1.7.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 169/1

(1)

Majandus- ja finantskriisi tõttu on investeeringute maht liidus vähenenud. Pärast jõudmist haripunkti 2007. aastal on investeeringute maht vähenenud ligikaudu 15 %. Eelkõige on investeeringute nappus liidus tingitud liikmesriikide eelarvepiirangute ja aeglaselt taastuva majanduskasvu põhjustatud turu ebakindlusest majanduslike väljavaadete osas. Investeeringute nappus, mis on eriti tõsine kriisist kõige rohkem mõjutatud liikmesriikides, on pärssinud majanduse elavnemist, töökohtade loomist, kasvuväljavaateid pikaajalises perspektiivis ja konkurentsivõimet ning võib seega takistada aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” sihtide ja eesmärkide saavutamist. Vaja on suurendada Euroopasse ja kaasaegse teadmistepõhise majanduse taristusse investeerimise atraktiivsust.

(2)

Investeeringute nappusest ja suurenevatest piirkondlikest erinevustest tingitud nõiaringist väljumiseks ning liidu majanduse vastu usalduse suurendamiseks tuleb võtta laiaulatuslikke meetmeid, kusjuures stiimulid investeeringuid soodustava keskkonna loomiseks liikmesriikides võiksid kiirendada majanduse elavnemist. Koos investeeringute rahastamise uue hooga on tulemuslikud ning majanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutlikud struktuurireformid ja eelarvepoliitiline vastutus vahend sellise positiivse mõjuringi loomiseks, mille puhul investeerimisprojektid aitavad toetada tööhõivet ja nõudlust ning tagavad SKP lõhe vähenemise ja kasvupotentsiaali jätkusuutliku suurenemise. Liidu konkurentsivõime suurendamise ja investeeringute ligitõmbamise üldstrateegiat peab täiendama liikmesriikide sissemaksetega tugevdatav Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (edaspidi „EFSI”).

(3)

EFSI tööhõivealase mõju suurendamiseks peaksid liikmesriigid jätkama tulemuslike ning majanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutlike struktuurireformide ja muude algatuste, nagu koolitusprogrammide ja aktiivse tööturupoliitika elluviimist, toetama kvaliteetsete ja jätkusuutlike töökohtade loomiseks vajalikke tingimuste teket ning investeerima sihipärasesse sotsiaalpoliitikasse kooskõlas 2013. aasta sotsiaalsete investeeringute paketiga. Lisaks peaksid liikmesriigid pakkuma lisategevusi, nagu kohandatud koolitusprogrammid, et sobitada töötajate oskused EFSIst kasu saavate sektorite vajadustega, individuaalselt kohandatud äriteenused ettevõtjatele, et nad oleksid valmis laienema ja rohkem töökohti looma, ning idufirmade ja füüsilisest isikust ettevõtjate toetamine.

(4)

G20 on ülemaailmse taristualgatuse raames tunnistanud investeeringute olulisust nõudluse elavdamisel ning majanduskasvu ja tootlikkuse suurendamisel ning on kohustunud looma tingimused investeeringute soodustamiseks.

(5)

Kogu majandus- ja finantskriisi ajal on liit võtnud meetmeid majanduskasvu soodustamiseks, eelkõige aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” algatuste kaudu ning majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta kaudu. Ka Euroopa Investeerimispank (edaspidi „EIP”) on suurendanud oma rolli investeeringute soodustamisel ja edendamisel liidus, osaliselt kapitali suurendamise teel 2013. aasta jaanuaris. Vaja on täiendavaid meetmeid, et tagada liidu investeerimis- ja makromajanduslike vajaduste piisav rahuldamine, turupõhise likviidsuse tõhus kasutamine ja sellise likviidsuse elujõuliste investeerimisprojektide rahastamisse suunamise ergutamine.

(6)

Ametisseastuv komisjoni president esitas 15. juulil 2014 Euroopa Parlamendile järgmise komisjoni koosseisu poliitikasuunised. Kõnealustes poliitkasuunistes kutsuti üles kaasama „järgmise kolme aasta jooksul avaliku ja erasektori investeeringuteks reaalmajandusse juurde kuni 300 miljardit eurot”, et soodustada investeeringuid töökohtade loomiseks.

(7)

Komisjon esitas 26. novembril 2014 teatise „Investeerimiskava Euroopa jaoks” (edaspidi „investeerimiskava”), millega kavandati luua EFSI, liidu tasandi läbipaistev portaal investeerimisprojektide jaoks (Euroopa investeerimisprojektide portaal, edaspidi „portaal”) ja investeerimisnõustamise keskus (edaspidi „Euroopa investeerimisnõustamise keskus”) ning milles rõhutati tegevuskava, mille abil kõrvaldada takistused investeerimisel ja kujundada välja siseturg.

(8)

Euroopa Ülemkogu märkis oma 18. detsembri 2014. aasta järeldustes, et „investeeringute suurendamine ja turutõrke käsitlemine Euroopas on suur poliitiline väljakutse” ja et „uus fookus investeeringutel, koos liikmesriikide pühendumusega intensiivistada struktuurireforme ja püüelda majanduskasvu soodustava eelarve konsolideerimise suunas, loob aluse majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks Euroopas”. Euroopa Ülemkogu kutsus üles „looma EIP grupis Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi eesmärgiga mobiliseerida ajavahemikus 2015–2017 uusi investeeringuid summas 315 miljardit eurot” ning kutsus EIP gruppi üles „alustama tegevustega enda rahalisi vahendeid kasutades alates 2015. aasta jaanuarist”. Euroopa Ülemkogu rõhutas samuti, et „Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond on täienduseks ja lisaks käimasolevatele ELi programmidele ja EIP tavapärasele tegevusele”.

(9)

Komisjon esitas 13. jaanuaril 2015 teatise „Stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate nõuete paindlikum kasutamine”, milles täpsustatakse, kuidas ta kavatseb neid nõudeid kohaldada.

(10)

Komisjon teatas 24. juunil 2015, et „piiramata nõukogu eelisõigusi stabiilsuse ja kasvu pakti elluviimisel, tuleks liikmesriikide ühekordseid sissemakseid – kas liikmesriigi poolt või valitsemissektorisse klassifitseeritavate või liikmesriigi nimel tegutsevate riigi tugipankade poolt – EFSIsse või investeerimiskava rakendamiseks loodud valdkondlikesse või mitut riiki hõlmavatesse investeerimisplatvormidesse käsitada põhimõtteliselt ühekordsete meetmetena nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 (4) artikli 5 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 (5) artikli 3 tähenduses”.

