11.9.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 270/1

(1)

Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisas on sätestatud liidu loetelu toidus kasutada lubatud lisaainete kohta ja kõnealuste lisaainete kasutamise tingimused.

(2)

Komisjoni määruses (EL) nr 231/2012 (2) on sätestatud määruse (EÜ) nr 1333/2008 II ja III lisas loetletud toidu lisaainete spetsifikatsioonid.

(3)

Montaanhappe estrid (E 912) on vahad, mida on lubatud kasutada glasuurainena tsitrusviljade, melonite, papaiade, mangode, avokaadode ja ananasside pinnatöötluseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisale.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1333/2008 artikli 32 lõikes 1 on sätestatud, et kõigi toidu lisaainete suhtes, mille kasutamiseks anti liidus luba enne 20. jaanuari 2009, korraldab Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) uue riskihindamise.

(5)

Sel eesmärgil on komisjoni määruses (EL) nr 257/2010 (3) sätestatud programm toidu lisaainete uueks hindamiseks. Vastavalt määrusele (EL) nr 257/2010 tuleb toidu lisaainete (v.a värv- ja magusained) uus hindamine teha enne 31. detsembrit 2018. Siiski on teatavad toidu lisaained, sealhulgas montaanhappe estrid (E 912), prioriteetsemad ja neid tuleks hinnata varem.

(6)

Vastavalt määruse (EL) nr 257/2010 artikli 6 lõikele 1 peavad huvitatud ettevõtjad või muud huvitatud isikud esitama toidu lisaaine uue hindamisega seotud teabe toiduohutusameti teabehankes kindlaks määratud tähtajaks.

(7)

15. veebruaril 2012 avaldas toiduohutusamet avaliku osalemiskutse teaduslike andmete esitamiseks montaanhappe estrite (E 912) kohta, (4) millega kutsuti huvitatud isikuid ja sidusrühmi esitama nõutavaid andmeid või teavet 1. juuniks 2012.

(8)

7. juunil 2013 esitas toiduohutusamet teadusliku arvamuse montaanhappe estrite (E 912) uuestihindamise kohta toidu lisaainena (5). Arvamuses märgitakse, et andmed montaanhappe estrite toksikokineetika ning paljunemisvõimet kahjustava ja arengut mõjutava toksilisuse kohta ei olnud kättesaadavad. Kättesaadavad andmed montaanhappe estrite lühiajalise ja subkroonilise toksilisuse, genotoksilisuse ja kroonilise toksilisuse ning kantserogeensuse kohta olid piiratud. Kasutamise kohta andmeid ei esitatud. Kõnealuste piiravate asjaolude põhjal järeldas toiduohutusamet, et montaanhappe estrite hindamist toidu lisaainena ei olnud võimalik teha.

(9)

Määruse (EL) nr 257/2010 artikli 6 lõikes 5 on sätestatud, et kui huvitatud ettevõtjad või muud huvitatud isikud ei esita toiduohutusametile konkreetse toidu lisaaine uuestihindamiseks vajalikku teavet kindlaksmääratud tähtaja jooksul, võib toidu lisaaine ELis lubatud toidu lisaainete loetelust välja jätta vastavalt määruse (EÜ) nr 1333/2008 artikli 10 lõikes 3 sätestatud korrale. Selle toidu lisaaine spetsifikatsioonid tuleks seega määrusest (EL) nr 231/2012 välja jätta.

(10)

Määruse (EÜ) nr 1333/2008 artikli 10 lõike 3 kohaselt muudetakse ELis lubatud toidu lisaainete loetelu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1331/2008 (6) osutatud korrale.

(11)

Määruse (EÜ) nr 1331/2008 artikli 3 lõikes 1 on sätestatud, et ELis lubatud toidu lisaainete loetelu võib ajakohastada kas komisjoni algatusel või vastava taotluse saamisel.

(12)

Seepärast tuleks muuta määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa ja määruse (EL) nr 231/2012 lisa, jättes ELis lubatud toidu lisaainete loetelust välja montaanhappe estrid (E 912), kuna viimaste teaduslike tõendite puudumise tõttu ei ole selle loetelus hoidmine enam õigustatud.

(13)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

11.9.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 270/4

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

11.9.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 270/6

(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) algatas 6. septembril 2012 dumpinguvastase menetluse teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV”) pärit ja liitu imporditavate kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide ja plaatide) suhtes (3). 8. novembril 2012 algatas komisjon kõnealuse impordi suhtes subsiidiumivastase menetluse (4).

