5.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 208/1

(1)

Nõukogu määrusega (EL) nr 1221/2014 (2) on kehtestatud kvoodid 2015. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2015. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

5.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 208/3

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 773/2004 (2) on sätestatud eeskirjad muu hulgas uurimismenetluste kohta, mida korraldab komisjon, ning juurdepääsu kohta komisjoni toimikule.

(2)

Kartellid on kahe või enama konkurendi vahel sõlmitud kokkulepped või kooskõlastatud tegevus, mille eesmärgiks on koordineerida turul konkurentsikäitumist või mõjutada asjakohaseid konkurentsiparameetreid sellise tegevuse kaudu nagu ostu- ja müügihindade fikseerimine või kooskõlastamine või muude kauplemistingimuste kehtestamine, tootmis- või müügikvootide määramine või turgude ja klientide jagamine, sealhulgas pakkumismahhinatsioonide kaudu, impordi- või ekspordipiirangute seadmine või konkurentsivastane tegevus teiste konkurentide suhtes. Sellise tegevusega rikutakse väga tõsiselt ELi toimimise lepingu artiklit 101.

(3)

Salajasi kartelle on väga raske avastada ja uurida, kui ei ole koostööd nendes osalevate ettevõtjate või üksikisikutega. Seepärast leiab komisjon, et liidu huve silmas pidades on vajalik kompenseerida koostöö sellistele kõnealuses ebaseaduslikus tegevuses osalevatele ettevõtjatele, kes soovivad lõpetada oma osalemise kartellis ja teha komisjoniga uurimise käigus koostööd sõltumatult teistest kartellis osalevatest ettevõtjatest. Tarbijate huvi salajaste kartellide avastamise ja karistamise vastu on olulisem kui ebaseadusliku tegevusega proportsionaalse trahvi määramine ettevõtjatele, kes võimaldavad komisjonil sellise tegevuse avastada ja selle keelustada. Seepärast on komisjon alates 1996. aastast kohaldanud leebusprogrammi. Leebusprogrammis on komisjon määranud kindlaks tingimused, mille alusel võib ta komisjoniga uurimismenetluses koostööd tegevatele ettevõtjatele koostöö kompenseerida. Leebusprogramm on osutunud tõhusaks vahendiks, mis on aidanud komisjonil avastada arvukalt salajasi kartelle ning sellise tegevuse eest karistusi määrata. Aidates rikkumisi avastada ning tõhustades õigusnormide täitmise tagamist, vähendab leebusprogramm ka ettevõtjate soovi kartellides osaleda ning annab kahju kandnud isikutele aluse nõuda hüvitust selliste rikkumiste tõttu kantud kahju eest.

(4)

Koostöö raames võivad ettevõtjad vabatahtlikult esitada komisjonile leebema kohtlemise taotlused, mis võivad sisaldada ettevõtte praeguste ja/või endiste töötajate ja esindajate tehtud avaldusi. Ettevõtjate soov komisjoniga koostööd teha võib aga kaduda, kui see halvendaks nende positsiooni tsiviilkohtumenetluses.

(5)

Määruse (EÜ) nr 773/2004 kohaselt võivad komisjoni menetluse osapooled ning ka kolmandad isikud, nagu kaebuse esitajad ja muud huvitatud isikud, saada komisjoni toimikust teatavat teavet.

(6)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 773/2004 kohaselt saadud teavet võib kasutada kohtu- või haldusmenetluses aluslepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamise eesmärgil. Siiski ei tohiks olla võimalik kasutada sellist teavet riikide kohtute menetlustes juhul, kui see võiks põhjendamatult mõjutada komisjoni tegevuse tõhusust aluslepingu artiklite 101 ja 102 täitmise tagamisel.

(7)

Selleks, et mitte vähendada ettevõtjate valmisolekut leebusprogrammi või kokkuleppemenetluse raames vabatahtlikult tunnistada oma osalemist liidu konkurentsiõiguse normide rikkumises, saavad muud isikud määruse (EÜ) nr 773/2004 kohase juurdepääsu toimikule ja seega sellisest tunnistusest teada ainult oma kaitseõiguste kasutamiseks komisjoni menetlustes. Sellist teavet võib kasutada Euroopa Liidu kohtute või liikmesriikide kohtute menetlustes üksnes juhul, kui need on otseselt seotud juhtumiga, mille puhul on juurdepääs tagatud, ning kui need käsitlevad kas trahvi jaotamist kartelliosaliste vahel või riigi konkurentsiasutuse vastu võetud rikkumisotsuse läbivaatamist.

(8)

Määruse (EÜ) nr 773/2004 kohaselt saadud teabe kasutamine liikmesriikide kohtute menetlustes ei tohiks põhjendamatult takistada komisjoni käimasolevat uurimist, mis on seotud liidu konkurentsiõiguse rikkumisega. Kui sellise teabe valmistas ette komisjon liidu konkurentsiõiguse täitmise tagamise menetluse käigus (nt vastuväited) või sellise menetluse mõni osaline (nt vastused komisjoni teabenõuetele), ei tohiks ükski osapool kasutada sellist teavet liikmesriikide kohtumenetlustes enne seda, kui komisjon on määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 7, 9 või 10 kohase otsuse vastuvõtmisega lõpetanud menetluse kõigi uuritavate isikute suhtes või muul viisil oma haldusmenetluse lõpule viinud.

(9)

Käesoleva määruse sätteid, milles käsitletakse ettevõtja leebema kohtlemise taotlusi ja kokkuleppemenetluse ettepanekuid, tuleks kohaldada ka juhul, kui konkurentsieeskirjade rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/104/EL (3) artiklis 2 määratletud leebema kohtlemise taotlused ja kokkuleppemenetluse ettepanekud esitavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1/2003 kohaselt liikmesriikide konkurentsiametid.

(10)

Määrust (EÜ) nr 773/2004 tuleks seepärast vastavalt muuta,

1)

Lisatakse artikkel 4a:

„Artikkel 4a

Komisjoni leebusprogramm

1.   Komisjon võib kehtestada nõuded ja koostöötingimused, mille kohaselt võib ta kompenseerida salajases kartellis osalevate või osalenud ettevõtjate koostöö kartelli avalikuks tulekule ja rikkumise kindlakstegemisele kaasaaitamisel, vabastades nad trahvist või vähendades trahvi, mis oleks neile muidu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 alusel määratud (komisjoni leebusprogramm).

Trahvidest vabastada võib sellise ettevõtja, kes on esimesena esitanud tõendid, mis komisjoni arvates võimaldavad tal läbi viia sihipärase kontrolli või avastada aluslepingu artikli 101 rikkumise, mis on seotud väidetava kartelliga. Trahvi võib vähendada ettevõtjatel, kes esitavad komisjonile väidetava rikkumise kohta tõendid, millel on komisjoni valduses olevate tõenditega võrreldes oluline lisaväärtus.

Komisjon võimaldab leebusprogrammi kohaselt trahvist vabastamist või trahvi vähendamist juhul, kui ettevõtja vastab haldusmenetluse lõpus leebusprogrammis kehtestatud nõuetele ja koostöötingimustele. Need võivad muu hulgas hõlmata ettevõtjatelt nõutava teabe ja tõendite laadi ning ettevõtjatelt haldusmenetluse käigus oodatavat edasist koostööd.

2.   Trahvist vabastuse saamiseks või trahvi vähendamiseks avaldavad ettevõtjad komisjonile vabatahtlikult, mida nad salajase kartelli kohta teavad ja milline on olnud selles nende osa; selle teabe võib esitada ka ettevõtte endiste või praeguste töötajate või esindajate vabatahtliku avalduse kujul (ettevõtja leebema kohtlemise taotlus). Ettevõtja leebema kohtlemise taotlused koostatakse spetsiaalselt komisjonile esitamiseks, et saada komisjoni leebusprogrammi alusel trahvist vabastus või trahvi vähendada.

3.   Komisjon võimaldab pooltel esitada peale kirjalike ka suulisi leebema kohtlemise taotlusi. Ettevõtjate suulised avaldused lindistatakse ja kirjutatakse üles komisjoni tööruumides. Ettevõtjale antakse võimalus üleskirjutatud suulise avalduse tehnilist täpsust komisjoni tööruumides kontrollida ning vajaduse korral selle sisu viivitamata parandada. Käesolevas määruses sätestatud õigusnorme ettevõtja leebema kohtlemise taotluste kohta kohaldatakse selliste taotluste suhtes olenemata nende jäädvustamise vahendist. Olemasolev teave, st teave, mis on olemas komisjoni menetlusest sõltumatult ning mille ettevõtja esitab komisjonile trahvist vabastamise või trahvi vähendamise taotluse raames, ei ole ettevõtja leebema kohtlemise taotluse osa.”

2)

Artikli 8 lõige 2 jäetakse välja.

3)

Artikli 10a lõike 2 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Kui kokkuleppe sõlmimiseks peetav arutelu edeneb, võib komisjon kehtestada tähtaja, mille jooksul pooled võivad ühineda kokkuleppemenetlusega, esitades kokkuleppemenetluse ettepaneku, mis kajastab kokkuleppemenetluse arutelu tulemusi ning võtab arvesse nende osalemist asutamislepingu artikli 101 tingimuste rikkumises ja nende vastutust selle eest. Kokkuleppemenetluse ettepaneku koostavad asjaomased ettevõtjad komisjonile esitatava ametliku taotlusena võtta nende juhtumis pärast kokkuleppemenetlust vastu mis tahes otsus. Enne, kui komisjon kehtestab tähtaja kokkuleppemenetluse ettepaneku esitamiseks, on asjaomastel pooltel õigus saada taotluse alusel õigeaegselt esimeses lõigus osutatud teavet. Pärast kõnealust kuupäeva laekunud kokkuleppemenetluse ettepanekuid ei ole komisjon kohustatud arvesse võtma.

Komisjon võimaldab pooltel esitada peale kirjalike ka suulisi kokkuleppemenetluse ettepanekuid. Suulised kokkuleppemenetluse ettepanekud lindistatakse ja kirjutatakse üles komisjoni tööruumides. Ettevõtjale antakse võimalus üleskirjutatud suulise ettepaneku tehnilist täpsust komisjoni tööruumides kontrollida ning vajaduse korral selle sisu viivitamata parandada. Käesolevas määruses sätestatud õigusnorme kokkuleppemenetluse ettepanekute kohta kohaldatakse selliste ettepanekute suhtes olenemata nende jäädvustamise vahendist.”

4)

Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

5)

Artikli 16 järele lisatakse VIa peatükk:

„VIa PEATÜKK

KOMISJONI MENETLUSE KÄIGUS SAADUD TEABE KASUTAMISE PIIRANGUD

Artikkel 16a

1.   Käesoleva määruse kohaselt saadud teavet võib kasutada kohtu- või haldusmenetluses üksnes aluslepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamise eesmärgil.