(11)

EFSI peaks olema osa terviklikust strateegiast, mille eesmärk on lahendada avaliku ja erasektori investeeringute ebakindlusega seotud probleeme ja vähendada investeerimislünki liidus. Strateegia rajaneb kolmel alusel: mobiliseerida rahalised vahendid investeeringuteks, tagada investeeringute jõudmine reaalmajandusse ja parandada investeerimiskeskkonda liidus. Strateegia peaks stimuleerima konkurentsivõimet ja majanduse elavnemist ning täiendama majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgi saavutamist kogu liidus. EFSIt tuleks pidada vahendiks, mis täiendab kõiki muid liidus investeerimislünkade vähendamiseks vajalikke meetmeid, ja uute investeeringute stiimuliks, kuna see toimib tagatisfondina.

(12)

Investeerimiskeskkonda tuleks liidus parandada, kõrvaldades investeerimiselt takistused, tagades, et ei esineks diskrimineerimist sõltuvalt sellest, kas tegemist on era- või avaliku sektori projektijuhtimisega, tugevdades siseturgu ja edendades regulatiivset prognoositavust. Teatises „Komisjoni 2015. aasta tööprogramm – Uus algus” tegi komisjon avalduse, et „regulatiivse koormuse kergendamine, säilitades samal ajal sotsiaalse, tervise- ja keskkonnakaitse ning tarbijate valiku kõrge taseme”, on poliitiline prioriteet ning lubas „eeskirjad ümber teha eesmärgiga tagada nende soodne mõju töökohtade loomise ja majanduskasvu kava elluviimisele”. Komisjon ja liikmesriigid peaksid selle ülesande viivitamata käsile võtma. Nii EFSI tegevus kui ka investeeringud kogu liidus tervikuna peaksid sellest täiendavast tööst kasu saama.

(13)

EFSI eesmärk peaks olema aidata lahendada probleeme, mis on seotud selliste strateegiliste, muutusi loovate ja tootlike investeeringute rahastamise ja elluviimisega, millel on suur majanduslik, keskkonnaalane ja ühiskondlik lisaväärtus ning mis aitavad saavutada liidu poliitikaeesmärke, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1287/2013 (6), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1291/2013 (7), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1315/2013 (8) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1316/2013 (9). Selle eesmärk peaks olema liidu majanduse kohene hoogustamine ning rahastamisele juurdepääsu parandamine ja ettevõtjate ja teiste üksuste konkurentsivõime suurendamine, keskendudes eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) ja väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, eesmärgiga vähendada töötuse taset ja ergutada majanduskasvu liidus.

Seetõttu peaks EFSI toetama strateegilisi investeeringuid, nagu (kuid mitte ainult) ühist huvi pakkuvad projektid, mille eesmärk on kujundada välja siseturg transpordi, telekommunikatsiooni ja energiataristute sektorites, sealhulgas transpordi- ja energiaühenduste ja digitaristute valdkonnas; laiendada taastuvenergia kasutamist ning suurendada energia- ja ressursitõhusust; arendada ja ajakohastada energiasektorit kooskõlas energialiidu prioriteetidega (sh energiavarustuse kindlus) ning aidata kaasa nimetatud sektorite säästvale arengule ja kasutada ära nende sektorite vahelist võimalikku sünergiat. Need investeeringud peaksid samuti hõlmama ühist huvi pakkuvaid linna- ja maapiirkondade arengu ja sotsiaalvaldkondade projekte ning keskkonna ja loodusvarade valdkonna projekte, samuti projekte, mis tugevdavad liidu teaduslikku ja tehnoloogilist baasi ja edendavad ühiskondlikku kasu ning innovatsiooni, teadust ja tehnoloogiaarengut käsitlevate poliitikavaldkondade majandusliku ja tööstusliku potentsiaali paremat kasutamist, sealhulgas teadustaristut ning katse- ja tutvustusrajatisi, samuti inimkapitali, kultuuri ja tervist. Turupõhised stiimulid ja EFSI pakutav täiendavus peaksid tagama selle, et EFSI keskendub ilma mingi eelneva sektoripõhise või piirkondliku jaotuseta ühiskondlikult ja majanduslikult elujõulistele projektidele, et eelkõige tegeleda suurte investeeringuvajaduste või turutõrgetega.

Samal ajal peaks EFSIst olema võimalik toetada keskkonnaalaselt mõistlikke projekte ning tuua kasu suure kasvupotentsiaaliga tööstusharudele ja tehnoloogiatele ning toetada üleminekut rohelisele, säästvale ja ressursitõhusale majandusele. Liidu praeguste investeerimisraskuste ületamisega ja piirkondlike erinevuste vähendamisega peaks EFSI aitama tugevdada liidu konkurentsivõimet, teadusuuringute ja innovatsiooni potentsiaali, majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning toetada stabiilsete ja õiglaselt tasustatud töökohtade loomisega energia- ja ressursitõhusat üleminekut, sh üleminekut taristute puhul jätkusuutlikule, taastuvenergial põhinevale ringmajandusele. EFSI peaks keskenduma mis tahes suurusega projektidele, mis edendavad kvaliteetsete töökohtade loomist, lühiajalist, keskpikka ja pikaajalist jätkusuutlikku majanduskasvu ja konkurentsivõimet, eelkõige suurima täiendväärtusega projektide puhul, aidates nii kaasa liidu poliitiliste eesmärkide saavutamisele vastavalt Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklile 9 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklile 3. Käesolevas määruses sätestatud üldeesmärkide saavutamiseks peaks EFSI aitama kaasa ELi toimimise lepingu artiklites 170, 173 ja 179 ning artikli 194 lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamisele.

(14)

EFSI peaks toetama teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna projekte. EFSI raames toetatavate investeeringutega tuleks aidata edendada olemasolevaid liidu programme ja poliitikavaldkondi ning aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” sihtide ja eesmärkide saavutamist. Need peaksid toetama 17. juuni 2010. aasta Euroopa Ülemkogu järelduste rakendamist.

(15)

EFSI peaks toetama energiasektori arendamise projekte. Oma teatises „Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia” rõhutas komisjon energiatõhususe kui omaette energiaallika tähtsust ning märkis selgelt, et EFSI „võimaldab hoonete renoveerimisse tehtud suuri investeeringuid võimendada”. On mööndud, et investeeringud energiatõhususse loovad 2020. aastaks kuni kaks miljonit töökohta, ja võimalik, et 2030. aastaks veel kaks miljonit töökohta. Et tagada EFSI eesmärgi saavutamine, milleks on erainvesteeringute võimendamine, töökohtade loomine, vastupidava majandusarengu edendamine ja makromajandusliku tasakaalustamatuse vähendamine, on vaja eelkõige keskenduda energiatõhususele. EFSI peaks toetama projekte vastavalt liidu sihteesmärkidele energeetika, kliima ja tõhususe valdkonnas, mis sätestati strateegias „Euroopa 2020” ning kliima- ja energiapoliitika raamistikus aastani 2030 ja mille eesmärk on saavutada aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid.