(2)

Määrusega (EL) nr 513/2013 (5) kehtestas komisjon ajutise dumpinguvastase tollimaksu HRVst pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide ja plaatide) liitu suunatud impordi suhtes.

(3)

Komisjon kiitis otsusega 2013/423/EL (6) heaks eksportivate tootjate rühma ning Hiina masinate ja elektroonikatoodete impordi ja ekspordi kaubanduskoja (CCCME) pakutud hinnakohustuse seoses ajutise dumpinguvastase tollimaksuga. Määrusega (EL) nr 748/2013 (7) muutis komisjon määrust (EL) nr 513/2013, et teha hinnakohustuse heakskiitmiseks vajalikud tehnilised muudatused seoses ajutise dumpinguvastase tollimaksuga.

(4)

Pärast seda, kui eksportivate tootjate rühm ning CCCME esitasid teatise hinnakohustuse muudetud versiooni kohta, kinnitas komisjon rakendusotsusega 2013/707/EL (8) muudatustega hinnakohustuse (edaspidi „hinnakohustus”) heakskiitmise lõplike meetmete kohaldamise ajaks.

(5)

Määrusega (EL) nr 1238/2013 (9) kehtestas nõukogu lõpliku dumpinguvastase tollimaksu selliste HRVst pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (s.t elementide) liitu suunatud impordi suhtes, mida hinnakohustus ei hõlma.

(6)

Määrusega (EL) nr 1239/2013 (10) kehtestas nõukogu ka lõpliku tasakaalustava tollimaksu selliste HRVst pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide) suhtes, mida hinnakohustus ei hõlma.

(7)

Pärast rakendusotsuse 2013/707/EL vastuvõtmist seadis dumpingu- ja subsiidiumivastaseid kaebusi esitanud ühendus EU ProSun kahtluse alla hinnakohustuse hinnakohandamismehhanismi rakendamise. EU ProSun leidis, et ta ei suudaks oma kaitseõigust sobivalt kasutada, kuna hinnakohustuse teksti mittekonfidentsiaalses versioonis ei ole eraldi välja toodud, et hinnakohandamise aluseks olevad Bloombergi rahvusvahelised hinnajadad on „väljendatud eurodes”. Vastupidiselt komisjoni talituste ning eksportivate tootjate ja CCCME esialgsele arusaamale leidis EU ProSun, et Bloombergi andmebaasis kajastatavaid rahvusvahelisi hetkehindu ei tohiks konverteerida USA dollaritest eurodesse. Neid seisukohti väljendas 10. aprillil 2014 ja 14. mail 2014 peetud arutelude käigus ka kaubanduse peadirektoraadi (edaspidi „DG TRADE”) ärakuulamise eest vastutav ametnik.

(8)

Muud tõstatatud küsimused olid seotud hinnakohustuse rakendamisega seoses elementide hinna ja aastase taseme kohandamisega ning 2013. aasta tarbimise võrdlusväärtusega, mida kasutatakse aastase taseme esimeseks kohandamiseks tehtavates arvutustes. Neis küsimustes on EU ProSun ja komisjoni talitused vahepeal selgusele jõudnud.

(9)

EU ProSunilt saadud kommentaaride põhjal küsis komisjon 2. mail 2014 eksportivate tootjate ja CCCME seisukohti. Nende 13. mail 2014 saadetud vastuses, mida täiendati 16. juunil 2014, väljendas CCCME seisukohta, et USA dollaritest eurodesse konverteerimine oli hinnakohustuse rakendamist arvestades vajalik samm. 12. juunil 2014 peetud arutelu käigus DG TRADE'i ärakuulamise eest vastutava ametnikuga kordas CCCME seda seisukohta. 15. juulil 2014 saadetud kirjas kommenteeris EU ProSun CCCME väljendatud seisukohti. 13. juunil 2014 taotles komisjon hinnakohustuse sätete alusel konsulteerimist eksportivate tootjate ja CCCMEga. Taotlus käsitles hinnakohandamismehhanismis kasutatavat valuutat. Komisjon märkis, et valuutat ei ole hinnakohustuses selgelt nimetatud ning seega vajab hinnakohandamismehhanism täiendavat õiguslikku täpsustamist. 1. juulil 2014 nõustusid eksportivad tootjad ja CCCME konsulteerimistaotlusega. 9. juulil 2014, eesmärgiga selgitada hinnakohustuse rakendamisega seotud tehnilisi küsimusi, toimusid CCCME ja komisjoni vahel konsultatsioonid kooskõlas hinnakohustuse asjaomase klausliga. 24. juulil 2014 esitasid eksportivad tootjad ja CCCME teatise (edaspidi „CCCME teatis”), milles tehti ettepanek selgitada hinnakohandamismehhanismi rakendamist hinnakohustuse asjaomaste sätete teksti lisamise teel.