2.   Juurdepääs ettevõtja leebema kohtlemise taotlusele artikli 4a lõike 2 tähenduses või kokkuleppemenetluse ettepanekule artikli 10a lõike 2 tähenduses antakse ainult kaitseõiguse kasutamiseks komisjoni menetlustes. Toimikule juurdepääsu saanud pool võib sellistest taotlustest ja ettepanekutest saadud teavet kasutada ainult juhul, kui see on vajalik kaitseõiguse kasutamiseks

3.   Järgmist liiki teavet, mis on saadud käesoleva määruse alusel, ei kasutata liikmesriikide kohtumenetlustes enne seda, kui komisjon on määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 7, 9 või 10 kohase otsuse vastuvõtmisega lõpetanud menetluse kõigi uuritavate isikute suhtes või muul viisil oma haldusmenetluse lõpule viinud:

5.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 208/7

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 798/2008 (2) on sätestatud veterinaarsertifikaatide nõuded kodulindude ja linnukasvatussaaduste (edaspidi „kaubad”) liitu importimise ja läbi liidu toimuva veo suhtes, kaasa arvatud ladustamine läbiveo ajal. Kõnealuses määruses on sätestatud, et kaupu võib liitu importida ja läbi liidu vedada ainult selle määruse I lisa 1. osas esitatud tabeli 1. ja 3. veerus loetletud kolmandatest riikidest, territooriumidelt, tsoonidest ja piirkondadest.

(2)

Määruses (EÜ) nr 798/2008 on sätestatud ka tingimused, mille täitmisel loetakse kolmas riik, territoorium, tsoon või piirkond kõrge patogeensusega linnugripist vabaks.

(3)

Lõuna-Aafrika on esitatud määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas sellise kolmanda riigina, millest on lubatud liitu importida ja liidust läbi vedada silerinnaliste lindude sugu- ja produktiivlinde, nende haudemune ja ühepäevaseid tibusid, silerinnaliste lindude liha, mune, munatooteid ja SPF-mune.

(4)

Pärast alatüüpi H5N2 kuuluva kõrge patogeensusega linnugripi viiruse puhanguid Lõuna-Aafrika territooriumil 2011. aasta aprillis keelati komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 536/2011 (3) importida liitu silerinnaliste lindude sugu- ja produktiivlinde, nende haudemune ja ühepäevaseid tibusid ning silerinnaliste lindude liha.

(5)

Seoses haigusolukorra arenguga võeti vastu komisjoni rakendusmäärused (EL) nr 991/2011 (4) ja (EL) nr 110/2012 (5).

(6)

Kuni Lõuna-Aafrika kogu territooriumi kõrge patogeensusega linnugripist vaba staatuse deklareerimiseni lubati sellistelt silerinnalistelt lindudelt saadud liha, keda hoitakse silerinnaliste lindude registreeritud suletud ettevõtetes, importida komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 166/2014 (6) ning imporditingimusi kohandati täiendavalt komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 952/2014 (7).

(7)

2. märtsil 2015 esitas Lõuna-Aafrika teabe oma riigi kõrge patogeensusega linnugripiga seotud staatuse kohta ja deklareeris kogu oma territooriumi kõnealusest haigusest vabaks ning taotles luba jätkata silerinnaliste lindude liha eksportimist liitu.

(8)

Komisjoni talitused hindasid kõnealust teavet. Kõnealuse hindamise ja Lõuna-Aafrika antud tagatiste alusel jõudsid komisjoni talitused järeldusele, et tuleks uuesti lubada importida silerinnaliste lindude liha kogu Lõuna-Aafrika territooriumilt.

(9)

Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa vastavalt muuta.

(10)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

5.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 208/10

(1)

Määrusega (EÜ) nr 2603/2000 (2) kehtestas nõukogu lõpliku tasakaalustava tollimaksu muu hulgas Indiast pärit polüetüleentereftalaadi impordi suhtes. Nõukogu muutis Indiast pärit polüetüleentereftalaadi impordi suhtes kehtivate tasakaalustusmeetmete taset määrusega (EÜ) nr 1645/2005 (3). Muudatuste aluseks oli kiirendatud korras läbivaatamise tulemused vastavalt määruse (EÜ) nr 597/2009 artiklile 20. Pärast aegumise läbivaatamist kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 193/2007 (4) lõpliku tasakaalustava tollimaksu veel viieks aastaks. Osalise vahepealse läbivaatamise tulemusena muudeti tasakaalustusmeetmeid hiljem nõukogu määrusega (EÜ) nr 1286/2008 (5) ja nõukogu määrusega (EL) nr 906/2011 (6). Veel üks hilisem osaline vahepealne läbivaatamine lõpetati nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 559/2012 (7) ilma kehtivaid meetmeid muutmata. Pärast uut aegumise läbivaatamist kehtestas nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 461/2013 (8) lõpliku tasakaalustava tollimaksu veel viieks aastaks. Otsusega 2000/745/EÜ (9) kiitis komisjon heaks India kolme eksportiva tootja pakutud kohustused, milles oli kehtestatud minimaalne impordihind. Rakendusotsusega 2014/109/EL (10) tühistas komisjon kohustuste heakskiidu, sest asjaolud, mille alusel kohustused heaks kiideti, olid muutunud.

(2)

Kehtivad meetmed koosnevad individuaalselt nimetatud India tootjate suhtes kohaldatavast tasakaalustava tollimaksu erimäärast, mis ulatub 0–106,5 euroni tonni kohta, ning teiste tootjate impordi suhtes kehtestatud jääktollimaksumäärast 69,4 eurot tonni kohta.

(3)

Vastavalt alusmääruse artiklile 19 sai komisjon kaks osalise vahepealse läbivaatamise taotlust, mille esitasid äriühingud Dhunseri Petrochem & Tea Limited (edaspidi „Dhunseri”) ja Reliance Industries Limited (edaspidi „Reliance”), kes on polüetüleentereftalaadi eksportivad tootjad Indias (edaspidi „taotluse esitajad”). Läbivaatamine piirdus üksnes asjaomaste taotluste esitajate vastava subsideerimise uurimisega.

(4)

Taotluse esitajad esitasid esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et meetmete jätkuv kohaldamine praegusel tasemel ei ole tasakaalustatava subsiidiumi tagajärgede korvamiseks enam vajalik. Ennekõike esitasid taotluse esitajad esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et nende subsiidium on vähenenud selgelt alla tollimaksumäära, mida nende suhtes praegu kohaldatakse.

(5)

Dhunseri puhul tulenes kõnealune subsiidiumi üldise taseme vähenemine peamiselt asjaolust, et teda ei käsitata enam ekspordisuunitlusega üksusena, ja asjaolust, et vaatlusaluse toote valmistamiseks kasutatava tooraine imporditollimaksud on praeguse meetmete taseme kehtestamiseni viinud uurimisest saadik vähenenud.

(6)

Reliance'i puhul tulenes kõnealune subsiidiumi üldise taseme vähenemine peamiselt asjaolust, et lõppes imporditollimaksude hüvitamise kava ja staatuseomanike ergutuskava (SHIS-kava) kohaldamine, samuti asjaolust, et vähenesid summad, mida taotluse esitaja sai kasutada muudest kavadest, nagu sihtturgude kava, sihttoodete kava, eellubade kava ja kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava.

(7)

Olles kindlaks teinud, et iga taotlus sisaldas piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, teatas komisjon 6. juuni 2014. aasta teates (11) ja 1. augusti 2014. aasta teates, (12) et ta algatab osalised vahepealsed läbivaatamised vastavalt alusmääruse artiklile 19. Läbivaatamised piirdusid üksnes asjaomaste taotluste esitajate subsideerimise uurimisega.

(8)

Komisjon teatas läbivaatamise algatamisest ametlikult taotluse esitajatele, eksportiva riigi esindajatele ja liidu tootjate ühendusele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda asja arutamist algatamisteadetes sätestatud tähtaja jooksul.

(9)

Reliance taotles ärakuulamist ja talle anti selline võimalus.

(10)

Uurimisel vajalikuks peetava teabe kogumiseks saatis komisjon küsimustikud taotluse esitajatele ja India valitsusele ning sai vastused selleks ette nähtud tähtaja jooksul.

(11)

Komisjon kogus ja kontrollis kõikvõimalikku teavet, mida ta pidas subsideerimise kindlakstegemise seisukohast vajalikuks. Komisjon korraldas kontrollkäigud Dhunseri valdustesse Indias Kolkatas, Reliance'i valdustesse Mumbais ja India valitsuse valdustesse New Delhis (väliskaubanduse peadirektoraat ja kaubandusministeerium) ja Kolkatas (kaubandus- ja tööstuskoda, Lääne-Bengali valitsus).

(12)

Subsideerimise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2013 kuni 31. märtsini 2014 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”).

(13)

16. juunil ja 1. juulil 2015 teatati India valitsusele ja teistele huvitatud isikutele olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal komisjon kavatses teha ettepaneku muuta Dhunseri ja Reliance'i suhtes kehtivaid tollimaksumäärasid. Ühtlasi anti neile mõistlik aeg märkuste esitamiseks. Kõiki esildisi ja märkusi võeti nõuetekohaselt arvesse, nagu on sätestatud allpool.

(14)

Läbivaatamisel uuritav toode on Indiast pärit polüetüleentereftalaat, mille viskoossus on ISO standardi 1628-5 järgi 78 ml/g või rohkem ja mis kuulub praegu CN-koodi 3907 60 20 alla (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(15)

Uurimise käigus selgus, et vaatlusalusel tootel on samad füüsikalised ja keemilised põhiomadused ning samad kasutusalad kui Indias toodetud ja sealsel turul müüdud tootel. Seetõttu jõuti järeldusele, et kõnealuseid siseturul ja eksportturul müüdavaid tooteid tuleb käsitada samasuguse tootena alusmääruse artikli 2 punkti c tähenduses.

(16)

India valitsuse ja taotluste esitajate esitatud teabe ning komisjoni küsimustikule antud vastuste põhjal uuriti järgmisi kavasid, mis väidetavalt hõlmavad subsiidiumide andmist.

Üleriigilised kavad:

Piirkondlikud kavad:

Väidetavalt lõpetatud/mittekohaldatavad üleriigilised kavad, mida taotlejad varem kasutasid:

Väidetavalt lõpetatud/mittekohaldatavad piirkondlikud kavad, mis olid varem taotlejatele kättesaadavad:

(17)

Põhjenduse 16 punktides a, c–f ja i–k nimetatud kavad põhinevad 1992. aasta väliskaubanduse arendamise ja reguleerimise seadusel (Foreign Trade (Development and Regulation) Act, 1992, nr 22), mis jõustus 7. augustil 1992 (edaspidi „väliskaubandusseadus”). Väliskaubandusseadus lubab India valitsusel välja anda teatisi ekspordi- ja impordipoliitika kohta. Need on kokku võetud väliskaubanduspoliitika dokumentides, mida kaubandusministeerium annab välja iga viie aasta tagant ja ajakohastab regulaarselt. Seoses läbivaatamisega seotud uurimisperioodiga on oluliseks väliskaubanduspoliitika dokumendiks väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 (edaspidi „väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014”). Lisaks sellele on India valitsus menetlusjuhendi I köites (edaspidi „HOP 2009–2014 I köide”) sätestanud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 reguleeriva korra. Ka menetlusjuhendit ajakohastatakse korrapäraselt. India valitsus avaldas 1. aprillil 2015 uue väliskaubanduspoliitika kava 2015–2020, millega lõpetati sihtturgude ja sihttoodete kava.