(16)

EFSI peaks toetama transporditaristute, transpordiseadmete ja innovatiivsete transporditehnoloogiate arendamise projekte. EFSI toetus transporditaristule peaks aitama saavutada määruste (EL) nr 1315/2013 ja (EL) nr 1316/2013 eesmärke, luues uue või pakkudes puuduoleva taristu, aga ka kaasajastades ja taastades olemasolevaid rajatisi, võimaldades selles valdkonnas teadusuuringute ja uuendustegevuse rahastamist. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sünergiat andvatele projektidele, millega tugevdatakse seost transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiasektorite vahel, ning samuti aruka ja jätkusuutliku linnatranspordi projektidele.

(17)

EFSI peaks pakkuma rahalist toetust kuni 3 000 töötajaga üksustele, keskendudes eelkõige VKEdele ja väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele. Paremast juurdepääsust rahastamisele peaksid saama kasu eelkõige VKEd, sealhulgas idufirmade ja akadeemiliste võrsefirmade loomiseks, sotsiaalmajandusettevõtted ja mittetulundusühendused.

(18)

EFSI peaks toetama info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) arendamise ja kasutuselevõtmise projekte, sealhulgas ühist huvi pakkuvaid projekte, mille eesmärk on kujundada välja telekommunikatsiooni ja digitaristu siseturg.

(19)

EFSI peaks toetama keskkonna- ja ressursitõhususe valdkonna projekte, sealhulgas loodusvarade valdkonnas.

(20)

EFSI peaks toetama inimkapitali, kultuuri ja tervise valdkonna projekte, sealhulgas hariduse, koolituse, IKT-oskuste ja digitaalse kirjaoskuse arendamise valdkonna projekte ning kultuuri- ja loomemajanduse, turismi- ja sotsiaalvaldkonna projekte. Nendesse valdkondadesse investeerimine peaks toimuma tervikliku lähenemisviisi alusel, austades kõigil juhtudel asjakohaselt hariduse ja kultuuri olemuslikku väärtust.

(21)

Paljud VKEd ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad kogu liidus vajavad abi turupõhise rahastamise ligitõmbamisel, eelkõige suurema riskiga investeeringute puhul. EFSI peaks aitama kõnealustel üksustel lahendada probleeme, mis on seotud kapitalipuuduse ning turutõrgete ja finantsvaldkonna killustatusega, mis põhjustavad liidus ebavõrdseid konkurentsitingimusi, ning võimaldab seega EIP-l ja Euroopa Investeerimisfondil (edaspidi „EIF”) ning liikmesriikide tugipankadel või finantseerimisasutustel, investeerimisplatvormidel või -fondidel teha otseseid ja kaudseid kapitalisüste, samuti anda tagatisi kõrgekvaliteedilistele laenude väärtpaberistamistele ning muudele toodetele, mille puhul järgitakse EFSI eesmärke.

(22)

EFSI tuleb luua EIP raames. EFSI tegevus VKEde, väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga äriühingute ning muude üksuste rahastamisel peab toimuma peamiselt EIFi kaudu.

(23)

EFSI peaks toetama erinevaid finantstooteid, sealhulgas omakapitali, võlga ja tagatisi, et paremini vastata konkreetse projekti vajadustele. Selline lai tootevalik peaks võimaldama EFSI-l kohaneda turu vajadustega, edendades ühtlasi erainvesteeringuid projektidesse. EFSI ei tohiks asendada erasektoripoolset turupõhist rahastamist või liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutuste pakutavaid tooteid, vaid peaks soodustama erasektoripoolset rahastamist, kõrvaldades turutõrked, et tagada avaliku sektori rahaliste vahendite kõige tõhusam ja strateegilisem kasutamine, ning peaks toimima ühtekuuluvuse jätkuva edendamise vahendina kogu liidus.

(24)

Et kaitsta paremini liidu kaasrahastatud algatusi ning saada nendest kaubanduslikku ja majanduslikku kasu, peaksid EFSI projektides osalejad võimaluse korral järgima aastate 2014–2020 teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Horisont 2020”, mis on loodud määrusega (EL) nr 1291/2013, sätestatud nõudeid projektitulemuste kasutamise ja levitamise kohta, sh nende intellektuaalomandiõigusliku kaitse kohta.

(25)

EFSI mõju töökohtade loomisele ja võimaluse korral nende kvaliteedile tuleks süstemaatiliselt jälgida iga-aastase koondhinnangu koostamisega käesoleva määruse alusel toetatavate EIP rahastamis- ja investeerimistoimingute tulemuste ja mõju kohta.

(26)

EFSI peaks tagama täiendavuse, aidates kõrvaldada turutõrkeid või lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi ning toetades toiminguid, mida EIP ja EIFi poolt või olemasolevate liidu rahastamisvahendite abil ei oleks üldse või samas ulatuses saadud ilma EFSI toetuseta ellu viia ajavahemikul, mil on võimalik kasutada käesoleva määrusega loodavat tagatist (edaspidi „ELi tagatis”). Selleks peaks EFSI keskenduma üldjuhul projektidele, mille riskiprofiil on kõrgem kui EIP tavatoimingutega toetatud projektidel.

(27)

EFSI peaks keskenduma investeeringutele, mis eeldatavalt on majanduslikult ja tehniliselt elujõulised, nagu kinnitab liidu standarditele vastav kulude ja tulude analüüs. Samal ajal peaksid investeeringud vastama teatavatele EFSIst rahastamise nõuetele.

(28)

EFSI peaks keskenduma investeeringutele, mille tavaline risk on üldjuhul suurem kui EIP tavatoimingute puhul, kuid mis on samal ajal kooskõlas liidu poliitikaga, sealhulgas aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu, kvaliteetsete töökohtade loomise ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgiga, ning vastavad samal ajal teatavatele EFSIst rahastamise nõuetele.

(29)

EFSI jaoks tuleks näha ette sobiv juhtimisstruktuur, mille toimivus peaks olema kooskõlas selle ainsa eesmärgiga tagada ELi tagatise nõuetekohane kasutamine. Juhtimisstruktuur peaks koosnema juhatusest, tegevdirektorist ja investeeringute komiteest. See ei tohiks minna vastuollu EIP otsuste tegemisega ega seda häirida ning see ei tohiks asendada EIP juhtorganeid. Juhatus peaks eelkõige kehtestama EFSI strateegilised suunad ja EFSI toimimiseks vajalikud eeskirjad. Tegevdirektor peaks vastutama EFSI igapäevase juhtimise eest ja valmistama ette investeeringute komitee kohtumisi.

(30)

Investeeringute komitee peaks tegema otsuseid ELi tagatise kasutamise kohta võimalike projektide puhul ja liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutuste või investeerimisplatvormidega teostatavate toimingute puhul läbipaistval ja sõltumatul viisil. Investeeringute komiteesse peaksid kuuluma kaheksa sõltumatut eksperti, kellel on ulatuslikud eksperditeadmised, nagu on kirjeldatud käesolevas määruses, ning tegevdirektor. Investeeringute komitee peaks andma aru juhatusele, kes peaks teostama järelevalvet EFSI eesmärkide saavutamise üle ning pidevalt jälgima seda, et investeeringute komitee liikmed täidaksid neile käesoleva määrusega pandud kohustusi.

