas komisjoni aruandluskohustustega.

(14)

Ühisettevõte Clean Sky 2 peaks ka võtma tehnoloogiauuringute, tootearenduse ja tootetutvustuse meetmete liigitamisel arvesse tehnilise valmiduse taset käsitlevaid OECD määratlusi.

(15)

Liidu rahalist osalust tuleks hallata kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ja eelarve kaudse täitmise eeskirjadega, mis on sätestatud määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1268/2012 (9).

(16)

Lihtsustamise eesmärgil tuleks vähendada kõigi halduskoormust. Vältida tuleks topeltauditeid ning ülemäärast dokumenteerimist ja aruandlust. Käesoleva määruse kohaste liidu vahendite saajate auditid tuleks teha kooskõlas määrusega (EL) nr 1291/2013.

(17)

Liidu ja ühisettevõtte Clean Sky 2 teiste liikmete finantshuve tuleks kaitsta kogu kulutuste tegemise tsükli vältel proportsionaalsete meetmete abil, mille seas on eeskirjade eiramiste tõkestamine, avastamine ja uurimine, kaduma läinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmine ning vajaduse korral haldus- ja rahalised karistused kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012.

(18)

Komisjoni siseaudiitoril peaks olema ühisettevõtte Clean Sky 2 suhtes samad volitused kui komisjoni suhtes.

(19)

Pidades silmas ühisettevõtete eripära ja praegust staatust ning vajadust tagada järjepidevus seitsmenda raamprogrammiga, tuleks ühisettevõtete suhtes jätkuvalt kohaldada eraldiseisvat eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust. Erandina määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikest 7 ja artiklist 209 peaks heakskiidu ühisettevõtte Clean Sky 2 eelarve täitmisele andma Euroopa Parlament, kes teeb seda nõukogu soovituse põhjal. Seetõttu ei tuleks määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikes 5 sätestatud aruandlusnõudeid kohaldada ühisettevõttele Clean Sky 2 antava liidu rahalise osaluse suhtes, vaid need tuleks võimalikult suurel määral ühtlustada aruandlusnõuetega, mis on ette nähtud seoses määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 osutatud asutustega. Raamatupidamisarvestust ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust peaks auditeerima kontrollikoda.

(20)

Selleks et rakendada liidu rahalist toetust suuremahuliste mitmele aastale jaotatud meetmete puhul, on soovitatav sätestada võimalus jagada liidu ja ühisettevõtte Clean Sky 2 eelarvelisi kohustusi iga-aastasteks makseteks. Liidu ja ühisettevõtte Clean Sky 2 jaoks pikaajaliselt siduvad kulukohustused peaksid andma võimaluse vähendada selliste suuremahuliste meetmete lõpuleviimisega seotud ebakindlust.

(21)

Raamprogrammiga „Horisont 2020” tuleks toetada teadus- ja innovatsioonilõhe kaotamist liidus, edendades koostoimet Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega. Seepärast peaks ühisettevõte Clean Sky 2 arendama tihedaid sidemeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega, mille abil saab eelkõige aidata suurendada kohalikku, piirkondlikku ja riiklikku teadustöö- ja innovatsioonisuutlikkust ühisettevõtte Clean Sky 2 tegevusvaldkonnas ning toetada jõupingutusi aruka spetsialiseerumise valdkonnas.

(22)

Ühisettevõte Clean Sky asutati ajavahemikuks, mis kestab 31. detsembrini 2017. Ühisettevõte Clean Sky 2 peaks andma jätkuvat tuge Clean Sky teadusuuringute programmile, rakendades kooskõlas määrusega (EÜ) nr 71/2008 teisi kõnealuse määrusega algatatud meetmeid. Üleminek ühisettevõttelt Clean Sky ühisettevõttele Clean Sky 2 tuleks ühtlustada ja sünkroniseerida üleminekuga seitsmendalt raamprogrammilt raamprogrammile „Horisont 2020”, et tagada teadusuuringuteks saadaolevate vahendite optimaalne kasutus. Õiguskindluse ja selguse huvides tuleks määrus (EÜ) nr 71/2008 seetõttu kehtetuks tunnistada ning kehtestada üleminekusätted.

(23)

Arvestades raamprogrammi „Horisont 2020” üldeesmärki, milleks on suurem lihtsustamine ja sidusus, tuleks kõigi ühisettevõtte Clean Sky 2 projektikonkursside läbiviimisel võtta arvesse raamprogrammi „Horisont 2020” kestust.