(18)

Põhjenduse 16 punktis b nimetatud kava põhineb 1962. aasta tolliseaduse paragrahvil 75, 1944. aasta aktsiisiseaduse paragrahvil 37, 1994. aasta rahandusseaduse paragrahvidel 93 A ja 94 ning 1995. aasta tollimaksu, riikliku aktsiisimaksu ja teenusmaksu tagastamise eeskirjadel. Tagastamismäärad avaldatakse regulaarselt.

(19)

Põhjenduse 16 punktis g nimetatud kava põhineb 1961. aasta tulumaksuseadusel, mida muudetakse igal aastal rahandusseadusega.

(20)

Põhjenduse 16 punktis h nimetatud kava haldab Lääne-Bengali valitsus ja see on sätestatud Lääne-Bengali valitsuse kaubandus- ja tööstusministeeriumi 22. juuni 1999. aasta teadaandes nr 580-CI/H.

(21)

Põhjenduse 16 punktis l nimetatud kava haldab Gujarati valitsus ja see põhineb Gujarati tööstussoodustuste meetmetel.

(22)

Uurimine näitas, et põhjenduse 16 punktides i–l osutatud kavad on kas lõpetatud või need ei ole enam taotlejatele kättesaadavad.

(23)

Komisjon tegi kindlaks, et Reliance kasutas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eellubade tegevuskava.

(24)

Kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 punktides 4.1.1–4.1.14 ja HOP 2009–2014 I köite punktides 4.1–4.30.

(25)

Eellubade kava koosneb kuuest allkavast, mida on üksikasjalikumalt kirjeldatud põhjenduses 26. Need allkavad erinevad muu hulgas toetuse saamise kriteeriumide poolest. Tootvad eksportijad ja tootjatega seotud vahendavad eksportijad võivad saada soodustusi eellubade kava tegeliku ekspordi ja iga-aastase vajaduse allkava alusel. Lõppeksportijat varustavad tootvad eksportijad võivad saada soodustusi eellubade kava vahetarnete allkava alusel. Põhitöövõtjad, kelle tarned kuuluvad ekspordiga samaväärsete toimingute kategooriatesse, mida on nimetatud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 punktis 8.2 (näiteks tarned ekspordisuunitlusega üksusele), võivad saada soodustusi eellubade kava ekspordiga samaväärsete toimingute allkava alusel. Tootvate eksportijate vahetarnijad võivad saada soodustusi ekspordiga samaväärsete toimingute eest eelnevate vabastusotsuste ja sisemaiste akreditiivide allkavade alusel.

(26)

Eellube väljastatakse järgmisel otstarbel:

a)   Tegelik eksport: see on peamine allkava. See võimaldab konkreetse eksporditava lõpptoote valmistamiseks vajalikku sisendmaterjali tollimaksuvabalt importida. „Tegelik” selles kontekstis tähendab, et eksporditav toode peab väljuma India territooriumilt. Imporditoetus ja ekspordikohustus, kaasa arvatud eksporditava toote liik, on loal kirjas.

b)   Iga-aastane vajadus: see luba ei ole seotud konkreetse eksporditava tootega, vaid laiema tooterühmaga (nt kemikaalid ja nendega seotud tooted). Loa omanik võib – kuni teatud väärtusläveni, mis põhineb tema eelneval eksporditegevusel – importida tollimaksuvabalt ükskõik millist sisendmaterjali, mida kasutatakse sellesse rühma kuuluvate toodete valmistamiseks. Ta võib eksportida kõiki lõpptooteid, mis kuuluvad toodete rühma, mille tootmiseks ta sellist tollimaksuvabastusega sisendit kasutas.

c)   Vahetarned: see allkava hõlmab juhtumeid, kui kaks tootjat kavatsevad toota üht eksporttoodet ja jagavad omavahel tootmisprotsessi. Tootja-eksportija, kes valmistab vahetoote, võib sisendmaterjale tollivabalt importida ja võib taotleda sel eesmärgil vahetarnete jaoks eellubade kava kohaldamist. Lõppeksportija viib tootmise lõpule ja on kohustatud valmistoote eksportima.

d)   Ekspordiga samaväärsed toimingud: see allkava võimaldab põhitöövõtjal importida tollimaksuvabalt neid sisendmaterjale, mida on vaja, et toota kaupu, mida müüakse ekspordiga samaväärselt väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 punkti 8.2 alapunktides b–f, g, i ja j nimetatud klientide kategooriatele. India valitsuse sõnul on ekspordiga samaväärsed toimingud sellised tehingud, mille käigus tarnitud kaubad ei välju riigist. Mitmeid tarnekategooriaid peetakse ekspordiga samaväärseteks toiminguteks, eeldusel et kaubad toodetakse Indias, näiteks kaubatarned ekspordisuunitlusega üksusele või erimajandustsoonis asuvale ettevõttele.

e)   Eelnevad vabastusotsused: eelloa omanikul, kes kavatseb hankida sisendeid otseimpordi asemel kodumaalt, on võimalus hankida neid eelnevate vabastusotsuste alusel. Sellisel juhul muudetakse eelload eelnevateks vabastusotsusteks, mis lähevad nendes nimetatud kaupade kohaletoimetamisel üle omamaisele tarnijale. Eelnevate vabastusotsuste üleandmine annab omamaisele tarnijale õiguse saada toetust ekspordiga samaväärsete tehingute eest, nagu on sätestatud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 punktis 8.3 (st eelload vahetarnete/ekspordiga samaväärsete tehingute jaoks, tollimaksutagastus ekspordiga samaväärsetelt tehingutelt ja aktsiisimaksu tagasimaksmine). Eelneva vabastusotsuse mehhanismi abil makstakse maksud ja tollimaksud lõppeksportija asemel tagasi tarnijale. Maksude ja tollimaksude tagasimaksmine on võimalik nii omamaiste kui ka imporditud sisendite puhul.

f)   Sisemaised akreditiivid: see allkava hõlmab taas omamaiseid tarneid eelloa omanikule. Eelloa omanik võib teha pangale ettepaneku avada sisemaine akreditiiv omamaise tarnija jaoks. Pank kinnitab loa otseimpordiks üksnes selliste kaupade väärtuse ja koguse ulatuses, mis hangitakse importimise asemel riigisiseselt. Omamaisel tarnijal on õigus saada toetusi ekspordiga samaväärsete toimingute eest, nagu on sätestatud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 punktis 8.3 (st eelload vahetarnete/ekspordiga samaväärsete tehingute jaoks, tollimaksutagastus ekspordiga samaväärsetelt tehingutelt ja aktsiisimaksu tagasimaksmine).

(27)

Komisjon tegi kindlaks, et kogu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasutas Reliance vaatlusaluse toote puhul vaid ühte allkava, st eellubade kava tegeliku ekspordi allkava. Seepärast ei ole vaja kindlaks määrata muude, kasutamata allkavade tasakaalustatavust.

(28)

Põhjenduse 26 punktis a osutatud eellubade kava tegeliku ekspordi allkava kasutamise korral määrab India valitsus kindlaks nii imporditoetuse kui ka ekspordikohustuse mahu ja väärtuse, mis märgitakse eelloale. Lisaks peavad valitsusametnikud impordi ja ekspordi toimumise ajal dokumenteerima eelloal vastavad tehingud. Eellubade kava raames lubatud impordi mahu määrab India valitsus kindlaks standardsete sisend- ja väljundnormide alusel; need normid on kehtestatud enamiku toodete, sh ka vaatlusaluse toote kohta.

(29)

India asutuste tehtava kontrolli eesmärgil on eelloa omanik iga loa puhul õiguslikult kohustatud pidama kindlaksmääratud vormis tegeliku tarbimise registrit tollimaksuvabalt imporditud/omamaiselt turult hangitud kauba kohta (HOP 2009–2014 I köite punktid 4.26 ja 4.30 ning 23. liide). Seda registrit kontrollib sõltumatu atesteeritud audiitor/kuluarvestuse ja majandustegevuse audiitor, kes annab välja tõendi, milles kinnitatakse, et ettenähtud registreid ja asjakohaseid dokumente on kontrollitud ning et 23. liites nõutud teave vastab tõele ja on õige.

(30)

Imporditud sisendmaterjalid ei ole üleantavad ja neid tuleb kasutada konkreetse eksporttoote tootmiseks. Ekspordikohustus tuleb täita ettenähtud tähtaja jooksul pärast loa väljastamist (24 kuud koos kahe võimaliku kuuekuulise pikendusega).

(31)

Komisjon tegi kindlaks, et imporditud sisendite ja eksporditud lõpptoodete vahel puudub tihe omavaheline seos. Abikõlblikku sisendmaterjali imporditakse ja kasutatakse ka muude toodete puhul peale vaatlusaluse toote. Lisaks saab eri toodete lube koondada ja seda ka tehakse. See tähendab, et ühe konkreetse toote eksportimine eellubade kava alusel võib anda õiguse importida eellubade kava alusel tollimaksuvabalt sisendit mõne muu toote jaoks. Komisjoni korraldatud kontrollkäigu ajal kinnitas Reliance, et selge omavahelise seose puudumise tõttu kajastatakse sisendmaterjali tarbimist standardsete sisend- ja väljundnormide alusel. Käesoleva määruse põhjenduses 29 kirjeldatud kontrollimisnõuete asjus ei olnud äriühingul ühtki tõendit selle kohta, et äriühingus oleks läbi viidud välisaudit. Kokkuvõttes leidis komisjon, et Reliance ei suutnud tõendada asjakohaste väliskaubanduspoliitika sätete täitmist.

(32)

Imporditollimaksudest vabastamine on subsiidium alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, mida annab India valitsus, kellel seetõttu vähenevad tulud, mida ta muidu saaks tasumisele kuuluvatest tollimaksudest, ning sellest saavad kasu uurimisalused eksportijad, sest see suurendab nende likviidsust.

(33)

Ilma ekspordikohustuseta äriühingud selle kava alusel soodustusi ei saa. Seega sõltub käsitletav allkava juriidiliselt eksporditegevusest ning seetõttu peetakse seda konkreetseks ja tasakaalustatavaks vastavalt alusmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a.

(34)

Kõnealust allkava ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastamise süsteemiks või asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta alusmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud eeskirjadele. India valitsus ei rakendanud tõhusalt kontrollisüsteemi või -menetlust, et kindlaks teha, kas ja millises koguses kasutati eksporditud toote valmistamisel sisendeid (alusmääruse II lisa II jao punkt 4 ja asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi korral alusmääruse III lisa II jao punkt 2). Arvatakse, et vaatlusaluse toote standardsed sisend- ja väljundnormid ei olnud piisavalt täpsed ning seega ei saa nad olla tegeliku tarbimise kontrollisüsteemiks, kuna nende standardsete normide ülesehitus ei võimalda India valitsusel piisava täpsusega kontrollida, milline kogus sisendeid on kasutatud ära eksporttoodangus. Samuti ei korraldanud India valitsus tegelikult kasutatud sisendeil põhinevat edasist uurimist, kuigi seda tuleks tõhusalt rakendatava kontrollisüsteemi puudumisel tavaliselt teha (alusmääruse II lisa II jao punkt 5 ja III lisa II jao punkt 3).

(35)

Seega on põhjenduse 26 punktis a osutatud allkava tasakaalustatav.