(31)

Selleks et EFSI saaks toetada investeeringuid, peaks liit andma ELi tagatise, mis ei tohiks kunagi ületada 16 000 000 000 eurot. Portfellipõhise andmise korral peaks sõltuvalt instrumendi liigist (nt võlg, omakapital või tagatised) kohaldama tagatise ulatuse suhtes ülempiiri, mida kajastatakse protsendina täitmata kulukohustuste portfelli mahust. Prognoositakse, et tagatise kombineerimisel EIP eraldatava 5 000 000 000 euroga peaks EFSI toetus võimaldama teha täiendavaid EIP ja EIFi investeeringuid 60 800 000 000 euro ulatuses. Kõnealused 60 800 000 000 eurot, millel on EFSI toetus, peaksid võimaldama teha kolme aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast liidus täiendavaid investeeringuid kokku 315 000 000 000 euro ulatuses. Investeerimiskava mõju suurendamiseks on soovitatav liikmesriikide osalus selle rakendamises. Tagatised, mis on antud projektidele, mis on viidud lõpule ilma tagatist realiseerimata, peaksid olema kasutatavad uute toimingute tagamiseks.

(32)

Kolme aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis sisaldab sõltumatut hinnangut käesoleva määruse kohaldamise kohta. Aruandes tuleks täpsustada, kas EFSI saavutab oma eesmärke ja kas liidus investeeringute toetamise sihtotstarbeline kava on põhjendatud. Eelkõige tuleks aruandes anda hinnang käesolevas määruses sätestatud üldeesmärkide saavutamise kohta ja erakapitali mobiliseerimise kohta ning hinnata EFSI pakutavat täiendavust, EFSI toetatud toimingute riskiprofiili ja EFSI makromajanduslikku mõju, sealhulgas mõju majanduskasvule ja tööhõivele. Kui aruandes jõutakse järeldusele, et investeeringute toetamise kava jätkamine on põhjendatud, peaks komisjon, kui see on asjakohane, esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks, et määrata eelkõige kindlaks uus investeerimisperiood, mis tagab investeeringute jätkumise ja vajamineva rahastamise. Kui aruandes jõutakse järeldusele, et EFSI ei saavuta talle seatud eesmärke ning investeeringute toetamise kava jätkamine ei ole põhjendatud, peaks komisjon, kui see on asjakohane, esitama ettepaneku EFSI tegevuse tõrgeteta lõpetamise tagamiseks, säilitades samal ajal ELi tagatise käesoleva määruse kohaselt juba heaks kiidetud toimingutele.

(33)

EIP rahastab EFSI toiminguid oma turuemissioonide kaudu. Euroopa Keskpank on teatanud oma otsusest lisada EIP võlakirjad oma avaliku sektori ostukava kohaselt ostukõlblike võlakirjade nimekirja.

(34)

Selleks et võimalikult lühikese ajaga saavutada algseks eesmärgiks seatud 315 000 000 000 eurot, peaksid liikmesriikide tugipangad või finantseerimisasutused ning investeerimisplatvormid ja -fondid ELi tagatise toel etendama olulist rolli elujõuliste projektide väljaselgitamisel, arendamisel ja, kui see on asjakohane, nende ühendamisel ning potentsiaalsete investorite kaasamisel. Sellega seoses peaks olema võimalik luua mitut riiki hõlmavaid platvorme piiriüleste projektide või mitut liikmesriiki hõlmava projektide rühma edendamiseks.

(35)

Investeerimisplatvormid võivad, kui see on asjakohane, koondada kaasinvesteerijaid, avaliku sektori asutusi, eksperte, haridus-, koolitus- ja teadusasutusi, asjaomaseid sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonna esindajaid ning muid liidu, liikmesriikide ja piirkondade tasandil tegutsevaid asjaosalisi isikuid.

(36)

Et veelgi suurendada EFSI vahendeid, peaks selles osalemine olema avatud kolmandatele isikutele, sealhulgas liikmesriikidele. Juhatuse nõusolekul peaksid ka muud kolmandad isikud, nagu piirkondade omavalitsused, liikmesriikide tugipangad või finantseerimisasutused, liikmesriikide omandis olevad või nende kontrollitavad piirkondlikud pangad või avalik-õiguslikud asutused, erasektori üksused ja liiduvälised üksused saama teha otsese sissemakse EFSIsse. Kolmanda isiku osalemine EFSIs ei tohiks sellele kolmandale isikule anda kohta juhatuses ega mingit muud õigust seoses EFSI juhtimisstruktuuriga.

(37)

Käesolev määrus ei tohiks takistada liidus projekte haldavatel üksustel seada sisse või tõhustada koostööd kolmandatest riikidest partneritega.

(38)

EFSI-l peaks olema võimalus toetada erasektori fondistruktuure, nagu Euroopa pikaajalised investeerimisfondid (edaspidi „ELTIFid”). Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/760 (10) nõuetele vastavad ELTIFid keskenduvad pikaajalise vara liikidele, mis võimaldab neil mängida oma rolli, pakkudes täiendavat vahendit avaliku sektori või era- ja avaliku sektori investeeringute pakkumiseks majandusele laiemalt. Oma investeerimispoliitika tõttu on ELTIFitel võimalik täita neile ettenähtud rolli esmatähtsa vahendina investeerimiskava elluviimisel. Komisjon peaks pidama esmatähtsaks protsesse, mis on seotud ELTIFite poolt EIPst rahastamise saamise taotlustega, ja neid protsesse optimeerima.

(39)

Kolmandatel isikutel peaks olema võimalik kaasrahastada projekte koos EFSIga projektipõhiselt või investeerimisplatvormide kaudu.

(40)

Et mobiliseerida investeeringuid nii liikmesriikide kui ka piirkondade tasandil, peaks EIP-l olema võimalik anda ELi edasitagatise alusel tagatist liikmesriikide tugipankadele või finantseerimisasutustele, investeerimisplatvormidele või -fondidele, püüdes võimaluse korral saavutada kapitalitoetust. Selliseid toiminguid tuleks käsitada EFSI toimingutena.

(41)

Võttes arvesse üldist eesmärki tagada investeeringuid soodustav regulatiivne keskkond ning arvestades, et taristuvara puhul esineb vähe probleeme makseviivituste ja sissenõudmisega ning et taristuprojektide rahastamist võib pidada võimaluseks mitmekesistada institutsionaalsete investorite varaportfelle, tuleks taristuinvesteeringute käsitlus, nagu see on usaldatavuse järelevalvet käsitlevates asjakohastes liidu õigusaktides praegu sätestatud, uuesti läbi vaadata.