(10)

CCCME teatis tehti huvitatud isikutele teatavaks, et võimaldada neil kasutada oma kaitseõigust seoses hinnakohustuse teatavate klauslite rakendamisega. EU ProSun väljendas oma vastuseisu hinnakohustuse rakendamise pakutud selgitusele 28. juulil ja 30. juulil 2014 saadetud kirjades. Ühtlasi nõudis ta DG TRADE'i ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist, mistõttu toimus 31. juulil 2014 arutelu. 4. augustil 2014 teavitas komisjon huvitatud isikuid peamistest faktilistest ja õiguslikest asjaoludest, mille põhjal ta kavatses pakutud selgituse vastu võtta. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles oma seisukohti avaldama. 6. augustil 2014, 14. augustil 2014 ja hilinenult ka 25. augustil 2014 kordas EU ProSun oma vastuseisu pakutud selgitusele.

(11)

Komisjon peab nüüd otsustama, kas kiita heaks CCCME teatises pakutud selgitused. EU ProSun vaidlustab selle viie vastuväite põhjal. Käesoleva otsuse eesmärk on tehniline selgitamine, mitte kehtivate meetmete läbivaatamine. Seega saab EU ProSuni väiteid hinnata üksnes niivõrd, kuivõrd need seonduvad käesoleva otsuse reguleerimisalaga.

(12)

Esiteks vaidlustas EU ProSun selle, et hinnakohustusest võib välja lugeda võimalust Bloombergi rahvusvaheliste hinnajadade konverteerimiseks eurodesse. Tema arvates kujutaks hinnakohustuse rakendamise pakutav selgitamine endast seega hinnakohustuse lubamatut muutmist. Komisjon kordab pärast poolte ärakuulamist, et hinnakohustuse tekst on ebamäärane, kuna ei näe sõnaselgelt ette valuuta konverteerimist ega välista seda ühtlasi, mistõttu on selgitamine õiguskindluse huvides asjakohane. Lisaks sellele on CCCME teatisest tulenev tõlgendus kooskõlas hinnakohustuse loogika ja üldise ülesehitusega vastavalt ühisele arusaamale.

(13)

Komisjon rõhutab, et Bloombergi rahvusvaheliste hindade konverteerimine eurodesse oli osa hinnakohustuse poolte ühisest arusaamast. Lisaks on Bloombergi rahvusvaheliste hinnajadade eurodesse konverteerimine vajalik seetõttu, et neid hinnajadasid kasutatakse võrdlusalusena eurodes väljendatava minimaalse impordihinna kohandamiseks. Konverteerimise toimumine iseenesest ei põhjusta kahjuliku dumpingu või subsideerimise suurenemist (või vähenemist), kuna valuutakursid võivad kõikuda mõlemas suunas. Tegemist on eurodes väljendatava esialgse minimaalse impordihinna automaatse kohandamismehhanismiga. Igal juhul on vahetuskurss tegur, mida eri ettevõtjad teataval turul müües arvesse võtavad, nagu ka käsiloleva liidu turu juhtumi puhul.

(14)

Teiseks väitis EU ProSun, et hinnakohustuse rakendamise pakutava selgituse heakskiitmine tekitaks minimaalse impordihinna allakäiguspiraali. Selles suhtes märgib komisjon, et kohandamismehhanism välistab hindade järkjärgulise languse (või tõusu) ohu, tagades esialgse minimaalse impordihinna taastamise, kui hinnakõikumine kvartalis on teatavast protsendist väiksem. Lisaks täheldab komisjon, et Bloombergi kogutud hinnanoteeringuid päikesepaneelide maailmaturu hindade kohta peetakse representatiivseteks ning need põhinevad valimil, mis hõlmab eri siseriiklike turgude hindu eri riikide tootjatelt. Euroopa fotogalvaanikatööstuse ühenduse (EPIA) andmetele tuginedes moodustas Euroopa turg 2013. aastal ligikaudu 28 % päikesepaneelide ülemaailmsest tarbimisest (10 975 MW kogu uuest paigaldatud võimsusest 38 358 MW) (11). Hinnakohustuse alla kuuluvad tehingud moodustavad seega märksa vähem kui 28 % kõigist üle maailma sooritatud tehingutest, mida Bloombergi rahvusvaheline hinnajada esindab. Seetõttu on minimaalse impordihinna muutumise mõju Bloombergi rahvusvahelisele hinnajadale piiratud. Seega on ebaõige väide, nagu viiks minimaalse impordihinna kohandamismehhanism hindade järkjärgulise languseni.