(36)

Lubatavate tollimaksu tagastussüsteemide ja asendamise puhul kasutatavate tagastussüsteemide puudumisel on tasakaalustatav tulu kogu sissenõudmata jäänud imporditollimaks, mida makstakse üldjuhul sisendmaterjalide importimisel. Seoses sellega tuleb märkida, et ülemääraste tollimaksusoodustuste tasakaalustamine ei ole ainus alusmääruses ettenähtud võimalus. Vastavalt alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile ii ja I lisa punktile i võidakse tasakaalustada ainult ülemäärase tollimaksu tagastamine, kui alusmääruse II ja III lisa tingimused on täidetud. Need tingimused ei olnud aga käesoleval juhul täidetud. Seega, kui sobiva kontrollmenetluse rakendamine ei leia kinnitust, ei ole ülaltoodud erand tagastussüsteemide suhtes kohaldatav ja kehtib tavaline tasumata tollimaksusumma (saamata jäänud tulu) tasakaalustamise reegel, mitte aga väidetava ülemääraste tollimaksusoodustuste tagastamise reegel. Nagu on sätestatud alusmääruse II lisa II jaos ja III lisa II jaos, ei kuulu uurimise korraldaja ülesannete hulka sellise ülemääraste tollimaksusoodustuste tagastamise väljaarvutamine. Vastavalt alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile ii peab uurimise korraldaja üksnes leidma piisavalt tõendeid väidetava kontrollisüsteemi tõhususe ümberlükkamiseks.

(37)

Nagu selgitatud põhjenduses 31, on toetuse saamise õiguse (nt eksport loa alusel) ja kasu edasiandmise (nt sisendi tollimaksuvaba import) vahel üksnes nõrk seos. Need ei pea esinema konkreetses järjekorras ega ajaliselt lähestikku. Seega on võimalik, et kui toetuse saamise õigus tekib läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võidakse toetus saada nii enne kui ka pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi. Lisaks võib litsentside koondamise tulemusena konkreetse toote jaoks antav toetus edasi kanduda nõnda, et sellest saab kasu ka mõni teine toode.

(38)

Uurimise käigus, mille põhjal kehtestati Reliance'i tollimaksumäära praegune tase, st määrus (EL) nr 906/2011 („endine määrus”), arvutati Reliance'i eellubade kavast tulenev subsiidiumisumma kõigi toodete jaoks imporditud materjalilt tasumata jäänud imporditollimaksude põhjal läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul. Seejärel jagati see subsiidiumisumma kogu ekspordikäibega läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(39)

Käesoleva uurimise puhul ei olnud komisjoni käsutuses kogu teavet läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eellubade kava raames toimunud impordi kohta. Neid andmeid kasutati eelmise uurimise ajal, kui eellubade kava alusel tehti esmakordselt kindlaks Reliance'i subsiidiumimäär. Selle asemel esitas Reliance andmed üksnes selliste eellubade kavadega seonduvate lubade kohta, mis olid avatud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ning üksnes vaatlusaluse toote jaoks. Komisjon teatas äriühingule Reliance, et käesoleva määruse põhjendustes 31 ja 37 osutatud põhjustel peeti andmeid ebapiisavaks, ja palus tal esitada küsimustikus nõutud asjakohase teabe. Reliance taotletud teavet aga ei esitanud, selgitades, et eellubade kava alusel polüetüleentereftalaadi tootmiseks imporditud sisendmaterjali imporditi ka sellise eellubade kava alusel, mis oli avatud paljude muude toodete, sealhulgas äriühingu teistes ärivaldkondades toodetud toodete jaoks.

(40)

Nõuetekohaste andmete puudumise tõttu ei saanud komisjon arvutada subsiidiumisummat läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul kava raames kõigi toodete jaoks imporditud materjalilt saamata jäänud imporditollimaksude põhjal. Neid asjaolusid arvesse võttes ja Reliance'i ettepanekul tehti arvutus seejärel kõigi eksporditehingute põhjal, mis tehti läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vaatlusaluse tootega seotud eellubade kava lubade alusel. India valitsus kinnitas, et on vähetõenäoline, et äriühing ei nõua sisse toetust, mida tal on õigus eellubade kava alusel saada. Selle põhjal saab standardseid sisend- ja väljundnorme kasutades usaldusväärselt välja arvutada imporditud sisendilt säästetud tollimaksu.

(41)

Reliance'i puhul oli kõnealuse kavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäär läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 4,67 %.

(42)

Reliance ei nõustunud standardsete sisend- ja väljundnormide kasutamisega eellubade kava alusel saadavate toetuste arvutamiseks. Äriühing märkis, et komisjon kasutas seda meetodit, sest Reliance võinuks hüpoteetiliselt kasutada teiste toodete jaoks antud eellubade kava kohaseid lube polüetüleentereftalaadi tootmisel kasutatava tooraine importimiseks. Reliance väitis, et komisjon ei tõendanud seda väidet millegagi. Peale selle väitis äriühing, et standardsete sisend- ja väljundnormide meetodit kasutades arvutas komisjon suurima võimaliku toetussumma, mida Reliance võinuks hüpoteetiliselt saada. Samuti väitis Reliance, et varasemates uurimistes võttis komisjon arvesse vaatlusaluse toote eest saadud tegelikke toetusi, mitte aga hüpoteetilisi toetusi, mida oleks võidud saada muude toodete eest. Reliance väitis, et eellubade kava alusel saadavate toetuste arvestamisel oleks komisjon pidanud arvesse võtma üksnes eellubade kava kohaste kehtivate polüetüleentereftalaadiga seotud lubade alusel toimunud impordilt läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ajal saamata jäänud tollimakse.

(43)

Esmalt märgib komisjon, et praeguses uurimises kasutatava metoodika töötas välja Reliance ise. Samuti märgib komisjon, et see ei ole pelgalt hüpotees, et toorainet, mida imporditakse lubade alusel, mis on antud eellubade kava kohaselt muude toodete jaoks kui polüetüleentereftalaat, kasutatakse polüetüleentereftalaadi tootmiseks, polüetüleentereftalaadi lubade alusel imporditud toorainet aga ei kasutata selleks. Oma struktuurilt ei kujuta Reliance'i poolt tollimaksuvabalt eellubade kava alusel polüetüleentereftalaadi jaoks imporditud sisendmaterjalid endast vahetuid sisendmaterjale, vaid põhitooraineid, nt toorbensiini. Nagu Reliance uurimise käigus kinnitas ja nagu on märgitud põhjenduses 31, imporditakse neid põhitooraineid eellubade kava alusel muude toodete jaoks naftakeemiasektoris ja väljaspool seda (ja kasutatakse nende toodete tootmisel). Selliste toodete tootmiseks ei ole olemas eraldi suletud süsteeme ja seepärast segunevad eellubade kava polüetüleentereftalaadilubade alusel imporditud sisendid muu hulgas sisenditega, mis on imporditud eellubade kava muude toodete lubade alusel. Sellest toorainesegust toodetakse mitmesuguseid tooteid ekspordiks eellubade kava või muude kavade alusel ning ka siseturule. Vastupidiselt Reliance'i väidetele kinnitab niisugune olukord koos põhjenduses 37 mainitud kaalutlustega, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ajal polüetüleentereftalaadi ekspordil saadud tegeliku toetuse kindlakstegemiseks ei saa piirduda üksnes sel perioodil eellubade kava polüetüleentereftalaadilubade alusel imporditud sisendite uurimisega.

(44)

Mis puutub Reliance'i mainitud varasematel uurimistel kasutatud meetodisse, siis oluline on see, et uurimine viis praeguse tollimaksutasemeni. Nagu on märgitud põhjendustes 38–40, ei saanud komisjon piisavalt andmeid, et seda metoodikat kasutada. Selles kontekstis leidis komisjon, et praeguses uurimises kasutatud metoodika peegeldab siiski õigesti tegelikke toetusi, mida on saadud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eellubade kava alusel polüetüleentereftalaadi eksportimisel.

(45)

Komisjon ei nõustu väitega, et valitud metoodika põhjal arvutatakse suurim võimalik toetussumma, mida Reliance võinuks polüetüleentereftalaadi ekspordi eest saada. Arvutused põhinevad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kehtinud hindadel ja tollimaksudel, samas kui vastav eksport, nagu on selgitatud põhjenduses 37, võis toimuda enne või pärast seda perioodi või selle perioodi jooksul. Mis puutub väitesse, et komisjoni arvutatud toetus on hüpoteetiline, on põhjenduses 40 selgitatud, et India valitsus kinnitas, et on vähetõenäoline, et äriühing ei nõua sisse toetust, mida tal on õigus eellubade kava alusel saada. Äriühing tegeleks eellubade kava alusel ekspordiga ainult juhul, kui ta on vastavad sisendid juba importinud või kavatseb seda lähitulevikus teha. Vastasel juhul valinuks äriühing allpool kirjeldatud tollimaksu tagastamise kava, sest selles ei nõuta sisendite importimist. Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist ei esitanud Reliance ühtegi argumenti, miks ta ei saanuks sisse nõuda toetusi, millele tal oli õigus tänu eellubade kava alusel toimunud ekspordile.

(46)

Reliance ja India valitsus väitsid, et eellubade kava põhjal arvutatud toetus peaks piirduma üksnes Reliance'i saadud ülemäärase toetusega. Reliance ja India valitsus väitsid, et eellubade kava tuleks pidada alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii alusel lubatud tollimaksutagastuse kavaks, sest on olemas 23. liitel põhinev süsteem, milles registreeritakse tegelikult tarbitud väärtused. Reliance'i ja India valitsuse sõnutsi kujutab see koos 23. liite sertifitseerimisega sõltumatute audiitorite poolt ja võimalusega India valitsuse poolse auditeerimise võimalusega endast piisavat järelevalvet. Ühtlasi väitis Reliance, et süsteem on nii tõhus, et seni, kuni järgitakse standardseid sisend- ja väljundnorme, võib India valitsus olla kindel, et ei anta mingeid üleliigseid tollimaksutagastusi.

(47)

Nagu on märgitud põhjenduses 31, registreeritakse Reliance'is valitsevate asjaolude tõttu, mida on kirjeldatud põhjenduses 43, sisendite tarbimine standardsete sisend- ja väljundnormide järgi. Komisjoni kontrollkäigul ei esitanud Reliance komisjonile vaatlusaluse toote kohta 23. liidet. Selline 23. liide esitati komisjonile India valitsuse kaudu alles pärast Reliance'i ja India valitsuse valdustesse tehtud kontrollkäiku. Nagu ilmneb 23. liitest, sisaldab sõltumatu audiitori sertifikaat sätet vastutuse välistamise kohta selle eest, et „auditeeritud tegelikult tarbitud kogus põhineb äriühingu kirjendatud kuludel”. Komisjon ei leidnud mingeid tõendeid selle kohta, et India valitsus oleks 23. liites esitatud teavet auditeerinud, ei polüetüleentereftalaadi ega ühegi teise Reliance'i toodetud toote kohta. Nendel asjaoludel ei ole komisjon nõus väitega, et on olemas piisav järelevalve. Ning lõpuks, nagu on mainitud põhjenduses 34, ei saa standardsed sisend- ja väljundnormid kujutada endast tegeliku tarbimise kontrollisüsteemi, kuna nende standardsete normide ülesehitus ei võimalda India valitsusel piisava täpsusega kontrollida, milline kogus sisendeid on kasutatud ära eksporttoodangus. Seetõttu ei nõustu komisjon käesolevas põhjenduses sätestatud põhjustel väitega, et eellubade kava tuleks pidada alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii alusel lubatud tollimaksutagastuse kavaks.