(42)

EFSI peaks täiendama toimivaid piirkondlikke, riiklikke ja liidu programme ning EIP praegusi toiminguid ja tegevust. Selles kontekstis tuleks julgustada kõikide olemasolevate ja eraldatud liidu vahendite täielikku kasutamist vastavalt kehtivatele nõuetele. Tingimusel et täidetud on kõik asjaomased kõlblikkuskriteeriumid, peaks liikmesriikidel olema võimalik kasutada igat liiki liidu rahastamist, et toetada selliste rahastamiskõlblike projektide rahastamist, mis on kaetud ELi tagatisega, ja toetada oma tugipanku või finantseerimisasutusi, investeerimisplatvorme või -fonde. Kõnealuse lähenemisviisi paindlikkus peaks võimalikult suures ulatuses kasutama ära investorite kaasamise potentsiaali EFSIst toetavate investeeringute valdkondades.

(43)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik kasutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde selliste rahastamiskõlblike projektide rahastamiseks, millel on ELi tagatis, järgides nende fondide suhtes kohaldatava õigusraamistiku eesmärke, põhimõtteid ja nõudeid ning eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1303/2013 (11) ning partnerluslepinguid. Komisjon peaks saama anda juhiseid selle tagamiseks, et liidu instrumentide ja EIP rahastamise kombineeritud kasutamine ELi tagatise raames võimaldaks asjakohasel määral täiendavust ja sünergiat.

(44)

Võttes arvesse kiireloomuliste meetmete vajadust liidus, võivad EIP ja EIF olla 2015. aastal ja kuni käesoleva määruse jõustumiseni, EFSI lepingu sõlmimiseni ning investeeringute komitee kõigi liikmete ja tegevdirektori esmakordse ametissenimetamiseni rahastanud täiendavaid projekte, mis jäävad väljapoole nende tavapärast profiili. Selleks et käesoleva määrusega ette nähtud meetmetest saadav kasu oleks võimalikult suur, peaks olema võimalik kasutada ELi tagatist selliste täiendavate projektide puhul juhul, kui need vastavad käesolevas määruses sätestatud sisulistele kriteeriumidele.

(45)

EFSI toetatavaid EIP rahastamis- ja investeerimistoiminguid tuleks jätkuvalt teha EIP kehtestatud nõuete ja korra, sh asjakohaste kontrollimeetmete ja maksudest kõrvalehoidumise vältimiseks võetud meetmete kohaselt, kooskõlas kontrollikoja ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) asjaomaste nõuete ja menetlustega, sealhulgas Euroopa Komisjoni, Euroopa Kontrollikoja ja Euroopa Investeerimispanga vahel 27. oktoobril 2003 sõlmitud kolmepoolse kokkuleppega.

(46)

Tuletades meelde, et ELi toimimise lepingu artikli 319 kohaselt rajaneb eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus oluliselt kontrollikoja audititel, tuleks käesoleva määruse kohaldamisel tagada ELi toimimise lepingu artiklis 287 sätestatud kontrollikoja auditeerimisõiguse täielik järgimine.

(47)

EIP peaks korrapäraselt hindama EFSI toetatavaid toiminguid ning nendest aru andma, et hinnata nende asjakohasust, tulemusi ja mõju, sealhulgas nende täiendavust ja lisaväärtust, ning teha kindlaks aspektid, millega saab tulevasi tegevusi tõhustada. Sellised hindamised ja aruanded tuleks avalikustada ning need peaksid toetama vastutust ja jätkusuutlikkuse analüüsi.

(48)

Investeeringute komitee peaks investeerimissuuniste ja muude käesoleva määruse kohaste nõuete rakendamisel võtma täielikult arvesse vajadust hoida ära igasugune diskrimineerimine, eelkõige seoses juurdepääsu tagamisega puudega inimeste jaoks. Investeeringute komitee peaks eelkõige võtma arvesse soolist võrdõiguslikkust ja soolise aspekti arvestamist.

(49)

EFSI kaudu tehtavate rahastamis- ja investeerimistoimingute kõrval tuleks luua Euroopa investeerimisnõustamise keskus. Euroopa investeerimisnõustamise keskus peaks andma olulist tuge projektide arendamiseks ja ettevalmistamiseks kogu liidus, kasutades ära komisjoni, EIP, liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutuste ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide juhtimisorganite teadmisi. Tuleks luua ühtne kontaktpunkt küsimustes, mis on seotud investeeringute tehnilise abiga liidus, ja tõhustada tuleks projektide arendajatele kohalikul tasandil antavat tehnilist abi. Euroopa investeerimisnõustamise keskuse uusi teenuseid tuleks osutada lisaks liidu muude programmide raames juba pakutavatele teenustele, mõjutamata mingilgi viisil kõnealuste programmide raames antava toetuse taset ja mahtu. Kõnealuste täiendavate teenuste jaoks tuleks ette näha piisavad rahalised vahendid. Euroopa investeerimisnõustamise keskus peaks andma avaliku sektori projektide arendajatele tasuta ekspertnõu, et tagada õiglane juurdepääs EFSI rahastamisele kogu liidus. Võimaluse korral peaks Euroopa investeerimisnõustamise keskus tegema tihedat koostööd sarnaste riigi, piirkonna või riigi tasandist madalama tasandi struktuuridega. Tasudele, mida võetakse VKEdelt tehnilise abi eest, mida Euroopa investeerimisnõustamise keskus osutab lisaks olemasolevatele liidu programmidele, tuleks seada ülemmäär, milleks on üks kolmandik nende kuludest. Samuti peaks EIP esitama Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile 1. septembriks 2016 ja seejärel igal aastal aruande Euroopa investeerimisnõustamise keskuse saadud tasude ja osutatud teenuste kohta, et võimaldada tulemuslikult hinnata rahastamisvajadusi 20 000 000 euro suuruse iga-aastase ülemmäära piires.

(50)

Euroopa investeerimisnõustamise keskus peaks eelkõige tuginema niisuguste olemasolevate programmide headele tavadele nagu ELENA (Euroopa kohaliku energia abivahend), EEEF (Euroopa energiatõhususe fond), JEREMIE (ühine rahastamisskeem väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks), JASPERS (Euroopa piirkondades ühisabi projektide toetamise algatus), JESSICA (Euroopa ühine toetus linnapiirkondade jätkusuutlikele investeeringutele) ja JASMINE (Euroopa mikrokrediidiasutuste toetamise ühisalgatus).