(24)

Arvestades seda, kui oluline on pidev uuendustegevus Euroopa transpordisektori konkurentsivõime jaoks, ning seda, kui palju on selles valdkonnas ühisettevõtteid, tuleks aegsasti teha analüüs, eelkõige raamprogrammi „Horisont 2020” vahehindamise eesmärgil, seoses teadusuuringutealase koostöö sobivusega transpordi valdkonnas.

(25)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt ühisettevõtte Clean Sky 2 asutamine, et tugevdada kogu liidus tööstuslikke teadusuuringuid ja innovatsiooni, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid dubleerimise vältimise, kriitilise massi tagamise ja avaliku sektori rahastamise optimaalse kasutamise tagamise tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

a)

aidata kaasa määruse (EÜ) nr 71/2008 kohaselt algatatud teadusuuringute lõpuleviimisele ning määruse (EL) nr 1291/2013 rakendamisele, eelkõige aruka, keskkonnahoidliku ja integreeritud transpordivaldkonna ülesannete täitmisele otsuse 2013/743/EL III osas „Ühiskondlikud väljakutsed”;

b)

aidata kaasa lennundustehnoloogia, sealhulgas väikelennundusega seotud lennundustehnoloogia keskkonnamõju parandamisele ning tugeva ja ülemaailmselt konkurentsivõimelise Euroopa lennundustööstuse ja tarneahela arendamisele.

Seda saab saavutada, kui kiirendada puhtama lennutranspordi tehnoloogia arendamist ja võimalikult varajast kasutuselevõttu ning eeskätt integreerida, tutvustada ja valideerida tehnoloogiat, mis suudab järgmist:

a)

ühisettevõtte Clean Sky 2 osalust käsitlevad nõuded, mis on seotud otsuse 2013/743/EL II lisas osutatud asjakohaste tulemusnäitajatega;

b)

ühisettevõtte Clean Sky 2 osalust käsitlevad nõuded, mis on seotud otsuse 2013/743/EL III lisas osutatud kontrolliga;

c)

ühisettevõtte Clean Sky 2 toimimisega seotud spetsiifilised tulemusnäitajad;

d)

nende andmete esitamise kord, mida on vaja, et võimaldada komisjonil täita oma levitamis- ja aruandluskohustusi, mis hõlmavad andmete esitamise korda ühtses osalejate portaalis ning raamprogrammi „Horisont 2020” muude elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon;

e)

sätted, mis käsitlevad ühisettevõtte Clean Sky 2 projektikonkursside avaldamist eelkõige ühtses osalejate portaalis ning raamprogrammi „Horisont 2020” muude elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon;

f)

inimressursside kasutamine ja muutmine, eelkõige tegevusüksuse, palgaastme ja kategooria alusel värbamine, ümberklassifitseerimine ning töötajate arvu muutmine.

a)

põhikirja artikli 15 lõike 2 ja artikli 15 lõike 3 punkti b kohane osalus ühisettevõttes Clean Sky 2;

b)

juhtide ja tuumikpartnerite või nendega seotud üksuste mitterahaline osalus vähemalt 965 250 000 euro ulatuses artiklis 1 kindlaks määratud ajavahemiku jooksul; see osalus moodustub kuludest, mis neil on tekkinud väljaspool ühisettevõtte Clean Sky 2 töökava selliste meetmete võtmisel, mis aitavad kaasa ühise tehnoloogiaalgatuse Clean Sky eesmärkide saavutamisele. Kõnealuseid kulusid võib toetada muudest liidu rahastamisprogrammidest kooskõlas kohaldatavate eeskirjade ja menetlustega. Sellistel juhtudel ei asenda liidu rahaline osalus juhtide ja tuumikpartnerite või nendega seotud üksuste mitterahalist osalust.

a)

tulenevalt ühisettevõtte Clean Sky 2 kokkulepetes, otsustes ja lepingutes sisalduvatest vahekohtuklauslitest;

b)

ühisettevõtte Clean Sky 2 töötajate poolt ülesannete täitmisel tekitatud kahju heastamisega seotud vaidlustes;

c)

vaidlustes ühisettevõtte Clean Sky 2 ja tema töötajate vahel, lähtudes personalieeskirjades ning teenistustingimustes sätestatud tähtaegadest ja tingimustest.