(48)

Reliance märkis ka, et alates juulist 2014 langes reformitud naftasaaduste imporditollimaks 10 %-lt 2,5 %-le. Kuna eellubade kava alusel saadavat toetust arvutati saamata jäänud imporditollimaksu põhjal, pidanuks see muutus, mis on oma laadilt püsiv, Reliance'i väitel kajastuma kõnealuse kava alusel saadava toetuse arvutamises.

(49)

Komisjon märgib, et alusmääruse artikli 5 kohaselt arvutatakse tasakaalustatavate subsiidiumide summa „lähtudes kasust, mille subsiidiumi saaja uurimisperioodil uurimistulemuste järgi subsideerimisest sai”. Vastavalt alusmääruse artikli 15 lõikele 1 võib muudatusi, mis on leidnud aset pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi, arvesse võtta üksnes juhul, kui subsiidiumid tühistatakse või kui tõestatakse, et subsiidiumid ei anna enam asjaomastele eksportijatele kasu. Antud juhul ei ole asi nii.

(50)

India valitsus väitis, et komisjon võttis samade eksporditehingute puhul arvesse nii eellubade kavast kui ka tollimaksu tagastamise kavast saadud kasu. India valitsus märkis, et äriühing võib kasutada eellubade kava polüetüleentereftalaadi sisendite importimiseks, kuid eksportida hiljem osa toodetud polüetüleentereftalaadist tollimaksu tagastamise kava alusel. Sellises olukorras oleks äriühing sisenditelt tasumata tollimaksu arvelt kohustatud tegelema ka muu ekspordiga. India valitsus väitis, et kui komisjon arvutanuks sellistel asjaoludel kasu imporditollimaksu põhjal, mis on eellubade kava alusel sisenditelt tasumata jäetud, ja kogu tollimaksutagastuse põhjal, mis on tollimaksu tagastamise kava alusel ekspordilt saadud, oleks see toonud kaasa saadud kasu topeltarvestuse.

(51)

Komisjon nendib, India valitsuse väite eelduseks on, et eellubade kava alusel saadud toetus on arvutatud üksnes läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul toimunud impordi põhjal ning tollimaksu tagastamise kava alusel saadud toetus ainult ekspordi põhjal. Ent nagu on selgitatud põhjenduses 40, arvutati eellubade kava alusel saadud toetus läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul toimunud polüetüleentereftalaadi ekspordi põhjal ja impordilt tasumata jäänud tollimaksude põhjal, mille äriühingul on õigus selle ekspordi korral. Sellises olukorras on topeltarvestus võimatu. Komisjon märgib samuti, et kuna selle kava alusel on võimalus importida sisendeid ühe süsteemi alusel ja eksportida sellest tulenevaid väljundeid teise alusel, näitab see, et komisjoni kasutatud meetod on sobiv, selleks et arvutada õigesti eellubade kava alusel saadud toetusi. Samuti näitab see, et sisendite tegelik kasutus ei ole jälgitav, mis omakorda tõestab, et eellubade kava ei tohiks pidada alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii alusel lubatud tollimaksutagastuse kavaks.

(52)

Lõpuks väitis Reliance, et kuna eellubade kava ja tollimaksu tagastamise kava välistavad teineteist vastastikku, tuleks nende kavade alusel saadavad toetused arvutada üksnes vastavate mahtude kohta, kasutades keskmist toetust, mida võib saada eellubade kava ja tollimaksu tagastamise kava alusel.

(53)

Nagu Reliance märkis oma märkustes lõplike järelduste teatavakstegemise kohta, arvutas komisjon nende kahe kava alusel saadud toetused kogu Indiast eksporditud vaatlusaluse toote koguse põhjal. See meetod vastab alusmääruse artikli 7 lõikele 2. Peale selle, nagu on selgitatud põhjenduses 51, võetakse meetodites, mida komisjon kasutas eellubade kava ja tollimaksu tagastamise kava alusel saadud toetuste arvutamiseks, arvesse nende kahe kava vastastikust välistavust. Seetõttu lükatakse Reliance'i väide tagasi.

(54)

Komisjon tegi kindlaks, et taotluse esitajad kasutasid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tollimaksu tagastamise kava.

(55)

Tollimaksu tagastamise kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud 1995. aasta tollimaksu ja riikliku aktsiisimaksu tagastamise eeskirjades, mida on muudetud hilisemate teadaannetega.

(56)

Selle kava raames võivad toetust taotleda kõik tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad.

(57)

Tingimustele vastav eksportija võib taotleda summa tagastamist, mis arvutatakse protsendimäärana selle kava raames eksporditud toodete FOB-väärtusest. India valitsus on kehtestanud tagastamismäärad reale toodetele, kaasa arvatud vaatlusalune toode. Nende kindlaksmääramisel võetakse aluseks toote valmistusprotsessis kasutatud materjalide keskmine kogus või väärtus ja nende eest makstud tollimaksu keskmine summa. Tagastamist kohaldatakse sõltumata sellest, kas imporditollimaksud on tegelikult tasutud või mitte. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli vaatlusaluse toote tollimaksu tagastamise määr kuni 21. septembrini 2013 tollimaksu tagastamise kava raames 3,9 % FOB-väärtusest ja seejärel 3 %.

(58)

Kõnealuse kava raames soodustuste saamiseks peab äriühing eksportima. Samal hetkel, kui kaubasaadetise andmed sisestatakse tolli serverisse, loetakse eksport toimuvaks tollimaksu tagastamise kava alusel ja tollimaksu tagastamise kava alusel ette nähtud summa fikseeritakse pöördumatult. Kui äriühing on pärast kauba ärasaatmist esitanud üldise ekspordideklaratsiooni ja tolliasutus ei ole deklaratsiooni kauba saatearve andmetega võrdlemisel vigu leidnud, on kõik tingimused täidetud, et lubada tagastatava summa väljamaksmist otseülekandega eksportija pangaarvele või käskveksliga.

(59)

Eksportija peab esitama ka eksporditehinguga seotud summa laekumise tõendamiseks panga väljastatava eksporditehingu teostamise tõendi (Bank Realisation Certificate). Selle dokumendi võib esitada pärast tagastussumma maksmist, kuid India valitsus nõuab väljamakstud summa tagasi, kui eksportija ei esita eksporditehingu teostamise tõendit ettenähtud tähtaja jooksul.

(60)

Tagastatud summat võib kasutada mis tahes otstarbel.

(61)

Leiti, et vastavalt India raamatupidamisstandarditele võib tagastatud tollimaksusumma pärast ekspordikohustuse täitmist kanda tekkepõhise tuluna raamatupidamisaruannetesse.

(62)

Tollimaksu tagastamise kavaga antakse subsiidiume alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Nn tollimaksu tagastamise summa on India valitsuse antud rahaline toetus, sest India valitsus kannab vahendid otseselt üle. Vahendite kasutamise suhtes piiranguid ei ole. Lisaks sellele toob tollimaksutagastus eksportijale kasu, sest see suurendab tema likviidsust.

(63)

Ekspordi pealt tagastatava tollimaksu suuruse määrab India valitsus iga toote kohta eraldi. Kuigi subsiidiumit nimetatakse tollimaksu tagastussüsteemiks, ei vasta kava lubatava tagastussüsteemi ega asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi tunnustele alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Rahaline makse eksportijale ei ole seotud tooraine eest tegelikult makstud imporditollimaksudega ning tegu ei ole tollikrediidiga tooraine varasema või tulevase impordi tollimaksude tasumiseks.

(64)

Makset, mis tehakse otsese rahaülekandena India valitsuselt pärast eksportija tehtud eksporditehinguid, tuleb käsitada India valitsuse antava otsetoetusena, mis sõltub eksporditegevusest, ning seega peetakse seda konkreetseks ja tasakaalustatavaks vastavalt alusmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a.

(65)

Arvestades eespool esitatud andmeid, järeldatakse, et tollimaksu tagastamise kava on tasakaalustatav.

(66)

Vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 2 ja artiklile 5 arvutas komisjon tasakaalustatava subsiidiumi, lähtudes kasust, mille subsiidiumi saaja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uurimistulemuste järgi subsideerimisest sai. Komisjon leidis, et kasu saadi selle kava raames toimunud eksporditehingu ajal. Sel hetkel on India valitsus kohustatud tagastatava summa välja maksma, andes seega rahalist toetust alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses. Kui tolliasutused on väljastanud ekspordi saatekirja, millel on muu hulgas märgitud selle eksporditehingu puhul antav tagasimakse summa, pole India valitsusel enam õigust otsustada, kas anda subsiidiumi või mitte. Ülaltoodut arvesse võttes peab komisjon õigeks hinnata tollimaksu tagastamise kava alusel saadud kasu kui läbivaatamisega seotud uurimisperioodil selle kava raames tehtud eksporditehingute pealt teenitud tagasimaksete summat.

(67)

Alusmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagas komisjon need subsiidiumisummad kogu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi aegse vaatlusaluse toote ekspordikäibega (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud ega transporditud koguste alusel.

(68)

Seega tegi komisjon kindlaks, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli kõnealuse kavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäär Dhunseri puhul 3,27 % ja Reliance'i puhul 1,09 %.

(69)

Reliance märkis, et tollimaksu tagastamise kava alusel saadud toetus on pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vähenenud 3 %-lt 2,4 %-le. Reliance väitis, et kuna see muutus on oma laadilt püsiv, tuleks seda tollimaksu tagastamise kava alusel saadud toetuste arvutamisel arvestada. Samuti väitis Reliance, et tollimaksu tagastamise kava alusel saadud toetuste arvutamisel tuleks piirduda Reliance'i saadud ülemääraste toetustega, sest tollimaksu tagastamise kava tuleks pidada alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii alusel lubatud tollimaksutagastuse kavaks.

(70)

Tollimaksu tagastamise kava alusel saadavate toetuste vähenemise kohta märgib komisjon, et alusmääruse artikli 5 kohaselt arvutatakse tasakaalustatavate subsiidiumide summa „lähtudes kasust, mille subsiidiumi saaja uurimisperioodil uurimistulemuste järgi subsideerimisest sai”. Vastavalt alusmääruse artikli 15 lõikele 1 võib muudatusi, mis on leidnud aset pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi, arvesse võtta üksnes juhul, kui subsiidiumid tühistatakse või kui tõestatakse, et subsiidiumid ei anna enam asjaomastele eksportijatele kasu. Antud uurimise puhul ei ole asi nii ja seega tuleb see väide tagasi lükata.

(71)

Selle väite kohta, et tollimaksu tagastamise kava tuleks pidada alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii alusel lubatud tollimaksutagastuse kavaks, ei esitatud mingeid toetavaid argumente. Seepärast lükatakse väide tagasi.

(72)

Komisjon tegi kindlaks, et Reliance sai EPCGS-kava alusel soodustusi, mida oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil võimalik seostada vaatlusaluse tootega.