(51)

EIP-le antava ELi tagatisega seotud riskide katmiseks tuleks luua tagatisfond (edaspidi „tagatisfond”). Tagatisfond tuleks luua järkjärguliste maksetega liidu üldeelarvest. Lisaks tuleks tagatisfondi täiendada ka selliste projektide tuludest, mis on saanud EFSI toetust, ja summadest, mis on sisse nõutud makseviivitusega võlgnikelt, kui tagatisfond on juba EIP-le tagatise välja maksnud. Kõik tagatisfondi ülejäägid, mis tulenevad sihtsumma korrigeerimisest või tasudest, mis ületavad sihtsummat pärast ELi tagatise täielikku taastamist kuni selle algse summani, milleks on 16 000 000 000 eurot, tuleks sihtotstarbelise sisetuluna tagastada liidu üldeelarvesse, et täiendada kõiki eelarveridasid, mida võidi kasutada vahendite tagatisfondi ümberpaigutamise allikana.

(52)

Tagatisfond peaks tagama liidu üldeelarvele likviidsuspuhvri EFSI eesmärkide saavutamisel tekkinud kahjumi katteks. Kogemused seoses EFSIst toetatavate investeeringute laadiga osutavad, et tagatisfondis olevad vahendid peaksid moodustama 50 % ELi tagatiste kui kohustuste kogumahust.

(53)

Kõik tagatisfondi tehtavad maksed ja EFSI tegevusega seotud eelarvealased otsused peaksid olema täiel määral kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku tingimustega ning Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid need heaks kiitma iga-aastase eelarvemenetluse raames.

(54)

Toetuse osaliseks rahastamiseks liidu üldeelarvest tuleks vähendada raamprogrammi „Horisont 2020” ja määrusega (EL) nr 1316/2013 ette nähtud Euroopa ühendamise rahastu rahastamispaketti.

(55)

Liidus on märkimisväärne arv majanduslikus ja tehnilises mõttes potentsiaalselt elujõulisi projekte, mida ei ole rahastatud selliste projektidega seotud kindlusetuse ja läbipaistmatuse tõttu. Sageli on see tingitud sellest, et erainvestorid ei ole projektidest teadlikud või neil ei ole piisavalt teavet investeerimisriskide, sh regulatiivsete riskide hindamiseks. Komisjon peaks EIP toetusel aitama kaasa praeguste ja tulevaste, investeerimiseks sobilike projektide läbipaistva portaali loomisele liidus (edaspidi „Euroopa investeerimisprojektide portaal”). Portaal peaks tagama, et teave investeerimisprojektide kohta avalikustatakse korrapäraselt ja struktureeritud viisil, et tagada investoritele juurdepääs läbipaistvale ja usaldusväärsele teabele, võttes nõuetekohaselt arvesse ärisaladuste kaitset.

(56)

Liikmesriikidel peaks koostöös piirkondlike ja kohalike ametiasutustega olema võimalik osaleda portaali loomises ja haldamises, sealhulgas edastades komisjonile teavet nende territooriumil teostatavate investeerimisprojektide kohta. Enne portaali töö alustamist peaks komisjon EIP osalusel pidama asjakohaseid konsultatsioone liikmesriikide, ekspertide ja sidusrühmadega projektide portaali kandmise põhimõtete ja suuniste üle, sealhulgas viisi üle, kuidas hoida ära riigi julgeolekut ohustada võivate projektide avalikustamine, ning avalikustamiseks kasutatava üksikprojekti käsitleva teabe vormi üle.

(57)

Portaal peaks kogu liidust hõlmama projekte investorite tähelepanu äratamise ja teabe jagamise eesmärgil. Võimalik peaks olema hõlmata projekte, mida saab täielikult rahastada erasektorist või muude liidu või riigi tasandi instrumentide abil. Projekti lisamine portaali ei peaks tähendama selle toetamist avalikust sektorist liidu või riigi tasandil, kuid ei peaks seda ka välistama.

(58)

Selleks et tagada aruandekohustus Euroopa kodanike ees, peaks EIP korrapäraselt esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruandeid EFSI edusammude, mõju ja toimingute kohta, eelkõige seoses EFSI raames tehtud toimingute täiendavusega, võrreldes EIP tavatoimingute, sh eritegevusega. Euroopa Parlamendi taotluse korral peaksid juhatuse eesistuja ja tegevdirektor osalema kuulamistel ja vastama kindlaksmääratud aja jooksul küsimustele. Komisjon peaks andma regulaarselt aru tagatisfondi olukorra kohta.

(59)

Selleks et hõlbustada käesoleva määruse II lisas sätestatud investeerimissuuniste mitteolemuslike osade kiiret ja paindlikku kohandamist liidu või selle osade turutingimuste ja investeerimiskeskkonnaga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kõnealuste investeerimissuuniste asjakohaseid osasid ühtki suuniste punkti tervikuna välja jätmata. Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse näitajate tulemustabel, mida investeeringute komitee peab kasutama selleks, et tagada ELi tagatise võimaliku ja tegeliku kasutamise sõltumatu ja läbipaistev hindamine. Võttes arvesse EFSI ainulaadset olemust ja EIP keskset rolli selle ülesehituses, on asjakohane, et komisjon peab EIPga tihedat dialoogi tulemustabeli vastuvõtmise ning investeerimissuuniste ja tulemustabeli mis tahes kohandamise kontekstis. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(60)

EFSI ainulaadsed omadused nõuavad erakordsete jõupingutuste tegemist niisuguste delegeeritud õigusaktide jõustamiseks, millega esimest korda kehtestatakse tulemustabel. Samal ajal tuleks tagada kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 290 lõikega 2 käesolevas määruses ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastuväidete esitamise õiguse tulemuslikkus. Seetõttu peaks tulemustabelit esimest korda kehtestavale delegeeritud õigusaktile vastuväidete esitamise tähtaeg olema erandkorras kolm nädalat, mida saab Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendada kolme nädala võrra. Delegeeritud õigusakti edastamise kuupäeva puhul peaks komisjon võtma arvesse kõnealust vastuväidete esitamise tähtaega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu menetlusi.

(61)

EIP tasude põhimõtteid järgides tuleks EFSI toimingute tasude suuruse puhul võtta nõuetekohaselt arvesse turutõrkeid ja -lünki ning vajadust stimuleerida täiendavaid investeeringuid. EFSI tulud, mis on seotud ELi tagatisega, peaksid aitama kaasa ELi tagatise eelarvelisele toetamisele.

(62)

Komisjon ja EIP peaksid sõlmima lepingu, milles täpsustatakse käesolevas määruses EFSI haldamiseks sätestatud tingimusi. Kõnealune leping ei tohiks riivata liidu seadusandja, eelarvepädevate institutsioonide ega EIP pädevust vastavalt aluslepingutes sätestatule ning peaks seetõttu piirduma küsimustega, mis on peamiselt tehnilist ja halduslikku laadi ning mitteolemuslikud, kuid on siiski vajalikud EFSI tõhusaks rakendamiseks.