(15)

Kolmandaks väitis EU ProSun, et komisjon peaks kasutama rahvusvahelist hinnajada, mis ei sisalda Hiina hindu. Komisjon märkis, et seda võimalust on hinnakohustuse tekstis nimetatud lisavõimalusena, mis ei ole viivitamatult rakendatav. Seda võib kaaluda tulevikus vastavalt asjakohastele menetlustele.

(16)

Neljandaks väitis EU ProSun, et kohandatud minimaalne impordihind ei kõrvalda liidu tööstusharule tekitatud kahju. Komisjon märgib, et hinnakohustus hõlmas algusest peale esialgset minimaalset impordihinda ja hinnakohandamist. Rakendusotsuses 2013/707/EL esitatud hinnang seoses hinnakohustuse heakskiitmise nõuete täitmisega dumpinguvastase algmääruse ja subsiidiumivastase algmääruse kohaselt hõlmab seega hinnakohandamist. Nimetatud hinnakohandamine toimub automaatselt. Minimaalset impordihinda ja hinnakohandamismehhanismi kohaldatakse vastavalt dumpinguvastase algmääruse artikli 8 ja subsiidiumivastase algmääruse artikli 13 nõuetele.

(17)

Viiendaks väitis EU ProSun, et CCCME teatis ei ole majanduslikult põhjendatud. Esimene majanduslik vastuväide on, et Bloombergi andmebaas on võrdlusalus, mitte konkreetne hinnanoteering, sest eri turgude hinnad on standarditud USA dollaritesse. Komisjon märgib, et hinnakohustuses osutatakse „keskmistele hindadele” ja seega põhineb hinnakohustus seisukohal, et Bloombergi andmebaas sisaldab hinnanoteeringuid. Ei ole kahtlust, et Bloombergi andmebaas on USA dollarites hindade kogumik. Minimaalne impordihind on aga esitatud eurodes. Seega on kohane konverteerida kõnealused noteeringud eurodesse, et teada, millise hinnaga eurodes on võimalik maailmaturul soetada päikesepaneele. Arvestades, et liidus sõlmitakse lepinguid peamiselt eurodes, leiab komisjon, et keskmine hind eurodes on rahvusvaheliste hinnasuundumuste poolt liidu olukorrale avaldatava mõju hindamisel asjakohasem. Teine majanduslik vastuväide on seotud kohandamismehhanismi eesmärgiga ja sellega, kas see sarnaneb muudes hinnakohustustes kasutatud ja toorainehindadel põhinevate kohandamismehhanismide eesmärkidega. Esiteks märgib komisjon, et otsuse 2013/423/EL põhjendus 4 osutab tõepoolest sellele, et käesoleval juhul on kohandamismehhanismi eesmärk samane varasemates hinnakohustustes kasutatud kohandamismehhanismide eesmärkidega, vaatamata asjaolule, et tehnilistel põhjustel ei olnud käesoleva juhtumi puhul võimalik toorainete hinda kasutada. Teiseks ei põhine minimaalne impordihind liidu tootjate tootmiskuludel koos mõistliku kasumiga, vaid otsuse 2013/423/EL põhjenduses 7 ja rakendusotsuse 2013/707/EL põhjenduses 22 kirjeldatud metoodikal.

(18)

Komisjon leiab, et pakutav selgitus kuulub rakendusotsusega 2013/707/EL vastu võetud hinnakohustuse reguleerimisalasse.

(19)

Hinnakohustuse rakendamise käigus kolmandate isikute väljendatud muret arvesse võttes on kohane pakutav hinnakohustuse rakendamise selgitus heaks kiita ning lõpetada konsulteerimine eksportivate tootjate ja CCCMEga. Huvitatud isikutele teatati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, millele otsus tugineb,

11.9.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 270/10