(73)

EPCGS-kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 5. peatükis, samuti HOP 2009–2014 I köite 5. peatükis.

(74)

Selle kava raames võivad toetust taotleda tootvad eksportijad ning tootjate ja teenuseosutajatega seotud vahendavad eksportijad.

(75)

Ekspordikohustuse täitmisel on äriühingul lubatud importida kapitalikaupu (uusi ja kuni 10 aasta vanuseid kasutatud kapitalikaupu) vähendatud tollimaksumääraga. Selle jaoks väljastab India valitsus vastavalt taotlusele ja lõivu tasumisel EPCGS-litsentsi. Kavaga nähakse ette vähendatud tollimaksumäär (3 %), mis on kohaldatav kõigi selle kava raames imporditavate kapitalikaupade suhtes. Ekspordikohustuse täitmiseks peab imporditud kapitalikaupu kasutama teatava perioodi jooksul teatava hulga eksportkaupade tootmiseks. Väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 kohaselt võib kapitalikaupu EPCGS-kava raames importida 0 % tollimaksumääraga, aga sel juhul on ekspordikohustuse täitmiseks antav ajavahemik lühem.

(76)

EPCGS-litsentsi omanik võib kapitalikaupu hankida ka oma riigist. Sellisel juhul võib omamaine kapitalikaupade tootja ise ära kasutada selliste kapitalikaupade tootmiseks vajalike komponentide tollimaksuvaba importimist. Samuti võib omamaine tootja nõuda ekspordiga samaväärsete toimingute hüvitamist seoses kapitalikaupade tarnimisega EPCGS-litsentsi omanikule.

(77)

EPCGS-kava pakub subsiidiume alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Tollimaksu vähendamine kujutab endast India valitsuse antavat finantstoetust, kuna seetõttu laekub India valitsusele vähem tollimaksu, kui ta saama peaks. Lisaks toob tollimaksuvähendus eksportijale kasu, kuna säästetud imporditollimaks suurendab äriühingu likviidsust.

(78)

Peale selle sõltub EPCGS-kava juriidiliselt eksporditegevusest, kuna litsentside saamiseks tuleb võtta ekspordikohustus. Seetõttu peetakse seda alusmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punkti a alusel konkreetseks ja tasakaalustatavaks.

(79)

EPCGS-kava ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks ega asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Kapitalikaubad ei kuulu selliste lubatud süsteemide kohaldamisalasse, nagu on sätestatud alusmääruse I lisa punktis i, kuna neid ei tarbita eksporditavate toodete tootmisel ära.

(80)

Komisjon arvutas subsiidiumisumma vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 3 imporditud kapitalikaupadelt tasumata tollimaksu alusel, mis jaotati ajavahemikule, mis vastab selliste kaupade tavapärasele amortisatsiooniajale asjaomases tootmisharus. Seejärel arvutati subsiidiumisumma läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta, milleks jagati tasumata tollimaksu kogusumma amortisatsiooniajaga. Sellisel moel läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta arvutatud summale liideti selle perioodi intress, et kajastada soodustuse väärtuse muutumist aja jooksul. Selleks otstarbeks loeti asjakohaseks Indias uurimisperioodi jooksul kehtinud turuintressimäär. Põhjendatud taotluse esitamise korral arvestati subsiidiumisumma (lugeja) leidmiseks vastavalt alusmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a sellest summast maha subsiidiumi saamiseks makstud tasud.

(81)

Alusmääruse artikli 7 lõigete 2 ja 3 kohaselt jagas komisjon selle subsiidiumisumma vaatlusaluse toote ekspordikäibega läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud või veetud koguste alusel.

(82)

Eespool esitatu põhjal tegi komisjon kindlaks, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli kõnealuse kavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäär Reliance'i puhul 0,43 %.

(83)

Komisjon tegi kindlaks, et taotluse esitajad kasutasid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil sihtturgude kava.

(84)

Sihtturgude kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 punktis 3.14 ja HOP 2009–2014 I köite punktis 3.8.

(85)

Selle kava raames võivad toetust taotleda kõik tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad.

(86)

Selle kava alusel on õigus saada tollimaksukrediiti 3 % ulatuses FOB-väärtusest kõikide toodete, sealhulgas polüetüleentereftalaadi ekspordi puhul riikidesse, mis on esitatud HOP 2009–2014 I köite lisa 37C tabelites 1 ja 2. Alates 1. aprillist 2011 on õigus taotleda tollimaksukrediiti 3 % FOB-väärtusest kõikide toodete ekspordi puhul riikidesse, mis on märgitud lisa 37C tabelis 3 („Special Focus Markets” – spetsiaalsed sihtturud). Selle kava raamidesse ei kuulu teatavat tüüpi eksporditegevus, näiteks imporditud või transiitkauba eksport, ekspordiga samaväärsed toimingud, teenuste eksport ja erimajandustsoonides tegutsevate või ekspordiga tegelevate üksuste ekspordikäive.

(87)

Sihtturgude kava raames antav tollimaksukrediit on vabalt ülekantav ja kehtib 24 kuu jooksul alates vastava krediidisertifikaadi väljastamise kuupäevast. Seda krediiti võib seejärel kasutada mis tahes sisendite või kauba, sealhulgas kapitalikaupade imporditollimaksude tasumiseks.

(88)

Krediidisertifikaat väljastatakse pärast ekspordi toimumist või kauba lähetamist punktis, mille kaudu eksport toimub. Kui kaebuse esitaja esitab ametiasutustele koopiad kõigist asjakohastest ekspordidokumentidest (nt eksporditellimus, faktuurarved, saatearved, panga sertifikaadid), ei ole India valitsusel enam tollimaksukrediidi andmise üle otsustusõigust.

(89)

Sihtturgude kava pakub subsiidiume alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Sihtturgude kava raames antav tollimaksukrediit on India valitsuse antav rahaline toetus, kuna krediiti kasutatakse lõppkokkuvõttes imporditollimaksude korvamiseks ning seetõttu laekub India valitsusele vähem tollimaksu, kui ta saama peaks. Pealegi toob sihtturgude kava raames antav tollimaksukrediit eksportijale kasu, sest see suurendab tema likviidsust.

(90)

Lisaks sõltub sihtturgude kava juriidiliselt eksporditegevusest ja seepärast peetakse seda konkreetseks ja tasakaalustatavaks vastavalt alusmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a.

(91)

Kõnealust kava ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks ega asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta alusmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud rangetele eeskirjadele. Eksportija ei ole tegelikult kohustatud tollimaksuvabalt imporditud kaupa tootmisprotsessis tarbima ning krediidisumma arvutamise aluseks ei ole tegelikult tarbitud sisendid. Lisaks ei ole olemas süsteemi ega menetluskorda, mis kinnitaks, millist sisendit eksporditud kaupade tootmisprotsessis kasutatakse või kas on esinenud imporditollimaksude ülemäärast maksmist alusmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Eksportijal on õigus saada sihtturgude kava alusel toetust sõltumata sellest, kas ta üldse impordib sisendeid. Toetuse saamiseks piisab, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaupu, ilma et ta peaks tõendama sisendmaterjalide importimist. Seega on sihtturgude kava alusel õigus abi saada isegi eksportijatel, kes hangivad kõik sisendid kodumaalt ega impordi sisendina kasutatavaid kaupu. Veelgi enam, eksportija võib kasutada sihtturgude kava raames antavat tollimaksukrediiti kapitalikaupade importimiseks, kuigi kapitalikaupade suhtes ei kohaldata selliseid lubatavaid tollimaksu tagastamise süsteeme, nagu on sätestatud alusmääruse I lisa punktis i, kuna neid ei tarbita eksporditavate toodete tootmiseks.

(92)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel võeti arvesse kasu, mida subsiidiumi saaja sai läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ning mis tehti kindlaks taotluse esitajate raamatupidamisse kantud eksporditehingu toimumise tekkepõhise tulu alusel. Alusmääruse artikli 7 lõigete 2 ja 3 kohaselt jagati see subsiidiumisumma (lugeja) kogu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vaatlusaluse toote ekspordikäibega (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguste alusel.

(93)

Eespool esitatu põhjal tegi komisjon kindlaks, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli kõnealuse kavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäär Dhunseri puhul 0,41 % ja Reliance'i puhul 1,16 %.

(94)

India valitsus avaldas 1. aprillil 2015 uue väliskaubanduspoliitika kava 2015–2020. Uues väliskaubanduspoliitika kavas asendatakse sihtturgude kava ja veel neli kava kaupade ekspordi stimuleerimiskavaga. Nimetatud kava ei kohaldata vaatlusaluse toote ekspordi suhtes, sest polüetüleentereftalaat ei kuulu teatatud toodete loetellu. Kooskõlas alusmääruse artikli 15 lõikega 1 ei tohi selle subsiidiumikavaga seoses kehtestada ühtegi meedet.

(95)

Komisjon tegi kindlaks, et taotluse esitajad kasutasid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil sihttoodete kava.

(96)

Kava üksikasjalik kirjeldus sisaldub väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 punktides 3.15–3.17 ja HOP 2009–2014 I köite punktides 3.9–3.11.

(97)

Väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 lõike 3.15.2 kohaselt on selle kava alusel toetuskõlblikud HOP 2009–2014 I köite lisas 37D nimetatud toodete eksportijad.

(98)

Kõik HOP 2009–2014 I köite lisas 37D loetletud toodete eksportijad võivad taotleda sihttoodete kava alusel tollimaksukrediiti, mis vastab 2 protsendile või 5 protsendile ekspordi FOB-väärtusest. Vaatlusalune toode on loetletud lisa 37D tabelis 1 ja sellega seoses on õigus 2-protsendilisele tollimaksukrediidile.

(99)

Sihttoodete kava on ekspordijärgne kava, st et olla toetuskõlblik selle kava alusel, peab äriühing eksportima. Äriühing esitab asjaomasele asutusele veebis taotluse ning järgmiste dokumentide koopiad: eksporditellimus ja -arve, panga kinnitus taotluse esitamise lõivu maksmise kohta, saatearved ja panga kinnitus (Bank Realization Certificate) makse saamise kohta või sertifikaat (Inward Remittance Certificate) välismaalt Indiasse tehtud ülekande kohta, juhul kui ei ole kasutatud vahendajaid. Juhul kui originaalsaatearve ja/või panga kinnitus on esitatud toetuste taotlemiseks mõne muu kava alusel, võib äriühing esitada enda kinnitatud koopiad, millele on märgitud asjaomane asutus, kellele originaaldokumendid on esitatud. Sihttoodete kava kohase krediidi saamiseks elektrooniliselt esitatud taotlus võib hõlmata kuni 50 saatearvet.

(100)

Komisjon leidis, et vastavalt India raamatupidamisstandarditele võib sihtoodete kava kohast krediiti kajastada raamatupidamisaruannetes pärast ekspordikohustuse täitmist tekkepõhiselt sissetulekuna. Sellist krediiti võib kasutada tollimaksude tasumiseks ükskõik milliste kaupade järgneval importimisel, välja arvatud kapitalikaubad ja impordipiiranguga kaubad. Kõnealuse krediidi alusel imporditud kaupu võib müüa omamaisel turul (kus nende suhtes kohaldatakse müügimaksu) või kasutada muul viisil. Sihtoodete kava kohane krediit on vabalt üleantav ja kehtib 24 kuud alates väljastamise kuupäevast.