(63)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt toetada investeeringuid liidus ja tagada üksustele parem juurdepääs rahastamisele, ei suuda liikmesriigid piiratud rahastamise tõttu investeeringute puhul piisavalt saavutada, sest liikmesriikide fiskaalvõimekus investeeringute rahastamiseks on erinev, küll aga saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

a)

riigi tasandi või sellest madalama tasandi platvormid, mis koondavad eri investeerimisprojekte teatava liikmesriigi territooriumil;

b)

mitut riiki hõlmavad või piirkondlikud platvormid, mis koondavad teatava geograafilise piirkonna projektidest huvitatud partnereid mitmest liikmesriigist või kolmandast riigist;

c)

valdkondlikud platvormid, mis koondavad teatava sektori investeerimisprojekte;

a)

investeeringuid;

b)

paremat juurdepääsu rahastamisele kuni 3 000 töötajaga üksustele, keskendudes eelkõige VKEdele ning väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele.

a)

EFSI moodustamine, sealhulgas:

b)

EFSI juhtimise korraldus vastavalt artiklile 7, ilma et see piiraks kohaldamast ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 5) Euroopa Investeerimispanga põhikirja kohta (edaspidi „EIP põhikiri”), sealhulgas:

c)

ELi tagatis, mis on tingimusteta ja tagasivõetamatu EIP-le antav tagatis, mis realiseeritakse esimesel nõudmisel, sealhulgas:

d)

investeeringute komitees sellise ELi tagatise kasutamise heakskiitmise kord, mis antakse üksikutele projektidele või investeerimisplatvormide või -fondide või liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutuste toetuseks kooskõlas käesoleva määrusega ja eelkõige selle artikli 7 lõikega 12 ja artikli 9 lõikega 5, selle II lisaga ja käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega;

e)

investeerimisettepanekute esitamise ja nende jaoks ELi tagatise kasutamise heakskiitmise kord, sealhulgas:

f)

EFSIt käsitlev aruandlus, seire ja vastutus, sealhulgas:

g)

vastavalt artiklile 18 EFSI toimimise hindamine;

h)

EFSI kommunikatsiooni- ja edendusstrateegia;

i)

kord ja tingimused EFSI lepingu muutmiseks komisjoni või EIP algatusel, sealhulgas kohustus anda lepingu muutmisest aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule;

j)

muud haldus- või organisatsioonilised tingimused, mida on vaja EFSI haldamiseks, tingimusel et need võimaldavad ELi tagatise nõuetekohast kasutamist;

k)

liikmesriikide poolt tagatiste või raha vormis, või muude kolmandate isikute puhul üksnes raha vormis, EFSIsse sissemaksete tegemise kord, millega ei anta kõnealustele liikmesriikidele või muudele kolmandatele isikutele õigust osaleda juhatuse otsuste tegemises ega hääletustel.

a)

EIFi poolt läbiviidavaid EFSI tegevusi juhivad EIFi juhtorganid;

b)

EIFi poolt läbiviidavate EFSI tegevuste suhtes kohaldatakse artikli 16 kohaseid aruandlusnõudeid;

c)

käesoleva määrusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingute pealt liidule ette nähtud tasu makstakse välja pärast seda, kui ELi tagatise realiseerimise tõttu toimuvad maksed ning järgnevad kulud on maha arvatud, kooskõlas artikli 9 lõikega 6 ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse lepinguga.

a)

on liidu standardite alusel koostatud kulude-tulude analüüsi kohaselt majanduslikult elujõulised, võttes arvesse projekti era- ja avaliku sektori partnerite poolset võimalikku toetust ja kaasrahastamist;

b)

on kooskõlas liidu poliitikaga, sealhulgas aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu, kvaliteetsete töökohtade loomise ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgiga;

c)

võimaldavad täiendavust;

d)

kaasavad võimaluse korral maksimaalselt erasektori kapitali ning

e)

on tehniliselt elujõulised.

a)

EFSI strateegilise suuna, sealhulgas tagatise jaotuse taristu- ja innovatsioonikomponentide raames ning võimalikud otsused, mis tuleb teha artikli 11 lõike 3 ning II lisa punkti 7 alapunkti b alusel;

b)

tegevuspõhimõtted ja -korra, mis on vajalikud EFSI toimimiseks;

c)

sätted, mida kohaldatakse toimingutele, mida tehakse investeerimisplatvormide ja liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutustega;

d)

EFSI riskiprofiili.

a)

teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon;

b)

transporditaristud ja innovatiivsed transporditehnoloogiad;

c)

energiataristud, energiatõhusus ja taastuvenergia;

d)

info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristud;

e)

keskkonnakaitse ja -juhtimine;

f)

haridus ja koolitus;

g)

tervishoid ja ravimid;

h)

VKEd;

i)

kultuuri- ja loomemajandus;

j)

linnaline liikumiskeskkond;

k)

sotsiaalsed taristud ning sotsiaal- ja solidaarne majandus.

a)

tehakse liidus või

b)

hõlmavad ühes või mitmes liikmesriigis asutatud või asuvaid üksusi ning mis ulatuvad ühte või mitmesse Euroopa naabruspoliitika, sh strateegilise partnerluse, laienemispoliitika, Euroopa Majanduspiirkonna või Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni kohaldamisalasse jäävasse kolmandasse riiki, või mõnesse ülemeremaasse või -territooriumile, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu II lisas, olenemata sellest, kas neis kolmandates riikides või ülemeremaades või -territooriumidel on olemas partner.

a)

teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, eelkõige järgmistes valdkondades:

b)

energeetikasektori arendamine kooskõlas energialiidu prioriteetidega, sh energiavarustuse kindlus, ning aastate 2020, 2030 ja 2050 kliima- ja energiaraamistikega, eelkõige järgmistes valdkondades:

c)

transporditaristute, transpordiseadmete ja innovatiivsete transporditehnoloogiate arendamine, eelkõige järgmistes valdkondades:

d)

rahaline toetus EIFi ja EIP kaudu kuni 3 000 töötajaga üksustele, keskendudes eelkõige VKEdele ning väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, eelkõige järgmistes valdkondades:

e)

info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendamine ja kasutuselevõtmine, eelkõige järgmistes valdkondades:

f)

keskkonna- ja ressursitõhusus, eelkõige järgmistes valdkondades:

g)

inimkapital, kultuur ja tervis, eelkõige järgmistes valdkondades:

a)

5. juulini 2019 EIP toimingute puhul, mille kohta EIP ja toimingutest kasusaaja või finantsvahendaja on allkirjastanud lepingu 30. juuniks 2020;

b)

5. juulini 2019 EIF toimingute puhul, mille kohta EIF ja finantsvahendaja on allkirjastanud lepingu 30. juuniks 2020.

a)

EIP laenud, tagatised, edasitagatised, kapitalituru instrumendid ja mis tahes muud liiki rahastamis- või krediidikvaliteedi parandamise instrumendid, omakapitali- või kvaasiomakapitali osalused, sealhulgas liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutuste ning investeerimisplatvormide või -fondide kasuks.

b)

EIP poolne EIFi rahastamine või tagatised, mis võimaldavad EIFil anda laene, tagatisi ja edasitagatisi ja kasutada mis tahes muud liiki krediidikvaliteedi parandamise instrumente, kapitalituru instrumente ning omandada omakapitali- või kvaasiomakapitali osalusi, sealhulgas liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutuste ning investeerimisplatvormide või -fondide kasuks.

c)

EIP tagatised liikmesriikide tugipankadele või finantseerimisasutustele, investeerimisplatvormidele või -fondidele ELi tagatise edasitagatisena.

a)

artikli 10 lõike 2 punktis a osutatud võlainstrumentide puhul põhisumma ja kogu ulatuses intressid ning muud summad, mis kuuluvad EIP-le tasumisele kuni makseviivituse tekkeni asjaomase rahastamistoimingu puhul kehtinud tingimuste kohaselt;

b)

artikli 10 lõike 2 punktis a osutatud omakapitali investeeringute puhul investeeritud summad ja nendega seotud rahastamiskulud;

c)

artikli 10 lõike 2 punktis b osutatud toimingute puhul kasutatud summad ja nendega seotud rahastamiskulud.

a)

liidu üldeelarvest tehtavate sissemaksetega;

b)

tagatisfondi investeeritud vahenditest saadud tulust;

c)

summadest, mis on sisse nõutud makseviivitusega võlgnikelt vastavalt EFSI lepingus sätestatud sissenõudmismenetlusele, nagu on ette nähtud artikli 4 lõike 2 punkti c alapunktis iv;

d)

tuludest ja muudest maksetest, mida liit on saanud vastavalt EFSI lepingule.

a)

igasugune ülejääk kantakse sihtotstarbelise sisetuluna liidu üldeelarvesse vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 21 lõikele 4 kõigi eelarveridade osas, millelt võidi vahendeid tagatisfondi ümber paigutada;

b)

igasugune tagatisfondi täiendamine tehakse iga-aastaste osamaksetena kuni kolme aasta jooksul alates aastast n + 1.

a)

annab ametiasutustele ja projektide arendajatele tehnilist abi ühest kohast;

b)

abistab projektide arendajaid, kui see on asjakohane, projektide arendamisel, et viia need vastavusse artiklis 6 sätestatud kõlblikkuskriteeriumidega;

c)

võimendab kohalikke teadmisi, et hõlbustada EFSI toetust kogu liidus;

d)

on platvormiks vastastikuse kogemuste vahetamise ja projektide arendamisega seotud oskusteabe jagamisel;

e)

annab nõu investeerimisplatvormide loomise kohta.

a)

hinnang EIP rahastamis- ja investeerimistoimingutele toimingu, sektori, riigi ja piirkonna tasandil ning nende toimingute käesolevale määrusele, eelkõige täiendavuse pakkumise kriteeriumile vastavuse kohta koos hinnanguga EIP rahastamis- ja investeerimistoimingute jaotuse kohta artikli 9 lõikes 2 esitatud üldeesmärkide lõikes;

b)

koondhinnang EIP rahastamis- ja investeerimistoimingute lisaväärtuse, erasektori vahendite kaasamise, hinnanguliste ja tegelike väljundite ning tulemuste ja mõju, sh töökohtade loomisele avalduva mõju kohta;

c)

hinnang selle kohta, mil määral aitavad käesoleva määrusega hõlmatud toimingud kaasa artikli 9 lõikes 2 sätestatud üldeesmärkide saavutamisele, sh hinnang EFSI investeeringute taseme kohta teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja transpordi (sh TEN-T ja linnalise liikumiskeskkonna), telekommunikatsiooni, energiataristute ning energiatõhususe valdkonnas;

d)

hinnang ELi tagatise kasutamise nõuetele ja artikli 4 lõike 2 punkti f alapunktis iv osutatud peamistele tulemusnäitajatele vastavuse kohta;

e)

hinnang EFSI toetatud projektidega saavutatud finantsvõimenduse kohta;

f)

nende projektide kirjeldus, mille puhul Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetus on ühendatud EFSI toetusega, ning mõlemast rahastamisallikast tehtavate sissemaksete kogusumma;

g)

kasusaajatele üle kantud rahasumma ja koondhinnang EIP rahastamis- ja investeerimistoimingutele;

h)

hinnang EIP rahastamis- ja investeerimistoimingute lisaväärtuse ning nimetatud toimingutega seotud koguriski kohta;

i)

üksikasjalik teave ELi tagatise realiseerimise, kahju, tulude, sissenõutud summade ja muude laekunud maksete kohta;

j)

käesoleva määrusega hõlmatud EIP rahastamistoiminguid käsitlevad finantsaruanded, mille on auditeerinud sõltumatu välisaudiitor.

a)

EIP ja EIFi riskihinnang ja reitingualane teave seoses käesoleva määrusega hõlmatud EIP rahastamis- ja investeerimistoimingutega;

b)

liidu võetud ja tasumata finantskohustused tulenevalt käesoleva määrusega hõlmatud EIP rahastamis- ja investeerimistoimingute jaoks antud ELi tagatisest toimingute kaupa;

c)

EIP rahastamis- ja investeerimistoimingutest tulenev kasum või kahjum kokku artikli 4 lõike 2 punkti c alapunktis i osutatud portfellide lõikes.

a)

avaldab EIP EFSI toimimise kohta põhjaliku aruande, milles esitatakse hinnang EFSI mõju kohta investeeringutele liidus, töökohtade loomisele ja rahastamise kättesaadavusele VKEde ning keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate jaoks;

b)

avaldab komisjon põhjaliku aruande ELi tagatise kasutamise ja tagatisfondi toimimise kohta.

a)

saavutab talle seatud eesmärke ning investeeringute toetamise kava jätkamine on põhjendatud, esitab komisjon, kui see on asjakohane, seadusandliku ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks eesmärgiga määrata kindlaks uus investeerimisperiood, tagada investeeringute jätkumine ja asjakohane rahastamine;

b)

ei saavuta talle seatud eesmärke ning investeeringute toetamise kava jätkamine on põhjendatud, esitab komisjon, kui see on asjakohane, seadusandliku ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks eesmärgiga kõrvaldada väljaselgitatud puudused, määrata kindlaks uus investeerimisperiood, tagada investeeringute jätkumine ja asjakohane rahastamine;

c)

ei saavuta talle seatud eesmärke ning investeeringute toetamise kava jätkamine ei ole põhjendatud, esitab komisjon, kui see on asjakohane, seadusandliku ettepaneku EFSI tegevuse tõrgeteta lõpetamise tagamiseks, säilitades samal ajal ELi tagatise käesoleva määruse kohaselt juba heaks kiidetud toimingutele.