(101)

Sihttoodete kava pakub subsiidiume alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Sihttoodete kava kohane krediit on India valitsuse rahaline toetus, sest krediiti kasutatakse hiljem imporditollimaksude tasumiseks, mistõttu vähenevad India valitsuse tulud, mida ta muidu tasumisele kuuluvatest tollimaksudest saaks. Lisaks toob sihttoodete kava kohane krediit eksportijale kasu, kuna see suurendab tema likviidsust.

(102)

Peale selle sõltub sihttoodete kava juriidiliselt eksporditegevusest ja seepärast peetakse seda konkreetseks ja tasakaalustatavaks vastavalt alusmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a.

(103)

Kava ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks või asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses, sest see ei vasta alusmääruse I lisa punktis i ning II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud eeskirjadele. Eksportija ei ole tegelikult kohustatud tollimaksuvabalt imporditud kaupa tootmisprotsessis tarbima ning krediidisumma arvutamise aluseks ei ole tegelikult tarbitud sisendid. Lisaks ei ole olemas süsteemi ega menetluskorda, mis kinnitaks, milliseid sisendeid eksporditud kaupade tootmise protsessis kasutatakse või kas imporditollimakse on makstud ülemäära alusmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Peale selle on eksportijal õigus saada sihttoodete kava alusel toetust sõltumata sellest, kas ta üldse impordib mingeid sisendeid. Toetuse saamiseks piisab, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaupu, ilma et ta peaks tõendama sisendmaterjalide importimist. Seega on sihttoodete kava alusel õigus abi saada isegi eksportijatel, kes hangivad kõik sisendid kodumaalt ega impordi mingeid sisendina kasutatavaid kaupu.

(104)

Vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 2 ja artiklile 5 arvutas komisjon tasakaalustatava subsiidiumi, lähtudes kasust, mille subsiidiumi saaja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uurimistulemuste järgi subsideerimisest sai. Sellega seoses leidis komisjon, et kasu saadakse selle kava raames toimunud eksporditehingu ajal. Sel hetkel loobub India valitsus tollimaksudest, andes seega rahalist toetust alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Kui toll väljastab ekspordi saatekirja, milles märgitakse muu hulgas asjakohase eksporditehingu puhul antava sihttoodete kava kohase krediidi summa, ei ole India valitsusel enam õigust otsustada, kas subsiidiumi anda või mitte anda. Ülaltoodut arvesse võttes peab komisjon õigeks lugeda sihttoodete kava alusel saadud kasuks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil selle kava raames tehtud eksporditehingute eest antud krediidi summa.

(105)

Eelöeldut arvestades tegi komisjon kindlaks, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli kõnealuse kavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäär Dhunseri puhul 1,66 % ja Reliance'i puhul 1,27 %.

(106)

India valitsus avaldas 1. aprillil 2015 uue väliskaubanduspoliitika kava 2015–2020. Uues väliskaubanduspoliitika kavas asendatakse sihttoodete kava ja veel neli kava kaupade ekspordi stimuleerimiskavaga. Nimetatud kava ei kohaldata vaatlusaluse toote ekspordi suhtes, sest polüetüleentereftalaat ei kuulu teatatud toodete loetellu. Kooskõlas alusmääruse artikli 15 lõikega 1 ei tohi selle subsiidiumikavaga seoses kehtestada ühtegi meedet.

(107)

Komisjon tegi kindlaks, et Dhunseri kasutas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil IEIS-kava.

(108)

IEIS-kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud väliskaubanduspoliitika kava 3. peatüki punktis 3.14.4 ja HOP 2009–2014 I köite 3. peatüki punktis 3.8.3.

(109)

Kava on kättesaadav eksportijatele, kes eksportisid eelarveaastatel 2011–2012 ja 2012–13.

(110)

Kava eesmärk on ekspordi edendamine. Kava on regioonipõhine ja hõlmab eksporti Ameerika Ühendriikidesse, Euroopasse ja Aasiasse, aga ka 53 Ladina-Ameerika ja Aafrika riiki.

(111)

Eksportijal on õigus saada tollimaksukrediiti 2 % ulatuses majandusaasta ekspordi FOB-väärtuse lisakasvust võrreldes möödunud aastaga. Eksportijal tuleb toetuse taotlemiseks esitada taotlus asjaomase eelarveaasta lõpus. Toetus arvutatakse eksportija kogu ekspordikäibe alusel. Nõnda arvutatud ja antud tollimaksukrediiti saab vabalt üle kanda. Seda saab kasutada ka omamaisteks hangeteks ja teenusemaksu tasumiseks.

(112)

IEIS pakub subsiidiume alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. IEIS-krediit on India valitsuse rahaline toetus, sest krediiti kasutatakse hiljem imporditollimaksude tasumiseks, mistõttu vähenevad India valitsuse tulud, mida ta muidu tasumisele kuuluvatest tollimaksudest saaks. Lisaks toob IEIS-krediit eksportijale kasu, sest see suurendab tema likviidsust.

(113)

Peale selle sõltub IEIS juriidiliselt ekspordijõudlusest ning seepärast peetakse seda alusmääruse artikli 4 lõike 4 punkti a alusel konkreetseks ja tasakaalustatavaks.

(114)

Kava ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks või asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses, sest see ei vasta alusmääruse I lisa punktis i ning II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud eeskirjadele. Eksportija ei ole tegelikult kohustatud tollimaksuvabalt imporditud kaupa tootmisprotsessis tarbima ning krediidisumma arvutamise aluseks ei ole tegelikult tarbitud sisendid. Lisaks ei ole olemas süsteemi või menetluskorda, mis kinnitaks, milliseid sisendeid eksporditud kaupade tootmise protsessis kasutatakse või kas imporditollimakse on makstud ülemäära alusmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Peale selle on eksportijal õigus saada IEIS-kava alusel toetust, sõltumata sellest, kas ta üldse impordib mingeid sisendeid. Toetuse saamiseks piisab, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaupu, ilma et ta peaks tõendama sisendmaterjalide importimist. Seega on IEISi alusel õigus abi saada isegi eksportijatel, kes hangivad kõik sisendid kodumaalt ega impordi mingeid sisendina kasutatavaid kaupu.

(115)

Komisjon arvutas tasakaalustatava subsiidiumi summa lähtuvalt subsiidiumi saajate kasust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Alusmääruse artikli 7 lõigete 2 ja 3 kohaselt jagas komisjon selle subsiidiumisumma (lugeja) vaatlusaluse toote ekspordikäibega läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud või veetud koguste alusel.

(116)

Eespool esitatu põhjal tegi komisjon kindlaks, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli kõnealuse kavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäär Dhunseri puhul 0,74 %.

(117)

Oma märkustes lõplike järelduste teatavakstegemise kohta väitis Dhunseri, et kava kehtivusaeg on lõppenud ja et uues, aastate 2015–2020 väliskaubanduspoliitika kavas ei ole seda ette nähtud.

(118)

Komisjon kinnitas, et kava ei ole uues väliskaubanduspoliitika kavas tõepoolest ette nähtud ja et alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt ei tohiks seega IEIS-kavaga seoses kehtestada ühtegi meedet. Komisjon muutis Dhunseri suhtes kehtivat üldist subsiidiumimäära vastavalt.

(119)

Komisjon tegi kindlaks, et Reliance kasutas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tulumaksusoodustust teadus- ja arendustegevuseks.

(120)

ITIRADi üksikasjalik kirjeldus on esitatud tulumaksuseaduse paragrahvis 35(2AB).

(121)

Selle kava alusel on toetuskõlblikud biotehnoloogiaga tegelevad äriühingud või äriühingud, mis tegelevad mis tahes muude toodete valmistamise või tootmisega, välja arvatud 11. tollitabeli loetellu kuuluvad tooted,. Kava hõlmab polüetüleentereftalaadi tootmisega tegelevaid äriühinguid.

(122)

Kulutuste osas (v.a maa või ehitiste hind), mis on seotud ettevõttesiseseks teadus- ja arendustegevuseks vajalike vahenditega, mis India valitsuse teadus- ja tööstusuuringute ministeerium on heaks kiitnud, on lubatud tulumaksuvähendus summa võrra, mis vastab 200 % tegelikele kuludele.

(123)

ITIRAD annab subsiidiume alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a taande ii ning artikli 2 lõike 2 tähenduses. Tulumaksu vähendamine tulumaksuseaduse paragrahvi 35 (2AB) alusel kujutab endast India valitsuse antavat finantstoetust, kuna seetõttu laekub India valitsusele vähem tulumaksu, kui ta saama peaks. Lisaks toob tulumaksuvähendus äriühingule kasu, sest see suurendab tema likviidsust.

(124)

Tulumaksuseaduse paragrahvi 35(2AB) sõnastus kinnitab, et ITIRAD on de jure konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses ning seetõttu tasakaalustatav. Abikõlblikkus selle kava raames ei tulene objektiivsuse kriteeriumitest, mis on neutraalsed alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti b tähenduses. Selle kava raames eraldatakse hüvitisi üksnes teatud tootmisharudele, sest India valitsus ei jaga selle kava raames toetusi kõigile sektoritele. Selline piirang on konkreetne, sest alusmääruse artikli 4 lõikes 2 esitatud kategooria „tootmisharude rühm” viitab sektorist tulenevatele piirangutele. Piirang ei ole majandusliku iseloomuga ning seda ei kohaldata horisontaalselt, näiteks töötajate arvu või ettevõtte suuruse põhjal.

(125)

Komisjon arvutas subsiidiumi summa selle põhjal, mil määral erineb läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul tasumisele kuuluv tulumaks, kui kohaldada tulumaksuseaduse paragrahvi 35(2AB), sellest tulumaksust, mis tuleks tasuda siis, kui mainitud sätet ei kohaldataks. See subsiidium on seotud vaatlusaluse toote kogukäibega (sise- ja eksportkäive). Seepärast jagati see subsiidiumisumma (lugeja) alusmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt kogu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vaatlusaluse toote ekspordikäibega (nimetaja).

(126)

Eespool esitatu põhjal tegi komisjon kindlaks, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli kõnealuse kavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäär Reliance'i puhul 0,04 %.

(127)

Oma märkustes lõplike järelduste teatavakstegemise kohta väitis Reliance, et vaatamata sellele, et komisjon oli eespool märkinud, et ITIRADi kohaldatakse vaatlusaluse toote igasuguse müügi puhul, kasutas komisjon selle kava kohase subsiidiumimäära arvutamisel nimetajana üksnes vaatlusaluse toote eksportmüüki.

(128)

Olles seda märkust analüüsinud, arvutas komisjon subsiidiumimäära uuesti. Seega tegi komisjon kindlaks, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli kõnealuse kavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäär Reliance'i puhul 0,01 %.

(129)

Komisjon tegi kindlaks, et Dhunseri kasutas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Lääne-Bengali sooduskava 1999.

(130)

Lääne-Bengali valitsuse kohaldatava kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud Lääne-Bengali valitsuse kaubandus- ja tööstusministeeriumi 22. juuni 1999. aasta teatises nr 580-CI/H.

(131)

Selle kava alusel on õigus toetust saada ettevõtetel, kes loovad uue tööstusüksuse või laiendavad suuremahuliselt olemasolevat tööstusüksust majanduslikult vähem arenenud piirkonnas. On olemas ka pikk nimekiri neist tootmisharudest, milles tegutsevad ettevõtted nende kavade alusel soodustusi taotleda ei saa (negatiivne tootmisharude nimekiri).

(132)

Lääne-Bengali osariik teeb toetuse saamise tingimustele vastavatele tööstusettevõtetele soodustusi mitmesuguste toetuste vormis, sealhulgas valmistoodete riiklikust müügimaksust vabastamise ja riikliku käibemaksu tagastamise vormis, eesmärgiga soodustada tööstuse arengut osariigi majanduslikult vähem arenenud piirkondades.

(133)

Selle kava raames peavad ettevõtted investeerima majanduslikult vähem arenenud piirkondadesse. Need piirkonnad, mis kujutavad endast Lääne-Bengali osariigi kindlaid territoriaalüksusi, klassifitseeritakse vastavalt nende majanduslikule arengule erinevatesse kategooriasse ning osariigi arenenud piirkondade osalemine sooduskavades ei ole lubatud. Soodustuste summa kindlaksmääramise peamisteks kriteeriumiteks on investeeringu suurus ja piirkond, kus ettevõte asub.

(134)

Selle kava raames antakse subsiidiume alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Kava kujutab endast Lääne-Bengali valitsuse finantstoetust, sest pakutud soodustused, antud juhul valmistoodete riiklikust müügimaksust vabastamine ja riikliku käibemaksu tagastamine, vähendavad maksutulu, mida valitsus muidu saaks. Lisaks sellele toovad need soodustused ettevõttele kasu, parandades selle finantsolukorda, kuna maksud, mis tuleks muidu tasuda, jäävad tasumata.

(135)

Veel enam, see kava on piirkonnapõhine alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a ja artikli 4 lõike 3 tähenduses, sest on kättesaadav ettevõtetele, mis on investeerinud kindlaksmääratud geograafilistesse piirkondadesse, mis kuuluvad asjaomase osariigi jurisdiktsiooni alla. Kava ei ole kättesaadav ettevõtetele, mis asuvad neist piirkondadest väljaspool, ning lisaks on toetuse suurus piirkonniti erinev.

(136)

Seepärast on Lääne-Bengali sooduskava 1999 tasakaalustatav.

(137)

Komisjon arvutas subsiidiumi suuruse müügimaksu ja valmistoodete riikliku käibemaksu summa alusel, mis oleks tavajuhul läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul tasumisele kuulunud, kuid mis jäeti mainitud kava raames tasumata. Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2 jagati subsiidiumisumma (lugeja) läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kogukäibega (nimetaja), sest toetus ei sõltu ekspordist ning seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud ega transporditud koguse põhjal.

(138)

Eespool esitatu põhjal tegi komisjon kindlaks, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli kõnealuse kavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäär Dhunseri puhul 0,09 %.

(139)

Dhunseri sai kavast toetust 11 aasta jooksul pärast toetuskõlblikku tootmisvõimsuse suuremahulist suurendamist. Toetuse saamise õigus lõppes mais 2014 ja seda enam ei pikendatud. Alates sellest kuupäevast ei saa Dhunseri kavast enam kasu.

(140)

Kooskõlas alusmääruse artikli 15 lõikega 1 ei tohi selle subsiidiumikavaga seoses kehtestada ühtegi meedet.

(141)

Komisjon tuletab meelde, et nõukogu määrusega (EÜ) nr 1645/2005 kehtestatud subsiidiumimarginaal Dhunseri puhul oli 13,9 % ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 906/2011 kehtestatud subsiidiumimäär Reliance'i puhul oli 10,7 %.

(142)

Praeguse osalise vahepealse läbivaatamise käigus leidis komisjon, et tasakaalustatavate subsiidiumide kogusumma on Dhunseri puhul väärtuselt 3,2 % ja Reliance'i puhul vastavalt 6,2 %.

Tabel 1

Individuaalsete tasakaalustavate kavade subsiidiumimäärad

(143)

Komisjon tuletab meelde, et tasakaalustavad meetmed, mis on praegu jõus Indiast imporditava polüetüleentereftalaadi suhtes, seisnevad koguselises tollimaksus. Komisjon leidis, et tasakaalustav koguseline tollimaks on Dhunseri puhul 35,69 eurot/tonn ja Reliance'i puhul 69,39 eurot/tonn.

(144)

Alusmääruse artikli 19 lõike 2 kohaselt kontrolliti, kas subsideerimisega seotud asjaolud on läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oluliselt muutunud.

(145)

Komisjon tegi kindlaks, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil said taotluse esitajad jätkuvalt India ametiasutustelt tasakaalustatavaid subsiidiume. Lisaks leiti, et subsiidiumimäärad olid käesoleva uurimise käigus madalamad kui need, mis olid kindlaks tehtud määrustes (EÜ) nr 1645/2005 ja (EÜ) nr 906/2011. Puuduvad tõendid selle kohta, et mõni tasakaalustav kava lähitulevikus katkestataks või uus kava kehtestataks.

(146)

Kuna on tõestatud, et taotluse esitajad saavad väiksemat subsiidiumi kui varem ning et tõenäoliselt saavad nad edaspidigi väiksemaid subsiidiumisummasid, kui viimasel uurimisel kindlaks tehtud, siis leitakse, et olemasolevad meetmed ületavad kahju põhjustava tasakaalustatava subsiidiumi korvamiseks vajaliku taseme ning seega tuleks meetmete taset uue uurimise tulemuste valguses muuta.

(147)

Dhunseri teatas komisjonile, et alates 1. aprillist 2014 kannab ta ümberkorraldamise tulemusena nime Dhunseri Petrochem Limited.

(148)

Äriühing on väitnud, et ümberkorraldamine ja nimemuutus ei mõjuta oluliselt käesolevat uurimist, sest juba praegu on äriühingul eraldi üksused tee ja naftakeemia jaoks, ning sisse on viidud ka eraldi raamatupidamisarvestus.

(149)

Komisjon on esitatud teabe läbi vaadanud ja jõudnud järeldusele, et nimemuutus ei mõjuta mingil moel praeguseid järeldusi.

(150)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist esitasid nii Dhunseri kui ka Reliance hinnakohustise pakkumise. Mõlemad pakkumised lükati tagasi, sest subsideerimise laad loob olukorra, kus minimaalse impordihinna kohustis oleks toonud kaasa veelgi suurema subsideerimise. Seda seetõttu, et subsideerimine tollimaksu tagastamise kava alusel, mida kasutavad mõlemad äriühingud, sõltub selle kava alusel eksporditud toodete FOB-väärtusest. Peale selle oleks mõlema äriühingu ja nende kontsernide struktuur muutnud kohustise täitmise tulemusliku järelevalve võimatuks.

(151)

Käesolev määrus on kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (13) artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

5.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 208/30

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

5.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 208/33

(1)

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikliga 108 on ette nähtud, et kui liikmesriik, kes ei ole eurot kasutusele võtnud, otsustab tasuda põllumajandusalastest sektoripõhistest õigusaktidest tulenevad kulud eurodes, mitte omavääringus, võtab kõnealune liikmesriik meetmed selle tagamiseks, et euro kasutamine ei tooks kaasa süstemaatilisi eeliseid võrreldes omavääringu kasutamisega.

(2)

Komisjoni otsusega 2005/443/EÜ (2) on sellised Ühendkuningriigi teatatud meetmed varem heaks kiidetud.

(3)

Ühendkuningriik teatas 13. aprillil 2015 komisjonile oma kavatsusest tasuda konkreetsete kavadega seotud kulud naelsterlingite asemel eurodes ning määras kindlaks meetmed, mida võtta vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 108, et vältida naelsterlingi asemel euro kasutamisest tulenevaid süstemaatilisi eeliseid.

(4)

Ühendkuningriigi kavandatavad meetmed on kokkuvõtlikult järgmised:

(5)

Need meetmed on kooskõlas määruses (EL) nr 1306/2013 sätestatud eesmärgiga vältida omavääringu asemel euro kasutamisest tulenevaid süstemaatilisi eeliseid. Seepärast tuleks need heaks kiita.

(6)

Sel põhjusel tuleks otsus 2005/443/EÜ kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva otsusega,

5.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 208/36

(1)

Komisjoni otsuses 2007/777/EÜ (2) on sätestatud looma- ja inimtervishoiu nõuded lihatoodete ja töödeldud magude, põite ja soolte saadetiste (edaspidi „kaubad”) liitu importimiseks, liidu kaudu toimuvaks transiidiks ja liidus ladustamiseks.

(2)

Otsuse 2007/777/EÜ II lisa 2. ja 3. osas on esitatud loetelud kolmandatest riikidest või nende osadest, millest kaupade import liitu on lubatud tingimusel, et need kaubad on läbinud kõnealuse lisa 4. osas sätestatud asjakohase töötlemise.

(3)

Lõuna-Aafrika on loetletud otsuse 2007/777/EÜ II lisa 2. ja 3. osas sellise kolmanda riigina, mille kogu territooriumilt on lubatud liitu importida ja liidust läbi vedada kaupa, mis on saadud kodulindudest, tehistingimustes peetavatest uluklindudest, silerinnalistest lindudest ja looduslikest uluklindudest.

(4)

Pärast seda kui Lõuna-Aafrika territooriumil esines 2011. aasta aprillis kõrge patogeensusega linnugripi alatüübi H5N2 puhanguid, muudeti otsust 2007/777/EÜ komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 536/2011, (3) et sätestada seda, et kõiki eespool loetletud kaupu võib lubada Lõuna-Aafrikast liitu tuua üksnes pärast seda, kui nad on läbinud otsuse 2007/777/EÜ II lisa 4. osa punktis D sätestatud töötluse, millega tagatakse neis kaupades esineda võiva viiruse inaktiveerimine. Taudiolukorra muutumisega seoses järgnes komisjoni rakendusmääruste (EL) nr 991/2011 (4) ja (EL) nr 110/2012 (5) vastuvõtmine.

(5)

2. märtsil 2015 esitas Lõuna-Aafrika teabe oma riigis kõrge patogeensusega linnugripi staatuse kohta ja väitis, et kogu riigi territoorium on sellest taudist vaba.

(6)

Komisjon on nüüdseks seda teavet kontrollinud. Kontrollitud teabe ja Lõuna-Aafrika esitatud tagatiste alusel ning selleks, et arvesse võtta taudiolukorra soodsat lahenemist, on asjakohane muuta otsusega 2007/777/EÜ hõlmatud kaupade puhul ettenähtud töötlust.

(7)

Seetõttu tuleks vastavalt muuta otsuse 2007/777/EÜ II lisa 2. ja 3. osa.

(8)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

5.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 208/39

1.

A liites nimetatud vastavushindamisasutus lisatakse elektromagnetilist ühilduvust käsitleva valdkonnalisa V jao veerus „EÜ pääs USA turule” esitatud vastavushindamisasutuste loendisse.

2.

Pooled on kokku leppinud, milliseid tooteid ja vastavushindamismenetlusi liites A nimetatud vastavushindamisasutuse loendisse lisamine hõlmab, ja vastutavad nende andmete ajakohastamise eest.